Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2015/2589(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

RC-B8-0363/2015

Arutelud :

Hääletused :

PV 29/04/2015 - 10.66
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2015)0175

Vastuvõetud tekstid
PDF 196kWORD 95k
Kolmapäev, 29. aprill 2015 - Strasbourg
Rana Plaza hoone kokkuvarisemise teine aastapäev ja Bangladeshi jätkusuutlikkuse kokkuleppe osas saavutatud edusammud
P8_TA(2015)0175RC-B8-0363/2015

Euroopa Parlamendi 29. aprilli 2015. aasta resolutsioon Rana Plaza hoone varingu teise aastapäeva ja Bangladeshi jätkusuutlikkuse kokkuleppe seniste tulemuste kohta (2015/2589(RSP))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Bangladeshi kohta, eriti 18. septembri 2014. aasta resolutsiooni(1), 16. jaanuari 2014. aasta resolutsiooni(2), 21. novembri 2013. aasta resolutsiooni(3) ja 14. märtsi 2013. aasta resolutsiooni(4),

–  võttes arvesse oma 25. novembri 2010. aasta resolutsioone inimõiguste ning sotsiaalsete ja keskkonnastandardite kohta rahvusvahelistes kaubanduslepingutes(5) ning ettevõtete sotsiaalse vastutuse kohta rahvusvahelistes kaubanduskokkulepetes(6),

–  võttes arvesse Euroopa Ühenduse ja Bangladeshi Rahvavabariigi vahel sõlmitud partnerlus- ja arengualase koostöö lepingut(7),

–  võttes arvesse jätkusuutlikkuse kokkulepet tööõiguste ja vabrikute ohutuse pidevaks parandamiseks valmisriiete ja silmkoeriiete tööstuses Bangladeshis,

–  võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi Federica Mogherini, kaubandusvolinik Cecilia Malmströmi, tööhõive, sotsiaalküsimuste, oskuste ja töötajate liikuvuse voliniku Marianne Thysseni ning rahvusvahelise koostöö ja arengu voliniku Neven Mimica ühisavaldust Rana Plaza tragöödia teise aastapäeva puhul,

–  võttes arvesse ÜRO Johannesburgi deklaratsiooni säästva tarbimise ja tootmise kohta sotsiaalse ja majandusliku arengu toetamiseks,

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) 2006. aastal vastu võetud tööohutust ja töötervishoidu arendavat raamistikku (C-187) ning 1981. aastal vastu võetud tööohutuse ja töötervishoiu konventsiooni (C-155), mida Bangladesh ei ole ratifitseerinud, ning neile lisatud soovitusi (R-197), võttes arvesse ka 1947. aasta konventsiooni tööinspektsioonide kohta (C-081), mille Bangladesh on allkirjastanud, ning selle soovitusi (R-164),

–  võttes arvesse Bangladeshi parema töö programmi, mille ILO käivitas 2013. aasta oktoobris,

–  võttes arvesse komisjoni teatist „ELi uuendatud strateegia aastateks 2011–2014 ettevõtja sotsiaalse vastutuse valdkonnas” (COM(2011)0681) ja komisjoni 2014. aasta järgse ettevõtja sotsiaalse vastutuse poliitika suundumustega seotud töö üle peetud avaliku konsultatsiooni tulemusi,

–  võttes arvesse oma 6. veebruari 2013. aasta resolutsioone ettevõtja sotsiaalse vastutuse, usaldusväärse, läbipaistva ja vastutustundliku ettevõtluse ning jätkusuutliku majanduskasvu kohta(8) ning ettevõtja sotsiaalse vastutuse, ühiskonna huvide edendamise ning suuna kohta säästvale ja kaasavale taastumisele(9),

–  võttes arvesse ÜRO Inimõiguste Nõukogus 2011. aasta juunis heaks kiidetud ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid, millega luuakse valitsustele ja äriühingutele inimõiguste kaitse ja järgimise raamistik,

–  võttes arvesse ÜRO Inimõiguste Nõukogu 26. juunil 2014. aastal vastu võetud resolutsiooni, millega luuakse valitsustevaheline töörühm, kellel on volitused töötada välja rahvusvaheliselt siduv õigusakt rahvusvaheliste ettevõtete tegevuse reguleerimiseks;

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsiooni,

–  võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni globaalset kokkulepet inimõiguste, töö, keskkonna ja korruptsioonivastase võitluse valdkonnas,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu määrus, millega luuakse liidu süsteem tarneahelaga seotud hoolsuskohustuse jaoks (COM(2014)0111), mille eesmärk on võtta õigusesse üle konflikti- ja riskipiirkondadest pärit mineraalide vastutustundlikke tarneahelaid käsitlevad OECD hoolsuskohustuse suunised,

