Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2014/2224(BUD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0067/2014

Esitatud tekstid :

A8-0067/2014

Arutelud :

PV 16/12/2014 - 14
CRE 16/12/2014 - 14

Hääletused :

PV 17/12/2014 - 10.16
CRE 17/12/2014 - 10.16
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2014)0100

Vastuvõetud tekstid
PDF 694kWORD 207k
Kolmapäev, 17. detsember 2014 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Euroopa Liidu 2015. aasta uus üldeelarve
P8_TA(2014)0100A8-0067/2014
Resolutsioon
 Lisa

Euroopa Parlamendi 17. detsembri 2014. aasta resolutsioon, mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2015. aasta uue üldeelarve projekti kohta (16739/2014 – C8-0287/2014 – 2014/2224(BUD))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklit 314,

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse nõukogu 7. juuni 2007. aasta otsust 2007/436/EÜ, Euratom Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002(2),

–  võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020(3) (edaspidi „mitmeaastase finantsraamistiku määrus”),

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(4) (edaspidi „2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe”),

–  võttes arvesse oma 13. märtsi 2014. aasta resolutsiooni 2015. aasta eelarve koostamise üldsuuniste kohta, III jagu – Komisjon(5),

–  võttes arvesse oma 17. aprilli 2014. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi 2015. aasta tulude ja kulude eelarvestuse kohta(6),

–  võttes arvesse komisjoni poolt 24. juunil 2014. aastal vastu võetud Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarve projekti (COM(2014)0300),

–  võttes arvesse 2. septembril 2014. aastal vastu võetud ja 12. septembril 2014. aastal Euroopa Parlamendile edastatud nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarve projekti kohta (12608/2014 – C8‑0144/2014),

–  võttes arvesse oma 22. oktoobri 2014. aasta resolutsiooni nõukogu seisukoha kohta, milles käsitletakse Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarve projekti(7),

–  võttes arvesse, et lepituskomitee ei leppinud ühises tekstis kokku ELi toimimise lepingu artikli 314 lõikes 6 sätestatud kahekümne ühe päeva jooksul,

–  võttes arvesse komisjoni poolt 27. novembril 2014. aastal vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 314 lõikele 8 vastu võetud Euroopa Liidu 2015. aasta uut üldeelarve projekti (COM(2014)0723),

–  võttes arvesse 8. detsembri 2014. aasta kolmepoolsete läbirääkimiste järeldusi,

–  võttes arvesse 12. detsembril 2014. aastal vastu võetud ja samal päeval Euroopa Parlamendile edastatud nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2015. aasta uue üldeelarve projekti kohta (16739/2014 – C8-0287/2014),

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 88 ja 91,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A8-0067/2014),

1.   tuletab meelde, et lisas sätestatud ettepanekute pakett, milles Euroopa Parlamendi ja nõukogu esindajad pärast keerulisi läbirääkimisi 8. detsembril 2014. aastal toimunud kolmepoolsel kohtumisel kokku leppisid, koosneb kolmest osast: paranduseelarve projektidest nr 3–8/2014 kogusummas 49,8 miljonit eurot kulukohustuste assigneeringutena ja täiendavalt 3529,6 miljonit eurot uutest vahenditest maksete assigneeringutena, liidu 2015. aasta eelarvest, mille kulukohustuste assigneeringute summa on 145 321,5 miljonit eurot ja maksete assigneeringute summa 141 214,0 miljonit eurot, ning kuuest ühisavaldusest ja kolmest ühepoolsest avaldusest;

2.  toonitab, et kuigi komisjonil on nüüd võimalik katta kõige tungivamad maksevajadused 2014. aastal, ei ole 2014. aasta eelarvesse kantud täiendavate maksete assigneeringute maht piisav, et lahendada maksmate arvete kuhjumisest tingitud korduv nn lumepalliefekt 2015. aastal; toonitab seetõttu ühisavaldust maksegraafiku kohta, mis on lisatud 2014. ja 2015. aasta eelarvete kokkulepitud paketile;

3.  on siiski veendunud, et eelolevatel aastatel tuleb rohkem pingutada maksmata arvete mahu vähendamiseks jätkusuutlikule tasemele, pöörates erilist tähelepanu ühtekuluvuspoliitikale; toonitab sellega seoses kolme liidu institutsiooni võetud ühist kohustust kaaluda kõiki meetmeid nende arvete mahu vähendamiseks, nagu on sätestatud käesoleva aasta eelarvekokkuleppele lisatud ühisavalduses maksegraafiku kohta;

4.  tunneb heameelt kulukohustuste assigneeringute kogusumma üle, mis on 244,2 miljoni euro võrra nõukogu 2. septembri 2014. aasta esialgsest seisukohast suurem; väljendab rahulolu seoses asjaoluga, et nõukogu poolt kulukohustuses tehtud 521,9 miljoni euro suurused kärped on täies ulatuses tühistatud ning täiendavalt on lisatud 170,7 miljoni euro eest kulukohustusi, sh katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete täielik pakett ning 95 miljonit eurot programmidele „Horisont 2020”, COSME, Erasmus ning humanitaarabiks;

5.  väljendab siiski kahetsust, et nõukogu ei soovinud järjekordselt täiendada oma poliitilisi avaldusi piisavate eelarvevahenditega, et toetada tööhõivet ja majanduskasvu ning liidu rahvusvahelisi kohustusi, mida näitab soovimatus suurendada eelarvet mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärani rubriikides 1a ja 4; väljendab rahulolu, et läbirääkimiste käigus saavutatud eelarve suurendamine vastab Euroopa Parlamendi poliitilistele prioriteetidele; väljendab sellega seoses siiski kahetsust, et nõukogul ei paista enam olevat mingeid poliitilisi prioriteete ning ta on huvitatud ainult kulude võimalikult suurest horisontaalsest piiramisest;

6.  väljendab heameelt asjaolu üle, et tänu sellele, et pärast komisjoni kirjaliku muutmisettepaneku nr 1/2015 esitamist tuvastati ühises põllumajanduspoliitikas täiendavaid sihtotstarbelisi tulusid, leiti lahendus erakorraliste meetmete rahastamiseks 273,6 miljoni euro ulatuses vastuseks Venemaa poolt toiduainetele kehtestatud impordikeelule, ilma et oleks pidanud kohe algusest peale kasutusele võtma põllumajandussektori kriisireservi;

7.  väljendab heameelt, et 2015. aastaks kokku lepitud maksete assigneeringute kogusumma on 1,6% suurem kui 2014. aasta eelarves ning 1217,1 miljonit eurot suurem kui nõukogu esimese lugemise seisukohas; väljendab erilist rahulolu sellega, et tänu 448,5 miljoni euro ümberpaigutamisele ja ülalmainitud kirjalikus muutmisettepanekus tuvastatud täiendavatele sihtotstarbelistele tuludele saavutati rubriikides 1a ja 4 maksete assigneeringute tase, mis on kõrgem kui 24. juuni 2014. aasta esialgses eelarveprojektis;

8.  märgib siiski, et eelarveläbirääkimised on eriti maksete osas kujunenud viimastel aastatel üha keerulisemaks, peamiselt nõukogu paindumatute seisukohtade tõttu; rõhutab veel kord oma seisukohta, et eelarvemenetluse põhifunktsiooniks peaks olema kokkuleppimine eelarveliste kulukohustuste poliitiliste prioriteetide osas, samas kui makseid tuleks pidada lihtsalt nende kulukohustuste täitmisega seotud tehnilisteks järelmeetmeteks; tuletab nõukogule meelde Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatava finantsmääruse artikli 10 lõikes 3 ja selle kohaldamise eeskirjades sätestatud assigneeringute liigi mõistet, mille kohaselt „maksete assigneeringud hõlmavad makseid, mis tehakse eelarveaastal või eelnenud eelarveaastatel võetud juriidiliste kohustuste täitmiseks”;

9.  väljendab heameelt asjaolu üle, et nõukogu nõustus lõpuks ettenägemata kulude varu kasutuselevõtmisega 2014. aastal, kuigi väiksemas summas kui vajalik; väljendab heameelt ka maksete assigneeringute üldise suurendamise üle 2014. aasta eelarves mitmel eelarvereal kuni 4,2 miljardi euroni, millest 3168,2 miljonit eurot võetakse kasutusele 2014. aasta ettenägematute kulude varu kaudu, ning selle üle, et paranduseelarve projektis nr 3/2014 tehtud ettepanek suurendada maksete assigneeringuid rubriikides 1a ja 4 on lõplikus kompromissis suurel määral säilitatud; märgib, et kasv on peamiselt suunatud alamrubriiki 1b, kus probleem aasta lõpu seisuga maksmata arvetega on praegu kõige suurem; tuletab meelde, et Euroopa Parlament nägi juba 2014. aasta eelarve lugemisel ette suurema maksete assigneeringu vajaduse (lõplik kokkulepe oli 983 miljoni euro võrra parlamendi vastuvõetud seisukohast väiksem); kutsub nõukogu üles mitte püüdma liidu eelarvet iga aastal kunstlikult kärpida;

