Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2014/2965(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

RC-B8-0008/2015

Arutelud :

Hääletused :

PV 15/01/2015 - 11.6
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2015)0011

Vastuvõetud tekstid
PDF 150kWORD 70k
Neljapäev, 15. jaanuar 2015 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Olukord Ukrainas
P8_TA(2015)0011RC-B8-0008/2015

Euroopa Parlamendi 15. jaanuari 2015. aasta resolutsioon olukorra kohta Ukrainas (2014/2965(RSP))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Euroopa naabruspoliitika ja idapartnerluse kohta,

–  võttes arvesse OSCE demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (OSCE/ODIHR) esialgseid järeldusi 26. oktoobril 2014 toimunud Ukraina ennetähtaegsete parlamendivalimiste kohta,

–  võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo (OHCHR) 15. detsembri 2014. aasta 8. aruannet inimõiguste olukorra kohta Ukrainas ning ÜRO humanitaarasjade koordinatsioonibüroo (OCHA) 26. detsembri 2014. aasta aruannet nr 22 olukorra kohta Ukrainas,

–  võttes arvesse, et 27. juunil 2014. aastal allkirjastati ELi-Ukraina assotsieerimisleping, mis hõlmab põhjalikku ja laiaulatuslikku vabakaubanduslepingut, ning et 16. septembril 2014. aastal ratifitseerisid lepingu üheaegselt Euroopa Parlament ja Ülemraada,

–  võttes arvesse 5. septembri 2014. aasta Minski protokolli ja 19. septembri 2014. aasta Minski memorandumit 12-punktilise rahuplaani rakendamise kohta,

–  võttes arvesse ÜRO 20. novembri 2014. aasta aruannet tõsiste inimõiguste rikkumiste kohta Ida-Ukrainas ja organisatsiooni Human Rights Watch aruandeid kuritarvituste kohta Krimmis,

–  võttes arvesse NATO-Ukraina komisjoni 2. detsembri 2014. aasta ühisavaldust,

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 21. märtsi, 27. juuni, 16. juuli, 30. augusti ja 18. detsembri 2014. aasta järeldusi Ukraina kohta,

–  võttes arvesse 15. detsembril 2014 toimunud ELi ja Ukraina assotsiatsiooninõukogu esimese kohtumise tulemusi;

–  võttes arvesse nõukogu 17. novembri 2014. aasta järeldusi,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõikeid 2 ja 4,

A.  arvestades, et 26. oktoobril 2014. aastal toimusid Ukrainas parlamendivalimised, mis viidi läbi tõhusalt, korrakohaselt ja rahumeelselt ning põhiõiguste üldise tunnustamise vaimus, hoolimata riigi idaosas jätkuvast konfliktist ja Krimmi ebaseaduslikust annekteerimisest Venemaa poolt;

B.  arvestades, et Euroopa-meelsete jõudude poolt moodustatud uuel valitsusel on reformide jätkamiseks põhiseaduslik enamus ning et see on juba võtnud vastu koalitsioonilepingu, et panna alus järjekindlale reformiprotsessile, mille eesmärk on tugevdada veelgi Euroopaga integreerumist, moderniseerimist, riigi arengut ning tõelise demokraatia ja õigusriigi rajamist, samuti teostada Porošenko rahuplaanis ettenähtud põhiseaduse muudatused;

C.  arvestades, et 2. novembril 2014 toimunud nn presidendi- ja parlamendivalimised Donetskis ja Luhanskis olid vastuolus Ukraina seaduste ja Minski kokkulepetega ning neid ei saa seega tunnustada; arvestades, et nende valimiste korraldamine avaldas kahjulikku mõju rahu- ja lepitusprotsessile;

D.  arvestades, et separatistid ja Venemaa relvajõud on 5. septembri 2014. aasta relvarahukokkulepet iga päev rikkunud; arvestades, et tänu president Porošenko algatusele, millega ta kutsus üles kehtestama nn vaikuse režiimi, on rikkumiste arv alates 2014. aasta 9. detsembrist järsult vähenenud; arvestades, et Venemaa toetatud separatistid ei ole siiski 19. septembri 2014. aasta memorandumi põhipunkte täitnud; arvestades, et usaldusväärsete allikate teatel toetab Venemaa jätkuvalt ja katkematult separatistlikke võitlejaid sõjavarustuse, palgasõdurite ning Vene regulaarväeüksustega, sealhulgas peamiste lahingutankide, kaasaegsete õhutõrjesüsteemide ja suurtükkidega;

E.  arvestades, et Ida-Ukraina relvakonflikti tõttu on hukkunud tuhanded sõjaväelased ja tsiviilelanikud, veel palju suurem arv inimesi on saanud vigastada ning sajad tuhanded elanikud on kodunt põgenenud, peamiselt Venemaale, samal ajal kui olukord konfliktipiirkonnas tekitab tõsist muret nii humanitaar- kui ka tervisekaitse seisukohast;

F.  arvestades, et Krimmi poolsaare ebaseaduslik annekteerimine oli esimene kord pärast teist maailmasõda, mil Euroopas üks riik jõuga hõivas osa teise territooriumist, ning et see kujutab endast rahvusvahelise õiguse, sealhulgas ÜRO põhikirja, Helsingi lõppakti ja 1994. aasta Budapesti kokkuleppe rikkumist;

G.  arvestades, et ELi välisasjade nõukogu võttis 17. novembril 2014 vastu põhimõttelise otsuse kehtestada täiendavad sanktsioonid separatistlike rühmituste juhtide vastu;

H.  arvestades, et nii okupeeritud Ida-Ukrainas kui ka Krimmis rikutakse ulatuslikult inimõigusi, seda kogevad eelkõige krimmitatarlased ning see hõlmab hirmutamist ja uut kadumistelainet;

I.  arvestades, et kasulik oleks ELi ja USA tihedam koostöö Ukrainaga seotud poliitika vallas;

J.  arvestades, et Ukraina parlament otsustas 23. detsembril 2014 toimunud hääletusel, et Ukraina loobub mitteühinenud riigi staatusest;

1.  väljendab täielikku solidaarsust Ukraina riigi ja rahvaga; kinnitab taas oma otsust toetada Ukraina sõltumatust, suveräänsust, territoriaalset terviklikkust, piiride puutumatust ja Euroopa-orientatsiooni;

2.  mõistab hukka separatistide ja teiste mitteametlike relvaüksuste kriminaalsed ja terroriteod Ida-Ukrainas;

3.  on rahul 26. oktoobri 2014. aasta üldvalimistele raskest poliitilisest ja julgeolekuolukorrast hoolimata antud positiivse hinnanguga ning uue Ülemraada ametisseastumisega; tunnustab president Porošenko, peaminister Jatsenjuki ja parlamendi esimehe Groismani kindlat poliitilist tahet teha koostööd ja edendada järjekindlat reformiprotsessi; soovitab tungivalt Ukraina uuel valitsusel ja parlamendil võtta viivitamata vastu ja viia ellu kauaoodatud poliitilised ja sotsiaal-majanduslikud reformid, et ehitada üles õigusriigi põhimõtetele rajatud demokraatlik ja jõukas riik;

4.  väljendab kahetsust, et riigis valitseva olukorra tõttu ei ole Ukraina kogu territoorium ja elanikkond Ülemraadas esindatud; tuletab meelde, et Ukraina valitsus ja parlament peavad tagama nende kodanike õiguste ja vajaduste kaitse, kes ei ole riiklike otsuste tegemisel esindatud;

5.  mõistab otsustavalt hukka Venemaa agressiivse ja ekspansionistliku poliitika, mis ohustab Ukraina ühtsust ja sõltumatust ja võib kujutada ohtu ka Euroopa Liidule, sealhulgas Krimmi ebaseadusliku annekteerimise ja Ukraina-vastase väljakuulutamata hübriidsõja, mis hõlmab infosõda, kübersõja elementide kombineerimist, regulaarvägede ja mitteametlike relvaüksuste kasutamist, propagandat, majanduslikku survet, energiarelvaga šantažeerimist, diplomaatiat ja poliitilist destabiliseerimist; rõhutab, et selline tegevus on vastuolus rahvusvahelise õigusega ja ohustab tõsiselt Euroopa julgeolekuolukorda; toonitab, et ei ole mingit õigustust sõjalise jõu kasutamisele Euroopas nn ajaloolistel ja julgeolekulistel põhjustel või „välismaal elavate kaasmaalaste” kaitseks; kutsub Moskvat üles lõpetama olukorra eskaleerimise ning selleks koheselt lõpetama separatistlike võitlejate toetamise relvade, palgasõdurite ja vägedega ning oma mõju kasutades veenma separatiste osalema poliitilises protsessis;

6.  nõuab, et kõik osapooled rakendaksid viivitamatult ja täies ulatuses Minski protokolli ning demonstreeriksid sellega oma tõelist pühendumust konflikti de-eskaleerimisele ja maksimaalset vaoshoitust; kutsub Venemaad üles võimaldama Vene-Ukraina piiri rahvusvahelist seiret, kasutama oma mõjuvõimu separatistide üle, tagamaks et nad relvarahust kinni peavad, ning konstruktiivselt tegutsema Minski kokkulepete täitmise nimel; julgustab võtma usaldust suurendavaid meetmeid, mis toetaksid rahu ja lepitust; rõhutab sellega seoses kaasava poliitilise dialoogi ning Donbassi majanduse taastamise programmi tähtsust;

7.  nõuab praeguste ELi sanktsioonide jätkamist, eriti 2015. aasta märtsis toimuvat nõukogu kohtumist silmas pidades, seni kuni Venemaa täiel määral ei tunnusta ja eelkõige ei täida oma Minski kokkuleppest tulenevaid kohustusi, ning nõuab, et komisjon leiaks võimaluse suurendada liikmesriikide solidaarsust juhul, kui Venemaaga seotud kriisiolukord peaks jätkuma; rõhutab vajadust võtta vastu selge rida näitajaid, mille saavutamine võib takistada Venemaa suhtes uute piiravate meetmete kehtestamist või viia seniste meetmete tühistamiseni; need hõlmaksid muu hulgas relvarahust kinnipidamist, kõigi Vene vägede ning Venemaa toetatud ebaseaduslike relvarühmituste ja palgasõdurite tingimusteta väljaviimist Ukrainast, kõigi vangide, sealhulgas Nadja Savtšenko väljavahetamist ning Ukraina kontrolli taastamist kogu oma territooriumi, sealhulgas Krimmi üle; juhul kui Venemaa peaks mis tahes moel Ukraina destabiliseerimist jätkama, kutsub Euroopa Ülemkogu üles rakendama täiendavaid piiravaid meetmeid ja laiendama nende kohaldamisala nii, et see hõlmaks ka tuumavaldkonda ja piiraks Venemaa majandusüksuste suutlikkust teostada rahvusvahelisi finantstehinguid; tunnistab, et EL peab olema valmis toetama oma piiriäärseid liikmesriike, kellele tuleks tagada kõigi teiste liikmesriikidega võrdsel tasemel julgeolek;

8.  on veendunud, et sanktsioonid peaksid moodustama osa ELi laiemast Venemaa-käsitusest ning komisjoni asepresidendi ja kõrge esindaja püüdlustest dialoogi intensiivistada; tuletab meelde, et nende santsioonide ainus eesmärk on kohustada Venemaa valitsust muutma oma praegust poliitikat ning andma tegeliku panuse Ukraina kriisi rahumeelsesse lahendamisse; rõhutab, et ELi piiravate meetmete säilitamine, tugevdamine või tühistamine sõltuvad Venemaa enda suhtumisest ja olukorrast Ukrainas;

9.  rõhutab, et poliitilised ja diplomaatilised kanalid peavad Venemaa suunal avatuks jääma, et püsiks võimalus otsida konfliktile diplomaatilisi lahendusi, ning toetab seetõttu selliste mooduste nagu Genfi formaat ja Normandia formaat kasutamist, kui on võimalik saavutada konkreetseid tulemusi;

10.  toetab Krimmi ebaseadusliku annekteerimise mittetunnustamise poliitikat Venemaa suhtes ning märgib sellega seoses positiivselt ära hiljutised täiendavad sanktsioonid investeeringutele, teenustele ja kaubavahetusele Krimmi ja Sevastoopoliga;

11.  rõhutab, et assotsieerimisleping koos põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepinguga peaks olema teenäitajaks koheselt vajalikele reformidele, mis tuleb viivitamatult teoks teha, hoolimata raskest sõjaolukorrast Luhanski ja Donetski oblasti mõnedes osades; kutsub nõukogu ja komisjoni üles tegema kõik neist oleneva, et aidata Ukrainal need reformid heaks kiita ja eelkõige ellu viia, selleks et luua tingimused ELi-Ukraina kahepoolse assotsieerimislepingu täielikuks rakendamiseks; sellega seoses tervitab rahuloluga Euroopa Liidu nõuandemissiooni käivitamist; jagab Veneetsia komisjoni arvamust, et põhiseadusliku reformi õnnestumiseks on hädavajalik valmistada see ette kaasaval viisil, tagades laialdase konsulteerimise avalikkusega;

12.  nõuab kiirema ja sisulisema tehnilise abi andmist Euroopa Komisjoni Ukraina toetusrühma poolt, sealhulgas abi vajavate valdkondade väljaselgitamist, et toetada Ukrainat põhjaliku reformiprogrammi kavandamisel ja elluviimisel, ning ELi institutsioonide ja liikmesriikide nõustajate ja ekspertide rakendamist; kutsub Ukraina võime üles looma ELiga integreerumise ja ELi abi koordineerimise ministeeriumi või ameti ning kõrgetasemelise ministeeriumite vahelise koordinatsioonikomisjoni, millele tuleks anda volitused teostada tõhusat kontrolli ja järelevalvet ELile lähenemise ja reformide edenemise üle ning mis suudaks nende reformide teostamist ette valmistada ja koordineerida;

13.  on veendunud, et ulatuslik korruptsioonivastane programm, mis hõlmab ka nulltolerantsi kehtestamist korruptsiooni suhtes, on Ukrainas hädavajalik; palub Ukraina juhtkonnal kaotada süsteemne korruptsioon, rakendades viivitamata ja tulemuslikult riikliku korruptsioonivastase strateegia, ning rõhutab, et korruptsioonivastane võitlus peab kuuluma uue valitsuse peamiste ülesannete hulka; soovitab sel eesmärgil luua korruptsioonivastase võitluse asutuse, millel peaks olema piisavalt pädevust ja vahendeid, nii et see asutus saaks tuntavalt kaasa aidata korralikult toimivate riigi institutsioonide ülesehitamisele; väljendab heameelt Ukraina taotluse üle Interpolile ning vahistamismääruse väljastamise üle endise presidendi Janukovõtši suhtes riigi vara omastamise eest; palub liikmesriikidel täita Interpoli vahistamismäärust ning aidata röövitud vara tagasi saada; väljendab heameelt ettevõtlusombudsmani institutsiooni loomise üle ning palub Ukraina valitsusel esitada vastav seaduseelnõu;

14.  tuletab meelde, et 16. juulil 2014 tühistas Euroopa Liidu Nõukogu Ukrainale kehtestatud relvaembargo ning seega ei ole enam takistusi, ka mitte õiguslikke piiranguid nendele liikmesriikidele, kes on valmis saatma Ukrainale kaitserelvastust; on seisukohal, et EL peaks uurima võimalusi, kuidas toetada Ukraina valitsust riigi kaitsevõime tõstmisel ja välispiiride kaitsmisel, lähtudes kunagise Varssavi pakti liikmesriikide – nüüdsete ELi liikmesriikide relvajõudude ümberkujundamise kogemustest, eelkõige väljaõppemissioonide raames, mida on juba kasutatud teistes maailma piirkondades; toetab käimasolevat mittesurmava sõjavarustuse Ukrainasse toimetamist;

15.  võtab teadmiseks seaduse vastuvõtmise, millega Ukraina loobub mitteühinenud riigi staatusest, mis kehtestati 2010. aastal; tunnustades Ukraina õigust teha vabalt ise oma valikuid, toetab president Porošenko seisukohta, et Ukraina peab praegu esmajärjekorras keskenduma poliitilistele, majanduslikele ja sotsiaalsetele reformidele ning et liitumine NATOga on küsimus, mis tuleb anda otsustamiseks rahvale hiljem korraldataval üleukrainalisel referendumil; rõhutab, et Ukraina ja ELi vahelised tihedamad sidemed ei ole seotud NATOga liitumise teemaga;

16.  rõhutab, kui oluline on rahvusvahelise üldsuse kindel toetus Ukraina majanduslikule ja poliitilisele stabiliseerimisele ja reformidele; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles koostama Ukraina abistamiseks terviklikku kava, mis rajaneb põhimõttel „rohkema eest rohkem” ja tingimuslikkusel, ning suurendama pingutusi abi andmisel Ukrainale, korraldades muu hulgas rahastajate ja investorite konverentsi ning tehes koostööd rahvusvaheliste finantseerimisasutustega, et määrata kindlaks edasised meetmed majandus- ja finantssektori taastamiseks Ukrainas; peab õigeks 11 miljardi euro suurust abipaketti Ukrainale, mis kuulub väljamaksmisele lähiaastatel, ning toetab komisjoni ettepanekut anda Ukrainale täiendavalt 1,8 miljardi euro ulatuses keskmise tähtajaga laenu;

17.  kordab sellega seoses oma seisukohta, et assotsieerimisleping ei ole ELi ja Ukraina suhetes lõppeesmärk; juhib lisaks tähelepanu asjaolule, et Euroopa Liidu lepingu artikli 49 kohaselt on Ukrainal – nagu kõikidel teistel Euroopa riikidel – ELiga liitumise perspektiiv ning ta võib taotleda liidu liikmeks saamist tingimusel, et ta täidab Kopenhaageni kriteeriumid ning peab kinni demokraatia põhimõtetest, austab põhivabadusi, inimõigusi ja vähemuste õigusi ning tagab õigusriigi põhimõtete järgimise; nõuab, et ELi liikmesriigid ratifitseeriksid assotsieerimislepingu enne Riia tippkohtumist;

18.  rõhutab Ukraina energiajulgeoleku tähtsust ning toonitab Ukraina energiasektori reformimise vajadust vastavalt energiaühendusega seotud kohustustele; väljendab heameelt ELi, Venemaa ja Ukraina vahel talvepaketi osas saavutatud kokkuleppe üle, millega tagatakse gaasitarned Venemaalt kuni 2015. aasta märtsini, ning tunneb heameelt ELi poolt üles näidatud solidaarsuse üle ning suurenenud gaasihulga üle, mis läheb liikmesriikidest Ukrainasse;

19.  rõhutab vajadust märkimisväärselt parandada ELi energiajulgeolekut, energiasõltumatust ja vastupanuvõimet välisele survele, samuti vajadust vähendada energiasõltuvust Venemaast ning võtta kasutusele konkreetsed alternatiivid, et aidata neid liikmesriike, kelle ainus varustaja on praegu Venemaa; kutsub ELi üles pürgima tõelise ühise energiaalase välispoliitika poole ning töötama Euroopa energialiidu loomise nimel; soovitab täielikult jõustada ühise energia siseturu, sh kolmanda energiapaketi, ja mittediskrimineerivalt tegutseda Gazpromi vastu käimasolevas kohtuasjas;

20.  rõhutab, et prioriteediks tuleb võtta sellised torujuhtmeprojektid, mis mitmekesistavad ELi energiavarustust, ning väljendab seetõttu heameelt South Streami projekti peatamise üle; kutsub Euroopa energiaühendust üles töötama välja kava koostööks Ukrainaga, samuti Lõuna-Kaukaasia, Kesk-Aasia, Lähis-Ida ja Vahemere piirkonna riikidega, et välja arendada ELi ja tema Euroopa naaberriikide vaheline infrastruktuur ja ühendus, mis oleks sõltumatu Venemaa gaasi-geopoliitikast; märgib, et stabiilsed gaasitarned Ukrainasse on ülimalt tähtsad ka ELi liikmesriikide energiajulgeoleku tagamiseks;

21.  rõhutab, et EL peab koos Ukraina ametivõimudega pöörama rohkem tähelepanu Ukraina ja Krimmi humanitaarkriisile ning käsitlema katastroofilist humanitaarolukorda, eelkõige riigisiseste põgenike olukorda; palub komisjonil ning humanitaarabi ja kriisiohjamise volinikul valmistada ette jõulised, otsesed ja ammu oodatud humanitaarmeetmed, jättes välja vahendajaorganisatsioonid ning kasutades nn sinist konvoid, mis kannab selgelt ELi märgistust; palub komisjonil esitada vastav tegevuskava parlamendile järgmise kahe kuu jooksul; rõhutab, et EL ja liikmesriigid peaksid andma Ukrainale täiendavat rahalist abi, et aidata riigil toime tulla raske humanitaarkriisiga; kordab Maailma Terviseorganisatsiooni hoiatusi, et Ida-Ukrainas valitseb tervishoiu valdkonnas hädaolukord, kuna haiglad ei toimi täielikult ning puudus on ravimitest ja vaktsiinidest, ning nõuab ulatuslikumat ja tõhusamat humanitaarabi riigisisestele põgenikele, eelkõige lastele ja vanuritele, samuti nõuab Rahvusvahelisele Punase Risti Komiteele täielikku ja takistusteta juurdepääsu konfliktialadele; väljendab heameelt, et lõpuks võeti vastu riigisiseste põgenike seadus, ning tervitab otsust rakendada Euroopa kodanikukaitse mehhanismi raames ELi eksperte Ukraina ametivõimude nõustamiseks sisepõgenike küsimustes;

22.  nõuab täiendavat humanitaarabi ja toetust konfliktist mõjutatud elanikkonnale; tuletab meelde, et humanitaarabi viimine Ida-Ukrainasse peab toimuma täielikus vastavuses rahvusvahelise humanitaarõiguse ning humaansuse, neutraalsuse, erapooletuse ja sõltumatuse põhimõtetega, tihedas koostöös Ukraina valitsuse, ÜRO ja Rahvusvahelise Punase Risti Komiteega; kutsub Venemaad üles võimaldama Donbassi suunduvate humanitaarkonvoide rahvusvahelist kontrollimist, et hajutada kahtlusi nende lasti suhtes;

23.  rõhutab, et OSCE aitab Ukraina kriisi lahendamisele olulisel määral kaasa, sest organisatsioonil on kogemusi relvakonfliktide ja kriisidega tegelemise valdkonnas ning nii Venemaa Föderatsioon kui ka Ukraina on OSCE liikmed; peab kahetsusväärseks, et OSCE erakorralisel vaatlusmissioonil napib endiselt personali ja seetõttu ei saa see tulemuslikult tegutseda; kutsub liikmesriike, kõrget esindajat ja komisjoni üles tegema edasisi jõupingutusi, et toetada OSCE erakorralist vaatlusmissiooni Ukrainas nii personali kui ka varustusega; on veendunud, et kui Ukraina ametivõimud seda taotlevad, peaks EL käivitama ELi vaatlusmissiooni, et aidata Ukraina ja Venemaa piiri tulemuslikult kontrollida ja jälgida;

24.  palub komisjoni asepresidendil ja kõrgel esindajal ning Euroopa naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste volinikul astuda nende võimuses olevaid samme Ukraina kriisile sellise poliitilise lahenduse leidmiseks, millega nõustuksid kõik asjaosalised; rõhutab, et sellise lahenduse puhul tuleb vältida külmutatud konflikti stsenaariumit Ida-Ukrainas ja Krimmis; palub komisjoni asepresidendil ja kõrgel esindajal töötada välja selline lähenemisviis, mis ühendab põhimõttekindla ja vankumatu seisukoha Ukraina suveräänsuse, territoriaalse terviklikkuse ja rahvusvahelise õiguse põhimõtete osas püüdlusega leida Ida-Ukraina ja Krimmi kriisile läbirääkimistel põhinev lahendus; rõhutab veel kord, et liikmesriikidevaheline ühtsus ja ühtekuuluvus on ELi mis tahes Venemaa-strateegia edukuse eeltingimus; kutsub seoses sellega liikmesriikide valitsusi üles hoiduma ühepoolsetest sammudest ja retoorikast ning suurendama jõupingutusi ühise Euroopa seisukoha kujundamiseks suhetes Venemaaga;

25.  nõuab tõelise ja kaasava riigisisese dialoogi taasalustamist, mis võiks ühtlasi tuua kaasa lahenduse sotsiaaltoetuste ja pensionite maksmisele ning humanitaarabi osutamisele konfliktipiirkonna elanikele Ukraina valitsuse poolt; on seisukohal, et on äärmiselt vajalik viia läbi erapooletu ja tõhus uurimine kõigi peamiste vägivaldsete sündmuste suhtes, sh Maidan, Odessa, Mariupol, Slovjansk, Ilovaisk ja Rymarska; on veendunud, et kodanikuühiskonna organisatsioonid võivad etendada olulist rolli inimestevaheliste kontaktide ja vastastikuse mõistmise hõlbustamisel Ukrainas, samuti demokraatlike muutuste ja inimõiguste austamise edendamisel; nõuab tungivalt, et EL suurendaks oma toetust kodanikuühiskonnale;

26.  kiidab heaks Prantsusmaa valitsuse otsuse peatada helikopterikandjate Mistral üleandmine Venemaale; palub liikmesriikidel järgida samasugust põhimõtet seoses nende eksporditavate toodetega, mida ELi sanktsioone käsitlevad otsused ei hõlma, eelkõige relvade ja kahese kasutusega kaupade puhul;

27.  palub komisjonil ning Euroopa naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste volinikul ette valmistada ja kahe kuu jooksul Euroopa Parlamendile esitada kommunikatsioonistrateegia ELile, ELi idapoolsetele naaberriikidele ja Venemaale endale suunatud Vene propagandakampaania tõrjumiseks, ning töötada välja vahendid, mis aitaksid ELil ja selle liikmesriikidel sellele propagandakampaaniale liidu ja liikmesriikide tasandil vastu astuda;

28.  kinnitab oma toetust Malaysian Airlinesi lennu MH17 traagilise allatulistamise asjaolude rahvusvahelisele uurimisele ning oma nõudmist, et selle teo eest vastutajad tuleb kohtu alla anda; peab kahetsusväärseks selles protsessis ilmnenud takistusi ja nõuab, et kõik osapooled ilmutaksid tõelist koostöötahet, tagaksid turvalise ja piiramatu juurdepääsu MH17 allakukkumiskohale ning võimaldaksid juurdepääsu kõikidele muudele vahenditele, mis võivad aidata uurimist läbi viia; väljendab oma soovi olla teavitatud selle uurimise käigus tehtud edusammudest;

29.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikidele, Ukraina presidendile, idapartnerluse riikide valitsustele ja parlamentidele, Venemaa Föderatsiooni valitsusele ja parlamendile, Euronesti parlamentaarsele assambleele, Euroopa Nõukogu parlamentaarsele assambleele ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni parlamentaarsele assambleele.

Õigusalane teave