–  võttes arvesse seaduse eelnõu nr 2578, mis käsitleb emaettevõtjate ja põhitöövõtjate hoolsuskohustust ning mille Prantsusmaa Rahvuskogu võttis oma esimesel lugemisel vastu 30. märtsil 2015. aastal,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõikeid 2 ja 4,

A.  arvestades, et 24. aprillil 2013. aastal varises Dhaka lähedal Savari linnas kokku kaheksakorruseline hoone Rana Plaza, kus asus mitu rõivavabrikut, mistõttu sai surma üle 1100 inimese ja vigastada umbes 2500 inimest; arvestades, et Rana Plaza hoone kokkuvarisemine oli Bangladeshi kõigi aegade rängim tööstusõnnetus ja lähiajaloo kõige ohvriterohkem ehituskonstruktsioonide lagunemisest tingitud õnnetus;

B.  arvestades, et Bangladeshis Dhakas Ashulia piirkonnas asuva Tazreeni vabriku põlengus sai 24. novembril 2012. aastal surma vähemalt 112 inimest; arvestades, et vabrikutulekahjud, hoonete kokkuvarisemised ja muud töötervishoiu ja tööohutusega seotud õnnetused ei piirdu ainult Bangladeshi valmisriiete sektoriga, vaid need on tõsine probleem ka muudes arenguriikides ja vähim arenenud riikides, kus valmisriiete sektor on tugevalt ekspordile suunatud, näiteks Pakistanis või Kambodžas;

C.  arvestades, et pärast mitmekiuliste tekstiilitoodete lepingu lõppemist ja tulenevalt valmisriiete tööstuse suurest tööjõumahukusest on sellised arenguriigid nagu Hiina, Bangladesh, India ja Vietnam muutunud ülemaailmselt arvestatavateks tootjateks; arvestades, et Bangladeshist oli saanud Hiina järel maailma suuruselt teine rõivaeksportija, kusjuures sealsed palgad on rõivatööstuse madalaimad ning tekstiilisektor moodustab ligi 85 % riigi ekspordist; arvestades, et 60 % riigi rõivatoodangust läheb ELi, mis on Bangladeshi peamine eksporditurg;

D.  arvestades, et Bangladeshi valmisriiete tööstuses töötab umbes 4 miljonit inimest ning see tööstus toetab kaudselt koguni 40 miljoni inimese (ligikaudu neljandik Bangladeshi elanikkonnast) elatist; arvestades, et valmisriiete tööstus on andnud olulise panuse vaesuse vähendamisse; arvestades, Bangladesh on teinud suuri edusamme soolise ebavõrdsuse vähendamiseks ühiskonnas ja on edukalt saavutanud ÜRO aastatuhande kolmanda arengueesmärgi soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas, ning arvestades, et valmisriiete sektor on andnud sellesse olulise panuse, sest 4 miljonist selle sektori töötajast on 3,2 miljonit naised; arvestades, et naiste tööhõive on paljudel juhtudel aidanud kaasa nende võimestamisele;

E.  arvestades, et valmisriiete sektori ümberkorraldamine integreeritud väärtusahela mudeli kohaselt on tähendanud seda, et tellimusi saab kindlustada ainult tootlikkuse parandamise ja tootmiskulude edasise vähendamise abil, mis paneb Bangladeshi ja teiste arenguriikide tööjõu eriti haavatavasse olukorda; arvestades, et Kambodžas ja Sri Lankas, kus majandus sõltub tugevasti valmisriiete tööstusest, on palgad langenud, kuigi tootmisüksuste arv ja tööhõive on järsult kasvanud; arvestades, et Bangladeshis on miinimumpalk pärast Rana Plaza katastroofi oluliselt suurenenud, kuid jääb siiski alla selle, mida peetakse töötajate põhivajaduste katmiseks piisavaks tasemeks;

F.  arvestades, et eri teadete kohaselt on ajavahemikus alates 2006. aastast kuni 2013. aasta alguseni Bangladeshi vabrikupõlengutes hukkunud enam kui 600 tekstiilitöötajat, samas kui inimõiguste organisatsioonide aruannete alusel ei ole ühegi vabriku omaniku ega juhtkonna liikme üle siiani veel kohut mõistetud;

G.  arvestades, et Rana Plaza kompleksi kokkuvarisenud hoone ehitati ebaseaduslikult ja see ei vastanud ohutusstandarditele; arvestades, et pärast seda katastroofi suleti Bangladeshis märkimisväärsetel ohutusalastel kaalutlustel alatiseks 32 vabrikut ja 26 vabrikut suleti osaliselt; arvestades, et endiselt on märkimisväärsel arvul tehaseid, mille standardeid tuleb veel tõsta seadusega ette nähtud tasemele; arvestades, et ILO toetab Bangladeshi valitsuse algatust, mille käigus inspekteeritakse ehitusnõuete, tuleohutuse ja elektriseadmete ohutuse osas umbes 1800 valmisriiete vabrikut, millest paljud olid varem äri- või eluhooned;

