Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2014/2148(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0123/2015

Esitatud tekstid :

A8-0123/2015

Arutelud :

PV 27/04/2015 - 23
CRE 27/04/2015 - 23

Hääletused :

PV 28/04/2015 - 7.12
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2015)0108

Vastuvõetud tekstid
PDF 187kWORD 84k
Teisipäev, 28. aprill 2015 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Euroopa filmindus digitaalajastul
P8_TA(2015)0108A8-0123/2015

Euroopa Parlamendi 28. aprilli 2015. aasta resolutsioon Euroopa filminduse kohta digitaalajastul (2014/2148(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 167,

–  võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni (UNESCO) 20. oktoobri 2005. aasta kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooni,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2010. aasta direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv)(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta direktiivi 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1295/2013, millega luuakse programm „Loov Euroopa” (2014–2020) ning tunnistatakse kehtetuks otsused nr 1718/2006/EÜ, nr 1855/2006/EÜ ja nr 1041/2009/EÜ(3),

–  võttes arvesse nõukogu 25. novembri 2014. aasta järeldusi Euroopa audiovisuaalpoliitika kohta digitaalajastul(4),

–  võttes arvesse komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatist „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (COM(2010)2020),

–  võttes arvesse komisjoni 26. augusti 2010. aasta teatist „Euroopa digitaalne tegevuskava” (COM(2010)0245),

–  võttes arvesse komisjoni 4. mai 2012. aasta esimest aruannet audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi 2010/13/EL kohaldamise ning audiovisuaalmeedia teenuste ja nutiseadmete mineviku ja tulevikuväljavaadete kohta (COM(2012)0203),

–  võttes arvesse komisjoni 24. septembri 2012. aasta esimest aruannet direktiivi 2010/13/EL artiklite 13, 16 ja 17 kohaldamise kohta aastatel 2009–2010 ning Euroopa päritolu teoste edendamise kohta ELi kavakohastes ja tellitavates audiovisuaalmeedia teenustes (COM(2012)0522),

–  võttes arvesse komisjoni 7. detsembri 2012. aasta kolmandat aruannet Euroopa filmipärandi väljakutsete kohta analoog- ja digiajastul (SWD(2012)0431) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2005. aasta soovituse 2005/865/EÜ (filmipärandi ja sellega seotud tööstustegevuse konkurentsivõime kohta) rakendamist liikmesriikides,

–  võttes arvesse komisjoni 18. detsembri 2012. aasta teatist infosisu kohta digitaalsel ühtsel turul (COM(2012)0789),

–  võttes arvesse komisjoni 24. aprilli 2013. aasta rohelist raamatut „Valmistumine audiovisuaalmaailma täielikuks ühtesulandumiseks: kasv, looming ja väärtused” (COM(2013)0231),

–  võttes arvesse komisjoni 15. novembri 2013. aasta teatist filmidele ja muudele audiovisuaalteostele antava riigiabi kohta(5),

–  võttes arvesse komisjoni 15. mai 2014. aasta teatist „Euroopa filmindus digitaalajastul. Kultuurilise mitmekesisuse ja konkurentsivõime sildamine” (COM(2014)0272),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 4. detsembri 2014. aasta arvamust teemal „Euroopa film digiajastul”,

–  võttes arvesse oma 16. novembri 2011. aasta resolutsiooni Euroopa kino kohta digiajastul(6),

–  võttes arvesse oma 11. septembri 2012. aasta resolutsiooni audiovisuaalteoste levitamise kohta interneti kaudu Euroopa Liidus(7),

–  võttes arvesse oma 22. mai 2013. aasta resolutsiooni audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi kohaldamise kohta(8),

–  võttes arvesse oma 12. märtsi 2014. aasta resolutsiooni audiovisuaalmaailma täielikuks ühtesulandumiseks valmistumise kohta(9),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit (A8-0123/2015),

A.  arvestades, et filmid on ühtaegu nii majandusliku kui ka kultuurilise olemusega kaubad ning annavad majanduskasvu ja tööhõive kaudu suure panuse Euroopa majandusse, aidates samal ajal kujundada Euroopa identiteete kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse kajastamise kaudu, edendades Euroopa riikide kultuure välismaal ning hõlbustades kultuurivahetust ja vastastikust mõistmist kodanike vahel, aidates lisaks kaasa kriitilise mõtlemise kujunemisele ja arenemisele;

