Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2014/2158(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0019/2015

Esitatud tekstid :

A8-0019/2015

Arutelud :

PV 09/03/2015 - 14
CRE 09/03/2015 - 14

Hääletused :

PV 10/03/2015 - 10.11
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2015)0051

Vastuvõetud tekstid
PDF 201kWORD 107k
Teisipäev, 10. märts 2015 - Strasbourg Lõplik väljaanne
ELi konkurentsipoliitika aastaaruanne
P8_TA(2015)0051A8-0019/2015

Euroopa Parlamendi 10. märtsi 2015. aasta resolutsioon Euroopa Liidu konkurentsipoliitika aastaaruande kohta (2014/2158(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni 6. mai 2014. aasta teatist „2013. aasta konkurentsipoliitika aruanne” (COM(2014)0249) ja sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2014)0148),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 101–109,

–  võttes arvesse nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 1/2003 asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta(1),

–  võttes arvesse nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrust (EÜ) nr 169/2009 konkurentsieeskirjade rakendamiskorra kohta raudtee-, maantee- ja siseveetranspordis(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. novembri 2014. aasta direktiivi 2014/104/EL teatavate eeskirjade kohta, millega reguleeritakse liikmesriikide õiguse kohaseid kahju hüvitamise hagisid liikmesriikide ja Euroopa Liidu konkurentsiõiguse rikkumise korral(3),

–  võttes arvesse komisjoni 11. juuni 2013. aasta teatist kahju suuruse kindlakstegemise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 või 102 rikkumisel põhinevate kahju hüvitamise hagide korral(4),

–  võttes arvesse komisjoni talituste 4. veebruari 2011. aasta töödokumenti „Avalik arutelu: Euroopa ühtne lähenemisviis ühistele kahjunõuetele” (SEC(2011)0173),

–  võttes arvesse komisjoni 11. juuni 2013. aasta teatist „Euroopa horisontaalne kollektiivse õiguskaitse raamistik” (COM(2013)0401),

–  võttes arvesse komisjoni 11. juuni 2013. aasta soovitust 2013/396/ELühiste põhimõtete kohta, mida kohaldatakse liikmesriikide keelava iseloomuga ja kahju hüvitamisele suunatud kollektiivsete õiguskaitsevahendite suhtes ELi õigusest tulenevate õiguste rikkumise korral(5),

–  võttes arvesse sisepoliitika peadirektoraadi poliitikaosakonna 2012. aasta juunis avaldatud uuringut „Monopolidevastane kollektiivne õiguskaitse”,

–  võttes arvesse komisjoni 11. juuni 2013. aasta teatist, mis avaldati nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 27 lõike 4 kohaselt juhtumi AT.39740 – Google kohta(6),

–  võttes arvesse komisjonile esitatud kohustusi vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artiklile 9 juhtumis COMP/39.398 – Visa MIF,

–  võttes arvesse nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määrust (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (EÜ ühinemismäärus)(7),

–  võttes arvesse komisjoni 27. märtsi 2013. aasta konsultatsioone ELi ühinemiskontrolli üle – lihtsustatud menetluse läbivaatamise eelnõu ja ühinemise rakendusmäärus,

–  võttes arvesse komisjoni 13. oktoobri 2008. aasta teatist „Riigiabi eeskirjade kohaldamine meetmete suhtes, mida on võetud seoses finantsasutustega praeguse ülemaailmse finantskriisi olukorras”(8) (pangandusteatis),

–  võttes arvesse komisjoni 5. detsembri 2008. aasta teatist „Finantsasutuste rekapitaliseerimine praeguses finantskriisis: piirdumine minimaalselt vajaliku abiga ja kaitsemeetmed põhjendamatute konkurentsimoonutuste vastu”(9) (rekapitaliseerimisteatis),

–  võttes arvesse komisjoni 25. veebruari 2009. aasta teatist langenud väärtusega varade käsitlemise kohta ühenduse pangandussektoris(10) (langenud väärtusega varade teatis);

–  võttes arvesse komisjoni 23. juuli 2009. aasta teatist finantssektori elujõulisuse taastamise ja praeguse kriisi olukorras riigiabi eeskirjade kohaste ümberkorraldamismeetmete hindamise kohta(11) (ümberkorraldamisteatis),

–  võttes arvesse komisjoni 17. detsembri 2008. aasta teatist „Ajutine ühenduse riigiabi meetmete raamistik praeguses finants- ja majanduskriisis rahastamisele juurdepääsu toetamiseks”(12) (algne ajutine raamistik),

–  võttes arvesse komisjoni 1. detsembri 2010. aasta teatist „Euroopa Liidu riigiabi meetmete ajutine raamistik praeguses finants- ja majanduskriisis rahastamisele juurdepääsu toetamiseks”(13) (uus ajutine raamistik, mis asendab 31. detsembril 2010 lõppenud raamistikku),

–  võttes arvesse komisjoni teatist riigiabi eeskirjade kohaldamise kohta alates 1. augustist 2013 pankade kasuks finantskriisi kontekstis võetavate toetusmeetmete suhtes(14) (pangandusteatis),

–  võttes arvesse komisjoni aruteludokumenti majandus- ja rahanduskomiteele panganduse ümberkorraldamist käsitlevate riigiabi suuniste läbivaatamise kohta,

–  võttes arvesse sisepoliitika peadirektoraadi poliitikaosakonna 2011. aasta juunis avaldatud uuringut „Riigiabi – finantssektorile ja reaalmajandusele ettenähtud eeskirjad kriisitingimustes”,

–  võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Liidu riigiabi eeskirjade kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamise eest makstava hüvitise suhtes(15),

–  võttes arvesse komisjoni 20. detsembri 2011. aasta otsust 2012/21/EL Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes(16),

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Euroopa Liidu raamistik riigiabi jaoks, mida antakse avalike teenuste eest makstava hüvitisena (2011)”(17),

–  võttes arvesse komisjoni 25. aprilli 2012. aasta määrust (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes(18),

–  võttes arvesse oma 15. novembri 2011. aasta resolutsiooni üldist majandushuvi pakkuvate teenuste suhtes kohaldatavate ELi riigiabi eeskirjade uuendamise kohta(19),

–  võttes arvesse komisjoni 9. veebruari 2012. aasta teatist „ELi riigiabi ajakohastamine” (COM(2012)0209),

–  võttes arvesse oma 17. jaanuari 2013. aasta resolutsiooni riigiabi ajakohastamise kohta(20),

–  võttes arvesse komisjoni 30. juuli 2012. aasta ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu 7. mai 1998. aasta määrust (EÜ) nr 994/98, milles käsitletakse Euroopa Ühenduse asutamislepingute artiklite 92 ja 93 kohaldamist teatavate horisontaalse riigiabi liikide suhtes, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1370/2007, mis käsitleb avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel ja maanteel (COM(2012)0730),

–  võttes arvesse komisjoni 5. juuli 2012. aasta ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (COM(2012)0725),

–  võttes arvesse komisjoni suuniseid raudtee-ettevõtjatele antava riigiabi kohta(21),

–  võttes arvesse oma 12. juuni 2013. aasta resolutsiooni regionaalpoliitika kui laiemate riiklike toetusskeemide osa kohta(22),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete 20. oktoobri 2010. aasta raamkokkulepet(23) („raamkokkulepe”), eriti selle lõikeid 9, 12, 15 ja 16,

