Märksõnaregister 
Vastuvõetud tekstid
Kolmapäev, 17. detsember 2014 - StrasbourgLõplik väljaanne
Vastuväidete puudumine delegeeritud õigusaktile: teatavatest AKV piirkonna riikidest pärit toodete suhtes kohaldatav kord
 Ühepoolsed kaubandussoodustused Moldova Vabariigi suhtes ***I
 Ecuadorist pärinevate kaupade tariifne kohtlemine ***I
 Ettenägematute kulude varu kasutuselevõtmine 2014. aastal
 Paranduseelarve projekt nr 3/2014 (Trahvidest, intressidest, tasudest ja tagasimaksetest laekunud tulud – Maksete assigneeringud – Komisjoni, Regioonide Komitee ja Euroopa Andmekaitseinspektori ametikohtade loetelu)
 Paranduseelarve projekt nr 4/2014: traditsioonilised omavahendid, käibemaksu- ja kogurahvatulu baas
 ELi Solidaarsusfondi kasutuselevõtmine: üleujutused Itaalias – maavärin Kreekas – lumetorm Sloveenias – lumetorm ja üleujutused Horvaatias
 Paranduseelarve projekt nr 5/2014 (2013. aasta üleujutused Itaalias (Sardiinias) – maavärin Kreekas – lumetorm Sloveenias – lumetorm ja järgnenud üleujutused 2014. aastal Horvaatias)
 Paranduseelarve projekt nr 6/2014: traditsiooniliste omavahendite ning käibemaksepõhiste ja kogurahvatulul põhinevate omavahendite prognoosi korrigeerimine
 ELi Solidaarsusfondi kasutuselevõtmine: üleujutused Serbias, Horvaatias ja Bulgaarias
 Paranduseelarve projekt nr 7/2014: üleujutused Serbias, Horvaatias ja Bulgaarias
 Paranduseelarve projekt nr 8/2014: 2013. aasta eelarve täitmise käigus tekkinud ülejääk
 Liidu omavahendite süsteem – liikmesriikide osamaksete korrigeerimine *
 ELi Solidaarsusfondi kasutuselevõtmine: loodusõnnetuste tagajärjel kannatada saanud piirkonnad
 Paindlikkusinstrumendi kasutuselevõtmine – Küprose struktuurifondide programmide rahastamine
 Euroopa Liidu 2015. aasta uus üldeelarve
 Autoveoalaste raskete rikkumiste klassifikatsioon
 ELi sisejulgeoleku strateegia uuendamine
 Palestiina omariikluse tunnustamine
 ELi terasetööstus: töötajate ja tööstuse kaitsmine
 Olukord Vahemerel ja ELi tervikliku rändekäsituse vajalikkus

Vastuväidete puudumine delegeeritud õigusaktile: teatavatest AKV piirkonna riikidest pärit toodete suhtes kohaldatav kord
PDF 209kWORD 47k
Euroopa Parlamendi otsus mitte esitada vastuväiteid komisjoni 14. novembri 2014. aasta delegeeritud määrusele, millega muudetakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1528/2007 (millega teatavatest Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani (AKV) piirkonna riikide rühma riikidest pärit toodete suhtes kohaldatakse korda, mis on sätestatud lepingutes, millega või mille tulemusel luuakse majanduspartnerlus) I lisa C(2014)08355 – 2014/2954(DEA)
P8_TA(2014)0085B8-0346/2014

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni delegeeritud määrust (C(2014)08355),

–  võttes arvesse komisjoni 26. novembri 2014. aasta kirja, milles komisjon palub Euroopa Parlamendil teatada, et tal ei ole delegeeritud määrusele vastuväiteid,

–  võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni 5. detsembri 2014. aasta kirja komisjonide esimeeste konverentsi esimehele,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 290,

–  võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1528/2007, millega teatavatest Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani (AKV) piirkonna riikide rühma riikidest pärit toodete suhtes kohaldatakse korda, mis on sätestatud lepingutes, millega või mille tulemusel luuakse majanduspartnerlus(1), eriti selle artikli 2 lõiget 2 ja artikli 24a lõiget 6,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrust (EL) nr 527/2013, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1528/2007 seoses mitme riigi väljajätmisega läbirääkimised lõpule viinud piirkondade ja riikide loetelust(2),

–  võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni soovitust võtta vastu otsus,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 105 lõiget 6,

–  võttes arvesse, et kodukorra artikli 105 lõike 6 kolmandas ja neljandas taandes sätestatud ajavahemiku jooksul, mis lõppes 16. detsembril 2014, ei ole vastuväiteid esitatud,

A.  arvestades, et määruse (EL) nr 527/2013 kohaselt ei kehti Keenia suhtes alates 1. oktoobrist 2014 enam määruse (EÜ) nr 1528/2007 kohaselt lubatud turulepääsu kord;

B.  arvestades, et läbirääkimised majanduspartnerluslepingu üle Keenia ning Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vahel jõudsid lõpule 16. oktoobril 2014;

C.  arvestades, et 14. novembril 2014 võttis komisjon vastu delegeeritud õigusakti, millega Keenia ennistatakse määruse (EÜ) nr 1528/2007 I lisasse;

D.  arvestades, et komisjon on rõhutanud, et otsus mitte esitada vastuväiteid piiraks Keenia võimalikke kaubavahetuse häireid ja ELi suunatud ekspordi langust, vähendades tuunikala-, aiandus- ja lõikelillede sektorile tekkivat kahju;

1.  teatab, et Euroopa Parlamendil ei ole delegeeritud määrusele vastuväiteid;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 348, 31.12.2007, lk 1.
(2) ELT L 165, 18.6.2013, lk 59.


Ühepoolsed kaubandussoodustused Moldova Vabariigi suhtes ***I
PDF 200kWORD 47k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 17. detsembri 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 55/2008, millega kehtestatakse ühepoolsed kaubandussoodustused Moldova Vabariigi suhtes (COM(2014)0542 – C8-0128/2014 – 2014/0250(COD))
P8_TA(2014)0086A8-0053/2014

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2014)0542),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 207 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0128/2014),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 10. detsembri 2014. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit ning põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamust (A8-0053/2014),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 17. detsembril 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr …/2014, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 55/2008, millega kehtestatakse ühepoolsed kaubandussoodustused Moldova Vabariigi suhtes

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) nr 1383/2014) lõplikule kujule).


Ecuadorist pärinevate kaupade tariifne kohtlemine ***I
PDF 201kWORD 47k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 17. detsembri 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Ecuadorist pärinevate kaupade tariifse kohtlemise kohta (COM(2014)0585 – C8-0172/2014 – 2014/0287(COD))
P8_TA(2014)0087A8-0056/2014

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2014)0585),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 207 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8–0172/2014),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 10. detsembri 2014. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit (A8-0056/2014),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 17. detsembril 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr …/2014 Ecuadorist pärit kaupade tariifse kohtlemise kohta

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) nr 1384/2014) lõplikule kujule).


Ettenägematute kulude varu kasutuselevõtmine 2014. aastal
PDF 216kWORD 53k
Resolutsioon
Lisa
Euroopa Parlamendi 17. detsembri 2014. aasta resolutsioon, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus ettenägemata kulude varu kasutuselevõtmise kohta vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) punktile 14 (COM(2014)0328 – C8-0020/2014 – 2014/2037(BUD))
P8_TA(2014)0088A8-0068/2014

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2014)0328 – C8‑0020/2014),

–  võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020(1) (mitmeaastase finantsraamistiku määrus), eriti selle artiklit 13,

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(2), eriti selle punkti 14,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisavaldust maksete assigneeringute kohta, mille suhtes lepiti kokku 12. novembri 2013. aasta ühistes järeldustes(3),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarvet, mis võeti lõplikult vastu 20. novembril 2013,

–  võttes arvesse paranduseelarve projekti nr 3/2014, mille komisjon võttis vastu 15. aprillil 2014. aastal (COM(2014)0329),

–  võttes arvesse nõukogu 12. detsembri 2014. aasta seisukohta paranduseelarve projekti nr 3/2014 kohta (16740/2014 – C8-0289/2014),

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A8-0068/2014),

A.  arvestades, et kui hakati rakendama mitmeaastast finantsraamistikku 2014–2020, oli tegemata maksete maht väga suur, ainuüksi ühtekuuluvuspoliitika valdkonnaga seotud maksmata arvete summa ulatus 2013. aasta lõpus ligikaudu 23,4 miljardi euroni ning samal ajal oli täitmata kulukohustuste tase 221,7 miljardit eurot, st 41 miljardit eurot rohkem, kui mitmeaastase finantsraamistiku 2007–2013 vastuvõtmisel esialgu kokku lepiti; arvestades, et selline olukord on vastuvõetamatu ja vajab kiireloomulisi meetmeid, milleks tuleks kasutada mitmeaastase finantsraamistiku määruses sisalduvaid paindlikkusmehhanisme, et mitte ohtu seada mitmeaastases finantsraamistikus ühehäälselt kokkulepitud liidu poliitika ja programmide elluviimist, kuid ühtlasi piirata intressinõudeid hilinenud maksete eest ning vältida liidu eelarvest toetuse saajate majandusriskide ja haavatavuse põhjendamatut suurendamist;

B.  arvestades, et 2014. aasta eelarvet käsitleva lepitusmenetluse raames leppisid Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon – võttes arvesse vajadust tagada maksete korrapärane areng ja vältida täitmata kulukohustuste mis tahes ebatavalist ülekandumist 2015. aasta eelarvesse – ühiselt kokku kasutada mitmeaastase finantsraamistiku määruses sisalduvaid erinevaid paindlikkusmehhanisme, sealhulgas ettenägemata kulude varu;

C.  arvestades, et komisjon, olles uurinud kõiki muid rahastamisvõimalusi ettenägematule olukorrale reageerimiseks, on teinud ettepaneku võtta ettenähtud ettenägemata kulude varu kasutusele täies ulatuses, et täiendada liidu üldeelarves 2014. aasta maksete assigneeringuid, ületades maksete ülemmäära;

D.  arvestades, et nõukogu ei jaga parlamendi ja komisjoni tõlgendust, et 350 miljonit eurot maksete assigneeringutena, mis võeti 2014. aastal kasutusele seoses mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud erivahenditega, tuleks jätta maksete ülemmäärast väljapoole, jättes nii varusse 711 miljonit eurot, mis tuleks ära kasutada enne, kui on võimalik kasutada ettenägemata kulude varu; arvestades, et seetõttu jääb lahtiseks otsuse tegemine, kas ja mil määral tuleks nimetatud 350 miljoni euro suurune summa mitmeaastase finantsraamistiku käesoleva või järgmiste eelarveaastate maksete varu suhtes tasaarvestada;

E.  arvestades, et 2014.–2015. aasta eelarvepaketi läbirääkimiste raames on kokku lepitud võtta kasutusele ettenägemata kulude varu summas 2818,2 miljonit eurot, millele lisandub 350 miljonit eurot, ehk kokku 3168,2 miljonit eurot;

F.  arvestades, et kõnealune kasutuselevõtmine ei lahenda tõenäoliselt jätkusuutlikult hiljutisi makseraskusi ega vähenda täitmata kulukohustuste kasvavat määra, vaid üksnes piirab tasumata arvete järgmisse aastasse ülekandmise suurenemist, mis on kasvanud alates 2010. aastast igal aastal üle 50 %;

G.  arvestades ühtlasi, et tänu 2014. aasta ootamatutele täiendavatele sissetulekutele on võimalik kõnealust kasutuselevõtmist rahastada peaaegu riiklikke eelarveid kasutamata;

H.  arvestades samuti, et ettenägemata kulude varu kasutuselevõtmine 2014. aastal ei too kaasa mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020 maksete assigneeringute üldise ülemmäära (908 miljardit eurot 2011. aasta hindades) suurenemist, nagu on selgelt sätestatud mitmeaastase finantsraamistiku määruse artikli 13 lõikes 4, sest see kompenseeritakse tulevaste eelarveaastate varuga, nagu on ette nähtud mitmeaastase finantsraamistiku määruse artikli 13 lõikes 3;

1.  nõustub ettenägemata kulude varu kasutuselevõtmisega 2014. aastal lisas esitatud kujul;

2.  rõhutab, et selle instrumendi kasutuselevõtmine vastavalt mitmeaastase finantsraamistiku määruse artiklile 13 kinnitab taas, et liidu eelarve peab tingimata olema üha paindlikum;

3.  kiidab käesolevale resolutsioonile lisatud otsuse heaks;

4.  teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga otsusele alla ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos selle lisaga nõukogule ja komisjonile.

LISA

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

ettenägemata kulude varu kasutuselevõtmise kohta

(Käesoleva lisa teksti siinkohal ei avaldata, kuna see kattub lõpliku õigusaktiga, st otsusega (EL) 2015/435).

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.
(2) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.
(3) Vastuvõetud tekstid, 20.11.2013, P7_TA(2013)0472.


Paranduseelarve projekt nr 3/2014 (Trahvidest, intressidest, tasudest ja tagasimaksetest laekunud tulud – Maksete assigneeringud – Komisjoni, Regioonide Komitee ja Euroopa Andmekaitseinspektori ametikohtade loetelu)
PDF 215kWORD 53k
Euroopa Parlamendi 17. detsembri 2014. aasta resolutsioon, mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2014. aasta paranduseelarve projekti nr 3/2014 kohta, III jagu – Komisjon (16740/2014 – C8-0289/2014 – 2014/2036(BUD))
P8_TA(2014)0089A8-0069/2014

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 314,

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(1), eriti selle artiklit 41,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarvet, mis võeti lõplikult vastu 20. novembril 2013. aastal(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisavaldust maksete assigneeringute kohta (12. novembri 2013. aasta ühisavaldus), milles lepiti kokku 12. novembri 2013. aasta ühistes järeldustes(3), samuti Euroopa Parlamendi ja komisjoni avaldust maksete assigneeringute kohta, milles lepiti samuti kokku nimetatud ühistes järeldustes,

–  võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020(4) (edaspidi „mitmeaastase finantsraamistiku määrus”),

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(5) (edaspidi „institutsioonidevaheline kokkulepe”),

–  võttes arvesse nõukogu 7. juuni 2007. aasta otsust 2007/436/EÜ, Euratom Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta(6),

–  võttes arvesse paranduseelarve projekti nr 3/2014, mille komisjon võttis vastu 28. mail 2014. aastal (COM(2014)0329),

–  võttes arvesse komisjoni 28. mai 2014. aasta ettepanekut ettenägemata kulude varu kasutusele võtmise kohta 2014. aastal (COM(2014)0328),

–  võttes arvesse ühiseid järeldusi, mille Euroopa Parlament ja nõukogu kiitsid heaks 8. detsembril 2014. aastal,

–  võttes arvesse 12. detsembril 2014. aastal vastu võetud ja samal päeval Euroopa Parlamendile edastatud nõukogu seisukohta paranduseelarve projekti nr 3/2014 kohta (16740/2014 – C8-0289/2014),

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 88 ja 91,

–  võttes arvesse väliskomisjoni kirja,

–  võttes arvesse arengukomisjoni kirja,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni kirja,

–  võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni kirja,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit ja regionaalarengukomisjoni arvamust (A8-0069/2014),

A.  arvestades, et 2014. aasta üldeelarve kohta esitatud komisjoni algse paranduseelarve projektiga nr 3/2014 tehti ettepanek suurendada trahvidest ja rahalistest karistustest saadava tulu ning muu tulu prognoosi 1,568 miljardi euro võrra ning suurendada mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide 1a, 1b, 2 ja 4 maksete assigneeringuid 4,738 miljardi euro võrra, et katta maksevajadused aasta lõpuni ning täita nii varasemad kui ka praegused kohustused;

B.  arvestades, et mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020 täitmine algas tegemata maksete väga suure hulgaga – ainuüksi ühtekuuluvuspoliitikas oli maksmata arvete summa 2013. aasta lõpus ligikaudu 23,4 miljardit eurot ning täitmata kulukohustuste tase jõudis 2013. aasta lõpuks 221,7 miljardi euroni, mida on 41 miljardi euro võrra rohkem, kui mitmeaastase finantsraamistiku 2007–2013 suhtes kokku leppimisel algselt ette nähti;

C.  arvestades, et paranduseelarve projekti nr 3/2014 kogusummast on ainult 99 miljonit eurot nähtud ette 2014.–2020. aasta ühtekuuluvuspoliitika programmide jaoks ning ülejäänud summa on seotud 2007.–2013. aasta programmide lõpetamisega (3,296 miljardit eurot) ja muude rubriikide maksevajadustega (1,34 miljardit eurot);

D.  arvestades, et Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon võtsid 12. novembri 2013. aasta ühisavaldusega kohustuse tagada, et liidul on piisavalt rahalisi vahendeid, et katta 2014. aastal oma õiguslikud kohustused, kaitstes maksete korrapärast edenemist ning omades võimalust kasutada mitmeaastase finantsraamistiku määruses sisalduvaid paindlikkusmehhanisme, sh artiklit 13 (ettenägemata kulude varu);

E.  arvestades, et mõned nõukogu delegatsioonid väljendasid reservatsioone seoses ettenägemata kulude varu kasutamisega paranduseelarve projektis nr 3/2014, kuid Euroopa Parlament peab seda alusetuks mureks, mis on vastuolus mitmeaastase finantsraamistiku määruse ja institutsioonidevahelise kokkuleppe vaimuga;

1.  võtab komisjoni esitatud paranduseelarve projekti nr 3/2014 teadmiseks;

2.  kiidab heaks ühised järeldused, milles Euroopa Parlament ja nõukogu 8. detsembril 2014. aastal kokku leppisid, et suurendada 2014. aasta eelarves makseid mitmel eelarvereal 4,246 miljardi euroni, kusjuures sellest summast 3,168 miljardit võetakse kasutusele 2014. aasta ettenägemata kulude varust;

3.  peab eriti kiiduväärseks rubriikide 1a ja 4 maksete assigneeringute suurendamist, mille kohased ettepanekud on 8. detsembri 2014. aasta ühistes järeldustes esitatud lõplikus kompromissis suurel määral säilitatud;

4.   peab kiiduväärseks maksete assigneeringute suurendamist rubriigis 1b, mis on põhiline osa liidu eelarvest, mida maksete assigneeringute puudujääk üldiselt puudutab; on sellegipoolest seisukohal, et see kujutab endast miinimumi, mille abil katta tegelikud vajadused 2014. aasta lõpuni, kuid et sellest ei piisa, et lahendada maksmata arvete kuhjumise probleem, mida esineb alates 2010. aasta eelarvest järjest rohkem; tuletab eelkõige meelde, et enamasti esitavad liikmesriigid suurema osa rubriigi 1b arveid finantsaasta lõpus, et vältida võimalikke kulukohustuste vabastamisi N + 2 ja N + 3 reeglite kohaldamise tõttu;

5.  toetab ettepanekut võtta kasutusele ettenägemata kulude varu ning juhib tähelepanu oma tõlgendusele mitmeaastase finantsraamistiku määruse artikli 3 lõike 2 kohta (erivahenditega seotud makseid tuleb arvestada väljaspool ülemmäärasid); on veendunud, et mis tahes muu tõlgendus õõnestab mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020 poliitilise kokkuleppe alust, nimelt arusaama, et selleks, et võimaldada liidul täita oma kohustused, tuleks rakendada konkreetset ja võimalikult suurt paindlikkust;

6.  tuletab meelde, et kui paranduseelarve projektid nr 3/2014, 4/2014, 6/2014 ja 8/2014 vastu võetakse, vähenevad liikmesriikide poolt liidu eelarvesse kantavad kogurahvatulul põhinevad maksed kokku 8,688 miljardi euro võrra ning seega kompenseeritakse täielikult paranduseelarve projektis 3/2014 osutatud täiendavad maksevajadused, nagu on kokku lepitud 8. detsembri 2014. aasta ühistes järeldustes;

7.  kiidab nõukogu seisukoha paranduseelarve projekti nr 3/2014 kohta heaks;

8.  teeb presidendile ülesandeks kuulutada paranduseelarve nr 2/2014 lõplikult vastuvõetuks ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

9.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(2) ELT L 51, 20.2.2014, lk 1.
(3) Vastuvõetud tekstid, 20. november 2013, P7_TA(2013)0472.
(4) ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.
(5) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.
(6) ELT L 163, 23.6.2007, lk 17.


Paranduseelarve projekt nr 4/2014: traditsioonilised omavahendid, käibemaksu- ja kogurahvatulu baas
PDF 211kWORD 51k
Euroopa Parlamendi 17. detsembri 2014. aasta resolutsioon, mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2014. aasta paranduseelarve projekti nr 4/2014 kohta, III jagu – Komisjon (16741/2014 – C8-0290/2014 – 2014/2053(BUD))
P8_TA(2014)0090A8-0076/2014

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 314,

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(1), eriti selle artiklit 41,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarvet, mis võeti lõplikult vastu 20. novembril 2013. aastal(2),

–  võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020(3),

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(4),

–  võttes arvesse nõukogu 7. juuni 2007. aasta otsust 2007/436/EÜ, Euratom Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta(5),

–  võttes arvesse paranduseelarve projekti nr 4/2014, mille komisjon võttis vastu 9. juulil 2014. aastal (COM(2014)0461),

–  võttes arvesse paranduseelarve projekti nr 4/2014 kirjalikku muutmisettepanekut nr 1, mille komisjon esitas 16. oktoobril 2014. aastal,

–  võttes arvesse ühiseid järeldusi, milles Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele 8. detsembril 2014. aastal,

–  võttes arvesse 12. detsembril 2014. aastal vastu võetud ja samal päeval Euroopa Parlamendile edastatud nõukogu seisukohta paranduseelarve projekti nr 4/2014 kohta (16741/2014 – C8-0290/2014),

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 88 ja 91,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A8-0076/2014),

A.  arvestades, et paranduseelarve projekt nr 4/2014 puudutab traditsiooniliste omavahendite (s.t tolli- ja suhkrumaksude) prognoosi läbivaatamist, käibemaksu ja kogurahvatulu baasi, asjaomaste Ühendkuningriigile võimaldatavate korrigeerimiste eelarvestamist ning trahvidest laekuva muu tulu prognoosi läbivaatamist, mis toob kaasa liikmesriikide poolt liidu eelarvesse makstavate omavahendite taseme ja jaotuse muutuse;

B.  arvestades, et paranduseelarve projektiga nr 4/2014 vähendatakse ka Euroopa Andmekaitseinspektorile ette nähtud eelarveliste kulukohustuste ja maksete assigneeringuid 248 460 euro võrra ning tehakse ettepanekud mõningateks muudatusteks Euroopa Regionaalarengu Fondi nomenklatuuris, et peegeldada vastu võetud õiguslikku alust;

C.  arvestades, et selle paranduseelarve projekt on oluline selleks, et vältida rahapuudust, mille tagajärjel võiks 2014. aasta eelarve täitmisel tekkida puudujääk;

1.  võtab teadmiseks paranduseelarve projekti nr 4/2014 ja paranduseelarve projekti nr 4/2014 kirjaliku muutmisettepaneku nr 1, millega vaadatakse läbi traditsiooniliste omavahendite (s.t tolli- ja suhkrumaksude) prognoos, lähtudes komisjoni parima äranägemise järgi tehtud hinnangutest ja teatavatest muudest arengutest, samuti vaadatakse täiendavalt läbi selliste muude tulude prognoos, mis laekuvad teatavatest trahvidest, mis on lõplikult kinnitatud ja mille võib seega eelarvesse kanda;

2.  märgib, et traditsiooniliste omavahendite vähenemist (hinnanguliselt 646,1 miljoni euro võrra) ja käibemaksupõhiste omavahendite vähenemist (192,4 miljoni euro võrra) kompenseerivad eespool nimetatud trahvid kogusummas 2,433 miljardit eurot ning seetõttu väheneb täiendavate kogurahvatulul põhinevate osamaksete vajadus mehhaaniliselt 1,5945 miljardi euro võrra;

3.  märgib, et paranduseelarve projektiga nr 4/2014 ja paranduseelarve projekti nr 4/2014 kirjaliku muutmisettepanekuga nr 1 väheneb täiendavate omavahendite vajadus peamiselt lõplikult kinnitatud trahvide ja hilinenud maksete intresside tõttu, mis kokku moodustavad 2,433 miljardit eurot;

4.  märgib, et paranduseelarve projektiga nr 4/2014 tehakse ettepanek vähendada Euroopa Andmekaitseinspektori kulukohustuste ja maksete assigneeringuid 248 460 euro võrra seoses viivitusega uue andmekaitseinspektori ja andmekaitseinspektori asetäitja ametisse nimetamisel;

5.  kiidab heaks ühised järeldused, milles Euroopa Parlament ja nõukogu 8. detsembril 2014. aastal kokku leppisid, et kiita heaks paranduseelarve projekt nr 4/2014 sellisel kujul, nagu komisjon on selle algselt esitanud ja seda kirjaliku muutmisettepanekuga muutnud, koos lisatud kulukohustuste assigneeringutega paranduseelarve projektist nr 6/2014, mis puudutavad Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi ning jätkusuutliku kalanduse kokkulepete reservi ning kasutada olevate maksete assigneeringute ümberpaigutamist 248 460 euro ulatuses Euroopa Andmekaitseinspektori eelarverealt humanitaarabi eelarvereale 23 02 01;

6.  tuletab meelde, et käesoleva paranduseelarve projekti vastuvõtmisel väheneb vajadus liidu eelarve täiendavate omavahendite järele 2,433 miljardi euro võrra ja seetõttu kaetakse selle abil ning paranduseelarvete projektide nr 3/2014, 6/2014 ja 8/2014 tulemusel vähendatud liikmesriikide poolt liidu eelarvesse kantavate kogurahvatulul põhinevate osamaksete abil täielikult lisamaksete vajadus, mida taotleti paranduseelarve projektis nr 3/2014, nagu 8. detsembri 2014. aasta ühistes järeldustes kokku lepiti;

7.  kiidab nõukogu seisukoha paranduseelarve projekti nr 4/2014 kohta heaks;

8.  teeb presidendile ülesandeks kuulutada paranduseelarve nr 3/2014 lõplikult vastuvõetuks ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

9.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(2) ELT L 51, 20.2.2014, lk 1.
(3) ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.
(4) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.
(5) ELT L 163, 23.6.2007, lk 17.


