Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2014/2233(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0182/2015

Esitatud tekstid :

A8-0182/2015

Arutelud :

PV 06/07/2015 - 16
CRE 06/07/2015 - 16

Hääletused :

PV 07/07/2015 - 5.13
CRE 07/07/2015 - 5.13
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2015)0250

Vastuvõetud tekstid
PDF 278kWORD 101k
Teisipäev, 7. juuli 2015 - Strasbourg Lõplik väljaanne
ELi kaubandus- ja investeerimispoliitika välismõju avaliku ja erasektori partnerluste algatustele
P8_TA(2015)0250A8-0182/2015

Euroopa Parlamendi 7. juuli 2015. aasta resolutsioon ELi kaubandus- ja investeerimispoliitika välismõju kohta avaliku ja erasektori algatustele väljaspool ELi asuvates riikides (2014/2233(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 208,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiivi 2014/23/EL kontsessioonilepingute sõlmimise kohta(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiivi 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiivi 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ(3),

–  võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni arvamusi ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv riigihangete kohta (COM(2011)0896), ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid (COM(2011)0895) ning ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv kontsessioonilepingute sõlmimise kohta (COM(2011)0897),

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Era- ja avaliku sektori investeeringute kasutamine majanduse elavdamiseks ja pikaajalise struktuurimuutuse saavutamiseks: avaliku ja erasektori partnerluse arendamine” (COM(2009)0615), teatist „Erasektori rolli tugevdamine kaasava ja jätkusuutliku majanduskasvu saavutamisel arenguriikides” (COM(2014)0263), teatist „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (COM(2010)2020), teatist „Kaubandus, majanduskasv ja maailmapoliitika – Kaubanduspoliitika – ELi 2020. aasta strateegia keskne teema” (COM(2010)0612), teatist „Töövõimalusterohke majanduse taastumine” (COM(2012)0173) ning teatist „ELi uuendatud strateegia aastateks 2011–2014 ettevõtja sotsiaalse vastutuse valdkonnas” (COM(2011)0681),

–  võttes arvesse oma 27. septembri 2011. aasta resolutsiooni Euroopa uue kaubanduspoliitika kohta Euroopa 2020. aasta strateegia raames(4), 6. veebruari 2013. aasta resolutsiooni ettevõtja sotsiaalse vastutuse, ühiskonna huvide edendamise ning suuna kohta säästvale ja kaasavale taastumisele(5) ning 26. oktoobri 2006. aasta resolutsiooni avaliku ja erasektori partnerluse kohta ning ühenduse õiguse kohta riigihangete ja kontsessioonide alal(6),

–  võttes arvesse EIMi 2010. aasta aruannet komisjonile pealkirjaga „Euroopa VKEde rahvusvahelistumine”,

–  võttes arvesse komisjoni teatise „Naiste ja meeste võrdõiguslikkuse strateegia 2010–2015” (COM(2010)0491) lõiget 5, 2010. aasta märtsis avaldatud ÜRO naiste mõjuvõimu suurendamise põhimõtteid, ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid ning ELi välisasjade nõukogu 8. detsembri 2009. aasta järeldusi ning ÜRO säästva arengu konverentsi (Rio+20) lõppdokumendi punkti 46,

–  võttes arvesse OECD 2012. aasta mai soovitust avaliku halduse põhimõtete kohta avaliku ja erasektori partnerluste puhul(7), OECD 1997. aasta konventsiooni, mis käsitleb võitlust välisriigi ametnikele rahvusvahelistes äritehingutes antava altkäemaksu vastu ning OECD 2011. aasta mais ajakohastatud suuniseid rahvusvahelistele ettevõtetele(8),

–  võttes arvesse asjaomaseid ILO konventsioone,

–  võttes arvesse ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni 2008. aasta suuniseid heade valitsemistavade edendamise kohta avaliku ja erasektori partnerluste puhul(9),

–  võttes arvesse ÜRO rahvusvahelise kaubandusõiguse komisjoni (UNCITRAL) 2001. aasta õigussuuniseid taristuprojektidesse tehtavate erainvesteeringute kohta(10) ning Viinis 2. ja 3. mail 2013 toimunud UNCITRALi avaliku ja erasektori partnerlusi käsitleval rahvusvahelisel kollokviumil esitletud uurimusi,

–  võttes arvesse CAFi 2010. aasta aruannet „Infraestructura pública y participación privada: conceptos y experiencias en América y España”,

–  võttes arvesse 2014. aasta juuli „Avaliku ja erasektori partnerluste lühijuhendit: versioon 2.0”, mille koostasid Aasia Arengupank (ADB), Ameerika Riikide Arengupank (IDB), Maailmapanga Grupp ning Public-Private Infrastructure Advisory Facility (PPIAF)(11),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit ning arengukomisjoni ja siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamusi (A8-0182/2015),

A.  arvestades, et riikide ühiskondadele ja majanduse ülesehitusele ning selle dünaamikale tuleb kasuks keskkond, mis võimaldab avaliku ja erasektori koostoimet ning avaliku ja erasektori üksuste koostööd näiteks ühiste algatuste ja ühisettevõtete abil;

B.  arvestades, et kuigi avaliku ja erasektori partnerlused on pikaajaline vahend, mida kasutatakse valitsuse poliitikas rahvusvahelisel, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, puudub nende puhul rahvusvaheliselt tunnustatud määratlus ja laiaulatuslik õigusraamistik; arvestades, et praktikas peetakse avaliku ja erasektori partnerlusi laiaks ja mitmekesiseks avaliku sektori osaliste (valitsuste, ametite ja rahvusvaheliste organisatsioonide või nende kombinatsioonide) ja erasektori osaliste (ettevõtete või mittetulundusühingute) koostöö suhete spektriks ning harilikult tähendab see, et erasektor pakub sellist taristut või vara, mida tavapäraselt on pakkunud valitsused;

C.  arvestades, et avaliku ja erasektori partnerlus on oluline majanduskasvu, uuenduslikkust, konkurentsivõimet ja töökohtade loomist soodustava vahendina nii ühtsel turul kui ka välisriikides, ning sel on strateegiline roll taristute, eelkõige energia-, vee-, maantee- ja digitaalse taristu kaasajastamisel; arvestades, et ELi ettevõtted on partnerlusse astumise konkurentsiks ja partnerluse teostamiseks hästi ette valmistatud;

D.  arvestades, et kuigi avaliku ja erasektori partnerlus võib võtta erinevaid vorme, on selle kohta ühtset turgu käsitlevates õigusaktides sätestatud ranged menetlusstandardid; arvestades, et neid õigusakte muudeti ja need sõnastati uuesti direktiividega 2014/24/EL ja 2014/25/EL riigihangete kohta, direktiiviga 2014/23/EL kontsessioonilepingute kohta ning institutsioonilise avaliku ja erasektori partnerluse suunistega;

E.  arvestades, et avaliku ja erasektori partnerluse kasutamine taristu, kaupade ja põhiteenuste pakkumiseks on tehniliselt keeruline;

F.  arvestades, et üleilmne majanduskriis on tõsiselt kahjustanud kõiki arenenud, tärkava majandusega ja arenguriike alates 2007. aastast ning mõjutanud eelarvepoliitikat ning institutsiooniliste ja erasektori üksuste, eriti VKEde juurdepääsu projektide elluviimiseks vajalikule rahastamisele, mis omakorda mõjutab taristute ja teiste kapitalimahukate projektide arengut ning põhiteenuste osutamist;

G.  arvestades, et üha rohkem valitsusi võtavad avaliku sektori eelarve piirangute tõttu, mida süvendab majandus- ja võlakriis, kasutusele uuenduslikke lahendusi, nagu avaliku ja erasektori partnerlus, mis nõuetekohase rakenduse korral saab aidata parandada avalike teenuste kulusid, tulemuslikkust, tõhusust ja kvaliteeti ning tagada avalike taristute õigeaegse valmimise avaliku ja erasektori osaliste nõuetekohase kaasamise abil;

H.  arvestades, et avaliku ja erasektori partnerluse hea mõju tuleneb projektide paranenud elluviimisest, kulude ja tulude heast vahekorrast, kulude pikaajalise rahastamise võimalusest, innovatsiooni ja teadusuuringute ergutamisest ning paindlikumast ja oskuslikumast halduskeskkonnast;

I.  arvestades, et kaubanduse ja investeeringute liberaliseerimine ei ole eesmärk omaette, vaid vahend, mis peaks aitama luua jõukust ning parandada maailma rahvastiku elukvaliteeti, ning arvestades, et sellega seoses antakse võimalus töötada välja uuenduslikke poliitikapõhimõtteid – koos uute vahenditega, nagu äsja loodud rahastamisvahendid, ja vabakaubanduslepingute võrgustikuga, mis on kasulikud kolmandate riikide valitsustele, kuna nendega tagatakse üldist huvi pakkuvad taristud, kaubad ja teenused –, andes ELi ettevõtetele võimalusi või sillutades neile samal ajal teed ulatuslikumaks osalemiseks välismaistes investeerimisprojektides, mis ühendavad eraettevõtteid ja avaliku sektori üksuseid;

J.  arvestades, et avaliku ja erasektori partnerlust iseloomustab pikk kestus, mis mõnikord ulatub 10–30 aastani, ning arvestades, et avaliku ja erasektori partnerluse kestus peaks olema mõttekas ja taotletavate töö, kaupade ning teenusteosutamise eesmärkidega kooskõlas, nii et ei tekitataks konkurentsimoonutusi ega suurendataks asjatult haldusasutuste ja maksumaksjate kulusid ja koormust;

K.  arvestades, et ELi kaubanduspoliitikaga ei tohiks sõltumatut otsust avaliku ja erasektori partnerluse kasutamise kohta toetada ega pidurdada, kuid kui otsus on tehtud, on ELil kohustus tagada suurtele, keskmise suurusega ja väikestele ettevõtetele ning mikroettevõtetele parim võimalik juurdepääs partnerriigi avalike hangete turule, tuues kohalikule kogukonnale lisaväärtust kooskõlas avatuse, osalemise, vastutuse, tulemuslikkuse ja poliitikavaldkondade sidususe põhimõtetega;

L.  arvestades asjaolu, et erasektor võib alahinnata sotsiaalseid taristuid ja nende pakutavat katet, tähendavad taristute loomisega seotud märkimisväärsed kulud, mõningate sektorite loomulik monopol ja nende strateegiline tähtsus, et paljudel juhtudel ei ole avatud konkurents ja erastamine kõige sobivam poliitika, kui esikohal peab olema avalik huvi;

M.  arvestades, et avaliku ja erasektori partnerluste otstarve on seega mõlema maailma parimate külgede ühendamine – üldist huvi pakkuvate teenuste osutamine ja taristute loomine, kuid pigem erasektori tõhustatud osaluse kui erastamise abil;

N.  arvestades, et paljudel tärkava majandusega ja arengumaadel on probleeme mittevastavusega ühelt poolt eraettevõtete dünaamilisuse ja teiselt poolt usaldusväärsete avalike taristute nappuse vahel; arvestades, et sellised ebakõlad (mis torkavad silma nt Indias ja Brasiilias) kahandavad võimalikku kasvu, piirates ekspordi/impordi suutlikkust või segades tootmisliine, kuna puudub piisav sadamataristu, sisetranspordis (raudtee, kaubavedu või maanteed) on puudujääke või energiatootmisüksused ja energiajaotusvõrgud ei toimi; arvestades, et need ebakõlad mõjutavad ebasoodsalt ka inimeste heaolu (kuna ei ole piisavalt kanalisatsiooni- ja veevõrke); arvestades, et avaliku ja erasektori partnerlused võimaldavad integreeritud lahendusi, mille puhul partner või konsortsium pakub ehitust (ehitus-, inseneri- ja arhitektiteenused), rahastamist (erasektori vahendite kasutamine vähemalt projekti eelrahastamiseks) ning käitamist (hooldus-, järelevalve- ja haldusteenused);

O.  arvestades, et valitsustevahelised organisatsioonid on kasutanud avaliku ja erasektori partnerlusi, et anda abi vähim arenenud riikidele nende partnerluste abil, mis tegutsevad arengu ja koostöö valdkonnas: avaliku ja erasektori partnerlusi on meetmete rakendamiseks kasutanud Maailmapank, piirkondlikud rekonstruktsioonipangad, Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon, Maailma Terviseorganisatsioon ja ÜRO Lastefond (UNICEF), kui nimetada vaid mõnda; arvestades, et geograafilise asukoha poolest on avaliku ja erasektori partnerluste vallas kogemusi USA-l, Austraalial, Jaapanil, Malaisial, Singapuril, Araabia Ühendemiraatidel ning teistel Aasia ja Ladina-Ameerika riikidel (eesotsas Tšiiliga); arvestades, et ka OECD riikidel (Hispaania, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Madalmaad, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa ja Soome) on asjakohased õigusaktid; arvestades, et Ühendkuningriigil on kõige arenenum avaliku ja erasektori partnerlusi käsitlev programm (kus erasektori rahastamisalgatus moodustab ligi 20 % avaliku sektori rahastamisest); arvestades, et EL juhib avaliku ja erasektori partnerluste taristute turgu, kuhu on koondunud enam kui 45 % avaliku ja erasektori partnerluste nominaalväärtusest;

P.  arvestades, et avaliku ja erasektori partnerlusi on kasutatud seoses struktuurifondide, laienemise, üleeuroopaliste võrkude, ühiste tehnoloogiaalgatuste, strateegia „Euroopa 2020”, teadus- ja arendustegevuse (tuleviku tehased, energiatõhusad ehitised, keskkonnahoidlike autode algatus, jätkusuutlik töötlev tööstus, fotoonika, robootika, kõrgjõudlusega andmetöötlus ning 5G võrgud), e-õppe, ülikoolidega koostöös läbiviidavate teadusprojektide ja teiste tervishoiuvaldkonna programmidega (nt innovatiivsete ravimite algatus); arvestades, et Euroopa Investeerimispank ja Euroopa avaliku ja erasektori partnerluste ekspertkeskus on viinud ellu projekte ELis, selle naabruses ja kaugemalgi; arvestades, et EL on samuti aidanud kaasa ülemaailmse energiatõhususe ja taastuvenergia fondi abil; arvestades, et Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond kavatseb ELis toetada teatavaid avaliku ja erasektori partnerlusi, kus võivad osaleda ka kaubanduspartnerite ettevõtted;

Q.  arvestades, et EL on seni hoidnud avaliku hangete turud rahvusvahelise konkurentsi jaoks täiesti avatud ning on kehtestanud eeskirjad, mille eesmärk on tagada ühtsel turul tõeline ja õiglane konkurents ning võimaldada rahvusvahelistel investoritel konkureerida võrdsetel alustel; arvestades, et ELis välismaist osalust või kontrolli ei diskrimineerita ning arvestades, et välisriikide ettevõtted võivad alustada kohalikku äritegevust, eesmärgiga osaleda avaliku ja erasektori partnerluses;