10.  taunib siiski nõukogu seisukohta mitte kasutada trahvidest saadava täiendava tulu kogusummat täitmata maksevajaduste katmiseks; on arvamusel, et niikaua kuni maksete kriisi ei ole lahendatud, tuleks kõiki plaaniväliseid tulusid kasutada selle probleemi lahendamiseks; tuletab meelde, et ettepanekute paketis lepiti kokku, sest see vastas Euroopa Parlamendi nõudmisele stabiliseerida täitmata kulukohustuste probleem; toonitab siiski, et liidu maksete kriisi tõeline lahendamine eeldab maksmata arvete asjakohast piiramist;

11.  peab kahetsusväärseks, et liikmesriikide osamaksete korrigeerimise edasilükkamine oli nõukogu jaoks tähtsam kui 2014. ja 2015. aasta eelarveid käsitlevateks läbirääkimisteks seisukoha võtmine, mis toimus alles ELi toimimise lepingu artiklis 314 sätestatud kahekümne ühe päevase lepitusperioodi viimasel päeval, mis oli osaliselt selle põhjuseks, et lepituskomitee kokkuleppele ei jõudnud;

12.  tuletab meelde, et ELi toimimise lepingu artikli 310 kohaselt peavad liidu eelarves näidatud tulud ja kulud olema tasakaalus;

13.  omistab suurima poliitilise tähtsuse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni poolt kokku lepitud ühisavaldustele, eelkõige maksegraafiku ja erivahendite kasutuselevõtmise kohta; nõuab, et lõplik maksegraafik peab olema kokku lepitud nii pea kui võimalik, igal juhul enne seda kui komisjon 2016. aasta eelarveprojekti vastu võtab; rõhutab veel kord, et Euroopa Parlament andis oma heakskiidu mitmeaastasele finantsraamistikule arusaamises, et kõiki maksete erivahendeid arvestatakse üle ülemmäära ning et mis tahes muu tõlgendus taasavab automaatselt mitmeaastase finantsraamistiku läbirääkimised;

14.  kordab oma pikaajalist seisukohta, et erivahendite maksed tuleks arvutada üle mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäära, nii nagu tehakse kulukohustustega; kahetseb, et nõukoguga ei õnnestunud taas selles punktis kokkuleppele jõuda; toonitab siiski, et tuleb teha kõik endast olenev, et jõuda selles punktis võimalikult kiiresti lõpliku kokkuleppeni;

15.  kordab oma seisukohta, et omavahendite süsteemi põhjalik reformimine on möödapääsmatult vajalik selleks, et väljuda praegusest ummikseisust eelarveläbirääkimistel, ning omistab seetõttu väga suurt tähtsust kõrgetasemelise omavahendite töörühma tööle Mario Monti juhtimisel;

16.  peab kahetsusväärseks nõukogu ja komisjoni soovimatust varustada liidu ameteid vajalike ressurssidega, eelkõige personali osas, et täita neile seadusandja poolt määratud volitusi, ning rõhutab, et praegune kokkulepe ei tähenda, et Euroopa Parlament nõustuks komisjoni ümberpaigutamisreservi kontseptsiooniga; peab tasudest rahastatavate ametite personali kärpimist väga kahetsusväärseks ning põhjendamatuks, kuni neid ametikohti ei rahastata liidu eelarvest;

17.  väljendab heameelt Euroopa Kohtu üheksale uuele kohtunikule ette nähtud assigneeringute suurendamise üle; rõhutab veel kord, et võetakse kõik vajalikud meetmed, et viia seadusandlik menetlus lõpule 1. oktoobriks 2015, mis võimaldaks nende arvu tulemuslikult suurendada; nõuab seetõttu tungivalt, et nõukogu saavutaks viivitamatult kokkuleppe uute kohtunike ametikohtade jagunemise osas; nõuab õigeaegset ja ajakohastatud hinnangut uute kohtunike ja nende personaliga seotud täiendavate rahaliste vajaduste kohta, mille Euroopa Kohus peab esitama nõukogule ja Euroopa Parlamendile; rõhutab veel kord, et vajadust uute kohtunikega seotud lisatööjõu järele tuleks hinnata hoolikalt;

18.  väljendab heameelt Euroopa Parlamendi, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komitee vahelise koostöölepingu esimese faasi rakendumise üle; on veendunud, et see leping on hea näide institutsioonidevahelisest sünergiast, mis tõstab efektiivsust ja tekitab säästu; eeldab, et lepingu teine faas lõpetatakse 2015. aasta juuliks;

19.  avaldab heameelt asjaolu üle, et delegatsioonides töötavate komisjoni töötajate jaoks ette nähtud „ühiste halduskulude” ümberpaigutused eelarve III jaost (Komisjon) X jakku (Euroopa välisteenistus) on eelarve suhtes neutraalsed; rõhutab veel kord, et see ümberpaigutus aitab lihtsustada liidu delegatsioonide halduskulude haldamist ning ei tohiks avaldada muud mõju komisjoni haldusassigneeringutele ega delegatsioonides töötavate komisjoni töötajate töötingimustele; rõhutab, et ümberpaigutamine peab toimuma Euroopa välisteenistuse ja komisjoni heas koostöös;

20.  avaldab üldiselt kahetsust nõukogu suutmatuse üle leida ühist seisukohta, eelkõige kahekümne ühe päevase lepitusperioodi vältel ning seoses paranduseelarve projektide vastuvõtmisega, ning kutsub nõukogu ja komisjoni üles leppima 2015. aasta alguses ühiselt kokku, kuidas saaks liidu 2016. aasta eelarve vastuvõtmise hõlbustamiseks eelarvemenetlust parandada, millest peaks saama uue struktuurse lähenemise alguspunkt liidu eelarvele eesmärgiga hoida nii palju kui võimalik ära tarbetud ja korduvad konfliktid ning edendada koostööpartnerite arusaamist sellest, mil määral liidu eelarve aitab saavutada ühiselt võetud kohustust edendada majanduskasvu ja tööhõivet liidus;

21.  kiidab muutmata kujul heaks nõukogu seisukoha 2015. aasta uue üldeelarve projekti kohta ning käesolevale resolutsioonile lisatud ühisavaldused;

22.  teeb presidendile ülesandeks kuulutada eelarve lõplikult vastuvõetuks ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

23.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, teistele asjaomastele institutsioonidele ja asutustele ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT L 163, 23.6.2007, lk 17.
(2) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(3) ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.
(4) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.
(5) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0247.
(6) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0450.
(7) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2014)0036.


LISA

EELNÕUDE PAKETT

2015. aasta eelarve – ühised järeldused

Käesolev eelnõude pakett koosneb järgmistest osadest:

1.  2015. aasta eelarve

2.  2014. aasta eelarve – paranduseelarve projektid nr 3/2014 – 8/2014

3.  Ühisavaldused

KOKKUVÕTLIK ÜLEVAADE

A.   2015. aasta eelarve

Eelnõude paketi kohaselt:

—  on 2015. aasta eelarves kulukohustuste assigneeringute kogusummaks kinnitatud 145 321,5 miljonit eurot. Kokkuvõttes jäetakse sellega mitmeaastase finantsraamistiku ülemmärade suhtes 2015. aastaks kulukohustuste assigneeringutele 1 760,1 miljoni euro suurune varu;

—  maksete assigneeringute kogusummaks 2015. aasta eelarves on kinnitatud 141 214,0 miljonit eurot. See hõlmab 126,7 miljonit eurot, mis seondub Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutusele võtmisega seoses paranduseelarve projektidega nr 5/2014 ja 7/2014;

—  paindlikkusinstrumendi 2015. aasta kulukohustuste assigneeringud on 83,3 miljonit eurot;

—  komisjoni hinnangu kohaselt on Küprosele 2014. ja 2015. aastal antava lisaabi jaoks paindlikkusinstrumendi kasutusele võtmisest tulenevad maksete assigneeringud 2015. aastal 11,3 miljonit eurot.

