Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2015/2044(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0143/2015

Esitatud tekstid :

A8-0143/2015

Arutelud :

PV 18/05/2015 - 17
CRE 18/05/2015 - 17

Hääletused :

PV 19/05/2015 - 5.12
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2015)0196

Vastuvõetud tekstid
PDF 209kWORD 105k
Teisipäev, 19. mai 2015 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Arengu rahastamine
P8_TA(2015)0196A8-0143/2015

Euroopa Parlamendi 19. mai 2015. aasta resolutsioon arengu rahastamise kohta (2015/2044(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse esimese ja teise arengu rahastamise teemalise konverentsi lõppdokumente (2002. aastal vastu võetud Monterrey konsensust ja 2008. aastal vastu võetud Doha deklaratsiooni),

–  võttes arvesse ÜRO Peaassamblee resolutsioone 68/204 ja 68/279 arengu rahastamise kolmanda rahvusvahelise konverentsi kohta, mis toimub Addis Abebas (Etioopias) 13.–16. juulini 2015,

–  võttes arvesse arengu rahastamise kolmanda rahvusvahelise konverentsi ettevalmistusprotsessi kaasjuhatajate 21. jaanuaril 2015 esitatud dokumenti konverentsil käsitletavate elementide kohta,

–  võttes arvesse ÜRO peasekretäri 2014. aasta detsembris esitatud 2015. aasta järgset tegevuskava käsitlevat kokkuvõtvat aruannet „Tee väärikuseni 2030. aastaks: vaesuse kaotamine, kõikide elude muutmine ning meie planeedi kaitsmine” (The Road to Dignity by 2030: Ending Poverty, Transforming All Lives and Protecting the Planet),

–  võttes arvesse säästva arengu rahastamise küsimuste valitsustevahelise ekspertkomisjoni 2014. aasta augustis vastu võetud aruannet,

–  võttes arvesse ÜRO säästva arengu eesmärkide avatud töörühma 2014. aasta juulis vastu võetud aruannet,

–  võttes arvesse dokumenti ÜRO Kaubandus- ja Arengukonverentsi 2014. aasta maailma investeeringute aruannet säästva arengu eesmärkidesse investeerimise tegevuskava kohta (Investing in the SDGs: An Action Plan)(1),

–  võttes arvesse ÜRO säästva arengu konverentsi (Rio+20) 2012. aasta juuni lõppdokumenti „Soovitud tulevikuvisioon” („The future we want”),

–  võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 2014. aasta septembri resolutsiooni, mis käsitleb riigivõla restruktureerimise mitmepoolset õigusraamistikku („Towards the establishment of a multilateral legal framework for sovereign debt restructurings”),

–  võttes arvesse komisjoni 5. veebruari 2015. aasta teatist „Vaesuse kaotamise ja säästva arengu ülemaailmne partnerlus pärast 2015. aastat” (COM(2015)0044)(2),

–  võttes arvesse komisjoni 2. juuni 2014. aasta teatist „Inimväärne elu kõigile: nägemusest ühise tegutsemiseni” (COM(2014)0335)(3),

–  võttes arvesse komisjoni 16. juuli 2013. aasta teatist „Pärast aastat 2015: eesmärgiks ulatuslik ja terviklik lähenemisviis vaesuse kaotamise ja säästva arengu rahastamisele” (COM(2013)0531)(4),

–  võttes arvesse komisjoni 27. veebruari 2013. aasta teatist „Inimväärne elu kõigile: vaesuse kaotamine ja maailmale säästva tuleviku tagamine” (COM(2013)0092)(5),

–  võttes arvesse välisasjade nõukogu 12. detsembri 2013. aasta järeldusi, mis käsitlevad poliitikavaldkondade arengusidusust,

–  võttes arvesse üldasjade nõukogu 16. detsember 2014. aasta järeldusi 2015. aasta järgse ümberkujundava arengukava kohta(6),

–  võttes arvesse välisasjade nõukogu 12. detsembri 2013. aasta järeldusi vaesuse kaotamise ja säästva arengu rahastamise kohta pärast 2015. aastat(7),

–  võttes arvesse välisasjade nõukogu 12. detsembri 2014. aasta järeldusi, mis käsitlevad erasektori rolli tugevdamist arengukoostöös,

–  võttes arvesse üldasjade nõukogu 25. juuni 2013. aasta järeldusi 2015. aasta järgse üldise tegevuskava kohta(8),

–  võttes arvesse oma 25. novembri 2014. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu ja 2015. aasta järgse ülemaailmse arenguraamistiku kohta(9),

–  võttes arvesse oma 23. septembri 2008. aasta resolutsiooni 2002. aastal Monterreys toimunud arengu rahastamise konverentsi järelmeetmete kohta(10),

–  võttes arvesse oma 26. novembri 2014. aasta resolutsiooni 1.–12. detsembril 2014 Peruus Limas toimuva ÜRO kliimamuutuste konverentsi (COP 20) kohta(11), 26. veebruari 2014. aasta resolutsiooni arengu edendamise kohta vastutustundlike äritavade rakendamise abil ja kaevandustööstuse rolli kohta arenguriikides(12), 8. oktoobri 2013. aasta resolutsiooni avaliku ja erasektori korruptsiooni mõju kohta inimõigustele kolmandates riikides(13), 21. mai 2013. aasta resolutsiooni maksupettuste, maksudest kõrvalehoidumise ja maksuparadiiside vastase võitluse kohta(14) ja 16. aprilli 2013. aasta resolutsiooni arengu edendamise kohta kaubanduse kaudu(15),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta otsust nr 472/2014/EL Euroopa arenguaasta (2015) kohta(16),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrust (EL) nr 233/2014, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend aastateks 2014–2020,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 208, milles sätestatakse, et ELi arengupoliitika põhieesmärgiks on vaesuse kaotamine, ning samas artiklis sätestatud poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõtet,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse arengukomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni arvamust (A8-0143/2015),

A.  arvestades, et 2015. aasta on 2030. aastani kehtestatud säästva arengu eesmärkide ja ülemaailmsete kliimameetmete kokkuleppe vastuvõtmise tõttu ülemaailmsete arengualaste jõupingutuse jaoks ülioluline aasta;

B.  arvestades, et Addis Abebas (Etioopias) 13.–16. juulini 2015 peetava arengu rahastamise kolmandal rahvusvahelisel konverentsil tuleb töötada välja 2015. aasta järgse tegevuskava jaoks vajalikud rahastamis- ja rakendamistingimused, ja arvestades, et selle tegevuskava edu määrab kindlaks konverentsil ilmutatava ambitsioonikuse tase;

C.  arvestades, et endiselt elab 1,5 miljardit inimest vaesuses ning puuduliku tervishoiu, hariduse ja elatustaseme tingimustes, eelkõige konfliktidest mõjutatud ja ebakindlates riikides; arvestades, et see on lubamatu olukord, sest maailmas on piisavalt vahendeid sellise olukorra järk-järguliseks kaotamiseks;

D.  arvestades, et vaesust ja ebavõrdsust on võimalik kaotada ainult siis, kui võetakse kasutusele piisavad ja sobivad ressursid kõigi jaoks ning suunatakse jõupingutusi paremini marginaliseeritud rühmadele, nagu lastele, naistele, eakatele või puudega inimestele; arvestades, et kuigi äärmine puudus on märkimisväärselt vähenenud, on lastega seotud edusammud olnud aeglasemad, mistõttu vajadus teha investeeringuid lastesse – nii riigisiseste ressursside kasutuselevõtu kui ka rahvusvahelise avaliku sektori rahastamise abil – on üks olulisemaid tegureid;

E.  arvestades, et säästev areng ei ole võimalik ilma rahu ja julgeolekuta, mida tunnistatakse ka 2005. aasta Euroopa arengukonsensuses;

F.  arvestades, et kolm neljandikku maailma vaeseimatest inimestest – hinnanguliselt 960 miljonit – elab praegu keskmise sissetulekuga riikides, ja et uue arenguparadigma jaoks on seetõttu vaja programme, mis on suunatud nii vaestele inimestele kui ka vaestele riikidele;

G.  arvestades, et ÜRO Kaubandus- ja Arengukonverentsi (UNCTAD) hinnangul küündivad arenguriikide finantsvajadused seoses vastuvõetud säästva arengu eesmärkidega ligikaudu 3,9 triljoni USA dollarini aastas, millest praegu on puudu 2,5 triljonit USA dollarit aastas; arvestades, et vähese tegevusega seotud kulud on selgelt palju suuremad säästva arengu nimel otsustava tegutsemisega seotud kuludest;

H.  arvestades, et säästva arengu eesmärkidega seotud rahastamisvajaduse ulatus nõuab tugevat globaalset partnerlust ja kõigi erinevate rahastamisviiside (riigisisene, rahvusvaheline, avaliku ja erasektori rahastamine ning innovaatilised allikad) ning mitterahaliste vahendite kasutamist; arvestades, et erasektori rahastamine võib avaliku sektori rahastamist täiendada, kuid mitte asendada;

I.  arvestades, et riigisiseste vahendite mobiliseerimine ja ametlik arenguabi on arengu rahastamise asendamatud alustalad, mida tuleb tugevdada;

J.  arvestades, et arenguriikide potentsiaal riigisiseste vahendite mobiliseerimisel on märkimisväärne, kuid riikide üksinda toimetuleku suutlikkus on praeguses olukorras piiratud; arvestades, et maksutulu moodustab enamikus arenguriikides endiselt väikse osa SKPst ning seega on oluline edendada hästi tasakaalustatud, õiglasi ja tõhusaid maksusüsteeme, mille aluseks on maksumaksjate ja äriühingute maksevõimelisus; arvestades, et riigisiseste vahendite mobiliseerimiseks on samuti vaja loodusvaradest saadava kasu õiglast ja läbipaistvat jaotust;

K.  arvestades, et vähesed arenenud riigid täidavad oma kohustust eraldada 0,7% rahvamajanduse kogutulust ametlikuks arenguabiks, sealhulgas 0,15–0,20% rahvamajanduse kogutulust vähim arenenud riikidele; arvestades, et ELiga 2004. aastal või hiljem ühinenud liikmesriigid on kohustunud püüdma saavutada eesmärki, milleks on 0,33% rahvamajanduse kogutulust, kuid keegi neist ei ole seda eesmärki veel täitnud;

L.  arvestades, et paljud vähem arenenud riigid on haavatavad, või on muutunud haavatavaks niisuguste välissündmuste mõjul nagu relvakonfliktid, epideemiad (nt Ebola) ja loodusõnnetused, ja arvestades, et nad vajavad suuremat toetust;

M.  arvestades, et vaesuse vähendamine, majanduskasv ja julgeolek sõltuvad suurel määral riigi suutlikkusest täita oma suveräänseid funktsioone, et tagada õigusriik ning pakkuda põhilisi avalikke teenuseid, nagu juurdepääs haridusele ja tervishoiule, austades samal ajal omandi põhimõtet; arvestades, et need riigid vajavad eelkõige suuremat toetust, et võtta kasutusse toimivad tervishoiusüsteemid;

N.  arvestades, et arengu tegevuskava on laienemas ning seepärast on oluline tunnustada ja veelgi stimuleerida jõupingutusi, mida tehakse lisaks ametlikule arenguabile; arvestades, et vaatamata probleemsele eelarveolukorrale paljudes OECD riikides, säilitati ametlik arenguabi kõrgel tasemel ning see jõudis kõigi aegade rekordini 2013. aastal, moodustades 134,8 miljardit US dollarit; arvestades, et ametlik arenguabi võib olla katalüsaatoriks erainvesteeringute ligimeelitamisel ning sellega seoses tuleks märkida, kui olulised on innovaatilised rahastamisvahendid;

O.  arvestades, et erasektoril ja välismaisel otseinvesteeringul on võimalik oluliselt kaasa aidata säästva arengu eesmärkide saavutamisele, kui need on nõuetekohaselt reguleeritud ja seotud riigisisese majanduse konkreetse parandamisega, mis kajastub UNCTADi tegevuskava ettepanekus;

P.  arvestades, et erakapitali voog avaldab arenguriikidele eri viisidel nii positiivset kui ka negatiivset mõju; arvestades, et erasektori allikate finantsvood arenguriikidesse on märkimisväärsed, kuid väga muutlikud, ebaühtlaselt jaotunud ning sageli seotud kapitali väljavooluga, näiteks kasumi kodumaale tagasiviimisega, mis alates 2010. aastast on ületanud välismaise otseinvesteeringu uue sissevoolu;

Q.  arvestades, et kodanikuühiskonnal on tähtis roll üldise ja kaasava protsessi tagamisel nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil, ja et kodanikuühiskond aitab kaasa heale valitsemistavale ja vastutusele; arvestades, et arenguabi ja korruptsioon välistavad üksteist;

R.  arvestades, et arengumaades on oluline edendada pangateenuste kasutamist;

S.  arvestades, et EL ja selle liikmesriigid peavad suurimate arenguabi andjatena juhtima arengu rahastamise protsessi ja aitama leida usaldusväärset lahendust arengu rahastamise ees seisvatele probleemidele, tagades poliitikavaldkondade arengusidususe 2015. aasta järgses tegevuskavas; arvestades, et muud arenenud ja tärkava turumajandusega riigid peaksid järgima ELi eeskuju;

Globaalne partnerlus

1.  tunneb heameelt arengu rahastamise kolmanda rahvusvahelise konverentsi lõppdokumendi kavandi nullversiooni üle ning nõuab, et EL ja liikmesriigid seda toetaksid;

2.  tunneb heameelt ÜRO peasekretäri kokkuvõtva aruande ja selles esitatud muudatustele suunatud universaalse, tervikliku ja integreeritud lähenemise üle uute arengueesmärkidega seotud globaalsele partnerlusele, ja seonduva finantsraamistiku üle, mille keskmes on vaesuse kaotamine, inimõiguste universaalsus ja sooline võrdõiguslikkus; on kindel, et niisugune ambitsioonikas partnerlus ei saa olla edukas, kui sellega ei kaasne laiaulatuslikud ja mahukad rakendamisvahendid;

3.  nõuab tungivalt, et EL kinnitaks oma poliitilist juhtpositsiooni kogu ettevalmistusprotsessi ajal, mille eesmärk on määrata kindlaks säästva arengu raamistik, arengu rahastamist käsitlev uuendatud kokkuleppe ja muud rakendamisvahendid vastavalt aluslepingutes sätestatud kohustustele ja väärtustele; on arvamusel, et ELi arenguabi andmine ei tohiks sõltuda teistest partneritest abiandjatest;

4.  nõuab, et EL ja selle liikmesriigid hoiaksid oma positsiooni arenguabi peamiste rahastajatena, tehes samas jõupingutusi jagatud vastutuse saavutamiseks; kutsub kõrge sissetulekuga riike, keskmist ületava sissetulekuga riike ja tärkava turumajandusega riike üles võtma märkimisväärseid kohustusi;

5.  tunneb heameelt selle üle, et komisjoni hiljutine teatis „Vaesuse kaotamise ja säästva arengu ülemaailmne partnerlus pärast 2015. aastat” on ulatuslik, suunatud poliitika ühtsusele ja selles kinnitatakse, et EL pühendub oma täieliku rolli täitmisele globaalses partnerluses; peab siiski kahetsusväärseks, et tulevase finantseesmärkide ajakava suhtes on kehtestatud vähe kohustusi;

Rahvusvaheline avaliku sektori rahastamine

6.  toonitab, et ametlik arenguabi on endiselt üks arengu rahastamise olulisi vahendeid; nõuab tungivalt, et EL ja selle liikmesriigid võtaksid viivitamata taas endale kohustuse järgida eesmärki eraldada 0,7% rahvamajanduse kogutulust ametlikuks arenguabiks, kusjuures 50% ametlikust arenguabist ja vähemalt 0,2% rahvamajanduse kogutulust eraldataks vähim arenenud riikidele, ning esitaksid eelarvepiiranguid arvesse võttes mitmeaastased eelarve ajakavad protsendimäärade suurendamiseks 2020. aastani; tunneb heameelt selle üle, et EL on võtnud kindla hoiaku jõupingutuste keskendamise suhtes arenguabi kvantiteedile ja kvaliteedile; kutsub teisi arenenud partnereid ja tärkava turumajandusega riike üles arenguabi suurendama ning komisjoni ja liikmesriike üles veenma avaliku ja erasektori abiandjaid kogu maailmas täitma juba võetud finantslubadusi ning võtma uusi kohustusi; toonitab, et kõik abiandjad peaksid tagama, et ametlik arenguabi kujutab endast tõelisi ülekandeid arenguriikidesse;

7.  rõhutab, et EL ja muud arenenud riigid peavad pidama kinni oma kohustusest tagada suurendatud, uus ja täiendav kliimamuutustega seotud rahastamine, et saavutada 2020. aastaks eesmärk mobiliseerida ühiselt 100 miljardit USA dollarit aastas paljudest eri allikatest, avalikust ja erasektorist, kahe- ja mitmepoolselt, k.a alternatiivsed allikad; taunib asjaolu, et kliimamuutustega seotud rahastamise täiendavuse osas seoses ametliku arenguabiga ei ole tehtud edusamme; nõuab, et arenguriigid ja tärkava turumajandusega riigid teeksid ühise rahvusvahelise jõupingutuse, et saavutada, et 2015. aasta detsembris Pariisi konverentsil sõlmitava ülemaailmsete kliimameetmete kokkuleppe raames nähtaks arenguriikidele ette uus ja täiendav kliimameetmete rahastamine, kuid mitte arengueelarve arvelt; on arvamusel, et EL peaks tegema ettepaneku vahemeetmete kohta, mis on vajalikud täieliku täiendavuse saavutamiseks; nõuab tungivalt, et liikmesriigid kasutaksid CO2-turul omandatud tulu kliimameetmeteks arenguriikides; palub samuti, et tärkava turumajandusega riigid koguksid vahendeid kliimameetmete rahastamiseks arenguriikides;

8.  toetab täiendavale arengu ja kliimamuutustega seotud rahastamisele innovaatiliste rahastamisallikate leidmist, k.a finantstehingute maksud, rahvusvahelisele õhu- ja meretranspordile kehtestatud CO2-maksud ning CO2-turult saadud tulu automaatne eraldamine; tunneb heameelt Euroopa ja muu maailma täiendavate jõupingutuste üle muude lisaallikate leidmiseks;

9.  rõhutab, et ametlik arenguabi peaks jääma rahalise panuse andmise standardmeetmeks; toetab täiendava säästva arengu ametliku kogutoetuse näitaja kasutuselevõttu, tingimusel et on täiesti selge, et see ei asenda ega pisenda mingil moel ametliku arenguabi meedet;

10.  märgib, et kuigi enamikku ametlikust arenguabist antakse toetustena, on sooduslaenud samuti tähtsad, kuid suurendavad võlakoormust ja riski, mis võivad põhjustada võlamulli, eriti Sahara-taguse Aafrika ja Kariibi mere riikide puhul, millel on piiratud võimalused võlga tagasi maksta; kutsub seepärast abiandjaid üles andma vähim arenenud riikidele abi toetustena; on arvamusel, et sooduslaenud ei pruugi sobida investeeringuteks sotsiaalsektoritesse, kus ei taotleta kasumit; tunneb heameelt OECD arenguabi komitee kokkuleppe üle ajakohastada sooduslaenude aruandlust, võttes kasutusele toetustega võrdväärse süsteemi ametliku arenguabi summade arvutamiseks;

11.  märgib, et EL on maailma juhtiv arenguabi andja, kelle antav abi moodustab maailma ametlikust arenguabist peaaegu 60%; palub siiski, et komisjon esitaks selged ja läbipaistvad andmed ELi antava arenguabi kogueelarve osakaalu kohta, et hinnata Monterrey konsensuse järelmeetmeid kõigi Euroopa doonorriikide lõikes; väljendab samuti kahetsust, et ELi rahalise toetuse määr arenguriikidele ei ole nähtav, ning kutsub komisjoni üles arendama asjakohaseid ja sihtotstarbelisi side- ja teabevahendeid, et suurendada ELi arenguabi nähtavust;

12.  kutsub ELi üles võtma arvesse pikaajalisi finantsvajadusi ning soodustama ja kasutama selleks strateegilisemat, ambitsioonikamat ja üldisemat lähenemisviisi kooskõlas säästva arengu eesmärkidega;

13.  tuletab meelde ELi eelarvest arengu rahastamiseks eraldatavaid rahalisi toetusi: perioodiks 2014–2020 on arengukoostöö jaoks eraldatud 19,7 miljardit eurot ja humanitaarabi jaoks 6,8 miljardit eurot, ning lisaks on hädaabireservis 2,2 miljardit eurot; juhib tähelepanu ka 30,5 miljardi euro suurusele Euroopa Arengufondile; toetab Euroopa Arengufondi kandmist eelarvesse, mis tooks suurema läbipaistvuse, nähtavuse, tõhususe ja tulemuslikkusega kasu; peab tervitatavaks valimistejärgse vahehindamise ja mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamisega tekkinud võimalust võtta arvesse humanitaarabi üha suuremaid struktuurilisi vajadusi ning kõige vaesemate ja nõrgemate riikide arenguvajadusi;

14.  märgib, et 2015. aasta eelarves on arengukoostöö kulukohustusteks ette nähtud 2,4 miljardit eurot (2,1 miljardit eurot makseteks) ning humanitaarabi kulukohustusteks 928,8 miljonit eurot (918,8 miljonit eurot makseteks); toetab maksmata arvete vähendamiseks astutud samme, eelkõige seoses eesmärgiga säilitada kõige haavatavamate partnerite rahaline suutlikkus, ning toonitab, kui tähtis on kulukohustuste ja maksete võrdsuse põhimõte seoses humanitaarabiga, sest kriise puhkeb sagedamini ja rahalised vahendid tuleb välja maksta kiiresti;

15.  kutsub ELi üles tagama, et läbirääkimised 2015. aasta järgse ülemaailmse arengukava, arengu rahastamise ja kliimamuutuste üle seostuksid usutavalt katastroofiohu vähendamist käsitleva uue Sendai raamistikuga aastateks 2015–2030, selleks et suurendada vastupanuvõimet ja valmisolekut, järgides samas üldeesmärki mitte jätta kedagi maha;

