Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2015/0125(NLE)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0245/2015

Esitatud tekstid :

A8-0245/2015

Arutelud :

PV 08/09/2015 - 10
CRE 08/09/2015 - 10

Hääletused :

PV 09/09/2015 - 8.10
CRE 09/09/2015 - 8.10
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2015)0306

Vastuvõetud tekstid
PDF 457kWORD 186k
Kolmapäev, 9. september 2015 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Ajutised meetmed rahvusvahelise kaitse valdkonnas Itaalia ja Kreeka toetamiseks *
P8_TA(2015)0306A8-0245/2015
Resolutsioon
 Lisa

Euroopa Parlamendi 9. septembri 2015. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega kehtestatakse rahvusvahelise kaitse valdkonnas ajutised meetmed Itaalia ja Kreeka toetamiseks (COM(2015)0286 – C8-0156/2015 – 2015/0125(NLE))

(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (COM(2015)0286),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 78 lõiget 3, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8-0156/2015),

–  võttes arvesse nõukogu 30. juuli 2015. aasta kirja, milles ta teavitas Euroopa Parlamenti oma üldisest lähenemisviisist,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni kirja,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A8-0245/2015),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  kiidab heaks Euroopa Parlamendi avalduse, mis on lisatud käesolevale resolutsioonile;

3.  palub komisjonil ettepanekut vastavalt muuta, järgides Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 293 lõiget 2;

4.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

5.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

6.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu otsus
Volitus 3 a (uus)
võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eelkõige selle I jaotist ning artikleid 18 ja 19,
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 2 a (uus)
(2a)  Kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 78 lõikega 3 ja artikliga 80 on käesolevas otsuses kavandatavad solidaarsusmeetmed siduvad.
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 4 a (uus)
(4a)  Komisjoni 13. mai 2015. aasta teatise (Euroopa rände tegevuskava kohta) ja Euroopa Parlamendi peatselt avaldatava algatusraporti kohaselt moodustavad hädaolukorras ümberpaigutamise meetmed vaid osa terviklikust rändekäsitusest. Euroopa Parlament rõhutab, et terviklikus käsituses on tähtsad kõik mõõtmed, mida tuleb üheaegselt edendada. Pidades silmas praegust hädaolukorda ning kohustust tugevdada solidaarsust ja vastutust, leppis Euroopa Ülemkogu 25.–26. juuni 2015. aasta kohtumisel kokku 40 000 selgelt rahvusvahelist kaitset vajava isiku ajutises erakorralises ümberpaigutamises kahe aasta jooksul Itaaliast ja Kreekast teistesse liikmesriikidesse. Liikmesriigid peaksid kokku leppima siduvad kvoodid asjaomaste isikute jaotamiseks.
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 5
(5)  Oma 29. aprilli 2015. aasta resolutsioonis kordas Euroopa Parlament, et liidu reaktsioon hiljuti Vahemerel aset leidnud tragöödiatele peab põhinema solidaarsusel ja vastutuse õiglasel jagamisel ning et liit peab suurendama oma jõupingutusi, et toetada selles valdkonnas liikmesriike, kes võtavad vastu absoluutarvudes või proportsionaalselt kõige rohkem põgenikke ja rahvusvahelise kaitse taotlejaid.
(5)  Oma 29. aprilli 2015. aasta resolutsioonis kordas Euroopa Parlament, et liidu reaktsioon hiljuti Vahemerel aset leidnud tragöödiatele peab põhinema solidaarsusel ja vastutuse õiglasel jagamisel ning et liit peab suurendama oma jõupingutusi, et toetada selles valdkonnas liikmesriike, kes võtavad vastu absoluutarvudes või proportsionaalselt kõige rohkem põgenikke ja rahvusvahelise kaitse taotlejaid, tuginedes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 604/20131a sätestatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest vastutava liikmesriigi määramise kriteeriumitele. Euroopa Parlament nõudis siduvate kvootide kehtestamist varjupaigataotlejate jaotamiseks kõikide liikmesriikide vahel.
______________
1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 604/2013, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (ELT L 180, 29.6.2013, lk 31).
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 7
(7)  Liikmesriikidest, kus esineb eriti suur surve, arvestades ka hiljutisi traagilisi sündmusi Vahemerel, on eelkõige Itaaliale ja Kreekale osaks langenud nende territooriumile saabuv enneolematu sisserändajate voog, kelle hulgas on ka rahvusvahelise kaitse taotlejaid, kes ilmselgelt vajavad rahvusvahelist kaitset; see põhjustab tugevat survet nende rände- ja varjupaigasüsteemidele.
(7)  Liikmesriikidest, kus esineb eriti suur surve, arvestades ka hiljutisi traagilisi sündmusi Vahemerel, on eelkõige Itaaliale ja Kreekale osaks langenud nende territooriumile saabuv enneolematu sisserändajate voog, kelle hulgas on ka rahvusvahelise kaitse taotlejaid, kes ilmselgelt vajavad rahvusvahelist kaitset; see põhjustab tugevat survet nende rände- ja varjupaigasüsteemidele ning näitab ühtlasi määruse (EL) nr 604/2013 kahjulikku mõju esimesele liitu sisenemise riigile, see aga ei ole veel kahjuks viinud kõnealuse määruse kehtivuse peatamiseni või vähemalt esimese liitu sisenemise riigi viite kõrvaldamisele. Varjupaigataotlejate arv suureneb siiski olulisel määral ka teistes liidu liikmesriikides.
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 7 a (uus)
(7a)  Eksperdid prognoosivad lühiajalises ja keskpikas perspektiivis, et rändesurve liidu mere ja maismaa välispiiridele suureneb.
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 8
(8)  Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri (Frontex) andmete kohaselt leidsid ebaseaduslikud piiriületused Euroopa Liitu 2014. aastal aset peamiselt Vahemere kesk- ja idaosa marsruutide kaudu. 2014. aastal saabus ainuüksi Itaaliasse ebaseaduslikult üle 170 000 ebaseadusliku rändaja, mis on 2013. aastaga võrreldes 277 % enam. Ka Kreekasse saabuvate ebaseaduslike sisserändajate hulk on pidevalt kasvanud – riiki on neid jõudnud rohkem kui 50 000, mis tähendab 2013. aastaga võrreldes 153 % kasvu. 2015. aasta esimeste kuude statistika kinnitab seda selget suundumust ka Itaalia puhul. Lisaks kasvas Kreekas 2015. aasta esimeste kuudega ebaseaduslike piiriületuste arv nii järsult, et see moodustas üle 50 % 2014. aasta ebaseaduslike piiriületuste koguarvust (2015. aasta esimestel kuudel peaaegu 28 000, võrreldes 2014. aasta koguarvuga, mis oli peaaegu 55 000). Oluline osa neis kahes piirkonnas avastatud ebaseaduslikest sisserändajatest olid need, kelle kodakondsuse puhul on Eurostati andmetel taotluste rahuldamise määr liidu tasemel kõrge (2014. aastal oli süürlasi ja eritrealasi, kelle puhul on taotluste rahuldamise määr liidus üle 75 %, Itaaliasse ebaseaduslikult sisserännanute seas üle 40 % ja Kreekas üle 50 %). Eurostati andmetel leiti 2014. aastal Kreekas ebaseaduslikult viibivat 30 505 süürlast;
(8)  Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri (Frontex) andmete kohaselt leidsid ebaseaduslikud piiriületused Euroopa Liitu 2014. aastal aset peamiselt Vahemere kesk- ja idaosa marsruutide kaudu. 2014. aastal saabus ainuüksi Itaaliasse ebaseaduslikult üle 170 000 ebaseadusliku rändaja, mis on 2013. aastaga võrreldes 277 % enam, kusjuures nende hulgas oli enam kui 26 100 last, kellest ligikaudu 13 000 olid saatjata alaealised, kes moodustasid 7,6 % rändajate koguarvust. Ka Kreekasse saabuvate ebaseaduslike sisserändajate hulk on pidevalt kasvanud – riiki on neid jõudnud rohkem kui 50 000, mis tähendab 2013. aastaga võrreldes 153 % kasvu. 2015. aasta esimeste kuude statistika kinnitab seda selget suundumust ka Itaalia puhul. Alates 2015. aasta jaanuarist kuni juunini kasvas ebaseaduslike piiriületuste arv Itaalias eelneva aasta sama ajavahemikuga võrreldes 5 %. Lisaks kasvas Kreekas 2015. aasta esimeste kuudega ebaseaduslike piiriületuste arv nii järsult, et see tõusis eelneva aasta sama ajavahemikuga võrreldes enam kui kuuekordseks ja kogu eelneva aastaga võrreldes peaaegu 140 % (Frontexi andmetel 76 293 alates 2015. aasta jaanuarist kuni juunini, võrreldes 2014. aasta koguarvuga, mis oli peaaegu 55 000). Oluline osa neis kahes piirkonnas avastatud ebaseaduslikest sisserändajatest olid need, kelle kodakondsuse puhul on Eurostati andmetel taotluste rahuldamise määr liidu tasemel kõrge (2014. aastal oli süürlasi ja eritrealasi, kelle puhul on taotluste rahuldamise määr liidus üle 75 %, Itaaliasse ebaseaduslikult sisserännanute seas üle 40 % ja Kreekas üle 50 %; 2015. aasta jaanuarist kuni juunini Itaaliasse saabunud sisserännanutest moodustasid süürlased ja eritrealased 30 % ning Kreekasse saabunud sisserännanutest peaaegu 60 %). Eurostati andmetel leiti 2014. aastal Kreekas ebaseaduslikult viibivat 30 505 süürlast;
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 10
(10)  Frontexi andmetel oli 2014. aastal veel üks olulisematest rändeteedest liitu Lääne-Balkani marsruut, mille kaudu toimus 43 357 ebaseaduslikku piiriületust. Enamik Balkani marsruuti kasutavaist sisserändajaist ei vaja esmapilgul siiski rahvusvahelist kaitset – 51 % neist moodustavad ainuüksi kosovlased.
(10)  Frontexi andmetel oli 2014. aastal veel üks olulisematest rändeteedest liitu Lääne-Balkani marsruut, mille kaudu toimus 43 357 ebaseaduslikku piiriületust. 2015. aastal on ebaseaduslike piiriületuste arv drastiliselt suurenenud. 2015. aasta jaanuarist kuni juunini kasutas 67 444 rändajat ja pagulast rändeteed üle Türgi–Kreeka ja Türgi–Bulgaaria piiri ning Ungari maismaapiiride. Eelneva aasta sama perioodiga võrreldes tähendab see 962 %-list tõusu. Seda rändeteed kasutavad nüüd järjest rohkem ka sõja ja tagakiusamise eest põgenevad isikud. 2015. aasta jaanuarist kuni juunini sisenes seda teed pidi liitu 17 955 pagulast Afganistanist, 13 225 pagulast Süüriast, 3021 pagulast Iraagist ja 196 pagulast Eritreast.
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 13 a (uus)
(13a)  Kõik osalevad liikmesriigid peaksid Euroopa ühise varjupaigasüsteemi kiiresti ja täielikult üle võtma ning seda tulemuslikult rakendama, tagades seejuures ühised liidu standardid, sealhulgas varjupaigataotlejate vastuvõtutingimused ja põhiõiguste austamise, nagu on ettenähtud ELi õiguses.
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 15
(15)  Kui mõni muu liikmesriik peale Itaalia või Kreeka satub samasugusesse hädaolukorda, mille on põhjustanud kolmandate riikide kodanike ootamatu sissevool, võib nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal ja pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga võtta vastu ajutisi meetmeid asjaomase liikmesriigi toetuseks kooskõlas aluslepingu artikli 78 lõikega 3. Selliste meetmete hulka võib vajaduse korral kuuluda kõnealuse liikmesriigi käesolevast otsusest tulenevate kohustuste peatamine.
(15)  Võttes arvesse praegust ebastabiilsust, konflikte liidu vahetus naabruses ja rändevoogude muutuvat iseloomu, võib nõukogu juhul, kui mõni muu liikmesriik peale Itaalia või Kreeka satub samasugusesse hädaolukorda, mille on põhjustanud kolmandate riikide kodanike ootamatu sissevool, võtta komisjoni ettepaneku põhjal ja pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga vastu ajutisi meetmeid asjaomase liikmesriigi toetuseks kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 78 lõikega 3. Selliste meetmete hulka võib vajaduse korral kuuluda kõnealuse liikmesriigi käesolevast otsusest tulenevate kohustuste peatamine.
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 17
(17)  Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed kujutavad endast ajutist erandit kriteeriumist, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 604/20137 artikli 13 lõikes 1, ja menetluse etappidest, sealhulgas tähtaegadest, mis on sätestatud nimetatud määruse artiklites 21, 22 ja 29.
(17)  Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed kujutavad endast ajutist erandit kriteeriumist, mis on sätestatud määruse (EL) nr 604/2013 artikli 13 lõikes 1, ja menetluse etappidest, sealhulgas tähtaegadest, mis on sätestatud nimetatud määruse artiklites 21, 22 ja 29. Ümberpaigutamismeetmed ei tohiks takistada liikmesriikidel kasutada täiel määral määrust (EL) nr 604/2013, sealhulgas kasutada ennetavalt ja tõhusalt kõiki kriteeriume, nagu perekonna taasühinemine ja saatjata alaealiste erikaitse, ning humanitaarsetel põhjustel kaalutlusõiguse klauslit.
____________________
____________________
7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 604/2013, 26. juuni 2013, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (ELT L 180, 29.6.2013, lk 31).
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 18
(18)  Tuleb teha valik, milliseid kriteeriume kohaldada, kui otsustatakse, kui palju ja milliseid taotlejaid Itaaliast ja Kreekast ümber paigutada. Plaanis on luua selge ja toimiv süsteem, mille aluseks on liidu tasandil esimese astme menetlustes (vastavalt Eurostati määratlusele) tehtud rahvusvahelise kaitse andmise otsuste keskmine protsendimäär liidu tasandil rahvusvahelise kaitse taotluste suhtes esimeses astmes tehtud otsuste koguarvust, lähtudes uusimast kättesaadavast statistikast. Ühest küljest peaks see määr aitama nii palju kui võimalik tagada, et kõikidel taotlejatel, kes kõige tõenäolisemalt vajavad rahvusvahelist kaitset, oleks võimalik kiiresti ja täielikult kasutada oma õigusi kaitsele liikmesriigis, kuhu nad ümber paigutatakse. Teisalt aitaks see nii palju kui võimalik ära hoida seda, et taotlejad, kes tõenäoliselt saavad oma taotluse kohta negatiivse otsuse, paigutataks ümber teise liikmesriiki ja seega pikeneks nende viibimine liidus põhjendamatult. Lähtudes Eurostati andmetest 2014. aastal esimeses astmes tehtud otsuste kohta, tuleks käesolevas otsuses selle määrana kasutada 75 %, mis vastab nimetatud aastal süürlaste ja eritrealaste taotluste suhtes tehtud otsustele.
(18)  Tuleb teha valik, milliseid kriteeriume kohaldada, kui otsustatakse, kui palju ja milliseid taotlejaid Itaaliast ja Kreekast ümber paigutada. Plaanis on luua selge ja toimiv süsteem, mille aluseks on liidu tasandil esimese astme menetlustes (vastavalt Eurostati määratlusele) tehtud rahvusvahelise kaitse andmise otsuste keskmine protsendimäär liidu tasandil rahvusvahelise kaitse taotluste suhtes esimeses astmes tehtud otsuste koguarvust, lähtudes uusimast kättesaadavast statistikast. Ühest küljest peaks see määr aitama nii palju kui võimalik tagada, et kõikidel taotlejatel, kes kõige tõenäolisemalt vajavad rahvusvahelist kaitset, oleks võimalik kiiresti ja täielikult kasutada oma õigusi kaitsele liikmesriigis, kuhu nad ümber paigutatakse. Teisalt aitaks see nii palju kui võimalik ära hoida seda, et taotlejad, kes tõenäoliselt saavad oma taotluse kohta negatiivse otsuse, paigutataks ümber teise liikmesriiki ja seega pikeneks nende viibimine liidus põhjendamatult. Lähtudes Eurostati andmetest 2014. aastal esimeses astmes tehtud otsuste kohta, tuleks käesolevas otsuses selle määrana kasutada 75 %, mis vastab nimetatud aastal süürlaste ja eritrealaste taotluste suhtes tehtud otsustele. Rändevoogude muutuva iseloomu arvestamiseks tuleks ümberpaigutatavate abisaajate sihtrühma kvartalipõhiselt hinnata.
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 19
(19)  Ajutised meetmed on ette nähtud selleks, et kergendada Itaalia ja Kreeka suurt varjupaigataotluste koormat, eelkõige paigutades ümber suure hulga taotlejaid, kes ilmselgelt vajavad rahvusvahelist kaitset ja kes saabuvad Itaalia ja Kreeka territooriumile pärast kuupäeva, mil käesolev otsus muutub kohaldatavaks. Lähtudes 2014. aastal ebaseaduslikult Itaalia ja Kreeka territooriumile sisenenud kolmandate riikide kodanike üldarvust ja ilmselgelt rahvusvahelist kaitset vajavate isikute arvust, tuleks Itaaliast ja Kreekast ümber paigutada kokku 40 000 taotlejat, kes ilmselgelt vajavad rahvusvahelist kaitset. See arv vastab ligikaudu 40 %-le kolmandate riikide kodanike koguarvust, kes ilmselgelt vajavad rahvusvahelist kaitset ja kes 2014. aastal sisenesid ebaseaduslikult Itaaliasse ja Kreekasse. Seega kujutab käesoleva otsusega kavandatav ümberpaigutamismeede endast koormuse õiglast jagamist ühelt poolt Itaalia ja Kreeka ning teiselt poolt teiste liikmesriikide vahel. Tuginedes samadele kättesaadavatele üldnäitajatele 2014. aasta ja 2015. aasta esimese nelja kuu kohta Itaalia ja Kreeka võrdluses, tuleks 60 % neist taotlejatest paigutada ümber Itaaliast ja 40 % Kreekast. Kooskõlas komisjoni teatise „Euroopa rände tegevuskava” lisaga peaks kavandatavate jaotuskvootide aluseks olema:
(19)  Ajutised erakorralised meetmed on ette nähtud selleks, et luua õiglane ja erapooletu ümberpaigutamismehhanism, kergendada Itaalia ja Kreeka suurt varjupaigataotluste koormat, eelkõige paigutades ümber suure hulga taotlejaid, kes ilmselgelt vajavad rahvusvahelist kaitset ja kes saabuvad Itaalia ja Kreeka territooriumile pärast kuupäeva, mil käesolev otsus muutub kohaldatavaks. Lähtudes 2014. aastal ebaseaduslikult Itaalia ja Kreeka territooriumile sisenenud kolmandate riikide kodanike üldarvust ja ilmselgelt rahvusvahelist kaitset vajavate isikute arvust, tuleks Itaaliast ja Kreekast ümber paigutada kokku 40 000 taotlejat, kes ilmselgelt vajavad rahvusvahelist kaitset. See arv vastab ligikaudu 40 %-le kolmandate riikide kodanike koguarvust, kes ilmselgelt vajavad rahvusvahelist kaitset ja kes 2014. aastal sisenesid ebaseaduslikult Itaaliasse ja Kreekasse. Seega kujutab käesoleva otsusega kavandatav ümberpaigutamismeede endast vastutuse õiglast jagamist ühelt poolt Itaalia ja Kreeka ning teiselt poolt teiste liikmesriikide vahel. Tuginedes samadele kättesaadavatele üldnäitajatele 2014. aasta ja 2015. aasta esimese nelja kuu kohta Itaalia ja Kreeka võrdluses, tuleks 60 % neist taotlejatest paigutada ümber Itaaliast ja 40 % Kreekast. Kooskõlas komisjoni teatise „Euroopa rände tegevuskava” lisaga peaks kavandatavate jaotuskvootide aluseks olema: Komisjon peaks hindama kuue kuu jooksul pärast käesoleva otsuse jõustumist Itaaliast ja Kreekast ümber paigutatavate isikute osakaalu, lähtudes viimastest olemasolevatest andmetest, et kohandada otsust vastavalt muutuvatele pagulasvoogudele. Hädaolukorras ümberpaigutamise mehhanism ei lahenda liidu välispiiridel tekkinud varjupaigataotlejate surve probleemi pikas perspektiivis, vaid on pigem esimene proovikivi seoses tulevase seadusandliku ettepanekuga ELi toimimise lepingu artikli 78 lõike 2 kohase püsiva erakorralise ümberpaigutamiskava kohta, ning on seetõttu esialgu piiratud 40 000 taotlejaga. Vajaduse korral tuleks siiski kaaluda ümberpaigutamiskohtade arvu suurendamist, et teha kiiresti muutuvate pagulasvoogude ja käesoleva otsuse kohaldamise käigus ilmnevate arengusuundade järgi vajalikud kohandused. Kõik püsiva hädaolukorras ümberpaigutamise mehhanismiga seotud ettepanekud peavad põhinema suuremal solidaarsusesse panustamisel ja vastutuse jagamisel liikmesriikide vahel ning hõlmama saadaolevate ümberpaigutuskohtade arvu märkimisväärset suurendamist, et kohaneda kiiresti muutuvate rändevoogude ja arengusuundadega. Selle mehhanismi aluseks tuleks võtta selgelt määratletud kriteeriumid, sealhulgas kolmandate riikide kodanike ootamatu sissevool ja varjupaigataotlejate erakordselt suur surve, et tagada mehhanismi rakendumine läbipaistvate ja objektiivsete näitajate põhjal.
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 20 a (uus)
(20a)  ELi toimimise lepingu artikli 78 lõike 2 kohase püsiva ümberpaigutamismehhanismi kavandamisel peaks komisjon rändajate jaotuskvootide määramise kriteeriumina nägema muu hulgas ette ka liikmesriigi territooriumi.
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 21
(21)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 516/20149 loodud Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond toetab liikmesriikide vahel kokku lepitud kohustuste jagamise toiminguid ja on avatud uutele poliitilistele arengutele selles valdkonnas. Määruse (EL) nr 516/2014 artikli 7 lõikes 2 on liikmesriikidele ette nähtud võimalus rakendada meetmeid seoses rahvusvahelise kaitse taotlejate ületoomisega osana nende riiklikest programmidest, samas kui määruse (EL) nr 516/2014 artiklis 18 on ette nähtud 6 000 euro suuruse ühekordse makse võimalus rahvusvahelise kaitse saajate ületoomisel teisest liikmesriigist.
(21)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 516/20149 loodud Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond toetab liikmesriikide vahel kokku lepitud vastutuse õiglase jagamisega seotud toiminguid ja on avatud uutele poliitilistele arengutele selles valdkonnas. Määruse (EL) nr 516/2014 artikli 7 lõikes 2 on liikmesriikidele ette nähtud võimalus rakendada meetmeid seoses rahvusvahelise kaitse taotlejate ületoomisega osana nende riiklikest programmidest, samas kui määruse (EL) nr 516/2014 artiklis 18 on ette nähtud 6 000 euro suuruse ühekordse makse võimalus rahvusvahelise kaitse saajate ületoomisel teisest liikmesriigist.
______________
___________________
9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 516/2014, 16. aprill 2014, millega luuakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond, muudetakse nõukogu otsust 2008/381/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsused nr 573/2007/EÜ ja nr 575/2007/EÜ ja nõukogu otsus 2007/435/EÜ (ELT L 150, 20.5.2014, lk 168).
9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 516/2014, 16. aprill 2014, millega luuakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond, muudetakse nõukogu otsust 2008/381/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsused nr 573/2007/EÜ ja nr 575/2007/EÜ ja nõukogu otsus 2007/435/EÜ (ELT L 150, 20.5.2014, lk 168).
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 21 a (uus)
(21a)  Komisjon peaks kontrollima iga taotleja ümberpaigutamiseks eraldatava 6000 euro suuruse summa kasutamist.
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 25
(25)  Otsustades, millised ilmselgelt rahvusvahelist kaitset vajavad taotlejad tuleks Itaaliast ja Kreekast ümber paigutada, tuleks eelistada haavatavaid taotlejaid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/33/EL10 artikli 22 tähenduses. Sellega seoses tuleks eelistähtsustada taotlejate erivajadusi, sealhulgas tervist. Esmajärjekorras tuleks alati arvesse võtta lapse huve.
(25)  Otsustades, millised ilmselgelt rahvusvahelist kaitset vajavad taotlejad tuleks Itaaliast ja Kreekast ümber paigutada, tuleks eelistada haavatavaid taotlejaid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/33/EL10 artiklite 21 ja 22 tähenduses, kelle hulgast tuleks omakorda pöörata erilist tähelepanu saatjata alaealistele. Haavatavate isikute eriolukorraga arvestamiseks peavad liikmesriigid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivide 2013/33/EL ja 2013/32/EL1a kohaselt individuaalselt hindama isikute haavatavust, pidades silmas nende vastuvõtuga seotud ja menetluslikke erivajadusi. Seepärast peavad liikmesriigid, et tagada tulemuslikult nende liidu õigusaktide kohased õigused, aktiivselt tegelema varjupaigataotlejate individuaalsete vajaduste hindamisega ega saa tugineda pelgalt nende enesemääramisele. Sellega seoses tuleks eelistähtsustada taotlejate erivajadusi, sealhulgas tervist. Kõikides käesoleva otsusega ette nähtud menetlustes tuleks esmajärjekorras alati arvesse võtta lapse huve ning Euroopa Kohtu poolt 6. juunil 2013. aastal kohtuasjas C-648/111b tehtud otsuses sätestatud olulisi põhimõtteid ei tohiks kunagi rikkuda.
______________
___________________
10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/33/EL, 26. juuni 2013, millega sätestatakse rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtu nõuded (uuesti sõnastatud) (ELT L 180, 29.6.2013, lk 96).
10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/33/EL, 26. juuni 2013, millega sätestatakse rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtu nõuded (uuesti sõnastatud) (ELT L 180, 29.6.2013, lk 96).
1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/32/EL rahvusvahelise kaitse seisundi andmise ja äravõtmise menetluse ühiste nõuete kohta (ELT L 180, 29.6.2013, lk 60).
1b Euroopa Kohtu 6. juuni 2013. aasta otsus kohtuasjas C-648/11, MA ja teised, ECLI:EU:C:2013:367.
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 26
(26)  Selleks et otsustada, milline liikmesriik peaks olema ümberpaigutamise sihtliikmesriik, tuleks lisaks erilist tähelepanu pöörata asjaomaste taotlejate kvalifikatsioonile, mis võiks hõlbustada nende integreerumist ümberpaigutamise sihtliikmesriigis, näiteks nende keeleoskusele. Eriti haavatavate taotlejate puhul tuleks arvesse võtta ümberpaigutamise sihtliikmesriigi suutlikkust pakkuda neile taotlejatele piisavat tuge.
(26)  Selleks et otsustada, milline liikmesriik peaks olema ümberpaigutamise sihtliikmesriik, tuleks lisaks erilist tähelepanu pöörata asjaomaste taotlejate eelistustele ja kvalifikatsioonile, mis võiks hõlbustada nende integreerumist ümberpaigutamise sihtliikmesriigis, näiteks nende keeleoskusele, perekondlikele sidemetele, mis ei piirdu määruse (EL) nr 604/2013 määratlusega pereliikmete kohta, sotsiaalsetele suhetele, kultuurilistele sidemetele, varasemale viibimisele mingis liikmesriigis, varasemale õppimis- ja töökogemusele konkreetse liikmesriigi ettevõttes või organisatsioonis ning teatavatele kvalifikatsioonidele, mis võivad olla olulised taotlejate integreerimiseks ümberpaigutamise sihtliikmesriigi tööturule. Sellest tulenevalt peaksid liikmesriigid hõlbustama taotlejate diplomite, kvalifikatsioonide ja oskuste tulemuslikku tunnustamist. Peale selle võivad liikmesriigid taotlejaid teavitada nende võimalustest tööturul. Eriti haavatavate taotlejate puhul tuleks arvesse võtta ümberpaigutamise sihtliikmesriigi suutlikkust pakkuda neile taotlejatele piisavat tuge. Kuigi taotlejatel ei ole õigust valida ümberpaigutamise sihtliikmesriiki, tuleks nende vajadusi, eelistusi ja kvalifikatsiooni arvesse võtta, kuivõrd see on võimalik.
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 26 a (uus)
(26a)  Maltalt ümberpaigutamise katseprojektiga (EUREMA) saadud kogemuste põhjal tuleks ootusi ja eelistusi niivõrd, kui see on võimalik, arvesse võtta. Esimese sammuna tuleks anda taotlejatele võimalus väljendada oma eelistusi. Nad peaksid liikmesriigid eelistuse järgi järjestama ja põhjendama oma eelistusi selliste teguritega nagu perekondlikud, sotsiaalsed ja kultuurilised sidemed, näiteks keeleoskus, seal varasem viibimine, varasemad õpingud või varasem töökogemus. See peaks toimuma esmase menetlemise käigus. Teise sammuna tuleks vastavaid liikmesriike taotlejate eelistustest teavitada. Neile tuleks siis anda võimalus märkida oma eelistusi taotlejate suhtes nende taotlejate hulgast, kes väljendasid eelistust asjaomase liikmesriigi suhtes. Liikmesriigid peaksid põhjendama oma eelistusi selliste aspektidega nagu perekondlikud ning sotsiaalsed ja kultuurilised sidemed. Liikmesriikide määratud kontaktametnikud saaksid menetlusele kaasa aidata asjaomaste taotlejatega vestluste korraldamise teel. Ühtlasi peaks taotlejatel olema võimalus konsulteerida teiste osalejatega, nagu valitsusvälised organisatsioonid, ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet ja Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon. Lõpuks peaksid Itaalia ja Kreeka võtma Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti abiga vastu otsuse iga taotleja ümberpaigutamise kohta konkreetsesse liikmesriiki, arvestades seejuures võimalikult suurel määral eelistustega. ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametiga tuleks konsulteerida ümberasustamise valdkonnas välja töötatud parimate tavade ning muu hulgas eelistuste ja konkreetse kvalifikatsiooni käsitlemise küsimustes.
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 26 b (uus)
(26b)  Kogu ümberpaigutamismenetluse vältel tuleks täielikult järgida ELi toimimise lepingu artiklis 10 sätestatud mittediskrimineerimise põhimõtet. Diskrimineerimine soo, vanuse, etnilise päritolu, puude ja usutunnistuse alusel on ELi toimimise lepingu selge rikkumine.
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 28
(28)  Määruses (EL) nr 604/2013 sätestatud õiguslikud ja menetluslikud tagatised jäävad käesoleva otsusega hõlmatud taotlejate suhtes kohaldatavaks. Lisaks tuleks taotlejaid teavitada käesolevas otsuses sätestatud ümberpaigutamismenetlusest ja neile tuleks teatavaks teha ümberpaigutamisotsus. Arvestades, et taotlejal ei ole liidu õiguse alusel õigust ise valida liikmesriiki, kes vastutab tema taotluse läbivaatamise eest, peaks tal olema õigus määruse (EL) nr 604/2013 kohasele tõhusale õiguskaitsevahendile, mida kasutada ümberpaigutumisotsuse puhul, üksnes selleks, et tagada tema põhiõiguste järgimine.
(28)  Määruses (EL) nr 604/2013 sätestatud õiguslikud ja menetluslikud tagatised jäävad käesoleva otsusega hõlmatud taotlejate suhtes kohaldatavaks. Lisaks tuleks taotlejaid teavitada käesolevas otsuses sätestatud ümberpaigutamismenetlusest ja neile tuleks teatavaks teha ümberpaigutamisotsus. Taotlejal peaks olema õigus määruse (EL) nr 604/2013 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 47 kohasele tõhusale õiguskaitsevahendile, mida kasutada ümberpaigutumisotsuse puhul.
Muudatusettepanek 22
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 30
(30)  Tuleks võtta meetmeid, et vältida ümberpaigutatud isikute teisest rännet ümberpaigutamise sihtliikmesriigist teistesse liikmesriikidesse. Eelkõige tuleks taotlejaid teavitada liikmesriikide piires edasiliikumise tagajärgedest ja asjaolust, et kui ümberpaigutamise sihtliikmesriik annab neile rahvusvahelise kaitse, on neil rahvusvahelise kaitsega kaasnevad õigused olemas põhimõtteliselt ainult selles liikmesriigis.
(30)  Tuleks võtta meetmeid, et vältida ümberpaigutatud isikute teisest rännet ümberpaigutamise sihtliikmesriigist teistesse liikmesriikidesse. Taotlejate eelistuste, sealhulgas selliste perekondlike sidemete, mis ei piirdu määruses (EL) nr 604/2013 sätestatuga perekonna kohta, ning sotsiaalsete ja kultuuriliste sidemete võimalikult suurel määral arvesse võtmine on lihtne meede, mis aitab kaasa sellele, et taotlejatel tekiks ümberpaigutamise sihtliikmesriiki kuulumise tunne. Taotlejatele tuleks anda keeles, millest nad saavad aru või peaksid kõigi eelduste kohaselt aru saama, kogu vajalik teave sihtkoha kohta, ning juhul, kui nende eelistust ei olnud võimalik täielikult arvesse võtta, selle põhjuste kohta. Edaspidise teisese rände vältimiseks tuleks taotlejaid teavitada liikmesriikide piires edasiliikumise tagajärgedest, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 604/2013 artiklis 4, ja asjaolust, et kui ümberpaigutamise sihtliikmesriik annab neile rahvusvahelise kaitse, on neil rahvusvahelise kaitsega kaasnevad õigused olemas põhimõtteliselt ainult selles liikmesriigis.
Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 30 a (uus)
(30a)  Rahvusvahelise kaitse taotlejate või saajate nõusolek ümberpaigutamiseks on liidu teiseste õigusaktide kohaselt kehtiv põhimõte, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 516/2014 artikli 7 lõikes 2 ning mutatis mutandis määruse (EL) nr 439/20101a artiklis 5 ja määruse (EL) nr 604/2013 artikli 17 lõikes 2, võttes arvesse, et ELi toimimise lepingu artikli 78 lõike 3 alusel on liidu õiguse suhtes erandite tegemine võimalik vaid väga piiratud tingimustel. Tagada tuleb hädaolukorras ümberpaigutamise mehhanismi tulemuslik rakendamine, arvestades asjaolu, et nõusolek on eriti tähtis teisese rände vältimiseks, mistõttu seda tuleks üldjuhul küsida juba enne ümberpaigutamist. Kui isik ei anna oma nõusolekut, ei tohiks teda üldiselt ümber paigutada, vaid seda võimalust tuleks pakkuda teisele isikule.
_________
1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 2010. aasta määrus (EL) nr 439/2010, millega luuakse Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet (ELT L 132, 29.5.2010, lk 11).
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 1
Käesoleva otsusega kehtestatakse rahvusvahelise kaitse valdkonnas ajutised meetmed Itaalia ja Kreeka toetuseks, et võimaldada neil toime tulla hädaolukorraga, mille on põhjustanud kolmandate riikide kodanike ootamatu sissevool nendesse liikmesriikidesse.
Käesoleva otsusega kehtestatakse rahvusvahelise kaitse valdkonnas siduvad ajutised erakorralised meetmed Itaalia ja Kreeka toetuseks, et võimaldada neil toime tulla hädaolukorraga, mille on põhjustanud kolmandate riikide kodanike või kodakondsuseta isikute ootamatu sissevool nendesse liikmesriikidesse.
Muudatusettepanek 25
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt b
b)  „taotleja” – kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik, kes on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse, mille suhtes ei ole lõplikku otsust veel tehtud;
b)  „taotleja” – kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik, kes on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse, mille suhtes ei ole lõplikku otsust veel tehtud, nagu on osutatud direktiivi 2011/95/EL artikli 2 punktis i;
Muudatusettepanek 26
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt d
d)   „pereliikmed” – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 604/2013 artikli 2 punktis g määratletud pereliikmed;
d)   „lähisugulased” – abikaasa, lapsed, vanemad, vanema hooldusõigust teostavad isikud, vanavanemad ja lapselapsed;
(Läbiv muudatusettepanek. Kehtib kogu komisjoni ettepaneku teksti ulatuses.)
Muudatusettepanek 27
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt f a (uus)
fa)  „eelistus” – taotleja väljendatud eelistus kindla liikmesriigi suhtes või liikmesriigi väljendatud eelistus kindla taotleja suhtes, mida on põhjendatud selliste teguritega nagu perekondlikud sidemed, mis ei piirdu määruse (EL) nr 604/2013 artikli 2 punktis g esitatud määratlusega pereliikmete kohta, sotsiaalsed sidemed, nagu sidemed etniliste ja kultuuriliste kogukondadega, ning kultuurilised sidemed eelistatud liikmesriigiga, näiteks keeleoskus, varasem viibimine liikmesriigis või varasemad õpingud või tööalased suhted asjaomase liikmesriigi ettevõtete või organisatsioonidega.
Muudatusettepanek 28
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 3 – lõige 2 a (uus)
2a.  Rändevoogude muutuva iseloomu tõttu tuleks ümberpaigutatavate abisaajate sihtrühma hinnata kvartalipõhiselt.
Muudatusettepanek 47
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 4
-1. Selleks et kergendada Itaalia ja Kreeka suurt varjupaigataotluste koormust ning hakkama saada olulise proovikiviga seoses tulevase seadusandliku ettepanekuga aluslepingu artikli 78 lõike 2 kohase alalise erakorralise ümberpaigutamiskava kohta, tuleb Itaaliast ja Kreekast esialgu ümber paigutada kokku 110 000 taotlejat. Vajaduse korral tuleks kaaluda selle arvu suurendamist, et teha kiiresti muutuvate pagulasvoogude ja käesoleva otsuse kohaldamise käigus ilmnevate arengusuundade järgi vajalikud kohandused.
1.   Itaaliast paigutatakse teiste liikmesriikide territooriumile ümber 24 000 taotlejat, nagu on sätestatud I lisas.
1.   Esialgu paigutatakse Itaaliast teiste liikmesriikide territooriumile ümber 40 000 taotlejat.
2.   Kreekast paigutatakse teiste liikmesriikide territooriumile ümber 16 000 taotlejat, nagu on sätestatud II lisas.
2.   Esialgu paigutatakse Kreekast teiste liikmesriikide territooriumile ümber 70 000 taotlejat.
2 a. Komisjon hindab [kuue kuu jooksul pärast käesoleva otsuse jõustumist] Itaaliast ja Kreekast ümberpaigutatavate isikute osakaalu, et kohandada otsust vastavalt muutuvatele pagulasvoogudele, lähtudes Frontexi viimastest olemasolevatest andmetest.
Muudatusettepanek 30
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 4 a (uus)
Artikkel 4a
Nõusolek
Taotlejalt tuleks tema ümberpaigutamiseks üldjuhul küsida nõusolek.
Muudatusettepanek 31
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 5 – lõige 2
2.  Itaalia ja Kreeka teevad käesoleva otsuse kohaldamise ajal korrapäraste ajavahemike järel EASO ja vajaduse korral lõikes 8 osutatud liikmesriikide kontaktametnike abiga kindlaks taotlejad, kes paigutatakse ümber teistesse liikmesriikidesse, ja teatavad nende liikmesriikide kontaktpunktidele ja EASO-le nende taotlejate arvu, keda on võimalik ümber paigutada. Seejuures eelistähtsustatakse haavatavaid taotlejaid direktiivi 2013/33/EL artikli 22 tähenduses.
2.  Itaalia ja Kreeka teevad käesoleva otsuse kohaldamise ajal korrapäraste ajavahemike järel EASO ja teiste asjaomaste asutuste abiga kindlaks taotlejad, kes paigutatakse ümber teistesse liikmesriikidesse, ja teatavad nende liikmesriikide kontaktpunktidele ja EASO-le nende taotlejate arvu, keda on võimalik ümber paigutada. Seejuures eelistähtsustatakse haavatavaid taotlejaid direktiivi 2013/33/EL artiklite 21 ja 22 tähenduses ning pööratakse erilist tähelepanu saatjata alaealistele.
Muudatusettepanek 32
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 5 – lõige 3
3.  Niipea kui võimalik pärast lõikes 2 nimetatud teabe saamist annavad liikmesriigid teada nende taotlejate arvu, keda on vastavalt I ja II lisas sätestatud arvude piires võimalik viivitamatult nende territooriumile ümber paigutada, ja esitavad muu asjakohase teabe.
3.  Niipea kui võimalik pärast lõikes 2 nimetatud teabe saamist annavad liikmesriigid teada, milline on nende suutlikkus rändajaid vastu võtta, ja nende taotlejate arvu, keda on vastavalt I ja II lisas sätestatud arvude piires võimalik viivitamatult nende territooriumile ümber paigutada, ja esitavad muu asjakohase teabe.
Muudatusettepanek 33
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 5 – lõige 3 a (uus)
3a.  Itaalia ja Kreeka annavad Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti abiga taotlejatele keeles, millest nad saavad aru või peaksid kõigi eelduste kohaselt aru saama, teavet hädaolukorras ümberpaigutamisse kaasatud liikmesriigi kohta. Taotlejatel on juurdepääs ka teabele, mille on esitanud teised osalejad, nagu valitsusvälised organisatsioonid, ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet või Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon. Esmase menetluse käigus palutakse taotlejatel järjestada liikmesriigid eelistuse järjekorras ning oma eelistust põhjendada.
Muudatusettepanekud 34 ja 48
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 5 – lõige 5
5.  Taotlejaid, kellelt tuleb määruse (EL) nr 603/2013 artiklis 9 sätestatud kohustuste kohaselt võtta sõrmejäljed, võib ümber paigutada ainult juhul, kui neilt on võetud sõrmejäljed.
5.  Taotlejaid, kellelt tuleb määruse (EL) nr 603/2013 artiklis 9 sätestatud kohustuste kohaselt võtta edastamiseks sõrmejäljed, võib ümber paigutada ainult juhul, kui neilt on võetud sõrmejäljed nende põhiõigusi täielikult austades ja ilma sunni- või kinnipidamismeetmeteta.
Muudatusettepanek 35
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 5 – lõige 8
8.  Kõikide käesolevas artiklis kirjeldatud ümberpaigutamismenetluse aspektide rakendamiseks võivad liikmesriigid otsustada saata Itaaliasse ja Kreekasse kontaktametnikud.
välja jäetud
Muudatusettepanek 36
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 6 – lõige 4
4.  Kui taotleja ümberpaigutamise otsus on vastu võetud, kuid enne tegelikku ümberpaigutamist teatavad Itaalia ja Kreeka asjaomasele isikule kirjalikult otsusest paigutada ta ümber. Selles otsuses nimetatakse ümberpaigutamise sihtliikmesriik.
4.  Kui taotleja ümberpaigutamise otsus on vastu võetud, teavitavad Itaalia ja Kreeka asjaomast isikut enne tegelikku ümberpaigutamist Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti ja teiste osalejate, näiteks kontaktametnike (kui on olemas) abiga ümberpaigutamise sihtliikmesriigist põhjalikult ja keeles, millest ta saab aru või peaks kõigi eelduste kohaselt aru saama, või juhul, kui tema eelistusi ei võeta arvesse, siis vastava otsuse põhjustest. Ühtlasi teavitavad Itaalia ja Kreeka asjaomast isikut kirjalikult otsusest paigutada ta ümber. Selles otsuses nimetatakse ümberpaigutamise sihtliikmesriik.
Muudatusettepanek 37
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 7 – lõik 1 – punkt b
b)  taotluste esmane töötlemine;
b)  taotluste esmane töötlemine, sealhulgas haavatavuse ja eelistuste kindlakstegemine eesmärgiga tuvastada potentsiaalsed ümberpaigutamist taotlevad isikud, ning taotlejate kontrollimine, sealhulgas nende isiku selge tuvastamine, sõrmejälgede võtmine ja rahvusvahelise kaitse taotlejate registreerimine;
Muudatusettepanek 38
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 7 – lõik 1 – punkt d
d)  taotlejate sihtliikmesriiki ümberpaigutamise rakendamine.
d)  taotlejate sihtliikmesriiki ümberpaigutamise rakendamine. Ümberpaigutamise sihtliikmesriiki üleviimisega seotud kulud ei tohiks põhjustada Kreekale ja Itaaliale lisakoormust.
Muudatusettepanek 39
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 8 – lõige 2
2.  Kui Itaalia või Kreeka ei täida lõikes 1 osutatud kohustust, võib komisjon teha otsuse peatada käesoleva otsuse kohaldamine kõnealuse liikmesriigi suhtes kuni kolmeks kuuks. Komisjon võib otsustada sellist peatamist ühel korral veel kolme kuu võrra pikendada.
2.  Kui Itaalia või Kreeka ei täida lõikes 1 osutatud kohustust, võib komisjon pärast seda, kui ta on andnud asjaomasele liikmesriigile võimaluse esitada oma seisukohad, teha otsuse peatada käesoleva otsuse kohaldamine kõnealuse liikmesriigi suhtes kuni kolmeks kuuks. Komisjon võib otsustada sellist peatamist ühel korral veel kolme kuu võrra pikendada.
Muudatusettepanek 40
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 9
Kui ümberpaigutamise sihtriigis esineb hädaolukord, mille on põhjustanud kolmandate riikide kodanike ootamatu sissevool, võib nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal ja pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga võtta vastu ajutisi meetmeid asjaomase liikmesriigi toetuseks vastavalt aluslepingu artikli 78 lõikele 3. Selliste meetmete hulka võib vajaduse korral kuuluda kõnealuse liikmesriigi käesolevast otsusest tulenevate kohustuste peatamine.
Kui ümberpaigutamise sihtriigis esineb hädaolukord, mille on põhjustanud kolmandate riikide kodanike ootamatu sissevool, võib nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal ja pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga võtta vastu ajutisi meetmeid asjaomase liikmesriigi toetuseks vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 78 lõikele 3. Selliste meetmete hulka võib vajaduse korral lisaks kuuluda kõnealuse liikmesriigi käesolevast otsusest tulenevate kohustuste peatamine.
Muudatusettepanek 41
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 11
Itaalia ja Kreeka annavad iga kolme kuu järel nõukogule ja komisjonile aru käesoleva otsuse rakendamise kohta, sealhulgas artiklis 8 osutatud tegevuskavade kohta.
Itaalia ja Kreeka annavad iga kolme kuu järel nõukogule ja komisjonile aru käesoleva otsuse rakendamise ja selle raames saadud rahastamisvahendite asjakohase kasutamise kohta, sealhulgas artiklis 8 osutatud tegevuskavade kohta.
Muudatusettepanek 42
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 11 a (uus)
Artikkel 11a
Hindamine
Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule 2016. aasta juuliks vahehinnangu käesoleva otsuse kohaldamise kohta ning vajaduse korral vajalikud soovitused püsiva ümberpaigutamise mehhanismi kohta, pidades muu hulgas silmas teatatud Dublini toimivuskontrolli.
Komisjon esitab …* Euroopa Parlamendile ja nõukogule lõpliku hindamisaruande käesoleva otsuse kohaldamise kohta.
Liikmesriigid esitavad komisjonile õigeaegselt kõik asjaomase aruande koostamiseks vajalikud andmed.
____________
* Väljaannete talitus: palun lisada kuupäev – 30 kuud pärast käesoleva otsuse jõustumise kuupäeva.
Muudatusettepanek 43
Ettepanek võtta vastu otsus
II a lisa (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

II a lisa

Ümberpaigutamismenetlus

Komisjoni ettepanekus kavandatav menetlus. Euroopa Parlamendi lisatud täiendavad menetlusetapid on alla joonitud.

1 – Rahvusvahelist kaitset taotlevate isikute andmete esmane töötlemine

–  Nende isikute kindlakstegemine, kelle eest Dublini määruse kohaselt vastutab (või peaks vastutama) teine liikmesriik

→ Dublini süsteemi kohased üleviimised

–  Haavatavate taotlejate kindlakstegemine

–  Lähisugulaste kindlakstegemine ühise ümberpaigutamise eesmärgil

–  Taotlejate eelistuste kindlakstegemine teatavate liikmesriikide suhtes

2 – Ümberpaigutatavate taotlejate valimine

–  Itaalia/Kreeka määrab kindlaks ümberpaigutatavad taotlejad.

–  Nad teavitavad liikmesriike vajalikust kohtade arvust ja taotlejate eelistustest.

3 – Liikmesriikide kaasatus

–  Liikmesriigid teavitavad Itaaliat/Kreekat ümberpaigutamiseks saadaolevate kohtade arvust.

–  Kontaktametnikud saavad korraldada vestlusi nende taotlejatega, kes eelistasid asjaomast liikmesriiki.

–  Liikmesriigid märgivad oma eelistused taotlejate kohta.

4 – Ümberpaigutamisotsus

–  Itaalia/Kreeka otsustab, milline taotleja millisesse liikmesriiki ümber paigutatakse, võttes arvesse taotlejate ja liikmesriikide eelistusi.

5 – Teave ja nõusolek

–  Taotlejatele antakse põhjalikku teavet nende ümberpaigutamise sihtliikmesriigi kohta.

–  Taotlejad annavad üldjuhul nõusoleku asjaomasesse liikmesriiki ümberpaigutamiseks.

6 – Üleviimine

Taotlejate üleviimine ümberpaigutamise sihtliikmesriiki ühe kuu jooksul


SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI LISA

EUROOPA PARLAMENDI AVALDUS

Võttes arvesse vajadust võtta viivitamata meetmed nende liikmesriikide toetamiseks, kes seisvad silmitsi hädaolukorraga, mille on põhjustanud kolmandate riikide kodanike ootamatu sissevool, on Euroopa Parlament nõustunud sellega, et õigusliku alusena komisjoni ettepanekule võtta vastu nõukogu otsus, millega kehtestatakse rahvusvahelise kaitse valdkonnas ajutised meetmed Itaalia ja Kreeka toetamiseks, käsitletakse ELi toimimise lepingu artikli 78 lõiget 3. Euroopa Parlament aktsepteerib ELi toimimise lepingu artikli 78 lõiget 3 õigusliku alusena siiski üksnes erakorralise meetmena, millele järgneb nõuetekohane seadusandlik ettepanek, et tegeleda tulevaste hädaolukordadega struktuurselt. Euroopa Parlament toonitab, et korrektne õiguslik alus on ELi toimimise lepingu artikli 78 lõige 2, mille kohaselt on vajalik seadusandlik tavamenetlus meetmete vastuvõtmiseks, millega määratakse kindlaks, milline liikmesriik on vastutav rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest, koos ELi toimimise lepingu artikli 80 teise lausega, mille sätetega jõustatakse artikli 80 esimeses lauses sätestatud solidaarsuse põhimõtetele. Lisaks toonitab Euroopa Parlament asjaolu, et käesoleva otsuse vastuvõtmine ei piira mingil juhul kaasseadusandjatele tulevikus kättesaadavate õiguslike aluste valikut, pidades eelkõige silmas ELi toimimise lepingu artiklit 78 koos artikliga 80. Euroopa Parlament nõuab tungivalt, et komisjon esitaks 2015. aasta lõpuks püsivat ümberpaigutamise kava käsitleva seadusandliku ettepaneku, mis tugineb artikli 78 lõikele 2 ja artiklile 80, nagu komisjon teatas oma Euroopa rände tegevuskavas. Euroopa Parlament jätab endale õiguse koostada seadusandlik algatusraport juhul, kui komisjon ei esita õigeaegselt asjakohast seadusandlikku ettepanekut.

Õigusalane teave