–  võttes arvesse oma 22. veebruari 2005. resolutsiooni komisjoni XXXIII konkurentsipoliitika 2003. aasta raporti kohta(24), 4. aprilli 2006. aasta resolutsiooni komisjoni 2004. aasta konkurentsipoliitika aruande kohta(25), 19. juuni 2007. aasta resolutsiooni 2005. aasta konkurentsipoliitika aruande kohta(26), 10. märtsi 2009. aasta resolutsiooni 2006. ja 2007. aasta konkurentsipoliitika aruannete kohta(27), 9. märtsi 2010. aasta resolutsiooni 2008. aasta konkurentsipoliitika aruande kohta(28), 20. jaanuari 2011. aasta resolutsiooni 2009. aasta konkurentsipoliitika aruande kohta(29), 2. veebruari 2012. aasta resolutsiooni ELi konkurentsipoliitika aastaaruande kohta(30), 12. juuni 2013. aasta resolutsiooni ELi konkurentsipoliitika aastaaruande kohta(31) ja 11. detsembri 2013. aasta resolutsiooni ELi konkurentsipoliitika aastaaruande kohta(32),

–  võttes arvesse komisjoni talituste 20. juuni 2013. aasta töödokumenti ettevõtjate ühinemise kontrolli tõhustamise kohta (Towards more effective merger control),

–  võttes arvesse komisjoni 9. juuli 2014. aasta valget raamatut „ELi ettevõtjate ühinemise kontrolli tõhustamine”,

–  võttes arvesse oma 5. veebruari 2014. aasta resolutsiooni konkurentsipoliitika jõustamist käsitlevate ELi koostöölepingute ja edasiste arengusuundade kohta(33),

–  võttes arvesse konkurentsivolinik Margrethe Vestageri 6. novembri 2014. aasta avaldust maksundusalast riigiabi käsitlevate uurimiste kohta,

–  võttes arvesse komisjoni 2014. aasta digitaalarengu tegevuskava tulemustabelit,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52 ja artikli 132 lõiget 2,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamust (A8-0019/2015),

A.  arvestades, et mõningad ühtse turu sektorid on riigipiiride ja kunstlike tõkete tõttu endiselt killustatud ning samal ajal teevad muret sellised küsimused nagu sotsiaalne dumping ja struktuurifondide väärkasutamine, mida tuleks käsitleda ELi konkurentsipoliitika raamistikus; arvestades, et konkurents ei toimi kõigis liikmesriikides võrdselt rahuldaval tasemel;

B.  arvestades, et konkurentsipoliitika ise aitab kaitsta Euroopa demokraatiat, kuna see takistab majandus- ja rahandusvõimu liigset koondumist väheste isikute kätte, mis õõnestaks Euroopa poliitiliste võimude suutlikkust toimida suurtest tööstus- ja panganduskontsernidest sõltumatult;

C.  arvestades, et kõigis valdkondades võrdsetel konkurentsitingimustel põhinev konkurentsipoliitika on Euroopa sotsiaalse turumajanduse nurgakivi ja tähtis vahend, mille abil tagada tõhusa, dünaamilise, jätkusuutliku ja uuendusliku siseturu korrakohane toimimine, ergutada majanduskasvu ja töökohtade loomist ning olla ülemaailmselt konkurentsivõimeline; arvestades, et seetõttu ei tohiks kriisi kasutada ettekäändena, et teha järeleandmisi konkurentsieeskirjade jõustamises;

D.  arvestades, et kartellide olemasolu tekitab kahju summas 181–320 miljardit eurot, mis on ligikaudu 3% ELi SKPst;

E.  arvestades, et aastast 2008 kuni 2011. aasta lõpuni anti ELis riigiabina pankadele 1,6 triljonit eurot;

F.  arvestades, et ELi maksumaksjatel jääb saamata hinnanguliselt triljon eurot aastas maksudest kõrvalehoidumise, maksupettuste ja maksuparadiiside tõttu, mis moonutavad ühtsel turul konkurentsi makse tasuvate ja mittetasuvate firmade vahel;

G.  arvestades, et Euroopa kodanikud tahavad kvaliteetsete ja taskukohaste avalike teenuste osutamist;

H.  arvestades, et konkurentsiõiguse põhimõtete rangest rakendamisest saab kasu eeskätt tarbija ning konkurentsi puudumine põhjustab vahendite ebaõiget jaotumist ja vähendab tootlikkust;

I.  arvestades, et energiakulude osas toimib Euroopa ühtne turg USA omast halvemini ning et hinnaerinevused on siin 31% ja USAs 22%;

J.  arvestades, et nn ühtse turu halduspassi sisseseadmine vähendaks konkurentsimoonutusi ja ühtse turu killustumist, mis parandaks Euroopa majanduse kasvupotentsiaali;

K.  arvestades, et VKEde tulemuslik arendamine vaba konkurentsi tingimustes on töökohtade loomise, jätkusuutliku majanduskasvu, innovatsiooni ja investeeringute üks tähtsaimaid eeltingimusi; arvestades, et paljudes liikmesriikides mõjutab VKEsid (kes moodustavad 98% ELi ettevõtjatest) tõsine laenuturu kriis;

L.  arvestades, et majanduskasvu jaoks on tähtis kaupade, teenuste, inimeste ja kapitali vaba liikumine; arvestades, et protektsionism võib pikas perspektiivis pärssida kodumaiste ettevõtete kasvuväljavaateid;

M.  arvestades, et avalikud kartellid toimivad rajamisest alates kuus kuni 14 aastat ning tähendavad majanduses suuremat koormust klientide ja lõppkokkuvõttes tarbijate jaoks;

N.  arvestades, et ELi ühtne patent on samm ühtse turu lõpuleviimise poole ning kõik liikmesriigid peaksid selles osalema;

O.  arvestades, et nn LuxLeaksi dokumentide avaldamine uurivate ajakirjanike rahvusvahelise konsortsiumi poolt viitab vajadusele uurida põhjalikult ja sõltumatult liikmesriikide maksuotsuste praktikat ja selle vastavust ELi riigiabi kontrolli eeskirjadele; arvestades, et nii selle kui ka muude eesmärkide edukaks täitmiseks on ülitähtis konkurentsi peadirektoraadi sõltumatus;

Üldised tähelepanekud

1.  on rahul asjaoluga, et aluslepingutes nimetatakse ELi majandust vabal konkurentsil põhinevaks avatud turumajanduseks; toonitab, et suurem rõhk konkurentsi edendamisele on vajalik töökohtade loomise, majanduskasvu, investeeringute ja Euroopa majanduse ülemaailmse konkurentsivõime auahnete eesmärkide täitmiseks, kuna pikaajaline tulemuslik konkurents soodustab investeeringuid, toob kasu lõpptarbijatele ja ergutab majandust; juhib tähelepanu konkurentsipoliitika kesksele tähtsusele võrdsete konkurentsitingimuste loomisel, mis riiklikke eripärasid täiel määral arvestades ergutab innovatsiooni, tootlikkust, töökohtade loomist ja investeeringuid kõigi ühtsel turul osalejate poolt ja kõigi ärimudelite lõikes, k.a VKEd; palub komisjonil hästitoimiva siseturu ja sotsiaalse progressi saavutamiseks jõustada monopolidevastased, riigiabi ja liitumiste kontrolli eeskirjad;

2.  on seisukohal, et siseturul ettevõtetele võrdsete konkurentsitingimuste tagamine sõltub ka sellest, kuidas võideldakse sotsiaalse dumpingu vastu ning rakendatakse ELi sotsiaal- ja keskkonnaõigust; palub komisjonil kaaluda, milline on tema riigiabi valdkonda sekkumise mõju sotsiaalsfäärile ja tööturule, eriti kõrge tööpuudusega piirkondades, ning lisada selline analüüs oma otsustesse;

3.  rõhutab vajadust võtta sobivaid konkurentsi- ja maksualaseid meetmeid, et aidata Euroopa tööstuskontsernidel ja VKEdel globaliseerumisega toime tulla;

4.  palub komisjonil välja selgitada, millised võimalikud liikmesriikidevahelised tasakaaluhäired võivad konkurentsi moonutada, samuti nende häirete põhjused ja majandusliku mõju;

5.  juhib tähelepanu asjaolule, et konkurentsipoliitikal on keskne tähtsus ühtse turu tervikliku käsituse tugevdamisel, mille eesmärk on Euroopa majandus-, sotsiaalsete ja keskkonnaprobleemide lahendamine; kutsub komisjoni üles võtma tulemuslikult arvesse kodanike, tarbijate ja VKEde vajadusi, seades nende mured otsustusprotsessi keskmesse, et kavandatav konkurentsipoliitika saaks anda Euroopa kodanike jaoks lisaväärtust;

6.  kordab, et komisjon peaks kaaluma vahendite ümbersuunamist vähetähtsatelt või vähekasutatud eelarveridadelt konkurentsi peadirektoraadile; juhib tähelepanu sellele, et piisavalt aktiivse konkurentsipoliitika ajamiseks vajab komisjon sobivaid töötajaid, et oluliselt laiendada ja süvendada selliste rahandusliku riigiabi küsimuste nagu maksuotsuste ja maksudest kõrvalehoidumise uurimist; on veendunud, et komisjon peab saama endale ka asjatundliku juristide kaadri, et jätkuvalt avastada selliseid lünki, millest me oleme teada saanud tänu mitmes liikmesriigis harrastatud sihipäraste maksuskeemide avalikuks tulekule; LuxLeaki paljastuste valguses soovitab tugevdada eelkõige konkurentsi peadirektoraadi rahandusliku riigiabi talitust;

7.  ootab, et komisjon koheselt avaldaks määruse (EÜ) nr 1/2003 (konkurentsieeskirjade rakendamise kohta) kümne aasta tulemuste kokkuvõtte ning palub kaasata Euroopa Parlament kõigisse sellest tulenevatesse algatustesse; kutsub komisjoni üles võtma sobivaid meetmeid määruse vastavusse viimiseks uue õigusliku situatsiooniga, mis tuleneb eelkõige kahjunõudeid käsitleva direktiivi vastuvõtmisest;

8.  tuletab komisjonile meelde vajadust hoolikalt kontrollida riiklike konkurentsiametite sõltumatust;

9.  rõhutab, et konkurentsipoliitika vahendeid ei tohi väärkasutada maksustamismeetmete rakendamise vahenditena; nõuab, et komisjon selgelt teataks, mis talle maksustamise valdkonnas muret teeb;

10.  on seisukohal, et konkurentsiameti demokraatliku legitiimsuse suurendamiseks tuleks edaspidi konkurentsipoliitika aluste ja põhisuuniste väljatöötamisel ja vastuvõtmisel teha tihedamat koostööd Euroopa Parlamendiga;

11.  on rahul riigiabi moderniseerimise käigus kujundatud ühtse käsitusega, mille eesmärk on edendada avalike kulutuste tulemuslikkust eelarvepiirangute tingimustes, eriti kriisist kõige rängemalt tabatud liikmesriikides;

12.  tunnistab, et konkurentsipoliitika tõhus rakendamine eeldab ühtseid ja järjepidevaid kohtulikke tõlgendusi;

13.  märgib, et komisjon tugineb üha enam kulukohustusi puudutavatele otsustele; on aga veendunud vajaduses suurendada väidete sisu läbipaistvust ning luua rohkem õiguslikke pretsedente; on seisukohal, et see puudutab eriti kohtuasju seoses konkurentsieeskirjade rikkumisega sellistes uutes valdkondades nagu digitaalkaupade turud, kus ettevõtjatel võib olla raske otsustada, kas teatav käitumine kujutab endast konkurentsieeskirjade rikkumist;

14.  on veendunud, et läbipaistvuse parandamiseks ning kulukohustuste võtmise otsuste mõningate puuduste leevendamiseks ilma neist tulenevat kasu põhijoontes vähendamata tuleks avaldada komisjoni poolt kostjatele esitatud vastuväidete kõik üksikasjad;

Riigiabi ja üldist majandushuvi pakkuvad teenused

15.  märgib, et üldist majandushuvi pakkuvad teenused moodustavad suure osa kõigist liikmesriikides pakutavatest teenustest ja väidab, et nende tõhusam osutamine muude teenustega võrreldes võib anda märkimisväärset kasu; kinnitab, et tähtis on määratleda üldist majandushuvi pakkuvate teenustena üldkättesaadavad, Euroopa kodanike jaoks elutähtsad teenused, mis ulatuvad tervishoiust sotsiaalkindlustuse ja eluasemeni, ning rõhutada seejuures komisjoni ülesannet tagada, et üldist majandushuvi pakkuvate teenuste eest tasumine oleks ELi riigiabi eeskirjadega kooskõlas;

16.  rõhutab, et ELi struktuurifonde ei või kasutada viisil, mis otseselt või kaudselt toetab teenuste või tootmise teistesse liikmesriikidesse üleviimist;

17.  on veendunud vajaduses uurida põhjalikumalt spordi- ja eriti jalgpalliklubisid, kes võlgnevad sotsiaalkindlustusametitele miljoneid, ilma et nad neid summasid tasuksid või valitsus neid välja nõuaks, kuna sisuliselt võib siin olla tegemist riigiabiga;

18.  rõhutab, et soovitav on hinnata ettevõtete maksustamise ja riigiabi kumulatiivset mõju;

Konkurentsieeskirjade rikkumise tõkestamine ja kartellid

19.  palub komisjonil jälgida tähelepanelikult käesoleva direktiivi rakendamist liikmesriikide poolt ning tagada, et selle sätteid kohaldatakse ühetaoliselt kogu ELis;

20.  väljendab taas muret, et karistusena üksnes trahvide kasutamine ei pruugi olla küllalt tulemuslik; nõuab järjekordselt keerukamate vahendite väljatöötamist, et muuta karistuste süsteem tulemuslikumaks; kordab oma üleskutset komisjonile kaaluda komisjoni 2006. aasta trahvimise suuniste üldist läbivaatamist ning nõuab nende suuniste lisamist määrusesse (EÜ) nr 1/2003; palub, et komisjon hindaks võimalust täiendada kartellidele määratavaid trahve selliste individuaalsete karistustega nagu individuaalsed trahvid ja juhatuse liikmena tegutsemise õiguse äravõtmine; palub komisjonil tagada, et seadusi rikkuvad firmad ei saaks rikkumise heastamisega võrreldes ebaproportsionaalselt suurt kahju;

21.  kutsub komisjoni üles moodustama peadirektoraadis üksusteüleseid eritöökondi järelevalveks valdkondade üle, mille struktuursed eripärad (näiteks kõrged sisenemistõkked või klientide suured kulud müüja vahetamisel) suurendavad konkurentsieeskirjade rikkumise tõenäosust;

22.  palub, et komisjon aitaks luua institutsioonilist mehhanismi, mis tagaks riigiasutuse iga konkurentsieeskirjade rikkumist puudutava otsuse automaatse järelkontrolli, mille käigus komisjon uuriks, kas samasugused probleemid ilmnevad ka Euroopa teiste piirkondade turgudel, kus karistatud firmad tegutsevad;

23.  toetab praegust koostööd Euroopa konkurentsivõrgustikus, mis võimaldab jõustada konkurentsieeskirju kogu liidus kooskõlastatult, ning innustab seda edasi arendama;

24.  palub komisjonil kehtestada ajakavade ja tähtaegade osas selged menetlused, et kiirendada uurimisprotsessi ja vältida selle põhjendamatut venimist; nõuab kõigile konkurentsieeskirjade rikkumiste ja kartellijuhtumite väidetavatele ohvritele ja osapooltele ametlikke õigusi, pannes seejuures piisavalt rõhku süütuse presumptsiooni põhimõttele;

25.  palub, et komisjon esitaks kõigi, eriti kiiresti muutuvatel turgudel aset leidnud konkurentsieeskirjade rikkumiste ja kartellijuhtumite kohta põhjalikud juriidilised ja majanduslikud hinnangud, et omandada selge arusaamine vastavatest turustruktuuridest ja -suundumustest ning võtta sobivaid meetmeid tarbijate kaitseks;

26.  märgib, et konkurentsipoliitika keskmes peaks olema eeskätt tarbijate kaitse, tarbijate heaolu tõstmine, innovatsiooni ergutamine ja majanduskasvu stimuleerimine;

27.  sellega seoses nõuab üksikasju selle kohta, milliste tingimuste korral saab oma tütarettevõtete üle mõju omavat emaettevõtet lugeda eraldi vastutavaks selliste tütarettevõtte poolt teostatud konkurentsieeskirjade rikkumiste eest, milles ta ise vahetult ei osalenud;

28.  korduvate rikkujate osas kordab oma nõuet tuvastada selge seos uuritava seaduserikkumise ja asjaomase ettevõtja poolt varem toimepandud rikkumiste vahel;

29.  märgib, et maksejõuetusest tulenevate trahvi vähendamise taotluste arv on suurenenud, eelkõige nn ühe toote ettevõtjate ja VKEde puhul; rõhutab vajadust läbi vaadata trahvide määramise suunised, et võtta arvesse ühe toote ettevõtjate ja VKEde eripära;

30.  on seisukohal, et turgu valitsev seisund iseenesest ei ole konkurentsiprobleem, kui see saavutati laienemise, innovatsiooni ja edukuse kaudu; sellest erinevalt loeb turgu valitseva seisundi kuritarvitamist tõsiseks konkurentsiprobleemiks; seetõttu palub, et komisjon kaitseks jätkuvalt konkurentsiga seotud menetluste objektiivsust ja erapooletust;

31.  palub, et komisjon käimasolevates konkurentsieeskirjade rikkumistega seotud uurimistes ilmsiks tulnud küsimustes otsustavalt tegutseks ning võtaks kõik meetmed, mis on vajalikud kahjulikele tavadele lõpu tegemiseks ja ausa konkurentsi taastamiseks;

Ühinemiste kontrollimine

32.  nõustub, et ühinemiste tulemuslik kontrollimine on konkurentsieeskirjade jõustamise tähtis vahend, sest see aitab säilitada konkurentsisurvet turuosaliste suhtes;

33.  kutsub komisjoni olema tähelepanelik juhtudel, kus vahetult pärast ühinemist tõusevad tarbijahinnad või oluliselt langeb toote kvaliteet;

34.  tervitab komisjoni ühinemiste lihtsustamise ettepanekut 5. detsembrist 2013 ja tema viimases valges raamatus(34) tehtud ettepanekuid, nõuab aga turuosa, turujõu ja turgude piiritlemise mõistete senisest palju selgemat määratlemist;

35.  rõhutab vajadust koostada ülevaade, et välja selgitada, kas ühinemiste kontrollimise praeguses praktikas arvestatakse turgude rahvusvahelistumisega, eriti seoses turu geograafilise määratlemisega; on seisukohal, et komisjon peaks ühinemiste kontrollimise eeskirjade muutmisel sellise ülevaate tulemusi arvesse võtma;

36.  palub komisjonil hoolikalt kontrollida, kas tõesti esineb tühikuid tema pädevuses kontrollida ettevõtete üle kontrolli mitteomavaid vähemusaktsionäre;

Valdkondlikud arengud

Energeetika ja keskkond

37.  rõhutab energiavarustuse taskukohasuse, jätkusuutlikkuse ja kindluse tähtsust Euroopa majanduse ja selle konkurentsivõime jaoks; on seisukohal, et konkurentsipoliitika peab eelnimetatud kolme eesmärki arvesse võtma turu praeguse killustumise vastastes meetmetes, gaasi- ja elektrituru liberaliseerimise kolmanda paketi õigel ja õigeaegsel rakendamisel, hulgi- ja jaemüügiteenuste üksteisest lahutamise toetamisel konkurentsivaenulike tegevuse tõkestamise eesmärgil ning kodumajapidamistele ja ettevõtetele taskukohase energia tarnimisel; tunnistab, et komisjoni uued riigiabi suunised keskkonnakaitse ja energeetika valdkonnas võivad pidurdada mõningate liikmesriikide püüdeid edendada taastuvenergiat; rõhutab, et taastuvatele energiaallikatele antava riigiabi reguleerimine peab toimuma võimalikult samas vaimus nagu igas muus valdkonnas ning võttes arvesse ELi 2030. aasta kliima- ja energeetika-alaseid eesmärke ja riikide eripärasid;

38.  rõhutab, et täiesti õiglase ja konkurentsile avatud Euroopa energiaturuni jõudmiseks on tähtis vältida monopolistlikku tegevust; seetõttu nõuab monopoolsete tarnijate ja tarbijaid mõjutava diskrimineerimise kaotamist; on seisukohal, et Euroopa gaasiturg peaks arenema õiglaste ja stabiilsete hindadega energialiidu suunas ning selleks tuleb mitmekesistada energiaallikaid ja muuta strateegilised taristud kättesaadavamaks;

39.  kutsub komisjoni üles viima läbi uuringuid ja astuma vajalikke samme, tagamaks et põhivõrguettevõtjad teeksid praegused võrkudevahelised ühendused energiaturule täielikult kättesaadavaks, mis parandaks elektrienergia siseturu toimimist ning aitaks täita ELi 2030. aasta kliima- ja energeetikaalaseid eesmärke võimalikult madalate sotsiaalmajanduslike kuludega liidu tasandil;

40.  nõuab komisjonilt selle korraldamist, et ühtsel turul noteeritud börsiettevõtted ja börsil noteerimist taotlevad ettevõtted annaksid aru oma fossiilkütuste varudest ja võimalikest CO2 heitkogustest, koostaksid õiged ja usaldusväärsed summeeritud keskkonnaaruanded ning avaldaksid nõuetekohaseid raamatupidamisjuhendeid järgides oma varude ja heitkoguste suurused, kuna see on vajalik võrdsete konkurentsitingimuste tagamiseks jätkusuutlikul investeeringute turul;

41.  palub komisjonil uurida, mil määral võib kriitilise tähtsusega toorme tarnijate koondumine tekitada ebavõrdseid konkurentsitingimusi, kahjustada kliendivaldkondade tegevust ja pärssida ökoloogiliselt tõhusamat majandust; on seisukohal, et mõned toormed võivad olla ülitähtsad keskkonnaeesmärkide täitmiseks vajalike ökoloogiliselt tõhusate tehnoloogiate ja uuenduste kasutuselevõtmiseks;

42.  kinnitab, et konkurentsipoliitika peaks aitama edendada läbipaistvust, avatud standardeid ja koostalitlust, et vältida olukorda, kus mõni energeetikavaldkonna turul tegutsejatest takistab tarbijaid ja kliente säästvat tehnoloogiat arendamast; nõuab tungivalt, et komisjon jälgiks tähelepanelikult konkurentsi taset, kuna vaatamata turgude järkjärgulisele avanemisele alates 1990. aastate keskpaigast langeb kolme suurima osalise arvele siiani umbes 75% elektriturust ja üle 60% gaasiturust; kutsub komisjoni üles tagama energiaturul nõuetekohast konkurentsi, et parandada riiklikku toetust innovatsioonile ja taastuvate energiaallikate kättesaadavust;

43.  palub komisjonil tagada, et kõik liikmesriigid võtaksid energiat käsitlevad määrused ja direktiivid üle ja kohaldaksid neid korrektselt; kutsub komisjoni üles olema eriti tähelepanelik, kui energiahinnad ületavad ELi keskmist, sest kõrged hinnad moonutavad konkurentsi ja kahjustavad tarbijaid;

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning meedia

44.  on veendunud, et ELi töökohtade loomise, majanduskasvu ja investeeringute alaste eesmärkide osas tulemuste saavutamiseks tuleb keskenduda digitaalsele ühtsele turule; tunnistab konkurentsipoliitika tähtsust digitaalse ühtse turu rajamisel; on veendunud, et ELi õigusraamistikku tuleb kiiresti turul toimuvate arengutega kohandada; palub komisjonil praegused konkurentsiõiguse alased aktid läbi vaadata, et otsustada, kas need vastavad digitaalajastu vajadustele; leiab, et prioriteedid, mis on esitatud aruandes prioriteetide kohta digitaalse ühtse turu rajamisel Läänemere piirkonnas (Priorities towards a Digital Single Market in the Baltic Sea Region), võiksid saada kogu ELi eesmärkideks;

45.  väljendab heameelt konkurentsivoliniku teate üle, et komisjon kavatseb täiendavalt uurida Google’i tegevust mobiilside sektoris ja digitaalsel turul tervikuna; kahetseb, et nelja uurimisele kulunud aasta ja kolme kulukohustusi puudutavate ettepanekute kompleksi järel ei ole komisjon saavutanud silmaganähtavaid tulemusi Google’i vastu algatatud konkurentsieeskirjade rikkumise menetluse tähtsaimas konkurentsi puudutavas küsimuses seoses asjaoluga, et päringutulemusi kuvades rakendab Google omaenda teenuste suhtes sooduskohtlemist; rõhutab, et komisjon peab Google’i asja kiiresti lahendama, kui soovib, et tema digitaalarengu tegevuskava oleks võrdsete konkurentsitingimuste osas usutav ja usaldusväärne; nõuab komisjonilt otsustavat tegutsemist kõigi tuvastatud probleemide osas, mittediskrimineerimise põhimõttele tuginevate jõuliste meetmete võtmist dünaamilistel ja kiiresti muutuvatel digitaalsetel turgudel (nt veebiotsingu- ja reklaamiturud) ilmnevate konkurentsiõiguse rikkumiste suhtes ning pikaajalise lahenduse leidmist õiglase, avatud ja tasakaalustatud interneti otsingusüsteemi osas;

46.  palub, et komisjon mobiliseeriks konkurentsipoliitika abivahendid ja turualased teadmised nii, et need vajalikul määral toetaksid töökohtade loomise ja majanduskasvu tegevuskava, seda ka digitaalsel ühtsel turul; sellega seoses peab komisjoni laiemate ettevõtmiste toetamise huvides oluliseks jätkuvalt arendada konkurentsiküsimuste majanduslikku ja õiguslikku käsitust ning arendada edasi turujärelevalvet;

47.  toonitab, et uue põlvkonna lairibasektoris on endistel monopolidel ülivõimas, enam kui 80% suurune turuosa; tuletab meelde, et toimiv konkurents on tõhusate investeeringute parim edendaja ning annab tarbijatele suurimat kasu hinna, valiku ja kvaliteedi osas; palub seepärast, et komisjon nõuetekohaselt jõustaks nii konkurentsialased eel- kui ka järelmeetmed, et vältida turul liigset kontsentratsiooni ja valitseva seisundi kuritarvitamist, kuna konkurentsisurve on põhiline tegur, mis tagab, et tarbijad võivad saada kvaliteetsetest ja mõistliku hinnaga teenustest suurimat kasu;

48.  rõhutab, et konkurentsi piiramine tõenäoliselt ei suurenda investeeringuid lairibatehnoloogiasse, sealhulgas kaugetes piirkondades, kuna täielik hõlmatus põhiliste lairibateenustega on Euroopas saavutatud sellise reguleeriva raamistiku abil, mis tagab juurdepääsu turgu valitsevate ettevõtjate võrkudele;

49.  on veendunud, et investeeringud uue põlvkonna lairibataristusse on selgelt digitaalmajandusse ja -ühiskonda jõudmise põhiküsimus, kuid investeeringute maksimeerimiseks peaks telekomivaldkonna poliitika võimaldama kõigil osalejatel teha tõhusaid investeeringuid, andes neile tegeliku juurdepääsu mittedubleeritavatele võrguvaradele ning eesmärgipärastele hulgimüügitasandi juurdepääsutoodetele;

50.  kutsub komisjoni üles tuginema oma otsustes ja poliitika-alastes ettepanekutes õigete, asjakohaste ja sõltumatute andmehulkade põhjalikule ja erapooletule analüüsile; toonitab eriti kahtlusi nende andmete õigsuses, mis on esitatud seoses ELi mahajäämusega kiire lairibaühenduse osas, pidades muu hulgas silmas andmeid lõpptarbijatele pakutavate kiiruste, taristutesse tehtavate investeeringute ja sektori finantsseisu kohta ülemaailmses võrdluses;

51.  tuletab meelde, et võrguneutraalsus on ülioluline selle tagamiseks, et ei toimuks diskrimineerimist internetiteenuste vahel ja toimiks täielik konkurents;

52.  rõhutab, et digitaalvaldkonnas konkurentsi tugevdamiseks ning kasvu, konkurentsivõime ja tarbijate usalduse tõstmiseks tuleb kindlasti vastu astuda digitaalse turu killustumisele, muu hulgas uurida digitaalse turu peamistes valdkondades esinevate tõkete iseloomu, tagada avatud internet ja sätestada võrguneutraalsus ELi õiguses, nii et kogu internetiliiklust koheldaks võrdselt, ilma diskrimineerimise, piiramise või sekkumiseta; on seisukohal, et avatud standardid ja koostalitlusvõime toetavad ausat konkurentsi; juhib tähelepanu sellele, et konkurentsipoliitika peab olema tulevikuks ette valmistatud ja selles tuleb võtta arvesse uusi veebimüügimeetodeid;

53.  rõhutab, et püüdlused tugevdada vaba ja ausat konkurentsi, sealhulgas digitaalse ühtse turu ja muude teenustevaldkonna aspektide arendamise teel, peaksid toimima tarbijate ja VKEde huvides; kordab, et sellised püüdlused suurendavad tarbijate valikuvõimalusi ja loovad keskkonna, kus VKEd ja mikroettevõtted saavad ilmutada suuremat loovust ja uuenduslikkust; on veendunud, et reguleerivate ja õiguskaitseasutuste poolt eksitavate ja ebaausate tavade vastu võetavad kiired meetmed on konkurentsipoliitika rakendamisel otsustava tähtsusega;

Ühistarbimine

54.  nõuab, et komisjon analüüsiks, kuidas hõlmata kasvav ühistarbimine ELi õigusaktidega; on veendunud sellise kohandamise vajalikkuses võrdsete konkurentsitingimuste seisukohalt, mis tagavad ausa konkurentsi kõigi osalejate vahel;

55.  on veendunud, et nn ühistarbimisega seotud ettevõtted peavad sarnaselt tavapäraste ettevõtetega maksma makse ja täitma eeskirju, kuna teistsugune käitumine moonutaks konkurentsi ja oleks kahjulik liikmesriikide rahandusele;

56.  rõhutab, et turgu valitsevate ettevõtete tegevuse tulemuslik uurimine ja kiired meetmed rikkumiste korral on eriti olulised seetõttu, et ebaseaduslik tegevus võib väikesed ja uuenduslikud konkurendid liiga kiiresti turult välja süüa;

57.  märgib, et ühistarbimise puudulik reguleerimine annab mõningatele ettevõtjatele ebaõiglasi eeliseid ning samas vähendab stiimuleid asjaomastesse valdkondadesse investeerida;

Riigihanked

58.  kutsub liikmesriike üles rakendama õigeaegselt ELi uusi riigihanke-eeskirju, sealhulgas lepingu objekti puudutavate kriteeriumitega seotud sätteid, näiteks sotsiaalseid, ökoloogilisi ja innovaatilisi näitajaid, samuti eeskirju, mis puudutavad e-haldust, e-hankeid ja partiidesse jagamist, kõik ikka selle nimel, et hüppeliselt kasvaks aus konkurents ja avaliku sektori asutused saaksid oma kulutuste eest võimalikult suurt tulu; nõuab tungivalt, et komisjon tagaks eeskirjade võimalikult täieliku kohaldamise, et takistada pakkumismahhinatsioonide, turgu valitseva seisundi kuritarvitamise, diskrimineerimise ja VKEde kõrvalejäämise tõttu tekkivaid konkurentsimoonutusi; kutsub komisjoni üles seadma oma meetmed ülemaailmsesse raamistikku ning selleks siduma ELi Euroopa-sisene konkurentsipoliitika nõudmistega kolmandate riikide riigihanketurgude avamiseks;

59.  rõhutab kui tähtis on, et komisjon annaks ettevõtetele, eriti VKEdele ning avaliku sektori asutustele üksikasjalikud ja selged suunised, et aidata neil mõista hiljuti vastu võetud riigihanke alaseid õigusakte ja eelkõige neist tulenevaid uusi paindlikke võimalusi;

60.  kutsub komisjoni üles hoolikalt jälgima ostude tsentraliseerimist riigihanketurul, et vältida ostujõu liigset koondumist ja kokkumängu ning säilitada VKEde turulepääsu võimalused kooskõlas Euroopa väikeettevõtlusalgatusega „Small Business Act”;

61.  kutsub komisjoni üles oma peadirektoraatide ja asutuste kaudu hankemenetluste korraldamisel sõlmima rohkem odavamaid lepinguid ja lepinguid maksumusega on üle 193 000 euro, selle asemel et kasutada pea eranditult üksnes raamlepinguid, mis takistavad riigihanketuru avamist Euroopa VKEdele, sest toovad kasu vaid suurtele, otsustuskeskuste lähedal asuvatele äriühingutele ja konsortsiumitele;

Finantsteenused

62.  nõuab juba neljandat korda järjest pangandussektorile antava riigiabi kriisirežiimi kiiret lõpetamist; tunnistab, et 2013. aasta augustis avaldatud komisjoni panganduse teatis ei ole piisav selleks, et maksumaksjaid kaitsta ja pankadele antavat võimalikku toetust piirata; toonitab, et pangandussüsteemile antud riigiabi ei ole suurendanud laenuandmist ega taastanud usaldust; nõuab tungivalt, et komisjon kontrolliks hoolikalt pangandussektorit, selleks et tugevdada Euroopa pangandusturgudel konkurentsi ja seeläbi maksimeerida liidu kodanike saadavat kasu; rõhutab, et on oluline taastada tavapärane kontroll riigiabi üle kohe, kui see on pangandussektori jaoks teostatav;

63.  rõhutab monopolidevastaste eeskirjade jõustamise panust finantsteenuste sektori läbipaistvamaks muutmisel;

64.  peab kahetsusväärseks, et komisjon ei ole võtnud mingeid meetmeid tegelemiseks erapankade ümberkorraldamisel toime pandud rikkumistega, sh nendega, mis puudutavad väikehoiustajaid ja selliste finantsinstrumentide väikeomanikke, nagu eelisaktsiad, mida on paljudel juhtudel turustatud ilma, et see oleks täielikus kooskõlas ELi õigusaktidega;

65.  palub, et komisjon teostaks finantssektori üle hoolikat järelevalvet, et tugevdada Euroopa pangandus- ja investeeringuturul konkurentsi ning investorite ja tarbijate kaitset; märgib, et pangandussektori konsolideerimine on mitmete finantseerimisasutuste turuosa nii palju suurendanud, et see ületab nüüd kriisieelse taseme, ning et finantsinvesteeringute valdkond on samaaegselt kasvanud, ilma et see oleks reaalmajandusele mingit kasu toonud; on veendunud, et täielikult toimiva ühtse turu säilitamine eeldab finantsvaldkonna ettevõtjate jaoks võrdseid konkurentsitingimusi ning et tuleb võtta meetmeid, mis hoiaksid ära läbipaistvuse vähenemise ja kartellilaadsete struktuuride tekke;

66.  tunnistab, et riigiabi kontrollimisel on alates kriisi puhkemisest olnud raskustes olevate pankade ümberkorraldamis- ja kriisilahendusmehhanismina oluline roll;

67.  on veendunud, et kriisiaegadel peaks riigiabi kontroll keskenduma nii pangandussüsteemi stabiliseerimisele kui ka võitlusele krediiditingimuste ebaõiglase segmenteerimise ja VKEde diskrimineerimise vastu ühtsel turul;

68.  on veendunud, et komisjon peaks kaaluma võimalust seada VKEde krediteerimine pankadele riigiabi andmise tingimuseks;

69.  on veendunud, et panganduse reguleerimisel tuleb arvestada, et väikestel asutustel on eeskirjade täitmise tagamiseks vähem vahendeid, mistõttu eeskirjad peaksid olema võimalikult lihtsad, et mitte põhjustada suurpanku soosivaid moonutusi;

70.  nõuab tungivalt, et komisjon jälgiks tähelepanelikult neid pangandussektori turge, kus eriti kriisiolukorras toimunud ümberkorralduste tagajärjel on koondumine suur või kasvav; tuletab meelde, et oligopoolsed turud on eriti altid konkurentsi kahjustavaid tavasid järgima; kardab, et selline koondumine võib lõpuks tarbijatele kahju tuua;

71.  nõuab tungivalt komisjonilt selle tagamist, et pangad müüksid enne riigiabi saamist oma osaluse muudes ettevõtetes ning vähendaksid seeläbi maksumaksja koormust;

72.  on seisukohal, et erilist tähelepanu tuleb pöörata elektrooniliste kaardimaksete turu killustumisele, sealhulgas sellistele probleemidele nagu teenusest ilmajäämine, kui tarbija kolib teise liikmesriiki;

73.  tervitab Euroopa Kohtu 11. septembri 2014. aasta otsust konkurentsivastaste krediitkaardimakse tasude kohtuasjas, samuti komisjoni edukaid meetmeid selle tagamiseks, et maksete sektori standardiseerimine ei mõjutaks turule sisenemist ja innovatsiooni; kordab parlamendi seisukohta, et krediitkaardimakse tasudele tuleks kehtestada ülempiir, et vähendada tarbijate jaoks ebavajalikke kulusid; sellega seoses palub komisjonil kiirendada mobiilimaksete standardiseerimise kavandamist, tagades samas, et võetavad meetmed ei takistaks uusi turule tulijaid ega eelistaks turgu valitsevaid ettevõtteid ning et reguleeriv raamistik oleks tulevaste tehnoloogiliste arengute edendamiseks tehnoloogiliselt neutraalne;

74.  on veendunud, et selle sektori välismõjude arengut tuleks hoolikalt jälgida; väljendab muret selle üle, et finantseeskirjade standardimine põhjustab võrdsete konkurentide seas erinevate normide väljatöötamist;

75.  märgib, et finantssektori reguleerimisel on pärast 2008. aastat märkimisväärselt palju saavutatud; rõhutab vajadust jätkuvalt tegeleda küsimusega finantseerimisasutustest, mis on liiga suured, et pankrotistuda ning saavad seetõttu jätkuvalt varjatud toetusi; on veendunud, et majandus- ja rahanduskomisjoni tulevasse raportisse, milles tehakse kokkuvõte finantsteenuseid reguleerivatest õigusaktidest ja nende mõjust, tuleks lisada ELi uue finantsmääruse konkurentsiaspektide põhjalik analüüs, tagamaks et ELi pangad oleksid igasugustes tingimustes võimelised rahvusvaheliste finantseerimisasutustega konkureerima;

Rahanduslik riigiabi

76.  väljendab muret liikmesriikide võimalike seadusevastaste ettevõtete tulumaksustamise tavade pärast ning palub, et komisjon võimalikult kiiresti ja kõiki olemasolevaid tõendeid kasutades viiks lõpule oma käsilolevad maksuotsuste uurimised; nõuab, et esmatähtsaks loetaks maksukärbete uurimine, millised kärped võivad olla üks ebaseadusliku riigiabi vorme; rõhutab, et ausam maksukonkurents on siseturu usaldusväärsuse, riikliku rahanduse elujõulisuse ja võrdsete konkurentsitingimuste seisukohalt möödapääsmatu;

77.  juhib tähelepanu LuxLeaksi dokumentide avaldamisele uurivate ajakirjanike rahvusvahelise konsortsiumi poolt; on rahul konkurentsivoliniku lubadusega viia läbi liikmesriikide maksuotsuste ja nende poolt ELi konkurentsiõiguse järgimise põhjalik sõltumatu uurimine; märgib, et maksustamise vältimine mõningate ettevõtete poolt moonutab konkurentsi ühtsel turul; innustab komisjoni valvsalt jõustama ELi riigiabi kontrolli eeskirju;

78.  palub komisjoni presidendil tagada nüüd ja edaspidi konkurentsivoliniku juhtimisel toimuvate liikmesriikide maksuotsuste tegemise tavade uurimiste sõltumatus; nõuab, et Euroopa Parlamenti üldjoontes teavitataks nende uurimiste käigust, et tagada nende läbipaistvus ja sõltumatus; palub, et komisjon esitaks võimalikult kiiresti aruande oma vastavate järeldustega; tuletab meelde konkurentsivoliniku lubadust uurida, milline on ettevõtete teostatud ja riiklikult õhutatud agressiivse maksustamise vältimise üldine mõju konkurentsile, ning pärast faktide kokkusaamist vajaduse korral seda uurimist laiendada;

Põllumajanduslik toidutööstus

79.  kutsub komisjoni üles tema eelseisva ÜPP reformi läbivaatamise käigus uurima ülekantud vahendite kaasrahastamist ning nõuab konkurentsile keskenduvate ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alade meetmete lihtsustamist ja ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alade vahekultuuride ja lämmastikku siduvate kultuuride jaoks mõeldud tegurite konkurentsi seisukohast neutraalset läbivaatamist;

80.  palub, et komisjon pärast oma hiljutist ülevaadet kaasaegse jaemüügi majanduslikust mõjust valikule ja innovatsioonile ELi toiduainesektoris kaaluks, millist mõju võivad avaldada suured supermarketid, mis valitsevad turgu nii suurel määral, et nende ühine ostujõud moonutab tarnekettide vahelist konkurentsi nii Euroopas kui ka arengumaades;

Farmaatsia- ja tervishoiuteenuste sektor

81.  märgib, et see sektor on riikliku reguleerimise tõttu killustunud; tunneb heameelt ELi konkurentsipoliitika panuse üle kunstlike sisenemistõkete kõrvaldamisel;

82.  nõuab, et ajutist hinnakujundust hõlmavate juhtude hindamisel pöörataks erilist tähelepanu uuenduslikele meditsiinitoodetele ja raviprotseduuridele;

83.  märgib, et konkurentsipoliitika võib aidata parandada geneeriliste ravimite kättesaadavust;

Transpordi- ja postiteenused

84.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama võrdseid konkurentsitingimusi, mis võimaldavad kõigi transpordiliikide siseselt vaba ja samas ausat konkurentsi; tunnistab aga, et seejuures tuleb nõuetekohaselt arvesse võtta ka transpordivaldkonna arvukaid riiklikke eriõigusnorme; rõhutab, et transporditaristu on füüsiliste ja juriidiliste isikute ellujäämiseks ja heaoluks hädavajalik, seda eriti hõredalt asustatud piirkondades ja kaugetel saartel;

85.  kutsub komisjoni ja liikmesriike tegema rohkem, et tagada aus konkurents ja kvaliteetsemad teenused raudteesektoris ning sadama- ja lennujaamavõrgustike majandamisel, eriti kui nende majandamine on keskvalitsuse monopol; rõhutab, et konkurents ei eelda tingimata toimivate teenuste erastamist; palub ka komisjonil tagada, et lennufirmad ei kuritarvitaks oma valitsevat seisundit teatavates lennujaamades;

86.  on veendunud, et komisjon peaks veelgi tugevdama konkurentsi- ja transpordipoliitika vahelisi seoseid, et muuta Euroopa transpordisektor konkurentsivõimelisemaks ning liikuda edasi ühtse transpordituru lõpuleviimise suunas;

87.  nõuab tungivalt, et komisjon viiks lõpule Euroopa ühtse raudteepiirkonna rajamise, tagaks taristuettevõtjate ja raudtee-ettevõtjate vaheliste rahavoogude täieliku läbipaistvuse ning kontrolliks, kas igal liikmesriigil on tugev ja sõltumatu riiklik reguleeriv asutus;

88.  rõhutab, et raudteekaubavedude sektori ühtset turgu mõjutavad ELi õigusaktide ebaõige või ebatäielik ülevõtmine liikmesriikides ning kitsaskohad piiriüleses liikuvuses, mis kahjustavad konkurentsi ja majanduskasvu; palub komisjonil uurida, kas selliseid liikmesriigiti erinevaid tehnilisi või turutõkkeid nagu rööpmevahe, energiavarustus ja signalisatsioonisüsteemid saab lugeda konkurentsieeskirjade rikkumiseks;

89.  kutsub komisjoni üles esitama põhjendatud ülevaate, et teha kindlaks, millistel lennuettevõtjatel on teiste teenuseosutajate ees eelisseisund tänu eritingimustele või oma turgu valitseva seisundi väidetavale kuritarvitamisele teatavates lennujaamades;

90.  väljendab muret selle pärast, et liikmesriigid rakendavad ja jõustavad erinevalt rahvusvaheliste maanteevedude eeskirju, näiteks maanteetranspordi kabotaažvedude ja puhkeaegade määrust, samuti sotsiaalse dumpingu võimaluste pärast transporditeenustes laiemalt, ning on kindel, et nende probleemidega tuleb tegeleda;

91.  on rahul komisjoni algatusega, mille eesmärk on panna rahvusvahelised autorendifirmad loobuma praktikast, mis ei lase tarbijatel nende elukohaliikmesriigist sõltuvalt saada parimat kehtivat hinda; rõhutab, et tarbijaid ei tohiks takistada saamast ühtsel turul kaupade või teenuste ostmisel parimat võimalikku hinda;

92.  kutsub komisjoni võtma meetmeid autorendisektori killustatuse vähendamiseks, kuna praegu tõstavad siseriiklikud eeskirjad tublisti piiriülese liikumise hinda ja kahjustavad sellega ühtset turgu;

93.  rõhutab, et tegevus ELi konkurentsivõime õhutamiseks peab alati toimuma üldsuse huvides; tunnistab, et tulemuslik ELi konkurentsipoliitika on seotud vajadusega teha elutähtsatesse avalikesse teenustesse, sealhulgas transporditeenustesse mahukaid investeeringuid;

Kultuur ja sport

94.  nõuab tungivalt, et komisjon uuriks rahvusvaheliste spordiföderatsioonide kuritarvitusi – näiteks ei lasta nende liikmetel kasutada õigust osaleda vastava föderatsiooni poolt tunnustamata alternatiivsetel spordiüritustel ning sportlastele, ametnikele ja treeneritele, kes ei kuuletu, kehtestatakse näiteks eluaegne olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel osalemise keeld;

Rahvusvaheline mõõde

95.  nõuab Atlandi-ülesesse kaubandus- ja investeerimispartnerluse lepingusse sellise konkurentsipeatüki lisamist, mis hõlmaks konkurentsieeskirjade rikkumist, ühinemisi, riigiettevõtteid, toetusi ja ebavõrdset turulepääsu; nõuab sellistes lepingutes sisalduvate meetmete ja nendega seotud probleemide ja edusammude neutraalset meediakajastust;

96.  tunnustab ja toetab komisjoni nimetatud vajadust suurendada konkurentsipoliitika tähtsust rahvusvahelises majanduskoostöös, sealhulgas koostöö kaudu kogu maailma konkurentsiasutustega; tuletab meelde, et selline reguleerimise ja jõustamisega seotud koostöö aitab kindlustada maailmaturgudel tegutsevatele Euroopa ettevõtetele võrdsed konkurentsitingimused;

97.  rõhutab rahvusvahelise koostöö tähtsust konkurentsiõiguse põhimõtete tulemusliku kohaldamise jaoks globaliseerumise ajastul; kutsub seepärast komisjoni üles tihendama rahvusvahelist koostööd konkurentsiga seotud küsimustes;

98.  palub komisjonil uurida, kui suures ulatuses võiks sõlmida konkurentsi käsitlevaid lepinguid täiendavate kolmandate riikidega, kes soodustavad uurimisasutuste vahelist teabevahetust; toonitab, et hiljuti Šveitsiga sõlmitud konkurentsialane leping võib olla selliste tulevaste lepingute eeskujuks;

Euroopa Parlamendi roll

99.  juhib tähelepanu raamlepingu sättele, millega nõutakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule võrdset juurdepääsu nõupidamistele ja nende võrdset teavitamist konkurentsipoliitika siduvate ja mittesiduvate õigusaktide ettevalmistamisest;

100.  juhib tähelepanu Euroopa Parlamendi kesksele tähtsusele Euroopa tarbijate huvide esindajana konkurentsieeskirjade nõuetekohasel jõustamisel;

101.  on rahul Euroopa Parlamendi kaasseadusandja rolliga konkurentsieeskirjade rikkumisest tingitud kahjutasunõudeid käsitleva direktiivi koostamisel ning peab selle direktiiviga seotud menetlusi näiteks tulevasest institutsioonidevahelisest koostööst konkurentsiküsimustes;

102.  kordab, et konkurentsipoliitika kujundamisel peab komisjon olema täiel määral aruandekohustuslik ja järgima Euroopa Parlamendi resolutsioone;

103.  palub volinikul võtta tavaks osaleda asjaomaste parlamendikomisjonide ning parlamendi majandus- ja rahanduskomisjoni konkurentsiküsimuste töörühma koosolekutel;

104.  on seisukohal, et Euroopa Parlamendil peaks olema konkurentsipoliitikas kaasotsustamisõigus; peab kahetsusväärseks, et ELi toimimise lepingu artiklites 103 ja 109 nähakse ette vaid parlamendiga konsulteerimine; on veendunud, et selline demokraatia puudujääk on lubamatu; teeb ettepaneku kõrvaldada see puudujääk võimalikult kiiresti konkurentsipoliitikat käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppega ning vormistada see aluslepingute järgmise läbivaatamise käigus;

Komisjoni konkurentsipoliitika prioriteedid

105.  rõhutab konkurentsivoliniku rolli töökohtade loomise ja majanduskasvu ning digitaalse ühtse turu, energiapoliitika, finantsteenuste, tööstuspoliitika ja maksudest kõrvalehoidumise vastase võitluse edendamisel;

106.  nõuab, et komisjon töötaks Euroopa konkurentsivõrgustiku raames välja suunised ja menetlused, mis tagavad tõhusa järelevalve selle üle, kuivõrd on liikmesriikide maksuotsused riigiabi eeskirjadega kooskõlas;

107.  on rahul, et komisjon kohustus tagama konkurentsieeskirjade tulemusliku jõustamise nende eeskirjade rikkumise ja kartellide, ühinemiste ja riigiabi valdkonnas, säilitades turuarengutega vastavusse viidud konkurentsialased õigusaktid ning edendades ka innovaatilist konkurentsikultuuri ELis ja kogu maailmas;

108.  kutsub komisjoni üles hindama hiljutiste konkurentsieeskirjade rikkumise juhtude menetlemist ja leidma lahenduse tõstatatud vormiküsimusi puudutavatele muredele;

109.  palub komisjonil välja töötada maksukonkurentsi puudutavad kooskõlastatud ettepanekud ja esitada need nõukogule;

110.  kutsub komisjoni üles andma Euroopa Parlamendile jätkuvalt igal aastal aru konkurentsipoliitika kohaldamise alastest suundumustest ja tagajärgedest;

111.  tervitab voliniku kuulamise käigus antud lubadusi, eriti selles, mis puudutab edasist koostööd ja sidemete tugevdamist Euroopa Parlamendiga;

112.  kutsub komisjon üles tegema rohkem aktiivse konkurentsipoliitika kui sotsiaalse turumajanduse tugisamba edendamiseks;

113.  on seisukohal, et kogumiku kujul vormistatud tulemustabel tuleks kiiresti tarbijatele ja ettevõtjatele kättesaadavaks teha;

114.  märgib, et paljudes liikmesriikides puudub endiselt selgus küsimuses, kas pidada Euroopa tarbijakeskuste rahastamist ebaseaduslikuks riigiabiks; tunneb muret, et nimetatud keskuste rahastamine võib seetõttu ohtu sattuda; palub komisjonil teavitada liikmesriike võimalikult kiiresti sellest, kas sellisest rahastamisest tuleb teatada, et tagada jätkuv toetus Euroopa tarbijakeskuste toimimisele;

115.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et kõigi poliitiliste tasandite võimuorganid kohustuksid riigiabi eeskirju täht-tähelt täitma;

116.  nõuab Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni esindajaid ning teadlasi koondava ühisorgani moodustamist, et analüüsida pikaajalisi arenguid ja tulevase konkurentsipoliitika kujundamist sellistes tulevikuvaldkondades nagu digitaalmajandus või energeetikasektor;

117.  nõuab kompromissitut analüüsi selle kohta, milline on vastutustundlik riiklik maksupoliitika, eriti seoses konkurentsi moonutava ebaõiglase maksupoliitika, maksustamiskorra ja maksuvabastustega, et edaspidi saaks rakendada sellise tegevuse suhtes tulemuslikke vastumeetmeid;

o
o   o

118.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide konkurentsiametitele.

(1) EÜT L 1, 4.1.2003, lk 1.
(2) ELT L 61, 5.3.2009, lk 1.
(3) ELT L 349, 5.12.2014, lk 1.
(4) ELT C 167, 13.6.2013, lk 19.
(5) ELT L 201, 26.7.2013, lk 60.
(6) ELT C 120, 26.4.2013, lk 22.
(7) ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.
(8) ELT C 270, 25.10.2008, lk 8.
(9) ELT C 10, 15.1.2009, lk 2.
(10) ELT C 72, 26.3.2009, lk 1.
(11) ELT C 195, 19.8.2009, lk 9.
(12) ELT C 16, 22.1.2009, lk 1.
(13) ELT C 6, 11.1.2011, lk 5.
(14) ELT C 216, 30.7.2013, lk 1.
(15) ELT C 8, 11.1.2012, lk 4.
(16) ELT L 7, 11.1.2012, lk 3.
(17) ELT C 8, 11.1.2012, lk 15.
(18) ELT L 114, 26.4.2012, lk 8.
(19) ELT C 153 E, 31.5.2013, lk 51.
(20) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0026.
(21) ELT C 184, 22.7.2008, lk 13.
(22) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0267.
(23) ELT L 304, 20.11.2010, lk 47.
(24) ELT C 304 E, 1.12.2005, lk 114.
(25) ELT C 293 E, 2.12.2006, lk 143.
(26) ELT C 146 E, 12.6.2008, lk 105.
(27) ELT C 87 E, 1.4.2010, lk 43.
(28) ELT C 349 E, 22.12.2010, lk 16.
(29) ELT C 136 E, 11.5.2012, lk 60.
(30) ELT C 239 E, 20.8.2013, lk 97.
(31) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0268.
(32) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0576.
(33) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0079.
(34) COM(2014)0449, 9. juuli 2014.

Õigusalane teave