Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2015/2001(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0162/2015

Esitatud tekstid :

A8-0162/2015

Arutelud :

PV 09/06/2015 - 3
CRE 09/06/2015 - 3

Hääletused :

PV 10/06/2015 - 8.5
CRE 10/06/2015 - 8.5
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2015)0225

Vastuvõetud tekstid
PDF 190kWORD 91k
Kolmapäev, 10. juuni 2015 - Strasbourg
ELi ja Venemaa suhete seis
P8_TA(2015)0225A8-0162/2015

Euroopa Parlamendi 10. juuni 2015. aasta resolutsioon Euroopa Liidu ja Venemaa suhete hetkeseisu kohta (2015/2001(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma 13. detsembri 2012. resolutsiooni ELi ja Venemaa vahelise uue lepingu sõlmimiseks peetavaid läbirääkimisi käsitlevate Euroopa Parlamendi soovituste kohta nõukogule, komisjonile ja Euroopa välisteenistusele(1), 12. septembri 2013. aasta resolutsiooni Venemaa poolt idapartnerluse riikidele avaldatava surve kohta (Vilniuses toimuva eelseisva idapartnerluse tippkohtumise kontekstis)(2), 6. veebruari 2014. aasta resolutsiooni ELi ja Venemaa tippkohtumise kohta(3), 18. septembri 2014. aasta resolutsiooni Ukraina olukorra ning Euroopa Liidu ja Venemaa suhete hetkeseisu kohta(4) ning 12. märtsi 2015. aasta resolutsiooni Vene opositsioonijuhi Boriss Nemtsovi mõrvamise ja demokraatia olukorra kohta Venemaal,(5)

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu, välisasjade nõukogu ja G7 riigijuhtide viimase 18 kuu jooksul esitatud järeldusi ja avaldusi olukorra kohta Ukrainas ja suhete kohta Venemaaga,

–  võttes arvesse Minskis 5. ja 19. septembril 2014 ning 12. veebruaril 2015 saavutatud kokkuleppeid(6),

–  võttes arvesse NATO Walesi tippkohtumise 5. septembri 2014. aasta deklaratsiooni,

–  võttes arvesse ÜRO Peaassambleel 27. märtsil 2014 vastu võetud resolutsiooni(7) ja ÜRO Julgeolekunõukogus 17. veebruaril 2015 vastu võetud resolutsiooni(8),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A8-0162/2015),

A.  arvestades, et EL on püüdnud mitu aastat luua Venemaaga vastastikku kasulikku strateegilist partnerlust, mis põhineb sellistel ühistel väärtustel ja põhimõtetel nagu demokraatia ja õigusriik ning ühistel huvidel; arvestades, et EL on selliste suhete ja selleni viiva dialoogi suhtes jätkuvalt avatud ning soovib tagasi pöörduda koostööl põhinevate suhte juurde Venemaaga, kui Venemaa ametivõimud täidavad oma rahvusvahelisi ja õiguslikke kohustusi;

B.  arvestades, et kui Venemaa rikkus Gruusia territoriaalset terviklikkust 2008. aastal, kusjuures ta siiani okupeerib Gruusia piirkondi Abhaasiat ja Tshinvali piirkonda / Lõuna-Osseetiat ega täida kõiki oma kohustusi 2008. aasta relvarahukokkuleppe kohaselt, siis kõigele vaatamata reageeris EL sellele nii, et valis suurema koostöö mudeli jätkamaks mõlema poole huvides koostööd Venemaaga; arvestades, et piiravate meetmete võtmise asemel algatati või süvendati mitmeid tihedama koostöö algatusi, näiteks ühised ruumid, moderniseerimispartnerlus, läbirääkimised ELi ja Venemaa uue lepingu üle ning inimõigustealane dialoog;

C.  arvestades, et Venemaa on Krimmi ebaseadusliku annekteerimisega, mille EL teravalt hukka mõistis ja mida ei tunnustata, ja Ukraina vastase relvastatud konfliktiga, milles otseselt ja kaudselt osalevad sõjaväe- ja julgeolekuüksused, ning selle suveräänse ja sõltumatu naaberriigi tahtliku destabiliseerimisega põhjalikult kahjustanud oma suhteid ELiga, sest piire mitte austades ohustab Venemaa Euroopa julgeoleku aluspõhimõtteid ja rikub oma rahvusvahelisi kohustusi, eelkõige ÜRO põhikirja, Helsingi lõppakti, Budapesti memorandumit, 1990. aastal sõlmitud Pariisi uut Euroopa hartat ning kahepoolset sõpruse, koostöö- ja partnerluslepingut; arvestades, et humanitaarolukord on oluliselt halvenenud Krimmis ja Ida-Ukrainas, kus mitu tuhat inimest on surma saanud;

D.  arvestades, et Venemaa on otseselt või kaudselt osaline mitmes külmutatud konfliktis oma naabruses – Transnistrias, Lõuna-Osseetias, Abhaasias ja Mägi-Karabahhis –, mis tõsiselt takistab nende naaberriikide arengut ja stabiilsust ning lähenemist Euroopa Liidule;

E.  arvestades, et Venemaa Föderatsioon on kandnud musta nimekirja 89 ELi poliitikut – nende hulgas endised ja praegused Euroopa Parlamendi liikmed – ja ametnikku ega luba neil Venemaale siseneda;

F.  arvestades, et Venemaa, eirates heanaaberlike suhete vaimu, rikkudes rahvusvahelist õigust, rahvusvahelisi reegleid ja norme ning lähtudes doktriinist, mille kohaselt on tal oma meelest õigus kaitsta kaasmaalasi välismaal, on võtnud sihilikult meetmeid, mille eesmärk on naaberriikide destabiliseerimine, kasutades selleks ebaseaduslikke kaubandusembargosid või sõlmides liitumislepinguid separatistlike ja lahkulöönud regioonidega;

G.  arvestades, et reaktsioonina Krimmi ebaseaduslikule annekteerimisele ja Venemaa algatatud Ukraina-vastasele hübriidsõjale on EL võtnud etapiviisiliselt vastu mitmeid piiravaid meetmeid; arvestades, et mitmed muud riigid on reaktsioonina Venemaa agressioonile võtnud vastu sarnaseid sanktsioone;

H.  arvestades, et pikemas perspektiivis tuleb püüelda ELi ja Venemaa konstruktiivsete suhete poole, mis on mõlema poole huvides, et toime tulla ühiste ülemaailmsete probleemidega, nagu kliimamuutus, uue tehnoloogia areng ning võitlus terrorismi, äärmusluse ja organiseeritud kuritegevuse vastu; arvestades, et ELi ja Venemaa koostööl on olnud positiivseid tulemusi mõnedes valdkondades, nagu põhjamõõde ja piiriülene koostöö; arvestades, et Venemaa on olnud konstruktiivne hiljutistes läbirääkimistes Iraani teemadel;

I.  arvestades, et kõnealused piiravad meetmed ei ole suunatud vene rahva vastu, vaid teatavate üksikisikute ja ettevõtjate vastu, kes on seotud Venemaa juhtkonnaga ja kes majandus- ja kaitsesektoris kasutavad otseselt ära praegust patiseisu Ukrainaga, ning nende meetmete eesmärk on soodustada muudatusi seoses Venemaa valitsuse poliitika ja tegevusega ühises naabruses; arvestades, et sanktsioonid Ida-Ukraina destabiliseerimisega seoses tuleks tühistada sel juhul, kui Venemaa on täielikult rakendanud Minski kokkulepete sätted; arvestades, et neid sanktsioone tuleks karmistada, kui Venemaa otsustab jätkata otseselt või kaudselt Ukraina destabiliseerimist ja tema territoriaalse terviklikkuse kahjustamist; arvestades, et sanktsioonid Krimmi ebaseadusliku anneksiooniga seoses jäävad jõusse seni, kuni poolsaar on Ukrainale tagastatud;

J.  arvestades, et Venemaa Föderatsioon kui Euroopa Nõukogu ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni täisliige ja ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni allkirjastanud riik on võtnud endale kohustuse järgida demokraatia ja õigusriigi põhimõtteid ning austada inimõigusi; arvestades, et EL on kindlalt toetanud Venemaa ühinemist mitmete rahvusvaheliste organisatsioonide ja foorumitega, nagu G8, G20 ja WTO, ning nendes osalemist; arvestades, et Venemaa kaasamine nendesse organitesse on põhjustanud pingeid, kuna ta on korduvalt reegleid rikkunud, näiteks ei ole ta täitnud WTO norme ja kohustusi (kehtestades mitmeid diskrimineerivaid meetmeid üksikute ELi liikmesriikide ja teiste naaberriikide vastu), samuti ei ole Venemaa täitnud rohkem kui tuhandet Euroopa Inimõiguste Kohtu otsust ega taganud põhilisi inimõigusi; arvestades, et ELi ja Venemaa inimõigustealased konsultatsioonid ei ole vilja kandnud ega andnud konkreetseid tulemusi;

K.  arvestades, et õigusriigi põhimõte kui üks ELi aluspõhimõtteid ei tähenda üksnes demokraatia ja inimõiguste austamist, vaid ka rahvusvahelise õiguse järgimist ning selle tagamist, et seadusi õiglaselt jõustatakse ja kohaldatakse, samuti kohtusüsteemi sõltumatust ja erapooletust; arvestades, et neid tingimusi ei täideta Venemaal, kus ametivõimud ei järgi õigusriigi põhimõtet ega austa põhiõigusi ning kus viimastel aastatel on poliitiliste õiguste, kodanikuvabaduste ja meediavabaduse olukord halvenenud; arvestades, et hiljuti on vastu võetud seadusi, mis sisaldavad mitmeti mõistetavaid sätteid ja mida kasutatakse opositsioonile ja kodanikuühiskonna aktivistidele uute piirangute seadmiseks; arvestades, et hiljuti vastuvõetud seadus, millega kriminaliseeritakse nn homoseksuaalne propaganda, on suurendanud homofoobset ja LGBTI vastast vägivalda ja vihakõnet, mida ametivõimud pole suutnud ohjeldada; arvestades, et pärast Krimmi ebaseaduslikku anneksiooni on poolsaarel oluliselt halvenenud inimõiguste, sealhulgas sõna-, kogunemis- ja ühinemisvabaduse järgimine, mistõttu iseäranis kannatab krimmitatarlaste kogukond;

L.  arvestades, et väljapaistev opositsioonijuht Aleksei Navalnõi on võltsitud tõendite alusel süüdi mõistetud ning teda jätkuvalt hirmutatakse ja kiustatakse taga, mille üheks näiteks on tema venna vangistamine; arvestades, et tema juhitaval Progressiparteil takistatakse osalemist järgmistel parlamendivalimistel; arvestades, et Ukraina Ülemraada liiget Nadia Savtšenkot peetakse Venemaal ebaseaduslikult kinni, mis on rahvusvahelise õiguse rikkumine;

M.  arvestades, et korruptsioonitajumise indeksi järgi on Venemaa Föderatsioon 175 riigi seas 136. kohal, mistõttu valmistab Venemaa suurt muret seoses rahvusvahelise korruptsiooni ja rahapesuga, mis ohustab Euroopa riikide majandust ja selle usaldusväärsust;

N.  arvestades, et Venemaa kasutab aktiivselt hübriidsõda, hägustades tahtlikult sõjalise/poolsõjalise tegevuse ja poliitilise aktivismi piire;

O.  arvestades, et Venemaa oli 2014. aastal maailma ajakirjandusvabaduse indeksis 180 riigi hulgas 148. kohal; arvestades, et oluliselt on laiendatud ja suurendatud riigi kontrollitavate meediakanalite rahastamist; arvestades, et sageli piiratakse või takistatakse inimõiguste kaitsjate, sõltumatute kodanikuühiskonna organisatsioonide, poliitiliste oponentide, sõltumatu meedia ja tavakodanike algatusi ja tegevust; arvestades, et sõltumatute ja pluralistlike arvamuste väljendamise võimalus on ahenenud ja pidevas ohus; arvestades, et Euroopa demokraatia rahastu käsitleb Vene meedia mitmekesisuse küsimust ja et rahastut kutsutakse koos partneritega üles arendama uusi meedia algatusi;

P.  arvestades, et Vene hävituslennukite vastutustundetu tegevus ELi ja NATO liikmesriikide õhuruumi lähedal ohustab tsiviillendude turvalisust ja võib kujuneda ohuks Euroopa õhuruumi julgeolekule; arvestades, et Venemaa on ELi vahetus läheduses läbi viinud suuri sõjalisi manöövreid, sealjuures on avalikult ähvardatud Venemaa sõjalise ja isegi tuumarünnakuga; arvestades, et Venemaa on peatanud oma osaluse Euroopa tavarelvastuse piiramise lepingu läbirääkimistel ning rikkunud keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingut;

Q.  arvestades, et energia, millel on keskne ja strateegiline roll ELi ja Venemaa suhetes, on Venemaa välispoliitika põhiinstrument; arvestades, et ELi vastupanuvõimet välisele survele on võimalik suurendada energiavarustuse mitmekesistamisega ja Venemaast sõltuvuse vähendamisega; arvestades, et EL peab olema oma seisukohtades üksmeelne ja näitama üles kindlat sisemist solidaarsust, kui asi puudutab liidu energiajulgeolekut;

R.  arvestades, et Venemaa Föderatsioon on aktiivselt edendanud Euraasia majandusliitu; arvestades, et selles majanduse integreerimise projektis ei tuleks näha Euroopa Liiduga konkureerivat projekti;

1.  kordab, et Venemaa otsene ja kaudne osalemine Ukraina relvastatud konfliktis, Krimmi ebaseaduslik anneksioon ning Gruusia territoriaalse terviklikkuse rikkumine, samuti Euroopa naaberriikide majanduslik survestamine ja nende poliitiline destabiliseerimine kujutavad endast demokraatlike põhimõtete ja põhiväärtuste ning rahvusvahelise õiguse tahtlikku rikkumist; selles kontekstis ei saa EL naasta tavapäraste suhete juurde ja ELil ei ole muud võimalust, kui vaadata oma suhted Venemaaga kriitiliselt üle, seejuures tuleks võimalikult kiiresti välja töötada pehmel jõul põhinev erandolukorra kava, et astuda vastu Venemaa agressiivsele ja vastuolusid süvendavale poliitikale, ning kõikehõlmav kava selle kohta, kuidas edaspidi arendada ELi suhteid Venemaa ja oma Ida-Euroopa partneritega; rõhutab, et Ida-Ukraina konflikti lahendus saab olla ainult poliitilist laadi;

2.  rõhutab, et nüüdsest ei saa Venemaad tema tegude pärast Krimmis ja Ida-Ukrainas enam kohelda või vaadelda strateegilise partnerina; juhib tähelepanu asjaolule, et strateegiline partnerlus peab põhinema vastastikusel usaldusel ja rahvusvahelise õiguse austamisel, mille aluseks on demokraatia, riikide suveräänsus ja vabadus otsustada oma põhiseadusliku korra ja välispoliitilise suunitluse üle, riigi territoriaalne terviklikkus ning õigusriikluse, inimõiguste ja rahvusvahelise diplomaatia ja kaubanduse põhimõtete austamine;

3.  väljendab sügavat muret selle pärast, et Venemaa on nüüd avalikult asunud positsioonile, mis vastandub rahvusvahelisele demokraatlikule kogukonnale ja selle õiguskorrale, ning tegutseb vastavalt, eeskätt püüab jõudu kasutades Euroopas piire nihutada; peab murettekitavaks opositsiooni aktivistide, inimõiguste kaitsjate, vähemuste ja naaberrahvaste vastu suunatud kasvavat vihkamise õhkkonda ning inimõiguste ja õigusriikluse olukorra halvenemist Venemaal; mõistab hukka kriitikute heidutamise vägivalla, kohtuprotsesside, vangistamiste ja muude riigi kasutatavate meetmete abil;

4.  mõistab hukka meelevaldse meetme, millega ELi poliitikutel ja ametnikel keelatakse siseneda Venemaa territooriumile ning rõhutab, et Venemaa juhtkond on korduvalt läinud vastuollu rahvusvahelise õigusega, rikub universaalseid standardeid ja läbipaistvuse põhimõtet; leiab, et see tegu on ebasoodne ja kahjustab juba niigi nõrku suhtluskanaleid Euroopa Liidu ja Venemaa vahel; rõhutab, et ELi poliitikuid ja ametnikke, kelle vastu see meede on suunatud, tuleks teavitada põhjustest, miks neil keelatakse Venemaa territooriumile siseneda ja neil peaks olema õigus esitada selle otsuse peale sõltumatule kohtuasutusele edasikaebus;

5.  on arvamusel, et pikas perspektiivis on ELi ja Venemaa konstruktiivsed ja prognoositavad suhted võimalikud ja mõlema poole huvides soovitavad, eriti arvestades praeguseid poliitilisi, kaubandus-, transpordi- ja energia-alaseid suhteid, inimestevahelisi kontakte, sh neid, mis toimuvad Erasmus+ ja ühiste meetmete(9) kaudu, piiriülest koostööd, koostööd kliimamuutuste ja keskkonna küsimustes ja valdkondlikku koostööd, pidades meeles, et vastastikused sanktsioonid on kahjulikud mõlema poole majandusele ja tegeleda tuleb ühiste probleemide ja huvidega maailma tasandil ning et lahkarvamusi Euroopa julgeoleku kohta saab ületada tihedama dialoogi abil; tunneb siinkohal heameelt ELi ja Venemaa koostöö positiivsete tulemuste üle eri valdkondades, nagu võitlus terrorismi, äärmusluse ja organiseeritud kuritegevuse vastu, tuumakõnelused Iraaniga ja Lähis-Ida rahuprotsess; kutsub Venemaad üles osalema konstruktiivselt Süüria konfliktile lahenduse leidmisel;

6.  rõhutab, et ELi ja Venemaa suhted peavad edaspidi põhinema rahvusvahelise õiguse austamisel ja dialoogil, kusjuures EL oleks valmis taasalustama koostööd Moskva võimudega mitmes ühist huvi pakkuvas konkreetses valdkonnas; rõhutab, et koostöö taasalustamist saaks kaaluda tingimusel, et Venemaa austab Ukraina (mille koosseisu kuulub Krimm) territoriaalset terviklikkust ja suveräänsust, rakendab täielikult Minski kokkulepped (see tähendab ka piiri täielikku kontrollimist Ukraina riigivõimu poolt, Venemaa vägede ja relvade väljaviimist ning mässuliste rühmitustele abi andmise kohest peatamist) ning lõpetab destabiliseeriva sõjalise ja julgeolekualase tegevuse ELi liikmesriikide piiridel; rõhutab, et OSCE on näidanud end struktuurina, mis on võimeline aitama kaasa kriisi lahendamisele; rõhutab, et selline võimalik uuendatud koostöö ei tohi toimuda rahvusvaheliste põhimõtete, Euroopa väärtuste, normide ja rahvusvaheliste kohustuste arvel; rõhutab, et EL peab selgelt määratlema nii oma ootused Venemaa suhtes, eelkõige mis puudutab rahvusvahelise õiguse ja lepinguliste kohustuste järgimist ning usaldusväärse partnerina käitumist, kui ka meetmed, mida EL võtab pärast 31. detsembrit 2015, juhul kui Venemaa ei täida oma kohustusi (või ka enne seda kuupäeva, kui on tõsiseid sündmusi kohapeal), aga ka otsustama selle üle, millist koostööd ollakse valmis pakkuma kohustuste täitmise korral; rõhutab, et selline koostöö peaks täielikult järgima rahvusvahelisi inimõiguste standardeid;

7.  tunnustab liikmesriikide solidaarsust ja ühtsust, mida nad on üles näidanud olukorras, kus Venemaa on ebaseaduslikult annekteerinud Krimmi ja otseselt osaleb sõjategevuses Ukrainas, selline ühtsus on võimaldanud vastu võtta ja pikendada vastumeetmed ning siduda neid Minski kokkulepete täieliku rakendamisega; kutsub liikmesriike üles pidama selle ühtsuse säilitamist kõige olulisemaks prioriteediks ja hoiduma kahepoolsetest suhetest, mis võiksid seda ühtsust kahjustada või mida võiks selliselt tõlgendada; kinnitab, et tegevuse ühtsus ja solidaarsus liikmesriikide seas ja kandidaatriikidega on esmatähtis, et tagada ELi poliitika usaldusväärsus, legitiimsus ja tõhusus ning ELi suutlikkus seista vastu välistele väljakutsetele ja välisele survele, edendades samal ajal sügavamaid ja koostööl põhinevaid suhteid idapartnerluse riikidega;

8.  rõhutab siinkohal, et ELi integratsiooni süvendamine ning ELi sise- ja välispoliitika vahelise sidususe parandamine on võtmetähtsusega, et ELi välis- ja julgeolekupoliitika, sealhulgas Venemaa suhtes, oleks sidusam, tõhusam ja edukam; kutsub seepärast liikmesriike üles jätkama ja intensiivistama jõupingutusi, et tulemuslikult kõrvaldada kitsaskohad otsustusprotsessis ning kandidaatriike kaasates tugevdada ühiseid poliitikameetmeid, eriti kaubanduse, finantsteenuste ja -tehingute, rände, energia, välispiiride haldamise, teabe ja küberjulgeoleku valdkonnas;

9.  kutsub taas ELi ja liikmesriike üles kasutama täiel määral ära Lissaboni lepingu sätteid ja vahendeid, et tugevdada ELi ühist välis- ja julgeolekupoliitikat nii, et see oleks rohkem tulevikku suunatud ja strateegilisem; on lisaks kindlalt veendunud, et inimõiguste keskne roll ELi välistegevuse kõikides aspektides on eeltingimuseks, et tagada ELi austus- ja usaldusväärne roll ülemaailmse toimijana;

10.  kordab oma veendumust, et energiapoliitika on ELi välispoliitika oluline element; toetab seepärast igati tugeva Euroopa energialiidu kiiret loomist, eriti liikmesriikide energiavõrkude ühendamist, et oluliselt vähendada üksikute liikmesriikide sõltuvust välistest energiatarnijatest, eelkõige Venemaast; on kindlalt veendunud, et Euroopa solidaarsuse väljakutsete ja nõrkustega ning üksikute liikmesriikide ja kandidaatriikide haavatavusega, et energiat võidakse nende suhtes kasutada poliitilise ja diplomaatilise survevahendina, saab tulemuslikult võidelda ainult siis, kui täielikult kohaldatakse ELi energiaalased õigusaktid ja eelkõige rakendatakse kolmas energiapakett ning kujundatakse välja vaba, läbipaistev, integreeritud, sünkroniseeritud, energiatõhus, taastuvenergiaallikate piisava osakaaluga ja vastupidav Euroopa energia siseturg, kus energiavarustus on mitmekesistatud ja mille suhtes konkurentsi käsitlevaid õigusakte tuleb täpselt kohaldada; kutsub ELi üles andma piisavat toetust energiaühenduse asutamislepingu osalistele, kes on võtnud endale kohustuse rakendada ELi energiaalased õigusaktid, et parandada nende positsiooni läbirääkimistel väliste energiatarnijatega;

11.  rõhutab, et vajalik ja asjakohane on olnud Venemaaga koostöö peatamine kaitsesektoris, arvestades Venemaa agressiivset suhtumist, ning kutsub liikmesriike ja kandidaatriike üles hoiduma otsustest, mis võiksid seda ühtset positsiooni ohustada; on seepärast seisukohal, et vaatamata selliste lepingute kahepoolsusele, tuleks kaitsealase koostöö lepinguid Venemaaga hoolikalt hinnata ELi tasandil, et määrata kindlaks asjakohane ja ühtne lähenemine; märgib sellega seoses ELi ja NATO koostöö tähtsust;

12.  väljendab sügavat muret selle pärast, et Venemaal piiratakse üha enam meedia- ja internetivabadust, karmistatakse võrgumeedia kontrolli, kasutatakse survet erapooletu teabeedastuse piiramiseks ja nõrgestatakse ajakirjanduslikke standardeid, samuti peab murettekitavaks seda, et riiklikud meediakanalid monopoliseerivad üha enam teavet, mis on kättesaadav venekeelsele publikule välismaal; mõistab hukka Ukraina ja Tatari TV kanalite teleülekannete keelustamise Krimmis;

13.  kordab oma üleskutset arendada ja tugevdada Venemaa propaganda analüüsimis- ja jälgimissutlikkust, eriti vene keeles, et suuta kindlaks teha sihilikult kallutatud teavet, mida levitatakse ELi eri keeltes, ning sellele kiiresti ja asjakohaselt reageerida; kutsub komisjoni üles eraldama viivitamata piisavalt vahendid konkreetsetele projektidele, mille eesmärk on tõrjuda Venemaa propagandat ja väärinfot ELis ja välismaal ning anda objektiivset teavet üldsusele idapartnerlusriikides, ühtlasi palub komisjonil töötada välja asjakohased vahendid strateegiliseks kommunikatsiooniks; kiidab siinkohal heaks Euroopa Ülemkogu 20. märtsi 2015. aasta järeldused, mis käsitlevad tegevuskava, kuidas tõrjuda desinformatsioonikampaaniaid; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles välja töötama kooskõlastatud läbipaistvusmehhanismi, et koguda, kontrollida ja edastada teavet, mis puudutab Venemaa antavat rahalist, poliitilist või tehnilist abi erakondadele ja muudele organisatsioonidele ELis, et hinnata Venemaa osalust ja mõju ELi poliitilises elus ja avalikus arvamuses ning võtta asjakohaseid meetmeid;

14.  väljendab sügavat muret seoses Venemaal riigi kontrollitavas meedias viimasel ajal ilmnenud suundumusega kirjutada ümber ja uuesti tõlgendada kahekümnenda sajandi ajaloolisi sündmusi, nagu Molotov-Ribbentropi pakti ja selle salaprotokollide sõlmimine, ning samuti seoses ajaloolise narratiivi valikulise kasutamisega praeguse poliitilise propaganda huvides;

15.  peab väga murettekitavaks Venemaa juhtkonna nõusolekul toimuvat kontaktide ja koostöö tihenemist ühelt poolt Euroopa populistlike, fašistlike ja paremäärmuslike parteide ning teiselt poolt Venemaa natsionalistlike jõudude vahel; näeb selles ohtu ELi demokraatlikule ja õigusriigi põhimõtetest lähtuvale väärtussüsteemile; kutsub sellega seoses ELi institutsioone ja liikmesriike üles astuma vastu sellise nn natsionalistliku internatsionaali tekkimise ohule;

16.  peab väga murettekitavaks asjaolu, et Venemaa toetab ja rahastab radikaalseid ja äärmuslikke erakondi ELi liikmesriikides; peab hiljuti Peterburis toimunud paremäärmuslike parteide kogunemist nende miljonitele venelaste mälestuse solvamiseks, kes ohverdasid oma elu selle nimel, et päästa maailma natsismist;

17.  kutsub ELi üles toetama projekte, mille eesmärk on edendada ja arendada kõrgeid ajakirjanduslikke standardeid, meediavabadust ning erapooletut ja usaldusväärset informatsiooni Venemaal ning paljastada propagandat ELis ja idapartnerluse riikides; kutsub komisjoni üles eraldama piisavalt vahendeid algatusteks, millega arendada venekeelset meediat alternatiivina riiklikult kontrollitavale Vene meediale, et pakkuda venekeelsele publikule usaldusväärseid ja sõltumatuid infoallikaid;

18.  kordab, et õigusriigi põhimõtte vankumatu järgimine on ELi peamine aluspõhimõte, ning nõuab selle ranget, kiiret ja tingimusteta rakendamist mistahes õigusrikkumise korral; kutsub komisjoni üles kohaldama sama otsustavalt vaba ja õiglase konkurentsi põhimõtet ühtsel turul, sealhulgas menetlustes Gazpromi vastu; on seisukohal, et EL ja liikmesriigid peavad rohkem rõhutama, et Venemaa peab suhtuma konstruktiivselt oma WTO liikmesusse ja täielikult täitma sellest tulenevad kohustused, sealhulgas lõpetama põhjendamatud kaubanduspiirangud ja tagama mittediskrimineeriva juurdepääsu oma turule;

19.  kutsub Venemaad üles tegema rahvusvahelise kogukonnaga igati koostööd, mis puudutab lendu MH17 sooritanud lennuki allatulistamist, ning mõistab hukka kõik katsed või otsused anda amnestiat või viivitada süüdistuse esitamisega isikutele, kelle süü on tuvastatud; kordab oma üleskutset Venemaale tagastada viivitamata Smolenskis allakukkunud Poola valitsuse lennuki vrakk ja kõik selle mustad kastid; kutsub kõiki ELi institutsioone üles tõstatama neid nõudeid kõigi kahepoolsete kontaktide käigus Venemaa ametivõimudega;

20.  kutsub Venemaa Föderatsiooni valitsust üles tunnistama LGBTI inimeste vastase vägivalla ja tagakiusamisega seotud probleemi ulatust ja tõsidust Venemaal ning kohustuma astuma samme nende rikkumiste lõpetamiseks ja tunnistama kehtetuks 29. juuni 2013. aasta õigusakti nr 135-FZ (nn geipropaganda seadus) sätted, mis keelavad teabe levitamise LGBTI suhete kohta; kutsub Euroopa välisteenistust, komisjoni ja ELi liikmesriike üles tõstatama homofoobia ja LGBTI inimeste ja aktivistide vastase vägivalla küsimust kohtumistel Venemaa vastavate ametnikega, sealhulgas kõrgeimal tasandil; kutsub Euroopa välisteenistust, komisjoni ja liikmesriike üles – kooskõlas ELi 2013. aasta juuni suunistega – edendama ja kaitsma LGBTI inimeste kõigi inimõiguste kasutamist, aitama kaasa sellele, et võidelda LGBTI inimeste vastu suunatud igasuguse vägivalla vastu, pakkudes sellise vägivalla ohvritele abi ja õiguskaitset, toetades kodanikuühiskonna ja valitsuse algatusi vägivallajuhtumite jälgimisel ning harides õiguskaitseasutuste töötajaid;

21.  arvestades, kui rikastavalt mõjub ühiskonnale tõelise ja sõltumatu kodanikuühiskonna teke, väljendab sügavat muret selle pärast, et halvenemas on inimõiguste olukord, sealhulgas õigus kasutada sõna-, ühinemis- ja kogunemisvabadust, LGBTI inimeste õigused ja õigusriigi põhimõtte järgimine Venemaal ja Krimmis pärast selle ebaseaduslikku annekteerimist; mõistab teravalt hukka selle, kuidas valitsus jätkab teisitimõtlejate mahasurumist ja on nn välisagentide seadusega sihikule võtnud sõltumatud vabaühendused, taunib aktivistide, poliitiliste oponentide ja režiimi kriitikute pidevat ja erilaadset represseerimist; juhib eriti tähelepanu Anna Politkovskaja, Natalja Estemirova, Boriss Nemtsovi, Sergei Magnitski, Aleksandr Litvinenko ja teiste mõrvamisele; nõuab kõikide poliitiliste aktivistide, ajakirjanike ja rikkumistest teatajate mõrvade nõuetekohast ja sõltumatut uurimist ning nende mõrvade eest vastutajate kohtu alla andmist, mis oleks märgiks kompromissitust võitlusest karistamatuse vastu, ühtlasi nõuab sihipäraste piiravate meetmete kaalumist, kui läbiviidavad uurimised ei ole kooskõlas rahvusvaheliste normidega; kordab oma üleskutset nõukogule täita oma lubadus neid põhimõtteid kaitsta ning võtta ettepaneku alusel, mille peaks viivitamata esitama komisjoni asepresident ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, vastu piiravad meetmed põhjalikult dokumenteeritud Magnitski juhtumiga seotud ametiisikute suhtes; rõhutab, et Venemaa kohustus järgida inimõigusi ja õigusriigi põhimõtteid tuleneb otseselt tema ÜRO, Euroopa Nõukogu ja OSCE liikmesusest;

22.  rõhutab, kui oluline on jätkuvalt poliitiliselt ja rahaliselt toetada sõltumatuid kodanikuühiskonna aktiviste, inimõiguste kaitsjaid, blogijaid, sõltumatut meediat, oma arvamust avaldavaid akadeemikuid ja avaliku elu tegelasi ning vabaühendusi, et edendada Venemaal ja okupeeritud Krimmis demokraatlikke väärtusi, põhivabadusi ja inimõigusi; kutsub komisjoni üles kavandama suuremat finantsabi Venemaa kodanikuühiskonnale, kasutades selleks olemasolevaid välisrahastamisvahendeid; ergutab ELi pöörduma selliste Venemaa ametiisikute ja kodanikuühiskonna organisatsioonide poole, kes oleksid valmis töötama välja partnerlusel ja koostööl põhineva lähenemisviisi poliitilistele ja diplomaatilistele suhetele ELiga; rõhutab, et vaja on võimalikult palju edendada inimestevahelisi kontakte ning jätkata suhete praegusest seisust hoolimata ELi ja Venemaa üliõpilaste ja teadlaste vahelist, kodanikuühiskondade vahelist ja kohalike omavalitsuste vahelist tihedat dialoogi ja koostööd, et leevendada pingeid ja parandada vastastikust mõistmist;

23.  kutsub komisjoni üles esitama seadusandliku ettepaneku, millega tagatakse kooskõlas Euroopa Nõukogu soovitusega ELis poliitilise ja erakondade rahastamise täielik läbipaistvus iseäranis seoses väljaspool ELi paiknevate poliitiliste ja majanduslike sidusrühmadega;

24.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa välisteenistusele, Venemaa Föderatsiooni valitsusele ja parlamendile ning idapartnerluse riikide valitsustele ja parlamentidele.

(1)1 Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0505.
(2)2 Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0383.
(3)3 Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0101.
(4)4 Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2014)0025.
(5)5 Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0074
(6)5.septembril 2014 allkirjastatud kolmepoolse kontaktrühma konsultatsioonide tulemuste protokoll ning 12. veebruaril 2015 vastu võetud Minski kokkulepete rakendamismeetmete pakett.
(7) ÜRO Peaassamblee resolutsioon A/RES/68/262 Ukraina territoriaalse terviklikkuse kohta.
(8) ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon S/RES/2202(2015).
(9) Ühised meetmed viisanõude kaotamiseks Venemaa ja ELi kodanike lühiajaliste reiside puhul.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika