Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2015/2801(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-0989/2015

Esitatud tekstid :

B8-0989/2015

Arutelud :

PV 07/10/2015 - 17
CRE 07/10/2015 - 17

Hääletused :

Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2015)0349

Vastuvõetud tekstid
PDF 175kWORD 75k
Neljapäev, 8. oktoober 2015 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Viie aasta eest Ungaris toimunud punase muda katastroofist saadud õppetunnid
P8_TA(2015)0349B8-0989/2015

Euroopa Parlamendi 8. oktoobri 2015. aasta resolutsioon viie aasta eest Ungaris toimunud punase muda katastroofist saadud õppetundide kohta (2015/2801(RSP))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse liidu keskkonnapoliitika põhimõtteid, mis on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 191, eelkõige ennetusmeetmete võtmise põhimõtet ja põhimõtet, et saastaja maksab,

–  võttes arvesse Vahemere merekeskkonna ja rannikuala kaitse konventsiooni (Barcelona konventsioon) ja selle protokolle,

–  võttes arvesse nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiivi 91/689/EMÜ ohtlike jäätmete kohta(1),

–  võttes arvesse komisjoni 3. mai 2000. aasta otsust 2000/532/EÜ, millega asendatakse otsus 94/3/EÜ (millega kehtestatakse jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 75/442/EMÜ artikli 1 punkti a kohaselt jäätmete nimistu) ja nõukogu otsus 94/904/EÜ (millega kehtestatakse ohtlikke jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 91/689/EMÜ artikli 1 lõike 4 kohaselt ohtlike jäätmete nimistu)(2) (Euroopa jäätmenimistu),

–  võttes arvesse komisjoni 18. detsembri 2014. aasta otsust 2014/955/EL, millega muudetakse jäätmenimistut käsitlevat otsust 2000/532/EÜ vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2008/98/EÜ(3),

–  võttes arvesse põhjendatud arvamust, mille komisjon saatis 2015. aasta juunis Ungarile, nõudes keskkonnanormide karmistamist seoses teise punase muda settebasseiniga(4),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta direktiivi 2006/21/EÜ kaevandustööstuse jäätmete käitlemise ja direktiivi 2004/35/EÜ muutmise kohta(5) (kaevandusjäätmete direktiiv),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. aprilli 2001. aasta soovitust 2001/331/EÜ, milles sätestatakse liikmesriikides teostatava keskkonnajärelevalve miinimumnõuded(6),

–  võttes arvesse oma 20. novembri 2008. aasta resolutsiooni soovituse 2001/331/EÜ (milles sätestatakse liikmesriikides teostatava keskkonnajärelevalve miinimumnõuded) läbivaatamise kohta(7),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta otsust nr 1386/2013/EL, milles käsitletakse liidu üldist keskkonnaalast tegevusprogrammi aastani 2020 „Hea elu maakera võimaluste piires”(8) (seitsmes keskkonnaalane tegevusprogramm),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/35/EÜ keskkonnavastutusest keskkonnakahjustuste ärahoidmise ja parandamise kohta(9) (keskkonnavastutuse direktiiv),

–  võttes arvesse komisjoni 20. aprilli 2009. aasta otsust 2009/335/EÜ tehniliste juhiste kohta rahalise tagatise kehtestamiseks kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2006/21/EÜ kaevandustööstuse jäätmete käitlemise kohta(10),

–  võttes arvesse komisjoni teostatavusuuringut Euroopa tööstuskatastroofi riskijagamisrahastu käsituse kohta(11),

–  võttes arvesse keskkonnavastutuse direktiivi rakendamise probleeme ja takistusi käsitlevat aruannet (komisjoni jaoks koostatud lõpparuanne – keskkonna peadirektoraat 2013),

–  võttes arvesse komisjonile ja nõukogule esitatud küsimusi punase muda katastroofist saadud õppetundide kohta viis aastat pärast Ungaris toimunud õnnetust (O-000096/2015 – B8‑0757/2015 and O-000097/2015 – B8‑0758/2015),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 128 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et 4. oktoobril 2010 voolas Ungaris jäätmehoidla purunemise tõttu välja ligikaudu miljon kuupmeetrit tugevalt leeliselist punast muda, mis ujutas üle mitu küla, põhjustades kümne inimese surma ja vigastades ligikaudu 150 inimest, ning reostas suure maa-ala, sealhulgas neli NATURA 2000 ala;

B.  arvestades, et kõnealuses jäätmehoidlas hoitud punane muda oli nõukogu direktiivi 91/689/EMÜ kohaselt ohtlik jääde;

C.  arvestades, et komisjoni otsuses 2014/955/EL on selgelt öeldud, et punane muda tuleb liigitada ohtlike jäätmete hulka, kuni ei ole tõendatud vastupidist; arvestades, et nimetatud otsust on kohaldatud alates 1. juunist 2015;

D.  arvestades ohtu, et punane muda võidi varem liigitada ekslikult tavajäätmeteks ka teistes liikmesriikides, mistõttu võidi väljastada vigaseid lubasid;

E.  arvestades, et kaevandusjäätmete direktiivi järgi, milles on sätestatud kaevandustööstuse jäätmete käitlemise ohutusnõuded, tuginedes muu hulgas parimale võimalikule tehnikale, on punane muda kaevandustööstuse jääde;

F.  arvestades, et eri liikmesriikides on tõsiseid probleeme ka muudest kaevandustegevustest (näiteks tsüaniidi kasutamisest kullakaevanduses) või ohtlike jäätmete väärast käitlemisest põhjustatud keskkonnareostusega;

G.  arvestades, et soovituse 2001/331/EÜ eesmärk on tugevdada ELi keskkonnaõiguse järgimist ning toetada selle järjekindlamat rakendamist ja jõustamist;

H.  arvestades, et Euroopa Parlament märkis oma 20. novembri 2008. aasta resolutsioonis, et keskkonnaõiguse rakendamine liikmesriikides on puudulik ja ebajärjepidev, ning nõudis kindlalt, et komisjon esitaks enne 2009. aasta lõppu seadusandliku ettepaneku keskkonnajärelevalve kohta;

I.  arvestades, et seitsmendas keskkonnaalases tegevusprogrammis on öeldud, et EL laiendab kontrollimise ja järelevalvega seotud nõudeid suuremale hulgale liidu keskkonnaalastele õigusaktidele ning täiustab kontrolli toetamise võimekust liidu tasandil;

J.  arvestades, et keskkonnavastutuse direktiivi eesmärk on luua „saastaja maksab” põhimõttest lähtuv keskkonnavastutuse raamistik, milles nõutakse, et liikmesriigid ergutaksid asjaomaseid majandus- ja finantssektori ettevõtjaid arendama finantstagatisvahendeid ja turgusid; arvestades, et artikli 18 lõike 2 kohaselt pidi komisjon esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule 30. aprilliks 2014 aruande, mida ei ole praeguseni esitatud;

K.  arvestades, et 2013. aastal komisjonile koostatud aruandes keskkonnavastutuse direktiivi rakendamise kohta jõuti järeldusele, et keskkonnavastutuse direktiivi ülevõtmine liikmesriikide õigusesse ei ole loonud kõikidele võrdseid võimalusi, vaid on kaasa toonud hulga erinevaid vastutusele võtmise süsteeme ELis keskkonnakahju ärahoidmiseks ja kõrvaldamiseks;

L.  arvestades, et 2010. aastal teatas komisjon seoses punase muda katastroofiga, et kaalub kohustusliku ühtlustatud finantstagatise kasutuselevõttu juba enne keskkonnavastutuse direktiivi läbivaatamist 2014. aastal;

1.  märgib, et 2010. aastal toimunud punase muda katastroof oli Ungari suurim tööstuskatastroof, ning mälestab selle ohvreid traagilise sündmuse viiendal aastapäeval;

2.  avaldab tunnustust riigi ametiasutustele kiire ja tulemusliku kriisile reageerimise eest, ning samuti kodanikuühiskonnale suurte jõupingutuste eest enneolematu katastroofi ajal;

3.  tuletab meelde, et Ungarist sai alguse liidu kodanikukaitse mehhanism ja seal tegutses Euroopa eksperdirühm, kelle ülesandeks oli jagada soovitusi muu hulgas optimaalsete lahenduste väljatöötamiseks, et kahjusid likvideerida ja leevendada;

4.  märgib, et punase muda katastroof on seostatav ELi õigusaktide rakendamise puudujääkide, puudulike kontrollide ning ELi asjaomastes õigusaktides ja prügilate käitajate tegevuses esinevate vajakajäämistega;

5.  väljendab rahulolematust selle pärast, et viimase viie aasta jooksul ei ole juhtunust tehtud justkui üldse järeldusi, sest ELi asjaomaste õigusaktide ja rahvusvaheliste konventsioonide rakendamine ja kontrollide tegemine on jätkuvalt puudulikud ning peaaegu kõik ELi asjaomaste õigusaktide puudujäägid on tänaseni kõrvaldamata;

6.  märgib, et eriti suurt muret tekitavad kaevandusjäätmete direktiiv ja Euroopa jäätmenimistu;

7.  kardab, et samasuguseid jäätmehoidlaid on teisteski liikmesriikides; kutsub liikmesriike üles tagama asjakohaste kontrollide läbiviimine;

8.  palub nendel liikmesriikidel, kellel on punase muda settebasseine, kontrollida, kas punane muda on nõuetekohaselt liigitatud ohtlike jäätmete hulka, ning vaadata vale liigituse alusel väljastatud load kiiremas korras läbi; kutsub komisjoni üles tagama, et liikmesriigid võtavad asjakohaseid meetmeid ja annavad komisjonile nõuetekohaselt aru, ning palub komisjonil avaldada 2016. aasta lõpuks aruanne, milles käsitletakse liikmesriikide võetud meetmeid;

9.  peab vajalikuks pöörata suuremat tähelepanu katastroofide ennetamisele, kuna samasuguseid keskkonnajuhtumeid on ette tulnud ka teistes liikmesriikides;

10.  palub, et komisjon ja liikmesriigid pingutaksid rohkem selle nimel, et tagada kõikide ELi asjaomaste õigusaktide ja kõikide asjaomaste rahvusvaheliste konventsioonide täielik rakendamine ja nõuetekohane kohaldamine, pidades silmas mitte ainult alumiiniumi tootmist ja punase muda keskkonnaohutut jäätmekäitlust, vaid ohtlike jäätmete keskkonnaohutut käitlemist üldiselt;

11.  rõhutab, et kaevandustööstuse jäätmete käitlemisel tuleb rangelt kasutada parimat võimalikku tehnikat, ning nõuab 2016. aasta lõpuks täielikku üleminekut jäätmete kuiva kõrvaldamise tehnoloogiale, tagades samas, et see ei põhjusta õhusaastet ega veereostust;

12.  palub, et komisjon pööraks rohkem tähelepanu teadus- ja arendustegevusele ohtlike jäätmete tekke vältimise ja käitlemise valdkonnas;

13.  nõuab tungivalt, et komisjon töötaks välja suunised vastupidavustestide läbiviimiseks kaevandustes, kus on suured settebasseinid;

14.  leiab, et reostuse tulemuslikuks vältimiseks on vaja rangeid keskkonnajärelevalve eeskirju ja asjakohaseid meetmeid, mis tagaksid nende kohaldamise;

15.  kutsub liikmesriike üles tugevdama oma riiklikke keskkonnajärelevalve asutusi, et need saaksid tööstusrajatisi läbipaistvalt, regulaarselt ja süstemaatiliselt kontrollida, tagades selleks muu hulgas nende sõltumatuse, piisavad vahendid ja selged kohustused ning nõudes tihedamat koostööd ja tegevuse kooskõlastamist;

16.  palub, et komisjon ja liikmesriigid parandaksid olemasolevatele siduvatele ja mittesiduvatele vahenditele tuginedes järelevalvet, vältides samas liigset halduskoormust;

17.  nõuab veel kord, et komisjon esitaks seadusandliku ettepaneku keskkonnajärelevalve kohta, mis ei tooks tööstuse jaoks kaasa täiendavaid finantskohustusi;

18.  nõuab tungivalt, et komisjon laiendaks liikmesriikide kontrollide siduvaid kriteeriume suuremale hulgale liidu keskkonnaalastele õigusaktidele ja arendaks keskkonnajärelevalve toetamise võimekust liidu tasandil;

19.  tunneb muret selle pärast, et ELi väga erinevad vastutusele võtmise süsteemid võivad kahjustada ühiseid standardeid ning tekitada mõnedes liikmesriikides ja piirkondades suurema keskkonnakatastroofide ning sellest tulenevalt finantstagajärgede ohu;

20.  peab kahetsusväärseks, et komisjon ei ole veel esitanud keskkonnavastutuse direktiivis nõutud aruannet; palub, et komisjon teeks seda 2015. aasta jooksul;

21.  palub, et komisjon tagaks keskkonnavastutuse direktiivi käimasoleval läbivaatamisel, et läbivaatamise ettepanekus oleks täielikult rakendatud „saastaja maksab” põhimõtet;

22.  nõuab, et komisjon uuriks, kuidas liikmesriigid on rakendanud komisjoni otsust 2009/335/EÜ ning kas olemasolevate finantstagatisvahendite ülemmäärad on piisavad; nõuab, et komisjon esitaks ettepaneku kohustusliku ühtlustatud finantstagatise kohta;

23.  palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada keskkonnakatastroofide tagajärgede likvideerimise finantsaspektide, sealhulgas ohvritele rahalise hüvitise maksmise läbipaistvus;

24.  palub, et komisjon esitaks kooskõlas seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi sätetega seadusandliku ettepaneku õiguskaitse kättesaadavuse kohta keskkonnaasjades; palub, et komisjon teeks seda 2016. aasta jooksul;

25.  rõhutab, et oluline on see, et kohalikud ametiasutused, kodanikud ja kodanikuühiskond oleksid kaasatud ohtlike jäätmete kõrvaldamisega seotud otsustusprotsessi ja riskijuhtimismeetmete kavandamisse;

26.  palub, et vastutavad asutused teavitaksid avalikkust regulaarselt reostuse seisundist ning võimalikust mõjust loomastikule ja taimestikule, samuti kohalike elanike tervisele;

27.  palub komisjonil edasi arendada üleeuroopalise tööstuskatastroofi riskijagamisrahastu käsitust, järgides täielikult „saastaja maksab” põhimõtet, et katta võimalikud kulud, mille suurus ületab kohustuslike finantstagatiste kõrge taseme;

28.  on seisukohal, et asjaomane ELi tööstuskatastroofi riskijagamisrahastu peaks katma ka selliste vanade keskkonnakoormuste kõrvaldamise kulusid, mis ohustavad ikka veel ühiskonda ja millel ei ole kehtiva õigusraamistiku tõttu objektiivsest seisukohast vastutajat, kes kannaks kõrvaldamisega seotud kulud;

29.  rõhutab, et keskkonna- ja tööstuskatastroofide puhul on väga tähtis koostöö ja solidaarsus ELi tasandil;

30.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) EÜT L 377, 31.12.1991, lk 20.
(2) EÜT L 226, 6.9.2000, lk 3.
(3) ELT L 370, 30.12.2014, lk 44.
(4) Euroopa Komisjoni teabeleht, juuni rikkumiste pakett: tähtsaimad otsused; http://europa.eu/rapid/press-release_MEMO-15-5162_en.htm
(5) ELT L 102, 11.4.2006, lk 15.
(6) EÜT L 118, 27.4.2001, lk 41.
(7) ELT C 16 E, 22.1.2010, lk 67.
(8) ELT L 354, 28.12.2013, lk 171.
(9) ELT L 143, 30.4.2004, lk 56.
(10) ELT L 101, 21.4.2009, lk 25.
(11) Uuring, millega kaaluti võimalusi luua rahastu tööstuskatastroofidest põhjustatud (keskkonna) kahju hüvitamiseks. Lõpparuanne. Euroopa Komisjon, DG ENV, 17. aprill 2013; http://ec.europa.eu/environment/archives/liability/eld/eldfund/pdf/Final%20report%20ELD%20Fund%20BIO%20for%20web2.pdf

Õigusalane teave