B.   2014. aasta eelarve

Eelnõude paketi kohaselt:

—  on paranduseelarve projektid nr 3/2014 – 8/2014 heaks kiidetud komisjoni esitatud kujul, välja arvatud 2. osas esitatud erandid;

—  seetõttu on 2014. aasta eelarves kulukohustuste assigneeringute taset suurendatud 49,8 miljoni euro võrra, mille põhjuseks on Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutusele võtmine (126,7 miljoni euro suuruses summas) seoses paranduseelarve projektidega nr 5/2014 ja 7/2014, mida osaliselt kompenseeritakse kulukohustuste assigneeringute vähendamisega (76,9 miljoni euro võrra) paranduseelarve projektides nr 3/2014, 4/2014 ja 6/2014 (eelkõige seoses kalandusega);

—  seetõttu suurendatakse maksete assigneeringute taset 2014. aasta eelarves 3 529,6 miljoni euro võrra;

—  ettenägemata kulude varu võetakse 2014. aastal kasutusele 2 818,2 miljoni euro suuruses summas, millele lisandub 350 miljonit eurot maksete assigneeringuid, mis on kooskõlas punktis 3.3 esitatud ühisavaldusega erivahendite kohta.

1.   2015. AASTA EELARVE

1.1.   „Suletud” eelarveread

Kõik eelarveread, mida kas nõukogu või Euroopa Parlament ei muutnud, ja need, mille puhul Euroopa Parlament kiitis vastava lugemise käigus heaks nõukogu muudatusettepanekud, on kinnitatud, välja arvatud juhul, kui allpool esitatud järeldustes ei ole märgitud teisiti.

Muude eelarvepunktide osas on Euroopa Parlament ja nõukogu heaks kiitnud järeldused, mis on esitatud punktides 1.2–1.7.

1.2.   Horisontaalsed küsimused

a)   Detsentraliseeritud asutused

Detsentraliseeritud asutustele ette nähtud ELi rahaline toetus (kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringutena) ja ametikohtade arv vastavad komisjoni poolt uues eelarveprojektis kavandatud tasemele.

Ametikohtade loetelus ette nähtud ametikohtade arvu suurenemine ning seonduvad assigneeringud võrreldes esialgse eelarveprojektiga:

—  Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA): +9 ametikohta ja + 585 000 eurot;

—  Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA): + 3 ametikohta ja + 195 000 eurot;

—  Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA): +4 ametikohta ja + 260 000 eurot;

—  Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet(EASO): +4 ametikohta ja + 260 000 eurot; ning

—  Euroopa Politseiamet (Europol): +5 ametikohta, koos assigneeringute vähenemisega 600 000 eurot;

FRONTEXi osas on ette nähtud tegevuskulude suurenemine 20,0 miljoni euro võrra kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringutena.

b)   Rakendusametid

Rakendusametitele ette nähtud ELi rahaline toetus (kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringutena) ja ametikohtade arv vastavad komisjoni poolt uues eelarveprojektis kavandatud tasemele.

c)   Katseprojektid / ettevalmistavad meetmed

Otsustati heaks kiita 59 katseprojektist / ettevalmistavast meetmest koosnev terviklik pakett, nagu see oli kavandatud uues eelarveprojektis, ning seda nii kulukohustuste assigneeringute kui maksete assigneeringute osas. Kui katseprojekti või ettevalmistava meetme jaoks saab kasutada olemasolevat õiguslikku alust, võib komisjon teha ettepaneku assigneeringute ümberpaigutamiseks asjaomase õigusliku aluse jaoks, et hõlbustada meetme elluviimist.

Kõnealune pakett jääb täielikult katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete jaoks finantsmääruses ette nähtud ülemmäärade piiresse.

d)   ELi delegatsioonide ühised halduskulud

Heaks kiideti ELi delegatsioonide ühiste halduskulude ümberpaigutamine eelarve komisjoni jaost Euroopa välisteenistuse jakku, nagu see oli kavandatud uues eelarveprojektis.

1.3.   Kulud finantsraamistiku rubriikide kaupa – kulukohustuste assigneeringud

Võttes arvesse suletud eelarveridade, asutuste, ametite, katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete kohta eespool toodud järeldusi, jõudsid Euroopa Parlament ja nõukogu kokkuleppele järgmises.

a)   Alamrubriik 1a

Kulukohustuste assigneeringud kehtestati komisjoni poolt uues eelarveprojektis kavandatud tasemel, et kajastada prioriteeti, milleks on toetada eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) jaoks rahastamisvõimaluste parandamist ELi eelarve kaudu:

(Tuhandetes eurodes)

Eelarverida

Nimi

Kulukohustuste assigneeringute suurendamine

2015. aasta eelarveprojekt

2015. aasta uus eelarveprojekt

Erinevus

02 02 02

Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEd) rahastamisvõimaluste parandamine omakapitali ja laenude kujul

162 791,7

174 791,7

12 000,0

04 03 02 03

Mikrorahastamine ja sotsiaalne ettevõtlus – Rahastamisvahenditele juurdepääsu lihtsustamine ettevõtjate jaoks, eelkõige tööturult tõrjutute ja sotsiaalse ettevõtlusega tegelejate jaoks

24 957,0

26 457,0

1 500,0

08 02 02 02

Riskikapitali kättesaadavuse parandamine teadus- ja innovatsiooniinvesteeringute jaoks

337 534,7

342 534,7

5 000,0

Kokku

18 500,0

Lisaks kiidetakse heaks järgmiste kulukohustuste assigneeringute suurendamine võrreldes uue eelarveprojektiga:

(Tuhandetes eurodes)

Eelarverida

Nimi

2015. aasta uus eelarveprojekt

2015. aasta eelarve

Erinevus

02 02 01

Ettevõtluse edendamine ning liidu ettevõtete konkurentsivõime ja turulepääsu parandamine

106 561,8

108 561,8

2 000,0

02 04 03 02

Turvalise Euroopa ühiskonna edendamine

148 235,9

153 235,9

5 000,0

08 02 01 01

Eesliiniuuringute tugevdamine Euroopa Teadusnõukogu kaudu

1 631 723,2

1 650 723,2

19 000,0

08 02 02 01

Juhtpositsioon nanotehnoloogia, kõrgtehnoloogiliste materjalide, lasertehnoloogia, biotehnoloogia ning kõrgtehnoloogilise tootmise ja töötlemise valdkonnas

498 592,7

503 592,7

5 000,0

08 02 03 05

Ressursitõhusa ja kliimamuutustele vastupidava majanduse ning tooraine jätkusuutliku varu tagamine

291 719,4

297 719,4

6 000,0

09 04 02 01

Juhtpositsioon info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas

819 154,4

824 154,4

5 000,0

09 04 03 02

Kaasava, innovaatilise ja analüütilise Euroopa ühiskonna edendamine

41 725,8

43 725,8

2 000,0

15 02 01 01

Tipptaseme ja koostöö arendamine Euroopa haridus- ja koolitusvaldkonnas ja valdkonna parem vastavusse viimine tööturuga

1 336 476,0

1 348 476,0

12 000,0

15 02 01 02

Tipptaseme ja koostöö arendamine Euroopa noorsoovaldkonnas ja noorte osalemise toetamine Euroopa demokraatlikus elus

161 745,0

165 245,0

3 500,0

15 02 03

Euroopa mõõtme edendamine spordis

20 439,0

20 939,0

500,0

15 03 01 01

Marie Skłodowska-Curie meetmed - uute oskuste ja teadmiste loomine, arendamine ja siire ning innovatsioon

734 668,4

737 668,4

3 000,0

Kokku

63 000,0

Seetõttu ja võttes arvesse katseprojekte, ettevalmistavaid meetmeid ning ELi delegatsioonide ühiste halduskulude ümberpaigutamist Euroopa välisteenistuse jakku, on kulukohustuste tasemena heaks kiidetud 17 551,7 miljonit eurot, mistõttu on alamrubriigi 1a kulude ülemmäära piiresse jääva varu suurus 114,3 miljonit eurot.

b)   Alamrubriik 1b

Kulukohustuste assigneeringute puhul otsustati jääda uues eelarveprojektis kavandatud taseme juurde (katseprojektid alamrubriigis 1b).

Võttes arvesse katseprojekte ja ettevalmistavaid meetmeid ning Küprosele antava lisaabi jaoks paindlikkusinstrumendi kasutuselevõtmist 83,3 miljoni euro suuruses summas, on kulukohustuste tasemena heaks kiidetud 49 230,3 miljonit eurot.

c)   Rubriik 2

Kulukohustuste assigneeringute puhul otsustati jääda komisjoni poolt uues eelarveprojektis kavandatud taseme juurde.

Tuginedes uutele asjaoludele, mis on ilmnenud pärast kirjaliku muutmisettepaneku nr 1/2015 esitamist ning milleks on teave Venemaa kehtestatud toiduainete impordikeelule reageerimiseks kehtestatud erakorraliste meetmete tegeliku kasutuselevõtmise kohta alates 2014. aasta augustist, Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi lõpliku ülejäägi kohta 2014. aastal ning ajakohastatud prognoos 2015. aastal kogutavate finantskorrektsioonide kohta, saab eelnimetatud erakorralisi meetmeid (sealhulgas neid, mis on seotud Balti riikide piimasektoriga, mille osas võttis komisjon 26. novembril 2014 vastu täiendava paketi, ning Soomega, pärast seda kui tingimused on täidetud) rahastada kirjalikus muutmisettepanekus nr 1/2015 taotletud assigneeringute raames, kasutamata põllumajandussektori kriisireservi ning seda tänu sellele täiendavale sihtotstarbelisele tulule.

Seetõttu ja võttes arvesse katseprojekte, ettevalmistavaid meetmeid ning ELi delegatsioonide ühiste halduskulude ümberpaigutamist Euroopa välisteenistuse jakku, on kulukohustuste tasemena heaks kiidetud 58 808,6 miljonit eurot, mistõttu on rubriigi 2 kulude ülemmäära piiresse jääva varu suurus 790,4 miljonit eurot.

d)   Rubriik 3

Kulukohustuste assigneeringute puhul otsustati jääda komisjoni poolt uues eelarveprojektis kavandatud taseme juurde, eelkõige FRONTEXi tegevuskulude suurenemise puhul, mida tasakaalustab vastav eelarverea 18 02 01 01 (Toetus piirihaldusele ja ühisele viisapoliitikale seadusliku reisimise hõlbustamiseks) vähenemine.

Seetõttu ja võttes arvesse katseprojekte ja ettevalmistavaid meetmeid, on kulukohustuste tasemena heaks kiidetud 2 146,7 miljonit eurot, mistõttu on rubriigi 3 kulude ülemmäära piiresse jääva varu suurus 99,3 miljonit eurot.

e)   Rubriik 4

Kulukohustuste assigneeringute puhul otsustati jääda komisjoni poolt uues eelarveprojektis kavandatud taseme juurde, eelkõige seoses ELi delegatsioonide ühiste halduskulude ümberpaigutamisega eelarve Euroopa välisteenistuse jakku.

Lisaks kiidetakse heaks järgmiste kulukohustuste assigneeringute suurendamine võrreldes uue eelarveprojektiga:

(Tuhandetes eurodes)

Eelarverida

Nimi

2015. aasta uus eelarveprojekt

2015. aasta eelarve

Erinevus

21 03 01 04

Rahuprotsessi toetamine ning rahaline abi Palestiinale ja ÜRO Palestiina Põgenike Abi- ja Tööorganisatsioonile

264 500,0

286 500,0

22 000,0

23 02 01

Kiire, tõhusa ja vajadusepõhise humanitaar- ja toiduabi andmine

872 446,0

882 446,0

10 000,0

Kokku

32 000,0

Siiski ei aktsepteerita ELi eriesindajate kulude ümberpaigutamist rubriigist 4 rubriiki 5 (Euroopa välisteenistuse jagu), nagu see oli kavandatud uues eelarveprojektis. Seetõttu taastatakse eelarverea 19 03 01 07 (ELi eriesindajad, rubriik 4) kulukohustuste assigneeringud ja maksete assigneeringud, nagu need oli kavandatud algses eelarveprojektis.

Seetõttu ja võttes arvesse katseprojekte, ettevalmistavaid meetmeid ning ELi delegatsioonide ühiste halduskulude ümberpaigutamist Euroopa välisteenistuse jakku, on kulukohustuste tasemena heaks kiidetud 8 408,4 miljonit eurot, mistõttu on rubriigi 4 kulude ülemmäära piiresse jääva varu suurus 340,6 miljonit eurot.

f)   Rubriik 5

Institutsioonide ametikohtade loetelus ette nähtud ametikohtade arvu ja kulukohustuste assigneeringute puhul otsustati jääda komisjoni poolt uues eelarveprojektis kavandatud taseme juurde, seega on integreeritud:

—  Euroopa Parlamendi ja nõukogu lugemised neid käsitlevate eelarvejagude osas;

—  Euroopa Parlamendi lugemine seoses Euroopa Kohtuga;

—  Euroopa Parlamendi lugemine seoses Euroopa Kontrollikoja, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komiteega; ning

—  Euroopa välisteenistuse osas suurenes komisjoni poolt eelarveprojektis kavandatud assigneeringute tase, et võtta arvesse ELi delegatsioonide ühiste halduskuludega seotud assigneeringute eelarveneutraalset ümberpaigutamist (nagu on sätestatud 1. lisas) eelarve komisjoni jaost Euroopa välisteenistuse jakku. Siiski ei aktsepteerita ELi eriesindajate kulude ümberpaigutamist rubriigist 4 rubriiki 5 (Euroopa välisteenistuse jagu), nagu see oli kavandatud uues eelarveprojektis. Seetõttu ei lisata eelarve Euroopa välisteenistuse jakku sel eesmärgil assigneeringuid.

Võrreldes algse eelarveprojektiga põhjustavad need muudatused kokkuvõttes järgmist:

—  kaotatakse kokku 35 ametikohta, mis tuleneb 47 ametikoha kaotamisest Euroopa Parlamendis, mida osaliselt tasakaalustab 12 ametikoha lisandumine Euroopa Kohtus;

—  assigneeringute vähendamise netosumma on 0,6 miljonit eurot, mis tuleneb assigneeringute 1,4 miljoni eurosest vähendamisest Euroopa Kontrollikojas, 1,4 miljoni eurosest vähendamisest Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees ning 0,4 miljoni eurosest vähendamisest Regioonide Komitees, mida osaliselt tasakaalustab assigneeringute suurendamine 2,6 miljoni euro võrra Euroopa Kohtu osas;

—  Euroopa välisteenistuse osas asetleidev assigneeringute suurendamine 71,5 miljoni euro võrra kajastab ELi delegatsioonide ühiste halduskulude eelarveneutraalset ümberpaigutamist, mida täielikult tasakaalustatakse komisjoni jao alamrubriigis 1a (0,6 miljonit eurot), rubriigis 2 (0,1 miljonit eurot), rubriigis 4 (45,7 miljonit eurot) ja rubriigis 5 (25,2 miljonit eurot). Kokkuvõttes põhjustavad need ümberpaigutamised rubriigis 5 assigneeringute suurendamise netosummas 46,3 miljonit eurot.

Uue eelarveprojektiga võrreldes kiideti täiendavalt heaks järgmised eelarveneutraalsed ametikohtade ja kulukohustuste assigneeringute üleviimised nõukogult individuaalsete maksete haldamise ja maksmise ametile (PMO), et võtta arvesse 1. jaanuarist 2015 toimuvat nõukogu aktiivsete ja pensionil olevate töötajate pensioniõiguste kindlaksmääramise ja haldamise üleminekut PMO-le: komisjonis (III jagu) asetleidev ametikohtade loetelus ette nähtud AST 7 ametikohtade suurendamine 6 võrra ja kulukohustuste assigneeringute suurendamine 504 000 euro võrra on täielikult tasakaalustatud nõukogus (II jagu) asetleidva ametikohtade loetelus ette nähtud AST 7 ametikohtade vähendamisega 6 võrra ja kulukohustuste assigneeringute vähendamisega 504 000 euro võrra.

Seetõttu ja võttes arvesse katseprojekte, ettevalmistavaid meetmeid ning ELi delegatsioonide ühiste kulude ümberpaigutamist Euroopa välisteenistuse jakku, on kulukohustuste tasemena heaks kiidetud 8 660,5 miljonit eurot, mistõttu on rubriigi 5 kulude ülemmäära piiresse jääva varu suurus 415,5 miljonit eurot.

1.4.   Maksete assigneeringud

2015. aasta eelarve maksete assigneeringute kogusumma on 141 214 040 563 eurot.

See sisaldab 126,7 miljoni euro suurust summat, mis on seotud Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtuga, mis on seotud paranduseelarve projektidega nr 5/2014 ja 7/2014, ja samuti 440 miljoni euro suurust summat, mis on seotud noorte tööhõive algatuse maksete assigneeringute ülekandmisega 2014. aasta eelarvest 2015. aasta eelarvesse.

2015. aasta eelarve maksete assigneeringute üldise taseme jaotuse puhul on arvestatud järgmisi samme:

a)  liigendamata kulude maksete assigneeringud, nagu on esitatud eespool, eelkõige rubriikides 2 ja 5; ning

b)  eelpool esitatud katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete paketi maksete assigneeringud arvutatakse järgmiselt: kõigi uute katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete maksete assigneeringute puhul moodustab nende summa 50 % vastavate kulukohustuste summast või vastab summale, mille pakkus välja Euroopa Parlament (olenevalt sellest, kumb on väiksem); käimasolevate katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete pikendamise puhul on maksete assigneeringute summa eelarveprojektis määratud summa, millele liidetakse 50 % vastavate uute kulukohustuste summast, või summa, mille pakkus välja Euroopa Parlament (olenevalt sellest, kumb on väiksem);

c)  maksete assigneeringute vähendamine 123,3 miljoni euro võrra uue eelarveprojektiga võrreldes on jaotatud proportsionaalselt kõigi selliste liigendatud assigneeringutega eelarveridade vahel, mida ei mõjuta eespool esitatud samm b, välja arvatud järgmiste eelarveridade puhul, mille maksete assigneeringute tase on sätestatud uues eelarveprojektis kehtestatud tasemel:

—  alamrubriigi 1a (Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks) ja rubriigi 4 (Globaalne Euroopa) kulud;

—  eelarveread 04 02 17, 04 02 60, 11 06 12, 13 03 16 ja 13 03 60 lähenemiseesmärgi jaoks; ja

—  rahvusvahelised kalandusalased partnerluslepingud.

Eespool nimetatud sammu c alusel saadud tulemuste põhjal on tehtud järgmised lõplikud kohandused:

—  eelarvereale 13 04 02 (Ühtekuuluvusfondi projektide lõpuleviimine (2007‑2013)) on lisatud 100 miljonit eurot, mis on kompenseeritud järgmiselt:

—  eelarverea 13 03 18 (Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) meetmete lõpuleviimine – Piirkondlik konkurentsivõime ja tööhõive) summa vähendamine 50 miljoni euro võrra; ja

—  50 miljoni euro suurune vähendamine selliste liigendatud assigneeringutega eelarveridadel, mida ei mõjuta eespool esitatud samm b, rubriigi 1a (Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks) ja rubriigi 4 (Globaalne Euroopa) kulude puhul, välja arvatud eelarvereal 23 02 (Humanitaarabi, toiduabi ja valmisolek suurõnnetusteks), mille jaoks ette nähtud summad on uues eelarveprojektis säilitatud.

1.5.   Eelarvemärkused

Mis puudutab eelarvemärkusi, siis uus eelarveprojekt on heaks kiidetud, seega on integreeritud Euroopa Parlamendi või nõukogu muudatusettepanekud, välja arvatud eelarveridadel 04 03 01 03 ja 19 03 01 06, eeldades, et need muudatused ei saa muuta ega laiendada olemasoleva õigusliku aluse reguleerimisala ega mõjutada institutsioonide halduslikku autonoomsust.

1.6.   Uued eelarveread

Komisjoni poolt uues eelarveprojektis väljapakutud eelarve liigendust ei muudeta.

1.7.   Reservid

Komisjoni käsitlevas jaos ei ole sihtotstarbelisi reserve ette nähtud.

2.   2014. AASTA EELARVE

a)  Kiideti heaks paranduseelarve projektides nr 5/2014 ja 7/2014 Euroopa Liidu Solidaarsusfondi jaoks taotletud täiendavad kulukohustuste assigneeringud (126,7 miljonit eurot). Vastavad maksed kantakse üle 2015. aasta eelarvesse.

b)  Paranduseelarve projekt nr 3/2014 kiideti heaks komisjoni väljapakutud kujul, vähendades maksete assigneeringuid järgmiselt:

—  maaelu areng: 90 miljonit eurot aastaid 2007–2013 puudutavate maaelu arendamise programmide lõpuleviimiseks ei saa heaks kiita, võttes arvesse oodatust väiksemat liikmesriikide poolt 2014. aasta novembris esitatud maksete deklaratsiooni. Peale selle lepiti kokku 20 miljoni euro suurune vähenemine seoses uute programmidega;

—  noorte tööhõive algatus: lepiti kokku 420 miljoni euro suurune vähenemine seoses noorte tööhõive algatusega. Siiski on 2015. aasta eelarvesse lisatud 440 miljoni euro suurune maksete assigneering noorte tööhõive algatuse jaoks, nagu on esitatud eespool punktis 1.4;

—  kokku on lepitud maksete assigneeringute vähendamine 648,1 miljoni euro võrra, mis jaguneb ettenägemata kulude varude põhjal tugevdatud eelarveridadele, säilitades samas muutumatuna taotletud summad eelarveridadel 13 03 16 (Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) lõpuleviimine – Lähenemine), 04 06 01 (FEAD), 21 03 02 01 ja 21 03 03 03 (Ukraina toetamine).

Maksete assigneeringute ümberpaigutamine:

—  nõustutakse komisjoni poolt nn koondümberpaigutamises (DEC 31/2014) väljapakutud ümberpaigutamisega;

—  nõustutakse komisjoni poolt paranduseelarve projektis nr 6/2014 komisjoni käsitleva jao suhtes väljapakutud ümberpaigutamisega; siiski on EMKFist ümberpaigutatavad maksete assigneeringud (haldustoetuskulud) ja rahvusvaheliste kalandusalaste partnerluslepingute reserv (kokku 6 150 900 eurot) paigutatud ümber humanitaarabile (eelarverida 23 02 01);

—  võttes arvesse eelarve täitmise hetkeseisu ja väljavaadet aasta lõpuks, lepiti kokku täiendav 30,4 miljoni eurone ümberpaigutamine. See puudutab järgmiseid eelarveridu:

—  artikkel 01 03 02 – (Makromajanduslik finantsabi): 5 miljonit eurot;

—  artikkel 04 03 02 (programm „PROGRESS”): 10,0 miljonit eurot;

—  artikkel 12 02 01 (Siseturg): 1,2 miljonit eurot;

—  artikkel 17 03 51 (rahvatervis): 0,7 miljonit eurot;

—  punkt 18 02 01 02 – (Kuritegevuse ärahoidmine ja kuritegevuse vastu võitlemine): 2,3 miljonit eurot;

—  punkt 21 09 51 01 (Aasia arengukoostöö rahastamisvahend): 2,5 miljonit eurot;

—  artikkel 33 02 02 (Mittediskrimineerimise ja võrdsuse põhimõtte edendamine): 2,2 miljonit eurot; ja

—  artiklid 29 02 01 ja 29 02 51 (statistika): 6,5 miljonit eurot.

Järgnev tabel näitab tulenevaid maksete assigneeringute suurendamisi ja vähendamisi paranduseelarve projektis nr 3/2014 (sealhulgas ümberpaigutused nn koondümberpaigutuse, paranduseelarve projekti nr 6/2014 ja eelarve täitmise ülevaate viimase ajakohastatud versiooni kaudu), mis on kinnitatud vastavalt eespool kirjeldatule:

Eelarveread

Nimi

Paranduseelarve projekt nr 3/2014

vastu võetud

01 03 02

Makromajanduslik finantsabi

-28 960 000

01 04 51

Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate valdkonna programmide (enne 2014. aastat) lõpuleviimine

12 000 000

02 02 02

Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEd) rahastamisvõimaluste parandamine omakapitali ja laenude kujul

4 540 126

02 05 01

Ülemaailmsete satelliitnavigatsioonil põhinevate teenuste ja infrastruktuuri (Galileo) väljaarendamine ja käikuandmine 2019. aastaks

70 000 000

04 02 64

Noorte tööhõive algatus

-420 000 000

04 03 02 01

Programm „PROGRESS” – ELi tööhõive ja sotsiaalpoliitika ning töötingimusi käsitlevate õigusaktide väljatöötamise, rakendamise, järelevalve ja hindamise toetamine

-2 950 000

04 03 02 03

Mikrorahastamine ja sotsiaalne ettevõtlus – Juriidiliste ja füüsiliste isikute, eelkõige tööturult eemale jäänute parem rahastamine ning sotsiaalsed ettevõtted

-7 114 776

04 06 01

Sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamine ja vaesuse kõige raskemate vormide leevendamine liidus

99 000 000

05 02 10 02

Edendusmeetmed – Liidu otsetoetused

-308 029

05 04 60 01

Maaelu säästva arengu edendamine, territoriaalselt ja keskkonnaalaselt tasakaalustatuma, kliimasõbralikuma ning innovaatilisema liidu põllumajandussektori kujundamine

-20 000 000

05 06 01

Rahvusvahelised põllumajanduskokkulepped

-3 784 411

05 08 77 06

Ettevalmistav meede – Euroopa põllumajandustoodete hindade ja kasumi vaatluskeskus

-612 329

05 08 77 09

Ettevalmistav tegevus – Liidu taimede ja loomade geneetilised ressursid

-600 000

05 08 77 10

Katseprojekt – Agropol: Euroopa piiriülese põllumajandustööstuse näidispiirkonna arendamine

-600 000

05 08 77 11

Katseprojekt – Agrometsandus

-350 000

05 09 03 01

Ohutu ja kvaliteetse toidu ning muude biotoorainetel põhinevate toodetega varustatuse tagamine

-1 666 954

07 02 77 03

Ettevalmistav tegevus – Euroopa Arktika piirkonna arenguga seotud keskkonnamõju strateegiline hindamine

