Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2014/2976(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

RC-B8-0352/2014

Arutelud :

Hääletused :

PV 17/12/2014 - 10.23
CRE 17/12/2014 - 10.23
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2014)0104

Vastuvõetud tekstid
PDF 184kWORD 72k
Kolmapäev, 17. detsember 2014 - Strasbourg Lõplik väljaanne
ELi terasetööstus: töötajate ja tööstuse kaitsmine
P8_TA(2014)0104RC-B8-0352/2014

Euroopa Parlamendi 17. detsembri 2014. aasta resolutsioon ELi terasesektori ning töötajate ja tööstusharu kaitse kohta (2014/2976(RSP))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepingut, millest on kasvanud välja Euroopa Liidu leping,

–  võttes arvesse komisjoni 14. oktoobri 2011. aasta teatist „Tööstuspoliitika: suurendades konkurentsivõimet” (COM(2011)0642),

–  võttes arvesse komisjoni 10. oktoobri 2012. aasta teatist „Tugevam Euroopa tööstus majanduse kasvuks ja taastumiseks. Tööstuspoliitika ajakohastatud teatis” (COM(2012)0582),

–  võttes arvesse komisjoni 11. juuni 2013. aasta teatist „Euroopa konkurentsivõimelise ja jätkusuutliku terasetööstuse tegevuskava” (COM(2013)0407),

–  võttes arvesse oma 4. veebruari 2014. aasta resolutsiooni Euroopa konkurentsivõimelise ja jätkusuutliku terasetööstuse tegevuskava kohta(1),

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone terasetööstuse ning ettevõtete restruktureerimise, ümberpaigutamise ja sulgemise kohta ELis,

–  võttes arvesse oma 25. novembri 2014. aasta resolutsiooni strateegia „Euroopa 2020” tööhõive- ja sotsiaalaspektide kohta(2),

–  võttes arvesse oma 15. jaanuari 2013. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile töötajate teavitamise ja nendega konsulteerimise ning restruktureerimise ettevalmistamise ja juhtimise kohta(3),

–  võttes arvesse Itaalias asuva terasetehase Acciai Speciali Terni (AST) kohta komisjonile esitatud küsimust (O-000087/2014),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõikeid 2 ja 4,

Üldised probleemid

A.  arvestades, et Euroopa söe- ja terasesektor on täitnud ajalooliselt tähtsat rolli Euroopa integratsiooniprotsessis ning on Euroopa tööstuses loodava lisandväärtuse alus;

B.  arvestades, et terasetööstusel on Euroopa majanduses ja tööstuses väga oluline roll ning praegu on nõudlus selles sektoris märkimisväärselt vähenenud, mis on põhjustanud pidevaid töökaotusi ja konkurentsivõime languse, mis ei aita kaasa Euroopa majanduse vajalikule taastumisele;

C.  arvestades, et EL peaks edendama tööstustoodangu arendamise poliitikat kõigis liikmesriikides, et kaitsta töökohti ELis ning saavutada oma eesmärk tõsta tööstustoodangu osakaal SKPst 2020. aastaks vähemalt 20%-le;

D.  arvestades, et üks ELi eesmärke on toetada terasetööstust, eemaldada konkurentsitõkked ja -ohud ning muuta terasetööstus võimeliseks reageerima Euroopas ja väljaspool Euroopat muutuvatele turutingimustele;

E.  arvestades, et viimastel aastatel on terasetööstus seisnud silmitsi tõsiste probleemidega restruktureerimise ja tööstuses toimunud ühinemiste tõttu koos vastavate sotsiaalsete kuludega, kuid ka ELi kliimaeesmärkide saavutamiseks seatud uute nõuete tõttu;

F.  arvestades, et paljud suured terasetootjad on järginud strateegiaid, mis keskenduvad lühiajalisele rahalisele kasule innovatsiooni, teadus- ja arendustegevusse investeerimise, tööhõive ja oskuste uuendamise arvelt;

G.  arvestades, et Euroopa terasetööstuses on investeerimiskriis, mis ohustab selle tulevikku, kuid samal ajal eeldatakse, et terasmaterjalidel on keskne roll jätkusuutlike tööstuslike lahenduste pakkumisel, et reageerida linnastumise, liikuvuse ja demograafiliste muutustega kaasnevatele uutele nõudmistele;

