Märksõnaregister 
Vastuvõetud tekstid
Kolmapäev, 11. märts 2015 - StrasbourgLõplik väljaanne
Teatavatest kolmandatest riikidest pärit impordi ühised eeskirjad ***I
 Stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping Montenegroga ***I
 ELi tariifikvoodid kvaliteetse veiseliha, sealiha, kodulinnuliha, nisu ja meslini ning kliide, peprede ja muude töötlusjääkide jaoks ***I
 Türgist pärinevate põllumajandustoodete liitu importimine ***I
 Türgist pärinevate põllumajandustoodete liitu importimisel tehtavate teatavate soodustuste peatamine ***I
 Vahemere üldise kalanduskomisjoni asutamine ***
 Parlamendiliikme Theodoros Zagorakise puutumatuse äravõtmise taotlus
 Parlamendiliikme Sergei Stanishevi puutumatuse äravõtmise taotlus
 2016. aasta eelarve üldsuunised – III jagu
 Euroopa Liidu finantshuvide kaitset ja pettusevastast võitlust käsitlev 2013. aasta aruanne
 Montenegro 2014. aasta eduaruanne
 Endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi 2014. aasta eduaruanne
 Serbia 2014. aasta eduaruanne
 Kosovo integreerumine Euroopaga
 Majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta ja 2015. aasta majanduskasvu analüüs
 Majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta ning 2015. aasta majanduskasvu analüüsi tööhõive- ja sotsiaalaspektid
 Ühtse turu juhtimine Euroopa 2015. aasta poolaasta raames
 Võitlus laste seksuaalse kuritarvitamise vastu internetis

Teatavatest kolmandatest riikidest pärit impordi ühised eeskirjad ***I
PDF 205kWORD 50k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 11. märtsi 2015. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus teatavatest kolmandatest riikidest pärit impordi ühiste eeskirjade kohta (uuesti sõnastatud) (COM(2014)0323 – C8-0014/2014 – 2014/0168(COD))
P8_TA(2015)0053A8-0014/2015

(Seadusandlik tavamenetlus – uuesti sõnastamine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2014)0323),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 207 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8–0014/2014),

–  võttes arvesse ELi toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 10. detsembri 2014. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse 28. novembri 2001. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide uuesti sõnastamise tehnika süstemaatilise kasutamise kohta(2),

–  võttes arvesse vastavalt kodukorra artikli 104 lõikele 3 saadetud õiguskomisjoni 13. novembri 2014. aasta kirja eelarvekomisjonile,

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 104 ja 59,

–  võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit (A8-0014/2015),

A.  arvestades, et Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma arvamuse kohaselt ei sisalda komisjoni ettepanek muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on ettepanekus esile toodud, ning arvestades, et varasemate õigusaktide muutmata sätete ja nimetatud muudatuste kodifitseerimise osas piirdub ettepanek üksnes kehtivate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta;

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 11. märtsil 2015. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2015/... teatavatest kolmandatest riikidest pärit impordi ühiste eeskirjade kohta (uuesti sõnastatud)

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2015/755) lõplikule kujule).

(1) Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.
(2) EÜT C 77, 28.3.2002, lk 1.


Stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping Montenegroga ***I
PDF 208kWORD 50k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 11. märtsi 2015. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Montenegro Vabariigi vahelise stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu teatava rakenduskorra kohta (kodifitseeritud) (COM(2014)0374 – C8-0035/2014 – 2014/0190(COD))
P8_TA(2015)0054A8-0051/2014

(Seadusandlik tavamenetlus – kodifitseerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2014)0374),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 207 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0035/2014),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 10. detsembri 2014. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse 20. detsembri 1994. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide tekstide ametliku kodifitseerimise kiirendatud töömeetodi kohta(2),

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 103 ja 59,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A8-0051/2014),

A.  arvestades, et Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma arvamuse kohaselt piirdub kõnealune ettepanek üksnes kehtivate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta;

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 11. märtsil 2015. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2015/... ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Montenegro Vabariigi vahelise stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu teatava rakenduskorra kohta (kodifitseeritud)

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2015/752) lõplikule kujule).

(1) Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.
(2) EÜT C 102, 4.4.1996, lk 2.


ELi tariifikvoodid kvaliteetse veiseliha, sealiha, kodulinnuliha, nisu ja meslini ning kliide, peprede ja muude töötlusjääkide jaoks ***I
PDF 207kWORD 50k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 11. märtsi 2015. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus kvaliteetse veiseliha, samuti sealiha, kodulinnuliha, nisu ja meslini ning kliide, peprede ja muude töötlusjääkide suhtes teatavate liidu tariifikvootide avamise ja haldamise kohta (kodifitseeritud) (COM(2014)0594 – C8-0169/2014 – 2014/0276(COD))
P8_TA(2015)0055A8-0052/2014

(Seadusandlik tavamenetlus – kodifitseerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2014)0594),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 207 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0169/2014),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 10. detsembri 2014. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse 20. detsembri 1994. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide tekstide ametliku kodifitseerimise kiirendatud töömeetodi kohta(2),

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 103 ja 59,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A8-0052/2014),

A.  arvestades, et Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma arvamuse kohaselt piirdub kõnealune ettepanek üksnes kehtivate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta;

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 11. märtsil 2015. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2015/... kvaliteetse veiseliha, samuti sealiha, kodulinnuliha, nisu ja meslini ning kliide, peprede ja muude töötlusjääkide suhtes teatavate liidu tariifikvootide avamise ja haldamise kohta (kodifitseeritud)

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2015/754) lõplikule kujule).

(1) Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.
(2) EÜT C 102, 4.4.1996, lk 2.


Türgist pärinevate põllumajandustoodete liitu importimine ***I
PDF 207kWORD 49k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 11. märtsi 2015. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Türgist pärinevate põllumajandustoodete liitu importimise kohta (kodifitseeritud) (COM(2014)0586 – C8-0166/2014 – 2014/0272(COD))
P8_TA(2015)0056A8-0048/2014

(Seadusandlik tavamenetlus – kodifitseerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2014)0586),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 207 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8–0166/2014),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 10. detsembri 2014. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse 20. detsembri 1994. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide tekstide ametliku kodifitseerimise kiirendatud töömeetodi kohta(2),

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 103 ja 59,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A8-0048/2014),

A.  arvestades, et Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma arvamuse kohaselt piirdub kõnealune ettepanek üksnes kehtivate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta;

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 11. märtsil 2015. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2015/... Türgist pärinevate põllumajandustoodete liitu importimise kohta (kodifitseeritud)

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2015/753) lõplikule kujule).

(1) Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.
(2) EÜT C 102, 4.4.1996, lk 2.


Türgist pärinevate põllumajandustoodete liitu importimisel tehtavate teatavate soodustuste peatamine ***I
PDF 207kWORD 50k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 11. märtsi 2015. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega peatatakse teatavad soodustused Türgist pärinevate põllumajandustoodete liitu importimisel (kodifitseeritud) (COM(2014)0593 – C8-0170/2014 – 2014/0275(COD))
P8_TA(2015)0057A8-0050/2014

(Seadusandlik tavamenetlus – kodifitseerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2014)0593),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 207 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0170/2014),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 10. detsembri 2014. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse 20. detsembri 1994. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide tekstide ametliku kodifitseerimise kiirendatud töömeetodi kohta(2),

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 103 ja 59,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A8-0050/2014),

A.  arvestades, et Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma arvamuse kohaselt piirdub kõnealune ettepanek üksnes kehtivate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta;

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 11. märtsil 2015. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2015/..., millega peatatakse teatavad soodustused Türgist pärit põllumajandustoodete liitu importimisel (kodifitseeritud)

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2015/756) lõplikule kujule).

(1) Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.
(2) EÜT C 102, 4.4.1996, lk 2.


Vahemere üldise kalanduskomisjoni asutamine ***
PDF 196kWORD 46k
Euroopa Parlamendi 11. märtsi 2015. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Vahemere üldise kalanduskomisjoni asutamise muudetud lepingu Euroopa Liidu nimel heakskiitmise kohta (14993/2014 – C8-0027/2015 – 2014/0274(NLE))
P8_TA(2015)0058A8-0038/2015

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (14993/2014),

–  võttes arvesse Vahemere üldise kalanduskomisjoni asutamise muudetud lepingu projekti (15458/2014),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõikele 2 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a (C8-0027/2015),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõike 1 esimest ja kolmandat lõiku ja lõiget 2 ning artikli 108 lõiget 7,

–  võttes arvesse kalanduskomisjoni soovitust (A8-0038/2015),

1.  annab nõusoleku muudetud lepingu sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ja Vahemere üldisele kalanduskomisjonile.


Parlamendiliikme Theodoros Zagorakise puutumatuse äravõtmise taotlus
PDF 150kWORD 49k
Euroopa Parlamendi 11. märtsi 2015. aasta otsus Theodoros Zagorakise puutumatuse äravõtmise taotluse kohta (2015/2048(IMM))
P8_TA(2015)0059A8-0044/2015

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Theodoros Zagorakise puutumatuse äravõtmise taotlust, mille esitas 19. detsembril 2014. aastal Kreeka ülemkohtu aseriigiprokurör seoses Thessaloniki kriminaalkohtus poolelioleva menetlusega E2010/3844 ja mis tehti teatavaks Euroopa Parlamendi täiskogu istungil 28. jaanuaril 2015. aastal,

–  võttes arvesse, et Theodoros Zagorakis oli loobunud kodukorra artikli 9 lõike 5 kohasest õigusest anda selgitusi,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artikleid 8 ja 9 ning otsestel ja üldistel valimistel Euroopa Parlamendi liikmete valimist käsitleva 20. septembri 1976. aasta akti artikli 6 lõiget 2,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 12. mai 1964. aasta, 10. juuli 1986. aasta, 15. ja 21. oktoobri 2008. aasta, 19. märtsi 2010. aasta ja 6. septembri 2011. aasta otsuseid(1),

–  võttes arvesse Kreeka Vabariigi põhiseaduse artiklit 62,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 5 lõiget 2, artikli 6 lõiget 1 ja artiklit 9,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A8-0044/2015),

A.  arvestades, et Kreeka ülemkohtu aseriigiprokurör on taotlenud Euroopa Parlamendi liikme Theodoros Zagorakise puutumatuse äravõtmist seoses võimaliku kohtuliku karistusega väidetava kuriteo eest;

B.  arvestades, et Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artikli 9 kohaselt on Euroopa Parlamendi liikmetel oma riigi territooriumil samasugune immuniteet nagu selle riigi parlamendi liikmetel;

C.  arvestades, et Kreeka Vabariigi põhiseaduse artiklis 62 on sätestatud, et parlamendiliikmeid ei tohi parlamendi koosseisu ametiajal kohtulikult vastutusele võtta, vahistada või vangistada või muul viisil nende vabadust piirata, kui parlament ei ole selleks eelnevalt luba andnud;

D.  arvestades, et Theodoros Zagorakist süüdistatakse kehavigastuse tekitamises ettevaatamatuse tõttu ja tööohutuseeskirjade eiramises;

E.  arvestades, et süüdistus puudutab tööõnnetust, mis 13. mail 2010 juhtus jalgpalliklubi PAOK ühe töötajaga selle klubi staadionil Thessalonikis, ning see süüdistus on esitatud Theodoros Zagorakisele kui nimetatud jalgpalliklubi esimehele ja seaduslikule esindajale;

F.  arvestades, et väidetav kuritegu ei ole ilmselgelt seotud Theodoros Zagorakise ametipositsiooniga Euroopa Parlamendi liikmena, vaid tema ametikohaga jalgpalliklubi PAOK esimehena;

G.  arvestades, et süüdistus ei puuduta Euroopa Parlamendi liikmena oma kohustuste täitmisel avaldatud arvamust või antud hääli Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artikli 8 tähenduses;

H.  arvestades, et pole põhjust arvata, et süüdistuse eesmärgiks on parlamendiliikme poliitilist tegevust kahjustada (fumus persecutionis), sest süüdistus esitati Theodoros Zagorakisele mitu aastat enne EP liikme ametikohale asumist;

1.  otsustab Theodoros Zagorakise puutumatuse ära võtta;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja vastutava parlamendikomisjoni raport viivitamata Kreeka ülemkohtu prokuratuurile.

(1)12.mai 1964. aasta otsus kohtuasjas 101/63: Wagner Fohrmann ja Krier, EKL 1964, lk 419; 10. juuli 1986. aasta otsus kohtuasjas 149/85: Wybot Faure ja teised, EKL 1986, lk 2403; 15. oktoobri 2008. aasta otsus kohtuasjas T-345/05: Mote parlament, EKL 2008, lk II-2849; 21. oktoobri 2008. aasta otsus liidetud kohtuasjades C-200/07 ja C-201/07: Marra De Gregorio ja Clemente, EKL 2008, lk I-7929; 19. märtsi 2010. aasta otsus kohtuasjas T-42/06: Gollnisch parlament, EKL 2010, lk II-1135; 6. septembri 2011. aasta otsus kohtuasjas C-163/10: Patriciello, EKL 2011, lk I-7565.


Parlamendiliikme Sergei Stanishevi puutumatuse äravõtmise taotlus
PDF 127kWORD 50k
Euroopa Parlamendi 11. märtsi 2015. aasta otsus Sergei Stanishevi puutumatuse äravõtmise taotluse kohta (2014/2259(IMM))
P8_TA(2015)0060A8-0045/2015

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Sergei Stanishevi puutumatuse äravõtmise taotlust, mille esitas 24. novembril 2014. aastal Bulgaaria Vabariigi peaprokurör Sofia linnakohtus toimuvas menetluses (CCAN nr C-280/2013) ja mis tehti teatavaks Euroopa Parlamendi täiskogu istungil 15. detsembril 2014. aastal,

–  olles vastavalt kodukorra artikli 9 lõikele 5 hr Stanishevi ära kuulanud,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 7 (Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta) artikleid 8 ja 9 ning otsestel ja üldistel valimistel Euroopa Parlamendi liikmete valimist käsitleva 20. septembri 1976. aasta akti artikli 6 lõiget 2,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 12. mai 1964. aasta, 10. juuli 1986. aasta, 15. ja 21. oktoobri 2008. aasta, 19. märtsi 2010. aasta, 6. septembri 2011. aasta ja 17. jaanuari 2013. aasta otsuseid(1),

–  võttes arvesse Bulgaaria Vabariigi põhiseaduse artiklit 70,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 5 lõiget 2, artikli 6 lõiget 1 ja artiklit 9,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A8-0045/2015),

A.  arvestades, et Bulgaaria Vabariigi peaprokurör edastas Sofia linna prokuratuuri taotluse saada luba jätkata kriminaalmenetlust, mis on Sergei Stanishevi suhtes algatatud seoses Bulgaaria karistusseadustiku artikli 358 lõike 1 kohase õiguserikkumisega koostoimes artikli 26 lõikega 1;

B.  arvestades, et Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli artiklis 8 on sätestatud, et Euroopa Parlamendi liikmeid ei või üle kuulata, nende suhtes tõkendit kohaldada ega neid kohtumenetlusele allutada nende poolt oma kohustuste täitmisel avaldatud arvamuste või antud häälte tõttu;

C.  arvestades, et Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli artikli 9 kohaselt peab Euroopa Parlamendi liikmetel olema oma riigi territooriumil samasugune immuniteet nagu selle riigi parlamendi liikmetel;

D.  arvestades, et Bulgaaria Vabariigi põhiseaduse artikli 70 lõike 1 kohaselt on Bulgaaria Rahvuskogu liikmel puutumatus kinnipidamise või süüdistuse esitamise suhtes, välja arvatud kriminaalkuriteo toimepaneku korral, ning arvestades, et niisugustel juhtudel on vajalik rahvuskogu või viimase töö vaheaja korral rahvuskogu esimehe luba, välja arvatud juhul, kui isik on kinni peetud teo toimepanekul (in flagrante delicto); arvestades, et Bulgaaria Vabariigi põhiseaduse artikli 70 lõike 2 kohaselt ei ole luba süüdistuse esitamiseks vajalik, kui rahvuskogu liige on andnud selleks oma kirjaliku nõusoleku;

E.  arvestades, et ainuüksi Euroopa Parlament otsustab selle üle, kas teataval juhul tuleb puutumatus ära võtta või mitte; arvestades, et Euroopa Parlament võib mõistlikult võtta arvesse parlamendiliikme seisukohta, kui ta teeb otsuse tema puutumatus ära võtta või seda mitte ära võtta(2);

F.  arvestades, et väidetav õiguserikkumine ei ole otseselt ega ilmselgelt seotud hr Stanishevi kohustuste täitmisega Euroopa Parlamendi liikmena ning ei kujuta endast Euroopa Parlamendi liikme kohustuste täitmisel avaldatud arvamusi või antud hääli Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artikli 8 tähenduses;

G.  arvestades, et Sergei Stanishevi suhtes algatati kohtueelne uurimine ammu enne seda, kui temast sai Euroopa Parlamendi liige, ning arvestades, et kõnealune menetlus ei ole seetõttu mingilgi viisil seotud tema positsiooniga Euroopa Parlamendi liikmena;

H.  arvestades, et esmalt peaministriks ja seejärel rahvuskogu liikmeks olemise ajal esitas Sergei Stanishev rahvuskogu esimehele kaks kirjalikku avaldust, milles ta andis nõusoleku tema suhtes kriminaalmenetluse algatamiseks vastavalt Bulgaaria Vabariigi põhiseaduse artikli 70 lõikele 2;

I.  arvestades, et kõnealuse juhtumi puhul ei ole Euroopa Parlament leidnud mingeid tõendeid fumus persecutionis'e kohta, st piisavalt tõsiseid ja konkreetseid kahtlusi, et kohtumenetluse aluseks on kavatsus tekitada kõnealusele parlamendiliikmele poliitilist kahju;

1.  otsustab Sergei Stanishevi puutumatuse ära võtta;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja vastutava parlamendikomisjoni raport viivitamatult Bulgaaria Vabariigi pädevale ametiasutusele ja Sergei Stanishevile.

(1)12.mai 1964. aasta otsus kohtuasjas 101/63: Wagner . Fohrmann ja Krier, EU:C:1964:28; 10. juuli 1986. aasta otsus kohtuasjas 149/85: Wybot . Faure ja teised, EU:C:1986:310; 15. oktoobri 2008. aasta otsus kohtuasjas T-345/05: Mote . parlament, EU:T:2008:440; 21. oktoobri 2008. aasta otsus liidetud kohtuasjades C-200/07 ja C-201/07: Marra . De Gregorio ja Clemente, EU:C:2008:579; 19. märtsi 2010. aasta otsus kohtuasjas T-42/06: Gollnisch . parlament, EU:T:2010:102; 6. septembri 2011. aasta otsus kohtuasjas C-163/10: Patriciello, EU:C:2011:543; 17. jaanuari 2013. aasta otsus liidetud kohtuasjades T-346/11 ja T-347/11: Gollnisch . Euroopa Parlament, EU:T:2013:23.
(2) Otsus kohtuasjas T-345/05: Mote vs. Euroopa Parlament (viidatud eespool), punkt 28.


2016. aasta eelarve üldsuunised – III jagu
PDF 230kWORD 66k
Euroopa Parlamendi 11. märtsi 2015. aasta resolutsioon 2016. aasta eelarve koostamise üldsuuniste kohta, III jagu – Komisjon (2015/2008(BUD))
P8_TA(2015)0061A8-0027/2015

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 312 ja 314,

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020(1),

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002(3),

–  võttes arvesse oma 17. detsembri 2014. aasta resolutsiooni nõukogu seisukoha kohta, milles käsitletakse Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarve projekti(4),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarvet(5) ning kuut sellega seotud ühisavaldust, milles parlament, nõukogu ja komisjon omavahel kokku leppisid, ning kolme ühepoolset avaldust,

–  võttes arvesse teatist „Investeerimiskava Euroopa jaoks”, mille komisjon võttis vastu 26. novembril 2014 (COM(2014)0903), ja ettepanekut võtta vastu määrus, mis käsitleb Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi, mille komisjon võttis vastu 13. jaanuaril 2015 (COM(2015)0010),

–  võttes arvesse kodukorra II osa 8. peatükki,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A8-0027/2015),

A.  arvestades, et ELi eelarve on peamiselt investeerimiseelarve, mis on tugeva finantsvõimendusega ning soodustab kogu liidus majanduskasvu, konkurentsivõimet ja töökohtade loomist; arvestades, et see lihtsustab muidu keeruliste või võimatute programmide ja projektide elluviimist ning tagab strateegilised investeeringud Euroopa lisaväärtust andvatesse meetmetesse, koondades ressursse ja võimaldades mastaabisäästu; arvestades, et ELi eelarvel on kodanike elule käegakatsutav positiivne mõju; arvestades, et sellel on oluline roll Euroopa piirkondade vaheliste erinevuste vähendamisel ja investeeringute tagamisel valdkondades, kus neid on kõige rohkem vaja;

B.  arvestades, et majandus- ja finantskriisi tagajärjel on investeeringute tase ELis märkimisväärselt langenud ja ELi eri piirkondade vahelised arenguerinevused on suurenenud; arvestades, et liikmesriikide tasandil ikka veel jätkuvate majandus- ja eelarvepiirangute tõttu etendab ELi eelarve keskset rolli liidu konkurentsivõime edendamisel ning majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse suurendamisel;

C.  arvestades, et ELi eelarve ei saa täita oma eesmärki, kui selle kindlus, õiglus ja usaldusväärsus seatakse kahtluse alla; arvestades, et on ülioluline, et kõik mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) kulukohustused täidetaks täiel määral ning paljud viimastel aastatel kuhjunud probleemid, eelkõige enneolematult suur hulk tasumata arveid 2014. aasta lõpus, lahendataks viivitamata; arvestades, et selline tasumata arvete kuhjumine tekitab ELi programmide ja fondide rakendamisel viivitusi, mis kahjustab esmajoones ELi kodanikke; arvestades, et struktuursete maksete viivitused tõstatavad ühtlasi küsimuse makseviivituste eest intresside nõudmise kohta, kuna piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused peavad ettemaksete tegemiseks pöörduma ELi rahalise toetuse hilinemise katmiseks finantsturgude poole; rõhutab, et kohustustest lahtiütlemine ei lahenda maksekriisi; tuletab meelde, et ELi toimimise lepingu artikli 310 kohaselt peavad ELi eelarves näidatud tulud ja kulud olema tasakaalus;

D.  arvestades, et 2016. aasta on see aasta, kui mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) alla kuuluvad ELi uued programmid on täitmisel ja täies hoos ning alustatakse mitmeaastase finantsraamistiku vahehindamisega;

Tagasi graafikus: tööhõive, ettevõtted ja ettevõtlus aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu tagamiseks Euroopa Liidus

1.  rõhutab ELi eelarve potentsiaali ja lisaväärtust töökohtade loomisel ning ettevõtete ja ettevõtluse arendamisel aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu tagamiseks kogu liidus; rõhutab selles kontekstis samuti ELi eelarve panust majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse suurendamisel ja teadus- ja arendustegevuse toetamisel ning energiasüsteemi ümberkujundamise ja võrkude omavahelise ühendamise potentsiaali uute töökohtade loomisel ja majanduskasvu edendamisel; tunnistab, et paljud ELi programmid, sh „Horisont 2020”, COSME, Erasmus+ ja noorte tööhõive algatus, aitavad otseselt kaasa nende eesmärkide saavutamisele; loodab, et komisjon asetab sellised kasvule suunatud programmid ja vahendid 2016. aasta eelarve projekti keskmesse, et tagada neile vajalike vahendite eraldamine;

2.  tuletab meelde, et ELis on üle 20 miljoni VKE ja et need moodustavad 99% kõigist ettevõtetest; on veendunud, et soodne ettevõtluskeskkond ja ettevõtluskultuuri, sealhulgas inimväärsete töökohtade arendamine ELis peaksid andma VKEdele tagasi nende kui liidu peamise töökohtade looja rolli, mida majanduskriis on nõrgendanud; rõhutab selles kontekstis vajadust lihtsustada ELis idufirmade loomist ja tegevust, viies ettevõtjad omavahel kokku ning edendades uusi projekte; on seisukohal, et lisaks õigusaktide lihtsustamisele ja bürokraatia vähendamisele on COSME programmi vahendeid kasutatud täiel määral selleks, et aidata ja toetada VKEsid sel teel edasi liikumisel, soodustades eelkõige nende juurdepääsu turgudele ja laenudele; rõhutab Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi suurt potentsiaali VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtete jaoks;

3.  rõhutab, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid moodustavad ELi eelarve investeerimiskulutustest suurima osa ning et neil on ülisuur tähtsus töökohtade loomisel, majanduskasvu edendamisel ning konkurentsivõime ja innovatsiooni suurendamisel; rõhutab asjaolu, et ELi ühtekuuluvuspoliitika on olnud avaliku sektori investeeringute toetamisel elutähtsates majandusvaldkondades ülisuure tähtsusega ja selle abil on saavutatud kohapeal käegakatsutavaid tulemusi, mis võib anda liikmesriikidele ja piirkondadele tõuke praegusest kriisist ülesaamiseks ja strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamiseks; palub komisjonil ja liikmesriikidel teha kõik endast olenev, et tagada vastuvõtmata rakenduskavade kiire vastuvõtmine lähikuudel, et tagada 2016. aastaks nende täitmine täiskiirusel;

4.  väljendab muret noorte tööhõive algatuse rahastamise pärast alates 2016. aastast, arvestades programmi kogu rahastamissumma koondamist perioodi algusesse aastatele 2014 ja 2015; rõhutab, et võitlust noorte tööpuuduse vastu tuleb veelgi tugevdada ning et sel eesmärgil tuleks kaaluda kõiki rahastamisvõimalusi; tuletab sellega seoses meelde, et 2016. aasta on esimene aasta, mil finantsraamistiku kulukohustuste koguvaru vahendid, mis on ette nähtud mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) määruse alusel, tehakse majanduskasvu ja tööhõivega, eelkõige noorte tööhõivega seotud poliitikaeesmärkidel kättesaadavaks mitmeaastases finantsraamistikus aastateks 2016–2020 ettenähtud ülemmääradest suuremana; palub komisjonil selgitada välja nimetatud programmi elluviimisel tekkinud viivituste põhjused ning teha liikmesriikidega koostööd, et tagada vahendite täielik ärakasutamine;

5.  rõhutab piiriülese liikuvuse tähtsust, sest see võimaldab Euroopal ära kasutada inimeste mitmesuguseid oskusi ning samal ajal laiendada kõigi põlvkondade koolitus- ja töövõimalusi; on seisukohal, et sellised sümboolse tähendusega ja edukad liikuvusprogrammid nagu Erasmus+ toovad kasu nii üksikisikutele kui ka majandusele ja neid tuleks seepärast täielikult ära kasutada; tuletab sellega seoses meelde, et alati tuleb võtta arvesse liikuvuse sotsiaalseid aspekte ja et liikuvus on ainult üks võimalikest vahenditest töötuse vastu võitlemisel ning et see ei tohiks olla viimane abinõu;

6.  tuletab meelde, et maksupettus ja maksudest kõrvalehoidumine mõjutavad kahjulikult liikmesriikide majandust ning seega ka ELi eelarvet; rõhutab eelkõige, et kõik käibemaksuga seotud pettused, nagu nn karussellpettus, mõjutavad otseselt ELi tulusid; palub komisjonil tugevdada ELi programme, millega täiendatakse liikmesriikide meetmeid selles valdkonnas;

7.  peab kiiduväärseks keskkonnahoidliku arengu kriteeriumide kasutuselevõtmist ELi eelarves; on seisukohal, et ELi poliitika peaks aitama tulemuslikult kaasa kokkulepitud eesmärkide saavutamisele võitluses kliimamuutustega, taastuvenergia ja energiatõhususe edendamisele ning keskkonna ja bioloogilise mitmekesisuse kaitsele; on seisukohal, et need on peamised keskpika ja pika perspektiiviga ülemaailmsed probleemid, mida ei tohiks ära unustada;

ELi eelarve ja investeerimiskava

8.  väljendab heameelt komisjoni esitatud investeerimiskava kui esimese sammu üle, millega on võimalik võtta kasutusele 315 miljardi euro suurune summa taristutesse, haridusse ja teadusuuringutesse ning VKEdesse ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtetesse investeerimiseks, et tasakaalustada majandus- ja finantskriisist tingitud puudujääki avaliku ja erasektori investeeringutes; märgib, et eeldatavalt peaks ELi eelarve olema selle investeerimiskava keskmes, tehes Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) rahastamiseks vajalike kulukohustuste ja maksete assigneeringutena kättesaadavaks 8 miljardi euro suuruse tagatisfondi; on seisukohal, et toetus ELi eelarvest peaks tänu suuremale finantsvõimendusele märkimisväärselt suurendama investeeringute tasuvust; kinnitab oma valmisolekut uurida ülimalt valvsalt, kuidas Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi loomisega seotud ELi finantskohustused EIP ees on kantud ELi eelarvesse;

9.  rõhutab kavandatava investeerimiskava ja ELi eelarve toetavat ja vastastikku täiendavat iseloomu ning nende ühist eesmärki anda majandusele hoogu ja suurendada oluliselt töökohtade loomist; rõhutab, et ELi eelarve on iseenesest oluline investeerimisvahend, millel on oma kindel roll ja ülesanne ning mis on andnud selge Euroopa lisaväärtusega käegakatsutavaid tulemusi; on veendunud, et tuleb teha kõik jõupingutused, et tekitada sünergiline toime mitte ainult investeerimiskava ja ELi eelarve vahel, vaid ka riikide eelarvetega, et kõrvaldada investeeringute puudujääk, tagada ELis lähenemine ja stabiilsus ning maksimeerida avaliku sektori kulutuste mõju reaalmajandusele; rõhutab lisaks, kui oluline on kõrvaldada praegused investeerimist takistavad asjaolud, eeskätt mis puudutab õigusraamistiku selgust ja prognoositavust;

Sisemine ja väline solidaarsus ning turvaline Euroopa

10.  tuletab meelde, et ELi eelarve on sisemise solidaarsuse vahend, sest sellega toetatakse majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, aidatakse võidelda vaesusega, edendatakse sotsiaalset kaasatust ja aidatakse vähendada mitte üksnes liikmesriikide, vaid ka nende piirkondade vahelisi arenguerinevusi; rõhutab, et see on ka välise solidaarsuse vahend, mille abil antakse kiireloomulist abi humanitaar- ja tsiviilkriiside puhul, pakkudes toetust abi vajavatele riikidele – nagu Ukraina – ja aidates muuta ELi suurimaks arenguabi andjaks, eesmärgiga täita liidu vaesuse kaotamise alased kohustused, mida uuendati Euroopa arengukonsensuse raames, ja aidata viia ellu 2015. aasta järgset ülemaailmset arengukava;

11.  märgib murega, et kuigi Euroopa on üks turvalisemaid kohti maailmas, seisavad tema ees uut tüüpi sisejulgeolekualased riskid, mis nõuavad tihedama politsei- ja õigusalase koostöö ja kooskõlastamise tagamist, meetmete väljaarendamist parema lõimimise ja suurema sotsiaalse ühtekuuluvuse tagamiseks ning samaaegset stabiilsuse ja rahu edendamist konfliktipiirkondades; rõhutab, et ühised jõupingutused rändevoogude haldamiseks on nii sisemise kui ka välise solidaarsuse keskmes; tuletab meelde oma toetust ELi vahendite suurendamisele ja oma liikmete seas koormuse õiglase jaotamise kultuuri arendamisele varjupaiga- ja rändeküsimuste haldamisel, et tagada ELi põhiväärtustele täielikult vastavad ohutud ja turvalised välispiirid, eriti pidades silmas Vahemere piirkonnas ja ELi kagupiiril rakendatavaid meetmeid; palub komisjonil teha ettepanek asjaomaste programmide ja vahendite sihtotstarbeliseks tugevdamiseks, näidates nii ELi pühendumust nende küsimustega tegelemisele;

Kohustustest kinnipidamine

12.  on veendunud, et ELi eelarve ei saa saavutada oma täit potentsiaali, kui otsustavalt ja ühemõtteliselt ei lahendata mitmeid viimasel paaril aastal kuhjunud probleeme, mis kahjuks olid eelmise aasta eelarveläbirääkimistel põhiteemaks – nimelt korduv probleem seoses aasta lõpu seisuga tasumata arvetega, mitmeaastase finantsraamistiku erivahendite eelarvesse lisamise küsimus ning viivitused ühtekuuluvuspoliitika rakenduskavade elluviimisel; leiab, et 2015. aasta peaks olema viimane tähtaeg, mil nendele probleemidele käegakatsutavad ja jätkusuutlikud lahendused leida;

13.  nõuab, et parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel 2015. aasta eelarvemenetluse lõpus kokkulepitud ühisavaldusi maksete assigneeringute ja maksegraafiku kohta rakendataks täielikult ning on seisukohal, et selline tegevus näitaks, et kõik kolm institutsiooni püüavad tõsiselt leida tasumata arvete probleemile lahendust; tuletab meelde lubadust korraldada käesoleva aasta jooksul vähemalt kolm institutsioonidevahelist kohtumist maksete teemal, et vaadata üle maksete täitmine ja muutunud prognoosid; loodab, et esimesel sellisel kohtumisel 2015. aasta märtsis antakse esimene ülevaade 2014. aasta lõpuks peamistes poliitikavaldkondades tasumata jäänud arvete taseme kohta; peab kahetsusväärseks, et – nagu prognoositud – oli see summa 2014. aasta lõpus enneolematult suur, ainuüksi 2007.–2013. aasta ühtekuuluvusprogrammide puhul oli see 24,7 miljardit eurot; taunib asjaolu, et see võlg õõnestab ELi usaldusväärsust ja on vastuolus kõrgeimal poliitilisel tasandil seatud majanduskasvu- ja tööhõivealaste eesmärkidega; rõhutab, et maksed on varem võetud kohustuste otsene ja loogiline tagajärg;

14.  peab kindla maksegraafiku kehtestamist ja järgimist ülimalt tähtsaks, et vähendada aasta lõpu seisuga tasumata arvete määr käesoleva mitmeaastase finantsraamistiku jooksul selle struktuursele tasemele, nagu on märkinud nõukogu, Euroopa Parlament ja komisjon 2015. aasta eelarvemenetluse raames kokkulepitud ühisavalduses; tuletab meelde, et selles graafikus lepivad kolm institutsiooni kokku aegsasti enne 2016. aasta eelarve projekti esitamist; on arvamusel, et 2015. aasta märtsis toimuv institutsioonidevaheline kohtumine peaks andma kolmele institutsioonile võimaluse sellises graafikus kokku leppida;

15.  kordab oma pikka aega püsinud seisukohta, et erivahendite (paindlikkusinstrumendid, ELi Solidaarsusfond, Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond ja hädaabireserv) makseid ei tohi arvestada mitmeaastase finantsraamistiku maksete ülemmäära sisse, nii nagu see on ka kulukohustuste puhul; peab kahetsusväärseks, et möödunud aasta eelarvemenetluses ei saavutatud kokkulepet, kuna nõukogu tõlgendas asjaomast mitmeaastase finantsraamistiku sätet valesti; rõhutab, et nõukogu seisukoht asjaomases küsimuses võib eeldada mitmeaastase finantsraamistiku täiendavat vähendamist võrreldes ajavahemikuga 2007–2013; loodab, et see küsimus lahendatakse, kui komisjon 2015. aastal maksete koguvaru tehniliselt kohandab;

16.  tuletab meelde, et ELi poliitika ja eesmärkide väljatöötamisel ja rakendamisel, nt konkurentsivõime, majanduskasvu ja tööhõive valdkonnas, on oluline roll ELi asutustel; tuletab komisjonile ja nõukogule meelde, et ELi asutused täidavad ülesandeid, mille on neile andnud seadusandja, ja seega tuleb neisse suhtuda kui ELi haldussüsteemi olulistesse osadesse; rõhutab, et asutustel on vaja piisavalt finants- ja inimressursse, et võimaldada neil teostada täielikult ja tulemuslikult oma seadusjärgseid ülesandeid; rõhutab, et üks ELi asutus on juba teatanud käimasolevate projektide edasilükkamisest ja tühistamisest 2015. aasta eelarves kokku lepitud tõsiste personali- ja eelarvekärbete tõttu; tuletab meelde parlamendi vastuseisu ümberpaigutamisreservile ja nõuab, et 2016. aasta eelarve projekti esitamisel neutraliseeriks komisjon selle mõju;

Edasine tegevus

17.  nõuab tungivalt, et komisjon võtaks 2016. aasta eelarve projekti koostamisel eespool nimetatud prioriteete nõuetekohaselt arvesse, nii et asjaomastele ELi programmidele ja meetmetele eraldataks nende eesmärkide täitmiseks vajalikud vahendid; ootab sellega seoses komisjonilt käesolevas resolutsioonis esitatud muudele nõudmistele ja seisukohtadele positiivset reageeringut, et korduvad probleemid lahendada ja käesoleva aasta eelarvemenetlust hõlbustada; loodab ka, et komisjon esitab oma eelarveprojektis ettepaneku maksete assigneeringute piisava taseme kohta, mis põhineb reaalsetel prognoosidel ja vajadustel, et anda ELile tema ambitsioonidele vastavad vahendid;

18.  tuletab meelde, et aluslepingu kohaselt tagavad Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon rahaliste vahendite olemasolu liidu seaduslike kohustuste täitmiseks kolmandate isikute suhtes; nõuab kõigi mitmeaastast finantsraamistikku käsitleva määruse raames olemasolevate vahendite kasutamist, et täita liidu seaduslikud kohustused ja mitte seada ohtu sidusrühmadele, nt teadlastele, ülikoolidele jt tehtavaid makseid või jääda nendega hiljaks;

19.  palub nõukogul loobuda järgmise aasta eelarve kaalumisel topeltstandardite kasutamisest ja täita ootused, mida ta on väljendanud omaenda avaldustes ja otsustes maksekriisi, mitmeaastase finantsraamistiku, strateegia „Euroopa 2020” või investeeringute taaskäivitamise kohta; leiab, et sellised poliitilised avaldused ja lubadused on tühised, kui nendega ei kaasne piisavad eelarvevahendid, mis võimaldaksid neid täita;

20.  võtab endale mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärade raames ja maksete suurt puudujääki tõsiselt arvesse võttes kohustuse toimida eelarvepädeva institutsioonina pühendunult ja vastutustundlikult, edendades eesmärgipärast vahendite suurendamist nendes suure kasutussuutlikkusega eelarvevaldkondades, mis vastavad tema poliitilistele prioriteetidele ja tagavad eesmärkide eduka täitmise; kavatseb sellega seoses oma vastava valdkonna komisjonide toetusel uurida konkreetseid programme ja eelarveridu, mis seda eesmärki paremini täidaksid;

21.  rõhutab, et 2016. aasta eelarve on kriitilise tähtsusega mitte üksnes seetõttu, et 2016 on esimene aasta, mil rakendatakse uut mitmeaastase raamistiku sätet kulukohustuste koguvaru kohta, vaid ka seetõttu, et sellest peaks saama enne 2016. aasta lõppu alustatava mitmeaastase finantsraamistiku valimistejärgse läbivaatamise ja muutmise võrdlusalus; rõhutab vajadust kehtestada poliitilised prioriteedid ja määrata varakult kindlaks valdkonnad, milles ELi kulutused tõendatult lisaväärtust annavad ja mille jaoks oleks mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) teise poole jaoks vaja lisainvesteeringuid; rõhutab sellega seoses, kui oluline on peamiste ELi programmide rakendamise ja tulemuste tähelepanelik jälgimine juba praeguse eelarvemenetluse jooksul;

22.  kinnitab ELi omavahendite süsteemi põhjalikku reformimist toetavat seisukohta, kuna süsteemi praegused puudused põhjustavad eelarvealastes läbirääkimistes tõsiseid ummikseise; omistab seetõttu suurimat poliitilist tähtsust Mario Monti juhitava kõrgetasemelise omavahendite töörühma tööle; väljendab heameelt kõrgetasemelise töörühma esimese hindamisaruande üle, milles soovitatakse uurida ELi eelarve omavahendite küsimust võimalikult paljudest perspektiividest, ning ootab kannatamatult selle töö tulemusi ja lõplikke ettepanekuid, mis peaks esitatama 2016. aastal toimuval institutsioonidevahelisel konverentsil, kus osalevad ka riikide parlamendid, ja mida kaalutakse seoses mitmeaastase finantsraamistiku valimistejärgse läbivaatamise ja muutmisega;

o
o   o

23.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale.

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.
(2) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.
(3) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(4) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2014)0100.
(5) ELT L 69, 13.3.2015.


Euroopa Liidu finantshuvide kaitset ja pettusevastast võitlust käsitlev 2013. aasta aruanne
PDF 249kWORD 96k
Euroopa Parlamendi 11. märtsi 2015. aasta resolutsioon Euroopa Liidu finantshuvide kaitset ja pettusevastast võitlust käsitleva 2013. aasta aruande kohta (2014/2155(INI))
P8_TA(2015)0062A8-0024/2015

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 325 lõiget 5,

–  võttes arvesse oma resolutsioone komisjoni ja Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) varasemate aastaaruannete kohta,

–  võttes arvesse komisjoni 17. juuli 2014. aasta aruannet „Euroopa Liidu finantshuvide kaitse – pettusevastane võitlus – 2013. aasta aruanne” (COM(2014)0474) ja selle juurde kuuluvaid komisjoni talituste töödokumente (SWD(2014)0243, SWD(2014)0244, SWD(2014)0245, SWD(2014)0246, SWD(2014)0247 ja SWD(2014)0248),

–  võttes arvesse OLAFi 2013. aasta aruannet,

–  võttes arvesse OLAFi järelevalvekomitee tegevusaruannet veebruar 2013 – jaanuar 2014,

–  võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2013 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega,

–  võttes arvesse komisjoni 29. septembri 2014. aasta teatist „ELi eelarve kaitsmine kuni 2013. aasta lõpuni” (COM(2014)0618),

–  võttes arvesse komisjoni 3. veebruari 2014. aasta ELi korruptsioonivastase võitluse aruannet (COM(2014)0038),

–  võttes arvesse Eurobaromeetri eriaruannet 397 korruptsiooni kohta,

–  võttes arvesse komisjoni käibemaksukahju aruandeid,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta määrust (EL) nr 250/2014, millega luuakse Euroopa Liidu finantshuvide kaitse valdkonna meetmete edendamise programm (programm Herakles III) ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 804/2004/EÜ(1),

–  võttes arvesse 17. juuli 2013. aasta ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus Euroopa Prokuratuuri asutamise kohta (COM(2013)0534),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999(2),

–  võttes arvesse komisjoni 11. juuli 2012. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse liidu finantshuve kahjustava pettuse vastast võitlust kriminaalõiguse abil (COM(2012)0363),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002(3),

–  võttes arvesse oma 15. septembri 2011. aasta resolutsiooni jõupingutuste kohta korruptsiooniga võitlemisel(4), oma 18. mai 2010. aasta deklaratsiooni ELi jõupingutuste kohta korruptsiooni vastu võitlemisel(5) ja komisjoni 6. juuni 2011. aasta teatist „Võitlus korruptsiooniga Euroopa Liidus” (COM(2011)0308),

–  võttes arvesse nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta(6),

–  võttes arvesse ÜRO korruptsioonivastast konventsiooni,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu tsiviil- ja kriminaalõiguse konventsioone korruptsiooni kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja regionaalarengukomisjoni ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamusi (A8-0024/2015),

A.  arvestades, et ELi eelarve, millesse kõik liikmesriigid teevad proportsionaalselt makseid ühtsete objektiivsete kriteeriumide alusel, toetab liidu meetmete elluviimist, selles kajastub ühtsus ning see on vahend, mille abil soodustada Euroopa integreerumist;

B.  arvestades, et ELi finantshuvide kaitse koos usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega peaks tagama, et eelarvetulud ja -kulud aitavad saavutada ELi prioriteete ja eesmärke ning suurendada kodanike usaldust, andes neile kindluse, et see, kuidas nende raha kasutatakse, on läbipaistev, ELi eesmärkide ja meetmetega täielikult kooskõlas ja toimub ELi kodanike huvides;

C.  arvestades, et liikmesriikides kasutatavad eri õigus- ja haldussüsteemid loovad eeskirjade eiramise ja pettusega võitlemiseks keerulise keskkonna ning ELi vahendite väärkasutus ei tekita kahju mitte ainult üksikisikutele, vaid kogu ühiskonnale, ning kahjustab iga liikmesriigi ja kogu ELi kui terviku huve;

D.  arvestades, et tõhustamaks selliseid kehtivaid meetmeid nagu Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsioon, millega võidelda pettuste, korruptsiooni, rahapesu ja liidu finantshuve kahjustava muu ebaseadusliku tegevuse vastu, on komisjon esitanud kaks ettepanekut kriminaalõigust käsitlevate õigusaktide kohta: finantshuvide kaitse direktiivi ja Euroopa Prokuratuuri määruse, mille eesmärk on tagada tõhusam uurimine ja maksumaksjate raha parem kaitse Euroopa vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal;

E.  arvestades, et võitlus pettuste, korruptsiooni ja rahapesu vastu liidus peab olema ühenduse institutsioonide poliitikameetmete prioriteet ja seepärast on liikmesriikide õiguskaitsealane koostöö äärmiselt oluline;

I.Pettuste ja muude eeskirjade eiramiste avastamine ning neist teatamine

1.  võtab teadmiseks komisjoni aruande „Euroopa Liidu finantshuvide kaitse – pettusevastane võitlus – 2013. aasta aruanne” (komisjoni aastaaruande); tunneb heameelt mitmekesiste õigus- ja haldusmeetmete üle, mida komisjon on 2011. aastast saadik võtnud ja millega ta on kujundanud uued tingimused liidu finantshuvide kaitsmise poliitika tugevdamiseks; toonitab, et napid tulemused pettusevastases võitluses ei tulene mitte puudulikust reguleerimisest, vaid mitterahuldavast rakendamisest; palub, et komisjon vastaks parlamendi eelmistes Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni käsitlevates raportites esitatud nõudmistele õigeaegsemalt, komisjoni järgmises aruandes;

2.  tuletab meelde, et seoses ELi liikmesriikide praeguste majandusraskustega ja ebapiisavate ELi eelarvevahenditega on Euroopa Liidu finantshuvide kaitse eriti oluline; toonitab asjaolu, et ELi vahendeid tuleb nõuetekohaselt hallata ja kasutada võimalikult tõhusalt;

3.  märgib, et 2013. aastal teatati komisjonile kokku 15 779 eeskirjade eiramisest (nendest 14 170 puudutasid muid eeskirjade eiramisi ja 1609 pettust), mis hõlmasid kokku umbes 2,14 miljardit eurot, millest ligikaudu 1,76 miljardit oli seotud kuludega, mis moodustavad kõigist maksetest 1,34%, ja ülejäänud 380 miljonit eurot moodustas kogutud traditsiooniliste omavahendite kogu brutosummast 1,86%;

4.  märgib, et kuigi 2013. aastal muu kui pettusena teatatud eeskirjade eiramiste üldine finantsmõju vähenes umbes 1,84 miljardi euroni (s.o 38 % vähem kui 2012. aastal), suurenes selliste eiramiste arv eelnenud aastaga võrreldes 16 %; märgib peale selle, et 2013. aastal teatatud pettusejuhtumite arv kasvas 2012. aastaga võrreldes 30 %, kuigi nende üldine finantsmõju, mis puudutas 309 miljonit eurot ELi raha, vähenes 21%;

5.  märgib, et viis, kuidas liikmesriigid ja komisjon eeskirjade eiramisest teatavad, on oluliselt muutunud ja tänu sellele on kättesaadav uus teave, mis on viinud komisjoni 2013. aasta aruandes tähelepanu üldiselt käsitletavatelt eeskirjade eiramistelt neile, millest on teatatud pettusena; palub komisjonil säilitada sellist lähenemisviisi oma tulevases Euroopa Liidu finantshuvide kaitset ja pettusevastast võitlust käsitlevas aastaaruandes; nõuab aga tungivalt, et komisjon muudaks teabe veelgi paremini kättesaadavaks ning tõhustaks muu kui pettusena teatatud eeskirjade eiramiste ulatuse, liigi ja mõju analüüsi, arvestades nende suurt arvu ja nendega seotud negatiivset finantsmõju, mis kahjustab ELi finantshuve;

6.  rõhutab, et nii komisjon kui ka liikmesriigid on kohustatud tegema kõik endast oleneva, et võidelda pettuse, korruptsiooni ja liidu finantshuve kahjustava mis tahes muu ebaseadusliku tegevuse vastu kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepinguga; juhib tähelepanu sellele, et komisjoni ja liikmesriikide vaheline tihe koostöö ja kooskõlastamine on liidu finantshuvide mõjusa kaitse tagamiseks väga tähtis ja seetõttu tuleb sellist koostööd ja kooskõlastamist esmajärjekorras tugevdada ning selle mõjusust võimalikult palju suurendada; juhib tähelepanu asjaolule, et liidu finantshuvide kaitse eeldab võrdväärselt tähelepanelikku lähenemist nii ressurssidele kui ka kulutustele;

7.  märgib, et võimalike pettusejuhtumite avastamise ja nendest teatamise üldiseks suundumuseks viimasel viiel aastal on nende teatav vähenemine, kuid et samas on järk-järgult suurenenud muu kui pettusena teatatud eiramiste arv; palub, et komisjon uuriks üksikasjalikumalt sellise suurenemise peamisi põhjuseid ning analüüsiks seda, kas niisugune suundumus tuleneb eiramisjuhtumite paremast avastamisest või sellest, kuidas liikmesriigid juhtumeid liigitavad;

8.  on veendunud, et finantshuvide kaitse direktiivis esitatud kriminaalõiguse vahendid on tõhusad üksnes siis, kui nendes õnnestub esitada finantshuvide kahjustamisega seotud kuritegude selge määratlus, kõigis osalevates liikmesriikides kohaldatavad minimaalsed ja maksimaalsed vanglakaristused ning hagi aegumist käsitlevad miinimumeeskirjad ja neid eeskirju hakatakse ka kõikides liikmesriikides võrdselt ja tulemuslikult rakendama;

Tulud – omavahendid

9.  tunneb heameelt selle üle, et 98 % traditsioonilistest omavahenditest kogutakse ilma suuremate probleemideta, sest teatatud pettusejuhtumid moodustavad traditsiooniliste omavahendite kindlaksmääratud kogusummast 0,29 % (61 miljonit eurot) ja muu kui pettusena teatatud eeskirjade eiramised moodustavad traditsioonilistest omavahenditest 1,57 % (327,4 miljonit eurot); märgib, et 2013. aastal avastatud pettuse- ja eiramiste juhtumid hõlmasid kokku 380 miljonit eurot, millest liikmesriigid nõudsid sisse 234 miljonit eurot; märgib eelkõige asjaolu, et 2013. aasta sissenõudmismäär 62 % on viimase kümne aasta kõrgeim määr;

10.  tunneb muret, et 2013. aastal EL-28 OWNRESi andmebaasis kindlaks määratud vahendid olid seotud vabasse ringlusse lubamise tollimenetlusega nii pettusejuhtumite (93%) kui ka eeskirjade eiramiste (87%) puhul; palub komisjonil võtta asjakohaseid meetmeid, et tugevdada vabasse ringlusse lubamise tollimenetlust ning muuta see pettuse ja eeskirjade eiramise suhtes vastupidavamaks;

11.  tunneb muret, et 2013. aastal oli OWNRESi andmebaasis sissenõudmismäär pettusejuhtumite puhul kõigest 23,74%, samas kui ajavahemikus 2008–2012 oli vastav keskmine määr 33,5%; juhib tähelepanu asjaolule, et sissenõudmismäär muude eeskirjade eiramistena teatatud juhtumite korral moodustas 2013. aastal 67,9%; rõhutab üldjoontes liikmesriikide ametiasutuste ja komisjoni talituste vastutust alusetult makstud summade sissenõudmisel ja kutsub neid üles seda kohustust korrektselt täitma ning oluliselt suurendama pettuste korral sissenõutavate summade määra, mis on muu kui pettusena teatatud eeskirjade eiramisi puudutavast sissenõudmismäärast üldiselt tunduvalt madalam;

12.  tunneb heameelt selle üle, et Euroopa Liit allkirjastas 2013. aastal tubakatoodetega ebaseadusliku kauplemise tõkestamise ÜRO protokolli; täheldab, et protokollile on alla kirjutanud 15 liikmesriiki, kuid selle on ainsana ratifitseerinud Austria; palub seepärast ülejäänud liikmesriikidel viia ratifitseerimine võimalikult kiiresti lõpule;

13.  rõhutab asjaolu, et kõrgelt maksustatavate kaupade salakaubavedu tekitab ELi ja selle liikmesriikide eelarve tulupoolel olulist kahju ning ainuüksi sigarettide salakaubaveo tõttu kaotatakse tollituludes hinnanguliselt otseselt enam kui 10 miljardit eurot aastas; juhib lisaks tähelepanu võltsitud kaupade kaubandusele, mis kahjustab nii liikmesriikide maksuameteid kui ka ELi äriühinguid;

14.  osutab jätkuvale tööle, mida tehakse kogurahvatulu andmete parandamiseks ning probleemidele, mis on tõstatatud Euroopa Kontrollikoja eriaruandes 11/2013, kus nõutakse kogurahvatulu andmete kiiremat ja fokuseeritumat kontrolli ning tulemustest paremat aruandmist ja koordineerimist, et kogurahvatulu süsteem muutuks veelgi usaldusväärsemaks ELi tulude arvestamise osana;

15.  märgib, et varimajanduse lisamine rahvamajanduse arvepidamisse peaks aitama kaasa terviklikumate ja usaldusväärsemate kogurahvatulu andmete tagamisele, ja kutsub komisjoni ja Eurostati üles süvendama koostööd riiklike statistikaametitega, et kindlustada selle aspekti käsitlemine sidusalt ja võrreldavalt kõikides liikmesriikides, kõige ajakohasema teabe abil;

16.  rõhutab asjaolu, et paljudes liikmesriikides on käibemaksukahju endiselt suur käibemaksupettuse ja maksustamise vältimise tõttu; toonitab, et komisjonil on õigus kontrollida liikmesriikide võetud meetmeid ja teostada nende üle järelevalvet; palub seepärast komisjonil kasutada oma volitusi täielikult ning aidata liikmesriikidel võidelda käibemaksupettuse ja maksustamise vältimise vastu;

17.  märgib lisaks, et liikmesriikides registreeriti 2013. aastal 133 salakaubasigarettide juhtumit, mis hõlmas hinnanguliselt ligi 7 miljoni euro väärtuses traditsioonilisi omavahendeid; rõhutab, et see suundumus näitab järsku langust võrreldes 2012. aastaga, mil teatati umbes 25 miljonit eurot hõlmanud 224 juhtumist; tunneb tõsist muret asjaolu pärast, et Taani, Eesti, Hispaania, Prantsusmaa, Küpros, Luksemburg, Portugal, Sloveenia, Slovakkia ja Rootsi ei teatanud komisjonile 2013. aastal ühestki salakaubasigarettide juhtumist ning peab küsitavaks kõnealuste liikmesriikide aruandlusprotsessi tõhusust; nõuab, et kõik liikmesriigid teataksid komisjonile salakaubaveo ja võltsimisjuhtumitest täpselt ja õigeaegselt, et oleks paremini võimalik hinnata nendega kaasnevat traditsiooniliste omavahendite kahju;

18.  võtab teadmiseks, et komisjon avaldab uuringu tubakatoodete tuvastus- ja jälgimissüsteemi teostatavuse kohta; toonitab, et see on suur edasiminek salakaubanduse vastases võitluses; nõuab, et komisjon töötaks välja avatud ja konkurentsivõimelise tuvastus- ja jälgimissüsteemi ning rakendaks seda, pidades silmas, et töö käigus ja rakendamisel ei eelistataks ühte või vaid mõnda üksikut lahenduste pakkujat;

Aktsiisikaupade liikumise ja kontrolli süsteem

19.  tuletab meelde järgmist:

   parlament märkis oma 3. aprilli 2014. aasta resolutsioonis Euroopa Liidu finantshuvide kaitset käsitleva 2012. aasta aruande kohta(7), et õiguskaitseasutused on täheldanud, et kuritegelikud rühmitused on hakanud rohkem kuritarvitama aktsiisikaupade liikumise ja kontrolli süsteemi (EMCS) ning et parlament on seisukohal, et EMCSi alusel veetavate kaupade füüsiline kontroll on puudulik;
   komisjon peaks oma järgmises, 2014. aasta aruandes liidu finantshuvide kaitse kohta esitama parlamendile ajakohastatud andmed meetmete kohta, mis on võetud füüsilise kontrolli suurendamiseks;
   EMCSi juurdepääsutingimusi tuleb karmistada, et enne kauplemist esitataks põhjalik ülevaade nõuete senise täitmise kohta, et ettevõtjatele oleks võimalik anda „volitatud ettevõtja” („usaldusväärne ettevõtja”) staatus ning et ainult sellised ettevõtjad saaksid ise vahetult EMCSi kasutada;
   parlament palus komisjonil esitada tulemused käimasolevate uurimiste kohta, mis puudutavad vajadust muuta direktiivi 2008/118/EÜ;
   liikmesriigid peaksid kontrollima registrisse kandmist taotlevaid isikuid ja ettevõtteid rangemalt ja põhjalikumalt;
   komisjon peaks selgitama meetmeid, mis on võetud maksuametitega suurema koostöö tegemiseks, sest kaupu on võimalik hõlpsasti valesti deklareerida, et vältida aktsiisimaksu;
   volitatud ladude vahel aktsiisikauba liikumiseks ettenähtud tähtaeg on ebarealistlikult pikk, mis tähendab, et see võimaldab arvukaid liikumisi ühe deklaratsiooni all ja kõrvalesuunamist enne tarnekuupäeva sisestamist süsteemi; kordab seepärast oma nõudmist, et kaubasaatja teavitaks muudatustest viivitamata deklareeritud sihtkoha ja uue sihtkoha liikmesriigi pädevat asutust;
   parlament nõudis, et maksimaalne lubatud aeg aktsiisikauba vastuvõtmise kinnituse esitamiseks oleks üks tööpäev ning et iga tarne kohta arvutataks välja ja kehtestataks teekonna kestus vastavalt kasutatud veovahendi liigile ning lähte- ja sihtkoha vahelisele kaugusele; palub komisjonil parlamenti teavitada, kui need nõuded on täidetud;
   tolliladude asutamiseks nõutavad tagatised on liiga väikesed aktsiisikauba väärtusega võrreldes ning parlament palus seepärast komisjonil kehtestada kaupade liigist ja tegelikult toimuva kaubavahetuse mahust sõltuv muutuja; palub komisjonil parlamenti teavitada, kui need nõuded on täidetud;
   parlament oli mures, et liikmesriigid on komisjoni poolt üldiselt määratletud nõuete järgi loonud oma EMCS-süsteemid; kordab oma palvet komisjonile algatada sellega seoses ühtsem süsteem kogu ELis;

Kulud

20.  juhib tähelepanu ELi kulude puhul pettusena teatatud eeskirjade eiramiste arvu murettekitavale 76 % suurenemisele ja nõuab, et pädevad asutused võtaksid kõik meetmed, mis on vajalikud selle negatiivse suundumuse ennetamiseks järgmistel aastatel;

21.  väljendab muret selle pärast, et põllumajandussektoris suurenes eeskirjade eiramiste arv 2013. aastal 2012. aastaga võrreldes nii üldiselt kui ka pettusjuhtumitega seoses; märgib, et 2013. aastal tekkis uus oluline rikkumiste suundumus, mis seondub sellega, et toetusesaajal ei ole nõutavat kvaliteeti, ja mille puhul teatati 51 eeskirjade eiramisega seotud pettusejuhtumist; on seisukohal, et nende probleemidega võitlemiseks on vaja meetmeid, millega ühelt poolt vältida tegevusi, mis võivad viia tahtmatute rikkumisteni, ja teiselt poolt võtta korruptiivse ja kriminaalse käitumise suhtes jõulisi vastumeetmeid;

22.  võtab teadmiseks, et põllumajanduse ja maapiirkondade arengu valdkonnas nõudsid liikmesriigid 2013. aastal toetusesaajatelt sisse 197 miljonit eurot, samas kui aasta lõpus oli toetusesaajatelt sisse nõudmata veel 1 318 300 000 eurot, millest 1 097 100 000 eurot on ELi eelarvesse maksmisele kuuluv summa pärast 50/50 mehhanismi kohaldamist; tunneb muret, sest Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) puhul on sissenõudmismäär alla keskmise ja 2009. aastal tuvastatud rikkumistest ei olnud 2013. aasta lõpuks sisse nõutud isegi mitte poolt;

23.  juhib tähelepanu sellele, et liikmesriikide suutlikkus ühise põllumajanduspoliitika valdkonnas avastatud, eeskirjade vastaselt tehtud maksete tagajärjel kaotatud summasid sisse nõuda on väga erinev, ja nõuab, et liikmesriigid, kelle tagastamismäär on alla 33 %, parandaksid oma tulemusi 2015. aastal ja sellele järgnevatel aastatel oluliselt;

24.  tunnistab, et pärast ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) 2013. aasta reformi on liikmesriikide jaoks poliitika rakendamine paindlikum ning neil on eelkõige lubatud kohandada seda vastavalt oma piirkondlikele või riiklikele prioriteetidele ja suutlikkusele ning teha üleviimisi eri sammaste vahel; palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada, et see suurem paindlikkus ei toimuks järelevalve- ja hindamissüsteemide arvelt; märgib lisaks, et uue ÜPP raames töötab komisjon välja lihtsustamise tegevuskava; palub komisjonil viia lihtsustamise tegevuskava täielikku kooskõlla põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi pettusevastase strateegiaga ning säilitada tasakaalu lihtsustamise ja ELi rahaliste vahendite usaldusväärse juhtimise vahel, tagades nõuetekohased kontrollid;

25.  tunneb samuti muret selle pärast, et keskmiselt kestab viivitus eeskirjade eiramise toimumise, selle tuvastamise ja viimaks sellest komisjonile teatamise puhul põllumajandussektoris 6,3 aastat ja muudes sektorites 2,75 aastat; tuletab meelde, et pärast eiramise tuvastamist käivituvad lisamenetlused (sissenõudekorraldused, OLAFi uurimised jne); nõuab, et komisjon teeks kindlaks koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames tuvastatud eeskirjade eiramise keskmise, minimaalse ja maksimaalse eluea iga poliitikavaldkonna puhul;

26.  loodab, et eeskirjade eiramiste märkimisväärne 475 % suurenemine, millest 2013. aasta kohta kalandussektoris teada anti, jääb vaid üht aastat iseloomustavaks ülisuureks näitajaks, mis on seotud programmide rakendamise viibimisega, ja et sellest ei tohiks kujuneda negatiivset suundumust, mis vähendaks ELi kalanduspoliitika tajutavat väärtust;

27.  võtab murelikult teadmiseks, et ühtekuuluvuspoliitika valdkonnas suurenesid teatatud eeskirjade rikkumisjuhtumid 15 %; märgib ka, et summade puhul, kus eeskirjade rikkumine oli seotud muu kui pettusega, vähenes teatamiste arv 49 % ja pettustega seotud rikkumiste puhul 22 %;

28.  märgib, et ühtekuuluvuspoliitikaga oli seotud 321 pettusena teatatud eeskirjade eiramist ning 4672 muuna kui pettusena teatatud eeskirjade eiramist; tunnistab asjaolu, et mõlemas kategoorias suurenes teatamiste arv 2012. aastaga võrreldes 15% ning, nagu eelmistelgi aastatel, oli enamik eeskirjade eiramisi (63%) ka 2013. aastal seotud ühtekuuluvuspoliitikaga; juhib siiski tähelepanu sellele, et mõlemas kategoorias on eiramised vähenenud, et on võimalik täheldada järkjärgulist paranemist võrreldes eelmiste aastate kogemusega ning et esimest korda ei olnud ühtekuuluvuspoliitika see eelarve kulutuste valdkond, kus teatati kõige rohkem pettusena toimunud eeskirjade eiramistest;

29.  peab aga kahetsusväärseks kättesaadava teabe puudumist 2013. aasta summade kohta, mis on veel sisse nõudmata, ja ühtekuuluvuspoliitikaga seotud tagastusmäärade kohta; palub komisjonil esitada oma tulevases aastaaruandes selle kohta üksikasjalik teave;

30.  märgib, et eelarve tsentraliseeritult toimuva täitmise raames tehtavate kulutuste puhul on sissenõudmismäär viie aasta perspektiivis pettusena teatatud eiramiste puhul 54,4% ja muu kui pettusena teatatud eiramiste puhul 63,9%; nõuab tungivalt, et komisjon parandaks veelgi sissenõudmisprotsessi ning muudaks selle õigeaegsemaks;

31.  ergutab komisjoni võtma täielikku vastutust ELi eelarvest alusetult väljamakstud vahendite sissenõudmise eest ning kehtestama kõikides liikmesriikides ühetaolised aruandluspõhimõtted, et tagada nõuetekohaselt võrreldavate ja täpsete andmete kogumine;

32.  tunneb muret asjaolu pärast, et aastatel 2009–2013 eelarve tsentraliseeritult toimuva täitmise raames eeskirjade eiramise (nii pettusejuhtumite kui ka muu kui pettusena teatatud eiramisjuhtumite) korral tehtud sissenõudekorralduste puhul oli keskmine ajavahemik eiramise toimumise ja selle tuvastamise vahel 3,4 aastat; enam kui pool juhtumitest (54%) tuvastati 4 aasta jooksul alates eiramise toimumise aastast ning teise poole (46%) puhul kestis viivitus 4–13 aastat; tuletab meelde, et pärast eiramise tuvastamist käivituvad lisamenetlused (sissenõudekorraldused, OLAFi uurimised jne); nõuab, et komisjon teeks kindlaks eelarve tsentraliseeritult toimuva täitmise raames tuvastatud eeskirjade eiramise keskmise, minimaalse ja maksimaalse eluea;

33.  tunneb heameelt selle üle, et Euroopa Sotsiaalfondiga seoses teatatud pettusejuhtumite arv oli 2013. aastal 40 % väiksem kui 2009. ja 2010. aastal ning 2013. aasta oli kolmas järjestikune aasta, mil see positiivne suundumus püsis;

34.  märgib rahuloluga, et 2007.–2013. aastani kestnud programmitöö perioodil saavutati pettusejuhtumite avastamisel tänu halduskontrollidele, kohapealsetele kontrollidele ja audititoimingutele palju kõrgem määr – 63 % – kui eelnenud seitsmeaastase perioodi jooksul (mil see määr oli alla 20 %), kuigi 2013. aasta määr – 55 % – oli veidi madalam;

35.  võtab teadmiseks, et komisjon viis 2013. aastal ühtekuuluvuspoliitika valdkonnas lõpule 217 maksete katkestamise juhtumi käsitlemise ning et 131 olid aasta lõpus veel pooleli, hõlmates 1,977 miljonit eurot; võtab samuti teadmiseks asjaolu, et komisjon võttis 2013. aastal vastu viisteist otsust peatamise kohta ja 2014. aasta jaanuaris veel kaks;

36.  võtab teadmiseks, et 2013. aastal teatati ühinemiseelse abi puhul 33 eeskirjade eiramisest pettusena, mille maht oli 14,4 miljonit eurot, ja et need eiramised olid peamiselt seotud põllumajanduse ja maaelu arendamise ühinemiseelse programmiga (SAPARD); märgib lisaks, et üheksast pettusena toimunud eeskirjade eiramisest, mille maht oli 1,2 miljonit eurot, teatati ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA) raames; täheldab, et ajavahemikus 2003–2013 olid sissenõudmismäärad ühinemiseelse abi puhul eeskirjade eiramiste korral 37,36% ja pettusjuhtumite korral 29,22%; palub komisjonil ja IPA toetust saavatel riikidel võtta meetmeid, et tagada IPA puhul suurem sissenõudmismäär;

37.  nõuab ettepanekuid, mis vähendaksid rahastamisprogramme, eriti juhul, kui need on osaliselt kattuvad, ja mis suunaksid võimaluse korral programmid liikmesriikidele, mis vajavad kõige rohkem abi, nii et mitte kõik programmid ei kataks tingimata tegevusi kõikides liikmesriikides;

38.  väljendab muret asjaolu pärast, et mitu EIP rahastatud projekti on olnud seotud korruptsiooni ja pettusega; leiab, et EIP 8. novembri 2013. aasta dokumendist, milles määratletakse EIP poliitikat, mis on seotud korruptiivse tegevuse, pettuse, kokkumängu, sundimise, takistamise, rahapesu ja terrorismi rahastamise ennetamise ja tõkestamisega, nähtub mitmel juhul, et EIP rahastatud projektide elluviimise käigus puudub piisav kontroll; väljendab muret selle pärast, et 2013. aastal rahastas EIP projekti „Passante di Mestre” kokku 350 miljoni euro ulatuses ning et hoolimata asjaolust, et projekt on olnud seotud korruptsiooni ja pettusega, mis tõi kaasa mitme selles osalenud isiku vahistamise, kaalub EIP, kas refinantseerida projekti veel 700 miljoni euro ulatuses projektivõlakirjade kaudu; palub seepärast, et tõendatud pettuse- ja korruptsioonijuhtumite puhul nõutaks EIP-lt, et see peataks ja/või blokeeriks juhtumiga seotud projektile edaspidiseks ette nähtud ja käimasoleva rahastamise;

II.Kindlaks tehtud probleemid ja vajalikud meetmed

39.  rõhutab, et tunneb muret selle pärast, et nii suutmatus eeskirju järgida (eiramised, mis ei ole seotud pettusega) kui ka tahtlikud väär- ja kuriteod (st pettused) seavad ELi eelarve pidevalt ohtu; nõuab, et liikmesriigid ja komisjon teeksid tõhusamalt koostööd, et võtta muu kui pettusega seotud eiramiste vältimiseks ja parandamiseks ning pettusega võitlemiseks asjakohaseid ja piisavaid meetmeid ja vahendeid;

40.  toonitab, et olukord, kus liikmesriigid ei esita andmeid õigeaegselt või ei esita täpseid andmeid, on kordunud aastaid; kordab muret, et eri liikmesriikides käibivad ikka erinevad lähenemisviisid pettusena ja muu kui pettusena toimuvatele eeskirjade eiramistele, sh sellistes valdkondades nagu ühtekuuluvuspoliitika ja põllumajandus, ja et mõnel juhul tõlgendatakse õigusraamistiku kohaldamist ebastandardselt; juhib tähelepanu asjaolule, et see takistab võrdlemist ja objektiivseid hinnanguid ning parlamendi, komisjoni ja OLAFi soovituste andmist; palub komisjonil töötada välja ühised suunised ja näitajad, et vähendada vahet liikmesriikide eri lähenemisviiside vahel, ning töötada välja eiramiste ja võetud meetmete kohta (k.a ametnikke puudutavate pettuse- ja korruptsioonijuhtumite puhul) ühtne ja terviklik andmebaas, mis annaks ametiasutustele ja kodanikele usaldusväärset, võrreldavat ja tsentraliseeritud teavet tõhusate parandusmeetmete elluviimiseks ning rikkumiste tegelikule, st mitte arvatavale raskusastmele, ja vastutavatele asjaosalistele objektiivse hinnangu andmiseks;

41.  täheldab, et soovitused (eelkõige pettustevastaste koordineerimistalituste, pettuseid käsitlevate ühiste eeskirjade, avalike hangete reformi, pettusena teatatud eeskirjade rikkumiste ning kontrolli- ja riskihindamise süsteemide kohta), mis komisjon andis liikmesriikidele 2012. aastal ja mille rakendamise kohta antakse aru komisjoni 2013. aasta aruandes, olid üldiselt asjakohased, ja peab kahetsusväärseks asjaolu, et mitmesuguseid probleeme ei käsitletud täiel määral; märgib näiteks, et kõik liikmesriigid ei käivitanud ettevalmistusi mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020 ja selle pettuse vältimise sätete rakendamiseks; kutsub liikmesriike üles järgima komisjoni 2012. aastal tehtud soovitusi ja tagama komisjoni 2011. ja 2013. aasta aruannetes neile suunatud soovituste igakülgse järgimise ja esitama põhjendatud selgitused juhtudel, kus nad ei saanud nimetatud soovitusi täita;

42.  tunnistab asjaolu, et muu kui pettusena toime pandud eeskirjade eiramised tulenevad sageli eeskirjade mittetundmisest, keerukatest nõuetest ja reguleerimisest; juhib tähelepanu sellele, et nii tulude kui ka tulude eeskirju puudutavate muudatuste, k.a. lihtsustamiseks mõeldud muudatuste vastuvõtmiseks vajavad eeskirjade korrektse rakendamise eest vastutavad ametiasutused aega; nõuab tungivalt, et liikmesriigid ja komisjon koordineeriksid sellega seoses paremini õigusraamistiku tõlgendamist ja selle ranget kohaldamist, võtaksid nii avaliku halduse kui ka sidusrühmade (sh kodanikuühiskonna organisatsioonide) haldussuutlikkuse tugevdamiseks sihipäraseid ja õigeaegseid meetmeid, mis hõlmavad suuniseid ja koolitust ning kvalifitseeritud ja asjatundlike töötajate töölevõtmise süsteemi loomist; kutsub ELi institutsioone ja liikmesriike üles viima läbi vahehindamist selle kohta, kas ühtekuuluvuspoliitika uue õigusraamistikuga ennetatakse jätkuvalt eeskirjade eiramist ja vähendatakse nende eiramise ohtu, ning hindama kehtivate eeskirjade suuremat regulatiivset lihtsustamist;

43.  on seisukohal, et liikmesriike, kes avastavad eeskirjade eiramised, sh pettusjuhtumid ise, ja annavad neist ise teada, tuleks toetada ja innustada aruandlus- ja juhtimissüsteeme veelgi paremaks muutma; väljendab muret selle pärast, et komisjon ei suuda kindlaks teha, kas teatavate liikmesriikide poolt avastatud eiramiste ja pettusjuhtumite väike arv ning eri aastatel teatatud juhtumite suuresti erinev arv tulenevad nende liikmesriikide kontrollisüsteemide ebatõhususest või mitte;

44.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et vaid üksikud liikmesriigid eraldavad asjakohaseid vahendeid pettusevastaseks võitluseks ning peab lubamatuks seda, et teatavad liikmesriigid kohaldavad pettusena toimuvate eeskirjade eiramiste puhul ainult parandusmeetmeid, mille korral võimalikke kuritegusid ei uurita ja vastutavaid isikuid ei karistata, mistõttu jäävad nii ELi kui ka maksumaksjate finantshuvid piisava kaitseta; märgib, et liikmesriikide esitatud statistika kuritegude ja nende tagajärgede kohta ei ole täielik, mistõttu on keeruline hinnata liikmesriikides läbiviidavate pettuse uurimiste ja süüdistuste esitamise menetluste tõhusust; on seetõttu seisukohal, et selliste otsuste tegemine, millega tagatakse kriminaalvastutus ELi tasandil, ja Euroopa Prokuratuuri kui niisuguste eiramiste uurimiste algatamise ja koordineerimise vahendi loomine, peaks aitama tõhusalt ära hoida ebaseaduslike tegude sooritamist ja nõuetekohasest menetlusest loobumist ELi finantshuve kahjustava korruptiivse või kriminaalse käitumise uurimisel ja selle eest karistamisel;

45.  on arvamusel, et korruptsiooni vastu on võimalik midagi tulemuslikult ette võtta, kui kriminaalõigusmeetmeid täiendatakse muude meetmetega, nagu läbipaistvuse ja aruandekohustuste suurendamine; nõuab seetõttu, et liikmesriigid näitaksid tõhusas korruptsioonivastases võitluses üles vankumatut poliitilist tahet nii riiklikul kui ka ELi tasandil, võttes vastu toimivad korruptsioonivastased õigusaktid ning jätkates ELi tasandi ettepanekute käsitlemist, ja kutsub kodanikke üles avaldama valitsustele mõjusat survet asjakohaste korruptsioonivastaste meetmete järjepidevaks rakendamiseks;

46.  tunneb heameelt 2014. aasta veebruaris avaldatud ELi korruptsioonivastast võitlust käsitleva esimese aruande üle, sest see on väärtuslik vahend korruptsioonivastase võitluse järelevalveks ja sellekohaste jõupingutuste hindamiseks, ning kordab, et eriti oluline on tõhustada olemasolevate parimate tavade vahetust, mida ka nimetatud aruandes rõhutati; tunneb samuti heameelt komisjoni teatise „Võitlus korruptsiooniga Euroopa Liidus” (COM(2011)0308) üle, milles uuritakse olemasolevate korruptsioonivastaste vahendite paremaks rakendamiseks vajalikke meetmeid ning tehakse ettepanekuid jõulisemate korruptsioonivastaste kaalutluste lisamise kohta mitmesugustesse sise- ja välispoliitika valdkondadesse; märgib siiski, kui oluline on laiendada korruptsioonivastast võitlust käsitleva aruande ulatust, et hõlmata piiriülene ja ELi tasandil toimuv korruptsioon ning hinnata ELi institutsioonide ausameelsuse parandamiseks võetud meetmeid, ja toonitab vajadust tervikliku ja sidusa korruptsioonivastase strateegia järele, mis kataks kõik ELi poliitikavaldkonnad ning milles käsitletaks muu hulgas ELi korruptsioonivastast võitlust käsitlevas esimeses aruandes tõstatatud probleeme; palub, et komisjon annaks parlamendile ja nõukogule aru selle kohta, kuidas ELi institutsioonid rakendavad oma korruptsioonivastast sisepoliitikat, sh ÜRO korruptsioonivastasest konventsioonist tulenevad kohustused;

47.  toonitab vajadust struktureeritud koordineerimise järele haldusasutuste ja pettusevastaste organite vahel, ja seda, kui oluline on liikmesriikide ning sama liikmesriigi eri haldusasutuste vaheline koordineerimine ja parimate tavade vahetus, et ühtlustada võimalikult suurel määral pettusevastase võitluse lähenemisviisi; palub komisjonil luua mehhanism teabevahetuseks riiklike pädevate asutuste vahel, et võimaldada kahte või enamat liikmesriiki hõlmavate tehingute raamatupidamisarvestuse võrdlevat hindamist, aitamaks tuvastada rahvusvahelist pettust uue mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020 raames eelkõige Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide (Euroopa Sotsiaalfond – ESF; Euroopa Regionaalarengu Fond – ERF; Ühtekuuluvusfond; Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond – EAFRD; Euroopa Merendus- ja Kalandusfond – EMKF) makrokategoorias, et tagada horisontaalne lähenemisviis Euroopa Liidu finantshuvide kaitsele;

48.  toonitab asjaolu, et petuskeemide avastamise seisukohalt on esmatähtis nõuetekohast kontrolli võimaldav suurem läbipaistvus; tuletab meelde, et eelmistel aastatel on Euroopa Parlament nõudnud, et komisjon võtaks meetmeid, et tagada kõigis liikmesriikides kõigi ELi rahaliste vahendite kasutajate üldine läbipaistvus, avaldades sellel eesmärgil komisjoni veebilehel kõigi ELi vahendite saajate loetelu rahaliste vahendite haldajast sõltumatult ja võttes aluseks kõikide liikmesriikide poolt vähemalt ühes liidu töökeeles esitatavad tüüpandmed; kutsub liikmesriike üles tegema komisjoniga koostööd ja esitama komisjonile täieliku ja usaldusväärse teabe liikmesriikide hallatavatest ELi rahalistest vahenditest toetuse saajate kohta; peab kahetsusväärseks asjaolu, et seda meedet ei ole veel võetud, ning palub komisjonil teha seda viivitamata; peab kahetsusväärseks asjaolu, et komisjon ei ole seda korduvat taotlust arvesse võtnud;

49.  kutsub komisjoni üles edendama nõuetekohast seadusandlust, mis käsitleb rikkumistest teatajate kaitset, teabele juurdepääsu ja lobitöö läbipaistvust, sest need on vajalikud kodanike järelevalveks valitsuste ja ELi institutsioonide üle ning viimaste tegutsemise allutamiseks üldsuse kontrollile, ja kasutama ELi vahendeid, et toetada selles valdkonnas toimivate sõltumatute organisatsioonide tööd ning muu hulgas toetada rahaliselt piiriülest uurivat ajakirjandust;

50.  innustab komisjoni ELi eelarve kuludega seotud järelevalverolli auditi, kontrollitegevuse, parandusmeetmete kavade ning maksetaotluste esitamisele eelnevate hoiatuskirjade kaudu veelgi tugevamaks muutma; kutsub liikmesriike ja nende ametiasutusi üles suurendama tehtavaid jõupingutusi ning realiseerima neile kättesaadava teabe parema kasutamisega oma potentsiaali vigade avastamiseks ja korrigeerimiseks enne komisjonilt rahastamise taotlemist; rõhutab sellega seoses, et ennetavad meetmed on ebaseaduslike kulude ennetamisel ja alusetult tehtud maksete sissenõudmiseks võetavate meetmete vajaduse vältimisel eriti väärtuslikud;

51.  tunneb heameelt riigihankedirektiivide ja kontsessioonilepingute sõlmimise direktiivi vastuvõtmise üle ning samuti selle üle, et kümme liikmesriiki on juba rakendanud riigihangete suhtes erimeetmeid või meetmepakette, et vähendada korruptsiooni ja suurendada läbipaistvust ning haldus-, kontrolli- ja auditisüsteemide tõhusust; palub komisjonil jätkata riigihanke-eeskirjade rakendamist, et anda liikmesriikidele suuniste, heade tavade jagamise ja koolituse abil vajalikku tuge; palub komisjonil teostada jätkuvalt ja erapooletult järelevalvet selle üle, kuidas liikmesriigid täidavad kehtivate direktiivide nõudeid ning algatada vajaduse korral rikkumismenetlusi;

52.  märgib, et riigihanke-eeskirjadest mittekinnipidamise tõttu toimunud eeskirjade eiramiste ja pettuste tase on endiselt kõrge; kutsub liikmesriike üles võtma siseriiklikku õigusesse kiiresti üle hiljuti vastu võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiivi 2014/24/EL riigihangete kohta(8), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiivi 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid(9) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiivi 2014/23/EL kontsessioonilepingute sõlmimise kohta(10), et vähendada veelgi eeskirjade eiramise ja pettuse ohtu;

53.  tunneb heameelt selle üle, et Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi haldamise eest vastutavate riiklike haldusorganite toetamiseks loodi haldussuutlikkuse suurendamise pädevuskeskus ja et viiakse ellu riigihangete tegevuskava, mille pädevuskeskus koostas koostöös komisjoni pädevate talitustega; nõuab aga, et komisjon annaks keskuse tegevuse seniste konkreetsete tulemuste ja eelnimetatud tegevuskava elluviimise kohta aru;

54.  nõuab tungivalt, et komisjon säilitaks oma range poliitika maksete katkestamise ja peatamise osas;

55.  tunneb heameelt selle üle, et on koostatud komisjoni pettusevastase võitluse strateegia elluviimise aruanne ja liikmesriikide korraldusasutustele anti suunised asjaomaste pettustevastaste sätete rakendamise kohta; nõuab aga, et komisjon võtaks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde puudutavates delegeeritud õigusaktides ja rakendusaktides vastu lihtsamad eeskirjad, mis soodustaksid tõhusat ja tulemuslikku rahakasutust, tagades samal ajal, et kõnealused delegeeritud õigusaktid ja rakendusaktid ei langeta pettusevastase võitluse taset;

56.  tunneb heameelt selle üle, et liikmesriikides on loodud pettustevastased koordineerimistalitused, nagu nõutakse uues OLAFi määruses (artikli 3 lõige 4), ja asjaolu üle, et Saksamaa kinnitas uuesti oma koostöökokkulepet OLAFiga; märgib, et pettustevastaste koordineerimistalituste eesmärk on hõlbustada tõhusat koostööd ja teabevahetust OLAFiga, ja nõuab, et liikmesriigid, kes ei ole veel pettustevastast koordineerimistalitust määranud, teeksid seda viivitamata; loodab, et pettustevastased koordineerimistalitused aitavad hõlbustada eiramistest teatamist ja soodustavad asjaomaste ELi õigusaktide tasakaalustatud tõlgendamist; tunneb sellegipoolest muret märkimisväärsete erisuste pärast, mis on juba tekkinud liikmesriikides asutatud eri pettustevastaste koordineerimistalituste vahel nende funktsioonide, ülesannete ja volituste ning neile eraldatud inimressursside osas; tunnistab, et pettustevastaste koordineerimistalituste mandaat, institutsiooniline raamistik ja ülesanded ei ole määruses (EL, EURATOM) nr 883/2013 üksikasjalikult kindlaks määratud, kuid on arvamusel, et sellised pettustevastased koordineerimistalitused, mis on oma toimimises sõltumatud ja millel on laiaulatuslikud volitused (k.a uurimispädevus), kujutavad endast võrdlusalust, millest peaksid lähtuma kõik liikmesriigid;

57.  võtab teadmiseks komisjoni aruanded programmi Herakles II tulemuste kohta; märgib, et 2013. aastal vähendati programmi Herakles II eelarvet 2012. aastaga võrreldes 14 miljoni euroni kulukohustuste assigneeringutes ja 9,9 miljoni euroni maksete assigneeringutes, mistõttu tekkisid raskused 2013. aastal ja eelnenud aastatel võetud rahaliste kohustuste täitmisel; täheldab rahuloluga, et programmi Herakles II tegevus äratab liikmesriikides üha suuremat huvi, mida tõestavad üha arvukamad projektikonkurssidele järgnevad avaldused; tunneb heameelt 2013. aastal saadud positiivsete tulemuste üle näiteks Saksamaal, Hispaanias ja Rumeenias, mille põhjuseks oli programmist rahastatud tehniliselt kõrgel tasemel ja riikidevahelise ühilduvusega tehnikaseadmete kasutuselevõtt;

58.  tunneb heameelt selle üle, et võeti vastu määrus, millega luuakse programm Herakles III ajavahemikuks 2014–2020, mis võimaldab suuremat maksimaalset kaasfinantseerimise protsendimäära – tehnilise abi toetuste puhul 80% abikõlblikest kuludest ning erandlike ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtumite puhul kuni 90%, samas kui programmi Herakles II otsuse raames oli maksimaalne kaasfinantseerimise määr 50%; märgib, et esimene projektikonkurss käivitati edukalt 2014. aastal; tunneb siiski muret selle pärast, et programmil on juba tekkinud probleemid täitmata kulukohustustega, mis võib kahjustada juba rahastatavaid ja tulevasi projekte; tuletab meelde tõhusate rahastamisvahendite, näiteks Perikles 2020 ja Herakles III tähtsust liidu finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse vastases võitluses;

59.  tunneb heameelt selle üle, et paljud ühised tollioperatsioonid, mille puhul OLAF ja liikmesriigid tegid kolmandate riikide eri teenistustega koostööd ja mida toetasid aktiivselt maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat, Europol ja Frontex, olid tulemuslikud, sest nende käigus konfiskeeriti muu hulgas 68 miljonit salasigaretti, 124 kg kokaiini ja 140 000 liitrit diislikütust;

60.  märgib, et OLAF esitas 2013. aastal asjaomastele ELi institutsioonidele, organitele, asutustele, ametitele ja riiklikele pädevatele asutustele 353 soovitust haldus-, distsiplinaar-, finants- ja kohtulike meetmete kohta, mida tuleks võtta, ja soovitas sisse nõuda umbes 402,8 miljonit eurot; tunneb muret selle pärast, et OLAFi kohtualastele soovitustele järgnenud süüdistuste esitamise määr ajavahemikus 2006–2013 oli kõigest 54%; tunneb muret, sest süüdistuste esitamise madal määr seab kahtluse alla OLAFi uurimiste tulemuste kvaliteedi ja kasutatavuse; palub komisjonil kiiresti parandada OLAFi tõhusust; on arvamusel, et järelevalvekomitee täieulatuslik ja nõuetekohane järelevalve OLAFi tegutsemise üle (käimasolevatesse uurimistesse sekkumata) on hädavajalik, ning nõuab seepärast tungivalt, et komisjon ja OLAF parandaksid praegust olukorda, kus järelevalvekomitee ei saa oma otstarvet täita; peab samuti kahetsusväärseks puudulikku teavet süüdimõistvate otsuste määra kohta juhtumites, mis puudutavad ELi eelarvega seotud õiguserikkumisi;

III.OLAFi juurdlused ja roll

61.  võtab teadmiseks, et OLAFi teatel sai see amet 2013. aastal suurima hulga seni registreeritud teavet ning väidab olevat andnud enneolematult palju soovitusi; juhib tähelepanu asjaolule, et saabunud teabe ja antud soovituste arvestamise metoodika on samuti muutunud; palub järelevalvekomiteel analüüsida nende andmete muutumise mõju ja OLAFI antud soovituste kvaliteeti;

62.  palub, et OLAFi järelevalvekomitee teavitaks parlamenti OLAFi uurimiste kestusest ja selle arvutamise meetodist, sest see muutus 2012. aastal; juhib tähelepanu asjaolule, et see muudatus võib kunstlikult vähendada uurimiste näivat kestust; palub järelevalvekomiteel analüüsida tähelepanelikult OLAFi antava teabe kvaliteeti, k.a institutsioonidele esitatavad aruanded;

63.  võtab teadmiseks OLAFi ja selle järelevalvekomitee uue töökorra ning nõuab nende kahe institutsioonide vaheliste järelejäänud probleemide kiiret lahendamist;

o
o   o

64.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa Liidu Kohtule, Euroopa Kontrollikojale, OLAFi järelevalvekomiteele ja OLAFile.

(1) ELT L 84, 20.3.2014, lk 6.
(2) ELT L 248, 18.9.2013, lk 1.
(3) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(4) ELT C 51E, 22.2.2013, lk 121.
(5) ELT C 161E, 31.5.2011, lk 62.
(6) EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1.
(7) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0338.
(8) ELT L 94, 28.3.2014, lk 65.
(9) ELT L 94, 28.3.2014, lk 243.
(10) ELT L 94, 28.3.2014, lk 1.


Montenegro 2014. aasta eduaruanne
PDF 153kWORD 73k
Euroopa Parlamendi 11. märtsi 2015. aasta resolutsioon Montenegro 2014. aasta eduaruande kohta (2014/2947(RSP))
P8_TA(2015)0063B8-0211/2015

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse 19. ja 20. juunil 2003 toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumise järeldusi ja selle lisa „Thessaloniki tegevuskava Lääne-Balkani riikide kohta seoses nende riikide Euroopaga integreerimise protsessiga”,

–  võttes arvesse 29. märtsil 2010 sõlmitud stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingut ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Montenegro Vabariigi vahel(1),

–  võttes arvesse 16. detsembril 2014. aastal toimunud ELi–Montenegro ühinemiskonverentsi,

–  võttes arvesse komisjoni 22. mai 2012. aasta aruannet Euroopa Parlamendile ja nõukogule Montenegro edusammude kohta reformide elluviimisel (COM(2012)0222) ja nõukogu 26. juuni 2012. aasta järeldusi, millega otsustati avada Montenegroga ühinemisläbirääkimised 29. juunil 2012,

–  võttes arvesse komisjoni 8. oktoobri 2014. aasta teatist „Laienemisstrateegia ja peamised ülesanded aastatel 2014–2015” (COM(2014)0700) ning selle juurde kuuluvat komisjoni talituste töödokumenti SWD(2014)0301 „Montenegro 2014. aasta eduaruanne”, samuti 19. augustil 2014 vastu võetud suunavat strateegiadokumenti aastateks 2014–2020,

–  võttes arvesse üldasjade nõukogu 16. detsembri 2014. aasta järeldusi laienemise ning stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu ja Montenegro parlamentaarse stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee 1. ja 2. detsembril 2014 toimunud üheksandal kohtumisel vastu võetud deklaratsiooni ja soovitusi,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Montenegro kohta,

–  võttes arvesse Charles Tannocki tööd väliskomisjoni alalise Montenegro küsimuste raportöörina,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et Montenegro on praegu oma piirkonna ainuke riik, kes ELiga peetavatel ühinemisläbirääkimistel avab ja ajutiselt suleb läbirääkimispeatükke, mis on hinnatav saavutus; arvestades, et juhtpositsioon peaks tõstma Montenegro vastutust ka piirkondlikes seostes ja ELi laienemisprotsessis üldiselt;

B.  arvestades, et iga kandidaatriiki hinnatakse saavutuste järgi ning riigi edasine edu sõltub oma reformistrateegiate ja tegevuskavade tulemuslikust rakendamisest;

C.  arvestades, et valitsuse ja opositsiooni püsiv dialoog ja konstruktiivne koostöö on oluline selleks, et edukalt valmistuda ELiga ühinemiseks ning kindlustada kodanike usaldus valimisprotsessi ja riigi institutsioonide vastu; arvestades, et ELiga ühinemise protsess peaks jääma Montenegro kõigi poliitiliste jõudude tähelepanu ja tegevuse keskmesse;

D.  arvestades, et Montenegro peaks veelgi jõulisemalt rajama ja kindlustama õigusriiki, kuna see on ELiga ühinemise ja ELi liikmesusega kaasnevate kohustuste võtmise peamine eeltingimus; arvestades, et korruptsioon on endiselt väga tõsine mureküsimus;

E.  arvestades, et kodanikuühiskonnal on reformi- ja ELiga ühinemise protsessis täita oluline osa;

F.  arvestades, et endiselt on probleeme sõna- ja meediavabaduse järgimisega; arvestades, et aruandeperioodil on olnud uusi meediavastase vägivalla juhtumeid, kuigi saadud teabe kohaselt on need vähenenud; arvestades, et pädevad ametiasutused peavad tõhustama nii vanade kui ka uute juhtumite uurimist ja süüdlaste vastutusele võtmist ning looma positiivse õhkkonna massiteabevahendite vabaks ja sõltumatuks toimimiseks;

1.  tunnustab Montenegro ühinemisläbirääkimistel tehtud edusamme, märkides, et seni on avatud kuusteist peatükki, nende hulgas 23. , 24. ja 31. peatükk, ning kaks peatükki (teadus ja teadusuuringud, haridus ja kultuur) on ajutiselt suletud;

2.  kutsub üles ühinemisläbirääkimisi hoogsalt jätkama, toetudes ellu viidud reformidele ja konkreetsetele tulemustele, mida on saavutatud eelkõige õigusriikluse, meediakeskkonna ja korruptsioonivastase võitluse vallas; väljendab rahulolu seoses sellega, et 16. detsembril 2014 võeti kooskõlas 23. peatüki tegevuskavaga vastu mitu õigusakti; on seisukohal, et läbirääkimiste ning strateegilise, normatiivse ja institutsioonilise raamistiku edendamisega peab kaasnema tegelik edasiminek riigis endas, kus rõhku tuleb panna asjaomaste tegevuskavade ja strateegiate ellurakendamisele;

3.  tunnustab läbirääkimisstruktuuride, sh õigusriigi küsimuste nõukogu jätkuvat tugevdamist; kutsub valitsust üles parandama institutsioonidevahelist kooskõlastamist ja laiendama ministeeriumidevahelisi konsultatsioone;

4.  rõhutab, et õigusriiklusega seotud reformid moodustavad Montenegro Euroopaga integreerimise protsessi tähtsaima osa ning on ühinemisläbirääkimiste üldise eduka kulgemise oluliseks tingimuseks; on seisukohal, et poliitiline tahe on püsivalt tähtis, et saavutada võitluses korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu sisulist edu ja seda kindlustada, kuna sellega pannakse proovile kohtusüsteemi sõltumatus, tõhusus ja professionaalsus;

5.  märgib, et tähtis on tagada reformiprotsessi kaasavus – kodanikuühiskonna aktiivne osalemine selles protsessis, et saavutada läbirääkimistel vajalikku edu; nõuab sellega seoses aktiivsemat parlamentaarset kontrolli;

6.  väljendab rahulolu selle üle, et vastu on võetud 2014. aasta tegevuskava parlamentaarse kontrolli tugevdamiseks ning et 2014. aasta detsembris võeti vastu parlamendi eetikakoodeks; rõhutab, et vaja on suurendada Montenegro parlamendi suutlikkust ja võtta järelmeetmeid lähtuvalt parlamendi 2013. aasta juulis vastu võetud tehnilisest raportist riiklike vahendite väidetava erakonnapoliitilistel eesmärkidel kasutamise kohta, ning rõhutab, et kohtulikud järelmeetmed on jäänud puudulikuks; kutsub Montenegro valitsust üles kaaluma parlamendi soovitusi ning parandama parlamendi juurdepääsu vajalikule teabele;

7.  märgib murega, et teravalt polariseerunud õhkkond Montenegros on viinud selleni, et tähtsaim opositsioonipartei boikoteerib parlamendi teatavaid istungeid, näiteks peaministri infotundi, ning see kahjustab institutsioonide demokraatlikku toimimist; kutsub seetõttu kõiki poliitilised jõude, nii koalitsiooni kui ka opositsiooni, üles keskenduma oma riigi ELiga ühinemise protsessile ning pidama, eriti parlamendis, pidevat dialoogi ja tegema konstruktiivset koostööd; rõhutab, et eduka praktilise töö ja institutsioonide tugevuse eeltingimuseks on tugev poliitiline tahe;

8.  kutsub Montenegro valitsust üles Euroopa standardeid ja parimaid tavasid järgides tulemuslikult rakendama OSCE/ODIHRi, Veneetsia komisjoni ja riikide korruptsioonivastase ühenduse (GRECO) soovitusi valimiskorra kohta, sealhulgas soovitusi, mis käsitlevad sõltumatu kandidaadina valimistel kandideerimise õigust, proportsionaalset riiklikku rahastamist, et toetada võrdeid tingimusi kõigi kandidaatide jaoks, ja erakondade rahastamise auditeerimist; märgib, et kohalikke valimisi tumestasid väidetavad valimiskorra rikkumised; rõhutab, et neid tuleb uurida ja vajaduse korral peaksid pädevad asutused esitama süüdistused;

9.  rõhutab, et oluline on riigi ja erakonna asjad selgelt lahus hoida; tunnustab 2014. aasta detsembris vastu võetud uut erakondade rahastamise seadust ning kutsub kõiki erakondi üles seda tulemuslikult rakendama, mis peaks aitama tunduvalt vähendada riigi vahendite kuritarvitamist; peab kahetsusväärseks asjaolu, et selles õigusaktis on olulisi osi, mis võeti vastu ilma erakondadeülest konsensust saavutamata;

10.  peab õigeks, et Euroopa Komisjon pöörab ühinemisprotsessis rohkem tähelepanu avaliku halduse reformile; on rahul, et selles valdkonnas tehakse edusamme, kuid märgib, et seadusandluse ja kohaliku halduse kvaliteedi parandamiseks saab rakendada uusi, täiendavaid meetmeid; jagab muret avaliku halduse politiseerimise pärast; nõuab edenemist kesk- ja kohaliku tasandi haldusasutuste läbipaistvuse, tõhususe ja vastutuse suurendamisel ning nende tegevuse kooskõla parandamist, samuti kohalike omavalitsuste tegevuse koordineerituse suurendamist eelkõige sellistes valdkondades nagu investeeringud, projektide kavandamine ja rakendamine; peab oluliseks, et asutaks kõrvaldama puudusi sellistes valdkondades nagu töölevõtmise, töölt vabastamise ja hindamise kriteeriumid, tulemuslikkuse hindamisest hoidumine ning vähene haldus-, kontrolli- ja järelevalvesuutlikkus;

11.  soovitab teha täiendavaid jõupingutusi ombudsmani institutsiooni suutlikkuse tugevdamiseks seoses diskrimineerimisvastaste juhtumitega;

12.  hindab positiivselt uut kohtureformi strateegiat aastateks 2014–2018 ning märgib rahuloluga, et reformi tegevuskava on üldiselt rakendatud õigeaegselt ja ametisse on valitud uus riigi peaprokurör; tunnustab uusi õigusmeetmed, mille eesmärk on suurendada läbipaistvust prokuröride valimisel; märgib, et edasiminek kohtureformi teostamisel hõlbustas 2014. aasta detsembris valitsustevahelisel konverentsil nelja täiendava peatüki avamist; kutsub üles jätkama jõupingutusi, et kontrollida ja veelgi vähendada kohtuasjade kuhjumist ja kohtumenetluste kestust ning parandada konstitutsioonikohtu töö tõhusust;

13.  tunneb heameelt edusammude üle, mida Montenegro on teinud seoses kohtusüsteemi sõltumatuse ja suurema tõhususe tagamiseks ette võetud reformide rakendamisel; on endiselt tõsiselt mures kohtute sõltumatuse lubamatu mõjutamise pärast, eelkõige seoses kohtunike ja prokuröride töölevõtmise ja edutamisega; rõhutab, et tingimata ja kiiresti on vaja parandada ametisse nimetamise ja edutamise valikukriteeriume ning distsiplinaarmenetlustes kindlamalt järgida seaduslikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtet; nõuab kohtunike ja prokuröride töölevõtmise, edutamise ja distsiplinaarsüsteemi põhjalikku reformimist; märgib, et osa nimetatud probleemidest tuleb lahendada kohtusüsteemi korraldust käsitlevate õigusaktide paketi kaudu;

14.  tunneb muret konstitutsioonikohtu otsust ootavate kohtuasjade kuhjumise üle, eriti selliste asjade venimise üle, mis on seotud võimaliku süstemaatilise inimõiguste rikkumisega, näiteks algatus uurida väärteoseaduse vastavust põhiseadusele;

15.  on mures, et tõsiseid pingutusi ei ole tehtud selleks, et sõjakuritegude toimepanijad ei jääks karistamata; kutsub pädevaid ametiasutusi üles menetlema sõjakuritegude juhtumeid tähtaegselt ka kõige kõrgemal tasemel; nõuab, et pädevad asutused tegeleksid tulemuslikult sõjakuritegude uurimise, nende eest süüdistuse esitamise, nende kohtuliku arutamise ja süüdlaste karistamisega vastavalt rahvusvahelistele normidele ja tagaksid kohtuotsuste täideviimise ning õiguskaitse ja hüvitiste kättesaadavuse kuritegude ohvritele;

16.  on mures selle pärast, et kuigi rahvusvahelised rahastajad on Montenegro ametivõimudele korruptsiooni vastu võitlemiseks eraldanud märkimisväärseid rahalisi vahendeid, on selles võitluses saavutatud üksnes piiratud edu ning see ohustab jätkuvalt demokraatlike institutsioonide nõuetekohast toimimist ja stabiilsust, samuti õigusriiklust ja majanduse arengut; nõuab, et korruptsiooni- ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse strateegia rakendamise riiklik komisjon kui peamine korruptsioonivastase tegevuse koordineerimise üksus tegutseks aktiivsemalt ja algatuslikumalt; rõhutab, et tingimata ja kiiresti on vaja suurendada valitsuse, avaliku elu ja kodanikuühiskonna kõigi sektorite aktiivset osalust ja tulemuslikku koostööd, et korruptsiooni tõkestada, õigusraamistikku tugevdada ja rikkumisest teatajaid kaitsta;

17.  nõuab, et ametivõimud suurendaksid prokuröride, kohtunike, politsei ja teiste õiguskaitseasutuste suutlikkust ning aitaksid saavutada paremaid tulemusi korruptsioonijuhtumite uurimises, süüdistuste esitamisel ja süüdimõistvate kohtuotsuste langetamisel, nii et see hõlmaks kõigil tasanditel, sealhulgas kõrgemal tasandil aset leidnud korruptsioonijuhtumeid; tunnustab korruptsioonivastaste õigusaktide, eelkõige lobitöö seaduse, üldise haldusmenetluse seaduse ja riigihangete seaduse vastuvõtmist, samuti huvide konflikti ärahoidmist käsitlevate seadusemuudatuste vastuvõtmist; nõuab nimetatud õigusaktide tulemuslikku rakendamist, mis aitaks tihendada õiguskaitseasutuste koostööd ning parandada huvide konfliktide tuvastamise ja vara deklareerimise kontrollisüsteemi; kutsub Euroopa Komisjoni üles nende õigusaktide rakendamist tähelepanelikult jälgima; peab oluliseks institutsioonide tugevdamist, et need saaksid võtta aktiivsema ja algatuslikuma hoiaku võitluses korruptsiooni vastu ning et selles tegevuses saaks täiel määral osaleda uus parlamendikomisjon, mille ülesanne on teostada järelevalvet korruptsioonivastase võitluse ameti töö üle, kusjuures nimetatud ametile tuleks ette näha piisavad vahendid; rõhutab, et kohtusüsteemi puudujäägid sõltumatuse ja vastutuse osas on endiselt väga murettekitavad ja takistavad korruptsioonivastast võitlust;

18.  kutsub ka kohtuasutusi üles tegutsema korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevusega seotud asjade käsitlemisel läbipaistvamalt, eriti mis puudutab sellistesse kuritegudesse segatud äriühingute, üksikisikute ja ametnike nimede avaldamist kohtuotsustes;

19.  märgib, et sagedased seadusemuudatused võivad takistada tõhusat võitlust organiseeritud kuritegevuse vastu; nõuab pädevate asutuste suutlikkuse suurendamist, eriti selleks, et viia läbi keerukaid uurimisi ja tegeleda raskete juhtumitega; väljendab heameelt kriminaalseadustiku muudatuste üle, et tõkestada ja jälgida radikaliseerumist ja religioosset äärmuslust; kiidab heaks uue kriminaalseaduse, mis kuulutab välisvõitlejad, sh džihaadi võitlejad kurjategijateks; kutsub pädevaid asutusi üles asjaomaseid seadusesätteid tõhusalt rakendama, et hoida ära ja jälgida võimalikku ohtu Montenegro kodanike julgeolekule; rõhutab, et on oluline võidelda igasuguse äärmusluse vastu;

20.  väljendab heameelt Montenegro ja Europoli vahelise strateegilist ja operatiivkoostööd käsitleva lepingu allkirjastamise üle, Eurojustiga kavandatava lepingu sõlmimise läbirääkimiste edenemise üle ja asjaolu üle, et Montenegro institutsioonid saavutasid vaatlejastaatuse asjaomastes Euroopa õigusalase koostöö võrgustikes; julgustab tegema asjaomaste Euroopa õigusasutustega tihedat koostööd, kaasa arvatud inimkaubanduse küsimuses;

21.  märgib, et viimasel ajal on tehtud jõupingutusi kodanikuühiskonna organisatsioonidega konsulteerimise mehhanismide parandamiseks, et kaasavas protsessis saavutada poliitikakujundamise ja õigusloome suurem läbipaistvus; peab tervitatavaks avalikke arutelusid 23. ja 24. peatükiga seotud tegevuskavade läbivaatamise küsimustes; kutsub pädevaid asutusi üles arendama edasi kodanikuühiskonna organisatsioonide jätkusuutlikku riiklikku rahastamist ja asjakohast institutsioonilist raamistikku; väljendab heameelt selle üle, et valitsus on nimetanud vabaühenduste arendamisega tegeleva uue nõukogu; kutsub pädevaid asutusi üles kohandama õigusraamistikku ja - tavasid, et kaitsta kodanikuühiskonna aktiviste rünnakute ja vihavaenu eest, mida teadaolevalt propageeritakse mõnes ajalehes, ning luua õhustik, milles aktivistid saaksid hirmu ja survestamiseta tegutseda;

22.  rõhutab veel kord sõnavabaduse tähtsust Euroopa Liidu ühe alusväärtusena; peab hädavajalikuks, et ajakirjanikel oleks täielik sõltumatus; on väga mures Montenegro ajakirjandusvabaduse olukorra halvenemise pärast ning meediatöötajate madalate kutse- ja eetikanormide pärast; mõistab karmilt hukka asjaolu, et ajakirjanike ja meedia omandi vastu suunatud intsidendid jätkuvad; võtab teatavaks, et Montenegro valitsus on moodustanud komisjoni ajakirjanike vastaste rünnakute uurimiseks; nõuab tungivalt, et pädevad asutused selle komisjoni soovitusi rakendaksid ning et süütegude toimepanijaid järjekindlalt kohtu alla antaks ja süüdi mõistetaks; on seisukohal, et sõltumatu avalik meedia koos sõltumatute toimetajatega ning stabiilse ja jätkusuutliku rahastamisega on demokraatlike normide süvendamiseks hädavajalik; rõhutab, et kõikidel poliitikas ja meedias osalejatel on vastutus eriarvamuste suhtes salliva õhkkonna loomisel; rõhutab, et meediavabadust toetavad avalikud seisukohavõtud aitavad kaasa ajakirjanikke austava ja kaitsva õhkkonna loomisele; tervitab meedia esindajate kokkulepet, mille kohaselt meedia eneseregulatsiooni parandamise esimese sammuna vaadatakse üle kutsealane eetikakoodeks; peab vajalikuks, et võetaks vastu selge õigusraamistik, millega kehtestataks reeglid meediaomandi ja meedia rahastamise kohta;

23.  on seisukohal, et totalitaristliku mineviku läbipaistev käsitlemine, kaasa arvatud salateenistuse arhiivide avamine, on samm edasi suurema demokraatia, vastutuse ja institutsioonide tugevuse suunas;

24.  peab kiiduväärseks asjaolu, et diskrimineerimisvastane seadus on viidud peaaegu täielikult kooskõlla ELi õigustikuga; kutsub ametivõime üles kõrvaldama veel esinevaid puudujääke rassilise diskrimineerimise vastastes meetmetes ja karistussätetes; palub, et ametivõimud kindlustaksid diskrimineerimisvastase nõukogu vajalike rahaliste ja haldusressurssidega; tunnistades, et roma elanikkonna sotsiaalse kaasamise ja hariduse osas on tehtud edusamme, on siiski mures roma õpilaste väikese osakaalu pärast kogu õpilaskonnas ning nende kõrge väljalangemismäära pärast; nõuab, et toetataks jõulisemalt algatusi roma elanikkonna kindlustamiseks eluaseme, tervishoiu, hariduse ja tööga, roma naiste õiguste suurendamiseks ning hariduse andmiseks roma tütarlastele ja naistele; tunnustab pädevate asutuste pingutusi kaitsta lesbide, geide, biseksuaalide, trans- ja intersooliste inimeste õigusi teise geiparaadi ajal, mis kulges ilma vahejuhtumiteta; on siiski mures, et rünnakud LGBTI kogukonna liikmetele ja aktivistidele jätkuvad; nõuab, et nii poliitikud kui ka kodanikuühiskonna aktivistid võitleksid seksuaalvähemuste vastase laialdase vaenulikkuse ja vägivallaga, eelkõige püüaksid harida ja teavitada avalikkust, et aidata kaasa hoiakute muutumisele, ning võimaldaksid politseinikele, prokuröridele ja kohtunikele koolitust;

25.  väljendab rahulolu puudega inimeste õigusi reguleeriva õigusraamistiku parandamise üle; märgib, et tegevust õigusnormide liidu õigustikuga vastavusse viimiseks on vaja jätkata; nõuab, et valitsus kiirendaks samme, millega parandada puudega inimeste juurdepääsuvõimalusi hoonetele, ning peab kahetsusväärseks, et enamik riigiasutusi ja kohalikke asutusi, kaasa arvatud mõned tähtsaimad hooned (nt parlament ja kohus) ei ole puuetega inimestele ikka veel ligipääsetavad; on endiselt mures selle pärast, et puudega üliõpilaste haridussüsteemist väljalangemise määr pärast põhikooli ja keskkooli on kõrge; rõhutab, et tähtis on tagada puudega inimeste ametialase rehabilitatsiooni ja tööhõive fondi ja selle kulude piisav läbipaistvus;

26.  rõhutab, et on vaja jätkuvalt tugevdada lastega seotud seaduste ja poliitika elluviimist ja nende jälgimist ning tagada selleks piisavad vahendid; nõuab, et parandataks kõikide laste hariduse kvaliteeti ning püütaks rohkem toetada vähemkaitstud lapsi; rõhutab, kui tähtis on laiendada alaealiste asjades õigusemõistmise alast reformi ka haldus-, tsiviil- ja kriminaalmenetlustesse kaasatud lastele, et edendada õiguskaitse ulatuslikumat kättesaadavust;

27.  peab murettekitavaks, et saavutused naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse ning poliitikas ja tööturul esindatuse suurendamisel, aga ka võitluses koduvägivalla vastu on tagasihoidlikud; nõuab seda arvesse võttes kiiremaid edusamme seoses naiste õiguste, soolise võrdõiguslikkuse ning naiste esindatusega poliitikas ja tööturul, aga ka võitluses koduvägivalla vastu; nõuab sellega seoses parlamendi suuremat osalust, struktureeritumat koostööd kodanikuühiskonnaga ja institutsioonilise suutlikkuse suurendamist, sealhulgas sotsiaalteenistuste ja õiguskaitseasutuste paremat koostööd; nõuab, et kõigi meetmete puhul keskendutaks ohvrite õigustele ning nõuetekohase hoolikusega tegeletaks koduvägivalla juhtumite ärahoidmise, uurimise ja süüdlaste karistamisega ning tekitatud kahju korvamisega;

28.  kiidab heaks Montenegro poliitilised meetmed, mille eesmärk on luua sallivuse ja kõikide rahvusvähemuste kaasatuse õhkkond; soovitab tungivalt Montenegro ametiasutustel kaitsta veelgi enam Kotori lahe piirkonna paljurahvuselist identiteeti ning tugevdada kultuuri- ja majanduskoostööd naabruses asuvate ELi liikmesriikidega;

29.  väljendab rahulolu selle üle, et mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadus on jätkuvalt tagatud ja seda järgitakse; märgib, et Serbia õigeusu kiriku ja Montenegro õigeusu kiriku suhted on endiselt pingestatud, eriti omandiküsimustes; nõuab, et usukogukondade õigusliku seisundi kohta võetaks vastu uus seadus;

30.  julgustab valitsust viima ellu jätkusuutlikke majandusreforme, sealhulgas õigussätteid konkurentsivastaste mehhanismide kohta, edendama konkurentsivõimet ja likvideerima struktuurilisi puudusi, lahendama suure mitteametliku sektori probleem ja parandama üldist ettevõtluskeskkonda; nõuab sotsiaaldialoogi tugevdamist mitmesuguste partnerite vahel; nõuab lisaks, et tugevdataks võimekust, sealhulgas kaasamisega avalikesse konsultatsioonidesse, ning formuleeritaks ja kooskõlastataks majanduspoliitikat, ka piirkondadevahelise ebavõrdsuse vähendamiseks; rõhutab, et on vaja tõhusalt võidelda maksudest kõrvalehoidumise vastu; on mures, et õigus- ja kohtusüsteemi ebakindlus, mis hõlmab ka litsentsimist, maksude haldamist ja lepingute täitmist, võib kaasa tuua riske majanduses osalejatele ning kahjustada Montenegro suutlikkust välisinvesteeringuid ligi tõmmata; rõhutab, et on vaja kiiresti lahendada ärivaidlused välisinvestoritega, kes on Montenegro majanduse jaoks üliolulised; jagab muret selle pärast, et olukord tööturul ei ole märgatavalt paranenud ning noorte töötuse ja pikaajalise tööpuuduse tase on jätkuvalt kõrge, ning nõuab seetõttu aktiivseid tööturumeetmeid;

31.  märgib, et tööturu osapoolte vaheline dialoog on endiselt ebapiisav ning nõuab uute ametiühingute asutajate õiguste täiendavat tugevdamist; peab tervitatavaks tööõiguse muudatusi töötajate õiguste reguleerimiseks pankroti korral; julgustab valitsust kiirendama tööd oma esimese tööhõive- ja sotsiaalreformi programmi vallas, et teha kindlaks Montenegro põhiprobleemid tööhõivepoliitika ja sotsiaalse kaasatuse ning vaesuse vähendamise valdkonnas ning tegeleda nendega;

32.  tunnustab Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” rakendamist ning Montenegro ühinemist ELi ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programmiga (COSME); nõuab VKEdele suunatud avaliku sektori toetuskavade kiiremat elluviimist, kuna VKEd on üks peamisi majandusarengut edendavaid jõudusid;

33.  on endiselt väga mures Montenegro suurima tööstusettevõtte, alumiiniumitehase KAP pankrotimenetluse lõpplahenduse viibimise pärast, millega rikutakse riigi kohustusi tulenevalt stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingust; nõuab tungivalt, et valitsus ja asjaomased pooled saavutaksid KAPi küsimuses jätkusuutliku lahenduse, mis oleks kooskõlas stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu riigiabi eeskirjadega ning juhinduks läbipaistvusest ja õigusriigi põhimõtetest;

34.  peab kahetsusväärseks, et Montenegro on eiranud Küprose kohtu määrust, mis puudutab KAPi müüki, ja kutsub Montenegrot üles tunnustama ELi liikmesriikide õigusasutuste asjakohaseid otsuseid;

35.  julgustab Montenegrot keskkonnakaitse ja kliimamuutuste valdkonnas jätkuvalt edasi liikuma, parandades haldussuutlikkust, töötades välja säästva energiapoliitika ja keskkonnahoidliku majandusmudeli, mis edendaks investeeringuid, et tagada kooskõla liidu keskkonna- ja kliimaalase õigustikuga; tuletab meelde vajadust koostada riiklik energiastrateegia, milles võetakse arvesse paljusid erinevaid taastuvaid energiaallikaid, ning vajadust austada ka looduspärandit ning kaitsealuseid ja rahvusvaheliselt tunnustatud piirkondi; nõuab kiiremas korras konsultatsioone piiriüleste projektide asjus;

36.  nõuab rannikuäärse turismi pikaajalist planeerimist ja tugevate mehhanismide loomist, et vältida keskkonna hävitamist ja korruptsiooni ruumilise planeerimise ja ehitamise valdkonnas;

37.  tunnustab Montenegro aktiivset osalust ja konstruktiivset rolli piirkondlikus ja rahvusvahelises koostöös ning piirkondlikus leppimisprotsessis; õnnitleb valitsust täieliku kooskõla saavutamise puhul ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga ning julgustab ametiasutusi hoidma riigi välispoliitilist positsiooni ELi omaga kooskõlas, eelkõige arvestades praegust rahvusvahelist terroriohtu; avaldab tunnustust Montenegro valitsusele, kes oli Lääne-Balkanil ainsa ELi kandidaatriigina – koos Albaaniaga – täielikult nõus ELi seisukohtade ja otsustega Ukraina sündmuste osas; kutsub Montenegro ametiasutusi üles tõhustama koostööd rahvusvaheliste poliitiliste ja majanduspartneritega, et tugevdada riigi vastupanuvõimet välisele survele ning riigi ja piirkonna destabiliseerimise katsetele; kiidab heaks riigi osalemise ELi, NATO ja ÜRO tsiviil- ja sõjalistes missioonides;

38.  kutsub kõiki NATO liikmesriike ja eelkõige NATOsse kuuluvaid ELi liikmesriike üles aktiivselt toetama Montenegro ühinemist NATOga, et suurendada julgeolekut Aadria mere piirkonnas, kus kõik teised riigid on juba NATO liikmed, ning seega tugevdada piirkonna julgeolekut;

39.  julgustab Montenegrot tegelema oma naaberriikidega lahendamata kahepoolsete küsimustega ühinemisprotsessi võimalikult varases etapis, konstruktiivselt ja heanaaberlikult; rõhutab veel kord, et on vaja kiiresti korraldada seni lahendamata riigipiiride demarkatsiooni ja õigusjärgluse küsimused Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina, Serbia ja Kosovoga; õhutab Montenegrot tegema naaberriikidega veelgi rohkem koostööd, jagades nendega ühinemisläbirääkimiste kogemusi; väljendab heameelt Montenegro vaatlejastaatuse üle energiaharta lepinguga seoses;

40.  nõuab tungivalt, et Horvaatiaga lahendataks piiriküsimus vastastikusel kokkuleppel ja viivitamata, ning juhul, kui ühise lahenduse leidmine osutub võimatuks, nõuab vaidluse lahendamist Haagis asuvas Rahvusvahelises Kohtus kooskõlas rahvusvahelise õiguse normide ja põhimõtetega;

41.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Montenegro valitsusele ja parlamendile.

(1) ELT L 108, 29.4.2010, lk 3.


Endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi 2014. aasta eduaruanne
PDF 155kWORD 76k
Euroopa Parlamendi 11. märtsi 2015. aasta resolutsioon Jugoslaavia Makedoonia vabariigi 2014. aasta eduaruande kohta (2014/2948(RSP))
P8_TA(2015)0064B8-0212/2015

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 16. detsembri 2005. aasta otsust anda endisele Jugoslaavia Makedoonia vabariigile ELiga ühinemiseks kandidaatriigi staatus ja võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 17. detsembri 2013. aasta järeldusi; võttes arvesse Euroopa Liidu Nõukogu 16. detsembri 2014. aasta järeldusi,

–  võttes arvesse 19.–20. juunil 2003. aastal Thessaloníkis toimunud Euroopa Ülemkogu eesistujariigi järeldusi Lääne-Balkani riikide liiduga ühinemise väljavaadete kohta,

–  võttes arvesse 23. juulil 2014. aastal toimunud endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi ja ELi stabiliseerimis- ja assotsiatsiooninõukogu üheteistkümnendat istungit,

–  võttes arvesse komisjoni eduaruannet (SWD(2014)0303) ja 8. oktoobri 2014. aasta teatist „Laienemisstrateegia ja peamised ülesanded aastatel 2014–2015” (COM(2014)0700), samuti 19. augustil 2014. aastal vastu võetud soovituslikku strateegiadokumenti (2014–2020),

–  võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone 817 (1993) ja 845 (1993);

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Kohtu otsust 13. septembri 1995. aasta ajutise kokkuleppe kohaldamise kohta,

–  võttes arvesse Veneetsia komisjoni 10.–11. oktoobri 2014. aasta arvamust riigi põhiseaduse seitsme muudatuse kohta,

–  võttes arvesse OSCE/ODIHRi rahvusvahelise valimisvaatlusmissiooni tulemusi seoses presidendi- ja ennetähtaegsete parlamendivalimistega,

–  võttes arvesse ELi ja endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi parlamentaarse ühiskomisjoni 26.–27. novembril 2014. aastal toimunud istungi soovitusi,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone,

–  võttes arvesse Ivo Vajgli kui väliskomisjoni endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi alalise raportööri tööd,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik on olnud ELi kandidaat üheksa aastat ja on oma seaduste liidu õigustikuga kooskõlastamisel kõige kaugemale jõudnud;

B.  arvestades, et komisjon esitas nõukogule juba kuuendat korda järjest soovituse läbirääkimisi alustada; arvestades, et riik on valmis ELiga läbirääkimisi pidama; arvestades, et parlament on viimased kaheksa aastat pidevalt nõudnud asjaomase riigiga ühinemisläbirääkimiste alustamist, ning arvestades, et edasine viivitamine läbirääkimiste alustamisega võib avaldada negatiivset mõju riigi reformiprotsessidele ja ELi usaldusväärsusele piirkonnas;

C.  arvestades, et lahendamata nimevaidluse tõttu Kreekaga tõkestab nõukogu endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi edasiminekut ühinemisprotsessi järgmisse faasi; arvestades, et kahepoolsed küsimused ei tohiks takistada ühinemisläbirääkimisi Euroopa Liiduga; arvestades, et seisak ELiga integreerumise protsessis võib suurendada piirkondliku stabiilsuse säilitamise kulusid, mõjutada liidu usaldusväärsust ning viia demokraatia vähenemiseni endises Jugoslaavia Makedoonia vabariigis;

D.  arvestades, et see järjekordne viivitus süvendab veelgi Makedoonia avalikkuse nördimust selle üle, et integratsiooniprotsess ELiga on seiskunud, ning võib teravdada siseriiklikke probleeme ja pingeid;

E.  arvestades, et iga (potentsiaalset) kandidaatriiki hinnatakse tema enda saavutuste põhjal ning ühinemise ajakava määrab vajalike reformide kiirus ja kvaliteet;

F.  arvestades, et kahepoolsete küsimustega tuleks tegeleda võimalikult varakult ja konstruktiivselt, võttes arvesse ÜRO ja ELi põhimõtteid ja väärtusi;

G.  võttes arvesse, et valitsuse ja opositsiooni konstruktiivse ja kaasava dialoogi puudumine ja opositsiooni valimistejärgne boikott on takistanud parlamendi tööd; arvestades, et valitsus ja opositsioon peavad ühiselt tagama jätkusuutliku poliitilise koostöö, mis on riigi demokraatlikuks arenguks ning Euroopa tegevuskava jätkamiseks hädavajalik; arvestades, et valimisi kajastati meedias erapoolikult ning riigi ja erakondade tegevus ei olnud piisavalt eraldatud;

H.  arvestades, et parlamentaarse ühiskomisjoni 12. istungil ei suudetud vastu võtta ühissoovitusi; arvestades, et täielikult toimiv parlamentaarne ühiskomisjon on ühinemisprotsessi üle järelevalve tagamisel keskse tähtsusega;

I.  arvestades, et õigusriigi põhimõte, meediavabadus, piirkondlik koostöö ja heanaaberlikud suhted on ELi laienemisprotsessis ülimalt tähtsad;

J.  arvestades, et korruptsioon ja organiseeritud kuritegevus on endiselt tõsised probleemid; arvestades, et sõnavabadus ja meedia sõltumatus on jätkuvalt ohus;

1.  palub üheksandat korda, et nõukogu määraks viivitamata kuupäeva, mil alustatakse ühinemisläbirääkimisi, et hoogu mitte kaotada ning kiirendada ELi õigustikuga seotud reforme ja tugevdada demokratiseerimisprotsessi; kordab oma seisukohta, et nimeküsimus, mis on kahepoolne küsimus, ei tohi ühinemisläbirääkimiste alustamist takistada, kuid see tuleks lahendada enne ühinemisprotsessi lõppu; toetab komisjoni seisukohta, et poolte suutmatus peaaegu 20 aastat kestnud vahendatud läbirääkimiste järel kompromissile jõuda mõjutab otseselt ja negatiivselt endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi ja selle elanike Euroopa-suunalisi püüdlusi; kutsub mõlemaid valitsusi üles astuma konkreetseid samme, et leida mõlemale poolele vastuvõetav lahendus; kordab, kui oluline ja vajalik on konstruktiivne lähenemine nendele kahepoolsetele probleemidele naaberriikidega;

2.  tuletab meelde liikmesriikide lubadust seda teemat 2015. aastal uuesti käsitleda, et alustada ühinemisläbirääkimisi; on seisukohal, et ELi läbirääkimiste alustamine võib kahepoolsete vaidluste lahendamisele ainult soodsalt mõjuda ja ühtlasi ajendab see edasisi ülivajalikke reforme, eelkõige seoses õigusriigi, kohtusüsteemi sõltumatuse ja korruptsioonivastase võitlusega; rõhutab, et ühinemisläbirääkimiste alustamisega viivitamine põhjustab riigile ja piirkondlikule stabiilsusele aina suuremat ja ennustamatut kahju; rõhutab, et praeguse olukorra jätkumine kahandab ELi laienemispoliitika usaldusväärsust ja tulemuslikkust ning tema positsiooni piirkonnas;

3.  kordab oma seisukohta, et kahepoolseid küsimusi ei tohiks kasutada ühinemisprotsessi takistamiseks; on seisukohal, et need ei tohiks olla takistuseks ühinemisläbirääkimiste ametlikule avamisele, vaid nendega tuleks tegeleda ühinemisprotsessi võimalikult varajases etapis; tunneb muret selle pärast, et üks pool ei ole järginud Rahvusvahelise Kohtu 5. detsembri 2011. aasta otsust 1995. aasta septembri ajutise kokkuleppe kohaldamise kohta; palub Kreekal kinnitada oma 2003. aasta Thessaloníki tegevuskavas antud lubadust ja luua positiivne õhkkond kahepoolsete lahkarvamuste lahendamiseks Euroopa väärtuste ja põhimõtete vaimus; nõuab suuremat edasiminekut, sh valitsustevahelistes kontaktides ja kahepoolsetes suhetes Bulgaariaga, et läbi rääkida heanaaberlike suhete alase lepingu üle, milles käsitletaks ühiseid probleeme; väljendab veel kord muret selle pärast, et vaidlustes naaberriikidega kasutatakse ajaloolisi argumente, ja peab tervitatavaks kõiki pingutusi ühiste ajalooliste sündmuste tähistamiseks koos ELi liikmetest naaberriikidega; leiab, et see võiks aidata edendada paremat ajaloo mõistmist ja heanaaberlikke suhteid;

4.  nõuab ELi aktiivsemat osalemist nimeküsimuse lahendamises ja toetab ELi poliitiliste liidrite ennetavat suhtumist; palub uuel komisjoni asepresidendil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal välja töötada uued algatused, et pääseda välja ummikseisust ning otsida koostöös ÜRO eriesindajaga vastastikku sobiv lahendus; kutsub nõukogu üles korraldama 2015. aasta esimesel poolel põhjalikku arutelu Makedoonia ELiga ühinemise väljavaadete üle; toonitab, et kõiki praegusi ja potentsiaalseid kandidaatriike tuleks ühinemisprotsessis kohelda vastavalt nende endi saavutustele; on veendunud, et kõrgetasemelise ühinemisdialoogi jätkamine komisjoniga tooks reformiprotsessi täiendavat kvaliteeti;

5.  kutsub üles kõiki NATO liikmeid ja eelkõige kõiki NATOsse kuuluvaid ELi liikmesriike toetama aktiivselt endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi ühinemist NATOga, et saavutada Kagu-Euroopas suurem turvalisus ja poliitiline stabiilsus;

6.  soosib ajaloo, kultuuri, hariduse ja Euroopa väärtuste edendamise alast piiriülest koostööd, mis toetab jõupingutusi demokraatlike muutuste suunas; kutsub endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi naabruses asuvaid ELi liikmesriike sellega seoses üles toetama heanaaberlike suhete vaimus valmisolekut teha demokraatlikke muudatusi, mis tähendab ka läbirääkimiste protsessi avamise toetamist;

7.  ergutab riiki jätkama püüdlusi luua koos naaberriikidega ühiseid ajaloo ja hariduse eksperdikomisjone, et edendada objektiivset ajaloo tõlgendamist, tugevdada teaduskoostööd ja aidata tekitada noorte seas positiivset suhtumist naaberriikidesse;

8.  kutsub ametiasutusi ja kodanikuühiskonda tungivalt üles võtma asjakohaseid meetmeid, et saavutada ajalooline leppimine ning ületada lõhe etniliste ja rahvusrühmade (sh Bulgaaria päritolu kodanike) vahel ja sees;

9.  võtab teadmiseks põhiseaduse muudatusettepanekud; on arvamusel, et mõnda ettepanekut, sh abielu määratlust ja rahvusvaheliste rahandustsoonide loomist käsitlevaid sätteid, võiks vastavalt Veneetsia komisjoni soovitustele veelgi parandada; tuletab ühtlasi meelde, et on vaja täita Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ning arvesse võtta ELi õigustikku; rõhutab, et põhiseaduse mis tahes muudatuste rakendusaktid tuleb hoolikalt ette valmistada; rõhutab, et pikaajaliste muudatuste tegemiseks põhiseaduses on vaja laiapõhjalist poliitilist toetust, konstruktiivset dialoogi ja koostööd kõigi poliitiliste jõudude vahel; rõhutab vajadust kõiki kaasava avaliku arutelu ja hoolika konsulteerimise järele ning konsensuse loomise järele opositsioonierakondade, kodanikuühiskonna ja asjaomaste osalejatega;

10.  tunneb muret riigi polariseerunud poliitilise õhkkonna pärast; nõuab tungivalt, et valitsus respekteeriks parlamendi rolli, andes täieliku ja sõltumatu parlamentaarse kontrolli huvides konsulteerimiseks, sh põhiseaduse muutmise küsimustes, piisavalt volitusi ja aega; kutsub valitsust ja kõiki erakondi üles töötama suhete parandamise nimel, et säilitada poliitilist tasakaalu, tagada jätkusuutlik ja konstruktiivne poliitiline koostöö ja kiirendada Euroopa tegevuskava täitmist; tuletab meelde, et kompromissid on toimiva demokraatia jaoks väga tähtsad; rõhutab, kui vajalik on parandada ühinemisprotsessi kaasavust ja läbipaistvust; rõhutab, et valimistejärgne boikott on probleem, mis tuleb lahendada, sest parlamendi korraliku toimimise eest vastutavad valitsus ja opositsioon ühiselt; palub, et komisjoni asepresident ning ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja võtaksid kõigi pooltega ühendust, et hõlbustada poliitilist dialoogi;

11.  on tõsiselt mures valitsuse ja opositsiooni vaheliste suhete halvenemise pärast, eelkõige seoses peaministri hiljutise teatega, et opositsiooniliidrile on esitatud süüdistus, ning kriminaalseid tegusid käsitlevate vastusüüdistustega; mõistab hukka igasuguse ebaseadusliku jälgimise ja nõuab, et kõik väited avaldataks ja et nendest vabalt teatataks; nõuab kõigi väidete ja kogu jälgimise sõltumatut uurimist nii, et selles järgitaks täielikult läbipaistvuse, erapooletuse ja süütuse presumptsiooni põhimõtteid; kordab, kui tähtis on sõnavabaduse üldpõhimõtte austamine; palub kõigil poliitilistel osapooltel pidada konstruktiivset dialoogi, et keskenduda riigi ja selle kodanike strateegilistele prioriteetidele;

12.  peab kahetsusväärseks, et opositsioon ei osale parlamentaarses ühiskomisjonis; peab ülioluliseks parlamentaarse ühiskomisjoni nõuetekohase toimimise tagamist seeläbi, et selle töös osalevad kõik parlamendierakonnad;

13.  tunneb muret selle pärast, et rahvustevaheline kooseksisteerimine on endiselt ebakindel ja riigi jaoks probleem; tunneb muret etniliste rühmade vaheliste pingete suurenemise pärast, mis toob esile kogukondade vastastikuse usaldamatuse; mõistab kindlalt hukka etnotsentrilise ja vastuolusid süvendava keelekasutuse, eriti valimiskampaaniate ajal; rõhutab, et ELiga ühinemise kõneluste alustamine võib aidata riigil seda probleemi paremini lahendada, tugevdades etniliste rühmade ühtsust selle ühise eesmärgi poole püüdlemisel; mõistab hukka kõik äärmusliku natsionalismi ja etnotsentrismi vormid, mis süvendavad ühiskonna lõhestatust; palub kõigil parteidel ja kodanikuühiskonna organisatsioonidel aktiivselt edendada kaasavat ja sallivat, paljurahvuselist ja eri usundite kooseksisteerimist võimaldavat ühiskonda ning kaitsta kõigi rahvusvähemustesse kuuluvate isikute põhiõigusi; tuletab meelde, et haridusel on sallivuse ja vastastikuse lugupidamise saavutamisel tähtis roll; kutsub komisjoni üles tõhustama projekte ja programme, mille eesmärk on etniliste rühmade dialoogi ja vastastikuse mõistmise tugevdamine;

14.  väljendab heameelt, et ELiga ühinemine on endiselt riigi strateegiline prioriteet; ergutab riiki jätkama reformide kindlustamist, muutma poliitikat ja tavasid, mis võivad veel ikka tema Euroopa tulevikule takistuseks saada, ja tagama edasiminekut ELiga seotud prioriteetsete reformide rakendamisel, sealhulgas kõrgetasemelise ühinemisdialoogi raames;

15.  märgib, et OSCE/ODIHRi hinnangul olid 2014. aasta aprilli presidendi- ja ennetähtaegsed parlamendivalimised tõhusalt korraldatud; tunneb siiski koos teistega muret riigi ja erakondade tegevuse piiride ähmastumise pärast, mis on vastuolus demokraatlike valimiste puhul kehtivate rahvusvaheliste kohustustega, ning kallutatud meediakajastuse ja valijate väidetava hirmutamise pärast; rõõmustab valimisreformide üle, kuid nõuab tungivalt, et ametiasutused uuriksid valimiste eel ja ajal väidetavalt toimunud eeskirjade rikkumisi; palub valitsusel õigeaegselt täita kõiki ODIHRi soovitusi, et parandada valimisprotsessi, sealhulgas hääleõiguslike kodanike registrite haldamist ning täpsust; tuletab sellega seoses meelde vajadust koostada rahvusvahelistele standarditele vastavad hääleõiguslike kodanike registrid;

16.  nõuab tungivalt, et valitsus kõrvaldaks ühinemiseelse abi rahastamisvahendi abi rakendamise puudused, nagu kontrollisüsteemi süsteemsed vead, puudulik kooskõlastatus institutsioonide siseses ja nende vahelises tegevuses, hangete viibimine, vähene vahendite kasutamise määr ja institutsioonide vähene suutlikkus; nõuab ELi abi ja riiklike reformistrateegiate tihedamat seostamist ning ühinemiseelse abi rahastamisvahendi kasutamist, et saavutada riigieelarve palju suurem detsentraliseeritus; kutsub üles võtma meetmeid, et vältida abi edasisi kadusid ja kiirendada programmide rakendamist, et suurendada ELi abi mõju;

17.  tervitab avalikku teenistust ja riiklikku tööhõivet käsitleva uue seadusandliku raamistiku vastuvõtmist 2014. aasta veebruaris, sest peab seda sammuks ühtse, läbipaistva ja aruandekohustusliku avaliku halduse suunas; tunneb muret, et seadusandluses saavutatud edusammudele vaatamata on avalik haldus endiselt killustatud, politiseeritud ja poliitilisele mõjutamisele vastuvõtlik; soovitab riigil tungivalt suurendada avaliku halduse professionaalsust ja sõltumatust kõigil tasanditel; ergutab jõupingutusi, mida tehakse selle seaduse rakendamisel koos läbipaistvuse, tulemuste ja tasakaalustatud esindatuse põhimõtete täieliku järgimisega; palub valitsusel vastu võtta avaliku sektori finantsjuhtimise reformiprogrammi;

18.  nõuab tungivalt Ohridi raamlepingu täielikku rakendamist; nõuab, et viidaks lõpule Ohridi raamlepingu rakendamise läbivaatamine ja esitataks poliitilised soovitused; soovitab tungivalt pidada raamlepingut õigusriigi põhimõtete, kogukondade suhete ja jätkuva detsentraliseerimise jaoks oluliseks elemendiks; soovitab tungivalt arendada kohalikku omavalitsust ja edendada poliitilisel tasandil pikaajalisi usalduse suurendamise meetmeid, näiteks pidada avalikke arutelusid Ohridi raamlepingust saadava kasu selgitamiseks; kutsub valitsust ja pädevaid kohalikke asutusi üles jätkama integreeritud haridusstrateegia rakendamist ja suurendama sellel eesmärgil rahastamist; peab tähtsaks kodanikuühiskonna organisatsioonide kaasamist sellesse protsessi; soovitab ennetavamat lähenemisviisi, et tagada kõigi kogukondade etniline, kultuuriline ja keeleline identiteet;

19.  kiidab heaks seaduste ELi õigustikuga vastavusse viimise kõrge taseme ning kohtute tõhususe ja professionaalsuse parandamise terviklike kohtureformide tulemusel; tunneb siiski muret lubamatu poliitilise mõjutamise pärast teatavates kohtuasjades ning rõhutab, et kohtud peaksid jääma parlamentaarse ja täitevvõimu mis tahes survest sõltumatuks; rõhutab vajadust tagada õigusstandardite nõuetekohane rakendamine kooskõlas Euroopa normide ja parima tavaga; nõuab kohtupraktika ühtlustamist, et tagada usaldusväärne kohtusüsteem ja avalikkuse usaldus; nõuab õigusemõistmise kvaliteedi parandamist, kohtuväliste õiguskaitsevahendite ja alternatiivse vaidluste lahendamise sagedasemat kasutamist, paremat strateegilist planeerimist, ühiskonna nõrgemate liikmete paremat juurdepääsu õigusemõistmisele ning kutse- ja kodanikuühiskonna organisatsioonide suuremat osalust kohtute sõltumatuse järelevalves;

20.  võtab teadmiseks edusammud 2011.–2015. aasta korruptsioonivastaste programmide rakendamisel, isikliku ja institutsioonilise usaldusväärsuse süsteemi tugevdamise ning institutsioonide- ja rahvusvahelise koostöö; juhib tähelepanu seni lahendamata olulistele küsimustele, mis on seotud rahapesuvastaste sätete rakendamisega, mille alla kuuluvad ka piiriülesed küsimused, riikliku riskihinnangu teostamise ja tegevuse tõhustamisega; kordab, et sõltumatu ja täielikult toimiv riiklik korruptsiooni ennetamise komisjon peaks selle küsimusega tegelemisel olema juhtiv riiklik institutsioon; palub pädevatel asutustel selle komisjoni töö parandamiseks suurendada kohtute ja prokuratuuri IT-süsteemide omavahelist ühendatust ja luua ametiisikute keskregister;

21.  nõuab korruptsioonivastaste meetmete ja õigusaktide tõhusamat rakendamist eelkõige poliitikas, avalikus halduses, riigihangete vallas ning õiguskaitses, samuti haldussuutlikkuse suurendamist; nõuab tungivalt, et riik saavutaks tulemusi süüdimõistvate otsuste tegemisel, et võidelda korruptsiooni, sh kõrgema tasandi korruptsioonijuhtumite vastu; kutsub sõltumatuid kodanikuühiskonna organisatsioone ja meediat paljastama korruptsiooni ning võitlema sõltumatu ja erapooletu uurimise ja kohtuprotsesside eest; kutsub riigiprokuratuuri üles võimaldama seda valdkonda puudutavate väidete asjakohast ja kiiret uurimist;

22.  nendib rahuloluga, et paigas on õigus- ja institutsiooniline raamistik võitluseks organiseeritud kuritegevuse vastu; tunnustab riigi aktiivsust piirkondlikus ja rahvusvahelises koostöös, sh Eurojusti ja Europoli raames; väljendab heameelt paljude edukalt läbiviidud politseioperatsioonide üle, mis olid suunatud organiseeritud rühmituste vastu ja millega eeskätt lõigati ära rahvusvahelised kanalid, mida kasutati uimastikaubanduseks ja inimeste ebaseaduslikuks üle piiri toimetamiseks;

23.  mõistab hukka igasuguse poliitilise ja/või usulise äärmusluse ning peab vajalikuks piiriülest koostööd teiste Lääne-Balkani riikide ja ELi liikmesriikidega; tunneb heameelt kriminaalkoodeksi muudatuste üle, mis täpsemalt määratlevad poliitilises ja/või usulises äärmusluses osalevate isikute süütegude ja karistuste laadi; tuletab veel kord tungivalt meelde ühise ennetava välis-, julgeoleku- ja kaitsepoliitika strateegia vajalikkust, pidades silmas praegust rahvusvahelist terrorismiohtu; tuletab meelde, et avalik poliitika peaks võitlema kõigi äärmusluse vormide vastu ning et selles kontekstis tuleks hoolikalt vältida mõne usurühma häbimärgistamist;

24.  peab kahetsusväärseks tõsiasja, et õigusloomes puudub koostöö kodanikuühiskonna organisatsioonide ja avaliku sektori sidusrühmadega; rõhutab, et sellise koostöö aluseks peaks olema valitsuse tegelik tahe konsulteerida eri huvirühmadega nii õigusloome kui ka poliitika kujundamise protsessis; rõhutab, et kodanikuühiskonna organisatsioonidel võib olla otsustav osa, et suurendada üldsuse teadlikkust ühinemisprotsessist, sest nad muudavad selle läbipaistvamaks, vastutustundlikumaks ja kaasavamaks; ergutab valitsust kaasa aitama kodanikuühiskonna arengule ka maapiirkondades; kutsub valitsust üles algatama ülikoolide, akadeemikute ja üliõpilastega sisulist arutelu kõrghariduse reformi üle;

25.  julgustab ametivõime nõudma Serbialt tagasi vastavaid Jugoslaavia salateenistuse arhiive; on seisukohal, et totalitaristliku mineviku läbipaistev käsitlemine, sh salateenistuse arhiivide avamine, on samm suurema demokraatia, vastutuse ja institutsionaalse tugevuse suunas;

26.  tunneb suurt muret selle pärast, et poliitiline ja finantssurve õõnestab pidevalt ja märgatavalt meedia sõltumatust; mõistab teravalt hukka sõnavabaduse jätkuva vähenemise, mille tulemuseks on piirkonna madalaim ajakirjandusvabaduse tase; peab sellega seoses kahetsusväärseks, et riik on langenud organisatsiooni Reporters Without Borders koostatavas ajakirjandusvabaduse indeksis 2009. aasta 34. kohalt 2015. aasta 117. kohale; märgib kasvava murega riigi kontrolli meedia üle, sealhulgas jätkuvat sõltuvust riigieelarvest, sageli kasutatavat enesetsensuuri ning nõrku kutse- ja eetikastandardeid; märgib murega laimu kasutamist poliitikas ja meedias; kahetseb, et kuigi on tehtud mõned katsed valitsuse ja meediakogukonna dialoogi taastamiseks, on audiovisuaalteenuste seaduse muutmine toimunud kiirkorras ja meedia huvirühmadega korralikult konsulteerimata;

27.  nõuab tungivalt, et valitsus edendaks meedia ja arvamuste mitmekesisust ning tagaks avalik-õigusliku ringhäälingu ja meediat reguleeriva asutuse sõltumatuse; märgib, et avalik-õiguslik ringhääling on näidanud nii valimiskampaaniate ajal (mida mainiti OSCE/ODIHRi aruannetes) kui ka valmiskampaaniatega mitteseotud asjaoludel (mida mainiti komisjoni eduaruandes) üles tugevat erapoolikut ja pooldavat suhtumist valitsevatesse erakondadesse; on rahul asjaoluga, et valitsus tegi avalikult kättesaadavaks andmed valitsuse rahastatud reklaami kohta; kutsub valitsust siiski üles suurendama vahendite eraldamisel kasutatavate kriteeriumide läbipaistvust; soovitab tungivalt, et komisjon oleks poliitilise arengu üle järelevalvet teostades aktiivsem ja annaks nõu ning ergutaks kõigi meedia sidusrühmade dialoogi;

28.  tuletab valitsusele ja erakondadele meelde nende kohustusi kaasatuse ja sallivuse õhkkonna loomisel; nõuab diskrimineerimisvastase seaduse ühtlustamist liidu õigustikuga, sest praegune seadus ei keela diskrimineerimist seksuaalse sättumuse alusel; mõistab hukka igasuguse LGBTI-kogukonna vastu suunatud vägivalla ja nõuab, et seaduserikkujad, sh need, kes vastutavad Skopjes LGBTI tugikeskuse vastaste vägivallaintsidentide eest, toodaks kohtu ette; rõhutab vajadust võidelda roma elanikkonna suhtes üles näidatavate eelarvamuste ja romade diskrimineerimise vastu ja võtta edasisi meetmeid nende olukorra parandamiseks, eelkõige mis puudutab eluaset, tervishoidu, haridust ja tööhõivet; palub valitsusel tagada sooline perspektiiv kõigis poliitikavaldkondades, et tagada meeste ja naiste võrdõiguslikkus; väljendab veel kord muret soostereotüüpide püsimise pärast ühiskonnas ja koduvägivalla pärast; ergutab valitsust kaotama struktuurset soolist ja palgalõhet majanduses, poliitikas ja ühiskonnaelus; kutsub komisjoni üles täitma oma kohustust teha tööhõive ja sotsiaalpoliitika peatükk ühinemisprotsessi prioriteediks, käivitades selleks riigiga peetava kõrgetasemelise ühinemisdialoogi raames vastava algatuse;

29.  peab endiselt murettekitavaks laste vaesuse kõrget määra ning vastutavate ametivõimude suutmatust rakendada selle vastu poliitikat ja strateegilisi meetmeid; nõuab tungivalt, et valitsus suurendaks vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse läbivaadatud riikliku strateegia rakendamiseks tehtavaid jõupingutusi; nõuab tungivalt suurema tähelepanu pööramist sellele, et kõigile lastele oleks tagatud õiglane ja tõhus juurdepääs õigussüsteemile; rõhutab vajadust valitsuse täiendavate jõupingutuste järele puuetega laste ja roma kogukonna laste toetamiseks; kutsub üles tegema edasisi jõupingutusi laste tervise ja toitumise parandamiseks, pöörates erilist tähelepanu roma lastele;

30.  rõõmustab, et endine Makedoonia Jugoslaavia vabariik on äritegemise lihtsuse poolest endiselt piirkondlik liider ja on parandanud oma positsiooni Maailmapanga pingereas, tõustes 2013. aasta 31. kohalt 2014. aastal 30 kohale; märgib siiski, et raskused lepingute täitmise tagamisel ja sagedased seadusemuudatused, millele ei eelne piisavat konsulteerimist, teevad ärikliimale tõsist kahju; rõhutab samas, kui tähtis on teha edusamme tööõiguses ja sotsiaalse dialoogi tugevdamises; rõhutab, et ärikeskkonda on vaja veelgi parandada, toetades VKEsid, vähendades piirkondlikku ebavõrdsust ja sidudes teadus- ning arendusasutused äri- ja tööhõivesektoriga;

31.  peab tervitatavaks, et välismaiste otseinvesteeringute voog on püsinud stabiilne ja võimaldanud eksporti rohkem mitmekesistada; märgib, et 80 % välismaistest otseinvesteeringutest tuleb ELi ettevõtetelt ning et kaupade ja teenuste vahetus ELiga on veelgi suurenenud; kinnitab välismaiste investeeringute ligitõmbamise tähtsust ning on veendunud, et ELi ühinemisprotsessiga viivitamine võib takistada sügavamat majanduslikku integratsiooni; tunnistab vajadust suurendada riigi tulusid ja luua töökohti suure tootlikkusega sektorites, sest majanduse üldine struktuur on jätkuvalt suunatud madala tootlikkusega tegevusele; rõhutab, et kõik rahvusvahelisi rahanduspiirkondi reguleerivad eeskirjad peaksid olema kooskõlas ELi õigustikuga ja rahvusvaheliste nõuetega;

32.  tunneb heameelt asjaolu üle, et üldine töötuse määr langes 2013. aasta esimese kvartali 29,9 %-lt 2014. aasta kolmandaks kvartaliks 27,9 %-le; kutsub valitsust üles tegema uusi pingutusi struktuurse ja pikaajalise töötuse vähendamiseks, eelkõige noorte seas (noorte töötus ületab 50 %) ning nõrgemas seisundis elanikerühmade, kaasa arvatud roma elanikkonna hulgas; nõuab reforme, millega suurendataks tööjõus osalemise määra ja tööjõu liikuvust ning vähendataks konkurentsi takistavat suurt mitteametlikku sektorit; väljendab muret selle pärast, et tööjõu haridus ja koolitus ei vasta sageli majanduse vajadustele ja et suur hulk noori kvalifitseeritud töötajaid on seetõttu sunnitud välismaale asuma, sest nad ei leia kodumaal piisavalt töövõimalusi; väljendab muret hiljutiste seadusandlike muudatuste pärast, mis piiravad õigust streikida, ning palub ametivõimudel õigusaktid Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni normidest lähtudes läbi vaadata;

33.  võtab teadmiseks meetmed, mida on võetud naiste tööpuuduse vähendamiseks, kuid kutsub valitsust üles nendega jätkama, sest naiste tööpuudus on ELi keskmisest endiselt tunduvalt kõrgem;

34.  juhib tähelepanu asjaolule, et keskkonnaküsimustes, eeskätt õhu ja vee kvaliteedi, looduskaitse ja jäätmemajanduse valdkonnas, on vaja teha koostöös kodanikuühiskonna ja asjaomaste osalejatega olulisi jõupingutusi; tunneb muret õhu- ja veereostuse pärast; märgib murega, et eriti Skopjes, Tetovos, Bitolas, Kičevos ja Kavadarcis ületab peenosakeste kontsentratsioon õhus mitmeid kordi lubatud piirmäära; palub pädevatel asutustel tihendada koostööd, et rakendada asjakohaseid õigusakte, tugevdada haldussuutlikkust ja eraldada piisavalt vahendeid taristusse, nt reoveepuhastitesse investeerimiseks;

35.  peab kahetsusväärseks, et 2013. aasta energiaalaseid eesmärke ei ole eelkõige energiatõhususe ja taastuvate energiaallikate puhul saavutatud; kutsub sellega seoses üles võtma vastu asjakohaseid tegevuskavasid ja tagama ühtlustamist ELi kliimapoliitikaga;

36.  rõõmustab, et riik on jäänud piirkondlikus koostöös aktiivseks ja konstruktiivseks ja et tal ei ole naabritega lahendamata piirivaidlusi; tervitab Makedoonia peatset Kesk-Euroopa algatuse eesistumisperioodi; ergutab valitsust suurendama üldist kooskõlastatust ÜVJP deklaratsioonide ja otsustega; rõhutab, kui tähtis on oma seisukoha järkjärguline vastavusse viimine ELi välispoliitika seisukohtadega;

37.  tunneb heameelt riigi ja Bulgaaria vahelise raudteeühenduse lõpuleviimiseks tehtud edusammude ja selleks üles näidatud tahte üle, mis toob kaasa paremad majandus- ja sotsiaalsed suhted;

38.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi valitsusele ja parlamendile.


Serbia 2014. aasta eduaruanne
PDF 158kWORD 77k
Euroopa Parlamendi 11. märtsi 2015. aasta resolutsioon Serbia 2014. aasta eduaruande kohta (2014/2949(RSP))
P8_TA(2015)0065B8-0213/2015

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse 19.–20. juunil 2003. aastal Thessaloníkis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumise eesistujariigi järeldusi Lääne-Balkani riikide Euroopa Liiduga ühinemise väljavaadete kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 18. veebruari 2008. aasta otsust 2008/213/EÜ, millega sätestatakse Serbiaga loodud Euroopa partnerluse põhimõtted, prioriteedid ja tingimused ning tunnistatakse kehtetuks otsus 2006/56/EÜ(1),

–  võttes arvesse komisjoni 12. oktoobri 2011. aasta arvamust Serbia Euroopa Liidu liikmeks astumise avalduse kohta (SEC(2011)1208),

–  võttes arvesse Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning Serbia Vabariigi vahel sõlmitud stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingut, mis jõustus 1. septembril 2013. aastal,

–  võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1244 (1999), Rahvusvahelise Kohtu 22. juuli 2010. aasta nõuandvat arvamust, mis käsitleb Kosovo iseseisvuse ühepoolse väljakuulutamise vastavust rahvusvahelisele õigusele, ning ÜRO Peaassamblee 9. septembri 2010. aasta resolutsiooni A/RES/64/298, milles seda arvamust tunnustati ning tervitati ELi valmisolekut hõlbustada dialoogi Belgradi ja Priština vahel,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu ja Serbia parlamentaarse stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee 26. ja 27. novembril 2014. aastal toimunud teise kohtumise deklaratsiooni ja soovitusi,

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 28. juuni 2013. aasta kohtumise järeldusi,

–  võttes arvesse komisjoni 8. oktoobri 2014. aasta dokumenti „Serbia 2014. aasta eduaruanne” (SWD(2014)0302),

–  võttes arvesse üldasjade nõukogu 16. detsembri 2014. aasta järeldusi,

–  võttes arvesse oma 16. jaanuari 2014. aasta resolutsiooni Serbia 2013. aasta eduaruande kohta(2),

–  võttes arvesse oma 27. novembri 2014. aasta resolutsiooni Serbia ja süüdistatava sõjakurjategija Šešelj kohta(3),

–  võttes arvesse väliskomisjoni alalise Serbia raportööri David McAllisteri tööd,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et Euroopa Ülemkogu otsustas 28. juunil 2013. aastal, et Serbiaga alustatakse ühinemisläbirääkimisi; arvestades, et esimene valitsustevaheline konverents toimus 21. jaanuaril 2014. aastal;

B.  arvestades, et 2014. aasta eduaruandes Serbia kohta annab komisjon ülevaate Serbia edusammudest Euroopaga integreerumisel ja hinnangu Serbia püüdlustele täita Kopenhaageni kriteeriume ning stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi tingimusi;

C.  arvestades, et Serbiat, nagu ka kõiki teisi riike, kes soovivad ELi liikmeks saada, tuleb hinnata saavutuste järgi ühiste kriteeriumide täitmisel, rakendamisel ja järgimisel, ning arvestades, et ühinemise ajakava kujuneb vastavalt vajalike reformide kiirusele ja kvaliteedile;

D.  arvestades, et ELi laienemispoliitika keskmes on õigusriigi põhimõtte järgimine;

E.  arvestades, et komisjon on toonitanud vajadust tugevdada majanduse juhtimist, õigusriiki ja avaliku halduse suutlikkust kõigis Lääne-Balkani riikides;

F.  arvestades, et Serbia on teinud olulisi samme suhete normaliseerimiseks Kosovoga, mille tulemusel sõlmiti 19. aprillil 2013 esimene kokkulepe suhete normaliseerimise põhimõtete kohta; arvestades, et on vaja kiiresti tegelda kõigi kahe riigi vaheliste lahendamata küsimustega;

G.  arvestades, et head suhted naabritega on iga riigi Euroopaga integreerumise edu põhitingimus, ja arvestades, et kahepoolsete küsimustega tuleks ühinemisprotsessi käigus tegelda läbirääkimiste raamistiku alusel ning konstruktiivses ja heanaaberlikus vaimus, võttes arvesse ELi üldisi huvisid ja väärtusi; arvestades, et Serbia ja tema naaberriikide ajaloolise leppimise protsessis on tehtud olulisi edusamme;

H.  arvestades, et vähemuste kaitset käsitleva õigusraamistiku rakendamine peab olema täiel määral tagatud, eeskätt sellistes valdkondades nagu haridus ja keelekasutus ning meedia ja usutalitused vähemuskeeltes;

I.  arvestades, et Serbia ametiaeg OSCE eesistujana 2015. aastal langeb kokku Ida-Ukrainas jätkuva konfliktiga ja ajaga, mil OSCE tähistab Helsingi lõppakti vastuvõtmise 40. aastapäeva;

1.  tervitab ühinemisläbirääkimiste ametlikku algust 21. jaanuaril 2014. aastal esimesel ELi-Serbia valitsustevahelisel konverentsil ning Serbia valitsuse head ettevalmistust ja aktiivset osalemist ELi õigustiku sõelumisprotsessis;

2.  väljendab rahulolu ennetähtaegsete parlamendivalimiste korraldusega, millele rahvusvahelised vaatlejad andsid heakskiitva hinnangu; kutsub ametivõime üles täiel määral arvesse võtma OSCE/ODIHRi viimase ja eelmise valimivaatlusmissiooni soovitusi;

3.  juhib tähelepanu sellele, et ELi ja Serbia vahelise stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu rakendamist on parandatud, ja rõhutab, kui tähtis see on; rõhutab, et stabiliseerimis- ja assotsieerimislepinguga kehtestatakse üldine raamistik Serbia ja ELi koostöö tihendamiseks;

4.  avaldab heameelt Serbia uue valitsuse pühendumuse üle Euroopaga integreerumise protsessile ning kutsub Serbiat üles süsteemseid ja sotsiaal-majanduslikke reforme kohe ja otsustavalt ellu viima; rõhutab, et integratsiooniprotsessi edukuse peamine näitaja on endiselt õigusaktide ja poliitikameetmete põhjalik rakendamine; kutsub Serbiat üles parandama uute õigusaktide ja poliitika kavandamist, kooskõlastamist ning rakendamise järelevalvet; toonitab, et tuleb parandada ühinemisprotsessi kaasavust ja läbipaistvust; rõhutab, et Serbia peab jätkama tööd oma tähtsaimas reformivaldkonnas, õigusriikluse kehtestamisel;

5.  soovitab läbirääkimiste peatükkide avamisel arvesse võtta tehnilise tasandi arengut, aga ka Serbia ja ELi suhete poliitilist konteksti; rõhutab, et 23. peatükki (kohtusüsteem ja põhiõigused) ja 24. peatükki (õigus, vabadus ja turvalisus) tuleks käsitleda varakult läbirääkimiste alguses; rõhutab, et ELi õigustiku 35. peatükk, mis käsitleb suhteid Kosovoga, tuleks selgelt sõnastada; toonitab, et läbirääkimisraamistiku alusel saab kindlaks teha, kas edasiliikumine ühe peatüki raames jääb läbirääkimiste üldisest käigust märgatavalt maha, see võimaldab komisjonil soovitada teiste läbirääkimispeatükkide avamist või sulgemist edasi lükata;

6.  märgib, et Euroopa Kontrollikoja hiljuti avaldatud aruandes leitakse, et rahastamine ühinemiseelse abi rahastamisvahendist (IPA) koos muus vormis toetusega on aidanud Serbial ellu viia sotsiaalseid ja majandusreforme ning parandada riigi rahanduse juhtimist; märgib siiski, et õigusvaldkonna reform on kavandatust märgatavalt aeglasem; kutsub Serbiat üles kooskõlastama riigiabi ELi õigustikuga; avaldab heameelt ELi rahalise ja mitterahalise abi üldiselt tulemusliku kasutamise üle, nagu märkis Euroopa Kontrollikoda, ja ergutab ametivõime lähtuma heast valitsemistavast ning kõrvaldama allesjäänud puudused projektide kavandamises, rakendamises ja jätkusuutlikkuses; kutsub komisjoni üles jätkama Serbia abistamist IPA raames tulemuslikul ja läbipaistval viisil;

7.  tunneb muret selle pärast, et enamik õigusakte võetakse vastu kiirmenetluse korras, mis ei võimalda alati piisavalt konsulteerida sidusrühmade ja laiema üldsusega;

8.  märgib, et 2014. aasta mais Serbias toimunud üleujutus on avaldanud elanikkonnale ränka mõju ja kahjustanud majandust; avaldab kaastunnet ohvrite perekondadele; tunnustab asjaolu, et nii EL kui ka liikmesriigid üksikult võtsid Serbia palvel kohe ja märkimisväärses ulatuses pääste- ja abimeetmeid ning korraldasid 2014. aasta juulis rahastajate konverentsi; rõhutab, et komisjon kutsus Serbiat liituma ELi kodanikukaitse mehhanismiga, ja rõõmustab selle üle, et 16. oktoobril 2014. aastal väljendas Serbia soovi seda teha;

9.  väljendab heameelt selle üle, et Serbia ja Kosovo peaministrite kõrgetasemelises dialoogis saavutati 19. aprillil 2013. aastal esimene suhete normaliseerimise põhimõtteid käsitlev kokkulepe; tunnustab Serbia tegevust suhete normaliseerimisel Kosovoga ja soovitab tungivalt, et Serbia ametivõimud osaleksid konstruktiivselt selles protsessis ja samuti heanaaberlike suhete kujundamisel, millest võib kasu olla nii Serbiale kui ka Kosovole; märgib, et üldläbirääkimiste tempot on muu hulgas aeglustanud nii Serbias kui ka Kosovos toimunud ennetähtaegsed valimised; tervitab uue valitsuse moodustamist Kosovos, mis oli oluline samm, valmistamaks ette kõrgetasemelise dialoogi taaskäivitamist 9. veebruaril 2015, mis omakorda viis kokkuleppe sõlmimiseni kohtunike töö kohta Mitrovicas, ja tunnustab sellega seoses Serbia valitsust, kelle suhtumine on konstruktiivne ja kes ergutab Serbia vähemuse valitud esindajaid Priština uues koalitsioonivalitsuses osalema ja selles oma ülesandeid täitma; kutsub Serbiat ja Kosovot üles heas usus ja õigeaegselt jätkama kõigi juba sõlmitud kokkulepete täielikku rakendamist ning palub ELil hinnata, kuidas lepinguosalised on oma kohustusi täitnud; ergutab Serbia ja Kosovo ametivõime suhete normaliseerimist jätkama; palub mõlemal poolel jätkata jõupingutusi Kosovo etniliste albaanlaste ja serblaste kogukondade lähendamiseks; toonitab, et läbirääkimisraamistik kohustab edusammudele Kosovoga suhete normaliseerimisel, mis peab vastavalt 35. peatükile toimuma paralleelselt läbirääkimiste üldise käiguga; rõhutab, et 35. peatükk tuleks avada läbirääkimiste varajases etapis; on seisukohal, et Serbia ja Kosovo suhete täielik normaliseerumine hõlbustaks Serbia ühinemist ELiga;

10.  kutsub Serbia ja Kosovo ametiasutusi tugevdama koostööd kuritegelike võrgustike vastu, kes kontrollivad ja kasutavad ära illegaalseid sisserändajaid ning toimetavad neid ebaseaduslikult Kosovost üle piiri Serbiasse ja sealt mõnedesse ELi liikmesriikidesse;

11.  palub Serbial teha suuremaid pingutusi, et viia oma välis- ja julgeolekupoliitika ja sealhulgas Venemaa-suunaline poliitika vastavusse ELi poliitikaga; avaldab kahetsust, et Serbia ei järginud üleskutset võtta üle nõukogu otsustega Venemaale kehtestatud piiravad meetmed, ent on teadlik kahe riigi traditsiooniliselt tugevatest majanduslikest, sotsiaalsetest ja kultuurilistest sidemetest; leiab, et Serbia võib ELi ja Venemaa suhetes mängida väga olulist rolli; tunnustab Serbia aktiivset osalemist rahvusvahelistes rahuvalveoperatsioonides; märgib, et Serbia on austusavaldustega vastu võtnud mõningaid isikuid, kelle suhtes kehtib ELi viisakeeld, ja korraldab sõjaväeõppusi koos Vene armeega;

12.  tunneb heameelt Serbia OSCE eesistujaks olemise üle 2015. aastal ja tema prioriteetide üle; märgib, et Serbia on OSCE eesistujariigina valmis kõigiti toetama suuremaid jõupingutusi OSCE piirkonnas kestvate konfliktide rahumeelseks lahendamiseks; ergutab Serbiat kasutama eesistuja rolli selleks, et vahendajana toetada Ida-Ukraina olukorra stabiliseerimist; ühtlasi tunnustab Serbia valmisolekut piirkondlikku koostööd veelgi edendada; palub Serbiat kui OSCE ametisolevat eesistujat aidata taastada OSCE rolli tervikliku platvormina Euroopa julgeolekut puudutavate küsimuste lahendamiseks;

13.  ergutab Serbiat jätkama koostööd endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga (EJRK), et tugevdada riigisiseseid sõjakuritegude kohtuprotsesse, ning tõhustama piirkondlikke koostööpüüdeid, et lõpetada karistamatus ja taastada õiglus sõjakuritegude ohvrite ja nende perekondade jaoks; toonitab, et tunnistajate kaitseks on oluline kiiresti vastu võtta ulatusliku mõjuga õigusaktid ja poliitikameetmed ning tagada ohvrite ja nende perekondade õigus kahjutasule; kinnitab veel kord oma toetust REKOMi algatusele;

14.  palub Serbiat leppimise ja heanaaberlike suhete vaimus koostöös naaberriikide ja Euroopa Komisjoniga läbi vaadata seadus, mis käsitleb riigiasutuste korraldust ja pädevust sõjakuritegude kohtuprotsessides;

15.  kutsub Serbiat üles tihendama koostööd naaberriikidega, tegema suuremaid pingutusi teadmata kadunud isikute otsimiseks ning täielikult jagama asjakohast teavet; nõuab sellega seoses tungivalt, et Serbia ametivõimud avaksid Jugoslaavia Rahvaarmee arhiivid, et selgitada tõde mineviku traagiliste sündmuste kohta ja saada teavet; ühtlasi nõuab, et ametiasutused võimaldaksid ja lihtsustaksid läbipaistvat juurdepääsu arhiividele, mis sisaldavad teavet Jugoslaavia endiste vabariikide kohta ning endise luureagentuuri (UDBA) dokumente, ja muu hulgas edastaksid materjale vastavatele valitsustele;

16.  tunneb heameelt selle üle, et rahvusvahelise kadunud isikute komisjoni (International Commission on Missing Persons – ICMP) juhtimisel allkirjastati deklaratsioon, milles käsitletakse riigi rolli relvastatud konfliktide ja inimõiguste rikkumiste tagajärjel kadunud isikute küsimuse lahendamisel; rõhutab, et tuleb teha suuremaid pingutusi kadunud isikute leidmiseks ja tuvastamiseks, aga ka Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina ning Kosovo sõdade massihaudade asukoha kindlaksmääramiseks, samuti selleks, et tagada ohvrite perekondade õigus saada teavet kadunud pereliikmete saatuse kohta;

17.  hindab kõrgelt Serbia valitsuse konstruktiivsust naaberriikidega suhtlemisel, kuna see on võimaldanud olulisi edusamme nii piirkondlikus koostöös kui ka tihedamate suhete loomisel ELiga; ergutab Serbiat veelgi tihedamale koostööle naaberriikidega ja piiriülestele koostööalgatustele, et parandada muu hulgas piirialade ja vähemustega asustatud piirkondade majanduslikku arengut; rõhutab, kui tähtis on lepitusprotsessi raames edendada meetmeid noortevahetusteks ja kontaktide loomiseks; avaldab heameelt selle üle, et Serbia üldiselt täidab oma rahvusvahelisi kohustusi ning on jätkanud kahepoolsete suhete arendamist naaberriikidega; rõhutab uuesti, et leppimine on otsustavalt tähtis; ergutab Serbiat naaberriikidega sõlmitud kahepoolseid lepinguid täielikult täitma ja lahendamata kahepoolseid küsimusi pragmaatiliselt käsitlema; peab kiiduväärseks Serbia ja Albaania peaministri kohtumist Belgradis 10. novembril 2014. aastal; julgustab Serbiat aktiivselt ja konstruktiivselt toetama Bosnia ja Hertsegoviina edusamme Euroopaga integreerumisel; peab samavõrd kiiduväärseks, et Serbia on jätkanud aktiivset osalemist piirkondlikes algatustes, nagu Kagu-Euroopa koostööprotsess;

18.  rõhutab Serbia parlamendi ja kodanikuühiskonna olulist rolli ühinemisläbirääkimiste protsessis; rõõmustab selle üle, et 4. juunil 2014 võeti vastu parlamendi otsus, millega reguleeritakse läbirääkimiste seisukohtade ettepanekute kaalumise korda ühinemisläbirääkimiste ajal; väljendab heameelt selle üle, et 26. augustil 2014 võeti vastu suunised kodanikuühiskonna organisatsioonide kaasamise kohta õigusaktide vastuvõtmise protsessi, ja kutsub üles kodanikuühiskonna laiemale kaasamisele integratsiooniprotsessi; kutsub valitsust üles hoiduma ELi-vastasest retoorikast ning pidama korrapäraselt dialooge ja avalikke arutelusid kõigi sidusrühmadega, et tagada läbirääkimiste täielik läbipaistvus, edastada kogu teave konstruktiivseks aruteluks ELi toimimise ja liikmesuse üle ja võimaldada sidusrühmade ulatuslikku osalemist selles protsessis;

19.  avaldab tunnustust sõltumatute reguleerivate asutuste tööle ja nende panusele õigusraamistiku parandamisse ning riigiasutuste aruandekohustuse suurendamisse; rõhutab, et riigiasutused peavad tegutsema läbipaistvalt ja vastutustundlikult; toetab sõltumatute riigiasutuste, nagu ombudsmani, riikliku tähtsusega teabe eest vastutava voliniku ja teiste tööd; kutsub riigivõime üles kaitsma nende asutuste sõltumatust ja tegema nendega täielikult koostööd, kui nad täidavad oma volitusi; on arvamusel, et ametivõimud peaksid andma neile asutustele kõik tööks vajalikud rahalised ja haldusvahendid; rõhutab, et nende soovitusi tuleb nõuetekohaselt järgida ja nende sõltumatust täielikult austada;

20.  mõistab hukka ombudsmani põhjendamatu avaliku ründamise valitsuse ministrite poolt, rõhutab, et ombudsmanil on valitsuse kontrolli- ja tasakaalusüsteemis keskne roll, ning palub ametiasutustel tagada ombudsmani sõltumatus ja puutumatus; palub ametiasutustel tagada ombudsmanile tema töös täielik poliitiline ja haldustoetus ning kaitsta tema õigust nõuda juurdepääsu ametlikele dokumentidele, nagu on sätestatud avaliku teabe seaduses;

21.  rõhutab, et Serbia on ratifitseerinud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) peamised tööõiguse konventsioonid ja muudetud Euroopa sotsiaalharta; juhib tähelepanu asjaolule, et töö- ja ametiühinguõigused on põhiseaduslikele tagatistele vaatamata endiselt piiratud, ning kutsub Serbiat üles nimetatud õigusi tugevdama; märgib, et selguse tagamiseks on vaja täiendavaid menetlusi seoses töötajate ühenduste ja streigiõigusega; märgib, et kehtivad vaid mõned valdkondlikud kollektiivlepingud, kuid paljude kehtivus on lõppenud ja neid on vaja uuendada; muretseb selle pärast, et sotsiaaldialoog on endiselt nõrk ja sotsiaalpartnerite arutelud ei toimu korrapäraselt; nõuab täiendavaid samme sotsiaaldialoogi ja selles osalejate konsultatiivse rolli tugevdamiseks õigusloomes;

22.  kordab, kui oluline on edendada, kaitsta ja rakendada inimõigusi ja põhivabadusi Serbia ühiskonna kõigil tasanditel, välistada igasugune diskrimineerimine ja tagada kooskõla Euroopa ning rahvusvaheliste normidega; märgib, et 2. oktoobril 2014. aastal võeti vastu diskrimineerimisvastase strateegia rakendamise tegevuskava, milles kutsutakse üles austama naisi, puuetega inimesi, LGBT inimesi ja kõiki rahvuslikke, etnilisi või seksuaalseid vähemusi ning tagama nende õigused; julgustab Serbia ametivõime tegema täiendavaid jõupingutusi naiste võrdse esindatuse tagamiseks poliitilises ja avalikus elus; märgib, et soolise võrdõiguslikkuse valdkonna haldussuutlikkus on endiselt nõrk, ja nõuab tungivalt, et Serbia ametivõimud suurendaksid oma jõupingutusi selles valdkonnas; tervitab Serbia valitsuse otsust anda luba geiparaadi korraldamiseks, mis toimus 28. septembril 2014. aastal Belgradis suuremate vahejuhtumiteta, ning kiidab valitsust toetuse ja politseid ürituse korralduse hõlbustamise eest;

23.  avaldab kiitust lapse õiguste riikliku nõukogu loomise eest ja ergutab seda organit oma mandaati täielikult kasutama, et tagada lapse õigustega seotud prioriteetide täielik kajastatus tegevuskavades, mida Serbia valitsus ühinemisprotsessi raames välja töötab;

24.  märgib, et on tehtud samme kohtusüsteemi reformi 2013.–2018. aasta strateegia ja tegevuskava rakendamiseks; peab kiiduväärseks kohtunike ja prokuröride töö hindamiseeskirjade vastuvõtmist; rõhutab kohtute sõltumatuse suurt tähtsust ja toonitab, et kohtusüsteemi reform tuleb lõpule viia, et tagada kohtunike ja prokuröride täielik sõltumatus ja erapooletus; kutsub ametivõime üles mitte viivitama õigusabi käsitleva seaduseelnõu vastuvõtmisega, tagades samas, et kõige kaitsetumaid kodanikke ei jäeta ilma juurdepääsust tasuta õigusabiteenustele; rõhutab, kui tähtis on lahendada ametiseisundi kuritarvitamise juhtumid, ja väljendab muret nende juhtumite massilise ümberliigitamise pärast; rõhutab, et kohtute sõltumatuse tagamiseks on vaja põhiseaduslikke reforme;

25.  täheldab rõõmuga tugevat poliitilist tahet korruptsiooniga võidelda ning riikide korruptsioonivastase ühenduse (GRECO) soovituste jätkuvat rakendamist; avaldab heameelt selle üle, et Serbia Parlament võttis 25. novembril 2014. aastal vastu rikkumisest teatajate kaitset käsitleva seaduse; peab kiiduväärseks, et käimas on mitu kõrgema taseme korruptsioonijuhtumite uurimist ning on tehtud jõupingutusi kooskõlastamise parandamiseks; toonitab, et on vaja tõsiseid jõupingutusi, et korruptsioonivastase võitluse õigusraamistikku tugevdada ja see täielikult jõustada ning tagada reformideks vajalikud ressursid; rõhutab, et pooleliolevaid uurimisi puudutava teabe meediasse lekitamine, millega rikutakse süütuse presumptsiooni, on tõsine probleem ning seda tuleks seadusega kooskõlas uurida ja menetleda ja sellele piir panna; mõistab samuti hukka meedia või erakondade surve sõltumatutele korruptsioonivastastele asutustele ja leiab sellega seoses, et korruptsioonivastase ameti volitusi ja ressursse tuleks suurendada; märgib, et sellised meetodid võivad ühinemisläbirääkimisi oluliselt aeglustada; nõuab täiendavaid meetmeid kohtusüsteemi sõltumatuse ja terviklikkuse ning õiguskaitse kättesaadavuse kaitseks;

26.  märgib, et korruptsioon ja organiseeritud kuritegevus on piirkonnas laialt levinud ning see takistab ka Serbia demokraatlikku, sotsiaalset ja majanduslikku arengut; on seisukohal, et nende probleemide tulemuslikumaks lahendamiseks on hädasti vaja piirkondlikku strateegiat ja tõhustatud koostööd kõikide piirkonna riikide vahel;

27.  märgib murega parteide ja valimiskampaaniate rahastamise läbipaistmatust ning sellest tulenevat suurt korruptsiooniohtu; rõhutab, et erakondade rahastamine peab olema läbipaistev ja kooskõlas rangeimate rahvusvaheliste normidega;

28.  tervitab avaliku teabe ja meedia seaduse, elektroonilise meedia seaduse ning avalik-õigusliku ringhäälingu seaduse vastuvõtmist ja kutsub üles neid viivitamata rakendama; rõhutab, et uue meediapaketi rakendamisel tuleks tagada ka vähemuskeeltes edastatavate avalik-õigusliku ringhäälingu saadete jätkumine, samuti avalike teenuste ning piirkondliku ja kohaliku meedia jätkusuutlikkus ja finantsstabiilsus; väljendab muret sõnavabaduse täieliku kasutamise tingimuste halvenemise pärast Serbias ning rõhutab, et meediakanalite omandisuhted peavad olema täiesti läbipaistvad; väljendab muret ajakirjanike hirmutamise ja ähvardamise pärast, mille tulemuseks on ka enesetsensuuri suurenemine, ning nõuab tungivalt, et Serbia ametivõimud võtaksid meetmeid süüdlaste kohtu ette toomiseks; märgib murega, et poliitiline surve kahjustab meedia sõltumatust; kordab meediavabaduse kui ELi ühe põhiväärtuse tähtsust; kutsub Serbia ametivõime üles tagama sõna- ja meediavabadust toetavat meediasõbralikku keskkonda;

29.  palub Serbia valitsusel rakendada rehabiliteerimist käsitlevat seadust täielikult ja mittediskrimineerivalt; ühtlasi soovitab Serbia valitsusel teha tagastamist käsitlevas seaduses täiendavaid muudatusi, et kõrvaldada kõik menetluslikud ja õiguslikud takistused seoses mitterahalise hüvitamisega;

30.  väljendab heameelt 26. oktoobril 2014 toimunud rahvusvähemuste nõukogude valimiste üle; rõhutab rahvusvähemuste nõukogude tähtsat rolli rahvusvähemuste õiguste rakendamisel ja kutsub Serbiat üles tagama, et nõukogude õiguslikul vastavusse viimisel Serbia konstitutsioonikohtu otsusega säilitataks nende omandatud õiguste ja pädevuse tase; palub Serbial tagada kogu riigis vähemuste kaitset käsitlevate õigusaktide järjepidev rakendamine, sealhulgas seoses hariduse, keelte kasutamise ning meedia ja usutalituste kättesaadavusega vähemuskeeltes, samuti tagada rahvusvähemuste nõuetekohane esindatus avalikus halduses, kohalikes ja piirkondlikes asutustes ning riigi parlamendis; toetab Serbia kindlat kavatsust koostada 23. peatüki tegevuskava raames eraldi tegevuskava rahvusvähemuste olukorra kohta; julgustab Serbia ametivõime võtma edasisi meetmeid romade olukorra parandamiseks, eelkõige seoses hariduse, eluaseme ja tööhõivega; kutsub valitsust üles suurendama roma elanikkonna teadlikkust kodanikuõigustest ning tagama romadele võrdväärse turvalisuse; rõhutab, et tähtis on ergutada romasid avalikus elus osalema; kutsub Serbia ametivõime üles romade kaasamise poliitika ja meetmete rakendamist riigi ja kohalikul tasandil paremini kavandama, kooskõlastama ning kontrollima;

31.  rõhutab, kui oluline on tagastada kommunistliku režiimi ajal konfiskeeritud vara vähemuste kirikutele ja usukogukondadele, rõhutab riigi rolli selles, et välja töötada erapooletu poliitika, mis käsitleb ajaloolisi kirikuid, sealhulgas vähemustele kuuluvaid kirikuid Serbias, rõhutab, et ilma sellise tagastamiseta ei ole võimalik usuvabadust tagada;

32.  märgib, et Vojvodina kultuuriline mitmekesisus kuulub samuti Serbia identiteedi juurde, seepärast on väga tähtis kaitsta ja toetada seal elavaid vähemusrahvusi ning säilitada ja edendada piirkonnas aastasadu hästi toiminud rahvuslikku mitmekesisust; nõuab mitmekeelsuse ja kultuurilise mitmekesisuse säilitamist; rõhutab ühtlasi, et Vojvodina autonoomiat ei tohiks nõrgestada, ning tuletab valitsusele meelde, et pikemalt viivitamata tuleks esitada Vojvodina autonoomse provintsi volitusi ja rahastamist käsitlev seaduseelnõu;

33.  seoses Euroopa territoriaalse koostöö rühmituste (ETKR) tähtsusega ELi liikmesriikide ja nende naabrite piiriülese koostöö edendamisel kutsub Serbia valitsust üles tagama vajaliku õiguskeskkonna Serbia osalemiseks nendes rühmitustes;

34.  rõõmustab uue avaliku halduse reformi strateegia, avaliku halduse ja kohaliku omavalitsuse ministeeriumi loomise ning riiklike poliitikameetmete sekretariaadi moodustamise üle, mille tulemuseks on suurem tähelepanu poliitika kavandamisele ja kooskõlastamisele ning mis aitab avalikku haldust tõhustada; väljendab muret avaliku sektori töötajate töölevõtmise läbipaistmatuse ning haldus- ja finantsjuhtimissuutmatuse pärast kohalikul tasandil; nõuab tungivalt, et ametivõimud tagaksid riigiteenistujate ja riigiametnike ametisse nimetamise ja edutamise läbipaistvuse ja tulemuspõhisuse;

35.  ergutab Serbia ametivõime teostama majanduses struktuurireforme, et toetada majanduskasvu, parandada äri- ja investeerimiskeskkonda kogu riigis, tagada kõigi piirkondade tasakaalustatud sotsiaalne ja majanduslik areng, võidelda suure töötuse ja vaesuse vastu, tugevdada eelarvet ja võidelda korruptsiooni vastu, mis ärikeskkonda endiselt kõige rohkem ohustab; võtab murega teadmiseks statistika noorte suure tööpuuduse kohta ning nõuab tungivalt, et valitsus selle küsimusega tegeleks, tagades noortele piisavad võimalused ja tööturu vajadusi järgiva hariduse; rõhutab, et noortele tuleb tagada ligipääsetav haridussüsteem koos töö- ja koolitusvõimalustega ning juurdepääsuga sellistele Euroopa õppeprogrammidele nagu Erasmus; peab kiiduväärseks tööseaduse, pankrotiseaduse, erastamise seaduse ning planeerimis- ja ehitusseaduse vastuvõtmist, mis moodustavad õigusraamistiku nii struktuurireformideks kui ka ettevõtluskliima parandamiseks;

36.  nõuab ärikeskkonna parandamist, milleks tuleb rakendada selles valdkonnas kavandatud struktuurireformid, tugevdada õigussüsteemi ning tagada õigusaktide ühtlane rakendamine; nõuab tungivalt, et ettevõtluses kaotataks viivitamata haldustõkked, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete puhul, ning rõhutab, et tähtis on teostada riiklikes äriühingutes vajalik restruktureerimine, austades seejuures töötajate õigusi ja pidades silmas avaliku sektori tööhõive tähtsust Serbia kodanike ja nende heaolu jaoks, samuti nende sõltuvust peamistest avalikest teenustest;

37.  võtab teadmiseks karistusseadustiku uuendamiseks tehtud töö; märgib samas, et ka pärast muudatuste vastuvõtmist püsib erasektoris õiguskindlusetus; väljendab veel kord muret võimu kuritarvitamist käsitlevate sätete pärast uues artiklis 234, mis jätab ikkagi ruumi meelevaldseteks tõlgendusteks; märgib, et enamik varasematest ametiseisundi kuritarvitamise juhtumitest näib olevat ilma nõuetekohase läbivaatamiseta ümber liigitatud vastutava ametikoha kuritarvitamiseks, seepärast nõuab ümberliigitatud juhtumite sõltumatut ja põhjalikku läbivaatamist, et viivitamata ümber lükata pikaajalised ebaõiglased süüdistused;

38.  tänab Serbiat Belgradis toimunud Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ning Hiina tippkohtumise korraldamise eest, kiidab heaks tõhustatud koostöö kavad ja loodab, et need on Euroopa standarditega kooskõlas; võtab teadmiseks tippkohtumise ajal sõlmitud esialgsed energia- ja taristuprojektide kokkulepped ning tuletab Serbiale ja teistele piirkonna riikidele meelde, et projektides tuleks arvestada ELi poliitika pikaajaliste eesmärkidega;

39.  märgib, et energeetika-alastes ettevalmistustes on saavutatud mõõdukat edu; rõhutab, et Serbia peab suurendama jõupingutusi energeetika valdkonna kooskõlla viimiseks ELi õigustikuga, eelkõige energiatõhususe ja taastuvenergia eesmärkide saavutamise osas ja vältides riigiabi andmist pruunsöesektorile, ning saavutama esmajärjekorras juriidilise eraldamise gaasisektoris ja riikliku gaasifirma restruktureerimise; kutsub komisjoni üles toetama Serbia valitsuse püüdeid energiaallikate mitmekesisust suurendades vähendada riigi sõltuvust energia impordist; ergutab Serbiat alustama oma kavandatud energiastrateegia läbivaatamist; kutsub valitsust üles suurendama jõupingutusi taastuvenergia valdkonnas, eelkõige seoses taastuvaenergia direktiiviga, sest see on vajalik energiajulgeoleku saavutamiseks ja strateegia „Euroopa 2020” taastuvenergia eesmärkide saavutamiseks;

40.  kahetseb, et keskkonna ja kliimamuutuste valdkonnas on tehtud liiga vähe edusamme, ning palub Serbia ametivõimudel võtta kooskõlas ELi eesmärkidega kiiresti vastu terviklik üleriigiline kliimapoliitika ja -strateegia;

41.  tunneb muret selle pärast, et teadusasutused koos riigiasutuste ja riigiametnikega ei ole suutnud lahendada ülikoolides levivaid plagiaadisüüdistusi;

42.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning Serbia valitsusele ja parlamendile.

(1) ELT L 80, 19.3.2008, lk 46.
(2) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0039.
(3) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2014)0065.


Kosovo integreerumine Euroopaga
PDF 156kWORD 73k
Euroopa Parlamendi 11. märtsi 2015. aasta resolutsioon Kosovo integreerumise kohta Euroopaga (2014/2950(RSP))
P8_TA(2015)0066B8-0214/2015

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse 19.–20. juunil 2003. aastal Thessaloníkis toimunud Euroopa Ülemkogu eesistujariigi järeldusi Lääne-Balkani riikide Euroopa Liiduga ühinemise väljavaadete kohta,

–  võttes arvesse 19. aprillil 2013. aastal peaministrite Hashim Thaci ja Ivica Dačići poolt alla kirjutatud esimest kokkulepet, mis käsitleb suhete normaliseerimise põhimõtteid, ning 22. mail 2013. aastal vastu võetud rakendamise tegevuskava,

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 28. juuni 2013. aasta järeldusi, millega otsustati anda luba alustada läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Kosovo vahelise stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu sõlmimiseks,

–  võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2012. aasta otsust, millega volitati komisjoni alustama Kosovoga läbirääkimisi raamlepingu üle Kosovo osalemiseks liidu programmides,

–  võttes arvesse ÜRO peasekretäri aruandeid ÜRO ajutise missiooni jätkuva tegevuse kohta Kosovos ja sellega seotud arengute kohta, sealhulgas viimast aruannet, mis avaldati 31. oktoobril 2014,

–  võttes arvesse Nõukogu 12. juuni 2014. aasta otsust 2014/349/ÜVJP, millega muudetakse ühismeedet 2008/124/ÜVJP Euroopa Liidu õigusriigimissiooni kohta Kosovos (EULEX KOSOVO),

–  võttes arvesse üldasjade nõukogu 7. detsembri 2009. aasta, 14. detsembri 2010. aasta ja 5. detsembri 2011. aasta kohtumiste järeldusi, milles vastavalt rõhutati ja kinnitati taas, et ka Kosovo peaks – ilma et see mõjutaks liikmesriikide seisukohta tema staatuse kohta – saama edaspidi kasutada viisanõude kaotamise võimalust, kui kõik tingimused selleks on täidetud,

–  võttes arvesse viisadialoogi alustamist 2012. aasta jaanuaris, 2012. aasta juuni viisanõude kaotamise tegevuskava ning komisjoni 24. juuli 2014. aasta teist aruannet Kosovo edusammude kohta viisanõude kaotamise tegevuskava nõuete täitmisel (COM(2014)0488),

–  võttes arvesse 16. jaanuaril 2014. aastal toimunud õigusriigialase struktureeritud dialoogi kolmandat kohtumist,

–  võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1244 (1999), Rahvusvahelise Kohtu 22. juuli 2010. aasta nõuandvat arvamust, mis käsitleb Kosovo iseseisvuse ühepoolse väljakuulutamise kooskõla rahvusvahelise õigusega, ning ÜRO Peaassamblee 9. septembri 2010. aasta resolutsiooni 64/298, milles tunnustati Rahvusvahelise Kohtu arvamust ning tervitati ELi valmisolekut hõlbustada Belgradi ja Priština vahelist dialoogi,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu ministrite komitee 11. juuni 2014. aasta otsust võtta Kosovo Euroopa Nõukogu Veneetsia komisjoni liikmeks ning võttes arvesse kahe Kosovo eksperdi määramist Veneetsia komisjoni koosseisu 2014. aasta septembris,

–  võttes arvesse 28.–29. mail 2008, 6.–7. aprillil 2009, 22.–23. juunil 2010, 20. mail 2011, 14.–15. märtsil 2012 ja 30.–31. oktoobril 2013 toimunud Euroopa Parlamendi ja Kosovo parlamendi vaheliste kohtumiste ühisavaldusi,

–  võttes arvesse komisjoni 16. oktoobri 2013. aasta teatist laienemisstrateegia ja peamiste ülesannete kohta aastatel 2013–2014 (COM(2013)0700),

–  võttes arvesse üldasjade nõukogu 16. detsembri 2014. aasta järeldusi laienemise ning stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi kohta,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone,

–  võttes arvesse Ulrike Lunaceki tegevust väliskomisjoni alalise raportöörina Kosovo küsimustes,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et Kosovo iseseisvust tunnustab 110 riiki ÜRO 193 liikmesriigist, sealhulgas 23 ELi liikmesriiki 28-st;

B.  arvestades, et läbirääkimised ELi ja Kosovo vahelise stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu üle viidi lõpule 2014. aasta mais ning leping parafeeriti 2014. aasta juulis;

C.  arvestades, et iga (potentsiaalset) kandidaatriiki hinnatakse tema enda saavutuste põhjal ning ühinemise ajakava määrab vajalike reformide kiirus ja kvaliteet;

D.  arvestades, et ELi valimisvaatlusmissiooni hinnangu kohaselt olid 25. mail ja 8. juunil 2014. aastal peetud ennetähtaegsed parlamendivalimised läbipaistvad ja hästi korraldatud ning nendega kinnitati 2013. aastal toimunud kohalike valimiste käigus saavutatud edusamme; arvestades, et Kosovo Assamblee (edaspidi „assamblee”) avakoosolek peeti alles 8. detsembril 2014. aastal ja valitsus hääletati ametisse 9. detsembril 2014. aastal;

E.  arvestades, et ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) edukas elluviimine eeldab muu hulgas tahet kontrollida varasemaid tulemusi ja teha tuvastatud probleemide põhjal õiged järeldused, sh välimissioonide korraldamisel; arvestades, et EULEX on seni suurim missioon, mis on kestnud juba enam kui kuus aastat;

1.  väljendab heameelt, et valimistele järgnenud kuuekuuline poliitiline ummikseis lõppes assamblee moodustamise ja uue valitsuse ametisse nimetamisega; on mures, millist mõju võib avaldada see, kui ilma konsensuseta määratakse ametisse isikud, kelle taust võib tekitada küsimusi; peab kahetsusväärseks, et uues valitsuses on tarbetult palju ministreid ja ministrite asetäitjaid, mis avaldab mõju eelarvele, ja et naisministreid on vähe; märgib, et naisministrite arvu suurendamist saaks kasutada edumeelse stiimulina kogu ühiskonna jaoks; rõhutab, et vajalike reformide tõsine ja otsustav läbiviimine on uue valitsuse jaoks äärmiselt pakiline küsimus; rõhutab, et Kosovo juhtkonna saavutusi saab kõige paremini hinnata konkreetsete tulemuste alusel, mida need on andnud Kosovo kodanikele ning Euroopa ja rahvusvahelistele partneritele; julgustab Kosovo serbia vähemuse valitud esindajaid osalema Prištinas moodustatud uues koalitsioonivalitsuses ja asuma selles oma ülesandeid täitma;

2.  õhutab uut valitsust Euroopa-kursil jätkama ning rõhutab, et valitsus on kohustunud, sealhulgas seadusandlikult, lahendama mitmeid prioriteetseid küsimusi, muu hulgas astuma samme õigusriigi põhimõtete tugevdamiseks ja kinnistamiseks, rajama sõltumatuse, professionaalsuse ja tulemuslikkuse põhimõtetele tugineva kohtusüsteemi mudeli ning võitlema kõigil tasanditel süstemaatiliselt ja mõjusalt korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu; kutsub ametivõime üles mõjusalt ja süstemaatiliselt võitlema tööpuudusega, tugevdama struktuurseid majandusreforme ja jätkusuutlikku arengut, luues selleks väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele stiimulid ja reguleeriva raamistiku, ning jätkama hädavajalikku sotsiaalkaitsesüsteemi reformimist, et vähendada jätkuvalt laialdast vaesust, sealhulgas lubamatult kõrget laste vaesuse määra; rõhutab asjaolu, et selleks on kõige tähtsam reformide läbiviimine; rõhutab, et esmatähtis peaks olema erikohtu loomine ja toimimine ning koostöö sellega, mis aitab Kosovol lahendada ja ületada probleemid, mille juured on riigi minevikus; rõhutab, et seadusandlikud ja poliitikakavad peavad vajaminevaid vahendeid realistlikult kajastama, ja soovitab neid rakendada läbipaistvamal viisil;

3.  rõhutab vajadust tugevdada assamblee ja eelkõige Euroopa integratsiooni komisjoni rolli Kosovo integratsiooniprotsessi järelevalvajatena; nõuab, et assamblee võtaks kiiresti vastu uue kodukorra, mis oleks kooskõlas Euroopa parimate tavadega ja kajastaks soolise võrdõiguslikkuse mõõdet;

4.  rõhutab vajadust tõhustada meetmeid võitluseks ebaseaduslikku rännet korraldavate kuritegelike rühmitustega; lisaks rõhutab, et selleks, et peatada ebaseaduslik ränne ning taastada kodanike lootus ja usk võimalusse rajada endale tulevik oma kodumaal, on vajalik sotsiaal-majanduslik areng ja tuleb luua uusi töökohti; rõhutab vajadust tegeleda ebaseadusliku rände algpõhjustega, kasutades selleks kõiki ELi poliitika- ja abivahendeid;

5.  on rahul kodanikuühiskonna organisatsioonide, eelkõige naiste ning lesbide, geide, biseksuaalide, trans- ja intersooliste inimestega tegelevate organisatsioonide järk-järgulise tugevnemise ja nende vahelise koostöö paranemisega; rõhutab siiski, et tuleb leida lahendus nende aktivistide vastu suunatud ähvardustele ja rünnakutele, kes püüavad suurendada lesbide, geide, biseksuaalide, trans- ja intersooliste inimeste õigusi; nõuab, et Kosovo ametiasutused tugevdaksid siiani ajutiselt toiminud kodanikuühiskonnaga konsulteerimise mehhanisme, eelkõige ühisele nõuandekomisjonile kõigi vajalike vahendite andmisega; on seisukohal, et valitsuse avatuse ja läbipaistvuse tagamiseks tuleks seadusandlikesse konsultatsioonidesse kaasata kodanikuühiskonna esindusorganisatsioonid; nõuab ka, et abiandjad ja eelkõige EL jätkaksid oma tegevuse kavandamisel kodanikuühiskonna kaasamist ja selle esindajatega konsulteerimist;

6.  märgib, et kohtusüsteemi ja selle korraldust reguleerivate õigusaktide valdkonnas on tehtud mõningaid edusamme, eelkõige selles osas, mis puudutab struktuuride kohandamist uue EULEXi mandaadi ning EULEXi ja Kosovo kohtunikest koosnevate kolleegiumidega; märgib samas, et suurt muret tekitab endiselt kohtunike ja prokuröride sõltumatus, aruandekohustus, erapooletus ja tõhusus ning Kosovo kohtunõukogu toimimine, vanglasüsteem ja kogu õigusriigi valdkonna tulemuslikkus; rõhutab, et tuleks jätkata tööd, et valmistuda EULEXi vastutusalade täielikuks üleandmiseks Kosovole; palub, et poliitilised asutused avaldaksid selgelt täielikku toetust nende kohtunike ja prokuröride sõltumatusele, kelle kaudu püütakse jätkuvalt mõjutada käimasolevaid uurimisi ja kohtumenetlusi;

7.  väljendab muret nähtavate edusammude puudumise pärast võitluses kõrgetasemelise korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevusega, mis on suur tõke Kosovo demokraatliku, sotsiaalse ja majandusarengu teel; rõhutab, et valitsus peab selgelt näitama, et Kosovo võitleb süstemaatiliselt organiseeritud kuritegevusega ja kõigil tasanditel esineva korruptsiooniga; nõuab jätkuvaid meetmeid, et tõkestada mis tahes seosed organiseeritud kuritegevuse ja avaliku sektori töötajate vahel; on mures ka laialt levinud ebaseadusliku tulirelvade omamise pärast ning nõuab, et Kosovo valitsus rakendaks olemasolevad programmid selliste relvade konfiskeerimiseks, eriti väike- ja kergrelvade kontrollimise ja konfiskeerimise riikliku strateegia ja tegevuskava ajavahemikuks 2013–2016; palub Kosovol nimetatud nähtuse tõkestamiseks teha koostööd ELi relvakaubanduse eksperdirühmaga ja naaberriikidega ning nõuab, et EL annaks igasugust selleks vajalikku tehnilist abi;

8.  peab kiiduväärseks Kosovo osalemist terrorismivastase võitluse koalitsioonis, Kosovo kriminaalõiguses tehtud muudatusi välisriikide võitlejate tegevuse tõkestamiseks ja ametivõimude tööd nende inimeste kohtu alla andmisel, kes on seotud noorte värbamisega äärmusrühmitustesse; võtab murelikult teadmiseks teated Kosovo noorte kasvava radikaliseerumise ja selle kohta, et mõningad neist ühinevad terroristidega Süürias ja Iraagis; palub ELil aidata lahendada sotsiaalprobleeme kui üht põhjust, miks äärmusrühmitustel õnnestub Kosovo noori oma ridadesse värvata;

9.  märgib, et üks uue valitsuse prioriteetidest on selliste Kosovo relvajõudude loomine, mis tegutsevad kooskõlas põhiseadusega ja täieliku tsiviilkontrolli all; mõistab, et territoriaalkaitse põhimõte on riikliku suveräänsuse üks osa, kuid nõuab, et relvajõud oleksid kooskõlas ELi põhimõtetega ning leiab, et tuleks rohkem teha Kosovo politsei paremaks varustamiseks, et koheselt tõsta tema tegevuse tulemuslikkust;

10.  võtab teadmiseks edusammude puudumise avaliku halduse reformi strateegilise raamistiku ja tegevuskava rakendamisel; palub Kosovol lõplikult välja töötada avaliku teenistuse õigusraamistik, mis tagab teenistuse depolitiseerimise ja hõlmab tulemushindamist;

11.  palub ametiasutustel võtta kiiresti vastu üksikasjalikud diskrimineerimisvastased õigusaktid ning ühtlasi keskenduda ennetavatele ja teadlikkuse tõstmise meetmetele; väljendab heameelt selle üle, et 17. mail 2014 toimus esimene geiparaad ning et lesbide, geide, biseksuaalide, trans- ja intersooliste inimeste õigustega tegelemiseks on loodud koordineerimis- ja nõuanderühm;

12.  tunneb heameelt selliste saavutuste üle naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas nagu õigusaktide muutmine eesmärgiga võtta arvesse konfliktidega seotud vägivalda, näiteks sõjategevusega kaasnenud vägistamist kogenud isikuid; rõhutab, et lahendamist ootavad veel mitmed probleemid, eriti sellistes valdkondades nagu sooline ja koduvägivald, omandiõigused ning naiste esindatus juhtivatel ametikohtadel;

13.  nõuab meetmeid otsustavaks tegelemiseks soolise ja koduvägivallaga seotud küsimuste ja probleemidega; rõhutab soolise ja koduvägivalla ulatust käsitleva tervikliku andmekogu vajalikkust;

14.  kutsub Kosovot üles võtma vastu tulemusliku ja tervikliku institutsioonilise ja õigusraamistiku meedia valdkonnas ning eelkõige sõnavabaduse tagamiseks tulemuslikumalt täitma kehtivaid seadusi; on jätkuvalt mures ajakirjanike ähvardamiste ja ründamiste ning meedia läbipaistmatuse pärast; rõhutab meediavabaduse ja meedia sõltumatuse tähtsust, kuna need on ELi põhiväärtused, on igasuguse demokraatia nurgakivi ja aitavad tugevdada õigusriigi põhimõtteid; kutsub ametiasutusi üles põhjaliku ja üksikasjaliku avaliku arutelu järel meediavabaduse tagamiseks kiiresti likvideerima süsteemsed lüngad õigusaktides, eelkõige seoses meediavahendite omandussuhete läbipaistvuse ja laimu küsimustega, ning tagama avalik-õiguslike ringhäälingute sõltumatuse ja jätkusuutlikkuse ja vältima poliitilist sekkumist; õhutab Kosovo ametivõime edasisele tegevusele ähvarduste ning vihkamise ja vägivalla õhutamise tõkestamisel;

15.  rõhutab veel kord, et mõningatele edusammudele vaatamata on vähemuste ja kultuuriliste õiguste kaitset käsitlevate õigusaktide rakendamine Kosovos jätkuvalt oluline probleem; rõhutab jätkuvat vajadust tugevate jõupingutuste järele, et kohaldada täielikult seadust, mis sisaldab sätteid rahvusvähemuste õiguste kohta, selleks et hoida ära otsene ja kaudne diskrimineerimine; märgib, et sotsiaal-majanduslikult ning hariduse ja tervishoiu valdkonnas on jätkuvalt raskusi eelkõige roma, egiptuse ja aškaali kogukonnal; loodab, et uus valitsus loob uue romade, egiptlaste ja aškaalide olukorra parandamise raamistiku, et saavutada eeskätt võrdväärne turvalisus ja võrdväärsed tervishoiuteenused; rõhutab romade, egiptlaste ja aškaalide tagasipöördumise lihtsustamise tähtsust; soovitab sätestada Zhupa piirkonna Gorani vähemuse õigused seadustes ja tagada nende tegelik kaitse;

16.  palub, et riigi tasandi ja kohalikud asutused täielikult rakendasid kohandatud õigusakte ning aitaksid nii kaasa kõigiti mitmerahvuselise ühiskonna väljakujundamisele, eelkõige seoses hariduse ja tööhõive küsimustega; soovitab võtta praktilisi meetmeid, et kaasata rahvusvähemuste esindajad järjest rohkem riiklike ja kohalike valitsusasutuste töösse;

17.  tuletab Kosovo ametiasutustele meelde nende kohustust austada, säilitada ja kaitsta nii Serbia kui ka kõiki teisi usu- ja kultuurimälestisi, mis on osa ühisest Euroopa kultuuri- ja ajaloopärandist; tunneb sellega seoses heameelt võetud meetmete üle;

18.  nõuab, et Kosovo uute õigusaktide koostamisel konsulteeriks arvamuste ja abi saamiseks Euroopa Nõukogu Veneetsia komisjoniga, mille liikmeks sai Kosovo juunis;

19.  väljendab heameelt stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu parafeerimise üle 2014. aasta juulis, sest selles nähakse ette tugevdatud poliitiline dialoog, tihedam kaubandusintegratsioon ja uued koostöövormid; palub nõukogul võtta võimalikult kiiresti ja igal juhul 2015. aasta esimesel poolel vastu otsus stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu allkirjastamise ja sõlmimise kohta, kuna see loob tugeva stiimuli vajalike reformide läbiviimiseks ja institutsionaliseerimiseks ning annab Kosovole uued võimalused, et tugevdada oma suhteid naabritega ja aidata kaasa piirkonna stabiliseerumisele; ühtlasi kutsub nõukogu üles võtma vastu Kosovo osalust ELi programmides käsitleva raamlepingu allkirjastamise ja sõlmimise otsust, mis tihendab Kosovo ja ELi koostööd mitmetes sektorites; on seisukohal, et nendes programmides tuleks keskenduda konkreetsetele valdkondadele, mis vastavad Kosovo poolt ELiga ühinemiseks võetud kohustustele, ning neid tuleks rakendada läbipaistvalt ja viivitamata;

20.  soovitab Kosovo suveräänsust tunnustada ka neil viiel liikmesriigil, kes ei ole seda veel teinud; rõhutab, et see aitaks täiendavalt kaasa Belgradi ja Priština vaheliste suhete normaliseerimisele; palub kõigil ELi liikmesriikidel maksimaalselt hõlbustada enda ja Kosovo kodanike inimestevahelisi majanduslikke sidemeid ning sotsiaalseid ja poliitilisi suhteid;

21.  avaldab tunnustust erirakkerühma (SITF) tööle, sest selle uurimise järeldustes, mis avaldati 2014. aasta juulis, leiti veenvaid tõendeid Kosovo Vabastusarmee teatavate endiste kõrgemate ametnike vastu, kuid mitte Kosovo Vabastusarmee vastu tervikuna; tunneb heameelt asjaolu üle, et Madalmaade valitsusele on esitatud taotlus erikohtu loomiseks, mis toimib Kosovo kohtusüsteemis, kuid mille üks koda asub Madalmaades, ning et Madalmaade valitsus kiitis taotluse heaks; palub Kosovo Assambleel võtta esimesel võimalusel vastu vajalik seadusandlik pakett; palub Kosovo ametiasutustel ühtlasi jätkata koostööd SITFiga;

22.  väljendab heameelt Kosovo edusammude üle oma tunnistajakaitse üksuse loomisel ning õigus- ja haldusraamistike toetamisel, samuti saavutuste üle ELi liikmesriikidega koostöölepingute sõlmimisel, kuid rõhutab, et vaja on täiendavat tuge, et hõlbustada tulevikus tunnistajate ümberpaigutamist kolmandatesse riikidesse;

23.  on tõsiselt mures Euroopa Liidu õigusriigimissiooni (EULEX) vastu hiljuti esitatud korruptsioonisüüdistuste pärast; on veendunud, et EULEXil on olnud oluline roll Kosovos ja sellel peaks olema ja võiks olla selline roll ka edaspidi, ning väljendab seetõttu heameelt, et liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresident Mogherini reageeris kiiresti, nimetades sõltumatu eksperdi, kes hakkab esitatud süüdistusi põhjalikult uurima; nõuab sellise uurimise täielikku läbipaistvust ja seda, et kõik asjaomased osapooled teeksid igakülgselt koostööd, et uurimine kiiresti lõpule viia; rõhutab, kui tähtis on tagada, et eksperdil on võimalik viia läbi põhjalik uurimine, mis hõlmab kõiki juhtumi aspekte; on mures selle pärast, et tundliku sisuga dokumendid EULEXi puudutavate korruptsioonisüüdistuste kohta on kaduma läinud; nõuab põhjaliku ja kõikehõlmava uurimise läbiviimist; rõhutab, et on äärmiselt oluline taastada ELi usaldusväärus Kosovos ja välismaal ning saadud kogemustest tuleb õppida tulevaste missioonide jaoks; märgib, et ombudsman ja Euroopa Pettustevastane Amet otsustasid mõlemad algatada sõltumatu uurimise väidetavate EULEXi rikkumiste kohta, ning palub, et kõik uurijad koordineeriksid tõhusalt oma tegevust ja vahetaksid teavet; leiab siiski, et vaja on ulatuslikku ja põhjalikku analüüsi, et hinnata EULEXi üldist tulemuslikkust ja saavutusi, ning selle põhjal tuleks uuendada Euroopa Kontrollikoja 2012. aasta oktoobris avaldatud aruannet;

24.  kutsub EULEXi üles oma mandaati veelgi jõulisemalt täitma; rõhutab, et on äärmiselt tähtis saavutada selle tegevuse täielik läbipaistvus ja aruandekohustuslikkus ning suurem tõhusus, näidata selle konkreetsemaid ja kõrgetasemelisi tulemusi ning teavitada korrapäraselt ja kõikehõlmavalt selle tööst ja otsustest; rõhutab EULEXi tähtsust kohalike asutuste abistamisel ja ergutamisel, et need täidaksid oma kohustusi õigusriigi reformide, isevastutuse ja üleviidud kohtumenetluste algatamise jaoks seadusandlike muudatuste kehtestamise valdkonnas; palub Kosovo ametivõimudel jätkuvalt tunnustada EULEXi mandaati ja toetada tema rakendamisvolituste täitmist;

25.  võtab teadmiseks Kosovo edusammud viisanõude kaotamise tegevuskava nõuete täitmisel; palub ametivõimudel rohkem pingutada ja tõendada oma kindlat tahet soovitusi rakendada, sealhulgas kiita heaks neli seni vastuvõtmata õigusakti; nõuab tungivalt, et komisjon teeks kõik endast oleneva, et kiirendada viisanõude kaotamise protsessi Kosovos, mis on piirkonna viimane viisanõudega riik; peab väga murettekitavaks, et viimasel ajal on järsult tõusnud Kosovost ELi riikidesse lahkuvate kodanike arv, ning lahkujate seas on romasid, aškaale ja albaanlasi; palub Priština ametivõimudel võidelda tõhusalt inimkaubandusega tegelevate kuritegelike võrgustike vastu ning avalikkust Prištinas asuva Euroopa Liidu büroo abiga selgelt teavitada, et varjupaigataotluste heakskiitmine on vähetõenaoline; rõhutab vajadust tegeleda kodanike Kosovost lahkumise algpõhjustega, sh investeerides kvaliteetsesse haridusse, eelkõige vähemuste ja tõrjutud kogukondade jaoks;

26.  kutsub Serbia ja Kosovo ametivõime üles kehtestama koostöökorra, et võidelda kriminaalsete võrgustikega, kes kontrollivad ja kasutavad ära ebaseaduslikke rändajaid ja toimetavad neid Kosovost ebaseaduslikult Serbia kaudu mõnesse ELi liikmesriiki, ning need hävitada;

27.  palub Kosovo ametiasutustel võtta kasutusele uus lapse õiguste strateegia ja tegevuskava, ning rõhutab haridusse, tervishoidu ja õigesse toitumisse investeerimise tähtsust, eelkõige vähemuste ja tõrjutud kogukondade jaoks; rõhutab lastekaitseseaduse tähtsust toimiva lastekaitsesüsteemi kehtestamisel; rõhutab kesk- ja kohaliku tasandi asutuste aruandekohustuslikkuse tugevdamise tähtsust, et jälgida lapse õiguste järgimist;

28.  võtab murelikult teadmiseks kõrge töötuse määra, seda eelkõige noorte hulgas, samuti soolise diskrimineerimise tööturul; märgib, et edusammud omandiõiguse valdkonnas on aeglased, ja see pidurdab pikaajalist majanduskasvu; võtab teadmiseks, et välismaised otseinvesteeringud langesid oluliselt 2014. aasta kolmandas kvartalis; palub Kosovo valitsusel teha tööd ärikeskkonna parandamiseks, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks, ning luua turvaline keskkond, mis tõmbab ligi rohkem välismaiseid otseinvesteeringuid kõigi Kosovo inimeste hüvanguks; palub komisjonil toetada noori ettevõtjaid ühinemiseelse abi rahastamisvahendi vahenditest, sealhulgas aidata neil luua sidemeid ELi liikmesriikide ettevõtjatega;

29.  võtab murelikult teadmiseks, et tööseadust on seni rakendatud mitterahuldavalt, nagu ka streigiseadust; võtab teadmiseks, et töötuse määr Kosovos on kohati ligikaudu 30% ja mõjutab eelkõige naiste osalemist tööturul;

30.  peab kahetsusväärseks, et valimiste korraldamine Kosovos ja Serbias on riikidevaheliste kõrgetasemeliste läbirääkimiste tempot aeglustanud; tunneb heameelt Belgradi ja Priština vaheliste kohtumiste taasalustamise üle 9. veebruaril 2015 Brüsselis; märgib siiski, et kohtumised on toimunud tehnilisel tasandil ning on tehtud mõningaid edusamme, sealhulgas liikumisvabaduse valdkonnas; avaldab kahetsust, et enamik mõlema poole allkirjastatud lepingutest on veel täielikult rakendamata, ning palub Serbial ja Kosovol jätkata uue meelekindlusega juba sõlmitud lepingute täielikku rakendamist; rõhutab, et tähtis on selgitada elanikkonnale nende lepingute kaalu ja mõju; rõhutab, et heanaaberlike suhete arendamine võib teenida mõlema riigi huve;

31.  kordab, kui oluline on tagada, et Kosovo saaks võimalikult kiiresti oma rahvusvahelise telefonikoodi, mis aitaks suurendada Kosovo nähtavust rahvusvahelisel tasandil;

32.  väljendab suurt heameelt selle üle, et Rahvusvaheline Olümpiakomitee ratifitseeris otsuse Kosovo Riikliku Olümpiakomitee täieliku tunnustamise kohta, ning nõuab tungivalt, et teised spordiliidud teeksid sama, sest see võimaldaks Kosovo nais- ja meessportlastel osaleda Euroopa ja rahvusvahelistel spordivõistlustel oma riigi kodanikena;

33.  toonitab asjaolu, et Kosovo jaoks peaks olema prioriteet rahvusvaheliste ja piirkondlike organisatsioonide ja mehhanismidega liitumine; nõuab, et Kosovo suhted piirkondlike organisatsioonide ja rahvusvaheliste ametite ja asutustega, näiteks Euroopa Nõukoguga, suhted kultuuri- ja pärandiinstitutsioonidega ja esindatus nendes viidaks täisliikmete tasemele ning et riik oleks rohkem esindatud ka Euroopa ja rahvusvahelistes meediaorganisatsioonides, nii et Kosovo artistid saaksid osaleda kõigil rahvusvahelistel kultuuriüritustel, sh Eurovisiooni lauluvõistlusel; tuletab sellega seoses meelde piirkondliku koostöö vallas saavutatud kokkuleppe järgimise tähtsust;

34.  palub Kosovo õiguskaitseasutustel ja politseijõududel teha aktiivset koostööd Euroopa vastavate teenistustega, et terrorismi- ning uimasti- ja inimkaubanduse vastast võitlust paremini koordineerida, ning rõhutab sellega seoses, kui tähtis on Kosovo täisliikmesus Europolis ja Interpolis;

35.  märgib, et Põhja-Kosovoga seoses on tehtud teatavaid edusamme, mida kajastab eelkõige linnapeade valimine kogu Kosovo territooriumil peetud valimistel ning ELi rahastatavate projektide arvu suurenemine Põhja-Kosovos; rõhutab siiski vajadust jätkata Serbia omavalitsuste liidu loomisega, mille eesmärk oleks vähendada veelgi vajadust paralleelsete struktuuride järele; märgib samal ajal, et etniliste albaanlaste ja serblaste kogukondade lähendamiseks on vaja jätkuvaid pidevaid jõupingutusi; nõuab, et Mitrovica silla probleemile – mis takistab praegu inimeste vaba liikumist – leitaks ühine lahendus;

36.  kordab vajadust teha Belgradi ja Priština vahelise dialoogi tulemused teatavaks täiesti läbipaistvalt ning kaasata parlamendid ja kodanikuühiskond rakendamisprotsessi;

37.  kutsub Serbia ametivõime üles osutama täielikku abi Serbias hiljuti leitud Kosovo kadunud isikute surnukehade kodumaale toimetamisel ja jätkama väljakaevamisi kindlakstehtud piirkondades või väidetavate massihaudade piirkondades, kuhu oletatavasti on maetud kadunud isikud;

38.  toetab jätkuvat sõjakuritegude eest süüdistuste esitamist riiklikul tasandil ja juhib tähelepanu sõjaaegsete vägistamiste eest vastutusele võtmise olulisusele;

39.  palub komisjoni asepresidendil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindajal ja liikmesriikidel pikendada Kosovosse nimetatud ELi eriesindaja mandaati pärast 28. veebruari 2015;

40.  märgib murelikult, et 6. juunil 2014. aastal Kosovo A-elektrijaamas toimunud plahvatus näitas süsteemi haavatavust, ning nõuab tungivalt elektrijaama tegevuse lõpetamist hiljemalt 2017. aastaks; on veendunud, et Kosovo valitsus peaks kavandama selge ja toimiva energiapoliitika, sest see on riigi majanduse arengu jaoks hädavajalik; rõhutab vajadust edendada energiatõhusust ja viia enne uute elektrijaamade käikulaskmist läbi energiavajadusi hindavad uuringud;

41.  väljendab heameelt püüdluste üle mitmekesistada energiaallikaid ning arendada taastuvaid energiaallikaid, ja eelkõige käivitada kolme uue hüdroelektrijaama ehitustööd; rõhutab sellega seoses, kui oluline on ELi keskkonnastandardite vastuvõtmine ja täielik kohaldamine; tuletab ametiasutustele taas meelde ka seda, et riigi arengustrateegia kavandamisel on tähtis järjekindlalt kinni pidada keskkonnastandarditest;

42.  väljendab muret suure hulga tahkete ja vedelate radioaktiivsete jäätmete pärast, mida leidub endiselt omavalitsusüksustes üle kogu Kosovo ja mida ei hoita turvaliselt; kutsub komisjoni üles pakkuma Kosovo ametiasutustele abi ja tegema nendega tihedat koostööd, et leida sellele probleemile püsiv lahendus;

43.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa välisteenistusele ning Kosovo valitsusele ja Kosovo Rahvusassambleele.


Majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta ja 2015. aasta majanduskasvu analüüs
PDF 157kWORD 79k
Euroopa Parlamendi 11. märtsi 2015. aasta resolutsioon majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta ja 2015. aasta majanduskasvu analüüsi kohta (2014/2221(INI))
P8_TA(2015)0067A8-0037/2015

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 121 lõiget 2 ja artiklit 136,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrust (EL) nr 1175/2011, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta(1),

–  võttes arvesse nõukogu 8. novembri 2011. aasta direktiivi 2011/85/EL liikmesriikide eelarveraamistiku nõuete kohta(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrust (EL) nr 1174/2011 euroalal esineva ülemäärase makromajandusliku tasakaalustamatuse korrigeerimiseks võetavate täitemeetmete kohta(3),

–  võttes arvesse nõukogu 8. novembri 2011. aasta määrust (EL) nr 1177/2011, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta(4),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrust (EL) nr 1176/2011 makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamise ja korrigeerimise kohta(5),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrust (EL) nr 1173/2011 eelarvejärelevalve tõhusa rakendamise kohta euroalal(6),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrust (EL) nr 473/2013 euroala liikmesriikide eelarvekavade seire ja hindamise ning nende ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimise tagamise ühiste eeskirjade kohta(7),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrust (EL) nr 472/2013, millega tugevdatakse majanduse ja eelarve järelevalvet euroala liikmesriikide üle, millel on või võivad tekkida tõsised raskused finantsstabiilsuse tagamisel(8),

–  võttes arvesse komisjoni 2. juuni 2014. aasta teatist 2014. aasta riigipõhiste soovituste kohta (COM(2014)0400),

–  võttes arvesse oma 25. veebruari 2014. aasta resolutsiooni majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta ning 2014. aasta majanduskasvu analüüsi tööhõive- ja sotsiaalaspektide kohta(9),

–  võttes arvesse komisjoni 28. novembri 2014. aasta teatist 2015. aasta majanduskasvu analüüsi kohta (COM(2014)0902),

–  võttes arvesse komisjoni 13. jaanuari 2015. aasta teatist „Stabiilsuse ja kasvu pakti kehtivate nõuete paindlikum kasutamine” (COM(2015)0012),

–  võttes arvesse liikmesriikide parlamentide esindajatega peetud arutelu Euroopa poolaasta 2015. aasta prioriteetide rakendamise üle,

–  võttes arvesse oma 5. veebruari 2013. aasta resolutsiooni VKEde rahastamisvõimaluste parandamise kohta(10),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni ja keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamusi (A8-0037/2015),

A.  arvestades, et majanduse taastumine ELis aeglustus märgatavalt 2014. aasta jooksul, kuid et komisjoni arvamuse kohaselt on 2015. aastal väljavaateid olukorra paranemiseks ja 2016. aastal peaks majandus veelgi rohkem taastuma; arvestades, et kuus aastat pärast finantskriisi algust 2008. aastal on euroala tööpuudus ikka veel rekordiline ehk peaaegu 12 %; arvestades, et vähene majanduskasv on soodustanud deflatsioonikurssi; arvestades, et finantskriisi järellainetuses paistab nii mõnegi liikmesriigiga võrreldes viletsate kasvunäitajatega silma just euroala; arvestades, et vaatamata deflatsioonisurvele prognoosib komisjon inflatsiooni suurenemist 2015. aasta keskpaigaks ja 2016. aasta jooksul;

B.  arvestades, et investeeringute tase on pärast kriisi haripunkti vähenenud 470 miljardi euro võrra ja võrreldes pikaajaliste arengusuundadega on investeeringuid puudu ligikaudu 230–370 miljardi euro ulatuses; arvestades, et reaktsioon euroala võlakriisile ja Euroopa institutsioonilise raamistiku puhul ilmnenud ebatõhususele on olnud märgatav, kuid mitte piisav selleks, et anda euroalale küllaldane tõuge kiire majanduskasvu kursile naasmiseks;

1.  on arvamusel, et euroala maadleb ikka veel 2008. aasta järgse tavatult pika majanduslanguse tagajärgedega; juhib tähelepanu asjaolule, et majanduse taastumine on endiselt habras ning seda on vaja tugevdada, et saavutada keskpikas perspektiivis oluliselt suurem majanduskasv ja tööhõive; märgib siiski, et 2014. aastal on majanduskasv olnud laiapõhjalisem; märgib, et tänane ülesanne on tegeleda nii tsükliliste lühiajaliste probleemide kui ka struktuuriliste pikaajaliste probleemidega; rõhutab, et lühiajaline surve võib ajendada ajutiste meetmete võtmist, mis võib kahju teha pikaajalisele kasvusuutlikkusele; rõhutab, et tagada tuleb lühi- ja pikaajaliste poliitikameetmete vastastikune täiendavus;

2.  võtab teadmiseks komisjoni 2015. aasta majanduskasvu analüüsi, mille abil püütakse uuesti jõuda kiirema majanduskasvuni ning kindlustada majanduse taastumist; pooldab lähenemisviisi, mis toetub kolmele põhisambale (investeeringute suurendamine, struktuurireformide kiirendamine ning vastutustundliku ja kasvu soodustava eelarve konsolideerimine), ja peab seda nende sihtide saavutamisel õigeks; on seisukohal, et selline lähenemisviis tuleb täiel määral inkorporeerida lähiajal koostatavatesse riigipõhistesse soovitustesse; toetab komisjoni ettepanekut täiustada Euroopa poolaastat, lihtsustades ja seostades praegusi menetlusi, sealhulgas ajakava, ning kaasates liikmesriikide vastutuse suurendamiseks aktiivsemalt nende parlamente, arvestades asjaolu, et liikmesriigid rakendasid 2013. aastal täies ulatuses ainult ligikaudu 9 % riigipõhistest soovitustest; palub komisjonil esitada kiiresti usaldusväärsed andmed 2014. aasta riigipõhiste soovituste rakendamiseks; tõstab sellega seoses esile vajadust lihtsustada Euroopa poolaasta olemasolevaid menetlusi, sealhulgas ajakava, ning kaasata suuremal määral liikmesriikide parlamente, et tugevneks riikide vastutustunne seoses struktuurireformidega;

3.  rõhutab varasematel aastatel ühtse turu kohta koostatud integratsiooniaruannete tähtsust ja lisaväärtust komisjoni iga-aastases majanduskasvu analüüsis seatud üldiste prioriteetide täiendamisel ning Euroopa poolaasta raames riigipõhiste soovituste väljatöötamisel; peab seetõttu äärmiselt kahetsusväärseks, et ühtse turu integratsiooni aruannet 2015. aasta kohta ei koostata;

4.  rõhutab tõsiasja, et 2010. aastal kasutusele võetud Euroopa poolaastaga kehtestatakse majanduspoliitika koordineerimise iga-aastane tsükkel, mis hõlmab liikmesriikide eelarve-, makromajandus- ja struktuurireformide kavade üksikasjalikku analüüsi;

5.  väljendab muret selle pärast, et enamiku liikmesriikide turuosa väheneb ülemaailmses ulatuses endiselt; on veendunud, et innovatsioonipõhise tõhususe suurendamiseks tuleb veelgi parandada ELi majanduse kui terviku võimet konkureerida maailmamajanduses, eelkõige suurendades konkurentsivõimet toote- ja teenusteturul; nõuab kindlalt, et tööjõukulud tuleb hoida tootlikkusega vastavuses ning et töötasust panustataks sotsiaalkindlustussüsteemi jätkusuutlikkusesse; rõhutab, et liikmesriigid peaksid stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetest lähtuva kulude haldamise raames pigem vähendama oma jooksvaid kulusid kui investeerimiskohustust, vaatamata sellele, et eeskirjades ei arvestata tõsiasja, et investeeringukulud ja jooksvad kulud mõjutavad majanduskasvu erinevalt; võtab teadmiseks komisjoni teatise stabiilsuse ja kasvu pakti kehtivate nõuete paindlikuma kasutamise kohta (COM(2015)0012), sest see muudab menetluse selgemaks ja selgitab seoseid struktuurireformide, investeerimise ja eelarvepoliitiliste kohustuste vahel, kasutades maksimaalselt ära eeskirjades olemasoleva paindlikkuse; on rahul komisjoni otsusega lihtsustada ja ühtlustada Euroopa poolaastat; osutab vajadusele vältida riigipõhiste soovituste koostamisel kõiki ühetaoliselt käsitlevat lähenemisviisi;

Investeerimine

6.  on arvamusel, et investeeringute nappus on tingitud vähesest kindlustundest, nõrkadest ootustest nõudlusele, kõrgest võlakoormast, erasektori soovimatusest võtta riske, tootlike avaliku sektori investeeringute stimuleerimiseks vajalike meetmete puudumisest, finantsturgude killustatusest ja aeglasest finantsvõimenduse vähendamisest, lisaks olukorda raskendavad kokkuhoiumeetmed, millega püütakse korrigeerida ülekulutamist, asjakohase rahastamisvõime puudumist ning tõsiasja, et paljudel juhtudel ei ole liikmesriigid ja EL suutnud nende probleemide lahendamiseks nõuetekohaselt tegutseda; rõhutab, et madalseisu investeerimises saaks parandada eesmärgipäraste avaliku sektori investeeringutega ning tunduvalt suuremate eraettevõtete ja Euroopa ettevõtjate investeeringutega; nõuab uue ettevõtluskliima tekkimist hõlbustavaid reforme, mis stimuleeriks äritegevust, uusi investeeringuid ja innovatsiooni ning millega kaasneks Euroopa majandusse finantskapitali meelitamise seisukohast otsustava tegurina investeeringute tasuvus; rõhutab, et investeeringute parem rahastamine nõuab hästitoimivat finantssüsteemi, kus suurem stabiilsus ja olemasolevad piiriülesed institutsioonid aitaksid eriti väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel saavutada likviidsust ja pääseda turule;

7.  väljendab heameelt Euroopa investeerimiskava üle, mis on oluline vahend era- ja avaliku sektori investeeringute suurendamiseks; märgib, et kava eesmärk on käivitada täiendavaid investeeringuid, arendada uusi projekte, ligi meelitada investoreid ja taastada usaldus; on siiski seisukohal, et kava tegelikku mõju on veel vara tulemuslikult hinnata; märgib, et investeeringute suurendamises ei tohiks näha mitte alternatiivi, vaid pigem täiendust reformidele; on veendunud, et Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi vahendeid tuleks kasutada selliste projektide rahastamiseks, mis on majanduslikult tasuvad ja millel on positiivne mõju sotsiaalvaldkonna kulude-tulude suhtele; rõhutab, et Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi abil ei tohiks kaasrahastatavaid Euroopa projekte lihtsalt asendada liikmesriikide rahastatavate projektidega; rõhutab, et Euroopa fondid peaksid stimuleerima lisainvesteeringuid ja mitte lihtsalt asendama tarbimisse minevaid riiklike investeerimisfondide vahendeid; on veendunud, et Euroopa investeerimiskava peaks keskenduma ennekõike Euroopa lisaväärtusega projektidele, mis pankadest veel vahendeid ei saa; rõhutab investeerimiskava regulatiivsete komponentide tähtsust investeerimiskeskkonna parandamisel; märgib, et komisjoni investeerimiskava rakendamine on selle ihaldatud lisaväärtuse realiseerumiseks keskse tähtsusega; rõhutab, et investeerimisprojekte tuleb hoolikalt valida, et kavaga suudetaks Euroopas saavutada jätkusuutlik majanduskasv ja luua töökohti; tuletab meelde, et komisjoni investeerimiskavast johtuvaid tulemusi tuleb rangelt hinnata, eriti seda, kuidas projektid välja valiti ja järjestati, ning et vältida tuleks kasumi erastamist ja kahjumi ühiskonna õlule lükkamist; rõhutab investeerimiskava võimendusvahendi ja tegelikult ette võetavate projektide omavahelist sõltuvust; rõhutab, et suurt võimendusefekti ei tohiks saavutada usaldusväärse projektivaliku arvelt, mille puhul tuleks arvestada ka projektide geograafilise paiknevusega; rõhutab vajadust tagada kõrge kvaliteediga juhtimis- ja valikuprotsess; märgib, et makromajanduslikus kohandamisprogrammis osalevad liikmesriigid loodavad, et investeerimiskava suurendab märkimisväärselt kriisi tagajärjel rängalt kannatanud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete toetusi ja hõlbustab laenusaamist;

8.  kutsub liikmesriike üles aktiivselt toetama investeerimiskava ning aitama kaasa Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi tööle, täiendades ELi eelarve ja EIP kaudu eraldatud summasid, et suunata ja julgustada erasektorit investeerima;

9.  rõhutab, et investeerimiskava puhul peaks võrdsete võimaluste loomiseks kehtima erikord VKEde suhtes, kes satuvad oma väiksuse ja turupositsiooni tõttu sageli ebasoodsamasse olukorda;

10.  rõhutab, et rahastamisvõimaluste nappus on eriti VKEde puhul üks suuremaid majanduskasvu pärssivaid tegureid ELis; tunneb muret, et pangalaenu saamine on VKEde jaoks endiselt raske; on veendunud, et pankade pakutavale rahastamisele on vaja alternatiive, täiustades selleks eelkõige riskikapitali jaoks vajalikku ärikeskkonda ja osalusfonde ning edendades laenuühistuid, kuid ühtlasi luues tingimused kapitali tõhusaks eraldamiseks kapitaliturgude kaudu; on seisukohal, et nende eesmärkide saavutamiseks lühikeses ja keskpikas perspektiivis on peamine kapitaliturgude suurem integreeritus ja parem järelevalve finantsinstitutsioonide üle; rõhutab, et VKEd peaksid olema investeerimiskava puhul eelisolukorras;

11.  tunnistab, et energia on majanduse konkurentsivõime seisukohast tähtis tegur; rõhutab vajadust kaotada ühtse energiaturu loomise teelt takistused muu hulgas energiasõltumatust edendades; kutsub komisjoni üles hindama edusamme selles valdkonnas nii ELi kui ka riikide tasandil ning toetama meetmeid killustatusega ja rakendamisraskustega võitlemiseks;

12.  tunneb jätkuvalt muret, et erasektori ülemäärast võlataset ei ole õnnestunud vähendada; juhib tähelepanu asjaolule, et see ei ole ainult finantsstabiilsuse probleem, kuna see piirab ka ELi majanduskasvu potentsiaali ja muudab Euroopa Keskpanga rahapoliitika vähem tõhusaks; kutsub komisjoni üles tegema edasisi ettepanekuid, et töötada välja erasektori finantsvõimenduse vähendamiseks tõhusad menetlused, sealhulgas pankroti- ja maksejõuetusmenetlused, soodustades samal ajal õiglast ja läbipaistvat kulukoorma jagamist, kuna ettevõtete ja kodumajapidamiste suur võlakoorem on üks peamisi erainvesteeringuid piiravaid tegureid;

Struktuurireformid

13.  märgib, et üsna mitu liikmesriiki vajab veel struktuurireforme; märgib samuti tõsiasja, et need riigid, kes edukalt rakendasid kohandamisprogramme või finantssektori programme, on suutnud tagasi pöörduda kapitaliturgudele, kus neil on nüüd juurdepääs madalate intressimääradega kapitalile; juhib tähelepanu asjaolule, et muu hulgas ajendasid tagasipöördumist Euroopa Keskpanga võetud meetmed; julgustab euroala ülejäänud liikmesriike seadma majanduse ajakohastamisel sama julgeid eesmärke; märgib, et reformide sotsiaalsele ja tööhõivealasele mõjule tuleb asjakohaselt tähelepanu pöörata; rõhutab, et Euroopa Keskpanga pingevabamat rahapoliitikat peaksid täiendama liikmesriikide otsusekindlad ja jätkusuutlikud struktuurireformid;

14.  kutsub liikmesriike üles tõhustama oma tööturgude toimimist, töötama välja tööturgu aktiivsemalt hästitasustatud töökohtade loomisele suunavad poliitikameetmed, kaasajastama sotsiaalkaitsesüsteeme, sealhulgas pensionisüsteeme, kaitstes samal ajal kaasatuse, jätkusuutlikkuse ja õigluse põhimõtet, ning parandama ja täiustama õigus- ja halduskeskkonda äriinvesteeringute jaoks; rõhutab, et struktuurireformid peavad kaasa tooma reaalse ja jätkusuutliku majanduskasvu, kõrgema tööhõive taseme, jõulisema konkurentsivõime ja suureneva lähenemise ning et neid tuleb täiendada pikemaajaliste sihipäraste investeeringutega haridusse, teadus- ja arendustegevusse, innovatsiooni, infrastruktuuri, tööstusesse, IKTsse, säästvasse energiasse ja inimressurssi;

15.  kutsub liikmesriike üles kindlustama ja suurendama sotsiaalkaitse kaasavust, jätkusuutlikkust ja õiglust, eriti puudust kannatavate inimeste jaoks, ning täiustama ja lihtsustama õigus- ja halduskeskkonda äriinvesteeringute jaoks; rõhutab, et palgavaesuse tõkestamiseks peavad töökohad olema kvaliteetsed ning silmas tuleb pidada soolise palgalõhe probleemi; toonitab, et majandusreforme tuleb täiendada pikemaajaliste sihipäraste investeeringutega haridusse, teadus- ja arendustegevusse, innovatsiooni, infrastruktuuri, IKTsse ja säästvasse energiasse;

16.  rõhutab, et ELi sõltuvuse vähendamine välistest energiaallikatest peab olema tema majanduskasvu strateegia osa; tõstab seetõttu veelkord esile vajadust mitmekesistada väliseid energiatarneid, ajakohastada ELi energiainfrastruktuuri ja kujundada välja ELi energia siseturg, kuna need on ELi energiajulgeoleku strateegia tähtsaimad prioriteedid;

17.  toonitab, et EL ei saa võistelda üksnes kulude alusel, vaid peab suurendama tootlikkust ning tegema selleks nii liikmesriikide kui ka ELi tasandil jätkusuutlikke investeeringuid teadus- ja arendustegevusse, haridusse ja oskustesse ning ressursitõhususse; palub komisjonil ja valitsustel tähtsustada neid valdkondi oma eelarvetes; rõhutab, et reformide kavandamisel peavad liikmesriigid erilist tähelepanu osutama noorte tööpuudusele, et säästa neid võimaluste puudumisest kohe alguses; nõuab sellega seoses tungivalt, et liikmesriigid kasutaksid olemasolevaid rahalisi vahendeid, sealhulgas noortegarantii vahendeid kiiremini ja tulemuslikumalt;

18.  nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid viiksid finantsabi ja troika ajutise süsteemi täiustatud õigusliku struktuuri alla kooskõlas ELi majanduse juhtimise raamistiku ja ELi õigusega, tagades sellega demokraatliku vastutuse; rõhutab, kui tähtis on tagada 2014. aasta märtsis parlamendis vastu võetud troika raportitest tulenevate järelmeetmete võtmine; palub komisjonil nimetatud raportite järeldused ellu rakendada; juhib tähelepanu asjaolule, et teatavatele liikmesriikidele antav ELi finantsabi, mis põhineb solidaarsusel ja tingimuslikkusel, on osutunud kõige edukamaks seal, kus on olnud tugev vastutustunne ja tahe reforme ellu viia; tuletab komisjonile ja liikmesriikidele meelde, et nad peavad läbi viima finantsabiprogrammide mõju põhjaliku hindamise;

19.  nõuab, et komisjon võtaks kiiresti meetmeid maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidmise vastu võitlemiseks; nõuab lihtsat ja läbipaistvat maksusüsteemi; kutsub liikmesriike üles leppima kokku ettevõtte tulumaksu ühtset konsolideeritud maksustamisbaasi käsitlevas ettepanekus, mis oleks selles võitluses oluline vahend, ning usub, et tema 19. aprilli 2012. aasta seisukoht ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv ettevõtte tulumaksu ühtse konsolideeritud maksustamisbaasi kohta(11) on aluseks mõistlikule kompromissile; kordab oma üleskutset liikmesriikidele suunata maksukoormus tööjõult mujale; märgib, et maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidmise vastu võetavad meetmed ei tohiks kahjustada liikmesriikide õigusi; väljendab siiski rahulolu maksukorralduse valdkonnas Euroopa tasandil tehtava tõhusa koostöö üle;

20.  tõstab esile tarvet reformida haridussüsteeme, et võimaldada tulevastel põlvkondadel valmistuda edaspidi kasvavate tööturgude vajadusteks;

21.  on arvamusel, et liikmesriigid ja komisjon ei ole veel täitnud oma lubadust viia lõpule ühtse turu kujundamine, eelkõige teenuste ja digitaalmajanduse vallas;

22.  kordab oma üleskutset komisjonile parandada ühtse turu juhtimist; nõuab tungivalt, et komisjon viiks ühtse turu eesmärgid vastavusse Euroopa poolaasta eesmärkidega ja tagaks kooskõla mõlema järelevalvemehhanismide vahel; usub, et sõltumatu analüütiline vahend, mille moodustavad ühtse turu rakendamist mõõtvad näitajad, võiks anda riigipõhiste soovituste ja iga-aastase majanduskasvu analüüsi koostamisel kasulikke viiteid; rõhutab varasematel aastatel ühtse turu kohta koostatud integratsiooniaruannete tähtsust ja lisaväärtust komisjoni iga-aastases majanduskasvu analüüsis seatud üldiste prioriteetide ja Euroopa poolaasta raames koostatavate riigipõhiste soovituste täiendamisel; peab seetõttu kahetsusväärseks, et ühtse turu integratsiooni aruannet 2015. aasta kohta ei koostata; palub komisjonil kasutada täiel määral ära kõik ELi õiguses sätestatud olemasolevad meetmed, et jõustada Euroopa poolaasta rakendamine;

23.  tunneb muret mõne liikmesriigi protektsionistlike kalduvuste pärast; juhib tähelepanu tõsiasjale, et alusleping ei võimalda isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumist piirata, ning tuletab meelde, et komisjon peab neid vabadusi kaitsma ja jõustama;

24.  rõhutab asjaolu, et korralikult toimiva ühtse tööturu ning tasakaalustatud lähenemisviisi puudumine sisserände suhtes takistavad ELis majanduskasvu; tunneb muret mõne liikmesriigi protektsionistlike kalduvuste pärast; märgib, et alusleping ei võimalda isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumist piirata, ning tuletab meelde, et komisjon peab neid vabadusi kaitsma ja jõustama;

25.  kordab, kui oluline on tagada tööjõu (piiriülene ja valdkondadevaheline) liikuvus, töö suurem tootlikkus (mis on seotud tööalase konkurentsivõime suurendamiseks ja oskuste omandamiseks antava koolitusega), töökohtade kvaliteet ja tööturu paindlikkus, säilitades samal ajal vajalikul määral töökohakindlust, piirates ebakindla töö kasutamist ja tagades kollektiivläbirääkimiste jaoks vajalikud tingimused; toonitab, et tulevikus muutub üha olulisemaks oskuste nõudluse ja pakkumise, samuti töökohtade ja kutsenõustamise kokkusobitamine; usub, et suurem liikuvus võib aidata vähendada vabade töökohtade suurt arvu, mis endiselt püsib koos kõrge tööpuudusega; rõhutab, kui oluline on investeerida naiste ja noorte tööalasesse konkurentsivõimesse, eriti seoses uute tehnoloogialahenduste ja uute valdkondade esilekerkimisega ning arvestades, et need sektorid võivad luua palju uusi töökohti;

26.  kiidab meetmeid, mis muudavad Euroopa poolaasta protsessi tõhusamaks ja demokraatlikumaks; tunnistab, et rakendamistulemused on paremad avaliku sektori rahaliste vahendite valdkonnas, kus on tugevamad järelevalvevahendid; nõuab tööhõive- ja sotsiaal-majanduslike näitajate tasakaalustatud ühitamist;

Eelarvepoliitilised kohustused

27.  väljendab heameelt selle üle, et oluliselt on vähenenud nende riikide arv, kelle suhtes rakendatakse ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust – võrreldes 2011. aastaga, kui selliseid riike oli 24, oli nende arv 2014. aastal 11; märgib, et tänu sellisele edasiminekule eelarve valdkonnas eeldatakse nüüd, et eelarvepoliitika jääb ELis lähiaastatel üldjoontes neutraalseks; palub komisjonil hinnata, kas ELi eelarvepoliitika sobib kokku vajadusega suurendada investeerimismahtu; väljendab siiski muret selle pärast, et ebavõrdsus kasvab, ostujõud väheneb, pikaajalise töötuse ja noorte töötuse määr on kõrge ning et mitme euroala liikmesriigi avaliku ja erasektori võlatase on endiselt väga suur, mis lisaks majanduskasvu pidurdamisele kujutab endast ka tõsist ohtu võimalike tulevaste šokkide korral; kutsub komisjoni üles tõlgendama kasvunäitajaid ettevaatusega ja konservatiivselt ning suhtuma kriitiliselt majandusprognooside kvaliteeti, sest varasemaid komisjoni prognoose on sageli allapoole korrigeeritud;

28.  nõustub komisjoniga, et enamik liikmesriike peab jätkama majanduskasvu toetavat eelarve konsolideerimist; palub liikmesriikidel, kelle eelarve seda võimaldab, kaaluda maksude ja sotsiaalkindlustusmaksete vähendamist, et stimuleerida erainvesteeringuid ja töökohtade loomist; palub komisjonil anda liikmesriikidele, sealhulgas makromajanduslikku kohandamisprogrammi rakendavatele riikidele konkreetseid soovitusi, et nad võtaksid majanduskasvu toetamiseks ette jätkusuutlikud ja sotsiaalselt tasakaalustatud struktuurireformid, mis toovad kaasa kvaliteetsete töökohtade loomise, suurendavad konkurentsivõimet ja soodustavad lähenemist;

29.  võtab teadmiseks komisjoni hinnangu liikmesriikide eelarvekavadele; rõhutab, et eelarvekavade läbivaatamise eesmärk peaks olema rahanduse jätkusuutlikkus; rõhutab eelarve-eeskirjade rakendamise ja võrdse kohtlemise põhimõtte järgimise olulisust;

30.  märgib, et vaid viis liikmesriiki leiti olevat täielikult kooskõlas stabiilsuse ja kasvu pakti sätetega; rõhutab, et stabiilsuse ja kasvu pakt töötati välja konsensuse alusel liikmesriikide vahel; toonitab, et suured avaliku sektori võla teenindamisega seotud kulud vähendavad avalike teenuste ja investeeringute huvides kasutatavaid vahendeid; nõustub niisiis tõsiasjaga, et suure võlakoormaga riikides on eelarvepuudujäägi vähendamine endiselt vajalik, kuid on seisukohal, et selline eelarve konsolideerimine peab toimuma viisil, mis kaitseks haavatavaid avalike teenuste kasutajaid, samuti avaliku sektori investeeringuid, ning kasvatab tulu õiglaselt suurema majanduskasvu abil;

Riiklike poliitikameetmete parem koordineerimine

31.  tunneb heameelt häiremehhanismi aruande üle; väljendab rahulolu liikmesriikide sisemise tasakaalustamatuse järkjärgulise vähenemise üle; juhib tähelepanu mitme liikmesriigi välisele tasakaalustamatusele, sealhulgas kaubavahetusbilansi suurtele ülejääkidele; märgib, et ELi kui terviku turuosa on ülemaailmselt vähenenud;

32.  juhib tähelepanu asjaolule, et makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse eesmärk ei ole mitte ainult hoida ära tugevat negatiivset mõju majanduskasvule ja tööhõivele riigi sees, vaid ka vältida läbimõtlematu riikliku poliitika mõju ülekandumist teistele euroala liikmesriikidele; võtab teadmiseks 2014. aasta detsembris kogunenud Euroopa Ülemkogu teate, et 2015. aastal minnakse aruteluga majandus- ja rahaliidu majanduspoliitika suurema koordineerituse üle edasi nelja juhi aruande vahendusel;

33.  kinnitab oma seisukohta, et praeguse majanduse juhtimise raamistiku puhul jääb selle eeskirjade kohaldamisel ning asjaomaste institutsioonide ja organite toimimisel vajaka demokraatlikust vastutusest; palub komisjonil teha vajalikud ettepanekud, et tegeleda nõuetekohase demokraatliku vastutuse puudumise probleemiga ELi majanduse juhtimisel;

34.  märgib, et tähelepanu tuleks pöörata nafta hinna suure languse mõjule ning kaaluda, kas see ootamatu tulu peaks jääma täielikult fossiilkütuste tarbijatele või saaks seda kasutada ühishuvides, kui valitsused tõstaksid fossiilkütuste maksumäära, et vähendada eelarvepuudujääki, rahastada investeeringuid, vältida kliimamuutusi käsitleva poliitika kahjustamist ja leevendada deflatsiooni mõju;

ELi eelarve

35.  rõhutab, et lähenemise ja stabiilsuse tagamiseks ELis tuleb liikmesriikide ja ELi eelarvete koostamisel esikohale seada avaliku sektori raamatupidamisaruannete täpsus; on veendunud, et täpsus on üks tegur, mis aitab üle saada usalduskriisist liikmesriikide vahel ning liikmesriikide ja ELi kodanike vahel – usaldamatusest, mis on hiljutisest finantskriisist saadik kasvanud;

36.  kutsub ühtlasi üles ühtlustama riigieelarvete koostamisel kasutatavaid majandusprognoose; leiab eelkõige, et rahvusvahelist majandusolukorda mõjutavaid tegureid tuleb ühtmoodi hinnata;

37.  nõuab suuremat ühtsust avaliku sektori raamatupidamisandmete esitamisel, et parandada andmete võrreldavust ja hoida ära suuremat makromajanduslikku tasakaalustamatust; nõuab eelkõige, et liikmesriigid ühtlustaksid ELi eelarvesse tehtavate osamaksete arvestuse;

38.  palub komisjonil 2015. aasta majandus- ja rahaliidu tugevdamise meetmetepaketi abil vähendada Euroopa poolaasta demokraatia defitsiiti;

39.  leiab, et majanduse ja eelarve juhtimise Euroopa poolaasta raames on äärmiselt tähtis tihendada Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide vahelist koostööd; kohustub konstruktiivse partnerluse vaimus süvendama oma sidemeid liikmesriikide parlamentidega;

40.  taunib asjaolu, et maksmata arvete hulk ELi eelarves õõnestab ELi usaldusväärsust ning läheb vastuollu kõrgeimal poliitilisel tasandil seatud majanduskasvu ja tööhõive, eriti noorte tööhõive ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete toetamise eesmärkidega, ning kardab, et see süvendab liidu ja tema kodanike vahelist lõhet;

41.  nõuab mitmeaastase finantsraamistiku valimistejärgse vahekokkuvõtte tegemist, et analüüsida ja suurendada ELi rahastamisest tulenevat lisaväärtust liidu määratud konkurentsivõime, majanduskasvu, tööhõive ja säästvale energiavarustusele ülemineku eesmärkide täitmisel; palub komisjonil võtta vastu selgem metoodika, mis aitaks paremini jälgida strateegia „Euroopa 2020” eesmärkidega seotud ELi rahalisi vahendeid ja kulusid ja paremini hinnata nende mõju;

42.  palub lisaks, et komisjon annaks aru, milline negatiivne mõju võib maksete hilinemisel olla Euroopa poolaasta kontekstis liikmesriikide võetud kohustustele;

43.  märgib, et paljudes liikmesriikides ei ole avalikku haldust siiani tõhustatud, ehkki selle valdkonna täiustamine annaks säästu, kui halduskorraldus muudetaks ratsionaalsemaks ning vähendataks bürokraatiat ettevõtete ja kodanike jaoks;

44.  on rahul, et komisjon oma 2015. aasta majanduskasvu analüüsis rõhutas Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide, sealhulgas noorte tööhõive algatuse majanduslikku tähtsust; tuletab meelde, et nimetatud fondid annavad ELis keskmiselt 10% avaliku sektori investeeringutest, kuid olukord on riigiti väga erinev ja mõnes liikmesriigis võib nende arvele langeda kuni 80% avaliku sektori investeeringutest; rõhutab, et struktuuri- ja investeerimisfondid on hea näide ELi eelarve ja liikmesriikide eelarvete vahelisest sünergiast, mille aluseks on ühiselt kokkulepitud, majanduskasvu ja investeeringute alastes partnerluslepingutes sätestatud ning strateegiaga „Euroopa 2020” kooskõlas olevad eesmärgid; toetab kõiki samme ELi ja liikmesriikide eelarvevahendite aruka ühiskasutuse suunas eesmärgiga tõsta tõhusust, stimuleerida majandust ning kahandada, tänu vahendite jagamise soodsale mõjule, riikide eelarvedefitsiiti;

45.  juhib tähelepanu pakilisele vajadusele mõjusalt piirata maksupettusi, mis võivad ELi eelarve märkimisväärsetest vahenditest ilma jätta;

46.  palub, et komisjon esitaks selliste ELi programmide nagu Euroopa ühendamise rahastu ja „Horisont 2020” vahendite kasutuselevõtmise võimaliku mõju analüüsi;

47.  kutsub liikmesriike üles paigutama oma vahendeid Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi, mille eesmärk on maksimeerida avalike kulutuste mõju ja tuua juurde erainvesteeringuid;

o
o   o

48.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Ülemkogule, nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Euroopa Keskpangale.

(1) ELT L 306, 23.11.2011, lk 12.
(2) ELT L 306, 23.11.2011, lk 41.
(3) ELT L 306, 23.11.2011, lk 8.
(4) ELT L 306, 23.11.2011, lk 33.
(5) ELT L 306, 23.11.2011, lk 25.
(6) ELT L 306, 23.11.2011, lk 1.
(7) ELT L 140, 27.5.2013, lk 11.
(8) ELT L 140, 27.5.2013, lk 1.
(9) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0129.
(10) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0036.
(11) ELT C 258 E, 7.9.2013, lk 134.


Majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta ning 2015. aasta majanduskasvu analüüsi tööhõive- ja sotsiaalaspektid
PDF 205kWORD 109k
Euroopa Parlamendi 11. märtsi 2015. aasta resolutsioon majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta ning 2015. aasta majanduskasvu analüüsi tööhõive- ja sotsiaalaspektide kohta (2014/2222(INI))
P8_TA(2015)0068A8-0043/2015

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 9,

–  võttes arvesse ELi toimimise lepingu artikleid 145, 148, 152 ja artikli 153 lõiget 5,

–  võttes arvesse ELi põhiõiguste hartat, eelkõige selle IV jaotist (Solidaarsus),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 349, milles käsitletakse äärepoolseimatele piirkondadele suunatud erimeetmeid,

–  võttes arvesse muudetud Euroopa sotsiaalhartat, eelkõige selle artiklit 30, mis käsitleb õigust kaitsele vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse eest,

–  võttes arvesse oma 25. veebruari 2014. aasta resolutsiooni majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta ning 2014. aasta majanduskasvu analüüsi tööhõive- ja sotsiaalaspektide kohta, ning 2014. aasta majanduskasvu analüüsi tööhõive- ja sotsiaalaspektide kohta(1),

–  võttes arvesse oma 22. oktoobri 2014. aasta resolutsiooni majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta ja 2014. aasta prioriteetide rakendamise kohta(2),

–  võttes arvesse komisjoni 28. novembri 2014. aasta teatist „2015. aasta majanduskasvu analüüs” (COM(2014)0902) ja sellele lisatud ühise tööhõivearuande projekti,

–  võttes arvesse komisjoni 26. novembri 2014. aasta teatist „Investeerimiskava Euroopa jaoks” (COM(2014)0903),

–  võttes arvesse komisjoni 13. jaanuari 2015. aasta teatist „Stabiilsuse ja kasvu pakti kehtivate nõuete paindlikum kasutamine” (COM(2015)0012),

–  võttes arvesse komisjoni 2. oktoobri 2013. aasta teatist „Majandus- ja rahaliidu sotsiaalse mõõtme tugevdamine” (COM(2013)0690),

–  võttes arvesse komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatist „Euroopa 2020. aastal: aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (COM(2010)2020),

–  võttes arvesse oma 25. novembri 2014. aasta resolutsiooni strateegia „Euroopa 2020” tööhõive- ja sotsiaalaspektide kohta(3),

–  võttes arvesse komisjoni 18. aprilli 2012. aasta teatist „Töövõimalusterohke majanduse taastumine” (COM(2012)0173),

–  võttes arvesse komisjoni 16. detsembri 2010. aasta teatist „Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa tegevusprogramm: sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse Euroopa raamistik” (COM(2010)0758), ning Euroopa Parlamendi 15. novembri 2011. aasta resolutsiooni selle kohta(4),

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Noortele pakutavate võimaluste algatus” (COM(2011)0933),

–  võttes arvesse komisjoni 20. veebruari 2013. aasta teatist „Sotsiaalsed investeeringud majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendamiseks – sealhulgas Euroopa Sotsiaalfondi rakendamine aastatel 2014–2020” (COM(2013)0083),

–  võttes arvesse oma 13. märtsi 2014. aasta resolutsiooni troika (Euroopa Keskpank, Euroopa Komisjon ja Rahvusvaheline Valuutafond) rolli ja tegevuse tööhõivealaste ja sotsiaalsete aspektide kohta seoses euroala programme kohaldavate riikidega(5),

–  võttes arvesse oma 11. juuni 2013. aasta resolutsiooni sotsiaalelamute kohta Euroopa Liidus(6),

–  võttes arvesse oma 15. aprilli 2014. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu võimaluste kohta aidata kaasa ettevõtjatele, ettevõtetele ja idufirmadele uute töökohtade loomiseks soodsa keskkonna kujundamisele(7),

–  võttes arvesse oma 17. juuli 2014. aasta resolutsiooni noorte tööhõive kohta(8),

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) 5. detsembri 2014. aasta raportit „Global Wage Report 2014/2015” (2014.–2015. aasta töötasusid käsitlev üldaruanne),

–  võttes arvesse OECD 9. detsembri 2014. aasta töödokumenti „Trends in Income Inequality and its Impact on Economic Growth” (sissetulekute ebavõrdsuse ja selle majanduskasvule avalduva mõju arengusuundumused),

–  võttes arvesse komisjoni 7. juuli 2014. aasta teatist „Keskkonnasäästliku tööhõive algatus. Keskkonnasäästliku majanduse tööhõivepotentsiaali vallandamine” COM(2014)0446,

–  võttes arvesse oma 14. septembri 2011. aasta(9) ja 16. jaanuari 2014. aasta(10) resolutsioone ELi kodutuse kaotamise strateegia kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit (A8-0043/2015),

A.  arvestades, et Euroopa peab pühenduma sotsiaalse turumajanduse mudelile, et tagada jätkusuutlik majanduskasv ja pakkuda järgmisele põlvkonnale töökohti, mitte jätta neile võlad;

B.  arvestades, et ELi majanduslik ja sotsiaalne seis on jätkuvalt nõrk, ning arvestades, et vastavalt komisjoni 2014. aasta sügise majandusprognoosile on majanduse taastumine endiselt ebakindel; arvestades, et vaatamata euroala viimase kahe aasta negatiivsetele kasvumääradele peaks euroala majanduskasvu määr 2014. aastal ulatuma 0,8%-ni ja 2015. aastal 1,1%-ni; arvestades, et vaid vähestel liikmesriikidel on paremad prognoosid, ning arvestades, et komisjon on viimastel aastatel prognoose süstemaatiliselt allapoole korrigeerinud; arvestades, et hoolimata asjaolust, et prognoositud üldist puudujääki on ELi 28 liikmesriigis 2014. aastal vähendatud 3%-ni, on see mõnedes liikmesriikides jätkuvalt suur, mis näitab eelarve konsolideerimise vajadust, et viia see kooskõlla majanduskasvuga ning paremate ja jätkusuutlike töökohtadega, kuna majanduskasvu taastumist ei saa pidada ei jõuliseks ega toetatuks;

C.  arvestades, et majanduskriisi ajal vastu võetud eelarve konsolideerimise kiire võimalus on takistanud liikmesriikidel täita strateegia „Euroopa 2020” eesmärke, mis näitab seda, et eelarvepoliitika põhimõtteid tuleks diferentseerida ja kohandada vastavalt iga liikmesriigi olukorrale; arvestades, et naftahindade järsk langus võib paljudes ELi liikmesriikides majandust veelgi hoogustada, eriti kui see väljendub kiiresti perede ja ettevõtete vähendatud energiakuludes;

D.  arvestades, et EL peab jätkuvalt parandama majandus- ja sotsiaalpoliitikat, eesmärgiga saavutada võimalikult kiiresti strateegia „Euroopa 2020” eesmärgid, ületades samal ajal kestva stagnatsiooni ja deflatsiooni ohud, ning arvestades, et selleks tuleb jätkuvalt pingutada ja edendada investeeringuid ja struktuurireforme, mis suurendavad majanduse konkurentsivõimet sotsiaalselt vastutustundlikul viisil; arvestades, et ressursitõhusale majandusele üleminekuks ja säästvaks arenguks on vaja ökoloogilist ümberkujundamist; arvestades, et ELi osatähtsus maailma majanduses on kriisi, tööstusliku baasi kaotamise ning investorite ja ettevõtjate vähese usaldamise tõttu vähenemas, samas kui muud riigid on jõudsalt taastumas; arvestades, et IMFi 2014. aasta oktoobris antud hinnangu kohaselt oli euroala majanduslanguse tõenäosus suurenenud ning võis aasta lõpuks kasvada 35–40%-ni;

E.  arvestades, et liikmesriikidel on põhiroll tööhõivepoliitika, sealhulgas noorte tööhõive poliitika elluviimises, ja et selliseid meetmeid saab kõige paremini ellu viia riiklikul tasandil;

F.  arvestades, et EL peab võimalikult kiiresti lahendama oma elanikkonna kiire vananemise küsimuse;

G.  arvestades, et vaatamata olukorra paranemisele mõnes liikmesriigis püsib tööpuudus enneolematult kõrgel tasemel ja ELis ei ole tööd ligikaudu 25 miljonil inimesel; arvestades, et pikaajaline töötus on murettekitavalt kõrgel tasemel ning 12 miljonit inimest on tööta olnud üle aasta (üle 4% rohkem kui eelnenud aastal); arvestades, et noorte tööpuuduse määr ei ole märgatavalt vähenenud (see on vähenenud ainult 1,9% võrreldes 2013. aastaga), küündides ELis keskmiselt 21,2%-ni; arvestades, et 75% ELi pikaajalistest töötutest on alla 35-aastased; arvestades, et välja arvatud mõnes liikmesriigis, on tööturu olukord eriti kriitiline noorte jaoks, sõltumata nende haridustasemest;

H.  arvestades, et Euroopa Sotsiaalfondi tuleb koos noortegarantii ja noorte tööhõive algatusega õigesti ja täielikult kasutada, et rahastada jätkusuutlikke projekte tööpuudusega ning eelkõige noorte tööpuudusega võitlemiseks;

I.  arvestades, et mittetöötavate ja mitteõppivate noorte (NEET-noorte) osatähtsus on jätkuvalt suur, ja arvestades, et selles rühmas on ülekaalus roma noored;

J.  arvestades, et erinevad tegurid – sealhulgas suutmatus luua soodsat keskkonda investeeringute ja majanduskasvu ergutamiseks, turupõhiste tulude vähendamine ja sotsiaalsete siirete mõju vähenemine aja jooksul(11) ning mõnede liikmesriikide pingutused taastada majanduslik tasakaal, kärpides sotsiaalkaitsele tehtavaid kulutusi – on kaasa toonud leibkondade käsutuses oleva kogusissetuleku vähenemise, suurendades nende Euroopa perede arvu, keda ohustab tõrjutus, ning suurendades murettekitaval määral ebavõrdsust, sealhulgas soolist ebavõrdsust; arvestades, et iga neljas eurooplane seisab silmitsi vaesusriskiga; arvestades, et ebakindlus ja vaeghõive on haripunktis ning et poolte tööotsijate jaoks ei piisa töökoha leidmisest, et nad vaesusest välja pääseksid;

K.  arvestades, et viimastest jäädvustatud arvudest 2013. aasta kohta nähtub, et 28 liikmesriigiga ELi tööjõu hulgas oli pikaajalise töötuse tase enneolematult kõrge – 5,1%; arvestades, et pikaajalisel töötusel ei ole ainult otsustavad tagajärjed kogu inimese elule, vaid sellest võib ELis saada struktuurne tööpuudus;

L.  arvestades, et 25,1% ELi elanikkonnast ohustab praegu vaesus ja sotsiaalne tõrjutus; arvestades, et laste vaesumise keskmine kasvukiirus on suurem kui üldise vaesumise keskmine kasvukiirus, ning arvestades, et mõnes liikmesriigis elab iga kolmas laps allpool vaesuspiiri;

M.  arvestades, et eakad töötajad on kõige tõenäolisem pikaajaliste töötute rühm; arvestades, et 2012. aastal töötasid üksnes pooled töötajatest vanuses 55–65; arvestades, et eakamad inimesed kannatavad rohkem selle all, et avalik sektor vähendab kulutusi sotsiaal- ja tervishoiuteenustele ning sotsiaalsetele hüvedele; arvestades, et mõne eakate inimeste kategoorial, näiteks üle 80-aastastel inimestel, eakatel naistel, eakatel sisserändajatel või rahvusvähemuste eakatel esindajatel on eriti suur risk sattuda vaesusse;

N.  arvestades, et teatud liikmesriigid on kriisi lahendamiseks tõsiselt kärpinud avaliku sektori kulutusi, samas kui reaktsioonina tööpuudusele on suurenenud nõudlus sotsiaalkaitse järele; arvestades, et riigieelarve eraldised sotsiaalkindlustusse on veelgi kahanenud, sest laekumised on töökohtade ulatuslike vähendamise või palgakärbete algusest langenud, ohustades tõsiselt Euroopa sotsiaalmudelit; arvestades, et nõutavad reformid ei vasta kodanike vajadustele ja ootustele tööhõive- ja sotsiaalsfääris;

O.  arvestades, et vaesuse vähendamine ei ole ainult strateegia „Euroopa 2020” üks peamistest eesmärkidest, vaid ka liikmesriikide sotsiaalne vastutus, ning inimväärne ja jätkusuutlik töö on parim viis vaesusest pääsemiseks; arvestades, et seega tuleb pingutused suunata juurdepääsu hõlbustamisele töökohtadele, eriti nende puhul, kes on tööturust kõige kaugemal; arvestades, et tööturgu iseloomustab jätkuvalt suur ebavõrdsus töötingimuste puhul, ning arvestades, et naisi, kes on vanemad kui 55-aastased, ähvardab suurem oht elada vaesuses või olla sotsiaalselt tõrjutud kui mehi;

P.  arvestades, et sotsiaal-majanduslikud erinevused on liikmesriikide vahel veelgi süvenenud, samal ajal kui piirkondliku lähenemise eesmärgiga seoses on olukord vastupidine; arvestades, et keskuse ja perifeeria vaheline lõhe tööpuuduse määra puhul on kasvanud 3,5%-lt 2000. aastal 10%-le 2013. aastal; arvestades, et sellise lahknevusega võib kaasneda killustumine ning et see ohustab ELi majanduslikku stabiilsust ja sotsiaalset ühtekuuluvust; arvestades, et kuuendas ühtekuuluvusaruandes rõhutatakse struktuurifondide rolli ebavõrdsusest ülesaamiseks, eelkõige kriisi ajal;

Q.  arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 174 sätestatakse järgmist: „Selleks et edendada oma igakülgset harmoonilist arengut, töötab liit välja ja rakendab meetmeid majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamiseks. Iseäranis taotleb liit eri regioonide arengutaseme ühtlustamist ning mahajäämuse vähendamist kõige ebasoodsamates piirkondades. Asjaomaste regioonide puhul pööratakse erilist tähelepanu maapiirkondadele, tööstuslikust üleminekust mõjutatud piirkondadele ja regioonidele, kus valitsevad rasked ja püsivad ebasoodsad looduslikud või demograafilised tingimused, näiteks väga väikese rahvastikutihedusega põhjapoolseimatele piirkondadele, saartele, piiriülestele ja mäestikualadele”;

R.  arvestades, et piirkondades ja regioonides, kus valitsevad rasked ja püsivad ebasoodsad looduslikud või demograafilised tingimused, on töötuse määr tavaliselt kõrgem, majanduskasv väiksem ja nende potentsiaali suurendamiseks tehakse vähe olulisi investeeringuid;

S.  arvestades, et Euroopa Parlament on viimased kaks aastat hoiatanud deflatsioonist tulenevate sotsiaalsete riskide eest, pidades silmas väikest majanduskasvu, kõrget töötusemäära ja survet palkade alandamiseks; arvestades, et Euroopa Keskpank on prognoosinud pikas perspektiivis madalat inflatsiooni ning hoiatanud selle mõju eest sisenõudlusele, majanduskasvule ja tööhõivele; arvestades, et deflatsioon on saanud alates 2014. aasta augustist reaalsuseks kaheksas liikmesriigis (euroala piires kuues); arvestades, et ELis takistavad nõudlust ja töökohtade loomist väga suurel määral VKEde piiratud laenuvõimalused ning vajadus vähendada avaliku ja erasektori võlakoormat, pidades eelkõige silmas hüpoteeklaene; arvestades, et inflatsioonimäära vähenemine suurendab neid raskusi tunduvalt, kergitades reaalintressimäära ja tegelikku võlakoormust, ning võib viia majanduslanguse nõiaringini; arvestades, et EKP reageeris kõigile neile aspektidele 22. jaanuaril 2015, rakendades laiendatud varaostukava programmi igakuiste kombineeritud varaostude kaudu summas 60 miljardit eurot; kava planeeritakse rakendada vähemalt 2016. aasta septembrini;

T.  arvestades, et ELi majanduse lühiajalise tõhustamise eesmärgil võib väljavedude suurendamiseks kasutada ekspansiivset rahanduspoliitikat;

U.  arvestades, et investeeringute suurendamiseks ELis võib kasutada madalaid intressimäärasid;

V.  arvestades, et eelarve konsolideerimine on suurenenud ning seatud on uus põhieesmärk – keskenduda rohkem struktuursele kui tsüklilisele eelarvepuudujäägile; arvestades, et sellest hoolimata on fiskaalvõimenduse määr praeguses kontekstis ikka veel väga kõrge; arvestades, et tuleb saavutada keskpika perioodi eesmärk ja võla vähendamise eesmärk, et luua keskkond, millega soodustatakse majanduskasvu ja töökohtade loomist; arvestades, et tuleb süstemaatiliselt hinnata nende meetmete sotsiaalset, majanduslikku ja soolist mõju;

W.  arvestades, et ELi avaliku ja erasektori investeeringud on häirivalt vähenenud ning praegu on need peaaegu 20% alla kriisieelse taseme ning see on madalam kui tema peamistel majanduspartneritel mujal maailmas; arvestades, et investeerimine paremate ja jätkusuutlike töökohtade loomisse, inimkapitali, teadusuuringutesse ja innovatsiooni (sealhulgas väiksemad projektid), ressursitõhusasse energialiitu, ühtsesse digitaalsesse turgu, ettevõtluse ja VKEde parema ärikeskkonna edendamisse peab olema nii komisjoni kui ka liikmesriikide jaoks esmane prioriteet, sest investeeringud neis valdkondades on otsustava tähtsusega mitte ainult majanduse elavdamisel, vaid ka ELi majanduspotentsiaali kasvatamisel ja jõukuse loomisel;

X.  arvestades, et liikmesriikide parlamentide, Euroopa Parlamendi, piirkondlike ja kohalike omavalitsuste, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja tööturu osapoolte ebapiisav osalemine ELi poolaasta protsessis nii riiklikul kui ka ELi tasandil on takistanud reformide omaksvõtmist liikmesriikide poolt, kaasavate, sotsiaalsete ja jätkusuutlike lahenduste väljatöötamist ning vähendanud kodanike usaldust Euroopa-projekti vastu;

Y.  arvestades, et palgataseme kehtestamine kuulub liikmesriikide pädevusse;

Kaugeleulatuvate eesmärkidega majanduspoliitika majanduse elavdamiseks, kvaliteetsete töökohtade loomiseks ja deflatsiooniga võitlemiseks

1.  tunneb heameelt komisjoni tervikliku lähenemisviisi üle majanduskasvule, mis tugineb kolmele peamisele sambale: Euroopa investeerimiskava, struktuurireformid ja eelarvepoliitilised kohustused; nõuab stabiilsuse ja kasvu pakti kehtivate eeskirjade raames sihiteadlikku ekspansiivset majandus- ja eelarvepoliitikat, et stimuleerida arukat, jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu ning luua paremaid ja jätkusuutlikke töökohti; rõhutab, et solidaarsus on põhiväärtus, millele Euroopa Liit on rajatud; kutsub komisjoni üles toetama liikmesriikide pingutusi, andes konkreetseid soovitusi, mis on kasulikud neile ja ELile tervikuna ning ei käsitle ainult eelarve konsolideerimist, vaid ka struktuurireforme sotsiaalselt tasakaalustatud ning majanduslikult tõhusal ja jätkusuutlikul moel; rõhutab, et madal inflatsioon juba kasvatab reaalintressimäärasid, samuti avaliku ja erasektori reaalvõlga, mis koos suure pikaajalise ja noorte tööpuudusega pärsib kasvu ja suurendab vaesust;

2.  on teadlik seosest eelarvepoliitiliste kohustuste ning investeeringute ja struktuurireformide vajaliku stimuleerimise vahel liikmesriikides stabiilsuse ja kasvu pakti kontekstis; väljendab sellega seoses heameelt komisjoni teatise „Stabiilsuse ja kasvu pakti kehtivate nõuete paindlikum kasutamine” üle; kutsub partnereid üles rakendama reforme, kasutades eeskirjades ja kokkulepetes juba sisalduvat paindlikkust, kui liikmesriike peaks ohustama ülemäärane makromajanduslik tasakaalustamatus, tagamaks, et eelarvepoliitilised kohustused vastavad majanduskasvule, töökohtade loomisele ja heaoluriigile;

3.  rõhutab vajadust struktuurireformide järele liikmesriikides; märgib, et kuigi mõnedel liikmesriikidel, kes on reforme rakendanud, on õnnestunud konkurentsivõime ülemaailmsel turul taastada, peaksid need reformid olema kooskõlas aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu ning inimväärsete töökohtade loomisega; nõuab kõnealuste eesmärkide saavutamist, nende reformide eesmärkide laiendamist, et kaasata nendesse sellised valdkonnad nagu digitaalne ühtne turg, energialiit või eelarvereformid; on arvamusel, et tööturul edendatavate reformidega tuleb kehtestada ka paindlikkus ja turvalisus, mida on vaja killustatuse lõpetamiseks ja korralike palkade tagamiseks;

4.  tunneb heameelt, et uue poliitikakogumiga jätkatakse panustamist eelarve konsolideerimise ja struktuurireformide varem paika pandud prioriteetidesse; siiski leiab, et iga-aastases majanduskasvu analüüsis tuleks rohkem tähelepanu pöörata kogunõudlusele ning selle seotusele palgakasvu ja sotsiaalse ebavõrdsusega; rõhutab, et makromajanduslike tasakaalunihete vähendamise peamine prioriteet ei peaks olema jooksevkonto ülejäägi suurendamine, vaid majanduskasvu määra tõstmine, investeeringute ja tööhõive suurendamine ning vaesuse vähendamine;

5.  tunneb muret, et ELi investeeringud on viimastel aastatel märkimisväärselt vähenenud ja on praegu peaaegu 20% alla kriisieelset taset; juhib hoiatavalt tähelepanu asjaolule, et kahanemine on olnud veelgi suurem liidu äärealadel asuvates liikmesriikides, kus eelarve konsolideerimine oli karmim; tõstab esile töökohtade potentsiaali rohelises majanduses, mis võiks komisjoni hinnangute kohaselt luua ainuüksi energiatõhususe ja taastuvenergia sektorites 2020. aastaks 5 miljonit töökohta, tingimusel et kehtestatakse ambitsioonikas kliima- ja energiapoliitika; kutsub liikmesriike üles tagama piisavad investeeringud nendes sektorites ning nägema ette töötajate tulevasi oskusi;

6.  tunneb heameelt tõsiasja üle, et komisjoni 2015. aasta strateegia üks alustalasid on investeerimine ning kutsub üles asjaomast kava viivitamata ellu viima; võtab teadmiseks asjaolu, et liikmesriigi panust Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) ei võeta arvesse pakti ennetavate ja korrigeerivate meetmete kohaste eelarvekorrektsioonide kindlaks määramisel;

7.  leiab, et komisjoni 2015. aasta strateegia kolme tugisammast tuleks rakendada üheskoos, et suurendada investeeringuid vastutustundlikul viisil valdkondades, kus avaldub reaalne mõju majanduskasvule ja töökohtade loomisele nagu digitaalmajandus, keskkonnahoidlikud sektorid ja tervishoid;

8.  võtab teadmiseks asjaolu, et EFSI hakkab kasutama ELi olemasolevaid vahendeid ja mitte hankima avaliku sektori „värsket” raha, erandiks täiendavad 5 miljardit eurot Euroopa Investeerimispangalt (EIP); rõhutab riske, mis kaasnevad fondi ebapiisava rahastamisega, mis omakorda tuleneb liigoptimistlikest ootustest, et suurem osa vajalikest rahalistest vahenditest suudetakse ligi meelitada erainvestoritelt; kutsub EIP-d üles kaaluma üleminekut puhtalt äripanganduselt projektide kindlaks määratud kriteeriumidel ja läbipaistvusel põhinevale riskihindamismudelile; kutsub komisjoni üles uurima võimalusi, kuidas kasutada EIPi eelarvet ja muid uusi ressursse, et tagada lahenduste leidmine;

9.  kutsub komisjoni ja Euroopa Investeerimispanka üles hindama seda, kuidas majanduskriis on mõjutanud pangandussüsteemi ja EIP vahenditest makstavate toetuste lõppsaajaid, pidades eelkõige silmas VKEsid, sotsiaalmajanduse sektorit ja riigiettevõtteid;

10.  rõhutab tõsiasja, et ESFI peab keskenduma uute investeeringute tekitamisele investoritele vähem huvi pakkuvates valdkondades ning mitte selliste investeeringute korvamisele, mida oleks tehtud mujal (väljatõrjumine), või suure kasumlikkusega investeeringutele, mida oleks tehtud igal juhul (tühimõju); kutsub komisjoni üles kaasama ja soosima sotsiaalseid investeeringuid, mis mitte üksnes ei tekita finantstulu, vaid toovad kaasa ka positiivse ülekanduva mõju ühiskonnale, nagu seda on investeeringud inimkapitali või investeeringud, millel on suur mõju püsivate töökohtade loomisele või sotsiaalsele kaasamisele ja vaesuse vähendamisele, näiteks sotsiaalkaitsesüsteemid ja sotsiaalteenused, või investeeringud sotsiaalmajandusse; kordab nõuet rakendada sotsiaalsete investeeringute pakett;

11.  kutsub komisjoni üles tagama investeeringute jõudmine majanduslikult nõrgematesse kõrge tööpuudusega piirkondadesse ja nende piirkondade VKEdeni, arvestades viimaste väga piiratud rahastamisvõimalusi, selleks et kindlustada nende jõupingutuste oluline mõju seal, kus neid kõige rohkem vajatakse, pidades valikute tegemisel nõuetekohaselt silmas investeeringute majanduslikke põhijooni; toetab komisjoni seisukohta, et sellised kasvavad sektorid nagu digimajandus, keskkonnahoidlikud sektorid ja tervishoid vajavad kvalifitseeritud tööjõudu;

12.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegelema konkreetsete tõhustatud mehhanismidega, et rakendada investeerimisprogramme äärepoolseimates piirkondades, mille kaugus, geograafiline hajutatus, ebakindel majandus ja looduslikust eripärast tingitud piirangud põhjustavad eriti suurt ebavõrdsust juurdepääsul töövõimalustele, kaupadele ja teenustele;

13.  palub komisjonil arvestada investeeringute majanduslike põhijoonte kavandamisel piirkondadega, kus ebasoodsad looduslikud või demograafilised tingimused on rasked ja püsivad, eriti juurdepääsu puhul lairibaühendusele;

14.  kutsub komisjoni üles vaatama põhjalikult läbi ja täiustama ELi-EIP projektivõlakirjade algatust, mis sai alguse 2012. aastal katseprojektina kokkuvõtte tegemiseks Euroopa investeerimiskavast ja eesmärgiga suurendada selle rolli tööhõive edendamisel; nõuab sellega seoses ka sotsiaalsete investeeringute paketi raames esile kerkinud sotsiaalsete võlakirjade kontseptsiooni üksikasjalikku läbivaatamist;

Vastutustundlik poliitika, mis keskendub uuesti investeeringutele, kvaliteetsete töökohtade loomisele ja majanduskasvule

15.  märgib, et Euroopa investeerimiskava on vajalik täiendus jätkusuutliku majanduskasvu ja töökohtade loomise stimuleerimise nimel tehtavatele jõupingutustele, mida edu saavutamiseks tuleb toetada avaliku ja erasektori ressurssidega; väljendab rahulolu tõsiasja üle, et 2015. aasta majanduskasvu analüüsis nõutakse eelarveülejäägiga riikidelt jätkuvalt pingutusi, et turgutada Euroopas nõudlust ja ergutada investeerimist;

16.  tunneb heameelt selle üle, et eelarve konsolideerimise tempo on tõusnud ja seatud on uued põhieesmärgid – keskenduda rohkem struktuurilistele kui tsüklilistele puudujääkidele, millel peaks olema positiivne mõju tööhõivele ja jätkusuutlikule majanduskasvule; märgib siiski, et fiskaalvõimendus on praeguses kontekstis sellest hoolimata väga kõrge ning et sellel on paratamatult negatiivne mõju majanduskasvule ja töökohtade loomisele, aga ka sotsiaalkaitsesüsteemide jätkusuutlikkusele; kutsub komisjoni üles hõlbustama maksimaalse paindlikkuse kasutusvõimalusi stabiilsuse ja kasvu pakti kehtivate eeskirjade raames;

17.  kutsub üles töötama välja Euroopa raamistikku, et tagada Euroopa investeerimiskava kohaste kõigi investeeringute märgatav mõju jätkusuutliku majanduskasvu ja kvaliteetsete töökohtade loomise ning sotsiaalvaldkonna edenemise stimulaatorina; palub komisjonil jälgida ja kontrollida kava kohaseid investeeringuid ning ühtlasi auditeerida ja mõõta investeeringute majanduslikku ja sotsiaalset reaalmõju; kutsub komisjoni üles kaasama Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi eksperdikomisjoni, kes kinnitab rahastatavate projektide valiku, sotsiaalpoliitika valdkonna asjatundjaid ning tagama, et üks valiku põhikriteeriume oleks positiivne sotsiaalne mõju;

18.  rõhutab, kui tähtis on stabiilsuse ja kasvu pakti praeguste eeskirjade paindlikkus, et tagada manööverdamisruum sotsiaalsetele investeeringute ja eelkõige inimestesse tehtavate investeeringute puhul, mis annavad neile vajalikud oskused ja loovad toetavad tingimused tootlikuks ja täisväärtuslikuks osalemiseks majanduses ja ühiskonnas kogu elu jooksul; rõhutab sellega seoses sotsiaalse majanduse potentsiaalset rolli püsivate, kaasavate ja kvaliteetsete töökohtade loomisel;

VKEde rahastamise taastamine erasektori investeeringute ja töökohtade loomise ergutamiseks

19.  rõhutab, et kuigi töökohtade loomine toetub ELis peamiselt VKEdele, on viimastel endiselt väga raske rahalisi vahendeid leida ning nad on murettekitavalt suurtes võlgades; kiidab seepärast heaks komisjoni uued soovitused VKEde rahastamisvõimaluste kohta, mis hõlmavad uut lähenemisviisi maksejõuetusele ja äritegevuse ebaõnnestumisele; nõuab liikmesriikidelt edasisi jõupingutusi võla restruktureerimiskava kui ühe sel eesmärgil kasutatava vahendi täiustamiseks; palub komisjonil vajaduse korral aidata riigipõhiste soovituste vahendusel kaasa oma 12. märtsi 2014. aasta soovituses sätestatud põhimõtete rakendamisele liikmesriikide tasandil; rõhutab, et naiste juhitavatel ettevõtetel ja VKEdel on raskem leida rahastamisvõimalusi; kutsub komisjoni üles sellist olukorda põhjustavaid tegureid analüüsima ja tegema ettepanekuid selle lahendamiseks;

20.  rõhutab, kui tähtis on luua Euroopas ettevõtluskultuur, vähendades selleks takistusi füüsilisest isikust ettevõtjana töötamisele ja ettevõtete loomisele; juhib tähelepanu asjaolule, et sellele võib kaasa aidata selliste rahaliste toetuste aruka ühitamise abil, mis pärinevad näiteks Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi mikrorahastamise ja sotsiaalse ettevõtluse tegevussuuna alt, või avalikus halduses ühtset kontaktpunkti käsitlevate lahenduste abil uue ettevõtte registreerimiseks;

21.  tunneb muret, et euroala finantsvaldkonna killustatus ohustab mõningatel juhtudel VKEde kasvu ja jätkusuutlikkust; kutsub üles taastama VKE jaoks investeerimist ja töökohtade loomist võimaldavat majanduse laenuandmisvõimet, samuti hõlbustama juurdepääsu ettevõtlusele ning VKEde juurdepääsu niisugustele programmidele nagu COSME või Horisont 2020;

22.  kutsub liikmesriike üles kaotama füüsilisest isikust ettevõtjate, mikroettevõtete ja VKEde tarbetut halduskoormust ja bürokraatiat ning hõlbustama idufirmadega seotud tingimusi;

23.  kiidab heaks komisjoni ja EIP ühise VKEdele mõeldud laenurahastamisskeemi, mille raames kasutatakse struktuurifonde, et kiirendada investeerimist sellistesse ettevõtetesse töökohtade loomise hoogustamiseks; kutsub Euroopa Keskpanka üles seda poliitilist meedet täiendama ning uurima võimalusi, kuidas osta VKEde varasid ja toetada VKEde arengut mõnede liikmesriikide headel tavadel põhinevate kvantitatiivse lõdvendamise programmide raames või toimida rahastamisallikate jaoks tagatise andjana VKEde puhul, kes loovad paljudes liikmesriikides kuni 80 % töökohtadest;

24.  võtab teadmiseks Euroopa Keskpanga laiendatud varaostukava, mis läheb taas kord pangandussüsteemi; kutsub seepärast Euroopa Keskpanka üles optimeerima oma potentsiaali reaalmajanduse edendamiseks, andes laenu majanduskasvu kiirendamiseks ning töötuseprobleemi lahendamiseks ELis;

25.  kiidab heaks komisjoni teatatud meetmed töökohtade loomise hoogustamiseks VKEdes, pakkudes pangalaenudele alternatiive, ning meetmed õigus- ja fiskaalraamistiku parandamiseks, et suurendada pikaajalisi investeeringuid VKEdesse; nõuab, et nimetatud meetmed rakendataks viivitamata; palub komisjonil toetada ka väiksemamahulisi projekte; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kaaluma VKEde rahastamiseks rahastamiskooperatiivide (krediidiühistute) loomist alternatiivsete rahastamisvahenditena ning võimaldama VKEdele paremat juurdepääsu hangetele ja rahastamisele ELi ja liikmesriikide tasandil;

26.  rõhutab VKEdega seotud vahendusorganisatsioonide (nt kaubanduskojad) olulisust kordistava mõjuga „mootoritena” VKEdega seotud ELi poliitikameetmete rakendamisel ning kutsub komisjoni üles alustama nendega partnerlusdialoogi, kuidas VKEdega seotud ELi poliitikameetmeid saaks kvaliteetsete töökohtade loomise kiirendamiseks paremini rakendada;

Rahaliste vahendite tõhusam kasutamine

27.  rõhutab, et majanduskasvu ja tööhõive valdkonna poliitikameetmetel on erinev territoriaalne mõju sõltuvalt ELi iga piirkonna konkreetsest olukorrast ning et piirkondlikud erinevused on kriisi algusest alates süvenenud; rõhutab, et majanduskasvu ja tööhõive suurendamiseks ning samal ajal territoriaalse ühtekuuluvuse säilitamiseks tuleks riigipõhistes soovitustes arvesse võtta territoriaalseid erinevusi liikmesriikide piires;

28.  on seisukohal, et ühtekuuluvuspoliitika meetmetel on oluline osa sisekonkurentsi ebaühtluse ja struktuurilise tasakaalustamatuse vähendamisel piirkondades, kus see on enim vajalik; palub komisjonil kaaluda asjakohaseid lahendusi liikmesriikide jaoks, kus on küll väga suur tööpuudus, kuid kes kaasrahastamisraskuste tõttu on sunnitud ELi vahendid tagastama; palub komisjonil kaaluda eelrahastamist, et hõlbustada nimetatud liikmesriikidel nende vahendite kasutamist täiel määral ajavahemikul 2014–2020, tagades samal ajal alati eelarvevastutuse põhimõtte järgimise;

29.  palub komisjonil võtta kiiresti meetmeid maksudumpingu, maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidmise vastu võitlemiseks, ning nõuab, et nõukogu tasandil kiidetaks heaks ambitsioonika finantstehingute maksu kehtestamine;

30.  on kindlalt veendunud, et ELi rahalisi vahendeid, eriti noorte tööhõive algatuse ja Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) vahendeid, ei tohiks kasutada riiklike meetmete subsideerimiseks, vaid selleks, et pakkuda täiendavat toetust viisil, mis täiendab ja tõhustab riiklikke programme vastavalt liikmesriikide otsusele;

31.  kutsub komisjoni, liikmesriike ja piirkondi üles tagama ELi fondide 2007.–2013. aasta vahendite täielikku rakendamist ning viima ESFi ja muid Euroopa struktuurifonde igakülgselt vastavusse strateegiaga „Euroopa 2020”; kutsub komisjoni üles rangelt kontrollima ESFi vaesusevastase meetme 20 % sihtotstarbelist kasutamist; kutsub komisjoni üles lisama järgmise aasta majanduskasvu analüüsi ja riigipõhistesse soovitustesse peatükki, mis käsitleb Euroopa enim puudust kannatavatele isikutele suunatud abifond vahendite rakendamist;

32.  kutsub komisjoni üles töötama välja energiaturgude struktuurireforme, et kujundada välistest allikatest vähem sõltuv ja paindlik energialiit ning mitmekesistada tarneallikaid (näiteks Alžeeria gaas);

Reformid kasvuvõimaluste, inimressursi ja tootlikkuse suurendamiseks

33.  märgib, et jätkusuutlikule majanduskasvule ning paremate ja püsivate töökohtade loomisele suunatud otsusekindlad investeerimiskavad, samuti Euroopa Keskpanga meetmed võivad olla tulemuslikud üksnes juhul, kui need on seotud riiklike reformidega, mis suurendavad kvaliteetsete töökohtade osakaalu, tõstavad aktiivsust ja tootlikkust, arendavad inimkapitali kõigis vanuserühmades, sealhulgas kõige haavatavamad rühmad, ning toetavad tugevaid sotsiaalseid sotsiaalkaitsesüsteeme; juhib tähelepanu tõsiasjale, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus riiklike tööturuasutuste koostöö tõhustamise kohta on otsustav element tööturgude täiustamisel; on veendunud, et struktuursete tööturureformidega tuleks kehtestada sisemised paindlikkusmeetmed, mille eesmärk on säilitada tööhõive ka häirunud majanduse tingimustes, kanda hoolt töökohtade kvaliteedi eest ja pakkuda kindlustunnet töökohtade vahetamise puhul, samuti kindlustada töötushüvitissüsteemide olemasolu, mis põhinevad realistlikul aktiivse tööotsimise nõudel, tagavad piisavalt tuge koondatud töötajatele ja on seotud tööturule naasmist toetavate poliitikameetmetega;

34.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kaaluma innovaatilisi viise investeeringute ergutamiseks ELis; toob esile ettevõtete viimase aja suundumuse tuua tootmine ja teenused tagasi ELi ning sellest tulenevad võimalused töökohtade loomiseks, eriti noortele; on veendunud, et ELi majandusel on ainulaadne võimalus kiirendada seda töökohtade tagasitoomise suundumust;

35.  palub komisjonil ja liikmesriikidel töötada välja täpseid vajadusi arvestavad poliitikasuunad, et toetada kvaliteetsete töökohtade loomist pikaajalistele töötutele, eakatele töötutele, naistele ja teistele kriisi tõttu eriti rängalt kannatanud prioriteetsetele rühmadele, nagu sisserändajad, romade kogukond ja puudega inimesed, sealhulgas meetmed, millega soositakse diskrimineerimisvastaste põhimõtete edendamist töökohal, töö ja eraelu tasakaalu, elukestvat õpet ja koolitusi, ning võidelda mõnede jaoks nendest rühmadest probleemiks oleva ja sotsiaalse tõrjutusega ähvardava madala haridustasemega; nõuab, et riigipõhistes soovitustes käsitletaks süstemaatiliselt soolise palga- ja pensionilõhe probleemi; nõuab tungivalt, et komisjon nõuaks tööhõive huvides igalt liikmesriigilt riikliku töökohtade loomise kava koostamist vastavalt 2012. aasta kevadel toimunud Ülemkogu kohtumisel saavutatud kokkulepetele;

36.  kutsub komisjoni üles käivitama uut algatust, mille eesmärk on edendada romade tööhõivevõimalusi liikmesriikides oskusi ja kvalifikatsiooni parandavate meetmete abil, samuti võidelda diskrimineerimisega ja edendada töökohtade loomist, näiteks füüsilisest isikust ettevõtjaid ja ettevõtlust soosides ning kasutades uuenduslikke rahastamisvahendeid;

37.  kutsub liikmesriike üles tähtsustama soolise ebavõrdsuse ületamist tööhõives, tegeledes selleks eeskätt naiste ja meeste palgaerinevusega ning rakendades meetmeid töö- ja pereelu ühitamise hõlbustamiseks, suurendades muu hulgas lastehoiuvõimaluste kättesaadavust;

38.  peab kahetsusväärseks, et Euroopa poolaasta ei ole piisavalt ühitatud strateegiaga „Euroopa 2020”; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles rakendama Euroopa poolaasta käigus majanduslikke meetmeid kooskõlas strateegia „Euroopa 2020” sotsiaalsete ja tööhõivealaste eesmärkidega ning aluslepingutes sätestatud sotsiaalsete põhimõtetega; nõuab sihikindlamaid ponnistusi selleks, et suunata ja kooskõlastada ELi poliitikat aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu ning paremate ja püsivate töökohtade loomise huvides; kutsub komisjoni üles esitama viivitamata strateegia „Euroopa 2020” vahekokkuvõtet, arvestades pakilist vajadust teha edusamme vaesuse vähendamise ja teiste sotsiaalsete eesmärkide saavutamise suunas ning vajadust parandada sidusrühmade sisulist kaasamist;

Haridus ja aktiivne tööturupoliitika inimkapitali suurendamiseks

39.  on veendunud, et tööjõu üha paremast kvalifitseeritusest tuleneva suureneva rahvusvahelise konkurentsi tõttu on EL silmitsi tõsise oskuste puudumise ja nende mittevastavusega nõudlusele, mis pidurdab majanduskasvu; usub, et kui liikmesriigid soovivad reaalselt saavutada strateegias „Euroopa 2020” seatud tööhõivealased eesmärgid, peavad nad keskenduma uute töökohtade loomiseks sobiva keskkonna kujundamisele;

40.  kordab oma üleskutset nõukogule, komisjonile ja liikmesriikidele lisada strateegia „Euroopa 2020” raamistikku soolise võrdõiguslikkuse sammas;

41.  juhib tähelepanu asjaolule, et komisjoni strateegia konkurentsivõime taastamiseks ei tohiks keskenduda üksnes tööjõukuludele, vaid ka tootlikkuse tõstmisele inimkapitali tehtavate investeeringute ja struktuurireformide abil;

42.  kutsub liikmesriike üles viima inimkapitali tehtavad investeeringud taas kriisieelsele tasemele, eeskätt selleks, et muuta sujuvamaks noorte üleminek haridussüsteemist tööellu, et investeerida kutseharidusse ning elukestva õppe programmidesse;

43.  väljendab heameelt tõsiasja üle, et 2015. aasta majanduskasvu analüüsis kutsub komisjon liikmesriike üles kaitsma või edendama pikaajalisi investeeringuid haridusse, teadustöösse ja innovatsiooni; märgib siiski, et juba niigi pingelise eelarvega liikmesriikidel ei ole selle eesmärgi täitmiseks piisavalt vahendeid;

44.  rõhutab, kui oluline on mõne liikmesriigi jaoks kõnealuses kontekstis aktiivne tööturupoliitika; kutsub neid liikmesriike üles suurendama aktiivse tööturupoliitika katvust ja tulemuslikkust;

Kvaliteetsed töökohad ja palgad tootlikkuse ja majanduskasvu mootorina

45.  kutsub liikmesriike üles pöörama erilist tähelepanu ebasoodsas olukorras olevate rühmade kõrgele töötuse määrale, seades prioriteediks juurdepääsu ja integreerimise tööturule ning juurdepääsu- ja integratsioonipoliitika süvalaiendamise, sest tööhõive on eduka integratsiooni võti;

46.  tuletab meelde, et korralik palgatase on oluline mitte üksnes sotsiaalse ühtekuuluvuse seisukohalt, vaid ka majanduse jõulise taastumise ja tootlikkuse säilitamiseks; palub komisjonil uurida miinimumpalga kehtestanud liikmesriikide mõju seoses palkade ebavõrdsuse vähendamisega; kutsub komisjoni üles korraldama konverentsi miinimumpalka reguleeriva Euroopa raamistiku teemal;

47.  tunneb muret tõsiasja üle, et tööturureformiga ei ole mitmes liikmesriigis suudetud vähendada ebakindlate töökohtade määra; täheldab, et 50 % 2014. aastal loodud töökohtadest olid ajutised; märgib, et komisjoni teabe kohaselt püsib palgavaesus ning 50 % puhul tööotsijatest ei aita töö leidmine neid vaesusest välja tuua ega tootlikkust tõsta; kutsub liikmesriike üles seadma esiplaanile töökohtade kvaliteeti ning tegelema tööturu killustatusega; kutsub liikmesriike üles seisma hea selle eest, et tööturureformidega püütaks lisaks paremate ja püsivate töökohtade loomisele saavutada killustatuse vähenemine, haavatavate elanikkonnarühmade suurem kaasatus tööturul, soolise võrdõiguslikkuse edenemine, palgavaesuse vähenemine ning piisav töökaitse kõigi töötajate, ka füüsilisest isikust ettevõtjate jaoks;

48.  on veendunud, et liikmesriigid on võimelised looma töökohti ainult siis, kui seda võimaldab turg, kui nad saavad loota kvalifitseeritud tööjõule, kui tööturud on piisavalt paindlikud, kui tööjõukulud, sh palgad, on kooskõlas tootlikkusega, kui sotsiaalkaitsesüsteemid muudavad töötamise atraktiivsemaks ja kui reguleerimine on proportsionaalne ja põhineb tõenditel;

49.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suurendama jõupingutusi, et võidelda ELis sotsiaalse dumpinguga, mis põhjustab sellest mõjutatud töötajatele ja liikmesriikide sotsiaalkindlustussüsteemidele olulist kahju; nõuab ka tööturu osapoolte kaasamist nendesse pingutustesse kõigil tasanditel;

50.  kiidab heaks algatuse, mille eesmärk on deklareerimata töö Euroopa platvormi loomine; kordab oma üleskutset liikmesriikidele, et need tagaksid ebakindla lepinguga töötajatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele peamiste õiguste kasutamine ja piisava sotsiaalkaitse, eriti seoses töö- ja pereelu ühitamisega; kutsub komisjoni üles pingutama sihikindlalt selliste lisaprobleemide lahendamise nimel, mida põhjustab mittevabatahtlik osalise tööajaga või ajutine töötamine ja fiktiivne füüsilisest isikust ettevõtja staatus;

51.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et peaaegu üldse ei räägita loodud töökohtade kvaliteedist või jätkusuutlikkusest, eriti naiste puhul, kes on töö ja eraelu probleemse ühitamise tõttu osalise tööajaga töökohtadel enamuses;

52.  on seisukohal, et taasindustrialiseerimisele seatud sihtide saavutamine on ELi konkurentsivõime jaoks ülitähtis ning usub, et tõelise Euroopa tööstuspoliitika taaskäivitamine võib soodustada majanduskasvu ja luua uusi kvaliteetseid töökohti;

53.  peab kahetsusväärseks tõsiasja, et töötuse määrast rääkides ei pöörata asjakohast tähelepanu muudele teguritele, nagu mitteaktiivsete inimeste arvu kasv, liikuvus ja ränne;

Noorte töötus ja tööjõu liikuvus

54.  tunneb heameelt noorte töötuse määra languse üle, kuid rõhutab, et see on ikka veel lubamatult kõrge ja töötuse vähenemine ei tulene tingimata uute töökohtade loomisest; rõhutab, et ebapüsiva ja vaeghõive osakaal on samuti kasvanud ning et 43%-l noortest on töölepingu tingimused ebakindlad, nad töötavad mittevabatahtlikult osalise tööajaga või füüsilisest isikust pseudoettevõtjana;

55.  palub komisjonil esitada ettepaneku Euroopa raamistiku kohta, millega võetaks kasutusele miinimumnõuded noortegarantii rakendamiseks ja konkreetsed meetmed üldsuse teadlikkuse parandamiseks; palub liikmesriikidel tõhusalt kasutada olemasolevaid eelarvevahendeid ning võtta noortegarantii viivitamata kasutusele ja tagada, et see hõlmaks ka ebasoodsa sotsiaalse taustaga noori; nõuab mitmeaastase finantsraamistiku vahehindamisel piisavate eelarvevahendite eraldamist vastavalt ILO soovitustele; märgib, et ILO hinnangul on noorte töötuse probleemi lahendamiseks vaja 21 miljardit eurot;

56.  nõuab, et komisjon teeks rohkem ja ulatuslikumalt, kui on ette nähtud nõukogu 2014. aasta märtsi soovituses praktika kvaliteediraamistiku kohta, ning teeks ettepaneku uue kvaliteediraamistiku kohta eesmärgiga ennetada noorte töötajate diskrimineerimist ja ärakasutamist;

57.  kutsub liikmesriike üles muutma tööturgu kaasavamaks nende jaoks, kellel on perekondlikke kohustusi, nagu laste kasvatamine ja hooldust vajavate pereliikmete eest hoolitsemine; nõuab seetõttu töö- ja pereelu ühitamist soodustavaid meetmeid osana Euroopa poolaasta raames toetatavatest tööturureformidest;

58.  kutsub liikmesriike veel kord üles investeerima elukestva õppe, kutseõppe ja töökohapõhise kutseõppe võimalustesse; nõuab, et riiklikke elukestva õppe süsteeme hinnataks osana Euroopa poolaasta tööturureformi strateegiatest;

59.  rõhutab, et komisjoni andmetel on ELis vaatamata suurele tööpuudusele 2 miljonit vaba töökohta ning et 2013. aastal töötas üksnes 3,3% aktiivsest elanikkonnast mõnes teises liikmesriigis, mis osutab endiselt madalale liikuvuse tasemele võrreldes USA või Jaapaniga; tuletab meelde, et erinevustest tööjõu liikuvuse määras, mis kriisi tõttu kõige rohkem kannatanud liikmesriikides võib ulatuda 10 protsendipunktini, võib üle saada, EURESe platvormi vahendit kasutades; kinnitab oma jätkuvat toetust vaba liikumise põhimõttele;

60.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama riiklike tööturuasutuste nõuetekohane toimimine, et hõlbustada ja ergutada töö otsimist välismaal;

61.  arvestades nende töötajate ja eriti noorte suurt arvu, kes tööd otsides lahkuvad oma päritoluriigist mõnda teise liikmesriiki, tuleb kiiresti välja töötada asjakohased meetmed, et tagada kõigile sotsiaalsete õiguste ja töötajate õiguste kaitse; kutsub sellega seoses komisjoni ja liikmesriike üles parandama veelgi ELi tööjõu liikuvust selliste vahendite nagu EURES abil, järgides samal ajal võrdse kohtlemise põhimõtet, palgataset ja sotsiaalseid standardeid; kutsub iga liikmesriiki üles kujundama sotsiaal- ja tööhõivepoliitikat selliselt, et seoses töötajate vaba liikumist toetavate põhimõtetega oleks ühesuguse töö eest kõigile tagatud võrdsed õigused ja võrdne palk, seda eriti soolise võrdõiguslikkuse mõistes;

62.  tuletab meelde ELi sooküsimustega seotud eesmärke, eelkõige eesmärki saavutada 2020. aastaks naiste ja meeste tööhõivemäär 75% ning vähendada vaesuses elavate või vaesuse ohus olevate inimeste arvu 20 miljoni võrra;

63.  nõuab, et komisjon esitaks lapsehoolduspuhkust käsitleva ettepaneku, mis aitaks naistele ja meestele tagada võrdseid töötingimusi, pidades eriti silmas tõsiasja, et ELi elanikkond vananeb kiiresti ja see ohustab edaspidi ELi suutlikkust säilitada vajalikke sotsiaalteenuseid; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles rakendama rohkem ELi demograafilist kasvu edendavaid – sündivust või sisserännet soodustavaid meetmeid;

64.  peab kahetsusväärseks, et investorite usalduse taastamiseks kasutusele võetud ELi kokkuhoiumeetmed on halvendanud töö- ja sotsiaalseid tingimusi, tuues kaasa suurema tööpuuduse, vaesuse ja ebavõrdsuse;

65.  kutsub liikmesriike üles parandama ettevõtjate ja haridussektori koostööd kõigil tasanditel;

Tungiv nõue tegeleda Euroopa Liidu sotsiaalse mõõtme ja konvergentsiga

66.  kordab oma hoiatust seoses liidu ja eriti mõnede liikmesriikide sotsiaalmajanduslike probleemidega ning jätkusuutlikkust ja stabiilse kasvu võimalusi ohustavate teguritega, mis tulenevad piirkondliku konvergentsi järsust suunamuutusest; tuletab meelde, et üle 122 miljoni ELi kodaniku elab vaesuse, ka palgavaesuse ja laste vaesuse, või sotsiaalse tõrjutuse ohus; juhib tähelepanu sellele, et ELis elab hinnanguliselt 19% lastest vaesuse ohus, rõhutab et nii kõrge määr on vastuvõetamatu ja seda tuleb viivitamatult vähendada; kutsub komisjoni üles jätkama ELi sotsiaalse mõõtme väljaarendamist; tunnustab komisjoni tööd majandus- ja rahaliidu sotsiaalse mõõtme tugevdamisel, mis on osa sotsiaalse mõõtme praeguste majanduse juhtimismehhanismidega sidumise protsessist, ning nõuab selle suuna jätkamist, pidades silmas strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide täitmist;

67.  peab kahetsusväärseks absoluutse vaesuse näitajate ja selgete määratluste puudumist, mis on probleemiks paljude liikmesriikide puhul;

68.  tuletab komisjonile meelde, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 9 kohaselt peaks tööhõive- ja sotsiaalpoliitika Euroopa sotsiaalse õigustiku edendamiseks hõlmama kõiki ELi poliitikasuundi; palub komisjonil täita oma kohustus siduda Euroopa poolaasta strateegia „Euroopa 2020” eesmärkidega;

69.  juhib tähelepanu asjaolule, et sotsiaalkaitse ja sotsiaalpoliitika, eelkõige töötushüvitised, miinimumsissetuleku toetus ja astmeline maksusüsteem, aitasid esialgu majanduslangust pidurdada ning stabiliseerisid tööturgu ja tarbimist; rõhutab aga, et oma majanduses vapustusi kogenud majandus- ja rahaliidu liikmesriigid on sotsiaalpoliitikat ja sotsiaalstandardeid kasutanud laialdaselt korrigeerimisteguritena; rõhutab, et sotsiaalkaitse ja sotsiaalpoliitika kuuluvad liikmesriikide pädevusse;

Sotsiaalsed stabilisaatorid

70.  märgib, et komisjon rõhutas 2013. aasta aruandes tööhõive ja sotsiaalse olukorra kohta, kui olulised on sotsiaalkaitse kulutused sotsiaalsete riskide vastase tagatisena; tuletab meelde, kui olulised on automaatsed stabilisaatorid asümmeetriliste šokkidega toimetulekuks, heaoluriikide ülemäärase väljakurnamise vältimiseks ning seega majandus- ja rahaliidu kui terviku jätkusuutlikkuse tugevdamiseks; palub komisjonil riigipõhistesse soovitustesse lisada soovituse automaatsete stabilisaatorite säilitamise tähtsuse kohta liikmesriikides, võttes arvesse nende stabilisaatorite silmapaistvat osa sotsiaalse ühtekuuluvuse hoidmisel ning sisenõudluse ja majanduskasvu ergutamisel; tuletab meelde oma üleskutset komisjonile koostada roheline raamat automaatsete stabilisaatorite kohta euroalas;

71.  võtab teadmiseks komisjoni eesmärgi „muuta ELi õigus kodanike ja ettevõtjate huvides lihtsamaks ja vähem kulukaks”; rõhutab, et regulatiivsete tõkete kõrvaldamine ei tohiks kahjustada Euroopa sotsiaalse õigustiku järgimist sellistes valdkondades nagu töötervishoid ja -ohutus või töötajate teavitamine ja nõustamine ega ILO põhikonventsioonide ja Euroopa sotsiaalharta järgimist ning seejuures tuleks austada tööturu osapoolte autonoomiat, nagu aluslepingus on ette nähtud; nõuab, et komisjon teeks tõsiseid pingutusi, et tagada rasedate ja hiljuti sünnitanud töötajate kaitse;

Sotsiaalvaldkonna näitajad

72.  tunneb heameelt tõsiasja üle, et iga-aastasele majanduskasvu analüüsile lisatud ühine tööhõivearuanne sisaldab tööhõive ja sotsiaalpoliitika tulemustabelit; palub komisjonil uurida, kas need näitajad on piisavad, et võimaldada liikmesriikide sotsiaal-majandusliku olukorra põhjalikku analüüsi; rõhutab, kui tähtis on mõista leibkonna sissetulekute muutumise ja sissetulekute suureneva ebavõrdsuse dünaamikat ja tagajärgi; avaldab kahetsust, et suurem osa tulemustabeli selle aasta väljaandes esitatud andmetest olid vananenud; palub komisjonil seda tulemustabelit poliitika kujundamisel rohkem kasutada; nõuab üksikasjalikku ülevaadet liikmesriikide valikutest erinevates poliitikavaldkondades ja vastavatest saavutustest; palub komisjonil hinnata ja parandada selle ulatust ja tõhusust tagamaks, et tööhõive tulemustabeli järeldusi ja sotsiaalseid näitajaid võetakse täielikult arvesse riigipõhiste soovituste koostamisel;

73.  rõhutab, et tööhõive- ja sotsiaalküsimused tuleks Euroopa poolaasta menetluses seada makromajanduslike kaalutlustega võrdsetele alustele;

74.  nõuab suure makromajandusliku ja makrosotsiaalse tasakaalustamatuse probleemide väljaselgitamist ELi ja euroala majandustes ning selle alusel Euroopa poolaastaga seoses riigipõhiste soovituste koostamist, sealhulgas soovitusi töö- ja sotsiaalsete standardite lähendamise meetmete kohta;

Vaesus ja sotsiaalne tõrjutus

75.  avaldab kahetsust, et iga-aastane majanduskasvu analüüs ja ühine tööhõive aruanne ei sisalda ühtegi meedet või poliitikaraamistikku strateegia „Euroopa 2020” vaesuse vähendamise eesmärgi täitmiseks; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama selle eesmärgi parema kajastamise Euroopa poolaasta raames;

76.  rõhutab vajadust tugevdada sotsiaalset õigustikku, horisontaalset sotsiaalklauslit ja üldhuvi pakkuvate teenuste protokolli;

77.  toetab Euroopa Komisjoni presidendi üleskutset liikmesriikidele: kehtestada miinimumsissetulek, et vähendada ELis vaesust; palub komisjonil esitada algatuse liikmesriikides miinimumsissetuleku kehtestamise propageerimiseks; rõhutab, et miinimumsissetuleku määr on iga liikmesriigi otsustada ja see määr peaks vastama asjaomase liikmesriigi sotsiaal-majanduslikule olukorrale;

78.  avaldab kahetsust asjaolu pärast, et komisjoni lähenemisviisis, mille eesmärk on võidelda soolise ebavõrdsuse vastu, nähakse töö- ja pereelu ühitamist peamiselt naiste probleemina; märgib, et meetmed, mille eesmärk on edendada sellist ühitamist nii meeste kui ka naiste puhul, on olulised töökohtade loomiseks ja nendel on otsene mõju loodud töökohtade kvaliteedile; märgib, et taskukohase hinnaga ja kvaliteetsed lapsehoiuteenused on jätkuvalt oluline takistus ühitamisel, kutsub seetõttu komisjoni üles pöörama peamiste tööhõive- ja sotsiaalsete näitajate tulemustabeli analüüsil tähelepanu sellele näitajale;

79.  kutsub komisjoni üles tegema liikmesriikidega koostööd, et asuda viivitamata lahendama kõikjal ELis murettekitavalt suurenenud laste vaesuse probleemi, kasutades pikaajalisi ja terviklikke meetmeid, mille aluseks on mõnede liikmesriikide head tavad, eeskätt meetmed riigi toetuse suurendamiseks koolitoidule, ning rakendama komisjoni sotsiaalinvesteeringute paketis sisalduva kolmest sambast koosneva soovituse;

80.  juhib tähelepanu asjaolule, et uued, võlakriisi tõttu esile kerkinud vaesuse vormid, nagu palgavaesusega kaasnevad raskused (nt hüpoteeklaenude tagasimaksmine) või kõrgetest kommunaalkuludest tingitud kütteostuvõimetus, on kaasa toonud väljatõstmiste, sundvõõrandamiste ja kodutute arvu tõusu; soovitab komisjonil ja liikmesriikidel teostada integreeritud poliitikat, mis soosib sotsiaalelamumajandust ja soodsa hinnaga eluasemeid, tõhusat ennetuspoliitikat, mille eesmärk on vähendada väljatõstmiste arvu, ning kütteostuvõimetuse vastu suunatud poliitikat, mis põhineb mõnes liikmesriigis nähtud headel tavadel, samuti lõpetada kodutute kriminaliseerimine, mis on ilmsiks tulnud mõnedes liikmesriikides; kutsub komisjoni üles algatama viivitamata kodutust käsitlev ELi tegevuskava, mida Euroopa Parlament ja teised ELi organid on korduvalt taotlenud ja nõudnud, et aidata liikmesriikidel võidelda pakilise ja kiiresti suureneva kodutuse probleemiga;

81.  palub komisjonil välja töötada strateegia, mis toetaks liikmesriike kodutusevastases võitluses integreeritud poliitika ja asjakohaste sotsiaalsete investeeringute kaudu;

82.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma kiiresti meetmeid kodutuse probleemiga tegelemiseks; juhib tähelepanu sellele, et sellise vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse äärmusliku ilminguga rikutakse põhiõigusi ja see on suurenenud enamikus liikmesriikides; kutsub komisjoni üles esitama ettepaneku konkreetsete mehhanismide kohta, millega kontrollida ja toetada liikmesriikide jõupingutusi võitluses vaesusega, nagu on nõutud Euroopa Parlamendi 14. septembri 2011. aasta ja 16. jaanuari 2014. aasta resolutsioonides ELi kodutuse kaotamise strateegia kohta;

83.  kutsub komisjoni üles hindama, kas mitmeaastase finantsraamistiku vahekokkuvõtte käigus on võimalik suurendada Euroopa abifondi enim puudust kannatavatele isikutele;

Jätkusuutlikud pensionid ja tervishoid

84.  nõuab vastuvõetava hinnaga ja kvaliteetseid avalikke teenuseid laste ja ülalpeetavate hoolduse valdkonnas, mis võimaldaks eeskätt naistel naasta tööle ning lihtsustaks töö- ja eraelu ühitamist;

85.  tuletab komisjonile meelde, et pensionite jätkusuutlikkuse, turvalisuse ja piisavuse tagamiseks peavad pensionireformiga kaasnema poliitikameetmed, millega luua töövõimalused nii eakamatele kui ka noortöötajatele, et aidata kaasa jätkusuutlikule pensionisüsteemile, piiratakse ennetähtaegselt pensionile jäämise skeemide ja muude ennetähtaegselt tööturult lahkumise võimaluste stiimuleid, makstakse hüvitist laste või ülalpeetavate pereliikmete hooldamisele kulunud aja eest, arendatakse tööhõivevõimalusi eakamatele töötajatele, tagatakse juurdepääs elukestvale õppele nii igas vanuses töötavatele kui ka töötutele inimestele, edendatakse töötades tervena vananemist, võttes arvesse tervise ja ohutusega seotud füüsilisi ja psühhosotsiaalseid ohte, kehtestatakse maksusoodustused, millega pakutakse stiimuleid pikemalt tööturule jäämiseks, ning toetatakse aktiivset tervena vananemist; rõhutab, et pensionireformid eeldavad ühiskonnas poliitilist ja sotsiaalset ühtekuuluvust ning saavad olla edukad üksnes juhul, kui need on tööturu osapoolte ning noorema ja vanema põlvkonna kui otseselt mõjutatud elanikkonnarühmade esindajatega läbi räägitud; kutsub liikmesriike üles täielikult arvesse võtma Euroopa Parlamendi seisukohta pensioneid käsitleva rohelise ja valge raamatu kohta;

86.  võtab teadmiseks komisjoni soovituse reformida tervishoiusüsteemid selliselt, et need suudaksid täita oma eesmärki – tagada kõigile juurdepääs kvaliteetsele tervishoiuteenusele, sh taskukohane juurdepääs ravimitele ja eelkõige elupäästvatele ravimitele, ning kindlustada tervishoiutöötajate õiguste austamine; täheldab, et kriisi tagajärjel ei ole mõned liikmesriigid suutnud tagada täieulatuslikku tegelemist rahvatervise kõigi aspektidega; kutsub komisjoni üles avaldama konkreetseid soovitusi sellise olukorra parandamiseks; nõuab täiendavaid reformipingutusi tagamaks, et tervisekindlustuse kvaliteet ja rahaline kättesaadavus ei satuks ohtu;

87.  võtab teadmiseks komisjoni seisukoha, et tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande sektoril on märkimisväärne kasvupotentsiaal ning et need esindavad jätkusuutlike majanduste poole püüdlemisel hädavajalikke investeerimisvaldkondi; kutsub komisjoni üles andma aru edusammudest, mida on strateegia „Euroopa 2020” osana tehtud algatuste väljatöötamisel investeeringuteks tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande sektoris seoses kvaliteetse tööhõivega;

88.  nõuab tõhusate ennetavate tervishoiumeetmete, nagu „eluaegne tervena vananemine”, tugevdamist ja edasiarendamist, et parandada elukvaliteeti ja samas vähendada riiklike tervishoiusüsteemide kulusid ravile ja ravimitele inimese elu viimastel aastatel;

Õiglasemad tööjõu maksustamise süsteemid

89.  rõhutab, et maksukiilul on suurem mõju madalapalgalistele ja leibkonna teisele palgasaajale, ning see on endiselt probleem; palub komisjonil võtta teadmiseks IMFi 2013. aasta oktoobrikuu maksuraporti, mille kohaselt võiks maksusüsteem olla parem ja astmelisem;

90.  märgib, kui oluline on vähendada tööjõu, eriti madalapalgalise ja vähekvalifitseeritud töötajate, pikaajaliste töötute ja teiste haavatavate elanikkonnarühmade tööjõu maksustamist, tagades samal ajal riiklike pensionisüsteemide pikaajalise jätkusuutlikkuse; kutsub liikmesriike üles nihutama maksukoormust tööjõult tarbimisele, kapitalile ja keskkonnamaksudele, võttes asjakohaselt arvesse ümberjaotamise võimalikku mõju;

Euroopa poolaasta demokraatliku legitiimsuse suurendamine

91.  väljendab sügavat muret seoses Euroopa Parlamendi, liikmesriikide parlamentide ja tööturu osapoolte ning kodanikuühiskonna organisatsioonide piiratud rolliga Euroopa poolaasta raames majanduslike ja sotsiaalsete prioriteetide määratlemisel, järelevalves ja rakendamisel; kordab oma nõuet kodanikuühiskonna ja tööturu osapoolte suurema ja struktureeritud kaasamise järele Euroopa ja riigi tasandil, et kaitsta Euroopa poolaasta protsessi legitiimsust ja töötada selleks välja konkreetsed suunised;

92.  nõuab piirkondlike parlamentide ning kohalike ja piirkondlike asutuste kaasamist riiklike reformikavade väljatöötamisse ja rakendamisse, sealhulgas mitmetasandiliste halduskorraldusmeetmete kaudu;

93.  soovitab komisjonil kaasata tööturu osapooled tihedamalt iga-aastase majanduskasvu analüüsi koostamisse ja üldiselt muuta tööturu osapoolte roll Euroopa poolaasta protsessis ametlikuks;

94.  kordab oma nõudmist institutsioonidevahelise kokkuleppe sõlmimise kohta, et kaasata Euroopa Parlament iga-aastase majanduskasvu analüüsi ning majandus- ja tööhõivepoliitika alaste suuniste kavandamisse ja heakskiitmisesse;

o
o   o

95.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0129.
(2) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2014)0038.
(3) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2014)0060.
(4) ELT C 153 E, 31.5.2013, lk 57.
(5) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0240.
(6) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0246.
(7) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0394.
(8) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2014)0010.
(9) ELT C 51 E, 22.2.2013, lk 101.
(10) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0043.
(11) Komisjoni ja nõukogu ühise tööhõivearuande projekt järgmise dokumendi juurde: Komisjoni teatis „2015. aasta majanduskasvu analüüs” (COM(2014)0906), lk 44. Vt ka OECD tööhõive tegevuskava 2014, http://www.keepeek.com/Digital-Asset-Management/oecd/employment/oecd-employment-outlook-2014_empl_outlook-2014-en#page1.


Ühtse turu juhtimine Euroopa 2015. aasta poolaasta raames
PDF 174kWORD 90k
Euroopa Parlamendi 11. märtsi 2015. aasta resolutsioon ühtse turu juhtimise kohta 2015. aasta Euroopa poolaasta raames (2014/2212(INI))
P8_TA(2015)0069A8-0018/2015

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni 28. novembri 2014. aasta teatist „2015. aasta majanduskasvu analüüs” (COM(2014)0902),

–  võttes arvesse komisjoni 13. novembri 2013. aasta teatist „2014. aasta majanduskasvu analüüs” (COM(2013)0800) ja komisjoni 13. novembri 2013. aasta aruannet „Majanduskasvu ja tööhõive ühtne turg: liikmesriikides tehtud edusammude ja järelejäänud tõkete analüüs – Panus 2014. aasta majanduskasvu analüüsi” (COM(2013)0785),

–  võttes arvesse komisjoni 28. novembri 2012. aasta aruannet „Ühtse turu integratsiooni olukord 2013 – Panus 2013. aasta majanduskasvu analüüsi” COM(2012)0752),

–  võttes arvesse komisjoni 8. juuni 2012. aasta teatist „Ühtse turu parem juhtimine” (COM(2012)0259),

–  võttes arvesse komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatist „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (COM(2010)2020),

–  võttes arvesse komisjoni 19. märtsi 2014. aasta teatist „Ülevaade tööhõive ja majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020” rakendamise edusammudest” (COM(2014)0130),

–  võttes arvesse komisjoni 2. juuni 2014. aasta teatist „2014. aasta Euroopa poolaasta: riigipõhised soovitused – majanduskasv” (COM(2014)0400),

–  võttes arvesse komisjoni 3. oktoobri 2012. aasta teatist „Ühtse turu akt II – Üheskoos uue majanduskasvu eest” (COM(2012)0573),

–  võttes arvesse komisjoni 13. aprilli 2011. aasta teatist „Ühtse turu akt. Kaksteist vahendit majanduskasvu edendamiseks ja usalduse suurendamiseks – „Üheskoos uue majanduskasvu eest”” (COM(2011)0206),

–  võttes arvesse Mario Monti 9. mai 2010. aasta aruannet Euroopa Komisjoni presidendile „Ühtse turu uus strateegia Euroopa majanduse ja ühiskonna teenistuses”,

–  võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni tellimusel 2014. aasta septembris valminud uuringut „Ühtse turu Euroopa mõõtme puudumise hind”,

–  võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni tellimusel 2014. aasta septembris valminud uuringut „Näitajad, mille järgi hinnata ühtse turu toimimist – Euroopa poolaasta ühtse turu samba rajamine”,

–  võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni tellimusel 2014. aasta septembris valminud uuringut „Siseturu ja tarbijakaitse panus majanduskasvu”,

–  võttes arvesse veebis avaldatava ühtse turu tulemustabeli 2014. aasta juuli väljaannet,

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 26.–27. juuni 2014. aasta järeldusi,

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 20.–21. märtsi 2014. aasta järeldusi,

–  võttes arvesse konkurentsivõime nõukogu 25.–26. septembri 2014. aasta arutelu tööhõive ja majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020” üle,

–  võttes arvesse oma 7. veebruari 2013. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile ühtse turu juhtimise kohta(1) ja komisjoni 8. mail 2013. aastal vastu võetud järelmeetmeid,

–  võttes arvesse oma 25. veebruari 2014. aasta resolutsiooni ühtse turu juhtimise kohta Euroopa 2014. aasta poolaasta raames(2) ja komisjoni 28. mail 2014. aastal vastu võetud järelmeetmeid,

–  võttes arvesse oma 22. oktoobri 2014. aasta resolutsiooni majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta ja 2014. aasta prioriteetide rakendamise kohta(3),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit (A8-0018/2015),

A.  arvestades, et strateegia „Euroopa 2020” vahekokkuvõtte tegemisel tuleks ühtset turgu ja digitaalset ühtset turgu käsitleda kui kahte peamist majanduskasvu taaskäivitamise ja kvaliteetsete töökohtade loomise vahendit ELis, tagades samal ajal vastastikuse täiendavuse traditsioonilisemate majanduskasvu hoobadega, nagu investeeringute suurendamine teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni, koolituse ja hariduse valdkonnas, pöörates samal ajal erilist tähelepanu VKEde vajadustele;

B.  arvestades, et ühtse turu strateegia nõuab holistilist lähenemisviisi, milles võetakse arvesse kodanike, tarbijate ja VKEde muresid ning kantakse ühtse turu prioriteedid üle kõikidesse poliitikavaldkondadesse, et tagada niisuguse elujõulise ühtse turu väljakujundamine, mis hoogustaks majanduse taastumist ja jätkusuutlikku kasvu;

C.  arvestades, et tugevdada tuleb ühtse turu juhtimist Euroopa poolaasta raames liidu eri poliitikavaldkondade horisontaalse prioriteedina, säilitades vajaliku tasakaalu majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnamõõtme vahel, ning et parandada tuleb ühtse turu eeskirjade ülevõtmise, rakendamise ja jõustamise kvaliteeti, et need toimiksid nii praktikas kui ka majanduslikult, vähendades ka oluliselt rikkumismenetluste kestust;

D.  arvestades, et ühtse turu juhtimisega Euroopa poolaasta raames ning vastavate riigipõhiste soovitustega Euroopa konkurentsivõime suurendamiseks on käivitatud väga hea protsess, millega luuakse kvaliteetseid töökohti ja investoritele huvipakkuvamat õiglast majanduskasvu;

E.  arvestades, et rohkem kui 20 aastat pärast ühtse turu ametlikku loomist ei ole see ikka veel täielikult välja kujundatud, peamiselt seetõttu, et liikmesriigid ei ole liidu õigusakte täielikult üle võtnud või rakendanud;

F.  arvestades, et ELi ühtse turu strateegiat tuleb käsitleda järjekindlalt ja otsustavalt ning et see peab olema kooskõlastatud ja põhinema holistilisel lähenemisviisil ja pragmaatilisel, terviklikul ja laiaulatuslikul kokkuleppel, mida toetavad kõik liikmesriigid ja ELi institutsioonid; arvestades, et ühtse turuga seotud eeskirjade täielikuks rakendamiseks ja jõustamiseks ning ühtse turu ja selle juhtimise tõsiseltvõetavuse ja usaldusväärsuse suurendamiseks on endiselt vaja kõigi ELi institutsioonide, eelkõige komisjoni presidendi ja nõukogu eesistuja tugevat juhtrolli, pühendumust ja kooskõlastatust, samuti liikmesriikide selget poliitilist isevastutust, koostööd ja solidaarsust;

G.  arvestades, et kuigi ühtse turu majandustulemuste mõõtmiseks Euroopa poolaasta raames leidub palju vahendeid, mis on peamiselt spetsiifilised näitajad, ei ole need siiani selget poliitilist mõju avaldanud;

H.  arvestades, et suurimaid võimalikke pingutusi tuleks teha mitte üksnes selleks, et tagada õigusaktide selgus, lihtsus, toimivus ja jõustatavus, vaid ka selleks, et kehtestada ettearvatav ja stabiilne raamistik nende õigusaktide praktilise toimimise hindamiseks ühtse turu alal;

I.  arvestades, et hästitoimiv ja tulemuslik ühtne turg, mis põhineb jätkusuutlikul ja ülimalt innovatiivsel ja konkurentsivõimelisel sotsiaalsel turumajandusel, on vajalik jätkusuutliku kasvu ja konkurentsivõime ergutamiseks, investeeringute ligitõmbamiseks, sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamiseks ning töökohtade loomiseks eesmärgiga elavdada taas Euroopa majandust; arvestades, et süvendatum ja õiglasem ühtne turg koos tugevdatud tööstusbaasiga on komisjoni 2015. aasta tööprogrammi prioriteetide hulgas kõrgel kohal; arvestades, et liikmesriigid ja EL peaksid töötama ühiselt välja Euroopa tööstuspoliitika, tuginedes selles valdkonnas viimastel aastatel juba tehtud tööle ja keskendudes strateegilistele sektoritele muu hulgas eesmärgiga saavutada tööprogrammis seatud eesmärgid; arvestades, et ühtne turg on vajalik ka selleks, et võimaldada kodanike, tarbijate ja ettevõtjate vajaduste piisaval määral arvesse võtmist ning tagada, et kavandatud poliitika suudab pakkuda Euroopa kodanikele ja muudele tegutsejatele lisaväärtust;

J.  arvestades, et ühtsele turule tuleb Euroopa poolaasta kontekstis suuremat tähelepanu pöörata, et paremini kasutada selle kasvu- ja tööhõivepotentsiaali, seada ühtse turu tõhustamine Euroopa tööstusstrateegia keskmesse, tutvustada paremini selle positiivset mõju ning võimaldada kodanikel ja ettevõtjatel sellest täit kasu saada;

K.  arvestades, et liikmesriigid on kohustunud kujundama energia siseturu välja 2014. aastaks ja integreerima „energiasaared” energia siseturuga 2015. aastaks;

L.  arvestades, et täielikult integreeritud energia siseturg on liidu üldeesmärkide – energiajulgeoleku ja jätkusuutlikkuse – seisukohast möödapääsmatu ning et see on otsustava väärtusega liidu ülemaailmse konkurentsivõime, majanduskasvu ja uute töökohtade loomise jaoks, nagu mööndakse teises ühtse turu meetmepaketis ja strateegias „Euroopa 2020”;

I.  Euroopa poolaasta ühtse turu samba kujundamine

1.  kordab oma üleskutset, et komisjon töötaks ühtse turu paremaks juhtimiseks välja analüüsivahendite kogumi, millega mõõta nõuetekohasemalt ühtse turu majanduslikku ja regulatiivset tulemuslikkust Euroopa poolaasta ühtse turu samba raames; on veendunud, et selline analüüsivahend annaks kasulikke andmeid riigipõhiste soovituste, iga-aastase majanduskasvu analüüsi, liikmesriikidele mõeldud Euroopa Ülemkogu suuniste ning riiklike tegevuskavade jaoks, mis on koostatud ühtse turu suuniste rakendamiseks;

2.  rõhutab varasematel aastatel koostatud ühtse turu integratsiooni aruannete tähtsust ja lisaväärtust, võttes arvesse nende panust komisjoni iga-aastases majanduskasvu analüüsis seatud üldistesse prioriteetidesse ning riigipõhiste soovituste kindlaksmääramisse Euroopa poolaasta raames; peab seetõttu äärmiselt kahetsusväärseks, et ühtse turu integratsiooni aruannet 2015. aasta kohta ei koostata;

3.  peab ühtlasi ühtse turu integratsiooni aruande ärajätmist kahetsusväärseks, kuna see toimub ajal, mil Euroopa Parlament ja komisjon on tegelenud niisuguste konkreetsete näitajate väljatöötamisega, mida kasutatakse selleks, et hinnata siseturu integratsiooni ja kogu kasu, mida on võimalik saada edasisest sihipärasest integratsioonist peamistes kasvuvaldkondades; nõuab seetõttu suuremaid jõupingutusi, et tagada juba olemasolevate eeskirjade parem rakendamine ja jõustamine;

4.  palub komisjonil selgitada 2015. aasta majanduskasvu analüüsi ümberkujundamist ja anda selgitusi selle kohta, miks komisjon ei avaldanud täiendavat uuringut ühtse turu integratsiooni praeguse olukorra kohta peamistes suurima kasvupotentsiaaliga valdkondades; palub komisjonil avaldada käesoleva aasta majanduskasvu analüüsi täienduseks vähemalt ühtse turu kohta kogutud andmed;

5.  palub komisjonil esitada 2015. aastal võimalikult varakult ühtse turu integratsiooni olukorra aruanne, et see aitaks määrata ühtse turu samba tegevussuunda 2015. aasta Euroopa poolaasta raames; rõhutab siiski, et tulevikus tuleb aruande ajastus uuesti läbi mõelda; on arvamusel, et maksimaalse mõju saavutamiseks, ka riigipõhiseid soovitusi silmas pidades, tuleks niisugune aruanne avaldada koos iga-aastase majanduskasvu analüüsiga;

6.  nõuab tungivalt, et komisjon esitaks igal aastal kohustusliku aruande, mille eesmärk oleks jälgida ühtse turu toimimist Euroopa poolaasta protsessis ja mis hõlmaks ühtse turu integratsiooni olukorra analüüsi peamistes suurima kasvupotentsiaaliga valdkondades; kutsub komisjoni üles määrama iga-aastase majanduskasvu analüüsi raames kindlaks poliitilised prioriteedid, mis aitaksid vallandada ühtse turu kogu kasvupotentsiaali ja kõrvaldada järelejäänud takistused edasise integratsiooni teelt;

7.  märgib, et 2015. aasta majanduskasvu analüüsis toetati integreeritud ühtset turgu, mis pakub tarbijatele samu võimalusi nagu nende koduturud, ning rõhutab, et internetis tarbijatele antavad õigused ei tohiks olla väiksemad õigustest, mida pakutakse nende traditsioonilistel turgudel;

8.  rõhutab 2015. aasta majanduskasvu analüüsis esitatud tõdemust, et Euroopa konkurentsivõime suurendamiseks tuleb vältida põhjendamatult koormavat reguleerimist, eriti VKEde puhul, parandada juurdepääsu rahastamisele ning tagada kvaliteetne investeerimine teadus- ja uuendustegevusse;

9.  märgib iga-aastases majanduskasvu analüüsis esitatud halduse ajakohastamisest tuleneda võivat kasu ning seda, kuidas see võib aidata vähendada bürokraatiat ja regulatiivseid tõkkeid, aidates seega ettevõtjaid kui ka kodanikke Euroopas konkurentsi, töökohtade arvu ja kasvu suurendamisega;

10.  palub ühtse turu juhtimise raamistiku põhjalikku ümberkujundamist ning ühtse turu eeskirjade korrektse, õigeaegse ja tulemusliku rakendamise ja kohaldamise järelevalve ja hindamise tugevdamist; rõhutab vajadust kasutada ühtset turgu Euroopa poolaasta kolmanda sambana, et hõlmata reaalmajandusega seotud selget prioriteetide kogumit, austades samal ajal täielikult subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid ELis;

11.  kutsub komisjoni üles võtma täielikult arvesse 21. sajandi väärilise ühtse ELi turu rajamise peamisi kasvuvaldkondi ja kvaliteetsete töökohtade loomise valdkondi, mille komisjon on juba varem kindlaks määranud ja mida on veelgi täpsustatud 2014. aasta septembris ilmunud uuringus „Ühtse turu Euroopa mõõtme puudumise hind” ning mis hõlmavad teenuseid, digitaalset ühtset turgu ja eelkõige e-kaubandust, tarbijaõigustikku, riigihankeid ja kontsessioone ning kaupade vaba liikumist; palub ühtlasi komisjonil viia lõpule transpordi ja energia ühtse turu väljakujundamine;

12.  peab vajalikuks määrata kindlaks integreeritud mõõtmissüsteemi, mis ühendaks eri metoodikaid, nagu koondnäitajaid, süstemaatilist näitajate komplekti ja valdkondlikke vahendeid, et mõõta ühtse turu toimimist eesmärgiga liita see Euroopa poolaastaga; rõhutab, et ühtse turu süvendamise mõõtmiseks ja hoogustamiseks peamistes prioriteetsetes valdkondades tuleks kaaluda põhinäitaja ja sellega seotud eesmärgi kindlaksmääramist ühtse turu integreerimise vallas;

13.  kutsub komisjoni üles võtma kasutusele kvantitatiivsete eesmärkide metoodika, et vähendada halduskoormust Euroopa tasandil; märgib, et mõnes liikmesriigis on saadud häid kogemusi netoväärtuses väljendatud vähendamise eesmärkide püstitamisel, et alandada nõuete täitmisega seotud kulusid; palub, et seda metoodikat arutataks komisjoni uues halduskoormuse vähendamist käsitlevas algatuses;

14.  märgib, et ühtsele turule avalduva majandusmõju hindamisel Euroopa poolaasta raames tuleks teha suuremaid pingutusi kasutatud metoodika ja andmete asjakohaste üksikasjade esitamise edendamiseks, et tagada saadud tulemuste usaldusväärsus ja võrreldavus, luua asjakohased seosed järelhindamistega ja osutada lünkadele hindamisteks vajalikes andmetes;

15.  kordab oma nõudmist menetluste järele, millega tagatakse Euroopa Parlamendi asjakohane kaasamine majanduse juhtimise tsüklisse, nähes ette ühtse turu juhtimise tugevdamiseks vajalike meetmete vastuvõtmise Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt, eelkõige neid valdkondi käsitlevate meetmete puhul, kus liidu reguleeriv raamistik on kehtestatud vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 294 sätestatud seadusandlikule tavamenetlusele;

16.  avaldab kahetsust, et riigipõhiseid soovitusi ei ole piisavalt kohandatud strateegia „Euroopa 2020” eesmärkidega; nõuab seetõttu sihikindlamaid pingutusi riikliku ja ELi poliitika juhtimiseks ja kooskõlastamiseks, samuti seda, et jätkataks konkreetseid ja vajalikke meetmeid ühtse turu tugevdamiseks ja selleks, et saaks ära kasutada selle potentsiaali aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu ning konkurentsivõime hoogustamiseks ja töökohtade loomiseks, eelkõige noorte puhul;

17.  on veendunud, et riikide parlamentide isevastutust riigipõhiste soovituste eest tuleb tugevdada; ergutab liikmesriike andma komisjonile võimaluse tutvustada riigipõhiseid soovitusi riikide parlamentides enne, kui need nõukogus vastu võetakse; palub ühtlasi liikmesriikidel näidata üles suuremat pühendumust riigipõhiste soovituste rakendamisele ja võtta ELi eesmärgid oma riikliku tasandi eesmärkidesse rangelt üle; on seetõttu seisukohal, et liikmesriigid peaksid ühtse turu valdkondades riigipõhiste soovituste rakendamisest igal aastal põhjalikult aru andma; kordab lisaks oma palvet, et komisjon annaks Euroopa Parlamendi pädevale komisjonile aru meetmetest, mis on võetud riigipõhiste soovituste rakendamisel edusammude tegemise tagamiseks, ning seni saavutatud edusammudest; kutsub liikmesriike üles selgitama Euroopa Parlamendi pädevale komisjonile, miks esineb riigipõhiste soovituste osas märkimisväärseid erinevusi;

18.  toetab 2014. aasta riigipõhiste soovituste rõhuasetust, mille kohaselt peetakse tähtsaks kõrvaldada põhjendamatud piirangud ja takistused niisugustesse peamistesse sektoritesse sisenemisel nagu jaekaubandus, e-kaubandus ja äriteenused; nõuab tungivalt, et asjaomased liikmesriigid arvestaksid neid soovitusi võimalikult palju ja eemaldaksid esmajärjekorras ühtse turu kasvu teelt need takistused;

19.  nõuab, et Euroopa poolaasta tsükli tulevased riigipõhised soovitused peegeldaksid ühtse turu integreerimise aruande järeldusi varasemast tunduvalt tugevamalt ja rangemalt;

20.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et komisjon ei ole seni pidanud ühtse turu edendamist Euroopa poolaasta raames prioriteediks; kutsub komisjoni üles muutma ühtse turu juhtimise, pidades eelkõige silmas meetmeid, mille puhul keskendutakse töökohtadele, kasvule ja konkurentsivõimele, Euroopa poolaasta protsessi kõigi järgmiste etappide oluliseks osaks; tuletab komisjonile meelde, et tõeline ühtne turg nendes valdkondades annaks olulise tõuke majanduskasvule ja töökohtade loomisele ELis; nõuab, et kasutataks ära selle uue raamistiku pakutavaid võimalusi ning et võimalikult suures ulatuses arendataks peamisi kasvuvaldkondi ja meetmeid, mis sisalduvad esimeses ja teises ühtse turu meetmepaketis, ning et seejuures pöörataks tähelepanu vajadusele võtta arvesse kodanike muresid ja ootusi;

21.  rõhutab, et EL, liikmesriigid, piirkonnad, omavalitsused, sotsiaalpartnerid ja sidusrühmad peavad poliitika rakendamisel ja kujundamisel järgima ühtset lähenemisviisi, et viia edasi sotsiaalset turumajandust; 

22.  kutsub komisjoni, liikmesriike ja piirkondi üles tagama ELi fondide 2007.–2013. aasta vahendite täieliku rakendamise; märgib, et liikmesriikidel ja piirkondadel on võimalus suunata oma poliitikat ja investeeringuid 2014.–2020. aastal sektoritele, kus luuakse rohkem kasvu ja töökohti, eelkõige noorte jaoks, näiteks digitaalse ühtse turu, energeetika, teenuste ja keskkonnasäästliku majanduse sektoris, investeerides samal ajal ka autentselt ja kvaliteedipõhiselt teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni, et tagada kõigi kodanike juurdepääs võrguinfrastruktuurile;

II.  Ühtse turu kasutamata potentsiaal peamistes kasvuvaldkondades

23.  tuletab meelde, et ühtne turg on kasvu ergutamisel ja töökohtade loomisel peamine liikumapanev jõud ning strateegia „Euroopa 2020” aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu eesmärkide saavutamiseks hädavajalik; märgib aga, et see potentsiaal on paljudes aspektides veel kasutamata;

24.  tuletab meelde strateegias „Euroopa 2020” määratletud kolme prioriteeti, milleks on

   teadmiste- ja innovatsioonipõhise majanduse arendamine;
   ressursitõhusama, loodussäästlikuma ja konkurentsivõimelisema majanduse edendamine;
   kõrge tööhõivetasemega majanduse tugevdamine, et tagada sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus;

25.  tunneb heameelt komisjoni 2015. aasta majanduskasvu analüüsis väljendatud uue lähenemisviisi üle, mis seisneb investeerimise koordineeritud hoogustamises ELis, et suurendada sisenõudlust ja soodustada konkurentsivõimelisemat majandust; on kindlalt veendunud, et võimalikult heade tulemuste saavutamiseks tuleb prioriteediks pidada investeeringuid, millega ergutatakse digitaalset majandust, ja konkurentsivõimelisema siseturu loomist koostöös liikmesriikidega;

26.  on tõsiselt mures erainvesteeringute määra alanemise pärast Euroopas ning erainvestorite usalduse puuduse pärast, mille tagajärjeks on investeerimistõrksus, mis on eelkõige tingitud struktuurireformide ja kasvule suunatud ELi strateegia puudumisest ning ka ühtsel turul esinevatest püsivatest tõketest, mis takistavad kasvu niisugustes valdkondades nagu e-kaubandus; kutsub liikmesriike üles toetama aktiivselt investeerimiskava ning panustama Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi, täiendades ELi eelarve kaudu ja EIP poolt eraldatavaid summasid, et suunata ja julgustada erasektorit investeerima;

27.  kutsub komisjoni, liikmesriike, piirkondi ja kõiki asjaomaseid sidusrühmi üles keskenduma reaalmajandusele niisuguse investeerimispoliitika kujundamisel ja arendamisel, mis omakorda tõmbab ligi erainvesteeringuid; nõuab ühtlasi investeerimist koolitusse, mille raames valmistatakse nii eraisikuid kui ka äriühinguid ette digitaalajastuks, sealhulgas energeetikasektori uusima tehnoloogia valdkonnas, sest see loob finantsvõimendust, tagades ülemaailmse digitaalse võrgustiku, toetades haridust ning kvaliteetset teadustegevust ja innovatsiooni ning tuues kaasa transpordisektoris ühtse turu saavutamise alased kindlad edusammud, võimaldades meil seega maailma juhtivate jõududega võrdsetel alustel konkureerida;

28.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles parandama VKEde õigusraamistikku, võttes arvesse nende töökohtade loomise alast suutlikkust; nõuab, et maksimeeritaks programmi COSME pakutavaid võimalusi mitte ainult seoses ettevõtluse edendamisega Euroopas, vaid ka seoses VKEdele parema juurdepääsu pakkumisega rahastamisele ning nii ELi turule kui ka ülemaailmsetele turgudele;

29.  rõhutab, et investeeringud tuleb siduda innovatsiooni ja ettevõtlusega, suurendades maksimaalselt võimalusi, mida pakub digitaalmajandus ja -ühiskond, ning arendades Euroopa arukat tööstuspoliitikat; märgib, et niisugusel investeerimisel tuleks eriliselt arvestada VKEdega, kellel on investeeringute saamisega kõige rohkem raskusi, ning see peaks hõlmama praktilisi meetmeid, mille eesmärk on toetada idufirmasid ning sotsiaalset ettevõtlust ja innovatsiooni kui tuleviku töökohtade allikat noorte jaoks;

30.  rõhutab vajadust elavdada Euroopas ettevõtlusvaimu praktiliste meetmetega, mis tähendab seda, et VKEdele, eelkõige peamiste sektoritega seotud VKEdele tagatakse lihtne juurdepääs laenudele; nõuab ühtlasi alternatiivina pangapoolsele rahastamisele ka muude rahastamisviiside edendamist;

31.  palub liikmesriikidel olla otsustuskindlam oma majanduse suunamisel innovatsiooni ja kasvu poole, kuna see valmistab meid ette digitaalajastu tulevasteks ülesanneteks ja nõueteks; märgib, et see muudab ka meie ettevõtjad innovatiivsemaks ja suurendab nende reageerimisvõimet üleilmsel turul, eriti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia täieliku integreeritusega;

Digitaalne ühtne turg

32.  on arvamusel, et digitaalse ühtse turu arendamine on otsustava tähtsusega kasvu stimuleerimiseks, kvaliteetsete töökohtade loomiseks, Euroopa majanduse üleilmse konkurentsivõime säilitamiseks ning kasu toomiseks nii ettevõtjatele kui ka tarbijatele, nagu on tõdetud 2015. aasta majanduskasvu analüüsis; palub sellega seoses komisjonil koostada ambitsioonikas Euroopa e-valitsuse tegevuskava aastateks 2016–2020 ja toetada seega jätkuvalt strateegia „Euroopa 2020” eesmärke;

33.  märgib, kui olulised on investeeringud, sealhulgas lairibavõrkudesse tehtavad investeeringud, prioriteetsete sihtide ja eesmärkide saavutamiseks niisuguses keskse tähtsusega valdkonnas nagu digitaalne turg; soovitab eraldada olulise osa tulevase investeerimiskava 315 miljardi euro suurusest eelarvest sihipärastele ja strateegilistele digitaalsektori investeeringutele; juhib ühtlasi tähelepanu asjaolule, et selliste elementide nagu võrgu kõrgetasemelise leviku ning elanikkonna ja ettevõtjate kõrgetasemeliste IKT-alaste oskuste omavaheline ühendamine on tõelise digitaalse ühtse turu saavutamise keskse tähtsusega tegur; kutsub ELi ja liikmesriike üles seadma investeerimisprioriteediks digivõrgu infrastruktuuri ning digitaalalase koolituse pakkumise oma ettevõtjatele ja kodanikele;

34.  on veendunud, et peamised probleemid selles valdkonnas on killustatus ja õiguskindluse puudumine ning et lisaks tuleb tegeleda probleemiga, mis seisneb kehtivate ELi eeskirjade seni ebaühtlases jõustamises liikmesriikides;

35.  märgib, et digitaalse ühtse turu väljakujundamine võib anda ajavahemikus 2020. aastani täiendava SKP kasvu suurusjärgus 0,4 % (ehk 520 miljardit eurot 2014. aasta hindades) ja suurendada tööhõivet uuringus „Ühtse turu Euroopa mõõtme puudumise hind” sisalduvate andmetekohaselt ligikaudu 0,1 %, mis vastab rohkem kui 223 000-le 2020. aastaks loodavale töökohale; on veendunud, et e-kaubanduse tõketega tegelemine, investeerimine lairibainfrastruktuuri ja uue tehnoloogia, näiteks neljanda ja viienda põlvkonna mobiilside kasutuselevõtmine on digilahenduste arenguks otsustava tähtsusega, kuna nende aluseks on kiired ja tulemuslikud ühendused; on seisukohal, et digitaalse ühtse turu väljakujundamiseks 2015. aastaks on väga oluline võtta vastu ELi üldine andmekaitseraamistik ning võrgu- ja infoturbe direktiiv; nõuab investeeringuid selleks, et teha ELis lõpp ebavõrdsele lairibajuurdepääsule ja ebavõrdsele neljanda põlvkonna võrkude juurdepääsule;

36.  rõhutab internetimüügi kõrge taseme ja SKP (elaniku kohta) kasvu vastastikust seost ning nõuab seetõttu tungivalt edusammude tegemist tõelise piiriülese e-kaubanduse ja pilvandmetöötluse saavutamisel; peab oluliseks lõpetada 28 digitaalse turu killustatus, tagada universaalne võrgujuurdepääs ning teha võrguturbest ja tarbija usaldusest digitaalse ühtse turu nurgakivid, sest e-turg ei saa eksisteerida ilma usalduseta;

37.  rõhutab, et Euroopa mõõtme puudumise hinda käsitleva aruande kohaselt võimaldaksid e-valitsuse valdkonnas tehtavad edusammud hoida aastas kokku 100 miljardit eurot; nõuab, et liikmesriigid teeksid jõupingutusi eesmärgiga ajakohastada oma avalikku haldust nii, et see oleks suunatum ja tõhustatum, võimaldamaks kodanikel ja ettevõtjatel teha ühtsel turul oma õigusi kasutades üha rohkem toiminguid elektrooniliselt, eriti piiriülesel tasandil;

38.  toonitab, et ELi ühtse turu eeskirjad peavad olema digitaalajastul toimivad ja et see hõlmab ühtse turu eeskirjade rakendamist e-maksete suhtes, kogu Euroopat hõlmavate turvaliste e-lahenduste väljatöötamist (nt e-arveldamine ja digitaalallkiri), intellektuaalomandi õiguste reformi ning vajaduse korral käibemaksunõuete täpsustamist, et luua usaldust e-kaubanduse vastu, parandada Euroopa tarbijatele nende õiguste kohta pakutava teabe kvaliteeti ning tagada, et tarbijatel oleks internetis samatasemeline kaitse, millega nad on harjunud oma traditsioonilistel turgudel;

39.  rõhutab, et hiljutise majanduse juhtimise raamistiku läbivaatamine on suurepärane võimalus nõuda liikmesriikidelt tungivalt, et nad suurendaksid oma jõupingutusi digitaalse ühtse turu saavutamiseks, mis ei tähenda ainult suuremat kasvu ja rohkem töökohti, eelkõige VKEde sektoris ja noorte hulgas, vaid ka tulevikule suunatud ja ajakohast Euroopa Liitu;

40.  on veendunud, et liikmesriigid peavad suurendama oma jõupingutusi oma avaliku halduse ajakohastamisel, pakkudes kodanikele ja ettevõtjatele rohkem ja paremini juurdepääsetavaid digitaalteenuseid, vähendades kulusid ja suurendades tõhusust, hõlbustades piiriülest koostööd ning rakendades avaliku halduse asutuste koostalitlusvõime raamistikke;

41.  rõhutab e-identimise ja usaldusteenuste olulisust e-kaubanduse mahu suurendamiseks ja kvaliteedi parandamiseks kasvu perspektiivis; palub seetõttu liikmesriikidel võtta kõik meetmed, mis on vajalikud siseturul e-tehinguid käsitleva määruse rakendamiseks 1. juuliks 2016. aastal;

42.  on seisukohal, et digitaalsete oskuste parandamine liidus on absoluutne prioriteet;

Kaupade vaba liikumine

43.  on veendunud, et kaupade, kapitali, teenuste ja inimeste vaba liikumine pakub kodanikele ja ettevõtjatele tõhususe, kasvu ja töökohtade loomise valdkonnas endiselt veel kasutamata võimalusi;

44.  kordab oma toetust igakülgsete kaubandus- ja investeerimislepingute sõlmimisele, mis toetaksid Euroopa töötajatele töökohtade loomist ning oleksid sellega kokkusobivad, annaksid Euroopa tarbijatele otsest kasu ning avaksid uusi võimalusi ELi äriühingutele, eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd), kes järgivad ELi sotsiaal-, keskkonna- ja tarbijastandardeid uute kasvuvõimaluste andmise võtmetegurina; avaldab arvamust, et Euroopa Parlament peab olema tihedalt kaasatud ühtse turu õigustikku käsitlevatesse läbirääkimistesse ja et kehtivatesse õigusaktidesse tehtavate mis tahes muudatuste või mis tahes uue õigusakti kasutuselevõtmise puhul tuleb täielikult austada Euroopa Parlamendi kui kaasseadusandja rolli;

45.  kutsub liikmesriike üles tugevdama piiriüleses tootmises väärtusahelat kui keskse tähtsusega elementi konkurentsivõime ja kasvu edendamiseks, töökohtade loomiseks ja olemasolevate kaubandustõkete vähendamiseks sektorites, mis on suhteliselt ulatuslikud, kuid ei ole piisavalt integreeritud, et maksimeerida kasu, mida pakub ühtne turg;

46.  nõuab rohkem järelevalvet kaupade ühtse turu tõkete üle;

Teenused

47.  rõhutab, et strateegia „Euroopa 2020” peaks hõlmama konkreetseid poliitikameetmeid, mille eesmärk on kõrvaldada tõkkeid teenuste direktiiviga hõlmatud teenuste sektorite valdkondades ja näiteks finantsteenuste valdkonnas ning mille puhul pöörataks konkreetsemat tähelepanu ühtse turu süvendamisele;

48.  rõhutab, et teenuste sektoril on märkimisväärne kasutamata kasvupotentsiaal, nagu nähtub selgelt aruande „Ühtse turu Euroopa mõõtme puudumise hind” hinnangutest, milles osutatakse võimalikule kasumile suurusjärgus 337–637 miljardit eurot;

49.  on arvamusel, et kuna teenuste sektor on ELis üks kõige suurema kasvupotentsiaaliga sektor, tuleb tugevdada meetmeid, mille eesmärk on suurendada konkurentsivõimet selles sektoris, sealhulgas jaekaubanduses, ning lihtsustada õigusakte ettevõtjate, eelkõige VKEde jaoks; rõhutab, kui oluline on tagada kõikidele tarbijatele, perekondadele ja ettevõtjatele universaalne juurdepääs avalikele teenustele;

50.  on seisukohal, et finantsteenuste valdkonnas tuleks tugevdada tarbijakaitset, valikut ja konkurentsi, pöörates erilist tähelepanu tarbijate, sealhulgas kõige haavatavamate tarbijate erinevatele vajadustele; on seisukohal, et suurendada tuleks tarbijate finantsteadlikkust, võttes arvesse märkimisväärset segadust, mis võib tekkida seoses finantstoodetega, ja probleeme, mida see võib tekitada üksiktarbijatele ja ühtsele turule;

51.  kordab vajadust teha uusi jõupingutusi, et võidelda pettuse, maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidumise vastu, ning nõuab seetõttu suuremat rõhuasetust heale maksuhaldustavale nii ELi era- kui ka avalikus sektoris; rõhutab, et Euroopa mõõtme puudumise hinda käsitlevas aruandes on märgitud, et selliste meetmetega nagu e-arvete standardimine ja piiriüleste maksusüsteemide koordineerimine saaks aastas hoida kokku 9 miljardit eurot; tunneb heameelt komisjoni presidendi teadaande üle automaatse teabevahetuse kohta riikide fiskaalpoliitikat käsitlevate otsuste suhtes; rõhutab, et tuleb tugevdada ja parandada maksustamise koordineerimist, et vältida kõlvatut konkurentsi ja turumoonutusi ning tagada võrdsed võimalused ühtsel turul;

52.  tunneb heameelt komisjoni 2015. aasta majanduskasvu analüüsi aruandes võetud seisukoha üle, mille kohaselt „maksupettuse ja maksudest kõrvalehoidumise juhtumite lahendamine on oluline, et tagada õiglane kohtlemine ja võimaldada liikmesriikidel saada ette nähtud maksutulu”;

53.  kinnitab oma seisukohta, et suurendada tuleks teadus- ja arendustegevusse investeerimise üldist taset ja kvaliteeti, et ergutada innovatsiooni, ning juhib tähelepanu sellele, et investeerimistasemed on liikmesriikides erinevad; tuletab komisjonile meelde vajadust luua tõeline teadmiste, teadusuuringute ja innovatsiooni ühtne turg ning viia lõpule Euroopa teadusruumi loomine; rõhutab, et praegu kasutatakse 85 % innovatsiooni jaoks eraldatud vahenditest üksnes riigi tasandil, ilma piiriülese koostööta, mistõttu ei ole võimalik kasutada täielikult ära lisaväärtust Euroopa tasandil;

Riigihanked ja kontsessioonid

54.  tunneb heameelt selle üle, et 2014. aastal võeti vastu riigihankemenetlusi ja kontsessioonilepingute sõlmimist käsitlevad direktiivid, millega ajakohastati riigihankeid ELis riigihankelepingute jätkusuutlikkust edendades; toonitab kontsessioonilepingute sõlmimist käsitleva direktiivi lisaväärtust, eelkõige seoses menetluste lihtsustamisega ja nende läbipaistvamaks muutmisega ning VKEdele rohkemate võimaluste pakkumisega, võimaldades seega ületada nendes lepingutes esinevad probleemid, tagada õiguskindluse, paindlikkuse ja läbipaistvuse ning toetada majandusinfrastruktuuri ja kvaliteetsete avalike teenuste arendamist;

55.  juhib tähelepanu asjaolule, et investeeringute ja avaliku sektori kulutuste kvaliteedi, tulemuslikkuse ja läbipaistvuse suurendamiseks tuleb täielikult ja kiiresti kohaldada riigihankeid ja kontsessioone käsitlevaid ELi õigusakte;

56.  rõhutab, et riigihankeid ja kontsessioone käsitlevad õigusaktid tuleb nõuetekohaselt ja õigeaegselt üle võtta; toonitab riigihangete tähtsust ja innovatsioonipartnerluste väärtust aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu peamise liikumapaneva jõuna, eriti VKEde puhul, keda tuleb toetada konkreetsete meetmega, millega edendatakse konkurentsi ja innovatsiooni;

Tarbijaõigustik

57.  peab kahetsusväärseks, et ELi tarbijakaitset käsitlevate õigusaktide killustatud rakendamine liikmesriikides põhjustab erinevusi tarbijakaitses ning võetavate jõustamismeetmete ranguses ja ajastuses; leiab, et see piirab õigussätete järjekindlust ja ühtsust nii ühe sektori piires kui ka eri müügikanalite vahel;

58.  kutsub komisjoni üles tagama niisuguste õigusaktide nagu tarbijaõiguste direktiivi ning alternatiivset vaidluste lahendamist ja vaidluste veebipõhist lahendamist käsitlevate sätete kiire rakendamise ja jõustamise ning tagama samal ajal halduskoormuse vähendamise; nõuab, et tarbijatele pakutaks piiriülestes müügitehingutes piisavat kaitset, mis on kooskõlas nende traditsioonilisel turul pakutavaga, ning nõuab tõhustatud andmekaitse pakkumist digitaalajastul, sest see aitab suurendada tarbijate usaldust internetiostude vastu; juhib tähelepanu asjaolule, kui oluline on internetipõhiste tarbijate õiguste tulemuslik jõustamine, ning vaidluse korral taskukohaste ja tulemuslike õiguskaitsevahendite vajalikkusele;

59.  nõuab meetmete võtmist jätkusuutliku tarbimise edendamiseks, eelkõige seoses toote kasuliku elueaga, ning selliste tavade vastu võitlemiseks, mille eesmärk on niisuguse kasutusea tahtlik lühendamine; loodab sellega seoses komisjonilt sidusa tegevuskava koostamist;

60.  rõhutab, et tarbijaõiguste direktiiv märkis olulist sammu tarbijate ja ettevõtjate õiguskindluse suurendamise suunas internetipõhistes tehingutes ning see kujutab endast praegu peamist tarbijakaitse vahendit internetipõhiste teenuste valdkonnas;

61.  märgib, et lisakasumit on võimalik teenida ühtse turu toimimise täiustamisest, näiteks tarbijavaidluste lahendamiseks vaidluste veebipõhise lahendamise (ODR) süsteemi sisseseadmisest, tänu millele oleks võimalik säästa umbes 22 miljardit eurot;

Energia

62.  palub komisjonil tagada toimiv energia siseturg, millele on omane mittediskrimineeriv turulepääs ja kõrgetasemeline tarbijakaitse, samuti piisaval tasemel süsteemidevaheline ühendus ja süsteemi piisavus;

63.  kordab vajadust suurendada Euroopa energiajulgeolekut energiaallikaid ja ‑varustuskanaleid mitmekesistades ning rõhutab, et esmajärjekorras tuleb välja kujundada energia siseturg ja teha liidus lõpp energiasaarte isoleeritusele;

64.  on seisukohal, et selleks, et edendada siseturu väljakujundamist, taastuvate energiaallikate integreerimist ja varustuskindlust, peavad liikmesriigid kiiremas korras saavutama elektri ülekandevõimsuse miinimumeesmärgi, milleks on 10 %, kusjuures ideaaljuhul saavutatavaks tasemeks oleks 30 %;

65.  on seisukohal, et gaasi- ja elektriturgude liberaliseerimine on tarbijate mõjuvõimu suurendamisel põhjapaneva tähtsusega, ning kutsub komisjoni üles asetama tarbijad oma ELi energia siseturu poliitika keskmesse;

III.  Ühtse turu integratsiooni ja juhtimise hindamise vahendid

66.  möönab, et ühtse turu tulemustabelit võib pidada parimaks tavaks liikmesriikide ühtse turuga seotud kohustuste täitmise jälgimisel ja hindamisel, kuna tulemustabeli kasutamine võib ajendada riike oma tegevust parandama ja püüdma protsesside osas teistele järele jõuda; rõhutab siiski, et see tulemustabel ei taga kvalitatiivse hindamise vahendeid; rõhutab, kui oluline on tõhustada dialoogi liikmesriikidega ja liikmesriikide vahel, et selgitada välja raskused, mida nad ühtse turu õigusaktide rakendamisel kogevad, ja tegeleda nendega; kutsub sellega seoses komisjoni üles liikmesriike ühtse turu keerukate õigusaktide rakendamisel paremini abistama, kui liikmesriigid seda paluvad;

67.  on seisukohal, et ühtse turu õigusloome tulemuslikkuse jälgimiseks võiks välja töötada koondnäitaja, mis mõõdaks ühtse turu puudujääki, st lisakoormust, mida kodanikud ja äriühingud kannavad ühtse turu eeskirjade puudumise tõttu piiriüleses tegevuses; nõuab kindlalt, et selline näitaja peaks hõlbustama järelduste tegemist, mille põhjal saaks esitada ELi institutsioonidele ja liikmesriikidele poliitikasoovitusi;

68.  võtab arvesse digitaalarengu tegevuskava tulemustabelit kui olulist vahendit, et hinnata liikmesriikide selles valdkonnas tehtud edusamme; on veendunud, et koondindeks, millega mõõta ühtse turu puudujääki, peaks hõlmama seda tulemustabelit;

69.  kutsub komisjoni üles kaaluma võimalust lisada oma ühtse turu valdkonda käsitlevate õigusaktide ettepanekute korpusesse kohustuse vaadata süsteemselt läbi õigusaktide ülevõtmine, järgimine, tulemuslikkus ja eesmärgipärasus ning ka niisuguse läbivaatamise metoodika ja kriteeriumid; on veendunud, et niisugune metoodika ja niisugused kriteeriumid võimaldaksid paremini hinnata, kas õigusaktid on nõuetekohaselt üle võetud, rakendatud ja jõustatud, ning ka seda, kas ja millises ulatuses aitavad need kaasa nende eesmärkide saavutamisele ning millisel määral need sobivad oma otstarbeks;

70.  toetab jätkusuutliku ühtse turu loomist kaasava, ressursitõhusa ja teadmistepõhise majanduse alusel, kaasa arvatud meetmed mis tahes jätkusuutliku tehnoloogia alase innovatsiooni toetamiseks, tarbija ja ettevõtja huvide tasakaalustamiseks ning edusammude tegemiseks ühtse turu mitteametliku probleemide lahendamise mehhanismi osas, nt SOLVIT, suurendades samal ajal üldsuse teadlikkust ühtsetest kontaktpunktidest, et üldsus muutuks teadlikumaks olemasolevatest võimalustest luua ühtsel turul kasvu ja töökohti;

71.  võtab teadmiseks, et üha rohkem külastatakse portaale „Teie Euroopa” ja „Teie Euroopa Nõuanne”, mis peaksid olema võimelised andma vajalikku teavet kõikidele ELi liikmesriikides elavatele, töötavatele või õppivatele või nende vahel liikuvatele inimestele;

72.  tunneb heameelt asjaolu üle, et keskmine õigusaktide ülevõtmata jätmise määr liikmesriikides on langenud alla Euroopa Ülemkogus kokku lepitud 1 % piiri ja on praegu 0,6 %, mis on parim registreeritud tulemus alates ühtse turu tulemustabeli kasutuselevõtmisest; rõhutab, et ELi õigusnormide ülevõtmisel peab nii liikmesriikide kui ka liidu põhireegliks olema nulltolerantsi põhimõte;

73.  märgib, et ELi õigusaktide nõuetekohane rakendamine ja jõustamine on ühtse turu väljakujundamiseks määrava tähtsusega; kutsub seetõttu komisjoni üles kasutama kindlameelselt kõiki oma volitusi selle eesmärgi saavutamiseks ning nõuab tungivalt, et liikmesriigid ja komisjon suurendaksid ühtset turgu käsitlevate õigusaktide jõustamiseks tehtavaid jõupingutusi ja jälgiksid kõnealust jõustamist muu hulgas korrapäraste lauskontrollide abil, mõeldes samal ajal pidevalt ka rakendamisega seotud probleemidele ja tagades õigusaktide suurema tõhususe ning järelhindamise ulatuslikuma ja tulemuslikuma kasutamise; nõuab, et suurendataks järelevalvet tarbijaõiguste tulemuslikkuse üle digitaalkeskkonnas, võttes eelkõige arvesse kiirust, millega tarbijaõiguse rikkumised võivad selles keskkonnas levida;

74.  tuletab siiski meelde, et rikkumismenetluste protsess on toonud ilmsiks mitmeid piiranguid, mis takistavad ühtse turu sätete rakendamise ja kohaldamise puuduste kiiret käsitlemist ja kõrvaldamist; kutsub liikmesriike üles tegema juhtumite kiiremal lahendamisel komisjoniga tulemuslikumat koostööd;

75.  möönab, et rakendusalane suutmatus võib olla põhjustatud esialgse sõnastuse keerukusest; rõhutab seetõttu vajadust järgida nii esmaste kui teiseste õigusaktide puhul täies ulatuses parema õigusloome põhimõtteid, kasutades nõuetekohast konsulteerimist, mõjuhinnanguid ja rakendamisjärgseid läbivaatamisi;

76.  nõuab peale selle kindlalt, et tehtaks kõik võimalik, et tagada rikkumismenetluste tulemuslikum kasutamine juhtudel, kui on rikutud liidu õigust ühtse turu valdkonnas, ning et liikmesriigid ja Euroopa Ülemkogu jätkaksid Euroopa Liidu toimimise lepingu tulevaste läbivaatamiste raames rikkumismenetluste edasiarendamist; on siiski arvamusel, et rikkumismenetlused peaksid alati olema viimane abinõu ning neid tuleks alustada alles pärast mitut koordineerimise ja parandamise katset;

o
o   o

77.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile, nõukogule, Euroopa Ülemkogule ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0054.
(2) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0130.
(3) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2014)0038.


Võitlus laste seksuaalse kuritarvitamise vastu internetis
PDF 140kWORD 61k
Euroopa Parlamendi 11. märtsi 2015. aasta resolutsioon laste seksuaalse kuritarvitamise kohta internetis (2015/2564(RSP))
P8_TA(2015)0070RC-B8-0217/2015

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse 20. novembri 1989. aasta ÜRO lapse õiguste konventsiooni ja selle protokolle,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 3,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 7, 8, 47, 48 ja 52,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu 23. novembri 2001. aasta küberkuritegevuse konventsiooni,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu 25. oktoobri 2007. aasta konventsiooni laste kaitse kohta seksuaalse ärakasutamise ja kuritarvitamise eest,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiivi 2011/93/EL, mis käsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lasteporno vastast võitlust ja mis asendab nõukogu raamotsuse 2004/68/JSK(1),

–  võttes arvesse Europoli 2014. aasta aruannet internetipõhise organiseeritud kuritegevuse põhjustatud ohtude hinnangu (iOCTA) kohta,

–  võttes arvesse ÜRO Lapse Õiguste Komitee üldist märkust nr 14 (2013) lapse õiguse kohta sellele, et tema huvid seataks esikohale,

–  võttes arvesse 2011. aasta veebruaris vastu võetud lapse õigusi käsitlevat ELi tegevuskava,

–  võttes arvesse oma 27. novembri 2014. aasta resolutsiooni ÜRO lapse õiguste konventsiooni 25. aastapäeva kohta(2),

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Eriline tähelepanu lastele ELi välistegevuses” (COM(2008)0055),

–  võttes arvesse laste õiguste edendamist ja kaitset käsitlevaid ELi suuniseid,

–  võttes arvesse inimkaubanduse kaotamist käsitlevat ELi strateegiat aastateks 2012–2016 ning eriti selle sätteid, mis käsitlevad lastekaitsesüsteemide ja parimate tavade vahetamise süsteemide väljatöötamise rahastamist,

–  võttes arvesse oma 12. veebruari 2015. aasta täiskogu arutelu, kus käsitleti võitlust laste seksuaalse kuritarvitamise vastu internetis,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõikeid 2 ja 4,

A.  arvestades, et laste seksuaalne kuritarvitamine ja ärakasutamine, sealhulgas laste kuritarvitamist kujutavad visuaalsed materjalid, rikuvad raskelt põhiõigusi, eelkõige laste õigust heaoluks vajalikule kaitsele ja hoolitsusele, nagu see on sätestatud 1989. aasta ÜRO lapse õiguste konventsioonis ning Euroopa Liidu põhiõiguste hartas;

B.  arvestades, et kõnealuste süütegude vastase võitlusega seotud meetmete rakendamisel tuleb esikohale seada lapse huvid, nagu see on sätestatud ELi põhiõiguste hartas ja ÜRO lapse õiguste konventsioonis;

C.  arvestades, et raskete kuritegude puhul, nagu laste seksuaalne ärakasutamine ja laste seksuaalset kuritarvitamist kajastav materjal, on vaja terviklikku lähenemisviisi, mis hõlmab süütegude uurimist, süüdistuste esitamist teo toimepanijatele, lapsohvrite kaitset ja kõnealuste kuritegude tõkestamist;

D.  arvestades, et internet võib kujutada endast lastele erilist ohtu, kuna selle kaudu muutub laste seksuaalset ärakasutamist kujutav materjal lastele kättesaadavaks või nad võivad ise sellise materjali tootmise, internetis peibutajate, vägivalda kujutavate materjalide vahetamise, hirmutamise ja kiusamise või seksuaalsuhte eesmärgil kontakti otsimise ohvriteks sattuda; arvestades, et laste kokkupuutumise tõenäosust selliste ohtudega suurendavad mobiiltehnoloogia ja interneti laialdane kasutus ja nendele juurdepääs;

E.  arvestades, et võitlus laste kuritarvitamise vastu internetis peaks moodustama osa laiemast strateegiast, mis käsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise üldist nähtust, mis on endiselt peamiselt seotud veebiväliste õiguserikkumistega, mida pannakse toime väljaspool internetti teadlikult tegutsevate võrgustike ja üksikisikute kaudu;

F.  arvestades, et internetikeskkonnas võib seksuaalne ärakasutamine toimuda mitmel moel: noori võidakse veenda või sundida saatma või veebis avaldama seksuaalse sisuga kujutisi endast, osalema seksuaalses tegevuses veebikaamera või nutitelefoni vahendusel, või saatma seksuaalse sisuga sõnumeid või pidama selliseid vestlusi internetis, mille tulemusel saavad väärkohtlejad ja veebis peibutajad võimaluse ähvardada noort inimest, et tema sõpradele ja perele saadetakse kujutised, video või vestluste koopiad, kui ta ei nõustu osalema edasises seksuaalses tegevuses; arvestades, et kujutisi ja/või videoid võidakse jagada veel kaua pärast seksuaalse kuritarvitamise lõppu ja kõigil on võimalik neid veebis vabalt vaadata, mille tulemusel võivad ohvrid mitmekordselt kannatada ja neid võidakse häbistada;

G.  arvestades, et liikmesriikides ebaseadusliku veebisisu leviku takistamiseks võetud meetmed ei ole piisavalt tõhusad;

H.  arvestades, et internetis toimuva laste seksuaalse kuritarvitamisega seotud juurdluse ja vastutuselevõtmise eest vastutavatele isikutele kättesaadavaks tehtud uurimisvahendite puhul peaks muu hulgas arvesse võtma proportsionaalsuse põhimõtet ning uuritavate rikkumiste olemust ja raskusastet kooskõlas ELi ja liikmesriikide õigusega;

I.  arvestades, et laste kaitsega digitaalmaailmas tuleb tegeleda ka tööstusharu tasandil, et see näitaks üles algatusvõimet ja võtaks jagatud vastutuse, sh harides ja koolitades lapsi, vanemaid ja õpetajaid, et hoida ära laste juurdepääs ebaseaduslikule sisule;

J.  arvestades, et veebis toimuva laste seksuaalse ärakasutamise ja kuritarvitamise rahvusvahelise olemuse tõttu, mis hõlmab sadu riike ning õigussüsteeme ja õiguskaitseasutusi, on tegemist rahvusvahelise probleemiga, millele tuleb leida rahvusvaheline lahendus; arvestades, et tuleb tegeleda nende inimkaubitsejatega, kes kasutavad internetis toimuvaks seksuaalseks kuritarvitamiseks lapsi, kel pole õiguslikult määratletud identiteeti ja kes seetõttu on ametivõimudele n-ö nähtamatud;

K.  arvestades, et tulenevalt kuritegude olemusest ja ohvrite vanusest teatatakse muude kuriteoliikidega võrreldes enamikus laste seksuaalse ärakasutamise ja kuritarvitamise valdkondades nendest juhtumitest õiguskaitseorganitele palju harvemini; arvestades, et seetõttu ei kajasta kättesaadavad andmed toime pandud kuritegude arvu kohta probleemi ulatust täpselt; arvestades, et vabaühenduste poolt esitatud teabe kohaselt laste kuritarvitamise alast materjali sisaldavate veebilehtede kohta on üle 80% ohvritest nooremad kui kümneaastased; arvestades, et rahvusvahelise interneti vihjeliinide liidu esitatud andmed näitavad seksuaalse kuritarvitamise ohvriks langevate väikelaste arvu suurenemist ning äärmusliku ja sadistliku loomuga kuritarvituste sagenemist;

L.  arvestades, et paljud õigusrikkujad kasutavad nn pimedat veebi (darknet), kus nad on loonud anonüümsed kogukonnad, kasutades laste kuritarvitamist kujutava materjali jaoks peidetud foorumeid, veebisaiditeenuseid, suhtlusportaale ja salvestusruumi pakkujaid, millega nad teevad võimalikuks praktiliselt jälgitamatu laste seksuaalse kuritarvitamise ning hõlbustavad sellist tegevust;

M.  arvestades, et paljud kurjategijad kasutavad oma tegevuse kindlustamiseks krüpteerimist ja muid kaitsemeetmeid, mis on õiguskaitseasutuste teostatavate uurimiste seisukohalt tõsine probleem;

N.  arvestades, et vabaühenduste andmetel olid kõigest kaheksa tipptasandi levitajat 2012. aastal vastutavad 513 kaubamärgi eest, mille all levitati ärilisel eesmärgil laste kuritarvitamist kujutavat materjali, ning kümme 2012. aastal kõige suurema tegevusmahuga kaubamärki olid kõik seotud ühe tipptasandi levitajaga;

O.  arvestades, et liikmesriigid pidid direktiivi 2011/93/EL (mis käsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lasteporno vastast võitlust) siseriiklikku õigusesse üle võtma 18. detsembriks 2013, ning arvestades, et seni on vähem kui pooled liikmesriigid selle täies mahus rakendanud;

1.  rõhutab veendunult, et laste kaitse ning laste ja nende arengu jaoks ohutu keskkonna tagamine on Euroopa Liidu ja liikmesriikide üks peamisi ülesandeid;

2.  toonitab karmisõnaliselt, et tuleb tagada laste õigused ja kaitse veebis ning võtta meetmeid selleks, et tagada mis tahes ebaseadusliku sisu kohene kõrvaldamine ning sellest õiguskaitseasutustele teatamine, ka on vaja piisavaid õiguslikke vahendeid õigusrikkujate tegevuse uurimiseks ning nende vastutusele võtmiseks;

3.  on seisukohal, et laste isikuandmeid tuleb veebis nõuetekohaselt kaitsta ning et lapsi tuleb isikuandmete veebis kasutamise ohtudest ja tagajärgedest lihtsal ja lapsesõbralikul viisil teavitada; rõhutab andmekaitsereformiga kaasnevaid olulisi muudatusi, mis aitavad laste õigusi internetis paremini kaitsta;

4.  rõhutab vajadust tervikliku ja kooskõlastatud Euroopa lähenemisviisi järele, et tagada järjepidevus seoses poliitikakujundamise ja sellest tulenevate meetmetega, mis hõlmavad kuritegevuse vastast võitlust, põhiõigusi, eraelu puutumatust, andmekaitset, küberjulgeolekut, tarbijakaitset ja e-kaubandust;

5.  on seisukohal, et tuleb võtta täiendavaid meetmeid seksuaalsuhte eesmärgil veebi kaudu kontakti otsimise vastu võitlemiseks ning komisjon peab koos riikide valitsuste, kodanikuühiskonna, sotsiaalmeediaettevõtjate, lapsevanemate, õpetajate, sotsiaaltöötajate, lastekaitseametnike, lastearstide ning noorte- ja lasteorganisatsioonidega tegutsema aktiivselt selle nimel, et suurendada teadlikkust sellest teemast määratletud suuniste abil, sealhulgas parimate tavade vahetamise ja selles küsimuses koostöö tegemiseks ja teabevahetuseks sotsiaalplatvormide loomise kaudu, et teha kindlaks lapsi ähvardavad võimalikud riskid ja ohud;

6.  palub komisjonil ja liikmesriikidel alustada vastavat teadlikkuse suurendamise kampaaniat, mis hõlmaks kõiki asjaomaseid osalisi, et suurendada laste teadlikkust ning toetada lapsevanemaid ja haridustöötajaid internetis esinevate ohtude äratundmisel ja neile reageerimisel ja laste ohutuse tagamisel veebis; palub komisjonil lisaks toetada liikmesriike internetis toimuva seksuaalse kuritarvitamise takistamise programmide käivitamisel, edendada sotsiaalmeedias vastutustundliku käitumise alase teadlikkuse suurendamise kampaaniaid ning õhutada tähtsamaid otsimootoreid ja sotsiaalmeedia võrgustikke tegutsema laste kaitseks internetis ennetavalt;

7.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma asjakohaseid meetmeid, mis võimaldaksid lastel paremini ja rohkem väärkohtlemistest teatada, ning meetmeid sellistele teadetele paremini reageerimiseks, samuti kaaluma süsteemsete otseteatamisvõimaluste väljatöötamist; toetab vihjeliinide asutamist, mille kaudu lapsed saavad anonüümselt väärkohtlemisest teatada;

8.  rõhutab vajadust parandada rahvusvahelist koostööd ja piiriüleseid juurdlusi selles valdkonnas, sõlmides koostöölepinguid, ning vajadust tugevdada õiguskaitseasutuste vahelist koostööd muu hulgas Europoli ja küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskuse (EC3) kaudu, et tõhusamalt uurida ja lõhkuda laste suhtes seksuaalkuritegude toimepanijate võrgustikke ning nendes osalejaid vastutusele võtta, seades samas esikohale laste õigused ja ohutuse;

9.  väljendab sellega seoses heameelt ühisalgatuse üle, mille raames EL ja 55 riiki kogu maailmast on moodustanud internetis toimuva laste seksuaalse kuritarvitamise vastu võitlemise ülemaailmse liidu, mille eesmärk on päästa rohkem ohvreid, tagada tõhusam vastutusele võtmine, suurendada teadlikkust ja vähendada laste seksuaalset kuritarvitamist kujutavate visuaalsete materjalide üldist kättesaadavust internetis; kutsub komisjoni üles andma korrapärasemalt teada selle liidu kaudu tehtud edusammudest; kutsub liikmesriike üles rakendama neid soovitusi riigi tasandil;

10.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama ja suurendama ohvrite kindlakstegemiseks ja ohvritele suunatud teenusteks ette nähtud ressursse ning nõuab viivitamata asjaomaste platvormide loomist ja Europolis olemasolevate platvormide tõhustamist;

11.  kutsub liikmesriike üles rakendama direktiivi 2012/29/EL, millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded;

12.  on seisukohal, et laste vastu suunatud kuritegude puhul tuleb tingimata kasutada õiget terminoloogiat, k.a laste seksuaalset kuritarvitamist kujutavate visuaalsete materjalide kirjeldamisel, ning ühtlasi tuleb kasutada asjakohast terminit „laste seksuaalset kuritarvitamist kujutav materjal”, mitte „lasteporno”;

13.  ergutab liikmesriike eraldama siseriiklike kontaktpunktide tegevuseks piisavalt vahendeid, et võimaldada neil kriminaalsest ja kahjulikust sisust ja käitumisest veebis teada anda, nagu on ette nähtud direktiivis 2011/93/EL, mis käsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lasteporno vastast võitlust;

14.  tuletab meelde, et liikmesriigid peavad võtma vajalikke meetmeid tagamaks, et isikul, kes usub, et ta võib toime panna mõne seksuaalse kuritarvitamise või seksuaalse ärakasutamisega seotud õigusrikkumise, on vajaduse korral võimalus osaleda tõhusates sekkumisprogrammides või -meetmetes, mis on loodud selliste õigusrikkumiste toimepanemise riski hindamiseks ja ärahoidmiseks;

15.  palub tagada liikmesriikide õiguskaitseasutustele ja Europolile vajalikud rahalised vahendid, inimressursid, uurimisvolitused ja tehnilise võimekuse, sh asjakohase koolituse kohtute ja politseiüksuste suutlikkuse suurendamiseks, et tõsiselt ja tulemuslikult võidelda õigusrikkujate vastu ja nad vastutusele võtta ning et arendada välja uus kõrgtehnoloogiline suutlikkus analüüsida tohutus mahus laste kuritarvitamist kujutavat visuaalset materjali või krüpteeritud või nn pimedasse veebi peidetud materjali ning teha õigusrikkujad kindlaks ning nad vastutusele võtta, et kaitsta laste turvalisust ja õigusi;

16.  märgib murega veebis toimuva laste kaubanduslikul eesmärgil seksuaalse ärakasutamise arengu- ja laienemissuundumusi, sh laste kuritarvitamist kujutava materjali levitamise ja edastamise uusi viise, eriti nn pimeda veebi ja pimeda võrgu (deep web ja darknet) kaudu, ning eelkõige kuritarvitamise tasulist voogedastamist reaalajas; kutsub seetõttu komisjoni ja liikmesriike üles jätkama suhtlust alternatiivsete maksesüsteemide esindajatega, et teha kindlaks võimalused paremaks koostööks õiguskaitseorganitega, sealhulgas ühiseks koolituseks, et paremini tuvastada makseprotsesse, mis on seotud laste kuritarvitamist kujutava materjali turustamisega;

17.  nõuab, et õiguskaitseasutused, kohtuasutused, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektor, internetiteenuse pakkujad, sotsiaalmeediaettevõtjad, pangandussektor ja vabaühendused, sh noorte- ja lasteorganisatsioonid, teeksid omavahel tulemuslikku koostööd ja vahetaksid seaduslikult teavet, et tagada laste õigused ja kaitse veebis ning ebaseadusliku sisu kohene kõrvaldamine ja sellest teatamine õiguskaitseasutustele, kes peaksid vajaduse korral regulaarselt aru andma sellise teabe alusel alustatud uurimiste ja vastutusele võtmiste kohta; tunnustab sellega seoses tegevdirektorite koalitsiooni tegevust interneti muutmisel laste jaoks paremaks kohaks ning veebis laste kaubanduslikul eesmärgil seksuaalse ärakasutamise vastu võitlemiseks loodud Euroopa finantskoalitsiooni tegevust;

18.  rõhutab, et ebaseaduslik sisu tuleb nõuetekohase õigusliku menetluse alusel viivitamata eemaldada; rõhutab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning internetiteenuse pakkujate rolli ebaseadusliku veebisisu kiire ja tõhusa eemaldamise tagamisel, kui vastutav õiguskaitseasutus on selleks taotluse esitanud;

19.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid, kes ei ole veel direktiivi 2011/93/EL (mis käsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lasteporno vastast võitlust) täielikult siseriiklikku õigusesse üle võtnud, seda teeksid; kutsub seetõttu komisjoni üles jälgima rangelt selle direktiivi täielikku ja tulemuslikku rakendamist ning andma tähelepanekute kohta õigeaegselt tagasisidet Euroopa Parlamendile ja selle vastutavale komisjonile;

20.  teeb kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile ülesandeks jätkuvalt jälgida direktiivi 2011/93/EL rakendamist ja koostada põhjalik analüüs internetis toimuva laste seksuaalse kuritarvitamise vastu võitlemise praeguse poliitilise raamistiku kohta direktiivi 2011/93/EL rakendamisaruandena ning esitada see täiskogule;

21.  teeb presidendile ülesandeks esitada käesolev resolutsioon komisjonile, nõukogule ja liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT L 335, 17.12.11, lk 1.
(2) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2014)0070.

Õigusalane teave