H.  arvestades, et 24. aprillil 2013. aastal allkirjastasid Bangladeshi valitsuse esindajad, kohalikud rõivatootjad ja rahvusvahelised rõivakaubamärgid, kohalikud ja rahvusvahelised ametiühingud ning rahvusvahelised valitsusvälised organisatsioonid Rana Plaza õnnetuse ohvritele ja nende peredele hüvitise maksmise praktilist korda käsitleva vastastikuse mõistmise kokkuleppe (annetajate sihtfond); arvestades, et kõigi nõuete rahuldamiseks kindlaks määratud summa on 30 miljonit USA dollarit; arvestades, et katastroofi teiseks aastapäevaks oli ettevõtjate vabatahtlike maksete abil kogutud kokku 27 miljonit USA dollarit ja puudu on seega veel kolm miljonit;

I.  arvestades, et rahaline hüvitis on põhjapaneva tähtsusega majanduslik toetus ning et pikaajalist ravi vajavate ohvrite arstiabi eest ei ole võimalik tasuda, kui fond on alarahastatud; arvestades, et Euroopa Parlament on pidanud kahetsusväärseks, et annetajate sihtfondile tuginev vabatahtlik hüvitamise kord ei ole oma eesmärki täitnud, ning märkis, et kohustuslik mehhanism oleks ellujäänutele ja ohvrite perekondadele kasulikum;

J.  arvestades, et kõnealuste Rana Plaza traagiliste sündmuste tulemusel ning pärast avalikkuse protesti ning Euroopa Parlamendi nõudmisi meetmete võtmiseks sõlmis EL koostöös Bangladeshi valitsuse ja ILOga 8. juulil 2013. aastal kokkuleppe tööõiguste ja vabrikute ohutuse pidevaks parandamiseks valmisriiete ja silmkoeriiete tööstuses Bangladeshis (jätkusuutlikkuse kokkuleppe), milles Bangladesh kohustus võtma meetmeid, et parandada riigi valmisriiete tööstuses tööõiguse reegleid ja töötingimusi;

K.  arvestades, et Bangladeshis oli enne õnnetust ainult 92 inspektorit, kes pidid kogu riigis kontrollima ligi 5000 rõivavabrikut ja muid tööstusettevõtteid; arvestades, et Bangladeshi valitsus kohustus võtma 2013. aasta lõpuks tööle veel 200 inspektorit;

L.  arvestades, et jätkusuutlikkuse kokkuleppe esimene läbivaatamine toimus 2014. aasta oktoobris ning selle käigus jõuti järeldusele, et kuigi on saavutatud korralikku edu, peab Bangladeshi valitsus võtma veel olulisi meetmeid, eelkõige seoses tööseaduse täiustamise ja rakendamisega, töötajate õiguste parandamisega eksportkauba tootmise eritsoonides ning rohkemate tööinspektorite töölevõtmisega; arvestades, et jätkusuutlikkuse kokkuleppe teine läbivaatamine toimub 2015. aasta sügisel;

M.  arvestades, et Bangladeshi tööseadust muudeti 2013. aasta juulis; arvestades, et hoolimata teatavate positiivsete reformide lisamisest näiteks töötervishoiu ja -ohutuse valdkonnas, esineb selles seaduses jätkuvalt puudusi rahvusvaheliste standardite osas, mis on seotud ühinemisvabaduse ja kollektiivläbirääkimistega, nagu on rõhutatud ILO ekspertide komisjoni kommentaarides konventsioonide nr 87 ja 98 kohta, sh piirangud õiguse osas valida esindajaid täielikus vabaduses, arvukad piirangud streigiõiguse osas ja ulatuslikud haldusvolitused ametiühingute registreeringu tühistamiseks, ning arvestades, et valitsus on korduvalt väitnud, et lisamuudatusettepanekute kaalumine ei ole tal kavas;

N.  arvestades, et Bangladeshi tule- ja ehitusohutuse kokkulepe, mis on õiguslikult siduv leping, allkirjastati rõivatootmisega tegelevate äriühingute, ülemaailmsete ja kohalike ametiühingute, valitsusväliste organisatsioonide ja töötajate õiguste rühmituste poolt 13. mail 2013. aastal ning 9. juulil 2013. aastal loodi Bangladeshi töötajate ohutuse liit, mis koondas endasse 26 peamiselt Põhja-Ameerika kaubamärki, kuhu aga ühtki ametiühingut ei kaasatud; arvestades, et praeguseks on tule- ja ehitusohutuse kokkuleppele kirjutanud alla 175 moe- ja jaemüügi kaubamärki; arvestades, et Bangladeshi tule- ja ehitusohutuse kokkuleppe raames ja Bangladeshi töötajate ohutuse liidu poolt on viidud läbi 1904 ekspordile suunatud vabriku inspekteerimine;

O.  arvestades, et Bangladeshi valitsusel seisab alles ees tööseaduse rakenduseeskirjade ja ­määruste vastuvõtmine, ehkki ta on korduvalt lubanud seda teha ning viimati väideti, et need võetakse vastu hiljemalt 2015. aasta suveks; arvestades, et tööseaduse rakendamine on vajalik tingimus ILO parema töö programmi raames abi saamiseks ning koolitusprogrammi toimimiseks Bangladeshi tule- ja ehitusohutuse kokkuleppe raames;

P.  arvestades, et Bangladeshis töötab 10 % valmisriiete sektori tööjõust eksportkauba tootmise eritsoonides; arvestades, et uus eksportkauba tootmise eritsoonide tööseadus võeti valitsuse poolt vastu 2014. aasta juulis, kuid sellega ei anta töötajatele piisavalt õigusi, mis oleksid samaulatuslikud mujal Bangladeshis antavate õigustega; arvestades, et kuigi streigikeeld kaotas 1. jaanuaril 2014. aastal kehtivuse, ei ole töötajate heaolu kaitsvatel ühendustel siiski samasuguseid õigusi ja privileege nagu ametiühingutel;

Q.  arvestades, et rõivasektoris on 2013. aasta algusest saadik registreeritud 300 ametiühingut; arvestades, et 2014. aastal lükati tagasi 66 taotlust, mis moodustab 26 % kõigist esitatud taotlustest; arvestades, et ametiühinguvastane diskrimineerimine on jätkuvalt väga tõsine ja kiiresti kasvav probleem; arvestades, et ametiühingud on teatanud, et Bangladeshi valitsus takistab ennetavalt töötajaid ja tööandjaid, kes soovivad luua oma ohutuskomiteesid, mida nõutakse Bangladeshi tule- ja ehitusohutuse kokkuleppes, niisuguse tegevuse elluviimisel;

R.  arvestades, et Bangladesh on läbipaistvuse indeksis 177 riigi hulgas 136. kohal, ning arvestades, et korruptsioon on ülemaailmses rõivatarneahelas ülimalt levinud ning haarab nii poliitilist klassi kui ka kohalikke ja rahvusvahelisi ettevõtteid;

S.  arvestades, et töötajate õiguste konsortsiumi andmeil tuleks lisada vähem kui 10 senti vabrikuhinnale, mis on seitsmel miljardil rõivaesemel, mida Bangladesh müüb igal aastal läänemaistele kaubamärgiettevõtetele, selleks et viie aasta jooksul viia riigi 5000 rõivavabrikus ohutusnormid läänemaailma tasemele; arvestades, et ei ole märke sellest, et rõiva- ja tekstiilitoodete hinnad oleksid viimase kahe aasta jooksul tõusnud;

T.  arvestades, et valmisriiete sektoris domineerivad ulatuslikult suured jaemüüjad, kaubamärgiga toodete tootjad ja turustajad, kes kontrollivad ülemaailmseid tootmisvõrgustikke ja sätestavad otse tarnete spetsifikatsioonid; arvestades, et tekstiili- ja rõivatootjatel ei ole ülemaailmse tööstuse kontekstis tihti muud valikut, kui nõustuda madalamate hindadega, tõsta kvaliteedistandardeid, lühendada kättetoimetamisaegu, vähendada miinimumkoguseid ja võtta võimalikult palju riske; arvestades, et ülemaailmses tarneahelas esineb tõsiseid puudujääke läbipaistvuse ja jälgitavuse osas; arvestades, et inimväärne töö ülemaailmses tarneahelas saab olema 2016. aasta ILO konverentsi päevakorra keskse tähtsusega punkt;

U.  arvestades, et pärast katastroofi on tekkinud enneolematu Euroopa tarbijate nõudlus ulatuslikuma teabe järele selle kohta, kust tooted on pärit ja millistes tingimustes need on toodetud; arvestades, et Euroopa kodanikud on esitanud arvukalt petitsioone ja korraldanud kampaaniaid, milles nad nõuavad rõivakaubamärkidelt suuremat vastutust, tagamaks et nende tooted on toodetud eetikapõhimõtteid järgides;

V.  arvestades, et kuna Bangladesh kuulub vähim arenenud riikide hulka, võimaldatakse talle algatuse „Kõik peale relvade” kohaselt kõikide oma kaupade osas tollimaksuvaba ja kvootideta pääsu ELi turule, mis hõlmab 55 % Bangladeshi ekspordist, millest suure osa moodustavad rõivad ja tekstiilitooted, ning et Bangladesh on seetõttu kohustatud tagama mitmete ÜRO/ILO inimõiguste ja töötajate õiguste alaste põhikonventsioonide tulemusliku rakendamise;