ELi Solidaarsusfondi kasutuselevõtmine: üleujutused Itaalias – maavärin Kreekas – lumetorm Sloveenias – lumetorm ja üleujutused Horvaatias
PDF 210kWORD 50k
Resolutsioon
Lisa
Euroopa Parlamendi 17. detsembri 2014. aasta resolutsioon, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmise kohta vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) punktile 11 (üleujutused Itaalias, maavärin Kreekas, lumetormid Sloveenias ning lumetormid ja üleujutused Horvaatias) (COM(2014)0565 – C8-0137/2014 – 2014/2072(BUD))
P8_TA(2014)0091A8-0073/2014

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2014)0565 – C8‑0137/2014),

–  võttes arvesse nõukogu 11. novembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2012/2002 Euroopa Liidu solidaarsusfondi loomise kohta(1),

–  võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020(2), eriti selle artiklit 10,

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(3), eriti selle punkti 11,

–  võttes arvesse ühiseid järeldusi, milles Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele 8. detsembril 2014. aastal,

–  võttes arvesse regionaalarengukomisjoni kirja,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A8-0073/2014),

1.  kiidab käesolevale resolutsioonile lisatud otsuse heaks;

2.  teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga otsusele alla ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos selle lisaga nõukogule ja komisjonile.

LISA

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmise kohta

(Käesoleva lisa teksti siinkohal ei avaldata, kuna see kattub lõpliku õigusaktiga, st otsusega (EL) 2015/436).

(1) EÜT L 311, 14.11.2002, lk 3.
(2) ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.
(3) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.


Paranduseelarve projekt nr 5/2014 (2013. aasta üleujutused Itaalias (Sardiinias) – maavärin Kreekas – lumetorm Sloveenias – lumetorm ja järgnenud üleujutused 2014. aastal Horvaatias)
PDF 209kWORD 49k
Euroopa Parlamendi 17. detsembri 2014. aasta resolutsioon, mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2014. aasta paranduseelarve projekti nr 5/2014 kohta, III jagu – Komisjon (16742/2014 – C8-0291/2014 – 2014/2073(BUD))
P8_TA(2014)0092A8-0078/2014

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 314,

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(1), eriti selle artiklit 41,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarvet, mis võeti lõplikult vastu 20. novembril 2013. aastal(2),

–  võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020(3),

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(4),

–  võttes arvesse paranduseelarve projekti nr 5/2014, mille komisjon võttis vastu 8. septembril 2014. aastal (COM(2014)0564),

–  võttes arvesse ühiseid järeldusi, milles Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele 8. detsembril 2014. aastal,

–  võttes arvesse 12. detsembril 2014. aastal vastu võetud ja samal päeval Euroopa Parlamendile edastatud nõukogu seisukohta paranduseelarve projekti nr 5/2014 kohta (16742/2014 – C8-0291/2014),

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 88 ja 91,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A8-0078/2014),

A.  arvestades, et paranduseelarve projekt nr 5/2014 on seotud Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmisega 46 998 528 euro suuruses summas kulukohustuste ja maksete assigneeringutena 2013. aasta novembris Itaalias (Sardiinias) toimunud üleujutuste ning 2014. aasta jaanuari lõpus ja veebruari alguses Kreekas (Kefalonias) toimunud maavärina, Sloveenias toimunud lumetormide ning Horvaatias toimunud samade lumetormide ja nendele järgnenud üleujutuste tõttu;

B.  arvestades, et paranduseelarve projekti nr 5/2014 eesmärk on 2014. aasta eelarvet ametlikult korrigeerida;

1.  võtab komisjoni esitatud paranduseelarve projekti nr 5/2014 teadmiseks;

2.  rõhutab, et nimetatud loodusõnnetuste tõttu kannatada saanud riikidele tuleb Euroopa Liidu Solidaarsusfondist anda finantsabi kiiresti;

3.  toonitab, et 2014. aasta maksete assigneeringute puudujääk, mille tõttu koostati paranduseelarve projekt nr 3/2014 ja selle juurde kuuluv komisjoni ettepanek võtta kasutusele ettenägemata kulude varu, välistab a priori võimaluse, et paranduseelarve projekti nr 5/2014 jaoks leitaks vahendid ümberpaigutamise kaudu;

4.  kiidab heaks ühised järeldused, milles Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele 8. detsembril 2014. aastal, eesmärgiga kiita 2014. aasta eelarves heaks täiendavad kulukohustuste assigneeringud 47 miljoni euro suuruses summas ja kanda vastavad maksevajadused üle 2015. aasta eelarvesse;

5.  kiidab nõukogu seisukoha paranduseelarve projekti nr 5/2014 kohta heaks;

6.  teeb presidendile ülesandeks kuulutada paranduseelarve nr 4/2014 lõplikult vastuvõetuks ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

7.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(2) ELT L 51, 20.2.2014, lk 1.
(3) ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.
(4) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.


Paranduseelarve projekt nr 6/2014: traditsiooniliste omavahendite ning käibemaksepõhiste ja kogurahvatulul põhinevate omavahendite prognoosi korrigeerimine
PDF 209kWORD 51k
Euroopa Parlamendi 17. detsembri 2014. aasta resolutsioon, mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2014. aasta paranduseelarve projekti nr 6/2014 kohta, III jagu – Komisjon (16743/2014 – C8-0288/2014 – 2014/2162(BUD))
P8_TA(2014)0093A8-0074/2014

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 314,

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(1), eriti selle artiklit 41,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarvet, mis võeti lõplikult vastu 20. novembril 2013. aastal(2),

–  võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020(3),

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(4),

–  võttes arvesse paranduseelarve projekti nr 6/2014, mille komisjon võttis vastu 17. oktoobril 2014. aastal (COM(2014)0649),

–  võttes arvesse paranduseelarve projekti nr 6/2014 kirjalikku muutmisettepanekut nr 1/2014, mille komisjon võttis vastu 3. detsembril 2014. aastal (COM(2014)0730),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt 8. detsembril 2014. aastal kokku lepitud ühiseid järeldusi,

–  võttes arvesse 12. detsembril 2014. aastal vastu võetud ja samal päeval Euroopa Parlamendile edastatud nõukogu seisukohta paranduseelarve projekti nr 6/2014 kohta (16743/2014 – C8-0288/2014),

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 88 ja 91,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A8-0074/2014),

A.  arvestades, et paranduseelarve projekt nr 6/2014 puudutab traditsiooniliste omavahendite, käibemaksupõhiste ja kogurahvatulul põhinevate maksete prognoosi läbivaatamist, Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi ning jätkusuutliku kalanduse kokkulepete reservi assigneeringute vähendamist ja Euroopa Ombudsmani eelarves ette nähtud assigneeringute suurendamist;

B.  arvestades, et tulenevalt paranduseelarve projekti nr 6/2014 kirjaliku muutmisettepaneku nr 1/2014 vastuvõtmisest on selle paranduseelarve üldine mõju tulupoolel vajatavate omavahendite vähenemine 4,0955 miljardi euro võrra, mis on liikmesriikide kogurahvatulul põhinevate maksete 4,5155 miljardi euro suuruse vähenemise ja traditsiooniliste omavahendite 420 miljoni euro suuruse suurenemise tulemus;

C.  arvestades, et paranduseelarve projekti nr 6/2014 eesmärk on ametlikult korrigeerida 2014. aasta eelarvet;

1.  võtab komisjoni esitatud ja kirjaliku muutmisettepanekuga nr 1/2014 muudetud paranduseelarve projekti nr 6/2014 teadmiseks;

2.  märgib, et Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi ning jätkusuutliku kalanduse kokkulepete reservi jaoks eelarves ette nähtud kulukohustuste assigneeringuid vähendatakse kokku 76,3 miljoni euro võrra ja maksete assigneeringuid 6,2 miljoni euro võrra ning selle põhjus seisneb peamiselt selles, et fondi õiguslik alus võeti vastu kavandatust hiljem ja eespool nimetatud kalanduskokkuleppeid käsitlevate läbirääkimiste seisule anti ajakohastatud hinnang;

3.  tunneb heameelt ettepaneku üle kasutada punktis 2 osutatud maksete assigneeringute arvelt kokku hoitud 6,2 miljonit eurot selleks, et aidata aasta lõpus rahastada võimalike kriiside korral humanitaarabi andmist;

4.  rõhutab, et paranduseelarve projekti nr 6/2014 üldine mõju seisneb selles, et kogurahvatulul põhinevaid makseid vähendatakse 4,5155 miljardi euro võrra ja traditsiooniliste omavahendite prognoosi suurendatakse 420 miljoni euro võrra;

5.  toetab Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt 8. detsembril 2014. aastal kokku lepitud ühiseid järeldusi seoses kirjaliku muutmisettepanekuga muudetud paranduseelarve projekti nr 6/2014 heakskiitmisega, sh kulude nihutamisega paranduseelarve projektidesse nr 3/2014 ja 4/2014;

6.  tuletab meelde, et paranduseelarve projekti nr 6/2014 vastuvõtmisel väheneb liikmesriikide kogurahvatulul põhinevate maksete vajadus 4,5155 miljardi euro võrra ja seetõttu kaetakse selle abil – ning paranduseelarve projektide nr 3/2014, 4/2014 ja 8/2014 tulemusel liikmesriikide poolt liidu eelarvesse kantavate kogurahvatulul põhinevate vähendatud maksete abil – täielikult lisamaksete vajadus, mida taotleti paranduseelarve projektis nr 3/2014, nagu 8. detsembri 2014. aasta ühistes järeldustes kokku lepiti;

7.  kiidab nõukogu seisukoha paranduseelarve projekti nr 6/2014 kohta heaks;

8.  teeb presidendile ülesandeks kuulutada paranduseelarve nr 5/2014 lõplikult vastuvõetuks ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

9.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(2) ELT L 51, 20.2.2014, lk 1.
(3) ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.
(4) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.


ELi Solidaarsusfondi kasutuselevõtmine: üleujutused Serbias, Horvaatias ja Bulgaarias
PDF 209kWORD 48k
Resolutsioon
Lisa
Euroopa Parlamendi 17. detsembri 2014. aasta resolutsioon, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmise kohta vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) punktile 11 (üleujutused Serbias, Horvaatias ja Bulgaarias) (COM(2014)0648 – C8-0223/2014 – 2014/2161(BUD))
P8_TA(2014)0094A8-0075/2014

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2014)0648 – C8‑0223/2014),

–  võttes arvesse nõukogu 11. novembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2012/2002 Euroopa Liidu solidaarsusfondi loomise kohta(1), eriti selle artikli 4 lõiget 3,

–  võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020(2), eriti selle artiklit 10,

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(3), eriti selle punkti 11,

–  võttes arvesse ühiseid järeldusi, milles Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele 8. detsembril 2014. aastal,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A8-0075/2014),

1.  kiidab käesolevale resolutsioonile lisatud otsuse heaks;

2.  teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga otsusele alla ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos selle lisaga nõukogule ja komisjonile.

LISA

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmise kohta

(Käesoleva lisa teksti siinkohal ei avaldata, kuna see kattub lõpliku õigusaktiga, st otsusega (EL) 2015/437).

(1) EÜT L 311, 14.11.2002, lk 3.
(2) ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.
(3) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.


Paranduseelarve projekt nr 7/2014: üleujutused Serbias, Horvaatias ja Bulgaarias
PDF 208kWORD 49k
Euroopa Parlamendi 17. detsembri 2014. aasta resolutsioon, mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2014. aasta paranduseelarve projekti nr 7/2014 kohta, III jagu – Komisjon (16744/2014 – C8-0292/2014 – 2014/2163(BUD))
P8_TA(2014)0095A8-0072/2014

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 314,

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(1), eriti selle artiklit 41,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarvet, mis võeti lõplikult vastu 20. novembril 2013. aastal(2),

–  võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020(3),

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(4),

–  võttes arvesse paranduseelarve projekti nr 7/2014, mille komisjon võttis vastu 17. oktoobril 2014. aastal (COM(2014)0650),

–  võttes arvesse ühiseid järeldusi, milles Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele 8. detsembril 2014. aastal,

–  võttes arvesse 12. detsembril 2014. aastal vastu võetud ja samal päeval Euroopa Parlamendile edastatud nõukogu seisukohta paranduseelarve projekti nr 7/2014 kohta (16744/2014 – C8-0292/2014),

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 88 ja 91,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A8-0072/2014),

A.  arvestades, et paranduseelarve projekt nr 7/2014 on seotud ELi Solidaarsusfondi kasutuselevõtmisega summas 79 726 440 eurot kulukohustuste ja maksete assigneeringutena seoses üleujutustega Serbias ja Horvaatias mais 2014 ning üleujutustega Bulgaarias juunis 2014;

B.  arvestades, et paranduseelarve projekti nr 7/2014 eesmärk on 2014. aasta eelarvet ametlikult korrigeerida;

1.  võtab komisjoni esitatud paranduseelarve projekti nr 7/2014 teadmiseks;

2.  rõhutab, et nimetatud loodusõnnetuste tõttu kannatada saanud riikidele tuleb Euroopa Liidu Solidaarsusfondist anda finantsabi kiiresti;

3.  rõhutab, et 2014. aasta maksete assigneeringute puudujääk, mille tõttu koostati paranduseelarve projekt nr 3/2014, ja selle juurde kuuluv komisjoni ettepanek võtta kasutusele ettenägemata kulude varu, välistab põhimõtteliselt võimaluse, et paranduseelarve projekti nr 7/2014 jaoks leitaks vahendid ümberpaigutamise kaudu;

4.  kiidab heaks ühised järeldused, milles Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele 8. detsembril 2014. aastal, eesmärgiga kiita 2014. aasta eelarves heaks täiendavad kulukohustuste assigneeringud 80 miljoni euro suuruses summas ja kanda vastavad maksevajadused üle 2015. aasta eelarvesse;

5.  kiidab nõukogu seisukoha paranduseelarve projekti nr 7/2014 kohta heaks;

6.  teeb presidendile ülesandeks kuulutada paranduseelarve nr 6/2014 lõplikult vastuvõetuks ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

7.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(2) ELT L 51, 20.2.2014, lk 1.
(3) ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.
(4) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.


Paranduseelarve projekt nr 8/2014: 2013. aasta eelarve täitmise käigus tekkinud ülejääk
PDF 210kWORD 50k
Euroopa Parlamendi 17. detsembri 2014. aasta resolutsioon, mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2014. aasta paranduseelarve projekti nr 8/2014 kohta, III jagu – Komisjon (16745/2014 – C8-0293/2014 – 2014/2225(BUD))
P8_TA(2014)0096A8-0079/2014

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 314,

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(1), eriti selle artiklit 41,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarvet, mis võeti lõplikult vastu 20. novembril 2013. aastal(2),

–  võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020(3),

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(4) ,

–  võttes arvesse nõukogu 7. juuni 2007. aasta otsust 2007/436/EÜ, Euratom Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta(5),

–  võttes arvesse paranduseelarve projekti nr 2/2014, mille komisjon võttis vastu 15. aprillil 2014. aastal (COM(2014)0234),

–  võttes arvesse paranduseelarve projekti nr 8/2014, mille komisjon võttis vastu 27. novembril 2014. aastal (COM(2014)0722),

–  võttes arvesse ühiseid järeldusi, milles Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele 8. detsembril 2014. aastal,

–  võttes arvesse 12. detsembril 2014. aastal vastu võetud ja samal päeval Euroopa Parlamendile edastatud nõukogu seisukohta paranduseelarve projekti nr 8/2014 kohta (16745/2014 – C8-0293/2014),

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 88 ja 91,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A8-0079/2014),

A.  arvestades, et komisjon esitas paranduseelarve projekti nr 8/2014, kuna lepituskomitee ei jõudnud kokkuleppele paranduseelarve projekti nr 2/2014 suhtes, millel oli täpselt sama eesmärk ja sisu mis paranduseelarve projektil nr 8/2014;

B.  arvestades, et paranduseelarve projekti nr 8/2014 eesmärk on kanda 2014. aasta eelarvesse üle 2013. aasta eelarve ülejääk summas 1,005 miljardit eurot;

C.  arvestades, et ülejääk tekkis peamiselt positiivsest tulude saldost (771 miljonit eurot) ja kavandatust väiksematest kuludest (276 miljonit eurot) ning negatiivsest vahetuskursi erinevusest (42 miljonit eurot);

D.  arvestades, et tulude poolel tuleneb kasv peamiselt hilinenud maksete eest nõutud trahvidest ja viivistest (1,331 miljardit eurot) ning tegelikult laekunud omavahendite maht väheneb eelarvestatud mahuga võrreldes (-226 miljonit eurot) ning tulud ülejääkidest, saldodest ja korrigeerimisest samuti vähenevad (-360 miljonit eurot);

E.  arvestades, et kulude poolel esinenud assigneeringute alakasutus 2013. aastal (107 miljonit eurot) ja 2012. aastal (54 miljonit eurot) ei tulenenud vähenenud kasutussuutlikkusest, vaid tegelikkuses viitavad kõik kasutada olevad näitajad asjaolule, et nii 2012. aasta kui ka 2013. aasta eelarves jäi maksete assigneeringuid puudu;

F.  arvestades, et finantsmääruse artiklis 18 sätestatakse, et selles paranduseelarves käsitletakse üksnes lahknevusi esialgse raamatupidamise aastaaruande ja eelarvestuse vahel ning kõik lahknevused kantakse liidu eelarvesse selle paranduseelarvega;

1.  võtab teadmiseks komisjoni esitatud paranduseelarve projekti nr 8/2014, mis käsitleb üksnes 2013. aasta ülejäägi eelarvesse kandmist 1,005 miljardi euro suuruses summas vastavalt finantsmääruse artiklile 18, ja nõukogu seisukoha selle kohta;

2.  märgib, et komisjon esitas paranduseelarve projekti nr 8/2014, kuna lepituskomitee ei jõudnud kokkuleppele paranduseelarve projekti nr 2/2014 suhtes, millel oli täpselt sama eesmärk ja sisu ja mille nõukogu oli kiitnud heaks 17. juuli 2014. aasta lugemisel ning mille kohta Euroopa Parlament esitas 22. oktoobril 2014. aastal vastu võetud seisukohas muudatusettepaneku poliitilise ja menetlusliku seose säilitamiseks 2014. aasta paranduseelarve projektidega nr 3, 4, 5, 6 ja 7;

3.  juhib tähelepanu sellele, et lepituskomitee ei jõudnud paranduseelarve projekti nr 2/2014 vastuvõtmise suhtes kokkuleppele Euroopa Parlamendi ja nõukogu lahknevate seisukohtade tõttu 2014. aasta täitmata maksevajaduste ja 2014. aasta paranduseelarve projektide nr 2 kuni nr 7 paketi osas, mitte paranduseelarve projekti nr 2/2014 sisu pärast;

4.  tuletab meelde, et selle paranduseelarve projekti nr 8/2014 vastuvõtmisega vähendatakse liikmesriikide kogurahvatulu põhiseid osamakse liidu eelarvesse 1,005 miljardi euro võrra, millega kompenseeritakse osaliselt nende osamaksud 2014. aasta paranduseelarve projektide nr 3, 5 ja 7 rahastamisse;

5.  kiidab nõukogu seisukoha paranduseelarve projekti nr 8/2014 kohta heaks;

6.  teeb presidendile ülesandeks kuulutada paranduseelarve nr 7/2014 lõplikult vastuvõetuks ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

7.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(2) ELT L 51, 20.2.2014, lk 1.
(3) ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.
(4) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.
(5) ELT C 163, 23.6.2007, lk 17.


