Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2014/2208(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0215/2015

Esitatud tekstid :

A8-0215/2015

Arutelud :

PV 06/07/2015 - 13
CRE 06/07/2015 - 13

Hääletused :

PV 09/07/2015 - 12.1
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2015)0266

Vastuvõetud tekstid
PDF 287kWORD 109k
Neljapäev, 9. juuli 2015 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Ressursitõhusus: liikumine ringmajanduse suunas
P8_TA(2015)0266A8-0215/2015

Euroopa Parlamendi 9. juuli 2015. aasta resolutsioon ressursitõhususe ja ringmajandusele ülemineku kohta (2014/2208(INI))

Euroopa Parlament,

‒  võttes arvesse komisjoni teatist „Ringmajanduse suunas: jäätmevaba Euroopa kava” (COM(2014)0398),

‒  võttes arvesse komisjoni teatist „Ressursitõhususe võimalused hoonesektoris” (COM(2014)0445),

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Keskkonnahoidlik tegevuskava VKEde jaoks. Kuidas võimaldada VKEdel muuta keskkonnaalased väljakutsed ärivõimalusteks” (COM(2014)0440),

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Vastupidava energialiidu ja tulevikku suunatud kliimamuutuste poliitika raamstrateegia” (COM(2015)0080),

‒  võttes arvesse komisjoni teatist „Keskkonnasäästlike toodete ühtse turu väljakujundamine. Parem teavitamine toodete ja organisatsioonide keskkonnatoimest” (COM(2013)0196),

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Innovatsioon ja jätkusuutlik majanduskasv: Euroopa biomajandus” (COM(2012)0060),

‒  võttes arvesse komisjoni teatist „Ressursitõhusa Euroopa tegevuskava” (COM(2011)0571),

‒  võttes arvesse komisjoni teatist „Ressursitõhus Euroopa – Euroopa 2020. aasta strateegia kohane juhtalgatus” (COM(2011)0021),

‒  võttes arvesse komisjoni teatist „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (COM(2010)2020),

–  võttes arvesse oma 12. detsembri 2013. aasta resolutsiooni ökoinnovatsiooni ning tööhõive ja majanduskasvu edendamise kohta keskkonnapoliitika abil(1),

–  võttes arvesse oma 14. jaanuar 2014. aasta resolutsiooni keskkonda sattunud plastijäätmete Euroopa strateegia kohta(2),

‒  võttes arvesse oma 24. mai 2012. aasta resolutsiooni ressursitõhusa Euroopa kohta(3),

‒  võttes arvesse oma 13. septembri 2011. aasta resolutsiooni tõhusa Euroopa toorainestrateegia kohta(4),

‒  võttes arvesse seitsmendat keskkonnaalast tegevusprogrammi,

–  võttes arvesse ELi 2006. aasta säästva arengu strateegiat ja selle 2009. aastal läbi vaadatud versiooni,

‒  võttes arvesse keskkonna nõukogu 28. oktoobri 2014. aasta järeldusi „Euroopa poolaasta ja strateegia „Euroopa 2020” keskkonnasäästlikumaks muutmine – vahekokkuvõte”,

–  võttes arvesse Euroopa Keskkonnaameti kokkuvõtvat aruannet „Euroopa keskkond – seisund ja väljavaated 2015. aastal”,

‒  võttes arvesse bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni,

‒  võttes arvesse UNEPi (ÜRO Keskkonnaprogramm) uurimust „Inquiry into the Design of a Sustainable Financial System”,

‒  võttes arvesse UNEPi rahvusvahelise ressursside töörühma järeldusi inimtegevusest põhjustatud metallivoogude ja tsüklite keskkonnariskide ja -probleemide kohta („Environmental Risks and Challenges of Anthropogenic Metals Flows and Cycles” (2013)),

‒  võttes arvesse UNEPi rahvusvahelise ressursside töörühma järeldusi loodusvarade kasutamise ja keskkonnamõju ning majanduskasvu vahelise seose kaotamise kohta („Decoupling natural resource use and environmental impacts from economic growth” (2011)),

–  võttes arvesse petitsiooni, milles väljendatakse soovi, et tehtaks lõpp toidu raiskamisele Euroopas (Stop Food Waste in Europe!),

‒  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 10. detsembri 2014. aasta arvamust(5),

‒  võttes arvesse Regioonide Komitee 12. veebruari 2015. aasta arvamust(6),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamusi (A8-0215/2015),

A.  arvestades, et ressursside jätkusuutmatu kasutamine on erinevate keskkonnariskide, näiteks kliimamuutuste, kõrbestumise, raadamise, bioloogilise mitmekesisuse vähenemise ja ökosüsteemi teenuste nõrgenemise algpõhjus; arvestades, et maailma majanduses kasutatakse pooleteise planeedi väärtuses ressursse üleilmse kogutoodangu tootmiseks ja jäätmete käitlemiseks ning hinnanguliselt küünib ressursside hulk 2030. aastateks kahe planeedi väärtuseni;

B.  arvestades, et Euroopa sõltub imporditud ressurssidest rohkem kui ükski teine piirkond maailmas ja et paljud ressursid on suhteliselt lühikese aja pärast ammendumas; arvestades, et Euroopa konkurentsivõimet saab oluliselt parandada ressursside lisandväärtuse suurendamisega majanduses ning Euroopa allikatest pärit materjalide jätkusuutliku tarnimise edendamisega; arvestades, et toorainega varustamise huvides tuleks hoogustada innovatsiooni edendavate partnerluste sõlmimist tööstuse ja jäätmekäitlussektori ning teadusuuringute vahel, et suurendada peamiste toorainete ringlussevõtu potentsiaali;

C.  arvestades, et üleminek ringmajandusele on sisuliselt majandusküsimus, mis puudutab juurdepääsu toorainele (või selle jätkusuutlikku kättesaadavust), Euroopa reindustrialiseerimist ja edasist digitaliseerimist, uute töökohtade loomist ning kliimamuutuste, energiavarustuse ebakindluse ja ressursside nappusega seotud probleeme; arvestades, et investeerimine ringmajandusse võib seega olla täielikult kooskõlas komisjoni töökohti, kasvu ja konkurentsivõimet käsitleva tegevuskavaga ning osutuda kasulikuks kõigile asjaomastele huvirühmadele;

D.  arvestades, et ressursitõhusus peab olema kooskõlas ka jätkusuutlikkusega laiemas mõttes, sealhulgas tuleb arvesse võtta keskkonna-, eetilist, majanduslikku ja sotsiaalset mõõdet;

E.  arvestades, et seitsmendas keskkonnaalases tegevusprogrammis sätestatud eesmärgid ja prioriteetsed meetmed on siduvad;

F.  arvestades, et Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) keskkonnaprogrammis on öeldud, et vabatahtliku lähenemisviisi keskkonnaalane tulemuslikkus on sageli küsitav ja selle majanduslik tõhusus on üldiselt väike(7);

G.  arvestades, et ringmajandusele üleminekuks on vaja süsteemset muutust, mis hõlmaks väärtusahela kõiki sidusrühmi, ning märkimisväärseid uuendusi tehnoloogias, ettevõtluses ja ühiskonnas tervikuna;

H.  arvestades, et kodanikel, väikeettevõtetel ja kohalikel ametiasutustel on oluline roll ressursitõhususe suurendamisel ja majanduskasvu lahutamisel loodusvarade kasutamisest;

I.  arvestades, et korralikult toimivaks ringmajanduseks on vaja konkurentsivõimelisi ettevõtteid, ning arvestades, et ettevõtted on ise ringmajandusele ülemineku liikumapanevaks jõuks;

J.  arvestades, et on oluline seada VKEd ELi ressursitõhususe strateegia keskpunkti, kuna need moodustavad 99% ELi ettevõtetest ja annavad tööd kahele kolmandikule tööjõust;

K.  arvestades, et ambitsioonikas Euroopa ringmajanduse pakett loob ettevõtlusvõimalusi, kindlustab juurdepääsu esmasele toorainele, pikendab selle tootlikku kasutamist (korduskasutamise, ümbertöötlemise, ringlussevõtu või tagavaraosadena), tagab kvaliteetse ringlussevõtu kasutusaja lõppemisel ning käsitleb kõiki kõrvalsaadusi ja jäätmeid väärtuslike ressurssidena edasiseks kasutamiseks;

L.  arvestades, et esmase tooraine jätkusuutlik ja vastutustundlik hankimine on ressursitõhususe saavutamiseks ja ringmajanduse eesmärkide täitmiseks hädavajalik;

M.  arvestades, et ressursitõhususe eesmärkide ja ringmajanduse saavutamiseks on vaja arendada teisese tooraine turgusid;

N.  arvestades, et Euroopa Parlament on korduvalt palunud komisjonil kehtestada ressursitõhususe näitajad ja eesmärgid;

O.  arvestades, et ringmajandusele üleminekul on keskne roll selliste mürgiste kemikaalide kasutuse lõpetamisel, millele on ohutumad alternatiivid juba olemas või neid töötatakse välja kooskõlas kemikaalide valdkonna õigusaktidega;

P.  arvestades, et Eurostati andmetest linnajäätmete töötlemise kohta ELi 28 liikmesriigis nähtub selgesti, et jäätmepoliitikas puuduvad siiani võrdsed tingimused ning et kehtivate õigusaktide jõustamine valmistab suuri raskusi;

Q.  arvestades, et keskmiselt üksnes 40 % tahketest jäätmetest korduskasutatakse või võetakse ringlusse, ülejäänu läheb prügilasse või põletamisele;

R.  arvestades, et põllumajanduslike toiduainete tootmisel ja tarbimisel on ressursside kasutamisel märkimisväärne osakaal ja oluline mõju keskkonnale, rahvatervisele ning loomade tervisele ja heaolule; arvestades, et vähesele ressursitõhususele toidu osas tuleks leida jätkusuutlikud lahendused terviklikul viisil;

S.  arvestades, et keskkonnale kahjulike ainete keelustamine, sh fossiilkütuste otseste ja kaudsete toetuste kaotamine aitaks oluliselt vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja võidelda kliimamuutuste vastu ning toetaks üleminekut ringmajandusele;

1.  tunneb heameelt komisjoni teatise „Ringmajanduse suunas: jäätmevaba Euroopa kava” (COM(2014)0398) üle; toetab komisjoni lähenemisviisi ringmajanduse kavandamisele ja selleks vajalike uuenduste sisseviimisele, kiidab heaks ka poliitikaraamistiku loomise ressursitõhususe toetamiseks, teatises esitatud ressursitõhususe eesmärgi püstitamise ning konkreetse poliitikaraamistiku loomise selleks, et VKEd saaksid muuta keskkonnaalased väljakutsed ärivõimalusteks; rõhutab, et ringmajanduse suunas liikumiseks on vaja õigusmeetmeid ning palub, et komisjon esitaks ringmajanduse teemal ambitsioonika ettepaneku 2015. aasta jooksul, nagu lubati komisjoni 2015. aasta tööprogrammis;

2.  rõhutab, et ressursinappusega tegelemiseks on vaja vähendada ressursside kaevandamist ja kasutamist ning lahutada loodusvarade kasutamine täielikult majanduskasvust – see on süsteemne muudatus, mis nõuab 2050. aasta jätkusuutlikkuse väljavaadetest lähtuvate meetmete võtmist ning viivitamatut tegutsemist;

3.  juhib tähelepanu tootmisele ja tarbimisele kui valdkondadele, millega tuleb tegeleda, et saavutada nende kooskõla laiemate säästva arengu eesmärkidega;

4.  tuletab meelde, et ehkki ressursside tõhusa kasutamise osas on saavutatud edu, on tootmise jätkuv kasv need edusammud üle kaalunud ning ressursside kaevandamine kasvab kogu maailmas dramaatiliselt, seega on tagasilöögiefekti kaotamiseks kiiresti vaja ressursside kaevandamist ja kasutamist vähendada; nõuab tungivalt, et komisjon esildaks vastavaid meetmeid;

5.  tuletab meelde, et tooraine tarbimise arvutamisel tuleks arvesse võtta vett, mis on nii tootmises kasutatav loodusvara kui ka avalik hüve, ning seda tuleb kasutada tõhusalt;

6.  rõhutab, et ressursikasutuse parandamine paremate projekteerimisnõuete ja jäätmealaste õigusaktide kaudu, mis tagavad jäätmehierarhias ülespoole liikumise ning soodustavad seega jäätmetekke vältimist, korduskasutamist ja selle ettevalmistamist ning ringlussevõttu, võiksid anda ELi ettevõtjatele, avaliku sektori asutustele ja tarbijatele märkimisväärset puhassäästu – hinnanguliselt 600 miljardit eurot ehk 8 % aastakäibest, vähendades samal ajal ka kasvuhoonegaaside heidet aastas 2–4 %; rõhutab, et ressursside tootlikkuse suurendamine 30 % võrra 2030. aastaks võiks suurendada SKPd ligi 1 % võrra ja luua 2 miljonit jätkusuutlikku lisatöökohta(8); tuletab meelde, et ressursitõhusus on põhieesmärk seitsmendas keskkonnaalases tegevusprogrammis, milles rõhutatakse, et on vaja ergutada keskkonnasäästlike toodete ja teenuste tootmist ning tarbijate nõudlust nende järele, kasutades selleks poliitikat, mis suurendab nende toodete ja teenuste kättesaadavust, taskukohasust, funktsionaalsust ja ligitõmbavust;

7.  on veendunud, et ressursitõhususe parandamiseks on vaja õigusmeetmeid ja majanduslikke stiimuleid, väliskulude sisestamist ning teadus- ja arendustegevuse edasist rahastamist, samuti muutusi ühiskonnas ja eluviisis; juhib tähelepanu asjaolule, et erinevatel poliitikatasanditel on vaja mitmesuguseid vahendeid, võttes arvesse subsidiaarsuse põhimõtet;

8.  on veendunud, et ringmajanduse täiemahuliseks rakendamiseks tuleb kaasata kõik asjaomased sidusrühmad, piirkonnad, linnad, kohalikud kogukonnad, VKEd, vabaühendused, tööstuse esindajad, ametiühingud ja kodanikud;

9.  kutsub komisjoni üles kaasama kohalikke ja piirkondlikke ametiasutusi kogu ringmajanduse paketi väljatöötamise käigus;

10.  rõhutab, et üldsuse teadlikkus ning kodanike suhtumine ja nende kaasamine on ringmajandusele edukaks üleminekuks otsustava tähtsusega; märgib, et tuleb pöörata piisavalt tähelepanu ja eraldada vahendeid haridusele ja teabele, et edendada säästvaid tarbimis- ja tootmismudeleid, ning rõhutab ressursitõhusale ringmajandusele ülemineku kasutegureid;

11.  juhib tähelepanu asjaolule, et ringmajandusele üleminekuks on vaja kvalifitseeritud tööjõudu ning et hariduses ja koolituses tuleb võtta arvesse vajadust keskkonnasäästlike oskuste järele;

12.  rõhutab, et EL on juba loonud rahastamisvahendid, mis toetavad ringmajandust, nimelt programmid „Horisont 2020” ja LIFE+, ning et õige kasutamise korral võivad need aidata edendada ELi liikmesriikides ja piirkondades ökoinnovatsiooni ja tööstusökoloogiat;

13.  rõhutab, et Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi potentsiaali kasutamiseks ringmajanduses on vaja õiguskindlust ja pikaajalist prognoositavust, et suunata investeeringud säästvasse majandusse;

14.  toonitab, et üleminek jätkusuutlikule ringmajandusele peaks ühendama ambitsioonikad keskkonnaalased eesmärgid tugevate sotsiaalsete nõuetega, muu hulgas tuleb edendada inimväärset tööd ning tervislikke ja ohutuid töötingimusi (st tagada, et töötajad ei puutuks töökohal kokku kahjulike ainetega);

15.  rõhutab, et on vaja rajada ühtsem õiguslik raamistik säästvale tootmisele ja tarbimisele, hõlmates kogu tootmistsükli alates säästvast tarnimisest kuni kasutusaja lõpu järgse taaskasutamiseni;

Näitajad ja eesmärgid

16.  rõhutab, et 2050. aastaks peab ELi ressursikasutus olema jätkusuutlik ning et selle jaoks on muu hulgas vaja ilmtingimata vähendada ressursikasutust jätkusuutliku tasemeni, mille aluseks on võetud ressursikasutuse usaldusväärsed mõõtmised kogu tarneahelas, jäätmehierarhia range kohaldamine, ressursside astmelise kasutuse rakendamine, eelkõige biomassi kasutuse puhul, vastutustundlik ja säästev sisseostmine, suletud ahela loomine taastumatute ressursside kasutamiseks, taastuvate ressursside kasutamine nende taastuvuse piires, järkjärguline loobumine mürgiste ainete kasutamisest, eelkõige kui on olemas ohutumad alternatiivid või need töötatakse välja vastavalt kehtivatele kemikaale käsitlevatele õigusaktidele, et tagada mürgivabade materjalitsüklite väljatöötamine, ning ökosüsteemiteenuste kvaliteedi parandamine;

17.   tuletab meelde, et parlament nõudis juba 2012. aastal majandustegevuse selgeid, kindlaid ja mõõdetavaid näitajaid, mille puhul võetakse arvesse kliimamuutusi, bioloogilist mitmekesisust ja ressursitõhusust olelusringi perspektiivist, ja nende näitajate kasutamist seadusandlike algatuste ja konkreetsete vähendamiseesmärkide alusena;

18.  nõuab, et komisjon esitaks 2015. aasta lõpuks ettepaneku ressursitõhususe, sh ökosüsteemi teenuste põhinäitaja ja osanäitajad; märgib, et selliste ühtlustatud näitajate kasutamine peaks olema alates 2018. aastast kohustuslik, nendega tuleks mõõta ressursikasutust, sh importi ja eksporti ELi, liikmesriikide ja tööstuse tasandil ning võtta arvesse kogu toodete ja teenuste olelusringi ning need näitajad peaksid põhinema ökoloogilise jalajälje metoodikal ning mõõtma vähemalt maa, vee ja materjalide kasutust ja süsinikdioksiidi heidet;

19.  nõuab, et komisjon teeks ettepaneku kehtestada eesmärk suurendada 2030. aastaks ELi tasandil ressursitõhusust võrreldes 2014. aastaga 30 % ja individuaalsed eesmärgid igale liikmesriigile; rõhutab, et enne kui ressursitõhususe eesmärke saab rakendada, peavad need olema näitajatega põhjendatud;

20.  nõuab tungivalt, et komisjon edendaks ressursitõhususe näitajate kasutamist rahvusvaheliste konventsioonide kaudu, et võimaldada võrreldavust tööstusharude ja eri riikide majanduse vahel ning tagada võrdsed tingimused, ning toetaks dialoogi ja koostööd kolmandate riikidega;

21.  rõhutab, et need näitajad tuleks lisada Euroopa poolaastasse ja kõikidesse mõjuhindamistesse;

Tootepoliitika ja ökodisain

22.  rõhutab, kui tähtis on hästi läbimõeldud tootepoliitika, mis suurendab toote eeldatavat kasutusaega, vastupidavust, korduskasutatavust ja ringlussevõetavust; märgib, et see, kui palju ressursse kasutab toode oma kasutusaja jooksul, ning selle remonditavus, korduskasutatavus ja ringlussevõetavus määratakse suurel määral toote väljatöötamise etapis; palub komisjonil edendada tootepoliitikas olelusringile keskenduvat käsitust ning eelkõige kehtestada ühtlustatud meetodid toodete ökoloogilise jalajälje kindlakstegemiseks;

23.  palub komisjonil sellega seoses esitada ambitsioonikas tööprogramm ning rakendada põhjalikult ja kaugelevaatavalt kehtiva ökodisaini direktiivi ökodisaini käsitlevaid nõudeid uutes ja ajakohastatud rakendusmeetmetes, alustades juba väljatöötatud meetmete viivitamatust vastuvõtmisest;

24.  nõuab tungivalt, et komisjon teeks ettepaneku ökodisaini ja muude tootepoliitikat käsitlevate õigusaktide läbivaatamise kohta 2016. aasta lõpuks, võttes aluseks mõjuhinnangu ja arvestades järgimisi olulisi muudatusi: ökodisaininõuete kohaldamisala laiendamine kõigile peamistele tooterühmadele, mitte ainult energiaga seotud toodetele; kõigi asjakohaste ressursitõhususe aspektide järkjärguline lisamine tootedisaini kohustuslikesse nõuetesse; nendel nõuetel põhineva kohustusliku tootepassi kehtestamine; enesekontrolli ja kolmanda isiku poolse auditi rakendamine, et tooted vastaksid kõnealustele standarditele; horisontaalnõuete määratlemine, muu hulgas vastupidavuse, remonditavuse, korduskasutatavuse ja ringlussevõetavuse kohta;

25.   palub komisjonil kulude-tulude analüüsi põhjal hinnata võimalust kehtestada seoses ökodisaini direktiivi tulevase läbivaatamisega nõutav ringlussevõetava materjali miinimumsisaldus uutes toodetes;

26.  nõuab tungivalt, et komisjon töötaks välja meetmed kavandatud iganemise vastu ja arendaks ringmajanduse jaoks edasi tootestandardite kogumit, mis hõlmab korrastamist ja remontimist, demonteerimise hõlbustamist ning toorainete, taastuvate ressursside ja ringlussevõetavate materjalide tõhusat kasutamist toodetes;

27.  tuletab meelde, et standardsete ja moodulkomponentide kättesaadavus, demonteerimise planeerimine, kaua kestvate toodete disainimine ja tõhusad tootmisprotsessid omavad edukas ringmajanduses suurt tähtsust; nõuab tungivalt, et komisjon võtaks asjakohaseid meetmeid tagamaks, et tooted oleksid kestvad ja et neid oleks hõlbus uuendada, korduskasutada, kohandada, remontida, ringlusse võtta ja demonteerida uute ressursside jaoks, ning et ohtlikke aineid sisaldavad osad oleksid kasutusjuhendis selgelt ära toodud, et neid osasid oleks lihtsam enne ringlussevõttu eemaldada;

28.  märgib, et tarbijate teadlikkuse tõstmine ja nende aktiivse rolli suurendamine on ülimalt tähtis;

29.  palub komisjonil teha ettepanek kestvuskaupade miinimumgarantii pikendamise kohta, et pikendada toodete eeldatavat kasutusaega ning selgitada, et vastavalt direktiivile 1999/44/EÜ peaksid tarbekaupade müüjad uurima puudusi seadusliku garantii kahe esimese aasta jooksul ja esitama tarbijale arve ainult juhul, kui puudus on tingitud ebaõigest kasutamisest;

30.  palub komisjonil teha ettepanek varuosi puudutavate asjakohaste meetmete kohta, et tagada toodete remonditavus nende kasutusaja jooksul;

31.  palub komisjonil, liikmesriikidel ja Euroopa Kemikaaliametil suurendada jõupingutusi väga ohtlike ainete asendamiseks ja piirata selliseid aineid, mis REACHi kontekstis kujutavad endast vastuvõetamatut ohtu inimeste tervisele või keskkonnale, et täita 7. keskkonnaalase tegevuskava nõue töötada välja mürgivabad materjalitsüklid, et ringlussevõetud jäätmeid saaks kasutada liidus olulise ja usaldusväärse toorainena; palub komisjonil sellega seoses viivitamata lõpetada oma ühepoolne moratoorium Euroopa Kemikaaliameti selliste soovituste käsitlemise kohta, mis puudutavad väga ohtlike ainete lisamist REACHi XIV lisasse, ning selle asemel tegutseda, et need ained sinna kiiresti lisada; rõhutab, et jäätmehierarhia kohaselt on vältimine ringlussevõtust tähtsam ning seetõttu ei tohiks ohtlike vanade ainete kasutamise jätkamist õigustada ringlussevõtuga;

32.  palub komisjonil ja liikmesriikidel suurendada oma ohtlike ainete asendamise alaseid jõupingutusi seoses direktiiviga 2011/65/EL (teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes), et luua mürgivabad materjalitsüklid;

33.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid teostaksid mõjusat turujärelevalvet, et tagada, et nii Euroopa kui ka imporditud tooted vastavad tootepoliitika ja ökodisaini nõuetele; nõuab tungivalt, et liikmesriigid jätkaksid sellise mõjusa turujärelevalve tagamiseks viivitamata turujärelevalve määruse läbivaatamise seadusandlikku menetlust; märgib, et igasugune edasine viivitus kahjustaks ettevõtete ja kodanike huve;

Jäätmetest vabanemise suunas

34.  toob esile komisjoni analüüsi, millest nähtub, et jäätmetega seotud uute eesmärkide vastuvõtmine looks 180 000 töökohta, muudaks Euroopa konkurentsivõimelisemaks ja vähendaks nõudlust kallite ja nappide ressursside järele(9); peab kahetsusväärseks jäätmeid käsitleva seadusandliku ettepaneku(10) tagasivõtmist, kuid peab asepresidendi Timmermansi 2014. aasta detsembri osaistungjärgul esitatud teadaannet võimaluseks esitada uus ja ambitsioonikam ringmajanduse pakett;

35.  nõuab tungivalt, et komisjon esitaks 2015. aasta lõpuks lubatud jäätmealaste õigusaktide läbivaatamise ettepaneku, milles on nõuetekohaselt rakendatud jäätmehierarhiat, ja et see hõlmaks järgmisi teemasid:

   selged ja üheselt mõistetavad määratlused;
   jäätmetekke vältimise meetmete väljatöötamine;
   2025. aastaks saavutatavate siduvate olme-, kaubandus- ja tööstusjäätmete vähendamise eesmärkide kehtestamine;
   laiendatud tootjavastutuse nõudeid käsitlevate selgete miinimumstandardite kehtestamine, et tagada laiendatud tootjavastutuse süsteemide läbipaistvus ja kulutasuvus;
   jäätmete äraviskamise maksustamise põhimõtte kohaldamine olmejäätmete puhul koos kohustuslike paberi, metalli, plasti ja klaasi liigiti kogumise süsteemidega, et parandada ringlussevõetavate materjalide kvaliteeti; biojäätmete kohustusliku liigiti kogumise kehtestamine aastaks 2020;
   ringlussevõtu eesmärgi ja korduskasutamiseks ettevalmistamise eesmärgi suurendamine vähemalt 70 %ni tahkete olmejäätmete puhul ja 80 %ni pakendijäätmete ringlussevõtu puhul aastaks 2030, mis põhineb usaldusväärsel aruandlusel, mis takistab kasutuselt kõrvaldatud (prügilasse ladestatud või põletatud) jäätmete dokumenteerimist ringlussevõetud jäätmetena, kusjuures sama ühtlustatud meetodit koos statistiliste andmete väliskontrolliga tuleks kasutada kõigis liikmesriikides; ringlussevõtjate kohustus anda aru selle kohta, kui suures koguses jäätmeid läheb sorteerimisjaama ja kui suures koguses ringlussevõetud materjale sealt väljub;
   ringlusse mittevõetavate ja mitte-biolagunevate jäätmete põletamise range piiramine koos jäätmete energiakasutusega või ilma selleta aastaks 2020;
   kogu prügilasse ladestamise siduv järk-järguline vähendamine, mida rakendatakse kooskõlas ringlussevõtu nõuetega kolmes etapis (2020, 2025 ja 2030), mille lõppeesmärk on täielik prügilasse ladestamise keeld, välja arvatud teatavad ohtlikud jäätmed ja jäätmejäägid, mille jaoks prügilasse ladestamine on keskkonna mõttes kõige säästvam valik;
   julgustatakse liikmesriike kehtestama prügilasse ladestamise ja põletamise tasusid;

36.  rõhutab Euroopa jäätmepoliitika eesmärkide tähtsust ja lisaväärtust mitte ainult õiguskindluse, prognoositavuse ja siseturul võrdsete tingimuste loomise seisukohast, vaid ka seoses selle tagamisega, et kõigi ELi kodanike elukeskkond oleks kaitstud ja parem;

37.  palub komisjonil esitada samad eesmärgid kõigile liikmesriikidele, et tagada kogu ELis keskkonnakaitse võrdselt kõrge tase ja mitte kahjustada siseturgu;

38.  nõuab tungivalt, et komisjon tagaks, et jäätmeid käsitlevaid kehtivaid õigusakte ja eesmärke rakendataks täielikult ja nõuetekohaselt, sh eelkõige liigiti kogumise süsteemide kohustust, tagamaks et liikmesriigid suurendavad oma jõupingutusi kehtivate eesmärkide täitmisel, ning kehtestaks meetmed, millega toetada liikmesriike õigete vahendite kasutuselevõtmisel, et saavutada eesmärgid tähtaegselt;

39.  rõhutab, et ELi olemasoleva jäätmekäitlusvõimsuse parimaks ärakasutamiseks on vaja paremat planeerimist ja teabejagamist, et vältida ülevõimsust;

40.  palub komisjonil täiendavalt uurida, kas tasuks teha ettepanek prügilates kasulike materjalide olmeprügist eraldamist käsitleva regulatiivse raamistiku kohta, et oleks võimalik saada kätte praegu prügilates olevad sekundaarsed toorained, ning uurida keskkonnaloa süsteemi väljatöötamist ringlussevõtmisega tegeleva tööstuse jaoks;

41.  palub komisjonil tagada suurem läbipaistvus ja parem kontroll, et vältida jäätmete vedu riikidesse, kus on madalamad keskkonna- ja sotsiaalstandardid kui ELis;

42.  palub komisjonil koos liikmesriikidega suurendada jõupingutusi tarbimisjärgsete jäätmete ebaseadusliku ekspordiga võitlemiseks;

43.  palub komisjonil sätestada jäätmete raamdirektiivis miinimumnõuded riiklike jäätmetekke vältimise programmide jaoks ning töötada välja eesmärgid ja näitajad, mis muudaksid liikmesriikide tulemused võrreldavaks;

44.  nõuab tungivalt, et komisjon tegeleks jäätmetega seotud konkreetsete probleemidega ja võtaks meetmed, mis on esitatud ringmajandust käsitlevas komisjoni teatises (COM(2014)0398); innustab liikmesriike ja komisjoni tagama, et võetakse kasutusele ELi rahalised vahendid, mis aitaksid saavutada integreeritud jäätmekäitluse eesmärke, nagu liigiti kogumine ja ringlussevõtu taristu väljatöötamine;

45.  nõuab tungivalt, et komisjon teeks ettepaneku seada eesmärk vähendada mereprahti aastaks 2025 võrreldes 2014. aasta tasemega 50 %;

46.  rõhutab vajadust seada eesmärgid kriitilise tähtsusega metallide kogumiseks ja ringlussevõtuks, arvestades nende kasvavat nappust ja selleks, et vähendada nendest sõltuvust;

47.  palub komisjonil 2015. aasta lõpuks esitada eesmärgid, meetmed ja vahendid, mis aitaksid tõhusalt võidelda toidujäätmete vastu, sh seada 2025. aastaks siduv eesmärk vähendada toidujäätmeid tootmis-, jae-/edasimüügi-, toitlustus-/majutussektoris ja majapidamistes vähemalt 30 %; kutsub komisjoni üles edendama liikmesriikides konventsioonide loomist, mille kohaselt jagab toidukaupade jaemüügi sektor müümata jäänud kaubad heategevusorganisatsioonidele; palub komisjonil uute seadusandlike ettepanekute mõju hindamisel hinnata nende võimalikku mõju toidujäätmetele;

Säästev ehitus

48.  peab kiiduväärseks komisjoni teatist „Ressursitõhususe võimaluste kohta hoonesektoris” (COM(2014)0445); on seisukohal, et ehitussektoris on vaja lähtuda tegevuskavast ja selle pikaajalistest eesmärkidest;

49.  palub komisjonil esitada ettepanek ringmajanduse põhimõtete ja nõuete täielikuks rakendamiseks ehitussektoris ning arendada veelgi edasi hoonete ressursitõhususe poliitikaraamistikku, mis hõlmaks näitajate, standardite, metoodika ja kvaliteedinõuete väljatöötamist maakasutuse ja linnaplaneerimise, arhitektuuri, inseneriteaduste, ehituse, hoolduse, kohandatavuse, energiatõhususe, renoveerimise, taaskasutamise ja ringlussevõtu jaoks; juhib tähelepanu asjaolule, et säästlikke hooneid puudutavad näitajad peaksid hõlmama ka rohelise taristu elemente, näiteks haljaskatuseid; toonitab, kui oluline on omada Euroopa hoonestuse kohta terviklikku nägemust, selgeid ja lennukaid eesmärke nii keskpikaks kui ka pikaks perspektiiviks ning tegevuskavasid selle nägemuse elluviimiseks;

50.  on arvamusel, et hoonete säästlikkuse hindamisel tuleks arvesse võtta ka siseruumide õhukvaliteeti ning ruumide kasutajate heaolu ja sotsiaalseid vajadusi;

51.  kutsub komisjoni üles töötama ressursitõhususe üldiste näitajate raamistikus välja näitajad hoonete säästlikkuse hindamiseks kogu nende elutsükli jooksul, kasutades olemasolevaid standardeid ja metoodikaid ning lähtudes keskkonnasäästlikkusest ja majandusliku ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse käsitustest;

52.  palub, et komisjon teeks kindlaks, kas parima võimaliku tehnoloogia põhimõtteid ja standardeid oleks võimalik laiendada, et need hõlmaksid kõiki materjale ja hooneosasid, ning töötaks välja hoonepassi, mis põhineb hoonete kogu elutsüklil;

53.  on seisukohal, et kuna 2050. aastaks olemasolevast hoonestusest 90 % on juba olemas, tuleks renoveerimistööde sektoris kehtestada erinõuded ja stiimulid, et 2050. aastaks parandada enamike hoonete energeetilist jalajälge; kutsub seega komisjoni üles töötama välja olemasolevate hoonete renoveerimise pikaajalise strateegia ning suurendama energiatõhusust käsitlevas direktiivis 2012/27/EL sätestatud riiklike renoveerimisstrateegiate osatähtsust;

54.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid hõlbustaksid ringlussevõtu täiustamist, arendades ehitussektori materjalide eraldi kogumise ja ringlussevõtu taristut;

55.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles uurima hoonete lammutamisele eelnevate auditite potentsiaali, et hoonet enne dekonstrueerimist või mahalõhkumist hinnata ning kirjeldada selle materjale ja määrata kindlaks, millised osad oleks võimalik eraldi ringlusse võtta, ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üle uurima ka ringlussevõetavate materjalide kohapealset sorteerimist (selle tulemuseks on tavaliselt ringlussevõetud ressursside suurem puhtus kui mujale viidud materjali sorteerimisel võimalik ning see võib aidata vähendada transpordi põhjustatud keskkonnamõju, näiteks tänu kohapealsele purustamisele/kokkupressimisele);

56.  märgib, et ehitustööstuses on üks kasutatavamaid materjale betoon; kutsub komisjoni üles hindama betooni suurema ringlussevõtu võimalusi ehitussektoris, lähtudes Saksamaa ja Šveitsi eeskujudest;

Ringlussevõetud ressursside turu arendamine

57.  kutsub komisjoni üles töötama välja meetmed, mille abil ergutada ja hõlbustada kvaliteetsete ringlussevõetud ressursside turu arengut ja ringlussevõetud ressursside taaskasutamisel põhinevat ettevõtlust;

58.  on seisukohal, et pikaajaline ja prognoositav poliitikaraamistik aitab stimuleerida investeeringuid ja meetmeid, mis on vajalikud keskkonnahoidlikumate tehnoloogiate turu täielikuks väljaarendamiseks ja jätkusuutlike ettevõtluslahenduste edendamiseks; rõhutab, et ressursitõhususe näitajad ja sihid, mis põhinevad laialdasel andmete kogumisel, on vajalikud selleks, et tagada avaliku ja erasektori otsustajatele vajalikud suunised majanduse ümberkujundamiseks;

59.  rõhutab, et on tähtis, et komisjon ja liikmesriigid edendaksid selliste riikliku tööstussümbioosi programmide loomist, millega toetatakse taaskasutamise ja ringlussevõtu tööstuslikku koostoimet ning aidatakse ettevõtetel ja eriti VKEdel mõista, kuidas nende toodetud energia, jäätmed ja kõrvalsaadused võivad olla teiste jaoks ressurss; juhib tähelepanu sarnastele käsitustele, näiteks nn hällist hällini kontseptsioonile ja tööstusökoloogiale;

Muud meetmed

60.  kutsub komisjoni üles tegema ettepanekut keskkonnahoidliku riigihankekorra kohta, mille puhul tuleb eelistada taaskasutatud, remonditud, ümbertöödeldud, renoveeritud ja muid jätkusuutlikke ja ressursitõhusaid tooteid ja lahendusi ning vastasel korral tuleks nende mittekasutamist põhjendada;

61.  rõhutab vajadust põhimõttega „saastaja maksab” kooskõlastatud fiskaalraamistiku järele, mis aitab kaasa investeeringutele ressursitõhususse, tootmisprotsesside moderniseerimisse ning paremini remonditavate ja vastupidavamate toodete tootmisse; nõuab, et liikmesriigid püüaksid Euroopa poolaasta(11) protsessi raames selles valdkonnas edu saavutada;

62.  nõuab tungivalt, et komisjon uuriks ja esitaks maksustamisega seotud meetmeid, nagu madalama käibemaksu kehtestamise võimalus ringlussevõetud, taaskasutatavate ja ressursitõhusate toodete jaoks;

63.  nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid rakendaksid täielikult VKEde keskkonnahoidlikku tegevuskava;

64.  nõuab tungivalt, et komisjon töötaks välja toitaineid käsitleva poliitikaraamistiku, et suurendada ringlussevõttu, edendada innovatsiooni, parandada turutingimusi ja viia nende säästvat kasutamist käsitlevad sätted sisse ELi õigusaktidesse väetiste, toidu, vee ja jäätmete valdkonnas;

65.  nõuab tungivalt, et komisjon esitaks 2016. aasta esimesel poolel teatise jätkusuutliku toidu kohta, mida on alates 2013. aastast mitu korda edasi lükatud; rõhutab, et kuna toidu tootmise ja tarbimise osakaal ressursside kasutamises on märkimisväärne, tuleks selles teatises terviklikult käsitleda vähest ressursitõhusust toiduahelas ning ergutada jätkusuutliku toidupoliitika arengut; kutsub komisjoni üles hindama toiduainete keskkonnahoidlikuma pakendamise võimalust, muu hulgas toidupakendite järk-järgulise bioressursipõhiste, biolagunevate ja kompostitaate materjalidega asendamise teostatavust vastavalt Euroopa normidele;

66.  palub komisjonil luua alaline ressursitõhususe platvorm, mis koondaks kõik asjaomased sidusrühmad, et ergutada ja hõlbustada viimaste teadustulemuste rakendamist, parimate tavade vahetamist ning tööstuses uue sünteesi ja tööstuslike ökosüsteemide teket;

67.  palub komisjonil luua valdkonnaülene peadirektoraatidevaheline jätkusuutliku rahastamise töörühm, et ressursitõhususe näitajaid võetaks arvesse ettevõtete tasandil integreeritud aruandluses ja raamatupidamises, pidades samal ajal kinni teatava ettevõtlusteabe konfidentsiaalsuse nõudest; kutsub lisaks komisjoni üles uurima, kuidas võtta ressursitõhusust ja keskkonnariske arvesse muu hulgas pankade krediidireitingutes ja kapitalinõuetes, töötada välja terviklik keskkonnaohtude kindlustussüsteem ning sätestada investeerimistoodete kohta teabenõuded, tuginedes nõuetekohastele mõjuhinnangutele; on veendunud, et komisjonile oleks sellega seoses abiks koostöö ÜRO Keskkonnaprogrammi uuringuga jätkusuutliku finantssüsteemi kavandamise kohta („Inquiry into the Design of a Sustainable Financial System”); kutsub komisjoni üles uurima liikmesriikides juba olemas olevaid vabatahtlikke algatusi, pidades silmas võimalikku parimate tavade vahetamist;

68.  kutsub seda silmas pidades, et esmase tooraine jätkusuutlik ja vastutustundlik hankimine on ressursitõhususe saavutamiseks ja ringmajanduse eesmärkide täitmiseks hädavajalik, komisjoni üles vaatama läbi Euroopa ressursitõhususe platvormi poliitikasoovitused esmatähtsate materjalide ja kaupade säästva hankimise standardite arengu kohta; märgib sellega seoses, et nii parlament kui ka nõukogu toetavad komisjoni ettepanekuid konfliktipiirkonnast pärit metallide ja mineraalide vastutustundliku hankimise kohta;

69.  kutsub komisjoni üles vaatama läbi kriitilise tähtsusega tooraine määratluse, võttes rohkem arvesse kaevandamise ja töötlemisega seotud keskkonnamõjusid ja ohtusid ning teisese toormega asendamise potentsiaali;

70.  rõhutab, et kõik ELi vahendid, sh Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI), programmi „Horisont 2020”, ühtekuuluvusfondide ja Euroopa Investeerimispanga vahendid tuleb kasutusele võtta, et edendada ressursitõhusust (kooskõlas jäätmehierarhiaga), ning nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid kaotaksid järk-järgult kõik keskkonda kahjustavad subsiidiumid, sh vastavalt direktiivile 2009/28/EÜ (taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta) tööstus- ja olmejäätmete bioloogiliselt lagunevast fraktsioonist põletamise teel energia tootmisele antavad toetused ning fossiilkütustele antavad otsesed ja kaudsed toetused;

71.  nõuab, et ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programmi (COSME), programmi „Horisont 2020” ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rahastamisega toetataks rohkem jätkusuutlike, innovaatiliste ja ressursitõhusate lahenduste väljatöötamist, uusi ärimudeleid (nt liising või toote-teenuse süsteemid), tootedisaini täiustamist ning toodete materjalitõhusust ja protsesside tulemuslikkust;

72.  rõhutab, et teadustöö ja innovatsioon on äärmiselt olulised Euroopas ringmajandusele ülemineku toetamiseks ning programmi „Horisont 2020” raames on vaja toetada teadus- ja innovatsiooniprojekte, mille abil demonstreerida ringmajanduse majanduslikku jätkusuutlikkust ja keskkonnasäästlikkust ning teha sellekohaseid välikatseid; rõhutab samal ajal, et süsteemse lähenemisviisi raames võivad need projektid hõlbustada innovatsiooni soodustavate ja lihtsamini rakendatavate õigusaktide koostamist, kuna tuvastatakse võimalikud regulatiivsed probleemid, takistused ja/või lüngad, mis võivad ressursitõhususel põhinevate ettevõtlusmudelite arengut pärssida;

73.  palub komisjonil kasutada digitaalarengu tegevuskava ja infotehnoloogia täit potentsiaali ressursitõhususe edendamiseks ja ringmajandusele üleminekuks;

74.  rõhutab, et ELil on avatud majandus ning maailmaturul tegeletakse nii impordi kui ka ekspordiga; juhib tähelepanu vajadusele tegeleda ressursside ammendumise ülemaailmse probleemiga ka rahvusvahelisel tasandil; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama aktiivselt loodusvarade säästva majandamise rahvusvahelise töörühma tööd ÜRO Keskkonnaprogrammi (UNEP) raames, mis uurib maailma loodusvaradega seotud elulise tähtsusega küsimusi ja töötab välja praktilisi lahendusi poliitikakujundajate, tööstuse ja ühiskonna jaoks;

75.  kutsub komisjoni üles võtma rahvusvahelisel tasandil vajalikke meetmeid toodete jälgitavuse parandamiseks;

76.  juhib tähelepanu asjaolule, et suurem energiatõhusus võib vähendada ELi energiasõltuvust ja kütteostuvõimetust, mis on probleemiks vähemalt 125 miljonile Euroopa kodanikule; märgib, et energiatõhusust võib pidada eraldi energiaallikaks, mille kogukasv aitab märkimisväärselt kaasa ELi tööstuse kasvule, töökohtade loomisele ja elanike energiaarvete mõistlikkuse piires püsimisele;

77.  nõuab tungivalt, et komisjon uuriks, kas olemasolevad ja kavandatavad õigusaktid takistavad ringmajandust, olemasolevaid innovaatilisi ettevõtlusmudeleid või uute innovaatiliste ettevõtlusmudelite esilekerkimist (liisingumajandus või ühis-/osalustarbimise majandus) või kas sellega seoses esineb finants- või institutsioonilisi tõkkeid; nõuab tungivalt, et komisjon täiustaks asjaomaseid õigusakte ning tegeleks vajaduse korral nimetatud tõketega; palub komisjonil vaadata läbi seotud õigusaktid, et parandada toodete keskkonnatoimet ja ressursitõhusust kogu nende elutsükli jooksul ning suurendada kehtivate õigusaktide kooskõla ja töötada välja eesrindlik lähenemisviis;

78.  palub komisjonil täpsustada ringmajandust puudutavaid ELi konkurentsipoliitika aspekte ning eelkõige selgitada turgudel toimuva kokkumänguohu ning tootjate ja tarnijate vahelise koostöö süvendamise vajaduse vahel tehtavat kompromissi;

79.  palub komisjonil anda parlamendile aru kõikidest eespool mainitud meetmetest ja pakkuda 2018. aastaks välja järgmised meetmed;

o
o   o

80.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele.

(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0584.
(2) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0016.
(3)ELT C 264 E, 13.9.2013, lk 59.
(4) ELT C 51 E, 22.2.2013, lk 21.
(5) Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.
(6) ELT C 140, 28.4.2015, lk 37.
(7) OECD keskkonnaprogramm „Voluntary approaches to environmental policy”, 2003.
(8) Komisjoni 2. juuli 2014. aasta teatis „Ringmajanduse suunas: jäätmevaba Euroopa kava” (COM(2014)0398).
(9) Komisjoni talituste 2. juuli 2014. aasta töödokument, mis sisaldab mõjuhinnangu kommenteeritud kokkuvõtet ning on lisatud ettepanekule võtta vastu direktiiv, millega muudetakse jäätmeid käsitlevaid direktiive (SWD(2014)0208).
(10) Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiive 2008/98/EÜ jäätmete kohta, 94/62/EÜ pakendite ja pakendijäätmete kohta, 1999/31/EÜ prügilate kohta, 2000/53/EÜ kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kohta, 2006/66/EÜ, mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid, ning 2012/19/EL elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kohta (COM(2014)0397).
(11) Euroopa eelarve 2015, riigipõhised soovitused Euroopa poolaasta protsessi toetuseks,lk 6, http://www.foes.de/pdf/2015-02-25_CSR%20Recommendations_FINAL.pdf.

Õigusalane teave