1.  mälestab Rana Plaza tragöödia, st ühe rängima tööstusõnnetuse ohvreid selle teisel aastapäeval; avaldab taas kaastunnet hukkunute peredele ning vigastatutele või invaliidiks jäänutele; rõhutab, et need kaotused oleksid paremate tööohutussüsteemidega välditavad olnud;

2.  tuletab meelde, et Rana Plaza koordineerimiskomitee moodustas Rana Plaza annetajate sihtfondi eesmärgiga koguda äriühingutelt vabatahtlikke annetusi, et maksta ohvritele ja nende peredele hüvitist; peab kahetsusväärseks, et 2015. aasta aprillis oli endiselt maksmata 30 miljoni USA dollari suurusest koguhüvitisest 3 miljonit USA dollarit, ning nõuab tungivalt, et rahvusvahelised kaubamärgid, kes tarnivad kaupu Rana Plazast või kellel on Bangladeshiga olulised sidemed, ning Bangladeshi valitsus ja Bangladeshi rõivatootjate ja ekspordiliit tagaksid, et kõik tasumisele kuuluvad hüvitised makstakse viivitamata välja;

3.  mõistab hukka asjaolu, et umbes üks kolmandik äriühingutest, kes on väidetavalt vabrikukompleksiga seotud, näiteks Adler Modemarkte, Ascena Retail, Carrefour, Grabalok, J.C. Penney, Manifattura Corona, NKD, PWT või YesZee, peab alles veel sihtfondi sissemakse tegema; peab ülimalt kahetsusväärseks asjaolu, et pärast kuid kestnud seisakut on Benetton andnud Rana Plaza annetajate sihtfondi ainult 1,1 miljonit USA dollarit, kuigi vajaliku rahalise osaluse suurus on hinnanguliselt palju suurem, kui võtta selle aluseks tema maksevõime ja võtta arvesse seda, kui suures ulatuses on ta Rana Plazaga seotud; peab sarnaselt kahetsusväärseks, et kõikide Rana Plazaga seotud kaubamärkide tehtud annetused on olnud ebapiisavad, mistõttu ei ole nad suutnud täita oma kohustusi ohvrite ees, ning et niisuguste kaubamärkide hulka kuuluvad ka Mango, Matalan ja Inditec, kes on keeldunud oma annetuste avalikustamisest, ning muu hulgas on niisugused kaubamärgid nagu Walmart ja The Children’s Place panustanud vaid minimaalse summa;

4.  märgib, et Tazreeni põlenguga seoses hüvitise maksmise üle peetakse nüüd läbirääkimisi Rana Plaza korraga samadel alustel, peab jätkuvaid viivitusi äärmiselt kahetsusväärseteks ja nõuab hüvitiste õigeaegset maksmist;

5.  tunneb heameelt meetmete üle, mida võetakse alalise riikliku tööõnnetuste kindlustusskeemi sisseseadmiseks, ning ergutab Bangladeshi valitsust täitma oma sellealase kohustuse, mille ta võttis riikliku kolmepoolse tegevuskava raames; kutsub komisjoni üles toetama vajaduse korral niisuguseid jõupingutusi, kuid märgib, et kuna praegused hüvitamisalased jõupingutused on alles pooleli, takistab see jätkuvalt selles valdkonnas edusammude tegemist;

6.  kutsub komisjoni, ELi valitsusi jt üles kaaluma ettepanekuid kohustuslike õigusraamistike kohta, mis tagavad, et juurdepääs õiguskaitsevahenditele ja hüvitistele põhineb vajadusel ja vastutusel ning mitte üksnes kampaaniarühmituste võimel kedagi nimeliselt häbistada või äriühingute vabatahtlikel jõupingutustel;

7.  väljendab heameelt ELi juhitud algatuse üle sõlmida jätkusuutlikkuse kokkulepe, et tagada uue tõuke andmine töötervishoiu ja -ohutuse, töötingimuste ning töötajate õiguste austamise ja Bangladeshi valmisriiete tööstuses vastutustundliku ettevõtluse edendamise valdkonnas;

8.  märgib jätkusuutlikkuse kokkuleppe 2014. aasta oktoobris toimunud esimese läbivaatamise järeldusi, milles räägitakse headest edusammudest, mida Bangladeshi ametivõimud on teinud, ning tunnustab kokkuleppe panust vabrikutes tervise ja ohutuse ning valmisriiete tööstuse töötingimuste parandamisse; nõuab siiski tungivalt, et Bangladeshi valitsus tõhustaks oma tegevust, mis on suunatud kõigi jätkusuutlikkuse kokkuleppes sisalduvate lubaduste aktiivsele rakendamisele kõrgeima prioriteedina; usub sellesse, et olulisi edusamme kõikides töö- ja ohutusküsimustes (eelkõige töötajate õiguste, tööinspektsioonide, inimväärsete palkade, hoonete konstruktsioonide stabiilsuse, tööohutuse ja -tervishoiu ning vastutustundliku ärikäitumise osas) on võimalik saavutada jätkusuutlikkuse kokkuleppe teise läbivaatamise raames, mis peaks toimuma 2015. aasta sügisel;

9.  märgib meetmeid, mida võeti Bangladeshis selle tööseaduse muutmisel Rana Plaza sündmuste järel ning millega tugevdati põhiõigusi tööohutuse ja -tervishoiu ning töötajate õiguste valdkonnas; peab kahetsusväärseks, et mitmeid töötajate ühinemisvabaduse piiranguid ei käsitletud ja seadus ei vasta ikka ILO põhikonventsioonidele;

10.  nõuab tungivalt, et Bangladeshi valitsus ja parlament võtaksid jätkusuutlikkuse kokkuleppes antud lubadustele vastavalt absoluutse prioriteedina vastu seaduse tulemusliku rakendamise tagamiseks vajalikud eeskirjad ja määrused, konsulteerides täielikult kolmepoolse konsultatiivnõukoguga ning pöörates erilist tähelepanu ILO ühinemisvabadust ja kollektiivläbirääkimisi käsitlevate konventsioonide nr 87 ja 98 rakendamisele;

11.  tunneb muret olukorra pärast, mis valitseb eksportkauba tootmise eritsoonides, kus ametiühingud on endiselt keelatud ning töötingimused ning tervise- ja ohutusstandardid on madalad, ning rõhutab, et sealsetele töötajatele tuleks tagada õiguslikud põhivabadused ja ohutusstandardid, mis on samaulatuslikud nendega, mis on tagatud kus tahes selles riigis töötavatele isikutele; peab äärmiselt kahetsusväärseks, et esildatud eksportkauba tootmise eritsoonide tööseadusega on eksportkauba tootmise eritsoonides töötajatel endiselt keelatud moodustada ametiühinguid, ning juhib tähelepanu asjaolule, et töötajate heaolu kaitsvatel ühendustel ei ole kuidagi ametiühingutega võrreldavaid õigusi ja privileege; nõuab tungivalt, et Bangladeshi valitsus kohaldaks viivitamata ja täielikult tööseadust eksportkauba tootmise eritsoonidele;

12.  väljendab heameelt, et valmisriiete sektoris on miinimumpalka tõstetud 77 % – 35 eurolt 62 eurole kuus, ja julgustab seda üldisemalt rakendama; märgib, et tegelikkuses ei suuda rõivatööstuse miinimumpalk ikka veel katta töötajate põhivajadusi ja et palk peaks selleks olema vähemalt 104 eurot, ning palub Bangladeshi valitsusel kehtestada ametiühingute ja töötajatega täielikult konsulteerides miinimumpalk, mis võimaldab ära elada; nõuab ka tungivalt, et valitsus tagaks, et rõivavabrikud maksavad ettenähtud palka;

13.  peab tervitatavaks asjaolu, et alates 2013. aasta algusest on registreeritud umbes 300 uut rõivatööstuse ametiühingut, mille tulemusena nende arv rõivatööstuses kahekordistus, kuid väljendab muret, et registreerimisprotsess on 2014. ja 2015. aastal aeglustunud; julgustab Bangladeshi ametiasutusi seda algselt positiivset suundumust jätkama, et täita eesmärk saavutada 4 miljoni töötajaga valmisriiete sektoris piisav esindatus;

14.  on ülimalt mures teadete pärast, mille kohaselt on hiljuti asutatud ametiühingud kannatanud diskrimineerimise, vallandamise ja kättemaksu all; on šokeeritud laialt levinud ametiühinguvastase diskrimineerimise pärast, mida rõhutavad veelgi töötajate esindajate vastased põhjalikult dokumenteeritud ähvarduste, ahistamise ja füüsilise vägivalla juhtumid, sh ametiühingujuhi Aminul Islami mõrv; nõuab tungivalt, et Bangladeshi valitsus tegeleks mõjusalt ebaõiglaste töötavade probleemiga ja võtaks vajalikke meetmeid, et rikkumisi otstarbekal ja läbipaistval viisil ära hoida ja uurida ning süüdlased vastutusele võtta, et teha lõpp karistamatusele ja tuua Aminul Islami mõrvarid kohtu ette; on veendunud, et piisav koolitus ja teadlikkuse tõstmine aitavad ametiühingutevastast diskrimineerimist tulemuslikult vähendada;

15.  on seisukohal, et demokraatlikud ametiühingustruktuurid etendavad olulist rolli paremate töötervishoiu- ja -ohutusnormide tagamisel, näiteks töötajate juhitavate ohutuskomisjonide jätkuval arendamisel kõikides vabrikutes; rõhutab ka, kui tähtis on ametiühingute juurdepääs vabrikutesse, et anda töötajatele teavet selle kohta, kuidas nad saavad kaitsta oma õigusi ja ohutust, sealhulgas õigust keelduda ohtlikust tööst;

16.  tunneb heameelt valitsuse võetud kohustuse üle taastada vabrikute ja ettevõtete inspekteerimise osakond, kus peaks lõpuks töötama 993 inimest ja millel peaks olema 23 piirkondlikku bürood, selle inspekteerimisteenistuste uuendamise üle 2014. aasta jaanuaris ning riikliku töötervishoiu ja -ohutuse poliitika ning töötervishoiu ja -ohutuse inspekteerimise ühtlustatud standardite vastuvõtmise üle; kutsub komisjoni ja rahvusvahelisi partnereid üles pakkuma tehnilist abi ning jagama parimaid tavasid, et aidata kaasa vabrikute ja ettevõtete inspekteerimise osakonna uuendamisele; kutsub Bangladeshi valitsust üles täitma oma kohustust inspekteerida töökohti ja järgida ILO konventsiooni nr 81; väljendab heameelt ohutusnõuetele mittevastavate vabrikute sulgemise üle;

17.  on jätkuvalt mures väidete pärast, et Bangladeshis on laialt levinud töötervishoiu- ja -ohutusinspektorite ning rõivavabrikute omanike vaheline korruptsioon, ning nõuab, et võetaks rohkem meetmeid selliste tavade vastu võitlemiseks;

18.  mõistab, et inspektorite töölevõtmisega on seotud raskused, sest inimesi peab enne nende tööle asumist koolitama, et nad järgiksid ühtseid standardeid ja tegutseksid ühtemoodi; väljendab siiski kahetsust, et eesmärk võtta 2013. aasta lõpuks tööle veel 200 inspektorit on ikka täitmata, sest praeguseks on tööle võetud 173 inspektorit, ja rõhutab, et 200 inspektorit on palju vähem, kui oleks vajalik 4 miljoni töötajaga tööstusharu üle järelevalve tegemiseks;

19.  peab tervitatavaks asjaolu, et Bangladeshi tule- ja ehitusohutuse kokkuleppe raames ning Bangladeshi töötajate ohutuse liidu poolt on viidud lõpule inspekteerimised kõigis oma vastutusalas olevates vabrikutes ja välja on töötatud enam kui 400 parandusmeetmete kava; nõuab tungivalt, et Bangladeshi valitsus täiendaks seda tegevust ning inspekteeriks kiiresti oma vastutusalas olevaid vabrikuid ja võtaks asjakohaseid parandusmeetmeid; toetab olulist tööd, mida teeb ILO selle tagamisele kaasa aitamisel; peab tervitatavaks nende tootjate kaasamist, kes soovivad standardeid parandada, ja kutsub kõiki kaasatud sidusrühmi üles tagama, et parandusmeetmete kavasid rakendatakse nõuetekohaselt;

20.  peab tervitatavaks asjaolu, et rohkem kui 250 moe- ja jaemüügiga tegelevat ja kaubamärki omavat ettevõtet, kes hangivad valmisriideid Bangladeshist, on oma jõupingutuste koordineerimiseks alla kirjutanud tule- ja ehitusohutuse kokkuleppele, et aidata parandada neile kaupu tarnivate Bangladeshi vabrikute ohutust; julgustab sellega seoses muid äriühinguid, sealhulgas VKEsid, kõnealuse kokkuleppega liituma; toonitab, et kokkuleppe tulemuslikuks rakendamiseks on vaja asjakohaselt kaasata kõik sidusrühmad, ja innustab teisi suure riskiga riike sellest kokkuleppest eeskuju võtma;

21.  ergutab tule- ja ehitusohutuse kokkuleppe ja töötajate ohutuse liidu osalisi parandama omavahelist koostööd ja süstemaatiliselt vahetama vabrikute inspekteerimise aruandeid, et vältida töö dubleerimist ja erinevaid standardeid; kutsub töötajate ohutuse liitu üles avaldama oma aruandeid bengali keeles, sh veebis, ja lisama neile pildimaterjali, et need oleksid kättesaadavad kõigile kogu riigis;

22.  on veendunud, et ülemaailmsed jaemüüjad ja kaubamärki omavad tootjad vastutavad praeguseid tootmismalle arvestades suures osas selle eest, et töötingimuste parandamine ja palkade suurendamine tootvates riikides on raskendatud; on veendunud, et õiglasema turustruktuuri ja sotsiaalsed tingimused saaks luua sel juhul, kui need ettevõtted tagaksid kogu oma tarneahelas, et täielikult järgitakse ILO peamisi tööstandardeid, rahvusvaheliselt tunnustatud ettevõtja sotsiaalse vastutuse standardeid, eelkõige hiljuti ajakohastatud OECD suuniseid rahvusvahelistele ettevõtetele, ÜRO ülemaailmse kokkuleppe kümmet põhimõtet, sotsiaalse vastutuse ISO 26000 näidisstandardit, ILO kolmepoolset deklaratsiooni rahvusvaheliste ettevõtete ja sotsiaalpoliitika kohta ning ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid; tunneb heameelt komisjoni rõivasektori tarneahela vastutustundlikku juhtimist käsitleva juhtalgatuse üle, arvestades juba olemasolevaid riiklikke algatusi, näiteks neid, mis on käivitatud Saksamaal, Madalmaades, Prantsusmaal ja Taanis, ning on veendunud, et ELil on võimekus ja kohustus olla tarneahelaga seotud vastutustundlikkuse alal ülemaailmne liider;