Liidu omavahendite süsteem – liikmesriikide osamaksete korrigeerimine *
PDF 216kWORD 56k
Euroopa Parlamendi 17. detsembri 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ, Euratom) nr 1150/2000, millega rakendatakse ühenduste omavahendite süsteemi käsitlev otsus 2007/436/EÜ, Euratom (COM(2014)0704 – C8-0250/2014 – 2014/0332(NLE))
P8_TA(2014)0097A8-0066/2014

(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (COM(2014)0704),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 322 lõiget 2 ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8‑0250/2014),

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni kirja,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A8-0066/2014),

A.  arvestades, et liikmesriikide poolt kokku lepitud kõige viimastel statistiliste andmete läbivaatamistel selgus, et teatavad liikmesriigid on liidu eelarvesse kantava osamaksuna maksnud aastaid liiga väikese summa ja samas on liikmesriike, kes on maksnud liiga palju; arvestades, et need kõrvalekalded olid ajendatud liikmesriikide teatatud suurtest statistilistest muutustest;

B.  arvestades, et praegu kehtivate, nõukogu poolt ühehäälselt vastu võetud eeskirjade kohaselt oleks liiga väikesi ja liiga suuri osamakse kiiresti korrigeeritud;

C.  arvestades, et üldjuhul kandsid liikmesriigid varem isegi kriisi ja suurte eelarvepiirangute ajal kogurahvatulul põhinevad ja käibemaksupõhised osamaksud liidu eelarvesse märkimisväärse viivituseta täies mahus;

D.  arvestades, et teatavad liikmesriigid, kes said kasu sellest, et nende kogurahvatulu hinnati kunagi tegelikkusest väiksemaks, väljendasid vastuseisu maksmisele kuuluvate lisasummade tasumisele õiguspäraseks tähtajaks;

E.  arvestades, et nõukogu palus komisjonil teha selle olukorra lahendamiseks uus ettepanek, muutes asjaomaseid eeskirju ja lubades maksmisele kuuluvate summade tasumisel tähtaega pikendada ja teha osalisi makseid;

F.  arvestades, et kooskõlas käimasoleva õigusaktide läbivaatamisega otsustas seitse liikmesriiki mitte kanda oma vastavaid käibemaksupõhiste omavahendite ja kogurahvatulul põhinevate omavahendite saldosid ELi kontole 2014. aasta detsembrikuu esimesel tööpäeval; arvestades, et seejärel vaatas komisjon läbi algselt paranduseelarve projekti nr 6/2014 kantud summad, võttes arvesse sel kuupäeval tegelikult kättesaadavaks tehtud summasid;

G.  arvestades, et see toimub ajal, mil institutsioonid on just lõpetanud 2011. aastal alanud omavahendeid käsitlevate õigusaktide läbivaatamise seadusandliku protsessi, ja isegi enne selle uue õigusaktide paketi jõustumist;

H.  arvestades, et käesolev ettepanek kuulub 2014. aasta paranduseelarveid ja 2015. aasta eelarvet puudutavasse suuremasse läbirääkimispaketti;

I.  arvestades, et läbipaistvuse huvides tuleks Euroopa Parlamendile esitada eelarvemenetluse raames igal aastal aruanne käibemaksupõhiste ja kogurahvatulul põhinevate omavahendite saldo korrigeerimistega seotud arvutuste ja korrigeerimiste aluseks olevate andmete kohta, võimaldades piisavalt aega selle läbivaatamiseks, ning liikmesriikide otsusest osaliste maksete kuupäevade ja suuruse kohta tuleks Euroopa Parlamendile teada anda;

J.  arvestades, et määrust (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 tuleks seetõttu vastavalt muuta;

1.  rõhutab, et käesolev ettepanek, millega muudetakse määrust (EÜ, Euratom) nr 1150/2000, põhineb selle määruse kohaldamise ühekordsetel tagajärgedel teatavate liikmesriikide jaoks;

2.  peab kahetsusväärseks, et liikmesriikide osamaksude korrigeerimise edasilükkamine oli nõukogu jaoks tähtsam kui 2014. ja 2015. aasta eelarvet käsitlevateks läbirääkimisteks seisukoha võtmine, mis toimus alles Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 314 sätestatud 21-päevase lepitusperioodi viimasel päeval, mis oli osaliselt selle põhjuseks, et lepituskomitee kokkuleppele ei jõudnud;

3.  rõhutab, et paindlikkusest ja kiirusest, mida nõukogu liidu eelarvesse makstavate liikmesriikide osamaksude ajakavaga seoses ühehäälselt nõuab, on paljud nõukogu delegatsioonid 2014.−2020. aasta finantsraamistiku sujuva rakendamise ja eriti liidu eelarvest toetuse saajatele maksete õigeaegse tasumise puhul keeldunud;

4.  on mures selle pärast, et ettepaneku kohaselt soovitakse liikmesriikidele anda kogurahvatulul põhinevate omavahendite korrigeerimisest tulenevate liidu eelarvesse makstavate täiendavate osamaksude ajakava osas suurem kaalutlusõigus; rõhutab, et see loob pretsedendi, mis võib mõjutada komisjoni rahavooge, liidu eelarvest toetuse saajatele maksete tegemise ajakava ja seega ka liidu eelarve usaldusväärsust;

5.  rõhutab, et käesolev ettepanek muudab omavahendite süsteemi isegi veel keerulisemaks ja selle eesmärk on muuta õigusakte, mis peagi asendatakse tagasiulatuvalt juba kokkulepitud õigusaktidega; rõhutab seoses sellega, et kõrgetasemelisel omavahendite töörühmal on praeguse süsteemi puuduste kõrvaldamiseks ettepanekute esitamisel väga oluline roll;

6.  tunnistab aga käibemaksupõhiste ja kogurahvatulul põhinevate omavahendite 2014. aasta korrigeerimiste erakordselt suuri summasid, mis võivad teatavate liikmesriikide eelarvele suure koormuse tekitada;

7.  rõhutab, et komisjoni ettepanek on osa suuremast läbirääkimispaketist, mis puudutab 2014. aasta paranduseelarveid ja 2015. aasta eelarvet, ja on seetõttu otsustanud seda mitte tagasi lükata;

8.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

9.  palub komisjonil ettepanekut vastavalt muuta, järgides Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 293 lõiget 2 ja Euroopa Aatomiühenduse asutamislepingu artiklit 106a;

10.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

11.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

12.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 2
Määrus (EÜ, Euratom) nr 1150/2000
Artikkel 10 – lõige 7 a – lõik 2
Liikmesriigid võivad kohaldada esimest lõiku ainult juhul, kui nad on enne detsembri esimest tööpäeva teatanud komisjonile oma otsusest ning kuupäevast või kuupäevadest, mil korrigeerimiste summa kantakse käesoleva määruse artikli 9 lõikes 1 osutatud kontole.
Liikmesriigid võivad kohaldada esimest lõiku ainult juhul, kui nad on enne detsembri esimest tööpäeva teatanud komisjonile oma otsusest ning kuupäevast või kuupäevadest, mil korrigeerimiste summa kantakse käesoleva määruse artikli 9 lõikes 1 osutatud kontole. Komisjon annab kõigist sellistest otsustest Euroopa Parlamendile ja nõukogule teada, esitades muu hulgas teabe asjaomaste liikmesriikide, osaliste maksete arvu, iga osalise makse summa ja kontole kandmise kuupäevade kohta.
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 2 a (uus)
Määrus (EÜ, Euratom) nr 1150/2000
Artikkel 10 – lõige 8

Lõige 8 asendatakse järgmisega:
„8. Lõigetes 4 kuni 7 nimetatud toimingud kujutavad endast muudatusi selle eelarveaasta tuludes, mille kestel toimingud sooritatakse.”
„8. Lõigetes 4 kuni 7 nimetatud toimingud kujutavad endast muudatusi selle eelarveaasta tuludes, mille kestel toimingud sooritatakse. Komisjon annab Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva artikli alusel tuludes tehtud muudatustest aru.

ELi Solidaarsusfondi kasutuselevõtmine: loodusõnnetuste tagajärjel kannatada saanud piirkonnad
PDF 208kWORD 51k
Resolutsioon
Lisa
Euroopa Parlamendi 17. detsembri 2014. aasta resolutsioon, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus ELi Solidaarsusfondi kasutuselevõtmise kohta vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) punktile 11 (COM(2014)0348 – C8-0021/2014 – 2014/2038(BUD))
P8_TA(2014)0098A8-0077/2014

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2014)0348 – C8‑0021/2014),

–  võttes arvesse nõukogu 11. novembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2012/2002 Euroopa Liidu solidaarsusfondi loomise kohta(1),

–  võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020(2), eriti selle artiklit 10,

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(3), eriti selle punkti 11,

–  võttes arvesse ühiseid järeldusi, milles Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele 8. detsembril 2014. aastal,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A8-0077/2014),

A.  arvestades, et kooskõlas määrusega (EL) nr 661/2014, millega muudeti määrust (EÜ) nr 2012/2002, tehti eelmaksete tegemiseks liidu üldeelarvest assigneeringutena kättesaadavaks 50 000 000 eurot;

1.  kiidab käesolevale resolutsioonile lisatud otsuse heaks;

2.  teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga otsusele alla ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos selle lisaga nõukogule ja komisjonile.

LISA

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

ELi Solidaarsusfondi kasutuselevõtmise kohta

(Käesoleva lisa teksti siinkohal ei avaldata, kuna see kattub lõpliku õigusaktiga, st otsusega (EL) 2015/422).

(1) EÜT L 311, 14.11.2002, lk 3.
(2) ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.
(3) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.


Paindlikkusinstrumendi kasutuselevõtmine – Küprose struktuurifondide programmide rahastamine
PDF 212kWORD 52k
Resolutsioon
Lisa
Euroopa Parlamendi 17. detsembri 2014. aasta resolutsioon, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus paindlikkusinstrumendi kasutuselevõtmise kohta vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) punktile 12 (COM(2014)0349 – C8-0022/2014 – 2014/2039(BUD))
P8_TA(2014)0099A8-0071/2014

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2014)0349 – C8‑0022/2014),

–  võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020(1) (mitmeaastase finantsraamistiku määrus), eriti selle artiklit 11,

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(2), eriti selle punkti 12,

–  võttes arvesse komisjoni poolt 28. novembril 2014. aastal vastu võetud Euroopa Liidu 2015. aasta uut üldeelarve projekti (COM(2014)0723),

–  võttes arvesse 12. detsembril 2014. aastal vastu võetud ja samal päeval Euroopa Parlamendile edastatud nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarve projekti kohta (16739/2014 – C8-0287/2014),

–  võttes arvesse oma 17. detsembri 2014. aasta seisukohta 2015. aasta üldeelarve projekti kohta(3),

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A8-0071/2014),

A.  arvestades, et olles uurinud kõiki võimalusi alamrubriigi 1b alusel tehtavate kulukohustuste assigneeringute ümberjaotamiseks, tundub olevat vajalik võtta kulukohustuste assigneeringute osas kasutusele paindlikkusinstrument;

B.  arvestades, et komisjon on teinud ettepaneku võtta paindlikkusinstrument kasutusele väljaspool mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärasid, et suurendada rahastamist Euroopa Liidu 2015. aasta eelarve raames 79,8 miljoni euro võrra kulukohustuste assigneeringutena seoses Küprosele struktuurifondidest tehtavate täiendavate eraldistega kogusummas 100 miljonit eurot 2015. aastal;

1.  märgib, et vaatamata kulukohustuste assigneeringute piiratud suurendamisele mõnel eelarvereal ei võimalda alamrubriigi 1b 2015. aasta ülemmäär liidu oluliste ja kiireloomuliste poliitiliste prioriteetide piisavat rahastamist;

2.  nõustub seetõttu paindlikkusinstrumendi kasutuselevõtmisega ja muudab komisjoni ettepanekut, et rahastada alamrubriigist 1b Küprose struktuurifondide programmidele eraldatavaid vahendeid täiendavalt kuni 83,26 miljoni euro suuruses summas;

3.  kordab, et kõnealuse instrumendi kasutuselevõtmine, nagu on ette nähtud mitmeaastase finantsraamistiku määruse artiklis 11, tõendab veel kord, et liidu eelarve peab tingimata olema paindlik;

4.  kordab oma ammust seisukohta, et – piiramata seejuures võimalust võtta maksete assigneeringud paindlikkusinstrumendi raames kasutusele konkreetsete eelarveridade jaoks ilma eelneva kulukohustuste kasutuselevõtuta – varem paindlikkusinstrumendi raames kasutusele võetud kulukohustustest tulenevaid makseid tuleks arvestada üksnes väljaspool ülemmäärasid;

5.  kiidab käesolevale resolutsioonile lisatud otsuse heaks;

6.  teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga otsusele alla ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

7.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos selle lisaga nõukogule ja komisjonile.

LISA

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

paindlikkusinstrumendi kasutuselevõtmise kohta

(Käesoleva lisa teksti siinkohal ei avaldata, kuna see kattub lõpliku õigusaktiga, st otsusega (EL) 2015/421).

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.
(2) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.
(3) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2014)0100.


Euroopa Liidu 2015. aasta uus üldeelarve
PDF 694kWORD 207k
Resolutsioon
Lisa
Euroopa Parlamendi 17. detsembri 2014. aasta resolutsioon, mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2015. aasta uue üldeelarve projekti kohta (16739/2014 – C8-0287/2014 – 2014/2224(BUD))
P8_TA(2014)0100A8-0067/2014

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklit 314,

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse nõukogu 7. juuni 2007. aasta otsust 2007/436/EÜ, Euratom Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002(2),

–  võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020(3) (edaspidi „mitmeaastase finantsraamistiku määrus”),

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(4) (edaspidi „2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe”),

–  võttes arvesse oma 13. märtsi 2014. aasta resolutsiooni 2015. aasta eelarve koostamise üldsuuniste kohta, III jagu – Komisjon(5),

–  võttes arvesse oma 17. aprilli 2014. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi 2015. aasta tulude ja kulude eelarvestuse kohta(6),

–  võttes arvesse komisjoni poolt 24. juunil 2014. aastal vastu võetud Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarve projekti (COM(2014)0300),

–  võttes arvesse 2. septembril 2014. aastal vastu võetud ja 12. septembril 2014. aastal Euroopa Parlamendile edastatud nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarve projekti kohta (12608/2014 – C8‑0144/2014),

–  võttes arvesse oma 22. oktoobri 2014. aasta resolutsiooni nõukogu seisukoha kohta, milles käsitletakse Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarve projekti(7),

–  võttes arvesse, et lepituskomitee ei leppinud ühises tekstis kokku ELi toimimise lepingu artikli 314 lõikes 6 sätestatud kahekümne ühe päeva jooksul,

–  võttes arvesse komisjoni poolt 27. novembril 2014. aastal vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 314 lõikele 8 vastu võetud Euroopa Liidu 2015. aasta uut üldeelarve projekti (COM(2014)0723),

–  võttes arvesse 8. detsembri 2014. aasta kolmepoolsete läbirääkimiste järeldusi,

–  võttes arvesse 12. detsembril 2014. aastal vastu võetud ja samal päeval Euroopa Parlamendile edastatud nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2015. aasta uue üldeelarve projekti kohta (16739/2014 – C8-0287/2014),

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 88 ja 91,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A8-0067/2014),

1.   tuletab meelde, et lisas sätestatud ettepanekute pakett, milles Euroopa Parlamendi ja nõukogu esindajad pärast keerulisi läbirääkimisi 8. detsembril 2014. aastal toimunud kolmepoolsel kohtumisel kokku leppisid, koosneb kolmest osast: paranduseelarve projektidest nr 3–8/2014 kogusummas 49,8 miljonit eurot kulukohustuste assigneeringutena ja täiendavalt 3529,6 miljonit eurot uutest vahenditest maksete assigneeringutena, liidu 2015. aasta eelarvest, mille kulukohustuste assigneeringute summa on 145 321,5 miljonit eurot ja maksete assigneeringute summa 141 214,0 miljonit eurot, ning kuuest ühisavaldusest ja kolmest ühepoolsest avaldusest;

2.  toonitab, et kuigi komisjonil on nüüd võimalik katta kõige tungivamad maksevajadused 2014. aastal, ei ole 2014. aasta eelarvesse kantud täiendavate maksete assigneeringute maht piisav, et lahendada maksmate arvete kuhjumisest tingitud korduv nn lumepalliefekt 2015. aastal; toonitab seetõttu ühisavaldust maksegraafiku kohta, mis on lisatud 2014. ja 2015. aasta eelarvete kokkulepitud paketile;

3.  on siiski veendunud, et eelolevatel aastatel tuleb rohkem pingutada maksmata arvete mahu vähendamiseks jätkusuutlikule tasemele, pöörates erilist tähelepanu ühtekuluvuspoliitikale; toonitab sellega seoses kolme liidu institutsiooni võetud ühist kohustust kaaluda kõiki meetmeid nende arvete mahu vähendamiseks, nagu on sätestatud käesoleva aasta eelarvekokkuleppele lisatud ühisavalduses maksegraafiku kohta;

4.  tunneb heameelt kulukohustuste assigneeringute kogusumma üle, mis on 244,2 miljoni euro võrra nõukogu 2. septembri 2014. aasta esialgsest seisukohast suurem; väljendab rahulolu seoses asjaoluga, et nõukogu poolt kulukohustuses tehtud 521,9 miljoni euro suurused kärped on täies ulatuses tühistatud ning täiendavalt on lisatud 170,7 miljoni euro eest kulukohustusi, sh katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete täielik pakett ning 95 miljonit eurot programmidele „Horisont 2020”, COSME, Erasmus ning humanitaarabiks;

5.  väljendab siiski kahetsust, et nõukogu ei soovinud järjekordselt täiendada oma poliitilisi avaldusi piisavate eelarvevahenditega, et toetada tööhõivet ja majanduskasvu ning liidu rahvusvahelisi kohustusi, mida näitab soovimatus suurendada eelarvet mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärani rubriikides 1a ja 4; väljendab rahulolu, et läbirääkimiste käigus saavutatud eelarve suurendamine vastab Euroopa Parlamendi poliitilistele prioriteetidele; väljendab sellega seoses siiski kahetsust, et nõukogul ei paista enam olevat mingeid poliitilisi prioriteete ning ta on huvitatud ainult kulude võimalikult suurest horisontaalsest piiramisest;

6.  väljendab heameelt asjaolu üle, et tänu sellele, et pärast komisjoni kirjaliku muutmisettepaneku nr 1/2015 esitamist tuvastati ühises põllumajanduspoliitikas täiendavaid sihtotstarbelisi tulusid, leiti lahendus erakorraliste meetmete rahastamiseks 273,6 miljoni euro ulatuses vastuseks Venemaa poolt toiduainetele kehtestatud impordikeelule, ilma et oleks pidanud kohe algusest peale kasutusele võtma põllumajandussektori kriisireservi;

7.  väljendab heameelt, et 2015. aastaks kokku lepitud maksete assigneeringute kogusumma on 1,6% suurem kui 2014. aasta eelarves ning 1217,1 miljonit eurot suurem kui nõukogu esimese lugemise seisukohas; väljendab erilist rahulolu sellega, et tänu 448,5 miljoni euro ümberpaigutamisele ja ülalmainitud kirjalikus muutmisettepanekus tuvastatud täiendavatele sihtotstarbelistele tuludele saavutati rubriikides 1a ja 4 maksete assigneeringute tase, mis on kõrgem kui 24. juuni 2014. aasta esialgses eelarveprojektis;

8.  märgib siiski, et eelarveläbirääkimised on eriti maksete osas kujunenud viimastel aastatel üha keerulisemaks, peamiselt nõukogu paindumatute seisukohtade tõttu; rõhutab veel kord oma seisukohta, et eelarvemenetluse põhifunktsiooniks peaks olema kokkuleppimine eelarveliste kulukohustuste poliitiliste prioriteetide osas, samas kui makseid tuleks pidada lihtsalt nende kulukohustuste täitmisega seotud tehnilisteks järelmeetmeteks; tuletab nõukogule meelde Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatava finantsmääruse artikli 10 lõikes 3 ja selle kohaldamise eeskirjades sätestatud assigneeringute liigi mõistet, mille kohaselt „maksete assigneeringud hõlmavad makseid, mis tehakse eelarveaastal või eelnenud eelarveaastatel võetud juriidiliste kohustuste täitmiseks”;

9.  väljendab heameelt asjaolu üle, et nõukogu nõustus lõpuks ettenägemata kulude varu kasutuselevõtmisega 2014. aastal, kuigi väiksemas summas kui vajalik; väljendab heameelt ka maksete assigneeringute üldise suurendamise üle 2014. aasta eelarves mitmel eelarvereal kuni 4,2 miljardi euroni, millest 3168,2 miljonit eurot võetakse kasutusele 2014. aasta ettenägematute kulude varu kaudu, ning selle üle, et paranduseelarve projektis nr 3/2014 tehtud ettepanek suurendada maksete assigneeringuid rubriikides 1a ja 4 on lõplikus kompromissis suurel määral säilitatud; märgib, et kasv on peamiselt suunatud alamrubriiki 1b, kus probleem aasta lõpu seisuga maksmata arvetega on praegu kõige suurem; tuletab meelde, et Euroopa Parlament nägi juba 2014. aasta eelarve lugemisel ette suurema maksete assigneeringu vajaduse (lõplik kokkulepe oli 983 miljoni euro võrra parlamendi vastuvõetud seisukohast väiksem); kutsub nõukogu üles mitte püüdma liidu eelarvet iga aastal kunstlikult kärpida;

10.  taunib siiski nõukogu seisukohta mitte kasutada trahvidest saadava täiendava tulu kogusummat täitmata maksevajaduste katmiseks; on arvamusel, et niikaua kuni maksete kriisi ei ole lahendatud, tuleks kõiki plaaniväliseid tulusid kasutada selle probleemi lahendamiseks; tuletab meelde, et ettepanekute paketis lepiti kokku, sest see vastas Euroopa Parlamendi nõudmisele stabiliseerida täitmata kulukohustuste probleem; toonitab siiski, et liidu maksete kriisi tõeline lahendamine eeldab maksmata arvete asjakohast piiramist;

11.  peab kahetsusväärseks, et liikmesriikide osamaksete korrigeerimise edasilükkamine oli nõukogu jaoks tähtsam kui 2014. ja 2015. aasta eelarveid käsitlevateks läbirääkimisteks seisukoha võtmine, mis toimus alles ELi toimimise lepingu artiklis 314 sätestatud kahekümne ühe päevase lepitusperioodi viimasel päeval, mis oli osaliselt selle põhjuseks, et lepituskomitee kokkuleppele ei jõudnud;

12.  tuletab meelde, et ELi toimimise lepingu artikli 310 kohaselt peavad liidu eelarves näidatud tulud ja kulud olema tasakaalus;

13.  omistab suurima poliitilise tähtsuse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni poolt kokku lepitud ühisavaldustele, eelkõige maksegraafiku ja erivahendite kasutuselevõtmise kohta; nõuab, et lõplik maksegraafik peab olema kokku lepitud nii pea kui võimalik, igal juhul enne seda kui komisjon 2016. aasta eelarveprojekti vastu võtab; rõhutab veel kord, et Euroopa Parlament andis oma heakskiidu mitmeaastasele finantsraamistikule arusaamises, et kõiki maksete erivahendeid arvestatakse üle ülemmäära ning et mis tahes muu tõlgendus taasavab automaatselt mitmeaastase finantsraamistiku läbirääkimised;

14.  kordab oma pikaajalist seisukohta, et erivahendite maksed tuleks arvutada üle mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäära, nii nagu tehakse kulukohustustega; kahetseb, et nõukoguga ei õnnestunud taas selles punktis kokkuleppele jõuda; toonitab siiski, et tuleb teha kõik endast olenev, et jõuda selles punktis võimalikult kiiresti lõpliku kokkuleppeni;

15.  kordab oma seisukohta, et omavahendite süsteemi põhjalik reformimine on möödapääsmatult vajalik selleks, et väljuda praegusest ummikseisust eelarveläbirääkimistel, ning omistab seetõttu väga suurt tähtsust kõrgetasemelise omavahendite töörühma tööle Mario Monti juhtimisel;

16.  peab kahetsusväärseks nõukogu ja komisjoni soovimatust varustada liidu ameteid vajalike ressurssidega, eelkõige personali osas, et täita neile seadusandja poolt määratud volitusi, ning rõhutab, et praegune kokkulepe ei tähenda, et Euroopa Parlament nõustuks komisjoni ümberpaigutamisreservi kontseptsiooniga; peab tasudest rahastatavate ametite personali kärpimist väga kahetsusväärseks ning põhjendamatuks, kuni neid ametikohti ei rahastata liidu eelarvest;

17.  väljendab heameelt Euroopa Kohtu üheksale uuele kohtunikule ette nähtud assigneeringute suurendamise üle; rõhutab veel kord, et võetakse kõik vajalikud meetmed, et viia seadusandlik menetlus lõpule 1. oktoobriks 2015, mis võimaldaks nende arvu tulemuslikult suurendada; nõuab seetõttu tungivalt, et nõukogu saavutaks viivitamatult kokkuleppe uute kohtunike ametikohtade jagunemise osas; nõuab õigeaegset ja ajakohastatud hinnangut uute kohtunike ja nende personaliga seotud täiendavate rahaliste vajaduste kohta, mille Euroopa Kohus peab esitama nõukogule ja Euroopa Parlamendile; rõhutab veel kord, et vajadust uute kohtunikega seotud lisatööjõu järele tuleks hinnata hoolikalt;

18.  väljendab heameelt Euroopa Parlamendi, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komitee vahelise koostöölepingu esimese faasi rakendumise üle; on veendunud, et see leping on hea näide institutsioonidevahelisest sünergiast, mis tõstab efektiivsust ja tekitab säästu; eeldab, et lepingu teine faas lõpetatakse 2015. aasta juuliks;

19.  avaldab heameelt asjaolu üle, et delegatsioonides töötavate komisjoni töötajate jaoks ette nähtud „ühiste halduskulude” ümberpaigutused eelarve III jaost (Komisjon) X jakku (Euroopa välisteenistus) on eelarve suhtes neutraalsed; rõhutab veel kord, et see ümberpaigutus aitab lihtsustada liidu delegatsioonide halduskulude haldamist ning ei tohiks avaldada muud mõju komisjoni haldusassigneeringutele ega delegatsioonides töötavate komisjoni töötajate töötingimustele; rõhutab, et ümberpaigutamine peab toimuma Euroopa välisteenistuse ja komisjoni heas koostöös;

20.  avaldab üldiselt kahetsust nõukogu suutmatuse üle leida ühist seisukohta, eelkõige kahekümne ühe päevase lepitusperioodi vältel ning seoses paranduseelarve projektide vastuvõtmisega, ning kutsub nõukogu ja komisjoni üles leppima 2015. aasta alguses ühiselt kokku, kuidas saaks liidu 2016. aasta eelarve vastuvõtmise hõlbustamiseks eelarvemenetlust parandada, millest peaks saama uue struktuurse lähenemise alguspunkt liidu eelarvele eesmärgiga hoida nii palju kui võimalik ära tarbetud ja korduvad konfliktid ning edendada koostööpartnerite arusaamist sellest, mil määral liidu eelarve aitab saavutada ühiselt võetud kohustust edendada majanduskasvu ja tööhõivet liidus;

21.  kiidab muutmata kujul heaks nõukogu seisukoha 2015. aasta uue üldeelarve projekti kohta ning käesolevale resolutsioonile lisatud ühisavaldused;

22.  teeb presidendile ülesandeks kuulutada eelarve lõplikult vastuvõetuks ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

23.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, teistele asjaomastele institutsioonidele ja asutustele ning liikmesriikide parlamentidele.