H.  arvestades, et kui nõudlus peaks veidi kasvama, muutub Euroopa terase netoeksportijast netoimportijaks, eriti tasapinnaliste toodete ja kõrge lisandväärtusega toodete puhul;

I.  arvestades, et komisjoni andmetel on tehaste sulgemise tõttu 2007. aastast alates kadunud 60 000 töökohta ning tootmine on vähenenud 210 miljonilt tonnilt 2007. aastal 166 miljonile tonnile 2013. aastal(4);

Konkurentsivõime ja kaubandus

J.  arvestades, et eri konkurendid järgivad erinevaid standardeid, on terasetööstusel raske ülesanne ühitada vajadus suurema keskkonnahoidlikkuse järele suurema ülemaailmse konkurentsivõimega, vähendades samal ajal süsinikdioksiidi leket ja parandades juurdepääsu toorainele;

K.  arvestades, et terasetööstuse tervikliku käsituse puhul tuleb arvesse võtta energiakulu ja arvestades, et ELis tööstustarbijatele müüdava elektrienergia hind võib otseselt mõjutada nende konkurentsivõimet;

L.  arvestades, et energia- ja ressursitõhususe parandamine võib aidata tööstusharu kulusid veelgi kokku hoida ning heitkoguseid vähendada;

M.  arvestades, et autotööstuses on nõudlus struktuurse ülemäärase tootmisvõimsuse tõttu piiratud, kuid sellised sektorid nagu taastuvenergia ja energiataristu pakuvad tööstusharule häid võimalusi (näiteks üks 3-megavatine tuuleturbiin on võrdne 500 autoga);

Sotsiaalsed aspektid

N.  arvestades, et kõrge töötuse määr ELis on seotud ELi tööstus- ja tootmissektoris väheneva tootmisbaasiga, ning arvestades, et praegune kriis on põhjustanud töötajatele ja kriisis kannatada saanud piirkondadele suuri sotsiaalseid raskusi;

O.  arvestades, et ELi terasetööstus on oluline tööandja, tagades otseselt üle 350 000 töökoha ja mitu miljonit töökohta seotud tööstusharudes, sealhulgas ringlussevõtu tarneahelas;

P.  arvestades, et mõnede terasetehaste olukord Euroopas valmistab töötajatele ning riiklikele ja kohalikele ametiasutustele tõsist muret;

Q.  arvestades, et restruktureerimisse kaasatud ettevõtted peaksid toimima sotsiaalselt vastutustundlikul viisil, kuna kogemus on näidanud, et sotsiaalselt ja majanduslikult jätkusuutlik restruktureerimine eeldab piisavat sotsiaalset dialoogi, mille keskmes on eelkõige töötajate teavitamine ja nendega konsulteerimine, nagu on märgitud parlamendi eespool nimetatud 15. jaanuari 2013. aasta resolutsioonis;

R.  arvestades, et tööturu osapoolte ulatuslik kaasamine kõigil tasanditel ning sotsiaalse dialoogi tugevdamine ELi tasandil on erakordselt oluline, et tagada nii teraseettevõtete kui ka nende töötajate huvid;

S.  arvestades, et paljud tehased (millel on kokku tootmisvõimsust 20 miljonit tonni) on ajutiselt üle kolme aasta jõude seisnud; arvestades, et samal ajal koosneb Euroopas paljude tehaste tööjõud vananevatest oskustöölistest, kes on peaaegu pensioniikka jõudnud;

Teadus- ja arendustegevus / tehnoloogia

T.  arvestades, et kõrgtehnoloogilist tööstust, nagu näiteks terasesektor, on käsitatud tehnilise oskusteabe etalonina, mida tuleb kaitsta, ning arvestades, et viivitamatult tuleb võtta meetmeid, et vältida sellise tööstuse ümberpaigutamist väljapoole ELi;

U.  arvestades, et teadus- ja arendustegevus on strateegilise tähtsusega tööstusele, mis peab leidma viisi vähendada heitkoguseid, eriti (kuid mitte ainult) CO2-heitkoguseid;