23.  on veendunud, et teabele juurdepääs rõivasektoris on inimõiguste rikkumise vastu võitlemisel ülemaailmses tarneahelas tihti kõige suurem takistus ning et tuleb luua kohustuslik aruandlussüsteem, mis annab teavet, mis seostab väärtusahelas omavahel kõik ühe konkreetse tootega seotud osalised alates tootmiskohast kuni jaemüüjani; on seisukohal, et vaja on uusi ELi õigusakte, mis kehtestaksid ELi äriühingutele, kes tarnivad kaupu kolmandatest riikidest, ettevõtja hoolsuskohustuses seisneva juriidilise kohustuse, sealhulgas siduvad meetmed, mille eesmärk on tagada jälgitavus ja läbipaistvus kooskõlas ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtetega ja OECD suunistega rahvusvahelistele ettevõtetele;

24.  kutsub nõukogu ja komisjoni üles lisama kõikidesse ELi poolt allkirjastatavatesse kahepoolsetesse kaubandus- ja investeerimislepingutesse kohustusliku ja jõustatava ettevõtjate sotsiaalse vastutuse klausli, mis seoks Euroopa investorid rahvusvahelisel tasandil kindlaks määratud ettevõtja sotsiaalse vastutuse põhimõtetega, sealhulgas 2010. aastal ajakohastatud OECD suunised ning ÜRO, ILO ja ELi kindlaks määratud standardid; nõuab, et tulevikus omistataks ELi ja kolmandate riikide vahelistes kaubanduslepingutes suuremat tähtsust tööohutuse ja ­tervishoiu teemale kui inimväärse töö tagamise suuniste ühele osale ning et EL pakuks nende sätete rakendamiseks tehnilist tuge, et vältida nende muutumist kaubandustõketeks;

25.  tõdeb, et töö rõivasektoris on aidanud miljonitel vaestel naistel Bangladeshis ja mujal pääseda viletsusest ja meeste toetusest sõltumisest; märgib, et ametiühingutesse mittekuuluvad töötajad on peamiselt arengumaade valmisriiete sektori oskusteta töötajad ja naised; tunnistab, et töötajate õiguste ja kaitse edendamine on naiste võimestamisel ülisuure tähtsusega, ja rõhutab vajadust suurendada naiste esindatust ametiühingutes, sh Bangladeshis hiljuti moodustatud ametiühingutes, ning väljendab heameelt, et kokkuleppes tunnistatakse naiste õiguste edendamise tähtsust töötingimuste parandamisel;

26.  märgib, et algatus „Kõik peale relvade” on mänginud olulist rolli Bangladeshi majandusarengus ning aidanud parandada miljonite inimeste, eriti naiste materiaalset olukorda; on siiski veendunud, et ilma range tingimuslikkuseta inimõiguste ja tööõiguste alal tekib oht, et algatus „Kõik peale relvade” ja üldine soodustuste süsteem võivad süvendada töötajate kaitse madalat taset ja kahjustada inimväärset tööd; palub komisjonil selgitada, kas Bangladesh järgib üldise soodustuste süsteemi raames inimõiguste, töö- ja keskkonnakonventsioone, ja sellest parlamendile aru anda; rõhutab, et riike, kes on sotsiaal- ja töönormide alal edukad, tuleks tunnustada sellega, et nende toodetele säilitatakse täielik juurdepääs turule;

27.  julgustab liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat ja komisjoni asepresidenti Mogherinit ning volinik Malmströmi käsitlema Bangladeshi jätkuva sooduskaubandusrežiimi üle peetavates kõnelustes ILO põhistandardite ratifitseerimise, töötervishoiu ja -ohutuse inspekteerimise ja ühinemisvabaduse teemasid ka edaspidi;

28.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, Euroopa välisteenistusele, Euroopa Komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, ELi inimõiguste eriesindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, ÜRO Inimõiguste Nõukogule, Bangladeshi valitsusele ja parlamendile ning ILO peadirektorile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2014)0024.
(2) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0045.
(3) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0516.
(4) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0100.
(5) ELT C 99 E, 3.4.2012, lk 31.
(6) ELT C 99 E, 3.4.2012, lk 101.
(7) EÜT L 118, 27.4.2001, lk 48.
(8) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0049.
(9) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0050.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika