Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2014/2210(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0223/2015

Esitatud tekstid :

A8-0223/2015

Arutelud :

PV 07/09/2015 - 26
CRE 07/09/2015 - 26

Hääletused :

PV 08/09/2015 - 5.10
CRE 08/09/2015 - 5.10

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2015)0290

Vastuvõetud tekstid
PDF 188kWORD 84k
Teisipäev, 8. september 2015 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Pereettevõtted Euroopas
P8_TA(2015)0290A8-0223/2015

Euroopa Parlamendi 8. septembri 2015. aasta resolutsioon pereettevõtete kohta Euroopas (2014/2210(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 17,

–  võttes arvesse Euroopa Komisjoni poolt 2003. aastal kindlaks määratud kriteeriumeid väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) määratlemiseks,

–  võttes arvesse Euroopa Komisjoni tegevuskava „Ettevõtlus 2020” (COM(2012)0795),

–  võttes arvesse Euroopa Komisjoni eksperdirühma 2009. aasta aruannet „Ülevaade pereettevõtetega seotud probleemidest – teadusuuringud, poliitikameetmed ja läbiviidud uuringud”,

–  võttes arvesse oma 5. veebruari 2013. aasta resolutsiooni VKEde rahastamisvõimaluste parandamise kohta(1),

–  võttes arvesse oma 15. jaanuari 2014. aasta resolutsiooni Euroopa taasindustrialiseerimise kohta konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse edendamiseks(2),

–  võttes arvesse komisjoni teatist pealkirjaga „Kõigepealt mõtle väikestele. Euroopa väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act”” (COM(2008)0394),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni ja naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi (A8-0223/2015),

A.  arvestades, et omand on Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 17 alusel kaitstud;

B.  arvestades, et üldiselt on pereettevõtted aidanud oluliselt Euroopa majandust edendada ning nad on väga tähtsad majanduskasvu ja sotsiaalarengu, tööpuuduse ja eriti noorte tööpuuduse vähendamise ning inimkapitali investeerimise seisukohalt; arvestades, et pereettevõtete põlvkonnaülesus tugevdab majanduse stabiilsust; arvestades, et pereettevõtetel on tavaliselt väga suur osa piirkondade arengus seoses piirkonna tööhõive, teadmussiirde ja ülesehitusega; arvestades, et pereettevõtetele suunatud meetmed võivad soodustada ettevõtlust ja motiveerida Euroopa peresid oma pereettevõtteid asutama;

C.  arvestades, et vastavalt ettevõtte Ernst and Young 2014. aasta pereettevõtete aastaraamatule on 85 % kõigist Euroopa ettevõtetest pereettevõtted, mille arvele langeb 60 % erasektori töökohtadest;

D.  arvestades, et pereettevõtted on erineva suurusega, millest tulenevad nende mitmesugused raskused ja probleemid;

E.  arvestades, et enamik pereettevõtteid on VKEd, kuid esineb nii väikseid, keskmise suurusega kui ka suuri, nii börsil noteeritud kui ka noteerimata ettevõtteid; arvestades, et pereettevõtete ja VKEde vahele tõmmatakse sageli võrdusmärk, arvestamata asjaolu, et pereettevõtete hulgas on ka väga suuri rahvusvahelisi korporatsioone; arvestades, et mõnedes ELi liikmesriikides langeb mõningate väheste pereettevõtete arvele suur osa kõigi ettevõtete kogukäibest ning nad aitavad seega oluliselt kaasa töökohtade säilitamisele ka kriiside ajal ning töökohtade ja majanduskasvu loomisele ja riigi majandusedule; arvestades, et paljud pereettevõtted, mis ei kuulu enam VKEde määratluse alla, aga samas ei ole kaugeltki suurkontsernid, ei saa enam kasutada teatud rahastamisvõimalusi ja mõningatest haldusnõuetest vabastamist; arvestades, et see tekitab paratamatult tarbetut bürokraatiat, mis on eriti keskmise suurusega pereettevõtetele suureks koormaks;

F.  arvestades, et märkimisväärne osa pereettevõtetest tegutseb rohkem kui ühes riigis, mis tähendab, et pereettevõtte mudelil on piiriülene mõõde;

G.  arvestades, et otsesed maksud ja pärimist reguleerivad õigusaktid kuuluvad liikmesriikide pädevusse ning et mõningad liikmesriigid on võtnud meetmeid pereettevõtete toetamiseks ja nende murede leevendamiseks;

H.  arvestades, et pereettevõtteid peetakse ausateks ja oma äritegevuses teatavaid põhimõtteid järgivateks ning et nad ilmutavad kõrget sotsiaalset vastutust oma töötajate ja keskkonna suhtes, mis loob ka soodsad tingimused töö ja eraelu tasakaalustamiseks; arvestades, et pereettevõtted tagavad enamasti oskuste ja oskusteabe edasiandmise järgmistele põlvkondadele ning mõnel puhul on neil tähtis osa sotsiaalsete sidemete toimimises;

I.  arvestades, et põllumajanduses on pereettevõtted kõige levinum ärimudel, mis aitab oluliselt vältida maapiirkondade tühjenemist, ning sageli pakuvad ainult nemad töövõimalusi Euroopa kõige mahajäänumates, eelkõige tööstuslikult vähem arenenud piirkondades; arvestades, et peretalud on edukuse etalonid, kuna reeglina rakendavad nad ökoloogiliselt ja sotsiaalselt jätkusuutliku ringmajanduse põhimõtet praktikas, ning sellistes oludes naised ettevõtete juhtidena edendavad lisaks ettevõtlikule mõtteviisile ka eriomaseid suhtlus- ja sotsiaalseid oskusi;

J.  arvestades, et pereettevõtetega tegelev komisjoni eksperdirühm lõpetas oma töö juba enam kui viis aastat tagasi ning sellest ajast saadik ei ole ELi tasandil käivitatud ühtegi uut üleeuroopalist algatust; arvestades, et liikmesriikide ja ELi tasandil ei piisa endiselt teadusuuringuid ja andmeid, mis võimaldaksid pereettevõtete erivajadustest ja struktuuridest aru saada;

K.  arvestades, et puudub õiguslikult siduv, konkreetne, lihtne ja ühtlustatud üleeuroopaline pereettevõtte määratlus;

L.  arvestades, et määratluse puudumise tõttu ei saa koguda ELi liikmesriikides võrreldavaid andmeid, mille abil juhtida tähelepanu pereettevõtete eriolukorrale, vajadustele ja majanduslikule suutlikkusele; arvestades, et usaldusväärsete ja võrreldavate andmete puudumine võib takistada poliitiliste otsuste tegemist ja see võib tähendada, et pereettevõtete vajadusi ei rahuldata;

M.  arvestades, et pereettevõtetel on lisaks nende majanduslikule tähtsusele ka oluline sotsiaalne roll;

N.  arvestades, et mitte kõigis ELi 28 liikmesriigis ei ole huvirühmade ühendusi või muid organisatsioone, kes tegeleksid konkreetselt pereettevõtete vajadustega;

O.  arvestades, et ELi tasandi tegevust ettevõtluse ja idufirmade stimuleerimiseks tuleks intensiivistada ning pöörata rohkem tähelepanu pereettevõtete pikaajalist püsimajäämist hõlbustavatele ja stimuleerivatele meetmetele;

P.  arvestades, et pereettevõtte ärimudel on ELi liikmesriikides ebaühtlaselt levinud; arvestades, et märkimisväärsel osal Euroopa pereettevõtetest on piiriülene mõõde ja nad tegutsevad mitmes liikmesriigis;

Q.  arvestades, et naiste tunnitasu on ELis keskmiselt 16 % väiksem kui meeste oma ning kõrgematel ja juhtivatel kohtadel napib naisi, ning arvestades, et meeste ja naiste suhtes kohaldatakse erinevaid töötavasid ja töötasusüsteeme, mistõttu naistel on raskem olla majanduslikult sõltumatu, tööturul täiel määral osaleda ning tööd ja eraelu tasakaalustada;

R.  arvestades, et naistel on sageli nähtamatu või variisiku roll ning neid ei tunnustata nende ametikohal ja palgas asjakohaselt, mis mõjutab tõsiselt sotsiaalkindlustusmakseid, pensione ja sotsiaaltoetusi, ja ka naiste oskusi ei tunnustata, nagu näitavad soolist palga- ja pensionilõhet iseloomustavad andmed(3);

Majanduslik tähtsus

1.  rõhutab, et pereettevõtted kalduvad näitama üles suurt sotsiaalset vastutust oma töötajate suhtes ning ressursse aktiivselt ja vastutustundlikult majandama, lähtuvad üldjuhul ettevõtte majandusliku tuleviku küsimuses püsiva mõjuga ja pikaajalistest kaalutlustest (toimivad vastutustundliku ettevõtjana) ning annavad seeläbi palju oma kogukondadele, aitavad oluliselt kaasa Euroopa konkurentsivõime suurendamisele ning loovad ja säilitavad kvaliteetseid töökohti;

2.  rõhutab, et pereettevõtted on oma tekkeloo tõttu konkreetse asukohaga tugevalt seotud ja seepärast loovad ja säilitavad töökohti ka maapiirkondades ja vähem soodsates piirkondades, aidates nii pidurdada elanikkonna vananemist ja rahvastikukadu, mis kahjustab paljusid Euroopa Liidu piirkondi; kutsub seepärast komisjoni ja liikmesriike üles tagama vajaliku kulutõhusa taristu, et kindlustada selliste ettevõtete, eelkõige idufirmade ja mikroettevõtete konkurentsivõime, uuenemine, kasv ja jätkusuutlikkus ning hõlbustada valdkonna- ja piiriülest koostööd, mis aitab neil kasvada ja rahvusvaheliseks muutuda;

3.  tunnistab, et pereettevõtted loovad erasektoris kõige rohkem töökohti ning järelikult see, mis soodustab pereettevõtete sektori järjepidevust, elavdamist ja kasvu, on soodne ka Euroopa majanduse järjepidevuse, elavdamise ja kasvu seisukohalt;

4.  sedastab, et eeskätt ülimalt spetsialiseerunud pereettevõtted, kes on tarnijateks ja novaatoriteks suurematele ettevõtetele, täidavad olulist rolli ning annavad oma pikaajalise ja põlvkondadeülese majandustegevusega varustatavatele ettevõtetele materiaalse kindluse ja soodustavad sellega oluliselt majanduskasvu;

5.  tuletab komisjonile meelde, et valdav osa pereettevõtetest on VKEd(4) ning seetõttu on äärmiselt oluline kohaldada põhimõtet „kõigepealt mõtle väikestele”, et viia ELi õigusaktid paremini vastavusse nende ettevõtete tegeliku olukorra ja vajadustega ning võimaldada neil saada kasu rahastamisprogrammidest ja bürokraatia vähendamisest;

6.  märgib, et pereettevõtetel võib olla oluline roll vähemuste ja alaesindatud elanikerühmade julgustamisel kohalikus majandustegevuses osalema;

7.  juhib tähelepanu asjaolule, et suurem pereliikmete vaheline usaldus muudab pereettevõtted väga paindlikeks ja suutelisteks kiiresti kohanema sotsiaal-majandusliku keskkonna muutustega; samal ajal võimaldab pikaajaline tegutsemine nišiturgudel pereettevõtetel silma paista uute võimaluste leidmisel ja innovatsiooni valdkonnas;

Rahastamine

8.  täheldab, et pereettevõtetel on sageli oluliselt suurem omavahendite osakaal kui nendel ettevõtetel, mis ei kuulu pereettevõtete hulka, ning et see suur omavahendite osakaal soodustab ettevõtete ja kogu majanduse stabiilsust ning annab ühtlasi tegevusvabaduse ettevõttesse uute investeeringute tegemiseks, mistõttu seda ei tohiks piirata;

9.  eeltoodut arvestades kutsub liikmesriike üles tagama, et riiklikud regulatsioonid pärandi ja kingituste, võlgade ja omakapitali ning äriühingute maksustamise kohta pereettevõtete jaoks nii olulist omakapitali kaudu rahastamist pigem toetaksid kui diskrimineeriksid; tuletab meelde, et otsesed maksud ja pärandamist käsitlevad õigusaktid kuuluvad liikmesriikide pädevusse; kutsub sellega seoses liikmesriike üles uurima laenu teel rahastamise sooduskohtlemist oma maksusüsteemides, hinnates selle mõju ettevõtete rahastamise struktuurile ja investeeringute tasemele, ning tagama omakapitali kaudu rahastamisele laenu teel rahastamisega võrdväärne kohtlemine, et mitte takistada pereettevõtetes omandiõiguse üleminekut ja pikaajalisi arenguväljavaateid; palub komisjonil ja liikmesriikidel ausa konkurentsi põhimõttest lähtudes uurida igasugust omakapitali kaudu rahastamise diskrimineerimist maksustamisel;

10.  rõhutab, et ettevõtetele pikaajalise rahastamiskindluse tagamine on muutunud keskseks konkurentsiteguriks; toonitab sellega seoses rahvusvaheliselt stabiilsete finantsturustruktuuride tähtsust; palub komisjonil tagada, et ta finantsturgude reguleerimisel ei tekitaks ettevõtetele tarbetut koormust;

11.  palub komisjonil kaaluda kõigist VKEdele ja/või ettevõtjatele mõeldud olemasolevatest abivahenditest, eelkõige COSME programmist kasusaajate ringi laiendamist keskmise suurusega pereettevõtetele;

12.  toonitab, et finantskriisi ja ebasoodsa majandustsükli tõttu on pereettevõtete paljud tegevusvaldkonnad alarahastatud ning et on oluline, et pereettevõtetel oleks avatud ja lihtne juurdepääs alternatiivsetele rahastamisallikatele;

13.  märgib sellega seoses, kui tähtis on soodustada alternatiivseid pereettevõtetele laenu andmise vorme, nt krediidiühistuid;

Probleemid

14.  märgib, et 35 % ettevõtetest, kes ei investeeri välisturgudele, ei tee seda sellepärast, et nad ei tunne välisturgusid ega oma rahvusvaheliseks muutumise kogemusi; kutsub seepärast komisjoni ja liikmesriike üles jagama eelkõige väiksematele pereettevõtetele VKEde rahvusvahelistumise portaali ja Euroopa klastrite koostööplatvormi (ECCP) kaudu teavet äritegevuse rahvusvaheliseks muutmise võimaluste kohta ning tagama neile paremad võimalused kogemuste ja parimate tavade vahetamiseks, muu hulgas võimalused jõuda rahvusvahelisele tasandile interneti kaudu; ühtlasi kutsub liikmesriike üles pakkuma ettevõtetele, kes kavandavad rahvusvahelisi investeeringuid, tugiteenuseid näiteks teabe jagamise või ka ekspordikrediidi garantiide näol, kõrvaldama kaubandustõkked ning edendama ettevõtlust ja pereettevõtluskultuuri käsitlevat erikoolitust;

15.  märgib, et pereettevõtete ulatuslikum rahvusvaheliseks muutumine pakub rohkem võimalusi majanduskasvuks ja arvukamate töökohtade loomiseks; kutsub seetõttu komisjoni ja liikmesriike üles andma väikestele pereettevõtetele abi, mis võimaldaks neil digitaaltaristut paremini ära kasutada;

16.  nendib, et maksu-, õigus- ja halduskeskkonna, milles pereettevõtted (ja omanike juhitud ettevõtted) tegutsevad, kujundab äriühingu- ja eraõiguse koosmõju;

17.  märgib, et 87 % pereettevõtjatest on veendunud, et üks edu põhitegureid on kontrolli säilitamine ettevõtte üle(5); märgib, et komisjoni tegevuskava „Ettevõtlus 2020”(6) kohaselt on pereettevõtete suurim võimalik probleem ettevõtte omandiõiguse ja juhtimise üleminek ühelt põlvkonnalt teisele;

18.  märgib, et väikeste ja keskmise suurusega pereettevõtete pidev probleem on vajadus teha uuendusi ning värvata õigeid oskusi ja võimekusi; kutsub seepärast komisjoni ja liikmesriike üles looma väiksematele pereettevõtetele stiimuleid laienemisega seotud riskide võtmiseks, töötajate koolitamiseks ja väljastpoolt teadmiste hankimiseks;

19.  kutsub liikmesriike üles lihtsustama oma haldustoiminguid ja maksusüsteeme, võttes eelkõige arvesse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete ja pereettevõtete konkreetseid probleeme;

20.  nõuab tungivalt komisjonilt ja liikmesriikidelt meetmeid digitaalse ettevõtluse ja digitaalsete oskuste arendamiseks, et pereettevõtted saaksid digitaaltehnoloogiatest võimalikult palju kasu;

21.  kutsub seepärast liikmesriike üles parandama pereettevõtete omandiõiguse ülemineku õigusraamistiku ning looma selle tarvis eraldi rahastamisvahendid, mille abil vältida likviidsusprobleeme, et tagada pereettevõtete püsimajäämine ja ära hoida nende sundmüüki; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama pereettevõtetele suunatud erikoolitust ettevõtete üleandmise, juhtimisstruktuuride ning omandi- ja innovatsioonistrateegiate vallas eelkõige riikides, kus pereettevõtlus ei ole ajaloolistel põhjustel eriti levinud, kuna selline koolitus soodustaks nende pikaajalist edukust, eriti ettevõtete üleandmise mõttes;

22.  toonitab selle vajalikkust, et pereettevõtetel oleks otsene side koolitustegevustega, mis tagaks neile katkematu teabe hea ärijuhtimise uusimatest tavadest; sellega seoses rõhutab, et pereettevõtted annavad suure panuse kutseharidusreformide õnnestumisse ja praktikakohtade arvu suurendamisse; märgib, et hästi toimiv kutseharidussüsteem võiks pikemas plaanis leevendada kvalifitseeritud tööjõu puudust ja noorte tööpuudust; juhib tähelepanu sellele, et komisjon ja liikmesriigid peaksid edendama parimate tavade vahetamist selle kohta, kuidas kutseharidussüsteemi kaudu luua pereettevõtetele võimalikult hea keskkond praktikavõimalustesse investeerimiseks;

23.  märgib vajadust tegeleda ka pereettevõtete muude probleemidega, näiteks raskustega oskustööjõu leidmisel ja hoidmisel, ning seda, kui tähtis on tugevdada ettevõtlusharidust ja spetsiaalselt pereettevõtetele suunatud juhtimiskoolitust;

24.  juhib tähelepanu ELi rahastatavate koolituskavade tähtsusele väikeettevõtjate jaoks, kuna need aitavad pereettevõtete omanikel kohandada oma ettevõtteid kiiresti muutuva keskkonnaga, millele avaldab mõju üha ulatuslikum globaalne majandusintegratsioon, uute tehnoloogiate esilekerkimine ning madala CO2-heitega ja keskkonnasäästlikuma majanduse tähtsustamine;

25.  märgib, et ettevõtluse edendamine koolides ja muudes haridusasutustes on ettevõtlikuma mõttelaadi arendamise jaoks otsustava tähtsusega; lisaks märgib, et pakutav õpe peaks hõlmama selliseid pereettevõtlusega seotud probleeme nagu omandiküsimused, ettevõtte üleandmine ja perekonna juhtimisaspektid, samuti üldisema iseloomuga teavet, näiteks innovatsiooni kui äritegevuse uuendamise vahendi tähtsuse kohta;

26.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid võtaksid arvesse pereliikmete poolt ja ka pereettevõtetes tehtavat ametlikku ja mitteametlikku juhu- ja n-ö nähtamatut tööd, ning soovitab liikmesriikidel luua selleks selge õigusraamistiku;

27.  rõhutab, et pereettevõtete panust innovatsiooni saaks suurendada sellega, kui edendada nende osalemist avaliku ja erasektori partnerlustes ja klastrites ning tugevdada nende koostööd teadusasutustega;

Tulevikuperspektiivid

28.  kutsub komisjoni üles parema õigusloome kontekstis analüüsima pereettevõtteid mõjutavaid kehtivaid õigusakte, et välja selgitada probleemid ja ettevõtete kasvu takistavad tegurid;

29.  kutsub komisjoni üles tellima regulaarseid ja piisavalt rahastatud uuringuid, milles analüüsitakse seda, kui tähtis on ettevõtte edukuse ja püsimajäämise jaoks selle omandiline kuuluvus, tuuakse välja pereettevõtetele spetsiifilised probleemid ning esitatakse Euroopa Parlamendile ja liikmesriikidele koostöös Eurostatiga välja töötatud statistiliselt rakendatav üleeuroopaline pereettevõtte määratlus, mille juures võetakse arvesse liikmesriikide erisusi; lisaks palub komisjonil koguda nn väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete andmete rakkerühma abiga sellisel hulgal andmeid, sealhulgas kõigi liikmesriikide pereettevõtete kohta, et need võimaldaksid võrrelda eri suurusega pereettevõtete olukorda ja vajadusi ning võrrelda neid muude ettevõtetega, edendada teavet ning oskusteabe ja heade tavade vahetamist kogu ELi ulatuses, näiteks luues selleks komisjoni juurde pereettevõtluse kontaktpunkti ja kasutades võimalikult hästi ära selliste programmide nagu „Erasmus noortele ettevõtjatele” võimalusi, ning võimaldada rohkem sihtotstarbelist abi;

30.  palub komisjonil koostada mõjuhinnangu selle kohta, mil määral oleks võimalik laiendada 2003. aastast pärinevat üleeuroopalist VKEde määratlust, nii et see hõlmaks puhtkvantitatiivsete kriteeriumide kõrval ka kvalitatiivseid kriteeriumeid, sealhulgas: ettevõtte omandivormi (omandiline kuuluvus, kontroll ja juhtimine on omavahel seotud); asjaolu, et perekond peab katma kõik pereettevõtte riskid ja täitma kõik selle kohustused; ettevõtte sotsiaalset vastutust; ning üldisemalt äriühingu juhtimise isikulist aspekti, ka seoses töötajate osalemisega äritegevuse juhtimises; ning seda, millist mõju see võiks pereettevõtetele avaldada näiteks seoses riigiabi ja selliste ettevõtete abikõlblikkusega;

31.  kutsub komisjoni üles seniks õigusaktide mõjuhinnangute ühe osana (seoses näiteks omandit, juhtimisstruktuuri või eraelu puutumatust käsitlevate poliitikameetmetega) koostama VKE-testile tugineva pereettevõtte testi, hindama selle teostatavust, ning kui tulemus osutub positiivseks, siis selle võimalikult kiiresti kasutusele võtma, et saaks juba ette hinnata teatavate õigusaktide mõju pereettevõtetele ja sellega vältida nende jaoks asjatut bürokraatiat ja koormavaid tõkkeid, ning kõige selle juures tuleks veel eriti arvesse võtta äriühinguõiguse ja eraõiguse koosmõju;

32.  märgib, et erinevused näiteks maksualastes õigusaktides, toetuskavades või Euroopa õigusaktide rakendamises naaberriikides võivad põhjustada piirialadel probleeme ettevõtete, näiteks pereettevõtete jaoks; kutsub seetõttu liikmesriike üles kavandatud riiklikke õigusakte ja Euroopa õigusaktide rakendamise kavandatud meetodit läbi vaatama, et teha kindlaks nende mõju piirialadel tegutsevatele ettevõtetele, näiteks pereettevõtetele;

33.  kutsub komisjoni üles moodustama, koos vastava pädevuse määratlemisega, institutsioonisisest alalist töörühma, kes tegeleb eraldi pereettevõtete vajaduste ja eripäradega, annab korrapäraselt aru Euroopa Parlamendile ja liikmesriikidele, edendab parimate tavade vahetamist liikmesriikide pereettevõtete organisatsioonide vahel, levitab suuniseid ja standardtekste ning pakub lahendusi pereettevõtete spetsiifilistele probleemidele; palub ka komisjonil luua ettevõtjate jaoks ühtse kontaktpunkti, mis ühendaks Euroopa tasandil pereettevõtteid ja nende huvirühmi ning abistaks neid konkreetsetes küsimustes, eriti seoses üleeuroopaliste õigusaktidega ja juurdepääsuga ELi rahastamisele;

34.  juhib tähelepanu naiste ettevõtjarollile pereettevõtetes; palub, et komisjon koostaks uuringu naiste tegutsemisest Euroopa pereettevõtetes ning hindaks, milliseid võimalusi need ettevõtted pakuvad naiste mõjuvõimu suurendamiseks, võrdsete võimaluste tagamiseks ning töö- ja eraelu tasakaalustamiseks; rõhutab vajadust kaitsta pereettevõtetes naiste meestega võrdset õigust ettevõtte omanikuks saada, edendades soolise võrdõiguslikkuse kultuuri, milles väärtustatakse naiste ettevõtlustegevust pereettevõtetes, sealhulgas ettevõtte juhina; rõhutab ka, et pereettevõtted peaksid järgima töötajate sotsiaalkindlustust, pensionimakseid ja tööohutusnõudeid käsitlevaid õigusnorme;

35.  tuletab liikmesriikidele ning kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele meelde, kui tähtis on pakkuda piisaval määral kvaliteetseid ja vastuvõetava hinnaga hoolekandeteenuseid lastele, eakatele ja teistele ülalpeetavatele, maksusoodustusi ettevõtetele ja muid hüvitisi, mis aitaks naistel ja meestel, kes tegutsevad kas palgatöötajate, üksiküritajate või pereettevõtte juhtidena, tasakaalustada perekondlikke ja töökohustusi;

36.  rõhutab, et on vaja eraldi ja korralikult tasustatud ema-, isa- ja vanemapuhkust, mis vastaksid töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja erasektori tööandjate vajadustele;

37.  palub komisjonil ja liikmesriikidel toetada Euroopa naisettevõtluse saadikute võrgustikku ja Euroopa juhendajate võrgustikku naisettevõtjate toetuseks, et suurendada nende võrgustike tuntust;

38.  märgib, et maaomandi tõttu on peretalud äärmiselt tugevalt seotud oma asukohaga; kutsub seepärast komisjoni ja liikmesriike üles kandma eelkõige hoolt selle eest, et niisuguste peretalude püsimajäämist ei ohustataks ülemäärase bürokraatiaga; juhib tähelepanu naiste tähtsusele peretaludes ning kutsub liikmesriike üles edendama konkreetselt naispõllumajandustootjatele suunatud ettevõtluskoolitust, et naiste otsene osalemine põllumajanduslikes pereettevõtetes oleks veelgi tõhusam;

39.  palub, et komisjon püüaks tugevdada kogu ELis ettevõtlikkust, pidades silmas pereettevõtete tähtsust ELi majanduses, ning looks tipptasemel ettevõtlust soodustava keskkonna;

40.  palub komisjonil kiiresti koostada teatis, milles analüüsitakse pereettevõtete rolli eesmärgiga suurendada 2020. aastaks Euroopa majanduse konkurentsivõimet ja majanduskasvu, ning koostada tegevuskava, milles loetletakse meetmed, millega saaks ELis soodustada pereettevõtete majanduskeskkonda ja nende arengut, tõsta teadlikkust pereettevõtetele omastest lahendamist vajavatest probleemidest ning parandada nende konkurentsi-, rahvusvahelistumise ja töökohtade loomise võimet;

o
o   o

41.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0036.
(2) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0032.
(3) http://ec.europa.eu/justice/gender-equality/files/gender_pay_gap/140319_gpg_et.pdf
(4) Komisjoni eksperdirühma lõppraport „ÜLEVAADE PEREETTEVÕTETELE OLULISTEST KÜSIMUSTEST”
(5) Euroopa pereettevõtete baromeeter, juuni 2014.
(6) COM(2012)0795.

Õigusalane teave