Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2014/2149(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0207/2015

Esitatud tekstid :

A8-0207/2015

Arutelud :

Hääletused :

PV 08/09/2015 - 5.13
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2015)0293

Vastuvõetud tekstid
PDF 220kWORD 105k
Teisipäev, 8. september 2015 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Euroopa kultuuripärandi ühtse käsituse väljatöötamine
P8_TA(2015)0293A8-0207/2015

Euroopa Parlamendi 8. septembri 2015. aasta resolutsioon Euroopa kultuuripärandi ühtse lähenemisviisi väljatöötamise kohta (2014/2149(INI))

Euroopa Parlament,

—  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) preambulit, milles on märgitud, et allakirjutanud saavad innustust Euroopa kultuurilisest, religioossest ja humanistlikust pärandist, ning ELi lepingu artikli 3 lõiget 3,

—  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping”) artiklit 167,

—  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artiklit 22,

—  võttes arvesse 20. oktoobril 2005. aastal UNESCO poolt vastu võetud kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooni,

—  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1295/2013, millega luuakse programm „Loov Euroopa” (2014–2020) ning tunnistatakse kehtetuks otsused nr 1718/2006/EÜ, nr 1855/2006/EÜ ja nr 1041/2009/EÜ(1),

—  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006(2),

—  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1301/2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006(3),

—  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1291/2013, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020” aastateks 2014–2020 ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1982/2006/EÜ(4),

—  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiivi 2014/60/EL liikmesriigi territooriumilt ebaseaduslikult väljaviidud kultuuriväärtuste tagastamise kohta ja millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012(5),

—  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiivi 2013/37/EL, millega muudetakse direktiivi 2003/98/EÜ avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta(6),

—  võttes arvesse Euroopa Nõukogu 13. oktoobri 2005. aasta raamkonventsiooni, mis käsitleb kultuuripärandi väärtust ühiskonnas (Faro konventsioon),(7)

—  võttes arvesse nõukogu 21. mai 2014. aasta järeldusi kultuuripärandi kui jätkusuutliku Euroopa strateegilise ressursi kohta(8),

–  võttes arvesse nõukogu 25. novembri 2014. aasta järeldusi kultuuripärandi kaasava juhtimise(9), kultuurivaldkonna töökava (2015–2018)(10) kohta ja kultuuripärandile pühendatud Euroopa aastat,

—  võttes arvesse komisjoni 27. oktoobri 2011. aasta soovitust 2011/711/EL kultuurimaterjali digiteerimise, sellele sidusjuurdepääsu tagamise ja selle digitaalse säilitamise kohta(11),

—  võttes arvesse komisjoni 26. novembri 2014. aasta teatist „Investeerimiskava Euroopa jaoks” (COM(2014)0903),

—  võttes arvesse komisjoni 22. juuli 2014. aasta teatist „Euroopa kultuuripärand – ühtse lähenemisviisi suunas” (COM(2014)0477),

—  võttes arvesse Regioonide Komitee 2014. aasta novembris esitatud arvamust komisjoni teatise „Euroopa kultuuripärand – ühtse lähenemisviisi suunas” kohta,

—  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

—  võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit ning transpordi- ja turismikomisjoni ja regionaalarengukomisjoni arvamusi (A8-0207/2015),

A.  arvestades, et kultuur ja kultuuripärand on jagatud ressurss, ühine hüve ja väärtus, mille kasutamisele ei saa olla ainuõigust, ning et nende täielikku potentsiaali jätkusuutliku inim-, sotsiaal- ja majandusarengu edendamisel ei ole veel täielikult mõistetud ega kasutusele võetud, ei ELi strateegiate ega ÜRO 2015. aasta järgsete arengueesmärkide raames;

B.  arvestades, et otsustusprotsessis peab võtma arvesse kultuuri mitmesugust mõju ühiskonnas;

C.  arvestades, et kultuuripärand on oma olemuselt heterogeenne, peegeldab kultuurilist ja keelelist mitmekesisust ja paljusust ning mõjutab regionaalarengut, sotsiaalset sidusust, põllumajandust, merendust, keskkonda, turismi, haridust, digitaalset tegevuskava, välissuhteid, tollikoostööd ning teadusuuringuid ja innovatsiooni;

D.  arvestades, et kultuuri, kultuurilise mitmekesisuse ja kultuuridevahelise dialoogi arendamine on liikmesriikidevahelise koostöö hoogustaja;

E.  arvestades, et Euroopa kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse parandamise, Euroopa kultuuripärandi edendamise ning Euroopa kultuuri- ja loomesektori konkurentsivõime tugevdamise eesmärk on edendada arukat, jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu;

F.  arvestades, et pärand on pikaajaline vara, mis loob väärtust ja panustab oskuste arendamisse ja majanduskasvu, edendades turismi, samuti töökohtade loomisse;

G.  arvestades, et kultuuripärandi projektid kujutavad endast sageli näiteid innovaatilise ja jätkusuutliku majandustegevuse kohta, mis arendab väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) ettevõtlussuutlikkust ja teadusuuringuid;

H.   arvestades, et nii materiaalne kui ka vaimne kultuuripärand mängib olulist rolli Euroopa kultuuri ja väärtuste ning riikliku, piirkondliku, kohaliku ja individuaalse identiteedi, samuti Euroopa inimeste tänapäevase identiteedi loomisel, säilitamisel ja edendamisel;

I.  arvestades, et kultuuripärandi hooldus, taastamine ja säilitamine, kättesaadavus ja kasutamine kuuluvad peamiselt riiklike, piirkondlike või kohalike kohustuste hulka, kuid kultuuripärandil on ka selge Euroopa mõõde ja seda käsitletakse otseselt mitmes ELi poliitikavaldkonnas, sealhulgas põllumajandust, keskkonda ning teadusuuringuid ja innovatsiooni puudutavas poliitikas;

J.  arvestades, et ELi toimimise lepingu artiklis 167 on sätestatud, et liit aitab kaasa liikmesriikide kultuuri õitsengule, ühtlasi respekteerides nende rahvuslikku ja regionaalset mitmekesisust ning samal ajal rõhutades ühist kultuuripärandit;

K.  arvestades, et ELi toimimise lepingu artiklis 167 on märgitud, et liidu meetmetega püütakse parandada Euroopa rahvaste kultuuri ja ajaloo alaseid teadmisi ja toetada nende levikut, püütakse ergutada liikmesriikidevahelist koostööd ning vajaduse korral toetada ja täiendada nende tegevust üleeuroopalise tähtsusega kulltuuripärandi säilitamise ja kaitsmise alal;

L.  arvestades, et nõukogus 25. novembril 2014. aastal vastu võetud kultuurivaldkonna töökava hõlmab pärandit kui ühte ELi kultuuri töökava neljast prioriteedist aastateks 2015–2018;

M.  arvestades, et sooliselt eristatud kultuuriandmete puudumine, muu hulgas kultuuripärandi valdkonnas, varjab poliitikute ja otsustajate eest soolisi lõhesid ja probleeme;

N.  arvestades, et teave ELi programmide kultuuripärandiga seotud valdkondade (nagu kohalik ja piirkondlik areng, kultuurialane koostöö, teadusuuringud, haridus, toetused VKEdele ja kodanikuühiskonnale, ning turism) rahastamisvõimaluste kohta on küll kättesaadav, kuid killustatud;

O.  arvestades, et Euroopa Nõukogu kultuuriradade kultuuri- ja turismialast väärtust ühtse Euroopa kultuuripärandi edendamisel ja säästliku kultuuriturismi arendamisel peaks tugevdama;

P.  arvestades, et Euroopa Liidu kultuuripärandi / Europa Nostra auhinnad edendavad tipptaset, inspireerivad eeskuju kaudu ja soodustavad parimate tavade vahetust kogu Euroopa pärandivaldkonnas;

Q.  arvestades, et Veneetsia hartaga mälestiste ja ajalooliste paikade konserveerimise ja restaureerimise kohta, Euroopa arhitektuuripärandi kaitse Granada konventsiooniga ja arheoloogiapärandi kaitse Valletta konventsiooniga on selgelt määratletud kultuuripärandi restaureerimise ja arheoloogiliste tööde rahvusvaheliselt tunnustatud standardid(12);

Ühtne lähenemisviis

1.  on seisukohal, et ülioluline on kasutada olemasolevaid vahendeid ühtsel lähenemisviisil põhinevaks kultuuripärandi toetamiseks, parandamiseks ja propageerimiseks, võttes samal ajal arvesse kultuurilisi, majanduslikke, sotsiaalseid, ajaloolisi, hariduslikke, keskkonnaalaseid ja teaduslikke komponente;

2.  usub, et kultuurilise dialoogi ja kultuurilise üksteisemõistmise saavutamiseks on vaja kultuuripärandi suhtes ühtset lähenemisviisi; on veendunud, et selline lähenemisviis suurendab majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ning aitab ühtlasi kaasa strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide täitmisele;

3.  edastab kultuuripärandi suhtes kohaldatava uue ühtse lähenemisviisi väljatöötamise kontekstis komisjonile järgmised konkreetsed soovitused:

   a) luua kooskõlas komisjoni praeguse sektoriülese töömetoodikaga ja paindlikul viisil komisjonis ühtne lähenemisviis kultuuripärandit käsitlevate eri poliitikavaldkondade vahelise parema koostöö kaudu ning anda parlamendile selle tihedama koostöö tulemustest aru;
   b) teavitada potentsiaalseid toetusesaajaid lihtsal ja ligipääsetaval viisil, nt ELi teabe ja parimate tavade vahetamise platvormi kaudu, olemasolevatest Euroopa eelarveridadest, mis on nähtud ette kultuuripärandi jaoks;
   c) nimetada eelistatavalt 2018. aasta kultuuripärandi Euroopa aastaks koos piisava eelarvega ja eesmärgiga muu hulgas levitada ja suurendada tulevaste põlvkondade hulgas teadlikkust ja parandada haridust seoses Euroopa kultuuripärandi väärtuste ja kaitsega, ning esitada Euroopa aasta kava projekt parlamendile hiljemalt 2016. aastal;
   d) käsitleda poliitilises ja valdkondadevahelises lähenemisviisis kultuuripärandit vallas- ja kinnispärandina, materiaalse, vaimse ja taastumatu ressursina, mille autentsust peab säilitama;

4.  palub kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 4 kehtestada ajaloolise keskkonna, s.o kinnismälestiste poliitikaraamistik, mis hõlmaks mälestiste, arheoloogia ja ajalooliste maastike õigusraamistikku;

5.  propageerib nüüdisaegset loomingulist innovatsiooni arhitektuuri- ja disainivaldkonnas, lähtudes austusest nii mineviku kui ka oleviku vastu ning tagades samal ajal kõrge kvaliteedi ja sidususe;

Kultuuripärandi rahastamine Euroopa vahenditest

6.  märgib liidu võetud kohustust säilitada ja tugevdada Euroopa kultuuripärandit mitmete programmide kaudu („Loov Euroopa”, „Horisont 2020”, „Erasmus+”, „Kodanike Euroopa”), rahastamise kaudu (Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid) ning selliste meetmete kaudu nagu Euroopa kultuuripealinnad, Euroopa pärimuspäevad ja Euroopa kultuuripärandi märgis; soovitab nii ELil kui ka liikmesriikidel veelgi tõhustada tegevust teadusuuringute edendamise valdkonnas;

7.  palub komisjonil

   a) luua ühtne ELi portaal, mis on pühendatud materiaalsele ja vaimsele kultuuripärandile ning mis koondab teavet kõikidest kultuuripärandit rahastavatest ELi programmidest ja mis hõlmab kolme põhiteemat: materiaalsete ja vaimsete kultuuriobjektide andmebaas, mis sisaldab näiteid säilitamise ja edendamise parimate tavade kohta koos kõigi asjakohaste viidetega; kultuuripärandi rahastamisvõimalused, samuti andmed Euroopa kultuuripärandi seisundi kohta ja säilitamise jaoks olulised andmed, näiteks kliimaandmed või teostatud restaureerimistööd; ning uudised ja lingid kultuuripärandiga seotud poliitiliste arengute, meetmete ja sündmuste kohta;
   b) toetada sihtrahastamisega uuringuid, teadus- ja katsemeetmeid, mis on spetsiaalselt suunatud kultuuripärandi edendamisprotsesside mõju analüüsile, arendada välja konkreetsed näitajad ja võrdlusalused seoses pärandi otsese ja kaudse panusega majandusliku ja sotsiaalse arengu protsessidesse, ning toetada otseselt kohaliku tasandi integreeritud kultuurilist ja sotsiaalset innovatsiooni, kus kultuuripärand võib vedada arengut ning aidata parandada inimeste elukvaliteeti;
   c) tugevdada hiljuti kehtestatud mitmest allikast rahastamise põhimõtet, mis võimaldab ühe suuremahulise projekti raames täiendavalt kasutada Euroopa eri fonde;
   d) edendada avaliku ja erasektori partnerlusi;
   e) kohandada struktuurifondide projektijuhtimise ajanõudeid, et paremini arvestada konserveerimis-, restaureerimis- ja säilitamisprojektide erinõudeid;
   f) vaadata läbi väikesemahuliste taristute meetme raamistikus esitatud kultuuripärandi projektidega seotud 5 miljoni euro kriteerium(13) ja suurendada seda vähemalt UNESCO projektide tasemele, s.o 10 miljoni euroni;

8.  märgib, et Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERFi) määruse läbivaatamise ideed ja eelkõige integreeritud rahastamise põhimõtet võib konkreetsetel juhtudel praktikas rakendada ka suurte projektide toetamise kaudu; tunnistab siiski vajadust edendada ja toetada väikeseid kultuurialgatusi, mis on eriti olulised piirkondade sisemise arengu seisukohast ning võivad aidata säilitada kultuuripärandit ja edendada kohalikku ja piirkondlikku arengut ning sotsiaalmajanduslikku kasvu üldiselt;

9.  nõuab tungivalt, et komisjon lisaks suunistesse, mis reguleerivad järgmise põlvkonna struktuurifonde, kultuuripärandi kohta kohustusliku kvaliteedikontrolli süsteemi, mida tuleks kohaldada kogu projekti kestel;

10.  rõhutab liikmesriikide rolli nii ettevõtjate oskuste ja ametialaste teadmiste kõrge taseme kui ka ettevõtte struktuuri tagamises, mis suudaks kindlustada kultuuripärandi kaitse parimad tavad ka piisavate kvaliteedi kontrollisüsteemide kaudu vastavalt rahvusvahelistes hartades sätestatud nõuetele;

11.  palub komisjonil aastatel 2014–2020 delegeeritud õigusaktides, osalemiskutsetes ja ühtekuuluvuspoliitika määrusi kujundavates algatustes käsitleda rahastamiskõlblikena pärandi säilitamise innovatiivseid meetmeid ja ajalooliste hoonete energiatõhususe lahendusi;

12.  kutsub liikmesriike üles kaaluma võimalikke restaureerimis-, konserveerimis- ja säilitamistööga seotud maksustiimuleid, näiteks käibemaksu või muude maksude vähendamist, arvestades, et Euroopa kultuuripärandit haldavad ka eraõiguslikud asutused;

13.  nõuab tungivalt, et komisjon teeks kokkuvõtte Euroopa maksupoliitika parimate tavade kohta ja soovitaks sobivaid tavasid liikmesriikidele; palub liikmesriikidel neid soovitusi järgida ning vahetada parimaid tavasid, et võimalikult palju ergutada erasektorit toetama materiaalse ja vaimse kultuuripärandi projekte ning maksimaalselt suurendada nende mõju majandusarengule ja sotsiaalsele ühtekuuluvusele kohalikul tasandil;

Uued juhtimismudelid

14.  kiidab heaks nõukogu algatuse koostada kultuuripärandi valdkonna jaoks uute kaasava juhtimise mudelite suunised, edendades jagatud vahendite aspekti ning tugevdades sidemeid kohalike, piirkondlike, riiklike ja Euroopa kavade vahel;

15.  palub liikmesriikidel tagada selliste õiguslike vahendite väljatöötamine, mis võimaldavad kasutada alternatiivseid rahastamis- ja haldusmudeleid, nagu kogukonna kaasamine, kodanikuühiskonna osalus ning avaliku ja erasektori partnerlus, et rakendada meetmeid, mis on seotud kultuuripärandi konserveerimise, restaureerimise, säilitamise, arendamise ja propageerimisega;

16.  palub komisjonil ja liikmesriikidel algatada üleeuroopalise dialoogi kõigi valitsustasandite poliitikakujundajate ning kultuuri- ja loometööstuste, turismikorraldajate võrgustike, era- ja avaliku sektori osalejate partnerluste ja vabaühenduste vahel;

17.  julgustab kõiki sidusrühmi, kes osalevad kultuuripärandi haldamises, leidma tasakaalu kultuuripärandi jätkusuutliku säilitamise ning selle majandusliku ja sotsiaalse potentsiaali arendamise vahel;

18.  rõhutab, et kultuuripärandi väärtustamisega seotud ERFi projektid on elav näide mitmetasandilise juhtimise ja subsidiaarsuse põhimõtte rakendamise kohta ning moodustavad olulise osa ERFi kuludest; rõhutab, kui olulised on piiriülesed kultuuriprojektid, mis aitavad suurendada majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust ning edendavad kaasatust; nõuab sellega seoses meetmete võtmist, millega tugevdada ja laiendada toetust rahastamisele avaliku ja erasektori partnerluslepingute abil;

19.  rõhutab vajadust uute juhtimismudelite järele, mis hõlmaksid kultuuripärandi kõikide rahastamis- ja haldamisviiside kvaliteedikontrolli süsteemi;

20.  soovitab tungivalt liikmesriikidel suurendada kontrolli kultuuripärandi komponentidega seotud kulude üle, et edendada pettuse, korruptsiooni ja mis tahes muu antud valdkonna ebaseadusliku tegevuse vastase võitluse alast koostööd;

21.  teeb ettepaneku, et Euroopa seadusandlikke ettepanekuid peaksid täiendama kultuuripärandiga seotud mõjuhinnangud, ning kui mõjuhindamisest ilmneb negatiivne mõju, peaks kultuuripärandi kõnealuse seadusandliku ettepaneku reguleerimisalast erandina välja jätma;

Kultuuripärandi majanduslik ja strateegiline potentsiaal

22.  märgib, et kultuuripärand aitab kaasa innovatiivsete töökohtade, toodete, teenuste ja protsesside loomisele ning võib olla loovate ideede allikas, toites uut majandust, kuid omades – asjakohase juhtimise korral – samal ajal suhteliselt väikest keskkonnamõju;

23.  tunnistab, et kultuuripärandil on oluline roll mitmes strateegia „Euroopa 2020” juhtalgatuses, nagu digitaalne tegevuskava, „Innovatiivne liit” ning uute oskuste ja töökohtade tegevuskava, ja üleilmastumise ajastu tööstuspoliitikas; palub seetõttu strateegia „Euroopa 2020” vahekokkuvõttes jõulisemalt tunnustada Euroopa kultuuripärandit kui aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegilist ressurssi;

24.  märgib, et kultuuripärandi valdkonnas on võimalik luua kvaliteetseid töökohti; soovitab tungivalt liikmesriikidel vahendada algatusi, mis on seotud kultuuripärandi valdkonna töötajate ja teadlaste haldamis- ja konserveerimisalase koolituse arendamisega; kiidab heaks eelkõige teadlaste võrgustike pikaajalise perspektiiviga rahastamise, nagu Marie Sklodowska Curie stipendiumide puhul;

25.  rõhutab UNESCO maailmapärandisse kuuluva materiaalse ja vaimse kultuuri- ja looduspärandi olulisust Euroopa turismi jaoks;

26.  rõhutab võimalust keskenduda makropiirkondlike strateegiate väljatöötamisel rohkem kultuuriturismile, et muuta see üleeuroopalise koostöö strateegilise raamistiku lahutamatuks osaks;

27.  kutsub Euroopa institutsioone ja liikmesriike üles edendama ja toetama matkamisega seotud algatusi (jalakäijatele, ratsutajatele ja jalgratturitele mõeldud marsruudid), et pakkuda uusi võimalusi kultuuri- ja loodusturismi arendamiseks;

28.  julgustab liikmesriike tegema koostööd piirkondlike ja kohalike asutustega, et suurendada kultuuripärandi väärtust meie ühiskonnas ning selle panust töökohtade loomisse ja majanduskasvu ELis;

29.  toonitab, et kultuuriturism, mis moodustab 40 % Euroopa turismist, on majanduskasvu ja töökohtade potentsiaali poolest üks olulisemaid majandussektoreid, mille arengut tuleks uute tehnoloogiate kasutamise abil kiirendada; rõhutab siiski, kui tähtis on säilitada kultuuri- ja looduspärandit, kujundades säästvaid, vähem invasiivseid ja suurema lisaväärtusega turismi vorme, mille puhul turismisektor on integreeritud kohalikesse arengustrateegiatesse;

30.  väljendab muret olukorra pärast seoses kultuuripärandi konserveerimis-, restaureerimis-, säilitamis- ja edendamismeetmetega, mis on Euroopa identiteedi jaoks suurima tähtsusega; rõhutab, et kultuuripärandi kaitse rahastamist on mõnes liikmesriigis majandus- ja finantskriisi tõttu oluliselt vähendatud; kutsub seetõttu komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et Euroopa kultuuripärandi väärtustamisse suunataks piisavalt rahalisi vahendeid ja algatusi;

31.  palub komisjonil edendada kultuuri- ja loomesektoris tipptaset, innovatsiooni ja konkurentsivõimet kunstnike, loomeinimeste ja kultuurivaldkonna töötajate töö toetamise kaudu;

32.  kinnitab tungivat vajadust leida kultuuripärandile oma selge koht komisjoni Euroopa investeerimiskavas;

33.  juhib tähelepanu vajadusele parandada metodoloogilist raamistikku, et omada paremat statistikat kultuuripärandi valdkonna kohta; palub komisjonil esitada näitajate kogumi, mida saaks kasutada kultuuripärandi olukorra järelevalve ja hindamise jaoks ja mis oleks ühesugune kõikide liikmesriikide jaoks; rõhutab vajadust saavutada kultuuripärandi igakülgsel uurimisel tõhusamaid tulemusi ja neid omavahel siduda, et vältida killustatust selles valdkonnas; viitab sellega seoses suurandmete (big data) võimalustele uurimisprojektidest ulatuslikumate teadmiste saamiseks; rõhutab, et kultuuripärandi tegeliku ja potentsiaalse majandusliku väärtuse hindamiseks tuleb statistilisi andmeid koguda süsteemsemalt;

34.  leiab, et komisjon peaks pärandi säilitamise eri aspektidega tegelevaid ettevõtteid ja üksusi käsitlema eraldi sektorina, mis kasutab lisaväärtust andvaid traditsioonilisi meetodeid, mis võimaldavad keskkonnasäästlikku ja jätkusuutlikku säilitamist;

35.  tunnistab tungivat vajadust vähendada noorte töötust ja rõhutab, et kultuuripärand on valdkond, millel on uute ja paremate töökohtade loomise potentsiaal ning kus saab tugevdada sidet hariduse ja tööelu vahel, näiteks kvaliteetse õpipoisiõppe, praktika ja idufirmade kaudu VKEde ja sotsiaalmajanduse valdkonnas; julgustab liikmesriike sellega seoses arendama uusi ja innovatiivseid rahastamisvõimalusi, et toetada juhtimis- ja säilitamisalast koolitust ja haridust ning kõnealuse sektori töötajate ja teadlaste liikuvust;

36.  nõuab, et komisjon edendaks tervikliku lähenemisviisi ja teadusliku alusega kultuuripärandi ja turismi ühisprogramme, mis oleksid heade tavade alus ja eeskuju;

37.  kutsub liikmesriike üles strateegiliselt kavandama kultuuripärandiga seotud projekte, mis võivad tuua kaasa üldise piirkondliku ja kohaliku arengu, rahvusvahelisi ja piirkonnaüleseid koostööprogramme, uute töökohtade loomise, säästva maa- ja linnaelu taaselustamise ning kultuurimälestiste restaureerimisega seotud traditsiooniliste oskuste säilimise ja edendamise;

38.  nõuab, et komisjon ja liikmesriigid koostaksid majandusliku ja statistilise uuringu nende ettevõtete, haldusüksuste ja erinevate erialaste pädevuste kohta, mis moodustavad kultuuripärandi säilitamise ja levitamisega tegeleva sektori, ning nimetatud sektori tähtsuse kohta tootlikkuses ja töökohtade loomises;

39.  juhib tähelepanu vajadusele luua, arendada ja edendada kultuuripärandi valdkonnas töötavatele inimestele liikuvus- ja kogemuste vahetamise võimalusi, tagades tõhusa professionaalse vastavuse kooskõlas direktiiviga 2005/36/EÜ (kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta) minimaalsete oskuste (võimekuse ja teadmiste) taseme tunnustamise ja levitamise teel liikmesriikide vahel, eelkõige restaureerija-konserveerija puhul; palub komisjonil sellega seoses esitada ettepaneku vastavate programmide laiendamiseks, et lisada neile kultuuripärandi valdkonna juhtide ja töötajate (nt losside haldajad) liikuvus, eesmärgiga vahetada kogemusi ja parimaid tavasid;

40.  kutsub liikmesriike üles rõhutama oma pärandi varade väärtust, tehes uuringuid, et määrata kindlaks kultuuripärandi majanduslik ja kultuuriline väärtus ning muuta säilitamise kulu sama väärtusega investeeringuks;

41.  palub komisjonil kaaluda võimalust, et Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (EIT) looks oma järgmise strateegilise innovatsiooni tegevuskava raames kultuuripärandi ja loometööstuse valdkonnas teadmis- ja innovatsioonikogukonnad, toetades sellega otseselt teadusuuringute ja innovatsiooni terviklikku nägemust;

42.  kordab, kui tähtis on toetada koolide õppekavadesse kunsti-, muusika-, teatri- ja filmihariduse lisamist, kuna tegemist on olulise osaga kultuuripärandi alaste teadmiste, kunstipraktika ja väljendusoskuse ning loovusele ja innovatsioonile suunatud pehmete oskuste arendamisest;

43.  kutsub liikmesriike üles võtma hariduse eri tasanditel kasutusele kultuuripärandiga seotud õppeainetevahelised õppesuunad;

44.  rõhutab ettevõtlustegevuse ja osalemisel põhineva lähenemisviisi arendamise märkimisväärseid võimalusi turismivaldkonnas, eelkõige väikese ja keskmise suurusega turismiettevõtjate, kuid ka idufirmade, mittetulundussektori ja muude organisatsioonide jaoks, kes annavad panuse Euroopa kultuuripärandi säilitamisse, kaitsmisse ja reklaamimisse; toonitab, et peale kultuuriväärtuste on Euroopa turismivaldkonna edu ja konkurentsivõime jaoks võtmetähtsusega kvaliteetne teenindus, kõrgetasemelised professionaalsed oskused, selles valdkonnas hea koolituse saanud spetsialistide olemasolu ja esindatus internetis; rõhutab, et teadusuuringud, innovatsioon ja uus tehnoloogia, eelkõige telekommunikatsiooni vallas, on inimestele kultuuripärandi lähemale toomiseks väga olulised; on samuti seisukohal, et VKEde konkurentsivõime huvides tuleks vähendada nende jaoks tarbetut koormust ning läbi vaadata õigusaktid, mis avaldavad negatiivset mõju turismivaldkonna VKEdele;

Võimalused ja probleemid

45.  rõhutab kultuuripärandi digiteerimisega seotud potentsiaali, seda nii meie mineviku säilitamise vahendina kui ka hariduse ja teadusuuringute võimaluste, kvaliteetsete töökohtade loomise, parema sotsiaalse kaasamise, puudega inimestele või äärepoolsemates piirkondades elavatele isikutele parema juurdepääsu võimaldamise ja säästva majandusarengu allikana; toonitab, et pärandi digiteerimiseks on vaja väikeste ja keskmise suurusega või isoleeritud kultuuriasutuste puhul vastavat rahalist panust ja et piisav rahastamine on võtmetähtsusega kõnealuse pärandi laiema publiku ja levitamise tagamiseks; toonitab, et digiteerimise ja uute tehnoloogiate pakutavad uued võimalused, mis ei asenda kunagi juurdepääsu originaalpärandile ega kultuuris osalemise traditsiooniliste vormidega seotud sotsiaalset kasu, ei tohiks kaasa tuua originaalide säilitamise ega kultuuri edendamise traditsiooniliste vormide unarusse jätmist, olgu digiteerimise ajal või pärast seda;

46.  toetab digitaalset innovatsiooni kunsti- ja pärandisektoris ning märgib, et e-taristu kasutamine võib kaasata uut publikut ning tagada digitaalsele kultuuripärandile parema juurdepääsu ja selle parema kasutamise; rõhutab olemasolevate vahendite, näiteks Europeana veebisaidi olulisust ning ergutab parandama selle saidi otsingukriteeriume suurema kasutajasõbralikkuse nimel;

47.  toonitab vajadust parandada kultuuripärandi, eelkõige Euroopa filmipärandi digiteerimise, säilitamise ja internetis kättesaadavuse taset;

48.  rõhutab Euroopa pärandi tõelise demokraatliku ja kaasava, sealhulgas usulisi vähemusrühmasid ja vähemusrahvusi hõlmava narratiivi väljatöötamise olulisust; juhib tähelepanu kultuuripärandile, mis seob erinevat või vaidlustatud minevikku, ja rõhutab, et leppimisprotsessid ei tohiks viia kogukondade ajaloolise teadvuse allasurumiseni; kutsub liikmesriike üles mõtlema kultuuripärandi eetikale ja selle esitamise meetoditele ning võtma arvesse tõlgenduste mitmekesisust;

49.  kinnitab, et usupärand on Euroopa vaimse kultuuripärandi osa; rõhutab, et usunditega seotud paikade, kommete ja esemete olulisust ei saa Euroopa kultuuripärandi kontekstis eirata või kasutada selle suhtes mis tahes diskrimineerivat käsitlust;

50.  on seisukohal, et ajaloolist usupärandit, sh arhitektuuri ja muusikat, tuleb säilitada selle kultuurilise väärtuse tõttu, sõltumata selle usundilisest päritolust;

51.  rõhutab kultuuridevahelise dialoogi olulisust nii Euroopas kui ka väljaspool ning on veendunud, et liit peaks sellist dialoogi edendama kui kohast vahendit mis tahes päritolu radikalismi vastu võitlemiseks;

52.  juhib kultuuripärandiga seoses tähelepanu liikmesriikide rahvusvähemuste eripärale; nõuab seepärast nende kultuuripärandi säilitamist ja kultuurilise mitmekesisuse edendamist ja kaitset;

53.  rõhutab, et usu- ja rahvusvähemuste kultuurilist diskrimineerimist tuleks vältida;

54.  rõhutab sisserändajate kogukondade kultuuritegevuse toetamise olulisust;

55.  kinnitab veel kord kultuuripärandi olulist panust kultuuri- ja loomemajandusse ning samuti sotsiaalsesse kaasatusse kultuuri kaudu;

56.  toonitab, kui oluline on parandada puuetega inimeste juurdepääsu kultuurimälestistele;

57.  märgib kultuurmaastike säilitamise olulisust ja eelkõige vaimse kultuuripärandi, mis esindab elavat kultuuri ja toidab traditsioonilisi oskusi, säilitamise olulisust ja kutsub komisjoni üles lisama see vastavatesse programmidesse suuremas ulatuses;

58.  rõhutab, kui tähtis on kulinaariapärand, mida tuleb kaitsta ja toetada; on seisukohal, et sellele valdkonnale eraldatud vahendeid saab optimeerida koostoime kaudu ELi teiste poliitikavaldkondadega, nagu ühine põllumajanduspoliitika ja tarbijakaitsepoliitika;

59.  juhib tähelepanu asjaolule, et kultuuripärand ja turism on vastastikku kasulikud, sest ühelt poolt annab kultuurpärand turismitööstusele märkimisväärset tulu ja teisalt on turism hea kultuuri jaoks, kuna soodustab kultuuriväärtuste näitamist ja säilitamist ning toob sisse tulu, mis on vajalik kultuuriväärtuste hoidmiseks;

60.  toonitab, et kultuuriturism on väga oluline, selleks et säilitada ja kasutada meie kultuuripärandi väärtust, kusjuures kultuuripärand ei ole ainult füüsiline pärand ja maastikud, vaid ka vaimne pärand, nagu keeled ja usu- ning toiduvalmistamistraditsioonid;

61.  palub komisjonil, nõukogul ja liikmesriikidel jätkata koostööd eesmärgiga viia kõigil vastavatel tasanditel ellu kultuuripärandi ja kultuuriturismi edendamisega seotud meetmeid, mis sisalduvad komisjoni 30. juuni 2010. aasta teatises „Euroopa kui maailma soosituim turismisihtkoht – uus Euroopa turismi tegevuskava” (COM(2010)0352);

62.  arvestades põhjalikke demograafilisi ja sotsiaalseid muudatusi, rõhutab, et meie ühine Euroopa kultuuripärand ja kavandatav teema-aasta on olulised selleks, et kodanikud samastaksid end Euroopa Liiduga ja et tugevneks liidusisene kogukonnatunne;

63.  on seisukohal, et Euroopa ühise kultuuripärandi mõistmine pakub eriti tulevastele põlvkondadele sihi ja võimaluse kujundada välja Euroopa identiteet ja väärtused ning oma liikmesriigi piire ületav lugupidav kooseksisteerimine; soovitab seetõttu ka kultuuripärandi Euroopa aasta kavandamisel pöörata erilist tähelepanu nooremale põlvkonnale;

64.  väljendab rahulolu seoses Euroopa kultuuripealinnade algatuse suure eduga; nõuab nende linnade sidumist ühte võrgustikku, et rohkem keskenduda asjaomastele piirkondadele, eesmärgiga võimaldada kogemuste ja heade tavade vahetamist, muu hulgas selleks, et aidata tulevasi kandidaate ning hõlbustada ürituste ja konkreetsete ringreiside korraldamist;

65.  julgustab kultuuripärandi kasutamist hariduse vahendina, et lahendada ühiskondlikke probleeme, selleks et lähendada Euroopas elavaid inimesi;

66.  juhib tähelepanu keskkonnaohtudele, mis mõjutavad ELis suurt hulka kultuurimälestisi, ning nõuab, et liikmesriigid võtaksid oma pikaajalistes pärandi säilitamise ja restaureerimise meetodite rahastamise strateegiates arvesse kliimamuutuste tagajärgi ja inimsurvet; soovitab lisaks, et liikmesriigid ja EL edendaksid rohkem selle valdkonna teadusuuringuid, muu hulgas selleks, et uurida kliimamuutuse eri mõjusid kultuuripärandile üksikasjalikumalt ning arendada välja vastumeetmed;

67.  kutsub komisjoni, nõukogu ja liikmesriike üles jätkama tööd algatusega „7 kõige ohustatumat”, mille käivitas Europa Nostra koostöös Euroopa Investeerimispangaga, leida selleks uusi näited Euroopa ohustatud pärandi kohta, koostada tegevuskavasid ja otsida võimalikke rahastamisallikaid; juhib tähelepanu, et selle algatuse väljatöötamine on üks võimalus kaasata erainvesteeringuid pärandi väärtustamisse;

68.  kutsub komisjoni üles paremini koordineerima ja toetama liikmesriikide jõupingutusi võitluses kultuuripärandisse kuuluvate varade varastamise, salakaubaveo ja nendega ebaseadusliku kauplemise vastu nii ELis kui ka väljaspool; palub selliste kultuuriesemete tagastamist, mis on liikmesriigi territooriumilt ebaseaduslikult ära viidud;

69.  tuletab meelde, kui oluline on kaitsta ja säilitada kultuuripärandit mitte ainult aja hävitustöö, vaid ka huligaansuse ja rüüstamise eest; juhib tähelepanu sellele, et paljusid arheoloogiamälestisi, eelkõige veealuseid paiku, kus ametiasutuste juurdepääs ja järelevalve on raskendatud, ähvardab endiselt oht langeda organiseeritud aardeküttide rüüstamise ohvriks; nõuab sellega seoses tõhusamat koostööd liikmesriikide vahel kultuuriväärtuste tuvastamise ja tagasisaamise ning selliste esemetega ebaseadusliku kaubitsemise vastu võitlemise alal;

70.  rõhutab rolli, mida kultuuripärand etendab liidu välissuhetes kolmandate riikidega peetava poliitilise dialoogi ja koostöö kaudu, ning kutsub liikmesriike, komisjoni ja nõukogu üles elavdama kultuuridiplomaatiat; lisaks sellele osutab ELi liikmesriikide ja kolmandate riikide ühiste kultuuripärandi säilitamisele suunatud valdkondadevaheliste teadusprojektide võimalustele;

71.  nõuab liikmesriikidelt, ELilt ja rahvusvaheliselt kogukonnalt suurt pühendumust ennetamisele, kaitsmisele, dokumenteerimisele ja taastamisele, kui Euroopa või kolmandate riikide kultuuripärandit tahtlikult ohustatakse ja kahjustatakse sõjategevuse ning kultuurilise ja religioosse identiteedi rikkumise tõttu, sealhulgas koostöö kaudu selliste rahvusvaheliste organisatsioonidega nagu ICCROM ja ICBS (Rahvusvaheline Sinise Kilbi Komitee), tsiviil- ja sõjaväevõimude, kultuuriasutuste ja kutseliitudega;

72.  ergutab vastu võtma rahvusvahelisi lepinguid, et vältida kultuuripärandiga ebaseaduslikku kauplemist; toonitab, et EL peab koos ÜRO ja UNESCOga kaitsma ohustatud pärandit ning võitlema konfliktipiirkondades asuvate kultuuriobjektide rüüstamise ja hävitamise vastu;

73.  rõhutab võimalusi, mida pakub ELis olemasolev oskusteave kultuuripärandi säilitamise valdkonnas seoses terrorismi ja sõja tõttu kahjustatud või hävinud kultuuriväärtustega;

74.  toetab piiriüleste kultuuriturismi toodete loomist, mis peegeldaksid Euroopa ühiseid väärtusi ja pärandit; palub komisjonil püüelda tihedama koostöö poole liikmesriikide ja muude kultuuri- ja turismipoliitikat kujundavate organisatsioonidega, nagu ÜRO Maailma Turismiorganisatsioon (UNWTO) ja UNESCO, ning jätkata võrgustike, piirüleste piirkondlike projektide ja – tihedas koostöös Euroopa Nõukoguga – Euroopa kultuuriradade (mis on piiriüleste üleeuroopaliste temaatiliste turismiprojektide parim näide) kaasrahastamist ja edendamist;

o
o   o

75.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 221.
(2) ELT L 347, 20.12.2013, lk 320.
(3) ELT L 347, 20.12.2013, lk 289.
(4) ELT L 347, 20.12.2013, lk 104.
(5) ELT L 159, 28.5.2014, lk 1.
(6) ELT L 175, 27.6.2013, lk 1.
(7) Vastu võetud Euroopa Nõukogu ministrite komitee poolt 13. oktoobril 2005. aastal; avatud allkirjastamiseks liikmesriikidele Faros (Portugalis) sama aasta 27. oktoobril; jõustus 1. juunil 2011. aastal.
(8) ELT C 183, 14.6.2014, lk 36.
(9) ELT C 463, 23.12.2014, lk 1.
(10) ELT C 463, 23.12.2014, lk 4.
(11) ELT L 283, 29.10.2011, lk 39.
(12) Veneetsia harta, mille rahvusvaheliste mälestiste ja kultuuriväärtuslike paikade nõukogu (ICOMOS) võttis vastu 1965. aastal; Granada konventsioon, mille Euroopa Nõukogu võttis vastu 1985. aastal; Valletta konventsioon, mille Euroopa Nõukogu võttis vastu 1992. aastal.
(13) Vt: määruse (EL) nr 1301/2013 artikli 3 lõike 1 punkti e.

Õigusalane teave