Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2015/2008(BUD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0027/2015

Esitatud tekstid :

A8-0027/2015

Arutelud :

PV 10/03/2015 - 16
CRE 10/03/2015 - 16

Hääletused :

PV 11/03/2015 - 9.9
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2015)0061

Vastuvõetud tekstid
PDF 230kWORD 66k
Kolmapäev, 11. märts 2015 - Strasbourg Lõplik väljaanne
2016. aasta eelarve üldsuunised – III jagu
P8_TA(2015)0061A8-0027/2015

Euroopa Parlamendi 11. märtsi 2015. aasta resolutsioon 2016. aasta eelarve koostamise üldsuuniste kohta, III jagu – Komisjon (2015/2008(BUD))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 312 ja 314,

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020(1),

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002(3),

–  võttes arvesse oma 17. detsembri 2014. aasta resolutsiooni nõukogu seisukoha kohta, milles käsitletakse Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarve projekti(4),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarvet(5) ning kuut sellega seotud ühisavaldust, milles parlament, nõukogu ja komisjon omavahel kokku leppisid, ning kolme ühepoolset avaldust,

–  võttes arvesse teatist „Investeerimiskava Euroopa jaoks”, mille komisjon võttis vastu 26. novembril 2014 (COM(2014)0903), ja ettepanekut võtta vastu määrus, mis käsitleb Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi, mille komisjon võttis vastu 13. jaanuaril 2015 (COM(2015)0010),

–  võttes arvesse kodukorra II osa 8. peatükki,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A8-0027/2015),

A.  arvestades, et ELi eelarve on peamiselt investeerimiseelarve, mis on tugeva finantsvõimendusega ning soodustab kogu liidus majanduskasvu, konkurentsivõimet ja töökohtade loomist; arvestades, et see lihtsustab muidu keeruliste või võimatute programmide ja projektide elluviimist ning tagab strateegilised investeeringud Euroopa lisaväärtust andvatesse meetmetesse, koondades ressursse ja võimaldades mastaabisäästu; arvestades, et ELi eelarvel on kodanike elule käegakatsutav positiivne mõju; arvestades, et sellel on oluline roll Euroopa piirkondade vaheliste erinevuste vähendamisel ja investeeringute tagamisel valdkondades, kus neid on kõige rohkem vaja;

B.  arvestades, et majandus- ja finantskriisi tagajärjel on investeeringute tase ELis märkimisväärselt langenud ja ELi eri piirkondade vahelised arenguerinevused on suurenenud; arvestades, et liikmesriikide tasandil ikka veel jätkuvate majandus- ja eelarvepiirangute tõttu etendab ELi eelarve keskset rolli liidu konkurentsivõime edendamisel ning majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse suurendamisel;

C.  arvestades, et ELi eelarve ei saa täita oma eesmärki, kui selle kindlus, õiglus ja usaldusväärsus seatakse kahtluse alla; arvestades, et on ülioluline, et kõik mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) kulukohustused täidetaks täiel määral ning paljud viimastel aastatel kuhjunud probleemid, eelkõige enneolematult suur hulk tasumata arveid 2014. aasta lõpus, lahendataks viivitamata; arvestades, et selline tasumata arvete kuhjumine tekitab ELi programmide ja fondide rakendamisel viivitusi, mis kahjustab esmajoones ELi kodanikke; arvestades, et struktuursete maksete viivitused tõstatavad ühtlasi küsimuse makseviivituste eest intresside nõudmise kohta, kuna piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused peavad ettemaksete tegemiseks pöörduma ELi rahalise toetuse hilinemise katmiseks finantsturgude poole; rõhutab, et kohustustest lahtiütlemine ei lahenda maksekriisi; tuletab meelde, et ELi toimimise lepingu artikli 310 kohaselt peavad ELi eelarves näidatud tulud ja kulud olema tasakaalus;

D.  arvestades, et 2016. aasta on see aasta, kui mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) alla kuuluvad ELi uued programmid on täitmisel ja täies hoos ning alustatakse mitmeaastase finantsraamistiku vahehindamisega;

Tagasi graafikus: tööhõive, ettevõtted ja ettevõtlus aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu tagamiseks Euroopa Liidus

1.  rõhutab ELi eelarve potentsiaali ja lisaväärtust töökohtade loomisel ning ettevõtete ja ettevõtluse arendamisel aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu tagamiseks kogu liidus; rõhutab selles kontekstis samuti ELi eelarve panust majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse suurendamisel ja teadus- ja arendustegevuse toetamisel ning energiasüsteemi ümberkujundamise ja võrkude omavahelise ühendamise potentsiaali uute töökohtade loomisel ja majanduskasvu edendamisel; tunnistab, et paljud ELi programmid, sh „Horisont 2020”, COSME, Erasmus+ ja noorte tööhõive algatus, aitavad otseselt kaasa nende eesmärkide saavutamisele; loodab, et komisjon asetab sellised kasvule suunatud programmid ja vahendid 2016. aasta eelarve projekti keskmesse, et tagada neile vajalike vahendite eraldamine;

2.  tuletab meelde, et ELis on üle 20 miljoni VKE ja et need moodustavad 99% kõigist ettevõtetest; on veendunud, et soodne ettevõtluskeskkond ja ettevõtluskultuuri, sealhulgas inimväärsete töökohtade arendamine ELis peaksid andma VKEdele tagasi nende kui liidu peamise töökohtade looja rolli, mida majanduskriis on nõrgendanud; rõhutab selles kontekstis vajadust lihtsustada ELis idufirmade loomist ja tegevust, viies ettevõtjad omavahel kokku ning edendades uusi projekte; on seisukohal, et lisaks õigusaktide lihtsustamisele ja bürokraatia vähendamisele on COSME programmi vahendeid kasutatud täiel määral selleks, et aidata ja toetada VKEsid sel teel edasi liikumisel, soodustades eelkõige nende juurdepääsu turgudele ja laenudele; rõhutab Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi suurt potentsiaali VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtete jaoks;

3.  rõhutab, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid moodustavad ELi eelarve investeerimiskulutustest suurima osa ning et neil on ülisuur tähtsus töökohtade loomisel, majanduskasvu edendamisel ning konkurentsivõime ja innovatsiooni suurendamisel; rõhutab asjaolu, et ELi ühtekuuluvuspoliitika on olnud avaliku sektori investeeringute toetamisel elutähtsates majandusvaldkondades ülisuure tähtsusega ja selle abil on saavutatud kohapeal käegakatsutavaid tulemusi, mis võib anda liikmesriikidele ja piirkondadele tõuke praegusest kriisist ülesaamiseks ja strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamiseks; palub komisjonil ja liikmesriikidel teha kõik endast olenev, et tagada vastuvõtmata rakenduskavade kiire vastuvõtmine lähikuudel, et tagada 2016. aastaks nende täitmine täiskiirusel;

4.  väljendab muret noorte tööhõive algatuse rahastamise pärast alates 2016. aastast, arvestades programmi kogu rahastamissumma koondamist perioodi algusesse aastatele 2014 ja 2015; rõhutab, et võitlust noorte tööpuuduse vastu tuleb veelgi tugevdada ning et sel eesmärgil tuleks kaaluda kõiki rahastamisvõimalusi; tuletab sellega seoses meelde, et 2016. aasta on esimene aasta, mil finantsraamistiku kulukohustuste koguvaru vahendid, mis on ette nähtud mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) määruse alusel, tehakse majanduskasvu ja tööhõivega, eelkõige noorte tööhõivega seotud poliitikaeesmärkidel kättesaadavaks mitmeaastases finantsraamistikus aastateks 2016–2020 ettenähtud ülemmääradest suuremana; palub komisjonil selgitada välja nimetatud programmi elluviimisel tekkinud viivituste põhjused ning teha liikmesriikidega koostööd, et tagada vahendite täielik ärakasutamine;

5.  rõhutab piiriülese liikuvuse tähtsust, sest see võimaldab Euroopal ära kasutada inimeste mitmesuguseid oskusi ning samal ajal laiendada kõigi põlvkondade koolitus- ja töövõimalusi; on seisukohal, et sellised sümboolse tähendusega ja edukad liikuvusprogrammid nagu Erasmus+ toovad kasu nii üksikisikutele kui ka majandusele ja neid tuleks seepärast täielikult ära kasutada; tuletab sellega seoses meelde, et alati tuleb võtta arvesse liikuvuse sotsiaalseid aspekte ja et liikuvus on ainult üks võimalikest vahenditest töötuse vastu võitlemisel ning et see ei tohiks olla viimane abinõu;

6.  tuletab meelde, et maksupettus ja maksudest kõrvalehoidumine mõjutavad kahjulikult liikmesriikide majandust ning seega ka ELi eelarvet; rõhutab eelkõige, et kõik käibemaksuga seotud pettused, nagu nn karussellpettus, mõjutavad otseselt ELi tulusid; palub komisjonil tugevdada ELi programme, millega täiendatakse liikmesriikide meetmeid selles valdkonnas;

7.  peab kiiduväärseks keskkonnahoidliku arengu kriteeriumide kasutuselevõtmist ELi eelarves; on seisukohal, et ELi poliitika peaks aitama tulemuslikult kaasa kokkulepitud eesmärkide saavutamisele võitluses kliimamuutustega, taastuvenergia ja energiatõhususe edendamisele ning keskkonna ja bioloogilise mitmekesisuse kaitsele; on seisukohal, et need on peamised keskpika ja pika perspektiiviga ülemaailmsed probleemid, mida ei tohiks ära unustada;

ELi eelarve ja investeerimiskava

8.  väljendab heameelt komisjoni esitatud investeerimiskava kui esimese sammu üle, millega on võimalik võtta kasutusele 315 miljardi euro suurune summa taristutesse, haridusse ja teadusuuringutesse ning VKEdesse ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtetesse investeerimiseks, et tasakaalustada majandus- ja finantskriisist tingitud puudujääki avaliku ja erasektori investeeringutes; märgib, et eeldatavalt peaks ELi eelarve olema selle investeerimiskava keskmes, tehes Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) rahastamiseks vajalike kulukohustuste ja maksete assigneeringutena kättesaadavaks 8 miljardi euro suuruse tagatisfondi; on seisukohal, et toetus ELi eelarvest peaks tänu suuremale finantsvõimendusele märkimisväärselt suurendama investeeringute tasuvust; kinnitab oma valmisolekut uurida ülimalt valvsalt, kuidas Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi loomisega seotud ELi finantskohustused EIP ees on kantud ELi eelarvesse;

9.  rõhutab kavandatava investeerimiskava ja ELi eelarve toetavat ja vastastikku täiendavat iseloomu ning nende ühist eesmärki anda majandusele hoogu ja suurendada oluliselt töökohtade loomist; rõhutab, et ELi eelarve on iseenesest oluline investeerimisvahend, millel on oma kindel roll ja ülesanne ning mis on andnud selge Euroopa lisaväärtusega käegakatsutavaid tulemusi; on veendunud, et tuleb teha kõik jõupingutused, et tekitada sünergiline toime mitte ainult investeerimiskava ja ELi eelarve vahel, vaid ka riikide eelarvetega, et kõrvaldada investeeringute puudujääk, tagada ELis lähenemine ja stabiilsus ning maksimeerida avaliku sektori kulutuste mõju reaalmajandusele; rõhutab lisaks, kui oluline on kõrvaldada praegused investeerimist takistavad asjaolud, eeskätt mis puudutab õigusraamistiku selgust ja prognoositavust;

Sisemine ja väline solidaarsus ning turvaline Euroopa

10.  tuletab meelde, et ELi eelarve on sisemise solidaarsuse vahend, sest sellega toetatakse majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, aidatakse võidelda vaesusega, edendatakse sotsiaalset kaasatust ja aidatakse vähendada mitte üksnes liikmesriikide, vaid ka nende piirkondade vahelisi arenguerinevusi; rõhutab, et see on ka välise solidaarsuse vahend, mille abil antakse kiireloomulist abi humanitaar- ja tsiviilkriiside puhul, pakkudes toetust abi vajavatele riikidele – nagu Ukraina – ja aidates muuta ELi suurimaks arenguabi andjaks, eesmärgiga täita liidu vaesuse kaotamise alased kohustused, mida uuendati Euroopa arengukonsensuse raames, ja aidata viia ellu 2015. aasta järgset ülemaailmset arengukava;

11.  märgib murega, et kuigi Euroopa on üks turvalisemaid kohti maailmas, seisavad tema ees uut tüüpi sisejulgeolekualased riskid, mis nõuavad tihedama politsei- ja õigusalase koostöö ja kooskõlastamise tagamist, meetmete väljaarendamist parema lõimimise ja suurema sotsiaalse ühtekuuluvuse tagamiseks ning samaaegset stabiilsuse ja rahu edendamist konfliktipiirkondades; rõhutab, et ühised jõupingutused rändevoogude haldamiseks on nii sisemise kui ka välise solidaarsuse keskmes; tuletab meelde oma toetust ELi vahendite suurendamisele ja oma liikmete seas koormuse õiglase jaotamise kultuuri arendamisele varjupaiga- ja rändeküsimuste haldamisel, et tagada ELi põhiväärtustele täielikult vastavad ohutud ja turvalised välispiirid, eriti pidades silmas Vahemere piirkonnas ja ELi kagupiiril rakendatavaid meetmeid; palub komisjonil teha ettepanek asjaomaste programmide ja vahendite sihtotstarbeliseks tugevdamiseks, näidates nii ELi pühendumust nende küsimustega tegelemisele;

Kohustustest kinnipidamine

12.  on veendunud, et ELi eelarve ei saa saavutada oma täit potentsiaali, kui otsustavalt ja ühemõtteliselt ei lahendata mitmeid viimasel paaril aastal kuhjunud probleeme, mis kahjuks olid eelmise aasta eelarveläbirääkimistel põhiteemaks – nimelt korduv probleem seoses aasta lõpu seisuga tasumata arvetega, mitmeaastase finantsraamistiku erivahendite eelarvesse lisamise küsimus ning viivitused ühtekuuluvuspoliitika rakenduskavade elluviimisel; leiab, et 2015. aasta peaks olema viimane tähtaeg, mil nendele probleemidele käegakatsutavad ja jätkusuutlikud lahendused leida;

13.  nõuab, et parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel 2015. aasta eelarvemenetluse lõpus kokkulepitud ühisavaldusi maksete assigneeringute ja maksegraafiku kohta rakendataks täielikult ning on seisukohal, et selline tegevus näitaks, et kõik kolm institutsiooni püüavad tõsiselt leida tasumata arvete probleemile lahendust; tuletab meelde lubadust korraldada käesoleva aasta jooksul vähemalt kolm institutsioonidevahelist kohtumist maksete teemal, et vaadata üle maksete täitmine ja muutunud prognoosid; loodab, et esimesel sellisel kohtumisel 2015. aasta märtsis antakse esimene ülevaade 2014. aasta lõpuks peamistes poliitikavaldkondades tasumata jäänud arvete taseme kohta; peab kahetsusväärseks, et – nagu prognoositud – oli see summa 2014. aasta lõpus enneolematult suur, ainuüksi 2007.–2013. aasta ühtekuuluvusprogrammide puhul oli see 24,7 miljardit eurot; taunib asjaolu, et see võlg õõnestab ELi usaldusväärsust ja on vastuolus kõrgeimal poliitilisel tasandil seatud majanduskasvu- ja tööhõivealaste eesmärkidega; rõhutab, et maksed on varem võetud kohustuste otsene ja loogiline tagajärg;

14.  peab kindla maksegraafiku kehtestamist ja järgimist ülimalt tähtsaks, et vähendada aasta lõpu seisuga tasumata arvete määr käesoleva mitmeaastase finantsraamistiku jooksul selle struktuursele tasemele, nagu on märkinud nõukogu, Euroopa Parlament ja komisjon 2015. aasta eelarvemenetluse raames kokkulepitud ühisavalduses; tuletab meelde, et selles graafikus lepivad kolm institutsiooni kokku aegsasti enne 2016. aasta eelarve projekti esitamist; on arvamusel, et 2015. aasta märtsis toimuv institutsioonidevaheline kohtumine peaks andma kolmele institutsioonile võimaluse sellises graafikus kokku leppida;

15.  kordab oma pikka aega püsinud seisukohta, et erivahendite (paindlikkusinstrumendid, ELi Solidaarsusfond, Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond ja hädaabireserv) makseid ei tohi arvestada mitmeaastase finantsraamistiku maksete ülemmäära sisse, nii nagu see on ka kulukohustuste puhul; peab kahetsusväärseks, et möödunud aasta eelarvemenetluses ei saavutatud kokkulepet, kuna nõukogu tõlgendas asjaomast mitmeaastase finantsraamistiku sätet valesti; rõhutab, et nõukogu seisukoht asjaomases küsimuses võib eeldada mitmeaastase finantsraamistiku täiendavat vähendamist võrreldes ajavahemikuga 2007–2013; loodab, et see küsimus lahendatakse, kui komisjon 2015. aastal maksete koguvaru tehniliselt kohandab;

16.  tuletab meelde, et ELi poliitika ja eesmärkide väljatöötamisel ja rakendamisel, nt konkurentsivõime, majanduskasvu ja tööhõive valdkonnas, on oluline roll ELi asutustel; tuletab komisjonile ja nõukogule meelde, et ELi asutused täidavad ülesandeid, mille on neile andnud seadusandja, ja seega tuleb neisse suhtuda kui ELi haldussüsteemi olulistesse osadesse; rõhutab, et asutustel on vaja piisavalt finants- ja inimressursse, et võimaldada neil teostada täielikult ja tulemuslikult oma seadusjärgseid ülesandeid; rõhutab, et üks ELi asutus on juba teatanud käimasolevate projektide edasilükkamisest ja tühistamisest 2015. aasta eelarves kokku lepitud tõsiste personali- ja eelarvekärbete tõttu; tuletab meelde parlamendi vastuseisu ümberpaigutamisreservile ja nõuab, et 2016. aasta eelarve projekti esitamisel neutraliseeriks komisjon selle mõju;

Edasine tegevus

17.  nõuab tungivalt, et komisjon võtaks 2016. aasta eelarve projekti koostamisel eespool nimetatud prioriteete nõuetekohaselt arvesse, nii et asjaomastele ELi programmidele ja meetmetele eraldataks nende eesmärkide täitmiseks vajalikud vahendid; ootab sellega seoses komisjonilt käesolevas resolutsioonis esitatud muudele nõudmistele ja seisukohtadele positiivset reageeringut, et korduvad probleemid lahendada ja käesoleva aasta eelarvemenetlust hõlbustada; loodab ka, et komisjon esitab oma eelarveprojektis ettepaneku maksete assigneeringute piisava taseme kohta, mis põhineb reaalsetel prognoosidel ja vajadustel, et anda ELile tema ambitsioonidele vastavad vahendid;

18.  tuletab meelde, et aluslepingu kohaselt tagavad Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon rahaliste vahendite olemasolu liidu seaduslike kohustuste täitmiseks kolmandate isikute suhtes; nõuab kõigi mitmeaastast finantsraamistikku käsitleva määruse raames olemasolevate vahendite kasutamist, et täita liidu seaduslikud kohustused ja mitte seada ohtu sidusrühmadele, nt teadlastele, ülikoolidele jt tehtavaid makseid või jääda nendega hiljaks;

19.  palub nõukogul loobuda järgmise aasta eelarve kaalumisel topeltstandardite kasutamisest ja täita ootused, mida ta on väljendanud omaenda avaldustes ja otsustes maksekriisi, mitmeaastase finantsraamistiku, strateegia „Euroopa 2020” või investeeringute taaskäivitamise kohta; leiab, et sellised poliitilised avaldused ja lubadused on tühised, kui nendega ei kaasne piisavad eelarvevahendid, mis võimaldaksid neid täita;

20.  võtab endale mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärade raames ja maksete suurt puudujääki tõsiselt arvesse võttes kohustuse toimida eelarvepädeva institutsioonina pühendunult ja vastutustundlikult, edendades eesmärgipärast vahendite suurendamist nendes suure kasutussuutlikkusega eelarvevaldkondades, mis vastavad tema poliitilistele prioriteetidele ja tagavad eesmärkide eduka täitmise; kavatseb sellega seoses oma vastava valdkonna komisjonide toetusel uurida konkreetseid programme ja eelarveridu, mis seda eesmärki paremini täidaksid;

21.  rõhutab, et 2016. aasta eelarve on kriitilise tähtsusega mitte üksnes seetõttu, et 2016 on esimene aasta, mil rakendatakse uut mitmeaastase raamistiku sätet kulukohustuste koguvaru kohta, vaid ka seetõttu, et sellest peaks saama enne 2016. aasta lõppu alustatava mitmeaastase finantsraamistiku valimistejärgse läbivaatamise ja muutmise võrdlusalus; rõhutab vajadust kehtestada poliitilised prioriteedid ja määrata varakult kindlaks valdkonnad, milles ELi kulutused tõendatult lisaväärtust annavad ja mille jaoks oleks mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) teise poole jaoks vaja lisainvesteeringuid; rõhutab sellega seoses, kui oluline on peamiste ELi programmide rakendamise ja tulemuste tähelepanelik jälgimine juba praeguse eelarvemenetluse jooksul;

22.  kinnitab ELi omavahendite süsteemi põhjalikku reformimist toetavat seisukohta, kuna süsteemi praegused puudused põhjustavad eelarvealastes läbirääkimistes tõsiseid ummikseise; omistab seetõttu suurimat poliitilist tähtsust Mario Monti juhitava kõrgetasemelise omavahendite töörühma tööle; väljendab heameelt kõrgetasemelise töörühma esimese hindamisaruande üle, milles soovitatakse uurida ELi eelarve omavahendite küsimust võimalikult paljudest perspektiividest, ning ootab kannatamatult selle töö tulemusi ja lõplikke ettepanekuid, mis peaks esitatama 2016. aastal toimuval institutsioonidevahelisel konverentsil, kus osalevad ka riikide parlamendid, ja mida kaalutakse seoses mitmeaastase finantsraamistiku valimistejärgse läbivaatamise ja muutmisega;

o
o   o

23.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale.

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.
(2) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.
(3) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(4) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2014)0100.
(5) ELT L 69, 13.3.2015.

Õigusalane teave