LISA

EELNÕUDE PAKETT

2015. aasta eelarve – ühised järeldused

Käesolev eelnõude pakett koosneb järgmistest osadest:

1.  2015. aasta eelarve

2.  2014. aasta eelarve – paranduseelarve projektid nr 3/2014 – 8/2014

3.  Ühisavaldused

KOKKUVÕTLIK ÜLEVAADE

A.   2015. aasta eelarve

Eelnõude paketi kohaselt:

—  on 2015. aasta eelarves kulukohustuste assigneeringute kogusummaks kinnitatud 145 321,5 miljonit eurot. Kokkuvõttes jäetakse sellega mitmeaastase finantsraamistiku ülemmärade suhtes 2015. aastaks kulukohustuste assigneeringutele 1 760,1 miljoni euro suurune varu;

—  maksete assigneeringute kogusummaks 2015. aasta eelarves on kinnitatud 141 214,0 miljonit eurot. See hõlmab 126,7 miljonit eurot, mis seondub Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutusele võtmisega seoses paranduseelarve projektidega nr 5/2014 ja 7/2014;

—  paindlikkusinstrumendi 2015. aasta kulukohustuste assigneeringud on 83,3 miljonit eurot;

—  komisjoni hinnangu kohaselt on Küprosele 2014. ja 2015. aastal antava lisaabi jaoks paindlikkusinstrumendi kasutusele võtmisest tulenevad maksete assigneeringud 2015. aastal 11,3 miljonit eurot.

B.   2014. aasta eelarve

Eelnõude paketi kohaselt:

—  on paranduseelarve projektid nr 3/2014 – 8/2014 heaks kiidetud komisjoni esitatud kujul, välja arvatud 2. osas esitatud erandid;

—  seetõttu on 2014. aasta eelarves kulukohustuste assigneeringute taset suurendatud 49,8 miljoni euro võrra, mille põhjuseks on Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutusele võtmine (126,7 miljoni euro suuruses summas) seoses paranduseelarve projektidega nr 5/2014 ja 7/2014, mida osaliselt kompenseeritakse kulukohustuste assigneeringute vähendamisega (76,9 miljoni euro võrra) paranduseelarve projektides nr 3/2014, 4/2014 ja 6/2014 (eelkõige seoses kalandusega);

—  seetõttu suurendatakse maksete assigneeringute taset 2014. aasta eelarves 3 529,6 miljoni euro võrra;

—  ettenägemata kulude varu võetakse 2014. aastal kasutusele 2 818,2 miljoni euro suuruses summas, millele lisandub 350 miljonit eurot maksete assigneeringuid, mis on kooskõlas punktis 3.3 esitatud ühisavaldusega erivahendite kohta.

1.   2015. AASTA EELARVE

1.1.   „Suletud” eelarveread

Kõik eelarveread, mida kas nõukogu või Euroopa Parlament ei muutnud, ja need, mille puhul Euroopa Parlament kiitis vastava lugemise käigus heaks nõukogu muudatusettepanekud, on kinnitatud, välja arvatud juhul, kui allpool esitatud järeldustes ei ole märgitud teisiti.

Muude eelarvepunktide osas on Euroopa Parlament ja nõukogu heaks kiitnud järeldused, mis on esitatud punktides 1.2–1.7.

1.2.   Horisontaalsed küsimused

a)   Detsentraliseeritud asutused

Detsentraliseeritud asutustele ette nähtud ELi rahaline toetus (kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringutena) ja ametikohtade arv vastavad komisjoni poolt uues eelarveprojektis kavandatud tasemele.

Ametikohtade loetelus ette nähtud ametikohtade arvu suurenemine ning seonduvad assigneeringud võrreldes esialgse eelarveprojektiga:

—  Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA): +9 ametikohta ja + 585 000 eurot;

—  Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA): + 3 ametikohta ja + 195 000 eurot;

—  Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA): +4 ametikohta ja + 260 000 eurot;

—  Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet(EASO): +4 ametikohta ja + 260 000 eurot; ning

—  Euroopa Politseiamet (Europol): +5 ametikohta, koos assigneeringute vähenemisega 600 000 eurot;

FRONTEXi osas on ette nähtud tegevuskulude suurenemine 20,0 miljoni euro võrra kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringutena.

b)   Rakendusametid

Rakendusametitele ette nähtud ELi rahaline toetus (kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringutena) ja ametikohtade arv vastavad komisjoni poolt uues eelarveprojektis kavandatud tasemele.

c)   Katseprojektid / ettevalmistavad meetmed

Otsustati heaks kiita 59 katseprojektist / ettevalmistavast meetmest koosnev terviklik pakett, nagu see oli kavandatud uues eelarveprojektis, ning seda nii kulukohustuste assigneeringute kui maksete assigneeringute osas. Kui katseprojekti või ettevalmistava meetme jaoks saab kasutada olemasolevat õiguslikku alust, võib komisjon teha ettepaneku assigneeringute ümberpaigutamiseks asjaomase õigusliku aluse jaoks, et hõlbustada meetme elluviimist.

Kõnealune pakett jääb täielikult katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete jaoks finantsmääruses ette nähtud ülemmäärade piiresse.

d)   ELi delegatsioonide ühised halduskulud

Heaks kiideti ELi delegatsioonide ühiste halduskulude ümberpaigutamine eelarve komisjoni jaost Euroopa välisteenistuse jakku, nagu see oli kavandatud uues eelarveprojektis.

1.3.   Kulud finantsraamistiku rubriikide kaupa – kulukohustuste assigneeringud

Võttes arvesse suletud eelarveridade, asutuste, ametite, katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete kohta eespool toodud järeldusi, jõudsid Euroopa Parlament ja nõukogu kokkuleppele järgmises.

a)   Alamrubriik 1a

Kulukohustuste assigneeringud kehtestati komisjoni poolt uues eelarveprojektis kavandatud tasemel, et kajastada prioriteeti, milleks on toetada eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) jaoks rahastamisvõimaluste parandamist ELi eelarve kaudu:

(Tuhandetes eurodes)

Eelarverida

Nimi

Kulukohustuste assigneeringute suurendamine

2015. aasta eelarveprojekt

2015. aasta uus eelarveprojekt

Erinevus

02 02 02

Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEd) rahastamisvõimaluste parandamine omakapitali ja laenude kujul

162 791,7

174 791,7

12 000,0

04 03 02 03

Mikrorahastamine ja sotsiaalne ettevõtlus – Rahastamisvahenditele juurdepääsu lihtsustamine ettevõtjate jaoks, eelkõige tööturult tõrjutute ja sotsiaalse ettevõtlusega tegelejate jaoks

24 957,0

26 457,0

1 500,0

08 02 02 02

Riskikapitali kättesaadavuse parandamine teadus- ja innovatsiooniinvesteeringute jaoks

337 534,7

342 534,7

5 000,0

Kokku

18 500,0

Lisaks kiidetakse heaks järgmiste kulukohustuste assigneeringute suurendamine võrreldes uue eelarveprojektiga:

(Tuhandetes eurodes)

Eelarverida

Nimi

2015. aasta uus eelarveprojekt

2015. aasta eelarve

Erinevus

02 02 01

Ettevõtluse edendamine ning liidu ettevõtete konkurentsivõime ja turulepääsu parandamine

106 561,8

108 561,8

2 000,0

02 04 03 02

Turvalise Euroopa ühiskonna edendamine

148 235,9

153 235,9

5 000,0

08 02 01 01

Eesliiniuuringute tugevdamine Euroopa Teadusnõukogu kaudu

1 631 723,2

1 650 723,2

19 000,0

08 02 02 01

Juhtpositsioon nanotehnoloogia, kõrgtehnoloogiliste materjalide, lasertehnoloogia, biotehnoloogia ning kõrgtehnoloogilise tootmise ja töötlemise valdkonnas

498 592,7

503 592,7

5 000,0

08 02 03 05

Ressursitõhusa ja kliimamuutustele vastupidava majanduse ning tooraine jätkusuutliku varu tagamine

291 719,4

297 719,4

6 000,0

09 04 02 01

Juhtpositsioon info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas

819 154,4

824 154,4

5 000,0

09 04 03 02

Kaasava, innovaatilise ja analüütilise Euroopa ühiskonna edendamine

41 725,8

43 725,8

2 000,0

15 02 01 01

Tipptaseme ja koostöö arendamine Euroopa haridus- ja koolitusvaldkonnas ja valdkonna parem vastavusse viimine tööturuga

1 336 476,0

1 348 476,0

12 000,0

15 02 01 02

Tipptaseme ja koostöö arendamine Euroopa noorsoovaldkonnas ja noorte osalemise toetamine Euroopa demokraatlikus elus

161 745,0

165 245,0

3 500,0

15 02 03

Euroopa mõõtme edendamine spordis

20 439,0

20 939,0

500,0

15 03 01 01

Marie Skłodowska-Curie meetmed - uute oskuste ja teadmiste loomine, arendamine ja siire ning innovatsioon

734 668,4

737 668,4

3 000,0

Kokku

63 000,0

Seetõttu ja võttes arvesse katseprojekte, ettevalmistavaid meetmeid ning ELi delegatsioonide ühiste halduskulude ümberpaigutamist Euroopa välisteenistuse jakku, on kulukohustuste tasemena heaks kiidetud 17 551,7 miljonit eurot, mistõttu on alamrubriigi 1a kulude ülemmäära piiresse jääva varu suurus 114,3 miljonit eurot.

b)   Alamrubriik 1b

Kulukohustuste assigneeringute puhul otsustati jääda uues eelarveprojektis kavandatud taseme juurde (katseprojektid alamrubriigis 1b).

Võttes arvesse katseprojekte ja ettevalmistavaid meetmeid ning Küprosele antava lisaabi jaoks paindlikkusinstrumendi kasutuselevõtmist 83,3 miljoni euro suuruses summas, on kulukohustuste tasemena heaks kiidetud 49 230,3 miljonit eurot.

c)   Rubriik 2

Kulukohustuste assigneeringute puhul otsustati jääda komisjoni poolt uues eelarveprojektis kavandatud taseme juurde.

Tuginedes uutele asjaoludele, mis on ilmnenud pärast kirjaliku muutmisettepaneku nr 1/2015 esitamist ning milleks on teave Venemaa kehtestatud toiduainete impordikeelule reageerimiseks kehtestatud erakorraliste meetmete tegeliku kasutuselevõtmise kohta alates 2014. aasta augustist, Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi lõpliku ülejäägi kohta 2014. aastal ning ajakohastatud prognoos 2015. aastal kogutavate finantskorrektsioonide kohta, saab eelnimetatud erakorralisi meetmeid (sealhulgas neid, mis on seotud Balti riikide piimasektoriga, mille osas võttis komisjon 26. novembril 2014 vastu täiendava paketi, ning Soomega, pärast seda kui tingimused on täidetud) rahastada kirjalikus muutmisettepanekus nr 1/2015 taotletud assigneeringute raames, kasutamata põllumajandussektori kriisireservi ning seda tänu sellele täiendavale sihtotstarbelisele tulule.

Seetõttu ja võttes arvesse katseprojekte, ettevalmistavaid meetmeid ning ELi delegatsioonide ühiste halduskulude ümberpaigutamist Euroopa välisteenistuse jakku, on kulukohustuste tasemena heaks kiidetud 58 808,6 miljonit eurot, mistõttu on rubriigi 2 kulude ülemmäära piiresse jääva varu suurus 790,4 miljonit eurot.

d)   Rubriik 3

Kulukohustuste assigneeringute puhul otsustati jääda komisjoni poolt uues eelarveprojektis kavandatud taseme juurde, eelkõige FRONTEXi tegevuskulude suurenemise puhul, mida tasakaalustab vastav eelarverea 18 02 01 01 (Toetus piirihaldusele ja ühisele viisapoliitikale seadusliku reisimise hõlbustamiseks) vähenemine.

Seetõttu ja võttes arvesse katseprojekte ja ettevalmistavaid meetmeid, on kulukohustuste tasemena heaks kiidetud 2 146,7 miljonit eurot, mistõttu on rubriigi 3 kulude ülemmäära piiresse jääva varu suurus 99,3 miljonit eurot.

e)   Rubriik 4

Kulukohustuste assigneeringute puhul otsustati jääda komisjoni poolt uues eelarveprojektis kavandatud taseme juurde, eelkõige seoses ELi delegatsioonide ühiste halduskulude ümberpaigutamisega eelarve Euroopa välisteenistuse jakku.

Lisaks kiidetakse heaks järgmiste kulukohustuste assigneeringute suurendamine võrreldes uue eelarveprojektiga:

(Tuhandetes eurodes)

Eelarverida

Nimi

2015. aasta uus eelarveprojekt

2015. aasta eelarve

Erinevus

21 03 01 04

Rahuprotsessi toetamine ning rahaline abi Palestiinale ja ÜRO Palestiina Põgenike Abi- ja Tööorganisatsioonile

264 500,0

286 500,0

22 000,0

23 02 01

Kiire, tõhusa ja vajadusepõhise humanitaar- ja toiduabi andmine

872 446,0

882 446,0

10 000,0

Kokku

32 000,0

Siiski ei aktsepteerita ELi eriesindajate kulude ümberpaigutamist rubriigist 4 rubriiki 5 (Euroopa välisteenistuse jagu), nagu see oli kavandatud uues eelarveprojektis. Seetõttu taastatakse eelarverea 19 03 01 07 (ELi eriesindajad, rubriik 4) kulukohustuste assigneeringud ja maksete assigneeringud, nagu need oli kavandatud algses eelarveprojektis.

Seetõttu ja võttes arvesse katseprojekte, ettevalmistavaid meetmeid ning ELi delegatsioonide ühiste halduskulude ümberpaigutamist Euroopa välisteenistuse jakku, on kulukohustuste tasemena heaks kiidetud 8 408,4 miljonit eurot, mistõttu on rubriigi 4 kulude ülemmäära piiresse jääva varu suurus 340,6 miljonit eurot.

f)   Rubriik 5

Institutsioonide ametikohtade loetelus ette nähtud ametikohtade arvu ja kulukohustuste assigneeringute puhul otsustati jääda komisjoni poolt uues eelarveprojektis kavandatud taseme juurde, seega on integreeritud:

—  Euroopa Parlamendi ja nõukogu lugemised neid käsitlevate eelarvejagude osas;

—  Euroopa Parlamendi lugemine seoses Euroopa Kohtuga;

—  Euroopa Parlamendi lugemine seoses Euroopa Kontrollikoja, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komiteega; ning

—  Euroopa välisteenistuse osas suurenes komisjoni poolt eelarveprojektis kavandatud assigneeringute tase, et võtta arvesse ELi delegatsioonide ühiste halduskuludega seotud assigneeringute eelarveneutraalset ümberpaigutamist (nagu on sätestatud 1. lisas) eelarve komisjoni jaost Euroopa välisteenistuse jakku. Siiski ei aktsepteerita ELi eriesindajate kulude ümberpaigutamist rubriigist 4 rubriiki 5 (Euroopa välisteenistuse jagu), nagu see oli kavandatud uues eelarveprojektis. Seetõttu ei lisata eelarve Euroopa välisteenistuse jakku sel eesmärgil assigneeringuid.

Võrreldes algse eelarveprojektiga põhjustavad need muudatused kokkuvõttes järgmist:

—  kaotatakse kokku 35 ametikohta, mis tuleneb 47 ametikoha kaotamisest Euroopa Parlamendis, mida osaliselt tasakaalustab 12 ametikoha lisandumine Euroopa Kohtus;

—  assigneeringute vähendamise netosumma on 0,6 miljonit eurot, mis tuleneb assigneeringute 1,4 miljoni eurosest vähendamisest Euroopa Kontrollikojas, 1,4 miljoni eurosest vähendamisest Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees ning 0,4 miljoni eurosest vähendamisest Regioonide Komitees, mida osaliselt tasakaalustab assigneeringute suurendamine 2,6 miljoni euro võrra Euroopa Kohtu osas;

—  Euroopa välisteenistuse osas asetleidev assigneeringute suurendamine 71,5 miljoni euro võrra kajastab ELi delegatsioonide ühiste halduskulude eelarveneutraalset ümberpaigutamist, mida täielikult tasakaalustatakse komisjoni jao alamrubriigis 1a (0,6 miljonit eurot), rubriigis 2 (0,1 miljonit eurot), rubriigis 4 (45,7 miljonit eurot) ja rubriigis 5 (25,2 miljonit eurot). Kokkuvõttes põhjustavad need ümberpaigutamised rubriigis 5 assigneeringute suurendamise netosummas 46,3 miljonit eurot.

Uue eelarveprojektiga võrreldes kiideti täiendavalt heaks järgmised eelarveneutraalsed ametikohtade ja kulukohustuste assigneeringute üleviimised nõukogult individuaalsete maksete haldamise ja maksmise ametile (PMO), et võtta arvesse 1. jaanuarist 2015 toimuvat nõukogu aktiivsete ja pensionil olevate töötajate pensioniõiguste kindlaksmääramise ja haldamise üleminekut PMO-le: komisjonis (III jagu) asetleidev ametikohtade loetelus ette nähtud AST 7 ametikohtade suurendamine 6 võrra ja kulukohustuste assigneeringute suurendamine 504 000 euro võrra on täielikult tasakaalustatud nõukogus (II jagu) asetleidva ametikohtade loetelus ette nähtud AST 7 ametikohtade vähendamisega 6 võrra ja kulukohustuste assigneeringute vähendamisega 504 000 euro võrra.

Seetõttu ja võttes arvesse katseprojekte, ettevalmistavaid meetmeid ning ELi delegatsioonide ühiste kulude ümberpaigutamist Euroopa välisteenistuse jakku, on kulukohustuste tasemena heaks kiidetud 8 660,5 miljonit eurot, mistõttu on rubriigi 5 kulude ülemmäära piiresse jääva varu suurus 415,5 miljonit eurot.

1.4.   Maksete assigneeringud

2015. aasta eelarve maksete assigneeringute kogusumma on 141 214 040 563 eurot.

See sisaldab 126,7 miljoni euro suurust summat, mis on seotud Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtuga, mis on seotud paranduseelarve projektidega nr 5/2014 ja 7/2014, ja samuti 440 miljoni euro suurust summat, mis on seotud noorte tööhõive algatuse maksete assigneeringute ülekandmisega 2014. aasta eelarvest 2015. aasta eelarvesse.

2015. aasta eelarve maksete assigneeringute üldise taseme jaotuse puhul on arvestatud järgmisi samme:

a)  liigendamata kulude maksete assigneeringud, nagu on esitatud eespool, eelkõige rubriikides 2 ja 5; ning

b)  eelpool esitatud katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete paketi maksete assigneeringud arvutatakse järgmiselt: kõigi uute katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete maksete assigneeringute puhul moodustab nende summa 50 % vastavate kulukohustuste summast või vastab summale, mille pakkus välja Euroopa Parlament (olenevalt sellest, kumb on väiksem); käimasolevate katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete pikendamise puhul on maksete assigneeringute summa eelarveprojektis määratud summa, millele liidetakse 50 % vastavate uute kulukohustuste summast, või summa, mille pakkus välja Euroopa Parlament (olenevalt sellest, kumb on väiksem);

c)  maksete assigneeringute vähendamine 123,3 miljoni euro võrra uue eelarveprojektiga võrreldes on jaotatud proportsionaalselt kõigi selliste liigendatud assigneeringutega eelarveridade vahel, mida ei mõjuta eespool esitatud samm b, välja arvatud järgmiste eelarveridade puhul, mille maksete assigneeringute tase on sätestatud uues eelarveprojektis kehtestatud tasemel:

—  alamrubriigi 1a (Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks) ja rubriigi 4 (Globaalne Euroopa) kulud;

—  eelarveread 04 02 17, 04 02 60, 11 06 12, 13 03 16 ja 13 03 60 lähenemiseesmärgi jaoks; ja

—  rahvusvahelised kalandusalased partnerluslepingud.

Eespool nimetatud sammu c alusel saadud tulemuste põhjal on tehtud järgmised lõplikud kohandused:

—  eelarvereale 13 04 02 (Ühtekuuluvusfondi projektide lõpuleviimine (2007‑2013)) on lisatud 100 miljonit eurot, mis on kompenseeritud järgmiselt:

—  eelarverea 13 03 18 (Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) meetmete lõpuleviimine – Piirkondlik konkurentsivõime ja tööhõive) summa vähendamine 50 miljoni euro võrra; ja

—  50 miljoni euro suurune vähendamine selliste liigendatud assigneeringutega eelarveridadel, mida ei mõjuta eespool esitatud samm b, rubriigi 1a (Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks) ja rubriigi 4 (Globaalne Euroopa) kulude puhul, välja arvatud eelarvereal 23 02 (Humanitaarabi, toiduabi ja valmisolek suurõnnetusteks), mille jaoks ette nähtud summad on uues eelarveprojektis säilitatud.

1.5.   Eelarvemärkused

Mis puudutab eelarvemärkusi, siis uus eelarveprojekt on heaks kiidetud, seega on integreeritud Euroopa Parlamendi või nõukogu muudatusettepanekud, välja arvatud eelarveridadel 04 03 01 03 ja 19 03 01 06, eeldades, et need muudatused ei saa muuta ega laiendada olemasoleva õigusliku aluse reguleerimisala ega mõjutada institutsioonide halduslikku autonoomsust.

1.6.   Uued eelarveread

Komisjoni poolt uues eelarveprojektis väljapakutud eelarve liigendust ei muudeta.

1.7.   Reservid

Komisjoni käsitlevas jaos ei ole sihtotstarbelisi reserve ette nähtud.

2.   2014. AASTA EELARVE

a)  Kiideti heaks paranduseelarve projektides nr 5/2014 ja 7/2014 Euroopa Liidu Solidaarsusfondi jaoks taotletud täiendavad kulukohustuste assigneeringud (126,7 miljonit eurot). Vastavad maksed kantakse üle 2015. aasta eelarvesse.

b)  Paranduseelarve projekt nr 3/2014 kiideti heaks komisjoni väljapakutud kujul, vähendades maksete assigneeringuid järgmiselt:

—  maaelu areng: 90 miljonit eurot aastaid 2007–2013 puudutavate maaelu arendamise programmide lõpuleviimiseks ei saa heaks kiita, võttes arvesse oodatust väiksemat liikmesriikide poolt 2014. aasta novembris esitatud maksete deklaratsiooni. Peale selle lepiti kokku 20 miljoni euro suurune vähenemine seoses uute programmidega;

—  noorte tööhõive algatus: lepiti kokku 420 miljoni euro suurune vähenemine seoses noorte tööhõive algatusega. Siiski on 2015. aasta eelarvesse lisatud 440 miljoni euro suurune maksete assigneering noorte tööhõive algatuse jaoks, nagu on esitatud eespool punktis 1.4;

—  kokku on lepitud maksete assigneeringute vähendamine 648,1 miljoni euro võrra, mis jaguneb ettenägemata kulude varude põhjal tugevdatud eelarveridadele, säilitades samas muutumatuna taotletud summad eelarveridadel 13 03 16 (Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) lõpuleviimine – Lähenemine), 04 06 01 (FEAD), 21 03 02 01 ja 21 03 03 03 (Ukraina toetamine).

Maksete assigneeringute ümberpaigutamine:

—  nõustutakse komisjoni poolt nn koondümberpaigutamises (DEC 31/2014) väljapakutud ümberpaigutamisega;

—  nõustutakse komisjoni poolt paranduseelarve projektis nr 6/2014 komisjoni käsitleva jao suhtes väljapakutud ümberpaigutamisega; siiski on EMKFist ümberpaigutatavad maksete assigneeringud (haldustoetuskulud) ja rahvusvaheliste kalandusalaste partnerluslepingute reserv (kokku 6 150 900 eurot) paigutatud ümber humanitaarabile (eelarverida 23 02 01);

—  võttes arvesse eelarve täitmise hetkeseisu ja väljavaadet aasta lõpuks, lepiti kokku täiendav 30,4 miljoni eurone ümberpaigutamine. See puudutab järgmiseid eelarveridu:

—  artikkel 01 03 02 – (Makromajanduslik finantsabi): 5 miljonit eurot;

—  artikkel 04 03 02 (programm „PROGRESS”): 10,0 miljonit eurot;

—  artikkel 12 02 01 (Siseturg): 1,2 miljonit eurot;

—  artikkel 17 03 51 (rahvatervis): 0,7 miljonit eurot;

—  punkt 18 02 01 02 – (Kuritegevuse ärahoidmine ja kuritegevuse vastu võitlemine): 2,3 miljonit eurot;

—  punkt 21 09 51 01 (Aasia arengukoostöö rahastamisvahend): 2,5 miljonit eurot;

—  artikkel 33 02 02 (Mittediskrimineerimise ja võrdsuse põhimõtte edendamine): 2,2 miljonit eurot; ja

—  artiklid 29 02 01 ja 29 02 51 (statistika): 6,5 miljonit eurot.

Järgnev tabel näitab tulenevaid maksete assigneeringute suurendamisi ja vähendamisi paranduseelarve projektis nr 3/2014 (sealhulgas ümberpaigutused nn koondümberpaigutuse, paranduseelarve projekti nr 6/2014 ja eelarve täitmise ülevaate viimase ajakohastatud versiooni kaudu), mis on kinnitatud vastavalt eespool kirjeldatule:

Eelarveread

Nimi

Paranduseelarve projekt nr 3/2014

vastu võetud

01 03 02

Makromajanduslik finantsabi

-28 960 000

01 04 51

Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate valdkonna programmide (enne 2014. aastat) lõpuleviimine

12 000 000

02 02 02

Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEd) rahastamisvõimaluste parandamine omakapitali ja laenude kujul

4 540 126

02 05 01

Ülemaailmsete satelliitnavigatsioonil põhinevate teenuste ja infrastruktuuri (Galileo) väljaarendamine ja käikuandmine 2019. aastaks

70 000 000

04 02 64

Noorte tööhõive algatus

-420 000 000

04 03 02 01

Programm „PROGRESS” – ELi tööhõive ja sotsiaalpoliitika ning töötingimusi käsitlevate õigusaktide väljatöötamise, rakendamise, järelevalve ja hindamise toetamine

-2 950 000

04 03 02 03

Mikrorahastamine ja sotsiaalne ettevõtlus – Juriidiliste ja füüsiliste isikute, eelkõige tööturult eemale jäänute parem rahastamine ning sotsiaalsed ettevõtted

-7 114 776

04 06 01

Sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamine ja vaesuse kõige raskemate vormide leevendamine liidus

99 000 000

05 02 10 02

Edendusmeetmed – Liidu otsetoetused

-308 029

05 04 60 01

Maaelu säästva arengu edendamine, territoriaalselt ja keskkonnaalaselt tasakaalustatuma, kliimasõbralikuma ning innovaatilisema liidu põllumajandussektori kujundamine

-20 000 000

05 06 01

Rahvusvahelised põllumajanduskokkulepped

-3 784 411

05 08 77 06

Ettevalmistav meede – Euroopa põllumajandustoodete hindade ja kasumi vaatluskeskus

-612 329

05 08 77 09

Ettevalmistav tegevus – Liidu taimede ja loomade geneetilised ressursid

-600 000

05 08 77 10

Katseprojekt – Agropol: Euroopa piiriülese põllumajandustööstuse näidispiirkonna arendamine

-600 000

05 08 77 11

Katseprojekt – Agrometsandus

-350 000

05 09 03 01

Ohutu ja kvaliteetse toidu ning muude biotoorainetel põhinevate toodetega varustatuse tagamine

-1 666 954

07 02 77 03

Ettevalmistav tegevus – Euroopa Arktika piirkonna arenguga seotud keskkonnamõju strateegiline hindamine

356 052

08 02 01 01

Eesliiniuuringute tugevdamine Euroopa Teadusnõukogu kaudu

24 970 695

08 02 02 02

Riskikapitali kättesaadavuse parandamine teadus- ja innovatsiooniinvesteeringute jaoks

4 540 126

08 02 51

Teadusuuringute eelmise raamprogrammi lõpuleviimine – Seitsmes raamprogramm – EÜ kaudsed meetmed (2007–2013)

50 000 000

08 04 01

ITERi rajatiste ehitamine, käitamine ja kasutamine - ITERi arendamise Euroopa ühisettevõte - Fusion for Energy (F4E)

-8 800 000

08 04 51

ITERi Euroopa ühisettevõtte loomine – Fusion for Energy (F4E) (2007–2013)

-71 200 000

09 02 01

Liidu tegevuspõhimõtete määratlemine ja rakendamine elektroonilise side valdkonnas

-271 200

09 02 05

Meetmed seoses digitaalse infosisu, audiovisuaal- ja muu meediatööstusega

-592 000

09 02 77 03

Katseprojekt – Ajakirjanduse ja massiteabevahendite vabaduse Euroopa keskus

-456 508

09 03 03

Üleeuroopaliste digiteenuste taristute koosvõime, säästva kasutuselevõtu, toimimise ja ajakohastamise ning Euroopa tasandil koordineerimise edendamine

-1 898 831

09 03 51 01

Programmi „Safer Internet” lõpuleviimine (2009–2013)

-450 000

09 04 03 02

Kaasava, innovaatilise ja analüütilise Euroopa ühiskonna edendamine

2 784 852

09 04 51

Seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) lõpuleviimine

105 000 000

11 01 04 01

Merenduse ja kalanduse poliitikavaldkonna toetuskulud – Mitteoperatiivne haldus- ja tehniline abi

-774 900

11 01 06 01

Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusamet – Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist makstav rahaline toetus

-809 000

11 03 01 (reserv)

Liidu kalalaevade kolmandate riikide vetes toimuva kalapüügiga seonduva tegevuse juhiste väljatöötamine (jätkusuutliku kalanduse kokkulepped)

-69 567 000

11 06 12

Euroopa Kalandusfondi (EKF) meetmete lõpuleviimine – Lähenemiseesmärk (2007–2013)

69 540 126

12 02 01

Siseturu rakendamine ja arendamine

-1 170 000

12 02 77 03

Ettevalmistav meede — Ühtse turu foorum

-150 000

12 03 51

Varasemate meetmete lõpuleviimine finantsteenuste, finantsaruandluse ja auditeerimise valdkonnas

-669 803

13 03 16

Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) meetmete lõpuleviimine – Lähenemine

2 400 700 000

13 03 18

Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) meetmete lõpuleviimine – Piirkondlik konkurentsivõime ja tööhõive

227 006 319

13 03 19

Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) meetmete lõpuleviimine – Euroopa territoriaalne koostöö

179 334 992

13 03 77 09

Ettevalmistav meede Euroopa Liidu Atlandi strateegiat käsitleva Atlandi foorumi jaoks

-433 000

13 05 63 02

Piiriülene koostöö – Rahaline toetus rubriigist 4

-12 338 481

14 02 01

Tolliliidu toimimise ja ajakohastamise toetamine

7 500 000

14 03 01

Maksusüsteemide toimimise parandamine

2 500 000

15 02 01 01

Tipptaseme ja koostöö arendamine Euroopa haridus- ja koolitusvaldkonnas ja valdkonna parem vastavusse viimine tööturuga

138 119 479

15 03 01 01

Marie Skłodowska-Curie meetmed - uute oskuste ja teadmiste loomine, arendamine ja siire ning innovatsioon

40 861 137

16 03 01 03

Infopunktid

1 600 000

16 03 01 04

Komisjoni esinduste teabevahetus ja partnerlusmeetmed

1 000 000

16 03 02 03

Veebipõhised ja kirjalikud teabe- ja kommunikatsioonivahendid

2 900 000

17 02 01

Tarbijahuvide kaitse ning tarbijate ohutuse ja teavitamise parandamine

-1 449 000

17 03 10

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus

-2 000 000

17 03 12 01

Liidu toetus Euroopa Ravimiametile

-7 602 918

18 02 01 01

Toetus piirihaldusele ja ühisele viisapoliitikale seadusliku reisimise hõlbustamiseks

-7 446 000

18 02 01 02

Piiriülese organiseeritud kuritegevuse tõkestamine ja sellise kuritegevuse vastu võitlemine ning julgeolekuriskide ja kriiside juhtimise ja ohjamise tõhustamine

-9 236 000

18 03 51

Tagasipöördumis-, pagulas- ja rändevoogude juhtimise valdkonna meetmete ja programmide lõpuleviimine

19 431 000

19 02 01

Kriisidele ja tekkivatele kriisiolukordadele reageerimine

50 765 835

19 05 51

Programmi „Suhted ja koostöö ühenduseväliste tööstusriikidega” valdkonnas 2007.–2013. aasta meetmete lõpuleviimine

3 600 000

20 02 01

Väliskaubandussuhted, sealhulgas juurdepääs kolmandate riikide turgudele

1 181 809

20 02 03

Kaubandusabi – Mitmepoolsed algatused

1 000 000

21 02 07 06

Toiduga ja toitainetega kindlustatus ning säästev põllumajandus

6 000 000

21 02 40

Toorainelepingud

20 000

21 02 51 01

Sisserände- ja varjupaigaalane koostöö kolmandate riikidega

4 000 000

21 02 51 02

Koostöö Ladina-Ameerika arenguriikidega

23 000 000

21 02 51 03

Koostöö Aasia arenguriikidega, sealhulgas Kesk-Aasias ja Lähis-Idas

44 000 000

21 02 51 05

Valitsusvälised osalejad arenguvaldkonnas

2 000 000

21 02 51 06

Keskkond ja loodusvarade, sealhulgas energia säästev majandamine

2 000 000

21 03 02 01

Idapartnerlus – Inimõigused ja liikuvus

210 000 000

21 03 03 03

Toetus muudele mitut riiki hõlmavatele koostöömeetmetele naabruskonnas

40 000 000

21 03 51

Euroopa naabruspoliitika ja suhteid Venemaaga käsitleva valdkonna meetmete (enne 2014. aastat) lõpuleviimine

3 000 000

21 04 51

Demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi lõpuleviimine (enne 2014. aastat)

3 000 000

21 05 51

Ülemaailmseid julgeolekuohte käsitlevate valdkonna meetmete (enne 2014. aastat) lõpuleviimine

2 000 000

21 09 51 01

Aasia

-2 500 000

22 02 51

Varasema (2014. aasta eelse) ühinemiseelse abi lõpuleviimine

45 000 000

23 02 01

Kiire, tõhusa ja vajadusepõhise humanitaar- ja toiduabi andmine

256 150 900

23 03 51

Kodanikukaitse valdkonna programmide ja meetmete (enne 2014. aastat) lõpuleviimine liidus

-500 000

24 01 07

Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF)

-10 000

24 02 01

Pettuse, korruptsiooni ja muu liidu finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse ärahoidmine ja nendega võitlemine

942 750

24 04 01

Vastastikuse abi toetamine tolliküsimustes ja eeskirjade eiramisest teatavate liikmesriikide toetamine turvaliste elektrooniliste sidevahendite kasutamiseks

680 612

26 01 09

Väljaannete talitus

-22 000

26 01 23 01

Infrastruktuuri- ja logistikaamet Luxembourgis

-13 000

26 02 01

Asjade, ehitustööde ja teenuste hankemenetlused ja nende hangete reklaamimine

-250 000

26 03 01 01

Euroopa haldusasutuste koostoimimisvõimealased lahendused

10 000 000

29 02 01

Kvaliteetse statistilise teabe esitamine, Euroopa statistika koostamise uute meetodite rakendamine ja koostöö tugevdamine Euroopa statistikasüsteemiga

-11 294 249

29 02 51

2013. aastale eelnenud statistikaprogrammide lõpuleviimine

-9 872 560

32 02 52

Majanduse elavdamist toetavate energeetikaprojektide lõpuleviimine

65 000 000

33 02 01

Õiguste kaitse tagamine ja kodanikuaktiivsuse edendamine

-2 000 000

33 02 02

Mittediskrimineerimise ja võrdsuse põhimõtte edendamine

-5 177 700

34 02 01

Liidu kasvuhoonegaaside heite vähendamine

6 000 000

34 02 04

Osalemine mitmepoolsetes ja rahvusvahelistes kliimakokkulepetes

-74 969

34 02 51

Varasemate kliimameetmete programmide lõpuleviimine

2 903 358

XX 01 01 01 01

Töötasud ja toetused

-317 000

SEC 7 - 1 2 0 0

Töötasud ja toetused

-10 992

SEC 9 - 1 1 0 0

Töötasud ja toetused

-5 843

Kokku

3 529 620 715

Paranduseelarve projektist nr 3/2014 tulenev täiendavate maksete assigneeringute summa on 3 529,6 miljonit eurot, millest 2 818,2 miljonit eurot pluss 350 miljonit eurot puudutab ettenägemata kulude varu kasutuselevõtmist kooskõlas ühisavaldusega erivahendite kohta, nagu on sätestatud punktis 3.3 allpool.

c)  Paranduseelarve projekt nr 4/2014, mida on muudetud kirjaliku muutmisettepanekuga, kiideti heaks komisjoni poolt kavandatud kujul, hõlmates ka paranduseelarve projektist nr 6/2014 tulenevad kulukohustuste assigneeringud, mis on seotud haldustoetuskuludega Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi jaoks ja säästva kalapüügi partnerluslepingute reservi jaoks komisjoni puudutavas jaos. Paranduseelarve projektis nr 4/2014 tuvastatud 248 460 euro suurune kasutada olev maksete assigneeringute summa (Euroopa andmekaitseinspektor) paigutatakse ümber humanitaarabi jaoks (eelarverida 23 02 01). Täiendavate kulukohustuste ja maksete assigneeringute taotlus, mis on seotud Euroopa Ombudsmaniga (VIII jagu) paranduseelarve projektis nr 6, võeti tagasi, nagu on esitatud paranduseelarve projekti nr 6/2014 kirjalikus muutmisettepanekus.

d)  Paranduseelarve projekt nr 6/2014, mida on muudetud kirjaliku muutmisettepanekuga, kiideti omavahendite osas heaks komisjoni poolt kavandatud kujul.

e)  Paranduseelarve projekt nr 8/2014 (= uus paranduseelarve projekt nr 2/2014), mis käsitleb 2013. aasta ülejääki, kiideti heaks komisjoni kavandatud kujul.

3.   ÜHISAVALDUSED

3.1.   Ühisavaldus paranduseelarve projekti nr 6/2014 (omavahendid) ja nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 muutmise kohta

„Euroopa Parlament ja nõukogu nõustuvad võtma vastu paranduseelarveprojekti nr 6/2014, mida on muudetud kirjaliku muutmisettepanekuga 1/2014.

Seoses komisjoni ettepanekuga muuta nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 1150/2000, millega rakendatakse otsust 2007/436/EÜ, Euratom Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta, mille komisjon esitas 12. novembril 2014, kohustub Euroopa Parlament esitama oma arvamuse muudetud nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 kohta piisavalt aegsalt, et tagada selle vastuvõtmine Euroopa Parlamendi 2014. aasta detsembri täiskogu istungil, ning nõukogu kohustub võtma selle vastu üldpaketi osana.”

3.2.   Ühisavaldus ettenägemata kulude varu kasutuselevõtmise kohta

„2014. aastal on jäänud tasumata finantsraamistiku alguses enneolematult suur hulk makseid struktuuri- ja ühtekuuluvusfondidest, samas ootavad mitmed uued programmid võimalikult kiiret rakendamist. Arvestades seda ainulaadset ja erakordset olukorda, mida ei saa lahendada 2014. aasta maksete ülemmäära piirides, leppisid kolm institutsiooni kokku, et viimase võimalusena võetakse 2014. aasta eelarves kasutusele ennenägemata kulude varu.

Institutsioonid tuletavad meelde, et mitmeaastase finantsraamistiku määruse artiklis 13 nähakse ette, et „ettenägemata kulude varu kasutuselevõtmisega kättesaadavaks tehtud summad tuleb täielikult kompenseerida jooksva eelarveaasta või tulevaste eelarveaastate finantsraamistiku ühe või mitme rubriigi varuga”.

Institutsioonid lepivad kokku, et teevad kõik endast oleneva, et leida asjakohased lahendused, nii et ajavahemiku 2007-2013 struktuuri- ja ühtekuuluvusfondidest tegemata väljamaksete erakordselt kõrge tase ei kanduks 2014. aastast edasi ning seega võetakse kõik meetmed tagamaks, et ettenägemata kulude varu ei võeta kasutusele täitmata kulukohustuste rahastamiseks, mis pärinevad struktuuri- ja ühtekuuluvusfondide eelarveperioodi 2015–2020 programmidest.”

3.3.   Ühisavaldus erivahendite kohta

„Institutsioonid tuletavad meelde, et ettenägemata kulude varu on viimane abinõu, mida ei tohiks kasutusele võtta, kui on võimalik kasutada muid rahalisi vahendeid. 2014. aasta üldeelarve raamistikus on erimeelsusi selle osas, kas summa 350 miljonit eurot maksete assigneeringutena, millega kaetakse teisi erivahendeid, on endiselt olemas mittesihtotstarbelise varu seas.

Institutsioonid on ühel meelel, et on äärmiselt tähtis jõuda nii kiiresti kui võimalik põhimõttelisele kokkuleppele teiste erivahendite kasutuselevõtuks väljamaksete tegemiseks.

Aga kuna 2014. aasta paranduseelarveprojektide paketti ning 2015. aasta üldeelarvet käsitlevatel läbirääkimistel ei suudetud sellist kokkulepet saavutada, leppisid institutsioonid selle paketi õigeaegse vastuvõtmise tagamiseks kokku järgmises:

—  summa 350 miljonit eurot maksete assigneeringutena lisatakse ettenägemata kulude varusse;

—  üritatakse saavutada kiire kokkulepe, kas ja mis mahus võtta kasutusele teisi erivahendeid üle mitmeaastase finantsraamistiku maksete ülemmäära, et teha kindlaks, kas ja millises mahus tuleks summat 350 miljon eurot tasaarvestada mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi varude maksete suhtes sellel või tulevastel eelarveaastatel;

—  vajaduse korral lisatakse eespool nimetatule vajalikud muudatused otsuse kohta, millega võetakse 2014. eelarveaastal kasutusele ettenägemata kulude varu, või mõni muu õiguslikult vajalik meede, et tagada mitmeaastase finantsraamistiku määruse ja eelkõige selle artikli 13 lõike 3 igakülgne järgimine.”

3.4.   Komisjoni avaldus rakenduskavade eelmaksete kohta 2014. aastal ja noorte tööhõive algatuse kohta

„Seoses perioodi 2014–2020 mitmeaastase finantsraamistiku õigeaegse ja tõhusa rakendamisega kinnitab Euroopa Komisjon nende 2014. aasta rakenduskavade eelmaksed, mis esitati ametlikult 2014. aastal ja mille puhul on täidetud vastavates õigusaktides sätestatud tingimused.

Lisaks kinnitab komisjon, et noorte tööhõive algatus on endiselt tähtis poliitiline prioriteet ning sellega seotud maksete assigneeringute ülekandmine 2014. aastast 2015. aastasse ei too kaasa viivitusi selle rakendamisel.”

3.5.   Ühisavaldus erakorraliste meetmete rahastamiseks vastusena Venemaa kehtestatud toiduainete impordikeelule

„Pärast Venemaa kehtestatud toiduainete impordikeeldu võeti 2014. aasta augustis ja septembris vastu mitu erakorralist meedet ning 26. novembril 2014 kiideti heaks täiendav Balti riikide piimatööstusele suunatud pakett. Kohe kui täidetakse tingimused, milles järgitakse objektiivseid abikõlblikkuse kriteeriume, võib komisjon teha ettepaneku teise paketi kohta, mis on suunatud Soome piimatööstusele.

Komisjon teatas kirjalikus muutmisettepanekus 1/2015 oma kavatsusest rahastada vajaduse korral neid meetmeid kriisireservist.

Pärast kirjaliku muutmisettepaneku 1/2015 esitamist on ilmnenud kolm uut asjaolu, mis võimaldavad neid erakorralisi meetmeid rahastada kriisireservi kasutamata:

—  vastavalt liikmesriikide deklaratsioonidele augustis ja septembris vastu võetud meetmete tegeliku kasutuselevõtu kohta on kulusid esialgselt prognoositud 344 miljonilt eurolt vähendatud 234 miljoni euroni;

—  Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi lõplik ülejääk 2014. eelarveaastal on ligi 230 miljonit eurot suurem, kui seda eeldati kirjalikus muutmisettepanekus 1/2015, mis tugines alles prognoosidele;

—  2015. aastal kogutavad finantskorrektsioonid on eeldatavasti kõrgemad, kui algselt eelmise aasta oktoobris eeldati.

Nendele kolmele uuele asjaolule tuginedes saab eespool nimetatud erakorralisi meetmeid (sealhulgas Balti riikide ja tingimust täitmise korral ka Soome piimatööstusega seotud meetmeid) tänu sellele täiendavale sihtotstarbelisele tulule rahastada kirjalikus muutmisettepanekus 1/2015 taotletud assigneeringute piires, ilma et peaks kasutusele võtma kriisireservi.”

3.6.   Ühisavaldus maksete assigneeringute kohta

„Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon tuletavad meelde oma ühist vastutust, mis on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 323 järgmiselt: „Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon tagavad rahaliste vahendite olemasolu liidu juriidiliste kohustuste täitmiseks kolmandate isikute suhtes”.

Euroopa Parlament ja nõukogu tuletavad täitmisega seoses meelde vajadust tagada seoses kulukohustuste täitmisega seotud assigneeringutega maksete nõuetekohane suurendamine, et ennetada ebanormaalselt suurt hulka maksmata arveid aasta lõpus.

Euroopa Parlament ja nõukogu lepivad kokku, et 2015. aastaks kehtestatakse maksete assigneeringute tasemeks 141 214 040 563 eurot. Nad paluvad komisjonil võtta mitmeaastase finantsraamistiku määruse ja finantsmääruse sätete alusel kõik vajalikud meetmed aluslepinguga sätestatud kohustuse täitmiseks, eelkõige (pärast asjaomaste assigneeringute ümberjaotamise ulatuse läbivaatamist) seoses assigneeringute oodatava alakasutamisega (finantsmääruse artikli 41 lõige 2), et taotleda paranduseelarves täiendavate maksete assigneeringute esitamist kohe, kui hakkab selguma, et 2015. aasta eelarvesse kantud maksete assigneeringutest ei piisa kulude katmiseks.

Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad seisukoha iga paranduseelarve projekti kohta võimalikult kiiresti, et vältida maksete assigneeringute puudujääke. Euroopa Parlament ja nõukogu kohustuvad menetlema kiiresti igasuguseid maksete assigneeringute ümberpaigutusi, sealhulgas finantsraamistiku erinevate rubriikide vahel, et kasutada eelarvesse kantud maksete assigneeringuid parimal võimalikul viisil ning viia need kooskõlla eelarve tegeliku täitmise ja vajadustega.

Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon jälgivad aasta jooksul aktiivselt 2015. aasta eelarve täitmist, eelkõige alamrubriigi 1a (konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks), alamrubriigi 1b (majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus) ja maaelu arengut käsitleva rubriigi 2 (jätkusuutlik majanduskasv: loodusvarad) osas. See toimub institutsioonidevahelise kokkuleppe lisa punkti 36 kohaselt konkreetsete institutsioonidevaheliste kohtumiste vormis, kus vaadatakse üle maksete täitmine ja muudetud prognoosid.

Sellised kohtumised peaksid 2015. aastal toimuma vähemalt kolm korda (kevadel eelarveprojekti esitamise ajal, juulis enne 2016. aasta eelarveprojekti lugemist nõukogus ning oktoobris enne lepitusmenetluse algust) ja toimuma poliitilisel tasandil ning Euroopa Parlamendi liikmete, nõukogu liikmete ning komisjoni eelarve ja personali eest vastutava asepresidendi osalusel. Selliste kohtumiste eesmärk peaks olema maksevajaduste nõutud taseme ühine hindamine, võttes aluseks olemasolevate arvete, mis tuleb vastavalt seadusele tasuda, ja ülejäänud aasta N ja aasta N+1 prognooside põhjaliku analüüsi.”

3.7.   Ühisavaldus maksegraafiku kohta

„Institutsioonid nõustuvad eesmärgiga vähendada aasta lõpus maksmata arvete taset, keskendudes eelkõige ühtekuuluvuspoliitikale selle struktuurse taseme tõttu praeguse mitmeaastase finantsraamistiku ajal.

Selle eesmärgi saavutamiseks:

—  on komisjon nõus esitama koos 2015. aasta eelarvet käsitleva ühiste järeldustega kõige ajakohasema prognoosi maksmata arvete kohta 2014. aasta lõpuks; komisjon ajakohastab neid arvandmeid ning esitab 2015. aasta märtsiks alternatiivsed stsenaariumid, kui on juba olemas täielik ülevaade arvetest, mis jäävad peamistes poliitikavaldkondades 2014. aasta lõpuks maksmata;

—  selle alusel püüavad kolm institutsiooni jõuda kokkuleppele aasta lõpuks tasumata arvete sellise maksimaalse taseme osas, mida võib pidada jätkusuutlikuks;

—  selle alusel ning pidades kinni mitmeaastase finantsraamistiku määrusest, programmide kokkulepitud rahastamispakettidest, samuti muudest siduvatest kokkulepetest, hakkavad kolm institutsiooni alates 2015. aastast rakendama kava maksmata arvete taseme vähendamiseks, mis vastaks 2007.–2013. aasta programmide rakendamise tasemele, milles lepiti ühiselt kokku praeguse mitmeaastase finantsraamistiku vaheläbivaatamisel. Kolm institutsiooni lepivad selles kavas kokku piisavalt varakult enne 2016. aasta eelarveprojekti esitamist. Võttes arvesse maksmata arvete erakordselt suurt hulka, kaaluvad kolm institutsiooni kõiki võimalusi nimetatud arvete taseme vähendamiseks.

Komisjon nõustub igal aastal esitama eelarveprojektiga koos dokumendi, milles hinnatakse maksmata arvete taset ning selgitatakse, kuidas ja kui palju võimaldab eelarveprojekt seda taset vähendada. Selles iga-aastases dokumendis tehakse kokkuvõte seni saavutatud edusammudest ning esitatakse ettepanekud kava muutmiseks vastavalt ajakohastatud arvandmetele.”

3.8.   Euroopa Parlamendi avaldus ettenägemata kulude varu kasutuselevõtmiseks viimase abinõuna

„Euroopa Parlament väljendab kahetsust selle üle, et nõukogu ei jaga parlamendi tõlgendust, et 350 miljonit eurot maksete assigneeringutena, mis võeti 2014. aastal kasutusele mitmeaastase finantsraamistiku määruses ette nähtud erivahenditena, tuleks jätta maksete ülemmäära alt välja, mistõttu oleks olemas veel 711 miljoni euro suurune varu, mida saaks kasutada enne ettenägemata kulude varu kasutuselevõttu.

Euroopa Parlament tuletab meelde, et kooskõlas mitmeaastase finantsraamistiku määruse artikli 13 lõikega 1 on ettenägemata kulude varu vahend, mida tuleks kasutada viimase võimalusena. Seega tuleks enne ettenägemata kulude varu kasutuselevõttu kasutada täiel määral ära kõik muud rahalised võimalused. Seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahelise vaidlusega 2014. aastal ülemmäära raames olemasolevate varude arvutamisel ei olnud võimalik saavutada poliitilist kokkulepet olemasoleva 350 miljoni euro suuruse varu kasutamise suhtes enne ettenägemata kulude varu kasutuselevõttu.

Tuletades meelde, et mitmeaastase finantsraamistiku määrus põhineb konkreetse ja võimalikult suure paindlikkuse põhimõttel, et võimaldada liidul täita ELi toimimise lepingu artiklist 323 tulenevad juriidilised kohustused (mitmeaastase finantsraamistiku määruse põhjendus 4), leiab parlament, et on äärmiselt tähtis võtta ettenägemata kulude varu kaudu kasutusele täiendavad assigneeringud, et tasuda selle kaudu täitmata juriidilised kulukohustused. Seega kiidab parlament heaks ettenägemata kulude varu kasutuselevõtu, olenemata oma tõlgendusest, et maksete ülemmäära piires on endiselt kasutada veel 350 miljonit eurot.

Euroopa Parlament kutsub komisjoni üles vastavalt mitmeaastase finantsraamistiku määruse artikli 6 lõike 1 punktile d kandma kasutamata 350 miljoni euro suurune varu üle vastavalt oma 2015. aasta maksete koguvaru tehnilistele kohandustele.”

3.9.   Nõukogu avaldus erivahendite kasutuselevõtmise kohta

„Nõukogu tuletab meelde, et erivahendeid võib võtta kasutusele üksnes tõepoolest ettenägematus olukorras.

Nõukogu tuletab meelde, et ettenägemata kulude varu kasutamisel ei tohi ületada kulukohustuste ja maksete assigneeringute ülemmäärasid.

Muude erivahendite osas tuletab nõukogu meelde, et mitmeaastase finantsraamistiku määruse artikli 3 lõikes 2 on sätestatud, et kulukohustuste assigneeringud võib eelarvesse kanda asjaomaste rubriikide ülemmääradest suurematena.

Nõukogu kutsub komisjoni üles koguvaru arvutamisel tegutsema kooskõlas mitmeaastase finantsraamistiku määrusega ja mitte kahjustama kolme institutsiooni vahel erivahendeid käsitleva ühisavalduse osas saavutatud kokkulepet (3.3).”

(1) ELT L 163, 23.6.2007, lk 17.
(2) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(3) ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.
(4) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.
(5) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0247.
(6) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0450.
(7) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2014)0036.


Autoveoalaste raskete rikkumiste klassifikatsioon
PDF 217kWORD 52k
Euroopa Parlamendi 17. detsembri 2014. aasta resolutsioon komisjoni määruse eelnõu kohta, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1071/2009 seoses liidu eeskirjade raskete, autoveo-ettevõtja hea maine kaotamiseni viia võivate rikkumiste klassifikatsiooniga ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/22/EÜ III lisa (D034120/02 – 2014/2859(RPS))
P8_TA(2014)0101B8-0325/2014

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni määruse eelnõu (D034120/02),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1071/2009, millega kehtestatakse ühiseeskirjad autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise tingimuste kohta ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 96/26/EÜ(1), eelkõige selle artikli 6 lõiget 2,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta direktiivi 2006/22/EÜ, mis käsitleb nõukogu määruste (EMÜ) nr 3820/85 ja (EMÜ) nr 3821/85 rakendamise miinimumtingimusi seoses autovedudega seotud sotsiaalõigusnormidega ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 88/599/EMÜ(2), eelkõige selle artikli 9 lõiget 3,

–  võttes arvesse nõukogu määruse (EMÜ) nr 3821/85(3) artiklis 18 osutatud komitee 30. juuni 2014. aasta arvamust,

–  võttes arvesse nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsuse 1999/468/EÜ (millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused)(4) artikli 5a lõike 3 punkti b,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 106 lõikeid 2 ja 3 ning lõike 4 punkti c,

A.  arvestades, et määruse (EÜ) nr 1071/2009 eesmärk on autoveo siseturu väljakujundamine õiglastel konkurentsitingimustel, mis nõuab ühiseeskirjade ühtset kohaldamist kaupade autoveo-ettevõtja ja sõitjate autoveo-ettevõtja tegevusalale lubamisel;

B.  arvestades, et selliste ühiseeskirjade eesmärk on tõsta autoveo-ettevõtjate kutsekvalifikatsiooni, ratsionaliseerida turgu ning parandada autoveo-ettevõtjate, nende klientide ja majanduse kui terviku huve silmas pidades teenuste kvaliteeti ning liiklusohutust;

C.  arvestades, et artiklis 6 on esitatud hea maine hindamist käsitlevate ELi eeskirjade mittetäielik loetelu, mis hõlmab eeskirju järgmiste valdkondade kohta: juhtide sõidu- ja tööaeg; sõidumeerikute kasutamine; rahvusvahelises liikluses kasutatavate kommertsveokite suurim mass ja mõõtmed; juhtide alus- ja jätkuõpe; kommertsveokite tehnoseisund; juurdepääs kaupade autoveo rahvusvahelisele turule või vastavalt olukorrale juurdepääs sõitjate autoveo turule; ohtlike kaupade autoveo ohutus; kiiruspiirikute paigaldamine ja kasutamine; juhiload; tegevusalale lubamine; loomade vedu;

D.  arvestades, et määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 6 lõike 2 kohaselt koostab komisjon loetelu selliste ühenduse eeskirjade raskete rikkumiste kategooriatest, liikidest ja raskusastmetest, mis lisaks IV lisas esitatud rikkumistele võivad viia hea maine kaotamiseni;

E.  arvestades, et liikmesriigid peavad võtma nimetatud rikkumisi käsitlevat teavet, sealhulgas teistelt liikmesriikidelt saadud teavet arvesse artikli 12 lõike 1 kohaste kontrollidega seotud prioriteetide seadmisel;

F.  arvestades, et määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 6 kohaselt kehtestab komisjon nende meetmete ettevalmistamisel kõige sagedamini esinevate rikkumiste kategooriad ja liigid;

G.  arvestades, et põhiõigusakti silmas pidades oleks komisjoni vastu võetav meede pidanud hõlmama selliste ühtlustatud rikkumiste ja ühtlustatud rikkumiste raskusastmete täielikku loetelu, mis võivad põhjustada autoveo-ettevõtja hea maine kaotamise;

H.  arvestades, et komisjon peab nende meetmete ettevalmistamisel määratlema rikkumiste raskusastme vastavalt nende potentsiaalile põhjustada surma või raskeid vigastusi;

I.  arvestades, et komisjoni koostatavasse loetellu saab lisada ainult need rikkumised, mis võivad põhjustada surma või rasked vigastusi, kuigi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 (rahvusvahelisele autoveoturule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta)(5) tõsised rikkumised mõjutavad tugevalt töö- ja elamistingimusi, millel võib kindlasti olla suur potentsiaal põhjustada surma või raskeid vigastusi;

J.  arvestades, et loetellu ei ole lisatud määruse (EÜ) nr 1072/2009 tõsiste rikkumiste täielikku loetelu, sest komisjoni määruse eelnõu lisa 1 punkt 10 ei hõlma ebaseaduslikku kabotaaži, mida tuleks juhtidele avalduva negatiivse mõju tõttu lugeda selgelt tõsiseks rikkumiseks;

K.  arvestades, et muud ebaseadusliku kabotaažiga seotud eeskirjad, näiteks kabotaaži läbiviimine viisil, mis on vastuolus lepingu suhtes kohaldatavate siseriiklike sotsiaalõigusnormidega, tuleks lisada tõsiste rikkumiste loetellu selliste rikkumiste potentsiaali tõttu põhjustada surma või raskeid vigastusi;

L.  arvestades, et lisatud tõsiste rikkumiste kategooriate, liikide ja raskusastmete loetelus kasutatakse selliseid tavasõnu nagu „vastavalt” või „kehtiv”, mis raskendab veelgi pädevate ametiasutuste tööd tõsiste rikkumiste liikide ja raskusastmete tõlgendamisel;

M.  arvestades, et kehtivad eeskirjad sisaldavad juba selgeid sätteid ohtlike kaupade transpordi eest vastutavate veoettevõtjate, juhtide ja äriühingu vastutuse kohta;

N.  arvestades, et kavandatud meetme lisa 1 punktis 9 esitatud direktiivi 2008/68/EÜ rikkumiste kategooriate puhul võidakse kahjustada erinevate osaliste vastutust ja kohustusi seoses ohtlike kaupade veoga;

O.  arvestades, et seetõttu ei ole komisjoni esitatud meetme eelnõu kooskõlas põhiõigusakti eesmärgi ja sisuga;

1.  on vastu komisjoni määruse eelnõu vastuvõtmisele;

2.  on seisukohal, et komisjoni määruse eelnõu ei ole kooskõlas määruse (EÜ) nr 1071/2009 eesmärgi ja sisuga;

3.  palub komisjonil määruse eelnõu tagasi võtta ja esitada komisjonile uus loetelu liidu eeskirjade tõsistest rikkumistest, mis võivad põhjustada autoveo-ettevõtja hea maine kaotamise;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 300, 14.11.2009, lk 51.
(2) ELT L 102, 15.3.2006, lk 35.
(3) EÜT L 370, 31.12.1985, lk 8.
(4) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.
(5) ELT L 300, 14.11.2009, lk 72.


ELi sisejulgeoleku strateegia uuendamine
PDF 133kWORD 57k
Euroopa Parlamendi 17. detsembri 2014. aasta resolutsioon ELi sisejulgeoleku strateegia uuendamise kohta (2014/2918(RSP))
P8_TA(2014)0102B8-0350/2014

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 2, 3, 6, 7 ja 21 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 4, 16, 20, 67, 68, 70, 71, 72, 75, 82, 83, 84, 85, 86, 87 ja 88,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eelkõige selle artikleid 6, 7 ja 8, artikli 10 lõiget 1 ja artikleid 11, 12, 21, 47–50, 52 ja 53,

–  võttes arvesse komisjoni 20. juuni 2014. aasta teatist „ELi sisejulgeoleku strateegia (2010–2014) rakendamise lõpparuanne” (COM(2014)0365),

–  võttes arvesse Europoli 2014. aasta aruannet terrorismi olukorra ja suundumuste kohta ELis (TE-SAT),

–  võttes arvesse Europoli 2014. aasta ohtude hinnangut internetipõhise organiseeritud kuritegevuse kohta (iOCTA),

–  võttes arvesse Europoli 2013. aasta hinnangut raske ja organiseeritud kuritegevuse põhjustatud ohtude kohta ELis (SOCTA),

–  võttes arvesse artikli 29 alusel asutatud andmekaitse töörühma arvamust nr 01/2014 vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtete ja andmekaitse kohaldamise kohta õiguskaitsesektoris,

–  võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu 24. septembri 2014. aasta resolutsiooni nr 2178 (2014), milles käsitletakse terrorirünnakutest rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule tulenevaid ohte,

–  võttes arvesse oma 2. aprilli 2014. aasta resolutsiooni Stockholmi programmi vahehindamise kohta(1),

–  võttes arvesse oma 12. märtsi 2014. aasta resolutsiooni USA Riikliku Julgeolekuagentuuri jälgimisprogrammi ja ELi liikmesriikide jälgimisasutuste ning nende mõju kohta ELi kodanike põhiõigustele(2),

–  võttes arvesse oma 27. veebruari 2014. aasta resolutsiooni põhiõiguste olukorra kohta Euroopa Liidus (2012)(3),

–  võttes arvesse oma 12. septembri 2013. aasta resolutsiooni ELi sisejulgeoleku strateegia rakendamise teise aruande kohta(4),

–  võttes arvesse ELi sisejulgeoleku strateegiat, mille nõukogu võttis vastu 25. veebruaril 2010. aastal,

–  võttes arvesse küsimusi nõukogule ja komisjonile ELi sisejulgeoleku strateegia uuendamise kohta (O-000089/2014 – B8-0044/2014 ja O-000090/2014 – B8-0045/2014),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 128 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et Lissaboni lepinguga pandi alus ELi julgeolekupoliitika väljatöötamisele, julgeolekupoliitikat teostavad EL ja liikmesriigid tihedas koostöös, see poliitika põhineb õigusriigi põhimõttel, põhiõiguste austamisel ja solidaarsusel ning selle üle teostakse demokraatlikku järelevalvet Euroopa ja liikmesriikide tasandil, järgides samal ajal subsidiaarsuse põhimõtet; arvestades, et Lissaboni lepingu jõustumisega sai Euroopa Parlamendist julgeolekupoliitika alal täieõiguslik toimija demokraatliku kontrolli tagamisel, mis annab talle õiguse osaleda aktiivselt selle valdkonna prioriteetide kindlaksmääramisel ning teha koostööd kõigi asjaomaste toimijatega ELi ja riiklikul tasandil, et töötada välja kõikehõlmav, sihipärane ja tõhus ELi julgeolekupoliitika;

B.  arvestades, et julgeolekuolukord Euroopas on viimastel aastatel järsult muutunud, kuna ELi vahetus naabruses on käimas uued konfliktid ja murrangulised sündmused, kiiresti areneb uus tehnoloogia ning kasvav radikaliseerumine põhjustab vägivalda ja terrorismi; arvestades, et paljud tänased julgeolekuprobleemid on oma olemuselt piiriülesed ja valdkondadevahelised, mistõttu liikmesriigid üksi ei suuda neid edukalt lahendada ja vaja on Euroopa ühist lähenemisviisi;

C.  arvestades, et ELil ja liikmesriikidel lasub ühine vastutus tagada Euroopa kodanike turvalisus ja vabadus; arvestades, et vabadus, turvalisus ja õigus on eesmärgid, mida tuleb järgida samaaegselt, ning arvestades, et vabaduse ja õiguse saavutamiseks peavad julgeolekumeetmed olema seepärast alati tõenduspõhised, kooskõlas vajalikkuse, proportsionaalsuse ja põhiõiguste austamise põhimõtetega ning tuginema nõuetekohasele demokraatlikule järelevalvele ja vastutusele;

D.  arvestades, et erilist tähelepanu tuleks pöörata kõigi kuriteoohvrite abistamisele ja kaitsele kogu ELis;

E.  arvestades, et sisejulgeoleku strateegia aastateks 2010–2014 on läbi saamas ning ettevalmistamisel on uus sisejulgeoleku strateegia aastateks 2015–2019;

1.  väljendab heameelt selle üle, et valmistatakse ette uut sisejulgeoleku strateegiat järgmiseks neljaks aastaks; juhib tähelepanu asjaolule, et alates praegu rakendatava sisejulgeoleku strateegia kehtestamisest on esile kerkinud uued julgeolekuohud, samal ajal kui senised julgeolekuohud nõuavad teistsugust poliitilist lähenemisviisi; kordab samas, et Lissaboni lepingu jõustumisega integreeriti ELi põhiõiguste harta liidu õigusse; on seetõttu veendunud, et kehtivat sisejulgeoleku strateegiat tuleks põhjalikult hinnata, ajakohastada ja uuendada;

2.  on veendunud, et tõhusa sisejulgeoleku strateegia oluliseks eeltingimuseks on aktuaalsete julgeolekuohtude põhjalik analüüs, mille Europol peab läbi viima tihedas koostöös teiste asjaomaste ELi organite ja liikmesriikidega;

3.  peab kahetsusväärseks, et komisjoni teatis ei sisalda praeguste vahendite ülevaatust ega seniste puudujääkide asjakohast hindamist; kutsub komisjoni üles tegema viivitamata taolise ülevaatuse ja keskendama oma pingutused sellele, et nõuetekohaselt rakendada ja paremini kasutada kehtivaid õigusakte ja vahendeid, enne kui tehakse ettepanek uute loomiseks; konkreetsemalt kutsub nõukogu üles koostöös komisjoniga andma põhjaliku hinnangu sellele, kuidas on rakendatud meetmeid, mis on sisejulgeoleku valdkonnas vastu võetud enne Lissaboni lepingu jõustumist, kasutades selleks ELi toimimise lepingu artiklis 70 ettenähtud menetlust;

4.  nõuab, et uus sisejulgeoleku strateegia oleks tulevikku suunatud ja strateegiline, aga ka kergesti kohaldatav muutuvatele olukordadele ning keskenduks mitte ainult praegustele, vaid ka tekkivatele julgeolekuohtudele ning et selles lähtutaks integreeritud, põhjalikust ja terviklikust lähenemisviisist sellistele esmatähtsatele valdkondadele nagu küberjulgeolek, inimkaubandus ja terrorismivastane võitlus ning sellistele omavahel seotud küsimustele nagu organiseeritud kuritegevus, rahapesu ja korruptsioon;

5.  täheldab murelikult, et kiiresti on kasvamas nende ELi kodanike arv, kes sõidavad konfliktipiirkondadesse, et ühineda terroriorganisatsioonidega, ja naasevad seejärel ELi territooriumile, kujutades endast uut tüüpi ohtu ELi sisejulgeolekule; kavatseb sellele murettekitavale suundumusele astuda vastu mitmemõõtmelise lähenemisviisiga, mis hõlmab järgmist: (i) põhjalik tegelemine algpõhjustega, nagu radikaliseerumine, sallimatus ja diskrimineerimine, edendades sel eesmärgil poliitilist ja usulist sallivust, arendades sotsiaalset ühtekuuluvust ja kaasatust ning hõlbustades taasintegreerumist; (ii) vajadus analüüsida ja vastustada kihutustööd, millega õhutatakse osa võtma äärmuslusest kantud terroriaktidest ja inimesi ära sõitma, et ühineda terroriorganisatsioonidega; (iii) vajadus asjakohase õigusraamistiku alusel ära hoida ja takistada värbamist ja konfliktist osavõttu, sh välisvõitlejate tegelikku sõitmist konfliktipiirkondadesse; (iv) vajadus ära lõigata rahaline toetus terroriorganisatsioonidele ja nendega ühineda soovivatele isikutele ning (v) vajaduse korral näha ette kohtu alla andmine;

6.  juhib tähelepanu asjaolule, et julgeolekuohud on muutunud mitmekesisemaks, rahvusvahelisemaks, komplekssemaks ja asümmeetrilisemaks, mis nõuab tihedamat piiriülest ja ametitevahelist koostööd; nõuab tõhusamat liikmesriikidevahelist operatiivkoostööd, mille käigus kasutatakse rohkem ära olemasolevaid väärtuslikke vahendeid, nagu ühised uurimisrühmad, ning jagatakse kiiremini ja tõhusamalt asjakohaseid andmeid ja teavet, mille suhtes tuleb kohaldada nõuetekohast andmekaitset ja eraelu puutumatuse kaitsemeetmeid; rõhutab siinkohal, kui oluline on esildatud andmekaitsedirektiivi kiire vastuvõtmine, et kehtestada ulatuslik õigusraamistik andmevahetuseks õiguskaitse valdkonnas; märgib, et liikmesriikidevahelise operatiivkoostöö veelgi paremaks edendamiseks on vaja usaldust suurendavaid lisameetmeid; toetab seetõttu liikmesriikide erialaspetsialistidele mõeldud Euroopa koolitus- ja vahetusprogrammide tõhustamist, et edendada Euroopa õiguskaitsekultuuri;

7.  tuletab Euroopa Ülemkogule meelde, et ta on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 222 kohaselt kohustatud ELi ähvardavaid ohtusid regulaarselt hindama, ning palub komisjonil koondada praegused killustatud ja kitsamalt piiritletud ELi ja liikmesriikide ohu- ja riskihinnangud ning esitada nende põhjal konkreetsed ettepanekud selle kohta, kuidas oleks seda kohutust kõige parem täita;

8.  nõuab õige tasakaalu otsimist ennetuspoliitika ja survemeetmete vahel, et kaitsta vabadust, turvalisust ja õigust; rõhutab, et julgeolekumeetmeid tuleks alati rakendada kooskõlas õigusriigi põhimõtete ja põhiõiguste kaitsega; kutsub seepärast komisjoni üles võtma uue sisejulgeoleku strateegia väljatöötamisel ja rakendamisel nõuetekohaselt arvesse Euroopa Kohtu hiljutist otsust, mis käsitleb andmete säilitamise direktiivi ja milles nõutakse, et kõik vahendid peavad vastama proportsionaalsuse, vajalikkuse ja õiguspärasuse põhimõtetele ning hõlmama asjakohaseid kaitsemeetmeid vastutuse ja õiguskaitse vallas;

9.  peab kahetsusväärseks, et sisejulgeoleku strateegial puudub endiselt nõuetekohane õigusmõõde; tuletab meelde, et Stockholmi programmi kohaselt tuleb vastastikust usaldust suurendada, kujundades järk-järgult välja õigussüsteemide ja -tavade mitmekesisusel põhineva Euroopa õiguskultuuri, kasutades selleks Euroopa koostööd ja õigusakte selles valdkonnas ning eelkõige arendades edasi õigusalast koostööd kriminaalasjades;

10.  juhib tähelepanu asjaolule, et uue sisejulgeoleku strateegia nõuetekohane rakendamine on ülioluline ja vaja on ülesannete selget jaotust ELi ja riikliku tasandi vahel ning et Euroopa Parlament ja riikide parlamendid peavad osalema järelevalveprotsessis; kavatseb seetõttu teha tihedas koostöös riikide parlamentidega korrapärast järelevalvet sisejulgeoleku strateegia nõuetekohase rakendamise üle;

11.  rõhutab, et julgeoleku sise- ja välisaspektide vahel peab valitsema sidusus; on veendunud, et täielikus kooskõlas ELi lepingu artiklites 2, 3, 6 ja 21 sätestatud põhimõtetega tuleks suurendada sünergiat ühise välis- ja julgeolekupoliitika ning justiits- ja siseküsimuste vahendite vahel, mis hõlmaks ka andmevahetust ning kolmandate riikidega tehtavat politsei- ja õiguskoostööd, kasutades selleks eelkõige vastastikuse õigusabi lepinguid; rõhutab siinkohal, et kõik asjaomased toimijad, kaasa arvatud ELi terrorismivastase võitluse koordinaator ja ELi inimkaubandusevastase võitluse koordinaator, peaksid tegema tihedat koostööd, võttes arvesse sise- ja välisaspekte;

12.  rõhutab, et vaja on ette näha piisavad rahalised vahendid, millega nõuetekohaselt rakendada sisejulgeoleku strateegias kindlaks määratud meetmed ning eelkõige tagada selliste ELi ametite nagu Europol ja Eurojust piisav varustatus, et nad saaksid neile määratud ülesandeid täita; tõdeb antud teema puhul teadusuuringute ja innovatsiooni olulist rolli, et arendada vahendeid, mis aitaksid võidelda terrorismi ning raske ja organiseeritud kuritegevuse vastu;

13.  juhib tähelepanu asjaolule, et praktikas mõjutab sisejulgeoleku strateegia ka prioriteetide seadmist ELi ametite tegevuses ning ELi rahaliste vahendite eraldamises justiits- ja siseküsimuste valdkonnale, kus parlament on kaasseadusandja; nõuab seetõttu tungivalt, et nõukogu võtaks enne uue strateegia vastuvõtmist nõuetekohaselt arvesse parlamendi panust uue sisejulgeoleku strateegia väljatöötamisse;

14.  kavatseb põhjalikumalt välja töötada oma seisukoha prioriteetide ja meetmete kohta sisejulgeoleku vallas, lähtudes sealhulgas ka oodatavast komisjoni teatisest uue sisejulgeoleku strateegia kohta, ning pidada Lissaboni lepingu vaimus selles küsimuses tulemuslikku dialoogi nõukogu ja komisjoniga;

15.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile ja nõukogule ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0276.
(2) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0230.
(3) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0173.
(4) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0384.


Palestiina omariikluse tunnustamine
PDF 127kWORD 52k
Euroopa Parlamendi 17. detsembri 2014. aasta resolutsioon Palestiina riikluse tunnustamise kohta (2014/2964(RSP))
P8_TA(2014)0103RC-B8-0277/2014

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Lähis-Ida rahuprotsessi kohta,

–  võttes arvesse välisasjade nõukogu 17. novembri 2014. aasta järeldusi Lähis-Ida rahuprotsessi kohta,

–  võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi 18. novembri 2014. aasta avaldust Har Nofi sünagoogi ründamise kohta ja 5. novembri 2014. aasta avaldust terrorirünnaku kohta Jeruusalemmas ning ELi kõrge esindaja pressiesindaja 10. novembri 2014. aasta avaldust viimase aja arengute kohta Lähis-Idas,

–  võttes arvesse Rootsi valitsuse 30. oktoobri 2014. aasta teadaannet Palestiina Riigi tunnustamise kohta ja varasemat Palestiina Riigi tunnustamist teiste Euroopa Liidu liikmesriikide poolt enne nende riikide liiduga ühinemist,

–  võttes arvesse Ühendkuningriigi Parlamendi Alamkojas 13. oktoobril 2014, Iirimaa Senatis 22. oktoobril 2014, Hispaania parlamendis 18. novembril 2014, Prantsusmaa Rahvuskogus 2. detsembril 2014 ja Portugali Vabariigi Kogus 12. detsembril 2014 heaks kiidetud Palestiina Riigi tunnustamise ettepanekuid,

–  võttes arvesse rahvusvahelist õigust,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et EL on korduvalt kinnitanud oma toetust kahe riigi lahendusele, mille aluseks on 1967. aasta piirid ja mille kohaselt Jeruusalemm on kummagi riigi pealinn ning Iisraeli Riik ja iseseisev, demokraatlik, ühtekuuluv ja elujõuline Palestiina Riik eksisteerivad kõrvuti rahus ja julgeolekus, ning arvestades, et EL on nõudnud otseste rahukõneluste jätkamist Iisraeli ja Palestiina omavalitsuse vahel;

B.  arvestades, et õiglase ja kestva rahu saavutamine iisraellaste ja palestiinlaste vahel on rahvusvahelise üldsuse, sh Euroopa Liidu jaoks olnud suureks mureküsimuseks juba rohkem kui pool sajandit;

C.  arvestades, et osapoolte vahelised otsesed rahukõnelused on seiskunud; arvestades, et EL on kutsunud osapooli üles võtma meetmeid, mis aitaksid luua tulemuslike läbirääkimiste tagamiseks vajaliku usaldusliku õhkkonna, hoiduma protsessi usaldusväärsust kahjustavast tegevusest ja takistama viha õhutamist;

D.  arvestades, et 22. novembril 2012 vastuvõetud resolutsioonis rõhutas Euroopa Parlament, et vaid rahumeelseid vahendeid kasutades on võimalik iisraellaste ja palestiinlaste vahel saavutada õiglane ja kestev rahu, nõudis tingimuste loomist osapoolte vaheliste otseste rahukõneluste taasalustamiseks, toetas sellega seoses Palestiina taotlust saada ÜROs mitteliikmest vaatlejariigi staatus, pidas seda oluliseks sammuks, mis aitaks Palestiina nõudmisi nähtavamalt, tugevamalt ja tulemuslikumalt väljendada, ning kutsus sellega seoses ELi liikmesriike ja rahvusvahelist üldsust üles jõudma seda eesmärki toetavale kokkuleppele;

E.  arvestades, et ÜRO Peaassamblee otsustas 29. novembril 2012 anda Palestiinale ÜROs mitteliikmest vaatlejariigi staatuse;

F.  arvestades, et Palestiina Riigi tunnustamine kuulub liikmesriikide pädevusse;

G.  tuletades meelde, et Palestiina Vabastusorganisatsioon (PVO) on alates 1993. aastast võtnud endale kohustuse tunnustada Iisraeli Riiki;

1.  toetab põhimõtteliselt Palestiina riikluse tunnustamist ja kahe riigi lahendust ning on kindlalt seisukohal, et see peaks toimuma koos rahukõneluste edenemisega, mida tuleks soodustada;

2.  toetab president Abbasi ja Palestiina rahvusliku ühtsuse valitsuse jõupingutusi; rõhutab veel kord Palestiina rahvusliku ühtsuse valitsuse ja selle valitsuse Gaza sektori administratsiooni mõjuvõimu kindlustamise tähtsust; nõuab, et kõik Palestiina rühmitised, teiste hulgas Hamas, aktsepteeriksid PVO võetud kohustusi ja ületaksid sisemised erimeelsused; nõuab, et EL jätkaks toetuse ja abi andmist Palestiina institutsioonilise suutlikkuse suurendamiseks;

3.  väljendab sügavat muret pingete kasvamise ja vägivalla suurenemise pärast selles piirkonnas; mõistab karmilt hukka kõik terrori- ja vägivallateod ning avaldab kaastunnet ohvrite perekondadele; hoiatab pühapaikadesse kandunud vägivalla edasise eskaleerumisega kaasnevate ohtude eest, kuna seeläbi võib Iisraeli ja Palestiina konflikt teiseneda usukonfliktiks; kutsub kõigi osapoolte poliitilisi juhte üles tegema koostööd ja astuma nähtavaid samme olukorra rahustamiseks ning rõhutab, et üksnes vägivallatute vahenditega ning inimõigusi ja humanitaarõigust järgides on võimalik jõuda püsiva lahenduseni ning õiglase ja kestva rahuni iisraellaste ja palestiinlaste vahel; rõhutab, et igasugune vägivallaakt võib vaid veelgi õhutada ekstremismi kummalgi poolel; nõuab, et kõik osapooled hoiduksid igasugusest tegevusest, mis halvendaks olukorda viha õhutamise, provokatsioonide, ülemäärase jõu kasutamise või kättemaksu kaudu;

4.  rõhutab ühtlasi, et hoiduda tuleb igasugusest tegevusest, millega seatakse kahtluse alla osapoolte võetud kohustused leida lahendus läbirääkimiste teel; rõhutab, et rahvusvahelise õiguse kohaselt on asundused ebaseaduslikud; kutsub kumbagi osapoolt üles hoiduma igasugusest tegevusest, mis võib kahjustada kahe riigi lahenduse elujõudu ja väljavaateid;

5.  kinnitab oma kindlat toetust kahe riigi lahendusele, mille aluseks on 1967. aasta piirid ja mille kohaselt Jeruusalemm on kummagi riigi pealinn ning Iisraeli Riik ja iseseisev, demokraatlik, ühtekuuluv ja elujõuline Palestiina Riik eksisteerivad kõrvuti rahus ja julgeolekus, lähtudes enesemääramise õigusest ja järgides täielikult rahvusvahelist õigust;

6.  tunnustab liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi hiljutist visiiti Iisraeli ja Palestiinasse ning tema kindlat tahet osaleda algatuslikult positiivses protsessis, mille eesmärk on murda konflikti nõiaring ja luua tingimused tõelise edu saavutamiseks rahuprotsessis; on veendunud, et Euroopa Liit peaks võtma vastutuse ja tegutsema tõelise toimija ja vahendajana Lähis-Ida rahuprotsessis, pidades silmas ka rahukõneluste taasalustamise vajadust, järgides ühtlasi ühist lähenemisviisi ja terviklikku strateegiat Iisraeli ja Palestiina konflikti lahendamiseks; kordab, et vajalik on diplomaatiline lähenemine Lähis-Ida neliku juhtimisel, ja tuletab meelde Araabia rahualgatuse tähtsust;

7.  palub kõrgel esindajal ja asepresidendil kaasa aidata ELi ühtse seisukoha väljatöötamisele selles küsimuses;

8.  rõhutab, et vajalik on kõikehõlmav rahu, millega lõpetataks kõik pretensioonid ja rahuldataks kummagi osapoole õigustatud taotlused, sealhulgas iisraellaste julgeoleku ja palestiinlaste omariikluse püüded; rõhutab, et konflikti ainuvõimalik lahendus on kahe riigi, Iisraeli ja Palestiina kooseksisteerimine;

9.  otsustab käivitada algatuse „Parlamendiliikmed rahu eest”, mille eesmärk on koondada eri erakondi esindavaid Euroopa, Iisraeli ja Palestiina parlamendiliikmeid, et need aitaksid edendada rahu saavutamise kava ja täiendada ELi diplomaatilisi jõupingutusi;

10.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ja komisjoni asepresidendile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, ÜRO peasekretärile, Lähis-Ida neliku eriesindajale, Iisraeli Knessetile ja valitsusele ning Palestiina omavalitsuse presidendile ja Palestiina seadusandlikule kogule.


ELi terasetööstus: töötajate ja tööstuse kaitsmine
PDF 184kWORD 72k
Euroopa Parlamendi 17. detsembri 2014. aasta resolutsioon ELi terasesektori ning töötajate ja tööstusharu kaitse kohta (2014/2976(RSP))
P8_TA(2014)0104RC-B8-0352/2014

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepingut, millest on kasvanud välja Euroopa Liidu leping,

–  võttes arvesse komisjoni 14. oktoobri 2011. aasta teatist „Tööstuspoliitika: suurendades konkurentsivõimet” (COM(2011)0642),

–  võttes arvesse komisjoni 10. oktoobri 2012. aasta teatist „Tugevam Euroopa tööstus majanduse kasvuks ja taastumiseks. Tööstuspoliitika ajakohastatud teatis” (COM(2012)0582),

–  võttes arvesse komisjoni 11. juuni 2013. aasta teatist „Euroopa konkurentsivõimelise ja jätkusuutliku terasetööstuse tegevuskava” (COM(2013)0407),

–  võttes arvesse oma 4. veebruari 2014. aasta resolutsiooni Euroopa konkurentsivõimelise ja jätkusuutliku terasetööstuse tegevuskava kohta(1),

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone terasetööstuse ning ettevõtete restruktureerimise, ümberpaigutamise ja sulgemise kohta ELis,

–  võttes arvesse oma 25. novembri 2014. aasta resolutsiooni strateegia „Euroopa 2020” tööhõive- ja sotsiaalaspektide kohta(2),

–  võttes arvesse oma 15. jaanuari 2013. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile töötajate teavitamise ja nendega konsulteerimise ning restruktureerimise ettevalmistamise ja juhtimise kohta(3),

–  võttes arvesse Itaalias asuva terasetehase Acciai Speciali Terni (AST) kohta komisjonile esitatud küsimust (O-000087/2014),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõikeid 2 ja 4,

Üldised probleemid

A.  arvestades, et Euroopa söe- ja terasesektor on täitnud ajalooliselt tähtsat rolli Euroopa integratsiooniprotsessis ning on Euroopa tööstuses loodava lisandväärtuse alus;

B.  arvestades, et terasetööstusel on Euroopa majanduses ja tööstuses väga oluline roll ning praegu on nõudlus selles sektoris märkimisväärselt vähenenud, mis on põhjustanud pidevaid töökaotusi ja konkurentsivõime languse, mis ei aita kaasa Euroopa majanduse vajalikule taastumisele;

C.  arvestades, et EL peaks edendama tööstustoodangu arendamise poliitikat kõigis liikmesriikides, et kaitsta töökohti ELis ning saavutada oma eesmärk tõsta tööstustoodangu osakaal SKPst 2020. aastaks vähemalt 20%-le;

D.  arvestades, et üks ELi eesmärke on toetada terasetööstust, eemaldada konkurentsitõkked ja -ohud ning muuta terasetööstus võimeliseks reageerima Euroopas ja väljaspool Euroopat muutuvatele turutingimustele;

E.  arvestades, et viimastel aastatel on terasetööstus seisnud silmitsi tõsiste probleemidega restruktureerimise ja tööstuses toimunud ühinemiste tõttu koos vastavate sotsiaalsete kuludega, kuid ka ELi kliimaeesmärkide saavutamiseks seatud uute nõuete tõttu;

F.  arvestades, et paljud suured terasetootjad on järginud strateegiaid, mis keskenduvad lühiajalisele rahalisele kasule innovatsiooni, teadus- ja arendustegevusse investeerimise, tööhõive ja oskuste uuendamise arvelt;

G.  arvestades, et Euroopa terasetööstuses on investeerimiskriis, mis ohustab selle tulevikku, kuid samal ajal eeldatakse, et terasmaterjalidel on keskne roll jätkusuutlike tööstuslike lahenduste pakkumisel, et reageerida linnastumise, liikuvuse ja demograafiliste muutustega kaasnevatele uutele nõudmistele;

H.  arvestades, et kui nõudlus peaks veidi kasvama, muutub Euroopa terase netoeksportijast netoimportijaks, eriti tasapinnaliste toodete ja kõrge lisandväärtusega toodete puhul;

I.  arvestades, et komisjoni andmetel on tehaste sulgemise tõttu 2007. aastast alates kadunud 60 000 töökohta ning tootmine on vähenenud 210 miljonilt tonnilt 2007. aastal 166 miljonile tonnile 2013. aastal(4);

Konkurentsivõime ja kaubandus

J.  arvestades, et eri konkurendid järgivad erinevaid standardeid, on terasetööstusel raske ülesanne ühitada vajadus suurema keskkonnahoidlikkuse järele suurema ülemaailmse konkurentsivõimega, vähendades samal ajal süsinikdioksiidi leket ja parandades juurdepääsu toorainele;

K.  arvestades, et terasetööstuse tervikliku käsituse puhul tuleb arvesse võtta energiakulu ja arvestades, et ELis tööstustarbijatele müüdava elektrienergia hind võib otseselt mõjutada nende konkurentsivõimet;

L.  arvestades, et energia- ja ressursitõhususe parandamine võib aidata tööstusharu kulusid veelgi kokku hoida ning heitkoguseid vähendada;

M.  arvestades, et autotööstuses on nõudlus struktuurse ülemäärase tootmisvõimsuse tõttu piiratud, kuid sellised sektorid nagu taastuvenergia ja energiataristu pakuvad tööstusharule häid võimalusi (näiteks üks 3-megavatine tuuleturbiin on võrdne 500 autoga);

Sotsiaalsed aspektid

N.  arvestades, et kõrge töötuse määr ELis on seotud ELi tööstus- ja tootmissektoris väheneva tootmisbaasiga, ning arvestades, et praegune kriis on põhjustanud töötajatele ja kriisis kannatada saanud piirkondadele suuri sotsiaalseid raskusi;

O.  arvestades, et ELi terasetööstus on oluline tööandja, tagades otseselt üle 350 000 töökoha ja mitu miljonit töökohta seotud tööstusharudes, sealhulgas ringlussevõtu tarneahelas;

P.  arvestades, et mõnede terasetehaste olukord Euroopas valmistab töötajatele ning riiklikele ja kohalikele ametiasutustele tõsist muret;

Q.  arvestades, et restruktureerimisse kaasatud ettevõtted peaksid toimima sotsiaalselt vastutustundlikul viisil, kuna kogemus on näidanud, et sotsiaalselt ja majanduslikult jätkusuutlik restruktureerimine eeldab piisavat sotsiaalset dialoogi, mille keskmes on eelkõige töötajate teavitamine ja nendega konsulteerimine, nagu on märgitud parlamendi eespool nimetatud 15. jaanuari 2013. aasta resolutsioonis;

R.  arvestades, et tööturu osapoolte ulatuslik kaasamine kõigil tasanditel ning sotsiaalse dialoogi tugevdamine ELi tasandil on erakordselt oluline, et tagada nii teraseettevõtete kui ka nende töötajate huvid;

S.  arvestades, et paljud tehased (millel on kokku tootmisvõimsust 20 miljonit tonni) on ajutiselt üle kolme aasta jõude seisnud; arvestades, et samal ajal koosneb Euroopas paljude tehaste tööjõud vananevatest oskustöölistest, kes on peaaegu pensioniikka jõudnud;

Teadus- ja arendustegevus / tehnoloogia

T.  arvestades, et kõrgtehnoloogilist tööstust, nagu näiteks terasesektor, on käsitatud tehnilise oskusteabe etalonina, mida tuleb kaitsta, ning arvestades, et viivitamatult tuleb võtta meetmeid, et vältida sellise tööstuse ümberpaigutamist väljapoole ELi;

U.  arvestades, et teadus- ja arendustegevus on strateegilise tähtsusega tööstusele, mis peab leidma viisi vähendada heitkoguseid, eriti (kuid mitte ainult) CO2-heitkoguseid;

Ülesanded

1.  rõhutab, et Euroopa majanduse elavdamine sõltub suuresti tugevast töötlevast tööstusest, kus terasetööstusel on põhiroll, ning tootmine sõltub sisenõudlusest ja majanduskasvust;

2.  kordab, et tähtsates tööstuspiirkondades tuleb säilitada välja töötatud oskusteavet ja asjatundlikkust, mis tagab mitmekesistamise, keskkonnaalased garantiid ja innovaatilised tooted;

3.  nõuab, et komisjon kiirustaks tööstuspoliitika tegevuskava ettevalmistamisega, mis peaks kavakohaselt valmima 2015. aasta esimeseks pooleks, et taastada Euroopa tööstuse konkurentsivõime maailmaturul, eesmärgiga kindlustada tõeliselt võrdsed tingimused, tagades ELis samal ajal kõrged sotsiaalsed ja keskkonnastandardid ning töötades vastastikkuse põhimõtte saavutamise nimel kolmandates riikides;

4.  on seisukohal, et taasindustrialiseerimise kaugeleulatuvate eesmärkidega käsitus on strateegia „Euroopa 2020” vahehindamise kontekstis erakordselt oluline, et töötada välja tõeline ELi tööstuspoliitika ning elavdada uuesti ELi tööstuse konkurentsivõimet;

5.  kutsub komisjoni üles uurima Euroopa terasetööstuse strateegilist positsiooni maailmas, kuna terasetootmist peetakse paljudes riikides strateegiliselt oluliseks, ning töötama eelkõige välja keskpika perioodi ja pikaajaliste algatuste selge tegevuskava, mida ta kavatseb esitada terasetööstuse toetamiseks Euroopas; rõhutab, et tööturu osapooli tuleb tegevuskava elluviimise käigus kaasata varakult ja igakülgselt igal tasandil; on seisukohal, et kriisi jätkumist arvestades tuleks esitada aastaaruanne terasetööstuse tegevuskava rakendamise kohta igal aastal, et toetuda möödunud aasta positiivsetele saavutustele ja mitte kaotada hoogu;

6.  palub komisjonil koostada põhjalik teraseturu analüüsi vahend, mille abil võiks saada täpset teavet terase pakkumise ja nõudluse tasakaalu kohta Euroopas ja maailmas, ning teha vahet selle turu arengu struktuurilistel ja tsüklilistel osadel; on veendunud, et teraseturu järelevalve võib aidata märkimisväärselt parandada terase- ja terasejäätmete turu läbipaistvust ning olla väärtuslikuks sisendiks parandus- ja proaktiivsetele meetmetele, mis on terasetööstuse tsüklilise olemuse tõttu hädavajalikud; palub komisjonil kasutada seda turuanalüüsi vahendit, et ennetada riske ja uurida, kuidas tehaste sulgemine mõjutab sektori taastumist;

7.  nõuab, et komisjon esitaks lähiajal aruande suurte probleemide kohta, millega Euroopa terasetööstus silmitsi seisab, sealhulgas sotsiaalsete, majanduslike ja keskkonnaalaste aspektide kohta; tuletab sellega seoses meelde, et komisjonil on Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepingu kehtivuse lõppemise järel õigus tegeleda Euroopa terasetööstuses toimuvate arengute majandusliku ja sotsiaalse mõjuga; kutsub komisjoni üles võtma arvesse positiivseid kogemusi, eelkõige seoses kolmepoolsete strateegiliste kaalutluste ja teadustegevusega;

8.  palub, et hiljuti valitud komisjoni volinike kolleegiumi raames hakkaks Euroopa Parlamendi täielikul kaasamisel uuesti tööle kõrgetasemeline terasetöörühm ning et selles raamistikus korraldataks kohtumine, et teavitada asjaomaseid sidusrühmasid komisjoni terasetegevuskavas kehtestatud 40 meetme rakendamisel tehtud edusammudest; palub komisjonil korraldada – kui see on asjakohane või võimalik – kõrgetasemelise töörühma kohtumisi sobival ajal, nii et selle töö tulemusi saaks kasutada konkurentsivõime nõukogu aruteludel; palub komisjonil korraldada üks kord aastas koos teiste energiamahukate tööstusharudega temaatiline kohtumine, mis oleks pühendatud näiteks konkurentsi-, kaubandus-, energia- või kliimapoliitikale, kuna mõned terasesektori probleemid puudutavad ka teisi energiamahukaid tööstusharusid;

9.  peab tingimata vajalikuks, et piirkondlikud ja kohalikud asutused ning ametiühingud, kes esindavad piirkondi, kus asuvad terasetehased, oleksid tihedalt kaasatud, et edendada koostööd, teabevahetust ja heade tavade jagamist liikmesriikide peamiste sidusrühmade vahel;

10.  rõhutab vajadust uurida, kuidas saab lahendada investeerimiskriisi, et muuta Euroopa tööstus jätkusuutlikuks ja tulusaks tööstuseks, pidades meeles, et terasetööstusesse tehtavad investeeringud toovad tulu pika aja pärast; nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon kaaluks oma investeerimiskavast ühe osa eraldamist jätkusuutlikele pikaajalistele infrastruktuuriprojektidele ning innovatsioonile seoses suuremahuliste tööstusprojektidega, sh energiatõhususe ja vähese CO2-heitega projektidele, mis võivad samuti oluliselt suurendada ELis nõudlust terase järgi;

11.  julgustab lisaks kasutama muid uuenduslikke finantsinstrumente, nagu riskijagamisrahastud, mis annavad eelisjuurdepääsu kriisiseisus terasetööstusettevõtetele; kutsub Euroopa Investeerimispanka ning Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanka üles kavandama teraseprojektidele pikaajalist rahastamisraamistikku;

12.  rõhutab, et terasesektori toetamine on otsustavalt tähtis, sealhulgas uute oluliste terast kasutavate sektorite strateegiline arendamine, näiteks energeetikasektoris (taastuvenergia tootmine ja jaotamine), transpordisektoris ja energiatõhusates ehitusprojektides, et luua seeläbi stiimuleid tõhusateks ja õiglasteks tootmisprotsessideks, tugevdada siseturgu ja ergutada oskuste arendamist;

13.  nõuab olelusringi hindamise käsituse rakendamist, et hinnata keskkonnamõju ja ressursside vähenenud kasutust kõikides olelusringi etappides, mis hõlmavad toormaterjali kaevandamist ja töötlemist, millele järgnevad tootmine ja turustamine ning kasutamine ja/või tarbimine, et edendada materjalide korduskasutamist ja ringlussevõttu ning energia regenereerimist ning vähendada lõplikku kõrvaldamist;

14.  kutsub komisjoni üles kontrollima, kas konkurentsieeskirjade kohaldamine on Euroopa teraseturul toonud kaasa ebaõiglasi lahendusi, millel võib olla kahjulik mõju turu tõhususele, ning julgustab sellisel juhul komisjoni esitama parandusmeetmeid ning ära hoidma selliste olukordade kordumist; rõhutab, et komisjoni konkurentsiõigusalaste otsuste või õiguskaitsevahenditega ei tohiks ohustada individuaalsete terasetehaste majanduslikku elujõulisust, eriti suureneva ülemaailmse konkurentsi kontekstis; lisab, et komisjon peaks meetmeid võtma ka selleks, et kaitsta peamist tööstuse infrastruktuuri ja tootmisvõimsust varade ümberpaigutamise eest;

15.  nõuab tungivalt, et komisjon tagaks, et energiamahukatele tööstusharudele suunatud riigiabi kava ei tekitaks siseturul moonutusi, ning kindlustaks seeläbi ettevõtetele võrdsed tingimused; on seisukohal, et energiamahukad tööstusharud vajavad investeeringuteks stabiilset raamistikku, et tagada tööhõive kõrge tase;

Kaubandus ja konkurentsivõime

16.  julgustab komisjoni panema rohkem rõhku tööstuspoliitikale ning võtma vastu meetmed, mis võimaldavad Euroopa tööstuse konkurentsivõimel maailma turul jälle taastuda, ning tagama kõikidele majandustegevuses osalejatele tõhusad võrdsed tingimused;

17.  palub komisjonil lahendada õigeaegselt ja tõhusalt probleem seoses ELi turule imporditava terasega, mis on ebaseaduslikult subsideeritud ja dumpinguhinnaga, ning kasutada vajadusel ELi kaubanduse kaitsevahendeid kooskõlas liidu kehtivate seadustega;

18.  palub komisjonil uurida, kas süsinikdioksiidi kompenseerimise meetmed piiridel (heitkogustega kauplemise süsteemi saastekvootide maksmine väljastpoolt ELi pärit terase eest) on teostatavad, eesmärgiga luua CO2 heidete puhul võrdsed tingimused ning kaotada niiviisi süsinikdioksiidi lekke fenomen;

19.  kutsub komisjoni üles tagama, et tulevastes kaubanduslepingutes oleksid sätted, mis märgatavalt parandavad Euroopa terase ja terasetoodete ekspordi- ja turulepääsu võimalusi; rõhutab, et terasetoodete aus kaubandus saab toimida vaid töötajate põhiõiguste ja keskkonnastandardite järgimise pinnalt ning juhib tähelepanu asjaolule, et importimine dumpinguhindade tasemel toob kaasa kõlvatu konkurentsi, eriti roostevaba terase tootjate jaoks Euroopas; rõhutab, et ELi kaubanduse kaitsevahendeid tuleb kiiremas korras ajakohastada ning palub, et komisjon julgustaks liikmesriike võtma nimetatud ajakohastamiseks konkreetseid meetmeid, tagades seeläbi ausa konkurentsi ja võimaldades ELil võtta kiiresti proportsionaalseid meetmeid ebaausate kauplemistavade vastu;

20.  on seisukohal, et siin esitatud positiivsed meetmed muudaksid terasetööstuse rahvusvahelisel tasandil konkurentsivõimelisemaks, näidates, et ELi terasetooted vastavad kõrgematele sotsiaalsetele, keskkonna- ja majanduslikele standarditele kui mujalt pärit tooted, ning tuues esile ELi terasetootjate kvaliteedi, see kõik parandaks samas ka tarbijate arvamust;

21.  rõhutab, et Euroopa kõrged kliima- ja keskkonnakaitse normid võiksid saada ülemaailmseks, tagades niiviisi õiglased konkurentsitingimused;

22.  võtab teadmiseks paljude liikmesriikide terasetööstuse probleemid, mida osaliselt põhjustab ülemaailmse nõudluse oluline vähenemine ja energiahindade kasv ning tootmise üha sagenev Euroopast väljaviimine; kutsub seetõttu komisjoni üles täielikult rakendama ressursitõhusa Euroopa tegevuskava (COM(2011)0571) ja Euroopa ressursitõhususe platvormi poliitikasoovitusi;

23.  on veendunud, et ELi terasejäätmete turu toimivana hoidmiseks tuleks parandada jäätmeid käsitlevaid õigusakte, näiteks romusõidukite direktiivi läbivaatamisega; tuletab meelde, kui tähtis on hästi toimiv vanametalli turg, mida tuleks ELi ringmajanduse strateegia valguses veelgi edendada ja stimuleerida, et ennetada ELi-väliste ettevõtete ELi turul kohalolust põhjustatavat ülemäärast hinnatõusu; palub komisjonil sellega seoses kaaluda ekspordimaksude kehtestamist ELi vanametalli turul, et ennetada tavaliselt esinevat keskkonnaalast dumpingut;

Sotsiaalsed aspektid

24.  tuletab meelde vajadust investeerida töötajate haridusse ja koolitusse ning toonitab, et komisjon peaks toimuvat arengut tähelepanelikult jälgima, et kaitsta Euroopa tööstuslikku pärandit ja seal hõivatud töötajaid;

25.  palub komisjonil võtta meetmeid tagamaks, et liikmesriike ei pandaks omavahel konkureerima, kui suur terasetootja, kel on tehased mitmes riigis, kuulutab välja restruktureerimise; arvestades, kui oluline on poliitikameetmete koordineerimine, et tagada jätkusuutlik, ressursitõhus ja konkurentsivõimeline terasetööstus, mis suudaks reageerida muutuvatele turutingimustele Euroopas ja väljaspool, nõuab üleeuroopalist lahendust, millega kindlustatakse ja luuakse Euroopa piirkondades head töökohad ja tööstustegevus;

26.  rõhutab, et tööstusharu, sotsiaalpartnerid ja kohalikud ametiasutused peaksid hindama vajadusi koolituse järgi juhul, kui ajutiselt seisvad tehased uuesti kasutusele võetakse;

27.  soovitab edendada oskusteabe edasiandmise programmi, et Euroopa terasetehaste vanemad oskustöölised annaksid oma oskusi ja teadmisi uutele töötajatele edasi;

28.  rõhutab, et ettevõtete sotsiaalse vastutuse ja töötajate kaasamisega seotud ELi norme peaksid Euroopa ettevõtted rakendama ka kolmandates riikides;

29.  rõhutab, et töötajate kaasamine innovatsiooni ja restruktureerimismeetmetesse on majanduseduks hädavajalik, ning kutsub seepärast komisjoni üles looma tööturu osapooli kaasavat platvormi, et anda nõu Euroopa terasesektori tegevuskava kohta ning seda rakendada ja jälgida;

30.  nõuab, et kriitilises majandusolukorras olevate terasetehaste sotsiaalpartnerid kaaluksid tööaja kollektiivse vähendamise võimalust, et reageerida kriisiolukorrale ning hoida ära vallandamisi ja töökoha kaotusi;

31.  palub komisjonil optimeerida asjakohaseid ELi rahalisi vahendeid, nagu Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond ja Euroopa Sotsiaalfond, ning poliitikavahendeid, et leevendada kohanemise sotsiaalseid kulusid ning tagada, et asjaomaseid oskusi säilitatakse ja arendatakse tööstusharu tulevase konkurentsivõime huvides;

32.  teeb ettepaneku, et ettevõtete tasuta saastekvootide müümisest saadav tulu tuleks täielikult uuesti investeerida vähese CO2-heitega majandusse (seadmed, tehnoloogia, teadus- ja arendustegevus, töötajate koolitus);

33.  on seisukohal, et tuleks ennetada tulevasi suuri muutusi terasetööstuses ja muudes tööstussektorites; arvab sellega seoses, et liikmesriigid peaksid haridus- ja koolituspoliitikat rohkem tööturu vajadustega kooskõlastama, et tulevikus sarnaste olukordadega toime tulla ja suurendada tehnika- ning teaduserialade köitvust, et terasesektoris jätkuks innovatsiooni edendavaid spetsialiste;

34.  rõhutab vajadust kvalifitseeritud ja oskustega inimeste järele, et tulla toime üleminekuga säästvamatele tootmisprotsessidele ja toodetele, ning nõuab Euroopa koolitus- ja haridusstrateegia koostamist; peab kiiduväärseks tehnilise kutsehariduse ja koolituse projekti terasesektori keskkonnahoidlikumaks muutmise kohta, mille raames terasetööstuse ettevõtted, teadusinstituudid ja sotsiaalpartnerid ühiselt uurisid, millised oskused on keskkonnasäästlikkuse saavutamiseks vajalikud; palub, et komisjon toetaks täiendavalt projekti tulemuste rakendamist;

Teadus- ja arendustegevus / tehnoloogia

35.  tunnistab, et tuleb töötada välja parim võimalik tehnika ja levitada seda kogu Euroopa Liidus, toetades alati võimaluse korral mineraalide asendamist malmi ja terase jääkidega, samuti suurendades elektrikaarahjude kasutamist ning asendades koksisöe gaasiga;

36.  nõuab, et investeeringuid suunataks tehnoloogiatesse, mis suurendavad sisendenergia kasutamist, optimeerides näiteks protsessigaaside ja heitsoojuse kasutamist auru ja elektri tootmiseks;

37.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid tagaksid piisava sotsiaalkaitse, töötingimused ja inimväärse palga kas õigusaktide või kollektiivlepingute abil, ja tõhusa kaitse ebaõiglase töölt vabastamise eest;

38.  rõhutab vajadust investeerida teadustegevusse ja innovatsiooni, mis on erakordselt olulised aspektid, et taaskäivitada ja uuendada kogu Euroopa majandus ja eelkõige terasetööstus, mis põhineb pikal olelusringil ja ringlussevõtu suurel potentsiaalil; mainib sellega seoses olemasolevaid ja uusi vesinikul põhinevaid rauamaagi redutseerimise tehnoloogiaid, millel on potentsiaal vähendada või kaotada suurel hulgal CO2- heiteid; nõuab, et loodaks õiglaselt Euroopas toodetud terasetoodete kaubamärk ning seda reklaamitaks;

39.  on veendunud, et ühine teadus- ja arendustegevus soodustab vähese CO2-heitega ja väikese mõjuga terasetootmist ning edendab seega säästvamat ja konkurentsivõimelisemat tööstust;

40.  rõhutab sellega seoses, kui olulised on programmid „Horisont 2020” ja „Jätkusuutlik töötlev tööstus ressursi- ja energiatõhususe abil” (SPIRE), samuti on vaja, et Euroopa Investeerimispank ja tulevane NER400 rahastaksid kõige riskantsemaid innovatsiooni ja teadusuuringute programme;

41.  kutsub komisjoni üles rakendama ambitsioonikat innovatsioonipoliitikat, mis rajaks teed kvaliteetsetele, energiatõhusatele ja innovaatilistele toodetele ja protsessidele, võimaldamaks ELil säilitada oma koht üha karmimas ülemaailmses konkurentsis; rõhutab, et innovatsioon uute toodete puhul, nagu terase masstoodang, sealhulgas ülitugevad, ülivastupidavad terasplaadid autotootmises ning kõrglegeeritud terased erinevate füüsiliste ja keemiliste omadustega, ning uued tootmisprotsessid, eelkõige metallurgia, kus kasutatakse vesinikku, ja ümbersulatamisel põhinev metallurgia, võivad pakkuda lahendust Euroopa terasetööstuse konkurentsivõime parandamiseks suhetes kolmandate riikide tarnijatega, ning seda valdkond tuleks tugevalt toetada;

42.  tuletab meelde, et innovatsiooni edendamiseks ei tule toetada ainult teadus- ja arendustegevust ning teadmussiiret, vaid ka turuleviimist ja innovatsiooniklastreid, edendades terasetööstuse taolistes strateegilistes sektorites avaliku ja erasektori partnerlust, et mobiliseerida rohkem erakapitali;

43.  toetab tööstuse katseprojektide rahastamist, et vähendada CO2-heiteid eesmärgiga minna kiiresti üle jätkusuutlikule, süsinikdioksiidivabale majandusele, mille selgrooks on energiatõhusus, taastuvad energiaallikad ja arukas infrastruktuur, ning muuta ülimadala CO2-heitega terasetööstuse (ULCOS) tehnoloogia energiatõhusa ja keskkonnahoidliku tööstuspoliitika vahendiks;

44.  on veendunud, et heitkoguste vähendamise võimalused, eelkõige terasesektoris, sõltuvad suurel määral uuest tehnoloogiast, ja rõhutab seetõttu, et ELi rahastatud teadus- ja uuenduskavad võivad programmi „Horisont 2020” kaudu olulisel määral toetada Euroopa majanduskasvu ning aidata tagada Euroopa terasesektori konkurentsivõimet ja toodangu kvaliteeti; tuletab meelde, et teadus- ja uuendustegevus on majanduskasvu ja konkurentsivõimelise tööstuse tähtis tõukejõud;

45.  palub komisjonil rakendada algatust SustSteel, mis esitati terase tegevuskavas ning mida toetavad täielikult Euroopa Parlament, Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komitee, ning teha seda võimalikult kiiresti;

o
o   o

46.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0069.
(2) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2014)0060.
(3) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0005.
(4) Komisjoni talituste töödokument komisjoni 11. juuni 2013 aasta teatise „Euroopa konkurentsivõimelise ja jätkusuutliku terasetööstuse tegevuskava” (COM(2013)0407) rakendamise seisu kohta (SWD(2014)0215).


Olukord Vahemerel ja ELi tervikliku rändekäsituse vajalikkus
PDF 139kWORD 56k
Euroopa Parlamendi 17. detsembri 2014. aasta resolutsioon olukorra kohta Vahemerel ja ELi tervikliku rändekäsituse vajalikkuse kohta (2014/2907(RSP))
P8_TA(2014)0105B8-0362/2014

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat,

–  võttes arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni,

–  võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–  võttes arvesse 1951. aasta Genfi konventsiooni ja selle lisaprotokolle,

–  võttes arvesse oma 9. oktoobri 2013. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide meetmete kohta, millega ohjata Süüria konfliktist tingitud põgenikevoolu(1),

–  võttes arvesse oma 23. oktoobri 2013. aasta resolutsiooni rändevoogude kohta Vahemerel, pidades eelkõige silmas traagilisi sündmusi Lampedusa lähedal(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi presidendi 2. ja 3. oktoobril 2014 toimunud Lampedusa visiidi käigus 3. oktoobri 2013. aasta tragöödia aastapäeval peetud kõnet,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raporteid komisjoni delegatsiooni visiidi kohta Lampedusale 2011. aasta novembris, visiidi kohta Jordaaniasse Süüria põgenike olukorra hindamiseks 2013. aasta veebruaris ning visiidi kohta Bulgaariasse varjupaigataotlejate ja põgenike olukorra, eelkõige Süüria põgenike olukorra hindamiseks 2014. aasta jaanuari,

–  võttes arvesse 9. oktoobri 2013. aasta parlamendi täiskogul peetud arutelu ELi rändepoliitika üle Vahemerel, pidades eelkõige silmas Lampedusa lähedal toimunud traagilisi sündmusi,

–  võttes arvesse parlamendi praeguse koosseisu ametiaja jooksul peetud arutelusid: kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni 22. juuli 2014 arutelu Vahemere rakkerühma tegevust käsitleva teatise rakendamise kohta; 4. septembri 2014 arutelu Frontexi tegevuse kohta Vahemere piirkonnas ja Vahemere rakkerühma teemal; 24. septembri 2014 arutelu komisjoni sisserände- ja varjupaigaalaste küsimuste viienda aastaaruande (2013)(3) ning Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti (EASO) aruande kohta varjupaiga valdkonna olukorrast Euroopa Liidus aastal 2013,

–  võttes arvesse komisjoni 4. detsembri 2013. aasta teatist Vahemere rakkerühma tegevuse kohta(4),

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 20. detsembri 2013. aasta kohtumise järeldusi,

–  võttes arvesse komisjoni 22. mai 2014. aasta töödokumenti Vahemere rakkerühma tegevust käsitleva teatise rakendamise kohta(5),

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 26.–27. juuni 2014. aasta kohtumisel vastu võetud järeldusi, milles määratleti järgmisteks aastateks seadusandliku ja operatiivtegevuse kavandamise strateegilised suunised vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala piires(6),

–  võttes arvesse poliitilisi suuniseid järgmisele Euroopa Komisjonile, mille komisjoni president Juncker esitas Euroopa Parlamendi 15. juuli 2014. aasta täiskogu istungil,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 11. septembri 2014. aasta arvamust Euroopa sisserändepoliitika kohta(7),

–  võttes arvesse kohustusi, mille rände, siseasjade ja kodakondsuse volinik Avramopoulos võttis kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonis 30. septembril 2014 toimunud kuulamisel,

–  võttes arvesse nõukogu 10. oktoobril 2014 vastu võetud järeldusi meetmete võtmise kohta rändevoogude paremaks haldamiseks,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (PACE) 2012. aasta aprilli aruannet Vahemerel hukkunute kohta,

–  võttes arvesse rändajate inimõiguste ÜRO eriraportööri aastaaruandeid, eriti 2013. aasta aprillis avaldatud aruannet ELi välispiiride haldamise ja selle mõju kohta rändajate inimõigustele ning 2014. aasta aprillis avaldatud aruannet rändajate tööalase ärakasutamise kohta,

–  võttes arvesse Tema Pühaduse paavst Franciscuse 25. novembri 2014. aasta visiidi ajal Euroopa Parlamenti peetud kõnet,

–  võttes arvesse küsimusi nõukogule ja komisjonile olukorra kohta Vahemerel ja ELi tervikliku rändekäsituse vajalikkuse kohta (O-000078/2014 – B8-0037/2014 ja O-000079/2014 – B8-0038/2014),

–  võttes arvesse parlamendis 25. novembril 2014 peetud arutelu olukorra üle Vahemerel ja ELi tervikliku rändekäsituse vajalikkuse kohta,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni resolutsiooni ettepanekut,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 128 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni andmetel(8) hukkus 2014. aasta esimese üheksa kuu jooksul Vahemerel vähemalt 3072 inimest, mis juhib veel kord tähelepanu vajadusele teha kõik endast sõltuv inimelude päästmiseks ja vajadusele, et liikmesriigid täidaksid oma rahvusvahelisi kohustusi merepääste valdkonnas;

B.  arvestades, et hinnanguliselt tapeti 500 rändajat, kui inimkaubitsejad neid Egiptusest ELi sõidutavat laeva rammisid ja selle tahtlikult uputasid; arvestades, et salakaubavedajad ja inimkaubitsejad kasutavad ebaseaduslikku rännet ära ning et nende võrgustikud ohustavad tõsiselt rändajate elu ning tekitavad ELile suuri probleeme;

C.  arvestades, et Vahemerel toimuvate päästetööde parandamise eesmärgil Itaalia poolt algatatud patrull-, pääste- ja seireoperatsiooni Mare Nostrum käigus on 364 päeva jooksul päästetud 150 810 rändajat(9); arvestades, et Itaalia valitsus on teatanud, et kavatseb operatsiooni Mare Nostrum järk-järgult lõpetada;

D.  arvestades, et Frontexi koordineeritud ühisoperatsioon Triton võeti täielikult kasutusele 1. novembril 2014 ja liikmesriikide edasine panus ei ole veel selge;

1.  tunnistab, et on vaja välja töötada terviklik rändekäsitus;

2.  kinnitab, et EL peab (kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 80) suurendama vastutuse ja solidaarsuse õiglast jagamist liikmesriikidega, kes võtavad absoluutarvudes või proportsionaalselt vastu suurima arvu põgenikke ja varjupaigataotlejaid; tuletab meelde Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitest 78 ja 79 tulenevaid kohustusi;

3.  väljendab kahetsust inimeste traagilise hukkumise pärast Vahemeres; nõuab tungivalt, et Euroopa Liit ja liikmesriigid teeksid kõik endast sõltuva, et ära hoida uusi hukkumisi merel; on teadlik vajadusest tagada otsingu- ja päästekohustuste tulemuslik täitmine ning seega nende asjakohane rahastamine keskpikas ja pikas perspektiivis;

4.  peab vajalikuks analüüsida piiripoliitika ja -julgeoleku tugevdamist ning võimalusi Frontexi ja EASO tulevase rolli täiustamiseks; kutsub liikmesriike üles ilmutama jätkuvalt üles solidaarsust ja pühendumust, eraldades eelnimetatud ametite eelarvete ja operatsioonide jaoks piisavalt vahendeid;

5.  tuletab meelde, et liikmesriigid peaksid sätestama inimkaubanduse ja inimeste ebaseadusliku ELi ja sealt välja toimetamise eest ning samuti ebasoodsas olukorras olevaid rändajaid ära kasutavate üksikisikute ja rühmade suhtes rangeid kriminaalkaristusi ning korraldama ulatuslikke teavituskampaaniaid, et juhtida tähelepanu ohtudele, mis kaasnevad oma elu usaldamisega salakaubavedajate kätesse, ning inimkaubanduse ohvriks langenud isikutele;

6.  on seisukohal, et tuleks uurida täiendavaid võimalusi seaduslikuks rändeks;

7.  peab vajalikuks kaaluda uusi algatusi, milles võetakse aluseks ümberasustamise head tavad, sealhulgas Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi loomist käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse artiklis 17 sätestatud vabatahtliku ümberasustamisprogrammi; tuletab meelde, et EL pakub rahalist abi liikmesriikidele, kes on valmis rakendama ümberasustamisprogramme;

8.  rõhutab vajadust analüüsida üldist strateegiat koostöö tegemiseks kolmandate riikidega, kaasa arvatud Sahara-taguse Aafrika, Põhja-Aafrika ja Lähis-Idaga humanitaar-, finants- ja poliitilise abi andmiseks, sealhulgas vajaduse korral õiguskorra tagamise valdkonnas; soovib lisaks sellele piirkondliku abi, ümberasustamis- ja tagasisaatmispoliitika, sealhulgas päritolu- ja transiidiriikide vahel sõlmitavate rände haldamise kokkulepete rolli täpsustamist, et tegeleda rände algpõhjustega; rõhutab, et kolmandad riigid peavad järgima rahvusvahelist õigust seoses merehädaliste päästmisega ning tagama põgenike kaitsmise ja põhiõiguste austamise;

9.  leiab, et tuleks kaaluda võimalust kasutada koostöös päritolu- ja transiidiriikidega kiirmenetlust ja saata tagasi isikud, kes ei vasta ELis varjupaiga ja kaitse saamise tingimustele, tagades vahendite tõhusa kasutamise kaitset vajavate isikute heaks; rõhutab vajadust ergutada vabatahtlikku naasmispoliitikat, tagades samal ajal kõikide rändajate õiguste kaitse ning kindlustades turvalise ja seadusliku juurdepääsu ELi varjupaigasüsteemile;

10.  on seisukohal, et tuleb analüüsida, kuidas kasutatakse siseküsimuste jaoks eraldatud rahalisi vahendeid (sealhulgas hädaabifonde) selles kontekstis, eelkõige meetmeteks rände- ja varjupaigaküsimuste, piirikontrolli, inimeste ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja inimkaubanduse vastu võitlemise ning tagasisaatmise valdkonnas, samuti ELi välis- ja arengupoliitikaga seotud vahendeid;

11.  väljendab muret selle pärast, kuidas tagada Euroopa ühise varjupaigasüsteemi, sealhulgas vajaduse ja nõudmise korral määruse (EL) nr 604/2013 artiklis 33 sätestatud varajase hoiatamise, valmisoleku ja kriisiohjamise mehhanismi tulemuslik rakendamine või rikkumismenetluste kasutamine ELi õigusaktide puuduliku kohaldamise korral, ning kuidas tagada kogu ELi ulatuses tõhusad ühtsed vastuvõtu-, menetlus- ja kvalifitseerimisnõuded, mis kaitsevad kõige kaitsetumaid ja soodustavad põgenike ühiskonda kaasamist;

12.  annab pädevale parlamendikomisjonile ülesande kaaluda mitmesuguseid asjaomaseid poliitilisi strateegiaid, kasutades lisavahendeid, näiteks kuulamiste läbiviimiseks ja ad hoc delegatsioonide loomiseks ette nähtud vahendid, töötada välja soovitused ja anda nende kohta strateegilise algatusraportiga täiskogule aru enne 2015. aasta lõppu;

13.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0414.
(2) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0448.
(3) COM(2014)0288.
(4) COM(2013)0869.
(5) SWD(2014)0173, 1. ja 2. osa.
(6) EUCO 79/14.
(7) REX/414.
(8) „Saatuslikud teekonnad: otsides rände käigus kaduma läinud elusid” (Fatal Journeys: Tracking Lives Lost during Migration), IOM, 2014.
(9) http://www.marina.difesa.it/EN/operations/Pagine/MareNostrum.aspx.

Õigusalane teave