16.  tuletab meelde, et arengukoostöö on ELi ja liikmesriikide ühine vastutusvaldkond ning et selle puhul on vaja järgida vastastikuse täiendavuse ja kooskõlastamise põhimõtteid; rõhutab vajadust kaasata kodanikuühiskond ja kohalikud ametiasutused kooskõlastamisprotsessi;

17.  kutsub ELi ja liikmesriike üles edendama abi tõhususe tegevuskava, võttes aluseks Busani tulemusliku arengukoostöö partnerluses sisalduvad kohustused, vähendades eri abimehhanismide ja andjate suurema kooskõlastamise kaudu abi killustatust ning koordineerides rohkem eri abimehhanismide ja huvirühmade vahel; toonitab, et arengu rahastamine peaks olema vaeste vajadusi arvestav, sootundlik, keskkonnahoidlik ja kliimamuutustele vastupanuvõimeline;

18.  tuletab meelde, et ELi toimimise lepingu kohaselt on vaesuse vähendamine ja viimaks kaotamine ELi peamine eesmärk arenguvaldkonnas, samas kui inimõiguste kaitse, sooline võrdõiguslikkus, sotsiaalne sidusus ja võitlus ebavõrdsuse vastu peaks olema arengutegevuse keskmes;

19.  rõhutab, kui tähtis on kehtestada kulude poolel selged prioriteedid, pöörates erilist tähelepanu meetmetele tervishoiu, hariduse, energia, veevarustuse ja taristu valdkonnas; rõhutab vajadust teha abi tõhususe valdkonnas edasisi jõupingutusi ja parandusi, koordineerides suuremal määral eri abi mehhanisme ja abi andjaid;

20.  toonitab, et ametliku arenguabi puhul tuleks pidada esmatähtsaks sotsiaalteenuseid kõigi jaoks ning avalikke hüviseid, mida erasektor nii tõhusalt ei paku, nt alusharidust, sotsiaalseid turvavõrke, tervishoidu ja kanalisatsioonitaristuid, veevarustust ja energiat, et arenguriigid saaksid saavutada oma täieliku potentsiaali; toonitab, et rahvusvahelise avaliku sektori rahastamise peamine kriteerium peaks olema ligipääsetavus, et edendada üldiseid ja kaasavaid teenuseid ja taristuid;

21.  rõhutab vajadust tagada, et kõige kaitsetumas olukorras elanikkond saab juurdepääsu arenguvõimalustele; tuletab sellega seoses meelde, et abi edastamine ainult valitsuste kaudu võib päädida marginaliseeritud või kaitsetute kogukondade ebapiisava rahastamisega;

22.  rõhutab, kui tähtsad on arengupangad, kes kaasavad täiendavaid rahalisi vahendeid taristute rahastamises valitseva tühimiku kaotamiseks ning juurdepääsu andmiseks krediidile arenguriikides, kus on järelevalve- ja mõju hindamise mehhanismid;

23.  rõhutab, et ELi püüdlused parimal võimalikul tasemel koordineerimise suunas on vältimatult vajalikud, et saavutada sidusus muude poliitikavaldkondadega (keskkond, ränne, rahvusvaheline kaubandus, inimõigused, põllumajandus jne) ning vältida töö dubleerimist ja tegevustes järjekindluse puudumist; tuletab meelde, et Lissaboni lepinguga (ELi toimimise lepingu artikkel 208) sai poliitikavaldkondade arengusidususest lepingujärgne kohustus;

Riigisiseste vahendite mobiliseerimine ja rahvusvaheline maksualane koostöö

24.  toonitab, et riigisiseste vahendite mobiliseerimine on paremini prognoositav ja jätkusuutlikum kui välisabi ning et see peaks olema peamine rahastamisallikas; ergutab arenguriike tegema jõupingutusi, et sellist mobiliseerimist suurendada; toonitab, kui oluline on parandada arenguriikides riiklike maksude kogumist, ning vajadust toimivate, hästi tasakaalustatud, õiglaste ja tõhusate maksusüsteemide järele, mis arvestavad vaeste vajadusi, on tundlikud kõige kaitsetumate rühmade suhtes ning austavad rahvusvahelise säästva arenguga seotud kohustusi; nõuab kahjulike toetuste kaotamist energia (eriti fossiilkütuste), kalanduse ja põllumajanduse valdkonnas;

25.  palub, et komisjon tõhustaks oma abi suutlikkuse suurendamiseks maksude haldamise, finantsjuhtimise, avaliku sektori finantsjuhtimise, korruptsioonivastase võitluse, varastatud varade tagastamise, maksupettuse ning ebakorrektsete siirdehindade vastase võitluse valdkonnas; usub, et liit peab selles etendama keskset rolli; tuletab meelde, kui tähtis on jaotada loodusvaradest saadud maksutulu, eelkõige riiklike investeerimisfondide loomise abil; rõhutab, et eelarvearuandluse parandamiseks tuleb kiirendada ja suurendada jätkuvaid jõupingutusi, ja nõuab eelarvearuandluse tavade suuremat ühtlustamist riigiti;

26.  kutsub ELi ja selle liikmesriike üles tegelema aktiivselt võitlusega maksuparadiiside, maksudest kõrvalehoidmise ja ebaseaduslike finantsvoogude vastu, mis pisendavad arenguabi ning suurendavad arenguriikide võlgu, tegema arenguriikidega koostööd, et võidelda maksustamise agressiivse vältimise tavadega teatavate rahvusvaheliste äriühingute poolt, ning otsima viise, kuidas aidata arenguriikidel seista vastu survele osalemaks maksukonkurentsis, sest see segab riigisiseste vahendite mobiliseerimist arengu heaks;

27.  toetab maksualase koostööga tegeleva valitsustevahelise organi loomist ÜRO egiidi all; ergutab teabe automaatset vahetamist; nõuab, et loodaks tegelike tulusaajate avalikud registrid ning viidaks kõigi valdkondade rahvusvaheliste äriühingute jaoks sisse kohustuslik aruandlus riikide kaupa, ning tagataks arengumaadega peetavate maksu- ja investeerimislepingute teemaliste läbirääkimiste käigus maksustamisõiguste õiglane jaotus;

28.  on seisukohal, et rahvusvahelised ettevõtete maksustamise eeskirjad peaksid sisaldama põhimõtet, et makse makstakse väärtuse saamise või tekitamise kohas;

29.  rõhutab hea valitsemistava, inimõiguste kaitse, õigusriigi põhimõtte, institutsioonilise raamistiku ja regulatiivsete vahendite otsustavat tähtsust; toetab eelkõige investeerimist suutlikkuse suurendamisse, sotsiaalteenustesse, nagu haridus ja tervishoid (tagades üldise tervisekindlustuse), k.a seksuaal- ja reproduktiivtervis ning seonduvad õigused, toitumisse, avalikesse teenustesse ja sotsiaalkaitsesse ning võitlusesse vaesuse ja ebavõrdsusega, k.a laste seas ning soolise ebavõrdsuse puhul; rõhutab vajadust juurdepääsetavate taristute ja valikuliste avaliku sektori investeeringute ning loodusressursside säästva kasutamise järele, sealhulgas kaevandussektoris;

30.  toonitab, et arengu rahastamine peab tugevdama kättesaadavaid vahendeid, et edendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust, naiste õigusi ja naiste mõjuvõimu suurendamist; toonitab naiste erilist rolli ühiskonnas ning rõhutab, et see peaks hõlmama sooteadlikku eelarvestamist, sihipäraseid investeeringuid tähtsatesse sektoritesse, nagu tervishoidu ja haridusse, ning meetmeid, mis tagavad, et arengu rahastamisel võetakse täielikult arvesse naiste ja tütarlaste olukorda;

31.  kutsub üles rahastama arenguriikides suuremal määral teadus- ja arendustegevust, tehnoloogiaid ja innovatsiooni, märkides, et selline rahastamine peaks toimuma nii siseriiklikult kui ka rahvusvaheliselt; nõuab tungivalt sellise teadus- ja arendustegevuse edendamist, mis võib tulla kasuks edusammudele keerukate probleemide lahendamisel ning ülemaailmsete avalike hüviste heal haldamisel, näiteks tehnoloogia ja innovatsioon tervishoius; märgib, kui olulised on sellega seoses mikro-, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad; nõuab, et vaadataks läbi arengumaades vabakaubanduslepingutega kasutusele võetud intellektuaalomandi õiguste kord, et teha kindlaks võimalikud kahjulikud mõjud rahva tervisele, keskkonnale või tehnosiirdele;

Erasektor ja kodanikuühiskond

32.  toonitab, et on äärmiselt oluline luua arengumaades soodsad tingimused eraettevõteteks ja ettevõtluseks, eriti VKEde jaoks, sest neil on põhjapanev roll töökohtade loomisel ja kaasavas kasvus; nõuab eelkõige mikrorahastamise laenude ja tagatisskeemide jätkuvat tugevdamist; rõhutab ka vajadust jätkata kohalike ja piirkondlike pankade ning rahandusühistute arendamist, et märkimisväärselt vähendada turu laenude ülemääraseid intressimäärasid, et toetada paremini kogukonna arengut kohalikul tasandil(17); nõuab erasektori tegevuse vastavusse viimist säästva arengu eesmärkidega asjakohaste partnerluste, rahastamisvahendite, stiimulite, vastutusraamistiku ning ettevõtja sotsiaalse vastutuse abil; tuletab meelde, et tuleb järgida kokkulepitud rahvusvahelisi standardeid, nagu Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) standardid ning ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtted;

33.  toonitab, et tuleb edendada ettevõtjatele teabevahendite, koolituse ja nõuandeplatvormide pakkumist, mis on olulised nende arengu jaoks;

34.  rõhutab, et majandusele kauakestva tõuke andmiseks tuleb noortele ja naistele võimaldada juurdepääs laenudele, et toetada idufirmasid;

35.  rõhutab, et tootjaliitude kollektiivne ettevõtlus etendab sotsiaalses sidususes olulist rolli ning ennetab etnilisi ja usulisi konflikte;

36.  rõhutab, et ELi toetus erasektorile ja koostöö erasektoriga saab ja peab aitama kaasa vaesuse ja ebavõrdsuse vähendamisele ning austama ja edendama inimõigusi, keskkonnanorme, kliimaga seotud kohustusi ja sotsiaalset dialoogi; nõuab, et kehtestataks õiguslikult siduv raamistik äriühingute, sh rahvusvaheliste korporatsioonide jaoks, mis hõlmaks kaebuste esitamise korda;

37.  nõuab, et EL kehtestaks koos arengumaadega vastutustundlikumat, läbipaistvat ja kontrollipõhist investeerimist soodustava regulatiivse raamistiku, mis oleks kooskõlas UNCTADi laiaulatusliku säästvat arengut käsitleva investeerimispoliitika raamistikuga ning aitaks kaasa sotsiaalselt vastutustundliku erasektori arendamisele arenguriikides;

38.  kutsub komisjoni üles toetama arenguriikide mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ja kooperatiivide suuremat juurdepääsu rahastamisele; toonitab, kui olulised on mikrorahastamise laenud skeemid eelkõige naistele; ergutab arendama edasi kohalikke ja piirkondlikke panku ja rahandusühistuid; palub komisjonil ergutada arengumaid, et nad kujundaksid poliitikat ja kehtestaksid õigusraamistikke nii, et see soodustaks pangateenuste arengut; juhib tähelepanu asjaolule, et mitmesugustel tasanditel, k.a vaeste, naiste ja muude kaitsetumate rühmade seas esineb vajadus teabe ja koolituse järele finantsasjades, pangatoodete ja kindlustuse kasutamises ning asjakohastes uutes tehnoloogiates;

39.  tuletab meelde, et riigiabist üksi ei piisa, et katta kõik arenguriikide investeerimisvajadused; rõhutab seepärast segarahastamise ning avaliku ja erasektori partnerluse võimendavat mõju, mis on vahend arenguabi mõju suurendamiseks, erasektori finantsvahendite kaasamiseks ja kohalike ettevõtete toetamiseks; rõhutab siiski, et segarahastamine ei saa asendada riigi kohustust võtta vastutus sotsiaalsete vajaduste täitmise eest ning et see tuleks viia kooskõlla riiklike arengueesmärkide ning arengu tõhususe põhimõtetega; ergutab avaliku ja erasektori partnerlusi, eriti innovatiivsete ravimite algatusega seotud teadusuuringute vallas (nt Ebola + programm);

40.  nõuab, et võetakse vastu rahvusvahelised standardid ja kriteeriumid ning laenuriski analüüs selliste segaprojektide ning avaliku ja erasektori partnerluste jaoks, mis kaasavad erasektori finantsvahendeid ning toetavad kohalikke ettevõtteid, austades samal ajal kokkulepitud ILO, WHO ja rahvusvahelisi inimõiguste standardeid; nõuab tungivalt, et komisjon, kes soovib edaspidi segarahastamisvahendite kasutamist märkimisväärselt laiendada, viiks ellu Euroopa Kontrollikoja eriaruandes segarahastamisvahendite kasutamise kohta antud soovitused ning hindaks laenude ja toetuste ühendamise mehhanismi, eriti seoses arengu ning finantsilise täiendavuse, läbipaistvuse ja vastutusega; kutsub EIPd ning muid arengu rahastamisasutusi üles seadma esmatähtsaks investeerimise sellistesse äriühingutesse ja fondidesse, kes avalikustavad tegelikke tulusaajaid ning kohaldavad aruandlust riikide kaupa;

41.  toetab arenguriikidele, eriti vähim arenenud riikidele suuremate turulepääsuvõimaluste andmist, sest sellega saab tugevdada erasektorit ja luua stiimulid reformide läbiviimiseks; nõuab tungivalt, et komisjon tagaks, et eelkõige arenguriikide, vähim arenenud riikide ja ebakindlate riikidega sõlmitavad kaubandus- ja investeerimislepingud on vastavuses säästva arengu eesmärkidega ning edendavad inimõigusi ja piirkondlikku integratsiooni; rõhutab, et selliste lepingute suhtes tuleks kohaldada säästva arengu eesmärkide mõju hindamisi; toetab komisjoni ettepanekut ajakohastada kaubandusabi strateegiat, võttes seejuures arvesse 2015. aasta järgset raamistikku käsitlevate läbirääkimiste tulemusi ning arenguriikide, vähim arenenud riikide ja ebakindlate riikide erinevat kohtlemist kaubanduslepingutes, austades samal ajal nende poliitilist ruumi, et nad saaksid teha suveräänseid otsuseid vastavalt riiklikule kontekstile ja elanikkonna vajadustele;

42.  nõuab meetmete võtmist, mis suurendaksid riiklike avalike hangete süsteemide kasutamist ja läbipaistvust avaliku sektori hallatavates tegevusvaldkondades ning tugevdaksid arengumaade konkurentsiameteid;

43.  toonitab, et rändajad annavad oma päritoluriikide arengusse positiivse panuse, ning nõuab, et päritolu- ja sihtriigid teeksid rände valdkonnas tulemuslikumat ja innovaatilisemat koostööd; juhib tähelepanu märkimisväärsetele ja kasvavatele finantsvoogudele, mis avalduvad diasporaa rahaülekannetes, ja toetab diasporaa fondide loomist; nõuab jätkuvate jõupingutuste tegemist ülekandekulude vähendamiseks, et suurendada mõju päritoluriikide kohalikule arengule;

44.  nõuab, et kohalikud ametiasutused ja kodanikuühiskond, sh kogukonnapõhised vabaühendused, osaleksid rohkem arenguprioriteete käsitlevates aruteludes, eelkõige Addis Abebas toimuval konverentsil, ja et 2015. aasta järgset tegevuskava rakendataks kaasavamalt ja vastutustundlikumalt; toonitab vabaühenduste rolli kohapeal toimuva tegevuse elluviimisel ning aruandlus-, järelevalve- ja läbivaatamismehhanismide väljatöötamisel; tunnistab, et kohalike ametiasutuste roll täitmiseks säästva arengu eesmärkide rakendamisel on vaja eraldada vajalikud vahendid; nõuab sagedasemat konsulteerimist noortega 2015. aasta järgse tegevuskava käsitlevate arutelude käigus, nimelt innovaatiliste kommunikatsioonitehnoloogiate abil; toonitab ELi delegatsioonide rolli niisuguste dialoogide juhatajatena;

Ülemaailmne juhtimine

45.  tuletab meelde ÜRO keskse rolli maailmamajanduse juhtimises ja arengus, mida täiendavad teised olemasolevad institutsioonid ja foorumid, nagu OECD; nõuab, et mitmepoolsetes institutsioonides ning muudes norme ja standardeid kehtestavates organites, sh rahvusvahelistes finantsasutustes, oleksid kõik riigid esindatud võrdselt ja sooliselt tasakaalustatult; tuletab meelde, et kõik rahvusvahelised finantsasutused peaksid järgima peamisi läbipaistvusnorme, mis on sätestatud rahvusvaheliste finantsasutuste läbipaistvushartas, ning kehtestama avalikustamispoliitika;

46.  rõhutab, et jätkusuutlikke võlalahendusi, k.a vastutustundliku laenuandmise ja -võtmise standardid, peab toetama valitsemissektori võla restruktureerimisprotsesside mitmepoolne õigusraamistik, mille eesmärk on võlakoormat kergendada ning üle jõu käivat võlakoormat vältida; palub, et EL osaleks konstruktiivselt selle raamistiku üle peetavates ÜRO läbirääkimistes; nõuab tungivalt, et EL näeks vaeva nende UNCTADi põhimõtete rakendamise nimel, mis käsitlevad nii laenuvõtjate kui -andjate poolseid vastutustundlikke riigivõlaga seotud tehinguid;

47.  tunneb heameelt rahvusvaheliste jõupingutuste üle, mille eesmärk on kustutada Ebolast mõjutatud riikide rahvusvahelisi võlakohustusi, et aidata neil lahendada epideemiast tulenevaid majanduskriise;

48.  kutsub üles vaatama läbi rahvusvaheliste organisatsioonide arengu finantsabi programmid ja vahendid, et viia need uute säästva arengu eesmärkidega vastavusse; nõuab tungivalt, et Euroopa Investeerimispank, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank, Rahvusvaheline Valuutafond ja Maailmapank kehtestaksid kõrgeimad vastutustundliku rahastamise standardid ning viiksid oma vahendid suuremal määral vastavusse arenguriikide vajadustega, kasutades selleks muu hulgas vastastikku kasulikku vaesemaid soosivat laenutegevust; nõuab eelkõige Euroopa Investeerimispangale eraldatud summade suurendamist üle selle praeguse mandaadi raamide, et suurendada veelgi madala sissetulekuga riikide rahastamist;

Järelevalve, vastutus ja läbivaatamine

49.  kutsub üles jõudma Addis Abeba konverentsil kokkuleppele toimiva, läbipaistva ja ligipääsetava jälgimis- ja aruandlusraamistiku osas, et tagada konkreetsete kohustuste ja sihtidega seotud investeeringute ja edusammude tõhusad järelmeetmed ja jälgimine; nõuab rahvusvahelist algatust statistika, andmete ja teabe kvaliteedi parandamiseks, k.a andmed, mis on liigitatud sissetuleku, soo, vanuse, rassi, rahvuse ja rändestaatuse, puude, geograafilise asukoha ja muude riiklikus kontekstis oluliste näitajate alusel; palub kõigil osalistel tagada abi ja rahastamise läbipaistev ja tulemuslik rakendamine, eelkõige allkirjastades ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni ja rakendades tulemuslikult selle sätteid ning kohustudes järjepidevalt avaldama täpseid, õigeaegseid ja võrreldavaid andmeid tulude ja kulude kohta ning eelarvedokumente; palub eelkõige, et komisjon jälgiks ja kontrolliks edaspidigi abiprogrammide ja projektide rahastamist ning võtaks vajalikud meetmed, kui saadakse tõendeid korruptsiooni ja halva majandamise kohta; nõuab ühtlasi tungivalt, et komisjon suurendaks oma toetust, et tugevdada arenguriikide kohtuasutusi ja korruptsioonivastaseid asutusi,

50.  nõuab rahvusvahelist algatust statistika, andmete ja teabe kvaliteedi suurendamiseks, et jälgida kulutuste, investeeringute ja edusammude tegemist konkreetsete kohustuste ja eesmärkide valdkonnas; tunneb heameelt ülemaailmsete jõupingutuste üle, mida tehakse, et tagada säästva arengu eesmärkide rakendamisel selliste andmete kasutamine, mis on piisavalt liigitatud sissetuleku, soo, vanuse ja muude näitajate alusel, et poliitika rakendamist saaks tulemuslikult kontrollida;

51.  kordab, et täienduseks sisemajanduse koguproduktile on vaja uut näitajate kogumit, võtmaks arvesse uusi ühiskondlikke ja keskkonnaprobleeme, ja et see kogum peaks eelkõige hõlmama inimarengu indeksit, Gini indeksit, soolise võrdõiguslikkuse meedet, CO2-jalajälge ning ökoloogilist jalajälge;

o
o   o

52.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ja komisjoni asepresidendile, ÜRO peasekretärile ning arengu rahastamise kolmanda rahvusvahelise konverentsi ettevalmistusprotsessis kaasjuhatajatele.

(1) http://unctad.org/en/publicationslibrary/wir2014_en.pdf
(2) http://eur-lex.europa.eu/resource.html?uri=cellar:afc5ef38-ad24-11e4-b5b2-01aa75ed71a1.0012.01/DOC_1&format=PDF
(3) http://eur-lex.europa.eu/resource.html?uri=cellar:441ba0c0-eb02-11e3-8cd4-01aa75ed71a1.0005.01/DOC_1&format=PDF
(4) http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52013DC0531&rid=1
(5) http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52013DC0092&rid=2
(6) http://eu-un.europa.eu/articles/en/article_15873_en.htm
(7) http://eu-un.europa.eu/articles/en/article_14363_en.htm
(8) http://eu-un.europa.eu/articles/en/article_13692_en.htm
(9) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2014)0059.
(10) ELT C 8 E, 14.1.2010, lk 1.
(11) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2014)0063.
(12) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0163.
(13) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0394.
(14) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0205.
(15) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0119.
(16) ELT L 136, 9.5.2014, lk 1.
(17) Aruanne arenguriikide VKEde toetamise kohta finantsvahendajate kaudu (Report on Support for SMEs in Developing Countries Through Financial Intermediaries), Dalberg, november 2011, www.eib.org.

Õigusalane teave