Ülesanded

1.  rõhutab, et Euroopa majanduse elavdamine sõltub suuresti tugevast töötlevast tööstusest, kus terasetööstusel on põhiroll, ning tootmine sõltub sisenõudlusest ja majanduskasvust;

2.  kordab, et tähtsates tööstuspiirkondades tuleb säilitada välja töötatud oskusteavet ja asjatundlikkust, mis tagab mitmekesistamise, keskkonnaalased garantiid ja innovaatilised tooted;

3.  nõuab, et komisjon kiirustaks tööstuspoliitika tegevuskava ettevalmistamisega, mis peaks kavakohaselt valmima 2015. aasta esimeseks pooleks, et taastada Euroopa tööstuse konkurentsivõime maailmaturul, eesmärgiga kindlustada tõeliselt võrdsed tingimused, tagades ELis samal ajal kõrged sotsiaalsed ja keskkonnastandardid ning töötades vastastikkuse põhimõtte saavutamise nimel kolmandates riikides;

4.  on seisukohal, et taasindustrialiseerimise kaugeleulatuvate eesmärkidega käsitus on strateegia „Euroopa 2020” vahehindamise kontekstis erakordselt oluline, et töötada välja tõeline ELi tööstuspoliitika ning elavdada uuesti ELi tööstuse konkurentsivõimet;

5.  kutsub komisjoni üles uurima Euroopa terasetööstuse strateegilist positsiooni maailmas, kuna terasetootmist peetakse paljudes riikides strateegiliselt oluliseks, ning töötama eelkõige välja keskpika perioodi ja pikaajaliste algatuste selge tegevuskava, mida ta kavatseb esitada terasetööstuse toetamiseks Euroopas; rõhutab, et tööturu osapooli tuleb tegevuskava elluviimise käigus kaasata varakult ja igakülgselt igal tasandil; on seisukohal, et kriisi jätkumist arvestades tuleks esitada aastaaruanne terasetööstuse tegevuskava rakendamise kohta igal aastal, et toetuda möödunud aasta positiivsetele saavutustele ja mitte kaotada hoogu;

6.  palub komisjonil koostada põhjalik teraseturu analüüsi vahend, mille abil võiks saada täpset teavet terase pakkumise ja nõudluse tasakaalu kohta Euroopas ja maailmas, ning teha vahet selle turu arengu struktuurilistel ja tsüklilistel osadel; on veendunud, et teraseturu järelevalve võib aidata märkimisväärselt parandada terase- ja terasejäätmete turu läbipaistvust ning olla väärtuslikuks sisendiks parandus- ja proaktiivsetele meetmetele, mis on terasetööstuse tsüklilise olemuse tõttu hädavajalikud; palub komisjonil kasutada seda turuanalüüsi vahendit, et ennetada riske ja uurida, kuidas tehaste sulgemine mõjutab sektori taastumist;

7.  nõuab, et komisjon esitaks lähiajal aruande suurte probleemide kohta, millega Euroopa terasetööstus silmitsi seisab, sealhulgas sotsiaalsete, majanduslike ja keskkonnaalaste aspektide kohta; tuletab sellega seoses meelde, et komisjonil on Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepingu kehtivuse lõppemise järel õigus tegeleda Euroopa terasetööstuses toimuvate arengute majandusliku ja sotsiaalse mõjuga; kutsub komisjoni üles võtma arvesse positiivseid kogemusi, eelkõige seoses kolmepoolsete strateegiliste kaalutluste ja teadustegevusega;

8.  palub, et hiljuti valitud komisjoni volinike kolleegiumi raames hakkaks Euroopa Parlamendi täielikul kaasamisel uuesti tööle kõrgetasemeline terasetöörühm ning et selles raamistikus korraldataks kohtumine, et teavitada asjaomaseid sidusrühmasid komisjoni terasetegevuskavas kehtestatud 40 meetme rakendamisel tehtud edusammudest; palub komisjonil korraldada – kui see on asjakohane või võimalik – kõrgetasemelise töörühma kohtumisi sobival ajal, nii et selle töö tulemusi saaks kasutada konkurentsivõime nõukogu aruteludel; palub komisjonil korraldada üks kord aastas koos teiste energiamahukate tööstusharudega temaatiline kohtumine, mis oleks pühendatud näiteks konkurentsi-, kaubandus-, energia- või kliimapoliitikale, kuna mõned terasesektori probleemid puudutavad ka teisi energiamahukaid tööstusharusid;

