Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2014/3018(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

RC-B8-0011/2015

Arutelud :

Hääletused :

PV 15/01/2015 - 11.5
CRE 15/01/2015 - 11.5
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2015)0010

Vastuvõetud tekstid
PDF 151kWORD 69k
Neljapäev, 15. jaanuar 2015 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Olukord Liibüas
P8_TA(2015)0010RC-B8-0011/2015

Euroopa Parlamendi 15. jaanuari 2015. aasta resolutsioon olukorra kohta Liibüas (2014/3018(RSP))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Liibüa kohta, eriti 15. septembri 2011. aasta(1), 22. novembri 2012. aasta(2) ja 18. septembri 2014. aasta(3) resolutsioone,

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ja liidu välisasjade julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini hiljutisi avaldusi Liibüa kohta, sealhulgas 16. ja 30. detsembri 2014. aasta ning 10. jaanuari 2015. aasta avaldusi,

–  võttes arvesse välisasjade nõukogu 15. augusti ja 30. augusti 2014. aasta, 20. oktoobri 2014. aasta, 17. ja 18. novembri 2014. aasta ning 15. detsembri 2014. aasta järeldusi,

–  võttes arvesse Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Hispaania, Ühendkuningriigi ja Ameerika Ühendriikide valitsuste 11. jaanuari 2015. aasta ühisavaldust Liibüa kohta,

–  võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone 1970, 1973 (2011) ja 27. augusti 2014. aasta resolutsiooni 2174,

–  võttes arvesse ÜRO Liibüa toetusmissiooni (UNSMIL) 4. septembri 2014. aasta aruannet „Ülevaade Liibüas jätkuvates vägivallaaktides aset leidvast rahvusvahelise inimõigusi käsitleva õiguse ja humanitaarõiguse rikkumisest” („Overview of violations of international human rights and humanitarian law during the ongoing violence in Libya”), mida on ajakohastatud 27. detsembril 2014. aastal,

–  võttes arvesse 1949. aasta Genfi konventsioone ja nende 1977. aasta lisaprotokolle ning relvakonflikti osaliste kohustust järgida rahvusvahelist humanitaarõigust ja tagada selle järgimine olukorrast olenemata,

–  võttes arvesse nõukogu 22. mai 2013. aasta otsust 2013/233/ÜVJP, millega loodi Euroopa Liidu integreeritud piirihalduse abimissioon Liibüas (EUBAM Libya),

–  võttes arvesse 2014. aasta septembri Euroopa naabruspoliitika paketti Liibüa kohta,

–  võttes arvesse 19. detsembril 2014 Mauritaanias toimunud Saheli riikide tippkohtumist, millel osalesid Mauritaania, Mali, Nigeri, Tšaadi ja Burkina Faso juhid,

–  võttes arvesse 22. septembril 2014 avaldatud 13 riigi(4) ühiskommünikeed, milles lubatakse järgida Liibüa asjadesse mittesekkumise poliitikat,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõikeid 2 ja 4,

A.  arvestades, et 2011. aasta veebruaris tulid liibüalased tänavatele, nõudes poliitilisi õigusi, ning neid tabasid valimatud riiklikud repressioonid, mis vallandasid üheksa kuud kestnud tsiviilkonflikti ja Gaddafi režiimi kukutamise;

B.  arvestades, et Liibüa korraldas 2014. aasta juunis kolmandad demokraatlikud ja vabad üldvalimised, et valida 2012. aasta juulis valitud rahvuskongressi asemele ametisse esindajatekoda;

C.  arvestades, et 2014. aastal toimunud üleriigilistest parlamendivalimistest hoolimata on kolonel Muammar Gaddafi kukutamise järel Liibüa rahva püüdlusi takistanud poliitilise lõhestatus ja vägivald, mis on muutumas üldiseks kodusõjaks; arvestades, et Tripolis ja Ţubruqis on juba mitmeid kuid tegutsenud rivaalitsevad valitsused ja parlamendid;

