Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2014/2223(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0126/2015

Esitatud tekstid :

A8-0126/2015

Arutelud :

PV 27/04/2015 - 24
CRE 27/04/2015 - 24

Hääletused :

PV 28/04/2015 - 7.13
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2015)0109

Vastuvõetud tekstid
PDF 363kWORD 99k
Teisipäev, 28. aprill 2015 - Strasbourg Lõplik väljaanne
ELi uus metsastrateegia
P8_TA(2015)0109A8-0126/2015

Euroopa Parlamendi 28. aprilli 2015. aasta resolutsioon teemal „Uus ELi metsastrateegia metsade ja metsandussektori jaoks” (2014/2223(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide komiteele pealkirjaga „Uus ELi metsastrateegia metsade ja metsandussektori jaoks” (COM(2013)0659),

–  võttes arvesse sellele teatisele lisatud komisjoni talituste töödokumente SWD(2013)0342 ja SWD(2013)0343,

–  võttes arvesse 19. mail 2014. aastal kokku tulnud põllumajanduse ja kalanduse nõukogu järeldusi uue ELi metsastrateegia kohta,

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 30. jaanuari 2014. aasta arvamust pealkirjaga „Uus ELi metsastrateegia metsade ja metsandussektori jaoks”,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 10. juuli 2014. aasta arvamust Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide komiteele saadetud komisjoni teatise „Uus ELi metsastrateegia metsade ja metsandussektori jaoks” kohta,

–  võttes arvesse oma 16. veebruari 2006. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu metsastrateegia rakendamise kohta(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta otsust nr 1386/2013/EL, milles käsitletakse liidu üldist keskkonnaalast tegevusprogrammi aastani 2020 „Hea elu maakera võimaluste piires”,

–  võttes arvesse strateegiat „Euroopa 2020”, sealhulgas juhtalgatusi „Innovaatiline liit” ja „Ressursitõhus Euroopa”,

–  võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide komiteele pealkirjaga „Kliimamuutustega kohanemist käsitlev ELi strateegia” (COM(2013)0216),

–  võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide komiteele pealkirjaga „Meie elukindlustus, meie looduskapital: ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia aastani 2020” (COM(2011)0244),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit ja keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamusi (A8-0126/2015),

A.  arvestades, et ühise metsapoliitika väljatöötamine ei kuulu Euroopa Liidu pädevusse, kuid mõningad liidu tegevuspoliitikad võivad mõjutada liikmesriikide metsapoliitikat, ehkki liikmesriigid otsustavad ise oma metsade ja metsanduse poliitilise käsituse üle;

B.  arvestades, et liikmesriikide selgest pädevusest hoolimata saab metsal põhinev ettevõtlus kahtlemata kasu paremast ja aktiivsemast kooskõlastamisest ning suurema tähtsuse omistamisest sellele tähtsale majandusvaldkonnale, mis annab Euroopas ja eriti maapiirkondades tööd, kaitseb ökosüsteeme ning toob keskkonna seisukohalt kõigile kasu, ilma et see piiraks liikmesriikide vastutust;

C.  arvestades, et puit on taastuv ja Euroopas sageli liiga vähe kasutatud loodusvara ning et tuleb tagada selle säästev ja arukas kasutamine, sh oskusteabe edasiarendamise ja vahetamise abil;

D.  arvestades, et metsad on kordumatu looma-, taime- ja seeneriigi allikad;

E.  arvestades, et metsade suurus ja omadused on väga erinevad ning et mõne liikmesriigi pindalast on üle poole metsaga kaetud; arvestades, et säästvalt majandatud metsad on üliolulised kohaliku, piirkondliku, Euroopa ja rahvusvahelise tasandi lisaväärtuse loomisel, annavad maapiirkondades tööd, toetavad biomajandusel põhinevat ühiskonda ja parandavad inimeste tervist, eriti struktuurselt vähem soodsates piirkondades, ning neist on palju kasu keskkonna, kliima ja bioloogilise mitmekesisuse kaitsel;

F.  arvestades, et metsa biomass on väga tähtis taastuvenergia allikas; arvestades, et praegu neelavad ja ladestavad Euroopa metsad umbes 10% ELi süsinikuheitest ning aitavad sellega kliimamuutusi oluliselt leevendada;

G.  arvestades, et meie ühiskonna linnastumise tõttu on ELi kodanikel vähem kokkupuuteid metsaga ning vähe teadmisi metsandusest ja selle soodsast mõjust jõukusele, tööhõivele, kliimale, keskkonnale, inimeste tervisele ja kogu väärtusahelale, sealhulgas selle seostest ökosüsteemidega laiemas mõttes;

H.  arvestades, et üha enamates ELi poliitikavaldkondades esitatakse metsadele järjest suuremaid nõudmisi; arvestades, et need nõudmised peavad olema hoolikalt tasakaalustatud ning puidunõudlus selle uute kasutusviiside jaoks biomajanduses ja bioenergeetikas tuleb ühitada ressursitõhususe, uute tehnoloogiate kasutamise ja jätkusuutlike varude piiride tunnetamisega;

I.  arvestades, et Euroopa metsandust iseloomustab säästev majandamine ja pikaajaline planeerimine ning et töökohtade loomiseks, elurikkuse kaitsmiseks, kliimamuutuste leevendamiseks ja kõrbestumise peatamiseks tuleks kõigil tasanditel, kohalikust kuni ülemaailmseni, säästvuse põhimõtet veelgi enam rõhutada;

J.  arvestades, et tuleb juhtida tähelepanu metsade majanduslikule, sotsiaalsele ja ökoloogilisele tähtsusele, ka seoses kultuuri- ja looduspärandi kaitse ja edendamise ning säästva (öko-)turismi edendamisega;

K.  arvestades, et maailma rahvastiku kasvu tõttu kasvab energianõudlus ning sellepärast peaks edaspidi suurenema metsade tähtsus ELi energiaallikate struktuuris;

Üldpõhimõtted – metsade, metsanduse ja metsapõhise sektori tähtsus majanduse ja ühiskonna jaoks

1.  tervitab komisjoni teatist uue ELi metsastrateegia kohta ja sellele lisatud töödokumente ning toonitab, et ELi metsastrateegia peab keskenduma metsade säästvale majandamisele ja nende erinevatele majanduslikele, sotsiaalsetele ja ökoloogilistele funktsioonidele ning tagama metsaga kaudselt või vahetult seotud ühenduse tegevuspoliitikate kooskõlastamise ja teabevahetuse; sellega seoses märgib, et üha enamad ELi poliitikaalgatused sellistes valdkondades nagu majandus- ja tööhõivepoliitika, energiapoliitika ning keskkonna- ja kliimapoliitika vajavad suuremat toetust metsandussektorilt;

2.  rõhutab vajadust määrata süstemaatilisemalt kindlaks metsa ökosüsteemi teenuste väärtus ning võtta seda arvesse avaliku ja erasektori otsuste tegemisel;

3.  märgib, et üksnes terved ja stabiilsed mägimetsad suudavad täiel määral kaitsta inimesi ja loodust laviinide ja mudavoolude eest ning olla looduslikuks kaitsevalliks üleujutuste vastu; sellega seoses rõhutab eriliselt riikidevahelise teabevahetuse möödapääsmatust;

4.  rõhutab siinkohal, et igasugune katse metsandust liidu pädevusse üle viia tuleks tõkestada ning et tuleb tunnustada metsanduse kohalikku ja piirkondlikku lähtealust ja liikmesriikide pädevust antud valdkonnas, kuid ühtlasi püüda saavutada ELi ja liikmesriikide pädevuste vahelist sidusust;

5.  toonitab, et ELi metsad on väga mitmekesised nii omandivormi, suuruse, iseloomu kui ka nendega seotud probleemide poolest;

6.  rõhutab, et ELi metsastrateegias tuleb arvestada, et metsad katavad enam kui poole mõnede liikmesriikide territooriumist ning et säästvalt majandatavad metsad on üliolulised kohaliku ja piirkondliku lisaväärtuse loomiseks ja töökohtade kindlustamiseks maapiirkondades ning toetavad ka olulisel määral keskkonnakaitset;

7.  rõhutab püsikindlate, kohapealsete tingimustega sobivaid kohalikke puuliike sisaldavate segametsade erilist tähtsust ning nende olulisust ökosüsteemides ja elurikkuse kaitsel;

8.  kutsub liikmesriike üles toetama metsaomanike tegevust piirkonnale tüüpiliste kohalike segametsade kaitsmisel ja rajamisel;

9.  väljendab pettumust selle pärast, et kavandatav strateegia ei sisalda võrdlusalusena metsatööliste töötingimusi ning nõuab komisjonilt aruka töökorralduse, kõrgetasemelise tehnoloogia ja kvaliteetse tööhõive arvessevõtmist;

10.   märgib, et praegu töötab metsasektoris üle kolme miljoni Euroopa kodaniku ning rõhutab, et pikemas perspektiivis tagab ainult väljaõppinud tööjõud konkurentsivõime;

11.  on seisukohal, et ELi metsastrateegia peaks looma tingimused, tänu millele ELil oleksid asjakohased koolitusvõimalused ja tööjõud, kes on täielikult teadlik nii metsasektori praegustest ülesannetest ja ohtudest kui ka metsamajandustööde ohutuseeskirjadest;

12.  rõhutab põhjaliku ja tervikliku ühise strateegia vajalikkust ning tunneb heameelt sellest, et tunnustatakse ELi metsade ja metsapõhiste sektorite majanduslikku, ökoloogilist ja sotsiaalset tähtsust;

13.  on veendunud, et selline tunnustamine loob tugeva aluse ELi metsandussektori toetamiseks, muu hulgas metsa tabavate õnnetuste vältimisel ja haldamisel, ressursitõhususe, tööhõive ja konkurentsivõime tõstmisel, metsapõhiste tööstusharude tugevdamisel ja metsa ökoloogiliste funktsioonide säilitamisel;

14.  rõhutab biomajanduse olulist rolli komisjoni uute majanduskasvu, tööhõive ja investeerimisprioriteetide saavutamisel;

15.  tunnistab, et ELi roll on toetada liikmesriikide meetmeid aktiivse, mitmeotstarbelise ja säästva metsamajanduse saavutamiseks, mis hõlmab eri metsatüüpide majandamist, ning tugevdada koostööd selliste piiriüleste ohtude tõrjumisel nagu metsatulekahjud, kliimamuutused ja loodusõnnetused või võõrliikide invasioon;

