Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 2 ja 3 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 8, 10, 19 ja 157,

–  võttes arvesse ÜRO 1979. aasta konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta direktiivi 2006/54/EÜ meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes(1),

–  võttes arvesse komisjoni 21. septembri 2010. aasta teatist „Naiste ja meeste võrdõiguslikkuse strateegia 2010–2015” (COM(2010)0491),

–  võttes arvesse komisjoni 5. märtsi 2010. aasta teatist „Kindel kohustus tagada meeste ja naiste võrdõiguslikkus. Naiste harta” (COM(2010)0078),

–  võttes arvesse nõukogu 7. märtsil 2011. aastal vastu võetud Euroopa soolise võrdõiguslikkuse pakti (2011–2020),

–  võttes arvesse komisjoni 15. septembri 2014. aasta teatist „Euroopa teadusruum 2014. aasta eduaruanne” (COM(2014)0575),

–  võttes arvesse komisjoni 17. veebruari 1999. aasta teatist „Naised ja teadus – naiste mobiliseerimine Euroopa teadusuuringute rikastamiseks” (COM(1999)0076),

–  võttes arvesse komisjoni 17. juuli 2012. aasta teatist „Euroopa teadusruumi partnerluse tugevdamine tipptaseme ja kasvu saavutamiseks” (COM(2012)0392),

–  võttes arvesse komisjoni 3. septembri 2014. aasta aruannet „Soolise võrdõiguslikkuse poliitika avalikus teadustegevuses”, mis põhines Helsingi töörühma (sooküsimusi, teadustegevust ja innovatsiooni käsitlev komisjoni nõuanderühm) liikmete uuringul,

–  võttes arvesse 2012. aasta aruannet „She Figures”, milles käsitletakse statistikat ja näitajaid soo kohta teadustegevuse ja innovatsiooni valdkonnas ning mille komisjon avaldas 2013. aastal,

–  võttes arvesse nõukogu 5. detsembri 2014. aasta järeldusi, milles käsitletakse 2014. aasta eduaruannet Euroopa teadusruumi kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 29. mai 2015. aasta järeldusi Euroopa teadusruumi 2015.–2020. aasta tegevuskava kohta,

–  võttes arvesse oma 10. märtsi 2015. aasta resolutsiooni Euroopa Liidus 2013. aastal naiste ja meeste võrdõiguslikkuse valdkonnas saavutatud edu kohta(2),

–  võttes arvesse Istanbuli naistevastase vägivalla tõkestamise ja sellega võitlemise konventsiooni artiklit 40,

–  võttes arvesse oma 21. novembri 2013. aasta seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020” aastateks 2014–2020(3),

–  võttes arvesse oma 21. mai 2008. aasta resolutsiooni naiste ja teaduse kohta(4),

–  võttes arvesse oma 3. veebruari 2000. aasta resolutsiooni komisjoni teatise kohta „Naised ja teadus – naiste mobiliseerimine Euroopa teadusuuringute rikastamiseks”(5),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni raportit (A8-0235/2015),

A.  arvestades, et sooline võrdõiguslikkus on Euroopa Liidu lepingus sätestatud Euroopa Liidu aluspõhimõte ning üks selle eesmärke ja ülesandeid;

B.  arvestades, et sooline võrdõiguslikkus on üldine eeltingimus selleks, et naistele ja tüdrukutele oleksid tagatud inimõigused, ning see on nende mõjuvõimu suurendamiseks ning jätkusuutliku ja kaasava ühiskonna saavutamiseks hädavajalik; arvestades, et inimkapitali ebapiisav kasutamine vähendab teadusuuringute ja innovatsiooniga seotud ettevõtluse võimalikke eeliseid ja üldist majandusarengut, samuti on sellel hävitavad sotsiaalsed tagajärjed;

C.  arvestades, et on ülimalt tähtis tagada, et naised ja mehed oleksid võrdõiguslikud partnerid, kellel on ühesugused õigused, kohustused ja töövõimalused, ning et nende panust ühiskonda hinnataks ja austataks võrdselt;

D.  arvestades, et olemasolevate statistiliste andmete ja uuringute kohaselt on naised kõrgematel hierarhiatasanditel alaesindatud, isegi valdkondades, kus nad on enamuses, nt haridussektoris; arvestades, et naised on loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika valdkonna hariduses ja karjääris ülimalt alaesindatud, moodustades loodus- ja tehnikateaduste tippspetsialistidest vaid 24 %; arvestades, et naiste esindatus varieerub sõltuvalt loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika valdkonna erialast, näiteks on keemia erialal probleeme kaadri säilitamisega, samas kui inseneriteadustes ja füüsika erialal on värbamisprobleem;

E.  arvestades, et teadus on Euroopa majanduse jaoks otsustava tähtsusega ning vajab üha suuremad meeskondi, kes suudaks muu hulgas teha murrangulisi teadusuuringuid, mis on tootlikkuse ja konkurentsivõime suurendamiseks hädavajalikud, samuti on vaja piisaval hulgal inimesi oskustega loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika valdkonnas, et rakendada ellu Euroopa majanduskasvu ja töökohtade loomise tegevuskava ning strateegia „Euroopa 2020” eesmärgid; arvestades, et nõudlus oskustega loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika valdkonna spetsialistide järele kasvab eeldatavasti kuni 2025. aastani, samal ajal kui viimased statistilised andmed näitavad teadusuuringute sektori vananemist; arvestades, et ühelt poolt loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika valdkonna ning teiselt poolt kunsti ja humanitaarteaduste vastastikusel täiendaval mõjul on tohutu majanduslik, sotsiaalne ja kultuuriline potentsiaal, ning et naisteadlased ja –innovaatorid sobivad väga hästi neid valdkondadevahelisi sidemeid arendama; arvestades, et ELi jaoks, mis vajab majandus-ja finantskriisist lõplikult taastumiseks ning ühiskonna kui terviku muutustega toimetulekuks kõiki ressursse, on naisteadlased vara; arvestades, et loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika valdkonnas on vaja edendada ja hõlbustada naiste karjäärivõimalusi ning noorte, eriti naissoost tudengite ja teadustöötajate esindatust;

F.  arvestades, et viimastel aastatel on toimunud naisteadlaste suhtes teatav positiivne areng ja nende osakaal on suurenenud meeste omast kiiremini, kuid naisteadlaste arv on endiselt tähelepanuväärselt väiksem kui meeste arv, kusjuures suurim erinevus tuleb esile ettevõtlusvaldkonnas;

G.  arvestades, et naiste akadeemilisele karjäärile on jätkuvalt iseloomulik ka märkimisväärne vertikaalne segregatsioon ning üksnes väga vähesed naised hõivavad kõrgeimad akadeemilised ametikohad; arvestades, et 2012. aasta aruande „She Figures” järgi on ülikoolide rektoritest vaid 10 % naised;

H.  arvestades, et teadusuuringute õigusraamistikus on üksnes vähestel liikmesriikidel soolist võrdõiguslikkust käsitlevaid sätteid ning soolisele mõõtme lisamine riiklikele teadusuuringute kavadele on jäänud peaaegu tähelepanuta;

I.  arvestades, et naised on oma ettevõtteid asutades ikka veel silmitsi takistustega, mis tulenevad eelarvamuste ja stereotüüpide püsimisest; arvestades, et naiste seas tuleb edendada ja toetada suuremat ettevõtlust ning luua tingimused, kus naisettevõtjatel ja pereettevõtetel on võimalik jõudsalt edeneda ja kus ettevõtlus on au sees; selleks tuleb võtta meetmeid, tuginedes parimate tavade vahetamisele ja pöörates erilist tähelepanu emadele;

J.  arvestades, et selline olukord on tingitud mitmesugustest keerulistest põhjustest, sealhulgas negatiivsetest stereotüüpidest ja hinnangutest ning teadlikest ja alateadlikest eelarvamustest;

K.  arvestades, et statistika näitab pidevalt, et tütarlapsed loobuvad koolis loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika õppeainetest ning valivad ülikoolis teadusega seotud erialasid väiksema tõenäosusega; arvestades, et naiste madalale osakaalule loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika valdkonnas ei ole ühest põhjendust, vaid põhjuseid on mitmeid, sealhulgas: õpetajate puudulikud teadmised karjäärist loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika valdkonnas, naissoost eeskujude nappus, palju ebakindlaid lühiajalisi lepinguid, tööintervjuude komisjonide alateadlik kallutatus, naiste vähesem kandideerimine juhtivatele ametikohtadele võrreldes meestega, tava suunata naisi pigem õpetajateks või hoolekandesse kui teadusuuringutesse ja akadeemilisse valdkonda;

L.  arvestades, et nagu kõigil teistel tegevusaladel, on ka teadusuuringute valdkonnas töötavad naised sunnitud võtma enda kanda suurema osa laste või perega seotud kohustustest kui nende ametivennad, ning seepärast tuleb kõikides kavandatud meetmetes arvestada töö- ja pereelu eduka ühitamise võimalusega naiste jaoks, et kaasata neisse valdkondadesse mehi;

M.  arvestades, et vaatamata kõikidele jätkuvatele jõupingutustele edendada soolist võrdõiguslikkust ja võrdseid võimalusi, on naiste juurdepääs teadlaste ametikohtadele, rahastusele, avaldamisvõimalustele ja akadeemilistele auhindadele endiselt ebavõrdne; naiste olukorda mõjutavad ka jäigad edutamise ja tunnustamise kriteeriumid ning asjaolu, et puuduvad rahalised vahendid või sobiv poliitika nende toetamiseks, kusjuures eriti troostitud on noorte naisteadlaste väljavaated; arvestades, et kõik need tegurid aitavad potentsiaalselt kaasa ajude äravoolule – see on olukord, mis nõuab mitte lihtsaid, vaid radikaalseid meetmeid; arvestades lisaks, et koostöö kollektiivsel tasandil on äärmiselt tähtis ning seda tuleks algatada ja soodustada nii isikute tasandil kui ka ühiskonnas;

N.  arvestades, et teadusalal töötavate naiste de facto madal positsioon ühiskonnas, mida ei õigusta mingid objektiivsed kriteeriumid, samuti sugudevahelised suhted ja soolised stereotüübid tuleb läbi vaadata ja ümber hinnata; arvestades, et laiema valiku karjäärivõimaluste pakkumine naistele ja haridusmudelite muutmine võiks aidata soolist palgalõhet oluliselt kahandada, näiteks suurendades naissoost teadlaste ja inseneride arvu;

O.  arvestades, et komisjon on võtnud juba ülesandeks tagada alaesindatud soo 40 % esindatus kõikide oma eksperdirühmade, töörühmade ja komiteede liikmeskonnas ning rakendab seda põhimõtet eeskätt konkreetses programmis „Horisont 2020”;

P.  arvestades, et nõukogu viimastes järeldustes inimressursside arendamise kohta teaduse ja tehnoloogia valdkonnas Euroopa teadusruumis tunnistati, kui oluline on edendada soolist võrdõiguslikkust teadusuuringute valdkonnas ning kaasata naisi vastutavatele ametikohtadele, ja seda juba 2005. aastal, kuid rohkem ei ole nõukogu sel teemal avaldusi teinud;

Q.  arvestades, et Euroopa teadusruumi 2015.–2020. aasta tegevuskavas kutsutakse komisjoni ja liikmesriike üles rakendama riiklikke võrdõiguslikkuse õigusakte tõhusalt ellu, et tegeleda soolise tasakaalustamatuse probleemiga teadusasutustes ning otsuseid langetavates organites, ning integreerida sooline mõõde paremini teadus- ja arendustegevuse poliitikasse, programmidesse ja projektidesse;

R.  arvestades, et Istanbuli konventsioonis on võetud kohustus tegeleda vägivalla algpõhjustega ning edendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust, muutes suhtumisi ja kaotades stereotüübid mitte üksnes isikute tasandil, vaid ka kõrgharidusasutuste, ülikoolide ja ülikoolilinnakute tasandil, mis ei ole soolise vägivalla eest kaitstud, nii et naised saaksid elada ilma vägivallata ja hirmuta selle ees, mis sageli takistab neid akadeemilises ja ühiskondlikus elus täiel määral osalemast;

S.  arvestades, et Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudil võib olla väga oluline roll soolise palgalõhe arengute järelevalves teadusuuringute valdkonnas, selle põhjuste analüüsimisel ning õigusaktide mõju hindamisel;

Sooline võrdõiguslikkus akadeemilistel ametikohtadel

1.  märgib, et vaatamata viimaste aastate positiivsetele muutustele ei ole akadeemilistes ja teadusringkondades endiselt jõutud soolise võrdõiguslikkuseni; seejuures on olukord liikmesriigiti ning teadusvaldkondade ja teaduskraadide lõikes erinev; juhib tähelepanu naiste silmatorkavalt vähesele esindatusele kõrgeimate akadeemiliste ja otsuste tegemist hõlmavatel ametikohtadel teadusasutustes ja ülikoolides, mis osutab klaaslae olemasolule ehk eelarvamustest põhjustatud nähtamatule barjäärile, mis takistab naiste jõudmist vastutavatele ametikohtadele;

2.  mõistab hukka asjaolu, et nii Euroopas kui ka teistes arenenud riikides on tõendeid soolises segregatsiooni kohta ülikoolide ja koolide hierarhiates, mis on loomult nii horisontaalne kui ka vertikaalne, ning ehkki 28 liikmesriigiga ELis on ülikoolide lõpetajatest 59 % naised, on ülikoolide professorite seas naisi kõigest 18 %;

3.  kordab, et sooline võrdõiguslikkus on üks põhimõtteid, millele EL rajaneb, ning seda tuleb järgida ka teadusvaldkonnas ja akadeemilistes ringkondades; rõhutab, et tuleb kaotada naiste otsese või kaudse diskrimineerimise kõik vormid;

4.  märgib, et naiste vähesus teaduses on loonud olukorra, kus teadus- ja arendustegevus on vaikimisi meestepõhine, ning et: a) ei ole naisekujulisi autode kokkupõrketesti mannekeene; b) meditsiiniuuringud viiakse tavapäraselt läbi meestel; c) kiiritusdooside arvutused põhinevad keskealise mehe vastuvõtuvõimel; ning d) enamik anatoomiaraamatute pilte on mehe kehast;

5.  peab kahetsusväärseks, et naistel on endiselt ebavõrdne juurdepääs teadlaste ametikohtadele, rahastusele ja avaldamisvõimalustele, samuti püsib sooline palgalõhe teadusvaldkonnas ja akadeemilistes ringkondades, hoolimata asjaolust, et ELis ja liikmesriikides on kehtestatud õigusnormid võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise kohta tööturul;

Positiivsed meetmed

6.  nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid analüüsiksid kehtivaid õigusnorme eesmärgiga neid nõuetekohaselt rakendada ja vajaduse korral läbi vaadata, et tagada naiste ja meeste võrdne kohtlemine; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid tagaksid mittediskrimineerimise põhimõtte järgimise (Lissaboni lepingu kohaselt Euroopa Liidu eesmärk) igat liiki töölepingutes ja rahastamises, samuti õiguse saada võrdse töö eest võrdset tasu meeste ja naiste tasustamise kõikide elementide, sealhulgas toetuste ja stipendiumite puhul, näiteks tagades töötasude läbipaistvuse;

7.  märgib, et lisaks õigusnormide jõustamisele tuleb soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks kõrvaldada kultuurilised ja institutsioonilised takistused, mis põhjustavad teadlaskarjääri ja otsuste tegemise juures otsest või kaudset naistevastast diskrimineerimist; leiab, et need diskrimineerimise vormid, negatiivsed eelarvamuse ning teadlikud ja ebateadlikud stereotüübid rajanevad sageli suhtumistel ja normidel, mida pidevalt taastoodetakse, ning institutsioonilised muudatused võivad aidata neid kõrvaldada; palub komisjonil viia läbi ja toetada teadlikkuse suurendamise kampaaniad ja programme ning algatusi nende tõkete vähendamiseks, nii akadeemilistes ringkondades kui ka ühiskonnas tervikuna;

8.  kritiseerib veel kord asjaolu, et naistele makstakse siiani sama töö eest vähem kui meestele, seda ka teadusuuringute valdkonnas nende ebavõrdse esindatuse tagajärjel;

9.  palub komisjonil ja liikmesriikidel toetada ja edendada vastastikuse toetamise võrgustikke ning parimate tavade jagamist Euroopas ja väljaspool;

10.  rõhutab, et teadlikkuse suurendamise kampaaniaid tuleks suunata nii meestele kui ka naistele, kuna nad taastoodavad (teadlikult või ebateadlikult) soolisi stereotüüpe, mille tõttu võivad naised ise kultuurilisi ja institutsioonilisi takistusi oma teaduskarjäärile loomulikuks pidada;

11.  nõuab tungivalt, et komisjon tugineks olemasolevatele programmidele ja algatustele ning tõhustaks tüdrukutele ja naistele suunatud positiivseid kampaaniaid, mis ergutaksid neid alustama akadeemilist ja teadlaskarjääri kõikides teadusvaldkondades, keskendudes eriti inseneriteaduste ja tehnoloogia valdkonnale, kus vaatamata hiljutistele positiivsetele muutustele on naiste osalus jätkuvalt keskmisest väiksem;

12.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama haridusprogramme, mis julgustavad sünergiaid ja positiivseid sidemeid loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika valdkonna ning kunsti ja humanitaarvaldkonna vahel ning edendavad soolist mõõdet, lihtsustades naiste rolli nende sidemete loomisel;

13.  palub komisjonil ja liikmesriikidel edendada naiste positiivseid eeskujusid kõikidel hariduse tasanditel, kaasa arvatud kohustuslikus hariduses ning kesk- ja kõrghariduses, samuti magistriõppes, mitteametlikus hariduses ja noorsootöös; tunnistab, et naiste positiivsete eeskujude edendamise raames tuleb rõhutada naiste ajaloolisi ja tänapäevaseid saavutusi teaduses ja tehnoloogias, ettevõtluses ning otsustustasandi ametikohtadel; märgib, et nende meetmete hulka võib kuuluda eriline tähelepanu rahvusvahelisele naistepäevale, teadusnädalad ning liikmesriikide ja maailma parimate tavade kasutamine;

14.  kutsub komisjoni, liikmesriike ja asjaomaseid sidusrühmi üles tugevdama algatusi ja programme, millega julgustatakse naisi jätkama oma teadlas- ja akadeemilist karjääri (nt juhendamine ja võrgustiku loomise programmid) ning toetatakse teadusprogrammides ja toetustaotlustes osalevaid noori naisteadlasi ning naisteadlaste individuaalset karjääri ja nende karjääri edenemist kõrgeimate astmeteni; lisaks tuleks naisi julgustada kandideerima otsuste tegemist hõlmavatele ametikohtadele, samal ajal tuleb võtta meetmeid, et kaotada kõik takistused, mis teevad kandideerimise raskeks või võimatuks;

15.  nõuab tungivalt, et kui komisjon ja liikmesriigid koostavad soolise võrdõiguslikkuse strateegiat kõrghariduse valdkonnas, võtaksid nad selles spetsiaalselt arvesse naisi, keda diskrimineeritakse mitmekordselt, nagu LGBTI-rühma kuuluvad naised, puuetega naised, vähemusse kuuluvad või sisserändaja taustaga naised, pagulased ja naissoost hooldajad;

16.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid töötaksid loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika valdkonnas välja tõhusad ja ligitõmbavad õppekavad ja õpimeetodid, et tüdrukud ei loobuks nende õppimisest, ning tunnustaksid õpetajaid ja investeeriksid neisse kui kultuuriliste muutuste loojatesse, kellel on võimalik kaasata tüdrukuid jätkuval reaalainete õppimisse;

17.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid tunnistaksid, kui oluline on kvaliteetne karjäärinõustamine ning koolitustes osalemine, et julgustada tütarlapsi valima ülikooliõpinguid loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika valdkonnas;

Töö- ja pereelu ühitamine

18.  rõhutab, et vajadus ühitada edukalt töö- ja eraeluga seotud kohustused on sageli suur takistus, mis ei lase naistel teadlas- ja akadeemilist karjääri edendada, ning on üks peamisi põhjusi, mille tõttu nad selle karjääri pooleli jätavad;

19.  nõuab paindlikumaid töötingimusi nii mees- kui ka naissoost teadlastele, et nad saaksid ühildada tööd ja pereelu, ning soolise palgalõhe kaotamist soolise võrdõiguslikkuse huvides;

20.  kutsub komisjoni, liikmesriike, teadustegevust rahastavaid organisatsioone ja muid sidusrühmi üles kavandama programme, millega aktiivselt ergutada naisi jätkama pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vanemapuhkust oma karjääri, ning pakkuma rahastust tööle tagasipöördumise programmide jaoks, mis tuleks kujundada vastavalt iga institutsiooni vajadustele ja peaks sisaldama koolitust teaduse arenguga kursis püsimiseks, lisaks tuleks võimaldada naistele pärast sünnitust või lapse adopteerimist teadustöö tulemuste vallas suuremat paindlikkust ja pakkuda piisavaid lapsehoiuteenuseid ning julgustada mehi pereelus osalema; neid meetmeid tuleks kohaldada ka individuaalsete stipendiumide alusel töötavate teadlaste ja välisrahastusega teadusprojektide raames töötajate suhtes;

21.  julgustab liikmesriike ja piirkondi edendama peresõbralike ülikoolide ja uurimisinstituutide arendamist;

22.  nõuab tungivalt, et komisjon tunnistaks piisava isapuhkuse ja isapalga vajadust, mis võimaldaks meestel võtta lapse eest hoolitsemiseks aeg maha ja aitaks muuta normi, mille kohaselt on naine see lapsevanem, kes peab karjääris pausi tegema – viimane asjaolu on üks suurimaid takistusi naiste karjäärile teaduses ja akadeemilises valdkonnas;

Institutsioonilised muudatused ja projektid

23.  võtab teadmiseks tõsiasja, et lisaks naiste individuaalse karjääri soodustamisele on soolist võrdõiguslikkust takistavate asjaolude ületamiseks vaja institutsioonilisi muudatusi, eeskätt seoses vertikaalse segregatsiooni ja naiste osalemisega otsuseid tegevates komiteedes;

24.  rõhutab, et nende muutuste toetamiseks ja julgustamiseks on vaja kaasata institutsioone, et kehtestada uusi norme, leida vastused tekkivatele küsimustele ja jälgida edusamme, võimaldamaks naisteadlastel olemasolevat teavet ära kasutada ja anda samal ajal aktiivne panus Euroopa teadusruumi;

25.  nõuab tungivalt, et komisjon esitaks liikmesriikidele soovituse, mis sisaldaks ühiseid juhiseid institutsioonilise muutuse tegemiseks, et edendada soolist võrdõiguslikkust ülikoolides ja teadusasutustes;

26.  usub, et oleks vaja süstematiseerida olemasolevat teavet soolise jagunemise ja naisteadlaste positsiooni kohta liikmesriikides, et edendada soolist võrdõiguslikkust kõikides era- ja riiklikes teadusasutustes; peab vajalikuks konsensust edasiste meetmete osas, et edendada naisteadlastega seotud projekte;

27.  palub komisjonil tungivalt tõhustada oma koordineerivat rolli Euroopa teadusruumi soolise aspekti arvestamise algatustes ning parandada teadlikkust ja pakkuda sidusrühmadele suunatud asjakohast koolitust soolise aspekti arvestamise olulisuse kohta teadus- ja akadeemilistes ringkondades; rõhutab, et on vaja meetmeid, millega edendada tõelist soolise võrdõiguslikkust karjääride osas akadeemilise ja teadusvaldkonnas;

28.  peab kiiduväärseks tõsiasja, et komisjon rahastab seitsmenda raamprogrammi ja programmi „Horisont 2020” projektide raames soolise võrdõiguslikkuse kavade koostamist, ning tunnustab ka komisjoni ja Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi ühisprojekti eesmärgiga luua soolise võrdõiguslikkuse edendamise kavade jaoks veebipõhine tööriist, mille abil teha kindlaks parimad tavad ja jagada neid asjakohaste sidusrühmadega; toonitab, et soovitatud parimate tavade puhul tuleks võtta arvesse ülikoolide ja teadusorganisatsioonide sõltumatust ning nende organisatsiooniliste struktuuride mitmekesisust liikmesriikides;

29.  kutsub liikmesriike üles looma teadusasutuste ja ülikoolidega partnerlussuhteid, et kindlustada kultuurilisi ja institutsioonilisi muutusi soo aspektis;

30.  kutsub liikmesriike üles tegelema akadeemiliste institutsioonidega, et pakkuda tuge ja rohkem võimalusi karjääri edendamiseks olulistes pöördepunktides, nt doktoriõppe ja selle järgse tegevuse ning õppejõu ametikohtade vahel;

31.  rõhutab, kui oluline on soolise mõõtme täielik integreerimine teadusuuringutesse ja sooline tasakaal programmis „Horisont 2020” osalemisel; leiab, et selleks on vaja uusi jõupingutusi, et integreerida sooline mõõde järgmise tööprogrammi koostamisse ja rakendamisse; peab kiiduväärseks programmi „Horisont 2020” sooküsimuste nõuanderühma loomist; on kindlalt veendunud, et programmi „Horisont 2020” eesmärke saab saavutada ainult naisteadlaste täiemahulisel osalusel;

32.  kutsub liikmesriike üles tegelema akadeemiliste institutsioonidega, et julgustada naisi proaktiivselt ametikohtadele kandideerima ning tagada võimaluse korral naiste esindatus tööintervjuude komisjonides;

33.  on kindlalt seisukohal, et sooline mõõde on teadusuuringutes lisaväärtuse allikas ning sellesse investeerimine on kasulik; toonitab, et sooline analüüs võib teaduses ja tehnoloogias tugevdada innovatsiooni ja distsipliinidevahelist koostööd;

Järgmised sammud

34.  kutsub liikmesriike üles pakkuma teadusasutustele ja ülikoolidele stiimuleid, millega kehtestada soolise võrdõiguslikkuse kavad, juurutada riiklikes teadusprogrammides sooline mõõde, kaotada õiguslikud ja muud takistused naisteadlaste töölevõtmisel, töökoha säilitamisel ja karjääri edendamisel ning rakendada struktuuriliste muutuste tegemiseks laiaulatuslikke strateegiaid, et kaotada teadusasutustes ja -programmides praegused puudujäägid;

35.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegelema soolise tasakaalustamatuse probleemiga otsuste langetamises ning teadlaste palkamise ja edutamisega tegelevates organites, samuti kaaluma soolise võrdõiguslikkuse kavade koostamist, mis oleksid teadustegevuses ja akadeemilisel tasandil avalikule rahastusele juurdepääsemise eeltingimus, eelkõige tuleks julgustada teadusasutusi koostama aruandeid oma jõupingutuste kohta naisteadlaste integreerimisel ning tagada valiku ja edutamise avatus ja läbipaistvus;

36.  tunnistab, et soolise võrdõiguslikkuse strateegiad kõrghariduse valdkonnas peavad tegelema ka soolise vägivalla nähtusega; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles koostama strateegiad, mis on suunatud soolise vägivalla vastu ülikoolides ja ülikoolilinnakutes ning mis hõlmaks teadlikkuse tõstmist ja vägivalla ohvriks sattunud naiste juurdepääsu lihtsustamist õiguskaitsele, samuti tuleks võitusse vägivalla vastu kaasata meessoost tudengid, õppejõud ja personal;

37.  palub liikmesriikidel julgustada tööandjaid võtma meetmeid, et võidelda igasuguse töökohal tagakiusamise vastu, mis naisi mõjutab ning mis võib viia heitumise ja töölt lahkumiseni;

38.  julgustab liikmesriike hõlbustama suhtlust riiklike kõrgharidusministrite ja võrdõiguslikkuse ministrite (või samaväärsete ametnike) vahel, et töötada välja riiklik poliitika, mis julgustaks ja toetaks naisi teadus- ja akadeemilistes ringkondades;

39.  kutsub liikmesriike üles kaasama sooliste stereotüüpide kaotamisse ja vastastikuse austuse edendamisse meediat ja erasektorit; rõhutab, kui oluline roll on meedial sooliste stereotüüpide kinnistamisel või hajutamisel ning kui suured on meedia võimalused ennetavalt propageerida naiste ja tütarlaste positiivseid eeskujusid, mida tuleks julgustada;

40.  palub komisjonil ja Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudil arendada olemasolevat metoodikat edasi, et pidada kogu õppe- ja teadustegevuses lisaks inimressursside üle peetavale statistikale arvet soo alusel eristatud statistiliste andmete kohta, ning töötada välja asjakohased näitajad institutsiooniliste muudatuste protsesside hindamiseks riiklikul tasandil ja Euroopa teadusruumis;

41.  palub liikmesriikidel, akadeemilistel ringkondadel ja kõigil asjaomastel sidusrühmadel võtta hariduses, eriti kõrghariduses kasutusele spetsiaalsed kavad, et juhtida tähelepanu soolise võrdõiguslikkuse tähtsusele;

42.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles rakendama järjepidevalt sooteadlikku eelarvestamist kõikides programmides ja meetmetes, millega rahastatakse teadusvaldkonda, akadeemilisi ringkondi ja teadustegevust, ning töötama välja suunised ja meetodid, et jälgida ja hinnata soolise mõõtme kaasamist nendes valdkondades;

43.  kutsub liikmesriike üles töötama välja statistikameetmed, et jälgida, kuhu naised akadeemilistelt töökohtadelt lahkudes suunduvad, ning parandada selle alusel akadeemiliste asutuste ja valitsuste poliitikat antud valdkondades;

44.  julgustab liikmesriike kaaluma nende akadeemiliste asutuste tunnustamist, kes on võtnud meetmeid soolise ebavõrdsuse vähendamiseks;

45.  palub komisjonil integreerida sooline mõõde teadus- ja tehnoloogiauuringute sisusse, et kaotada diskrimineerimise varjatud vormid, kasutades selleks stiimuleid soolise aspekti arvessevõtmiseks teadusuuringutes;

Osalemine

46.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tugevdama veelgi enam naisteadlaste võrgustikke riiklikul, piirkondlikul ja ELi tasandil;

47.  julgustab liikmesriike kaaluma mentorlusskeemide rakendamist, milles pöörataks erilist tähelepanu naiste julgustamisele kandideerima rahalistele toetustele, taotlema edutamist või muid võimalusi, ning nende toetamisele selle käigus;

48.  kordab, kui oluline on tagada naiste suurem osalemine otsuste tegemises ning kindlustada sooline tasakaal hindamisrühmades, valimiskomisjonides ja kõikides muudes asjaomastes komiteedes, samuti määratud spetsialistide rühmades ja komisjonides, mis teevad otsuseid töölevõtmise, rahastamise, teadusprogrammide ja avaldamise kohta; leiab, et teadusasutusi ja ülikoole tuleks ergutada kehtestama naiste osaluse sihtmäärad nimetatud organites; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles lähtuma selles küsimuses komisjoni ettepanekust võtta vastu direktiiv, milles käsitletakse soolise tasakaalu parandamist börsil noteeritud äriühingute tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorgani liikmete seas ja sellega seotu meetmeid(6), et esildada samasuguseid seadusandlikke meetmeid seoses naiste töötamisega juhtivatel ametikohtadel teadus- ja akadeemilistes ringkondades;

49.  palub, et nõukogu võtaks Luksemburgi eesistumise ajal vastu järeldused soolise võrdõiguslikkuse kohta teadusuuringutes, et tagada naiste suurem esindatus ja osalus otsuste langetamises teadusuuringute sektoris;

50.  palub, et Euroopa Parlament võtaks kasutusele auhinna „Naised ja teadus Euroopas”, mis antaks tööandjatele (ettevõtjad, institutsioonid või asutused), kes on esirinnas naiste edutamises akadeemilistes ja teadusringkondades, kes toetavad naisjuhte ja tagavad võrdse töötasu;

51.  kutsub komisjoni üles edendama teavituskampaaniatega skeeme ja kavasid, mille eesmärk on suurendada naiste osalemist teadusuuringutes;

o
o   o

52.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide valitsustele.

(1) ELT L 204, 26.7.2006, lk 23. (2) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0050. (3) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0499. (4) ELT C 279 E, 19.11.2009, lk 40. (5) EÜT C 309, 27.10.2000, lk 57. (6) COM(2012)0614.