B.  arvestades, et Euroopa kultuuri- ja loomesektori ning eriti Euroopa filmitööstuse võimalusi ei kasutata veel täielikult ära Euroopa kultuurilise mitmekesisuse ja kultuuripärandi edendamiseks ning jätkusuutliku majanduskasvu ja töökohtade loomiseks, kuigi see võiks omakorda kasulik olla majanduse muudele sektoritele ja luua Euroopale konkurentsieelise üleilmsel tasandil;

C.  arvestades, et Euroopa filmitööstus on üks maailma suurimaid tootjaid ning et 2014. aastal esilinastus 1500 filmi, kuid seda iseloomustab nii rahastamise kui ka tootmisviisi seisukohast heterogeenne struktuur;

D.  arvestades, et Euroopa filmid paistavad silma kvaliteedi, originaalsuse ja mitmekesisuse poolest, kuid kannatavad vähese tutvustamise ja levitamise tõttu liidus, mida tõestab suhteliselt väike vaatajate arv, samal ajal tuleb toime tulla tiheda rahvusvahelise konkurentsiga ja turustamisraskustega nii Euroopas kui ka väljaspool Euroopat;

E.  arvestades, et teistest riikidest pärit Euroopa filmide ringlus on väike, vaatamata sellele, et igal aastal toodetakse hulgaliselt filme, samal ajal kui väljaspool Euroopat toodetud filme levitatakse ELis laialdaselt;

F.  arvestades, et Euroopa filmide mitmekesisus, mis peegeldab Euroopa kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse rikkust ja tugevust, tähendab seda, et Euroopa filmiturule on omane killustatus;

G.  arvestades, et kvaliteetsete filmide tootmise edendamine on eriti tähtis väiksemate ELi liikmesriikide jaoks, mille keele kõnelejaid on vähe;

H.  arvestades, et programmi „Loov Euroopa” allprogramm MEDIA pakub uusi rahastamisallikaid ja võimalusi teistest riikidest pärit Euroopa filmide levitamiseks ja ringluseks ning vaatajaskonna arendamiseks ja meediaoskuse toetamiseks;

I.  arvestades, et digitaalse ühtse turu üks põhieesmärke peaks olema usalduse ja usaldusväärsuse loomine internetis ja seaduslikule audiovisuaalsele sisule juurdepääsu suurendamine, aidates seeläbi kaasa Euroopa filmidesse investeerimisele;

J.  arvestades, et filmide näitamine kinos (mis on nende esmane levitamisviis) moodustab jätkuvalt olulise osa filmitulust ning on seetõttu äärmiselt oluline Euroopa filmitoodangu rahastamiseks ja levitamiseks, avaldades ühtlasi märkimisväärset mõju filmide populaarsusele järgnevates levitamisviisides;

K.  arvestades siiski, et paindlikumad linastamisstrateegiad ja varasem kättesaadavus tellitava videoteenuse kaudu oleks kasulik järjest suuremale arvule väikese tootmis- ja reklaamieelarvega Euroopa filmidele;

L.  arvestades, et levivõimaluste parem korraldus tagaks võimalikult suure publiku, vähendades samas filmide loata tarbimise atraktiivsust;

M.  arvestades, et audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi artikli 13 lõikega 1 kohustatakse liikmesriike tagama, et tellitavate audiovisuaalmeedia teenuste osutajad edendavad Euroopa päritolu teoseid; arvestades, et seda sätet on rakendatud eri viisil ja eri rangusastmega õigusnõuetega ning seetõttu on teenuste osutajad registreerinud end madalaimate nõuetega liikmesriikides;

N.  arvestades, et suurem osa Euroopa filmitööstuse avaliku sektori rahastamisvahenditest, mis on pärit nii riikide kui liidu allikatest, kulub filmide tootmiseks;

O.  arvestades, et määruse (EL) nr 1295/2013, millega luuakse programm „Loov Euroopa”, artiklis 14 sätestatakse, et komisjon loob kultuuri- ja loomesektori jaoks tagatisvahendi, et soodustada kultuuri- ja loomesektori VKEde juurdepääsu rahastamisele ja parandada osalevate finantsvahendajate suutlikkust hinnata laene ja rahastamist taotlevate VKEde projektidega seotud riske;

P.  arvestades, et komisjon rõhutas oma 7. detsembri 2012. aasta kolmandas aruandes Euroopa filmipärandi väljakutsete kohta analoog- ja digiajastul, et Euroopa filmipärandist on digiteeritud ainult 1,5%; arvestades, et see osakaal on püsinud tänaseni muutumatuna, hoolimata sellest, et kaua aega on toonitatud selle pärandi suure osa lõplikult kadumamineku ja tulevastele põlvkondadele mitte edasiandmise ohtu, näitlikustades seda tummfilmidega, millest on säilitatud kõigest 10%;

Q.  arvestades, et digiteerimine ja meedia ühtesulandumine loob uusi võimalusi Euroopa filmide piiriüleseks levitamiseks ja tutvustamiseks ning annab ühtlasi ulatuslikumad väljavaated innovatsiooniks ja paindlikkuseks, muutes samal ajal märkimisväärselt vaatajate käitumismustreid ja ootusi;

R.  arvestades, et hädavajalik on tagada rahalised vahendid filmipärandi ja seotud materjalide digiteerimiseks, säilitamiseks ja internetis kättesaadavaks tegemiseks ning kehtestada digitaalfilmide säilitamise Euroopa standardid;

S.  arvestades, et meedia ja eelkõige filmikultuuriline pädevus võivad arendada kodanike kriitilist mõtlemisoskust ja mõistmist ning arendada nende loovust ja väljendusoskust;

T.  arvestades, et autoriõigus digitaalajastul peaks jätkuvalt ergutama investeerimist filmitootmisse ja loomingusse ning tagama õiguste omajatele asjakohase tasu, soodustades samal ajal kodanike jaoks uute teenuste arendamist ja piiriülest juurdepääsu ning võimaldades kultuuri- ja loomemajandusel aidata jätkuvalt edendada majanduskasvu ja töökohtade loomist;

U.  arvestades, et oluline on tõhusalt rakendada direktiivi 2012/28/EL orbteoste teatavate lubatud kasutusviiside kohta ja teha avalikkusele kättesaadavaks orbteostena määratletud filmid;

Tutvustamine, piiriülene levitamine ja kättesaadavus

1.  ergutab Euroopa filmitööstust jätkama innovatiivsete teenuste ning uute ärimudelite väljatöötamist ja levikanalite loomist, et parandada Euroopa filmide piiriülest kättesaadavust ELis ja väljaspool ELi, nii et vaatajaskonnal kogu liidus oleks juurdepääs veelgi rohkematele filmidele üha arvukamatel platvormidel; soovitab sellega seoses, et Euroopa filmitööstus võtaks õppust parimatest äritavadest väljaspool ELi;

2.  tunnistab seda, millist mõju avaldab loomingulise töö ebaseaduslik kasutamine loometsüklile ja loomeinimeste õigustele; rõhutab kvaliteetsete seaduslike pakkumiste hulga suurendamise ja teadlikkuse tõstmise vajadust noorte hulgas;

3.  teeb ettepaneku, et uurida tuleks audiovisuaalteenuste piiriülest ülekantavust, võttes arvesse tellitavate videoteenuste (VOD) ja e-tehingute kiiret kasvu kogu liidus, sest see teeks filmid vaatajatele nende asukohast olenemata kättesaadavaks;

4.  rõhutab, kui tähtis on Euroopa vaatajaskonna kultuurilisi eripärasid arvesse võttev suunatud turustamine liidu ulatuses, et tagada Euroopa filmide parem ja tulemuslikum tutvustamine;

5.  nõuab seega subtiitritega varustatud filmide kättesaadavamaks tegemist, et hoogustada Euroopa filmide piiriülest ringlust, suurendada vaatajaskonna hulgas teadlikkust Euroopa kultuurilisest ja keelelisest mitmekesisusest ning parandada vastastikust mõistmist;

6.  tõstab esile eelkõige programmi MEDIA rolli subtiitritega varustamise ja dubleerimise toetamisel, et parandada eelkõige Euroopa filmide subtiitritega originaalversioonide kättesaadavust, mis aitab hõlbustada nende levitamist ning parandada Euroopa riikide kultuuride ja keelte alaseid teadmisi ja nende mõistmist;

7.  rõhutab, kui tähtis on hiljuti vastu võetud ettevalmistav meede „Ühine subtiitritega varustamine Euroopa teoste levitamise parandamiseks” ja töö, mis tuleb komisjonil teha selle meetme rakendamisel;

8.  toetab lisaks selliseid algatusi nagu komisjoni katseprojekt „Euroopa integratsiooni edendamine kultuuri kaudu”, mille eesmärk on subtiitritega varustatud Euroopa filmide pakkumise tõhustamine, tehes kättesaadavaks uusi subtiitritega versioone valitud teleprogrammidest kogu Euroopas;

9.  kordab, et äärmiselt oluline on jätkuvalt parandada filmide kättesaadavust puuetega inimeste jaoks, sealhulgas kirjeldustõlke ja subtiitritega varustamise abil;

10.  rõhutab Euroopa erasektori ja avalik-õiguslike ringhäälinguorganisatsioonide tähtsust filmitootmises nii telefilmide kui ka ühistöös valminud kinofilmide jaoks ning rõhutab nende olulist rolli selles, et kindlustada paljude filmitootmisettevõtete, eeskätt väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete tulevik ELis;

11.  tuletab meelde aastate jooksul üha suurema tuntuse saavutanud Euroopa Parlamendi filmiauhinna LUX rolli Euroopa filmide tutvustamisel, kuna võidufilmi subtiitrid tõlgitakse liidu 24 ametlikku keelde, millega tagatakse Euroopa filmide jaoks suurem nähtavus, neist teadlikkus ja kättesaadavus; kutsub liikmesriikide parlamente üles tutvustama liikmesriikides laiemalt filmiauhinda LUX koostöös Euroopa Parlamendi infobüroodega;

12.  viitab vajadusele edendada ja toetada Euroopa koostootmist ning on arvamusel, et sellise tootmise kasv võib tuua kaasa Euroopa filmide laiema leviku kogu Euroopas;

13.  rõhutab lisaks kvaliteetsete Euroopa teleseriaalide kasvavat edu ning asjaolu, et strateegiliselt tähtis on julgustada jätkuvalt selliste seriaalide tootmist, levitamist ja tutvustamist Euroopa ja üleilmsetel turgudel;

14.  kutsub liikmesriike üles toetama ja edendama erisündmusi, sealhulgas filmifestivale ja kinoalgatuste ringreise, et ergutada ja toetada Euroopa filmide levitamist ja ringlust oma territooriumil;

15.  soovitab tugevdada juba olemasolevaid meetmeid, mis võimaldavad kinopiletite hindu paremini optimeerida ning arendada välja uuenduslikke soodus- ja liitumispakkumisi, mis aitaksid tagada kõigi kinosaalide atraktiivsuse ja neile juurdepääsu;

Vaatajaskonna arendamine

16.  ergutab levitajaid ja filmide näitajaid suurendama teistest Euroopa riikidest pärit filmide nähtavust ja kättesaadavust, et need jõuaksid laiema vaatajaskonnani;

17.  tunnistab, et kinod on filmide näitamiseks ja tutvustamiseks jätkuvalt kõige olulisemad kohad ja samuti olulise sotsiaalse mõõtmega paigad, kus inimesed kohtuvad ja vahetavad arvamusi, ning rõhutab, et väikeste ja iseseisvate kinode kadumine, eriti väikestes linnades ja vähemarenenud piirkondades, piirab juurdepääsu kultuurivaradele ja -pärandile ning dialoogile; selles kontekstis kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama kõikide ekraanide varustamist digitaalsete projitseerimisvahendite ja helitehnoloogiaga, et hoida sellised kinod alles;

18.  rõhutab, et oluline on tutvustada filme tootmise varases etapis, et parandada ringlust ja suurendada teadlikkust potentsiaalse vaatajaskonna seas kogu Euroopas;

19.  rõhutab programmi MEDIA olulisust vaatajaskonna arendamise seisukohast innovaatiliste lähenemisviiside katsetamisel, eelkõige festivalide, filmikultuurilise pädevuse algatuste ja vaatajaskonna arendamise meetmete toetamise abil;

Võrdsed tingimused

20.  tuletab meelde, et audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi artikli 13 lõikega 1 kohustatakse liikmesriike tagama, et tellitavate audiovisuaalmeedia teenuste osutajad edendavad Euroopa päritolu teoseid; rõhutab, et seda sätet on rakendatud ebaühtlaselt ja eri rangusastmega õigusnõuetega, mistõttu võib juhtuda, et teenuste osutajad registreerivad end madalaimate nõuetega liikmesriikides;

21.  on seisukohal, et Euroopa filmide loomist peaksid rahastama kõik, kes saavad tänu otsepakkumisele, turustamisele või vahendamisele, sealhulgas linkide või tellitava videoteenuse kaudu Euroopa filmidest kasvõi kaudset majanduslikku kasu; kutsub komisjoni üles sellest põhimõttest lähtuma, isegi kui konkurentsi seisukohast on vaatluse all liikmesriikides rakendatav filmide rahastamissüsteem;

22.  palub komisjonil eelkäsitletut kehtiva õigusraamistiku läbivaatamise ettepanekut tehes arvesse võtta, et tagada Euroopa audiovisuaalturul võrdsed võimalused, mis tähendab õiglasi ja võrdseid tingimusi kõigile teenuseosutajatele;

23.  palub tellitavate videoteenuste (VOD) ja liikmemaksuga tellitavate videoteenuste (SVOD) platvormidel teha avalikult kättesaadavaks andmed iga nende kataloogis oleva filmi tarbimise kohta, et nende mõju oleks võimalik õigesti hinnata;

Rahastamine

24.  on seisukohal, et Euroopa filmide ringluse parandamiseks nii Euroopa kui ka rahvusvahelisel turul tuleb filmide tootmise ja levitamise rahastamist avaliku sektori vahenditest paremini tasakaalustada, suurendades toetust filmide arendamisetapile, tutvustamisele ja rahvusvahelisele levitamisele;

25.  on seisukohal, et vaja on reaalselt suurendada filmide levitamise, tutvustamise ja turustamise rahastamist, ilma et see kahjustaks filmide tootmise rahastamist;

26.  kutsub liikmesriike üles suurendama eeskätt avaliku sektori rahastamist, et varases etapis toetada nii kodumaiste kui ka välismaiste Euroopa filmide levitamist ja tutvustamist välismaal;

27.  kutsub liikmesriike üles tõhustama algatusi, mis hõlbustaksid Euroopa filmide tootmist, levitamist, kättesaadavust ja atraktiivsust; on seisukohal, et interneti teel ja internetiväliselt müüdavatele kultuurilistele audiovisuaaltoestele vähendatud käibemaksumäärade kohaldamine parandab uute teenuste ja platvormide kasvu;

28.  rõhutab programmi „Loov Euroopa” kultuuri- ja loomesektori tagatisvahendi rolli, mis peaks hõlbustama juurdepääsu rahastamisele kultuuri- ja loomesektoris tegutsevate VKEde jaoks ning ergutama finantsvahendusasutusi suurematele investeeringutele, parandades seeläbi filmitööstuse rahastamisvõimalusi;

29.  teeb ettepaneku hinnata ELi ja riikide filminduse rahastamissüsteemide tõhusust ja tulemuslikkust, pöörates erilist tähelepanu filmide kvaliteedile ja levialale, ning võtta arvesse ka seda, milliseid rahastamisvahendeid saab kasutada turustamiseks ja vaatajaskonna arendamiseks ning kui tõhusad need on; kutsub komisjoni üles teavitama selle hindamise tulemuste headest tavadest ka teisi ELi liikmesriike;

30.  tuletab meelde, et filmitootmine ja koostootmine nõuavad suuri rahalisi investeeringuid ja et kehtiva õigusraamistikuga ei takistata piiriülest litsentsimist, ning rõhutab seetõttu, et mitmekesiseid tootmis- ja levitamisskeeme tuleb kohaldada ka edaspidi, et ergutada investeerimist Euroopa filmidesse, vastata keeleliselt ja kultuuriliselt mitmekesisele Euroopa turule ning tagada ja edendada kultuurilist mitmekesisust;

31.  rõhutab, et Euroopa filme rahastatakse mitmest ELi, riiklikust ja piirkondlikust fondist, mille kasutamisel tuleks püüda saavutada paremat vastastikust täiendavust, et suurendada nende tõhusust;

Euroopa filmifoorum

32.  kiidab heaks komisjoni algatuse luua Euroopa filmifoorum, et edendada struktureeritud dialoogi audiovisuaalsektori kõigi sidusrühmadega digitaalajastu probleemküsimuste üle eesmärgiga parandada koostööd, teabe kogumist ja heade tavade vahetamist;

33.  kutsub sellega seoses kõiki asjaomaseid institutsioone, eriti Euroopa Parlamenti, üles põhjalikult osalema platvormi loomises ja tegema selle nimel koostööd;

Meediaoskus

34.  kutsub liikmesriike üles suurendama jõupingutusi meediaoskuse ja eriti filmikultuurilise pädevuse parandamiseks koolide õppekavades ja kultuurhariduslikes institutsioonides ning töötama riigi, piirkondlikul või kohalikul tasandil välja algatusi, mis hõlmavad kõiki kooli- ja kogemusõppe, vabahariduse ning koolituse tasandeid;

35.  tunnistab kino kui põlvkondadeülese meediaoskuse ja filmikultuurilise pädevuse õppimise koha tähtsust ja väljendab heameelt meetmete üle, millega kinode sedalaadi tegevust teadlikult suurendatakse;

36.  rõhutab vajadust tõhustada noortele mõeldud hariduslikke filme ja toetab võistlusi, milles julgustatakse noori looma audiovisuaalsed vorme; rõhutab programmi MEDIA pakutavaid võimalusi filmikultuurilise pädevuse alaste projektide toetamiseks;

Innovatsioon

37.  toetab selliseid innovaatilisi projekte ja tavasid nagu komisjoni ettevalmistav meede Euroopa filmide levitamiseks digitaalajastul, mille eesmärk on katsetada filmide paindlikumat linastamist eri meediavahendite kaudu mitmes liikmesriigis, ja väljendab heameelt selle meetme lisamise üle programmi „Loov Euroopa”;

38.  on seisukohal, et sellised algatused, mis muudavad levitamisviisid paindlikumaks, võivad teatavat liiki Euroopa filmidele kasuks tulla, muutes need nähtavamaks ja vaatajaskonnale kättesaadavamaks, aidates teenida suuremat tulu ja hoida kokku kulusid, ning palub komisjonil ja liikmesriikidel neid algatusi põhjalikumalt kaaluda;

Digiteerimine ja arhiveerimine

39.  kutsub liikmesriike üles tagama kinematograafiateoste digiteerimise ja kehtestama digitaalsetele vormingutele kohustuslikud talletamismehhanismid või kohandama praeguseid mehhanisme sellistele vormingutele, ning nõudma digitaalsete filmide puhul rahvusvahelise standardse digitaaloriginaali talletamist;

40.  rõhutab, kui tähtsad on audiovisuaalsed arhiivid, eriti filmipärandi asutuste ja avalik-õiguslike ringhäälinguorganisatsioonide arhiivid, ja et nõuab tungivalt, et liikmesriigid tagaksid piisava rahastamise ja õiguste saamise raamistiku, et aidata neil täita nende avalikust huvist lähtuvaid ülesandeid, mille hulka kuuluvad teoste säilitamine, digiteerimine ja üldsusele kättesaadavaks tegemine;

41.  rõhutab Euroopa digitaalse raamatukogu EUROPEANA tähtsat osa digitaalraamatukoguna Euroopa audiovisuaalse pärandi (nii filmi kui ka televisiooni) jaoks;

o
o   o

42.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 95, 15.4.2010, lk 1.
(2) EÜT L 167, 22.6.2001, lk 10.
(3) ELT L 347, 20.12.2013, lk 221.
(4) ELT C 433, 3.12.2014, lk 2.
(5) ELT C 332, 15.11.2013, lk 1.
(6) ELT C 153 E, 31.5.2013, lk 102.
(7) ELT C 353 E, 3.12.2013, lk 64.
(8) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0215.
(9) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0232.

Õigusalane teave