R.  arvestades, et ELi vabakaubanduslepingud hõlmavad sätteid, mis võimaldavad avaliku ja erasektori partnerlustes osalevatel ettevõtetel teha pakkumisi turulepääsu ja eelneva asutamise abil; arvestades, et Korea, Colombia/Peruu, Kesk-Ameerika, Singapuri ja Kanadaga seotud kohtlemine ja avanevad võimalused on diferentseeritult ja konkreetselt kindlaks määratud; arvestades, et eri partneritega peetavate läbirääkimiste suhtes tuleb kohaldada suhteliselt paindlikku lähenemisviisi; arvestades, et eesmärk peab ikkagi jätkuvalt olema sotsiaal- ja majandusarengu, keskkonnasäästlikkuse, demokraatia ja hea valitsemistava edendamine, inimõiguste järgimine, kaitse rahvusvaheliselt tunnustatud standardite toetamine ning inimväärsete töökohtade loomine; arvestades, et mitmepoolsel tasandil kehtestatakse riigihangete osas mitmesuguseid kohustusi ka teenustekaubanduse üldlepingu ja mõnepoolse lepinguga ning teiste mõnepoolsete aktidega, näiteks teenustekaubanduse lepinguga; arvestades, et ELi keskkond on seetõttu muutumas konkurentsivõimelisemaks;

Taust

1.  toonitab, et ELis ja kolmandates riikides tuleb ergutada töökohtade loomist, konkurentsivõimet ja tootlikkust uuenduslike poliitikapõhimõtete ja vahendite abil, mille eesmärk on stimuleerida majandusosaliste aktiivsust kasvu taaskäivitamiseks, sealhulgas investeeringute abil väljaspool ühtset turgu; on seisukohal, et avaliku ja erasektori partnerlus võiks ühena paljudest võimalustest aidata kaasa ELi ettevõtete kasvule ning olla samal ajal kasulik kolmanda riigi partnerile, kuna avaliku ja erasektori partnerluse abil saaks tagada üldist huvi pakkuvad taristud, kaubad ja teenused;

2.  tuletab meelde, et avaliku ja erasektori partnerlus peaks andma kodanikele ja tarbijatele suurt lisaväärtust, tagama teenuste ja/või kaupade kvaliteedi ning andma avalikule haldusele nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil konkreetseid konkurentsivõimelisi ja majanduslikke eeliseid, vältides samal ajal avalikule sektorile lisakoormuse või kahjumi tekitamist;

3.  nõuab komisjonilt avaliku ja erasektori partnerluse määratluse edendamist, et seda saaks tunnustada rahvusvaheliselt kui pikaajalist suhet avaliku sektori üksuste ja erainvestorite vahel, mille eesmärk on kvaliteetsete ja kättesaadavate avalike teenuste ja taristute pakkumine lepingutes selgelt määratletud tingimustel, mille järgimist on lihtne hinnata näitajate abil, tagades, et järgimist tunnustatakse õiglase ja nõuetekohase tasustamisega;

4.  märgib, et nii VKEd kui ka suuremad ettevõtted võivad pakkuda ainulaadset erasektori oskusteavet, kogemusi ja häid tavasid ning võrgustikke, mis hõlmavad avaliku sektori asutusi kolmandates riikides, aidates viia tulemuslikult läbi jätkusuutliku arengu poliitikat; on arvamusel, et VKEd võivad kõige paremini saavutada oma potentsiaali, kui nad loovad võrgustikke ja toimivad ülemaailmsel tasandil ning sisenevad Euroopast väljapoole jäävatele turgudele, muu hulgas avaliku ja erasektori partnerluste abil; kutsub sellega seoses komisjoni üles edendama ja toetama konsortsiumide moodustamist ja muude koostöövormide väljatöötamist suurte ettevõtete ja VKEde vahel, et lihtsustada viimaste juurdepääsu avaliku ja erasektori ühistele projektidele;

5.  rõhutab, et avaliku ja erasektori partnerluse arendamisel tuleb arvesse võtta eelkõige ELis asuvate VKEde probleeme partnerluse raames rahvusvahelisel turul konkureerimisel ja vajadust tagada VKEdele konkreetne, õiglane ja vastastikune juurdepääs, eelkõige kommunaalteenuste sektoris, nagu on sätestatud direktiivis 2014/25/EL; rõhutab sellega seoses, kui olulised on konkreetsed eeskirjad, millega VKEdele lubatakse klastri- või rühmaviisilist hankimist, ning läbipaistvate ja avatud allhankeahelate kasutamine;

Probleemid

6.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et kuigi EL on seni hoidnud oma riigihangete turge rahvusvahelistele konkurentidele suures osas avatuna, samal ajal kui ELi ettevõtted seisavad välismaal ikka veel silmitsi suurte takistustega; palub komisjonil tagada, et ELi kaubanduslepingud sisaldavad vahendeid ELi ettevõtete, eriti VKEde jaoks, et konkureerida välismaal riiklike ettevõtetega võrdsetel tingimustel; samuti nõuab pakkumuste ja pakkumuste hindamise kriteeriumide selget reguleerimist ning neid käsitleva teabe kerget kättesaadavust ning diskrimineerivate ja põhjendamatute kaubandustõkete (maksualane diskrimineerimine, regulatiivsed tõkked harukontorite või tütarettevõtete loomisel ning rahastamisvõimaluste piirangud) kaotamist riigihanke. teenuste või investeeringute valdkonnas; kutsub partnerriike üles kohaldama avatud valitsemise põhimõtteid, et tagada läbipaistvus ja vältida huvide konflikte, ning kasutama avaliku ja erasektori partnerlust ettevaatlikult, võttes arvesse mitte ainult kulutõhususe analüüse ja projektide elujõulisust, vaid ka avaliku sektori asutuste rahalist ja tehnilist suutlikkust, et korraldada järelevalvet teenuste või taristute toimimise üle vastavalt üldisele avalikule huvile;

7.  tunnistab, et avaliku ja erasektori partnerlusega seotud probleeme saab lahendada hea valitsemistava põhimõtete abil, nagu eeskirjade läbipaistvus ja selgus, mille puhul on peamised järgmised aspektid: projektidele toetuse määramine, projektide läbiviimine ja hindamine algetappidest alates; riski ülekandmise modelleerimine ja määratlemine (eelkõige keskmise ja pikema perioodi kulutõhususe hindamine), huvirühmade ja kodanikuühiskonna organisatsioonide osalemine; võitlus korruptsiooni ja pettuse vastu; vastutava asutuse rahalised ja tehnilised võimalused lepingute rakendamise piisavaks planeerimiseks ja jälgimiseks ning õiguskindluse kindlustamine sellises raamistikus, kus tagatakse seadusliku võimu kasutamine avalike asutuste poolt; kutsub komisjoni ja liikmesriike (kes on sellega seoses kõige olulisemad osapooled) üles edendama neid põhimõtteid ning seonduvaid häid tavasid EList väljaspool;

8.  tuletab meelde, et avaliku ja erasektori partnerlust iseloomustab suur väärtus, tehniline keerukus ning partnerite pikaajaline seotus; märgib, et seetõttu on partnerluse eelduseks sobiv paindlikkuse ja menetluslike tagatiste tase, et tagada läbipaistvus, mittediskrimineerimine ja võrdne kohtlemine;

9.  tuletab meelde, et infrastruktuuriprojektidega kaasneb mitmeid riske (eelkõige ehituse, keskkonna, telekommunikatsiooni ja energiavõrkude valdkonnas) ning valitsus kannab avaliku ja erasektori partnerluse kaudu osa neist riskidest eraettevõtjale üle, nii et mõlemad saavad kasu ja samas jagavad projektidega seotud riski ja vastutust; rõhutab lisaks, et riski piisav jagamine on oluline projekti kulude vähendamiseks ning selle eduka rakendamise ja elujõulisuse tagamiseks;

10.  tuletab meelde, et kvaliteetsete, kättesaadavate ja kulutõhusate teenuste osutamine üldsusele nii ELi sees kui ka sellest väljaspool on väga oluline tingimus, et tagada avaliku ja erasektori partnerluse edukas rakendamine ja elujõulisus; tuletab meelde, et mudelite ja lepingute keerukas valik avaldab mõju projekti arengule; hoiatab, et mõnedes etappides on avaliku ja erasektori partnerlust kasutatud vaid selleks, et saavutada ametlikult eelarvepuudujäägiga seotud eesmärgid; toonitab vajadust nõuetekohase institutsioonilise raamistiku järele, mis ühendaks poliitilist pühendumist, head valitsemistava ning kõige aluseks olevat piisavat seadusandlust, tagamaks, et avaliku ja erasektori partnerluse abil pakkuda kodanikele kvaliteetsemaid ja suuremal hulgal teenuseid; rõhutab sellega seoses, kui oluline on osalevate ettevõtete profiili ja eelnevate kogemuste nõuetekohane hindamine, et määrata kindlaks nende poolt osutatud teenuste kvaliteet ning see, kas nende ärikäitumine on olnud vastutustundlik;

Erasektori kaasamine arengusse

11.  rõhutab, et ELi kaubandus-, investeerimis- ja arengupoliitika on omavahel seotud ning et Lissaboni lepingu artiklis 208 on sätestatud poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõte, mis nõuab arengukoostöö eesmärkide arvesse võtmist sellise poliitika puhul, mis tõenäoliselt mõjutab arenguriike; rõhutab ka, kui oluline on tagada, et ELi investeerimispoliitika oleks suunatud finantsvalikutele, mis hõlmavad tegelikku sotsiaalse mõju hindamist;

12.  toonitab ühe valikuvõimalusena muu hulgas avaliku ja erasektori partnerluste üha suurenevat potentsiaali innovaatiliste lahenduste soodustamisel ning erasektori pikaajalise rahastamise ja kodumaiste ressursside kaasamisel arengu eesmärkide jaoks, arvestades, et arenguriigid vajavad tohutuid investeeringuid taristusse, veevarustusse ja energiasse, ning arvestades, et kuna avalik sektor ei suuda neid ise üksi pakkuda, peab enamik neist tulema erasektorist; on arvamusel, et avaliku ja erasektori partnerlused võivad samuti ärgitada innovatsiooni tehnoloogia ja ärimudelite valdkonnas ning luua mehhanisme erasektori vastutustunde suurendamiseks; juhib siiski tähelepanu juhtudele, mil erasektori osalemine avaliku ja erasektori partnerluses arenguriikides ei ole andnud oodatuid tulemusi; märgib, et selle tulemusena on vaja pakkuda tehnilist abi, et kindlustada avaliku ja erasektori partnerluse väljatöötamiseks õigus- ja institutsioonilised raamistikud, eriti seoses võimega hinnata, planeerida ja jälgida selliste projektide kohaldamist nõuetekohasel moel, ning anda avaliku sektori partneritele võimalus nõuda eraettevõtetelt lepingu rikkumise puhul hüvitist;

13.  märgib, et avaliku ja erasektori partnerlus on arengu tegevuskavas olulisel kohal ning seda edendatakse üha rohkem kui vahendit, mille abil kaotada erinevused taristute rahastamisel nii arenenud kui ka arenguriikides;

14.  nõuab tungivalt, et komisjon, kes on teatanud, et soovib edaspidi segarahastamisvahendite kasutamist märkimisväärselt laiendada, viiks ellu Euroopa Kontrollikoja eriaruandes segarahastamisvahendite kasutamise kohta antud soovitused ning hindaks laenude ja toetuste ühendamise mehhanismi, eriti seoses arengu ning finantsilise täiendavuse, läbipaistvuse ja vastutusega;

15.  palub ELi organitel ergutada kolmandate riikide ja eriti vähem arenenud riikide avaliku ja erasektori partnerlustes osalevaid ELi äriühinguid töötama vastavalt poliitikavaldkondade sidususe põhimõttele ja kooskõlas OECD hargmaistele ettevõtetele suunatud suunistega, et võtta arvesse arengukoostöö eesmärke; kutsub komisjoni üles ergutama kestlikke investeeringuid, võttes arvesse arengueesmärke, seades esikohale eelkõige sisemajanduse pikaajalise arengu, ning edendama projekte, mille keskmes on näiteks keskkonnakaitse, vaesuse vähendamine, haridus, jäätmekäitlus või taastuvenergiate kasutamine;

16.  rõhutab, et arenguabi valdkonnas saab avaliku ja erasektori partnerluse abil kasutada tõhusalt ELi vahendeid, toetades samal ajal ELi prioriteete ja sidusust muude poliitikavaldkondadega; nõuab komisjoni suuremat osalust ja suuremaid investeeringuid avaliku ja erasektori partnerluses arenguvaldkonnas, ning et avaliku ja erasektori partnerlust kasutataks vahendina, mille abil saaks laiendada ELi piiratud arengueelarvet;

17.   toonitab asjaolu, et tõenäoliselt edendavad erasektori investeeringud ja erasektoripoolne rahastamine oluliselt majanduskasvu, mis on lähiaastatel prognooside kohaselt arenguriikides umbes 5 %; tunnistab, et erasektori vahenditest rahastamisega saab aidata toetada kohalikku majandust ja ettevõtteid ning luua inimväärseid töökohti, ning aidata seega kaasa vaesuse kaotamisele, juhul kui välismaised otseinvesteeringud on nõuetekohaselt reguleeritud ja seotud konkreetsete edusammudega partnerriikide majanduses, nt tehnosiirde ja kohalikule tööjõule koolitusvõimaluste loomise kaudu; on seda arvestades seisukohal, et avaliku ja erasektori partnerlus võib olla vähim arenenud riikidele kasulik, kuna ebaproportsionaalne investeerimisrisk ei innusta piisavalt erainvesteeringute tegemist; rõhutab, et tulevased avaliku ja erasektori partnerlused peaksid olema suunatud 2015. aasta järgse arengukava raames vaesuse vähendamisele ja teistele säästva arengu eesmärkidele ning need peaksid olema kooskõlas partnerriikide riiklike arengukavadega;

18.  märgib, et nõuetekohaselt struktureeritud ja tõhusalt rakendatud avaliku ja erasektori partnerlustega võivad kaasneda mitmed eelised, sealhulgas innovatsioon, tõhusam ressursside kasutus, kvaliteedi tagamine ja kontroll; märgib samuti, et arenguriikides tuleb avaliku ja erasektori partnerlusi hinnata lähtuvalt nende suutlikkusest anda arenguga seotud tulemusi, ning et riskikoormus peaks olema avaliku ja erasektori vahel õiglaselt jagatud; rõhutab, et avaliku ja erasektori partnerlused on arenguriikides seni koondunud peamiselt energia- ja telekommunikatsioonisektoritesse ning erasektori osalus sotsiaalinfrastruktuurides on endiselt haruldane; innustab seepärast neid avaliku ja erasektori partnerlusi, mis on suunatud eelkõige säästva arengu eesmärkide saavutamisele;

19.  nõuab, et partnerriikide valitsustele antaks rohkem tehnilist abi, sealhulgas tuleks koolitada kohalikke töötajaid ja toetada tehnosiiret, et nad suudaksid avaliku ja erasektori partnerlustes kindlamalt osaleda ja võtta vastutuse partnerlusprojektide juhtimise ees; selleks tuleks neil aidata luua pangandussüsteeme ja maksuameteid, mis on suutelised finantsjuhtimiseks ning avaliku ja erasektori vahendite haldamiseks; juhib tähelepanu asjaolule, et nagu kogemused näitavad, võivad puudulikult koostatud avaliku ja erasektori partnerluslepped riigi võlga mõningatel juhtudel suurendada, ning nõuab, et koostataks vastutustundliku rahastamise õigusraamistik; kutsub komisjoni üles kaaluma võimalust anda arengumaadele tehnilist abi ja nõu, kuidas oma turgudel ELi standardite kasutamiseks valmistuda ja neid rakendada;

20.  toetab kindlalt ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete tõhusat ja ulatuslikku levitamist ja rakendamist nii ELis kui ka mujal ning rõhutab, et ÜRO juhtpõhimõtete tõhusas rakendamises esinevate puuduste kõrvaldamiseks tuleb võtta kõik vajalikud poliitilised ja seadusandlikud, sh õiguskaitse kättesaadavust puudutavad meetmed;

21.  rõhutab, et arenguasutused peavad tagama, et riiklikku arenguabi kasutataks arengumaades kohalike majandusvõrgustike toetamiseks, mitte aga doonorriikide eraettevõtete ja rahvusvaheliste ettevõtete edendamiseks; rõhutab eriti, et avaliku ja erasektori partnerlus peaks olema suunatud riigi mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate suutlikkuse suurendamisele;

22.  tuletab meelde, et Euroopa Liit on pühendunud soolise võrdõiguslikkuse edendamisele ja soolise aspekti arvestamisele kõigis oma meetmetes; nõuab tungivalt, et ka avaliku ja erasektori partnerluste kavandamisel ja elluviimisel võetaks arvesse soolist mõõdet, nt kasutades suunatud investeeringute puhul sooliselt eristatud andmeid ja analüüse ning lisades lepingutesse võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajad, pidades silmas naiste huve; nõuab sellega seoses, et toetataks rohkem kohalikke VKEsid, eriti naisettevõtjaid, võimaldamaks neil erasektori juhitud majanduskasvust kasu saada;

Võimalikud vahendid, mis võimaldavad ELi äriühingutel osaleda väljaspool ELi loodud avaliku ja erasektori partnerlustes

23.  palub komisjonil teha tööd, et saavutada rahvusvaheliselt oluliste turulepääsuga seotud kohustuste võtmist Maailma Kaubandusorganisatsioonis ja jätkuvates kahepoolsetes läbirääkimistes kolmandate riikidega, kohaldades rahvusvahelist konkurentsi võimaldavat positiivset ja vastastikku toetavat lähenemisviisi, et kohandada asümmeetriat ELi riigihangete turgude avatuse taseme osas muude kaubanduspartneritega võrreldes; palub komisjonil kaotada haldus-, menetluslikud ja tehnilised tõkked, mis takistavad ELi ettevõtteid osalemast välismaistes avaliku ja erasektori partnerlustes;

24.  palub komisjonil muude riikidega kaubandus- ja investeerimislepingute üle peetavatel läbirääkimistel toetada ELi ettevõtete ja eriti VKEde teelt tõkete kõrvaldamist, et nad saaksid neis riikides avaliku ja erasektori partnerlusse astuda ja toetada ELi spetsialistide tööleasumist neisse riikidesse, ning et nad saaksid võrdsetel alustel konkureerida nii kodumaiste kui ka kolmandate riikide ettevõtetega;

25.  palub komisjonil jälgida ELi äriühinguid välismaal ning teha järeldusi edulugudest, mudelitest ja headest tavadest, et koostada suunised, ning kaaluda virtuaalsete dokumendikeskuste või võrgustike loomist, et hõlbustada ELi ettevõtete, eriti VKEde juurdepääsu avaliku ja erasektori partnerlusi hõlmavaid võimalusi käsitlevale teabele; kutsub komisjoni üles toetama kasutajasõbralike platvormide ja võrgustike loomist, et edendada sidusrühmade vahel struktureeritud dialoogi ning anda tehnilist tuge seoses õigusraamistiku ja eeldatavate probleemidega; palub komisjonil viia läbi uuringu ELi vabakaubanduslepingute ning nende rakendamise mõju kohta ELi ettevõtete juurdepääsule välismaistele avaliku ja erasektori partnerlustele; on arvamusel, et selline uuring võiks anda ülevaate vabakaubanduslepingute konkreetsest mõjust avaliku ja erasektori partnerlusele ning võimaldada lõpuks tuvastada tõkked, mida ei ole veel käsitletud;

26.  palub komisjonil edendada selgete ja terviklike raamatupidamiseeskirjade kasutamist rahvusvahelisel tasandil, et vähendada avaliku ja erasektori partnerlusega seotud ebakindlust, edendades ühtlasi usaldusväärset eelarvepoliitikat ja projektide jätkusuutlikkust;

27.   kutsub komisjoni üles tagama, et ELi toetatud asutused, näiteks Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusamet (EASME) ja Euroopa ettevõtlusvõrgustik (EEN), saaksid samuti kasutada ja VKEdele jagada teavet selle kohta, kuidas astuda avaliku ja erasektori partnerlusse väljaspool ELi asuvates riikides, ning kuidas edendada VKEde osavõttu avaliku ja erasektori partnerlusest kolmandates riikides;

28.  rõhutab, et piiriüleste erasektorite raha paigutamiseks avaliku ja erasektori partnerlustesse tuleb kindlasti pakkuda piisavaid tagatisi selle kohta, et pikaajalisi investeeringuid toetab selge, kindel ja turvaline keskkond, hea valitsemistava, õiguskindlus, läbipaistvus, võrdne kohtlemine, mittediskrimineerimine ja tõhus vaidluste lahendamine; palub komisjonil ja nõukogul teha selleks koostööd pädevate rahvusvaheliste foorumite raames ning rahvusvahelistest finantsasutustes, et tagada selles valdkonnas vajalik õiguslik baas, mis oleks läbipaistev, demokraatlik, kaasav, tulemuslik ja kulutõhus;

Avaliku ja erasektori partnerlused väljaspool Euroopa Liitu: uued töökohad ja kasvu võimalused ELi äriühingute jaoks

29.  on veendunud, et ELi äriühingute suurem osalemine laiaulatuslikes rahvusvahelistes avaliku ja erasektori partnerlustes võiks tuua Euroopa Liidus olulist kasu inimväärsete töökohtade loomise, tootlikkuse, konkurentsivõime, tehnoloogiliste võimaluste ja innovatsiooni arengu valdkonnas; tuletab meelde, et raportis Euroopa VKEde rahvusvahelistumise kohta rõhutati positiivset seost rahvusvahelistumise ja innovatsiooni vahel seoses toodete, teenuste ja protsessidega;

30.  rõhutab, et avaliku ja erasektori partnerluse arendamisel tuleb arvesse võtta eelkõige ELis asuvate VKEde probleeme partnerluse raames rahvusvahelisel turul konkureerimisel ja vajadust tagada VKEdele konkreetne ja õiglane juurdepääs; rõhutab sellega seoses, kui olulised on konkreetsed eeskirjad, millega VKEdele lubatakse klastri- või rühmaviisilist hankimist, ning läbipaistvate ja avatud allhankeahelate kasutamine; on arvamusel, et VKEsid tuleks julgustada osalema nii alltöövõtjatena kui ka konsortsiumite liikmetena pakkumismenetlustes;

31.  tuletab meelde, et tänu avaliku ja erasektori partnerluste kasutamisele on ELis tehtud saavutusi taristu arengus ja juhtivates valdkondades, nagu tehnoloogia, teadusuuringud, e-õpe ja muud suure lisandväärtusega sektorid, ja ergutab komisjoni tegema kindlaks selliseid projekte, mis on andnud ELis parimaid tulemusi ning edendama ELi igat liiki äriühingute, eriti VKEde osalemist välismaal sarnastes ettevõtmistes;

o
o   o

32.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja Euroopa Investeerimispangale.

(1) ELT L 94, 28.3.2014, lk 1.
(2) ELT L 94, 28.3.2014, lk 65.
(3) ELT L 94, 28.3.2014, lk 243.
(4) ELT C 56 E, 26.2.2013, lk 87.
(5) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0050.
(6) ELT C 313 E, 20.12.2006, lk 447.
(7) http://www.oecd.org/governance/budgeting/PPP-Recommendation.pdf.
(8) http://www.oecd.org/daf/anti-bribery/ConvCombatBribery_ENG.pdf.
(9) www.unece.org/fileadmin/DAM/ceci/publications/ppp.pdf.
(10) http://www.uncitral.org/pdf/english/texts/procurem/pfip/guide/pfip-e.pdf.
(11) http://api.ning.com/files/Iumatxx-0jz3owSB05xZDkmWIE7GTVYA3cXwt4K4s3Uy0NtPPRgPWYO1lLrWaTUqybQeTXIeuSYUxbPFWlysuyNI5rL6b2Ms/PPPReferenceGuidev02Web.pdf.

Õigusalane teave