D.  arvestades, et Liibüas püsivad sisemised poliitilised erimeelsused, mis on arenenud vägivaldseks võimuvõitluseks kahe rivaalitseva valitsuse ja mitmete konkureerivate natsionalistlike, islamistlike, hõimkondlike ja piirkondlike jõudude vahel ning on põhjustanud uusi kannatusi tsiviilelanikkonnale, toonud kaasa hukkunuid, massilise ümberasumise ning laieneva humanitaarkriisi;

E.  arvestades, et teadete kohaselt on mõlemad pooled pannud toime mitmesuguseid rahvusvaheliste inimõiguste ja humanitaarõiguse normide rikkumisi ja kuritarvitusi; arvestades, et UNSMILi hinnangul on viimati puhkenud lahingud tekitanud vähemalt 400 000 riigisisest põgenikku ja 150 000 inimest, sh paljud võõrtöötajad, on riigist lahkunud; arvestades, et Liibüast on evakueeritud välisriikide abitöötajaid ja diplomaate, sealhulgas ELi ja UNSMILi personali; arvestades, et Liibüa pagulaste massiline sissevool naaberriiki Tuneesiasse seab löögi alla selle riigi suutlikkuse ja sisemise stabiilsuse; arvestades, et Tuneesias arvatakse viibivat juba üle miljoni liibüalase;

F.  arvestades, et 23. detsembril 2014 märkis ÜRO inimõiguste volinik Zeid Ra'ad al-Hussein, et valimatud mürsurünnakud tsiviilelanike vastu Liibüas võivad kaasa tuua vastutuselevõtmise sõjakuritegude eest;

G.  arvestades, et ÜRO erisaadik Bernardino León on aktiivselt püüdnud vahendada läbirääkimisi vaenupoolte vahel ja algatada rahvuslikku dialoogi, et käivitada leppimisprotsess ja moodustada rahvusliku ühtsuse valitsus; arvestades, et läbirääkimiste esimene voor toimus 29. septembril 2014 Ghadāmises ja jätkus 11. oktoobril 2014 Tripolis, kuid järgmine voor, mis oli algselt kavandatud 5. jaanuarile 2015, lükati poolte erimeelsuste tõttu edasi; arvestades, et UNSMIL on teatanud, et Liibüa pooled on nüüdseks nõustunud pidama uue läbirääkimistevooru Genfis, eeldatavasti 14. jaanuaril 2015; arvestades, et pooled ei ole seni enamasti soovinud või suutnud kokkuleppele jõuda;

H.  arvestades, et Saheli piirkonda nimetatud ÜRO saadik Hiroute Guebre Sellassie hoiatas ÜRO Julgeolekunõukogu, et Liibüa kriis ähvardab lähiajal destabiliseerida kogu piirkonna, ning märkis ühtlasi, et Liibüa terroristlikud ja kuritegelikud võrgustikud tihendavad suhteid Mali ja Põhja-Nigeeriaga, tegeledes muu ebaseadusliku kauplemise kõrval ka relvamüügi ja uimastikaubandusega;

I.  arvestades, et kaalul on Liibüa riigi ühtsus ning lahkulöömise oht on reaalne vähemalt kolmes piirkonnas (Fezzan, Kürenaika ja Tripolitaania), kui ei leita kompromisslahendust koos lepitusprotsessiga;

J.  arvestades, et hiljutised kokkupõrked on märkimisväärselt lihtsustanud terrorirühmituste, näiteks ISISe levikut ja kannakinnitamist Liibüas; arvestades, et kui selle probleemiga ei tegeleta, võib see kujutada endast suurt ohtu nii piirkonna kui ka ELi julgeolekule; arvestades, et rühmituse Islamiriik Liibüa idaosas tegutsev haru andis 8. jaanuaril 2015 teada reporter Sofiene Chourabi ja operaator Nadhir Ktari hukkamisest;

K.  arvestades, et 4. jaanuaril 2015 pommitasid rahvusvaheliselt tunnustatud valitsusele lojaalsete jõudude sõjalennukid Derna sadama militaartsoonis Kreeka ettevõtte naftatankerit ning selle tagajärjel hukkus kaks meeskonnaliiget (üks kreeklane ja üks rumeenlane) ning kaks sai vigastada; arvestades, et sadam on islamistlike võitlejate kontrolli all ning seda on viimase aasta jooksul mitu korda rünnatud;

L.  arvestades, et 3. jaanuaril 2015 teatati valitsuse ametlikus avalduses, et rühmituse Islamiriik võitlejad on tapnud 14 Liibüa armee sõdurit, mille järel palus Liibüa valitsus rahvusvahelisel üldsusel tühistada riigile kehtestatud relvaembargo, et võidelda terroristideks tituleeritud islamistlike võitlejate vastu;

M.  arvestades, et ISIS õpetab Liibüas välja võitlejaid ning üks selle haru on riigi idaosas kanda kinnitanud; arvestades, et 30. detsembril 2014 lõhkasid terroristid Ţubruqis autopommi, mille sihtmärgiks oli Liibüa esindajatekoja istung; arvestades, et teadete kohaselt on islamistliku Magribi Al Qaeda jõud rajanud Liibüa lõunaossa logistilised keskused; arvestades, et valitsuse ametlike teadete kohaselt hukkasid rühmituse Islamiriik võitlejad 3. jaanuaril 2015. aastal 14 Liibüa sõjaväelast;

N.  arvestades, et 28. detsembril 2014 andis kindral Heftar käsu korraldada õhurünnak Mişrātah’le, mis on rühmituse Liibüa Koidik kants, ning seda peetakse kättemaksuks 25. detsembril 2014. aastal toimunud rünnaku eest Liibüa suurimale naftaterminalile Sidras ning Liibüa armee sõdurite vastu korraldatud rünnaku eest Sirtes, milles tapeti 22 sõdurit;

O.  arvestades, et Ansar al-Sharia võitlejad röövisid võitlejate kontrolli all olevas Sirtes ligikaudu 20 Egiptusest pärit kopti kristlast ning see on vaid kõige hiljutisem näide üha sagenevatest kristlaste ja muude usuvähemuste vastu suunatud rünnakutest Liibüas; arvestades, et kinnipidamised, inimröövid, piinamised ja arvatavate võitlejate hukkamised on kõikide konflikti osapoolte juures sagenenud;

P.  arvestades, et teadaolevalt on hukkunud sadu rändajaid ja pagulasi, püüdes Liibüa vägivalla eest põgenedes üle Vahemere Euroopasse jõuda, mis on tekitanud Itaalias ja Maltal suure pagulaskriisi; arvestades, et Liibüa on Euroopasse suunduvate rändajate peamine lähtekoht;

Q.  arvestades, et 6. novembril 2014 otsustas Liibüa ülemkohus, et juunis toimunud parlamendivalimised, millega loodi Ţubruqis asuv rahvusvaheliselt tunnustatud esindajatekoda, olid ebaseaduslikud;

R.  arvestades, et esindajatekoda ei tunnista otsust, väites, et see otsus ei kuulu kohtu pädevusalasse, et see tehti Tripoli islamistlike relvarühmituste surve all ning et esindajatekoda ja valitsus jätkavad tööd;

S.  arvestades, et ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2174 (2014) kohaselt on reisikeelud ja varade külmutamine lubatud nende isikute või üksuste suhtes, kelle puhul on vastav komitee kindlaks teinud, et nad osalevad muus tegevuses või toetavad muud tegevust, mis ohustab Liibüa rahu, stabiilsust või julgeolekut, või takistavad või õõnestavad poliitilise ülemineku edukat lõpuleviimist;

T.  arvestades, et konfliktis on määrava tähtsusega kontroll riikliku naftakompanii National Oil Corporation üle ja selle haldamine; arvestades, et konflikti mõlemad pooled on nimetanud ametisse oma naftaministri, püüdes naftatulu endale suunata; arvestades, et naftast saadud tulud moodustavad 95% Liibüa riigituludest ja 65% riigi SKPst; arvestades, et Liibüa naftavarud on Aafrika riikide hulgas suurimad ja maailmas suuruselt viiendad;