356 052

08 02 01 01

Eesliiniuuringute tugevdamine Euroopa Teadusnõukogu kaudu

24 970 695

08 02 02 02

Riskikapitali kättesaadavuse parandamine teadus- ja innovatsiooniinvesteeringute jaoks

4 540 126

08 02 51

Teadusuuringute eelmise raamprogrammi lõpuleviimine – Seitsmes raamprogramm – EÜ kaudsed meetmed (2007–2013)

50 000 000

08 04 01

ITERi rajatiste ehitamine, käitamine ja kasutamine - ITERi arendamise Euroopa ühisettevõte - Fusion for Energy (F4E)

-8 800 000

08 04 51

ITERi Euroopa ühisettevõtte loomine – Fusion for Energy (F4E) (2007–2013)

-71 200 000

09 02 01

Liidu tegevuspõhimõtete määratlemine ja rakendamine elektroonilise side valdkonnas

-271 200

09 02 05

Meetmed seoses digitaalse infosisu, audiovisuaal- ja muu meediatööstusega

-592 000

09 02 77 03

Katseprojekt – Ajakirjanduse ja massiteabevahendite vabaduse Euroopa keskus

-456 508

09 03 03

Üleeuroopaliste digiteenuste taristute koosvõime, säästva kasutuselevõtu, toimimise ja ajakohastamise ning Euroopa tasandil koordineerimise edendamine

-1 898 831

09 03 51 01

Programmi „Safer Internet” lõpuleviimine (2009–2013)

-450 000

09 04 03 02

Kaasava, innovaatilise ja analüütilise Euroopa ühiskonna edendamine

2 784 852

09 04 51

Seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) lõpuleviimine

105 000 000

11 01 04 01

Merenduse ja kalanduse poliitikavaldkonna toetuskulud – Mitteoperatiivne haldus- ja tehniline abi

-774 900

11 01 06 01

Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusamet – Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist makstav rahaline toetus

-809 000

11 03 01 (reserv)

Liidu kalalaevade kolmandate riikide vetes toimuva kalapüügiga seonduva tegevuse juhiste väljatöötamine (jätkusuutliku kalanduse kokkulepped)

-69 567 000

11 06 12

Euroopa Kalandusfondi (EKF) meetmete lõpuleviimine – Lähenemiseesmärk (2007–2013)

69 540 126

12 02 01

Siseturu rakendamine ja arendamine

-1 170 000

12 02 77 03

Ettevalmistav meede — Ühtse turu foorum

-150 000

12 03 51

Varasemate meetmete lõpuleviimine finantsteenuste, finantsaruandluse ja auditeerimise valdkonnas

-669 803

13 03 16

Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) meetmete lõpuleviimine – Lähenemine

2 400 700 000

13 03 18

Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) meetmete lõpuleviimine – Piirkondlik konkurentsivõime ja tööhõive

227 006 319

13 03 19

Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) meetmete lõpuleviimine – Euroopa territoriaalne koostöö

179 334 992

13 03 77 09

Ettevalmistav meede Euroopa Liidu Atlandi strateegiat käsitleva Atlandi foorumi jaoks

-433 000

13 05 63 02

Piiriülene koostöö – Rahaline toetus rubriigist 4

-12 338 481

14 02 01

Tolliliidu toimimise ja ajakohastamise toetamine

7 500 000

14 03 01

Maksusüsteemide toimimise parandamine

2 500 000

15 02 01 01

Tipptaseme ja koostöö arendamine Euroopa haridus- ja koolitusvaldkonnas ja valdkonna parem vastavusse viimine tööturuga

138 119 479

15 03 01 01

Marie Skłodowska-Curie meetmed - uute oskuste ja teadmiste loomine, arendamine ja siire ning innovatsioon

40 861 137

16 03 01 03

Infopunktid

1 600 000

16 03 01 04

Komisjoni esinduste teabevahetus ja partnerlusmeetmed

1 000 000

16 03 02 03

Veebipõhised ja kirjalikud teabe- ja kommunikatsioonivahendid

2 900 000

17 02 01

Tarbijahuvide kaitse ning tarbijate ohutuse ja teavitamise parandamine

-1 449 000

17 03 10

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus

-2 000 000

17 03 12 01

Liidu toetus Euroopa Ravimiametile

-7 602 918

18 02 01 01

Toetus piirihaldusele ja ühisele viisapoliitikale seadusliku reisimise hõlbustamiseks

-7 446 000

18 02 01 02

Piiriülese organiseeritud kuritegevuse tõkestamine ja sellise kuritegevuse vastu võitlemine ning julgeolekuriskide ja kriiside juhtimise ja ohjamise tõhustamine

-9 236 000

18 03 51

Tagasipöördumis-, pagulas- ja rändevoogude juhtimise valdkonna meetmete ja programmide lõpuleviimine

19 431 000

19 02 01

Kriisidele ja tekkivatele kriisiolukordadele reageerimine

50 765 835

19 05 51

Programmi „Suhted ja koostöö ühenduseväliste tööstusriikidega” valdkonnas 2007.–2013. aasta meetmete lõpuleviimine

3 600 000

20 02 01

Väliskaubandussuhted, sealhulgas juurdepääs kolmandate riikide turgudele

1 181 809

20 02 03

Kaubandusabi – Mitmepoolsed algatused

1 000 000

21 02 07 06

Toiduga ja toitainetega kindlustatus ning säästev põllumajandus

6 000 000

21 02 40

Toorainelepingud

20 000

21 02 51 01

Sisserände- ja varjupaigaalane koostöö kolmandate riikidega

4 000 000

21 02 51 02

Koostöö Ladina-Ameerika arenguriikidega

23 000 000

21 02 51 03

Koostöö Aasia arenguriikidega, sealhulgas Kesk-Aasias ja Lähis-Idas

44 000 000

21 02 51 05

Valitsusvälised osalejad arenguvaldkonnas

2 000 000

21 02 51 06

Keskkond ja loodusvarade, sealhulgas energia säästev majandamine

2 000 000

21 03 02 01

Idapartnerlus – Inimõigused ja liikuvus

210 000 000

21 03 03 03

Toetus muudele mitut riiki hõlmavatele koostöömeetmetele naabruskonnas

40 000 000

21 03 51

Euroopa naabruspoliitika ja suhteid Venemaaga käsitleva valdkonna meetmete (enne 2014. aastat) lõpuleviimine

3 000 000

21 04 51

Demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi lõpuleviimine (enne 2014. aastat)

3 000 000

21 05 51

Ülemaailmseid julgeolekuohte käsitlevate valdkonna meetmete (enne 2014. aastat) lõpuleviimine

2 000 000

21 09 51 01

Aasia

-2 500 000

22 02 51

Varasema (2014. aasta eelse) ühinemiseelse abi lõpuleviimine

45 000 000

23 02 01

Kiire, tõhusa ja vajadusepõhise humanitaar- ja toiduabi andmine

256 150 900

23 03 51

Kodanikukaitse valdkonna programmide ja meetmete (enne 2014. aastat) lõpuleviimine liidus

-500 000

24 01 07

Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF)

-10 000

24 02 01

Pettuse, korruptsiooni ja muu liidu finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse ärahoidmine ja nendega võitlemine

942 750

24 04 01

Vastastikuse abi toetamine tolliküsimustes ja eeskirjade eiramisest teatavate liikmesriikide toetamine turvaliste elektrooniliste sidevahendite kasutamiseks

680 612

26 01 09

Väljaannete talitus

-22 000

26 01 23 01

Infrastruktuuri- ja logistikaamet Luxembourgis

-13 000

26 02 01

Asjade, ehitustööde ja teenuste hankemenetlused ja nende hangete reklaamimine

-250 000

26 03 01 01

Euroopa haldusasutuste koostoimimisvõimealased lahendused

10 000 000

29 02 01

Kvaliteetse statistilise teabe esitamine, Euroopa statistika koostamise uute meetodite rakendamine ja koostöö tugevdamine Euroopa statistikasüsteemiga

-11 294 249

29 02 51

2013. aastale eelnenud statistikaprogrammide lõpuleviimine

-9 872 560

32 02 52

Majanduse elavdamist toetavate energeetikaprojektide lõpuleviimine

65 000 000

33 02 01

Õiguste kaitse tagamine ja kodanikuaktiivsuse edendamine

-2 000 000

33 02 02

Mittediskrimineerimise ja võrdsuse põhimõtte edendamine

-5 177 700

34 02 01

Liidu kasvuhoonegaaside heite vähendamine

6 000 000

34 02 04

Osalemine mitmepoolsetes ja rahvusvahelistes kliimakokkulepetes

-74 969

34 02 51

Varasemate kliimameetmete programmide lõpuleviimine

2 903 358

XX 01 01 01 01

Töötasud ja toetused

-317 000

SEC 7 - 1 2 0 0

Töötasud ja toetused

-10 992

SEC 9 - 1 1 0 0

Töötasud ja toetused

-5 843

Kokku

3 529 620 715

Paranduseelarve projektist nr 3/2014 tulenev täiendavate maksete assigneeringute summa on 3 529,6 miljonit eurot, millest 2 818,2 miljonit eurot pluss 350 miljonit eurot puudutab ettenägemata kulude varu kasutuselevõtmist kooskõlas ühisavaldusega erivahendite kohta, nagu on sätestatud punktis 3.3 allpool.

c)  Paranduseelarve projekt nr 4/2014, mida on muudetud kirjaliku muutmisettepanekuga, kiideti heaks komisjoni poolt kavandatud kujul, hõlmates ka paranduseelarve projektist nr 6/2014 tulenevad kulukohustuste assigneeringud, mis on seotud haldustoetuskuludega Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi jaoks ja säästva kalapüügi partnerluslepingute reservi jaoks komisjoni puudutavas jaos. Paranduseelarve projektis nr 4/2014 tuvastatud 248 460 euro suurune kasutada olev maksete assigneeringute summa (Euroopa andmekaitseinspektor) paigutatakse ümber humanitaarabi jaoks (eelarverida 23 02 01). Täiendavate kulukohustuste ja maksete assigneeringute taotlus, mis on seotud Euroopa Ombudsmaniga (VIII jagu) paranduseelarve projektis nr 6, võeti tagasi, nagu on esitatud paranduseelarve projekti nr 6/2014 kirjalikus muutmisettepanekus.

d)  Paranduseelarve projekt nr 6/2014, mida on muudetud kirjaliku muutmisettepanekuga, kiideti omavahendite osas heaks komisjoni poolt kavandatud kujul.

e)  Paranduseelarve projekt nr 8/2014 (= uus paranduseelarve projekt nr 2/2014), mis käsitleb 2013. aasta ülejääki, kiideti heaks komisjoni kavandatud kujul.

3.   ÜHISAVALDUSED

3.1.   Ühisavaldus paranduseelarve projekti nr 6/2014 (omavahendid) ja nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 muutmise kohta

„Euroopa Parlament ja nõukogu nõustuvad võtma vastu paranduseelarveprojekti nr 6/2014, mida on muudetud kirjaliku muutmisettepanekuga 1/2014.

Seoses komisjoni ettepanekuga muuta nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 1150/2000, millega rakendatakse otsust 2007/436/EÜ, Euratom Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta, mille komisjon esitas 12. novembril 2014, kohustub Euroopa Parlament esitama oma arvamuse muudetud nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 kohta piisavalt aegsalt, et tagada selle vastuvõtmine Euroopa Parlamendi 2014. aasta detsembri täiskogu istungil, ning nõukogu kohustub võtma selle vastu üldpaketi osana.”

3.2.   Ühisavaldus ettenägemata kulude varu kasutuselevõtmise kohta

„2014. aastal on jäänud tasumata finantsraamistiku alguses enneolematult suur hulk makseid struktuuri- ja ühtekuuluvusfondidest, samas ootavad mitmed uued programmid võimalikult kiiret rakendamist. Arvestades seda ainulaadset ja erakordset olukorda, mida ei saa lahendada 2014. aasta maksete ülemmäära piirides, leppisid kolm institutsiooni kokku, et viimase võimalusena võetakse 2014. aasta eelarves kasutusele ennenägemata kulude varu.

Institutsioonid tuletavad meelde, et mitmeaastase finantsraamistiku määruse artiklis 13 nähakse ette, et „ettenägemata kulude varu kasutuselevõtmisega kättesaadavaks tehtud summad tuleb täielikult kompenseerida jooksva eelarveaasta või tulevaste eelarveaastate finantsraamistiku ühe või mitme rubriigi varuga”.

Institutsioonid lepivad kokku, et teevad kõik endast oleneva, et leida asjakohased lahendused, nii et ajavahemiku 2007-2013 struktuuri- ja ühtekuuluvusfondidest tegemata väljamaksete erakordselt kõrge tase ei kanduks 2014. aastast edasi ning seega võetakse kõik meetmed tagamaks, et ettenägemata kulude varu ei võeta kasutusele täitmata kulukohustuste rahastamiseks, mis pärinevad struktuuri- ja ühtekuuluvusfondide eelarveperioodi 2015–2020 programmidest.”

3.3.   Ühisavaldus erivahendite kohta

„Institutsioonid tuletavad meelde, et ettenägemata kulude varu on viimane abinõu, mida ei tohiks kasutusele võtta, kui on võimalik kasutada muid rahalisi vahendeid. 2014. aasta üldeelarve raamistikus on erimeelsusi selle osas, kas summa 350 miljonit eurot maksete assigneeringutena, millega kaetakse teisi erivahendeid, on endiselt olemas mittesihtotstarbelise varu seas.

Institutsioonid on ühel meelel, et on äärmiselt tähtis jõuda nii kiiresti kui võimalik põhimõttelisele kokkuleppele teiste erivahendite kasutuselevõtuks väljamaksete tegemiseks.

Aga kuna 2014. aasta paranduseelarveprojektide paketti ning 2015. aasta üldeelarvet käsitlevatel läbirääkimistel ei suudetud sellist kokkulepet saavutada, leppisid institutsioonid selle paketi õigeaegse vastuvõtmise tagamiseks kokku järgmises:

—  summa 350 miljonit eurot maksete assigneeringutena lisatakse ettenägemata kulude varusse;

—  üritatakse saavutada kiire kokkulepe, kas ja mis mahus võtta kasutusele teisi erivahendeid üle mitmeaastase finantsraamistiku maksete ülemmäära, et teha kindlaks, kas ja millises mahus tuleks summat 350 miljon eurot tasaarvestada mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi varude maksete suhtes sellel või tulevastel eelarveaastatel;

—  vajaduse korral lisatakse eespool nimetatule vajalikud muudatused otsuse kohta, millega võetakse 2014. eelarveaastal kasutusele ettenägemata kulude varu, või mõni muu õiguslikult vajalik meede, et tagada mitmeaastase finantsraamistiku määruse ja eelkõige selle artikli 13 lõike 3 igakülgne järgimine.”

3.4.   Komisjoni avaldus rakenduskavade eelmaksete kohta 2014. aastal ja noorte tööhõive algatuse kohta

„Seoses perioodi 2014–2020 mitmeaastase finantsraamistiku õigeaegse ja tõhusa rakendamisega kinnitab Euroopa Komisjon nende 2014. aasta rakenduskavade eelmaksed, mis esitati ametlikult 2014. aastal ja mille puhul on täidetud vastavates õigusaktides sätestatud tingimused.

Lisaks kinnitab komisjon, et noorte tööhõive algatus on endiselt tähtis poliitiline prioriteet ning sellega seotud maksete assigneeringute ülekandmine 2014. aastast 2015. aastasse ei too kaasa viivitusi selle rakendamisel.”

3.5.   Ühisavaldus erakorraliste meetmete rahastamiseks vastusena Venemaa kehtestatud toiduainete impordikeelule

„Pärast Venemaa kehtestatud toiduainete impordikeeldu võeti 2014. aasta augustis ja septembris vastu mitu erakorralist meedet ning 26. novembril 2014 kiideti heaks täiendav Balti riikide piimatööstusele suunatud pakett. Kohe kui täidetakse tingimused, milles järgitakse objektiivseid abikõlblikkuse kriteeriume, võib komisjon teha ettepaneku teise paketi kohta, mis on suunatud Soome piimatööstusele.

Komisjon teatas kirjalikus muutmisettepanekus 1/2015 oma kavatsusest rahastada vajaduse korral neid meetmeid kriisireservist.

Pärast kirjaliku muutmisettepaneku 1/2015 esitamist on ilmnenud kolm uut asjaolu, mis võimaldavad neid erakorralisi meetmeid rahastada kriisireservi kasutamata:

—  vastavalt liikmesriikide deklaratsioonidele augustis ja septembris vastu võetud meetmete tegeliku kasutuselevõtu kohta on kulusid esialgselt prognoositud 344 miljonilt eurolt vähendatud 234 miljoni euroni;

—  Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi lõplik ülejääk 2014. eelarveaastal on ligi 230 miljonit eurot suurem, kui seda eeldati kirjalikus muutmisettepanekus 1/2015, mis tugines alles prognoosidele;

—  2015. aastal kogutavad finantskorrektsioonid on eeldatavasti kõrgemad, kui algselt eelmise aasta oktoobris eeldati.

Nendele kolmele uuele asjaolule tuginedes saab eespool nimetatud erakorralisi meetmeid (sealhulgas Balti riikide ja tingimust täitmise korral ka Soome piimatööstusega seotud meetmeid) tänu sellele täiendavale sihtotstarbelisele tulule rahastada kirjalikus muutmisettepanekus 1/2015 taotletud assigneeringute piires, ilma et peaks kasutusele võtma kriisireservi.”

3.6.   Ühisavaldus maksete assigneeringute kohta

„Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon tuletavad meelde oma ühist vastutust, mis on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 323 järgmiselt: „Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon tagavad rahaliste vahendite olemasolu liidu juriidiliste kohustuste täitmiseks kolmandate isikute suhtes”.

Euroopa Parlament ja nõukogu tuletavad täitmisega seoses meelde vajadust tagada seoses kulukohustuste täitmisega seotud assigneeringutega maksete nõuetekohane suurendamine, et ennetada ebanormaalselt suurt hulka maksmata arveid aasta lõpus.

Euroopa Parlament ja nõukogu lepivad kokku, et 2015. aastaks kehtestatakse maksete assigneeringute tasemeks 141 214 040 563 eurot. Nad paluvad komisjonil võtta mitmeaastase finantsraamistiku määruse ja finantsmääruse sätete alusel kõik vajalikud meetmed aluslepinguga sätestatud kohustuse täitmiseks, eelkõige (pärast asjaomaste assigneeringute ümberjaotamise ulatuse läbivaatamist) seoses assigneeringute oodatava alakasutamisega (finantsmääruse artikli 41 lõige 2), et taotleda paranduseelarves täiendavate maksete assigneeringute esitamist kohe, kui hakkab selguma, et 2015. aasta eelarvesse kantud maksete assigneeringutest ei piisa kulude katmiseks.

Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad seisukoha iga paranduseelarve projekti kohta võimalikult kiiresti, et vältida maksete assigneeringute puudujääke. Euroopa Parlament ja nõukogu kohustuvad menetlema kiiresti igasuguseid maksete assigneeringute ümberpaigutusi, sealhulgas finantsraamistiku erinevate rubriikide vahel, et kasutada eelarvesse kantud maksete assigneeringuid parimal võimalikul viisil ning viia need kooskõlla eelarve tegeliku täitmise ja vajadustega.

Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon jälgivad aasta jooksul aktiivselt 2015. aasta eelarve täitmist, eelkõige alamrubriigi 1a (konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks), alamrubriigi 1b (majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus) ja maaelu arengut käsitleva rubriigi 2 (jätkusuutlik majanduskasv: loodusvarad) osas. See toimub institutsioonidevahelise kokkuleppe lisa punkti 36 kohaselt konkreetsete institutsioonidevaheliste kohtumiste vormis, kus vaadatakse üle maksete täitmine ja muudetud prognoosid.

Sellised kohtumised peaksid 2015. aastal toimuma vähemalt kolm korda (kevadel eelarveprojekti esitamise ajal, juulis enne 2016. aasta eelarveprojekti lugemist nõukogus ning oktoobris enne lepitusmenetluse algust) ja toimuma poliitilisel tasandil ning Euroopa Parlamendi liikmete, nõukogu liikmete ning komisjoni eelarve ja personali eest vastutava asepresidendi osalusel. Selliste kohtumiste eesmärk peaks olema maksevajaduste nõutud taseme ühine hindamine, võttes aluseks olemasolevate arvete, mis tuleb vastavalt seadusele tasuda, ja ülejäänud aasta N ja aasta N+1 prognooside põhjaliku analüüsi.”

3.7.   Ühisavaldus maksegraafiku kohta

„Institutsioonid nõustuvad eesmärgiga vähendada aasta lõpus maksmata arvete taset, keskendudes eelkõige ühtekuuluvuspoliitikale selle struktuurse taseme tõttu praeguse mitmeaastase finantsraamistiku ajal.

Selle eesmärgi saavutamiseks:

—  on komisjon nõus esitama koos 2015. aasta eelarvet käsitleva ühiste järeldustega kõige ajakohasema prognoosi maksmata arvete kohta 2014. aasta lõpuks; komisjon ajakohastab neid arvandmeid ning esitab 2015. aasta märtsiks alternatiivsed stsenaariumid, kui on juba olemas täielik ülevaade arvetest, mis jäävad peamistes poliitikavaldkondades 2014. aasta lõpuks maksmata;

—  selle alusel püüavad kolm institutsiooni jõuda kokkuleppele aasta lõpuks tasumata arvete sellise maksimaalse taseme osas, mida võib pidada jätkusuutlikuks;

—  selle alusel ning pidades kinni mitmeaastase finantsraamistiku määrusest, programmide kokkulepitud rahastamispakettidest, samuti muudest siduvatest kokkulepetest, hakkavad kolm institutsiooni alates 2015. aastast rakendama kava maksmata arvete taseme vähendamiseks, mis vastaks 2007.–2013. aasta programmide rakendamise tasemele, milles lepiti ühiselt kokku praeguse mitmeaastase finantsraamistiku vaheläbivaatamisel. Kolm institutsiooni lepivad selles kavas kokku piisavalt varakult enne 2016. aasta eelarveprojekti esitamist. Võttes arvesse maksmata arvete erakordselt suurt hulka, kaaluvad kolm institutsiooni kõiki võimalusi nimetatud arvete taseme vähendamiseks.

Komisjon nõustub igal aastal esitama eelarveprojektiga koos dokumendi, milles hinnatakse maksmata arvete taset ning selgitatakse, kuidas ja kui palju võimaldab eelarveprojekt seda taset vähendada. Selles iga-aastases dokumendis tehakse kokkuvõte seni saavutatud edusammudest ning esitatakse ettepanekud kava muutmiseks vastavalt ajakohastatud arvandmetele.”

3.8.   Euroopa Parlamendi avaldus ettenägemata kulude varu kasutuselevõtmiseks viimase abinõuna

„Euroopa Parlament väljendab kahetsust selle üle, et nõukogu ei jaga parlamendi tõlgendust, et 350 miljonit eurot maksete assigneeringutena, mis võeti 2014. aastal kasutusele mitmeaastase finantsraamistiku määruses ette nähtud erivahenditena, tuleks jätta maksete ülemmäära alt välja, mistõttu oleks olemas veel 711 miljoni euro suurune varu, mida saaks kasutada enne ettenägemata kulude varu kasutuselevõttu.

Euroopa Parlament tuletab meelde, et kooskõlas mitmeaastase finantsraamistiku määruse artikli 13 lõikega 1 on ettenägemata kulude varu vahend, mida tuleks kasutada viimase võimalusena. Seega tuleks enne ettenägemata kulude varu kasutuselevõttu kasutada täiel määral ära kõik muud rahalised võimalused. Seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahelise vaidlusega 2014. aastal ülemmäära raames olemasolevate varude arvutamisel ei olnud võimalik saavutada poliitilist kokkulepet olemasoleva 350 miljoni euro suuruse varu kasutamise suhtes enne ettenägemata kulude varu kasutuselevõttu.

Tuletades meelde, et mitmeaastase finantsraamistiku määrus põhineb konkreetse ja võimalikult suure paindlikkuse põhimõttel, et võimaldada liidul täita ELi toimimise lepingu artiklist 323 tulenevad juriidilised kohustused (mitmeaastase finantsraamistiku määruse põhjendus 4), leiab parlament, et on äärmiselt tähtis võtta ettenägemata kulude varu kaudu kasutusele täiendavad assigneeringud, et tasuda selle kaudu täitmata juriidilised kulukohustused. Seega kiidab parlament heaks ettenägemata kulude varu kasutuselevõtu, olenemata oma tõlgendusest, et maksete ülemmäära piires on endiselt kasutada veel 350 miljonit eurot.

Euroopa Parlament kutsub komisjoni üles vastavalt mitmeaastase finantsraamistiku määruse artikli 6 lõike 1 punktile d kandma kasutamata 350 miljoni euro suurune varu üle vastavalt oma 2015. aasta maksete koguvaru tehnilistele kohandustele.”

3.9.   Nõukogu avaldus erivahendite kasutuselevõtmise kohta

„Nõukogu tuletab meelde, et erivahendeid võib võtta kasutusele üksnes tõepoolest ettenägematus olukorras.

Nõukogu tuletab meelde, et ettenägemata kulude varu kasutamisel ei tohi ületada kulukohustuste ja maksete assigneeringute ülemmäärasid.

Muude erivahendite osas tuletab nõukogu meelde, et mitmeaastase finantsraamistiku määruse artikli 3 lõikes 2 on sätestatud, et kulukohustuste assigneeringud võib eelarvesse kanda asjaomaste rubriikide ülemmääradest suurematena.

Nõukogu kutsub komisjoni üles koguvaru arvutamisel tegutsema kooskõlas mitmeaastase finantsraamistiku määrusega ja mitte kahjustama kolme institutsiooni vahel erivahendeid käsitleva ühisavalduse osas saavutatud kokkulepet (3.3).”

Õigusalane teave