Märksõnaregister 
Vastuvõetud tekstid
Kolmapäev, 11. veebruar 2015 - StrasbourgLõplik väljaanne
Islandiga sõlmitud lepingus sätestatud kaitsemeetmed ***I
 Dumpingu- ja subsiidiumivastased meetmed ***I
 Dumpinguvastaste või subsiidiumidevastaste meetmete ja kaitsemeetmete ühismõju ***I
 Impordi ühised eeskirjad ***I
 Ühised ekspordieeskirjad ***I
 Gaboni ühinemine rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitleva 1980. aasta Haagi konventsiooniga *
 Andorra ühinemine rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitleva 1980. aasta Haagi konventsiooniga *
 Seišellide ühinemine rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitleva 1980. aasta Haagi konventsiooniga *
 Venemaa ühinemine rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitleva 1980. aasta Haagi konventsiooniga *
 Albaania ühinemine rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitleva 1980. aasta Haagi konventsiooniga *
 Singapuri ühinemine rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitleva 1980. aasta Haagi konventsiooniga *
 Maroko ühinemine rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitleva 1980. aasta Haagi konventsiooniga *
 Armeenia ühinemine rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitleva 1980. aasta Haagi konventsiooniga *
 Volituste kontrollimine
 Piiriülene teabevahetus liiklusohutusnõuete rikkumise kohta ***I
 ELi ja Senegali vaheline säästva kalanduse partnerlusleping ***
 USA Senati aruanne LKA korraldatud piinamiste kohta
 Terrorismivastased meetmed
 Interneti Haldamise Foorumi volituste pikendamine
 Töödeldud toitudes sisalduva liha päritoluriigi märkimine
 AKV–ELi parlamentaarse ühisassamblee tegevus

Islandiga sõlmitud lepingus sätestatud kaitsemeetmed ***I
PDF 208kWORD 50k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 11. veebruari 2015. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Majandusühenduse ja Islandi Vabariigi vahelises lepingus sätestatud kaitsemeetmete kohta (kodifitseeritud tekst) (COM(2014)0308 – C8-0011/2014 – 2014/0160(COD))
P8_TA(2015)0015A8-0031/2014

(Seadusandlik tavamenetlus – kodifitseerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2014)0308),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 207 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0011/2014),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 10. detsembri 2014. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse 20. detsembri 1994. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide tekstide ametliku kodifitseerimise kiirendatud töömeetodi kohta(2),

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 103 ja 59,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A8-0031/2014),

A.  arvestades, et Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma arvamuse kohaselt piirdub kõnealune ettepanek üksnes kehtivate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta;

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 11. veebruaril 2015. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2015/... Euroopa Majandusühenduse ja Islandi Vabariigi vahelises lepingus sätestatud kaitsemeetme kohta (kodifitseeritud tekst)

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2015/475) lõplikule kujule).

(1) Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.
(2) EÜT C 102, 4.4.1996, lk 2.


Dumpingu- ja subsiidiumivastased meetmed ***I
PDF 208kWORD 49k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 11. veebruari 2015. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus meetmete kohta, mida liit võib võtta pärast WTO vaidluste lahendamise organi aruannet dumpingu- ja subsiidiumivastaste meetmete kohta (kodifitseeritud tekst) (COM(2014)0317 – C8-0017/2014 – 2014/0163(COD))
P8_TA(2015)0016A8-0033/2014

(Seadusandlik tavamenetlus – kodifitseerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2014)0317),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 207 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0017/2014),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 10. detsembri 2014. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse 20. detsembri 1994. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide tekstide ametliku kodifitseerimise kiirendatud töömeetodi kohta(2),

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 103 ja 59,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A8-0033/2014),

A.  arvestades, et Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma arvamuse kohaselt piirdub kõnealune ettepanek üksnes kehtivate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta;

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 11. veebruaril 2015. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2015/... meetmete kohta, mida liit võib võtta pärast WTO vaidluste lahendamise organi aruannet dumpingu- ja subsiidiumivastaste meetmete kohta (kodifitseeritud tekst)

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2015/476) lõplikule kujule).

(1) Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.
(2) EÜT C 102, 4.4.1996, lk 2.


Dumpinguvastaste või subsiidiumidevastaste meetmete ja kaitsemeetmete ühismõju ***I
PDF 208kWORD 48k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 11. veebruari 2015. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus meetmete kohta, mida liit võib kohaldada seoses dumpinguvastaste või subsiidiumidevastaste meetmete ja kaitsemeetmete ühismõjuga (kodifitseeritud tekst) (COM(2014)0318 – C8-0016/2014 – 2014/0164(COD))
P8_TA(2015)0017A8-0032/2014

(Seadusandlik tavamenetlus – kodifitseerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2014)0318),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 207 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0016/2014),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  pärast konsulteerimist Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega,

–  võttes arvesse 20. detsembri 1994. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide tekstide ametliku kodifitseerimise kiirendatud töömeetodi kohta(1),

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 103 ja 59,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A8-0032/2014),

A.  arvestades, et Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma arvamuse kohaselt piirdub kõnealune ettepanek üksnes kehtivate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta;

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 11. veebruari 2015. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2015/... meetmete kohta, mida liit võib kohaldada seoses dumpingu- või subsiidiumivastaste meetmete ja kaitsemeetmete ühismõjuga (kodifitseeritud tekst)

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2015/477) lõplikule kujule).

(1) EÜT C 102, 4.4.1996, lk 2.


Impordi ühised eeskirjad ***I
PDF 207kWORD 51k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 11. veebruari 2015. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus impordi ühiste eeskirjade kohta (kodifitseeritud tekst) (COM(2014)0321 – C8-0012/2014 – 2014/0166(COD))
P8_TA(2015)0018A8-0040/2014

(Seadusandlik tavamenetlus – kodifitseerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2014)0321),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 207 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0012/2014),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 10. detsembri 2014. aasta arvamust(1),,

–  võttes arvesse 20. detsembri 1994. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide tekstide ametliku kodifitseerimise kiirendatud töömeetodi kohta(2),

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 103 ja 59,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A8-0040/2014),

A.  arvestades, et Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma arvamuse kohaselt piirdub kõnealune ettepanek üksnes kehtivate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta;

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 11. veebruaril 2015. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2015/... impordi ühiste eeskirjade kohta (kodifitseeritud tekst)

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2015/478) lõplikule kujule).

(1) Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.
(2) EÜT C 102, 4.4.1996, lk 2.


Ühised ekspordieeskirjad ***I
PDF 208kWORD 50k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 11. veebruari 2015. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ühiste ekspordieeskirjade kohta (kodifitseeritud tekst) (COM(2014)0322 – C8-0013/2014 – 2014/0167(COD))
P8_TA(2015)0019A8-0035/2014

(Seadusandlik tavamenetlus – kodifitseerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2014)0322),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 207 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0013/2014),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 10. detsembri 2014. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse 20. detsembri 1994. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide tekstide ametliku kodifitseerimise kiirendatud töömeetodi kohta(2),

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 103 ja 59,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A8-0035/2014),

A.  arvestades, et Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma arvamuse kohaselt piirdub kõnealune ettepanek üksnes kehtivate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta;

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 11. veebruaril 2015. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2015/... ühiste ekspordieeskirjade kohta (kodifitseeritud tekst)

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2015/479) lõplikule kujule).

(1) Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.
(2) EÜT C 102, 4.4.1996, lk 2.


Gaboni ühinemine rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitleva 1980. aasta Haagi konventsiooniga *
PDF 200kWORD 46k
Euroopa Parlamendi 11. veebruari 2015. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus liikmesriikide kirjaliku nõusoleku kohta, millega nad Euroopa Liidu huvides annavad nõusoleku Gaboni ühinemiseks rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitleva 1980. aasta Haagi konventsiooniga (COM(2011)0904 – C8-0263/2014 – 2011/0441(NLE))
P8_TA(2015)0020A8-0007/2015

(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus (COM(2011)0904),

–  võttes arvesse rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitleva 1980. aasta Haagi konventsiooni artikli 38 neljandat lõiku,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 81 lõiget 3 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti b, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8-0263/2014),

–  võttes arvesse Euroopa Kohtu 14. oktoobri 2014. aasta arvamust,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59 ja artikli 108 lõiget 7,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A8-0007/2015),

1.  kiidab heaks ettepaneku võtta vastu nõukogu otsus ning kiidab heaks konventsiooniga ühinemiseks nõusoleku andmise;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Gaboni valitsusele ja parlamendile.


Andorra ühinemine rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitleva 1980. aasta Haagi konventsiooniga *
PDF 199kWORD 46k
Euroopa Parlamendi 11. veebruari 2015. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus liikmesriikide kirjaliku nõusoleku kohta, millega nad Euroopa Liidu huvides annavad nõusoleku Andorra ühinemiseks rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitleva 1980. aasta Haagi konventsiooniga (COM(2011)0908 – C8-0264/2014 – 2011/0443(NLE))
P8_TA(2015)0021A8-0004/2015

(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus (COM(2011)0908),

–  võttes arvesse rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitleva 1980. aasta Haagi konventsiooni artikli 38 neljandat lõiku,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 81 lõiget 3 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti b, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8-0264/2014),

–  võttes arvesse Euroopa Kohtu 14. oktoobri 2014. aasta arvamust,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59 ja artikli 108 lõiget 7,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A8-0004/2015),

1.  kiidab heaks ettepaneku võtta vastu nõukogu otsus ja kiidab heaks konventsiooniga ühinemiseks nõusoleku andmise;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Andorra valitsusele ja parlamendile.


Seišellide ühinemine rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitleva 1980. aasta Haagi konventsiooniga *
PDF 201kWORD 46k
Euroopa Parlamendi 11. veebruari 2015. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus liikmesriikide kirjaliku nõusoleku kohta, millega nad Euroopa Liidu huvides annavad nõusoleku Seišellide ühinemiseks rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitleva 1980. aasta Haagi konventsiooniga (COM(2011)0909 – C8-0265/2014 – 2011/0444(NLE))
P8_TA(2015)0022A8-0006/2015

(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus (COM(2011)0909),

–  võttes arvesse rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitleva 1980. aasta Haagi konventsiooni artikli 38 neljandat lõiku,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 81 lõiget 3 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti b, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8-0265/2014),

–  võttes arvesse Euroopa Kohtu 14. oktoobri 2014. aasta arvamust,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59 ja artikli 108 lõiget 7,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A8-0006/2015),

1.  kiidab heaks ettepaneku võtta vastu nõukogu otsus ja kiidab heaks konventsiooniga ühinemiseks nõusoleku andmise;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Seišellide valitsusele ja parlamendile.


Venemaa ühinemine rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitleva 1980. aasta Haagi konventsiooniga *
PDF 201kWORD 46k
Euroopa Parlamendi 11. veebruari 2015. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus liikmesriikide kirjaliku nõusoleku kohta, millega nad Euroopa Liidu huvides annavad nõusoleku Venemaa Föderatsiooni ühinemiseks rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitleva 1980. aasta Haagi konventsiooniga (COM(2011)0911 – C8-0266/2014 – 2011/0447(NLE))
P8_TA(2015)0023A8-0008/2015

(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus (COM(2011)0911),

–  võttes arvesse rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitleva 1980. aasta Haagi konventsiooni artikli 38 neljandat lõiku,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 81 lõiget 3 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti b, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8-0266/2014),

–  võttes arvesse Euroopa Kohtu 14. oktoobri 2014. aasta arvamust,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59 ja artikli 108 lõiget 7,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A8-0008/2015),

1.  kiidab heaks ettepaneku võtta vastu nõukogu otsus ning kiidab heaks konventsiooniga ühinemiseks nõusoleku andmise;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Venemaa Föderatsiooni valitsusele ja parlamendile.


Albaania ühinemine rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitleva 1980. aasta Haagi konventsiooniga *
PDF 199kWORD 46k
Euroopa Parlamendi 11. veebruari 2015. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus liikmesriikide kirjaliku nõusoleku kohta, millega nad Euroopa Liidu huvides annavad nõusoleku Albaania ühinemiseks rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitleva 1980. aasta Haagi konventsiooniga (COM(2011)0912 – C8-0262/2014 – 2011/0448(NLE))
P8_TA(2015)0024A8-0002/2015

(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus (COM(2011)0912),

–  võttes arvesse rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitleva 1980. aasta Haagi konventsiooni artikli 38 neljandat lõiku,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 81 lõiget 3 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti b, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8-0262/2014),

–  võttes arvesse Euroopa Kohtu 14. oktoobri 2014. aasta arvamust,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59 ja artikli 108 lõiget 7,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A8-0002/2015),

1.  kiidab heaks ettepaneku võtta vastu nõukogu otsus ja kiidab heaks konventsiooniga ühinemiseks nõusoleku andmise;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Albaania valitsusele ja parlamendile.


Singapuri ühinemine rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitleva 1980. aasta Haagi konventsiooniga *
PDF 200kWORD 46k
Euroopa Parlamendi 11. veebruari 2015. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus liikmesriikide kirjaliku nõusoleku kohta, millega nad Euroopa Liidu huvides annavad nõusoleku Singapuri ühinemiseks rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitleva 1980. aasta Haagi konventsiooniga (COM(2011)0915 – C8-0267/2014 – 2011/0450(NLE))
P8_TA(2015)0025A8-0003/2015

(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus (COM(2011)0915),

–  võttes arvesse rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitleva 1980. aasta Haagi konventsiooni artikli 38 neljandat lõiku,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 81 lõiget 3 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti b, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8-0267/2014),

–  võttes arvesse Euroopa Kohtu 14. oktoobri 2014. aasta arvamust,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59 ja artikli 108 lõiget 7,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A8-0003/2015),

1.  kiidab heaks ettepaneku võtta vastu nõukogu otsus ja kiidab heaks konventsiooniga ühinemiseks nõusoleku andmise;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Singapuri valitsusele ja parlamendile.


Maroko ühinemine rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitleva 1980. aasta Haagi konventsiooniga *
PDF 199kWORD 46k
Euroopa Parlamendi 11. veebruari 2015. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus liikmesriikide kirjaliku nõusoleku kohta, millega nad Euroopa Liidu huvides annavad nõusoleku Maroko ühinemiseks rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitleva 1980. aasta Haagi konventsiooniga (COM(2011)0916 – C8-0268/2014 – 2011/0451(NLE))
P8_TA(2015)0026A8-0005/2015

(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus (COM(2011)0916),

–  võttes arvesse rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitleva 1980. aasta Haagi konventsiooni artikli 38 neljandat lõiku,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 81 lõiget 3 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti b, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8-0268/2014),

–  võttes arvesse Euroopa Kohtu 14. oktoobri 2014. aasta arvamust,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59 ja artikli 108 lõiget 7,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A8-0005/2015),

1.  kiidab heaks ettepaneku võtta vastu nõukogu otsus ja kiidab heaks konventsiooniga ühinemiseks nõusoleku andmise;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Maroko valitsusele ja parlamendile.


Armeenia ühinemine rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitleva 1980. aasta Haagi konventsiooniga *
PDF 199kWORD 46k
Euroopa Parlamendi 11. veebruari 2015. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus liikmesriikide kirjaliku nõusoleku kohta, millega nad Euroopa Liidu huvides annavad nõusoleku Armeenia ühinemiseks rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitleva 1980. aasta Haagi konventsiooniga (COM(2011)0917 – C8-0269/2014 – 2011/0452(NLE))
P8_TA(2015)0027A8-0009/2015

(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus (COM(2011)0917),

–  võttes arvesse rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitleva 1980. aasta Haagi konventsiooni artikli 38 neljandat lõiku,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 81 lõiget 3 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti b, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8-0269/2014),

–  võttes arvesse Euroopa Kohtu 14. oktoobri 2014. aasta arvamust,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59 ja artikli 108 lõiget 7,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A8-0009/2015),

1.  kiidab heaks ettepaneku võtta vastu nõukogu otsus ja kiidab heaks konventsiooniga ühinemiseks nõusoleku andmise;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Armeenia valitsusele ja parlamendile.


Volituste kontrollimine
PDF 321kWORD 126k
Otsus
Lisa
Euroopa Parlamendi 11. veebruari 2015. aasta otsus volituste kontrollimise kohta (2014/2165(REG))
P8_TA(2015)0028A8-0013/2015

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse otsestel ja üldistel valimistel Euroopa Parlamendi liikmete valimist käsitlevat 20. septembri 1976. aasta akti(1),

–  võttes arvesse oma 28. septembri 2005. aasta otsust, millega võeti vastu Euroopa Parlamendi liikmete põhimäärus(2), eelkõige selle artikli 2 lõiget 1 ja artikli 3 lõiget 1,

–  võttes arvesse nõukogu 6. detsembri 1993. aasta direktiivi 93/109/EÜ, millega sätestatakse üksikasjalik kord, mille alusel liikmesriigis elavad, kuid selle riigi kodakondsuseta liidu kodanikud saavad kasutada õigust hääletada ja kandideerida Euroopa Parlamendi valimistel(3),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 7. juuli 2005. aasta ja 30. aprilli 2009. aasta otsuseid(4),

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 3, 4 ja 11 ning I lisa,

–  võttes arvesse liikmesriikide pädevate ametiasutuste ametlikke teateid Euroopa Parlamendi valimiste tulemuste kohta,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A8-0013/2015),

A.  arvestades, et 20. septembri 1976. aasta akti artikli 7 lõigetes 1 ja 2 on selgelt nimetatud Euroopa Parlamendi liikme ametiga kokkusobimatud ametikohad;

B.  arvestades, et kodukorra artikli 11 ja I lisa sätete alusel on parlamendiliikmed kohustatud täpselt deklareerima oma ametialase tegevuse ja kõik muud tasustatavad ülesanded või tasustatava tegevuse;

C.  arvestades, et kõik liikmesriigid on teatanud Euroopa Parlamendile valituks osutunud kandidaatide nimed, kuid mõni pole veel siiski edastanud asendusliikmete nimekirju koos nende järjestusega vastavalt valimistulemustele, nagu nõutakse kodukorra artikli 3 lõikes 4, või on need edastanud hilinemisega;

D.  arvestades, et mõnel juhul andsid liikmesriigid valitud kandidaatidest teada osaliselt ja edastasid täiendavad andmed hiljem;

E.  arvestades, et mõnes liikmesriigis on käimas mõne parlamendiliikme valimise kohta esitatud vaiete läbivaatamine lähtuvalt riiklikest õigusaktidest, ning arvestades, et menetluste tulemusena võidakse vastavate parlamendiliikmete valimine kehtetuks tunnistada;

F.  arvestades, et vastavalt 20. septembri 1976. aasta akti artiklile 12 lahendab Euroopa Parlament oma liikme volituste kehtivuse üle tekkinud vaidlused ainult siis, kui tegemist on nimetatud akti sätete rikkumisega, ja mitte aktis osutatud siseriikliku valimiskorra rikkumise korral,

G.  arvestades, et oma liikmete volituste kontrollimiseks kooskõlas 1976. aasta akti artikliga 12 peab Euroopa Parlament võtma liikmesriikide pädevate asutuste poolt ametlikult välja kuulutatud valimistulemused teadmiseks, ilma et tal seejuures oleks mingit kaalutlusõigust; arvestades, et see säte ei takista Euroopa Parlamenti siiski vajaduse korral teatamast võimalikest vastuoludest ELi õiguse ja riigi valimisseaduse vahel, millel tulemused põhinevad;

H.  arvestades, et mõnede liikmesriikide kodanikud, kes on elanud teatud aja teises riigis, võivad oma koduliikmesriigis hääletusõigusest ilma jääda (valimisõigusest ilmajätmine); arvestades, et mõnel juhul võib see tähendada ka kandideerimisõigusest ilmajätmist;

I.  arvestades, et Ühendkuningriigi valimiskomisjon on teatanud, et paljud Ühendkuningriigis elavad teiste liikmesriikide kodanikud ei saanud viimastel Euroopa Parlamendi valimistel oma valimisõigust kasutada;

1.  tunnistab kehtivaks nende käesoleva otsuse lisas toodud Euroopa Parlamendi liikmete mandaadi, kelle valimisest liikmesriikide pädevad asutused on teatanud ja kes on esitanud vastavalt 20. septembri 1976. aasta akti artikli 7 lõigetele 1 ja 2 ning kodukorra I lisale kirjalikud deklaratsioonid, võttes arvesse nende liikmesriikide pädevate asutuste otsuseid, kus valimistulemused on vaidlustatud;

2.  kordab liikmesriikide pädevatele asutustele esitatud palvet edastada viivitamata mitte ainult kõigi valituks osutunud kandidaatide nimed, vaid ka võimalike asendusliikmete nimed ja järjestus vastavalt valimistulemustele;

3.  palub, et liikmesriikide pädevad asutused viiksid viivitamata lõpule neile esitatud vaidluste läbivaatamise ja teavitaksid tulemustest Euroopa Parlamenti;

4.  on seisukohal, et valimisõigusest ilmajätmine on samaväärne nende kodanike karistamisega, kes on kasutanud vaba liikumise õigust ELis (ELi toimimise lepingu artikli 20 lõike 2 punkt a), neilt Euroopa Parlamendi valimistel oma elukohaliikmesriigis hääletamise või kandideerimise õiguse äravõtmisega (ELi toimimise lepingu artikli 20 lõike 2 punkt b) ning otsese üldise valimisõiguse põhimõtte rikkumisega (ELi toimimise lepingu artikli 14 lõige 3 ning 1976. aasta akti artikli 1 lõige 3); on seisukohal, et Euroopa Parlamendi valimistel ei tohi valimisõigusest ilmajätmist mitte mingil juhul kohaldada, ja palub komisjonil tagada, et ükski liikmesriik seda võimalust ette ei näeks;

5.  kutsub liikmesriike üles tagama, et lihtsustatakse registreerimisnõudeid, mis on seotud teiste liikmesriikide kodanike osalemisega Euroopa Parlamendi valimistel kas valija või kandidaadina, eelkõige kõrvaldades tarbetud haldustõkked, et ELi toimimise lepingu artikli 20 lõike 2 punktides a ja b osutatud õigused kehtiksid; palub komisjonil tagada, et liikmesriikide tegevus oleks ELi seadustega kooskõlas;

6.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus liikmesriikide pädevatele asutustele ja parlamentidele.

LISA

Euroopa Parlamendi liikmed, kelle mandaat loetakse kehtivaks

PARLAMENDILIIKMED LIIKMESRIIKIDE KAUPA

(1. juuli 2014)

Belgia (21 liiget)

ANNEMANS Gerolf

ARENA Maria

ARIMONT Pascal

BAYET Hugues

BELET Ivo

DE BACKER Philippe

DEMESMAEKER Mark

DEPREZ Gérard

IDE Louis*

LAMBERTS Philippe

LOONES Sander**

MICHEL Louis

NEYTS-UYTTEBROECK Annemie***

RIES Frédérique

ROLIN Claude

STAES Bart

STEVENS Helga

TARABELLA Marc

THYSSEN Marianne****

VAN BREMPT Kathleen

VANDENKENDELAERE Tom*****

VAN OVERTVELDT Johan******

VERHOFSTADT Guy

(*) Louis IDE mandaat lõppes 19. detsembril 2014.

(**) Mandaat kehtib alates 14. oktoobrist 2014, mil liikmesriigi pädev asutus teatas Sander LOONESi valimisest Johan VAN OVERTVELDTi asemele.

(***) Annemie NEYTS-UYTTEBROECKi mandaat lõppes 1. jaanuaril 2015.

(****) Marianne THYSSENi mandaat lõppes 1. novembril 2014.

(*****) Mandaat kehtib alates 6. novembrist 2014, mil liikmesriigi pädev ametiasutus teatas Tom VANDENKENDELAERE valimisest Marianne THYSSENi asemele.

(******) Johan VAN OVERTVELDTi mandaat lõppes 11. oktoobril 2014.

PARLAMENDILIIKMED LIIKMESRIIKIDE KAUPA

(1. juuli 2014)

Bulgaaria (17 parlamendiliiget)

ALI Nedzhmi

BAREKOV Nikolay

DONCHEV Tomislav*

DZHAMBAZKI Angel

GABRIEL Mariya

HYUSMENOVA Filiz Hakaeva

IOTOVA Iliana Malinova

KOVATCHEV Andrey

KYUCHYUK Ilhan

MALINOV Svetoslav Hristov

MIHAYLOVA Iskra

NEKOV Momchil

NOVAKOV Andrey**

PAUNOVA Eva

PIRINSKI Georgi

RADEV Emil

STANISHEV Sergey

URUTCHEV Vladimir

(*) Tomislav DONCHEVi mandaat lõppes 7. novembril 2014.

(**) Mandaat kehtib alates 24. novembrist 2014, mil liikmesriigi pädev ametiasutus teatas Andrey NOVAKOVi valimisest Tomislav DONCHEVi asemele.

PARLAMENDILIIKMED LIIKMESRIIKIDE KAUPA

(1. juuli 2014)

Tšehhi Vabariik (21 parlamendiliiget)

Charanzová Dita

Dlabajová Martina

Ježek Petr

Keller Jan

Konečná Kateřina

Mach Petr

Maštálka Jiří

Niedermayer Ludek

Poc Pavel

Poche Miroslav

Polčák Stanislav

Pospíšil Jiří

Ransdorf Miloslav

Sehnalová Olga

Šojdrová Michaela

Štětina Jaromír

Svoboda Pavel

Telička Pavel

Tošenovský Evžen

Zahradil Jan

Zdechovský Tomáš

PARLAMENDILIIKMED LIIKMESRIIKIDE KAUPA

(1. juuli 2014)

Taani (13 parlamendiliiget)

AUKEN Margrete

BENDTSEN Bendt

CHRISTENSEN Ole

DOHRMANN Jørn

KARI Rina Ronja

KARLSSON Rikke

KOFOD Jeppe

MESSERSCHMIDT Morten

PETERSEN Morten Helveg

ROHDE Jens

SCHALDEMOSE Christel

TØRNӔS Ulla

VISTISEN Anders Primdahl

PARLAMENDILIIKMED LIIKMESRIIKIDE KAUPA

(1. juuli 2014)

Saksamaa (96 parlamendiliiget)

ALBRECHT Jan Philipp

BALZ Burkhard

BÖGE Reimer

BROK Elmar

BUCHNER Klaus

BULLMANN Udo

BÜTIKOFER Reinhard

CASPARY Daniel

COLLIN-LANGEN Birgit

CRAMER Michael

DE MASI Fabio

DESS Albert

ECK Stefan

EHLER Christian

ERNST Cornelia

ERTUG Ismail

FERBER Markus

FLECKENSTEIN Knut

FLORENZ Karl-Heinz

GAHLER Michael

GEBHARDT Evelyne

GEIER Jens

GERICKE Arne

GIEGOLD Sven

GIESEKE Jens

GRÄSSLE Ingeborg

GROOTE Matthias

HÄNDEL Thomas

HARMS Rebecca

HÄUSLING Martin

HENKEL Hans-Olaf

HEUBUCH Maria

HOFFMANN Iris

HOHLMEIER Monika

JAHR Peter

KAMMEREVERT Petra

KAUFMANN Sylvia-Yvonne

KELLER Ska

KOCH Dieter-Lebrecht

KÖLMEL Bernd

KÖSTER Dietmar

KREHL Constanze Angela

KUHN Werner

LAMBSDORFF Alexander Graf

LANGE Bernd

LANGEN Werner

LEINEN Jo

LIESE Peter

LIETZ Arne

LINS Norbert

LOCHBIHLER Barbara

LÖSING Sabine

LUCKE Bernd

McALLISTER David

MANN Thomas

MEISSNER Gesine

MELIOR Susanne

MICHELS Martina

MÜLLER Ulrike

NEUSER Norbert

NIEBLER Angelika

NOICHL Maria

PIEPER Markus

PRETZELL Marcus

PREUSS Gabriele

QUISTHOUDT-ROWOHL Godelieve

REDA Julia

REINTKE Theresa

REUL Herbert

RODUST Ulrike

SCHOLZ Helmut

SCHULZ Martin

SCHULZE Sven

SCHUSTER Joachim

SCHWAB Andreas

SIMON Peter

SIPPEL Birgit

SOMMER Renate

SONNEBORN Martin

STARBATTY Joachim

STEINRUCK Jutta

von STORCH Beatrix

THEURER Michael

TREBESIUS Ulrike

TRÜPEL Helga

VERHEYEN Sabine

VOIGT Udo

VOSS Axel

WEBER Manfred

von WEIZSÄCKER Jakob

WERNER Martina

WESTPHAL Kerstin

WIELAND Rainer

WINKLER Hermann

ZELLER Joachim

ZIMMER Gabriele

PARLAMENDILIIKMED LIIKMESRIIKIDE KAUPA

(1. juuli 2014)

Eesti (6 parlamendiliiget)

ANSIP Andrus*

KALLAS Kaja

KELAM Tunne

LAURISTIN Marju

PAET Urmas**

TARAND Indrek

TOOM Yana

(*) Andrus ANSIPi mandaat lõppes 1. novembril 2014.

(**) Mandaat kehtib alates 3. novembrist 2014, mil liikmesriigi pädev ametiasutus teatas Urmas PAETi valimisest Andrus ANSIPi asemele.

PARLAMENDILIIKMED LIIKMESRIIKIDE KAUPA

(1. juuli 2014)

Iirimaa (11 parlamendiliiget)

BOYLAN Lynn

CARTY Matt

CHILDERS Nessa

CLUNE Deirdre

CROWLEY Brian

FLANAGAN Luke “Ming”

HARKIN Marian

HAYES Brian

KELLY Seán

McGUINNESS Mairead

NÍ RIADA Liadh

PARLAMENDILIIKMED LIIKMESRIIKIDE KAUPA

(1. juuli 2014)

Kreeka (21 parlamendiliiget)

ANDROULAKIS Nikos

CHRYSOGONOS Konstantinos

EPITIDEIOS Georgios

FOUNTOULIS Lampros

GLEZOS Emmanouil

GRAMMATIKAKIS Giorgos

KAILI Eva

KATROUGALOS Georgios*

KEFALOGIANNIS Manolis

KUNEVA Kostadinka

KYRKOS Miltiadis

KYRTSOS Georgios

MARIAS Notis

PAPADAKIS Konstantinos

PAPADIMOULIS Dimitrios

SAKORAFA Sofia

SPYRAKI Maria

SYNADINOS Eleytherios

VOZEMBERG Elissavet

ZAGORAKIS Theodoros

ZARIANOPOULOS Sotirios

(*) Georgios KATROUGALOSe mandaat lõppes 27. jaanuaril 2015.

PARLAMENDILIIKMED LIIKMESRIIKIDE KAUPA

(1. juuli 2014)

Hispaania (54 parlamendiliiget)

AGUILERA GARCÍA Clara Eugenia

ALBIOL GUZMÁN Marina

ARIAS CAÑETE Miguel*

AYALA SENDER Inés

AYUSO Pilar

BECERRA BASTERRECHEA Beatriz

BILBAO BARANDICA Izaskun

BLANCO LÓPEZ José

CABEZÓN RUIZ Soledad

CALVET CHAMBON Enrique**

COUSO PERMUY Javier***

del CASTILLO VERA Pilar

de GRANDES PASCUAL Luis

DÍAZ DE MERA GARCÍA

CONSUEGRA Agustín

ECHENIQUE ROBBA Pablo

ESTARÀS FERRAGUT Rosa

FERNÁNDEZ ÁLVAREZ Jonás

FISAS AYXELÀ Santiago

GAMBÚS Francesc

GARCÍA PÉREZ Iratxe

GARDIAZABAL RUBIAL Eider

GIRAUTA VIDAL Juan Carlos

GONZÁLEZ PEÑAS Tania****

GONZÁLEZ PONS Esteban

GUERRERO SALOM Enrique

GUTIÉRREZ PRIETO Sergio

HERRANZ GARCÍA Esther

IGLESIAS TURRIÓN Pablo

ITURGAIZ Carlos*****

JÁUREGUI ATONDO Ramón

JIMÉNEZ-BECERRIL BARRIO Teresa

JIMÉNEZ VILLAREJO Carlos******

JUARISTI ABAUNZ Iosu Mirena

LOPE FONTAGNÉ Verónica

LÓPEZ AGUILAR Juan Fernando

LÓPEZ BERMEJO Paloma

LÓPEZ FERNÁNDEZ Javier

LÓPEZ-ISTÚRIZ WHITE Antonio

MARAGALL Ernest

MATO ADROVER Gabriel

MAURA BARANDIARÁN Fernando

MEYER Willy*******

MILLÁN MON Francisco José

NART Javier

PAGAZAURTUNDÚA RUIZ Maite

RODRIGUEZ-RUBIO VÁZQUEZ Maria Teresa

SÁNCHEZ CALDENTEY Lola

SEBASTIÀ TALAVERA Jordi

SENRA RODRÍGUEZ María Lidia

SOSA WAGNER Francisco********

TERRICABRAS Josep-Maria

TREMOSA i BALCELLS Ramon

URTASUN Ernest

VALCÁRCEL SISO Ramón Luis

VALENCIANO MARTÍNEZ-OROZCO Elena

VALLINA DE LA NOVAL Ángela Rosa

ZALBA BIDEGAIN Pablo

(*) Miguel ARIAS CAÑETE mandaat lõppes 1. novembril 2014.

(**) Mandaat kehtib alates 20. novembrist 2014, mil liikmesriigi pädev ametiasutus teatas Enrique CALVET CHAMBONi valimisest Francisco SOSA WAGNERi asemele.

(***) Mandaat kehtib alates 15. juulist 2014, mil liikmesriigi pädev asutus teatas Javier COUSO PERMUY valimisest Willy MEYERi asemele.

(****) Mandaat kehtib alates 11. septembrist 2014, mil liikmesriigi pädev asutus teatas Tania GONZÁLEZ PEÑASi valimisest Carlos JIMÉNEZ VILLAREJO asemele.

(*****) Mandaat kehtib alates 6. novembrist 2014, mil liikmesriigi pädev ametiasutus teatas Carlos ITURGAIZi valimisest Miguel ARIAS CAÑETE asemele.

(******) Carlos JIMÉNEZ VILLAREJO mandaat lõppes 1. augustil 2014.

(*******) Willy MEYERi mandaat lõppes 10. juulil 2014.

(********) Francisco SOSA WAGNERi mandaat lõppes 20. oktoobril 2014.

PARLAMENDILIIKMED LIIKMESRIIKIDE KAUPA

(1. juuli 2014)

Prantsusmaa (74 parlamendiliiget)

ALIOT Louis

ALLIOT-MARIE Michèle

ANDRIEU Eric

ARNAUTU Marie-Christine

ARTHUIS Jean

BALAS Guillaume

BAY Nicolas

BERÈS Pervenche

BERGERON Joëlle

BILDE Dominique

BOUTONNET Marie-Christine

BOVÉ José

BRIOIS Steeve

CADEC Alain

CAVADA Jean-Marie

CHAUPRADE Aymeric

DANJEAN Arnaud

DANTIN Michel

DATI Rachida

DELAHAYE Angélique

DELLI Karima

DENANOT Jean-Paul

de SARNEZ Marielle

D'ORNANO Mireille

DURAND Pascal

FERRAND Edouard

GODDYN SYLVIE

GOLLNISCH Bruno

GOULARD Sylvie

GRIESBECK Nathalie

GROSSETÊTE Françoise

GUILLAUME Sylvie

HORTEFEUX Brice

JADOT Yannick

JALKH Jean-François

JOLY Eva

JOULAUD Marc

JUVIN Philippe

LAMASSOURE Alain

LAVRILLEUX Jérôme

LEBRETON Gilles

LE GRIP Constance

LE HYARIC Patrick

LE PEN Jean-Marie

LE PEN Marine

LOISEAU Philippe

MANSCOUR Louis-Joseph

MARTIN Dominique

MARTIN Edouard

MAUREL Emmanuel

MÉLENCHON Jean-Luc

MELIN Joelle

MONOT Bernard

MONTEL Sophie

MORANO Nadine

MORIN-CHARTIER Elisabeth

MUSELIER Renaud

OMARJEE Younous

PARGNEAUX Gilles

PEILLON Vincent

PHILIPPOT Florian

PONGA Maurice

PROUST Franck

REVAULT D'ALLONNES BONNEFOY Christine

RIQUET Dominique

RIVASI Michèle

ROCHEFORT Robert

ROZIÈRE Virginie

SAÏFI Tokia

SANDER Anne

SCHAFFHAUSER Jean-Luc

THOMAS Isabelle

TROSZCZYNSKI Mylène

VERGIAT Marie-Christine

PARLAMENDILIIKMED LIIKMESRIIKIDE KAUPA

(1. juuli 2014)

Itaalia (73 parlamendiliiget)

ADINOLFI Isabella

AFFRONTE Marco

AGEA Laura

AIUTO Daniela

BEGHIN Tiziana

BENIFEI Brando Maria

BETTINI Goffredo Maria

BIZZOTTO Mara

BONAFÈ Simona

BORGHEZIO Mario

BORRELLI Davide

BRESSO Mercedes

BRIANO Renata

BUONANNO Gianluca

CAPUTO Nicola

CASTALDO Fabio Massimo

CESA Lorenzo

CHINNICI Caterina

CICU Salvatore

CIRIO Alberto

COFFERATI Sergio Gaetano

COMI Lara

CORRAO Ignazio

COSTA Silvia

COZZOLINO Andrea

D'AMATO Rosa

DANTI Nicola

DE CASTRO Paolo

DE MONTE Isabella

DORFMANN Herbert

EVI Eleonora

FERRARA Laura

FITTO Raffaele

FONTANA Lorenzo*

FORENZA Eleonora

GARDINI Elisabetta

GASBARRA Enrico

GENTILE Elena

GIUFFRIDA Michela

GUALTIERI Roberto

KYENGE Kashetu

LA VIA Giovanni

MALTESE Curzio

MARTUSCIELLO Fulvio

MATERA Barbara

MOI Giulia

MORETTI Alessandra**

MORGANO Luigi

MOSCA Alessia Maria

MUSSOLINI Alessandra

PANZERI Pier Antonio

PAOLUCCI Massimo

PATRICIELLO Aldo

PEDICINI Piernicola

PICIERNO Giuseppina

PITTELLA Gianni

POGLIESE Salvatore Domenico

SALINI Massimiliano

SALVINI Matteo

SASSOLI David-Maria

SCHLEIN Elena Ethel

SERNAGIOTTO Remo

SORU Renato

SPINELLI Barbara

TAJANI Antonio

TAMBURRANO Dario

TOIA Patrizia

TOSI Flavio***

TOTI Giovanni

VALLI Marco

VIOTTI Daniele

ZANNI Marco

ZANONATO Flavio

ZULLO Marco

(*) Mandaat kehtib alates 11. juulist 2014, mil liikmesriigi pädev asutus teatas Lorenzo FONTANA valimisest Flavio TOSI asemele.

(**) Alessandra MORETTI mandaat lõppes 2. veebruaril 2015.

(***) Flavio TOSI mandaat lõppes 9. juulil 2014.

PARLAMENDILIIKMED LIIKMESRIIKIDE KAUPA

(1. juuli 2014)

Küpros (6 parlamendiliiget)

CHRISTOFOROU Lefteris*

HADJIGEORGIOU Takis

MAVRIDES Costas

PAPADAKIS Demetris

STYLIANIDES Christos**

SYLIKIOTIS Neoklis

THEOCHAROUS Eleni

(*) Mandaat kehtib alates 3. novembrist 2014, mil liikmesriigi pädev ametiasutus teatas Lefteris CHRISTOFOROU valimisest Christos STYLIANIDESe asemele.

(**) Christos STYLIANIDESe mandaat lõppes 1. novembril 2014.

PARLAMENDILIIKMED LIIKMESRIIKIDE KAUPA

(1. juuli 2014)

Läti (8 parlamendiliiget)

DOMBROVSKIS Valdis*

GRIGULE Iveta

KALNIETE Sandra

KARIŅŠ Krišjānis

MAMIKINS Andrejs

PABRIKS Artis

VAIDERE Inese**

ŽDANOKA Tatjana

ZĪLE Roberts

(*) Valdis DOMBROVSKISe mandaat lõppes 1. novembril 2014.

(**) Mandaat kehtib alates 1. novembrist 2014, mil liikmesriigi pädev ametiasutus teatas Inese VAIDERE valimisest Valdis DOMBROVSKISe asemele.

PARLAMENDILIIKMED LIIKMESRIIKIDE KAUPA

(1. juuli 2014)

Leedu (11 parlamendiliiget)

AUŠTREVIČIUS Petras

BALČYTIS Zigmantas

BLINKEVIČIŪTĖ Vilija

GUOGA Antanas

LANDSBERGIS Gabrielius

MAZURONIS Valentinas

PAKSAS Rolandas

ROPÉ Bronis

SAUDARGAS Algirdas

TOMAŠEVSKI Valdemar

USPASKICH Viktor

PARLAMENDILIIKMED LIIKMESRIIKIDE KAUPA

(1. juuli 2014)

Luksemburg (6 parlamendiliiget)

BACH Georges

DELVAUX-STEHRES Mady

ENGEL Frank

GOERENS Charles

REDING Viviane

TURMES Claude

PARLAMENDILIIKMED LIIKMESRIIKIDE KAUPA

(1. juuli 2014)

Horvaatia (11 parlamendiliiget)

BORZAN Biljana

JAKOVČIĆ Ivan

MALETIĆ Ivana

PETIR Marijana

PICULA Tonino

PLENKOVIĆ Andrej

RADOŠ Jozo

ŠKRLEC Davor

STIER Davor Ivo

ŠUICA Dubravka

TOMAŠIĆ Ruža

PARLAMENDILIIKMED LIIKMESRIIKIDE KAUPA

(1. juuli 2014)

Ungari (21 parlamendiliiget)

BALCZÓ Zoltán

BOCSKOR Andrea

DELI Andor

DEUTSCH Tamás

ERDŐS Norbert

GÁL Kinga

GÁLL-PELCZ Ildikó

GYÜRK András

HÖLVÉNYI György

JÁVOR Benedek

KÓSA Ádám

KOVÁCS Béla

MESZERICS Tamás

MOLNÁR Csaba

MORVAI Krisztina

NIEDERMÜLLER Péter

SCHÖPFLIN György

SZÁJER József

SZANYI Tibor Jenő

TŐKÉS László

UJHELYI István

PARLAMENDILIIKMED LIIKMESRIIKIDE KAUPA

(1. juuli 2014)

Malta (6 parlamendiliiget)

CASA David

COMODINI CACHIA Therese

DALLI Miriam

METSOLA Roberta

MIZZI Marlene

SANT Alfred

PARLAMENDILIIKMED LIIKMESRIIKIDE KAUPA

(1. juuli 2014)

Holland (26 parlamendiliiget)

van BAALEN Johannes Cornelis

BELDER Bas

van de CAMP Wim

van DALEN Peter

EICKHOUT Bas

GERBRANDY Gerben-Jan

de GRAAFF Marcel

HAZEKAMP Antje Anna Helena

HUITEMA Jan

JANSEN Hans

de JONG Cornelis

JONGERIUS Agnes

de LANGE Esther

LENAERS Jeroen

MAEIJER Vicky

van MILTENBURG Matthijs

MINEUR Anne-Marie

van NIEUWENHUIZEN-WIJBENGA Cora

van NISTELROOIJ Lambert

PIRI Kati

SARGENTINI Judith

SCHAAKE Marietje

SCHREIJER-PIERIK Annie

STUGER Olaf

TANG Paul

in 't VELD Sophia

PARLAMENDILIIKMED LIIKMESRIIKIDE KAUPA

(1. juuli 2014)

Austria (18 parlamendiliiget)

BECKER Heinz K.

FREUND Eugen

KADENBACH Karin

KAPPEL Barbara

KARAS Othmar

KÖSTINGER Elisabeth

LEICHTFRIED Jörg

LUNACEK Ulrike

MAYER Georg

MLINAR Angelika

OBERMAYR Franz

REGNER Evelyn

REIMON Michel

RÜBIG Paul

SCHMIDT Claudia

VANA Monika

VILIMSKY Harald

WEIDENHOLZER Josef

PARLAMENDILIIKMED LIIKMESRIIKIDE KAUPA

(1. juuli 2014)

Poola (51 parlamendiliiget)

BONI Michał

BUZEK Jerzy

CZARNECKI Ryszard

DUDA Andrzej Sebastian

FOTYGA Anna Elżbieta

GERINGER de OEDENBERG Lidia Joanna

GIEREK Adam

GOSIEWSKA Beata Barbara

GRÓBARCZYK Marek Józef

GRZYB Andrzej

HETMAN Krzysztof

HÜBNER Danuta Maria

IWASZKIEWICZ Robert Jarosław

JACKIEWICZ Dawid Bohdan

JAZŁOWIECKA Danuta

JUREK Marek

KALINOWSKI Jarosław

KARSKI Karol Adam

KORWIN-MIKKE Janusz Ryszard

KOZŁOWSKA-RAJEWICZ Agnieszka

KRASNODĘBSKI Zdzisław Marek

KUDRYCKA Barbara

KUŹMIUK Zbigniew Krzysztof

LEGUTKO Ryszard Antoni

LEWANDOWSKI Janusz

LIBERADZKI Bogusław

ŁUKACIJEWSKA Elżbieta Katarzyna

ŁYBACKA Krystyna

MARUSIK Michał

OLBRYCHT Jan

OŻÓG Stanisław

PIECHA Bolesław Grzegorz

PIOTROWSKI Mirosław

PITERA Julia

PLURA Marek Mirosław

PORĘBA Tomasz Piotr

ROSATI Dariusz

SARYUSZ-WOLSKI Jacek

SIEKIERSKI Czesław Adam

SZEJNFELD Adam

THUN UND HOHENSTEIN Róża Gräfin von

UJAZDOWSKI Kazimierz Michał

WAŁĘSA Jarosław Leszek

WENTA Bogdan Brunon

WIŚNIEWSKA Jadwiga

WOJCIECHOWSKI Janusz

ZDROJEWSKI Bogdan Andrzej

ZEMKE Janusz Władysław

ZŁOTOWSKI Kosma Tadeusz

ZWIEFKA Tadeusz

ŻÓŁTEK Stanisław Józef

PARLAMENDILIIKMED LIIKMESRIIKIDE KAUPA

(1. juuli 2014)

Portugal (21 parlamendiliiget)

ASSIS Francisco

COELHO Carlos

FARIA José Inácio

FERNANDES José Manuel

FERREIRA Elisa

FERREIRA João

GOMES Ana

MARINHO E PINTO António

MATIAS Marisa

MELO Nuno

MONTEIRO DE AGUIAR Cláudia

RANGEL Paulo

RIBEIRO Sofia

RODRIGUES Liliana

RODRIGUES Maria João

RUAS Fernando

SERRÃO SANTOS Ricardo

SILVA PEREIRA Pedro

VIEGAS Miguel

ZORRINHO Carlos

ZUBER Inês Cristina

PARLAMENDILIIKMED LIIKMESRIIKIDE KAUPA

(1. juuli 2014)

Rumeenia (32 parlamendiliiget)

BOŞTINARU Victor

BUDA Daniel

BUŞOI Cristian Silviu

CREŢU Corina*

CRISTEA Andi-Lucian

DĂNCILĂ Vasilica Viorica

DIACONU Mircea

DRĂGHICI Damian

FRUNZULICĂ Doru-Claudian

GRAPINI Maria

HELLVIG Eduard-Raul

IVAN Cătălin Sorin

MACOVEI Monica Luisa

MĂNESCU Ramona Nicole

MARINESCU Marian-Jean

MOISĂ Ionel-Sorin

MUREȘAN Siegfried Vasile

NEGRESCU Victor

NICA Dan

NICOLAI Norica

PAŞCU Ioan Mircea

PAVEL Emilian**

PREDA Cristian Dan

REBEGA Constantin-Laurențiu

SÂRBU Daciana Octavia

SÓGOR Csaba

STOLOJAN Theodor Dumitru

TĂNĂSESCU Claudiu Ciprian

TAPARDEL Ana-Claudia

UNGUREANU Traian

VĂLEAN Adina-Ioana

WEBER Renate

WINKLER Iuliu

(*) Corina CREȚU mandaat lõppes 1. novembril 2014.

(**) Mandaat kehtib alates 1. novembrist 2014, mil liikmesriigi pädev ametiasutus teatas Emilian PAVELi valimisest Corina CREŢU asemele.

PARLAMENDILIIKMED LIIKMESRIIKIDE KAUPA

(1. juuli 2014)

Sloveenia (8 parlamendiliiget)

BOGOVIČ Franc

FAJON Tanja

PETERLE Alojz

ŠOLTES Igor

ŠULIN Patricija

TOMC Romana

VAJGL Ivo

ZVER Milan

PARLAMENDILIIKMED LIIKMESRIIKIDE KAUPA

(1. juuli 2014)

Slovakkia (13 parlamendiliiget)

CSÁKY Pál

FLAŠIKOVÁ BEŇOVÁ Monika

KUKAN Eduard

MAŇKA Vladimír

MIKOLÁŠIK Miroslav

NAGY József

SMOLKOVÁ Monika

ŠKRIPEK Branislav

ŠTEFANEC Ivan

SULÍK Richard

ZÁBORSKÁ Anna

ZALA Boris

ŽITŇANSKÁ Jana

PARLAMENDILIIKMED LIIKMESRIIKIDE KAUPA

(1. juuli 2014)

Soome (13 parlamendiliiget)

HALLA-AHO Jussi

HAUTALA Heidi

JAAKONSAARI Liisa

JÄÄTTEENMÄKI Anneli

KUMPULA-NATRI Miapetra

KYLLÖNEN Merja

PIETIKÄINEN Sirpa

REHN Olli

SARVAMAA Petri

TERHO Sampo

TORVALDS Nils

VÄYRYNEN Paavo

VIRKKUNEN Henna

PARLAMENDILIIKMED LIIKMESRIIKIDE KAUPA

(1. juuli 2014)

Rootsi (20 parlamendiliiget)

ADAKTUSSON Lars

ANDERSSON Max

BJÖRK Malin

CEBALLOS Bodil

CORAZZA BILDT Anna Maria

ENGSTRÖM Linnéa*

ERIKSSON Peter

FEDERLEY Fredrick

FJELLNER Christofer

GUTELAND Jytte

HEDH Anna

HÖKMARK Gunnar

LÖVIN Isabella**

LUDVIGSSON Olle

LUNDGREN Peter

NILSSON Jens

PAULSEN Marit

POST Soraya

ULVSKOG Marita

WIKSTRÖM Cecilia

WINBERG Kristina

(*) Mandaat kehtib alates 8. oktoobrist 2014, mil liikmesriigi pädev asutus teatas Linnéa ENGSTRÖMi valimisest Isabella LÖVINi asemele.

(**) Isabella LÖVINi mandaat lõppes 3. oktoobril 2014.

PARLAMENDILIIKMED LIIKMESRIIKIDE KAUPA

(1. juuli 2014)

Ühendkuningriik (73 parlamendiliiget)

AGNEW John Stuart

AKER Tim

ANDERSON Lucy

ANDERSON Martina

ARNOTT Jonathan

ASHWORTH Richard

ATKINSON Janice

BASHIR Amjad

BATTEN Gerard

BEARDER Catherine

BOURS Louise

BRADBOURN Philip*

BRANNEN Paul

CAMPBELL BANNERMAN David

CARVER Jim

COBURN David

COLLINS Jane

CORBETT Richard

DANCE Seb

(The Earl of) DARTMOUTH William

DEVA Nirj

DODDS Anneliese

DODDS Diane

DUNCAN Ian

ETHERIDGE Bill

EVANS Jill

FARAGE Nigel

FINCH Raymond

FORD Vicky

FOSTER Jacqueline

FOX Ashley

GILL Nathan

GILL Neena

GIRLING Julie

GRIFFIN Theresa

HANNAN Daniel

HELMER Roger

HONEYBALL Mary

HOOKEM Mike

HOWITT Richard

HUDGHTON Ian

JAMES Diane

KAMALL Syed

KARIM Sajjad

KHAN Afzal

KIRKHOPE Timothy

KIRTON-DARLING Jude

LAMBERT Jean

LEWER Andrew

McAVAN Linda

McCLARKIN Emma

McINTYRE Anthea

MARTIN David

MOODY Clare

MORAES Claude

NICHOLSON James

NUTTALL Paul

O'FLYNN Patrick

PARKER Margot

REID Julia

SCOTT CATO Molly

SEYMOUR Jill

SIMON Sion

SMITH Alyn

STIHLER Catherine

SWINBURNE Kay

TANNOCK Charles

TAYLOR Keith

VAN ORDEN Geoffrey

VAUGHAN Derek

WARD Julie

WILLMOTT Glenis

WOOLFE Steven

(*) Philip BRADBOURNi mandaat lõppes 20. detsembril 2014.