16.  on seisukohal, et strateegias tuleb rohkem arvesse võtta puuhaiguste probleemi, mille hulka kuulub tammesurm, mis laastab korgitammede istandusi Portugalis, Prantsusmaal ja Hispaanias ning mõjutab ka erikaitsealasid ja biosfäärikaitsealasid;

17.  rõhutab, et prognoositav puidunõudluse kasv kujutab endast metsade ja kõigi metsapõhiste sektorite jaoks nii võimalust kui ka väljakutset, eriti kuna kliimamuutuste tõttu kahjustavad põuad, tulekahjud, tormid ja kahjurid metsi eeldatavasti senisest sagedamini ja rängemini; toonitab sellega seoses vajadust kaitsta metsi selliste kasvavate ohtude eest ning ühitada nende tootmis- ja kaitsefunktsioonid;

18.  tervitab meetmeid metsaalade laiendamiseks, eriti kohalike puuliikidega ja aladel, mis ei sobi toiduainete tootmiseks, ning eeskätt linnade vahetus läheduses, et leevendada kuumuse kahjulikku mõju, piirata saastet ja tugevdada inimeste sidemeid metsaga;

19.  toetab täielikult komisjoni tegevust metsaga seotud tööhõive edendamiseks ja Euroopas säästval moel jõukuse loomiseks;

20.  rõhutab puidu ja muude metsasaaduste, näiteks korgi, ja puidust saadavate toodete, sealhulgas tekstiilkiudude säästva tootmise tähtsust säästvate majandusmudelite edasiarendamisel ja roheliste töökohtade loomisel;

21.  palub komisjonil analüüsida väärtusahela lõppjärgus tekkinud raskusi seoses kolmandate riikide kasvanud nõudlusega, eriti ümarpuidu järele, ja seda sektorit abistada;

22.  kutsub komisjoni ja liikmesriike looma stiimuleid, et õhutada üha arvukamaid naissoost metsaomanikke otsima erinõustamist ja abi oma metsade aktiivseks ja säästvaks majandamiseks;

23.  rõhutab, et umbes 60% ELi metsadest on erametsad ja siin on ligikaudu 16 miljonit erametsaomanikku, toonitab sellega seoses omandi ja omandiõiguse tähtsust ning toetab kõiki meetmeid, mis võimaldavad sidusrühmadel osaleda arutelus metsade säästva majandamise ja selle tugevdamise üle ning parandada teabevahetust;

24.  märgib metsaomanike tähtsust maapiirkondades ja on sellega seoses rahul metsanduse ja agrometsanduse tähtsuse tunnustamisega ÜPP maaelu arengu programmis aastateks 2014–2020;

25.  on seisukohal, et ELi metsastrateegiat tugevdaks toetus tänu asjakohasele kooskõlastamisele kättesaadava, sealhulgas EAFRD kaudu saadava ELi rahastamisega;

26.  rõhutab, et liikmesriigid ja piirkonnad saavad olemasolevat rahastamist kasutada oma maaelu arengu programmide raames ning seeläbi toetada metsade säästvat majandamist, ergutada agrometsandust ja pakkuda selliseid avalikke keskkonnahüvesid nagu hapniku tootmine, süsiniku ladestamine ja põllukultuuride kaitsmine kliimamõjude eest, samuti stimuleerida kohalikku majandust ja luua rohelisi töökohti;

27.  möönab, et metsade majandamiseks ja metsamaterjali väljaveoks on vaja paremat transporti ja logistikat; kutsub seetõttu liikmesriike üles välja töötama kliimat vähem kahjustavaid säästvaid logistika- ja raiesüsteeme, sealhulgas kasutama säästval biokütusel töötavaid veokeid ja laevu ning rohkem kasutama raudteid; soovitab nende eesmärkide täitmiseks kasutada ELi struktuurifonde ja maaelu arengu programme;

28.  tunnistab metsade tähtsust kodanike vaimse ja füüsilise tervise jaoks ning metsadest saadavate ühiskondlike hüvede suurt ökoloogilist ja puhkemajanduslikku väärtust, lisaks parandavad metsad elukvaliteeti, eriti tänu hapniku tootmisele, süsiniku sidumisele, õhu puhastamisele, veevarude säilitamisele ja puhastamisele, erosioonitõrjele, laviinide tõkestamisele ja looduses viibimise võimaluste pakkumisele;

29.  õhutab rajama linnade ja metsade vahelisi ühistranspordiühendusi, et hõlbustada juurdepääsu metsadele ja metsamaadele;

30.  juhib tähelepanu muudele metsaga seotud tegevustele, näiteks mittepuiduliste metsasaaduste (seente ja marjade) korjamisele, loomade karjatamisele ja mesindusele;

31.  kutsub komisjoni üles edendama majandustegevust, mis võib toota toorainet farmaatsia-, kosmeetika- ja toiduainetööstusele ning pakkuda alternatiivseid võimalusi tööpuuduse ja maapiirkondade tühjenemise leevendamiseks, samuti propageerima sellise tegevuse saaduste tervislikkust;

Ressursitõhusus: puit kui säästev tooraine (metsade säästev majandamine)

32.  rõhutab, et nii puidu ja muude metsasaaduste kui taastuva kliimasõbraliku tooraine kasutamisel kui ka metsade säästval majandamisel on tähtis osa ELi selliste sotsiaalmajanduslike eesmärkide täitmisel nagu energeetika ümberkujundamine, kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine, samuti strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide ja elurikkuse eesmärkide täitmisel; märgib, et metsade aktiivsest majandamisest loobumine töötaks neile eesmärkidele vastu;

33.  rõhutab, et majandatavatel metsadel on puutumatute metsadega võrreldes suurem CO2 absorbeerimise võime, ning rõhutab säästva metsamajanduse tähtsust ELi metsade süsiniku ladestamise võime maksimeerimisel;

34.  on veendunud, et metsi ei tuleks pidada üksnes süsiniku sidujateks;

35.  rõhutab vajadust tagada metsaressursside ja puitmaterjalide korduv ja tõhus kasutamine, mis ühest küljest aitaks kärpida ELi kaubandusbilansi puudujääki, suurendaks ELi võimet ennast ise puiduga varustada ja selle metsandussektori konkurentsivõimet, aitaks piirata mittesäästvat metsade majandamist, kaitsta keskkonda ja vähendada metsaraadamist kolmandates riikides;

36.  toetab igati puidu kui taastuva, mitmeotstarbelise ja piiratud mahuga tooraine ressursitõhusat kasutamist ega poolda õiguslikult siduvat eelisjärjekorda puidukasutuses, sest see piirab energiaturgu ning uute ja innovaatiliste biomassi kasutusviiside väljatöötamist ning ei ole ka taristuprobleemide tõttu paljudes äärepoolsemates ja maapiirkondades rakendatav;

37.  toetab avatud, turukeskset lähenemist ja kõigi turuosaliste vabadust, mille juures tähtsustatakse kohapeal hangitud puitu, et vähendada kaugvedudest tingitud süsinikujalajälge, ning ergutatakse säästvat kohalikku tootmist;

38.  kuna osa liidu suurimatest biomassiressurssidest asub kõige hõredamalt asustatud ja kaugetes piirkondades, peab möödapääsmatuks, et strateegias võetaks täiel määral arvesse ka selliste piirkondade eripärasid;

39.  tunnistab puidu energeetilist väärtust, mis aitab võidelda kütteostuvõimetusega, täita 2030. aasta kliima- ja energiaraamistiku taastuvenergia alaseid eesmärke ning avada uusi ärivõimalusi;

40.  on seisukohal, et metsavarude parema kasutamise tagamiseks peab uus metsastrateegia võimaldama paremat koostööd puidutööstuse struktureerimisel ja ettevõtjate ümberpaigutamisel;

41.  on seisukohal, et säästev metsamajandus peab tuginema üldtunnustatud ja -aktsepteeritud põhimõtetele ja vahenditele, näiteks säästva metsamajanduse kriteeriumitele ja näitajatele, mida tuleb kohaldada kogu sektori suhtes tervikuna ja sõltumata puidu lõppkasutusest;

42.  toetab komisjoni kavatsust töötada koostöös liikmesriikide ja sidusrühmadega välja kaugeleulatuvad, objektiivsed ja tõendatavad kriteeriumid ja näitajad metsade säästvaks majandamiseks, ning rõhutab, et need kriteeriumid peavad vastama Euroopa metsade kaitset käsitleva ministrite konverentsi „Forest Europe”(2) nõuetele, mis on üleeuroopaliselt aluseks ühtsele säästva metsamajanduse alasele aruandlusele ja säästvuse sertifitseerimisele, ning võtma arvesse Euroopa metsatüüpide mitmekesisust;

43.  tunnistab, et kasvav nõudlus metsast saadud materjalide järele, mis tuleneb peamiselt biomassipõhise taastuvenergia uutest kasutusviisidest, nõuab metsade säästva majandamise tagamiseks uusi puidu kättesaadavuse suurendamise viise;

44.  võtab teadmiseks olulise edasimineku Forest Europe’i raames toimuvatel läbirääkimistel Euroopa metsakonventsiooni sõlmimiseks(3), millest peab saama siduv raamistik metsa säästvaks majandamiseks ja metsapoliitikas esindatud huvide paremaks tasakaalustamiseks, ning kutsub liikmesriike ja komisjoni üles tegema kõik, mis vaja nende läbirääkimiste jätkamiseks ja edukaks lõpuleviimiseks;

45.  on seisukohal, et metsamajanduskavad või samaväärsed dokumendid võivad olla olulised strateegilised abivahendid konkreetsete meetmete rakendamiseks üksikettevõtte tasandil, pikaajaliseks planeerimiseks ning Euroopa metsade säästvaks majandamiseks; rõhutab aga, et majanduskavades sisalduvate konkreetsete meetmete kohapealne rakendamine peab toimuma riiklike õigusaktide kohaselt;

46.  kutsub liikmesriike üles vastavalt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttele jälgima ja edendama metsamajandamiskavade rakendamist nii, et see ei tekitaks asjatut halduskoormust;

47.  kiidab heaks selge vahetegemise metsamajanduskavade ja võrgustiku Natura 2000 majandamiskavade vahel;

48.  juhib tähelepanu asjaolule, et metsamajanduskavad on ELi maaelu arengu toetuse saamise eelduseks vaid teatud ülempiirist suuremate majapidamiste puhul ning et sellest väiksematele metsapindadele toetust ei anta; märgib, et on võimalik heaks kiita ka muid samaväärseid abivahendeid;

