Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2015/2634(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-0655/2015

Esitatud tekstid :

B8-0655/2015

Arutelud :

PV 06/07/2015 - 12
CRE 06/07/2015 - 12

Hääletused :

PV 09/07/2015 - 12.3
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2015)0268

Vastuvõetud tekstid
PDF 199kWORD 94k
Neljapäev, 9. juuli 2015 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Kapitaliturgude liidu loomine
P8_TA(2015)0268B8-0655/2015

Euroopa Parlamendi 9. juuli 2015. aasta resolutsioon kapitaliturgude liidu loomise kohta (2015/2634(RSP))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni 18. veebruari 2015. aasta rohelist raamatut „Kapitaliturgude liidu loomine” (COM(2015)0063),

–  võttes arvesse komisjoni 15. mai 2014. aasta teatist „Reformitud finantssektor Euroopa jaoks” (COM(2014)0279),

–  võttes arvesse oma 11. märtsi 2014. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi läbivaatamise kohta(1),

–  võttes arvesse komisjoni Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi käsitlevaid läbivaatusaruandeid (COM(2014)0509 Euroopa järelevalveasutuste (ESAd) kohta ja COM(2014)0508 Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu (ESRB) kohta),

–  võttes arvesse komisjoni 27. märtsi 2014. aasta teatist Euroopa majanduse pikaajalise rahastamise kohta (COM(2014)0168),

–  võttes arvesse oma 26. veebruari 2014. aasta resolutsiooni Euroopa majanduse pikaajalise rahastamise kohta(2),

–  võttes arvesse komisjoni 26. novembri 2014. aasta teatist „Investeerimiskava Euroopa jaoks” (COM(2014)0903),

–  võttes arvesse Euroopa Komisjonile esitatud küsimust rohelise raamatu „Kapitaliturgude liidu loomine” kohta (O-000075/2015 – B8-0564/2015),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 128 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et parlament rõhutas oma 26. veebruari 2014. aasta resolutsioonis Euroopa majanduse pikaajalise rahastamise kohta, et „parandada tuleb juurdepääsu kapitaliturgudele uute rahastamisallikate abil”, ja märkis samas, et „kommertspangad jäävad tõenäoliselt peamiseks rahastamisallikaks ja et liikmesriikide jaoks on väga oluline luua uusi allikaid, et täiendada olemasolevaid mehhanisme ja täita rahastamislünk ning samal ajal tagada asjakohane reguleeriv ja järelevalveraamistik, mis vastab reaalmajanduse vajadustele”;

B.  arvestades, et komisjon uuris oma 27. märtsi 2014. aasta teatises Euroopa majanduse pikaajalise rahastamise kohta võimalusi võtta konkreetseid meetmeid, et mitmekesistada rahastamist, arendada Euroopa kapitaliturge ja parandada juurdepääsu rahastamisele, eriti VKEde jaoks, näiteks kapitali- ja ettevõtete võlakirjade turgude, lihtsa ja läbipaistva väärtpaberistamise, pandikirjade ja suunatud pakkumise valdkonnas;

C.  arvestades, et nagu komisjoni president Jean-Claude Juncker kinnitas, on komisjoni esimene strateegiline prioriteet Euroopa konkurentsivõime tugevdamine ja investeerimise ergutamine töökohtade loomise nimel;

D.  arvestades, et ebapiisavalt reguleeritud ja kontrollitud kapitaliturud olid finantskriisi vallandumise peamine põhjus; arvestades, et kõikides uutes, eriti väärtpaberistamist käsitlevates ettepanekutes on vaja seda asjaolu piisavalt arvestada;

E.  arvestades, et finantskriisi tulemusel on ELi institutsioonid kehtestanud mitmeid õigusakte, mille eesmärk on vältida sellise kriisi kordumist ja luua tõeliselt jätkusuutliku majanduskasvu jaoks hädavajalik finantsstabiilsuse keskkond; arvestades, et neid õigusakte tuleks vaadelda kapitaliturgude liidu toimimise raamistikuna, mitte selle takistusena;

F.  arvestades, et kapitaliturgude killustatuse vähenemine võiks alandada kapitalikulusid ja samal ajal parandada kapitali jaotust ning võiks seega toetada äriühingute, eriti VKEde kasvu ja töökohtade loomist ELis;

G.  arvestades, et mitmed ELi institutsioonid ja erasektor tegelevad praegu lahenduste või soovituste väljatöötamisega kapitaliturgude edasiarendamiseks, näiteks lihtsa ja läbipaistva väärtpaberistamise, suunatud pakkumiste, omakapitali kaudu rahastamise, Euroopa pandikirjade ja esmaste avalike pakkumiste valdkonnas;

H.  arvestades, et kapitaliturgude liiduga tuleb kõiki varasemaid reguleerimisega seotud pingutusi (kapitalinõuete direktiiv, finantsinstrumentide turgude II direktiiv (MIFID II) / finantsinstrumentide turgude määrus (MIFIR)) täiendada ja edasi arendada;

Majanduslik taust

1.  märgib, et investeerimine reaalmajandusse on Euroopas mitmete aastakümnete jooksul suhteliselt vähenenud, hoolimata asjaolust, et Euroopa ja ülemaailmne finantssektor on sama ajavahemiku jooksul jõuliselt kasvanud; juhib tähelepanu asjaolule, et reaalmajandus on jätkuvalt väga sõltuv pankadest, mistõttu muudab pangalaenude andmise piiramine majanduse haavatavaks;

2.  märgib, et ülisuur avalik sekkumine alates kriisi algusest, mille tingis finantssektori maksejõuetus, on toonud kaasa rohke likviidsuse, kuid sellegipoolest ei ole see toonud kaasa reaalmajanduse suuremat nõudlust rahastamise järele;

3.  juhib tähelepanu sellele, et enne kriisi ei olnud Euroopas puudust piiriülestest kapitalivoogudest, kuid need olid koondunud pankadevahelisele laenuturule ja võlgadesse, mida sageli haldasid suure võlakoormusega investorid, mis põhjustas siseturul riskide ülekandmise;

4.  märgib, et pangandussektori stabiilsuse taastamine muutus prioriteediks pikaajaliste investeeringute ja reaalmajanduse rahastamise asemel;

5.  juhib tähelepanu asjaolule, et kindlustussektoris seisab suur hulk kasutamata kapitali, millele tuleks leida tulemuslikumat rakendust õigusraamistiku parandamise kaudu, vaadates läbi teatavate kindlustussektori tehtavate investeeringute kapitalinõuded;

6.  juhib tähelepanu sellele, et vaatamata võimalustele, mida pakub hästi kavandatud ELi kapitaliturg, tuleb tunnistada, et suuri takistusi esineb muudes valdkondades, nt maksustamise vallas, eriti seoses tavadega, millega stimuleeritakse rahastamist laenude, mitte omakapitali abil, maksejõuetuse ja raamatupidamisalaste õigusaktide valdkonnas; on veendunud, et neis valdkondades ei annaks ELi tasandil toimuv ühtlustamine automaatselt lisaväärtust ja et selles kontekstis ei ole vaja rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite (IFRS) laiendamist Euroopas;

7.  rõhutab, et finantsintegratsiooni ulatus on pärast kriisi vähenenud, kuna pangad ja investorid liiguvad tagasi koduturgudele;

8.  rõhutab, et nõudlust ja pakkumist saab ergutada reaalmajanduse vastu usalduse tekitamise kaudu, mis eeldab selgete kohustuste võtmist liikmesriikide ja liidu tasandil, et edendada positiivset investeerimiskeskkonda ja õiguskindlust investorite jaoks, panna paika pikaajalised eesmärgid stabiliseeriva, konkurentsivõimelise ja majanduskasvu soodustava õigusraamistiku jaoks ning soodustada ja mitmekesistada investeeringuid taristusse, võimaldades seeläbi ettevõtetel teha pikaaegseid plaane;

9.  tunnistab, et Euroopa tulevik on seotud tema innovatsioonivõimega; on seisukohal, et lisaks innovatsiooni toetavale õigusraamistikule on aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu loomise võtmeteguriks ettevõtete lihtne, piisav ja mitmekesistatud juurdepääs rahastamisele;

10.  juhib tähelepanu sellele, et Euroopa ettevõtjate rahastamistingimuste parandamine peab tuginema tugevdatud majandus- ja finantsstabiilsusele, mis hõlmab reformide elluviimist kõigis liikmesriikides;

11.  rõhutab, et kapitaliturgude ebatäiuslikkuse tõttu on riske valesti hinnatud ning kadunud on seos taotletava tootluse ja reaalselt võetud riskide vahel, mis on toonud kaasa selle, et turud on VKEde sarnaste ettevõtete suhtes ebasoodsalt meelestatud; on veendunud, et kapitaliturgude liidu üks eesmärke peaks olema turgude tõhususe parandamine ning ELi kapitaliturgudel õiglase, piisava ja majanduslikult põhjendatud riski ja tootluse suhte tagamine;

Tõeliselt euroopalik lähenemisviis

12.  on veendunud, et kuigi näiteks USA on finantskriisist kiiremini taastunud kui EL, mis on osaliselt tingitud mitmekesisemast finantssüsteemist, peab EL looma tõeliselt endale omase kapitaliturgude liidu versiooni, milles võib tugineda mujal maailmas saadud kogemustele, kuid mitte lihtsalt neid kopeerida; rõhutab siiski, et vaja on välja töötada mõistlik lähenemisviis kolmandate riikide võrdväärsete või sarnaste standardite tunnustamiseks, et tagada Euroopa ja rahvusvaheliste finantsturgude kokkusobivus;

13.  on veendunud, et tõeliselt euroopalikus lähenemisviisis kapitaliturgudele tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta rahvusvahelisi arenguid, et Euroopa jääks rahvusvaheliste investorite jaoks atraktiivseks, vältides õigusaktides tarbetuid erinevusi ja dubleerimist;

14.  rõhutab, et kuigi Euroopas säästetakse USAst rohkem, pidades silmas protsenti SKPst (vastavalt 20 % ja 17 %), moodustavad ELi usaldusfondides hoitavad säästud üksnes 50 % USA vastavast määrast ja pensionifondides hoitavad säästud üksnes 35 %; märgib lisaks, et ELi kapitaliturud, ettevõtete võlakirjade turud ja väärtpaberistamine moodustavad USA vastavatest turgudest 60 %, 35 % ja 20 %;

15.  rõhutab, et komisjon peab võtma arvesse asjaolu, et VKEde sektor on liikmesriigiti erineva majandusliku ja kultuurilise ülesehitusega, et vältida kapitaliturgude liidu rakendamisel soovimatuid tagajärgi, mis võivad veelgi suurendada praeguseid liikmesriikidevahelisi erinevusi rahastamisele juurdepääsu osas;

16.  kutsub komisjoni üles töötama välja euroopaliku lähenemisviisi, et tugevdada rahastamisallikate mitmekesistamist ja suurendada investeerimist Euroopa ettevõtetesse, luues kapitaliturgude liidu, mis tugineb Euroopa pangandus- ja kapitaliturgude maastiku iseloomulikele omadustele ja vastastikusele sõltuvusele, pidades silmas ettevõtete rahastamist käsitleva Euroopa mudeli eripära ning vajadust töötada majanduskasvu rahastamiseks välja usaldusväärsed pangavälised allikad ja täiendada neid turuosaliste käsutuses olevate võimalustega hankida laenuraha ning oma- ja riskikapitali otse turult; märgib, et komisjon ei peaks tingimata tuginema üksnes vastastikusele hindamisele teiste jurisdiktsioonidega; juhib komisjoni tähelepanu asjaolule, et kultuurilisi erinevusi ei tohiks jätta tähelepanuta ja nende ületamiseks tuleb leida sobivad lahendused; on lisaks veendunud, et komisjon peaks kapitaliturgude reformimisel võtma arvesse uusimaid tehnoloogiaarenguid;

17.  palub komisjonil tunnistada, et liikmesriikide ärimudelite ja finantsturgude mitmekesisus võib olla tugevus, mis väärib kaitsmist kogu Euroopas;

18.  rõhutab, et kapitaliturgude liidu loomine ja selle aluseks olevad õigusaktid peaksid olema suunatud kapitaliturgude toimimisele kogu ELis, millega viiakse lõpule ühtse turu rajamine ja soodustatakse jätkusuutlikku majanduskasvu; rõhutab, et pärast kriisi on võetud pangandussektori järelevalve osas meetmeid, mida hetkel ei ole kapitaliturgudele laiendatud; toonitab, et finantssektorite vahel esineb erinevusi, mis nõuavad eri lahendusi; rõhutab siiski, et sarnase rahastamistegevuse puhul tuleb osalistele tagada võrdsed tingimused ja kõigi sektorite peamine eesmärk peab olema kapitali jaotuse parandamine kogu Euroopa majanduse lõikes ning praegu kasutult seisvate kapitalivarude parem ärakasutamine;

19.  rõhutab, et selleks tuleb läbi viia usaldusväärne ja terviklik inventuur, milles võetakse arvesse kõigi viimastel aastatel vastu võetud õigusaktide kumulatiivset mõju Euroopa kapitaliturgudele; juhib tähelepanu asjaolule, et see eeldab ka põhjalikku kaalumist, kas pangandus- ja kindlustussektorile kohaldatavad ranged kapitalinõuded tuleks läbi vaadata;

20.  rõhutab, et kapitaliturgude liidu loomist puudutavate algatustega ei ole vaja hakata uuesti jalgratast leiutama, vaid tunnistada, et ettevõtete rahastamine tugineb Euroopas hästi väljatöötatud ja ajalooliselt kinnistunud struktuuridele, mis vaatamata oma piirangutele on osutunud edukaks ja kriisidele vastupidavaks, ja et rahastamiskanalite täiendav mitmekesistamine ja uute väljatöötamine võib aidata tagada seda, et eri liiki ettevõtetel oleks rahastamisele täiendav juurdepääs;

21.  märgib, et pankade kaudu toimivate traditsiooniliste rahastamiskanalitega ei toetata sageli uuenduslikke algatusi ja VKEsid; rõhutab, et VKEde rahastamisvõimaluste nappus on üks suuremaid majanduskasvu pärssivaid tegureid ELis; rõhutab, et kuna pangalaenu saamine on VKEde jaoks jätkuvalt raske, on vaja leida alternatiive pankade pakutavale rahastamisele, täiustades selleks eelkõige riskikapitali, osalusfondide, suunatud pakkumiste ja VKEde laenude väärtpaberistamise keskkonda ning edendades krediidiühistuid, kuid standardides ka avaliku ja erasektori partnerlust käsitlevaid eeskirju kogu ELis;

22.  rõhutab asjaolu, et kapitali tõhusam jaotus ELis ei pruugi alati kaasa tuua suuremaid piiriüleseid kapitalivooge; tuletab meelde, et enne kriisi mõnes liikmesriigis tekkinud kinnisvaramulli põhjustajaks oli teatud määral liiga suur sissetuleva kapitali voog;

23.  rõhutab vajadust tuvastada sellised olemasolevad finantsstruktuurid, mis on oma tulemuslikkust tõestanud ja tuleks seetõttu säilitada, ning need struktuurid, mis vajavad põhjalikku parandamist; on seisukohal, et tulemuslike struktuuride kasutamist tuleks edendada ka kohalike ja detsentraliseeritud finantsasutuste puhul;

24.  tuletab meelde edu, mis on saatnud selliseid kogu ELi hõlmavaid algatusi nagu vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad (eurofondid) ja mis on võimaldanud suurendada kõigis liikmesriikides kehtiva tegevusloa alusel tegutsevate ELi investeerimisfondide varasid peaaegu 8 triljoni euro võrra; on seisukohal, et hea näide on ka alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate direktiiv;

25.  tunneb heameelt Euroopa pikaajaliste investeerimisfondide (ELTIFid) määruse vastuvõtmise üle; on arvamusel, et ELTIFid võiksid korrata eurofondidega saavutatud edu, ergutades kapitali suuremat jaotust rahastamist vajavatesse pikaajalistesse projektidesse, nt taristusse ja energiasektorisse, eelkõige piiriülesel tasandil; palub komisjonil uurida, kuidas saaks pikas perspektiivis selliseid erakorralisi investeerimisprogramme nagu Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (EFSI) tulemuslikult siduda ELi tavapäraste rahaliste vahenditega; on seisukohal, et institutsionaalseid investoreid tuleks ergutada suunama nende halduses olevaid rahalisi vahendeid Euroopa kapitaliturgudele; on veendunud, et institutsionaalsetel investoritel ja tingimustel, millega nad saavad turule siseneda, peaks olema kapitaliturgude liidu arendamisel oluline roll;

26.  tuletab meelde varasemat tööd finantsturgude integreerimisel, nt finantsteenuste tegevuskava (1999), Giovannini aruannet ja de Larosière'i aruannet, ning kutsub komisjoni üles tuginema kapitaliturgude liidu tegevuskava koostamisel nendele aruannetele;

27.  kutsub komisjoni üles analüüsima põhjalikult ja riigipõhiselt kapitaliturgude praegust olukorda, hindama põhjaliku majandusanalüüsi raames seda, kus esineb kogu ELi hõlmavaid takistusi kapitaliturgude kaudu investeerimisele ja kui suured need takistused on, ning näitama, milliste vahenditega (sh muude kui seadusandlike ja turupõhiste lähenemisviisidega) saaks neid takistusi kõrvaldada või minimeerida; on veendunud, et selline analüüs on kapitaliturgude liidu edukuse eeltingimus; kutsub komisjoni üles seda protsessi kiirendama;

28.  palub komisjonil selgitada välja ELi finants- ja kapitaliturgude piiriülesed riskid, mis on põhjustatud liikmesriikide institutsioonilistest, õiguslikest ja regulatiivsetest erinevustest, ning võtta nende riskide suhtes tulemuslikke meetmeid, et muuta piiriüleseid kapitalivooge sujuvamaks ja vähendada investorite keskendumist kodumaisele turule;

29.  palub komisjonil keskenduda ka pakkumise poolele ning eelkõige analüüsida ja käsitleda algpõhjuseid, miks jae- ja institutsionaalsed investorid ei suuda piisavalt kapitali kaasata ja teisendada, et tugevdada konkreetseid finantsteenuseid ja pikaajalist investeerimist reaalmajandusse;

30.  soovitab komisjonil edendada nii investorite kui ka äriühingute kui kapitaliturgude kasutajate finantsharidust ning parandada ELi andmete ja uurimuste kättesaadavust, standardides ja parandades andmete kogumist, võimaldamaks nii äriühingutel kui ka investoritel mõista kapitaliturgudel osalejate pakutavate eri teenuste suhtelisi kulusid ja kasu;

31.  palub komisjonil uurida võimalusi, et vähendada VKEde jaoks kapitaliturgudel teabe asümmeetriat, analüüsides reitinguagentuuride turgu ja uutele tulijatele sellel turul seatud tõkkeid; rõhutab selliste sõltumatute Euroopa reitinguagentuuride ideed, mille antavad reitingud oleksid kuluefektiivsed ka väikeste investeeringute korral;

32.  tunneb heameelt selle üle, et komisjon on andnud teada kavatsusest vaadata läbi prospektidirektiiv, et lahendada praeguse prospekte käsitleva raamistiku puudused; rõhutab, et menetlusi on vaja lihtsustada, vähendades proportsionaalselt halduskoormust emitentide jaoks ning ettevõtete, eriti VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate börsil noteerimise puhul; arvab, et tasuks uurida viise, kuidas nõudeid paremini kohandada vastavalt varade liigile ja/või investoritele ja/või emitentidele; juhib tähelepanu sellele, et läbipaistvust saaks suurendada ja tehingukulusid vähendada, kui esitatav teave oleks standarditud ja elektrooniliselt kättesaadav;

33.  palub komisjonil paremini selgitada seda, milline saab olema kapitaliturgude liidu suhe Euroopa investeerimiskava ülejäänud kahe sambaga, milleks on Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond ja Euroopa investeerimisnõustamise keskus;

34.  rõhutab, et kapitaliturgudega seotud algatused on vaja integreerida teiste poliitiliste tegevuskavadega, nt digitaalse ühtse turu arendamise ning äriühinguõiguse ja äriühingu üldjuhtimise valdkonnas teostatavate reformidega, et saavutada eri seadusandlike ja muude kui seadusandlike algatuste vahel sidusus ja järjepidevus ning seeläbi maksimeerida eri poliitikameetmete positiivset kõrvalmõju majanduskasvule ja töökohtade loomisele;

Kapitaliturgude liidu põhielemendid

35.  on seisukohal, et kapitaliturgude liidu loomisel peaks lähenemisviis olema järkjärguline ja sellel peaks olema kolm prioriteeti: esiteks tuleks stimuleerida säästude kõige tõhusamat paigutamist äriühingutele kättesaadavate rahastamisallikate süvendamise ja mitmekesistamise abil ning pakkuda hoiustajatele ja investoritele rohkem investeerimisvõimalusi, suuremat läbipaistvust ja portfelli hajutamise võimalusi; teiseks tuleks võimaldada rohkem riske maandada, luues sügavamad piiriülesed turud, parandades finantssüsteemi vastupanuvõimet rasketest kriisidest tingitud negatiivsele mõjule ning leevendades idiosünkraatiliste šokkide mõju; kolmandaks tuleks luua mõjus täiendav kanal reaalmajanduse rahastamiseks;

36.  palub komisjonil esitada vajaduse korral investorite kaitse suurendamiseks ja täiendamiseks ettepanekud kehtivate õigusaktide läbivaatamiseks, eriti seoses reitinguagentuuride ning audiitorühingutega;

37.  toonitab, et tuleb kaotada senised piiriülese rahastamise tõkked, eriti VKEde osas, et igas suuruses äriühingud kõigis geograafilistes piirkondades saaksid kapitaliturgude liidust suuremat kasu;

38.  toonitab, et kapitaliturgude liidu ülesehitamise keskne põhimõte peab olema suurem keskendumine kapitaliturgude lõppkasutajatele, st äriühingutele ja investoritele, ka tuleb tunnistada, et turud on olemas äriühingute ja investorite jaoks; on seetõttu arvamusel, et ELi poliitikas tuleb keskenduda selle tagamisele, et kapitaliturud võimaldaksid äriühingutele parema juurdepääsu kapitalile ning investoritele mitmekesised, läbipaistvad ja taskukohased säästuvõimalused;

39.  kutsub komisjoni üles esitama järjepidevaid ettepanekuid, tagamaks, et kapitaliturgude liiduga kaasneks selge strateegia varipangandussüsteemi kahjuliku mõju vastu võitlemiseks;

40.  toonitab, et eespool nimetatud prioriteetide täitmisele kaasa aitamiseks peaksid kapitaliturgude liidu algatused olema suunatud hoiustajate ja investeeringute vahelise vahendusahela keerukuse piiramisele, suurendades samas selle tõhusust ja vähendades kulusid, suurendades lõppkasutajate teadlikkust vahendusahelast ja selle kulustruktuurist, suurendades investorite kaitset, tagades vahendusahela stabiilsuse asjakohaste usaldatavusnõuetega ning tagades selle, et vahendajad võivad jääda maksejõuetuks ja et nad võidakse välja vahetada finantssüsteemi ja reaalmajandust minimaalselt häirides;

41.  väljendab heameelt komisjoni kava üle teha kokkuvõte finantsvaldkonna reguleerimise üldisest mõjust, eriti viimase viie aasta õigusaktidest; toonitab, et kehtivate finantsvaldkonna õigusaktide läbivaatamisel tuleb arvestada eespool nimetatud prioriteetidega;

42.  toonitab, et ettevõtluse rahastamine tugineb suures osas pankadepoolsele rahastamisele ja pankade vahendajarollile kapitaliturgudel; toonitab, et kapitaliturgude liidu aluspõhimõte peaks olema pankade keskse rolli täiendamine ja mitte pankade asendamine, kuna pankadepoolne rahastamine peaks jääma Euroopa majanduse rahastamisel keskseks; toonitab suhtepanganduse tähtsat rolli mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate rahastamisel, kusjuures seda on võimalik kasutada ka alternatiivsete rahastamismeetodite pakkumiseks; tuletab meelde tugeva ja mitmekülgse Euroopa pangandussektori strateegilist mõõdet; kutsub komisjoni üles uurima VKEde võimalusi saada pangalaenu liidu eri osades ning kõrvaldama asjakohatud tõkked;

43.  toonitab, et VKEdel peaks olema võimalik valida võimalikult paljude rahastamisstruktuuride vahel, et nad saaksid ise teha valiku eri kulude ja keerukusastmega rahastamisvõimaluste vahel, sh hüpoteeklaenud ja väärtpaberistamisel põhinev rahastamine;

44.  toonitab, et tuleb soodustada sellise keskkonna loomist, kus senisest rohkem kodumajapidamiste ja äriühingute säästusid liiguks vahenditesse, millest tehakse investeeringuid kapitaliturgudele ja kus investoreid ergutatakse jaotama kapitali liikmesriikide piiride üleselt; toonitab piisavate kaitsemeetmete vajalikkust, eriti kodumajapidamiste osas, et tagada täielik teadlikkus kapitaliturgudele investeerimise eelistest ja puudustest; rõhutab, kui tähtis on suurendada finantshariduse kättesaadavust eesmärgiga suurendada investorite, eriti jaeinvestorite usaldust kapitaliturgude suhtes; toonitab ühtlasi, et finantsharidus peaks olema suunatud VKEdele, et õpetada neid kapitaliturge kasutama;

45.  toonitab, et kapitaliturgude liidu algatused peaksid võimaldama laenuvõtjatel saada rahalisi vahendeid turupõhistest allikatest, millega toetatakse laenuvõtmise liikide suuremat mitmekesisust, nagu näiteks omakapitali kaudu rahastamine ja äriühingute võlakirjad, samuti kaudseid rahastamisvorme, mille puhul pangad ja turud teevad koostööd;

46.  toonitab, et tõhusa kapitaliturgude liidu loomiseks tuleb hõlbustada finantssektoris osalejatele kättesaadavate investeerimisvõimaluste mõistetavat võrdlemist; kutsub sellega seoses üles tugevdama ühist raamistikku, et tagada eri finantsinstrumentide võrreldavus ja läbipaistvus, eelkõige selleks finantsinstrumentide turgude direktiivis, kindlustusvahenduse direktiivis ja kombineeritud jae- ja kindlustuspõhiste investeerimistoodete määruses ette nähtud meetmete nõuetekohase elluviimisega; toonitab seda, kui tähtis on sidusus õigusaktide vahel üldiselt ja eelkõige eespool nimetatud dokumentide vahel, et hoida ära õiguslik arbitraaž ning tagada kõige rangemad investorite kaitse normid kõigil turgudel;

47.  on seisukohal, et kapitaliturgude liit peaks looma asjakohase regulatiivse keskkonna, millega parandatakse piirülest juurdepääsu teabele krediidivõimalusi, kvaasikapitali ja omakapitali struktuure otsivate äriühingute kohta, et edendada pankadeväliste rahastamismudelite lisandumist, sh ühisrahastamist ja vastastikust laenuandmist; arvab, et sellise teabe avalikustamine peaks olema VKEdele vabatahtlik; toonitab, et investorite kaitse eeskirjad peaksid kehtima samas ulatuses kõigi rahastamismudelite suhtes, olenemata sellest, kas tegemist on pangapoolse või pangavälise rahastamismudeliga; on seisukohal, et selline keskkond eeldaks ühtlasi süsteemsemat vastupidavust ja järelevalvet pangandussektoriväliste süsteemselt oluliste finantsvahendajate üle;

48.  usub, et teatavate finantsinstrumentide standardimine ja nende kättesaadavus kõikjal siseturul võiks olla asjakohane vahend, mis aitaks suurendada likviidsust, tugevdaks ühtse turu toimimist ning võimaldaks põhjalikku ülevaadet Euroopa kapitaliturgudest ja järelevalvet nende üle, kusjuures parimaid tavasid liikmesriikides kehtivate normide osas võetaks asjakohaselt arvesse; toonitab, et alles peab jääma võimalus emiteerida konkreetsete emitentide ja investorite vajadustele vastavaid asjakohaselt kohandatud finantsinstrumente;

49.  tuletab meelde, et finantsteenuste tegevuskava varasema etapi ülevaates kutsutakse üles arvestama selle rakendamisel ilmnenud kahte lünka: vajadust põhjalikult vaagida siseturu raamistikus kavandatud meetmete erimõju euroala toimimisele ning vajadust parandada üheaegselt turgude integreerimist ja nende järelevalvet; palub komisjonil tegevuskava koostamisel sellest vajalikud järeldused teha;

50.  rõhutab, et õigus- ja järelevalveraamistike üks põhiülesanne peaks olema hoida ära ülemäärase riski võtmine ja finantsturgude ebastabiilsus; toonitab, et tugeva kapitaliturgude liidu projektiga peab kaasnema tugev ELi-ülene ja riiklik järelevalve, sh asjakohased makrotasandi usaldatavuse tagamise vahendid; usub, et üks võimalus võiks olla Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele (ESMA) olulisema rolli andmine järelevalvealase ühtlustamise parandamisel;

51.  kutsub komisjoni üles hindama põhjalikult kapitaliturupõhise laenutegevuse riske ja 2007.–2008. aasta finantskriisi puhkemisel saadud asjakohaseid kogemusi ning lahendama sellest tingitud probleeme;

Kapitaliturgude VKEdele lähemale toomine

52.  juhib tähelepanu asjaolule, et finantsvahendajate tegevust reguleeriva kehtiva raamistiku võimaliku muutmise või täiendamise eesmärk peaks olema väikeste ja keskmise suurusega vahendajate sisenemistõkete kõrvaldamine ning rahastamise kättesaadavuse parandamine, eriti innovatiivsete idufirmade ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks, samuti riskile vastavate usaldatavusnõuete tagamine;

53.  avaldab heameelt komisjoni ettepaneku üle võtta vastu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2007/36/EÜ seoses aktsionäride pikaajalise kaasamise soodustamisega ja direktiivi 2013/34/EL seoses ühingujuhtimise aruande teatavate elementidega (COM(2014)0213); usub eelkõige, et see ettepanek võiks olla vahend, millega toetatakse aktsionäridele huvipakkuva keskkonna loomist omakapitaliinvesteeringute ahela tõhususe suurendamise kaudu; toonitab, et usaldusväärne ja otstarbekas ühingujuhtimise raamistik tugevdaks kapitaliturgude liitu;

54.  toonitab, et kapitaliturgude keerukus ei tohiks viia VKEde kõrvalejäämiseni, kuna need ettevõtjad vajavad kõige rohkem juurdepääsu täiendavale rahastamisele, eriti majandusraskustes olevates liikmesriikides; toonitab, et positiivne keskkond VKEde edukaks rahastamiseks eeldab VKEdele soodsate majandus- ja õigustingimuste loomist nii ELi kui ka siseriiklikul tasandil; toonitab eelkõige, et tähelepanu tuleks juhtida menetluste võimalikule lihtsustamisele, et VKEd ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad saaksid võimaluse korraldada esmaseid avalikke pakkumisi, tagades seejuures, et ei muudeta rangeid kriteeriume, millega hinnatakse esmast avalikku pakkumist korraldada soovivate äriühingute vastupidavust ja kõlblikkust; palub komisjonil uurida, mida on veel võimalik teha, et aidata VKEdel investeeringuid kaasata;

55.  tuletab meelde, et teabepuudus VKEde finantsolukorra kohta on üks peamisi takistusi seda tüüpi äriühingusse investeerimisel; nõuab põhjalikku analüüsi selle kohta, kuidas ja milliste vahenditega oleks võimalik parandada investorite juurdepääsu VKEsid puudutavatele läbipaistvatele ja võrreldavatele andmetele, piirates seejuures – nii palju kui võimalik – neile äriühingutele sellest tulenevat lisakoormust;

56.  julgustab mitmekesise ja huvipakkuva rahastamisbaasi loomist Euroopa avalikel turgudel igas suuruses äriühingute jaoks, edendades seejuures suure kasvupotentsiaaliga tegevust alustavaid äriühinguid mõjutavates ELi finantsvaldkonna õigusaktides põhimõtet „kõigepealt mõtle väikestele” ning muutes ELi finantsvaldkonna õigusakte, et vähendada äriühingute börsil noteerimise halduskulusid 30–50 %;

57.  on seisukohal, et arvestades VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate tähtsust uute töökohtade loomisel, tuleks paremini ära kasutada olemasolevaid pangaväliseid rahastamisvõimalusi, nagu spetsialiseeritud järelturgude (nt VKEde kasvuturud) väljaarendamine ning lihtne, läbipaistev ja standarditud väärtpaberistamine; avaldab heameelt algatuse üle luua jätkusuutlik ning läbipaistev väärtpaberistamise turg, töötades selleks välja konkreetse õigusraamistiku, milles kohaldatakse kõrgekvaliteedilise väärtpaberistamise ühtset määratlust koos tulemuslike riskiseire, riski mõõtmise ja selle juhtimise meetoditega; toonitab samas, et VKEd on ülimalt eripalgeline rühm ning väärtpaberistamine ei ole ainus kasutatav instrument; kutsub seetõttu komisjoni üles kohaldama paljusid lähenemisviise ning kaaluma väga erinevaid vahendeid VKEde rahastamise parandamiseks;

58.  toetab ettepanekuid parandada ELi äriühingute, eriti VKEde teabe saamise võimalusi; juhib ühtlasi tähelepanu asjaolule, et turuandmete kulud on üldiste tehingukuludega võrreldes väikesed;

59.  nõuab tungivalt, et komisjon suurendaks suutlikkust jälgida reguleeritud pangandussektorist väljaspool toimuva pangalaadse vahendustegevuse liike, mahtu ja suundumusi ning rakendaks asjakohaseid meetmeid, et tagada põhimõtte „samad riskid, samad reeglid” kohaldamine;

60.  juhib tähelepanu, et börsiväline ja riskikapital on huvipakkuvad rahastamise alternatiivid, eriti idufirmadele; kutsub komisjoni üles töötama välja täiendavad instrumendid, tuginedes Euroopa riskikapitalifondide ja Euroopa sotsiaalse ettevõtluse fondiga saadud kogemustele, selleks et kõrvaldada ELi riskikapitaliturgude suured puudused, nt investoritele kättesaadava teabe puudumine; usub, et spetsiaalse andmebaasi väljatöötamine, selleks et koguda vabatahtlikkuse alusel andmeid VKEde ja idufirmade kohta, võiks olla kasulik vahend investoritele teabe andmiseks, millega lõppkokkuvõttes laiendatakse turuosaliste ringi ja tugevdatakse veelgi riskikapitaliturge liikmesriikides;

61.  tunneb heameelt suunatud pakkumise turgude väljaarendamise toetamise üle standarditud dokumentide ja mõistete abil, tagades seejuures potentsiaalsete investorite piisava teavitamise seda liiki investeeringute riskidest ja tootlusest;

62.  palub komisjonil tagada see, et uute „fondifondi” ettepanekute väljatöötamine kapitaliturgude liidu raames ei vii lünkade tekkimiseni süsteemse ja eririski üldises hindamises ja juhtimises;

63.  toonitab, et kapitaliturgude liidu ülesehitamisel tuleb ELi tegevuse koordineerimist rahvusvahelisel tasandil tugevdada ja parandada, eelkõige G20, Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni (IOSCO), Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Nõukogu (IASB) ja Baseli komitee raames;

Kapitaliturgude jaoks sidusa ELi regulatiivse keskkonna loomine

64.  toonitab ühtlasi omakapitali kaudu rahastamise tähtsust, kuna see võib aidata riske maandada ja vähendada finantssüsteemi liigset võlataset ning finantsvõimendust; palub seetõttu komisjonil ja liikmesriikidel vaadata läbi liigselt koormavad õigusaktid, mida kohaldatakse börsil noteerimata äriühingute omakapitali kaudu rahastamise suhtes, ning neid muuta; toonitab, et oluline on käsitleda maksustamise kallutatust, millega soositakse võla kaudu rahastamist;

65.  on teadlik sellest, et maksejõuetuseeskirjade erinevused teevad keeruliseks piiriüleste varade kogumite loomise ja seeläbi ka väärtpaberistamise; võtab sellega seoses teadmiseks komisjoni ettepaneku püüda leida piiriülesele maksejõuetusele piisav lahendus, mis võimaldaks hästitoimiva kapitaliturgude liidu loomist; nõuab mittepangast finantsasutuste, eriti kesksete vastaspoolte finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse raamistiku loomist;

66.  tuletab meelde maksesüsteemide ja väärtpaberiarvelduse tähtsust väärtpaberistamise turul ja nõuab sellel eesmärgil Euroopa turutaristu loomist ning elutähtsa turutaristu koordineeritud ja rohkem ühtlustatud seiret, eelkõige võimalust luua väärtpaberistamise andmehoidla, kus registreeritakse iga väärtpaberistamises osaleja ja jälgitakse summaarset riskipositsiooni ning turuosaliste vahelisi ülekandeid ning poliitiliste algatuste tõhusust ja mõjusust ning mis aitaks märgata võimalikke tekkivaid mulle ja vähendada teabe asümmeetriat;

67.  toonitab, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia rolli arvestades tuleb tegelda küberrünnakute ohuga ja teha kogu finantssüsteem selliste rünnakute suhtes vastupanuvõimeliseks;

68.  julgustab komisjoni parandama finantsteabe võrreldavust ja kvaliteeti ning käsitlema raamatupidamisstandardite praegust raamistikku ka ülemaailmsest vaatenurgast ning võttes arvesse konservatiivseid hindamismudelid ja nõuete proportsionaalsust; mõistab, et äsja läbi vaadatud Euroopa raamatupidamisalaseid õigusakte tuleb kõigepealt praktikas hinnata;

69.  toonitab, et kõikidele uutele õigusaktidele, sh delegeeritud õigusaktidele ja rakendusaktidele, tuleb teha mõjuhinnang ja kulude-tulude analüüs; märgib, et uus õigusakt ei pruugi alati olla poliitiliselt asjakohane vastus neile probleemidele ning kaaluda tasuks muid kui seadusandlikke ja turupõhiseid lähenemisviise ning mõnel juhul ka juba olemasolevaid siseriiklikke lahendusi; kutsub komisjoni üles kohaldama asjakohastes õigusaktides proportsionaalsust, et edendada positiivset mõju VKEdele ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele;

70.  on seisukohal, et täielikult toimiva kapitaliturgude liidu põhielemendid peaksid olema paigas hiljemalt 2018. aastal; kordab oma nõudmist uurida põhjalikult ELi kapitaliturgudel praegu valitsevat olukorda ning üle ELi esinevaid takistusi; kutsub komisjoni üles kiirendama tööd tegevuskavaga ning esitama võimalikult kiiresti seadusandlikud ja muud kui seadusandlikud ettepanekud, et saavutada 2018. aasta lõpuks täielikult integreeritud ühtne ELi kapitaliturg;

71.  märgib, et arenevas digitaalkeskkonnas tuleks näha võimalust, mille abil parandada tulemuslikkust ning kapitaliturgude poolt ettevõtjatele, investoritele ja ühiskonnale laiemalt pakutavat väärtust;

o
o   o

72.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile ja nõukogule.

(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0202.
(2) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0161.

Õigusalane teave