(1) EÜT L 278, 8.10.1976, lk 5.
(2) ELT L 262, 7.10.2005, lk 1.
(3) EÜT L 329, 30.12.1993, lk 34.
(4) Otsus kohtuasjas Le Pen vs. Euroopa Parlament, C-208/03, EL:C:2005:429 ning kohtuasjas Itaalia ja Donnici vs.Euroopa Parlament, C-393/07 ja C-9/08, EL:C:2009:275.


Piiriülene teabevahetus liiklusohutusnõuete rikkumise kohta ***I
PDF 203kWORD 50k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 11. veebruari 2015. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega hõlbustatakse piiriülest teabevahetust liiklusohutusnõuete rikkumise kohta (COM(2014)0476 – C8-0113/2014 – 2014/0218(COD))
P8_TA(2015)0029A8-0001/2015

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2014)0476),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 91 lõike 1 punkti c, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0113/2014),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 15. oktoobri 2014. aasta arvamust(1),

–  olles konsulteerinud Regioonide Komiteega,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit (A8-0001/2015),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 10. veebruaril 2015. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2015/…/EL, millega hõlbustatakse piiriülest teabevahetust liiklusohutusnõuete rikkumise kohta

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (direktiiv (EL) 2015/413) lõplikule kujule).

(1) ELT C 12, 15.1.2015, lk 115.


ELi ja Senegali vaheline säästva kalanduse partnerlusleping ***
PDF 201kWORD 47k
Euroopa Parlamendi 11. veebruari 2015. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsuse eelnõu sõlmida Euroopa Liidu nimel Euroopa Liidu ja Senegali Vabariigi vaheline säästva kalanduse partnerlusleping ja selle rakendamise protokoll (12812/2014 – C8-0276/2014 – 2014/0238(NLE))
P8_TA(2015)0030A8-0010/2015

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (12812/2014),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu ja Senegali Vabariigi vahelist säästva kalanduse partnerluslepingu projekti (12830/2014),

–  võttes arvesse taotlust nõusoleku saamiseks, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 43, artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a ning artikli 218 lõikele 7 (C8-0276/2014),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõike 1 esimest ja kolmandat lõiku ja lõiget 2 ning artikli 108 lõiget 7,

–  võttes arvesse kalanduskomisjoni soovitust ning arengukomisjoni ja eelarvekomisjoni arvamusi (A8-0010/2015),

1.  annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

2.  palub komisjonil edastada Euroopa Parlamendile lepingu artiklis 7 ette nähtud ühiskomitee koosolekute protokollid ja järeldused, samuti uue protokolli artiklis 4 osutatud mitmeaastane valdkondlik programm;

3.  palub komisjonil võimaldada Euroopa Parlamendi esindajatel osaleda ühiskomitee koosolekutel vaatlejatena;

4.  palub komisjonil saata parlamendile ja nõukogule enne praeguse lepingu kehtivuse lõppemist ning tulevase lepingu üle peetavate läbirääkimiste algust järelhindamise aruandega üksikasjalik teave lepinguga kaasnevate kulude ja kasu kohta;

5.  kutsub komisjoni üles esitama parlamendile igal aastal aruande lepingu rakendamise kohta, milles eelkõige käsitletaks lepingu rakendamise protokolli artiklis 4 nimetatud mitmeaastast programmi ning esitataks üksikasjalik teave lepingu alusel eraldatud vahendite kasutamise kohta;

6.  kutsub komisjoni ja nõukogu üles oma vastavate volituste piires Euroopa Parlamenti viivitamata ja ammendavalt teavitama protokolli ja selle uuendamisega seotud menetluste kõigil etappidel vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 13 lõikele 2 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõikele 10;

7.   palub komisjonil keskenduda eelkõige kohalikule juhtimisele ja vastutusele ning edendada nõuetekohase teabe edastamist kõikidele lepingust ja selle rakendamisest huvitatud kohalikele osalistele;

8.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Senegali Vabariigi valitsusele ja parlamendile.


USA Senati aruanne LKA korraldatud piinamiste kohta
PDF 138kWORD 57k
Euroopa Parlamendi 11. veebruari 2015. aasta resolutsioon Luure Keskagentuuri (LKA) piinamisvõtteid käsitleva USA Senati raporti kohta (2014/2997(RSP))
P8_TA(2015)0031B8-0098/2015

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikleid 2, 3, 4, 6, 7 ja 21,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eelkõige selle artikleid 1, 2, 3, 4, 18 ja 19,

–  võttes arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ning selle juurde kuuluvaid protokolle,

–  võttes arvesse ÜRO asjaomaseid, inimõigusi käsitlevaid dokumente, eriti 16. detsembri 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, 10. detsembri 1984. aasta piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastast konventsiooni ja selle asjaomaseid protokolle ning 20. detsembri 2006. aasta rahvusvahelist konventsiooni kõigi isikute sunniviisilise kadumise eest kaitsmise kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuseid kohtuasjades al-Nashiri vs. Poola, Abu Zubaydah vs. Leedu, Husayn (Abu Zubaydah) vs. Poola, El-Masri vs. endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik, Nasr ja Ghali vs. Itaalia ning al-Nashiri vs. Rumeenia,

–  võttes arvesse Itaalia kohtu otsust, millega mõisteti 2003. aastal aset leidnud Milano imaami Abu Omari röövis osalemises tagaselja süüdi 22 LKA agenti, üks USA õhujõudude piloot ja kaks Itaalia salateenistuse agenti ning määrati neile vanglakaristused,

–  võttes arvesse oma 6. juuli 2006. aasta resolutsiooni LKA poolt kinnipeetavate transpordiks ja ebaseaduslikuks kinnipidamiseks Euroopa riikide väidetava kasutamise kohta, mis võeti vastu ajutise komisjoni töö vaheetapis(1),

–  võttes arvesse oma 14. veebruari 2007. aasta resolutsiooni LKA poolt kinnipeetavate transpordiks ja ebaseaduslikuks kinnipidamiseks Euroopa riikide väidetava kasutamise kohta(2),

–  võttes arvesse oma 11. septembri 2012. aasta resolutsiooni kinnipeetavate väidetava transpordi ja ebaseadusliku kinnipidamise kohta Euroopa riikides Luure Keskagentuuri (LKA) poolt ning Euroopa Parlamendi LKA poolt kinnipeetavate transpordiks ja ebaseaduslikuks kinnipidamiseks Euroopa riikide väidetava kasutamise uurimise ajutise komisjoni raporti järelmeetmete kohta(3),

–  võttes arvesse oma 10. oktoobri 2013. aasta resolutsiooni vangide väidetava transpordi ja ebaseadusliku kinnipidamise kohta Euroopa riikides Luure Keskagentuuri poolt(4),

–  võttes arvesse Ameerika Ühendriikide Senati luurealase erikomisjoni uurimust Luure Keskagentuuri (LKA) kinnipidamis- ja ülekuulamisprogrammi kohta ning kinnipeetute erineval viisil piinamise kohta aastail 2001–2006,

–  võttes arvesse oma resolutsioone Guantánamo kohta, millest viimane on 23. mai 2013. aasta resolutsioon Guantánamo ning sealsete vangide näljastreigi kohta(5),

–  võttes arvesse 5. ja 6. juunil 2014. aastal Luxembourgis toimunud nõukogu kohtumisel vastu võetud järeldusi, milles käsitletakse põhiõigusi ja õigusriigi põhimõtteid ning komisjoni 2013. aasta aruannet Euroopa Liidu põhiõiguste harta kohaldamise kohta,

–  võttes arvesse oma 27. veebruari 2014. aasta resolutsiooni põhiõiguste olukorra kohta Euroopa Liidus (2012)(6),

–  võttes arvesse komisjoni 11. märtsi 2014. aasta teatist „ELi uus õigusriigi tugevdamise raamistik” (COM(2014)0158),

–  võttes arvesse komisjoni 3. veebruari 2014. aasta ELi korruptsioonivastase võitluse aruannet (COM(2014)0038),

–  võttes arvesse oma 12. märtsi 2014. aasta resolutsiooni USA Riikliku Julgeolekuagentuuri jälgimisprogrammi ja ELi liikmesriikide jälgimisasutuste ning nende mõju kohta ELi kodanike põhiõigustele ja Atlandi-ülesele koostööle justiits- ja siseküsimustes(7),

–  võttes arvesse 25. oktoobri 2012. aasta direktiivi 2012/29/EL, millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded ning asendatakse nõukogu raamotsus 2001/220/JSK,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et põhiõiguste ja õigusriigi põhimõtte austamine on eduka terrorismivastase poliitika oluline osa;

B.  arvestades, et Euroopa Parlament on korduvalt hukka mõistnud LKA salajase kinnipidamise ja erakorralise üleviimise programmi, mille käigus rikuti hulgal juhtudel inimõigusi, kasutades muu hulgas piinamist ja muud ebainimlikku või inimväärikust alandavat kohtlemist, inimröövi, salajast kinnipidamist, kohtumõistmiseta vahi all hoidmist ning rikuti tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtet;

C.  arvestades, et hoolimata nende erijoontest kohaldatakse ka terrorismi vastu võitlemise ja riikliku julgeoleku poliitikale vastutuse põhimõtet ning rahvusvahelise õiguse ja inimõiguste rikkumise puhul ei saa lubada karistamatust;

D.  arvestades, et vastutuse võtmine erakorraliste üleviimiste, inimröövide, ebaseaduslike salajaste kinnipidamiste ja piinamise eest on hädavajalik selleks, et tulemuslikult kaitsta ja edendada inimõigusi ELi sise- ja välispoliitikas ning tagada õigusriigi põhimõttel rajanev õiguspärane ja tulemuslik julgeolekupoliitika;

E.  arvestades, et Euroopa Parlament on korduvalt nõudnud, et põhjalikult uuritaks ELi liikmesriikide koostööd LKA salajase kinnipidamise ja erakorralise üleviimise programmiga;

F.  arvestades, et parlamendi eelmine koosseis palus oma 10. oktoobri 2013. aasta resolutsioonis parlamendi praegusel koosseisul jätkata LKA poolt kinnipeetavate transpordiks ja ebaseaduslikuks kinnipidamiseks Euroopa riikide väidetava kasutamise uurimise ajutise komisjoni antud mandaadi täitmist ja rakendamist ning seega tagada, et parlamendi soovitusi täidetakse, uurida võimalikke uusi asjaolusid ning kasutada täielikult ära ja arendada edasi oma uurimisõigust;

G.  arvestades, et USA Senati luurealase erikomisjoni raportist selgub uusi tõsiasju, mis kinnitavad väiteid, et mitu ELi liikmesriiki, nende ametivõimud ja ametnikud ning nende julgeoleku- ja luureteenistuste agendid olid kaasosalised LKA salajase kinnipidamise ja erakorralise üleviimise programmis ja nende tegevus oli mõnikord korrumpeerunud, sest LKA pakkus koostöö eest märkimisväärseid rahasummasid;

H.  arvestades, et USA Senati luurealase erikomisjoni raportis lükatakse ümber LKA väited, nagu oleks piinamise abil saadud teavet, mida ei oleks suudetud kätte saada tavapäraseid, vägivallatuid ülekuulamismeetodeid kasutades;

I.  arvestades, et Hispaania Kuningriigi siseriiklikus kohtus (Audiencia Nacional) on menetlemisel Guantánamo Bay mereväebaasis toimuvat piinamist käsitlev kriminaalasi nr 150/09, mida arutatakse keskkohtus nr 5 (Juzgado Central No 5);

J.  arvestades, et USA president Barack Obama lubas sulgeda Guantánamo Bay kinnipidamiskeskuse 2010. aasta jaanuariks, selles keskuses hoitakse 122 kinnipeetavat, kellele ei ole kriminaalkohtus ametlikku kriminaalsüüdistust esitatud ning kellest 54 suhtes on tehtud ametlik vabastamisotsus;

K.  arvestades, et ELi liikmesriikide abi mõnede Guantánamo Bay vangide ümberasustamisel on olnud aeglane ja piiratud;

1.  väljendab heameelt USA Senati luurealase erikomisjoni otsuse üle avaldada Luure Keskagentuuri kinnipidamis- ja ülekuulamisprogrammi kohta käiva raporti kokkuvõte; õhutab avaldama raporti täisteksti ilma liigse ja ebavajaliku toimetamiseta;

2.  mõistab teravalt hukka julmad ülekuulamisviisid, mida nende ebaseaduslike terrorismivastaste operatsioonide käigus kasutati; rõhutab USA Senati lõppjäreldust, mille kohaselt LKA rakendatud vägivaldsed meetodid ei aidanud saada luureteavet, mis oleks ära hoidnud edasisi terrorirünnakuid; kordab, et mõistab piinamise tingimusteta hukka;

3.  on seisukohal, et LKA programmi ümbritsev karistamatuse tunne on teinud võimalikuks põhiõiguste jätkuva rikkumise, mis on ilmnenud USA Riikliku Julgeolekuagentuuri ja mitme liikmesriigi salateenistuste ulatuslike jälgimisprogrammide käigus;

4.  kutsub Ameerika Ühendriike üles uurima LKA üleviimise ja salajase kinnipidamise programmide käigus korda saadetud mitmeid inimõiguste rikkumisi ja esitama nende kohta süüdistusi ning vastama kõigile ELi liikmesriikide taotlustele LKA programmiga seotud teabe saamise, väljaandmise või ohvritele tõhusate õiguskaitsevahendite võimaldamise kohta;

5.  kordab oma üleskutset liikmesriikidele uurida väiteid, et nende territooriumil asusid salavanglad, kus inimesi LKA programmi alusel kinni peeti, ning esitada süüdistus neis operatsioonides osalenutele, võttes arvesse kogu uut ilmsiks tulnud tõendusmaterjali;

6.  palub liikmesriikidel uurida täies ulatuses hiljutisi väiteid selle kohta, et nende territooriumil on teostatud ebaseaduslikku üleviimist, kinnipidamist ja piinamist, ning esitada niisuguste tegude eest vastutajatele süüdistus;

7.  väljendab muret takistuste üle, mida tuleb ületada riikide parlamentaarsete ja kohtulike uurimiste käigus, kus käsitletakse mõnede liikmesriikide kaasatust LKA programmi, riigisaladuse kuritarvitamise üle ning dokumentide õigustamatu salastamise üle, mille tulemuseks on kriminaalmenetluste lõpetamine ja inimõiguste rikkujate de facto karistamatus;

8.  nõuab, et viivitamata avalikustataks niisuguste teostatud uurimiste tulemused, mis on seotud liikmesriikide osalemisega LKA programmis, eelkõige Chilcoti juhitud uurimise tulemused;

9.  nõuab, et võetaks vastu liidusisene põhiõiguste strateegia ning palub komisjonil teha ettepanek sellise strateegia ja sellega seotud tegevuskava vastuvõtmiseks;

10.  teeb kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile ülesandeks taasalustada koos väliskomisjoniga ja eelkõige selle inimõiguste allkomisjoniga uurimist vangide väidetava transpordi ja ebaseadusliku kinnipidamise kohta Euroopa riikides LKA poolt ning esitada aasta jooksul täiskogule aruanne, sel eesmärgil tuleks

   järgida soovitusi, mis Euroopa Parlament andis oma 11. septembri 2012. aasta resolutsioonis kinnipeetavate väidetava transpordi ja ebaseadusliku kinnipidamise kohta Euroopa riikides Luure Keskagentuuri (LKA) poolt ning Euroopa Parlamendi LKA poolt kinnipeetavate transpordiks ja ebaseaduslikuks kinnipidamiseks Euroopa riikide väidetava kasutamise uurimise ajutise komisjoni raporti järelmeetmete kohta,
   hõlbustada ja toetada inimõigusi austavat vastastikust õigusabi ja õigusalast koostööd uurimisasutuste vahel, samuti liikmesriikides vastutuse väljaselgitamisega tegelevate juristide koostööd;
   korraldada koos riikide parlamentide ja erialaspetsialistidega kuulamine, et saada ülevaade kõigist lõpetatud ja käimasolevatest parlamentaarsetest ja kohtulikest uurimistest;
   korraldada kõiki huvitatud fraktsioone hõlmav parlamendi teabekogumismissioon liikmesriikidesse, kus väidetavalt asusid LKA salavanglad;
   koguda kokku asjakohane teave ja tõendid võimalike altkäemaksude ja muu LKA programmiga seotud korruptsiooni kohta;

11.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT C 303 E, 13.12.2006, lk 833.
(2) ELT C 287 E, 29.11.2007, lk 309.
(3) ELT C 353 E, 3.12.2013, lk 1.
(4) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0418.
(5) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0231.
(6) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0173.
(7) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0230.


Terrorismivastased meetmed
PDF 148kWORD 68k
Euroopa Parlamendi 11. veebruari 2015. aasta resolutsioon terrorismivastaste meetmete kohta (2015/2530(RSP))
P8_TA(2015)0032RC-B8-0122/2015

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 2, 3, 6, 7 ja 21 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 4, 16, 20, 67, 68, 70, 71, 72, 75, 82, 83, 84, 85, 86, 87 ja 88,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eelkõige selle artikleid 6, 7 ja 8, artikli 10 lõiget 1 ning artikleid 11, 12, 21, 47–50, 52 ja 53,

–  võttes arvesse komisjoni 20. juuni 2014. aasta teatist „ELi sisejulgeoleku strateegia (2010–2014) rakendamise lõpparuanne” (COM(2014)0365),

–  võttes arvesse Europoli 2014. aasta aruannet terrorismi olukorra ja suundumuste kohta ELis (TE-SAT),

–  võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu 24. septembri 2014. aasta resolutsiooni nr 2178 (2014), milles käsitletakse terrorirünnakutest rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule tulenevaid ohte,

–  võttes arvesse ELi sisejulgeoleku strateegiat, mille nõukogu võttis vastu 25. veebruaril 2010. aastal,

–  võttes arvesse oma 14. detsembri 2011. aasta resolutsiooni ELi terrorismivastase võitluse poliitika peamiste saavutuste ja edasiste ülesannete kohta(1),

–  võttes arvesse oma 24. aprilli 2009. aasta soovitust nõukogule probleemi kohta seoses etnilise päritolu ja rassi alusel profiilide koostamisega terrorismivastases võitluses, õiguskaitses, sisserände ning tolli- ja piirikontrolli puhul(2),

–  võttes arvesse oma 12. septembri 2013. aasta resolutsiooni ELi sisejulgeoleku strateegia rakendamise teise aruande kohta(3),

–  võttes arvesse Europoli 2014. aasta internetipõhise organiseeritud kuritegevuse põhjustatud ohtude hinnangut (iOCTA),

–  võttes arvesse Europoli 2013. aasta ELi raske ja organiseeritud kuritegevuse põhjustatud ohtude hinnangut (SOCTA),

–  võttes arvesse oma 28. jaanuari 2015. aasta täiskogu arutelu terrorismivastaste meetmete teemal,

–  võttes arvesse 29. ja 30. jaanuaril 2015. aastal Riias toimunud justiits- ja siseküsimuste nõukogu mitteametlikku kohtumist,

–  võttes arvesse oma 17. detsembri 2014. aasta resolutsiooni ELi sisejulgeoleku strateegia uuendamise kohta(4),

–  võttes arvesse justiits- ja siseküsimuste nõukogu 11. jaanuari 2015. aasta mitteametlikul kohtumisel tehtud avaldust,

–  võttes arvesse justiits- ja siseküsimuste nõukogu 9. oktoobri 2014. aasta ja 5. detsembri 2014. aasta järeldusi,

–  võttes arvesse ELi terrorismivastase võitluse koordinaatori 24. novembri 2014. aasta aruannet (15799/14) Euroopa Ülemkogule,

–  võttes arvesse 16. detsembril 2014. aastal avaldatud komisjoni 2015. aasta tööprogrammi (COM(2014)0910),

–  võttes arvesse komisjoni 15. jaanuari 2014. aasta teatist „Terrorismi ja vägivaldse äärmusluseni viiva radikaliseerumise ennetamine: ELi reaktsiooni tõhustamine” (COM(2013)0941),

–  võttes arvesse artikli 29 alusel asutatud andmekaitse töörühma arvamust vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtete ja andmekaitse kohaldamise kohta õiguskaitsesektoris (arvamus 01/2014),

–  võttes arvesse Euroopa Kohtu 8. aprilli 2014. aasta otsust liidetud kohtuasjades C-293/12 ja C-594/12 Digital Rights Ireland ltd and Seitlinger and others ning parlamendi õigusteenistuse arvamust nimetatud kohtuotsuse tõlgendamise kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõikeid 2 ja 4,

A.  arvestades, et terrorism ja vägivaldne äärmuslus on ühed peamised ohud meie julgeolekule ja meie vabadustele;

B.  arvestades, et hiljutised traagilised sündmused Pariisis tuletasid meile jälle meelde, et Euroopa Liitu ähvardab pidev ja kasvav terrorismioht, mis on viimasel kümnendil valusalt tabanud mitmeid liikmesriike, kus on rünnatud mitte ainult inimesi, vaid ka liidu aluseks olevaid väärtusi ja vabadusi;

C.  arvestades, et julgeolek on üks ELi põhiõiguste hartaga tagatud õigusi, kuid põhiõigused, kodanikuvabadused ja proportsionaalsuse põhimõte on eduka terrorismivastase poliitika olulised elemendid;

D.  arvestades, et terrorismivastased ennetusstrateegiad peaksid põhinema mitmekülgsel lähenemisviisil eesmärgiga otseselt tõkestada rünnakute ettevalmistamist ELi territooriumil, samas arvestades ka vajadust tegeleda terrorismi algpõhjustega; arvestades, et terrorismioht on ülemaailmne ja selle vastu tuleb võidelda kohalikul, riiklikul, Euroopa ja ülemaailmsel tasandil, et suurendada meie kodanike turvalisust, kaitsta selliseid põhiväärtusi nagu vabadus, demokraatia ja inimõigused ning tagada rahvusvahelise õiguse järgimine;

E.  arvestades, et pärast 2001. aasta 11. septembrit Euroopa territooriumil toimunud mitmed tõsised terrorirünnakud, millest viimane leidis aset selle aasta jaanuaris, on oluliselt mõjutanud ELi kodanike ja elanike turvatunnet; arvestades, et julgeolekuolukord on Euroopas viimastel aastatel järsult muutunud, mille põhjuseks on uued konfliktid ja murrangulised sündmused ELi vahetus naabruses, uue tehnoloogia kiire areng ning radikaliseerumise murettekitav kasv, mis toob kaasa vägivalda ja terrorismi nii ELis kui ka naaberriikides;

F.  arvestades, et terroristliku propaganda levikut lihtsustab interneti ja sotsiaalmeedia kasutamine; arvestades, et küberterrorism võimaldab terroristlikel rühmitustel luua ja hoida sidemeid ilma füüsilise takistuseta piiride näol, mistõttu väheneb vajadus baaside või redupaikade järele riikides;

G.  arvestades, et EL seisab silmitsi tõsise ja üha kasvava ohuga, mida kujutavad endast nn ELi välisvõitlejad, nimelt isikud, kes reisivad oma elukoha- või kodakondsusriigist erinevasse riiki eesmärgiga panna toime või kavandada terroriakte või selleks, et osutada või saada terroristlikku väljaõpet, sh seoses relvastatud konfliktidega; arvestades, et seoses sõjategevuse ja vägivalla puhkemisega Süürias, Iraagis ja Liibüas on hinnanguliselt 3 500 kuni 5 000 ELi kodanikku lahkunud oma kodudest, et hakata välisvõitlejaks, kujutades nii tohutut ohtu ELi kodanike julgeolekule;

1.  mõistab karmilt hukka Pariisis toime pandud hirmuteod ja avaldab sügavat kaastunnet Prantsusmaa rahvale ja ohvrite perekondadele ning kinnitab oma ühtsust ülemaailmses võitluses terrorismi ja meie demokraatlike väärtuste ja vabaduste ründamise vastu;

2.  mõistab teravalt ja kategooriliselt hukka kõik terrorirünnakud, terrorismi propageerimise, terrorismiga seotud isikute ülistamise ning äärmuslike vägivaldsete ideoloogiate kaitsmise, hoolimata sellest, kus maailma osas need aset leiavad või kus neid pooldatakse; rõhutab, et ilma julgeolekuta pole vabadust ja ilma vabaduseta pole julgeolekut;

3.  täheldab murelikult, et kiiresti on kasvamas nende ELi kodanike arv, kes sõidavad konfliktipiirkondadesse, et ühineda terroriorganisatsioonidega, ja naasevad hiljem ELi territooriumile, kujutades endast ohtu liidu sisejulgeolekule ja ELi kodanike elule; palub komisjonil teha ettepaneku „ELi välisvõitlejate” selge ja ühise määratluse kohta, et suurendada õiguskindlust;

4.  rõhutab vajadust erimeetmete järele, et lahendada probleem seoses ELi kodanikega, kes reisivad välismaale, et võidelda terroriorganisatsioonides; kinnitab, et kuigi mõnel juhul võib kasutada kohtulikku vastutuselevõtmist, tuleks võtta teisi meetmeid, et ära hoida radikaliseerumist, mis viib vägivaldse äärmusluseni, takistada Euroopa jt välisvõitlejate reisimist ning tegeleda tagasipöördujatega; kutsub liikmesriike ja komisjoni üles töötama välja parimaid tavasid, tuginedes nende liikmesriikide kogemustele, kes on selles valdkonnas kasutusele võtnud edukaid strateegiaid, tegevuskavasid ja programme;

Võitlemine terrorismi ja vägivaldse äärmusluseni viiva radikaliseerumise algpõhjustega

5.  rõhutab, et terrorismist tuleneva üldise ohu tõrjumiseks on vaja terrorismivastast strateegiat, mis põhineb mitmetasandilisel lähenemisviisil ja tegeleb põhjalikult vägivaldse äärmusluseni viiva radikaliseerumise algpõhjustega, edendades sotsiaalset ühtekuuluvust, kaasatust ning poliitilist ja usulist sallivust ja vältides getostumist, analüüsides ja vastustades veebis toimuvat kihutustööd, millega õhutatakse toime panema terroriakte, hoides ära riigist lahkumise terroriorganisatsioonidega ühinemise eesmärgil, hoides ära ja takistades värbamist ja relvakonfliktides osalemist, takistades terroriorganisatsioonide ja nendega ühineda soovivate isikute rahalist toetamist, tagades vajaduse korral range vastutusele võtmise ning võimaldades õiguskaitseasutustele vajalikud vahendid, et nad saaksid oma ülesandeid täita põhiõigusi täielikult järgides;

6.  kutsub liikmesriike üles investeerima kavadesse, mis käsitlevad radikaliseerumise algpõhjuseid, siia alla kuuluvad haridusprogrammid, millega edendada integratsiooni, sotsiaalset kaasatust, dialoogi, osalust, võrdõiguslikkust, sallivust ja mõistmist eri kultuuride ja usundite vahel, ning rehabilitatsiooniprogrammid;

7.  peab väga murettekitavaks vanglates toimuvat radikaliseerumist ja julgustab liikmesriike selles küsimuses parimaid tavasid vahetama; palub, et erilist tähelepanu pöörataks vanglatele ja kinnipidamistingimustele ning võetaks sihipäraseid meetmeid radikaliseerumise ärahoidmiseks selles keskkonnas; kutsub liikmesriike üles parandama vanglate haldussüsteeme, et hõlbustada terrorirünnakute ettevalmistamises osalevate kinnipeetavate tuvastamist, jälgida ja ära hoida radikaliseerumist ning luua spetsiaalseid neutraliseerimis-, rehabilitatsiooni- ja deradikaliseerimisprogramme;

8.  rõhutab, et hädavajalik on tõhustada radikaliseerumise ennetamist ning edendada deradikaliseerimise programme, andes kogukondadele ja kodanikuühiskonnale suuremad õigused ja kaasates neid riigi ja kohalikul tasandil, et teha lõpp äärmuslike ideoloogiate levikule; kutsub komisjoni üles tugevdama radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustikku, mis ühendab kõiki osapooli, kes kavandavad radikaliseerumisevastaseid kampaaniaid ning arendavad deradikaliseerimise struktuure ja protsesse tagasipöörduvate välisvõitlejate jaoks, ning esitama äärmuslikele ideoloogiatele otsese väljakutse, pakkudes positiivseid alternatiive;

9.  toetab ideed võtta vastu Euroopa strateegia, et võidelda terroristliku propaganda, äärmusvõrgustike ja liikmete värbamisega internetis, lähtudes juba saavutatust ja juba tehtud valitsustevahelistest ja vabatahtlikest algatustest, seades eesmärgiks parimate tavade ja edukaks osutunud meetodite jagamise selles valdkonnas;

10.  nõuab, et võetaks vastu nõukogu soovitus radikaliseerumise ärahoidmise riiklike strateegiate kohta, milles käsitletaks radikaliseerumise arvukaid algpõhjuseid ning antaks liikmesriikidele soovitusi, kuidas koostada neutraliseerimis-, rehabilitatsiooni- ja deradikaliseerimisprogramme;

Olemasolevate õiguskaitsemeetmete rakendamine ja läbivaatamine

11.  kutsub liikmesriike üles optimaalselt ära kasutama selliseid olemasolevaid Euroopa tasandi platvorme, andmebaase ja hoiatussüsteeme nagu Schengeni infosüsteem (SIS) ja reisijaid käsitleva eelteabe süsteemid (APIS);

12.  rõhutab, et vaba liikumine Schengeni ala piires on üks olulisemaid vabadusi Euroopa Liidus, välistab seetõttu ettepanekud Schengeni süsteemi peatamiseks ning ergutab liikmesriike pigem karmistama olemasolevaid eeskirju, mis juba sisaldavad võimalust dokumentide kontrolli ajutiseks kehtestamiseks, ning SIS II süsteemi võimalusi paremini ära kasutama; märgib, et juba praegu on võimalik korraldada teatud sihipärast isikute kontrolli välispiiridel;

13.  kohustub tegema tööd selle nimel, et ELi broneeringuinfo direktiiv võetaks vastu selle aasta lõpuks; nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon sõnastaks andmete säilitamise direktiivi(5) käsitleva Euroopa Kohtu otsuse tagajärjed ja selle võimaliku mõju ELi broneeringuinfo direktiivile; ergutab nõukogu edasi liikuma andmekaitsepaketi osas, nii et kolmepoolsed läbirääkimised ELi broneeringuinfo direktiivi ja andmekaitsepaketi osas saaks toimuda paralleelselt; ergutab komisjoni kutsuma sõltumatuid eksperte õiguskaitse, julgeoleku ja luuretegevuse valdkonnast ning artikli 29 alusel asutatud andmekaitse töörühma esindajaid, et nad esitaksid julgeolekuvajadusi silmas pidades oma seisukohad ja põhimõtted seoses broneeringuinfot käsitleva ettepaneku vajalikkuse ja proportsionaalsusega;

14.  palub komisjonil viivitamatult ja seejärel korrapäraselt hinnata olemasolevaid vahendeid ning sellega seoses hinnata seniseid puudujääke terrorismivastases võitluses, samal ajal kui Euroopa Ülemkogu hindab korrapäraselt liitu ähvardavaid ohte, et võimaldada liidul ja selle liikmesriikidel võtta tõhusaid meetmeid; kutsub nõukogu ja komisjoni üles heaks kiitma terrorismivastase võitluse uuendatud tegevuskava, milles nähakse ette tõhusad vastumeetmed praegustele ohtudele ning kindlustatakse kõigile tõhus julgeolek, tagades seejuures Euroopa Liidu aluspõhimõteteks olevad õigused ja vabadused;

15.  rõhutab, et terrorismivastases võitluses tuleb oluliseks pidada poliitikameetmeid ohvrite ja nende perede kaitsmiseks ja toetamiseks; kutsub seetõttu kõiki liikmesriike üles rakendama nõuetekohaselt 25. oktoobri 2012. aasta direktiivi 2012/29/EL, millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded;

16.  on arvamusel, et raske ja organiseeritud rahvusvahelise kuritegevuse vastases võitluses peaks tulirelvade salakaubanduse vastane võitlus olema ELi esmaülesanne; on eelkõige veendunud, et koostööd teabevahetusmehhanismide vallas ning keelatud relvade jälgimisel ja hävitamisel tuleb veelgi tugevdada; kutsub komisjoni üles viivitamatult hindama kehtivaid ELi eeskirju, mis käsitlevad ebaseaduslike tulirelvade ja lõhkeseadeldiste liikumist ning organiseeritud kuritegevusega seotud ebaseaduslikku relvaäri;

17.  on rahul asjaoluga, et lähiajal ajakohastatakse Euroopa tasandil rahapesuvastane õigusraamistik, mis on otsustav samm ja vajab selle tulemuslikkuse tagamiseks rakendamist kõigil tasanditel, et võtta sihikule terroriorganisatsioonide oluline rahastamisallikas;

18.  kutsub liikmesriike üles tihedamale õiguskoostööle, lähtudes kehtivatest ELi vahenditest, nagu Euroopa karistusregistrite infosüsteem (ECRIS), Euroopa vahistamismäärus ja Euroopa uurimismäärus;

ELi sisejulgeolek ning ELi õiguskaitseasutuste ja ametite suutlikkus

19.  kutsub kõiki liikmesriike üles hoidma ära terrorismis kahtlustatavate isikute liikumise, tugevdades kontrolli välispiiridel, kontrollides reisidokumente süstemaatilisemalt ja tõhusamalt, võideldes ebaseadusliku relvaäri ja identiteedi kuritarvitamise vastu ning tehes kindlaks riskivaldkonnad;

20.  märgib murega, et terroriorganisatsioonid kasutavad suhtlemiseks, rünnakute kavandamiseks ja propaganda levitamiseks üha rohkem internetti ja kommunikatsioonitehnoloogiat; palub interneti- ja sotsiaalmeediaettevõtetel selle probleemi vastu võitlemiseks teha koostööd valitsuste ja õiguskaitseasutustega ning kodanikuühiskonnaga, tagades samas, et alati järgitaks sõnavabaduse ja eraelu puutumatuse üldpõhimõtteid; rõhutab, et meetmed, millega terrorismivastase võitluse eesmärgil piiratakse internetis andmete kasutamist ja levitamist, peavad olema vajalikud ja proportsionaalsed;

21.  kordab, et igasugune andmete kogumine ja jagamine, kaasa arvatud selliste ELi ametite nagu Europoli poolt, peab olema kooskõlas ELi ja siseriikliku õigusega ning tuginema ühtsele andmekaitseraamistikule, millega oleksid tagatud õiguslikult siduvad isikuandmete kaitse standardid ELi tasandil;

22.  soovitab tungivalt tõhustada teabevahetust liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja ELi ametite vahel; rõhutab lisaks vajadust parandada, tihendada ja kiirendada ülemaailmset õiguskaitsealase teabe vahetamist; nõuab tulemuslikumat liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelist operatiivkoostööd, mille raames kasutatakse suuremal määral selliseid väärtuslikke olemasolevaid vahendeid nagu ühised uurimisrühmad, terrorismi rahastamise jälgimise programm ja broneeringuinfo lepingud ning jagatakse kiiremini ja tõhusamalt asjakohaseid andmeid ja teavet, kohaldades nõuetekohast andmekaitset ja eraelu puutumatuse kaitsemeetmeid;

23.  palub, et komisjon ja nõukogu teostaksid Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 70 sätestatud menetlust kasutades ELi kehtivate terrorismivastaste ja julgeolekumeetmete põhjaliku hindamise, eelkõige mis puudutab nende meetmete rakendamist liikmesriikide õiguses ja tegevuses ning ulatust, mil määral liikmesriigid teevad selles valdkonnas koostööd ELi ametitega, eriti Europoli ja Eurojustiga, ning hindaksid ka seniseid puudujääke ja lisaksid selle hindamisprotsessi Euroopa julgeoleku tegevuskavasse;

24.  rõhutab, et Euroopa ametid ja riiklikud õiguskaitseasutused peavad võitlema terroriorganisatsioonide peamiste tuluallikate, sealhulgas rahapesu, inimkaubanduse ja ebaseadusliku relvaäriga; nõuab sellega seoses ELi õigusaktide täielikku rakendamist kõnealuses valdkonnas, et tagada ELi-ülene kooskõlastatud lähenemisviis; märgib, et liikmesriigid edastavad Europolile ja Eurojustile vaid 50% sellest teabest, mis puudutab terrorismi ja organiseeritud kuritegevust;

25.  kutsub liikmesriike üles kasutama paremini ära Europoli ainulaadseid võimalusi, tagades et nende siseriiklikud üksused jagaksid asjakohast teavet Europoliga süstemaatilisemalt ja korrapärasemalt; lisaks toetab Euroopa terrorismivastase platvormi loomist Europoli raames, et maksimeerida selle tegevuslikku, tehnilist ja jälitusteabe vahetamise suutlikkust;

26.  rõhutab vajadust tõhustada Eurojusti abiga kriminaalõigusliku reageerimisviisi tulemuslikkust ja koordineerimist, et ühtlustada välisvõitlejatega seotud kuritegevuse kriminaliseerimine kogu ELis, pakkuda õiguslikku raamistikku ja hõlbustada piiriülest koostööd, vältida lünki süüdistuste esitamisel ning lahendada praktilisi ja õiguslikke probleeme seoses tõendite kogumise ja vastuvõetavusega terrorismi käsitlevate juhtumite korral, ajakohastades selleks raamotsust 2008/919/JSK;

27.  nõuab ELi terrorismivastaste poliitikameetmete ja luuretegevuse suhtes tugeva demokraatliku ja kohtuliku järelevalve kehtestamist koos täieliku sõltumatu demokraatliku kontrolliga ning rõhutab, et julgeolekukoostöö peaks olema rangelt kooskõlas rahvusvahelise õigusega;

Rahvusvahelise terrorismi vastase ELi välistegevuse strateegia vastuvõtmine

28.  nõuab, et EL edendaks aktiivselt ülemaailmset terrorismivastast partnerlust ning teeks tihedat koostööd piirkondlike osalejatega, nagu Aafrika Liit, Pärsia lahe koostöönõukogu ja Araabia Liiga, ning eelkõige Süüria ja Iraagi naaberriikide ja nende riikidega, keda konflikt on tõsiselt mõjutanud, nagu Jordaania, Liibanon ja Türgi, ning ÜRO ja eriti selle terrorismivastase võitluse komiteega; nõuab sellega seoses ELi ja asjaomaste riikide arengu- ja julgeolekuekspertide vahelist tihedamat dialoogi;

29.  rõhutab, et ELi, selle liikmesriikide ja partnerriikide rahvusvahelise terrorismi vastase võitluse strateegia aluseks peaks olema õigusriigi põhimõte ja põhiõiguste austamine; rõhutab lisaks sellele, et liidu välistegevus rahvusvahelise terrorismi vastu võitlemisel peaks eelkõige olema suunatud terrorismi ennetamisele, selle vastu võitlemisele ja selle eest vastutusele võtmisele;

30.  kutsub Euroopa välisteenistust üles võtma vastu rahvusvahelise terrorismi vastase ELi välistegevuse strateegia, mis võimaldaks tegeleda rahvusvahelise terrorismi allikatega ning võidelda terrorismiga laiemalt ja tulemuslikumalt; palub komisjonil ja Euroopa välisteenistusel koostada kolmandate riikidega tehtava terrorismivastase koostöö strateegia, tagades seejuures, et järgitaks rahvusvahelisi inimõiguste alaseid nõudeid;

31.  nõuab tungivalt, et EL vaataks Euroopa naabruspoliitika hetkel toimuva läbivaatamise osana põhjalikult läbi oma Vahemere lõunapiirkonna strateegia ning keskenduks nende riikide ja osalejate toetamisele, kes on tõeliselt pühendunud ühistele väärtustele ja reformidele;

32.  rõhutab, et tegevuskavades ja ELi ja partnerriikide vahelistes poliitilistes dialoogides on vaja keskenduda radikaliseerumise ennetamisele ja selle vastu võitlemisele, suurendades selleks rahvusvahelist koostööd, kasutades olemasolevaid programme ja suutlikkust ning tegutsedes sihtriikides koos kodanikuühiskonna aktivistidega, et võidelda terroristliku ja äärmusliku propagandaga internetis ja teistes kommunikatsioonivahendites;

33.  rõhutab, et kõikehõlmavas ELi terrorismivastaste meetmete strateegias tuleb täiel määral ära kasutada ka liidu välis- ja arengupoliitikat, et võidelda vaesuse, diskrimineerimise ja tõrjutusega, võidelda korruptsiooniga, edendada head valitsemistava ning ennetada ja lahendada konflikte, mis põhjustavad teatavate ühiskonnagruppide ja -sektorite marginaliseerimist, muutes nad nii vastuvõtlikumaks ja haavatavamaks äärmusrühmituste propaganda suhtes;

o
o   o

34.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 168 E, 14.6.2013, lk 45.
(2) ELT C 184 E, 8.7.2010, lk 119.
(3) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0384.
(4) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2014)0102.
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta direktiiv 2006/24/EÜ, mis käsitleb üldkasutatavate elektrooniliste sideteenuste või üldkasutatavate sidevõrkude pakkujate tegevusega kaasnevate või nende töödeldud andmete säilitamist ja millega muudetakse direktiivi 2002/58/EÜ (ELT L 105, 13.4.2006, p. 54).


Interneti Haldamise Foorumi volituste pikendamine
PDF 134kWORD 55k
Euroopa Parlamendi 11. veebruari 2015. aasta resolutsioon Interneti Haldamise Foorumi mandaadi pikendamise kohta (2015/2526(RSP))
P8_TA(2015)0033RC-B8-0099/2015

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma 23. juuni 2005. aasta resolutsiooni infoühiskonna kohta(1),

–  võttes arvesse oma 14. märtsi 2006. aasta resolutsiooni Euroopa infoühiskonna kohta majanduskasvu ja tööhõive eest(2),

–  võttes arvesse oma 17. jaanuari 2008. aasta resolutsiooni teise Interneti Haldamise Foorumi kohta(3),

–  võttes arvesse Genfis 12. detsembril 2003. aastal vastu võetud infoühiskonna maailma tippkohtumise (WSIS) põhimõtete deklaratsiooni ja tegevuskava,

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Infoühiskonna Globaalse partnerluse jaoks: Geneva printsiipide tõlkimine tegudesse” (COM(2004)0480),

–  võttes arvesse 18. novembril 2005. aastal vastu võetud Tunise kokkulepet ja infoühiskonna tegevuskava,

–  võttes arvesse 2006. aasta infoühiskonna maailma tippkohtumisele järgnenud komisjoni teatist (COM(2006)0181),

–  võttes arvesse oma 15. juuni 2010. aasta resolutsiooni interneti haldamise järgmiste sammude kohta(4),

–  võttes arvesse 24. aprillil 2014. aastal esitatud NETmundiali mitme sidusrühma avaldust,

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Internet – põhimõtted ja juhtimine. Euroopa roll interneti haldamise tuleviku kujundamisel” (COM(2014)0072),

–  võttes arvesse 2.–5. septembril 2014. aastal Istanbulis toimunud Interneti Haldamise Foorumile lähetatud ELi delegatsiooni ühisavaldust,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõikeid 2 ja 4,

A.  arvestades, et Interneti Haldamise Foorumi (Internet Governance Forum – IGF) eesmärk on teostada infoühiskonna maailma tippkohtumiselt saadud mandaati, mis seisneb foorumite kokkukutsumises, et pidada demokraatlikku, läbipaistvat ja mitmel sidusrühmal põhinevat poliitilist dialoogi;

B.  arvestades, et IGFi peamine roll ja ülesanne on arutada mitmesuguseid interneti haldamisega seotud küsimusi ja anda vajaduse korral rahvusvahelisele üldsusele soovitusi;

C.  arvestades, et 2010. aasta 20. detsembril otsustas ÜRO Peaassamblee pikendada IGFi mandaati veel viieks aastaks;

D.  arvestades, et IGFi mandaadi edasist pikendamist arutatakse ja selle kohta tehakse otsus ÜRO Peaassambleel 2015. aastal;

E.  arvestades, et 2005. aastal saatis Euroopa Parlament infoühiskonna maailma tippkohtumisele ad hoc delegatsiooni ja on sellest ajast peale saatnud delegatsioone kõigile IGFi iga-aastastele kohtumistele;

F.  arvestades, et Euroopa Parlamendi lähetatud ad hoc delegatsioonid täitsid koostöös liikmesriikide ja komisjoniga keskset rolli Euroopa väärtuste edendamisel ning mõttevahetustes nendel üritustel osalenud kodanikuühiskonna organisatsioonidega ja riikide parlamentide esindajatega;

G.  arvestades, et Euroopa Liidu peamised prioriteedid 2014. aasta septembris toimunud üheksandal IGFil, mille läbiv teema oli „Ühendades kontinente mitmel sidusrühmal põhineva tõhusama internetihalduse nimel”, olid järgmised: interneti parem kättesaadavus kogu maailmas; interneti kui ülemaailmse, avatud ja ühise ressursi alalhoidmine; piiranguteta juurdepääs teadmistele; rohkem vastutustunnet ja läbipaistvust mitmel sidusrühmal põhinevas interneti haldamise mudelis; riigi kontrolli all oleva interneti idee vastuvõetamatus ning tõsiasi, et põhivabaduste ja inimõiguste üle läbi ei räägita ja neid tuleb internetis kaitsta;

H.  arvestades, et 2014. aasta 27. novembril kiitsid ELi transpordi-, telekommunikatsiooni- ja energeetikaministrid heaks nõukogu järeldused, milles rõhutati, kui oluline on Euroopa kooskõlastatud seisukoht interneti haldamise küsimuses ja toetus IGFi kui mitmel sidusrühmal põhineva platvormi tugevdamisele;

I.  arvestades, et 2014. aasta märtsis tegi USA kaubandusministeeriumi alla kuuluv Riiklik Telekommunikatsiooni ja Informatsiooni Agentuur (National Telecommunications and Information Administration – NTIA) teatavaks, et ta kavatseb anda interneti numbrite määramise asutuse (Internet Assigned Numbers Authority – IANA) internetijärelevalve funktsioonid üle ülemaailmsele mitut sidusrühma hõlmavale kogukonnale juba enne NTIA ja interneti nimede ja numbrite määramise korporatsiooni (ICANN) vahelise lepingu lõppemist 2015. aasta septembris; arvestades, et selleks üleminekuks tuleb aegsasti leida tasakaalustatud lahendus ja selle tulemuseks peaks olema süsteem, mida ei ole võimalik kaaperdada ega manipuleerida ning mis seeläbi tagab jätkuvalt stabiilse interneti;

J.  arvestades, et 2014. aasta aprillis toimunud ülemaailmsel mitme sidusrühma kohtumisel, kus käsitleti interneti haldamise tulevikku, töötati välja interneti haldamise põhimõtete kogum ja interneti ökosüsteemi edasise arengu tegevuskava – NETmundial;

K.  arvestades, et internetimajandusega seotud kasvu prognoos ELis on peaaegu 11 % ning eeldatakse, et selle osa SKPs kasvab 2016. aastaks 5,7 %-le, võrreldes 3,8 %-ga 2010. aastal;

L.  arvestades, et internet on digitaalse ühtse turu põhialus ning edendab muu hulgas innovatsiooni, majanduskasvu, kaubandust, demokraatiat, kultuurilist mitmekesisust ja inimõigusi;

M.  arvestades, et avatud internetis peaksid inimestel olema kõik samad õigused ja vabadused kui väljaspool internetti;

1.  palub ÜRO Peaassambleel pikendada IGFi mandaati ning suurendada selle ressursse ja tugevdada mitmel sidusrühmal põhinevat interneti haldamise mudelit;

2.  on seisukohal, et kuigi IGF ei võta vastu ametlikke järeldusi, on Euroopa Liidu kohustus seda protsessi toetada ning suurendada selle teabevahetuse mõju poliitilistes aruteludes, kuna see annab interneti tuleviku kujundamisele positiivse ja konkreetse konteksti mitmel sidusrühmal põhineva lähenemisviisi põhjal;

3.  palub liikmesriikidel ja asjaomastel ELi institutsioonidel hoida IGF oma päevakorras olulisel kohal, jätkata IGFi ja selle sekretariaadi toetamist ning aidata arendada välja tõhus ja sõltumatu organisatsioon, mis on suuteline oma mandaati täitma ja panustama interneti haldamise arenevasse mudelisse;

4.  rõhutab, et parlament peaks jätkama osalemist tulevastel IGFi kohtumistel arvestatava delegatsiooniga, et anda koos liikmesriikide ja komisjoniga tulemuslik panus interneti haldamist puudutava ELi lähenemisviisi sõnastamisse;

5.  toonitab vajadust parandada juurdepääsu internetile kõikjal maailmas; rõhutab, et IGF peaks suurendama kõigi sidusrühmade kaasavat osalemist;

6.  rõhutab, et parlament toetab kindlalt mitmel sidusrühmal põhinevat interneti haldamise mudelit; palub liikmesriikidel, komisjonil ja kõikidel asjaomastel sidusrühmadel veelgi tugevdada selle mudeli jätkusuutlikkust, muutes riikliku, piirkondliku ja rahvusvahelise tasandi osalejad ja protsessid kaasavamaks, läbipaistvamaks ja vastutavamaks;

7.  rõhutab, et oluline on viia lõpule interneti peamiste funktsioonide ja organisatsioonide üleilmastumine; tunneb heameelt USA valitsuse 2014. aasta märtsis antud lubaduse üle IANA funktsioonide juhtimine üle anda; rõhutab ICANNi täieliku vastutuse ja läbipaistvuse tähtsust;

8.  rõhutab, et on olemas kindel tähtaeg IANA funktsioonide üle peetavate läbirääkimiste lõpuleviimiseks, et leida pikaajaline lahendus interneti stabiilsuse ja turvalisuse küsimustele, sest 2015. aasta septembris lõpeb praegune kokkulepe ICANNi ja USA valitsuse vahel IANA funktsioonide järelevalve üle;

9.  palub liikmesriikidel ja komisjonil suurendada jõupingutusi uue kokkuleppe õigeaegse sõlmimise toetamiseks;

10.  palub asjaomastel ELi institutsioonidel pakkuda EL ise välja ICANNi esimese rahvusvahelise partnerina seoses IANA funktsioonidega, sh USA ja teiste riikidega samaväärsel tasandil rolliga kinnituses kohustuste võtmise kohta, millega praegu IANA teenuseid reguleeritakse; peab seda oluliseks sammuks ICANNi täieliku neutraalsuse tagamisel;

11.  rõhutab, et juba praegu saab õppida IGFi kontekstis seni peetud viljakatest mõttevahetustest ja rakendada õpitut praktikas, eriti seoses elektroonilise side regulatiivsete aspektide ning andmete turvalisuse ja eraelu puutumatuse küsimustega; on seisukohal, et IGFi raames on vaja täiendavaid arutelusid küberjulgeoleku ja küberkuritegudega seotud küsimustes alates lahendustest elutähtsate infrastruktuuride turvalisuse parandamiseks kuni üksikisikutele ja väikeettevõtjatele asjakohaste turvalise kommunikatsiooni, eriti elektroonilise autentimise ja krüpteerimise vahendite andmiseni; rõhutab vajadust tagada tulevikus avatud ja sõltumatu internet kui globaalne ühine ressurss, mis pakub piiranguteta juurdepääsu teadmistele, lähtudes sidusrühmade algatustest ja vajadustest, samuti sõnavabadusest;

12.  rõhutab, et väga oluline on jätkata jõupingutusi võrgu neutraalsuse õiguskaitse tagamiseks, sest see on teabe- ja sõnavabaduse kaitse vältimatu eeltingimus, aitab edendada majanduskasvu ja luua töökohti, arendades internetiga seotud innovatsiooni ja ärivõimalusi, ning edendada ja kaitsta kultuurilist ja keelelist mitmekesisust;

13.  rõhutab, et põhivabaduste ja inimõiguste üle läbi ei räägita ning neid tuleb kaitsta nii internetis kui ka väljaspool seda; peab kahetsusväärseks, et mõningad riigid püüavad piirata oma kodanike üleilmset ühenduvust kas tsensuuri või muude piirangute abil; on kindlalt vastu riigi kontrolli all oleva interneti ideele ning massilisele jälgimistegevusele internetis;

14.  rõhutab, et õigus eraelu puutumatusele internetis ja kasutajate kontroll oma isikuandmete üle on majanduslikult ja sotsiaalselt tähtsad; on seisukohal, et sellised õigused on hädavajalikud demokraatia, avatud ja neutraalse interneti ning veebis tegutsevate ettevõtjate võrdsete võimaluste jaoks;

15.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile, nõukogule, liikmesriikidele ja riikide parlamentidele.

(1) ELT C 133 E, 8.6.2006, lk. 140.
(2) ELT C 291 E, 30.11.2006, lk. 133.
(3) ELT C 41 E, 19.2.2009, lk. 80.
(4) ELT C 236 E, 12.8.2011, lk. 33.


Töödeldud toitudes sisalduva liha päritoluriigi märkimine
PDF 136kWORD 57k
Euroopa Parlamendi 11. veebruari 2015. aasta resolutsioon töödeldud toitudes sisalduva liha päritoluriigi märkimise kohta (2014/2875(RSP))
P8_TA(2015)0034B8-0097/2015

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta määrust (EL) nr 1169/2011, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 1924/2006 ja (EÜ) nr 1925/2006 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni direktiiv 87/250/EMÜ, nõukogu direktiiv 90/496/EMÜ, komisjoni direktiiv 1999/10/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/13/EÜ, komisjoni direktiivid 2002/67/EÜ ja 2008/5/EÜ ning komisjoni määrus (EÜ) nr 608/2004(1) (tarbijatele toidualase teabe esitamise määrus), eriti selle artikli 26 lõikeid 6 ja 7,

–  võttes arvesse komisjoni 17. detsembri 2013. aasta aruannet päritoluriigi või lähtekoha kohustusliku märkimise kohta koostisosana kasutatava liha puhul (COM(2013)0755) ning sellele lisatud komisjoni talituste 17. detsembri 2013. aasta töödokumenti „Päritoluriigi märkimine koostisosana kasutatava liha puhul: tarbijate hoiakud ning võimalike stsenaariumite teostatavus ja mõju” (SWD(2013)0437),

–  võttes arvesse komisjoni 13. detsembri 2013. aasta rakendusmäärust (EL) nr 1337/2013, milles sätestatakse eeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1169/2011 kohaldamiseks seoses värske, jahutatud ja külmutatud sea-, lamba-, kitse- ja kodulinnuliha päritoluriigi või lähtekoha tähisega(2),

–  võttes arvesse oma 6. veebruari 2014. aasta resolutsiooni eespool nimetatud komisjoni 13. detsembri 2013. aasta rakendusmääruse kohta(3),

–  võttes arvesse oma 14. jaanuari 2014. aasta resolutsiooni toidukriisi, toiduahelas esineva pettuse ja selle kontrollimise kohta(4),

–  võttes arvesse komisjonile esitatud küsimust töödeldud toitudes sisalduva liha päritoluriigi märkimise kohta (O-000091/2014 – B8‑0101/2015),

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni resolutsiooni ettepanekut,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 128 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et tarbijatele toidualase teabe esitamise määruse artikli 26 lõike 6 kohaselt esitab komisjon 13. detsembriks 2013 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles käsitletakse päritoluriigi või lähtekoha kohustuslikku märkimist koostisosana kasutatava liha puhul;

B.  arvestades, et eespool nimetatud määruse artikli 26 lõike 7 kohaselt tuleb aruandes muu hulgas arvesse võtta tarbija teavitamise vajadust, toidu päritoluriigi või lähtekoha kohustusliku märkimise teostatavust ning selliste meetmete võtmise kulude ja tulude analüüsi; arvestades, et sama sätte kohaselt võib komisjon aruandele lisada ettepanekud asjaomaste liidu sätete muutmiseks;

C.  arvestades, et komisjon avaldas 17. detsembril 2013 nõuetekohase aruande päritoluriigi või lähtekoha kohustusliku märkimise kohta koostisosana kasutatava liha puhul ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumendi „Päritoluriigi märkimine koostisosana kasutatava liha puhul: tarbijate hoiakud ning võimalike stsenaariumite teostatavus ja mõjud”;

D.  arvestades, et sõltuvalt asjaomasest liikmesriigist töödeldakse hinnanguliselt 30–50 % tapaliha üldkogusest toiduainete koostisosadeks, enamasti hakklihaks, lihavalmististeks ja lihatoodeteks;

E.  arvestades, et komisjon peab veel esitama täiendavad seadusandlikud ettepanekud ning eeldatavasti võetakse parlamendi ja nõukogu arutelude tulemusena edasisi meetmeid;

F.  arvestades, et eespool nimetatud komisjoni aruandest päritoluriigi või lähtekoha kohustusliku märkimise kohta koostisosana kasutatava liha puhul võib järeldada, et ELi olemasolevad jälgitavussüsteemid ei ole päritoluteabe toidutarneahelat pidi edasi andmiseks piisavad;

G.  arvestades, et tarbijatele toidualase teabe esitamise määruse artikli 26 lõike 6 kohaselt on päritoluriigi või lähtekoha märkimine kohustuslik, kui nende märkimise puudumine võib tarbijat toidu tegeliku päritoluriigi või lähtekoha määramisel oluliselt eksitada, eriti kui toidule lisatud teave või märgistus tervikuna viitaks vastasel korral sellele, et toit on pärit mõnest muust riigist või kohast;

H.  arvestades, et tarbijatele toidualase teabe esitamist käsitlevale määrusele lisatud mõjuhinnangu kohaselt tundub kogu ELis tarbijate jaoks esmatähtis küsimus olevat liha päritolu(5);

I.  arvestades, et toidutarneahela hindamise konsortsiumi 2013. aasta tarbijauuringu kohaselt tunti uuringuga hõlmatud toiduainerühmadest päritolu märkimise vastu kõige rohkem huvi lihatoodete puhul; arvestades, et uuringu tulemused viitavad eri tüüpi töödeldud lihatoodete põhjalikuma uurimise põhjal tõsiasjale, et üle 90 % vastanud tarbijatest peab toodetel päritolu näitamist oluliseks;

1.  märgib, et veiste spongioosse entsefalopaatia tõttu on töötlemata veiseliha ja veiselihatoodete päritoluriigi näitamine olnud liidus kohustuslik(6) ning alates 1. jaanuarist 2002 kehtivad liidus veiseliha märgistamise eeskirjad; märgib, et kõnealused märgistamisnõuded juba hõlmavad looma sünnikohta, kasvatamise kohta ja tapmise kohta;

2.  on seisukohal, et eespool nimetatud veiseliha ja veiselihatoodete suhtes kohaldatavad nõuded on suurendanud tarbijate ootusi liidus laialdaselt tarbitava muud liiki värske liha ja töödeldud toitudes koostisosana kasutatava liha päritolu kohta antava teabe suhtes;

3.  märgib, et tarbijatele toidualase teabe esitamise määruse põhjenduses 31 rõhutatakse asjaolu, et liha päritolu on tarbijate jaoks esmatähtis küsimus ja seetõttu ootavad tarbijad, et neid liha päritoluriigist nõuetekohaselt teavitataks; juhib tähelepanu ka asjaolule, et põhjenduse 31 kohaselt tuleb kohustuslike nõuete rakenduseeskirjades võtta arvesse proportsionaalsuse põhimõtet ning toidukäitlejate ja täitevasutuste halduskoormust;

4.  rõhutab, et 90 % lihatööstuse sektoris tegutsevatest ettevõtjatest on VKEd; rõhutab seda erilist osa, mis VKEdel on majanduskasvu ja töökohtade loomisel, nende panust Euroopa majanduse konkurentsivõimesse ning pühendumust toidu ohutuse ja kvaliteedi tagamisele; on veendunud, et kõnealuses valdkonnas tegutsejatele võrdsete võimaluste loomine on hädavajalik;

5.  kordab veelkord, et toidupettuse võimaliku mõju pärast toiduohutusele, tarbijate tervisele ja usaldusele, toidutarneahela toimimisele ja põllumajandushindade stabiilsusele on põhjust muret tunda, ning rõhutab, et Euroopa tarbijate usalduse kiireks taastamiseks peaks toidupettuse küsimustega tegelemine olema esmatähtis;

6.  usub, et liha ja lihatoodete puhul päritoluriigi või -koha märkimine iseenesest ei hoia ära pettusi, kuid range jälgitavussüsteemi abil saab võimalikke rikkumisi avastada ja asjakohaseid meetmeid võtta; märgib, et hiljutised toiduskandaalid, sealhulgas hobuseliha kasutamine veiseliha pähe, on näidanud, et tarbijad soovivad rangemaid jälgitavuse ning tarbijate teavitamise eeskirju; juhib tähelepanu asjaolule, et rangemad jälgitavuse eeskirjad annaksid ka ametiasutustele võimaluse tegeleda toidupettusjuhtumitega tulemuslikumalt;

7.  rõhutab, kui oluline on kaaluda hobuseliha kasutamist töödeldud toidu koostisosana lisaks looma-, sea-, lamba-, kitse- ja kodulinnulihale, arvestades selle märkimisväärset osakaalu töödeldud toidus kasutatavas lihas;

8.  rõhutab ühtlasi komisjoni aruandestki ilmnevat tõsiasja, et üle 90 % vastanud tarbijatest peab töödeldud toiduainete puhul liha päritolu näitamist oluliseks(7); märgib, et see võib olla üks paljudest tarbijakäitumist mõjutavatest teguritest;

9.  usub, et koostisosana kasutatava liha päritolu märkimine aitab parandada kogu toidutarneahela jälgitavust, stabiliseerida lihatarnijate ja -käitlejate vahelisi suhteid ning suurendada toidukäitlejate hoolikust tarnijate ja toodete valimisel;

10.  leiab, et toidu märgistamisel peab teave olema läbipaistev ja tarbijatele arusaadav, võimaldades samas Euroopa ettevõtjatel tegutseda majanduslikult mõistlikul viisil ning tarbijate ostujõule vastavates tingimustes;

11.  juhib tähelepanu asjaolule, et hindadele avalduva mõju osas ei lange Prantsusmaa tarbijaorganisatsiooni poolt läbi viidud uuringu tulemused suures osas kokku komisjoni aruande järeldustega päritoluriigi märkimise nõude kehtestamise kulude kohta; soovitab võimalikust hinnamõjust selgema pildi saamiseks seda küsimust edasi uurida, tingimusel et uurimine toimub koostöös tarbijaorganisatsioonidega ega pidurda seadusandlike ettepanekute esitamist;

12.  märgib, et päritoluriigi märkimine muutub töötlemata sea-, lamba-, kitse- ja kodulinnuliha puhul kohustuslikuks 2015. aasta aprillist; niisiis tuleb sellega arvestada, kui kalkuleeritakse päritoluteabe näitamisega seotud kulusid seda tüüpi liha kasutamise puhul koostisosana;

13.  märgib, et praegu valikuliselt pakutav päritoluteave võib olla tarbijate jaoks eksitav;

14.  palub komisjonil sellised päritolu märkimise vabatahtlikud süsteemid läbi vaadata ning pakkuda välja selged, usaldusväärsed, ühtlustatud ja täitmisele pööratavad eeskirjad tootjate jaoks, kes soovivad anda liha päritolu kohta teavet;

15.  märgib veel, et kuigi komisjoni aruande kohaselt oleks odavam märkida päritoluna kas EL või kolmas riik, on mitut liikmesriiki hõlmanud tarbijaorganisatsioonide uuringutest selgunud, et see lahendus ei oleks tarbijatele vastuvõetav(8);

16.  on seisukohal, et komisjon peaks põhjalikumalt uurima Euroopa jaemüüjate ja tootjate hulgas juba üsna levinud tava märkida töödeldud toidus ära kasutatud liha päritolu ning esitama oma tähelepanekud;

17.  kordab komisjonile oma nõudmist teha kõik vajalik, et toiduga seotud pettuste tõkestamine ja nende vastu võitlemine muutuks ELi poliitika lahutamatuks osaks ning et kaoksid toidutarneahela kui terviku struktuursed puudused, laiendades ja tugevdades sel eesmärgil järelevalvet;

18.  nõuab tungivalt, et komisjon võtaks vastu tarbijatele toidualase teabe esitamise määruse artikli 26 lõike 3 kohaldamist käsitleva rakendusakti, mis on seotud põhiliste koostisosade päritoluriigi märkimisega, kui see ei lange kokku toidu päritoluriigiga;

19.  nõuab tungivalt, et aruandele järgneksid komisjoni seadusandlikud ettepanekud, mida on vaja töödeldud toidus kasutatava liha päritolu märkimise kohustuslikuks muutmiseks, et tagada kogu toidutarneahela suurem läbipaistvus ja Euroopa tarbijate parem teavitamine, ning mille puhul on arvesse võetud mõjuhinnanguid ning välditud ülemääraste kulude ja halduskoormuse tekitamist;

20.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 304, 22.11.2011, lk 18.
(2) ELT L 335, 14.12.13, lk 19.
(3) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0096.
(4) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0011.
(5) Vt komisjoni talituste 30. jaanuari 2008. aasta töödokumenti Impact assessment report on general food labelling issues, mis on lisatud komisjoni ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele (SEC(2008)0092).
(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuli 2000. aasta määrus (EÜ) nr 1760/2000 veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteemi loomise, veiseliha ja veiselihatoodete märgistamise ning nõukogu määruse (EÜ) nr 820/97 kehtetuks tunnistamise kohta (EÜT L 204, 11.8.2000, lk 1).
(7) COM(2013)0755, lk 7.
(8) http://www.beuc.org/publications/2013-00043-01-e.pdf


AKV–ELi parlamentaarse ühisassamblee tegevus
PDF 235kWORD 69k
Euroopa Parlamendi 11. veebruari 2015. aasta resolutsioon AKV–ELi parlamentaarse ühisassamblee töö kohta (2014/2154(INI))
P8_TA(2015)0035A8-0012/2015

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse koostöölepingut ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel, millele on alla kirjutatud Cotonous 23. juunil 2000(1) (Cotonou leping) ning mida on muudetud esimest korda Luxembourgis 25. juunil 2005(2) ja teist korda Ouagadougous 22. juunil 2010(3),

–  võttes arvesse oma 13. juuni 2013. aasta seisukohta, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu sõlmida leping, millega muudetakse teist korda partnerluslepingut ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel, millele on alla kirjutatud 23. juunil 2000 Cotonous ja mida on muudetud esimest korda 25. juunil 2005 Luxembourgis(4),

–  võttes arvesse AKV–ELi parlamentaarse ühisassamblee töökorda, mis võeti vastu 3. aprillil 2003. aastal(5) ja mida muudeti viimati Etioopias Addis Abebas 27. novembril 2013. aastal(6),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrust (EL) nr 233/2014, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend aastateks 2014–2020(7),

–  võttes arvesse oma 11. detsembri 2013. aasta seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend(8),

–  võttes arvesse oma 12. märtsi 2013. aasta resolutsiooni Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide ning ülemeremaade ja -territooriumidega ajavahemikus 2014–2020 tehtava ELi koostöö rahastamist (11. Euroopa Arengufond) käsitleva mitmeaastase finantsraamistiku ettevalmistamise kohta(9),

–  võttes arvesse oma 3. aprilli 2014. aasta otsust 8., 9. ja 10. Euroopa Arengufondi (EAF) 2012. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta(10), oma 3. aprilli 2014. aasta otsust 8., 9. ja 10. Euroopa Arengufondi (EAF) 2012. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta(11) ning oma 3. aprilli 2014. aasta resolutsiooni tähelepanekutega, mis on 8., 9. ja 10. Euroopa Arengufondi (EAF) 2012. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva Euroopa Parlamendi otsuse lahutamatu osa(12),

–  võttes arvesse parlamentaarse ühisassamblee poolt 27. novembril 2013. aastal vastu võetud resolutsioone järgmistel teemadel: õigusriigi põhimõtete järgimine ning erapooletu ja sõltumatu kohtusüsteemi tähtsus; lõunapoolsete riikide omavaheline koostöö ja kolmepoolne koostöö ning AKV riikide võimalused ja väljakutsed; karjakasvatuse sotsiaalne ja keskkonnamõju AKV riikides ning julgeolek Ida-Aafrika järvede piirkonnas,

–  võttes arvesse parlamentaarse ühisassamblee poolt 19. juunil 2013. aastal vastu võetud resolutsioone järgmistel teemadel: sõjaväelistest riigipööretest taas tulenev oht demokraatiale ja poliitilisele stabiilsusele AKV riikides ning rahvusvahelise üldsuse roll; majanduspartnerluslepingud ja edasine tegevus; inimressursid AKV riikide tervishoius; olukorra kohta Guinea Vabariigis ja olukorra kohta Kesk-Aafrika Vabariigis,

–  võttes arvesse parlamentaarse ühisassamblee poolt 29. novembril 2012. aastal vastu võetud resolutsioone järgmistel teemadel: Somaalia poliitilise ja humanitaarkriisi lahendamine ning Euroopa Liidu ja AKV riikide rühma ees seisvad raskused; info- ja kommunikatsioonitehnoloogial põhinev ettevõtlus ning selle mõju AKV riikide arengule; energia kättesaadavuse tähtsus jätkusuutliku majandusarengu seisukohalt ja aastatuhande arengueesmärkide saavutamine,

–  võttes arvesse parlamentaarse ühisassamblee poolt 30. mail 2012. aastal vastu võetud resolutsioone järgmistel teemadel: Liibüa konflikti poliitiline mõju naabruses asuvatele AKV riikidele ja ELi riikidele; hindade volatiilsus, maailma põllumajandustoodete turgude toimimine ja mõju toiduga kindlustatusele AKV riikides; kaevandustegevuse sotsiaalne ja keskkonnamõju AKV riikides,

–  võttes arvesse 19. juulil 2013. aastal Nigeerias Abujas parlamentaarse ühisassamblee Lääne-Aafrika piirkondlikul kohtumisel vastu võetud kommünikeed(13),

–  võttes arvesse 16. veebruaril 2013. aastal Dominikaani Vabariigis Santo Domingos parlamentaarse ühisassamblee Kariibi piirkondlikul kohtumisel vastu võetud kommünikeed(14),

–  võttes arvesse 20. juulil 2012. aastal Samoal Apias parlamentaarse ühisassamblee Vaikse ookeani piirkondlikul kohtumisel vastu võetud kommünikeed(15),

–  võttes arvesse 24. veebruaril 2012. aastal Sambias Lusakas parlamentaarse ühisassamblee Lõuna-Aafrika piirkondlikul kohtumisel vastu võetud kommünikeed(16),

–  võttes arvesse 19. juunil 2013. aastal vastu võetud valimisvaatlusmissioonidel osalevate AKV–ELi parlamentaarse ühisassamblee liikmete tegevusjuhendit,

–  võttes arvesse ÜRO 18. septembri 2000. aasta aastatuhande deklaratsiooni, milles sätestatakse aastatuhande arengueesmärgid kui rahvusvahelise üldsuse poolt vaesuse kõrvaldamiseks ühiselt kehtestatud kriteeriumid,

–  võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Muutuste kava ELi arengupoliitika mõju suurendamiseks” (COM(2011)0637),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse arengukomisjoni raportit (A8-0012/2015),

A.  arvestades, et AKV–ELi parlamentaarsel ühisassambleel on ainulaadne staatus, kuna see on ainus mitmepoolne parlamentidevaheline assamblee, mis on loodud rahvusvahelise lepingu (Cotonou lepingu) alusel;

B.  arvestades, et parlamentaarsest ühisassambleest on kujunenud tõeline parlamentaarne assamblee, mis pakub foorumit avatud ja avameelseks aruteluks arengukoostöö kesksetel teemadel ning annab olulise panuse AKV riikide ja ELi võrdväärsesse partnerlusse;

C.  arvestades, et AKV riikide rühma liikmete ja ELi vahelise Cotonou lepingu keskne eesmärk on vaesuse vähendamine ja lõplik kaotamine; arvestades, et koostööga tuleks edendada ka majandusarengut, mis on püsiva rahu ja julgeoleku ning AKV riikide demokraatliku ja poliitilise stabiilsuse alus;

D.  arvestades, et 2013. aastal korraldati teabekogumismissioon Malisse eesmärgiga paremini mõista riigi ebakindlat olukorda, Libeeriasse eesmärgiga edendada poliitilist dialoogi Cotonou lepingu artikli 8 kohaselt ning Haitisse eesmärgiga vaadelda ülesehitamist ja poliitilist olukorda;

E.  arvestades, et pärast seda, kui assamblee võttis vastu valimisvaatlusmissioonidel osalevate liikmete tegevusjuhendi, saavutati uus hoog, mis aitab luua lisaväärtust, näiteks parlamentaarse ühisassamblee ühismissioonid Mali presidendivalimiste ning Madagaskari parlamendivalimiste ja presidendivalimiste teise vooru vaatlemiseks;

F.  arvestades, et Cotonou partnerluslepingu muutmine 2010. aastal tugevdas parlamentaarse ühisassamblee rolli ja piirkondlikku mõõdet;

G.  arvestades, et tuleks tagada parlamentaarse ühisassamblee täielik kaasamine Cotonou lepingu artikli 8 kohaselt peetavasse poliitilisse dialoogi;

H.  arvestades, et tähtis oleks ergutada põhjalikust analüüsist lähtuvat korrapärast mitteametlikku dialoogi oluliste ametlike ja mitteametlike osaliste eri kategooriatega AKV-ELi ringkondades (parlamentaarse ühisassamblee, AKV-ELi ministrite nõukogu, AKV-ELi erasektori ja kodanikuühiskonna dialoog) ja muudes ringkondades, millel puuduvad AKV-ELi sfääris otsesed huvid;

I.   arvestades, et aastatel 2003–2013 toimusid peaaegu kõik parlamentaarse ühisassamblee Euroopa istungjärgud põhimõtteliselt Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigina tegutsevas liikmesriigis; arvestades, et sellega seoses peavad rotatsiooni korras vahetuvad eesistujariigid täitma Cotonou partnerluslepingu raames võetud kohustusi;

J.  arvestades, et nn BRIC-riikide (Brasiilia, Venemaa, India, Hiina ja Lõuna-Aafrika) ja teiste tärkava turumajandusega riikide osatähtsuse kiire kasv kogu maailmas ja AKV riikides ning piirkondades avaldab AKV rühmale ja AKV-ELi suhetele aina suuremat mõju;

K.  arvestades, et Euroopa Parlamendi juhatuse kinnitatud uue lähetuste eeskirja kohaselt ei saa parlamendi akrediteeritud assistendid enam koos parlamendiliikmetega parlamentaarse ühisassamblee täisistungitel osaleda, mis mõjutab tugevasti parlamentaarset tööd;

1.  peab rõõmustavaks, et parlamentaarne ühisassamblee kui üks Cotonou lepingu ühisinstitutsioon pakub jätkuvalt raamistikku Euroopa Parlamendi liikmete ja AKV riikide parlamentide liikmete vaheliseks avatud, demokraatlikuks ja ulatuslikuks dialoogiks lepingu rakendamise ja sealhulgas Euroopa Arengufondi raames tehtava arengukoostöö kontrolli ning majanduspartnerluslepingute sõlmimise ja rakendamise teemal; väljendab heameelt asjaolu üle, et parlamentaarne ühisassamblee suudab olla foorum, kus saab avameelselt ja avatult arutada keerulistel ja vastuolulistel teemadel; nõuab seetõttu, et Cotonou lepingut asendavasse järgmisse lepingusse lisataks selgesõnaline nõue mitte lubada seksuaalse sättumuse või soolise identiteedi alusel diskrimineerimist, nagu Euroopa Parlament on korduvalt nõudnud;

2.  rõhutab poliitilise dialoogi tugevdamise vajadust ja sellega seoses rõhutab parlamentaarse ühisassamblee rolli Cotonou lepingu artiklis 9 esitatud põhimõtete, eelkõige õigusriigi ja hea valitsemistavaga seotud põhimõtete edendamisel ja kaitsmisel;

3.  rõhutab lisaväärtust, mida annab parlamentaarse ühisassamblee istungjärkude korraldamine Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigina tegutsevates liikmesriikides ning peab vajalikuks seda rotatsiooni tulevikus jätkata; väljendab muret ebasoodsate asjaolude pärast, mille tõttu eesistujariik Iirimaa otsustas mitte võõrustada parlamentaarse ühisassamblee 25. istungjärku; avaldab samas tunnustust Taani valitsusele, kes nõustus võõrustama äärmiselt edukat 23. istungjärku Horsensis, kus kohalike elanike ja AKV delegaatide vahel loodi kultuurilised ja hariduslikud sidemed; peab väga kahetsusväärseks mõne Euroopa Liidu Nõukogu eesistujana tegutsenud või tulevikus tegutseva liikmesriigi ükskõiksust parlamentaarse ühisassamblee istungjärkude võõrustamise suhtes; kutsub kõiki rotatsiooni korras Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigina tegutsevaid ELi liikmesriike üles parlamentaarse ühisassamblee istungjärkude ettevalmistamises, korraldamises ja võõrustamises suuremal määral osalema;

4.  rõhutab, kui olulised on parlamentaarse ühisassamblee koosolekud, sealhulgas alaliste komiteede koosolekud, peab kahetsusväärseks, et ELi liikmete ja AKV liikmete osalus on sageli ebavõrdne, ja tunneb muret Euroopa Parlamendi liikmete osaluse vähenemise pärast, eelkõige hääletustel; märgib, et võrdsemalt on osaletud missioonidel, nagu piirkondlikud koosolekud, ning loodab, et seda eeskuju järgitakse tulevikus ka parlamentaarse ühisassamblee koosolekutel Brüsselis;

5.  tuletab meelde liidu eelmise välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning komisjoni asepresidendi lubadust, mille kohaselt Euroopa Liidu Nõukogu peaks olema assamblee istungjärkudel esindatud ministrite tasandil, ning kutsub ametisseasuvat välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat ning komisjoni asepresidenti üles seda lubadust täitma;

6.  tuletab meelde AKV-ELi ministrite nõukogu kohustust esitada assambleele Cotonou lepingu rakendamist käsitlev iga-aastane aruanne, mis peaks sisaldama poliitilisi, sotsiaalmajanduslikke ja keskkonnamõju teemalisi elemente, mitte lihtsalt ülevaadet toimunud koosolekutest;

7.  tuletab meelde, et vastavalt Cotonou lepingu artikli 14 kohaselt püüavad ühisinstitutsioonid tagada teabe kooskõlastatuse, ühtsuse ja täiendavuse ning tõhusa ja vastastikuse teabevahetuse; on arvamusel, et kuna Euroopa Parlamendi president on kutsutud Euroopa Ülemkogu kohtumistele, peaks parlamentaarse ühisassamblee kahel kaaspresidendil olema võimalus osaleda AKV-ELi ministrite ühisnõukogu istungitel; kutsub liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat ning komisjoni asepresidenti üles praegust koostööd veelgi tõhustama ja tagama, et parlamentaarne ühisassamblee kutsutakse järgmisel ühisnõukogul osalema;

8.  rõhutab AKV riikide parlamentide, kohalike ametiasutuste ja valitsusväliste osalejate otsustavat rolli riiklike ja piirkondlike strateegiadokumentide ettevalmistusetappides ja järelevalves ning Euroopa Arengufondi rakendamises; palub komisjonil ja AKV riikide valitsustel tagada nende kaasamine, esitades AKV riikide parlamentidele õigeaegselt kogu kättesaadava teabe ja abistades neid demokraatliku kontrolli täideviimisel, eelkõige suutlikkuse suurendamise kaudu;

9.  võtab teadmiseks Euroopa Parlamendi arengukomisjoni töörühmade töö AKV riikide ja piirkondade programmidokumentide hindamise ja järelevalve kontrollimisel 11. Euroopa Arengufondi raames ning palub, et kehtestataks selle protsessi kohta ühisassamblee liikmetele aruandmise menetlus;

10.  tunnustab parlamentaarse ühisassamblee juhatust tegevuse laiendamise eest, et mitte käsitleda üksnes haldusküsimusi, ning koosolekutel ka poliitiliste arutelude pidamise eest, lisades Brüsseli ja Addis Abeba koosolekute päevakorda mõlemale poolele olulised sisulised küsimused, nagu AKV-ELi suhete tulevik pärast 2020. aastat; kutsub üles seda tava tulevikus jätkama;

11.  kutsub parlamentaarse ühisassamblee juhatust üles assamblee töökava ja selle alaliste komiteede aruannete valikut strateegilisemalt kujundama, hoolitsedes selle eest, et aruanded oleksid assamblee strateegiliste eesmärkidega tihedalt seotud ja toetaksid eelkõige läbirääkimisi 2015. aasta järgse raamistiku ning ELi-AKV 2020. aasta järgsete suhete üle;

12.  kordab, et on sügavalt mures mitme AKV riigi ja piirkonna halveneva poliitilise ja humanitaarolukorra ning sealhulgas selle olukorraga eri tasanditel kaasnevate riigisiseste ja -väliste tagajärgede pärast ning väljendab solidaarsust mõjutatud elanikkonnaga; kutsub parlamentaarset ühisassambleed üles jätkama olukorra jälgimist kriisis olevates AKV riikides, pöörama suuremat tähelepanu riikide ebakindlale olukorrale ning kutsuma AKV ja ELi riike üles kooskõlastatult võitlema ebolaviiruse puhangu vastu Lääne-Aafrikas;

13.  väljendab heameelt parlamentaarse ühisassamblee järjest parlamentaarsema ja seega poliitilisema iseloomu ning selle liikmete järjest aktiivsema rolli ja arutelude parema kvaliteedi üle, mis aitavad AKV-ELi partnerlusele otsustavalt kaasa; kutsub parlamentaarset ühisassambleed üles tugevdama inimõiguste teemalist dialoogi kooskõlas ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni ja Cotonou lepinguga ning seda järjekindlalt oma tegevuskavas hoidma;

14.  juhib tähelepanu asjaolule, et praegu peetakse arutelu AKV-ELi 2020. aasta järgsete suhete ja AKV riikide rühma tuleviku üle ning rõhutab, et parlamentaarsel ühisassambleel peaks selles protsessis olema tähtis roll; rõhutab sellega seoses ühise põhjaliku ja tugevdatud parlamentaarse järelevalve vajadust, sõltumata lõpptulemusest; nõuab, et Cotonou lepingut asendavasse järgmisse lepingusse lisataks Euroopa Parlamendi poolt mitmel korral rõhutatud selgesõnaline nõue mitte lubada seksuaalse sättumuse või soolise identiteedi alusel diskrimineerimist;

15.  kordab, et on tõsiselt mures mõnedes AKV riikides vastu võetud või arutamisel olevate õigusaktide üle, millega jätkatakse homoseksuaalsuse kriminaliseerimist; nõuab, et parlamentaarne ühisassamblee selle teema oma arutelude päevakorda võtaks; nõuab, et läbirääkijad tugevdaksid tingimatute inimõiguste põhimõtet ja sellele vastavate normide mittejärgimise korral rakendatavaid sanktsioone, pidades muu hulgas silmas diskrimineerimist soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse, seksuaalse sättumuse või soolise identiteedi alusel ning HIVi/AIDSi haigestunud inimeste diskrimineerimist;

16.  on seisukohal, et Cotonou järgne arutelu peaks võimaldama põhjalikult analüüsida praeguse lepingu tugevaid ja nõrku külgi AKV riikide säästva sotsiaalmajandusliku arengu seisukohast; on ühtlasi veendunud, et AKV-ELi tulevased suhted ja majanduskoostöö, samuti kaubandus- ja investeerimiskokkulepped peaksid aitama tagada, et ükski AKV riik ei jää teistest nõrgemale positsioonile;

17.  palub parlamentaarse ühisassamblee juhatusel nimetada ühisassamblees kaks alalist poliitikavaldkondade arengusidususe kaasraportööri, kes teeksid tihedat koostööd Euroopa Parlamendi sama valdkonna alalise raportööriga ning esitaksid kaks korda aastas aruande muudetud Cotonou lepingu artikli 12 kohaldamise kohta;

18.  on seisukohal, et paralleelselt parlamentaarse ühisassamblee istungjärkudega tuleks korraldada kohtumisi asjaomastes riikides tegutsevate kodanikuühiskonna organisatsioonidega, et saada olukorrast laiem ülevaade, hõlmata nende organisatsioonide kogemuste- ja tegevuspagas koos parima tavaga ning nendega tihedamad sidemed sõlmida;

19.  rõhutab, et AKV riikidega sõlmitavad majanduspartnerluslepingud peaksid täitma arengueesmärke, mis kajastavad nii riikide ja piirkondade huvisid kui ka elanikkonna vajadusi, et vähendada vaesust, saavutada aastatuhande arengueesmärgid ja tagada põhiliste inimõiguste austamine, kaasa arvatud sotsiaalmajanduslikud õigused, nagu õigus toidule ja põhilistele avalikele teenustele;

20.  soovitab AKV-ELi parlamentaarsel ühisassambleel ühiselt kujundada 2015. aasta järgset arenguraamistikku; ergutab parlamentaarse ühisassamblee liikmeid alustama läbirääkimisi uute säästva arengu eesmärkide üle;

21.  väljendab heameelt asjaolu üle, et 2012. ja 2013. aastal toimusid edukad piirkondlikud kohtumised, nagu on ette nähtud Cotonou lepingus ja parlamentaarse ühisassamblee töökorras; tunnistab, et need kohtumised võimaldavad tõelist arvamuste vahetust piirkondlike küsimuste, sealhulgas konfliktide ennetamise ja lahendamise, piirkondliku integratsiooni ja koostöö teemadel ning läbirääkimiste pidamist WTO eeskirjadele vastavate majanduspartnerluslepingute üle; kiidab Nigeerias, Dominikaani Vabariigis, Samoas ja Sambias toimunud edukate kohtumiste korraldajaid;

22.  rõhutab, kui olulised on parlamentaarse ühisassamblee istungjärkude ajal toimuvad seminarid, mis täiendavad täiskogu arutelusid; kutsub assamblee vastu võetud resolutsioonide ja otsuste järelmeetmete kontrollimise eest vastutavat juhatust üles oma rolli tugevdama ja võtma järelmeetmeid koos asjaomase alalise komitee esimehe ja raportööriga;

23.  väljendab heameelt parlamentaarse ühisassamblee Euroopa Parlamenti esindava kaaspresidendi osalemise üle ELi arenguministrite mitteametlikel kohtumistel ning AKV riigipeade ja valitsusjuhtide seitsmendal tippkohtumisel;

24.  kutsub komisjoni üles jätkama eelnevate kirjalike vastuste esitamist assamblee igal istungjärgul esitatavatele suuliselt vastatavatele küsimustele;

25.  palub riikidel, kes ei ole seda veel teinud, ratifitseerida muudetud Cotonou leping;

26.  kiidab volinik Piebalgsi pühendunud ja kvaliteetse osalemise eest parlamentaarse ühisassamblee töös;

27.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, AKV ministrite nõukogule, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ning komisjoni asepresidendile, parlamentaarse ühisassamblee juhatusele ning Taani, Suriname, Iirimaa ja Etioopia valitsusele ja parlamendile.

(1) EÜT L 317, 15.12.2000, lk 3.
(2) ELT L 287, 28.10.2005, lk 4.
(3) ELT L 287, 4.11.2010, lk 3.
(4) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0273.
(5) ELT C 231, 26.9.2003, lk 68.
(6) ELT C 64, 4.3.2014, lk 38.
(7) ELT L 77, 15.3.2014, lk 44.
(8) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0571.
(9) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0076.
(10) ELT L 266, 5.9.2014, lk 145.
(11) ELT L 266, 5.9.2014, lk 158.
(12) ELT L 266, 5.9.2014, lk 147.
(13) APP 101.509.
(14) APP 101.351.
(15) http://www.europarl.europa.eu/intcoop/acp/2012_samoa/pdf/apia_communique_fin_en.pdf
(16) http://www.europarl.europa.eu/intcoop/acp/2012_lusaka/pdf/lusaka_communique_final_en.pdf

Õigusalane teave