Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2015/2004(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0232/2015

Esitatud tekstid :

A8-0232/2015

Arutelud :

PV 05/10/2015 - 11
CRE 05/10/2015 - 11

Hääletused :

PV 06/10/2015 - 7.12
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2015)0336

Vastuvõetud tekstid
PDF 197kWORD 90k
Teisipäev, 6. oktoober 2015 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Arenguriikide kohalike omavalitsuste roll arengukoostöös
P8_TA(2015)0336A8-0232/2015

Euroopa Parlamendi 6. oktoobri 2015. aasta resolutsioon arenguriikide kohalike omavalitsuste rolli kohta arengukoostöös (2015/2004(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse ÜRO 8. septembri 2000. aasta aastatuhande deklaratsiooni,

–  võttes arvesse 2014. aasta juulis vastu võetud ÜRO säästva arengu eesmärkide avatud töörühma aruannet,

–  võttes arvesse oma 25. novembri 2014. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu ja 2015. aasta järgse ülemaailmse arenguraamistiku kohta(1),

–  võttes arvesse 8. augustil 2014. aastal vastu võetud säästva arengu rahastamise valitsustevahelise ekspertide komitee aruannet,

–  võttes arvesse 2014. aasta juulis avaldatud säästva arengu kõrgetasemelise poliitilise foorumi ministrite deklaratsiooni,

–  võttes arvesse ÜRO 2014. aasta aruannet aastatuhande arengueesmärkide kohta,

–  võttes arvesse 2014. aasta aprillis Mexicos toimunud tulemusliku arengukoostöö ülemaailmse partnerluse (GPEDC) kõrgetasemelise kohtumise lõppdokumenti,

–  võttes arvesse 31. oktoobri 2014. aasta aruannet „Dialoog 2015. aasta järgse arengukava kohalikule tasandile viimise teemal”, mille koostasid ÜRO Arenguprogramm, ülemaailmne töökond(2) ja ÜRO Elukeskkonnaprogramm (Habitat),

–  võttes arvesse ÜRO arengurühma 2014. aasta aruannet „2015. aasta järgse arengukava elluviimine: riikliku ja kohaliku tasandi võimalused”,

–  võttes arvesse ÜRO Arenguprogrammi 2014. aasta inimarengu aruannet pealkirjaga: „Jätkuv inimareng. Nõrkuste vähendamine ja vastupanuvõime tekitamine”,

–  võttes arvesse ÜRO peasekretäri kokkuvõtvat aruannet 2015. aasta järgse arengukava kohta,

–  võttes arvesse ÜRO aruannet „Gender Chart 2012”, kus hinnatakse aastatuhande kaheksa arengueesmärgi täitmisel soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas tehtud edusamme,

–  võttes arvesse ÜRO 1992. aasta keskkonna ja arengu konverentsi tulemusi ning selle jätkuna 20.–22. juunil 2012. aastal Brasiilias Rio de Janeiros toimunud ÜRO säästva arengu konverentsi aruannet,

–  võttes arvesse ÜRO väljapaistvate isikute kõrgetasemelise töörühma 2013. aasta mais avaldatud aruannet 2015. aasta järgse arengukava kohta,

–  võttes arvesse ÜRO süsteemi töörühma ÜRO 2015. aasta järgset arengukava käsitlevat, 2012. aasta juunis ÜRO peasekretärile esitatud aruannet pealkirjaga „Teeme tõeks tuleviku, mida me kõigi jaoks soovime”,

–  võttes arvesse vähim arenenud riike käsitlevat Istanbuli tegevuskava aastateks 2011–2020,

–  võttes arvesse 2011. aasta detsembris Lõuna-Koreas Busanis abi tulemuslikkusele pühendatud kõrgetasemelisel foorumil vastu võetud deklaratsiooni ja tegevuskava,

–  võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni ja inimõiguste õigusraamistikku,

–  võttes arvesse abi tulemuslikkust käsitlevat Pariisi deklaratsiooni ja Accra tegevuskava,

–  võttes arvesse ÜRO 1986. aasta arenguõiguse deklaratsiooni,

–  võttes arvesse Euroopa arengukonsensust(3) ning ELi tegevusjuhendit vastastikuse täiendavuse ja tööjaotuse kohta arengupoliitikas(4),

–  võttes arvesse komisjoni 15. mai 2013. aasta teatist „Kohalike omavalitsuste mõjuvõimu suurendamine partnerriikides, et tõhustada valitsemistava ja saavutada paremaid arengualaseid tulemusi” (COM(2013)0280),

–  võttes arvesse oma 22. oktoobri 2013. aasta resolutsiooni kohalike asutuste ja kodanikuühiskonna rolli kohta Euroopa tegevuses jätkusuutliku arengu toetamisel(5) ning nõukogu 22. juuli 2013. aasta järeldusi, milles käsitletakse kohalike omavalitsuste tähtsust arengu seisukohalt,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 7, milles kinnitatakse, et EL „tagab erinevate poliitikavaldkondade ja meetmete kooskõla, võttes arvesse kõiki oma eesmärke”,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 208, milles sätestatakse, et „[l]iit võtab arengukoostöö eesmärke arvesse muu sellise poliitika puhul, mida ta rakendab ja mis tõenäoliselt mõjutab arengumaid”,

–  võttes arvesse komisjoni 5. veebruari 2015. aasta teatist „Vaesuse kaotamise ja säästva arengu ülemaailmne partnerlus pärast 2015. aastat” (COM(2015)0044),

–  võttes arvesse komisjoni 2. juuni 2014. aasta teatist „Inimväärne elu kõigile: nägemusest ühise tegutsemiseni” (COM(2014)0335),

–  võttes arvesse komisjoni 13. mai 2014. aasta teatist „Erasektori rolli tugevdamine kaasava ja jätkusuutliku majanduskasvu saavutamisel arenguriikides” (COM(2014)0263),

–  võttes arvesse komisjoni talituste 30. aprilli 2014. aasta töödokumenti pealkirjaga „ELi arengukoostöö õiguspõhine käsitus, mis hõlmab kõiki inimõigusi” (SWD(2014)0152),

–  võttes arvesse komisjoni 27. veebruari 2013. aasta teatist „Inimväärne elu kõigile: vaesuse kaotamine ja maailmale säästva tuleviku tagamine” (COM(2013)0092),

–  võttes arvesse komisjoni 12. septembri 2012. aasta teatist „Demokraatia ja säästva arengu juured: Euroopa koostöö kodanikuühiskonnaga välissuhete valdkonnas” (COM(2012)0492),

–  võttes arvesse komisjoni avalikke konsultatsioone, mis toimusid 15. juunist kuni 15. septembrini 2012 ja mille eesmärk oli ette valmistada ELi seisukohta „Liikumine 2015. aasta järgse arenguraamistiku suunas”,

–  võttes arvesse komisjoni 8. oktoobri 2008. aasta teatist „Kohalikud omavalitsused: arenguprotsessi osalised” (SEC(2008)2570),

–  võttes arvesse nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate, Euroopa Parlamendi ja komisjoni ühisavaldust Euroopa Liidu arengupoliitika küsimuses „Euroopa konsensus”(6),

–  võttes arvesse 16. novembril 2008. aastal Euroopa arengupäevade ajal algatatud Euroopa hartat, mis käsitleb arengukoostööd kohaliku valitsemise toetuseks,

–  võttes arvesse komisjoni 12. aprilli 2005. aasta teatist „Poliitikavaldkondade seostatus arenguga” (COM(2005)0134) ning 14. mail 2012 toimunud välisasjade nõukogu 3166. istungi järeldusi pealkirjaga „Muutuste kava ELi arengupoliitika mõju suurendamiseks”,

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 24. veebruari 2015. aasta arvamust pealkirjaga „Inimväärne elu kõigile: nägemusest ühise tegutsemiseni”,

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 9. oktoobri 2013. aasta arvamust pealkirjaga „Kohalike omavalitsuste mõjuvõimu suurendamine partnerriikides, et tõhustada valitsemistava ja saavutada paremaid arengualaseid tulemusi”,

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 9. juuni 2010. aasta arvamust pealkirjaga „Kevadpakett: ELi tegevuskava aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks”,

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 22. aprilli 2009. aasta arvamust pealkirjaga „Kohalikud omavalitsused: arenguprotsessi osalised”,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrust (EL) nr 233/2014, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend aastateks 2014–2020(7),

–  võttes arvesse oma 2. aprilli 2014. aasta seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Euroopa arenguaasta (2015) kohta(8),

–  võttes arvesse oma 13. juuni 2013. aasta resolutsiooni aastatuhande arengueesmärkide ja 2015. aasta järgse raamistiku kindlaksmääramise kohta(9),

–  võttes arvesse välisasjade nõukogu 19. mai 2014. aasta järeldusi, milles käsitletakse õigustel põhinevat lähenemisviisi arengukoostööle, mis hõlmab kõiki inimõigusi,

–  võttes arvesse välisasjade nõukogu 12. detsembri 2013. aasta järeldusi, milles käsitletakse vaesuse kaotamist ja säästva arengu rahastamist pärast 2015. aastat,

–  võttes arvesse AKV-ELi 20. juuni 2014. aasta ühisdeklaratsiooni 2015. aasta järgse arengukava kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse arengukomisjoni raportit (A8-0232/2015),

A.  arvestades, et kohalikud omavalitsused on olulised riiklikud ja institutsioonilised osalejad kohalikus valitsemises, rohujuure tasandi demokraatia esilekerkimises ja säästvas territoriaalses arengus, nad tuginevad kohaliku kogukonna kaasamisele ja tema demokraatlikule väljendusvabadusele ning neil on täita tähtis roll 2015. aasta järgsete eesmärkide saavutamisel;

B.  arvestades, et kohalikel omavalitsustel on väga oluline roll arengueesmärkide seadmisel, korraldamisel ja saavutamisel;

C.  arvestades, et kohalikud omavalitsused on 2015. aasta järgses arengukavas kogukonna ning riiklike ja ülemaailmsete eesmärkide olulised vahendajad;

D.  arvestades, et kohalikud omavalitsused täidavad olulist rolli ebakindlate ja kriisis olevate ning keskmiste tuludega riikide haavatavate elanikkonnarühmade kaitsmisel;

E.  arvestades, et uus ülemaailmse säästva arengu raamistik võimaldab tagada kodanikuühenduste, kohalike omavalitsuste ja riikide parlamentide laialdase kaasamise; arvestades, et nõuetekohase, läbipaistva ja vastutustundliku juhtimise tagamiseks on vaja tingimata suurendada kohalike omavalitsuste ja kodanikuühenduste mõjuvõimu;

F.  arvestades, et EL on olnud tihedalt seotud arenguriikide kohalike omavalitsuste toetamisega, et aidata vähendada vaesust, saavutada aastatuhande arengueesmärgid ning süvalaiendada demokraatlikku valitsemist kohalikul tasandil;

G.  arvestades, et piirkondlike ja kohalike omavalitsuste esindajad on andnud panuse ÜRO Peaassamblee säästva arengu eesmärkide avatud töörühma istungitel ning ülemaailmne töökond on aidanud juhtida ÜRO konsultatsioone 2015. aasta järgse arengukava kohalikule tasandile viimise teemal ÜRO Arenguprogrammi ja ÜRO Elukeskkonnaprogrammiga;

H.  arvestades, et ÜRO peasekretäri kokkuvõtvas aruandes 2015. aasta järgse arengukava kohta rõhutatakse, et uus arengukava peab olema transformatiivne, üldkohaldatav, inimestele keskendunud ning tuginema inimõigustele ja õigusriigi põhimõttele; arvestades, et peasekretär nõuab, et uuenduslikud partnerlused, sh kohalikud omavalitsused, oleksid selle tegevuskava peamised teostajad kodanikele kõige lähemal tasandil;

I.  arvestades, et 2015. aasta järgse ülemaailmse arengukava kõige olulisemad eesmärgid ja ülesanded sõltuvad kohalikest meetmetest ja tugevatest partnerlustest;

J.  arvestades, et 2050. aastaks kasvab maailma elanikkond hinnanguliselt 7 miljardilt 9,3 miljardi inimeseni ning suurem osa sellest kasvust toimub eeldatavalt arenguriikides, eelkõige linnapiirkondades; arvestades, et liigne linnastumine takistab säästvat arengut kõigis selle aspektides;

K.  arvestades, et 2,5 miljardit uut linnaelanikku peavad saama juurdepääsu haridusele, tervishoiuteenustele, töökohtadele, toidule, kanalisatsioonile, transpordile, eluasemele ja elektrile; arvestades, et need on peamised väljakutsed kohalikele ja piirkondlikele ametiasutustele ja omavalitsustele, kes vastutavad kõnealuste teenuste pakkumise eest;

L.  arvestades, et Rio deklaratsioonis rõhutatakse, et põlisrahvastel ja nende kogukondadel on väga tähtis roll keskkonnajuhtimises ja arengus; arvestades, et valitsused peaksid nende identiteeti, kultuuri ja huve tunnustama ja nõuetekohaselt toetama ning võimaldama neil aktiivselt osaleda säästva arengu eesmärkide saavutamises;

M.  arvestades, et vaesuse vähendamine on ebaühtlane ning ebavõrdsus riikide sees ja nende vahel, mis on suurenenud nii arenenud kui ka arenguriikide puhul, kujutab endast arengu seisukohast tõsist probleemi;

N.  arvestades, et arengupüüdlusi takistavad endiselt ägedad konfliktid ja humanitaarkriisid; arvestades, et haavatavaid inimrühmi, nagu naised, lapsed ja eakad, mõjutavad relvakonfliktid ja kriisid rohkem ning kohalikel ametiasutustel on peamine roll konfliktide ärahoidmisel ja haldamisel;

O.  arvestades, et vaja on täiendavaid pingutusi nälga kannatavate inimeste arvu vähendamiseks poole võrra, sest praegu kannatab alatoitluse all 162 miljonit last; arvestades, et varjatud nälga võib defineerida kui mikrotoitainete puudust, mis võib põhjustada pöördumatuid tervisekahjustusi ja sellel võivad olla inimeste tootlikkuse vähenemisest tulenevad sotsiaalmajanduslikud tagajärjed;

P.  arvestades, et kliimamuutus ja keskkonnaseisundi halvenemine võivad takistada vaesuse vähendamist ning on peamised probleemid kohalike ametiasutuste jaoks, sest need mõjutavad ennekõike kohalikke kogukondi;

Q.  arvestades, et maailma rahvastiku kasvule reageerimiseks tuleb luua rohkem uusi inimväärseid töökohti; arvestades, et erasektor on peamine töökohtade looja nii arenenud kui ka arenguriikides ning võib seetõttu olla võitluses vaesuse vastu väga oluline partner;

R.  arvestades, et abi on vaesuse vähendamisel endiselt väga oluline, aidates arenguriikides olukorda muuta; arvestades, et abi peab olema sihipärasem, et täita kõige haavatavamate elanikkonnarühmade vajadusi; arvestades, et ainult abist ei piisa ja seega tuleb kasutada uuenduslikku rahastamist;

S.  arvestades, et rahvusvaheliste, avaliku ja erasektori rahaliste vahendite kaasamine on säästva kohaliku arengu edendamiseks võtmetähtsusega;

T.  arvestades, et EL ja liikmesriigid on suurimad ametliku arenguabi andjad, aga ka peamised poliitikakujundajad ja osalejad detsentraliseeritud koostöös, ning peaksid seega jääma ÜRO raamistikus läbirääkimiste järgmise etapi eestvedajateks, eelkõige säästva arengu eesmärkide täitmise küsimuses;

U.  arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 208 on öeldud, et ELi arengupoliitika põhieesmärk on vaesuse vähendamine, ning samas artiklis on sätestatud poliitikavaldkondade arengusidusus;

I.Kohalikud omavalitsused arengu edendajatena ja Euroopa Liidu roll

1.  tuletab meelde, et Busani partnerlus on laienev foorum arenguprotsessi uutele osalistele, nagu kohaliku ja piirkondliku tasandi osalised;

2.  rõhutab, et komisjoni teatises kohalike omavalitsuste ja nende rolli tunnustamise kohta liikmesriikide huvirühmadena esitatud uued suunised on Euroopa Liidu uue arengukava jaoks oluline edasiminek;

3.  rõhutab, et uute suuniste kohaselt tuleb viia tõhusalt elu Euroopa koostööd nii 11. Euroopa Arengufondi kui ka arengukoostöö rahastamisvahendi raames;

4.  rõhutab, et strateegiline kavandamine riiklikul ja kohalikul tasandil on võtmetähtsusega arengu kolme peamise mõõtme – sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnamõõtme – edendamiseks ja integreerimiseks;

5.  väljendab heameelt toetuse üle kohalike omavalitsuste suutlikkuse suurendamiseks kohalike ametivõimude temaatilise eelarverea abil, eelkõige toetuse üle kohalike omavalitsuste koordineerimisstruktuuride tugevdamiseks riigi, piirkonna ja ELi tasandil, ning ELi tasandil loodud partnerluse üle;

6.  tunnustab kohalike omavalitsuste olulist rolli arengumaades; innustab looma ELi kohalike omavalitsuste ja arengumaade kohalike omavalitsuste vahel uusi partnerlusi koolituse ja inimressursside valdkonnas, et saavutada paremaid tulemusi ja eelkõige parandada keskkonnaplaneerimist;

7.  on arvamusel, et kõnealustel koordineerimisstruktuuridel on äärmiselt oluline roll tehnilise ja metoodilise abi andmisel kohaliku suutlikkuse suurendamiseks, soodustades oskusteabe vahetamist, mis toetab detsentraliseerimise protsessi ja põhiteenuste osutamist; on seisukohal, et kõnealused struktuurid on ka sobiv poliitilise dialoogi foorum ja kohalike omavalitsuse kuulda võtmiseks valitsuse kõigil tasanditel;

8.   nõuab tungivalt, et EL edendaks detsentraliseeritud koostööd kui 2015. aasta järgse arenguraamistiku rakendamise viisi; palub sellega seoses komisjonil kaaluda võimalust muuta detsentraliseerimine prioriteetseks rahastamissektoriks välisabi rahastamisvahendite raames, alustades arengukoostöö rahastamisvahendist ja Euroopa Arengufondist, ning suurendada jõupingutusi, et hõlmata kohalikud omavalitsused täieõiguslike huvirühmadena 11. Euroopa Arengufondi rakendamisse partnerriikides, -piirkondades ning valdkondliku ja eelarvetoetuse andmisse; palub liikmesriikidel anda kohalikele omavalitsustele oma arenguprogrammides asjakohane roll ja kooskõlastada nende tegevus komisjoni ja muude liikmesriikide tegevusega;

II.Poliitiline dialoog, rahaliste vahendite kasutuselevõtt ja raamatupidamisaruannete esitamine

9.  rõhutab vajadust õiglasema vahendite ülekande järele riiklikult tasandilt allpiirkondadele, linnadele ja omavalitsustele;

10.  rõhutab vajadust innustada riikide valitsusi käimasoleva detsentraliseerimise protsessi käigus kandma osa riigi eelarvevahenditest üle piirkondlikele ja kohalikele omavalitsustele; on sellega seoses seisukohal, et kohalike omavalitsuste finantssuutlikkust ja eelarvet tuleks suurendada eelkõige nende ühenduste kaudu;

11.  peab äärmiselt oluliseks, et osa Euroopa eelarvetoetusest antakse kohalike omavalitsuste rahastamiseks;

12.  rõhutab, et Euroopa koostöö raames on oluline algatada kohalike omavalitsuste vahel tõeline poliitiline dialoog, mis võimaldaks hinnata praegust protsessi, raskusi ja võimalusi parandada abi tõhusust kohalikul tasandil;

13.  nõuab kõnealuse dialoogi institutsionaliseerimist, kasutades selleks eri koostööraamistikes olemas olevaid koordineerimisstruktuure;

III.Kohalike omavalitsuste roll aastatuhande arengueesmärkide saavutamisel: saadud kogemused

14.  toonitab, et aastatuhande arengueesmärgid näitasid kohalike omavalitsuste väga olulist rolli võitluses vaesuse vastu ja selliste avalike teenuste osutamisel nagu veega ja kanalisatsiooniga varustamine ning esmase arstiabi ja hariduse andmine;

15.  väljendab heameelt detsentraliseeritud arengukoostöö algatuste leviku ning linnadevahelise koostöö mehhanismide kasutamise üle;

16.  rõhutab vajadust eraldada täiendavad vahendid detsentraliseeritud asutuste suutlikkuse suurendamiseks, et nad saaksid pakkuda kvaliteetseid avalikke teenuseid, tagada võrdsed võimalused ja suurendada sotsiaalset ühtekuuluvust;

17.  peab kahetsusväärseks, et aastatuhande arengueesmärkides ei võetud piisavalt arvesse kohaliku mõõtme olulisust arengule; peab kahetsusväärseks, et arengukavades ei võeta piisavalt arvesse kultuurimõõdet, mis on äärmiselt oluline kohaliku konteksti mõistmiseks; nõuab, et kohalikes, riiklikes ja rahvusvahelistes vaesuse vähendamise strateegiates võetaks arvesse kultuurimõõdet;

18.  peab kahetsusväärseks, et praeguste aastatuhande arengueesmärkide puhul ei ole selge, kuidas viia ülemaailmsed eesmärgid riiklikule ja kohalikule tasandile;

IV.2015. aasta järgse arengukava koostamine: väljakutsed ja võimalused

19.  on seisukohal, et 2015. aasta järgset perioodi käsitlev protsess peaks andma Rio+20 tulemuste rakendamiseks selge nägemuse, mis võtab arvesse kohalike omavalitsuste rolli;

20.  rõhutab, et oluline on seada säästva arengu eesmärkide joaks usaldusväärsed eesmärgid ja indikaatorid, mis on vastavuses konteksti ning kohaliku elanikkonna vajaduste ja muredega; palub ELil tugevdada kohalike omavalitsuste rolli ja võtta nende asjatundlikkust arvesse muudes säästva arengu eesmärkides;

21.  palub ELil pöörata arengukoostöö kavandamisel ja elluviimisel ning abirahavoogude osas jätkuvalt erilist tähelepanu kohalikele omavalitsustele; rõhutab, et see eeldaks tõeliselt kaasavat protsessi juba väljatöötamise varases järgus ning et seda silmas pidades tuleb tunnustada ja suurendada avaliku sektori detsentraliseeritud abi; rõhutab vajadust tagada nende suurem osalus arengustrateegiate koostamisel;

22.  palub liidul kindlustada, et kohalikud omavalitsused on paremini esindatud rahvusvahelistes läbirääkimistes 2015. aasta järgse arengukava vastuvõtmise üle arengu rahastamise rahvusvahelisel konverentsil ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 21. konverentsil;

23.  palub ELil toetada jätkuvalt linnade ja inimasustuste autonoomset eesmärki;

V.Vajadus uue ja tõhusa ülemaailmse partnerluse järele (kodanikuühenduste, erasektori ja teistega)

24.  palub ELil aidata tugevdada mitmepoolseid partnerlusi, et viia 2015. aasta järgse arengukava rakendamine kohalikule tasandile;

25.  nõuab kohustuste selget kindlaksmääramist ja jagamist partnerite vahel;

VI.Partnerlus erasektoriga

26.  tuletab meelde, et erasektor on uue arengukava tähtis võimaldaja ja teostaja, ning rõhutab, et avaliku sektori tulude kasutuselevõtt ja inimeste maksuvõimel ning loodusvarade kasutamisest läbipaistval viisil saadud õiglasel tasul põhineva maksusüsteemi tugevdamine on tõhususe seisukohalt keskse tähtsusega;

27.  rõhutab vajadust toetada keskklassi teket eraettevõtluse edendamise kaudu eelkõige noorte ja naiste seas;

28.  rõhutab, kui tähtis on suurendada kohalike, mikro- ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate rolli töökohtade loomises ning jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu edendamises, eelkõige avaliku ja erasektori partnerluse poliitika abil;

29.  rõhutab taas vajadust rakendada tõhusaid aruandlusmehhanisme ning määrata kindlaks kohustuslikud sotsiaalsed ja keskkonnatagatised;

VII.Partnerlus kodanikuühiskonnaga

30.  on seisukohal, et 2015. aasta järgne ülemaailmne arengukava peab muutma kodanikuühenduste rolli ja mõju; on arvamusel, et liikmesriigid peaksid tegema tihedat koostööd kodanikuühiskonna organisatsioonidega ja looma regulaarse dialoogi mehhanismid, mis peaks olema piisavalt tõhusad positiivse tagasiside saamiseks kodanikuühiskonnalt;

VIII. Kohaliku vastutuse ja suutlikkuse suurendamise toetamine

31.  rõhutab, et valitsused peavad vastutama nii kohalike huvirühmade kui ka rahvusvahelise kogukonna ees;

32.  rõhutab, kui tähtsad on läbipaistvus ja mitme sidusrühma osalusel toimuvad arutelud kohalike kultuuride, põlisrahvaste, rändajate ja vähemuste osaluse suurendamiseks;

33.  on seisukohal, et tuleb teha suuri jõupingutusi, et parandada kohalike omavalitsuste suutlikkust pakkuda avalikke teenuseid;

34.  rõhutab, et oluline on edendada head valitsemistava kohalikul tasandil, juurutades vastutuse, läbipaistvuse, osaluse, reageerimisvõime ja õigusriigi põhimõtet;

35.  innustab looma eelarve planeerimisel kohalikud konsulteerimisplatvormid;

36.  rõhutab, et kiiresti on vaja reformida ametlikke andmekogumisteenuseid;

IX.Põlisrahvad ja arengu kavandamine

37.  rõhutab, et põlisrahvad tuleks otseselt kaasata kohalike ja piirkondlike investeerimiskavade koostamisse;

38.  palub riikide valitsustel ja kohalikel omavalitsustel teha järgmist: a) tugevdada kohalikku seadusandlust, et kehtestada traditsioonilise maaomandikorra tunnustamine; b) teha koostööd traditsiooniliste võimuesindajatega loodusvarade haldamises; c) käsitleda soolisi ja põlvkondadevahelisi probleeme, mis põlisrahvaste seas esinevad; d) kaitsta põliselanike teadmisi; e) suurendada põlisrahvaste suutlikkust osaleda arengu kavandamises;

X.Tehnoloogiasiire

39.  rõhutab, et riikide valitsused ja kohalikud omavalitsused peaksid looma tehnoloogiasiirdeks soodsa keskkonna;

40.  on seisukohal, et selline koostöö peaks hõlmama ka pikemaajalisi investeeringuid;

XI.Linnad ja inimasustused

41.  väljendab heameelt Aafrika linnade osaluse üle eluasemeküsimusi ja säästvat linnaarendust käsitleva ÜRO konverentsi (HABITAT III) ettevalmistamises; palub komisjonil toetada osalust ja kaasata toetus jätkusuutliku linnastamisprotsessi haldamiseks oma partnerlusplaanidesse;

42.  väljendab heameelt avatud töörühma otsuse üle lisada eraldiseisva eesmärgina linnade säästev areng;

43.  toonitab, kui tähtis on võtta vastu territoriaalne lähenemine selliste küsimuste käsitlemiseks nagu jäätmekäitlus ja vaesus linnapiirkondades, ebavõrduse vähendamine, kodanike võimestamine, kaasav ja osalusdemokraatia, innovatiivne infrastruktuur kavandamine, teenuste osutamine, maahaldus, linnade panus ülemaailmsesse keskkonnamuutusesse ning nende mõju ökosüsteemidele, energiakasutusele jne;

44.  rõhutab, kui tähtis on toetada arenguriike ja vähim arenenud riike, muu hulgas ka rahalise ja tehnilise abiga;

XII.Hea valitsemistava ja korruptsioonivastane võitlus

45.  rõhutab, et rahvusvahelist koostööd võitluseks ebaseaduslike rahavoogude vastu tuleb tõhustada, et tagada võrdsed tingimused kohalike ja rahvusvaheliste äriühingute maksustamise valdkonnas;

46.  rõhutab, et võimu detsentraliseerimine on tõhus vahend korruptsiooni, sealhulgas rahvusvaheliste ettevõtete korruptsiooni vastu võitlemiseks, ning see aitab kaasajastada avalikku haldust ning vastata inimeste vajadustele majandus- ja sotsiaalreformide abil;

XIII. Vahendite kasutuselevõtu tugevdamine

47.  rõhutab, et vaja on uurida loovate ja õiglaste rahastamismehhanismide võimalusi;

48.  rõhutab, et 2015. aasta järgse arengukava edu tagamiseks on äärmiselt oluline kasutada riiklikke vahendeid kohalikul tasemel, kuna see on keskne tegur nii riigi kui ka kohaliku tasandi arengustrateegiate ja meetmete rakendamisel; rõhutab sellega seoses tungivat vajadust tugevdada partnerriikide kohalike omavalitsuste suutlikkust omavalitsuse maksustamise ja eelarve planeerimise valdkonnas; väljendab heameelt kohalike finantsjärelevalveasutuste järkjärgulise loomise üle, mida Euroopa Liit peab rohkem toetama;

49.  on arvamusel, et eelkõige maapiirkondades on kogukondade elutingimuste parandamiseks tõhusam tegutseda kohalikul tasandil, ning üks olulisemaid ülesandeid kohalike omavalitsuste ja riigiasutuste jaoks on edendada mitteametliku sektori järkjärgulist reintegreerimist, ilma et see pärsiks innovatsiooni;

50.  palub Maailmapangal ja rahvusvahelistel finantseerimisasutustel ajakohastada keskkonnaalaste ja sotsiaalsete tagatiste põhimõtteid;

51.  tuletab meelde, et kohalikud valitsused on üha suurema hulga kriiside lahendamisel eesliinil, kuid enamasti neil puuduvad võimekus ja vahendid tõhusaks reageerimiseks;

52.  palub komisjonil edendada innovaatiliste rahastamisvahendite kasutamist detsentraliseeritud koostööks, sealhulgas laenude ja toetuste ühendamise mehhanisme, mis ei ole veel kohandatud kohalike omavalitsuste erivajadustele;

53.  nõuab seega tungivalt, et Euroopa Liit toetaks detsentraliseeritud eelarvet, mis on kohaliku arengu seisukohalt äärmiselt oluline;

o
o   o

54.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2014)0059.
(2) Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ülemaailmne töökond2015. aasta järgse arengukava jaoks ja HABITAT III poole liikumiseks.
(3) ELT C 46, 24.2.2006, lk 1.
(4) Nõukogu järeldused 9558/07, 15.5.2007.
(5) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0432.
(6) ELT C 46, 24.2.2006, lk 1.
(7) ELT L 77, 15.3.2014, lk 44.
(8) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0269.
(9) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0283.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika