Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2014/2145(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0190/2015

Esitatud tekstid :

A8-0190/2015

Arutelud :

PV 24/06/2015 - 20
CRE 24/06/2015 - 20

Hääletused :

PV 24/06/2015 - 23.5
CRE 24/06/2015 - 23.5
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2015)0238

Vastuvõetud tekstid
PDF 208kWORD 100k
Kolmapäev, 24. juuni 2015 - Brüssel Lõplik väljaanne
Majanduse juhtimise raamistiku läbivaatamine: ülevaade ja probleemid
P8_TA(2015)0238A8-0190/2015

Euroopa Parlamendi 24. juuni 2015. aasta resolutsioon majanduse juhtimise raamistiku läbivaatamise kohta: ülevaade ja probleemid (2014/2145(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrust (EL) nr 472/2013, millega tugevdatakse majanduse ja eelarve järelevalvet euroala liikmesriikide üle, millel on või võivad tekkida tõsised raskused finantsstabiilsuse tagamisel(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrust (EL) nr 473/2013 euroala liikmesriikide eelarvekavade seire ja hindamise ning nende ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimise tagamise ühiste eeskirjade kohta(2),

–  võttes arvesse komisjoni selleaegse asepresidendi Olli Rehni 3. juuli 2013. aasta kirja, milles käsitleti nõukogu määruse (EÜ) nr 1466/97 (eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta) artikli 5 lõike 1 kohaldamist,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrust (EL) nr 1175/2011, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta(3),

–  võttes arvesse nõukogu 8. novembri 2011. aasta määrust (EL) nr 1177/2011, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta(4),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrust (EL) nr 1173/2011 eelarvejärelevalve tõhusa rakendamise kohta euroalal(5),

–  võttes arvesse nõukogu 8. novembri 2011. aasta direktiivi 2011/85/EL liikmesriikide eelarveraamistiku nõuete kohta(6),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrust (EL) nr 1176/2011 makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamise ja korrigeerimise kohta(7),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrust (EL) nr 1174/2011 euroalal esineva ülemäärase makromajandusliku tasakaalustamatuse korrigeerimiseks võetavate täitemeetmete kohta(8),

–  võttes arvesse oma 13. märtsi 2014. aasta resolutsiooni uuringu kohta, milles käsitletakse troika (Euroopa Keskpanga, Euroopa Komisjoni ja Rahvusvahelise Valuutafondi) rolli ja tegevust seoses euroala programme kohaldavate riikidega(9),

–  võttes arvesse oma 12. detsembri 2013. aasta resolutsiooni mitmetasandilise valitsemise esmasest õigusest ja riigiõigusest tulenevate probleemide kohta Euroopa Liidus(10),

–  võttes arvesse oma 1. detsembri 2011. aasta resolutsiooni majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta kohta(11),

–  võttes arvesse oma 6. juuli 2011. aasta resolutsiooni finants-, majandus- ja sotsiaalkriisi kohta: soovitused vajalike meetmete ja algatuste kohta(12),

–  võttes arvesse komisjoni 28. novembri 2014. aasta teatist „Majanduse juhtimise paketi hindamine – Aruanne määruste (EL) nr 1173/2011, 1174/2011, 1175/2011, 1176/2011, 1177/2011, 472/2013 ja 473/2013 kohaldamise kohta” (COM(2014)0905),

–  võttes arvesse komisjoni 13. jaanuari 2015. aasta teatist „Stabiilsuse ja kasvu pakti kehtivate nõuete paindlikum kasutamine” (COM(2015)0012),

–  võttes arvesse komisjoni 23. juuli 2014. aasta majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust käsitlevat kuuendat aruannet (COM(2014)0473),

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu juunis ja detsembris 2014 toimunud kohtumiste järeldusi,

–  võttes arvesse 2014. aasta oktoobri euroala tippkohtumise järeldusi,

–  võttes arvesse komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri 15. juuli 2014. aasta kõnet Euroopa Parlamendis,

–  võttes arvesse EKP presidendi Mario Draghi 22. augusti 2014. aasta kõnet keskpanga iga-aastasel sümpoosionil Jackson Hole'is,

–  võttes arvesse EKP 2014. aasta novembri väljaannet Occasional Paper nr 157 „The identification of fiscal and macroeconomic imbalances – unexploited synergies under the strengthened EU governance framework” (Eelarvelise ja makromajandusliku tasakaalustamatuse kindlakstegemine – kasutamata sünergia ELi tõhustatud juhtimisraamistikus),

–  võttes arvesse OECD 9. detsembri 2014. aasta sotsiaal-, tööhõive- ja rändeküsimusi käsitlevat töödokumenti nr 163 „Trends in income inequality and its impact on economic growth” (Sissetulekute ebavõrdsusega seotud suundumused ja selle mõju majanduskasvule),

–  võttes arvesse IMFi töötajate 2013. aasta septembri aruteludokumenti „Towards a fiscal union for the euro area” (Euroala fiskaalliidu suunas liikumine),

–  võttes arvesse EKP nõukogu 10. juuni 2010. aasta ettepanekuid euroala majandusliku juhtimise tugevdamise kohta,

–  võttes arvesse nõukogu järeldusi majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse kuuenda aruande kohta: investeerimine töökohtadesse ja majanduskasvu, mis võeti üldasjade (ühtekuuluvuse) nõukogus vastu 19. novembril 2014,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni ning põhiseaduskomisjoni arvamusi (A8-0190/2015),

A.  arvestades, et euroala majanduse juhtimist, mis oli kavandatud riikide rahanduse jätkusuutmatuse vältimist ja eelarvepoliitika koordineerimist silmas pidades, alustati stabiilsuse ja kasvu paktiga, mis koosneb kahest lihtsast reeglist, mis võimaldavad vältida kahjulikku mõju majandus- ja rahaliidule kui tervikule;

B.  arvestades, et vahetult pärast euro kasutuselevõtmist tekkis konsolideerimisväsimus nende eeskirjade rakendamise suhtes, mis oli üks majandus- ja rahaliidus praegu valitseva kriisi algpõhjusi;

C.  arvestades, et 2005. aastal toimus esialgse stabiilsuse ja kasvu pakti reform, millega kehtestati rida täiustusi ning suurendati paindlikkust, mis aga ei lahendanud piisavalt jõustamissätete nõrkuse ja koordineerimise probleeme;

D.  arvestades, et kui mitmes riigis tekkis maksejõuetuse oht, mille tulemuseks oleks olnud kriisi levimine üle kogu maailma ning majandussurutis, olnuks seda olukorda võimalik vältida, kehtestades ajutised mehhanismid, nagu Euroopa Finantsstabiilsuse Fond (EFSF) ja Euroopa finantsstabiilsusmehhanism (EFSM);

E.  arvestades, et uue taolise kriisi vältimiseks ning et takistada kriisi levimist pangandussektori kaudu teistesse riikidesse, võeti rida meetmeid, nende seas pangandusliidu loomine, Euroopa stabiilsusmehhanism (ESM), majanduse juhtimise õigusaktide täiustamine esimese ja teise majanduse juhtimise paketiga, majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise leping ning Euroopa poolaasta, mida tuleb kokku pidada üheks paketiks;

F.  arvestades, et komisjoni uusima, kevadise prognoosi kohaselt on pärast kaht järjestikust languseaastat oodata sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasvu euroalal, mis tähendab, et majandus hakkab vähehaaval taastuma ning seda tuleb veelgi tugevdada, sest SKP lõhe on endiselt suur;

G.  arvestades, et liikmesriikide vahel on ka pärast programmide rakendamist endiselt suured erinevused seoses valitsemissektori võla suhtega SKPsse, eelarvepuudujäägi määraga, tööpuuduse taseme, jooksevkonto olukorra ning sotsiaalkaitse tasemega, mis kajastab erinevusi kriisi algpõhjustes ja lähtekohtades ning institutsioonide ja liikmesriikide vahel kokku lepitud meetmete rakendamisel ilmutatud püüdlikkuses, riigi vastutustundlikkuses ja meetmete mõjus;

H.  arvestades, et investeerimine euroalasse on kriisieelse ajaga võrreldes 17 % vähenenud ja on endiselt loid; arvestades, et tulevikkuvaatava, kasvu toetava investeerimise vähesus ning jätkusuutmatu avaliku ja erasektori võlg on tulevastele põlvkondadele ränk koorem;

I.  arvestades, et koostamisel on Euroopa investeerimiskava, eelkõige erainvesteeringute ergutamise tähtis vahend, eesmärgiga saada järgmise kolme aasta jooksul 315 miljardit eurot uusi investeeringuid; arvestades, et kui soovitatud rahandusvaldkonna eesmärgid saavutatakse, moodustab see kava ainult ühe komponendi, mille eesmärk on ületada kogunenud investeeringute puudujääk, ning sellele lisaks tuleb rakendada struktuurireformid, et luua liikmesriikides investorisõbralik keskkond;

Praeguse majanduse juhtimise raamistiku ülevaade

1.  rõõmustab komisjoni 28. novembri 2014. aasta teatise üle, mis käsitleb majanduse juhtimise paketi läbivaatamist; leiab, et komisjoni hinnang annab ülevaate, kuidas ja mil määral eri vahendeid ning menetlusi on kasutatud ja rakendatud;

2.  rõhutab, et majanduse juhtimise süsteemi tuumaks on ülemäärase eelarvepuudujäägi ja võla ning ülemäärase makromajandusliku tasakaalustamatuse vältimine, samuti majanduspoliitika kooskõlastamine; rõhutab seetõttu, et läbivaatamise keskne küsimus on, kas uus majanduse juhtimise raamistik on muutnud majandus- ja rahaliidu vastupidavamaks, eelkõige liikmesriikide maksejõuetuks muutumise vältimisel, samuti liikmesriikide koostöö tihendamisel ja lähenemise soodustamisel majanduspoliitika valdkonnas ning suure läbipaistvuse, usaldusväärsuse ja demokraatliku vastutuse taseme tagamisel;

3.  võtab teadmiseks, et mõnes liikmesriigis on tehtud edusamme võlgade vähendamisel või on suudetud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus lõpule viia;

4.  nõustub komisjoni seisukohaga, et mõned uue raamistiku osad on tulemusi andnud, kuid eeskirjade tulemuslikkuse kohta normaalse majandusseisu korral ei suudeta kuigivõrd järeldusi teha;

5.  möönab, et esimese ja teise majanduse juhtimise paketi kohaldamise hindamine on praegu alles osaline ja seda ei saa eraldada Euroopa poolaastast, ELi toimimise lepingust ega fiskaalkokkuleppest;

6.  tervitab stabiilsuse ja kasvu pakti kohaldamisala laiendamist esimese ja teise majanduse juhtimise paketi abil, millega lisati menetlused makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamiseks ning korrigeerimiseks liikmesriikides ja liikmesriikide vahel ning puudujäägi liigse rõhutamise asemel tähelepanu pööramiseks nii puudujäägile kui ka koguvõlale, püüdes seega võimalikud probleemid kindlaks teha ja lahendada ning kriiside teket võimalikult varajases etapis ennetada, võimaldades samas paindlikkust punktide näol, mis käsitlevad struktuurireforme, investeeringuid ning majandustsüklit kahjustavaid tingimusi; tuletab meelde, et paindlikkus ei tohi ohtu seada pakti ennetavat iseloomu;

7.  rõhutab tulemustabeli tähtsust, mis võimaldab makromajanduslikku tasakaalustamatust juba varakult tuvastada, ning kestlike struktuurireformide tähtsust makromajandusliku tasakaalustamatuse ületamiseks;

8.  rõhutab, et raamistiku järjekindel ja õiglane rakendamine kõigis riikides ja aja jooksul suurendab usaldusväärsust; kutsub komisjoni ja nõukogu üles kohaldama õigusakte ja tegutsema kooskõlas stabiilsuse ja kasvu paktis esimese ja teise majanduse juhtimise paketi raames tehtud muudatustega, eelkõige jõustamissätete puhul;

9.  on veendunud, et praeguses majanduslikus olukorras, mida iseloomustab nõrk majanduskasv ja suur tööpuudus, on vaja kiireid, põhjalikke ja otsustavaid meetmeid tervikliku lähenemise raames, mille aluseks on majanduskasvu soodustav eelarve konsolideerimine, struktuurireformid ning investeeringute suurendamine, et taastada kestlik majanduskasv ja konkurentsivõime, toetada innovatsiooni ning võidelda tööpuuduse vastu, pöörates tähelepanu ka jätkuvalt madala inflatsiooniga kaasnevale ohule ja võimalikule deflatsioonisurve ohule, samuti püsivale makromajanduslikule tasakaalustamatusele; rõhutab, et nende ülesannete täitmiseks peab majanduse juhtimise raamistik olema nimetatud tervikliku lähenemise peamine koostisosa;

10.  nõustub volinik Thysseni avaldusega, et riigid, kes pakuvad häid töökohti ja paremat sotsiaalset kaitset ning investeerivad inimkapitali, taluvad majanduskriise paremini; kutsub komisjoni üles kajastama seda seisukohta edaspidi kõikides oma Euroopa poolaasta poliitikasuundades ja riigipõhistes soovitustes;

11.  rõhutab, et praegust majanduse juhtimise raamistikku tuleb rakendada ja vajadusel parandada, et saavutada fiskaalstabiilsus, toetada nõuetekohast arutelu euroala üldise hindamise teemal, mis teeb võimalikuks majanduskasvu soodustava fiskaalvastutuse, parandada euroala majandusliku lähenemise väljavaateid ning käsitleda võrdsetel alustel liikmesriikide erinevat majanduslikku ja eelarveolukorda; toonitab, et majanduse juhtimise raamistiku suhtes ei ole riiklikul tasandil piisavalt vastutust võetud ning liiga vähe tähelepanu pööratakse rahvusvahelistele majanduslikele väljavaadetele ja asjakohasele demokraatliku vastutuse mehhanismile;

12.  rõhutab, et praeguses olukorras vajatakse tugevdatud ja kaasavat majanduslikku kooskõlastamist, võttes arvesse kogu euroala ning parandades riiklikku vastutust ja demokraatlikku aruandekohustust eeskirjade rakendamise eest (et taastada usaldus, soodustada liikmesriikide lähenemist, parandada rahanduse jätkusuutlikkust, ergutada kestlikke struktuurireforme ja suurendada investeeringuid), samuti tuleb kiiresti tegutseda, et kaotada kõige silmatorkavamad puudused, suurendada majanduse juhtimise raamistiku tulemuslikkust ning tagada kõigis riikides aja jooksul raamistiku järjekindel ja õiglane rakendamine;

13.  rõhutab lihtsate ja läbipaistvate majanduse juhtimise menetluste tähtsust ja hoiatab, et raamistiku praegune keerukus ning rakendamise ja isevastutuse vähesus vähendab selle tulemuslikkust ja omaksvõttu liikmesriikide parlamentide, kohalike ametiasutuste, sotsiaalpartnerite ning liikmesriikide kodanike poolt;

14.  tunnistab, et keskpika ajavahemiku eelarve-eesmärki käsitleva arutelu ja riiklikku arutelu puudutava vastutuse suurendamisega euroala liikmesriikides on tehtud edusamme, seda ka tänu riikide eelarvenõukogudele, mis sõltumatute organitena jälgivad eelarve-eeskirjadest kinnipidamist ja makromajanduslikku prognoosi; palub komisjonil esitada ülevaade liikmesriikide riiklike eelarvenõukogude ülesehitusest ja toimimisest ning sellest, kuidas need nõukogud võivad riiklikul tasandil vastutuse võtmist suurendada;

15.  peab majanduse juhtimise raamistikku keskseks poliitiliseks algatuseks, mis tugevdab strateegia „Euroopa 2020” eesmärke ja juhtalgatusi, mille eesmärgiks on täielikult realiseerida ühtse turu kasutamata kasvupotentsiaali; on seisukohal, et kasutades ära ühtse turu kasvupotentsiaali, on liikmesriikidel kergem täita majanduse juhtimise raamistikuga seatud sihte; on ühtlasi arvamusel, et ühtsel turul on tähtsaim roll tarbijatel ja ettevõtjatel;

Mil viisil kehtivaid nõudeid paindlikumalt kasutada?

16.  tunnistab, et stabiilsuse ja kasvu pakt, mis loodi majandus- ja rahaliidus osalevate liikmesriikide rahanduse jätkusuutlikkuse tagamiseks, võimaldab liikmesriikidel järgida vajaduse korral antitsüklilist poliitikat ja jätab eelarvelist ruumi automaatsete stabilisaatorite korralikuks toimimiseks; rõhutab, et mitte kõik liikmesriigid ei saavutanud majanduse buumi ajal ülejääki ja mõnesid õigusaktides ette nähtud olemasolevaid paindlikkusklausleid ei kasutatud viimastel aastatel täiel määral ära;

17.  kiidab heaks asjaolu, et paindlikkust tõlgendavas teatises tunnistab komisjon praeguste eelarve-eeskirjade tõlgendamisviisi rolli ELi investeerimislõhe ületamisel ning kasvu soodustavate, jätkusuutlike ja sotsiaalselt tasakaalustatud struktuurireformide rakendamise hõlbustamisel; märgib, et teatises ei tehta muudatusi puudujäägi arvutamisel, aga teatavad investeeringud võivad õigustada ajutist kõrvalekaldumist asjaomase liikmesriigi keskpika perioodi eelarve-eesmärgist või selleni viivast kohandamiskavast;

18.  toetab kõiki komisjoni välja pakutud stiimuleid uue Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) rahastamiseks, eelkõige muutes liikmesriikide poolt fondi tehtavad osamaksed fiskaalselt neutraalseks keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamise suhtes ja nõutava eelarve kohandamise meetme suhtes, muutmata seda stabiilsuse ja kasvu pakti ennetuslikus või paranduslikus osas; teadmiseks komisjoni kavatsuse mitte alustada ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust, kui liikmesriigi puudujääk ületab veidi ja ajutiselt 3 % puudujäägi piirmäära üksnes EFSIsse tehtava täiendava osamakse tõttu; juhib tähelepanu stabiilsuse ja kasvu pakti tähtsale panusele usalduse loomisse välisinvesteeringute ligimeelitamisel; rõhutab EFSI rahastamise täiendava laadi tähtsust, kuna EFSI rahastatavad projektid ei tohi mingil juhul lihtsalt asendada juba kavandatud investeeringuid ning tulemuseks peab olema – vastupidi – netoinvesteeringu tegelik suurenemine;

19.  peab tervitatavaks seda, et komisjoni teatise eesmärk on selgitada investeerimisklausli kohaldamisala, võimaldades teataval määral ajutist paindlikkust stabiilsuse ja kasvu pakti ennetuslikus osas keskpika perioodi eelarve-eesmärgist ajutise kõrvalekaldumise vormis, tingimusel et kõrvalekaldumine ei too kaasa puudujäägi 3 % kontrollväärtuse ja asjakohase kindlusvaru ületamist, et võtta arvesse liikmesriikide investeerimiskavasid, eriti seoses kulutustega struktuuri- ja ühtekuuluvuspoliitika projektidele, sealhulgas noorte tööhõive algatus, üleeuroopalised võrgud ja Euroopa ühendamise rahastu ning kaasrahastamine EFSI raames;

20.  on seisukohal, et ennetusliku osa alusel struktuurireformi klausli kohaldamise ja parandusliku osa alusel struktuurireformikavadega arvestamise eeltingimus on see, et riikide parlamendid võtavad reformi ametlikult vastu ja seda rakendatakse tegelikult, mis võimaldab suuremat tulemuslikkust ja isevastutust; rõhutab, et reformiprotsessi peavad kõigil etappidel olema täiel määral kaasatud sotsiaalpartnerid;

21.  nõuab tõhustatud dialoogi komisjoni ja liikmesriikide vahel selliste struktuurireformide sisu ja liikide kohta, mis on komisjoni poolt riigipõhistes soovitustes esitamiseks kõige asjakohasemad ja tõhusamad, sobivad kokku aluslepingu ja teisese õigusega, võtavad arvesse kulude-tulude analüüsi, tulemustele suunatud hindamist ja ajakava mõju ning aitavad saavutada keskpika perioodi eelarve-eesmärki;

22.  ergutab riikide parlamentide rahanduskomisjone süstemaatiliselt kutsuma oma parlamenti avalikule arutelule majanduse juhtimise eest vastutavaid Euroopa Komisjoni volinikke, enne kui võetakse vastu liikmesriikide eelarveprojektid;

23.  on arvamusel, et riiklikes reformikavades kohustuseks võetud struktuurireformid peaksid keskpikas ja pikas perspektiivis andma positiivseid majandus-, sotsiaal- ja keskkonnatulusid ning parandama haldussuutlikkuse tulemuslikkust ja tõhusust;

24.  märgib, et teatises ei käsitleta selliste liikmesriigi kontrolli alt välja jäävate ebatavaliste sündmuste olemust, mis võimaldaksid ajutiselt kõrvale kalduda keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamise kohandamiskavast, kuna see oleks võinud kaasa tuua kõikvõimalike oletuste määratlemise ja on oht, et see, mis tegelikult juhtub, jäetakse välja; rõhutab vajadust käsitleda sarnaseid olukordi sarnaselt;

25.  nõuab suuremat majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi tugevdamise kaudu, et säilitada ja luua õigustega töökohti, toetades meetmeid võitluseks töötuse ja vaesusega;

26.  rõhutab, kui tähtis on toetada majanduskasvu ja luua uusi töökohti, eriti noorte jaoks, et saada majanduse juhtimise Euroopa raamistikule üldsuse toetus;

27.  märgib tõsise murega, et pikaajaline töötus on kriisi käigus kahekordistunud; märgib samuti, et see kasv oli veelgi suurem madalama kvalifikatsiooniga töötajate hulgas; palub komisjonil tagada, et tema poliitikas ja riigipõhistes soovitustes kajastuks pikaajalise töötusega võitlemine;

28.  on arvamusel, et liidu majanduse juhtimise raamistikuga seoses tuleks pöörata erilist tähelepanu ebavõrdsuse suurenemisele Euroopas; on seisukohal, et üks parimaid viise ebavõrdsuse suurenemise vastu võitlemiseks on mitmekordistada jõupingutusi kvaliteetsete töökohtade loomiseks Euroopas;

Suurem kooskõlastatus, majanduslik lähenemine ja Euroopa poolaasta optimeerimine

29.  nõuab, et komisjon kohaldaks täielikult stabiilsuse ja kasvu pakti ning tagaks selle õiglase rakendamise kooskõlas hiljuti läbi vaadatud esimese ja teise majanduse juhtimise paketiga ning paindlikkust käsitleva teatisega; on veendunud, et vajaduse ja võimaluse korral tuleks Euroopa poolaastat praeguses õigusraamistikus optimeerida ja tugevdada; rõhutab, et mis tahes tulevase optimeerimise või tugevdamise eesmärk peaks olema stabiilsus;

30.  usub, et komisjoni teatis selgitab, kus on kehtivate õigusaktide kohaselt manööverdamisruumi; väljendab heameelt katse üle selgitada seda keerukat valdkonda ning loodab, et komisjon kasutab kehtivates eeskirjades sisalduvat paindlikkust kooskõlas teatisega, tagades samal ajal majanduse juhtimise raamistiku prognoositavuse, läbipaistvuse ja tõhususe;

31.  palub komisjonil ja nõukogul paremini sõnastada fiskaal- ja makromajanduslikud raamistikud, et võimaldada varasemat ja järjekindlamat arutelu kõikide sidusrühmade vahel, võttes arvesse Euroopa huve, mida need raamistikud teenivad, vajadust kiirendada euroala liikmesriikide lähenemist, riikide parlamentide arutelusid ning sotsiaalpartnerite või kohalike omavalitsuste rolli seoses jätkusuutlike ja sotsiaalselt tasakaalustatud struktuurireformide isevastutusega;

32.  rõhutab, et iga-aastast majanduskasvu analüüsi ja riigipõhiseid soovitusi tuleb paremini rakendada ning nende puhul tuleb arvesse võtta nii euroala kui ka üksikute liikmesriikide eelarveseisundi ja -väljavaadete hinnangut; soovitab, et see üldhinnang, mis on ette nähtud määruses (EL) nr 473/2013 (euroala liikmesriikide eelarvekavade seire ja hindamise ning nende ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimise tagamise ühiste eeskirjade kohta), tuleks enne kevadist ülemkogu esitada Euroopa Parlamendi täiskogule arutamiseks nõukogu, eurorühma juhi ja komisjoni osalusel ning seda tuleks kogu Euroopa poolaasta raames nõuetekohaselt rakendada;

33.  võtab teadmiseks, et Euroopa poolaastast on saanud riikliku ja ELi tasandi reformide oluline vedaja, kuna see tagab ELi ja liikmesriikide majanduspoliitika koordineerimise; peab siiski kahetsusväärseks vähest isevastutust, mille tagajärjeks on riigipõhiste soovituste elluviimise mitterahuldav tase;

34.  on veendunud, et Euroopa poolaastat tuleks optimeerida ja tugevdada, muutmata praegust õigusraamistikku, ning et poolaastaga seotud dokumente tuleks paremini koordineerida, sest see aitaks parandada fookust, tõhusust ja isevastutust ning saavutada hea majandusjuhtimise Euroopa eesmärgid;

35.  nõuab, et riigipõhiseid soovitusi koordineeritaks vajaduse korral paremini ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse soovitustega, et tagada eelarvepositsiooni järelevalve ja majanduspoliitika koordineerimise kooskõla;

36.  toetab riigipõhiste soovituste koostamise, järelmeetmete, toetamise ja järelevalvega seoses tõhustatud protsessi ELi ja riiklikul tasandil, mis võimaldaks kontrollida ka nende tegelikku elluviimist ja kvaliteeti;

37.  tuletab meelde, et õigusraamistik nõuab, et komisjon võtaks soovituste koostamisel muu hulgas arvesse 2020. aasta eesmärke, ning selles on sätestatud põhimõte, mille kohaselt nõukogu peab reeglina järgima komisjoni soovitusi ja ettepanekuid või selgitama oma seisukohta avalikult;

38.  tunneb muret võlgade suurenemise pärast riikides, kus võlatase on juba niigi kõrge, mis on teravas vastuolus võlgade vähendamise 1/20 reegliga; palub komisjonil selgitada, kuidas ta kavatseb selle vastuolu lahendada, ning tagada, et võlanäitajad viiakse kooskõlas stabiilsuse ja kasvu paktiga jätkusuutlikule tasemele;

39.  toetab komisjoni kolme samba strateegiat (majanduskasvu suurendavad investeeringud, eelarve konsolideerimine ja struktuurireformid), mida esitleti 2015. aasta majanduskasvu analüüsis, ning palub muuta selle konkreetsemaks üldhinnangus euroala eelarveseisundi ja -väljavaadete kohta ning riigipõhistes soovitustes;

40.  tunnistab vajadust liikmesriikide majanduse väljavaateid käsitleva sõltumatu ja pluralistliku ELi tasandi analüüsi järele; seoses sellega nõuab majanduse peaanalüütikuna tuntud komisjoni üksuse edasiarendamist, et see pakuks asjakohaste andmete objektiivseid, sõltumatuid ja läbipaistmatuid analüüse, mis tuleks teha avalikuks ja mis peaksid olema aluseks hästiinformeeritud arutelule ja otsustusprotsessile komisjonis, nõukogus ja Euroopa Parlamendis; nõuab, et majanduse peaanalüütikule edastataks õigeaegselt kõik asjakohased dokumendid, et ta saaks oma ülesandeid täita; rõhutab riiklike eelarvenõukogude kasulikku rolli nii riiklikul kui ka ELi tasandil ning toetab Euroopa võrgustiku loomist;

41.  tuletab meelde, et makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse eesmärk on vältida kriiside toimumist ohtliku makromajandusliku tasakaalustamatuse varase avastamise abil makromajanduse võtmenäitajate arengu objektiivse hindamise teel; on veendunud, et makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlust tuleb kasutada makromajanduslike võtmenäitajate arengu tõhusaks ja tulemuslikuks hindamiseks nii puudujäägiga kui ka ülejäägiga riikides, eriti seoses konkurentsivõime tugevdamise ning euroala kui terviku parema arvestamise, sh ülekanduvate mõjudega; tuletab meelde, et makromajandusliku järelevalve eesmärk on samuti tuvastada riigid, kus suure tõenäosusega on oodata tasakaalustamatust, ning vältida seda jätkusuutlike ja sotsiaalselt tasakaalustatud struktuurireformide õigeaegse käivitamise abil, kuni manööverdamisruumi veel on;

42.  toonitab, et komisjoni teeb selget vahet stabiilsuse ja kasvu pakti ennetusliku ja parandusliku osa vahel seoses investeeringutega, mis lubavad teha ajutise erandi keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamisest või selle saavutamise kohandamiskavast, ennetusliku osa kindlusvaru raames; palub komisjonil ja nõukogul järgida selles valdkonnas kaasseadusandjate seisukohta seoses Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi määrusega;

43.  palub komisjonil liikmesriikide majandusliku ja eelarveolukorra hindamisel arvestada oma analüüsis kõiki olulisi tegureid, sh reaalkasvu, inflatsiooni, pikaajalisi avaliku sektori investeeringuid ja töötuse määrasid, käsitledes kiiresti investeeringute puudujääki ELis, suunates kulud kõige tootlikumatesse, jätkusuutlikku kasvu ja töökohtade loomist edendavatesse investeeringutesse;

44.  palub komisjonil tagada, et viis, mille alusel ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluses võetakse arvesse tulemuslikke meetmeid, põhineks selgetel, arvuliselt mõõdetavatel ja kvalitatiivsetel kriteeriumidel;

45.  rõhutab, et alates stabiilsuse ja kasvu pakti 2005. aasta reformist struktuursele puudujäägile pööratud tähelepanu, 2011. aasta reformiga kehtestatud kulueeskiri ja raskesti mõõdetav SKP lõhe tekitavad ebakindlust, keerukust ja paindlikkusvaru ning toovad seega kaasa stabiilsuse ja kasvu pakti suvaõigusel põhineva rakendamise; kardab, et struktuurse puudujäägi hindamisel aluseks võetava potentsiaalse kasvu ja toodangu ning kulueeskirja arvutamisel on tehtud mitmeid küsitavaid oletusi, mis toovad kaasa komisjoni sügis- ja kevadprognoosi vahelisel ajal olulised läbivaatamised, mis toob stabiilsuse ja kasvu pakti rakendamisega seoses kaasa erinevaid arvutusi ja lahknevaid hinnanguid;

46.  kutsub komisjoni üles arvestama liikmesriikide eelarveseisundi jälgimisel ja hindamisel kokkulepitud eelarvemeetmete ja reformide konkreetset mõju; palub, et komisjon peaks poliitikat kujundades silmas ennustatavust ja sidusust, tugineks oma analüüsides kindlatele faktidele ja usaldusväärsetele andmetele ning oleks äärmiselt ettevaatlik, kasutades hinnanguid selliste mõistete puhul nagu SKP hinnanguline võimalik kasv ja SKP lõhed;

47.  rõhutab, kui oluline on uus majanduskasv ja töökohtade loomine selleks, et majandusliku juhtimise raamistikul oleks üldsuse toetus, ning nõuab seepärast komisjonilt ettevõtluskeskkonna parandamist Euroopas, pöörates erilist tähelepanu VKEdele, bürokraatia vähendamisele ja rahastamisvõimalustele; tuletab sellega seoses meelde vajadust toetada VKEsid, et nad pääseksid ka selliste kolmandate riikide nagu USA, Kanada, Hiina ja India turgudele;

Demokraatlik aruandekohustus ja majanduse juhtimise tõhustamisel eesseisvad ülesanded

48.  on seisukohal, et süvendatud ja vastupidavama majandus- ja rahaliidu saavutamiseks on hädasti vaja vähem keerukust, suuremat omavastutust ja rohkem läbipaistvust, selle asemel et lisada olemasolevatele eeskirjadele uusi kihte; rõhutab, et majandus- ja rahaliidu valdkonna kohustused lasuvad nii liikmesriikide kui ka Euroopa tasandil, erilist tähelepanu tuleb pöörata sellele, et tagada nii riikide kui ka liidu tasandil majanduse juhtimise ühtsus ja aruandekohustus; on lisaks seisukohal, et demokraatliku aruandekohustusega institutsioonidel peab olema oluline roll, ning rõhutab, et parlament peab olema pidevalt kaasatud ning ülesandeid tuleb täita samal tasandil, kus otsuseid tehakse ja rakendatakse;

49.  tunnistab praeguse olukorra põhjal, et majanduse juhtimise raamistikku tuleb lihtsustada, paremini jõustada ja vajaduse korral ka parandada ja täiustada, et ELil ja euroalal oleks võimalik täita lähenemise, jätkusuutliku majanduskasvu, täieliku tööhõive, kodanike heaolu, konkurentsivõime, usaldusväärse ja jätkusuutliku riigi rahanduse, tulevikku suunatud ja sotsiaal-majanduslikult kasulike pikaajaliste investeeringute ning usaldusväärsusega seotud ülesanded;

50.  leiab, et kuna parlamendi panus majanduspoliitika suunistesse on iga demokraatliku süsteemi oluline aspekt, siis aitaks Euroopa tasandil suuremat õiguspärasust tagada lähiaastate konkreetseid prioriteete sisaldavate lähenemissuuniste vastuvõtmine kaasotsustamismenetluse teel ning see tuleks kehtestada aluslepingu järgmise muutmisega;

51.  tuletab meelde Euroopa Parlamendi resolutsioone, milles märgiti, et stabiilsusmehhanismi (ESM) ning majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu (fiskaalkokkulepe) loomine väljaspool liidu institutsioone kujutab endast tagasiminekut liidu poliitilises integratsioonis ja nõuab seetõttu ESMi ja fiskaalkokkuleppe täielikku integreerimist ühenduse raamistikku, lähtudes selle rakendamise kogemustest vastavalt fiskaalkokkuleppe artiklile 16, ning seega selle parlamendi ees ametlikult aruandekohustuslikuks muutmist;

52.  kordab oma nõudmist töötada troika asemel välja uus õigusraamistik tulevaste makromajanduslike kohandamisprogrammide jaoks, et suurendada nende programmide läbipaistvust ja omavastutust ning tagada, et kõik ELi otsused tehtaks võimaluse korral ühenduse meetodit järgides; on seisukohal, et kasutatava stabiilsusmehhanismi olemus peab olema kooskõlas selle kasutuselevõtu eest vastutava institutsiooniga, tunnistades samal ajal, et kuna finantsabi tagavad euroala liikmesriigid, on ka nendel sõnaõigus selle kasutamise osas;

53.  nõuab eurorühma otsustusprotsessi ümberhindamist, et kindlustada nõuetekohane demokraatlik aruandekohustus; peab tervitatavaks eurorühma esimehe regulaarset osalemist majandus- ja rahanduskomisjoni koosolekutel, samuti majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu eesistuja osalemist, mis aitab tagada samal tasemel demokraatlikku aruandekohustust;

54.  tuletab meelde, et esimene ja teine majanduse juhtimise pakett põhinevad sõltumatu voliniku suuremal rollil, kelle ülesanne on tagada eeskirjade õiglane ja mittediskrimineeriv kohaldamine; on seisukohal, et majanduse juhtimise institutsioonilise korralduse edasiste sammude puhul, nt majandus- ja rahaküsimuste voliniku rolli suurendamisel või Euroopa rahandusministeeriumi loomisel tuleb järgida eri institutsioonide võimude lahusust ning see tuleb siduda demokraatliku aruandekohustuslikkuse ja õiguspärasuse tagamise sobivate meetoditega, kaasates Euroopa Parlamenti;

55.  tuletab meelde, et pangaliit sai loodud tänu poliitilisele tahtele hoida ära uus finantskriis, murda pankade ja valitsuste vaheline nõiaring ja viia miinimumini valitsuste võlakriisi negatiivne ülekanduv mõju, ning et samasugust tahet on vaja ka süvendatud majandus- ja rahaliidu saavutamiseks;

56.  palub komisjonil esitada süvendatud majandus- ja rahaliidu saavutamiseks ambitsioonikas tegevuskava, milles võetaks arvesse käesolevas resolutsioonis välja toodud ettepanekuid, tuginedes euroala tippkohtumisel antud mandaadile, mida kinnitas Euroopa Ülemkogu, et valmistada ette järgmisi samme euroala majanduse paremaks juhtimiseks, lähtudes ka varasematest töödest, nagu Euroopa Parlamendi 20. novembri 2012. aasta resolutsioon „Tõelise majandus- ja rahaliidu suunas”(13), komisjoni 28. novembri 2012. aasta teatis „Tiheda ja toimiva majandus- ja rahaliidu loomise tegevuskava – üleeuroopalise arutelu avamine” (COM(2012)0777) ning 5. detsembri 2012. aasta lõplik nelja juhi aruanne;

57.  palub, et sidusrühmad võtaksid majandus- ja rahaliidu vajaliku järgmise sammu puhul arvesse euroala tõenäolist edasist laienemist ja uuriksid kõiki võimalusi, kuidas majandus- ja rahaliitu süvendada, tugevdada ja paindlikumaks muuta, nii et see soodustaks majanduskasvu, tööhõivet ja stabiilsust, arvestades muu hulgas järgmist:

   a) tugevdatud demokraatliku aruandekohustuse mehhanismid nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil; nende mehhanismide kohaselt tuleks ülesandeid täita samal tasandil, kus otsuseid tehakse, ning need tugineksid lähenemissuuniste vastuvõtmisele kaasotsustamismenetluse teel, muutes Euroopa Parlamendi järelevalverolli Euroopa poolaastas institutsioonidevahelise lepinguga ametlikuks ja tagades, et kõikide euroala liikmesriikide parlamendid järgiksid Euroopa poolaasta protsessi igat etappi;
   b) sotsiaalne mõõde eesmärgiga säilitada Euroopa sotsiaalne turumajandus ja austada kollektiivläbirääkimiste õigust; selle raames tagatakse liikmesriikide sotsiaalpoliitika koordineerimine, sh miinimumpalga või -sissetuleku mehhanism, mis on iga liikmesriigi enda otsustada, ning toetatakse võitlust vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu, töötajate taasintegreerimist tööturule, vabatahtlikku liikuvust ja paindlikkust elukutsete ja liikmesriikide vahel;
   c) konkreetsetel omavahenditel põhinev euroala fiskaalvõimekus, mis peaks Euroopa Parlamendi kontrollile alluva liidu eelarve raames aitama liikmesriikidel rakendada kokku lepitud struktuurireforme, mis tuginevad teatud tingimustele, sh tõhusalt ellu viia riiklikke reformikavasid; peab sellega seoses kiiduväärseks Mario Monti juhitava kõrgetasemelise omavahendite töörühma tegevust;
   d) majandus- ja rahaliidu suurem vastupanuvõime majandusvapustustele ja erakorralistele olukordadele, mis on otseselt seotud rahaliiduga, vältides samal ajal alalisi eelarvevahendite ülekandeid mis tahes kujul;
   e) maksustamise valdkonnas üleeuroopalised meetmed, et võidelda maksupettuste, maksudest kõrvalehoidumise ja ettevõtte agressiivse maksuplaneerimise vastu, riiklike maksuametite koostöö teabe vahetamiseks maksudest kõrvalehoidumise ja maksupettuste kohta, meetmed liikmesriikide maksupoliitika lähendamiseks, äriühingu tulumaksu ühtne konsolideeritud maksubaas, lihtsamad ja läbipaistvamad maksusüsteemid ning riikide kaupa liigendatud aruandlus ettevõtete, välja arvatud VKEde jaoks;
   f) pangaliidu järkjärguline lõpule viimine;
   g) stabiilsusmehhanismi ja fiskaalkokkuleppe lisamine liidu õigusesse koos majanduspoliitika tugevdatud koordineerimisega, tegelik lähenemine, ühiste eeskirjade jõustamine ja kindel otsus viia läbi majanduslikult ja sotsiaalselt jätkusuutlikke struktuurireforme;
   h) tegelemine puudustega praeguses raamistikus, mis võimaldab Euroopa Kohtul teostada järelevalvet aluslepingu teatud osade üle, samas kui teised osad on kõrvale jäetud;
   i) euroala suurem roll välistegevuses, sh selle esindatuse tugevdamine;

58.  nõuab, et majandus- ja rahaliitu puudutavad võimalikud järgmised sammud töötataks välja 4+1 juhi lähenemisviisi põhjal ning et Euroopa Parlamendi president oleks kaasatud, teda tuleks kutsuda kõikidele koosolekutele ning talle tuleks anda täielik teave ja õigus osaleda aruteludes; märgib, et komisjoni president on väljendanud kavatsust tugineda nelja juhi aruande ettevalmistamisel ideede osas Euroopa Parlamendi presidendi panusele;

59.  palub, et Euroopa Parlamendi president peaks eelnevalt nõu fraktsioonide esimeestega või liikmetega, kelle fraktsioonid või parlament on konkreetselt määranud, ning esindaks parlamenti sellel eesseisva ülesande lahendamisel käesoleva resolutsiooniga antud volituse alusel, käsitledes muu hulgas küsimusi, mis on tõstatatud nelja juhi analüütilises teatises euroala majanduse parema juhtimise järgmiste sammude ettevalmistamise kohta;

o
o   o

60.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogu eesistujale, komisjoni presidendile, eurorühma esimehele ja EKP presidendile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT L 140, 27.5.2013, lk 1.
(2) ELT L 140, 27.5.2013, lk 11.
(3) ELT L 306, 23.11.2011, lk 12.
(4) ELT L 306, 23.11.2011, lk 33.
(5) ELT L 306, 23.11.2011, lk 1.
(6) ELT L 306, 23.11.2011, lk 41.
(7) ELT L 306, 23.11.2011, lk 25.
(8) ELT L 306, 23.11.2011, lk 8.
(9) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0239.
(10) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0598.
(11) ELT C 165 E, 11.6.2013, lk 24.
(12) ELT C 33 E, 5.2.2013, lk 140.
(13) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0430.

Õigusalane teave