Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2015/0051(NLE)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0205/2015

Esitatud tekstid :

A8-0205/2015

Arutelud :

PV 07/07/2015 - 15
CRE 07/07/2015 - 15

Hääletused :

PV 08/07/2015 - 4.10
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2015)0261

Vastuvõetud tekstid
PDF 500kWORD 180k
Kolmapäev, 8. juuli 2015 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Liikmesriikide tööhõivepoliitika suunised *
P8_TA(2015)0261A8-0205/2015

Euroopa Parlamendi 8. juuli 2015. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta (COM(2015)0098 – C8-0075/2015 – 2015/0051(NLE))

(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (COM(2015)0098),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 148 lõiget 2, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8-0075/2015),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit (A8-0205/2015),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  palub komisjonil ettepanekut vastavalt muuta, järgides Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 293 lõiget 2;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 1
(1)   Liikmesriigid ja liit peaksid välja töötama kooskõlastatud tööhõivestrateegia ja eelkõige edendama kvalifitseeritud, koolitatud ja kohanemisvõimelist tööjõudu ning majanduslikele muudatustele reageerivaid tööturge, pidades silmas Euroopa Liidu lepingu artiklis 3 määratletud täieliku tööhõive ja sotsiaalse progressi eesmärkide saavutamist. Võttes arvesse riikide tööturu osapoolte kohustustega seotud siseriiklikke tavasid, käsitlevad liikmesriigid tööhõive edendamist üldist huvi pakkuva probleemina ja kooskõlastavad nõukogus oma sellealased meetmed.
(1)   Liikmesriigid ja liit peaksid välja töötama tõhusa ja kooskõlastatud tööhõivestrateegia, mille kavandamisel lähtutakse töötuse tõsiste tagajärgede kõrvaldamisest, ning ühtlasi peaksid nad edendama kvalifitseeritud, koolitatud tööjõudu ning majanduslikele, sotsiaalsetele ja keskkonnaalastele muudatustele reageerivaid tööturge, edendades eelkõige sihipäraselt koolitust teaduse, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika vallas ja kohandades haridussüsteeme, pidades seejuures silmas Euroopa Liidu lepingu artiklis 3 määratletud täieliku tööhõive ja sotsiaalse progressi eesmärkide saavutamist. Erilisi jõupingutusi tuleks teha selleks, et suurendada tööhõivet väga madala haridustaseme või kvalifikatsiooniga töötajate seas ning nende seas, kes ei saa kiiresti haridust või oskusi omandada, ning vähendada tuleks ulatuslikku ja pikaajalist töötust, mille osakaal muudkui kasvab, kusjuures erilist tähelepanu tuleks pöörata mahajäänumatele piirkondadele. Võttes arvesse riikide tööturu osapoolte kohustustega seotud siseriiklikke tavasid, käsitlevad liikmesriigid tööhõive edendamist absoluutse prioriteedina ja üldist huvi pakkuva probleemina ja kooskõlastavad nõukogus oma sellealased meetmed. Liit peaks lisama nendele jõupingutustele poliitilised ettepanekud, et saavutada aluslepingu eesmärgid ja tagada kaasav integreeritud tööturg ning inimväärsed töötingimused kogu liidus (sh piisavad palgad, mida on samuti võimalik saavutada kollektiivläbirääkimiste abil).
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 1 a (uus)
(1a)  Eurostati hinnangul oli 2015. aasta jaanuaris liidus 23 815 000 töötut, neist 18 059 000 euroalas.
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 1 b (uus)
(1b)  Praegu on äärmiselt oluline kehtestada usaldusväärsed näitajad, et määratleda vaesus, mis mõjutab paljusid liidu kodanikke, võttes arvesse varasemaid arvandmeid, mis on esitatud nõukogu otsuses 2010/707/EL1a, kus märgiti, et vaesuse ja tõrjutuse ohust on vaja päästa vähemalt 20 miljonit inimest.
____________
1a Nõukogu 21. oktoobri 2010. aasta otsus 2010/707/EL liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta (ELT L 308, 24.11.2010, lk 46).
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 2
(2)   Liit peab võitlema sotsiaalse tõrjutuse ja diskrimineerimise vastu, tagama võrdsed võimalused põhiõiguste kasutamisel ning edendama sotsiaalset õiglust ja kaitset. Oma poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel võtab liit arvesse piisava sotsiaalse kaitse tagamise ja sotsiaalse tõrjutuse vastase võitlusega seotud nõudeid.
(2)   Liit peab võitlema sotsiaalse tõrjutuse, vaesuse kõikide vormide ja diskrimineerimise vastu, tagama võrdsed võimalused põhiõiguste kasutamisel ning edendama sotsiaalset õiglust ja kaitset. Muude õigusaktide või poliitikavaldkondade kõrvalmõjud ei tohiks seda üldist eesmärki ohtu seada. Oma poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel võtab liit arvesse piisava sotsiaalse kaitse tagamise, sotsiaalse tõrjutuse vastase võitluse ning kõrgetasemelise hariduse ja koolitusega seotud nõudeid.
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 4
(4)   Liikmesriigid peaksid käsitlema oma majanduspoliitikat kui ühise huvi küsimust ning kooskõlastama selle nõukogus. Nõukogu võtab liikmesriikide ja liidu poliitika suunamiseks vastu tööhõivesuunised ja majanduspoliitika üldsuunised.
(4)   Liikmesriigid peaksid käsitlema oma majanduspoliitikat koos sotsiaalpoliitikaga ühist huvi pakkuva küsimusena ning kooskõlastama selle nõukogus. Nõukogu võtab liikmesriikide ja liidu poliitika suunamiseks vastu tööhõivesuunised ja majanduspoliitika üldsuunised.
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 4 a (uus)
(4a)  Et tagada demokraatlikum otsustusprotsess seoses integreeritud suunistega, mis mõjutavad kodanikke ja kogu liidu tööturge, on tähtis, et tööhõivesuuniste ja majanduspoliitika üldsuuniste üle otsustaksid mõlemad seadusandjad – nii nõukogu kui ka Euroopa Parlament. Integreeritud suunised peavad jätma liikmesriikidele võimaluse võtta esmajoones vastu jätkusuutlikud ja integreeritud majandusmudelid nii liidu, riigi kui ka kohalikul tasandil.
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 5
(5)   Kooskõlas aluslepingu sätetega on liit välja töötanud ja rakendanud poliitika koordineerimise vahendid eelarvepoliitika jaoks ja makromajandusliku struktuuripoliitika jaoks. Euroopa poolaasta koondab need mitmesugused vahendid majanduse ja eelarve mitmepoolse jälgimise üldiseks raamistikuks. Euroopa poolaasta optimeerimine ja tugevdamine vastavalt komisjoni 2015. aasta majanduskasvu analüüsile aitab veelgi tõhustada selle toimimist.
(5)   Kooskõlas aluslepinguga on liit välja töötanud ja rakendanud poliitika koordineerimise vahendid eelarvepoliitika jaoks ja makromajandusliku struktuuripoliitika jaoks, millel on suur mõju sotsiaal- ja tööhõivetingimustele liidus. Need poliitikameetmed võivad liidu teatavates osades põhjustada stagnatsiooni ja deflatsiooni, mis võib pärssida majanduskasvu ja tööhõivet. Sellega seoses on äärmiselt oluline võtta arvesse uusi sotsiaalseid näitajaid ja asümmeetrilist šokki, mis finants- ja majanduskriis teatavates liikmesriikides põhjustas. Euroopa poolaasta koondab need mitmesugused vahendid majandus-, eelarve-, tööhõive- ja sotsiaalpoliitika mitmepoolse integreeritud jälgimise üldiseks raamistikuks ning see peaks aitama paremini saavutada strateegia „Euroopa 2020” eesmärke. Euroopa poolaasta optimeerimine ja tugevdamine vastavalt komisjoni 2015. aasta majanduskasvu analüüsile võib aidata veelgi tõhustada selle toimimist, kuid see ei ole veel parandanud majandusolukorda liikmesriikides, mida kriis kõige tõsisemalt mõjutas.
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 5 a (uus)
(5a)  Euroopa sotsiaalvaatluste keskuse (European Social Observatory, OSE) andmetel on sissetulekutoetused ja sotsiaalkaitse kavad kehtestatud juba 26 liikmesriigis.1a Tööhõive, sotsiaalküsimuste, oskuste ja töötajate liikuvuse volinik Marianne Thyssen on öelnud, et kui kõikides Euroopa liikmesriikides toimuv oleks tema otsustada, kehtestataks kõikides Euroopa riikides minimaalse sissetuleku piir.
____________
1a http://www.eesc.europa.eu/resources/docs/revenu-minimum_-etude-ose_-vfinale_en--2.pdf
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 5 b (uus)
(5b)  Liidu miinimumsissetulekut puudutava õigusraamistiku loomiseks puudub liidu tasandil igasugune regulatiivne pädevus.
Muudatusettepanek 47
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 6
(6)   Finants- ja majanduskriis osutas liidu ja liikmesriikide majanduse olulistele nõrkustele ja tõi need esile. Kriis tõi selgelt esile ka liikmesriikide majanduse ja tööturgude tiheda omavahelise sõltuvuse. Praegu on peamiseks ülesandeks soodustada liidus tugevat, jätkusuutlikku ja kaasavat kasvu ning töökohtade loomist. Selleks tuleb nii liidus kui ka liikmesriikide tasandil võtta kooskõlastatud ja ambitsioonikaid poliitilisi meetmeid kooskõlas aluslepingu sätetega ja liidu majandusjuhtimisega. Need pakkumist ja nõudlust ühendavad meetmed peaksid hõlmama investeeringute elavdamist, uut kohustust viia ellu struktuurireforme ja vastutustundliku eelarvepoliitika jälgimist.
(6)   Finants- ja majanduskriis osutas liikmesriikide majanduse ja liidu koordineerimismehhanismide tõsistele nõrkustele ja tõi need esile. Kriis tõi selgelt esile ka liikmesriikide majanduse ja tööturgude tiheda omavahelise sõltuvuse. Praegu on peamiseks ülesandeks soodustada liidus tugevat, jätkusuutlikku ja kaasavat kasvu ning töökohtade loomist, mille saavutamiseks tuleb kaotada suured tööpuuduse kolded liidu territooriumi teatavates piirkondades. Selleks tuleb nii liidus kui ka liikmesriikide tasandil võtta otsustavaid, kooskõlastatud ja ambitsioonikaid ning eelkõige ka tõhusaid poliitilisi meetmeid kooskõlas aluslepingu sätetega ja liidu majandusjuhtimisega. Need pakkumist ja nõudlust ühendavad meetmed peaksid hõlmama investeeringute elavdamist, eelkõige seoses selliste investeeringutega, mille eesmärk on soodustada väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate, mikroettevõtjate, innovatiivsete idufirmade ja keskkonnasäästlikku tööhõivet edendavate ettevõtete kasvu ning uut kohustust viia ellu struktuurireforme ja vastutustundliku eelarvepoliitika jälgimist. Need meetmed peaksid samuti hõlmama kaasavama ja õigustel põhineva tööturu loomist, millega kaasneks piisav sotsiaalkaitse. Muu hulgas peaksid need sisaldama sotsiaalkaitse meetmeid, nagu tagatud miinimumsissetulek, mis kehtestataks kooskõlas riiklike tavadega, et võidelda äärmise vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu.
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 7
(7)   Liikmesriigid ja liit peaksid käsitlema ka kriisi mõju ühiskonnale ja seadma eesmärgiks ehitada üles sidus ühiskond, mis võimaldab inimestel muutusteks ette valmistuda ja nendega toime tulla, et nad saaksid ühiskonnas ja majanduses aktiivselt osaleda. Kõigile tuleks tagada juurdepääs tööturule ja võimalused sellel osaleda; tuleks vähendada vaesust ja sotsiaalset tõrjutust, tagades eelkõige toimiva tööturu ja sotsiaalhoolekande süsteemi ning kõrvaldades tööturul osalemise takistused. Samuti peaksid liikmesriigid tagama, et majanduskasvust saadavad hüved jõuaksid kõigi elanike ja piirkondadeni.
(7)   Liikmesriigid ja liit peaksid käsitlema ka kriisi mõju ühiskonnale, andes äärmise vaesuse kohta usaldusväärsemaid arvandmeid, ja seadma eesmärgiks ehitada üles kaasav ja õiglasem ühiskond, mis võimaldab inimestel muutusteks ette valmistuda ja nendega toime tulla, et nad saaksid ühiskonnas ja majanduses aktiivselt osaleda. Kõigile tuleks tagada diskrimineerimatu juurdepääs ja võrdsed võimalused ning oluliselt tuleks vähendada vaesust ja sotsiaalset tõrjutust, tagades eelkõige toimiva tööturu ja asjakohase sotsiaalhoolekande süsteemi ning kõrvaldades tarbetud haldustõkked ja tööturul osalemise takistused, eelkõige need, mis puudutavad puuetega inimesi. Samuti peaksid liikmesriigid tagama, et majanduskasvust saadavad hüved jõuaksid kõigi elanike ning piirkondlike ja kohalike üksusteni. Ühise tööhõivearuande peamiste tööhõive- ja sotsiaalnäitajate tulemustabel on sellega seoses iseäranis kasulik vahend, mis aitab õigel ajal tuvastada peamisi tööhõive- ja sotsiaalprobleeme ja lahknevusi ning teha kindlaks valdkonnad, kus poliitiline sekkumine on kõige vajalikum. Edaspidi peaks tulemustabel sisaldama ka sooliselt eristatud andmeid.
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 7 a (uus)
(7a)  Euroopa Kontrollikoda on seoses noortegarantii algatuse tulemusliku rakendamisega tuvastanud kolm kriitilist punkti: rahastamise kogusumma piisavus, kvaliteetse pakkumise määratlus ja süsteemi tulemuste komisjonipoolne järelevalve ja aruandlus.
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 7 b (uus)
(7b)  Nõukogu otsuses 2010/707/EL esitati järgmised eesmärgid: suurendada 20- kuni 64-aastaste naiste ja meeste tööhõive määra aastaks 2020 kuni 75%-ni, vähendada koolist väljalangemise määra alla 10 %-ni, suurendada vähemalt 40%-ni nende 30–34-aastaste osakaalu, kes on omandanud kolmanda taseme või samaväärse hariduse, ning edendada sotsiaalset kaasatust, eelkõige vaesuse vähendamise abil, seades eesmärgiks vähemalt 20 miljoni inimese päästmise vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohust. Liikmesriikide tööhõivepoliitika keskseks eesmärgiks jääb strateegia „Euroopa 2020” elluviimine tööhõive- ja sotsiaalvaldkonnas.
________________
1a Nõukogu 21. oktoobri 2010. aasta otsus 2010/707/EL liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta (ELT L 308, 24.11.2010, lk 46).
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 8
(8)   Suunistega kooskõlas olevate meetmete võtmine on oluline strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamiseks. Suunised moodustavad Euroopa ja liikmesriikide tasandil integreeritud poliitika, mida liikmesriigid ja liit peaksid rakendama, et avalduks koordineeritud struktuurireformide positiivne vastastikune mõju, üldine majanduspoliitika oleks sobiv ja et Euroopa poliitika annaks ühtlasema panuse strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamisse.
(8)   Suunistega kooskõlas olevate meetmete võtmine on oluline selleks, et saavutada strateegia „Euroopa 2020” eesmärgid, mis on veel täitmata. Strateegiat „Euroopa 2020” käsitleva 2014. aasta avaliku konsultatsiooni tulemused näitasid selgelt, et kõnealuse strateegia tööhõive, vaesuse, sotsiaalse tõrjutuse ja hariduse alased eesmärgid on jätkuvalt äärmiselt asjakohased ja lisaks ka tähtsad, üksteisest sõltuvad ja üksteist vastastikku tugevdavad. Suunised moodustavad Euroopa ja liikmesriikide tasandil integreeritud poliitika, mida liikmesriigid ja liit peaksid rakendama, et avalduks ebavõrdsuse vähendamisele ja kodanike heaolu suurendamisele suunatud koordineeritud reformide positiivne vastastikune mõju, et üldine majanduspoliitika oleks sobiv ja et Euroopa poliitika annaks ühtlasema panuse strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamisse.
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 9
(9)   Kuna need suunised on adresseeritud liikmesriikidele ja liidule, tuleks neid rakendada koostöös kõigi liikmesriigi, piirkondliku ja kohaliku tasandi ametiasutustega, tehes tihedalt koostööd parlamentide, sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna esindajatega.
(9)   Riikliku poliitika kavandamisel ja rakendamisel peaksid liikmesriigid tagama tõhusa valitsemistava rakendamise. Kuna need suunised on adresseeritud liikmesriikidele ja liidule, tuleks neid rakendada, jälgida ja hinnata koostöös kõigi liikmesriigi, piirkondliku ja kohaliku tasandi ametiasutuste, parlamentide, sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna esindajatega.
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 10
(10)   Majanduspoliitika üldsuunistes antakse liikmesriikidele juhised reformide elluviimiseks, võttes arvesse vastastikust sõltuvust. Need on stabiilsuse ja kasvu paktiga kooskõlas. Suunised on aluseks võimalikele riigipõhistele soovitustele, mida nõukogu võib liikmesriikidele esitada.
(10)   Majanduspoliitika üldsuunistes ja tööhõivesuunistes antakse liikmesriikidele juhised reformide elluviimiseks ning suunised on aluseks võimalikele riigipõhistele soovitustele, mis nõukogu võib liikmesriikidele esitada. Arvestades liikmesriikide majanduste ja tööturgude suurt vastastikust sõltuvust, peaks nõukogu riigipõhiste soovituste vastuvõtmisel võtma arvesse olukorda ka naaberriikides ja riikides, millega asjaomasel liikmesriigil on selged seosed töötajate rände suundumuse või muude asjakohaste näitajate poolest. Komisjonil peaks sellega seoses olema olemas täpne ja ajakohastatud statistika ja andmed juhuks, kui riigipõhiseid soovitusi tuleb kohandada.
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – suunis 5 – lõik 1
Liikmesriigid peaksid hõlbustama töökohtade loomist, lihtsustama ettevõtjatel inimeste palkamist, edendama ettevõtlust ja eelkõige soodustama väikeste ettevõtete loomist ja arendamist, et suurendada naiste ja meeste hõivatuse määra. Samuti peaksid liikmesriigid aktiivselt edendama sotsiaalmajandust ja sotsiaalset innovatsiooni.
Liikmesriigid peaksid koostöös piirkondlike ja kohalike ametiasutustega tegelema tõhusalt ja viivitamatult töötuse tõsise probleemiga ning hõlbustama jätkusuutlike ja kvaliteetsete töökohtade loomist, investeerima sellesse, tegelema riskirühmade võimalustega tööturule juurdepääsu küsimuses ning lihtsustama ettevõtjatel inimeste palkamist olenemata nende oskuste tasemest või asjaomasest tööturu sektorist. Muu hulgas tuleb vähendada ka bürokraatiat ning pidada kinni tööhõivealastest ja sotsiaalsetest standarditest, veel tuleb suurendada noorte ettevõtlust ja toetada eelkõige mikroettevõtjate ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete loomist ja kasvu, et suurendada naiste ja meeste hõivatuse määra. Liikmesriigid peaksid aktiivselt edendama töökohtade loomist keskkonnaga seotud valdkondades, tervise- ja sotsiaalvaldkonnas ja merendussektoris ning toetama sotsiaalmajandust ja sotsiaalset innovatsiooni.
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – suunis 5 – lõik 2
Maksukoormus peaks keskenduma tööjõu maksustamise asemel muudele maksuallikatele, mille mõju on tööhõivele ja majanduskasvule vähem negatiivne. Samal ajal tuleb tagada, et tulu kasutatakse asjakohasteks sotsiaalset kaitset pakkuvateks ja majanduskasvu soodustavateks kulutusteks. Tööjõu maksustamise vähendamisel tuleks keskenduda maksukoormuse asjakohastele komponentidele ning tööturul osalemist takistavate asjaolude kõrvaldamisele, eelkõige nende puhul, kes on tööturust kõige rohkem kõrvale jäänud.
Maksukoormus peaks keskenduma tööjõu maksustamise asemel muudele maksuallikatele, mille mõju on tööhõivele ja majanduskasvule vähem negatiivne. Samal ajal tuleb tagada, et tulu kasutatakse asjakohasteks sotsiaalse kaitse meetmeteks ja kulutusteks, mis on suunatud avaliku sektori investeeringutesse, innovatsiooni ja töökohtade loomisse. Tööjõu maksustamise vähendamisel tuleks keskenduda maksukoormuse asjakohastele komponentidele, diskrimineerimise probleemi lahendamisele ning tööturul osalemist takistavate asjaolude kõrvaldamisele, eelkõige puuetega inimeste ja nende puhul, kes on tööturust kõige rohkem kõrvale jäänud, kusjuures samal ajal tuleb kinni pidada kehtivatest tööalastest normidest.
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – suunis 5 – lõik 3
Liikmesriigid peaksid koos sotsiaalpartneritega soodustama palgakujundusmehhanisme, mis võimaldavad viia palgad tootlikkusega vastavusse. Sellega seoses tuleb arvesse võtta eri oskusi ja kohaliku tööturu tingimusi ning erinevaid majandustulemusi piirkondade, majandussektorite ja ettevõtete lõikes. Miinimumpalga kehtestamisel peaksid liikmesriigid ja sotsiaalpartnerid võtma arvesse selle mõju palgavaesusele, töökohtade loomisele ja konkurentsivõimele.
Liidus on töökohtade loomiseks ja vaesuse vähendamiseks endiselt tähtis järgida poliitikat, millega tagatakse äraelamist võimaldav töötasu. Liikmesriigid peaksid seega koos sotsiaalpartneritega austama ja soodustama palgakujundusmehhanisme, mis võimaldavad viia reaalpalgad tootlikkusega vastavusse ning aidata korrigeerida varasemaid lahknevusi, toomata seejuures kaasa deflatsiooni. Nende mehhanismidega tuleks tagada põhivajaduste täitmiseks piisavad ressursid, kusjuures arvesse tuleb võtta iga liikmesriigi konkreetseid vaesusnäitajaid. Sellega seoses tuleb nõuetekohaselt hinnata eri oskusi ja kohaliku tööturu tingimusi, et tagada kogu liidus äraelamist võimaldavad töötasud. Miinimumpalga kehtestamisel kooskõlas liikmesriikide õigusaktide ja tavadega peaksid liikmesriigid ja sotsiaalpartnerid tagama selle piisavuse ning võtma arvesse selle mõju palgavaesusele, kodumajapidamiste sissetulekutele, kogunõudlusele, töökohtade loomisele ja konkurentsivõimele.
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – suunis 5 – lõik 3 a (uus)
Liikmesriigid peaksid vähendama bürokraatiat, et leevendada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate koormust, kuna nemad annavad suure panuse töökohtade loomisse.
Muudatusettepanek 22
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – suunis 6 – lõik 1
Liikmesriigid peaksid edendama tööviljakust ja tööalast konkurentsivõimet piisava teadmiste ja oskuste pakkumisega. Liikmesriigid peaksid tegema haridus- ja kutseõppesüsteemidesse vajalikke investeeringuid, et suurendada nende tõhusust ja tulemuslikkust, mida on vaja eelkõige tööjõu oskuste suurendamiseks. See võimaldab töötajatel paremini muutusteks ette valmistuda ja kohaneda kiiresti muutuvate dünaamilise tööturu vajadustega üha digitaalsemaks muutuva majanduse tingimustes. Liikmesriigid peaksid tegema rohkem jõupingutusi, et parandada kõigi juurdepääsu kvaliteetsele täiskasvanuharidusele, ning rakendama tööelu pikendada võimaldavaid aktiivsena vananemise strateegiaid.
Liikmesriigid peaksid edendama jätkusuutlikku tööviljakust ja kvaliteetset tööalast konkurentsivõimet piisava teadmiste ja oskuste pakkumisega, mis oleks kõigile kättesaadav ja juurdepääsetav. Erilist tähelepanu tuleks pöörata tervishoiule ning sotsiaal- ja transporditeenustele, kus on või tekib keskpikas plaanis töötajate nappus. Liikmesriigid peaksid tegema kvaliteetsesse ja kaasavasse haridusse – alates juba väikelaste haridusest – ja kutseõppesüsteemidesse tulemuslikke investeeringuid, et suurendada nende süsteemide tõhusust ja tulemuslikkust, mida on vaja eelkõige tööjõu oskusteabe ja oskuste suurendamiseks ja mitmekesistamiseks. See võimaldab töötajatel paremini muutusteks ette valmistuda ja kohaneda kiiresti muutuvate dünaamilise tööturu vajadustega üha digitaalsemaks muutuva majanduse tingimustes. Selleks tuleks arvesse võtta, et nn pehmed oskused (näiteks kommunikatsioon) on paljude elukutsete puhul üha tähtsamaks muutumas.
Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – suunis 6 – lõik 1 a (uus)
Liikmesriigid peaksid edendama noorte ettevõtlust, muu hulgas ettevõtluse valikkursuste loomisega ja õpilasfirmade loomise toetamisega gümnaasiumides ja kõrgkoolides. Liikmesriigid peaksid koostöös kohalike ja piirkondlike asutustega tegema rohkem jõupingutusi, et hoida ära noorte haridustee enneaegset katkemist ning tagada sujuvamat üleminekut õpingutelt tööellu, parandada kõigi juurdepääsu kvaliteetsele täiskasvanuharidusele ja kaotada seda takistavad tegurid, keskendudes eelkõige riskirühmadele ja nende vajadustele, pakkudes neile ümberõpet, kui töökaotuse või tööturu muutuste tõttu on vaja neil uuesti aktiivsele tööturule naasta. Liikmesriigid peaksid samal ajal rakendama aktiivsena vananemise strateegiaid, et võimaldada tervena töötada kuni tegeliku pensionilemineku vanuseni.
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – suunis 6 – lõik 1 b (uus)
Tagades pidevalt muutuva tööturu nõutava vajaliku oskuste taseme ning toetades haridust ja koolitust täiskasvanuõppe programmide kõrval, peaksid liikmesriigid võtma arvesse, et samuti on vaja madala kvalifikatsiooniga töökohti ja et kõrge kvalifikatsiooniga töötajate tööhõivevõimalused on paremad kui keskmise ja madala kvalifikatsiooniga töötajatel.
Muudatusettepanek 25
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – suunis 6 – lõik 1 c (uus)
Taskukohase, kvaliteetse alushariduse ja lastehoiu kättesaadavus peaks olema prioriteet terviklikus poliitikas ja investeeringutes, millega kaasnevad peresid ja lapsevanemaid toetavad ning töö- ja pereelu ühitavad meetmed, mis aitavad lapsevanematel leida tasakaalu töö- ja pereelu vahel, et hoida ära koolist väljalangemist ja suurendada noorte võimalusi tööturul.
Muudatusettepanek 26
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – suunis 6 – lõik 2
Tuleks tegeleda kõrge töötuse määraga ja hoida ära pikaajalist töötust. Pikaajaliste töötute arvu tuleks oluliselt vähendada terviklike ja üksteist toetavate strateegiatega, sh tuleks osutada konkreetset aktiivset abi pikaajalistele töötutele, et aidata neil tööturule naasta. Noorte töötusega tuleb põhjalikult tegeleda, sh tuleb asjakohased asutused varustada vajalike vahenditega, et nad saaksid täielikult ja järjepidevalt rakendada riiklikke noortegarantii rakenduskavasid.
Töötuse, eelkõige pikaajalise töötuse ja suure piirkondliku töötuse probleem tuleks lahendada tõhusalt ja kiiresti ning seda tuleks hoida ära nõudluse ja pakkumisega seotud meetmete abil. Tuleks tegeleda pikaajaliste töötute arvu ning oskuste nõudlusele mittevastavuse ja oskuste aegumise probleemiga terviklike ja üksteist toetavate strateegiatega, sh tuleks osutada personaalset vajaduspõhist ja aktiivset abi ning sobivat sotsiaalkaitset pikaajalistele töötutele, et aidata neil teadlikult ja vastutustundlikult tööturule naasta. Noorte töötusega tuleb põhjalikult tegeleda noorte tööhõive üldstrateegia abil. See hõlmab investeerimist sektoritesse, milles on võimalik luua noortele kvaliteetseid töökohti, ning asjaomaste osalejate, nagu noorte tugiteenuste, hariduse ja koolituse pakkujate, noorteorganisatsioonide ja avalike tööturuasutuste varustamist vajalike vahenditega, et nad saaksid täielikult ja järjepidevalt rakendada riiklikke noortegarantii rakenduskavasid, kuid ka olemasolevate vahendite tõhusat kasutamist liikmesriikide poolt. Tuleks lihtsustada ettevõtluse kasuks otsustanud noorte juurdepääsu rahastamisele, tõhustades teabe jagamist, vähendades üleliigset bürokraatiat ning pakkudes võimalusi vahetada pärast äriplaani esitamist mitme kuu eest makstava töötushüvitise kohe starditoetuseks kooskõlas siseriiklike õigusaktidega.
Muudatusettepanek 27
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – suunis 6 – lõik 2 a (uus)
Töötust vähendavate meetmete väljatöötamisel ja rakendamisel peaksid liikmesriigid arvesse võtma kohalikke ja piirkondlikke erinevusi ning tegema koostööd kohalike tööhõivetalitustega.
Muudatusettepanek 28
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – suunis 6 – lõik 3
Tuleb kõrvaldada haridus- ja koolitussüsteemide struktuursed puudused, et tagada kvaliteetsed õpitulemused ja hoida ära koolist väljalangemist. Liikmesriigid peaksid parandama hariduse taset ja kaaluma duaalseid haridussüsteeme ning ajakohastama kutsealast koolitust, suurendades samal ajal võimalusi tunnustada väljaspool ametlikku haridussüsteemi omandatud oskusi.
Tuleb kõrvaldada haridus- ja koolitussüsteemide struktuursed puudused, et tagada kvaliteetsed õpitulemused ja hoida ära koolist väljalangemist, ning edendada kõikehõlmavat ja kvaliteetset haridust alates algharidusest. Selleks on vaja paindlikke haridussüsteeme, mis keskenduvad praktikale. Liikmesriigid peaksid koostöös kohalike ja piirkondlike ametiasutustega parandama hariduse taseme kvaliteeti, muutes hariduse kõigile kättesaadavaks, looma ja parandama duaalseid haridussüsteeme, mis on kohandatud nende vajadustele, ning ajakohastama kutsealast koolitust ja olemasolevaid raamistikke, nagu Europass, tagades samas vajaduse korral õigeaegse ümberõppe ning tunnustades väljaspool ametlikku haridussüsteemi omandatud oskusi. Hariduse ja tööturu vahelisi sidemeid tuleks tugevdada, tagades samal ajal, et haridus oleks piisavalt laiapõhjaline, et luua inimestele kindel alus elukestvaks tööalaseks konkurentsivõimeks.
Muudatusettepanek 29
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – suunis 6 – lõik 3 a (uus)
Liikmesriigid peaksid oma koolitussüsteemid tööturuga paremini kooskõlla viima, et õpingutelt tööellu üleminek oleks sujuvam. See on tähtis eelkõige seoses digiteerimisega, samuti uute tehnoloogiate, keskkonnasäästlike töökohtade ja tervishoiusüsteemiga.
Muudatusettepanek 30
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – suunis 6 – lõik 4
Tuleks kõrvaldad tööturul osalemise takistused, eriti naiste, vanemate töötajate, noorte, puudega inimeste ja seaduslike sisserändajate puhul. Tööturul tuleb tagada sooline võrdõiguslikkus ja juurdepääs taskukohasele kvaliteetsele alusharidusele ja lapsehooldusele.
Tuleks veelgi vähendada diskrimineerimist tööturul ja juurdepääsul tööturule, eriti diskrimineerimise või väljatõrjumise ohus rühmade, nagu naiste, vanemate töötajate, noorte, puudega inimeste ja seaduslike sisserändajate puhul. Tööturul tuleb tagada sooline võrdõiguslikkus, sh võrdne palk, ja juurdepääs taskukohasele kvaliteetsele alusharidusele ja lapsehooldusele, ning vajalik paindlikkus, et vältida nende isikute diskrimineerimist, kelle karjääris tekib pause perekohustuste tõttu, näiteks pereliikmetest hooldajad. Selle jaoks peaksid liikmesriigid lõpetama naiste osalust ettevõtete juhatustes käsitleva direktiivi blokeerimise.
Muudatusettepanek 31
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – suunis 6 – lõik 4 a (uus)
Sellega seoses peaksid liikmesriigid võtma arvesse asjaolu, et mittetöötavate ja mitteõppivate noorte (NEET-noorte) määr on naiste puhul kõrgem kui meestel ning et NEET-noorte nähtus tuleneb peamiselt noorte töötuse suurenemisest, kuid ka haridussüsteemist väljajäämisega seotud tegevusetusest.
Muudatusettepanek 32
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – suunis 6 – lõik 5
Liikmesriigid peaksid täiel määral ära kasutama Euroopa Sotsiaalfondi ja muude liidu fondide toetusi, et parandada tööhõivet, sotsiaalset kaasatust, haridust ja avalikku haldust.
Liikmesriigid peaksid täiel määral ning tõhusalt ja tulemuslikult ära kasutama Euroopa Sotsiaalfondi ja muude liidu fondide toetusi, et võidelda vaesusega, parandada kvaliteetset tööhõivet, sotsiaalset kaasatust, haridust, avalikku haldust ja avalikke teenuseid. Samuti tuleks mobiliseerida Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond ja selle investeerimisplatvormid, et tagada kvaliteetsete töökohtade loomine ja töötajatele vajalikud oskused liidu üleminekuks jätkusuutliku majanduskasvu mudeli kasutamisele.
Muudatusettepanek 33
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – suunis 7 – lõik 1
Liikmesriigid peaksid vähendama tööturu killustatust. Töökaitse-eeskirjad ja -asutused peaksid tagama sobiva värbamiskeskkonna, tagades samas piisava kaitse hõivatutele ja tööotsijatele ning ajutise lepingu või enda teenuste pakkumist hõlmava lepingu alusel töötavatele isikutele. Tuleb tagada kvaliteetne tööhõive, mis hõlmaks nii sotsiaalmajanduslikku kaitset, haridus- ja koolitusvõimalusi, töötingimusi (sh tervis ja ohutus) ning töö ja eraelu ühildamist.
Liikmesriigid peaksid vähendama tööturu killustatust, püüdes lahendada ebakindlate töökohtade, vaegtööhõive, deklareerimata töö ja tööajata lepingute probleemi. Töökaitse-eeskirjad ja -asutused peaksid tagama sobiva värbamiskeskkonna, tagades samas piisava kaitse hõivatutele ja tööotsijatele ning ajutise, osalise tööajaga, ebatüüpilise lepingu või enda teenuste pakkumist hõlmava lepingu alusel töötavatele isikutele, kaasates aktiivselt sotsiaalpartnereid ja soodustades peamiselt kollektiivläbirääkimisi. Kõigile tuleks tagada kvaliteetne tööhõive, mis hõlmaks nii sotsiaalmajanduslikku kaitset, piisavat töötasu, töötajate õigusi, inimväärseid töötingimusi (sealhulgas tervis ja ohutus), sotsiaalkindlustuskaitset, soolist võrdõiguslikkust, haridus- ja koolitusvõimalusi. Seega on vajalik edendada noorte sisenemist tööturule, pikaajaliste töötute taasintegreerimist tööturule ning töö ja eraelu ühitamist, pakkudes taskukohaseid tugiteenuseid ja uuendades töökorraldust. Kogu liidus tuleks edendada töötingimuste ühtlustamist paremuse poole.
Muudatusettepanek 34
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – suunis 7 – lõik 1 a (uus)
Tööturule juurdepääs peaks soodustama ettevõtlust, jätkusuutlike töökohtade loomist kõikides sektorites, sealhulgas keskkonnasäästlikku tööhõivet, sotsiaalhoolekannet ja innovatsiooni, et kasutada võimalikult hästi ära inimeste oskusi, toetada nende elukestvat arengut ja innustada töötajaid tegelema innovatsiooniga.
Muudatusettepanek 35
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – suunis 7 – lõik 2
Liikmesriigid peaksid aktiivselt kaasama oma parlamendid ja sotsiaalpartnerid asjakohaste reformide ja poliitika kujundamisse kooskõlas riiklike tavadega, parandades ja tõhustades sotsiaalset dialoogi riigi tasandil.
Liikmesriigid peaksid aktiivselt kaasama oma parlamendid, sotsiaalpartnerid, kodanikuühiskonna organisatsioonid, piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused asjakohaste reformide ja poliitika kujundamisse kooskõlas partnerluse põhimõtte ja riiklike tavadega, tugevdades sotsiaalse dialoogi toimimist ja tõhusust riigi tasandil, eelkõige riikides, kus on suuri probleeme palkade devalveerimisega, mida põhjustab tööturgude hiljutine dereguleerimine ja nõrgad kollektiivläbirääkimised.
Muudatusettepanek 36
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – suunis 7 – lõik 3
Liikmesriigid peaksid muutma aktiivse tööturupoliitika sihipärasemaks, ulatuslikumaks ja hõlvamaks ning tagama aktiivsete ja passiivsete meetmete parema koosmõju. Nende meetmete eesmärk peaks olema pakkumise ja nõudluse kooskõla tööturul ning jätkusuutlik üleminek, kusjuures riiklikud tööhõiveteenistused peaksid andma individuaalset abi ja rakendama tulemuste mõõtmise süsteeme. Ka peaksid liikmesriigid tagama, et nende sotsiaalkaitsesüsteemid võimaldavad tööotsijaid aktiveerida ja anda võimalused neile, kes saavad tööturul osaleda, kaitsta (ajutiselt) tööturult kõrvalejäetuid ja/või neid, kes ei saa tööturul osaleda, ning valmistada üksikisikuid võimalikeks riskideks ette inimkapitali investeerimise kaudu. Inimkapitali investeerides peaksid liikmesriigid edendama kõigile avatud kaasavat tööturgu ning kehtestama tõhusad diskrimineerimise vastased meetmed.
Liikmesriigid peaksid tagama aktiivse tööturupoliitika kvaliteedi põhinõuded, parandades nende sihipärasust, ulatuslikkust ja hõlvatust selliste tugimeetmetega nagu sotsiaalkaitse. Nende meetmete eesmärk peaks olema parem juurdepääs tööturule, kollektiivläbirääkimiste ning sotsiaalse dialoogi tugevdamine ning jätkusuutliku ülemineku toetamine, kusjuures kõrgelt kvalifitseeritud riiklikud tööhõiveteenistused peaksid andma individuaalset abi ja rakendama tulemuste mõõtmise süsteeme. Ka peaksid liikmesriigid tagama, et nende sotsiaalkaitsesüsteemid võimaldavad tööotsijaid aktiveerida ja anda võimalused neile, kes saavad tööturul osaleda, kaitsta (ajutiselt) tööturult kõrvalejäetuid ja/või neid, kes ei saa tööturul osaleda, ning valmistada üksikisikuid võimalikeks riskideks ja muutuvateks majandus- ja sotsiaaltingimusteks ette inimkapitali investeerimise kaudu. Liikmesriigid peaksid vaesuse vähendamiseks kooskõlas riigi tavadega kehtestama ühe võimaliku meetmena miinimumsissetuleku vastavalt liikmesriigi sotsiaal-majanduslikule olukorrale. Inimkapitali investeerides peaksid liikmesriigid edendama kõigile avatud kaasavat tööturgu ning kehtestama tõhusad diskrimineerimise vastased meetmed.
Muudatusettepanek 37
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – suunis 7 – lõik 4
Tuleks tagada töötajate liikuvus, et kasutada täiel määral ära Euroopa tööturu võimalused, sh parandades pensioniõiguste ülekantavust ja kvalifikatsioonide tunnustamist. Liikmesriigid peaksid samal ajal hoidma ära olemasolevate eeskirjade rikkumise.
Tuleks tagada töötajate liikuvus kui põhiõigus ja vaba valiku küsimus, et kasutada täiel määral ära Euroopa tööturu võimalused, sh parandades pensioniõiguste ülekantavust ja kvalifikatsioonide ning oskuste tegelikku tunnustamist ning bürokraatia ja muude olemasolevate takistuste kaotamist. Liikmesriigid peaksid samal ajal vähendama keelebarjääri, täiendades sellega seoses koolitussüsteeme. Samuti peaksid liikmesriigid kasutama tööjõu liikuvuse soodustamiseks EURESe võrgustikku. Edendada tuleks investeeringuid tööjõu väljavooluga piirkondades, et vähendada ajude äravoolu ja innustada liikumisvabadust kasutavaid töötajaid naasma.
Muudatusettepanek 38
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – suunis 7 a (uus) – pealkiri
Haridus- ja koolitussüsteemide kvaliteedi ja tõhususe parandamine kõigil tasanditel
Muudatusettepanek 39
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – suunis 7 a (uus)
Liikmesriigid peaksid käsitlema prioriteedina hooldusteenuste ja taskukohase kvaliteetse alushariduse kättesaadavust, sest mõlemad on tööturul osalejate jaoks tähtsad tugimeetmed, mis aitavad suurendada tööhõive üldmäära ja toetada üksikisikuid nende kohustuste täitmisel. Liikmesriigid peaksid kehtestama tervikliku poliitika ja tegema vajalikud investeeringud peresid ja lapsevanemaid toetavatesse ning töö- ja pereelu ühitavatesse meetmetesse, mis aitavad lapsevanematel leida tasakaalu töö- ja pereelu vahel, et hoida ära koolist väljalangemist ja suurendada noorte võimalusi tööturul.
Muudatusettepanek 40
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – suunis 8 a (uus) – pealkiri
Õigluse tagamine, vaesuse vastu võitlemine ja võrdsete võimaluste edendamine
Sotsiaalse õigluse tagamine, vaesuse vastu võitlemine ja võrdsete võimaluste edendamine
Muudatusettepanek 41
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – suunis 8 – lõik 1
Liikmesriigid peaksid ajakohastama oma sotsiaalkaitsesüsteeme, et tagada tõhus, tulemuslik ja piisav kaitse kogu inimese elukaare jooksul, tagades õigluse ja vähendades ebavõrdsust. Sotsiaalpoliitika peab olema lihtsam ja sihipärasem. Sellega peaksid kaasnema taskukohane kvaliteetne lastehooldus ja haridus, koolituste ja tööotsingute toetamine, eluasemetoetus ja juurdepääs tervishoiule ning sellistele põhiteenustele nagu pangakonto avamine ja internet ning meetmed koolist väljalangemise ärahoidmiseks ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemiseks.
Liikmesriigid peaksid koostöös kohalike ja piirkondlike ametiasutustega parandama oma sotsiaalkaitsesüsteeme, tagades põhinõuded, et tagada tõhus, tulemuslik ja jätkusuutlik kaitse kogu inimese elukaare jooksul, tagades inimväärika elu, solidaarsuse, sotsiaalkaitse kättesaadavuse, sotsiaalõiguste täieliku austamise, õigluse ja vähendades ebavõrdsust ning tagades vaesuse kaotamiseks inimeste, eriti tööturult tõrjutud inimeste ja kõige haavatavamate elanikerühmade aktiivse kaasamise. Sotsiaalpoliitika peab olema lihtsam, sihipärasem ja ambitsioonikam ning hõlmama taskukohast kvaliteetset lastehooldust ja haridust, koolituste ja tööotsingute tulemuslikku toetamist, eluasemetoetust ja kõikidele kättesaadavat kvaliteetset tervishoidu ning juurdepääsu sellistele põhiteenustele nagu pangakontod ja internet, ning vaja on meetmeid koolist väljalangemise ärahoidmiseks ja äärmise vaesuse, sotsiaalse tõrjutuse ning üldisemalt kõikide vaesuse vormide vastu võitlemiseks. Eelkõige tuleb otsustavalt võidelda laste vaesuse probleemiga.
Muudatusettepanek 42
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – suunis 8 – lõik 2
Selleks tuleks kasutada mitmesuguseid vahendeid üksteist toetaval viisil, sh tööturu aktiviseerimine, tugiteenused ja vajaduspõhine sissetulekutoetus. Sotsiaalkaitsesüsteemid tuleks kujundada viisil, mis hõlmaks kõiki õigustatud isikuid, toetaks investeeringuid inimkapitali ja aitaks ära hoida ja vähendada vaesust.
Selleks tuleks kasutada mitmesuguseid vahendeid üksteist toetaval viisil, sh tööturu aktiviseerimine, tugiteenused ja vajaduspõhine sissetulekutoetus. Sellega seoses peab iga liikmesriik kehtestama miinimumsissetuleku kooskõlas riigi tavadega ning vastavalt asjaomase liikmesriigi sotsiaal-majanduslikule olukorrale. Sotsiaalkaitsesüsteemid tuleks kujundada viisil, mis hõlbustaks juurdepääsu ning hõlmaks kõiki isikuid mittediskrimineerival viisil, toetaks investeeringuid inimkapitali ja aitaks ära hoida ja vähendada vaesust ning muid riske, nagu tervise- või töökaotus, ning nende eest kaitsta. Erilist tähelepanu tuleks pöörata lastele, kes elavad oma vanemate pikaajalise töötuse tõttu vaesuses.
Muudatusettepanek 43
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – suunis 8 – lõik 3
Pensionisüsteemi tuleks reformida, et tagada selle jätkusuutlikkus ja piisavus naiste ja meeste jaoks eluea pikenemise ja demograafiliste muutuste kontekstis. Sealhulgas tuleks kohustuslik pensioniiga siduda eeldatava elueaga, tõsta tegelikku pensioniiga ja töötada välja täiendavad pensioniks kogumise süsteemid.
Pensionisüsteemi tuleks struktureerida viisil, et tagatud on selle jätkusuutlikkus, ohutus ja piisavus naiste ja meeste jaoks, tugevdades pensioniskeeme, eesmärgiga saada inimväärset pensioni vähemalt üleval pool vaesuse määra. Pensionisüsteemid peaksid tagama kolme pensionisamba konsolideerimise, edasise arengu ja parandamise. Pensioniea sidumine eeldatava elueaga ei ole ainus vahend, mille abil lahendada vananemise probleeme. Pensionisüsteemide reformimisel tuleks muu hulgas võtta arvesse ka tööturu suundumusi, sündimust, demograafilist olukorda, tervise ja jõukuse olukorda, töötingimusi ning majandusliku sõltuvuse määra. Parim viis lahendada vananemise probleeme on suurendada tööhõive üldmäära, suurendades ka sotsiaalseid investeeringuid aktiivsena vananemisse.
Muudatusettepanek 44
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – suunis 8 – lõik 4
Liikmesriigid peaksid parandama juurdepääsu tervishoiusüsteemile ja pikaajalise hoolduse süsteemile ning muutma need tõhusamaks ja tulemuslikumaks, tagades samas riigi rahanduse jätkusuutlikkuse.
Liikmesriigid peaksid parandama juurdepääsu tervishoiusüsteemile, pikaajalise hoolduse süsteemile ja hoolekandeteenustele ning muutma need kvaliteetsemaks, taskukohasemaks, tõhusamaks ja tulemuslikumaks, ning parandama inimväärseid töötingimusi seonduvates sektorites, tagades samas nende süsteemide rahalise jätkusuutlikkuse solidaarsusel põhineva rahastamise täiustamise kaudu.
Muudatusettepanek 45
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – suunis 8 – lõik 4 a (uus)
Liikmesriigid peaksid täiel määral ära kasutama Euroopa Sotsiaalfondi ja muude liidu fondide toetusi, et võidelda vaesuse, sotsiaalse tõrjutuse ja diskrimineerimise vastu, parandada puudega inimeste juurdepääsu, et edendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust ja parandada avalikku haldust.
Muudatusettepanek 46
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – suunis 8 – lõik 4 b (uus)
Strateegia „Euroopa 2020” peamised eesmärgid, mille põhjal liikmesriigid kehtestavad oma riiklikud eesmärgid, võttes arvesse oma suhtelist lähtepositsiooni ja riigi eripära, on suurendada 20- kuni 64- aastaste naiste ja meeste tööhõivemäära kuni 75%-ni 2020. aastaks; vähendada koolist väljalangemise määra alla 10 %-ni; suurendada nende 30–34-aastaste inimeste osakaalu, kes on omandanud kolmanda taseme või samaväärse hariduse, vähemalt 40%-ni; ning edendada sotsiaalset kaasatust, eelkõige vaesuse vähendamise abil, seades eesmärgiks vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse poolt ohustatute arvu vähendamise vähemalt 20 miljoni inimese võrra1a.
__________________
1a See populatsioon määratletakse selliste isikute arvuna, keda ohustab vaesus või tõrjutus kolme näitaja alusel (vaesusrisk, materiaalne puudus, tööta leibkond). Liikmesriigid saavad vabalt kehtestada oma riiklikud eesmärgid kõige asjakohasemate näitajate alusel, võttes arvesse oma riigi eripära ja prioriteedid.
Õigusalane teave