49.  kutsub liikmesriike üles sellist lubatud paindlikkust õigusaktide rakendamisel maksimaalselt ära kasutama, eriti väiksemate ettevõtjate huvides;

50.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles looma stiimuleid ja toetama uusi ärimudeleid, näiteks tootmisühistuid, mis püüavad õhutada väikseid erametsaomanikke oma metsi aktiivselt ja säästvalt majandama;

51.  väidab, et strateegia nõuetekohaseks rakendamiseks on oluline konkreetne pikaajaline tegevuskava, milles rõhutatakse seda, kui oluline on metsast saadava puidu kasutuselevõtt ja säästev kasutamine eesmärgiga luua lisaväärtust ja töökohti ning ühtlasi pakkuda võimalusi metsandusvaldkonna eraettevõtete tugevdamiseks ja organiseeritud metsaomanike ühenduste toetamiseks;

52.  toonitab, et tõhus ressursikasutus peaks hõlmama programme, millest toetatakse põllumajanduseks kõlbmatute maade metsastamist ja kaitsevööndite rajamist;

Teadus- ja arendustegevus, haridus ja koolitus

53.  on seisukohal, et esmatähtis peaks olema teadussaavutuste praktikasse juurutamine, kuna uutest ideedest võib kasu saada kogu sektor ja metsapõhistel valdkondadel on suur kasvupotentsiaal; leiab ka, et täiendavad investeeringud valdkonnas toimuvasse uuendustegevusse võivad tekitada uusi tootmisnišše ja tõhusamaid protsesse, mis tagaksid olemasolevate ressursside parema kasutamise ja võiksid minimeerida metsaressurssidele avalduvat negatiivset mõju;

54.  palub, et komisjon hindaks metsanduse ja puidutöötlemise prioriteetide seisukohast Euroopa teadus- ja arendustegevuse programme (Horisont 2020) ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime programmi COSME, vajadusel töötaks metsapõhiste sektorite jaoks välja uusi abivahendeid ning edendaks sihtuuringuid uute ja uuenduslike puidutoodete jaoks kulutõhusate lahenduste leidmiseks, et edendada puidul põhineva säästva biomajanduse arengut;

55.  tunneb heameelt metsaalaste teadmiste ja parimate tavade liikmesriikide vahel jagamisest saadavast kasust ning palub liikmesriikidel ja komisjonil toetada tööstuse, teadlaste ja tootjate vahelist teabevahetust;

56.  rõhutab, kui tähtis on toetada ELi teadusuuringute, arendustegevuse ja innovatsiooni raamprogramme selleks, et saavutada arukas jätkusuutlik majanduskasv, suurema lisaväärtusega tooted, puhtam tehnoloogia ja tehnoloogia kiire areng, eelkõige puitu kasutavate biokütuste ja tööstusehituse osas, aga ka auto- ja tekstiilitööstuses;

57.  tuletab meelde, et komisjoni andmetel oli 2009. aastal biomajanduse turu maht üle kahe triljoni euro, see andis 20 miljonit töökohta ning moodustas 9% ELi tööhõivest;

58.  märgib, et iga raamprogrammi Horisont 2020 raames biomajanduse teadus- ja uuendustegevusse investeeritud euro loob umbes 10 eurot lisaväärtust; rõhutab, et metsadel on biomajanduses nüüd ja tulevikus oluline osa;

59.  leiab, et tuleks julgustada naftapõhise või soojusmahuka toorme asendamist puidu ja raietoodetega kooskõlas teaduse ja tehnika arenguga, ning et see võimaldaks veelgi enam kliimamuutusi leevendada ja töökohti luua;

60.  rõhutab vajadust viia läbi kõigi metsapõhiste valdkondade väärtusahelaid mõjutavate ELi õigusaktide kulude hindamine, et kaotada igasugune tarbetu ja koormav bürokraatia ning luua toetusraamistik tööstuse pikaajalise konkurentsivõime jätkusuutlikuks tõstmiseks, samuti toetada põhimõtet, et metsandussektorit ja metsapõhiste valdkondade väärtusahelaid mõjutavaid seadusandlikke ettepanekuid tuleks põhjalikult hinnata mõjuhinnangu abil;

61.  on seisukohal, et metsaalase teadmusbaasi laiendamine on teadusuuringute jaoks väga oluline ning et usaldusväärne teave on metsastrateegia rakendamiseks hädavajalik;

62.  viitab Copernicuse programmi ja teiste Euroopa tasandi kosmosealgatuste seireressursside ja teabe kättesaadavusele ning soovitab neid ressursse ja vahendeid rohkem kasutada;

63.  märgib, et riiklik metsakorraldus võimaldab põhjalikult hinnata metsade tagavara, võtta arvesse piirkondlikke kaalutlusi ning arvestada bürokraatia ja kulude vähendamise nõuet;

64.  on rahul komisjoni püüdlustega rajada liikmesriikide andmete ning uute ja seniste andmete võrreldavuse parandamise algatuste baasil Euroopa metsateabesüsteem ning sellega seoses loodab, et täiustatakse metsa- ja puidutööstuse majanduslike ja tööhõive andmete analüüsimist;

