Märksõnaregister 
 Terviktekst 
Menetlus : 2015/2729(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

RC-B8-0656/2015

Arutelud :

Hääletused :

PV 09/07/2015 - 12.5
CRE 09/07/2015 - 12.5
PV 16/09/2015 - 13.1

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2015)0323

Vastuvõetud tekstid
PDF 246kWORD 130k
Kolmapäev, 16. september 2015 - Brüssel Lõplik väljaanne
Komisjoni 2016. aasta tööprogrammi koostamine
P8_TA(2015)0323RC-B8-0656/2015

Euroopa Parlamendi 16. septembri 2015. aasta resolutsioon komisjoni 2016. aasta tööprogrammi kohta (2015/2729(RSP))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni teatist pealkirjaga „Komisjoni 2015. aasta tööprogramm – Uus algus” (COM(2014)0910) ja selle lisasid 1–4,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 37 lõiget 3,

A.  arvestades, et Euroopa peab vastama selge nägemuse, suuna, juhtimise, ambitsiooni ja julgusega nii sisemistele kui ka välistele väljakutsetele, näitamaks et ta suudab täita oma kodanike ootusi, pakkuda neile väljavaateid ja luua usaldust, muutes ELi tõeliselt demokraatlikuks liiduks, parlamentaarseks demokraatiaks ja areeniks, kus kodanikud saavad oma maailmajagu juhtida ja kujundada oma elatustaseme säilitamise ja parandamise huvides;

B.  arvestades, et strateegia „Euroopa 2020” on jätkuvalt aluseks aruka, kaasava ja jätkusuutliku majanduskasvu saavutamisele Euroopas ning strateegia eesmärgid kinnitatakse eeldatavalt enne 2015. aasta lõppu, kuid nende saavutamise vahendid vajavad ajakohastamist ja tugevdamist;

C.  arvestades, et tulevastes komisjoni tööprogrammides tuleks käsitleda 21. sajandi keskseid väljakutseid, milleks on kliimamuutused, energiasõltumatus, ressursitõhusus, üleminek digitaalühiskonnale, üleilmne konkurents, sooline võrdõiguslikkus ning suurenev ebavõrdsus, võttes samas arvesse Euroopa mõõtme puudumisest tulenevaid kulusid;

D.  arvestades, et Euroopa konkurentsivõime vähenemine globaalses majanduses, suur tööpuudus, demograafilised muutused ning üha vananev elanikkond seavad ELi seninägematute probleemide ette; arvestades, et ainult konkurentsivõimelises majanduses ja õige makromajanduspoliitikaga on võimalik luua töökohti, tõsta kodanike elatustaset ja luua jõukust, mis annab raha tulevasteks investeeringuteks ja tagab avaliku sektori teenused; arvestades, et kvaliteetseid töökohti, majanduskasvu, investeeringuid ja Euroopa majanduse konkurentsivõimet maailmaturul puudutavate kaugeleulatuvate eesmärkide saavutamiseks on vaja pöörata rohkem tähelepanu vaba ja ausa konkurentsi edendamisele, arvestades eelkõige asjaolu, et muude maailma piirkondade majanduskasv on kiirem ning nende tootlikkus ja innovaatilisus suurenevad;

E.  arvestades, et ELis on pikalt kestnud majanduskriis, mida iseloomustavad väike majanduskasv, kasvanud sisemine tasakaalustamatus, töökohtade vähene loomine ja investeeringute nappus ning millest ei ole võimalik väljuda, kui ei suurendata igal põhjendatud juhul märkimisväärselt Euroopa integratsiooni, eelkõige siseturul ning majandus- ja rahaliidu raames, ning ei tugevdata demokraatlikku kontrolli ja vastutust;

F.  arvestades, et rahalised vahendid tuleks suunata ELi poliitilistele prioriteetidele ning seda mitte ainult summade suuruse, vaid ka paindlikkuse ja tasakaalu osas, pidades muu hulgas silmas Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) ja mitmeaastast finantsraamistikku (2014–2020), milles on ette nähtud mitu paindlikkusmehhanismi, sealhulgas läbivaatamisklausel, et võimaldada ELi eelarve kohandamist ennenägematutele asjaoludele;

G.  arvestades, et ELi poliitika ja tegevus peab vastama subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele, et aidata kodanikel kiireid ühiskondlikke ja majanduslikke muutusi ette näha ja neile reageerida;

H.  arvestades, et Euroopa peab järgima majandusmudelit, mis on suuteline tagama kestliku majanduskasvu, et anda sellele ja järgmisele põlvkonnale kvaliteetsed töökohad, mitte võlad;

I.  arvestades, et jätkusuutlikkuse ja majanduskasvu vahel ei ole vastuolu ning need võivad teineteist toetada, ning arvestades, et komisjonilt nõutakse tungivalt, et ta muudaks jätkusuutlikkuse oma tööhõive ja majanduskasvu tegevuskava nurgakiviks; arvestades, et komisjon toimib järelevalvajana aluslepingute üle, milles on sätestatud säästva arengu, sotsiaalse õigluse ja solidaarsuse põhimõte ning Euroopa kodanike põhiõigused;

J.  arvestades, et Euroopal on vaja, et komisjonil oleks kindlate sihtidega ja piisavalt kaugelevaatav tööprogramm, mille abil tegeleda ELi ja selle kodanike tegelike vajadustega;

1.OSA

1.  nõuab tungivalt, et komisjon kasutaks täielikult oma algatusõigust, et olla liidule selgeks juhiks ja viia eelkõige lõpule ühtne turg ning esitada majandusliitu, poliitilist liitu ja välistegevust käsitlev strateegiline kava;

2.  väljendab heameelt, et komisjon keskendub kümnele strateegilisele prioriteedile; rõhutab, et tähtis on edendada ühenduse huve ning hoida ELi ühtsust ja sidusust, austades samal ajal subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid; on seetõttu kindlalt veendunud, et jõupingutused peavad olema suunatud nendele strateegilistele prioriteetidele;

3.  tunneb heameelt läbirääkimiste avamise üle uue institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe sõlmimiseks; on seisukohal, et see peaks tooma kaasa komisjoni ettepanekute kvaliteedi paranemise, parema õigusaktide eelnõude mõju hindamise (muu hulgas majandusliku, sotsiaalse, keskkonnalase ja VKEdele avalduva mõju hindamise) komisjoni poolt ning vajaduse korral määruste kasutamise direktiivide asemel kooskõlas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega; ootab, et komisjon kohtleks seadusandlike menetluste käigus edastatava teabe ja dokumentide osas mõlemat seadusandjat võrdselt; ootab nõuetekohase institutsioonidevahelise konsulteerimise jõulisemat tagamist, täiemahulisi järelmeetmeid parlamendi ettepanekutele ja soovitustele ning iga kavandatava tagasivõtmise üksikasjalikku põhjendamist; tuletab meelde, et kolme institutsiooni vahel kokku lepitud mitmeaastane programm peaks andma raamistiku iga-aastasele tööprogrammile ja olema aluseks iga-aastase konkreetse tööprogrammi aruteludele; tuletab meelde, et paremat õigusloomet ei tohiks näha vahendina, mille abil alatähtsustada ELi pädevusse kuuluvaid valdkondi, ning et poliitilised otsused demokraatlikus otsustusprotsessis peaksid olema tähtsamad tehnilistest hinnangutest;

4.  nõuab tungivalt, et komisjon parandaks jätkuvalt oma õigusloomeprogrammi sidusust ja tugevdaks õigusaktide eelnõude sõltumatut mõjuhindamist, sh VKE-testi ja konkurentsivõime testi, kuna need meetmed aitavad vähendada bürokraatiat kõigil tasanditel – nii Euroopa, riiklikul kui ka piirkondlikul tasandil – ning kõigi ettevõtjate ja kodanike jaoks nende igapäevaelus, toetades seega töökohtade loomist, järgides samal ajal sotsiaalseid ja keskkonnastandardeid; on seisukohal, et VKEd ja mikroettevõtjad ei tohiks õigusaktide rakendamise ja standardite järgimise tõttu kannatada ülemäärase koormuse all; palub komisjonil püüelda maksimaalse lihtsustamise poole ning edendada igal võimalusel digitaalsete lahenduste täielikku kasutamist, et hõlbustada ELi eeskirjade rakendamist; on seisukohal, et kui direktiivid ja määrused osutuvad väikeettevõtete jaoks sobimatuks, tuleb need võib-olla läbi vaadata, tagamaks, et VKEsid ei koormata; nõuab, et mikroettevõtjad vabastataks võimalikult suurel määral kõigi koormavate õigusaktide täitmisest, eelkõige selleks, et julgustada uusi idufirmasid ja ettevõtjaid;

5.  ootab, et komisjon esitaks õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi (REFIT) raames nimekirja õigusaktidest ja ettepanekutest, mis tuleb läbi vaadata või kehtetuks tunnistada, kui need ei ole enam piisavalt asjakohased või ei paku ELi lisaväärtust ning kui nad on aegunud või ei täida enam algset eesmärki; rõhutab siiski, et REFITi ei tohi kasutada ettekäändena alandada ambitsioonide taset väga tähtsates küsimustes, dereguleerida või alandada sotsiaalseid ja keskkonnastandardeid; usub, et lihtsustamise eesmärk on kvaliteet ja mitte kvantitatiivsed sihtmärgid; võtab teadmiseks eesmärgi vähendada 25% haldus- ja bürokraatlikku koormust ja uute ettepanekutega seotud kogu poliitikatsüklit hõlmavaid kulusid (sh ülevõtmine, rakendamine ja täitmise tagamine); nõuab halduskoormuse olulist vähendamist, et luua paremad tingimused uute töökohtade loomiseks, säilitada töökohad Euroopas ja tuua töökohad väljastpoolt Euroopat tagasi, et tugevdada konkurentsivõimet ja jätkusuutlikku majanduskasvu;

6.  ootab, et komisjon esitaks ettepaneku tööhõive ja majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020” järgmise etapi kohta, milles käsitletaks meie ees seisvaid suuri väljakutseid ja võimalusi, nagu energiaalane üleminek, digitaalne revolutsioon ja eurooplaste ettevalmistamine nendeks muutusteks; on seisukohal, et see strateegia peaks ühendama asjakohased reformid ja suured investeerimisalgatused, kasutades ära juba käivitatud energialiitu ja digitaalset ühtset turgu ning uut sotsiaalsete investeeringute ja ümberõppe algatust; on veendunud, et strateegiat peaks toetama Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi täielik ärakasutamine ja läbivaadatud mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020; on seisukohal, et kõikides liikmesriikides peaksid olema täidetud tingimused selle strateegia rakendamiseks ning majandus- ja rahaliit tuleks lõpule viia, et selles suunas lähenemist edendada; on seisukohal, et ELi strateegilised välispartnerlused peaksid samuti avama uusi võimalusi strateegia edukaks elluviimiseks;

7.  nõuab, et komisjon pakuks jõulist lahendust ELi sotsiaalprobleemidele, eelkõige töötusele, oskuste nõudluse ja pakkumise erinevusele, sotsiaalsele ebavõrdsusele ja tõrjutusele, samuti sotsiaalse dumpingu ja ajude äravoolu ohule; on seisukohal, et see nõuab majanduskasvu kiirenemist ja investeeringuid, mis edendavad kvaliteetsete töökohtade loomist, sotsiaalseid investeeringuid, mis on suunatud oskustele, lapsehooldusele ja muudele sotsiaalteenustele, ning sotsiaalmajandust; on seisukohal, et see nõuab samuti suuremat lähenemist selle tagamiseks, et kõikjal liidus järgitakse peamisi sotsiaalseid standardeid; on sellega seoses seisukohal, et tööjõu õiglast liikuvust tuleks edendada kui ühtse turu üht põhivabadust; on seisukohal, et viivitamata tuleb hakata astuma konkreetseid samme lubatud „sotsiaalvaldkonna AAA-reitingu” poole; nõuab, et komisjon edendaks sel eesmärgil sotsiaalpartnerite paremat kaasatust Euroopa ja riiklikul tasandil;

8.   rõhutab asjaolu, et töötuse määr on jätkuvalt liiga kõrge, eelkõige noorte ja naiste hulgas, ning et ELi majanduse elavnemine on veel ebakindel; peab tervitatavaks EFSI vastuvõtmist ja nõuab tungivalt selle täielikku rakendamist ning eeldab, et võimalikult kiiresti töötatakse välja ja kiidetakse heaks hulk investeerimisprojekte, mis aitavad kaasa majanduse elujõulisele elavnemisele ning tasakaalustatud ja jätkusuutlikule majanduskasvule, mis edendab tööhõivet ning majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset sidusust kogu ELis; tuletab meelde oma nõudmisi läbipaistvuse, demokraatliku vastutuse ja investeerimisjuhiste järgimise kohta;

9.  kutsub komisjoni üles rõhutama majanduskasvu ja töökohti kui Euroopa sotsiaalse turumajanduse ja ELi säästva arengu strateegia nurgakivi; nõuab tungivalt, et komisjon seaks jätkusuutlikkuse mis tahes usaldusväärse, tulevikku suunatud ja kriisidega toimetuleva majanduspoliitika keskmesse ning annaks sellele sisu nii käesolevas kui ka tulevastes tööprogrammides, nähes ette eraldi jao, milles keskendutakse seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi terviklikule ja kiirele rakendamisele;

10.  peab tervitatavaks digitaalse ühtse turu strateegia vastuvõtmist ja nõuab selle kiiret rakendamist koos selgete seadusandlike soovitustega ning rahaliste viiside ja vahenditega, et luua digitaalmajandus, kus Euroopa saab olla maailmas esikohal, ettevõtted saavad tegutseda piiriüleselt ning tarbijate, õiguste omajate ja kodanike õigused on kaitstud; on veendunud, et Euroopa pakub ettevõtluse ja teadmistepõhise majanduse edendamisega ning tarbetute tõkete kõrvaldamisega selget lisaväärtust; on seisukohal, et selle eesmärgiks peaks samuti olema edendada innovatsiooni ja luua uusi võimalusi ELi kodanikele, äriühingutele ja tarbijatele ning luua seeläbi töökohti, tagades samal ajal peamiste sotsiaalsete standardite järgimise; rõhutab, et selle valdkonna edusammud avaldavad kodanikele otsest mõju; on veendunud, et tarbijakaitse ja põhiõiguste kaitse on väga tähtsad, et eurooplased võiksid usaldada digitaalset ühtset turgu kui osa oma igapäevaelu digiteerimisest;

11.  on veendunud, et tasakaalustatud ja õiglast maksupoliitikat tuleb vajaduse korral näha liikmesriikide struktuurireformide lahutamatu osana ning et maksu- ja konkurentsipoliitikat tuleks siseturul käsitleda ühe mündi kahe küljena, pidades silmas kõikide ELi tarbijate ja kodanike huve, eesmärgiga anda suurem panus töökohtade loomisse; pooldab maksukoormuse ümbersuunamist tööjõult muudele kestliku maksustamise viisidele;

12.  kutsub komisjoni üles vaatama läbi ja tugevdama konkurentsipoliitika ja riigiabi mehhanisme ja vahendeid; peab ELi riigiabi poliitikat ja kontrollimist tähtsateks vahenditeks võitluses maksutavade vastu, mis ühtset turgu moonutavad;

13.  kinnitab, et peab väga tähtsaks ühenduse meetodit, seadusandliku protsessi läbipaistvust, demokraatlikku õiguspärasust ning liikmesriikide parlamentide osalust ja vastutust;

14.  rõhutab vajadust rakendada ja kohaldada kehtivaid õigusakte täielikult, kiiresti ja tõhusalt sellistes valdkondades nagu ühtne turg, keskkonnaõigus, läbivaadatud ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP), ühine kalanduspoliitika, ühtekuuluvuspoliitika ning finants- ja pangandussektor; kutsub komisjoni üles paremini jälgima liikmesriikide edusamme õigusaktide rakendamisel;

15.  nõuab, et seadusandliku tavamenetluse korras võetaks vastu lähenemissuunised, mis koos iga-aastase majanduskasvu analüüsiga peaksid moodustama riigipõhiste soovituste aluse; on seisukohal, et parlamendi kontrolliülesanne Euroopa poolaasta raames tuleks vormistada ametlikult ning et kõik euroala riikide parlamendid peaksid iga Euroopa poolaasta protsessis tehtavat sammu jälgima;

16.  palub komisjonil koos sidusrühmadega uurida kõiki võimalusi majandus- ja rahaliidu tugevdamiseks ja selle muutmiseks vastupidavamaks ning majanduskasvu, tööhõivet ja stabiilsust soodustavamaks, nii et sellel oleks sotsiaalne mõõde, mille eesmärk on säilitada Euroopa sotsiaalne turumajandus ja austada kollektiivsete läbirääkimiste õigust ning mille alusel tagatakse liikmesriikide sotsiaalpoliitika kooskõlastamine (sh iga liikmesriigi jaoks sobiv ja tema poolt otsustatav alampalk või sissetulekute mehhanism), mis toetab vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastast võitlust, töötajate taasintegreerimist tööturule ning kutsealade ja liikmesriikide vahelist vabatahtlikku liikuvust ja paindlikkust;

17.  rõhutab, et ELi eelarvet tuleb kasutada tulemuslikult, et edendada ELi prioriteetide saavutamist ja poliitikat, ning nõuab seepärast, et komisjon tegeleks väärkasutuse ja pettustega seotud probleemide lahendamisega; palub komisjonil astuda samme olemasolevate kontrollimehhanismide hindamiseks ja parandamiseks, et vähendada bürokraatlikku koormust seal, kus see on võimalik; rõhutab, et komisjon peab tagama ELi maksumaksjate raha parima kasutamise, ja rõhutab, et tulemused on tähtsamad kui lihtsalt olemasolevate assigneeringute ärakasutamine; nõuab seetõttu süstemaatilisi, korrapäraseid ja sõltumatuid hindamisi, et tagada, et kõiki eraldatud vahendeid kasutatakse soovitud tulemuste saavutamiseks kulutasuval viisil; palub komisjonil suurendada jõupingutusi liikmesriikide kaasamiseks sellesse ülesandesse, eelkõige mis puudutab liikmesriikide endi poolt jaotatavaid vahendeid;

18.  rõhutab, et maksumaksjate raha tuleb tulemuslikumalt kasutada ning tuleb võtta edasisi meetmeid liidu finantshuvide kaitsmiseks, et tagada kulutasuval viisil ELi kulutuste õiguspärasus; nõuab seepärast, et ELi eelarvet kasutataks tulemuslikult, keskendudes kehtivate kontrollimeetodite paremale rakendamisele, kontrolli hindamisele ja viisidele, millega tagada, et tulemusi ja lisaväärtust peetakse eelarveassigneeringute võimalikult ulatuslikust ärakasutamisest tähtsamaks; on seisukohal, et Euroopa Pettustevastast Ametit (OLAF) puudutav ettepanek menetlustagatiste kontrolöri ametikoha loomise kohta (COM(2014)03402014/0173(COD)) tuleks säilitada;

19.  tunneb heameelt komisjoni Euroopa rände tegevuskava ja vastavate seadusandlike ettepanekute üle ning nendega seotud ettepanekute üle eelarve kohandamiseks 2015. ja 2016. aastal, et tagada rände tegevuskavas seatud eesmärkide nõuetekohane täitmine; tuletab komisjonile siiski meelde kohustust reageerida kasvavale survele ELi välispiiridel, sealhulgas kindlate meetmetega ebaseadusliku rände, inimkaubanduse ja inimeste ebaseaduslikult üle piiri toimetamise vastu, ning parandada hallatud rände poliitikat, mis tähendab ELi rändepoliitika paremat seostamist välispoliitikaga; nõuab tungivalt, et komisjon arendaks edasi instrumente inimõigustel põhineva lähenemisviisi kasutamiseks inimeste suhtes, kes otsivad ELis kaitset sõja ja tagakiusamise eest;

20.  tunneb sügavat muret hiljutiste arengute pärast Vahemerel ja Lääne-Balkanil, kus rekordarv ebaseaduslikke sisserändajaid on ületanud ELi piiri, tekitades ELile ja liikmesriikidele enneolematuid probleeme, mis nõuavad ühist ja otsustavat Euroopa lahendust; avaldab toetust komisjoni esitatud meetmetele ning nõuab nende kiiret vastuvõtmist ja rakendamist liikmesriikide poolt; tervitab ümberpaigutamist ja ümberasustamist käsitlevaid komisjoni algatusi, sh uut algatust, mis käsitleb suurema arvu rahvusvahelist kaitset vajavate varjupaigataotlejate hädaolukorras ümberpaigutamist Kreeka, Itaalia ja Ungari toetamiseks, samuti komisjoni ettepanekut Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 78 lõikel 2 põhineva alalise ümberpaigutamismehhanismi kohta, mis aktiveeritakse hädaolukordades, võttes arvesse liikmesriigis viibivate pagulaste arvu; nõuab, et komisjon käivitaks vajaliku mehhanismi, mis oli kavandatud spetsiaalselt massilise sisserände olukordade jaoks; rõhutab samas vajadust kiirendada varjupaigataotluste menetlemist ning nende isikute tagasisaatmist, kelle taotlus on tagasi lükatud; avaldab toetust rände tegevuskavas välja kuulutatud nn kriisikolde süsteemile, mille eesmärk on tugevdada operatiivtoetust varjupaigataotlejate esmasel saabumisel, muu hulgas taotluste registreerimisel ja esmasel menetlemisel, ka nende isikute puhul, kes ei vaja kaitset; on vastu kõikidele meetmetele, mis de facto taastavad piirikontrolli ja seavad sellega ohtu Schengeni ala;

21.   tuletab meelde komisjoni lubadust kasutada kõiki võimalikke vahendeid, sealhulgas ELi eelarvet, et edendada töökohtade loomist ja majanduskasvu arukate investeeringute abil ning tihedas koostöös liikmesriikide, parlamentide, piirkondade ja linnadega, et parandada kehtivate meetmete rakendamist ja suurendada kohaliku tegevuse tulemuslikkust, eelkõige Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamisel; rõhutab, et ühtekuuluvuspoliitika on majanduse juhtimise protsessi kohaselt ka edaspidi niisuguste avaliku sektori investeeringute peamine allikas, ja on seetõttu seisukohal, et EFSI ja muude fondide, eelkõige Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahelist sünergilist toimet tuleks ära kasutada; nõuab Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ja programmi „Horisont 2020” vahelise sünergia uurimist; peab erasektori partnerite ja investorite kaasamist EFSIga edu saavutamiseks äärmiselt oluliseks ja rõhutab selle töökohtade loomise potentsiaali; nõuab samal ajal ELi tasandil täielikku demokraatlikku kontrolli EFSI üle; on seisukohal, et programmist „Horisont 2020” ja Euroopa ühendamise rahastust võetavad rahalised vahendid peaksid tooma vastavalt kaasa sama suured või suuremad investeeringud teadusesse ja innovatsiooni, digitaalsesse infrastruktuuri, transporti ja energeetikasse, ning kutsub komisjoni üles kasutama ära mitmeaastase finantsraamistiku kohustusliku 2016. aasta läbivaatamise pakutavat võimalust valmistada kõnealuse kahe programmi puhul ette kompenseerimine;

22.  nõuab Euroopa ühendamise rahastu strateegia kiiret rakendamist, mis tähendab transpordi, energeetika ja telekommunikatsiooni valdkonnas paremaid infrastruktuure ja Euroopa lisaväärtusega projekte, mis on hädavajalikud ühtse turu toimimiseks;

23.  märgib, et komisjon peab 2016. aastal alustama põhjalikku ja suuremahulist mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) valimistejärgset läbivaatamist ja esitama seadusandliku ettepaneku mitmeaastase finantsraamistiku määruse muutmiseks – see on viis, kuidas kasutada ELi eelarvet ja aidata nii kaasa Euroopa majanduse elavdamisele; märgib, et mitmeaastase finantsraamistiku kohustuslik õiguslik läbivaatamine oli mitmeaastase finantsraamistiku läbirääkimistel üks parlamendi peamisi nõudmisi; peab nimetatud protsessi seetõttu väga tähtsaks; on valmis konstruktiivseks tööks, et leida lahendus reale probleemidele, sealhulgas EFSI tagatisfondi rahastamise küsimusele;

24.  ergutab komisjoni võtma arvesse kõrgetasemelise omavahendite töörühma 2016. aasta lõpuks oodatavaid järeldusi ja tegema oma ametiaja jooksul konkreetseid ettepanekuid; kinnitab oma toetust ELi omavahendite süsteemi reformimisele enne järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kasutuselevõtmist;

25.  kordab, et on sügavalt mures tegemata maksete kuhjumise pärast, mis on ELi usaldusväärsust kahjustanud; tunneb heameelt, et komisjon, nõukogu ja Euroopa Parlament on võtnud vastu ühisavalduse maksegraafiku kohta aastateks 2015–2016, mille eesmärk on vähendada niisugust kuhjumist 2016. aasta lõpuks jätkusuutlikule tasemele; tuletab komisjonile meelde tema kohustust jälgida tähelepanelikult 2014.–2020. aasta programmide rakendamist, seada sisse varajase hoiatamise süsteem ning esitada viivitamata paranduseelarved, kui heakskiidetud maksete tase ei ole 2016. aastal piisav;

26.  palub komisjonil esitada meetmed, millega parandada teabevahetust ja suurendada operatiivkoostööd liikmesriikide vahel ja ELi ametitega, eelkõige mis puudutab hoiatusteadete esitamise kriteeriumeid, ning muuta kohustuslikuks hoiatusteadete esitamine isikute kohta, kes on terrorismis süüdi mõistetud või keda selles kahtlustatakse; palub komisjonil kasutada tehnilisi ja finantsvahendeid, et tagada ELi tasandil toimuv parimate tavade koordineerimine ja vahetus võitluses terroristliku propaganda, äärmusvõrgustike ja internetis toimuva värbamise vastu; palub sellega seoses eelkõige, et Europolile antaks kõik vahendid, mida ta vajab talle usaldatud ülesannete kohaselt terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemiseks;

27.  rõhutab, et uute kaubanduskokkulepete saavutamine on eluliselt tähtis, et luua väljapoole vaatav ja konkurentsivõimeline Euroopa majandusraamistik, mis on võimeline tooma käegakatsutavat kasu ja tagama tarbijatele madalamad hinnad ning looma uusi töökohti, avades kolmandate riikide turud ja mitmekesistades eksporti; tuletab meelde oma seisukohta, et tasakaalustatud kaubanduslepingud võivad olla globaliseerumise eeskirjadeks; palub komisjonil seepärast tagada, et Euroopa standardeid ei seataks ohtu, ning rõhutab, et kaubandus peab täitma oma osa vaesusega võitlemisel ja arengu edendamisel välismaal; on seisukohal, et kaubandus- ja investeerimistõkete kõrvaldamine kogu maailmas peab seetõttu jääma ELi kaubandusstrateegia keskseks eesmärgiks; toetab seetõttu komisjoni jõupingutusi kõigil käimasolevatel kahe- ja mitmepoolsetel kaubandusläbirääkimistel, et saavutada 2016. aastal positiivne tulemus laiahaardeliste ja vastastikku kasulike kaubanduslepingute näol; rõhutab, et ELil tuleb teha pidevaid jõupingutusi, et ära kasutada 2013. aastal Doha vooru mitmepoolsete läbirääkimiste käigus kooskõlastatud Bali paketi tulemusel alanud protsess, mis peaks võimaldama saavutada ülemaailmse majandusliku stabiilsuse; rõhutab vajadust lisada peatükk, mis käsitleb tihedamat koostööd võitluses maksudest kõrvalehoidumise, maksuparadiiside, korruptsiooni ja rahapesu vastu ELi kahe- ja mitmepoolses kaubanduses;

28.  palub komisjonil võtta eesmärgiks järjekindel ja sidus välis- ja julgeolekupoliitika strateegia, milles püütakse kiiresti muutuvas julgeolekukeskkonnas kindlaks teha ELi ees seisvad ja lahendamist vajavad uued ja esilekerkivad probleemid, kaitsmist vajavad huvid ja edendamist nõudvad väärtused ning pakkuda ELi kodanikele turvatunnet ja luua püsiva rahu ja stabiilsuse keskkond; tuletab sellega seoses meelde inimõiguste ja põhivabaduste tähtsust ja seda, et ELil on vaja olla maailmas arengu, rahu taastamise ja tagamise, humanitaarabi ning inimõiguste ülemaailmse edendamise valdkonnas esirinnas;

2.OSA

Uus hoog töökohtade loomisele ning majanduskasvu ja investeeringute suurendamisele

29.  kutsub komisjoni üles esitama ettepanekut strateegia „Euroopa 2020” järgmise etapi kohta, milles käsitletaks selliseid väljakutseid, nagu üleilmne konkurents, energiaalane üleminek, digitaalne revolutsioon ja demograafilised suundumused; on seisukohal, et ettepanekus tuleks kombineerida struktuursed muudatused ulatuslike investeerimisalgatustega, toetudes olemasolevatele vahenditele (ELi eelarve, EFSI);

30.  juhib tähelepanu konkurentsipoliitika jõustamise kesksele tähtsusele võrdsete konkurentsitingimuste loomisel, mis ergutab kõigi ühtsel turul osalejate innovatsiooni, tootlikkust, töökohtade loomist ja investeeringuid kõigi ärimudelite lõikes, sh VKEd; palub komisjonil hästitoimiva siseturu saavutamiseks rangelt jõustada monopolidevastased, riigiabi ja ühinemise kontrolli eeskirjad;

31.  toetab kapitaliturgude liidu loomist, juhtides samas tähelepanu vajadusele tagada, et süsteemsed finantsriskid ei suurene, ja vajadusele luua sellele liidule piisav taristu ja tõhustatud järelevalve, et stimuleerida jätkusuutlikku pangandussektorivälist laenutegevust ja edendada pikaajalisi investeeringuid, millega toetada reaalmajandust;

32.  palub komisjonil eemaldada ühtsel turul esinevad tõkked, et parandada äriühingute, eelkõige VKEde ja mikroettevõtjate rahastamist, ergutamaks erasektori investeeringuid; nõuab ELi siseturu eeskirjade tugevdamist ja täielikku rakendamist, ning nõuab tungivalt, et komisjon arendaks järjekindlalt ühtse turu välismõõdet ELi kaubanduspoliitika raames eesmärgiga parandada ELi konkurentsivõimet ja tarbijakaitset, vältides seejuures sellistest toodetest lähtuvat ebaausat konkurentsi, mis ei vasta ELi ohutus-, keskkonna- ja sotsiaalstandarditele;

33.  nõuab ambitsioonikat ELi tööstuspoliitikat, mis võimaldab uute kaupade arendamist ja tööstusprotsesside ümberkujundamist innovatsiooni abil, et moderniseerida ELi tööstust, hallates selleks sektori digitaaltehnoloogiale üleminekut ja tagades digitaaloskused, et sellest kasu saada;

34.  on seisukohal, et konkurentsivõime, majanduskasvu ja töökohtade loomise strateegia „Euroopa 2020” peaks liikmesriikide sotsiaalpoliitika kooskõlastamise kaudu olema suunatud sotsiaalses mõõtmes muu hulgas sihttasemete või vajaduse korral õigusaktide abil selliste peamiste sotsiaalsete standardite säilitamisele ja parandamisele, nagu avalike tööturuasutuste kvaliteet, aktiveerimismeetmetega seotud töötushüvitiste maksmine, juurdepääs tervishoiuteenustele, taskukohased ja kvaliteetsed lapsehoiuteenused, kutsekoolitus ja elukestev õpe; on seisukohal, et nende peamiste standardite rakendamise järelevalves võiks kasutada strateegia „Euroopa 2020” sotsiaalseid eesmärke ning tööhõive ja sotsiaalse olukorra näitajatest koosnevat tulemustabelit;

35.  nõuab tungivalt, et komisjon lõpetaks ja esitaks aasta lõpuks tööjõu liikuvuse paketi, milles käsitletakse ka tööjõu liikuvuse negatiivseid tagajärgi; nõuab kuritarvituste vastu võitlemiseks tõhusat piiriülest tööjõujärelevalvet; on seisukohal, et liikuvus kogu Euroopas on põhiõigus; kutsub lisaks komisjoni üles võtma meetmeid Euroopa töötajate integratsiooni ja töölesobivuse edendamiseks; tuletab komisjonile meelde tema kohustusi seoses töötajate lähetamise direktiiviga;

36.  nõuab konkreetseid meetmeid, et kaotada tööturul visalt püsiv diskrimineerimine, mis ilmneb eelkõige eakate töötajate, pikaajaliste töötute, naiste, puuetega töötajate ja noorte suhtes; tuletab meelde vajadust lahendada pikaajaliste töötute probleemid, mitte ainult hariduse ja koolituse abil, vaid ka tööturgude kaasavuse, tööotsijate parema nõustamise ja toetamise, uute töötajate töölevõtmisele suunatud toetuste ja töötajatele ette nähtud lisahüvitiste abil;

37.  avaldab lootust, et noortegarantii rakendamine, millega kaasneb noorte tööhõive algatuselt saadav toetus, hakkab vilja kandma, ning väljendab oma valmisolekut toetada kõiki seda ELi programmi tugevdavaid algatusi, sealhulgas rahalisi algatusi; palub komisjonil tagada, et haridus ja koolitus oleksid jätkuvalt prioriteetide nimekirja tipus, ning ümber tuleks vaadata ka praegusel ja tulevasel tööturul nõutavad oskused, keskendudes kvaliteedile, tulemuslikkusele, juurdepääsetavusele ja võrdsusele; on seisukohal, et erilist tähelepanu tuleks pöörata pidevõppele, duaalsetele süsteemidele, diplomite tunnustamisele ning koolist väljalangemise vähendamise meetmete toetamisele, tagamaks, et õpilased omandavad kirjaoskuse alused, mis on määratletud OECD rahvusvahelises õpilaste hindamise programmis (PISA), ja kooskõlas aluslepinguga antud volitustega; nõuab suurema tähelepanu pööramist noorte liikuvuse rahastamisele ja hõlbustamisele, eelkõige praktika kaudu, et tagada olemasolevate oskuste ja pakutavate töökohtade võimalikult suur vastavus ühtsel turul;

38.  on arvamusel, et hariduse kättesaadavus, taskukohasus ja kvaliteet ning laste tervishoid on ülimalt tähtsad tagamaks, et ühtki last ei jäeta abita, ning kutsub seetõttu komisjoni üles kaaluma lisameetmeid sotsiaalsete investeeringute edendamiseks ja eelkõige laste vaesuse vähendamiseks;

39.  tuletab meelde, et iga uue seadusandliku ettepaneku puhul tuleb arvesse võtta nõuetekohast tasakaalu paindlikkuse ja töökaitse vahel nii töötajate kui ka tööandjate jaoks, samuti tööhõive- ja sotsiaalküsimusi, sh rahvastiku vananemise mõju ja oskustega seotud vajadusi; märgib, et töötaja mõiste on uute tööhõivevormide ja füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise tõttu mitmetahuline ning seda tuleks käsitleda eesmärgiga võidelda ebavõrdsuse vastu, mis võib ohustada meie sotsiaalse turumajanduse õiglust ja tulemuslikkust; tuletab komisjonile meelde oma üleskutset vaadata läbi direktiiv 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest, mis pidi toimuma 2012. aasta lõpuks;

40.  rõhutab, kui oluline on toetus, mida ühtekuuluvuspoliitika raames antakse VKEdele, kes on ELi majanduskasvu ja tööhõive aluseks, ning nõuab sünergia loomist ühtekuuluvuspoliitika fondide, ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programmi (COSME) ning programmi „Horisont 2020” vahel;

41.  paneb rõhku programmi „Horisont 2020” jätkuvale rakendamisele, eelkõige selle raames tehtavatele jõupingutustele, et pöörata suuremat tähelepanu tipptasemel teadusuuringute kasutamisele toodete ja teenuste puhul, mis võib aidata kaasa Euroopa riikide majanduse konkurentsivõime taaselustamisele;

42.  nõuab algatusi kultuuri- ja loomesektori kui töökohtade ja majanduskasvu loomise allika potentsiaali arendamiseks; rõhutab sellega seoses intellektuaalomandi õiguste jõustamise tähtsust ja nõuab tungivalt, et komisjon võtaks oma intellektuaalomandi õiguste rikkumisega võitlemise tegevuskava suhtes järelmeetmeid, mis hõlmab ka intellektuaalomandi õiguste jõustamise direktiivi läbivaatamist, sest see ei sobi digitaalajastusse ega ole piisav internetis toimepandavate rikkumiste vastu võitlemiseks, ning rohelist raamatut tagasimaksmise ja sellega seotud süsteemide kohta, mis võivad endast kujutada kogu ELi hõlmavat õigust saada tagasi raha, mida on teadmatult kasutatud võltsitud toodete ostmiseks; kutsub komisjoni üles tugevdama veelgi intellektuaalomandiga seotud õigusrikkumiste Euroopa vaatluskeskuse volitusi ja tunneb heameelt, et komisjon lõi intellektuaalomandi õiguste jõustamise tagamise eksperdirühma;

43.  peab tervitatavaks komisjoni eesmärki võtta tagasi Euroopa ühise müügiõiguse õigusakti ettepanek ja rõhutab, et komisjoni uus ettepanek, millest anti teada Euroopa digitaalse ühtse turu strateegia teatises, peab põhinema parlamendi esimese lugemise seisukohal;

44.  rõhutab, kui tähtis on tarbijatele kasulikke tooteid ja läbipaistvat teavet andev konkurentsivõimeline finantsteenuste sektor; rõhutab, et see suurendab tarbijate usaldust finantsteenustest toodete vastu;

45.  väljendab muret Hiina aktsiaturu mulli lõhkemisest tingitud majandus- ja finantskriisi võimalike tagajärgede pärast; hoiatab Hiina finantsteenuste ülesehituse süsteemsete puuduste võimalike tagajärgede eest;

Võitlus maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidumise vastu

46.  avaldab heameelt uue maksupoliitika alaste õigusaktide paketi avaldamise üle ja palub komisjonil vaadata tulevikku ja tagada õiglane maksusüsteem, mille aluspõhimõtteks on maksude maksmine samas riigis, kus tulu teenitakse, vältides seeläbi siseturu moonutusi ja kõlvatut konkurentsi;

47.  väljendab heameelt maksupettuste, maksudest kõrvalehoidumise, agressiivse maksuplaneerimise ja maksuparadiiside kasutamise vastase aktiivse võitluse edendamisel tehtava komisjoni ja liikmesriikide töö üle, milles kasutatakse OECD ekspertteadmisi hea maksuhaldustava edendamiseks kõikidel asjakohastel rahvusvahelistel foorumitel;

48.  palub komisjonil koostada teatis, milles tuuakse ära OECD kriteeriumidel põhinev ELi määratlus maksuparadiisi (koostööst keelduv jurisdiktsioon) kohta; on veendunud, et see poliitika tuleks ühendada selge ettekujutusega sellest, kuidas seda nimekirja kasutatakse; palub lisaks komisjonil töötada välja parem ELi ettepanek äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi kohta, isegi kui konsolideerimist puudutav osa esimeses etapis edasi lükatakse, mille tulemuseks peaks olema märkimisväärne haldusalane mõju ja mis eeldab sujuvat üleminekurežiimi;

Ühendatud ja kaasav digitaalne ühtne turg

49.  tuletab komisjonile tungivalt meelde, et tulevikku vaatav ühtne digitaalne turg ei ole võimalik ilma korraliku mehhanismita, mis ajendaks tegema investeeringuid kohapeal, ja toetab digitaalse ühtse turu esmatähtsale kohale seadmist, arvestades võimalusi, mida digitaaltegevus võib pakkuda töökohtade loomisel, uute idufirmade loomisel ja innovatsiooni suurendamisel, tootlikkuse tõstmisel, konkurentsivõime suurendamisel ja seega majanduskasvule kaasa aitamisel; rõhutab vajadust toetada digitaalsektori arengut, et tagada igale ELi kodanikule võimalikult odavalt juurdepääs võimalikult kiirele internetiühendusele;

50.  võtab teadmiseks komisjoni lubaduse päästa valla digitaalmajanduse potentsiaal kolmele sambale keskendumise kaudu, eesmärgiga tagada parem juurdepääs tarbijatele ja ettevõtetele ning parem keskkond digitaalteenuste arenguks; rõhutab vajadust teha ülemaailmsete reguleerivate asutustega koostööd konkurentsivõime, ohutuse ja turvalisuse vallas; kinnitab, kui tähtis on parandada kõigi juurdepääsu võrgule kiire lairibaühenduse kaudu, et kaotada nn digitaalne lõhe; tunnustab andmete vaba liikumise Euroopa algatuse väljakuulutamist, mis peab kaotama praegused tõkked andmete ühtsel turul;

51.  toetab komisjoni jõupingutusi ELi andmekaitsepaketi väljatöötamisel;

52.  on veendunud, et vaja on ka kaotada digitaalse ühtse turuga seotud bürokraatia ning põhjendamatud või ebaproportsionaalsed õiguslikud ja muud tõkked, et tööstuse digitaliseerimise ja piiriülese e-kaubanduse potentsiaali täielikult ära kasutada; on veendunud, et tuleks kaaluda sihipärasemaid meetmeid, et suurendada tarbijate kindlustunnet ja tõhustada andmekaitset digitaalkaupade ja -teenuste ostmisel ELis, sest mõlemad on väga olulised selleks, et eurooplased hakkaksid usaldama digitaalset ühtset turgu oma igapäevaelu digiteerimise osana;

53.  palub komisjonil jätkuvat tehnoloogilist lähenemist arvesse võttes esitada audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi läbivaatamisel asjakohased soovitused õigusraamistiku kohandamiseks ja tulevikukindlaks muutmiseks; kutsub komisjoni üles jätkuvalt edendama kultuuri- ja loomemajandust ning toetama ja edendama Euroopa kultuuripärandi aasta kehtestamist; rõhutab sellega seoses, et kultuuri- ja loomesektor annab kuni 4,5 % ELi SKPst ja sellega on seotud kuni 8,5 miljonit töökohta ning see ei ole tähtis mitte ainult kultuurilise mitmekesisuse jaoks, vaid aitab ka märkimisväärselt kaasa sotsiaalsele ja majanduslikule arengule ELis;

54.  loodab, et universaalteenuste direktiivi põhjaliku läbivaatamisega suudetakse ajakohastada lõppkasutaja õigused;

Autoriõigus

55.  nõuab edasisi jõupingutusi, et arendada ja moderniseerida intellektuaalomandi õigust käsitlevaid ELi õigusakte, eelkõige autoriõiguse osas, et muuta need digitaalajastule sobivaks ja lihtsustada kõikjal ELis juurdepääsu loomesisule õiglastel ja mõistlikel tingimustel, luues seega õiguskindluse ja kaitstes samal ajal autorite ja esitajate õigusi, tagades õiglase tasu, samuti lahendades loome- ja kultuurisektori väärtust ja tööhõivet mõjutava digipiraatluse probleemi; palub, et komisjon lähtuks autoriõiguse ajakohastamiseks seadusandlikke algatusi koostades alati sõltumatutest tõenditest; on seisukohal, et autoriõigus peaks säilitama oma esmase funktsiooni, mis seisneb selles, et loojatel võimaldatakse oma jõupingutuste eest tasu saada selle kaudu, et teised nende töid kasutavad; rõhutab, et piirkondliku ja Euroopa kultuuri edendamise traditsiooniliste meetodite tähtsat rolli ei tohiks moderniseerimis- või reformiettepanekutega kahjustada;

Vastupidav energialiit ja tulevikku vaatav kliimamuutuste poliitika

56.  rõhutab, et energialiitu saab saavutada ELi tõhustatud meetmete abil järgmistes valdkondades: konkurentsivõimeline energia siseturg, tugev Euroopa juhtimissüsteem, teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, uued investeeringud, millega parandada piiriüleseid infrastruktuure ja võrkudevahelisi ühendusi ning suurendada jätkusutlikkust ja turvalisust, mis tooks kaasa energiaalase ülemineku, mis omakorda stimuleeriks majanduskasvu ja töökohtade loomist ning annaks pikemas perspektiivis võimaluse pakkuda taskukohasemaid energiahindu majapidamistele ja tööstusele, ennetades ja kaotades sellega kütteostuvõimetust;

57.  nõuab keskkonnahoidlike investeeringute edendamist, sealhulgas strateegilise investeerimiskava abil, ning pikaajalist ja stabiilset poliitikaraamistiku, et edendada ressursitõhusat ja vähese CO2-heitega majandust, tugevdades ELi CO2-heite vähendamise alaseid eesmärke, suurendades taastuvate energiaallikate osakaalu ja parandades energiatõhusust, mis eeldavad investeerimist üleeuroopalisse elektrivõrku ja keskendumist suuremas ulatuses taastuvatele energiaallikatele tuginemisele;

58.  palub komisjonil kaasata Euroopa Parlament täielikult ühisesse võitlusse ülemaailmse kliima soojenemise vastu, tagades, et kliimameetmeid võetakse arvesse kogu ELi poliitikas, kohandades seda kliimamuutuse tõsiasjadega, ja palub esitada seadusandlikud ettepanekud 2030. aasta kliima- ja energiapaketi rakendamiseks seadusandliku tavamenetluse teel;

59.  palub komisjonil tagada taastuvenergia direktiivi (2009/28/EÜ) täielik rakendamine koos tõhusa reguleerimise ettepanekutega, sealhulgas Euroopa Parlamendilt, et oleks võimalik saavutada kaugeleulatuvad taastuvenergia eesmärgid;

60.  palub komisjonil teha algatusi, et luua 2030. aastaks ulatuslik kliima- ja energiaraamistik, mis oleks ELi panus ülemaailmse kliimakokkuleppe sõlmimisse enne Pariisis toimuvat ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni tippkohtumist; rõhutab, kui oluline on anda hoogu tugeva, üldise, õiglase ja õiguslikult siduva kokkuleppe saavutamiseks; kutsub komisjoni üles tagama Pariisi kohtumisele asjakohased järelmeetmed ja esitama seadusandlikud ettepanekud kokkuleppe õigeaegse ratifitseerimise tagamiseks;

61.  palub esitada seadusandlik ettepanek 2030. aasta kasvuhoonegaaside heite eesmärkide jaotamise kohta HKSi mittekuuluvates sektorites ja energiatõhususe õigusraamistiku läbivaatamise kohta, kaasa arvatud hoonete energiatõhusus, energiatõhususe direktiiv ja muud 2030. aasta raamistiku majanduse juhtimisega seotud aspektid, samuti taastuvenergia direktiivi läbivaatamise kohta;

62.  nõuab tungivalt, et komisjon peaks esmatähtsaks tagada ELi geopoliitiline sõltumatus ühtse positsiooni abil läbirääkimistel kolmandate riikidega, sealhulgas seeläbi, et valitsustevaheliste energiateemaliste lepingutega seoses vaadatakse õigeaegselt läbi gaasitarnekindlust käsitlev määrus ja teabevahetusmehhanismi loomise otsus; rõhutab energiavarustuse taskukohasuse, jätkusuutlikkuse ja kindluse olulisust; rõhutab, et kuigi liikmesriikidel on aluslepinguga tagatud õigus otsustada ise oma energiaallikate kogumi üle, võimaldaks piirkondlik koostöö (nt Läänemere, Kagu-Euroopa, Kesk- ja Lääne-Euroopa ning Põhjamere piirkonnas) vähendada kulusid ja tuua kasu Euroopa energiasüsteemile;

Keskkonna- ja terviseteemad

63.  kiidab heaks komisjoni ettepaneku õhu kvaliteedi paketi kohta ning REACH-määruse rakendamise jätkamise; nõuab hoolikamat ja tasakaalustatumat suhtumist ökodisaini meetmetesse, arvestades nende energiasäästu potentsiaali ning vastavust turu vajadustele; toetab kindlalt selget energiamärgistust, et anda tarbijatele valikuvõimalus, ning nõuab uue ettepaneku esitamist ringmajanduse paketi asjus; on veendunud, et investeerimine ringmajandusse ja sellele ülemineku kiirendamine võib toetada komisjoni töökohti, majanduskasvu ja konkurentsivõimet käsitlevat tegevuskava ning, vähendades ELi sõltuvust sisseveetavast toormest, võib see osutuda kasulikuks kõigile asjaomastele sidusrühmadele, et edendada üleminekut ringmajandusele, kasutades selleks suletud ahelaga tootmist ja säästvat tootearendust;

64.  nõuab, et ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia vahekokkuvõtte ja komisjoni aruande „Looduse olukord Euroopa Liidus” suhtes võetaks laiaulatuslikke järelmeetmeid, et tegeleda puudustega ja tagada strateegia täielik rakendamine ning saavutada ELi bioloogilise mitmekesisuse eesmärgid; toonitab üldiselt, et seda protsessi ei tohi kasutada ettekäändena alandada ambitsioonide taset küsimustes, mis on ülimalt olulised keskkonnakaitse valdkonnas;

65.  ootab, et komisjon mõtiskleks praeguste probleemide üle keskkonna- ja tervisevaldkonnas, kuna keskkonnaseisund kahjustab inimeste tervist, ning edendaks kavandatud strateegiaid, eriti seoses teaduspõhiste horisontaalsete kriteeriumitega sisesekretsioonisüsteemi kahjustajate jaoks, millele on viidatud seitsmendas keskkonnaalases tegevusprogrammis; rõhutab, et on vaja liikuda edasi ühise Euroopa tervishoiutehnoloogia hindamisega (HTA) liidu tasandil, mis ei loo täiendavat halduskoormust, ning tegeleda ravimiresistentsuse probleemiga; ootab, et esitataks tubakatoodete direktiivis ette nähtud teisesed õigusaktid; rõhutab vajadust kiiresti läbi vaadata inimkudede ja -rakkude direktiiv, et viia see vastavusse tasuta annetamise põhimõttega, ning uudsete ravimite määrus, mille kohaldatavust VKEde suhtes tuleks samuti parandada;

66.  toonitab, kui oluline on tagada, et komisjoni kõik tulevased algatused ja läbivaatamised tervishoiu ja toiduohutuse valdkonnas põhineksid ainult kindlatel teaduslikel tõenditel;

Integreeritud ja tõhus transpordisektor

67.  kutsub komisjoni üles tagama üleeuroopalise transpordivõrgu poliitika paremat järelevalvet ja nõuetekohast rakendamist alates kavandamisest kuni rakendamiseni; rõhutab vajadust arendada üleeuroopalise transpordivõrgu koridore, et ühendada kõikide ELi piirkondade transpordivõrgud, parandades infrastruktuuri ja kaotades tõkked, eriti ida ja lääne vahel; rõhutab, kui oluline on täielikult rakendada tegevusprogramm NAIADES II;

68.  nõuab konkreetseid meetmeid, millega tagatakse juurdepääs tõhusale avalikule transpordile, arukate ja uuenduslike lahenduste väljatöötamine ning finantsvahendite hankimine säästva linnalise liikumiskeskkonna ja ühendatud transpordisüsteemi infrastruktuuri jaoks, sh säästev transport tehnoloogiliste uuenduste ja alternatiivkütustega;

69.  nõuab säästvas transpordis õiglast ja tõhusat hinnakujundust Eurovignette’i direktiivi läbivaatamise, Euroopa elektroonilise maksukogumisteenuse edendamise raamistiku ning koostalitlevate intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtmise üldkava koostamise abil, keskkonnasõbralike ja energiatõhusate maanteesõidukite edendamist käsitleva direktiivi ning maanteetranspordi turulepääsu eeskirjade läbivaatamist, et parandada maanteetranspordi energiatõhusust;

70.  palub, et komisjon uuriks, kuidas tagada transpordiettevõtjate vahel õiglane konkurents ja parandada maanteetranspordi töötajate töötingimusi ning suurendada liiklusohutust;

71.  toonitab, et lennunduspaketi osas on esmatähtsad konkurentsivõime strateegia ning määruste (EÜ) nr 868/2004 (mis käsitleb ebaõiglast hinnakujundust lennunduses) ja (EÜ) nr 216/2008 (Euroopa Lennundusohutusameti määrus) läbivaatamine;

Põllumajandus- ja kalanduspoliitika

72.  võtab teadmiseks komisjoni pühendumise õigusloome lihtsustamisele ja esitatud ettepanekud ÜPP toimivuskontrolliks ning hindamiseks, et vähendada bürokraatiat ja regulatiivset koormust; palub esitada ettepaneku, mis hõlbustaks reformi rakendamist, tagamaks, et põllumajandusettevõtjate ja liikmesriikide ametiasutuste halduskoormus püsiks võimalikult väike; rõhutab, et on vaja tagada, et säiliks ÜPP tähtis roll toiduga kindlustatuse tagamisel, stimuleerida ekspordi kasvu ELi põllumajanduslikus toidutööstuses ja arendada uusi turge, kindlustades eksportijatele õiglase juurdepääsu, ning toonitab, et sealjuures ei tohiks teha järeleandmisi ELi väga kõrgete toiduohutuse ja tervishoiustandardite osas; nõuab, et innovatsiooniga tugevdataks sidet teadusuuringute, põllumajandustootjate ja tööstuse vahel;

73.  kutsub komisjoni üles aitama põllumajandustootjatel turukriise ette näha, võttes kasutusele uued ja töökindlad turuvahendid, mille eesmärk on vältida tulu saamatajäämist, ning teavitades neid muutunud turuolukorrast, kasutades selleks võimaluse korral täpseid andmeid reaalajas;

74.  rõhutab vajadust jõuliste meetmete järele, et tegeleda tasakaalustamatusega toiduainete tarneahelas, eelkõige selleks, et tagada õiglased ja läbipaistvad suhted toiduainete esmaste tootjate, töötlejate, tarnijate ja turustajate vahel, ning kutsub komisjoni üles uurima tasakaalustamatust tarneahelas ja esmaste tootjate jätkusuutlikku rolli selles ahelas;

75.  palub tungivalt, et komisjon esitaks mitmeaastased majandamiskavad, mis on üks peamisi vahendeid kalavarude säästva kasutamise eesmärgil reformitud ühise kalanduspoliitika rakendamiseks, samuti tehniliste meetmete seadusandliku raamistiku, mis peaks valmima juba 2015. aastal, ning ettepaneku kontrollimääruse läbivaatamiseks seadusandliku tavamenetluse teel;

76.  palub komisjonil aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020” raames jätkata jõupingutusi töökohtade loomiseks, kohaldades ringmajanduse kontseptsiooni ja luues koostoimet mere- ja merendusvaldkonnas (nn sinine majanduskasv);

77.  toonitab, et ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki (ETR-kalapüüki) käsitlev määrus on olnud edukas ning selle rakendamist tuleks 2016. aastal jätkata, eelkõige koostööst keelduvate riikide ja kõikide organisatsioonide vastu, kes aitavad ebaseaduslikule, teatamata ja reguleerimata kalapüügile kaasa; palub komisjonil tagada kõikide ELi poliitikavaldkondade sidusus, sh ühine kalanduspoliitika ja kaubanduspoliitika;

78.  rõhutab, et eesmärki võtta kasutusele kalandus- ja vesiviljelustoodete Euroopa ühtne ökomärgis tuleb taotleda raportiga;

Integreeritum ja õiglasem majandus- ja rahaliit

79.  nõuab tungivalt, et komisjon võtaks viie juhi aruande kohaseid järelmeetmeid ja esitaks kõikehõlmava tegevuskava, kus oleksid kirjas kõik vajalikud meetmed, et muuta majandus- ja rahaliit vastupidavamaks ning luua sellest parema kooskõlastamise ja struktuurilise lähenemise võrgustik ühenduse meetodi abil;

80.  kutsub komisjoni üles võtma meetmeid riigipõhiste soovituste paremaks rakendamiseks liikmesriikides ning kiirendama ja tugevdama struktuurireformide ja investeeringute rakendamist, et moderniseerida ELi majandust esimeses ja teises majanduse juhtimise paketis ning majanduse juhtimise õigusaktides sätestatud vahendite abil; kutsub komisjoni üles võtma teise majanduse juhtimise paketi õigusaktide kohaseid kohustusi ja volitusi nõuetekohaselt arvesse selliste riikidega tegelemise korral, mille suhtes kohaldatakse tõhustatud järelevalvet või makromajanduslikku kohandamisprogrammi;

Rahvusvahelise kaubanduse poliitika

81.  tuletab meelde oma seisukohta, et tasakaalustatud kaubanduslepingud võivad olla globaliseerumise eeskirjadeks; palub komisjonil seepärast tagada, et Euroopa standardeid ei seataks ohtu, ning rõhutab, et kaubandus peab täitma oma osa vaesusega võitlemisel ja arengu edendamisel välismaal; peab kaubandus- ja investeerimistõkete kõrvaldamist kogu maailmas endiselt ELi kaubandusstrateegia keskseks eesmärgiks; märgib sellega seoses, et komisjoni 2014. aasta kaubandus- ja investeerimistõkete aruandes tuuakse välja olulised ja põhjendamatud takistused ELi kaubandussuhetes tähtsamate kolmandate riikidega; kordab seetõttu üleskutset, et komisjon jätkaks selle tegevuskava elluviimist ja võitlust põhjendamatute protektsionistlike meetmete vastu;

82.  märgib Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse (TTIP) lepingu tähtsust; tuletab komisjonile meelde, kui oluline on kogu protsessi jooksul koostöö ja teabe vahetamine Euroopa Parlamendiga ning läbipaistvus;

Muud kaubandusküsimused

83.  palub komisjonil ennetada investeeringuid käsitlevate kahepoolsete lepingute üleminekukorda käsitleva määruse läbivaatamist, mis on kavandatud 2020. aastaks, et luua vajalikud vahendid lisameetmeteks, mis tuleb võtta ELi investeerimispoliitika väljatöötamisel;

84.  palub komisjonil jätkata tööd uute ja läbivaadatud vabakaubanduslepingute sõlmimiseks ning tervitab komisjoni kavatsust esitada liikmesriikidele ettepanek direktiivide eelnõude kohta, mis käsitlevad Mehhiko, Tšiili ja Türgiga sõlmitud lepingute ajakohastamist;

85.  märgib murega edusammude puudumist seoses ELi ja India vahelise vabakaubanduslepinguga ning palub komisjonil teha täiendavaid jõupingutusi praeguste komistuskivide ületamiseks läbirääkimiste käigus;

86.  rõhutab, et mitmepoolsus peab jääma ELi kaubanduspoliitika oluliseks eesmärgiks, ja palub komisjonil teha jõupingutusi selle nimel, et saavutada kokkulepe 2015. aasta detsembris Nairobis toimuval WTO ministrite 10. konverentsil;

Vastastikusel usaldusel põhinev õigusel ja põhiõigustel rajanev ala

87.  palub komisjonil kaaluda lünkade ja puuduste käsitlemist Euroopa Liidu lepingu artikli 2 ja ELi aluseks olevate väärtuste (täpsemalt inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, sh vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine) kohaldamisel, muu hulgas siduva mehhanismi kaudu, mis tugineb reale objektiivsetele näitajatele ning võimaldab seega järkjärgulist reageerimist nende väärtuste ja sealhulgas põhiõiguste rikkumistele nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil; tuletab meelde, et inimõiguste austamist tuleb tulemuslikult rakendada kõikide aluslepingu demokraatiat käsitlevate sätete järgimise abil;

88.  nõuab, et ELi ja USA vahelise tervikliku andmekaitsealase raamlepingu sõlmimine viidaks lõpule ning programmi Safe Harbor põhimõtete läbivaatamine oleks vastavuses ega võimaldaks õiguslike lünkade tekkimist, seda tänu ambitsioonikale ELi andmekaitsepaketile, millega kehtestatakse ELi tasandil uus andmekaitse õigusraamistik;

89.  kutsub komisjoni üles vaatama läbi Brüsseli IIa määrust liikmesriikide perekonnaõiguse kollisiooniga seotud küsimuste kohta; nõuab seepärast tungivalt, et komisjon hoiaks ära rahvusvahelisi nn lasterööve vahendussüsteemi abil ning edendaks erikoolitust lapsi puudutavate riikidevaheliste kohtumenetlustega tegelevate vahendajate ja kohtunike jaoks, ja ergutab liikmesriike koondama lasterööve käsitlevad kohtuasjad spetsialiseeritud kohtutesse;

90.  väljendab heameelt Euroopa julgeoleku tegevuskava vastuvõtmise üle ajavahemikuks 2015–2020 ning terrorismivastase võitluse, piiriülese organiseeritud kuritegevuse ja küberkuritegevuse valdkonnas kehtestatud prioriteetide üle ning toetab täielikult seda, et komisjon aitab sisejulgeoleku strateegia raames tegeleda ohtudega, mida liikmesriikide sisejulgeolekule kujutavad välisvõitlejad ja terrorism; rõhutab, et ELil tuleb seista silmitsi üha suureneva kodumaise terrorismi ohuga, mida põhjustavad nn välisvõitlejad, st isikud, kes reisivad väljapoole oma elukoha- või päritoluriiki, et panna toime, kavandada või valmistada ette terroriakte või osutada või saada terroristlikku väljaõpet, sealhulgas seoses relvakonfliktidega; nõustub, et vägivaldse ekstremismi ärahoidmine peaks olema üks ELi prioriteetidest;

91.  kutsub komisjoni üles hoidma ära terroristlike isikute liikumist, tugevdades kontrolli välispiiridel, kontrollides reisidokumente süstemaatilisemalt ja tõhusamalt, võideldes ebaseadusliku relvaäri ja identiteedi kuritarvitamise vastu ning tehes kindlaks riskipiirkonnad; ootab komisjoni uut ettepanekut e-piiride paketi kohta;

92.  palub komisjonil võtta meetmeid parandamaks teabevahetust liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja ELi ametite vahel; palub, et komisjon aitaks parandada, tihendada ja kiirendada õiguskaitsealase teabe vahetamist ning tulemuslikumat liikmesriikidevahelist operatiivkoostööd, jagades kiiremini ja tõhusamalt asjakohaseid andmeid ja teavet, austades seejuures täielikult põhiõigusi ja pidades kinni andmekaitse põhimõtetest;

93.  võtab teadmiseks Euroopa julgeoleku tegevuskavas esitatud komisjoni ettepanekud võitluseks küberkuritegevusega ning märgib, et terroriorganisatsioonid kasutavad rünnakute kavandamiseks, propaganda levitamiseks ja rahaliste vahendite kogumiseks üha rohkem internetti ja kommunikatsioonitehnoloogiat; palub, et komisjon ergutaks interneti- ja sotsiaalmeediaettevõtteid tegema selle probleemi vastu võitlemiseks koostööd valitsuste ja õiguskaitseasutustega, tagades samas, et järgitaks täielikult põhiõigusi ja õigusriigi põhimõtteid;

94.  palub komisjonil esitada ettepaneku Euroopa vahistamismääruse reformi kohta;

95.  kordab, et komisjon peaks tagama ELi õigusaktide täieliku rakendamise ülevõtmise tähtaegade piires, ja palub, et komisjon võtaks asjakohaseid meetmeid nende liikmesriikide vastu, kes ei ole nõuetekohaselt üle võtnud direktiivi 2011/93/EL laste seksuaalse kuritarvitamise kohta; kutsub komisjoni üles jätkama ja suurendama oma jõupingutusi selliste menetluste täiustamiseks, mis võimaldavad tuvastada veebis peibutajaid ja lapsi nende eest kaitsta;

96.  ergutab komisjoni võtma arvesse Euroopa Kohtu arvamust, valmistudes ELi ühinemiseks Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga ning tegeledes lahendamata õiguslike mureküsimustega;

97.  nõuab tungivalt, et komisjon tagaks jätkuvalt ELi õigusvaldkonna õigusaktide nõuetekohase rakendamise ning teeks süstemaatilisemalt tööd tsiviil- ja kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonnas;

98.  palub, et komisjon aitaks ELil aktiivselt edendada dialoogi ülemaailmse terrorismivastase partnerlusega, tehes tihedat koostööd piirkondlike osalejatega, nagu Aafrika Liit, Pärsia lahe koostöönõukogu ja Araabia Liiga, ning eelkõige Süüria ja Iraagi naaberriikide ja nende riikidega, keda konflikt on tõsiselt mõjutanud, nagu Jordaania, Liibanon ja Türgi, ning ÜRO, NATO ja eriti ÜRO terrorismivastase võitluse komiteega;

99.  toetab jõuliselt diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise meetmeid ja ootab, et komisjon esitaks algatused, millega tugevdatakse võitlust diskrimineerimisega soo, rassilise või etnilise päritolu, seksuaalse sättumuse, usu või veendumuse, puude või vanuse alusel;

100.  rõhutab asjaolu, et kasvav rassism ja ksenofoobia Euroopas on ELi jaoks üks peamisi väljakutseid, kuna see ohustab demokraatiat ja inimõiguste austamist; palub seetõttu komisjonil esitada algatused rassismi ja ksenofoobia vastu võitlemiseks ELis;

101.  võtab teadmiseks komisjoni otsuse võtta tagasi oma ettepanek vaadata läbi rasedate töötajate tööohutust ja töötervishoidu käsitlev direktiiv 92/85/EMÜ ning komisjoni valmisoleku avada tee uuele algatusele, milles võidakse kokku leppida ja mis võib töötavate vanemate ja hooldajate olukorda tegelikult parandada, et aidata paremini ühitada töö-, pere- ja eraelu, lihtsustada naiste osalemist tööturul, tagada emadele miinimumtasemel kaitse ning vähendada meeste ja naiste ebavõrdsust;

102.  ootab, et komisjon kuulutaks 2017. aasta naistevastase vägivalla kaotamise aastaks ning teeks suuremaid jõupingutusi, et takistada inimkaubandust ja sellega võidelda ning kaitsta niisuguse kaubanduse ohvreid; palub sellega seoses komisjonil algatada menetluse ELi ühinemiseks Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla tõkestamise ja sellega võitlemise konventsiooniga (Istanbuli konventsioon); kutsub ühtlasi komisoni üles võtma ajavahemikuks 2015–2020 naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse kohta Euroopas vastu uut, eraldiseisvat strateegiat, mille eesmärk on luua võrdseid võimalusi, vähendada soolist palga- ja pensionilõhet ning vaesuslõhet ja võidelda naistevastase vägivallaga; on kindel, et soolise tasakaaluga tuleb edasi tegeleda majanduslike otsuste tegemise protsessiga seotud kohustuste osas ja palub komisjonil käsitleda tegureid, mis takistavad naistel tegeleda ettevõtlusega;

Rände- ja varjupaigaküsimuste terviklik käsitus

103.  nõuab veel kord terviklikku ja ühist lähenemist varjupaiga- ja rändepoliitikale; rõhutab, et tuleb tagada varjupaigataotlejate ohutus pagulasseisundi taotlemise protsessi ajal ning kaotada olukord, kus pagulased peavad valima ELi jõudmiseks ohtlikud teed, tegeledes ebaseadusliku rände algpõhjustega ja võideldes tulemuslikult rändajate ebaseaduslikult üle piiri toimetajate vastu ning edendades solidaarsust ja vastutuse jagamist kõigi liikmesriikide vahel; leiab, et ränne peaks olema seotud ELi välispoliitikaga koostöö kaudu päritolu- ja transiidiriikidega; toetab komisjoni ettepanekut anda humanitaarabi; toonitab vajadust täiendavate meetmete järele seoses hiljutiste tragöödiatega Vahemerel, et hoida ära inimeste hukkumist merel; nõuab, et lahendataks keskpika ja pikema perspektiivi probleeme ning töötataks välja viis, kuidas igakülgselt reageerida, nagu on ette nähtud Euroopa rände tegevuskavas; rõhutab, et sinise kaardi direktiiv tuleb läbi vaadata, et luua võimalus seaduslikuks rändeks ELi;

104.  rõhutab oma valmisolekut tegeleda uue hädaolukorras ümberpaigutamise kavaga kiirmenetluse korras ning kinnitab, et kavatseb samal ajal jätkata kõigi muude komisjoni esitatud meetmete käsitlemist, tagamaks, et liikmesriigid ei viivita alalise ümberpaigutamiskava rakendamisega; tuletab nõukogule meelde, et parlament toetab jõuliselt siduvat ümberpaigutamismehhanismi, mis tugineb selgetele ja hästi määratletud kriteeriumidele ning milles võetakse arvesse pagulaste eelistusi;

105.  palub komisjonil tegeleda puudustega ELi kinnipidamiskohtade tingimuste kvaliteedis ja varjupaiga taotlemise menetlustes, sest mõlemad avaldavad märkimisväärset mõju rändesurvega tulemuslikul ja tõhusal viisil tegelemisele; toetab komisjoni ettepanekuid anda selle saavutamiseks piiriäärsetele vastuvõtvatele liikmesriikidele tõhustatud abi Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri (Frontex) ja Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti (EASO) kaudu;

106.  tervitab komisjoni ettepanekut suurendada eitava vastuse saanud varjupaigataotlejate tagasisaatmissüsteemi tõhusust; palub siiski komisjonil esitada kiire tagasisaatmise poliitikat käsitleva ettepaneku, mis tugineb olemasolevate meetmete analüüsile ja läbivaatamisele, et lisada sellesse raamistikku näiteks tõhustatud abi Frontexilt; toonitab, et mis tahes tagasisaatmismeetmeid tuleks ellu viia põhiõigusi täielikult austades;

Tugevam roll ülemaailmsel tasandil

107.  toonitab, kui oluline on toetada ühist julgeoleku- ja kaitsepoliitikat (ÜJKP) tõelise kaitse- ja julgeolekuvaldkonna siseturuga, süvakoostööga Euroopa kaitsetööstuses, konkurentsivõimelise Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasiga ning koostöövalmima lähenemisega julgeoleku- ja kaitsevaldkonna uurimis- ja arendustegevusele ja riigihangetele; toonitab, et komisjon peab tegema ettepaneku kogu ELi hõlmava varustuskindluse režiimi loomise kohta, mis on vältimatu elutähtsa kaitsevõime väljatöötamise, säilitamise ja edasiandmise jaoks ning väljendab solidaarsust ja usaldust liikmesriikide vahel; väljendab täielikku toetust ÜJKPga seotud kaitsealaste teadusuuringute ning parlamendi esildatud katseprojekti ettevalmistava tegevuse käivitamisele;

108.  on veendunud, et välispoliitika keskseks eesmärgiks peab jääma vabaduse kaitse ja edendamine, meie liitlaste toetamine ning jõhkrate hirmutegude ärahoidmine, sh tagakiusatud usuliste jt vähemusrühmade õiguste kaitse;

109.  tuletab meelde oma seisukohta, et tulemuste saavutamiseks peaks komisjon kehtestama läbivaadatud naabruspoliitika, mida iseloomustab välistegevuse ja sisepoliitika kõikehõlmav ja sidus käsitus; palub, et vaadataks läbi Euroopa naabruspoliitika, mille puhul tuleks käsitleda järgmisi punkte: a) diferentseerimine ning põhimõte „rohkem rohkema eest”; b) tegutsemine naabrusest kaugemal; c) demokraatia, kohtureformi, õigusriigi ja institutsioonilise suutlikkuse suurendamise toetamine; d) laiendatud pakkumine: prioriteetsed sektorid; e) julgeolekumõõde; f) piirkondliku integratsiooni edendamine;

110.  on seisukohal, et laienemis- ja naabruspoliitikat tuleb selgelt eristada; on veendunud, et ELi laienemine on olnud üks liidu edulugudest ja seda tuleks hoida päevakorras, pidades esmatähtsaks ja jälgides objektiivselt reforme kandidaatriikides kuni ametiaja lõpuni, et säilitada nende motivatsioon ja ELi võime levitada oma väärtusi; tuletab meelde, et asjaomaseid riike võib motiveerida ainult niisugune perspektiiv;

111.  nõuab, et pandaks suuremat rõhku religioonidevahelisele dialoogile, mille eesmärk on analüüsida ja mõista religioonide arengusuundumusi, et edendada ELi välispoliitika raames sallivust ning vägivalla ja äärmusliku radikaliseerumise vastast aktiivset tegevust;

112.  toetab jätkuvalt rahvusvaheliste partnerite tegevust kestva stabiilsuse, rahu ja poliitiliste reformide tagamiseks lõuna- ja idapoolsetes naaberriikides ning toetab nende riikide püüdlusi luua tihedamaid sidemeid ELiga, sh taotlejariikide tööd ELi liikmesuse kriteeriumide täitmiseks, mis hõlmab majanduslikke, poliitilisi ja sotsiaalseid reforme ning inimõiguste ja õigusriigi põhimõtete austamist;

113.  on seisukohal, et hiljutine finantsturu ebastabiilsus Hiinas kujutab endast olulist pöördepunkti Hiina arengumudeli jaoks ning vajalik on tugev koostöö ELi ja Hiina vahel, et vältida võimalikku negatiivset mõju kaubandusele mõlemas suunas; kutsub komisjoni ja kõrget esindajat üles kaaluma võimalust ajakohastada ELi ja Hiina vahelist strateegilist partnerlust, hindama finantsriske ning tõhustama kahepoolset koostööd eesmärgiga tagada vastastikkusel põhinev parem turulepääs, mis on kasulik nii ELi kui ka Hiina jaoks;

114.  nõuab tungivalt, et komisjon teeks liikmesriikide ja kolmandate riikidega koostööd mõõdetavate meetmete võtmisel, et likvideerida naiste ja tütarlaste suhtes kahjulikud tavad, sh laste ja sundabielud, naiste suguelundite moonutamine, aumõrvad, sunniviisiline steriliseerimine, vägistamised konfliktipiirkondades, kividega surnuksloopimine ja muud julmused; nõuab tungivalt, et komisjon teeks koostööd Euroopa välisteenistusega selliste julmuste ohvriks langenutele antava abi tõhustamisel;

Arengupoliitika

115.  rõhutab asjaolu, et Euroopa arenguaastal peab komisjon saavutama käegakatsutavaid tulemusi, ning palub komisjonil töötada välja ja esitada järelmeetmete tegevuskava Euroopa konsensuse kohta humanitaarabi valdkonnas, tagamaks sidusust ja seda, et Euroopa Liit täidab jätkuvalt ühiselt oma võetud kohustust järgida inimlikkuse, erapooletuse, neutraalsuse ja sõltumatuse humanitaarpõhimõtteid;

116.  rõhutab, et arenguabi tuleb koondada jõupingutustele, mille eesmärk on edendada head valitsemistava, luua õigusriik ning võidelda korruptsiooniga, ebaseaduslike kapitalivoogudega, rahapesuga, maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidumisega ning suurendada kõikide sidusrühmade läbipaistvust ja vastutust, sh arenguriikide valitsused ja erasektor; palub seepärast komisjonil töötada välja tervikliku strateegia ja tegevuskava, et tegeleda selle küsimusega arenguriikides, tagamaks, et ELi arengu- ja koostööalane tegevuskava oleks samuti kohandatud ja tingimuslikkuse osas ajakohastatud, et tulemuslikult võidelda maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastu;

117.  juhib tähelepanu asjaolule, et VKEd on arenguriikides töökohtade ja jõukuse loomisel käimapanevaks jõuks, luues ligikaudu 90 % töökohtadest; palub komisjonil aidata toetada mikro-, väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid ning keskenduda koostööle partnerriikide valitsustega, et rakendada reforme, mis on suunatud regulatiivse koormuse vähendamisele, võitlusele korruptsiooni ja maksudest kõrvalehoidumisega, avaliku sektori finantsjuhtimise ja tõhusate avalik-õiguslike asutuste arendamisele, ettevõtluse ja innovatsiooni vaimu edendamisele ning juurdepääsu parandamisele mikrolaenudele ja mikrorahastamisele;

118.  palub komisjonil pöörata tähelepanu ebakindlatele riikidele ja töötada välja strateegiad rahu kindlustamiseks ja riigi ülesehitamiseks; rõhutab, et on äärmiselt tähtis osaleda struktuursetes ja pikaajalistes partnerlustes, mille esmasiht on õigusriigi põhimõtete kehtestamine ja demokraatlike institutsioonide rajamine nendes riikides;

119.  nõuab suuremaid investeeringuid, et parandada humanitaarhädaolukordades juurdepääsu haridusele, mis on laste kaitsmise vahend kriisiolukordades ning kajastab ühtlasi vajadust vähendada lõhet humanitaar- ja arenguabi vahel, ühendades hädaabi, taastus- ja arenguabi;

Demokraatlike muutuste liit

Institutsioonilised küsimused

120.  nõuab tungivalt, et komisjon viiks kõik menetluses olevad Lissaboni lepingu eelsed kontrolliga regulatiivmenetluse dokumendid delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide osas Lissaboni lepinguga kooskõlla;

121.  kordab uuesti oma palvet komisjonile esitada vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 298 ettepanek võtta vastu määrus Euroopa Liidu haldusmenetluse kohta;

122.  nõuab tungivalt, et komisjon seaks prioriteediks dokumentidele juurdepääsu käsitleva määruse läbivaatamise ummikseisu lõpetamise ning võtaks järelmeetmeid vastavalt parlamendi esitatud soovitustele järjestikustes resolutsioonides läbipaistvuse ja dokumentidele juurdepääsu kohta;

123.  toetab kindlalt algatust luua institutsioonidevahelise kokkuleppe alusel kohustuslik läbipaistvusregister; kordab parlamendi nõudmist esitada seadusandlik ettepanek;

124.  kutsub komisjoni üles suurendama jõupingutusi, et tagada ELi ühinemine Euroopa inimõiguste konventsiooniga, võttes seejuures arvesse õiguslikke argumente, mille Euroopa Kohus hiljuti esitas;

125.  palub komisjonil analüüsida edukate Euroopa kodanikualgatuste väikest osakaalu, mis avaldab negatiivset mõju kodanike suhtumisele sellesse piiriülese otsese osalusdemokraatia vahendisse, ja tagada, et otsused Euroopa kodanikualgatuste vastuvõetavuse kohta vastaksid ELi õiguspädevusele, ning ootab, et komisjon võtaks iga eduka Euroopa kodanikualgatuse puhul nõuetekohaseid järelmeetmeid, kui ta on võtnud endale kohustuse seda teha, ja tegeleks üldisemalt selle vahendi nõrkuste ja piirangutega, eelkõige lihtsustades protsessi ja täiustades selle mõnevõrra bürokraatlikke ja pikalevenivaid menetlusi Euroopa kodanikualgatuse määruse viivitamatu läbivaatamise raames, et muuta see usaldusväärseks tegevuskava koostamise vahendiks;

o
o   o

126.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile.

Õigusalane teave