Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2014/2258(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0136/2015

Esitatud tekstid :

A8-0136/2015

Arutelud :

PV 19/05/2015 - 9
CRE 19/05/2015 - 9

Hääletused :

PV 21/05/2015 - 7.5
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2015)0214

Vastuvõetud tekstid
PDF 187kWORD 85k
Neljapäev, 21. mai 2015 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika rahastamine
P8_TA(2015)0214A8-0136/2015

Euroopa Parlamendi 21. mai 2015. aasta resolutsioon ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika rahastamise kohta (2014/2258(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu V jaotist ning eriti selle artikleid 21, 24, 41, 42, 43, 44, 45 ja 46,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

–  võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020(1),

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(3) ja selle hilisemaid muudatusi,

–  võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja eriaruannet nr 18/2012 „Euroopa Liidu poolt Kosovole õigusriigi valdkonnas antud abi”,

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 18. detsembri 2013. aasta järeldusi,

–  võttes arvesse nõukogu 25. novembri 2013. aasta ja 18. novembri 2014. aasta järeldusi ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika kohta,

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ja kõrge esindaja ning Euroopa Kaitseagentuuri juhi 7. juulil 2014 esitatud eduaruannet Euroopa Ülemkogu 2013. aasta detsembri järelduste rakendamise kohta,

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ja kõrge esindaja ning komisjoni ühisteatist „ELi terviklik lähenemisviis väliskonfliktidele ja -kriisidele” ja nõukogu 12. mai 2014. aasta sellega seotud järeldusi,

–  võttes arvesse Euroopa Kaitseagentuuri 2014. aasta aruannet ja 2013. aasta finantsaruannet,

–  võttes arvesse oma 3. aprilli 2014. aasta resolutsiooni ELi tervikliku lähenemisviisi ja selle mõju kohta ELi välistegevuse järjepidevusele(4),

–  võttes arvesse 11. detsembril 1999. aastal Helsingis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel vastu võetud eesistujariigi järeldusi (peaeesmärk 2003. aastaks) ja 17. mail 2004. aastal nõukogu poolt heaks kiidetud peaeesmärki 2010. aastaks,

–  võttes arvesse tsiviilvõimekuse parandamise teemalisel ministrite konverentsil heaks kiidetud ning 19. novembril 2007 üldasjade ja välissuhete nõukogu poolt teadmiseks võetud tsiviilpeaeesmärki 2010. aastaks,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 55 kohaseid väliskomisjoni ja eelarvekomisjoni ühisarutelusid,

–  võttes arvesse väliskomisjoni ja eelarvekomisjoni raportit (A8-0136/2015),

A.  arvestades, et liidus ja väljaspool liitu valitsev üha keerulisem julgeolekuolukord, mida iseloomustavad uued riskid ja ohud, millega ükski liikmesriik ei suuda üksi toime tulla, nõuab ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) tugevdamist, et muuta see efektiivsemaks poliitikavahendiks ning ELi kodanike turvalisuse ning Euroopa huvide ja väärtuste edendamise tõeliseks tagajaks; arvestades, et EL peab muutma oma välispiirid turvalisemaks;

B.  arvestades, et kaitsekulutuste eelarve kärped ja praegu esinev dubleerimine nõuavad ÜJKP missioonide ja operatsioonide rahastamise ümberkaalumist, eelarveeraldiste paremat ja kulutõhusamat kasutamist ning kõigi tsiviil- ja sõjaliste missioonide ja operatsioonide nõuetekohase demokraatliku kontrolli tagamist ELi institutsioonide tasandil;

C.  arvestades, et Euroopa Ülemkogu otsustas 2013. aasta detsembris uurida ELi missioonide ja operatsioonide finantsaspekte ning muu hulgas läbi vaadata Athena mehhanismi, et tagada sellised menetlused ja eeskirjad, mis võimaldavad liidul ELi tsiviilmissioone ja sõjalisi operatsioone korraldada kiiremini, paindlikumalt ja tõhusamalt;

D.  arvestades, et Lissaboni lepingu sätete kohaselt on ELi kõrge esindaja ka komisjoni asepresident, Euroopa Kaitseagentuuri juht ja Euroopa Liidu välisasjade nõukogu eesistuja; arvestades, et ELi lepingu artikli 45 kohaselt täidab Euroopa Kaitseagentuur „vajaduse korral […] oma ülesandeid koostöös komisjoniga”;

1.  märgib, et EL ja selle liikmesriigid on erinevate rahu- ja kriisiohjamise operatsioonide suurrahastajad kogu maailmas, aga ÜJKP tsiviil- ja sõjaliste missioonide ning operatsioonide tarbeks läheb väga väike osa kogu rahastusest; tunnistab ÜJKP sekkumiste tähtsust rahu saavutamiseks ja ergutab liikmesriike, et nad võtaksid selgema hoiaku konfliktide ennetamise, konfliktijärgse ülesehitustöö ja kestva rahu säilitamise suhtes konfliktidest vaevatud piirkondades; on veendunud, et EL ei saa endale lubada ainult kriisijärgsetele või kriisist väljumist toetavatele vahenditele keskendumist;

2.  kutsub komisjoni asepresidenti ja kõrget esindajat ning liikmesriike üles kasutama täiel määral Lissaboni lepingu potentsiaali, eelkõige selle artiklit 44 ÜJKP missiooni täitmise kohta liikmesriikide rühma poolt ja artiklit 46 alalise struktureeritud koostöö kohta, et kasutada ÜJKP missioone ja operatsioone kiiremini ja paindlikumalt; 

3.  peab murettekitavaks, et vaatamata iga-aastasele umbes 190 miljardi euro suurusele kombineeritud kaitse-eelarvele ei suuda liikmesriigid ikka veel täita 1999. aastal Helsingis seatud peaeesmärke; tuletab meelde ELi püstitatud ambitsioonikaid tsiviilpeaeesmärke; nõuab ELi tegeliku osaluse tugevdamist kaitsevaldkonnas NATO raames ja peab kahetsusväärseks, et puudub doktriin, mis võimaldaks tegelikult täita Euroopa Liidu lepingu artiklis 43 loetletud ülesandeid (laiendatud „Petersbergi ülesanded”); toetab kindlalt julgeoleku- ja kaitseküsimuste põhjalikumat koordineerimist ja tihedamat kaitsekoostööd ELi liikmesriikide vahel ja ELi tasandil NATO raames, eelkõige ressursside, võimekuse ja varade ühendamise ja ühise kasutamise osas; kutsub komisjoni üles viima võimalikult kiiresti läbi analüüsi puudujääkide ja vajaduste kohta julgeoleku- ja kaitsevaldkonnas;

4.  märgib, et ÜJKP tsiviilmissioonide rahastamise maht ELi eelarve ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) peatükis on viimaste aastatega vähenenud ning püsib aastateks 2014–2020 kavandatud mitmeaastase finantsraamistiku osana eeldatavasti stabiilsena; peab kahetsusväärseks, et tsiviilmissioonidele on negatiivselt mõjunud maksete assigneeringute üldine nappus, mis on komisjoni sundinud leevendava meetmena 2015. aastasse edasi lükkama 22 miljoni euro suuruse makse; väljendab aga rahulolu asjaolu üle, et on välja selgitatud kulude kokkuhoiu võimalus umbes 16 miljoni euro ulatuses, mis võimaldab rahastada uusi missioone, kui see peaks lähemas tulevikus vajalikuks osutuma;

Kulude kokkuhoiu ja tõhususe suurendamise algatused

5.  tunnustab konkreetseid meetmeid ja pragmaatilisi lahendusi, mida komisjon on finantseeskirjade olemasolevas raamistikus viimasel ajal rakendanud, et ÜJKP tsiviilmissioonide rahastamismenetlusi lühendada; peab aga kahetsusväärseks ikka veel esinevaid suuri viivitusi ÜVJP raames ÜJKP missioonide tarbeks vajalike teenuste ja varustuse hankimisel, mis on osalt tingitud nõukogus otsuste vastuvõtmise protsessi sagedasest aeglusest, aga teataval määral ka ühise käsitluse puudumisest ÜJKP missioonide suhtes finantseeskirjade kohaldamisel, ning peab kahetsusväärseks nende asjaolude negatiivset mõju missioonide toimimisele ja töötajatele ning potentsiaalselt missioonide turvalisusele;

6.  palub komisjonil tungivalt need puudused kõrvaldada, töötades välja eraldi vormi ÜJKP tsiviilmissioonide finantseeskirjade kohta ja kohandades olemasolevaid suuniseid nende vajadustele vastavaks, et soodustada missioonide kiiret, paindlikku ja tõhusamat korraldamist ning samal ajal kindlustada ELi ressursside usaldusväärne finantsjuhtimine ning liidu finantshuvide asjakohane kaitse; on seisukohal, et eelarve tuleks delegeerida tsiviiloperatsioonide ülemale, sarnaselt delegeerimisega ELi delegatsioonide juhtidele;

7.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles esitama iga-aastast hinnangut julgeoleku- ja kaitsepoliitikale eraldatud kogukulude kohta, mis hõlmab eelkõige riigihankemenetluste läbipaistvat esitamist, et hallata sellele valdkonnale eraldatud eelarvet tulevikus võimalikult tõhusalt;

8.  soovitab tungivalt luua ühistalituste keskuse ja koos sellega integreeritud ressursihalduse süsteemi, mis peaksid aitama tsiviilmissioone kiiremini tegutsemisvalmis seada ja nende kulutõhusust suurendada; peab kahetsusväärseks asjaolu, et seni on see algatus ummikusse jooksnud; võtab teadmiseks, et praegu kaalutakse missioonide toetamise platvormi loomist, kuid kutsub komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles jätkama pingutusi tõelise ühistalituste keskuse loomiseks;

9.  on veendunud, et Euroopa välisteenistuse tsiviilmissioonide plaanimise ja juhtimise teenistuse halduskulude eelarve pidevaid piiranguid tuleks leevendada, kuna iga-aastane eelarveeraldis on liiga väike, et katta kõigi planeerimis-, juhtimis- ja tugiülesannete täitmist, eriti ajal, kui mitut missiooni alustatakse peaaegu üheaegselt;

10.  on seisukohal, et ÜJKP alalist ladu, mille kaudu praegu teenindatakse üksnes ÜJKP uusi tsiviilmissioone, tuleks kiiresti täiustada – suurendada selle tegevusulatust, nii et see hõlmaks ka käimasolevaid missioone, ja parandada laos oleva varustuse kättesaadavust ja mitmekesisust; teeb ettepaneku, et ÜJKP ladu haldaks tulevane ühistalituste keskus;

11.  rõhutab, et kooskõlas liikmesriikide mitmete asjakohaste kohustustega (nt tsiviilpeaeesmärk 2010. aastaks või tsiviilvõimete arendamise mitmeaastane tööprogramm) on missioonidele vaja tagada piisavalt töötajaid; peab aga kahetsusväärseks raskusi piisava hulga kvalifitseeritud inimeste värbamisel – ja hoidmisel; soovitab laialdaselt kasutada kiirelt mobiliseeritavaid tsiviilreageerimisrühmi, kuna see suurendaks ELi kiirreageerimisvõimet, hõlbustaks missioonide kiiret ettevalmistamist ning tõstaks liidu kriisiohjamise ja kriisidele reageerimise tulemuslikkust;

12.  peab kahetsusväärseks, et ÜJKP tsiviilmissiooni personali julgeolekut tagavate eraettevõtjate valimise protsessi iseloomustab läbipaistmatus ja suured kulud; nõuab ÜJKP tsiviilmissioonide tarvis julgeoleku raamlepingu koostamist, et vähendada erasektori turvaettevõtjate nõutavat tasu ja suurendada valikuprotsessi läbipaistvust; on veendunud, et selles valdkonnas tuleks eelistada Euroopa ettevõtjaid;

Sidusus ja vastastikune täiendavus

13.  on seisukohal, et ÜJKP on osa laiemast ÜVJP välismõõtmest ning ELi välistegevusest tervikuna, samuti ühise turu- ja tööstus-, kosmose-, teadus- ja arengupoliitika sisemõõtme osa; on veendunud, et mastaabisäästu saavutamiseks ja ELi vahendite mõju maksimeerimiseks tuleks tagada eri vahendite sidusus ja vastastikune täiendavus; on veendunud, et ELil on rohkem vahendeid ja suurem mõjupotentsiaal kui mis tahes teisel rahvusülesel institutsioonil, kuna liidu julgeoleku- ja kaitsepoliitikat saab tugevdada tervikliku lähenemisega, seostatuna ELi muud tüüpi vahendite ja rahastamismehhanismidega; on seetõttu kindlalt seisukohal, et ÜVJP vahendeid tuleks kasutada arukamalt, eelkõige ÜJKP vahendite ja mitmesuguste komisjoni juhitavate ELi rahastamisprogrammide parema kooskõlastamise kaudu;

14.  nõuab vajaduse korral sõjalise ja tsiviilvaldkonna paremat koostoimet ning eriti selle arvessevõtmist kavandamisprotsessi alguses eelkõige ruumide, meditsiiniteenuste, logistika, transpordi ja missioonide turvalisuse valdkonnas, kusjuures tuleb austada erisuguseid käsuliine ning teha selget vahet tsiviilmissioonide ja sõjaliste operatsioonide olemuse, eesmärkide ja töökorra vahel;

15.  rõhutab sääste, mis võivad tuleneda ELi tasandil sõjalise valdkonna, sealhulgas transpordi, väljaõppe ja meditsiinilise abi koostoime edendamisest; toonitab Euroopa Kaitseagentuuri rolli ELi liikmesriikide seas kaitsevarustuse ja mobiliseerimissuutlikkuse koostalitlusvõime ja koostoime edendamise missioonis, kuid taunib kindlalt asjaolu, et kuigi kaitseagentuuri juhib komisjoni asepresident ja kõrge esindaja, tegutseb agentuur endiselt nõukogu egiidi all ning kõik selle rahalised vahendid tulevad väljastpoolt liidu eelarvet, mistõttu ei kohaldata selle suhtes Euroopa demokraatlikku kontrolli;

16.  hindab positiivselt kriisiohjamismenetluste läbivaatamist, milles lepiti kokku 2013. aastal, kuna selle tulemusena parandati ÜJKP missioonide kavandamist ja algatamist; rõhutab aga, et tuleb teha rohkem pingutusi, et jagu saada visalt püsivatest nn suletud tornidest, mis hoiavad ELi välispoliitikaaparaadi eri osi üksteisest lahus;

17.  kutsub komisjoni üles looma alalisi finantsmenetlusi komisjoni, Euroopa välisteenistuse, Euroopa Kaitseagentuuri, Euroopa Kosmoseagentuuri ja liikmesriikide vaheliseks koostööks ÜJKP ning ühise turu-, tööstus-, kosmose-, teadus- ja arengupoliitika valdkonnas; kutsub komisjoni ja nõukogu üles kehtestama alalisi finantseeskirju, et ühendada ELi sisejulgeoleku osalejad (nt Frontex, Europol, Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeamet) välisjulgeoleku osalejatega (nt Euroopa Kaitseagentuur, Euroopa välisteenistus);

18.  tunneb heameelt ÜJKP uuringute katseprojekti elluviimise üle, mille on ühiselt korraldanud komisjon ja Euroopa Kaitseagentuur, nagu pakkus välja Euroopa Parlament 2015. aasta eelarves, et agentuur täidaks liidu eesmärke ja liidu eelarvet; peab sellega seoses kahetsusväärseks, et komisjon ei ole esitanud Euroopa Parlamendile hinnangut ELi toimimise lepingu artikli 185 potentsiaali kohta, nagu nõuti Euroopa Parlamendi 21. novembri 2013. aasta resolutsioonis Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi kohta(5);

19.  tunneb heameelt komisjoni Euroopa kaitse- ja julgeolekusektori teatise rakendamise tegevuskava üle, mis võeti vastu 24. juunil 2014; palub sellega seoses komisjonil anda sidusrühmade hindamises ülevaade, kuidas on võimalikud toetusesaajad ning riigi ja piirkondliku tasandi haldusasutused valmis kasutama viidatud meetmeid (Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid, Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond, Interreg V); peab sellega seoses kahetsusväärseks, et komisjon on võib-olla jäänud oma ettepanekutega hiljaks, et mõjutada seda, kuidas riigi ja piirkondliku tasandi haldusasutused vahendeid eraldavad, või suunata ELi vahendid ümber Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi (EDTIB) tugevdamiseks;

20.  tunnustab väljaõpet ja varustamist edendavat algatust, mis ülemineku- või väljumisstrateegia osana aitaks kindlustada partnerite võimekuse arendamist, hõlbustades erinevate seadmete ja mittesurmava varustuse rahastamist kolmandate riikide julgeoleku- ja kaitsejõudude tarbeks, ning toetab Euroopa välisteenistuse ja komisjoni ühist käsitlust selles küsimuses; toetab projektiüksuste loomist, millesse saaksid panustada huvitatud liikmesriigid või kolmandad riigid ning mis aitaksid projektide toetamisega tagada vastuvõtvate riikide julgeolekuvajaduste kiire rahuldamise ja vajaliku varustuse sisseostmise, ning on seisukohal, et selliseid üksuseid tuleks süsteemselt kasutada;

21.  tervitab komisjoni ettepanekuid, milles eesmärk on parandada direktiivi 2009/81/EÜ (riigihankelepingute kohta) ja direktiivi 2009/43/EÜ (kaitseotstarbeliste toodete ühendusesisese veo kohta) rakendamist; kutsub komisjoni üles võtma arvesse asjaolu, et kaitse valdkonnas tegutsevatel Euroopa ettevõtjatel on vaja õiguslikku ja rahastamise erikorda, et nad oleksid konkurentsivõimelised ja saaksid toetada liikmesriikide jõupingutusi kaitsevõime tugevdamisel;

Sõjaliste operatsioonide rahastamine

22.  märgib, et sõjalisi operatsioone rahastavad liikmesriigid väljaspool ELi eelarvet ning ühised kulud kaetakse Athena mehhanismi kaudu; rõhutab, et Athena mehhanism on ülimalt tähtis nende operatsioonide mobiliseerimise huvides ning kujutab endast liikmesriikidevahelise solidaarsuse instrumenti, mis ergutab ÜJKP operatsioonides osalema eelkõige neid, kel rahalisi ja operatiivvahendeid napib; peab aga kahetsusväärseks, et ühiste kulude praegune osakaal on püsivalt väga väike (hinnanguliselt ligikaudu 10–15 % kõikidest kuludest) ja et põhimõttele, et iga osaleja kannab oma kulud ise, tuginev sõjaliste operatsioonide riiklike kulude ja kohustuste suur osakaal on vastuolus solidaarsuse ja koormuse jagamise põhimõttega ning sunnib liikmesriike veelgi ÜJKP operatsioonides aktiivsest osalemisest loobuma; on mures, et selline olukord, eelkõige seoses liikmesriikide tahtmatusega osaleda operatsioonijõudude loomises, takistab ÜJKP operatsioonide kiiret mobiliseerimist ja seab ohtu nende üldise tõhususe; on veendunud, et tuleks tagada sõjaliste missioonide pikaajaline rahastamine;

23.  mõistab selles kontekstis hukka, et Athena mehhanismi läbivaatamine, mis pidi toimuma 2014. aasta lõpuks, on andnud ainult väge vähe tulemusi, näiteks mobiliseerimise kiirendamiseks teatavate kulude eelrahastamise vormi korraldamine; peab kahetsusväärseks, et nõukogu ei jõudnud kokkuleppele selles, et lisada Athena mehhanismi raames süstemaatiliselt kaetavate ühiste kulude loetellu ELi lahingugruppide strateegilise lähetamise kulude rahastamine, vaid võttis selle asemel vastu ainult pikendatava otsuse kaheaastaseks perioodiks; palub Euroopa Ülemkogu järgmisel kaitseteemalisel kohtumisel kaaluda Athena raamistikku sobituvate kulude edasist laiendamist, näiteks ÜJKP operatsioonide ja missioonide mobiliseerimiskulude (jõudude majutamise taristu, vägedele operatsioonide toimumiskohtadesse sisenemise punktide loomisega seotud kulud ning vajaduse korral toidu ja kütuse julgeolekuvarud) automaatne rahastamine;

24.  toetab algatusi, millega püütakse uurida võimalusi, kuidas Athena mehhanismi tõmmata ja selle sees hallata kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide rahalisi toetusi; toetab ka ühisrahastamise võimalust, mille puhul väiksem hulk osalevaid riike rahastaks missioonide teatavaid tegevuskulusid, tingimusel et nende rahalist panust hallatakse Athena mehhanismi kaudu ning see oleks täienduseks ühistele kuludele, mitte ei asendaks neid;

25.  tuletab meelde, et Lissaboni lepinguga sai ELi ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika uusi õigussätteid, mis on praegu veel ära kasutamata; soovitab nõukogul kasutada ELi lepingu artiklit 44, mis võimaldab ÜJKP ülesandeid täita selliste riikide rühmal, kes seda soovivad ja on suutelised seda tegema; arvab, et on pakiline vajadus kiirema otsustamisprotsessi järele; on seisukohal, et sõjalise operatsiooni ad hoc-rahastamise mehhanismid peaksid hõlmama rohkem kulusid kui traditsioonilised Athena kaudu hüvitatavad ühised kulud;

26.  kutsub nõukogu üles algatama käesoleva eelarveaasta jooksul käivitusfondi loomise (nagu on ette nähtud Euroopa Liidu lepingu artikli 41 lõikega 3), mille ülesandeks oleks sõjaliste operatsioonide algetappide kiire rahastamine, kuid mis võiks toimida ka tugeva abivahendina võimekuse suurendamiseks; palub nõukogul lisaks esitada ettepanek, kuidas saaks kriisiolukorras Euroopa Parlamendiga kiiresti konsulteerida; märgib, et tsiviilmissioonide ettevalmistavate meetmete rahastamiseks on eelarves eraldi osa, kuid sõjaliste missioonide mobiliseerimine ja tõhusus jääb struktuurselt pärsituks seni, kuni ei kasutata ülalnimetatud võimalust; soovitab liikmesriikidel tungivalt osaleda ELi lepingu artikliga 46 sätestatud alalises struktureeritud koostöös, mis aitaks ka oluliselt kiiremini saavutada ELi kiirreageerimisvõime hädavajalikku paranemist; peab sellega seoses kahetsusväärseks, et nõukogu 18. novembril 2014. aastal vastu võetud süsteemse ja pikaajalise kaitsekoostöö poliitiline raamistik ei ole piisavalt sisukas, sest selles dokumendis ainult kirjeldatakse praeguseid tavasid; kutsub sellega seoses komisjoni üles esitama vajaliku ettepaneku, et selgitada, kuidas ELi eelarve võiks aidata luua alalist struktureeritud koostööd (PESCO) ja hõlbustada rahuajal sõjalist koostööd PESCO raames;

27.  peab üllatavaks, et ELi tasandil ei ole veel kasutusele võetud koostööd ja ühiskasutust edendavaid maksusoodustusi; märgib, et 2013. aasta detsembris toimunud nõukogu istungil kutsuti üles selliseid võimalusi kaaluma, ja peab kahetsusväärseks, et aasta jooksul ei ole arutelud veel viinud konkreetsete meetmete võtmiseni selles valdkonnas; märgib, et Belgia valitsus annab juba ajutise käibemaksuvabastuse teatavate Euroopa Kaitseagentuuri projektide, näiteks satelliitside ettevalmistusetappideks; on seisukohal, et sellised maksuvabastused peaksid olema endastmõistetavad ning laienema taristutele ja võimekusega seotud konkreetsetele projektidele NATOs või ELis tsiviilotstarbeliste teadusuuringute taristute jaoks olemasoleva mehhanismi eeskujul; nõuab, et töötataks välja muid algatusi, mis võiksid innustada Euroopa riikide vahelist võimekusealast koostööd;

Läbipaistvus ja aruandekohustus

28.  rõhutab, et läbipaistvus ja aruandekohustus on olulised nõuded mitte ainult demokraatliku kontrolli puhul, vaid ka ELi lipu all toimuvate missioonide adekvaatse toimimise ja usaldusväärsuse tagamiseks; rõhutab, et Euroopa Parlament peab väga tähtsaks järelevalve teostamist selle üle, kuidas on korraldatud erinevate ÜJKP missioonide ja operatsioonide eelarve; tunnustab selliseid 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes esitatud aruandlusmehhanisme nagu kvartaliaruanded ÜVJP eelarve täitmise kohta ja ÜVJP-teemalised ühised konsultatiivkohtumised; tunneb heameelt komisjoni asepresidendi ja kõrge esindaja võetud kohustuse üle puhuda nimetatud kohtumistele uus elu sisse ja lubada nende ulatuses sobival määral paindlikkust, et Euroopa Parlament oleks täielikult kursis sõjaliste missioonide ning poliitika- ja julgeolekukomitee töö ja päevakorraga; on seisukohal, et rahastamise ning missioonide ja operatsioonide läbiviimise paindlikkuse ja tõhususe suurendamine ei tohi ohustada ÜJKP sekkumistes läbipaistvuse ja vastutuse valdkonnas saavutatud häid tulemusi; kutsub komisjoni üles tõlgendama finantsmääruse artikli 49 lõike 1 punkti g laialt ja esitama iga ÜVJP peatüki alla kuuluva ÜJKP tsiviilmissiooni kohta eraldi eelarverea ning lisama automaatselt iga-aastasesse tegevusaruandesse üksikasjaliku kava iga missiooni kohta selles osalejate ja tehtud kulutuste alusel;

29.  ootab algatusi, mis aitaksid tuua selgust ja järjepidevust tsiviilmissioonide suhtes kohaldatavatesse rahastamis- ja tegevuseeskirjadesse; finantseeskirjade paindlikkuse teemal toimuvat arutelu arvesse võttes peab õigeks, et komisjon on kohustunud välja töötama eraldi vormi kõigi ÜJKP missioonide kohta ning kohandama olemasolevaid suuniseid nende vajadustele vastavalt;

Sõnadelt tegudele

30.  soovitab komisjoni asepresidendil ja kõrgel esindajal ÜJKP juhtimine enda kätte võtta ja etendada juhtivat osa nn suletud tornide lammutamisel ning tagada sealjuures kooskõlastatus nõukogu, komisjoni ja Euroopa välisteenistuse vahel ja kahe viimasena nimetatud institutsiooni kokkukuuluvus; soovitab anda ELi eriesindajatele volitused parandada ELi mitmesuguste toimijate omavahelist suhtlemist ja koostööd kohapeal, et suurendada ELi tegevuse sidusust ning muuta mitme erineva rahastamisallika olemasolust tulenevad probleemid eelisteks;

31.  on seisukohal, et Euroopa Ülemkogu järgmisel kaitseteemalisel kohtumisel tuleks kasutada võimalust korraldada põhjalik arutelu ja esitada konkreetsed ettepanekud ÜJKP missioonide ja operatsioonide rahastamiskorra reformimise asjus, et muuta need tõhusamaks ja edukamaks; nõuab tungivalt, et liikmesriigid tegutseksid vastavalt Euroopa Ülemkogu 2013. aasta detsembri kohtumisel võetud kohustustele; peab vajalikuks, et Euroopa Ülemkogu järgmisel kaitseteemalisel kohtumisel võetakse vastu konkreetsed meetmed ELi kaitsevõime tugevdamiseks NATOt täiendaval viisil, Euroopa Kaitseagentuuri toetamiseks ja konsolideerimiseks ning ühise tööstusliku ja tehnoloogilise baasi toetamiseks;

32.  kutsub komisjoni üles toetama jõupingutusi, mida liikmesriigid on teinud Euroopa Ülemkogu poolt kaitsevõime tugevdamise kohta vastu võetud otsuste elluviimiseks, pidades silmas mõnedes liikmesriikides kehtivaid eelarvepiiranguid;

o
o   o

33.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Ülemkogu eesistujale, komisjoni asepresidendile ja kõrgele esindajale, nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning NATO peasekretärile ja NATO parlamentaarse assamblee presidendile.

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.
(2) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.
(3) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(4) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0286.
(5) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0514.

Õigusalane teave