Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2014/2139(DEC)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0070/2015

Esitatud tekstid :

A8-0070/2015

Arutelud :

PV 28/04/2015 - 16
CRE 28/04/2015 - 16

Hääletused :

PV 29/04/2015 - 10.21
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2015)0130

Vastuvõetud tekstid
PDF 272kWORD 90k
Kolmapäev, 29. aprill 2015 - Strasbourg Lõplik väljaanne
2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Liidu ametite tulemused, finantsjuhtimine ja kontroll
P8_TA(2015)0130A8-0070/2015

Euroopa Parlamendi 29. aprilli 2015. aasta resolutsioon Euroopa Liidu ametite 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise ning tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta (2014/2139(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma otsuseid Euroopa Liidu ametite 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

–  võttes arvesse komisjoni aruannet 2012. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuse järelmeetmete kohta (COM(2014)0607) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumente (SWD(2014)0285, SWD(2014)0286),

–  võttes arvesse kontrollikoja iga-aastaseid eriaruandeid(1) detsentraliseeritud ametite 2013. aasta raamatupidamise aastaaruannete kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(3), eriti selle artiklit 208,

–  võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185)(4),

–  võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208)(5), eriti selle artiklit 110,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamusi (A8-0070/2015),

A.  arvestades, et käesolev resolutsioon sisaldab iga määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 208 kohase ameti kohta horisontaalseid tähelepanekuid, mis on lisatud eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsustele vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 artiklile 110 ja Euroopa Parlamendi kodukorra V lisa artiklile 3;

B.  arvestades, et ametite arv on viimasel aastakümnel märkimisväärselt suurenenud – kolmelt 2000. aastal 32ni 2013. aastal;

1.  rõhutab ametite tähtsaid ülesandeid ja nende otsest mõju liidu kodanike igapäevaelule, ning ametite autonoomsust – eriti reguleerivate ametite ja nende ametite puhul, mille ülesanne on sõltumatu teabe kogumine; tuletab meelde, et ametite loomise peamine põhjus oli anda sõltumatuid tehnilisi ja teaduslikke hinnanguid; juhib tähelepanu sellele, et detsentraliseeritud ametite ülesanne on aidata komisjonil liidu meetmeid liidu nimel ellu viia; palub komisjonil ja liidu ametite võrgustikul (edaspidi „võrgustik”) parandada oma kommunikatsioonipoliitikat, et tagada ametite tõhus suhtlus kodanikega tööviljakuse ja saavutuste alase teadlikkuse suurendamiseks;

2.  tunnustab ametite rolli liidu poliitikameetmete toetamisel; nõuab nende eksperditeadmiste ja võimete laiemat kasutamist Euroopa poolaasta poliitika asjaomastes etappides; rõhutab ametite panust strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide poole püüdlemisel;

3.  märgib, et vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal on loodud arvukalt ameteid, kuid tuletab meelde ametite täidetavate ülesannete olulisust ja nende otsest mõju kodanike igapäevaelule; rõhutab, et kõik uued ametid on loodud tegelikust vajadusest lähtuvalt; võtab teadmiseks asjaolu, et teatavate vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala ametite puhul on tegemist operatiivametitega ning nende eelarve täitmine sõltub ka välistest teguritest;

4.  on seisukohal, et ametite iga-aastaste tööprogrammide projektide ja mitmeaastaste strateegiate arutamine vastutavates komisjonides aitab tagada, et programmides ja strateegiates võetakse arvesse ajakohaseid poliitilisi prioriteete;

5.  märgib kontrollikoja kokkuvõtte põhjal Euroopa ametite ja muude organite 2013. aasta auditite tulemuste kohta (edaspidi „kontrollikoja kokkuvõte”), et ametite eelarve oli 2013. aastal ligikaudu 2 miljardit eurot, mida on 25 % rohkem kui 2012. aastal ja mis moodustab ligikaudu 1,4 % liidu üldeelarvest; märgib, et suurenemine tuleneb peamiselt alles loodud ametitest ja teatavatele ametitele antud uutest ülesannetest; märgib kontrollikoja kokkuvõtte põhjal, et ametites töötab ligikaudu 6 500 alalist ja ajutist ametnikku, mis on 14 % liidu üldeelarve alusel lubatud liidu ametnike koguhulgast; märgib lisaks, et ametites töötab ka ligikaudu 2 900 lepingulist ja lähetatud töötajat;

6.  tuletab meelde, et ametitega seotud oht liidu mainele on suur, sest nad avaldavad olulist mõju liidu kodanike jaoks väga oluliste valdkondade poliitikale, otsuste tegemisele ja programmide rakendamisele;

7.  märgib, et kulutasuvuse põhimõte kehtib ka ametite kohta ja nad peaksid tõestama, et nende tegevus on tulemuslik, tagades, et kodanikud on ametite tegevuse tulemustega hästi kursis; nõuab, et võrgustik hoiaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni pidevalt kursis tulemuslikkuse mõõtmise süsteemide ja raamistike ühtsete põhimõtete ja käsiraamatute, mitmeaastaste ja iga-aastaste programmidokumentide, peamiste tulemusnäitajate ning aruandlus- ja hindamisvahendite kasutamise ja lisaväärtusega;

Ühine lähenemisviis ja komisjoni tegevuskava

8.  tuletab meelde, et Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon võtsid 2012. aasta juulis vastu detsentraliseeritud ameteid käsitleva ühise lähenemisviisi (edaspidi „ühine lähenemisviis”) – poliitilise kokkuleppe nende ametite tulevase haldamise ja reformimise kohta; märgib, et komisjon vastutab selle kokkuleppe järelmeetmete eest;

9.  väljendab heameelt ELi detsentraliseeritud ameteid käsitleva ühise lähenemisviisi järelmeetmete tegevuskava (edaspidi „tegevuskava”) üle, mille komisjon võttis vastu 2012. aasta detsembris, ning kutsub kõiki osapooli üles jätkama selles väljendatud ideede elluviimist; märgib, et komisjon kehtestas oma tegevuskavas üksikasjaliku plaani, kuidas viia ellu ühise lähenemisviisi järelmeetmeid, ning loetles 90 küsimust, mille puhul on vaja kõikide asjaosaliste poolt meetmeid võtta;

10.  võtab teadmiseks komisjoni eduaruande ühise lähenemisviisi rakendamise kohta, tema tegevuskava 2013. ja järgnevateks aastateks ning jõupingutused, mida komisjon ja detsentraliseeritud ametid on ühiselt teinud ja mis on kaasa toonud selgeid edusamme; tunneb sellega seoses heameelt asjaolu üle, et muudetud raamfinantsmääruses(6) on täpsustatud ametite sisekontrolli ülesannete ja siseauditi talituste toimimise korda ja rolli ning et Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) on välja töötanud ametite pettusevastaste strateegiate suunised;

11.  võtab võrgustiku andmete põhjal teadmiseks, et ametid on ühises lähenemisviisis ette nähtud meetmete rakendamisel tublisti edusamme teinud; võtab lisaks teadmiseks, et vastavalt küsitlusele, mille võrgustik tegevuskavas osalevate ametite hulgas korraldas, on ametitega seotud tegevuskava meetmete elluviimise määr 96 %;

12.  võtab teadmiseks, et komisjoni talitused koostasid standardsätted, mis sisaldavad asjakohaseid õiguslikke sätteid, et võtta arvesse ühises lähenemisviisis kokku lepitud põhimõtteid, samuti muid sätteid, mis enamasti sisalduvad ametite asutamisaktides; märgib, et neid standardsätteid kasutatakse võrdlusalusena uute ametite loomisel ja kehtivate asutamisaktide läbivaatamisel;

13.  märgib, et komisjon koostas ametite panuse põhjal suunised detsentraliseeritud ametite ja liikmesriikide vaheliste peakorterilepingute standardsätete kohta; märgib murelikult, et 10 ametil ei ole ikka veel peakorterilepingut; manitseb neid ameteid leidma peakorterilepingu probleemile esmajärjekorras tõhusa lahenduse, et suurendada tõhusust ja vähendada kulusid; peab murettekitavaks, et peakorterilepingu puudumine võib põhjustada tõsiseid tagajärgi ametite töötajatele, ja kutsub asjaomaseid liikmesriike üles viima lepingute sõlmimise lõpule enne järgmise eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse algust;

14.  on seisukohal, et tuleb tõsiselt hinnata, kas sarnaseid ülesandeid täitvaid ameteid oleks võimalik ühendada, et mitte ainult vältida ressursside raiskamist, vaid ka luua kriitiline mass, mis muudab ametid tõeliselt tõhusaks;

15.  märgib, et komisjon parandas oma teenust ametitele nii üldiste kui konkreetsete soovituste kujul, kasutades võrgustiku antud teavet ja nõuandeid; märgib, et piiratud rahaliste vahendite ja inimressursside olukorras on tänu nendele edusammudele hakatud kaaluma võimalike struktuurimeetmeid, et muuta ametite toimimine ratsionaalsemaks; märgib, et need meetmed on juba tulemusi toonud – nt teenuste jagamine ametite vahel –, ja innustab ameteid neid pingutusi jätkama;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

16.  tuletab meelde, et aastasus koos ühtsuse ja tasakaaluga on kolm peamist arvestuspõhimõtet, mis on asendamatud liidu eelarve tõhusa täitmise tagamiseks; märgib, et detsentraliseeritud ametid ei järgi alati seda põhimõtet täielikult; palub ametitel selliseid vigu võimalikult palju vähendada;

17.  märgib kontrollikoja kokkuvõtte põhjal, et eelarve haldamise ja finantsjuhtimise valdkonnas on kõige sagedasem probleem endiselt kulukohustustega seotud assigneeringute järgmisse eelarveaastasse ülekandmise kõrge määr ning see probleem puudutas 24 ametit; märgib, et üle kantud assigneeringute kõrge määr on vastuolus eelarve aastasuse põhimõttega;

18.  võtab teadmiseks, et kontrollikoda täheldas seitsmel juhul, et eelnenud aastatest üle kantud ja seejärel tühistatud assigneeringute summa oli endiselt suur; märgib, et sellised tühistamised viitavad asjaolule, et ülekantud assigneeringud põhinesid kas tegelikust suuremaks hinnatud eelarvevajadustel või olid need muul põhjusel põhjendamata; palub ametitel teha kõik endast oleneva edasiste ülekandmiste vältimiseks ning eriti rakendada paremaid eelarve kavandamise menetlusi, keskendudes eelkõige nende ametitele, kes on eelnenud aastastest ülekantud assigneeringuid tühistanud;

19.  märgib, et komisjon võttis 30. septembril 2013 vastu uue raamfinantsmääruse, et lihtsustada ametite suhtes kohaldatavaid eeskirju;

20.  märgib, et ametite koostatud dokumentide parema sidususe ja võrreldavuse tagamiseks töötab komisjon koos ametitega välja suuniseid programmidokumendi jaoks, mis sisaldab iga-aastast ja mitmeaastast komponenti, ning mudelit konsolideeritud aasta tegevusaruannete jaoks, mis on kohandatud raamfinantsmääruse nõuetele;

21.  märgib, et raamfinantsmääruse kohaselt tuleb konsolideeritud aasta tegevusaruanne saata komisjonile, kontrollikojale ja eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavatele institutsioonidele igal aastal 1. juuliks ning see peab sisaldama teavet aasta tegevusaruandest, sise- ja välisauditite aruannetest ning finantsaruannetest, nagu on nõutud eelmises raamfinantsmääruses; märgib, et eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevad raportid jäävad oma spetsiifilise olemuse ja esialgse raamatupidamise aastaaruande saajate tõttu sellest eraldi;

22.  peab kahetsusväärseks, et Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi ning Frontexi raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta esitas kontrollikoda endiselt märkustega arvamuse; on mures selle pärast, et kontrollikojal oli endiselt palju (97) kommentaare, mis puudutasid 35 ametit; nõuab tungivalt, et võrgustik kontrolliks, et asjaomased ametid võtavad kontrollikoja soovituste järgimiseks kõik vajalikud meetmed;

Koostöö ametite vahel – jagatud teenused ja sünergia

23.  väljendab kahtlusi ametite geograafilise asukoha pärast, sest paljud ametid on muudest Euroopa Liidu institutsioonidest väga kaugel; on seisukohal, et ametite sõltumatuse kaitsmiseks ei ole geograafiline kaugus vajalik, samuti ei kaitse see iseenesest komisjoni ega liikmesriikide soovimatu sekkumise eest, kuid igal juhul tekitab see täiendavaid sõidukulusid ning muudab sünergia saavutamise keerulisemaks näiteks tsentraliseeritumate haldus- ja finantsteenuste puhul, mida kasutavad ühiselt kas kõik ametid või paljud neist;

24.  märgib, et kõik ametid on uurinud oma sisemisi haldusprotsesse vastavalt eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutava institutsiooni varasematele soovitustele; märgib lisaks, et mitmed ametid juba viivad läbi ISO sertifikaadile (ISO 9001) vastavaid regulaarseid protsessihindamisi ning nende kvaliteedi- ja siseauditiosakonnad viivad läbi auditeid; võtab teadmiseks, et mõned ametid on sõlminud sisemiste haldusprotsesside hindamiseks lepingud konsultantidega;

25.  väljendab heameelt asjaolu üle, et raamfinantsmääruses on sätestatud võimalus teenuseid jagada või üle kanda, kui see aitab kulusid kokku hoida; tuletab meelde, et ametid juba püüavad saavutada sünergiat, vahetavad parimaid tavasid ning jagavad teenuseid tõhusa toimimise huvides ning selleks, et saavutada oma vahenditega maksimaalne tulemus; võtab teadmiseks ametitevahelise koostöö arengu, mis lähiaastatel veelgi süveneb ning võimaldab neil jätkuvalt oma eesmärke saavutada; märgib, et 82 % ametitest on sõlminud teiste ametitega vastastikuse mõistmise memorandumi; palub ametitel jätkata hästi toimiva koostöö ja jagatud teenuste laiendamist; kutsub ameteid üles püüdma ennetavalt üksteisega tihedamat koostööd teha, et suurendada oma töö tulemuslikkust ja tõhusust;

26.  võtab ametite andmete põhjal teadmiseks, et loodi internetikommunikatsioonivahend, mis kujutab endast platvormi teabe, teadmiste ja parimate tavade vahetamiseks ametite vahel ning hõlmab eri valdkondade jagatud teenuste andmebaasi ja viiteid uutele algatustele; võtab teadmiseks, et ametitevaheline koostöö nende vastavates tegevusvaldkondades süveneb jätkuvalt ning et 65 % ametitest kavatseb lähitulevikus viia koos teiste ametitega lõpule uusi algatusi ja sõlmida uusi vastastikuse mõistmise memorandumeid;

Tulemuslikkus

27.  tunneb heameelt selle üle, et kokku on lepitud tulemuslikule ja tõhusale, tulemustele suunatud juhtimise ühtsetes põhimõtetes, tulemuslikkuse mõõtmise süsteemide ühtsetes suunistes, mitmeaastastes ja iga-aastastes programmidokumentides ning aruandlus- ja hindamisvahendites; rõhutab, et võrgustikust peab saama uue, institutsioonidevahelise tulemuslikkuse töörühma liige, et edendada ühist arusaama hea ja parandatud tulemuslikkuse põhimõttest; nõuab, et kontrollikoda esitaks ametite tulemuslikkuse ja tulemuste kohta hinnangu aegsasti enne 2016. aastal toimuvat mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamist;

28.  peab tervitatavaks suundumust keskenduda aruandluses rohkem tulemuslikkusele ja saavutatud tulemustele; palub sellega seoses aruandlussüsteemi veelgi parandada, et suurendada ametite demokraatlikku vastutust;

Personalijuhtimine

29.  võtab teadmiseks, et komisjon võttis 2013. aasta juulis vastu teatise(7) detsentraliseeritud asutuste inim- ja rahaliste ressursside kavandamise kohta aastatel 2014–2020, et tagada vahendite kokkusobivus aastate 2014–2020 mitmeaastase finantsraamistiku vastavate piirangutega;

30.  kinnitab võrgustiku andmete põhjal, et suurem osa ameteid on personali 5 % vähendamise oma vastavates mitmeaastastes personalipoliitika kavades juba läbi viinud, kuigi see on olnud väga keeruline; peab kahetsusväärseks, et komisjon on loonud täiendava ümberpaigutamisreservi 5 % töötajate ulatuses, millega tehakse ametite ametikohtade loetelus tegelikult veel suuremaid kärpeid ja ületatakse kokkulepitud 5 % eesmärki;

31.  võtab võrgustiku andmete põhjal teadmiseks, et teatavatel ametitel on juba tekkinud suured probleemid ülesannete täimisel ametite käsutuses olevate piiratud ressurssidega; märgib murelikult, et ametitel on raske teha tööd sama kvaliteetselt, kui personali jätkuvalt vähendatakse, sest liit annab neile üha rohkem ülesandeid ja kohustusi; palub komisjonil oma kava personali täiendava vähendamise osas läbi vaadata ja kohandada seda vastavalt hästi toimivate ametite konkreetsele olukorrale, sest nad on oma ülesannete täitmisel edukad ja nende tööd hinnatakse;

32.  tuletab meelde, et eelarvemenetluse käigus oli Euroopa Parlament seisukohal, et töötajaid, kellega seotud kulud kaetakse ettevõtete makstavatest tasudest, st mitte liidu eelarvest, ei tohiks liidu poolt kohaldatav iga-aastane 1 % vähendamine puudutada; on seisukohal, et komisjon peaks ameteid, mida rahastatakse peamiselt liidu eelarvest, käsitlema eraldi ja tegema ettepaneku konkreetse raamistiku loomiseks ametite jaoks, mida rahastatakse peamiselt ettevõtete poolt, mis peaks olema proportsionaalne asjaomase ameti pakutavate teenustega;

33.  on üldiselt arvamusel, et töölevõtmismenetlusi, muu hulgas nende läbipaistvust, tuleb parandada;

34.  märgib, et võrgustik nõustus looma ametitevahelise uurijate rühma, et viia läbi distsiplinaaruurimisi; võtab teadmiseks, et ametite nimetatud kandidaadid osalevad sel eesmärgil komisjoni juurdlus- ja distsiplinaarameti korraldatavatel erikoolitustel;

Võrgustiku koostöö Euroopa Parlamendiga

35.  on rahul võrgustiku ja vastutava parlamendikomisjoni koostööga ning märgib, et ametite direktorid, kellega iga-aastase eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse käigus ühendust võeti, olid abivalmid ja avatud; palub võrgustikul ja kõigil ametitel laiendada Euroopa Parlamendiga suhtlemist ja koostööd ka väljapoole eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust;

Huvide konfliktid ja läbipaistvus

36.  märgib, et pärast tegevuskava meetmeid avaldas komisjon 2013. aasta detsembris suunised huvide konfliktide vältimise ja haldamise kohta ELi detsentraliseeritud ametites (edaspidi „suunised”); märgib, et suunised sisaldavad sätteid haldusnõukogu liikmete, tegevdirektorite, teaduskomisjonide jm taoliste organite ekspertide ning töötajate majanduslike huvide deklaratsioonide avaldamise kohta; märgib lisaks, et suunised annavad selge võrdlusaluse ametite põhimõtetele; võtab teadmiseks, et mitu ametit on avaldanud või ajakohastanud oma põhimõtted huvide konfliktide vältimise ja haldamise kohta, et need oleksid suunistega kooskõlas;

37.  märgib, et suunised ei ole ametitele õiguslikud siduvad, ja palub komisjonil uurida, kuidas oleks võimalik sõlmida ametitega siduvamaid kokkuleppeid, et suurendada läbipaistvust ja vältida huvide konflikte;

38.  nõustub ametitega, et liidu kodanike usaldus Euroopa institutsioonide, ametite ja organite vastu on äärmiselt tähtis; märgib, et ametid on kasutanud konkreetseid meetmeid ja vahendeid, et käsitleda asjakohaselt tegelike ja tajutavate huvide konfliktide ohtu; märgib, et 88 % ametitest on juba vastu võtnud põhimõtted huvide konfliktide vältimiseks ja haldamiseks ning ülejäänud 12 % teevad seda peagi; märgib, et 81 % ametite puhul võtavad need põhimõtted arvesse lähetatud riiklikke eksperte, välistöötajaid ja ajutisi töötajaid;

39.  märgib, et paljudel ametitel on endiselt raske oma sõltumatuse poliitikat ellu viia, eelkõige eksperdirühmade ning teaduskomisjonide töötajate valimisel; soovitab ametitel leida sellele probleemile lahendus koos komisjoniga, võttes arvesse ka Euroopa ombudsmani poolt 12. mail 2014. aastal algatatud omaalgatusliku uurimise käigus (OI/6/2014/NF) antud soovitusi, mis on esitatud komisjonile saadetud kirjas komisjoni eksperdirühmade koosseisu kohta;

40.  võtab teadmiseks, et 61 % ametitest on juba avaldanud oma veebisaidil oma haldusnõukogu liikmete, juhtkonna ning väliste ja sisemiste ekspertide elulookirjeldused ja majanduslike huvide deklaratsioonid; võtab teadmiseks, et ülejäänud ametid nõustusid selle teabe avaldama pärast läbivaadatud põhimõtete vastuvõtmist, ning loodab, et need ametid võtavad need põhimõtted vastu ja avaldavad selle teabe tarbetu viivituseta;

41.  märgib, et lähetatud riiklikke eksperte, koosseisuväliseid ja ajutisi töötajaid ei ole suunistes eraldi nimetatud ning et eelkõige sõltumatute ekspertide puhul on endiselt tõlgendusruumi, näiteks teadlaste puhul, kes on teinud uurimusi ka ettevõtete või üldisemalt ettevõtlusringkonna jaoks; kutsub võrgustikku üles tagama selles osas ühtlustatud käsitlust, millega välditakse ka kaudseid huvide konflikte;

42.  võtab teadmiseks, et OLAF töötas välja ametite pettusevastaste strateegiate suuniseid ning võttis seda tehes arvesse ametite seisukohti; märgib, et OLAF on ameteid toetanud, et aidata neil neid suuniseid rakendada;

43.  kutsub kontrollikoda üles uurima oma eriaruandes nr 15/2012 „Huvide konfliktide haldamine valitud Euroopa Liidu ametites” antud soovituste järgimist;

44.  innustab komisjoni hindama korrapäraselt ametite läbipaistvust ja usaldusväärsust ning tegema hindamistulemused avalikult kättesaadavaks;

Nähtavus

45.  peab kahetsusväärseks ametite puudulikku nähtavust ja demokraatlikku aruandekohustust, sest üldjuhul ei tea kodanikud neist palju ning neid võivad väljapoolt mõjutada lobistid, eriti need, kes esindavad suurettevõtteid;

46.  märgib, et 2014. aastaks olid peaaegu kõik ametid lisanud oma veebisaidile avalduse, et tegemist on liidu ametiga; nõuab tungivalt, et ülejäänud ametid lisaks avalduse kiiremas korras, ja palub ametitel tagada, et neid ennast ja nende tööd seostataks liiduga;

47.  tunneb heameelt teatavate ametite algatuse üle pidada teatavate meetmete üle avalikke konsultatsioone; kutsub ameteid üles seda tava jätkama;

48.  märgib seoses sotsiaalse vastutusega, et kõik lepingud, mis ametid välisteenuste ostmiseks sõlmivad, kohustavad lepinguvõtjaid järgima kohalikke töö- ja maksuseadusi; võtab teadmiseks, et ametid võtsid täiendavaid meetmeid sotsiaalse vastutuse edendamiseks – kas nende konkreetsete ülesannete sotsiaalse profiili tõttu või seoses kohalike kogukondadega nende asukohas;

49.  võtab eelkõige teadmiseks järgmised meetmed:

   Euroopa Ravimiamet avaldab valdava osa oma väljundist oma veebisaidil, et parandada avalikku teavet ja teadlikkust;
   Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus toetab aktiivselt Thessaloniki linnavalitsust püüdluses leida ja sobitada kokku oskusi kohalikul ja piirkondlikul tasandil ning jagab mahakantud IT-varustust kohalikele koolidele ja heategevuseks, kasutades läbipaistvat taotlemise ja eraldamise protsessi;
   Euroopa Koolitusfondi uuenduslik sotsiaalmeedia meetmete programm võitis vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aastal (2010) rahvusvahelisi auhindu ja selline osalemisel põhinev lähenemisviis võeti kasutusele ka tema teiste tegevuste puhul;

50.  märgib, et ainult üks amet – Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus (CdT) – avaldab oma iga-aastase tegevusaruande kõikides liidu ametlikes keeltes ning kolm ametit tõlgivad oma iga-aastase tegevusaruande kokkuvõtte 23 ametlikku keelde (v.a gaeli keelde);

51.  märgib, et võrgustik viis CdT juhtimisel läbi uuringu ametite lähenemisviiside kohta mitmekeelsusele; märgib, et uuring näitab suurt erinevust selles, kuidas eri ametid praegu mitmekeelsusele lähenevad, ning märgib, et kuna eri ametitel on erinevad sihtrühmad, sidusrühmade nõudmised ning eelarved ja tegevusmahud, ei saagi kõikide ametite suhtes ühesugust keelepoliitikat kohaldada;

52.  võtab siiski teadmiseks, et kõik ametid tegutsevad selle nimel, et rakendada oma veebisaitidel mitmekeelsust ja et nende veebisaitidel oleks vähemalt üks lehekülg või dokument, mis pakub põhiteavet ameti kohta kõikides liidu ametlikes keeltes; juhib tähelepanu sellele, et kuigi mitmekeelne lähenemisviis nõuab märkimisväärseid rahalisi vahendeid, tuleb ametitel võtta selles valdkonnas viivitamata meetmeid;

53.  võtab teadmiseks, et ametite töö tulemused tehakse avalikult kättesaadavaks iga-aastase tegevusaruande lisamisega nende veebisaitidele; märgib lisaks, et iga-aastased tegevusaruanded sisaldavad üldarusaadavaid kirjeldusi, kuidas liidu vahendeid ameti eelarves kasutatakse; täheldab, et suurem osa ameteid koostab aruandeid nende ülesannete mõju kohta liidu kodanikele, mis selgitavad nende töö tähtsust;

54.  märgib, et paljud ametid on oma veebisaite parandanud ja teinud suuri pingutusi oma nähtavuse suurendamiseks, ning tunneb heameelt aktiivse tegevuse üle selles vallas; kutsub ühtlasi ameteid üles suurendama nähtavust ka muude vahendite kaudu, nagu sotsiaalvõrgustikud, avatud uste päevad, osalemine messidel ja muud samasugused vahendid, et Euroopa kodanikud oleksid ametite tööst läbipaistval viisil hästi informeeritud;

Sisekontrollisüsteemid

55.  täheldab, et 10 ameti kohta esitati sisekontrolliküsimuste osas kokku 17 kommentaari, mis on edasiminek võrreldes 2012. aastaga, kui sama teema kohta esitati 22-le ametile 34 kommentaari; märgib, et neljal juhul olid need küsimused seotud sisekontrollistandarditega, mida ei olnud aasta lõpuks vastu võetud või mis olid küll vastu võetud, aga ainult osaliselt rakendatud, või mille puhul parandusmeetmed ei olnud veel lõpule viidud; märgib, et põhivara ja toetuste haldamisega seotud kommentaaride hulk vähenes võrreldes 2012. aastaga;

56.  märgib, et raamfinantsmääruses täpsustati komisjoni siseauditi talituse ja ametite siseauditi üksuste rolli ja sätestati tingimused paremaks töö koordineerimiseks, teabevahetuseks ja üldiseks sünergia saavutamiseks nende vahel; märgib, et raamfinantsmääruses on antud ametitele võimalus oma siseauditi üksusi jagada, ning palub neil seda võimaluse korral teha;

57.  kutsub kontrollikoda üles ka edaspidi pöörama tähelepanu ametite usaldusväärse finantsjuhtimise kontrollimisele, pidades eriti silmas seda, kuivõrd kokkuhoidlikult, tõhusalt ja tulemuslikult on ametid oma ülesannete täitmisel neile eraldatud assigneeringuid kasutanud;

Isemajandavad ametid

58.  kordab, et liidu organid, kelle suhtes ei kohaldata raamfinantsmääruses kehtestatud finantsreegleid, peaksid ühtsuse huvides endale koostama, kui see on kohane, samasugused reeglid(8); rõhutab, et praeguse ülejäägi küsimus tuleb lahendada võimalikult kiiresti ning tuleks uurida, kas raha oleks võimalik tagasi liidu eelarvesse suunata, ning esitab selle teema institutsioonidevahelise tulemuslikkuse töörühmale arutamiseks;

Muud märkused

59.  tunneb heameelt pingutuste üle, mida ametid on teinud kulutasuvuse ja töökeskkonna keskkonnahoidlikkuse küsimuse lahendamiseks; innustab ameteid veelgi rohkem kasutama töökorralduses ja hoonete haldamisel kulutõhusaid ja keskkonnahoidlikke lahendusi ning suurendama sõidu- ja muude kulude vähendamiseks selliste digilahenduste nagu videokonverentside kasutamist;

o
o   o

60.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ametitele, mille suhtes kohaldatakse eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

(1) ELT C 442, 10.12.2014.
(2) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(3) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(4) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.
(5) ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.
(6) Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 1271/2013.
(7) COM(2013)0519.
(8) Praegu on need Angers’is asuv CPVO (Ühenduse Sordiamet) ja Alicantes asuv OHIM (Siseturu Ühtlustamise Amet).

Õigusalane teave