9.  peab tingimata vajalikuks, et piirkondlikud ja kohalikud asutused ning ametiühingud, kes esindavad piirkondi, kus asuvad terasetehased, oleksid tihedalt kaasatud, et edendada koostööd, teabevahetust ja heade tavade jagamist liikmesriikide peamiste sidusrühmade vahel;

10.  rõhutab vajadust uurida, kuidas saab lahendada investeerimiskriisi, et muuta Euroopa tööstus jätkusuutlikuks ja tulusaks tööstuseks, pidades meeles, et terasetööstusesse tehtavad investeeringud toovad tulu pika aja pärast; nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon kaaluks oma investeerimiskavast ühe osa eraldamist jätkusuutlikele pikaajalistele infrastruktuuriprojektidele ning innovatsioonile seoses suuremahuliste tööstusprojektidega, sh energiatõhususe ja vähese CO2-heitega projektidele, mis võivad samuti oluliselt suurendada ELis nõudlust terase järgi;

11.  julgustab lisaks kasutama muid uuenduslikke finantsinstrumente, nagu riskijagamisrahastud, mis annavad eelisjuurdepääsu kriisiseisus terasetööstusettevõtetele; kutsub Euroopa Investeerimispanka ning Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanka üles kavandama teraseprojektidele pikaajalist rahastamisraamistikku;

12.  rõhutab, et terasesektori toetamine on otsustavalt tähtis, sealhulgas uute oluliste terast kasutavate sektorite strateegiline arendamine, näiteks energeetikasektoris (taastuvenergia tootmine ja jaotamine), transpordisektoris ja energiatõhusates ehitusprojektides, et luua seeläbi stiimuleid tõhusateks ja õiglasteks tootmisprotsessideks, tugevdada siseturgu ja ergutada oskuste arendamist;

13.  nõuab olelusringi hindamise käsituse rakendamist, et hinnata keskkonnamõju ja ressursside vähenenud kasutust kõikides olelusringi etappides, mis hõlmavad toormaterjali kaevandamist ja töötlemist, millele järgnevad tootmine ja turustamine ning kasutamine ja/või tarbimine, et edendada materjalide korduskasutamist ja ringlussevõttu ning energia regenereerimist ning vähendada lõplikku kõrvaldamist;

14.  kutsub komisjoni üles kontrollima, kas konkurentsieeskirjade kohaldamine on Euroopa teraseturul toonud kaasa ebaõiglasi lahendusi, millel võib olla kahjulik mõju turu tõhususele, ning julgustab sellisel juhul komisjoni esitama parandusmeetmeid ning ära hoidma selliste olukordade kordumist; rõhutab, et komisjoni konkurentsiõigusalaste otsuste või õiguskaitsevahenditega ei tohiks ohustada individuaalsete terasetehaste majanduslikku elujõulisust, eriti suureneva ülemaailmse konkurentsi kontekstis; lisab, et komisjon peaks meetmeid võtma ka selleks, et kaitsta peamist tööstuse infrastruktuuri ja tootmisvõimsust varade ümberpaigutamise eest;

15.  nõuab tungivalt, et komisjon tagaks, et energiamahukatele tööstusharudele suunatud riigiabi kava ei tekitaks siseturul moonutusi, ning kindlustaks seeläbi ettevõtetele võrdsed tingimused; on seisukohal, et energiamahukad tööstusharud vajavad investeeringuteks stabiilset raamistikku, et tagada tööhõive kõrge tase;

Kaubandus ja konkurentsivõime

16.  julgustab komisjoni panema rohkem rõhku tööstuspoliitikale ning võtma vastu meetmed, mis võimaldavad Euroopa tööstuse konkurentsivõimel maailma turul jälle taastuda, ning tagama kõikidele majandustegevuses osalejatele tõhusad võrdsed tingimused;

17.  palub komisjonil lahendada õigeaegselt ja tõhusalt probleem seoses ELi turule imporditava terasega, mis on ebaseaduslikult subsideeritud ja dumpinguhinnaga, ning kasutada vajadusel ELi kaubanduse kaitsevahendeid kooskõlas liidu kehtivate seadustega;

18.  palub komisjonil uurida, kas süsinikdioksiidi kompenseerimise meetmed piiridel (heitkogustega kauplemise süsteemi saastekvootide maksmine väljastpoolt ELi pärit terase eest) on teostatavad, eesmärgiga luua CO2 heidete puhul võrdsed tingimused ning kaotada niiviisi süsinikdioksiidi lekke fenomen;

19.  kutsub komisjoni üles tagama, et tulevastes kaubanduslepingutes oleksid sätted, mis märgatavalt parandavad Euroopa terase ja terasetoodete ekspordi- ja turulepääsu võimalusi; rõhutab, et terasetoodete aus kaubandus saab toimida vaid töötajate põhiõiguste ja keskkonnastandardite järgimise pinnalt ning juhib tähelepanu asjaolule, et importimine dumpinguhindade tasemel toob kaasa kõlvatu konkurentsi, eriti roostevaba terase tootjate jaoks Euroopas; rõhutab, et ELi kaubanduse kaitsevahendeid tuleb kiiremas korras ajakohastada ning palub, et komisjon julgustaks liikmesriike võtma nimetatud ajakohastamiseks konkreetseid meetmeid, tagades seeläbi ausa konkurentsi ja võimaldades ELil võtta kiiresti proportsionaalseid meetmeid ebaausate kauplemistavade vastu;

20.  on seisukohal, et siin esitatud positiivsed meetmed muudaksid terasetööstuse rahvusvahelisel tasandil konkurentsivõimelisemaks, näidates, et ELi terasetooted vastavad kõrgematele sotsiaalsetele, keskkonna- ja majanduslikele standarditele kui mujalt pärit tooted, ning tuues esile ELi terasetootjate kvaliteedi, see kõik parandaks samas ka tarbijate arvamust;

21.  rõhutab, et Euroopa kõrged kliima- ja keskkonnakaitse normid võiksid saada ülemaailmseks, tagades niiviisi õiglased konkurentsitingimused;

22.  võtab teadmiseks paljude liikmesriikide terasetööstuse probleemid, mida osaliselt põhjustab ülemaailmse nõudluse oluline vähenemine ja energiahindade kasv ning tootmise üha sagenev Euroopast väljaviimine; kutsub seetõttu komisjoni üles täielikult rakendama ressursitõhusa Euroopa tegevuskava (COM(2011)0571) ja Euroopa ressursitõhususe platvormi poliitikasoovitusi;

23.  on veendunud, et ELi terasejäätmete turu toimivana hoidmiseks tuleks parandada jäätmeid käsitlevaid õigusakte, näiteks romusõidukite direktiivi läbivaatamisega; tuletab meelde, kui tähtis on hästi toimiv vanametalli turg, mida tuleks ELi ringmajanduse strateegia valguses veelgi edendada ja stimuleerida, et ennetada ELi-väliste ettevõtete ELi turul kohalolust põhjustatavat ülemäärast hinnatõusu; palub komisjonil sellega seoses kaaluda ekspordimaksude kehtestamist ELi vanametalli turul, et ennetada tavaliselt esinevat keskkonnaalast dumpingut;

Sotsiaalsed aspektid

24.  tuletab meelde vajadust investeerida töötajate haridusse ja koolitusse ning toonitab, et komisjon peaks toimuvat arengut tähelepanelikult jälgima, et kaitsta Euroopa tööstuslikku pärandit ja seal hõivatud töötajaid;

25.  palub komisjonil võtta meetmeid tagamaks, et liikmesriike ei pandaks omavahel konkureerima, kui suur terasetootja, kel on tehased mitmes riigis, kuulutab välja restruktureerimise; arvestades, kui oluline on poliitikameetmete koordineerimine, et tagada jätkusuutlik, ressursitõhus ja konkurentsivõimeline terasetööstus, mis suudaks reageerida muutuvatele turutingimustele Euroopas ja väljaspool, nõuab üleeuroopalist lahendust, millega kindlustatakse ja luuakse Euroopa piirkondades head töökohad ja tööstustegevus;

26.  rõhutab, et tööstusharu, sotsiaalpartnerid ja kohalikud ametiasutused peaksid hindama vajadusi koolituse järgi juhul, kui ajutiselt seisvad tehased uuesti kasutusele võetakse;

27.  soovitab edendada oskusteabe edasiandmise programmi, et Euroopa terasetehaste vanemad oskustöölised annaksid oma oskusi ja teadmisi uutele töötajatele edasi;

28.  rõhutab, et ettevõtete sotsiaalse vastutuse ja töötajate kaasamisega seotud ELi norme peaksid Euroopa ettevõtted rakendama ka kolmandates riikides;

29.  rõhutab, et töötajate kaasamine innovatsiooni ja restruktureerimismeetmetesse on majanduseduks hädavajalik, ning kutsub seepärast komisjoni üles looma tööturu osapooli kaasavat platvormi, et anda nõu Euroopa terasesektori tegevuskava kohta ning seda rakendada ja jälgida;

30.  nõuab, et kriitilises majandusolukorras olevate terasetehaste sotsiaalpartnerid kaaluksid tööaja kollektiivse vähendamise võimalust, et reageerida kriisiolukorrale ning hoida ära vallandamisi ja töökoha kaotusi;

31.  palub komisjonil optimeerida asjakohaseid ELi rahalisi vahendeid, nagu Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond ja Euroopa Sotsiaalfond, ning poliitikavahendeid, et leevendada kohanemise sotsiaalseid kulusid ning tagada, et asjaomaseid oskusi säilitatakse ja arendatakse tööstusharu tulevase konkurentsivõime huvides;

32.  teeb ettepaneku, et ettevõtete tasuta saastekvootide müümisest saadav tulu tuleks täielikult uuesti investeerida vähese CO2-heitega majandusse (seadmed, tehnoloogia, teadus- ja arendustegevus, töötajate koolitus);

33.  on seisukohal, et tuleks ennetada tulevasi suuri muutusi terasetööstuses ja muudes tööstussektorites; arvab sellega seoses, et liikmesriigid peaksid haridus- ja koolituspoliitikat rohkem tööturu vajadustega kooskõlastama, et tulevikus sarnaste olukordadega toime tulla ja suurendada tehnika- ning teaduserialade köitvust, et terasesektoris jätkuks innovatsiooni edendavaid spetsialiste;

34.  rõhutab vajadust kvalifitseeritud ja oskustega inimeste järele, et tulla toime üleminekuga säästvamatele tootmisprotsessidele ja toodetele, ning nõuab Euroopa koolitus- ja haridusstrateegia koostamist; peab kiiduväärseks tehnilise kutsehariduse ja koolituse projekti terasesektori keskkonnahoidlikumaks muutmise kohta, mille raames terasetööstuse ettevõtted, teadusinstituudid ja sotsiaalpartnerid ühiselt uurisid, millised oskused on keskkonnasäästlikkuse saavutamiseks vajalikud; palub, et komisjon toetaks täiendavalt projekti tulemuste rakendamist;

Teadus- ja arendustegevus / tehnoloogia

35.  tunnistab, et tuleb töötada välja parim võimalik tehnika ja levitada seda kogu Euroopa Liidus, toetades alati võimaluse korral mineraalide asendamist malmi ja terase jääkidega, samuti suurendades elektrikaarahjude kasutamist ning asendades koksisöe gaasiga;

36.  nõuab, et investeeringuid suunataks tehnoloogiatesse, mis suurendavad sisendenergia kasutamist, optimeerides näiteks protsessigaaside ja heitsoojuse kasutamist auru ja elektri tootmiseks;

37.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid tagaksid piisava sotsiaalkaitse, töötingimused ja inimväärse palga kas õigusaktide või kollektiivlepingute abil, ja tõhusa kaitse ebaõiglase töölt vabastamise eest;

38.  rõhutab vajadust investeerida teadustegevusse ja innovatsiooni, mis on erakordselt olulised aspektid, et taaskäivitada ja uuendada kogu Euroopa majandus ja eelkõige terasetööstus, mis põhineb pikal olelusringil ja ringlussevõtu suurel potentsiaalil; mainib sellega seoses olemasolevaid ja uusi vesinikul põhinevaid rauamaagi redutseerimise tehnoloogiaid, millel on potentsiaal vähendada või kaotada suurel hulgal CO2- heiteid; nõuab, et loodaks õiglaselt Euroopas toodetud terasetoodete kaubamärk ning seda reklaamitaks;

39.  on veendunud, et ühine teadus- ja arendustegevus soodustab vähese CO2-heitega ja väikese mõjuga terasetootmist ning edendab seega säästvamat ja konkurentsivõimelisemat tööstust;

40.  rõhutab sellega seoses, kui olulised on programmid „Horisont 2020” ja „Jätkusuutlik töötlev tööstus ressursi- ja energiatõhususe abil” (SPIRE), samuti on vaja, et Euroopa Investeerimispank ja tulevane NER400 rahastaksid kõige riskantsemaid innovatsiooni ja teadusuuringute programme;

41.  kutsub komisjoni üles rakendama ambitsioonikat innovatsioonipoliitikat, mis rajaks teed kvaliteetsetele, energiatõhusatele ja innovaatilistele toodetele ja protsessidele, võimaldamaks ELil säilitada oma koht üha karmimas ülemaailmses konkurentsis; rõhutab, et innovatsioon uute toodete puhul, nagu terase masstoodang, sealhulgas ülitugevad, ülivastupidavad terasplaadid autotootmises ning kõrglegeeritud terased erinevate füüsiliste ja keemiliste omadustega, ning uued tootmisprotsessid, eelkõige metallurgia, kus kasutatakse vesinikku, ja ümbersulatamisel põhinev metallurgia, võivad pakkuda lahendust Euroopa terasetööstuse konkurentsivõime parandamiseks suhetes kolmandate riikide tarnijatega, ning seda valdkond tuleks tugevalt toetada;

42.  tuletab meelde, et innovatsiooni edendamiseks ei tule toetada ainult teadus- ja arendustegevust ning teadmussiiret, vaid ka turuleviimist ja innovatsiooniklastreid, edendades terasetööstuse taolistes strateegilistes sektorites avaliku ja erasektori partnerlust, et mobiliseerida rohkem erakapitali;

43.  toetab tööstuse katseprojektide rahastamist, et vähendada CO2-heiteid eesmärgiga minna kiiresti üle jätkusuutlikule, süsinikdioksiidivabale majandusele, mille selgrooks on energiatõhusus, taastuvad energiaallikad ja arukas infrastruktuur, ning muuta ülimadala CO2-heitega terasetööstuse (ULCOS) tehnoloogia energiatõhusa ja keskkonnahoidliku tööstuspoliitika vahendiks;

44.  on veendunud, et heitkoguste vähendamise võimalused, eelkõige terasesektoris, sõltuvad suurel määral uuest tehnoloogiast, ja rõhutab seetõttu, et ELi rahastatud teadus- ja uuenduskavad võivad programmi „Horisont 2020” kaudu olulisel määral toetada Euroopa majanduskasvu ning aidata tagada Euroopa terasesektori konkurentsivõimet ja toodangu kvaliteeti; tuletab meelde, et teadus- ja uuendustegevus on majanduskasvu ja konkurentsivõimelise tööstuse tähtis tõukejõud;

45.  palub komisjonil rakendada algatust SustSteel, mis esitati terase tegevuskavas ning mida toetavad täielikult Euroopa Parlament, Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komitee, ning teha seda võimalikult kiiresti;

o
o   o

46.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0069.
(2) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2014)0060.
(3) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0005.
(4) Komisjoni talituste töödokument komisjoni 11. juuni 2013 aasta teatise „Euroopa konkurentsivõimelise ja jätkusuutliku terasetööstuse tegevuskava” (COM(2013)0407) rakendamise seisu kohta (SWD(2014)0215).

Õigusalane teave