Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2015/2879(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

RC-B8-0998/2015

Arutelud :

Hääletused :

PV 08/10/2015 - 9.7

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2015)0348

Vastuvõetud tekstid
PDF 173kWORD 73k
Neljapäev, 8. oktoober 2015 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Surmanuhtlus
P8_TA(2015)0348RC-B8-0998/2015

Euroopa Parlamendi 8. oktoobri 2015. aasta resolutsioon surmanuhtluse kohta (2015/2879(RSP))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone surmanuhtluse kaotamise kohta, eelkõige 7. oktoobri 2010. aasta resolutsiooni(1),

–  võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi Federica Mogherini ning Euroopa Nõukogu peasekretäri Thorbjørn Jaglandi 10. oktoobril 2014. aastal Euroopa ja ülemaailmse surmanuhtluse vastu võitlemise päeva puhul tehtud ühisavaldust,

–  võttes arvesse Euroopa inimõiguste konventsiooni protokolle nr 6 ja 13,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 2,

–  võttes arvesse surmanuhtlust käsitlevaid ELi suuniseid,

–  võttes arvesse praegu läbivaatamisel olevaid ELi ekspordikontrolli nõudeid kaupade puhul, mida saab kasutada surmanuhtluse täideviimiseks,

–  võttes arvesse kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti ja selle teist fakultatiivprotokolli,

–  võttes arvesse 1984. aastal vastu võetud piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastast ÜRO konventsiooni,

–  võttes arvesse 2015. aasta septembris ÜRO inimõiguste ülemvoliniku avaldatud uuringut ülemaailmse uimastiprobleemi mõju kohta inimõiguste kasutamisele,

–  võttes arvesse ÜRO Peaassamblee resolutsioone, eelkõige 18. detsembri 2014. aasta resolutsiooni surmanuhtluse kasutamisele moratooriumi kehtestamise kohta (A/RES/69/186),

–  võttes arvesse 12.–15. juunil 2013. aastal Madridis toimunud surmanuhtluse vastasel viiendal maailmakongressil vastu võetud lõppdeklaratsiooni,

–  võttes arvesse iga aasta 10. oktoobril tähistatavat ülemaailmset ja Euroopa surmanuhtluse vastu võitlemise päeva,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 128 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 4,

A.  arvestades, et surmanuhtluse kaotamine maailmas on ELi inimõiguste poliitika üks peamisi eesmärke;

B.  arvestades, et 10. oktoobril 2015 tähistatava ülemaailmse surmanuhtluse vastu võitlemise päeva keskne eesmärk on tõsta teadlikkust seoses surmanuhtluse kohaldamisega uimastitega seotud kuritegude eest;

C.  arvestades, et ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo andmetel on rohkem kui 160 ÜRO liikmesriiki, millel on erisugused õigussüsteemid, traditsioonid, kultuurid ja usulised taustad, surmanuhtluse kas kaotanud või nad ei vii seda täide;

D.  arvestades, et viimaste näitajate kohaselt mõisteti 2014. aastal 55 riigis teadaolevalt surma vähemalt 2466 isikut ning see arv on 2013. aastaga võrreldes peaaegu 23 % suurem; arvestades, et 2014. aastal toimus kogu maailmas vähemalt 607 hukkamist; arvestades, et nimetatud arvudes ei kajastu nende inimeste arv, keda arvatakse olevat hukatud Hiinas, kus hukati jätkuvalt rohkem inimesi kui ülejäänud maailmas kokku ning mõisteti surmanuhtlus veel tuhandetele inimestele; arvestades, et surmamõistmised ja hukkamised jätkuvad 2015. aastal murettekitava sagedusega; arvestades, et surmanuhtluse kasutamise sagenemine on tihedalt seotud kohtuotsustega, mida langetatakse kollektiivsetes kohtuprotsessides terrorismiga seotud kuritegude puhul niisugustes riikides nagu Egiptus ja Nigeeria; arvestades, et Tšaadis ja Tuneesias kaalutakse surmanuhtluse uuesti kehtestamist; arvestades, et teatavates USA osariikides mõistetakse inimesi ikka veel surma ja viiakse surmanuhtlust täide;

E.  arvestades, et teadaolevalt on mõistetud inimesi kividega surnuksloopimise teel surma Pakistanis, Nigeerias, Afganistanis, Iraanis, Iraagis, Sudaanis, Somaalias ja Saudi Araabias, ning arvestades, et viimastel aastatel on sadu naisi abielurikkumise pärast kividega surnuks loobitud; arvestades, et kividega surnuksloopimist surmanuhtluse viisina loetakse piinamise vormiks;

F.  arvestades, et kaheksa riigi (Mauritaania, Sudaan, Iraan, Saudi Araabia, Jeemen, Pakistan, Afganistan ja Katar) õigusaktides nähakse surmanuhtlus ette homoseksuaalsuse eest, ning arvestades, et Nigeeria ja Somaalia provintsides rakendatakse surmanuhtlust ametlikult samasooliste seksuaalaktide eest;

G.  arvestades, et surmanuhtlust kasutatakse sageli ebasoodsamas olukorras olevate inimeste, vaimse puudega ning rahvus- ja kultuuriliste vähemuste hulka kuuluvate isikute vastu;

H.  arvestades, et 33 riiki kohaldavad surmanuhtlust ka uimastikuritegude korral, mille tõttu hukatakse igal aastal umbes 1000 inimest; arvestades, et teadaolevalt hukati 2015. aastal selliste kuritegude eest inimesi Hiinas, Iraanis, Indoneesias ja Saudi Araabias; arvestades, et 2015. aastal määrati uimastitega seotud kuritegude eest jätkuvalt karistuseks surmanuhtlust Hiinas, Indoneesias, Iraanis, Kuveidis, Malaisias, Saudi Araabias, Sri Lankal, Araabia Ühendemiraatides ja Vietnamis; arvestades, et sellised kuriteod võivad hõlmata erinevaid uimastikaubanduse või uimastite omamisega seotud süüdistusi;

I.  arvestades, et möödunud 12 kuul on kogu maailmas hakatud taas rohkem kasutama surmanuhtlust uimastikuritegude puhul ja on riike, kus uimastitega seotud kuritegude eest hukatud inimeste arv on märkimisväärsel määral suurenenud ning kes püüavad kehtestada taas surmanuhtlust uimastikuritegude eest või kes on teinud lõpu pikaajalistele surmanuhtluse moratooriumitele;

J.  arvestades, et Iraanis hukati teadete kohaselt 2015. aasta esimese kuue kuuga uimastikuritegude eest 394 inimest (kogu 2014. aasta jooksul 367); arvestades, et pooled sellel aastal Saudi Araabias täide viidud hukkamised olid seotud uimastikuritegudega, samas kui 2010. aastal moodustasid need üldarvust vaid 4 %; arvestades, et Pakistanis ootab praegu surmanuhtluse täideviimist vähemalt 112 uimastikuritegude eest süüdimõistetut;

K.  arvestades, et mitmed ELi liikmesriikide kodanikud on uimastitega seotud kuritegude eest kolmandates riikides kas hukatud või ootavad hukkamist;

L.  arvestades, et kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artikli 6 lõike 2 kohaselt võib surmanuhtluse määrata vaid „kõige raskemate kuritegude eest”; arvestades, et ÜRO inimõiguste komitee ning kohtuväliste, kiirkorras toimuvate ja meelevaldsete hukkamiste ÜRO eriraportöör ja piinamiste eriraportöör on esinenud avaldustega, mille kohaselt ei tohiks uimastikuritegude eest surmanuhtlust määrata; arvestades, et kohustuslik surmanuhtlus ja selle kasutamine uimastitega seotud kuritegude eest on vastuolus rahvusvahelise õiguse ja rahvusvaheliste normidega;

M.  arvestades, et rahvusvaheline narkootikumide kontrolli komitee on ergutanud surmanuhtlust kasutavaid riike sellest uimastikuritegude korral loobuma;

N.  arvestades, et komisjon ja liikmesriigid on andnud vähemalt 60 miljonit eurot ÜRO uimastite ja kuritegevuse vastu võitlemise büroo (UNODC) uimastivastase võitluse programmidele, milles keskendutakse uimastivastasele võitlusele riikides, kus uimastikuritegude korral kohaldatakse aktiivselt surmanuhtlust; arvestades, et hiljutistes valitsusväliste organisatsioonide aruannetes on väljendatud muret asjaolu pärast, et Euroopa rahastatavad uimastivastased programmid surmanuhtlust kohaldavates riikides võivad neid õhutada surmanuhtluse määramisele ja täideviimisele, ning arvestades, et nendele aruannetele on vaja anda hinnang;

O.  arvestades, et komisjon on käivitanud ELi stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendi ning selle eelkäijaks oleva stabiliseerimisvahendi raames kaks ulatuslikku piirkondlikku uimastivastase võitluse meedet – kokaiini ja heroiini liikumistee programmid, mis hõlmavad ka uimastikuritegude eest surmanuhtlust kohaldavaid riike; arvestades, et vastavalt stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendi määruse artiklile 10 on komisjon kohustatud kasutama organiseeritud kuritegevuse vastaste meetmete korral inimõiguste ja humanitaarõiguse järgimise tegevussuuniseid;

1.  kordab, et mõistab hukka surmanuhtluse kasutamise ning toetab kindlalt surmanuhtlusele moratooriumi kehtestamist kui sammu surmanuhtluse kaotamise poole; rõhutab taas, et surmanuhtluse kaotamine aitab kaasa inimväärikuse edendamisele ja et ELi lõplik eesmärk on surmanuhtlus kogu maailmas kaotada;

2.  mõistab hukka kõik hukkamised nende toimumise kohast sõltumata; on jätkuvalt mures surmanuhtluse määramise pärast alaealistele ja vaimse või intellektipuudega isikutele ning nõuab selliste rahvusvahelisi inimõigustealaseid norme rikkuvate tavade viivitamatut ja otsustavat lõpetamist; väljendab sügavat muret hiljutiste kollektiivsete kohtuprotsesside pärast, mille tagajärjel mõisteti palju inimesi surma;

3.  väljendab sügavat muret kividega surnuksloopimise tava pärast, mida ikka veel mitmes riigis kasutatakse, ja nõuab tungivalt, et asjassepuutuvate riikide valitsused kehtestaksid viivitamata kividega surnuksloopimist keelavad õigusaktid;

4.  nõuab tungivalt, et Euroopa välisteenistus ja liikmesriigid jätkaksid surmanuhtluse kasutamise vastu võitlemist ning toetaksid kindlalt surmanuhtlusele moratooriumi kehtestamist, mis on samm surmanuhtluse kaotamise poole, jätkaksid püüdlemist selle poole, et surmanuhtlus kaotatakse kogu maailmas, nõuaksid jõuliselt, et surmanuhtlust veel täideviivad riigid järgiksid rahvusvahelisi miinimumstandardeid ning vähendaksid surmanuhtluse kohaldamisala ja kasutamist ning avaldaksid selged ja täpsed süüdimõistmiste ja hukkamiste arvnäitajad; nõuab tungivalt, et Euroopa välisteenistus jääks valvsaks muutuste suhtes kõikides riikides, eelkõige Valgevenes, mis on ainus Euroopa riik, kus endiselt kehtib surmanuhtlus, ning kasutaks kõiki tema kasutuses olevaid mõjutusvahendeid;

5.  tunneb heameelt surmanuhtluse kaotamise üle teatavates USA osariikides ning ergutab Euroopa Liitu jätkama USAga peetavat dialoogi surmanuhtluse täielikuks kaotamiseks, et seista koos surmanuhtluse kaotamise eest kogu maailmas;

6.  kutsub komisjoni üles pöörama abi ja poliitilise toetusega seoses eritähelepanu riikidele, kes teevad samme surmanuhtluse kaotamiseks või õhutavad surmanuhtlusele ülemaailmset moratooriumi kehtestama; ergutab liikmesriikide, ELi, ÜRO, kolmandate riikide ja muude piirkondlike organisatsioonide vahelisi kahe- ja mitmepoolseid algatusi surmanuhtlusega seotud küsimustes;

7.  tuletab meelde, et surmanuhtlus on vastuolus selliste väärtustega nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriigi põhimõtted ja inimõiguste austamine, millele liit on rajatud, ning surmanuhtluse taaskehtestamine kas või ühes liikmesriigis tähendaks seepärast aluslepingute ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta rikkumist;

8.  väljendab eriti suurt muret surmanuhtluse sagedasema kasutamise pärast seoses terrorismivastase võitlusega mitmes riigis ning võimaluse pärast, et surmanuhtlus kehtestatakse mõnes riigis uuesti;

9.  mõistab eelkõige hukka surmanuhtluse kasutamise opositsiooni allasurumiseks, usuliste tõekspidamiste, homoseksuaalsuse või abielurikkumise eest või muudel põhjustel, mida võib pidada triviaalseteks ega saa isegi käsitleda kuritegudena; kutsub seepärast riike, kus homoseksuaalsus on kriminaliseeritud, üles surmanuhtlust selle eest mitte kohaldama;

10.  on jätkuvalt täiesti veendunud, et surmanuhtlus ei hoia ära uimastikaubandust ega takista inimesi uimastite kuritarvitamise ohvriks langemast; kutsub surmanuhtlust kohaldavaid riike üles kehtestama uimastikuritegude eest karistamiseks surmanuhtluse asemel alternatiivkaristusi, mille keskmes on uimastiennetuse ja kahjude vähendamise programmid;

11.  kordab oma soovitust komisjonile ja liikmesriikidele, et surmanuhtluse kaotamine uimastikuritegude puhul tuleks muuta uimastivastase poliitika rahalise abi, tehnilise abi, suutlikkuse suurendamise ja muu toetuse eeltingimuseks;

12.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles veel kord kategoorilist kinnitama põhimõtet, mille kohaselt ei tohi Euroopa abi ja toetus, sh UNODC uimastivastase võitluse programmidele, hõlbustada õiguskaitsetoiminguid, mille tagajärjeks on vahistatud isikute surmamõistmine ja hukkamine;

13.  nõuab tungivalt, et komisjon karmistaks ekspordikontrolli selliste toodete puhul, mida saab kasutada surmanuhtluse täideviimiseks;

14.  tunneb sügavat muret läbipaistvuse puudumise pärast uimastivastaseks võitluseks ettenähtud abi ja toetuse puhul, mida komisjon ja liikmesriigid annavad uimastivastaste operatsioonide läbiviimiseks riikides, kus uimastitega seotud kuritegude puhul kohaldatakse surmanuhtlust; nõuab, et komisjon avaldaks igal aastal aruande oma rahalise toetuse kohta uimastivastastele programmidele riikides, mis kohaldavad uimastikuritegude eest surmanuhtlust, märkides selles ühtlasi, milliseid inimõiguste kaitsemeetmeid kasutati tagamaks, et selline rahastamine ei tooks kaasa surmanuhtluse määramist;

15.  nõuab tungivalt, et komisjon rakendaks viivitamatult stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendi määruse artiklis 10 sätestatud tegevussuunised ning kohaldaks neid rangelt kokaiini ja heroiini liikumistee programmide suhtes;

16.  nõuab tungivalt, et komisjon järgiks ELi narkootikumidealases tegevuskavas (2013–2016) esitatud soovitust, mille kohaselt tuleks välja töötada „inimõigustealase suunamise ja mõjuhindamise” vahend ja seda rakendada, et tagada „inimõiguste tulemuslik integreerimine narkootikumidega seotud ELi välistegevusse”;

17.  nõuab kümneid kolmandates riikides hukkamist ootavaid Euroopa kodanikke silmas pidades tungivalt, et Euroopa välisteenistus, komisjon ja liikmesriigid esitaksid suunised kõikehõlmava ja tulemusliku Euroopa surmanuhtluse vastase poliitika väljatöötamiseks, ning et need suunised hõlmaksid tugevaid ja tõhustatud mehhanisme isikute tuvastamise, õigusabi andmise ja diplomaatilise esindatuse valdkonnas;

18.  nõuab, et EL ja selle liikmesriigid tagaksid, et ÜRO Peaassamblee ülemaailmse uimastiprobleemi teemalisel eriistungil 2016. aasta aprillis käsitletakse surmanuhtluse kasutamist uimastitega seotud kuritegude puhul ja mõistetakse hukka selle kohaldamine;

19.  toetab kõiki ÜRO asutusi, valitsustevahelisi piirkondlikke organeid ja valitsusväliseid organisatsioone nende jätkuvates jõupingutustes julgustada riike surmanuhtlust kaotama; palub komisjonil jätkata demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi kaudu projektide rahastamist selles valdkonnas;

20.  peab kiiduväärseks, et kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti teine fakultatiivprotokoll, mille eesmärk on surmanuhtluse kaotamine, ratifitseeriti hiljuti mitmes riigis, nii et sellel on nüüd 81 osalisriiki; nõuab, et kõik riigid, kes ei kuulu protokolli osalisriikide sekka, ratifitseeriksid selle viivitamatult;

21.  kutsub Euroopa Nõukogu neid osalisriike, kes veel ei ole Euroopa inimõiguste konventsiooni protokolle 6 ja 13 ratifitseerinud, seda tegema, et tagada surmanuhtluse tegelik kaotamine kõigis Euroopa Nõukogu osalisriikides;

22.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ja komisjoni asepresidendile, nõukogule, komisjonile, ELi liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, ÜRO peasekretärile, ÜRO Peaassamblee presidendile ja ÜRO liikmesriikide valitsustele.

(1) ELT C 371 E, 20.12.2011, lk 5.

Õigusalane teave