1.  mõistab karmilt hukka vägivalla järsu eskaleerumise Liibüas ja eelkõige tsiviilelanike vastu suunatud tegevuse, mis kahjustab tõsiselt väljavaateid rahumeelse lahenduseni jõudmiseks; toetab kindlalt ÜRO vahendatavaid läbirääkimisi Genfis ja kutsub konflikti kõiki pooli üles nõustuma ÜRO eriesindaja Bernardino Leóni ettepanekuga sõjaliste operatsioonide peatamise kohta, et luua läbirääkimisteks soodne keskkond;

2.  kutsub kõiki vägivallas osalevaid pooli üles pühenduma tingimusteta vaherahu saavutamisele, hoiduma uusi erimeelsusi ja lõhestumist põhjustavast tegevusest, kuulutama avalikult, et nad ei aktsepteeri selliseid tegusid, ning tegema Liibüasse nimetatud ÜRO eriesindaja Bernardino Leóniga eeltingimusteta koostööd, mille eesmärgiks on rivaalitsevate rühmituste kokkuviimine üleriigilises kaasavas poliitilises dialoogis; nõuab, et selle protsessi käigus pöörataks vajalikku tähelepanu naiste ja vähemuste kaasamisele; tuletab meelde, et käimasolevale konfliktile ei ole sõjalist lahendust;

3.  kordab, et toetab kindlalt ja täielikult ÜRO Liibüa toetusmissiooni (UNSMIL); peab kiiduväärseks Liibüasse nimetatud ÜRO eriesindaja Bernardino Leóni väsimatuid jõupingutusi poliitilise dialoogi vahendamisel; väljendab heameelt asjaolu üle, et uus poliitilise dialoogi voor peaks toimuma lähipäevil Genfis;

4.  palub ELil nende pingutuste toetamiseks viivitamata jõustada oma sihipärased sanktsioonid, sealhulgas relvavägivalla ning inimõiguste rikkumise ja kuritarvituste eest, samuti ja ÜRO juhitud läbirääkimiste boikoteerimise eest vastutavate isikute varade külmutamine ja nende suhtes kehtestatavad reisikeelud;

5.  avaldab taas toetust Ţubruqis tegutsevale esindajatekojale kui ainsale 2014. aasta juuni valimiste tulemusena ellu kutsutud õiguspärasele organile; kordab oma üleskutset valitud esindajatekojale ja ametlikule valitsusele täita oma ülesandeid lähtuvalt õigusriigi põhimõtetest ja inimõigustest, kaasamise vaimus ja riigi huvides ning kaitstes kõigi Liibüa kodanike, sh usu- ja etniliste vähemuste õigusi;

6.  on sügavalt mures Al Qaedaga seotud terrorirühmituste, rühmituse Islamiriik võitlejate ning muude äärmusorganisatsioonide ja -liikumiste kasvava kohalolu pärast Liibüas; on veendunud, et piirkond ähvardab uppuda sarnasesse hävitavasse kaosesse, nagu on tabanud Süüriat ja Iraaki; on veendunud, et need rühmitused kujutavad endast suurt ohtu kogu piirkonna stabiilsusele ja julgeolekule ning ühtlasi Euroopa julgeolekule; kinnitab veel kord vajadust võidelda kõigi vahenditega terroriaktidest põhjustatud ohuga rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule, tehes seda kooskõlas ÜRO põhikirja ja rahvusvahelise õigusega, sealhulgas kohaldatavate rahvusvaheliste inimõiguste normide ning pagulas- ja humanitaarõigusega;

7.  kutsub ELi ja rahvusvahelist üldsust üles jätkama jõupingutuste toetamist, mille eesmärk on rahvusvahelise õiguse raames võidelda terrorismi vastu ning takistada selle veelgi laiemat levikut ja uute baaside loomist Liibüas;

8.  toonitab Liibüa konflikti destabiliseerivat mõju muudele Saheli piirkonna riikidele, aga ka Euroopa julgeolekule; kutsub Liibüa naaberriike ja piirkondlikke osalejaid, eelkõige Egiptust, Katari, Saudi Araabiat, Türgit ja Araabia Ühendemiraate, üles hoiduma meetmetest, mis võivad süvendada praegusi lõhesid ja õõnestada Liibüa üleminekut demokraatiale, ning kutsub neid üles toetama täielikult ÜRO juhitavat Ghadāmise protsessi; tuletab meelde, et konsensusliku poliitilise lahenduse leidmisele aktiivselt vastu töötavad isikud rikuvad Liibüat käsitlevaid ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone ning peavad oma tegude eest vastutust kandma;

9.  väljendab rahulolu Aafrika Liidu 3. detsembri 2014. aasta ja Araabia Riikide Liiga 5. jaanuari 2015. aasta deklaratsioonide ning nende avaliku pühendumise üle toetada ÜRO juhitavat protsessi;

10.  rõhutab, et vajalik on kõigi 28 liikmesriigi ühine ja kooskõlastatud tegevus kõrge esindaja kontrolli all; kutsub komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles koordineerima liikmesriikide tegevust ning koondama toetuse riikluse ja institutsioonide ülesehitamisele, samuti aitama koos liikmesriikide, ÜRO, NATO ja piirkondlike partneritega kaasa tõhusate ning riiklikul tasandil juhitavate ja kontrollitavate julgeolekujõudude (relvajõud ja politsei) loomisele, mis suudavad riigis tagada rahu ja korra, ning toetama relvarahu kehtestamist ja töötama välja selle jälgimise mehhanismi; rõhutab, et EL peaks samuti tähtsustama reformide toetamist Liibüa kohtusüsteemis ja muudes demokraatliku juhtimise seisukohast olulistes valdkondades;

11.  tuletab meelde, et EL on tõsiselt pühendunud Liibüa ühtsusele ja territoriaalsele terviklikkusele ning vajadusele vältida terrorismi levikut; tuletab meelde 27. augustil 2014 vastu võetud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2174, millega laiendati Liibüa suhtes kehtestatud rahvusvahelisi sanktsioone, et hõlmata nende isikute kriminaalvastutust, kes panevad toime või toetavad tegusid, mis „seavad ohtu rahu, stabiilsuse või julgeoleku Liibüas, või takistavad või kahjustavad riigi poliitilise ülemineku edukat lõpuleviimist”; kutsub ELi üles kaaluma täiendavate, sh piiravate meetmete võtmist;

12.  rõhutab, et on vaja tagada vastutuselevõtmine kõikide inimõiguste ja rahvusvahelise õiguse rikkumiste eest; juhib tähelepanu UNSMILi avaldusele, mille kohaselt paljud Liibüas toime pandud rikkumised ja kuritarvitusjuhtumid kuuluvad Rahvusvahelise Kriminaalkohtu pädevusse, ning nõuab, et viimasele tagataks kohased poliitilised, logistilised ja rahalised ressursid selliste kuritegude uurimiseks; usub, et rahvusvaheliste vastutusmehhanismide tugevdamisega saab ära hoida edasisi kuritarvitusi ja rikkumisi relvarühmituste poolt, ning nõuab, et kaalutaks ÜRO uurimiskomisjoni või sarnase mehhanismi loomist, et uurida inimõiguste ja rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumisi;

13.  väljendab solidaarsust Liibüa rahvaga; on seisukohal, et Euroopa Liit peab kooskõlas naabruspoliitika raames määratletud kohustustega Vahemere lõunapiirkonnas abistama Liibüa rahvast püüdlustes rajada demokraatlik, stabiilne ja jõukas riik; nõuab, et EL ja rahvusvaheline üldsus jätkaksid humanitaar-, finants- ja poliitilise abi andmist, et tegeleda Liibüa humanitaarolukorraga, riigisiseste põgenike ja pagulaste keerulise situatsiooniga ning tsiviilisikutega, kellel on katkenud juurdepääs põhilistele teenustele;

14.  kutsub kõiki Liibüa parteisid üles tagama kristlastele ja teistele usuvähemustele, kes kogevad kasvavat diskrimineerimist ja tagakiusamist ning on sattunud risttule alla, nende turvalisus ja vabadus; kutsub Euroopa Liitu ja selle liikmesriike üles tagama, et tulevased kahepoolsed kokkulepped sisaldavad tõhusaid seiremehhanisme usuvähemuste inimõiguste kaitseks;

15.  nõuab kindlalt Liibüa peamiste institutsioonide, sealhulgas keskpanga, riikliku naftakompanii National Oil Corporation ja riikliku investeerimisfondi neutraalsuse säilitamist, kuna neil on ÜRO luba saada välisriikidelt naftatulu;

16.  avaldab Tuneesiale kiitust hinnanguliselt 1,5 miljoni vägivalla eest põgenenud ja praegu Tuneesias viibiva Liibüa kodaniku suhtes üles näidatud külalislahkuse eest; palub ELil anda Tuneesia valitsusele sellel eesmärgil finants- ja logistilist abi;

17.  palub rahvusvahelistel ettevõtjatel enne mis tahes tehingute tegemist seoses Liibüa naftaga, mis kuulub Liibüa rahvale, veenduda, et selliste tehingutega ei rahastata otseselt või kaudselt vaenupooli; palub veel kord, et Liibüas tegutsevad rahvusvahelised ettevõtjad avalikustaksid oma finantstehingud energiasektoris;

18.  on jätkuvalt mures relvade, laskemoona ja lõhkeainete leviku ning relvade salaveo pärast, mis kujutab endast ohtu elanikkonnale ning Liibüa ja kogu piirkonna stabiilsusele;

19.  kordab kõrgele esindajale esitatud üleskutset vaadata läbi volitused, mis on antud Euroopa Liidu integreeritud piirihalduse abimissioonile Liibüas (EUBAM), mille tegevus on praegu peatatud ja mis on üle viidud Tuneesiasse, võtta läbivaatamisel arvesse Liibüas valitseva olukorra järsku muutumist ning töötada välja vajalikul määral koordineeritud ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) missioon, mida rakendataks poliitilise lahenduse leidmise korral koostöös ÜRO ja piirkondlike partneritega; on seisukohal, et ÜJKP missiooni eesmärk peaks olema poliitilise lahenduse rakendamisele kaasaaitamine, selle abil tuleks tähtsustada julgeolekusektori reforme ning desarmeerimist, demobiliseerimist ja taasintegreerimist, samuti reageerida riigivalitsemise muudele pakilistele vajadustele; väljendab samuti seisukohta, et Liibüa sõja pikalevenimise võimaluse ning üha süveneva ebastabiilsuse ja Euroopa julgeolekule põhjustatud suure ohu tõttu peaks ÜJKP missioon olema valmis kuuluma ÜRO Julgeolekunõukogu mandaadiga ja selle poolt koordineeritava Liibüa stabiliseerimismeetmete sekka;

20.  väljendab sügavat muret rändajate, varjupaigataotlejate ja pagulaste olukorra pärast Liibüas, kelle niigi ebakindel olukord jätkuvalt halveneb; palub, et EL ja liikmesriigid osutaksid Itaaliale tõhusat abi tema kiiduväärt püüdlustes tulla toime kasvavate rände- ja pagulasvoogudega Põhja-Aafrikast, eriti Liibüast;

21.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ja komisjoni asepresidendile, Liibüa valitsusele ja esindajatekojale, ÜRO peasekretärile, Araabia Liigale ja Aafrika Liidule.

(1) ELT C 51 E, 22.2.2013, lk 114.
(2) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0465.
(3) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2014)0028.
(4) Alžeeria, Egiptus, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Katar, Saudi Araabia, Hispaania, Tuneesia, Türgi, Araabia Ühendemiraadid, Ühendkuningriik ja Ameerika Ühendriigid, samuti EL ja ÜRO.

Õigusalane teave