65.  soovitab, et eelkõige peaks olema rohkem pikaajalisi andmekogusid, mis aitaksid mõista metsanduses valitsevaid suundumusi ja valdkonna kohanemist kliimamuutustega;

66.  on seisukohal, et säästva metsamajanduse edukaks rakendamiseks on keskse tähtsusega oskuslik ja hästi koolitatud tööjõud, ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles töötama välja meetmeid ja võimaluse korral kasutama selliseid olemasolevaid ELi vahendeid nagu Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD), Euroopa Regionaalarengu Fond (ERDF), Euroopa Sotsiaalfond (ESF) ja Euroopa koolitusprogrammid (ET 2020), et toetada põlvkondade vaheldumist ja leevendada metsanduses oskustööjõu puudust;

67.  palub, et komisjon aitaks ette valmistada metsanduse teabekampaaniaid, mille eesmärk on tõsta teadlikkust siin leiduvatest võimalustest tööpuuduse ja rahvastikukao leevendamiseks ning muuta metsandus noorte jaoks köitvamaks;

68.  peab vajalikuks koostada koolitusprogramme, eriti uute turule sisenejate ja noorte metsandustöötajate, samuti ehitusvaldkonna töötajate jaoks, et tõsta nende teadlikkust võimalustest, mida annab puidu kasutamine, nii et oleks tagatud säästva metsamajanduse ja väärtusahela järgnevate etappide jaoks vajalike teadmiste edasiandmine;

69.  tunnistab, et säästev majandamine metsatoodete kogu olelusringi vältel võib oluliselt aidata täita rohelise majanduse eesmärke ja eelkõige neid eesmärke, mis on seotud kliimamuutuste leevendamise poliitika ja tõhusa ressursikasutusega;

70.  on seisukohal, et liikmesriigid peaksid edendama metsatoodete säästvat kasutamist ehituses, sealhulgas säästvalt hangitud materjalist ehitatud odavamate majade püstitamisel;

71.  juhib tähelepanu traditsioonilistele kõrge väärtusega kasutusviisidele, näiteks puidu kasutamisele ehituses ja pakendamisel, mille on endiselt väga suur kasvupotentsiaal;

72.  märgib, et praegune tehnika areng võimaldab rajada suuri elamukomplekse peamiselt puidust, millega piiratakse märkimisväärselt ehitussektori CO2 heitkoguseid;

73.  juhib tähelepanu asjaolule, et eeskirjad, mis käsitlevad puidu kasutamist ehituses, on liikmesriigiti erinevad; nõuab seetõttu, et kohustutaks võtma vastu ELi eeskirjad, millega edendatakse puidu ulatuslikumat kasutamist hoonetes;

74.  kutsub liikmesriike üles välja töötama teadmus- ja tehnosiirde toetamise algatusi ning kasutama täiel määral ära praegusi ELi programme, mille kaudu toetatakse teadus- ja uuendustegevust metsanduses ja metsapõhistes sektorites;

75.  märgib, et metsanduse kliimamuutustega kohandamist käsitlevas teaduslikus ja tehnilises uurimistöös esineb suuri lünki, sealhulgas Euroopa metsi ja metsapõhiseid sektoreid tõsiselt ohustava haiguste ja kahjurite ulatuslikuma leviku mõju uurimisel;

76.  soovitab liikmesriikidel ja komisjonil tegutseda, et tõsta teadlikkust Euroopa metsade ja metsanduse majanduslikust, ökoloogilisest ja sotsiaalsest tähtsusest ning säästva metsapõhise biomajanduse ja puidu kui ELi ühe olulise taastuva tooraine tähtsusest;

77.  peab oluliseks soodustada biomassi ratsionaalset kasutamist ja kiiresti kasvavate energiakultuuride arendamist käsitlevaid teadusuuringuid ning luua majanduslikku stiimulit pakkuv mudel biomassijäätmete kasutamiseks;

Globaalprobleemid – keskkond ja kliimamuutused

78.  rõhutab, et säästval metsamajandusel on soodne mõju elurikkusele ja kliimamuutuste leevendamisele ning see võib vähendada metsapõlengute, -kahjurite ja -haiguste ohtu;

79.  rõhutab, et liit on kokku leppinud, et 2020. aastaks tuleb bioloogilise mitmekesisuse vähenemine ja ökosüsteemi teenuste, sealhulgas tolmeldamise halvenemine peatada, ökosüsteemid ja nende teenused tuleb säilitada ning vähemalt 15 % kahjustatud ökosüsteemidest tuleks taastada; lisab, et peale selle on liit kokku leppinud, et metsade majandamine peab olema säästev, metsasid, nende elurikkust ja nende pakutavaid teenuseid tuleb kaitsta ja võimaluste piires tõhustada ning metsade vastupanuvõimet kliimamuutustele, tulekahjudele, tormidele, kahjuritele ja haigustele tuleb suurendada; rõhutab lisaks vajadust töötada välja ja rakendada uuendatud liidu metsastrateegia, milles käsitletakse mitmesuguseid metsadele esitatavaid nõudmisis ja metsadest saadavat kasu ning mis moodustab osa metsade kaitse ja edendamise strateegilisemast käsitusest, sh metsade säästva majandamise kaudu(4);

80.  juhib tähelepanu vajadusele uurida lähemalt muid küsimusi, eelkõige rohusööjate liigset arvukust, metsade tervislikku seisundit ja säästva puidutootmise hõlbustamist, metsade geneetilisi ressursse, metsatulekahjude ja pinnase erosiooni vältimise ja tõkestamise abinõusid ning taimkatte taastumist;

81.  tunnistab, et lühikese raieringiga madalmets võib pakkuda säästvat puidu biomassi, tagades samas territooriumi vajaliku hoolduse ja vähendades sellega pinnase erosiooni ja maalihete ohtu tootmisest kõrvale jäetud või mahajäetud maadel;

82.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma konkreetseid meetmeid Aichi 5. eesmärgi saavutamiseks, mille kohaselt peaks 2020. aastaks kõigi looduslike elupaikade, sh metsade hävimise määr langema vähemalt poole võrra ja võimaluse korral tuleks see viia nulli lähedale, samuti tuleks oluliselt piirata elupaikade vaesumist ja killustumist;

83.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid kavandaksid oma metsapoliitika viisil, mis võtab igakülgselt arvesse metsade tähtsust bioloogilise mitmekesisuse kaitsmisel, pinnase erosiooni tõkestamisel, CO2 sidumisel, õhu puhastamisel ning veeringluse säilitamisel;

84.  märgib, et biomajandus kui Euroopa aruka ja keskkonnahoidliku majanduskasvu põhielement on vajalik selleks, et strateegia „Euroopa 2020” raames ellu viia juhtalgatuste „Innovaatiline liit” ja „Ressursitõhus Euroopa” eesmärke, ning et puidul kui toorainel on bioressursipõhise majanduse poole edenemisel oluline osa;

85.  rõhutab pakilist vajadust selgitada mitmesuguste metsa biomassi energia tootmiseks kasutamise viiside mõju kasvuhoonegaasidele ja teha kindlaks need kasutusviisid, mis aitavad saavutada asjaomase poliitikaga ette nähtud tähtaja jooksul kliimamuutuste leevendamise seisukohast kõige enam kasu;

86.  peab oluliseks, toorainevarude jätkusuutlikke piire arvestades, edendada biomajanduse idee rakendamist, et innovatsiooni ja tehnosiirde kaudu suurendada metsa väärtusahelate majanduslikku tasuvust;

87.  nõuab suuremat toetust erilaadsetele metsasaadustele, kusjuures eri toodete nõudlust tuleb hinnata ja tasakaalustada jätkusuutlike potentsiaalsete varudega ja metsade muude ökosüsteemi teenuste ja funktsioonidega;

88.  on tõsiselt mures maailmas toimuva kiire metsade raadamise pärast, mis toimub eriti arengumaades ja tihtipeale ebaseaduslike raiete teel;

89.  toetab mehhanisme, mis edendavad maailma metsanduse arengut säästvama kasutuse suunas ning sellega seoses viitab eelkõige ELi puidumäärusele(5), mille eesmärk on võitlus ebaseadusliku raie ning kolmandatest riikidest imporditava ebaseaduslikult raiutud puidu Euroopa turule laskmise vastu, samuti puidu ELi importimise lubade süsteemile (FLEGT)(6) ja vabatahtlikele partnerluslepingutele;

90.  palub, et komisjon avaldaks kauaoodatud ülevaate ELi puidumääruse toimimisest ja tulemuslikkusest ning rõhutab, et uus määrus peaks olema proportsionaalne ja püüdma leidma võimalusi Euroopa metsamaa omanike ja metsandustöötajate asjatute kulude ja aruandlusnõuete vähendamiseks, ilma et see kahjustaks määruse eesmärki;

91.   on seisukohal, et ülemaailmsest soojenemisest ja kliimamuutustest tingitud probleeme arvestades peavad ökosüsteemid ja liikide populatsioonid, selleks et olla vastupanuvõimelised, olema terved, tugevad ja bioloogiliselt mitmekesised;

92.  juhib tähelepanu võimalustele, mida pakuvad võrgustiku Natura 2000 alad, mis tänu oma erakordsetele loodusvaradele võivad anda suure ökoloogilise ja kultuurilise väärtusega metsapõhiseid tooteid ja teenuseid;

93.  rõhutab, kui tähtsad on heas tervislikus seisundis metsaökosüsteemid, mis pakuvad elupaiku taimedele ja loomadele, kuid toonitab, et sellised heade kavatsustega koostatud õigusaktid nagu ELi elupaikade direktiiv mõjutavad maakasutust puudutavaid otsuseid ja neid tuleb rakendada proportsionaalselt;

94.  tunnustab metsade tähtsust nendega seotud valdkondade arengu jaoks ning sellega seoses rõhutab, kui oluline on toetada meekorjepuude kasvatajaid, kelle tegevus omakorda soodustab taimede tolmlemist;

95.  on seisukohal, et mõningad küsimused, eelkõige ebaseaduslik raie, mõjutavad metsatööstust kogu maailmas, ning palub seepärast, et komisjon sellekohastes rahvusvahelistes organites metsatööstust intensiivsemalt toetaks;

96.  märgib, et nõudlus biomassi ja eriti puidu järele tõuseb ning seepärast tunnustab komisjoni ja liikmesriikide pingutusi, et toetada arenguriikide meetmeid oma metsapoliitika ja metsandusalaste õigusnormide täiustamiseks, eelkõige REDD+(7) (raadamisest ja metsade seisundi halvenemisest tulenevate heitkoguste vähendamine arengumaades) raames;

97.  kutsub komisjoni koostama raadamise ja metsade seisundi halvenemise alast tegevuskava, et tegeleda oma raadamist käsitlevas teatises esitatud eesmärkidega, nagu seda nõutakse seitsmendas keskkonnaalases tegevusprogrammis; peab oluliseks näha ette mitte ainult olemasolevate metsade kaitsmine ja majandamine, vaid ka raadatud alade taasmetsastamine;

98.  on seisukohal, et eraldi tuleb tähelepanu juhtida ka korduvalt metsatulekahjudest mõjutatud alade ulatusliku taasmetsastamise vajadusele;

Rakendamine ja aruandlus

99.  rõhutab, et ELi metsastrateegia rakendamine peaks olema mitmeaastane kooskõlastatud protsess, mille käigus tuleks arvestada Euroopa Parlamendi seisukohtadega, ning et strateegia tuleks ellu viia tõhusalt, ühtselt ja minimaalse bürokraatiaga;

100.  kahetseb, et rakendamisprotsess on osaliselt alanud enne Euroopa Parlamendi seisukoha vastuvõtmist, ning leiab, et see ei ühti komisjoni strateegia-alases tekstis väljendatud eesmärgiga metsaga seotud poliitikavaldkondi paremini kooskõlastada;

101.  on seisukohal, et uus strateegia peaks omavahel ühendama ELi ja liikmesriikide strateegiad ja rahastamiskavad ning tugevdama valdkonnaüleste meetmete kavandamise, rahastamise ja elluviimise sidusust;

102.  nõuab strateegia kaasavat, hästi struktureeritud ja tasakaalustatud rakendamist;

103.  on sellepärast seisukohal, et alalise metsakomitee mandaati tuleb tugevdada ja anda talle rohkem vahendeid, mis võimaldaks komisjonil ELi uut metsastrateegiat ELi tasandil rakendades täiel määral ära kasutada liikmesriikide erialateadmisi; palub, et komisjon konsulteeriks alalise metsakomiteega piisavalt aegsasti enne mis tahes metsamajandust ja puidutööstust mõjutava algatuse või eelnõu esitamist;

104.  rõhutab metsanduse ja korgitootmise kodanikuühiskonna dialoogi eest vastutava rühma ja teiste asjaomaste sidusrühmade tähtsust ning nõuab nende korrakohast kaasamist strateegia elluviimisel;

105.  on seisukohal, et kuna metsandusküsimused hõlmavad paljusid valdkondi, nõuavad need komisjoni eri osakondade vahelist koostööd alati, kui kaalutakse meetmeid, mis võivad säästva metsamajanduse ja sellega seotud valdkondade erisusi mõjutada; palub seepärast, et keskkonna peadirektoraat, kliimameetmete peadirektoraat, põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat, energeetika peadirektoraat, teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat ning teised asjaomased peadirektoraadid teeksid strateegilist koostööd, et tihedama suhtlemise ja kooskõlastamise abil tagada strateegia tulemuslik elluviimine;

106.  on seisukohal, et komisjoni majanduskasvu, tööhõive ja investeeringute alaste prioriteetide loendit arvestades tuleks ELi uue metsastrateegia elluviimisel esmatähtsaks lugeda ka metsasektori konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse tõstmine, linna- ja maapiirkondade toetamine, teadmusbaasi laiendamine, metsade kaitse ja metsaökosüsteemide säilitamine, koostöö ja teabevahetuse edendamine ning puidu ja mittepuiduliste metsasaaduste säästva kasutamise suurendamine;

107.  palub komisjonil täiendada strateegiat erimeetmeid sisaldav energilise tegevuskavaga ning anda igal aastal Euroopa Parlamendile aru selle kohta, mida on saavutatud strateegias sisalduvate erimeetmete elluviimisel;

108.  soovitab kokku kutsuda AGRI-, ENVI- ja ITRE-komisjoni liikmetest koosneva laiendatud parlamendikomisjoni, mis võimaldab tasakaalustatult arutada, kuidas edeneb uue ELi metsastrateegia elluviimine;

o
o   o

109.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT C 290 E, 29.11.2006, lk 413.
(2) Forest Europe – Euroopa metsade kaitset käsitlev ministrite konverents, riikidevaheline läbirääkimiskomitee eesmärgiga sõlmida õiguslikult siduv kokkulepe Euroopa metsade kohta: http://www.foresteurope.org/
(3) Vaata http://www.forestnegotiations.org/.
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta otsus nr 1386/2013/EL, milles käsitletakse liidu üldist keskkonnaalast tegevusprogrammi aastani 2020 „Hea elu maakera võimaluste piires”.
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2010. aasta määrus (EL) nr 995/2010, milles sätestatakse puitu ja puittooteid turule laskvate ettevõtjate kohustused.
(6) Nõukogu 20. detsembri 2005. aasta määrus FLEGT-litsentsimissüsteemi kehtestamise kohta puidu impordi suhtes Euroopa Ühendusse (FLEGT – metsandusõigusnormide täitmise järelevalve, metsahaldus ja puidukaubandus).
(7) Raadamisest ja metsade seisundi halvenemisest tulenevate heitkoguste vähendamine: http://unfccc.int/methods/redd/items/7377.php

Õigusalane teave