Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 314,

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse nõukogu 7. juuni 2007. aasta otsust 2007/436/EÜ, Euratom Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002(2),

–  võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020(3),

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(4),

–  võttes arvesse oma 11. märtsi 2015. aasta resolutsiooni 2016. aasta eelarve koostamise üldsuuniste kohta, III jagu – Komisjon(5),

–  võttes arvesse oma 29. aprilli 2015. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi 2016. aasta tulude ja kulude eelarvestuse kohta(6),

–  võttes arvesse komisjoni poolt 24. juunil 2015. aastal vastu võetud Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve projekti (COM(2015)0300),

–  võttes arvesse 4. septembril 2015. aastal vastu võetud ja 17. septembril 2015. aastal Euroopa Parlamendile edastatud nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve projekti kohta (11706/2015 – C8‑0274/2015),

–  võttes arvesse oma 8. juuli 2015. aasta resolutsiooni volituse kohta 2016. aasta eelarve projekti käsitlevateks kolmepoolseteks läbirääkimisteks(7),

–  võttes arvesse komisjoni 23. septembri 2015. aasta teatist Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule ja nõukogule „Pagulaskriisiga toimetulekuks Euroopa rände tegevuskava alusel kohe võetavad operatiiv-, eelarve- ja õigusmeetmed” (COM(2015)0490),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve projekti kirjalikke muutmisettepanekuid nr 1/2016 (COM(2015)0317) ja nr 2/2016 (COM(2015)0513),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 88,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit ja teiste asjaomaste komisjonide arvamusi (A8‑0298/2015),

III jagu

Üldine ülevaade

1.  rõhutab, et 2016. aasta eelarve lugemisel parlamendis kajastatakse täielikult Euroopa Parlamendi eespool nimetatud 11. märtsi 2015. aasta resolutsioonis (eelarve koostamise üldsuuniste kohta) ja 8. juuli 2015. aasta resolutsioonis (volituse kohta kolmepoolseteks läbirääkimisteks) ülekaaluka häälteenamusega vastu võetud poliitilisi prioriteete; rõhutab, et nendeks prioriteetideks on liidusisene ja -väline solidaarsus, eelkõige rände- ja pagulaskriisi tulemuslik lahendamine, ning konkurentsivõime parandamine inimväärsete ja kvaliteetsete töökohtade loomise ning ettevõtete ja ettevõtluse arendamise kaudu liidus;

2.  rõhutab, et liit seisab praegu silmitsi mitme tõsise hädaolukorraga, eelkõige enneolematu rände- ja pagulaskriisiga; on veendunud, et liidu eelarvest tuleb kasutusele võtta vajalikud rahalised vahendid, et viia need vastavusse poliitiliste väljakutsetega ja võimaldada liidul võetud kohustusi täita ning neile kriisidele tulemuslikult reageerida, mis on äärmiselt kiireloomuline ja prioriteetne küsimus; mõistab, et rände- ja pagulaskriisi ei saa lahendada ainult rahaliste vahenditega ning vaja on mitmekülgset lähenemist nii selle sise- kui ka välismõõtme käsitlemiseks; on seisukohal, et erakorraline aeg nõuab erakorralisi meetmeid ja vaja on suurt poliitilist pühendumust, et tagada selleks uued assigneeringud; rõhutab sellega seoses, et solidaarsus on ELi eelarve aluspõhimõte; tunneb muret selle pärast, et pagulaskriisi puhul ilmneb solidaarsus liikmesriikide lõikes ebaühtlaselt; palub komisjonil teha ettepanek selle kohta, kuidas ELi eelarve saaks panna liikmesriigid solidaarsusele lähenema paremini tasakaalustatud viisil;

3.  märgib, et parlament on 2016. aasta eelarves algusest peale pööranud erilist tähelepanu rändele ja pagulastele; tuletab meelde parlamendi varasemaid avaldusi, mille kohaselt on rändevoogude haldamine liidusisese ja -välise solidaarsuse keskmes ning et ühtses lähenemisviisis tuleks kasutusele võtta ka välisrahastamisvahendid, et käsitleda liidu ees seisvate probleemide algpõhjuseid; tuletab meelde ühiseid lepinguid, nt Schengeni acquis'd ja Dublini määrust(8) ning komisjoni ettepanekut kriisiolukorras ümberpaigutamise siduva mehhanismi kohta (COM(2015)0450);

4.  otsustab seetõttu esitada viivitamata ulatusliku muudatusettepanekute paketi, millega suurendatakse eelarveprojekti nii rubriigi 3 (Julgeolek ja kodakondsus) kui ka rubriigi 4 (Globaalne Euroopa) osas 1,161 miljardi euro võrra esmaseks reageerimiseks rändekriisile; rõhutab, et kriisi sisemõõtme osas arvestatakse parlamendi muudatusettepanekutes juba täiel määral varjupaigataotlejate ümberpaigutamist käsitlevat kahte meetmete paketti ja muudatusettepanekud on nendega kooskõlas, ent samas tehakse ettepanek suurendada täiendavalt Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning selles valdkonnas tegutsevate liidu ametite assigneeringuid; rõhutab välismõõtmega seoses mitut assigneeringute täiendavat suurendamist konkreetsetes rubriigi 4 alla kuuluvates programmides, milleks on näiteks Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend, arengukoostöö rahastamisvahend, humanitaarabi ja ühinemiseelse abi rahastamisvahend;

5.  rõhutab siiski, et neid muudatusettepanekuid tuleks käsitleda koos komisjoni kirjaliku muutmisettepanekuga nr 2/2016, mis sisaldab lisaks ümberpaigutamismeetmete teisele paketile ka eespool mainitud komisjoni 23. septembri 2015. aasta teatises osutatud täiendavaid meetmeid; avaldab kahetsust, et Euroopa Parlamendil ja nõukogul ei ole rohkem aega kirjaliku muutmisettepaneku sobivuse uurimiseks, kuid mõistab, et reageerida tuleb koheselt ja ajaline surve on märkimisväärne; toonitab, et Euroopa Parlament toetab täielikult neid uusi meetmeid ja kavatseb kaitsta nende rahastamist uute assigneeringutega veelgi suuremas mahus kui parlamendi enda seisukohas 2016. aasta eelarve kohta;

6.  on otsustanud võtta meetmeid ka Euroopa põllumajandustootjaid ja eriti piimatööstust praegu puudutava kriisi osas ning juba lisada oma 2016. aasta eelarvet käsitlevasse seisukohta komisjoni teatatud 500 miljoni euro suurused erakorralised toetusmeetmed; usub, et komisjoni kirjalik muutmisettepanek nr 2/2016 võimaldab kindlaks määrata konkreetsed eelarveread, mille assigneeringuid sellega seoses suurendatakse; avaldab heameelt komisjoni otsuse üle kanda kriisireservi kasutamata assigneeringud 2015. aasta eelarvest üle 2016. aasta eelarvesse ning märgib, et neid kasutamata rahalisi vahendeid kasutatakse otsemaksete saajatele hüvitiste maksmiseks, nagu määruses (EL) nr 1306/2013 on sätestatud;

7.  tunnistab, et liidu majanduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks konkurentsivõime ja majanduskasvu suurendamise ning kvaliteetsete töökohtade loomise kaudu on vaja palju rohkem pingutada; rõhutab mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ning sotsiaalsete ettevõtete keskset rolli sellega seoses; suurendab seetõttu COSME programmi assigneeringuid 16,5 miljoni euro võrra; on otsustanud teha ka ettepaneku uute kulukohustuste kohta, et jätkata 2016. aastal noorte tööhõive algatust, mille kogu rahastamispakett koondati aastatele 2014–2015; tunnistab selle programmi olulist panust tööpuuduse vastu võitlemisel ja on otsustanud tagada vajalike assigneeringute kättesaadavaks tegemise, et vältida rahastamispuudujääki asjaomase programmi elluviimisel; võtab seetõttu vastu ettepaneku suurendada 2016. aasta assigneeringuid 473,2 miljoni euro võrra, mis vastab noorte tööhõive algatusele algselt igal aastal ette nähtud assigneeringutele;

8.  kinnitab oma veendumust, et liidu eelarvest ei tohiks rahastada uusi algatusi olemasolevate liidu programmide ja poliitikavaldkondade arvelt ning hüljata juba võetud poliitilisi kohustusi; kavatseb pidada kinni Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) puudutavate läbirääkimiste ajal võetud kohustusest minimeerida iga-aastase eelarvemenetluse raames nii palju kui võimalik programmile „Horisont 2020” ja Euroopa ühendamise rahastule avaldatavat mõju, tunnistades ja kinnitades samas oma täielikku poliitilist ja rahalist toetust EFSI loomisele; teeb seetõttu ettepaneku 2016. aastal täielikult kompenseerida neis kahes programmis tehtud kärped, mis tulenevad EFSI tagatisfondi katteks eraldiste tegemisest (1,326 miljardit eurot), et võimaldada nende programmidega täielikult saavutada alles kaks aastat tagasi nende õiguslike aluste vastuvõtmisel kokku lepitud eesmärgid;

9.  rõhutab, et oluline on pidada täielikult kinni ühisavaldusest 2015.–2016. aasta maksekava kohta, milles Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon leppisid kokku pärast ühiselt võetud kohustust vähendada 2007.–2013. aasta ühtekuuluvusprogrammidega seotud täitmata maksenõudeid 2016. aasta lõpuks umbes 2 miljardile eurole; kritiseerib sellega seoses nõukogu soovitatud kärpeid, mis on selle maksekavaga otseses vastuolus; toonitab ühtlasi, et tulevikus tuleb vältida sellist täitmata maksenõuete jätkusuutmatut kuhjumist, ning kutsub komisjoni üles esitama selle kohta konkreetsed ettepanekud; on seetõttu seisukohal, et ettenägematuid maksevajadusi tuleks rahastada uutest assigneeringutest ning miljardi euro suurust maksete kiirendamist Kreekale 2016. aastal tuleks seetõttu rahastada mitmeaastase finantsraamistiku kasutada oleva maksete ülemäära kaudu; rõhutab parlamendi pikka aega püsinud seisukohta, mille kohaselt ei tohi paindlikkusinstrumendi raames kasutusele võetud kulukohustustest tulenevaid makseid arvestada mitmeaastase finantsraamistiku maksete ülemmäära sisse;

10.  taastab kõik eelarveprojekti assigneeringud, mida nõukogu kärpis (563,6 miljonit eurot kulukohustustena ja 1,4218 miljardit eurot maksetena); ei suuda mõista, miks tehakse ettepanek kärpida näiteks programmi „Horisont 2020” ja Euroopa ühendamise rahastu assigneeringuid, kuivõrd neid kahte programmi mõjutasid juba assigneeringute ümberpaigutamised EFSI kasuks, ning arengu- ja naabruspoliitika assigneeringuid, eelkõige hiljutisi sündmusi arvestades; tunneb muret, et nii suurte kärbete tegemisega eelarveprojektis eirab nõukogu suuresti liidu eelarve vaieldamatut lisaväärtust; on igal juhul vastu nõukogu väljendatud kavatsusele keskenduda eelarveridadele, mille täitmise määr või vahendite kasutamise suutlikkus on madal, kuna andmed eelarve tegeliku täitmise kohta seda ei kinnita ja selles ei arvestata teatavate programmide eelarve täitmise varieeruvust;

11.  väljendab kahetsust, et komisjoni eksperdirühmades puudub endiselt tasakaal, kuna neis domineerivad ülekaalukalt korporatiivsed huvid;

12.  järeldab, et nende pakiliste vajaduste nõuetekohaseks rahastamiseks – ja arvestades mitmeaastase finantsraamistiku väga väikseid varusid 2016. aastal – on vaja kasutusele võtta kõik mitmeaastase finantsraamistiku määruses paindlikkuse jaoks ette nähtud vahendid, sealhulgas võtta täielikult kasutusele paindlikkusinstrument; eeldab, et nõukogu toetab seda lähenemisviisi ja lepitusmenetluse käigus saavutatakse hõlpsasti kokkulepe, mis võimaldab liidul näidata, et ta tuleb olukorraga toime, ja tulemuslikult reageerida eesseisvatele probleemidele; toonitab sellega seoses, et mitmeaastase finantsraamistiku kulukohustuste 2015. aasta koguvaru tuleks võtta kasutusele kohe, kui õiguslikud tingimused on täidetud; loodab jõuda selles küsimuses nõukogu ja komisjoniga eelkokkuleppeni;

13.  tuletab meelde mitmeaastase finantsraamistiku üle poliitilise kokkuleppe sõlmimisega seoses tehtud kolme institutsiooni ühisavaldust, et iga-aastastesse eelarvemenetlustesse integreeritakse vajaduse korral soolist võrdõiguslikkust arvestavad elemendid; toonitab, et soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine peaks horisontaalse põhimõttena olema liidu poliitika alus, ning nõuab soolise võrdõiguslikkusega arvestava eelarvestamise igakülgset rakendamist; väljendab ka heameelt liidu eelarve keskkonnasõbralikumaks muutmisel tehtavate esimeste sammude üle; juhib tähelepanu vajadusele seda protsessi veelgi edendada, et täita kliima- ja keskkonnasõbralike kulutuste osas kokku lepitud eesmärgid;

14.  määrab 2016. aasta kulukohustuste assigneeringute kogusummaks 157,4273 miljardit eurot ja maksete assigneeringuteks 146,4593 miljardit eurot;

Alamrubriik 1a – Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks

15.  taunib, et ka sel aastal on nõukogu ulatuslikult kärpinud alamrubriigi 1a assigneeringuid, vähendades kulukohustusi eelarveprojektiga võrreldes 140,9 miljoni euro võrra ja makseid 435,4 miljoni euro võrra; rõhutab, et umbes pool nendest kärbetest puudutavad programmi „Horisont 2020”, mille tulemusena vähendatakse selle programmi assigneeringuid 2016. aastal veelgi, kuivõrd osa asjaomase programmi assigneeringutest on juba ümber paigutatud EFSI jaoks;

16.  rõhutab, et paljude alamrubriigi 1a programmide puhul tegi nõukogu mitmeid kärpeid põhjendusega, et vahendite kasutamise suutlikkus oli 2015. aasta juuni seisuga madal, kuid nüüd on vaja kärbitud assigneeringud ühtse lähenemisviisi nimel taastada, sest nende programmide elluviimine on 2015. aasta septembris oluliselt kiirenenud; märgib, et see on üldine suundumus, mis on kooskõlas asjaomaste programmide olelusringiga; otsustab seetõttu taastada assigneeringud nõukogu poolt kärbitud eelarveridadel eelarveprojekti tasemel nii kulukohustuste kui ka maksete osas;

17.  on otsustanud kooskõlas parlamendi 2016. aasta prioriteetidega – tööhõive, ettevõtted ja ettevõtlus – ning pärast asjaomaste programmide vahendite kasutamise senise suutlikkuse põhjalikku hindamist teha ettepaneku programmide COSME, „Horisont 2020”, Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi ning programmi „Erasmus+” assigneeringuid valikuliselt suurendada üle eelarveprojekti taseme, kompenseerides lisaks täielikult programmis „Horisont 2020” ja Euroopa ühendamise rahastus EFSIga seoses tehtud kärped;

18.  rõhutab eriti seda, et COSME programmi assigneeringute kiirendamine aastatel 2014–2015 on osutunud tõeliselt kasulikuks, võttes arvesse viimasel paaril aastal üha suurenenud VKEde-poolset nõudlust saada tuge juurdepääsul turgudele ja rahastamisvõimalustele; on seetõttu vastu sellele, et eelarveprojektis vähendatakse COSME programmi assigneeringuid 2015. aastaga võrreldes, ja otsustab suurendada asjaomase programmi assigneeringuid üle eelarveprojekti taseme; tuletab meelde, et komisjon juhtis juba tähelepanu puudujäägile COSME rahastamisvahendites aastateks 2015, 2016 ja 2017, mis näitab kasutatavate kulukohustuste ja eeldatava nõudluse vahelist lünka; palub COSME programmi raames oluliselt suurendada programmi „Erasmus noortele ettevõtjatele” assigneeringuid, kuivõrd olemasolevad vahendid ei ole piisavad, et katta suurt nõudlust programmis osalemise järele;

19.  palub komisjonil analüüsida kohustuslike sertifitseerimis- ja litsentsimismenetlustega seoses võetavatest tasudest ja lõivudest põhjustatud finantskoormust; nõuab tungivalt, et komisjon koostaks nõuetekohase hinnangu selliste kulude mõju kohta tööstusettevõtjate ja VKEde konkurentsivõimele;

20.  otsustab suurendada kolme järelevalveasutuse (EBA, EIOPA ja ESMA) ja ACERi jaoks ette nähtud assigneeringuid üle eelarveprojekti taseme, et anda neile piisavad vahendid nende suurenenud ülesannetega toimetulekuks;

21.  kinnitab oma toetust programmile ITER ja võtab endale kohustuse tagada selle vajalik rahastamine; tunneb siiski muret selle programmiga seotud võimalike täiendavate viivituste ja lisakulude pärast, samuti sellega seotud võimaliku mõju pärast liidu eelarvele; peab seetõttu kahetsusväärseks asjaolu, et parlament ei saanud hinnata ITERi 2016. aasta assigneeringute taset projekti ajakohastatud maksekava ja ajakava seisukohast, kuivõrd ITERI nõukogu esitab need alles 2015. aasta novembris; eeldab siiski, et läbivaadatud kava sisaldab piisavalt tõendeid selle kohta, et Euroopa Parlamendi soovitusi, mis esitati asjakohases 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevas resolutsioonis(9), on nõuetekohaselt arvesse võetud, ning tagatakse rahaline usaldusväärsus ja kulutõhusus; kavatseb tõstatada selle küsimuse 2016. aasta eelarve lepitusmenetluse käigus; nõuab ühtlasi täielikku läbipaistvust ühisettevõtte Fusion for Energy rahalise osaluse kasutamise kohta ITERi programmi jaoks; nõuab nõuetekohase aruandlusmehhanismi loomist, et saada selge ülevaade sellele rahvusvahelisele projektile eraldatavate rahaliste vahendite summa kohta ja hinnata vahendite kasutamise tõhusust;

22.  reserveerib osa assigneeringutest finantsaruandluse ja auditeerimise standardimiseks ning nõuab Maystadti raportis Euroopa finantsaruandluse nõuanderühma (EFRAG) ülesannete ja vastutuse kohta esitatud soovituste elluviimist, millega ühtlasi tugevdatakse liidu mõju rahvusvaheliste raamatupidamispõhimõtete kehtestamisel; väljendab ka muret IFRSi sihtasutusele eraldatud märkimisväärse ELi rahastuse pärast, millega ei kaasne vajalikud parandused aruandekohustuse, läbipaistvuse ja demokraatia valdkonnas;

23.  suurendab sellest tulenevalt alamrubriigi 1a kulukohustuste assigneeringuid ja maksete assigneeringuid üle eelarveprojekti taseme, vastavalt 1,4055 miljardi euro võrra ja 491,5 miljoni euro võrra (sh katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed), ületades seega kulukohustuste ülemmäära 1,3169 miljardi euroga, mida tuleb pärast olemasoleva varu ärakasutamist rahastada kõigi vahenditega, mida mitmeaastase finantsraamistiku määruse paindlikkust käsitlevad sätted võimaldavad;

Alamrubriik 1b – Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus

24.  on vastu nõukogu kavandatavatele kärbetele, millega vähendatakse alamrubriigi 1b kulukohustusi 3,1 miljoni euro võrra ja makseid koguni 220,1 miljoni euro võrra, sealhulgas lõpuleviimise eelarveridadel; nõuab, et nõukogu selgitaks, millisel moel on need kärped kooskõlas eesmärgiga vähendada ühet poolt kuhjunud tasumata arveid ja teisalt hoida ära negatiivsed tagajärjed ning tarbetud viivitused perioodi 2014–2020 programmide elluviimisel; tuletab meelde, et ühtekuuluvuspoliitika on liidu põhiline investeerimispoliitika valdkond, mille eesmärk on tasandada Euroopa piirkondade vahelisi erinevusi, tugevdades majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust; toonitab, et sellised vahendid nagu Euroopa Sotsiaalfond, Euroopa Regionaalarengu Fond, Ühtekuuluvusfond või noorte tööhõive algatus on keskse tähtsusega vastastikuse lähenemise edendamisel, arenguerinevuste vähendamisel ning kvaliteetsete ja jätkusuutlike töökohtade loomise toetamisel;

25.  võtab teadmiseks komisjoni esialgse hinnangu, mis tugineb liikmesriikide viimastele prognoosidele ja mille kohaselt ühtekuuluvuspoliitika valdkonna programmide elluviimine 2016. aastal tõenäoliselt hilineb; peab murettekitavaks seda, et eelarve märkimisväärne alakasutamine Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide uue perioodi kolmandal rakendusaastal, mil programmide elluviimine peaks saavutama täiskiiruse, ei takista mitte üksnes tulemuste õigeaegset saavutamist kohapeal, vaid võib tuua kaasa ka tõsise surve maksetele järgnevatel aastatel, tekitades võib-olla uuesti maksmata arvete kuhjumise; nõuab tungivalt, et asjaomased liikmesriigid teeksid kiireid edusamme programmide elluviimise hilinemise põhjuste lahendamisel, määrates näiteks viivitamata programme juhtivad asutused ning lihtsustaksid riiklikke haldusmenetlusi ning hoiduksid mitmekordsetest menetlustest; soovitab komisjonil jälgida kooskõlas maksekavaga tähelepanelikult programmitöö perioodiga 2014–2020 seotud alamrubriigi 1b kohaste maksete tegemist, koostades muu hulgas üksikasjalikud ja korrapäraselt ajakohastatavad prognoosid, mida arutatakse eriotstarbelistel institutsioonidevahelistel koosolekutel, ning esitaks vajaduse korral asjakohased ettepanekud;

26.  tuletab meelde, et komisjoni ettepanekus ei sisaldu kulukohustuste assigneeringuid noorte tööhõive algatuse jaoks 2016. aastaks, kuna selle algatuse rahastamispakett koondati aastatele 2014–2015; otsustab kooskõlas Euroopa Sotsiaalfondi määrusega(10), milles nähakse ette võimalus algatust jätkata, näha noorte tööhõive algatuse jaoks ette kulukohustuste assigneeringud 473,2 miljoni euro suuruses summas, mis vastab asjaomasele programmile algselt igal aastal ette nähtud assigneeringutele; on veendunud, et selle olulise ja liidu üht kõige pakilisemat probleemi käsitleva programmi rahastamine ei tohiks lõppeda 2015. aastal; rõhutab, et täiendavaid rahalisi vahendeid tuleks kasutada programmi laiendamiseks, et aidata seeläbi suuremat arvu noori inimesi inimväärse ja alalise töökoha otsingutel; nõuab tungivalt, et liikmesriigid teeksid kõik endast oleneva, et kiirendada algatuse kohapealset elluviimist, millest saavad otsest kasu noored eurooplased; nõuab, et komisjon annaks parlamendile aru liidu poolt rahastatud meetmete kohta noorte tööpuuduse vastu võitlemisel ning nende meemetega saavutatud tulemuste kohta;

27.  katseprojekte ja ettevalmistavaid meetmeid arvesse võttes suurendab alamrubriigi 1b kulukohustuste assigneeringuid 482,7 miljoni euro ja maksete assigneeringuid 1,164 miljardi euro võrra eelarveprojektiga võrreldes, ületades seega kulukohustuste ülemmäära 467,3 miljoni euroga, mida tuleb rahastada kõigi vahenditega, mida mitmeaastase finantsraamistiku määruse paindlikkust käsitlevad sätted võimaldavad;

Rubriik 2 – Jätkusuutlik majanduskasv: loodusvarad

28.  märgib, et nõukogu vähendas ka rubriigi 2 assigneeringuid 199,9 miljoni euro võrra kulukohustuste ja 251,1 miljoni euro võrra maksete osas, muu hulgas puudutab see maaelu arengut, Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi ning programmi LIFE; on seisukohal, et Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi assigneeringute usaldusväärse läbivaatamise aluseks peaks jääma põllumajandust käsitlev kirjalik muutmisettepanek nr 2/2016; taastab seetõttu assigneeringud eelarveprojekti tasemel;

29.  tunneb heameelt asjaolu üle, et komisjon esitas 500 miljoni euro suuruse ulatusliku erakorraliste meetmete paketi, et toetada Euroopa põllumajandustootjaid, ennekõike piimatööstuses, pidades silmas langevaid toorainehindu ja piima tootmise suurenemist; rõhutab, et kõige tõsisemalt avaldub mõju äärepoolseimates piirkondades, kus piimatööstuse sotsiaal-majanduslik tähtsus on vaieldamatult suur; lisab selle summa parlamendis toimuval lugemisel, et näidata toetust komisjoni teatatud meetmele, ja ootab, et see lisataks lepitusmenetluse käigus kirjaliku muutmisettepaneku nr 2/2016 alusel täielikult eelarvesse; rõhutab, et see pakett peaks täiendama mitmesuguseid meetmeid, mille eesmärk on kompenseerida Euroopa põllumajandustootjatele Venemaa poolt põllumajandustoodetele kehtestatud embargost põhjustatud kahju ja pikaajalist mõju, kuivõrd Venemaa on seni olnud liidu põllumajandusekspordi jaoks tähtsuselt teine sihtturg;

30.  leiab, et eksporditoetused moonutavad kaubandust ja on vastuolus ELi arengueesmärkidega; toetab seetõttu nende täielikku kaotamist;

31.  kordab, et ei ÜPP assigneeringuid ega ka muid eelarveassigneeringuid ei tohiks kasutada surmava härjavõitlusega seotud tegevuste rahastamiseks; juhib tähelepanu asjaolule, et selline rahastamine rikub selgelt põllumajandusloomade kaitse Euroopa konventsiooni (nõukogu direktiiv 98/58/EÜ)(11);

32.  rõhutab, et liidule on lisandunud Euroopa Merendus- ja Kalandusfondiga seonduvaid ülesandeid; taastab seetõttu assigneeringud 2015. aasta eelarve tasemel kalanduse teadusliku nõustamise ja andmete kogumise jaoks, võttes arvesse andmete kogumise tähtsust otsuste tegemisel, ning suurendab Euroopa Kalanduskontrolli Ameti (EFCA) eelarvet, et toetada ameti rolli ühise kalanduspoliitika koordineerimisel ja elluviimisel;

33.  suurendab seetõttu kulukohustuste assigneeringuid 510,4 miljoni euro võrra ja maksete assigneeringuid 520,6 miljoni euro võrra (sh katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed), jättes rubriigi 2 kulukohustuste ülemmäära alla 647,2 miljoni euro suuruse varu;

Rubriik 3 – Julgeolek ja kodakondsus

34.  tuletab meelde, et eelarveprojektiga nähti ette julgeoleku ja rände valdkonna assigneeringute suurendamine, sealhulgas 150 miljonit eurot rahvusvahelist kaitset vajava 40 000 inimese ümberpaigutamiskava jaoks, mistõttu komisjon ületas asjaomase rubriigi ülemmäära 124 miljoni euroga ja tegi ettepaneku paindlikkusinstrumendi kasutuselevõtuks vastavas summas; tunneb heameelt asjaolu üle, et nõukogu on heaks kiitnud põhimõtte võtta paindlikkusinstrument sel eesmärgil kasutusele; märgib siiski, et pagulaskriisile reageerimiseks on vaja pikaajalist rahastamiskava, ning arvab, et ka sellega tuleb tegelda mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamise käigus;

35.  otsustab praegust erakordselt suurt rändajate ja põgenike voogu arvesse võttes keskenduda assigneeringute suurendamisel Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi vahendite suurendamisele; toetab sellega seoses kindlalt teist, 780 miljoni euro suurust paketti veel 120 000 inimese ümberpaigutamiseks; otsustab lisada vajalikud rahalised vahendid eelarvesse parlamendis toimuval lugemisel ja viia ümberpaigutamismeetmete esimene pakett vastavusse teisega, lisades 20 miljonit eurot transpordikulude rahastamiseks (500 eurot iga rändaja kohta Itaaliale ja Kreekale); kiidab heaks assigneeringute täiendava suurendamise 79 miljoni euro võrra Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi üldiseks tugevdamiseks; toonitab, et Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondile tuleb lähiaastatel tagada ka piisavad rahastamisvõimalused; tuletab meelde, et institutsioonidevahelise kokkuleppe punkt 17 võimaldab uute, objektiivsete ja pikaajaliste asjaolude tekkimise korral suurendada kogu programmi kestuse jooksul ette nähtud summat rohkem kui 10 %;

36.  märgib, et sellised meetmed on kõigest esimene samm liidu aluspõhimõtteks oleva solidaarsuse täieliku rakendamise suunas; kutsub komisjoni ja nõukogu üles viima täies mahus ellu eespool mainitud komisjoni 23. septembri 2015. aasta teatises esitatud kavad ja näitama selgelt austust inimõiguste vastu, nagu on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas; toonitab, et oluline on rahastada tagasisaatmist nõuetekohaselt kooskõlas harta ning mittetagasisaatmise põhimõttega, et jõuda tulemusliku tagasisaatmispoliitikani, hoida ära ja vähendada ebaseaduslikku rännet; toonitab, et oluline on toetada pagulasi nende kodulähedastes riikides ja lihtsustada varjupaigamenetlusi liikmesriikides;

37.  otsustab lisaks suurendada rändega seotud ülesandeid täitvate ametite assigneeringuid kokku 26 miljoni euro võrra, kusjuures kõige rohkem suurendatakse Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti (EASO) assigneeringuid – 12 miljonit eurot üle eelarveprojektis kavandatu; tuletab meelde, et see amet etendab keskset kooskõlastavat rolli esialgsete meetmete elluviimisel rahvusvahelise kaitse valdkonnas ning asjaomased liikmesriigid paluvad ametilt järjest sagedamini abi;

38.  tunneb heameelt komisjoni 23. septembri 2015. aasta teatise ja sellele vastavate meetmete üle, mis kajastuvad kirjalikus muutmisettepanekus nr 2/2016, eelkõige 600 miljoni euro üle, millega kõige suurema koormusega liikmesriikidele antakse täiendavat erakorralist toetust; on rahul asjaoluga, et komisjon võtab endale selles valdkonnas juhirolli ja kinnitab seeläbi parlamendis toimunud lugemisel valitud lähenemisviisi; on valmis kaaluma assigneeringute täiendavat suurendamist lepitusmenetluse käigus;

39.  taunib asjaolu, et nõukogu on vähendanud eelarveprojektiga võrreldes kulukohustuste assigneeringuid 25,1 miljoni euro võrra ja maksete assigneeringuid 33,6 miljoni euro võrra; on veendunud, et nende kärbetega seatakse ohtu rubriigi 3 programmide ja meetmete nõuetekohane elluviimine; tuletab sellega seoses meelde, et kuigi mõned kavandatavad kärped võivad tunduda tühised, tuleb meeles pidada mitmete oluliste ja väärtuslike programmide suhtelist väiksust, mistõttu need programmid on kärbete osas eriti haavatavad; otsustab seetõttu taastada assigneeringud eelarveprojekti tasemel;

40.  peab lisaks vajalikuks suurendada kultuuri ja meedia allprogrammide (sh multimeedia meetmed ning 2016. aastaks kavandatud kultuuri- ja loomesektori tagatisvahend, mille eesmärk on lahendada kultuuri- ja loomesektoris tegutsevate VKEde ja organisatsioonide rahastamisele juurdepääsu kriitiline probleem) kulukohustuste assigneeringuid kokku 10,5 miljoni euro võrra üle eelarveprojekti taseme, pidades silmas nende olulist rolli keskseid Euroopa väärtusi esindava kultuuri- ja loomesektori toetamises;

41.  peab prioriteediks ka programmi „Kodanike Euroopa” assigneeringute suurendamist 1,5 miljoni euro võrra, samuti programmi „Kodanike Euroopa” eelarve liigenduse muutmist, nähes Euroopa kodanikualgatuse elluviimise jaoks ette eraldi eelarverea;

42.  märgib, et eelarve (sh katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed) lugemisel parlamendis ületatakse rubriigi 3 kulukohustuste ülemmäära 1,0551 miljardi euroga, suurendades kulukohustusi 931,1 miljoni euro võrra üle eelarveprojekti taseme, samal ajal kui maksete assigneeringuid suurendatakse 586,5 miljoni euro võrra; teeb seetõttu ettepaneku võtta kasutusele kõik mitmeaastases finantsraamistikus olemasolevad vahendid, et rahastada rändega seotud assigneeringute suurendamise paketti;

Rubriik 4 – Globaalne Euroopa

43.  juhib tähelepanu asjaolule, et kõigist rubriikidest on nõukogu kõige rohkem kärpinud rubriiki 4, nii kulukohustuste (-163,4 miljonit eurot) kui ka maksete osas (-450,4 miljonit eurot); võtab üllatusega teadmiseks, et kõige enam puudutavad kärped muu hulgas Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendit (eelkõige vaesuse vähendamist ja julgeolekut Vahemere piirkonna riikides), arengukoostöö rahastamisvahendit (sh rände ja varjupaigaga seotud valdkondlikku eesmärki) ning ühinemiseelse abi rahastamisvahendit (hoolimata asjaolust, et kandidaatriigid võtavad vastu märkimisväärsel arvul pagulasi või asuvad peamistel rändeteedel); rõhutab, et see lähenemisviis on teravas vastuolus nõukogu ja Euroopa Ülemkogu poolt rände tegevuskava, põgenikekriisi ning päritolu- ja transiitriikidega koostöö teemal tehtud avaldustega;

44.  otsustab seetõttu taastada assigneeringud eelarveprojektis ette nähtud tasemel; märgib, et maksetega seotud olukord rubriigis 4 on endiselt väga murettekitav seoses märkimisväärse hulga maksmata arvete ülekandmisega ja lepinguliste kohustuste kunstliku edasilükkamisega, et tulla toime sellega, et eelarves nähakse pidevalt ette liiga vähe maksete assigneeringuid; kinnitab seetõttu veel kord, et komisjoni ettepaneku kohane maksete assigneeringute suurendamine oli üksnes vajalik, jättes kõrvale asjaolu, et enneolematu rände- ja pagulaskriis on vahepeal põhjustanud liidu välistegevusele täiendavaid probleeme;

45.  täiendab rände- ja pagulaskriisi puudutavate muudatusettepanekute paketti, otsustades sihipäraselt suurendada eelkõige Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi (+178,1 miljonit eurot), aga ka arengukoostöö rahastamisvahendi (+26,6 miljonit eurot), humanitaarabi (+26 miljonit eurot), ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (+11,2 miljonit eurot), stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendi (+12,6 miljonit eurot) ning demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi kulukohustuste assigneeringuid (+1 miljon eurot); toetab ühtlasi vajaduse korral prioriteetide muutmist nende programmide raames, et keskenduda kõige pakilisematele probleemidele, kuid toonitab, et see ei tohi viia vastava õigusliku aluse algsete eesmärkidega seotud püüdluste vähendamiseni, mis võiks destabiliseerida Euroopa naaberriike või muid asjaomaseid piirkondi; kordab vajadust võtta vastu laiaulatuslik ja inimõigustel põhinev lähenemisviis, mille raames seotakse ränne arenguga ning püütakse integreerida seaduslikud sisserändajad, varjupaigataotlejad ja pagulased; kordab vajadust teha tihedamat ja pühendunud koostööd päritolu- ja transiidiriikidega, et tulemuslikult tegelda praeguse rändekriisiga, eriti kolmandate riikide põgenike vajaduste osas tervishoiu ja hariduse valdkonnas; peab seetõttu sellist assigneeringute suurendamist hädavajalikuks, et rahastada täiendavaid algatusi lisaks vastavate õiguslike aluste algsetele eesmärkidele;

46.  märgib, et Süüria kriisile reageerimiseks loodud Euroopa Liidu piirkondlik usaldusfond ja hädaolukorra usaldusfond stabiilsuse tagamiseks ja ebaseadusliku rände algpõhjustega tegelemiseks Aafrikas loodi seetõttu, et liidu eelarves puuduvad nii vajalik paindlikkus kui ka rahalised vahendid, mis võimaldaksid kriisile kiiresti ja mitmekülgselt reageerida; toonitab, et mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamise/muutmise käigus tuleb leida terviklikum lahendus liidu eelarvest humanitaar- ja arenguabiks antava toetuse tulemuslikumaks ja kergemini kättesaadavaks tegemiseks ja selle edukaks ühendamiseks Euroopa Arengufondi ning liikmesriikide otsustatava kahepoolse abiga; nõuab, et rubriigi 4 alla kuuluvatele programmidele eraldatud täiendavaid assigneeringuid kasutataks eelkõige kahe usaldusfondi rahastamise suurendamiseks ning ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti ja Maailma Toiduprogrammi kaudu antavaks koheseks abiks; kutsub liikmesriike üles minema sõnadelt tegudele ja andma vajalik täiendav ning samaväärne panus lisaks usaldusfondidega seotud liidu rahalistele vahenditele ning tegema viivitamatult lõpp ÜRO asutuste rahastamispuudujäägile; märgib, et potentsiaalselt usaldusfondidest rahastatavate tulevaste projektide arv annab veelgi vähem alust nõukogu väitele, mille kohaselt ei ole rubriigis 4 vahendite kasutamise suutlikkus piisav;

47.  suurendab 40 miljoni euro võrra assigneeringuid eelarvereal, mis on mõeldud rahuprotsessi toetamiseks ning rahalise abi andmiseks Palestiinale ja ÜRO Palestiina Põgenike Abi- ja Tööorganisatsioonile Lähis-Idas (UNRWA); märgib, et UNRWA teeb tulemuslikku tööd üha suureneva arvu Palestiina põgenike toetamisel, kes kannatavad otseselt Süüria kriisi tõttu, ja see on asjaomase asutuse jaoks täiendav koorem; tunneb muret UNRWA rahastamises esinevate puudujääkide pärast ja nõuab, et need täiendavad assigneeringud suunataks UNRWA üldfondi, et toetada põhihariduse andmist ning sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid;

48.  tuletab meelde, et humanitaarkriisist tulenevate pikaajaliste kahjulike mõjude leevendamiseks on väga oluline tagada, et kriisist mõjutatud lapsed saaksid haridust; suurendab seetõttu rahastamist hariduse toetamiseks humanitaarabi eelarves, nii et selle osakaal ulatub 3 %-ni senise 1 % asemel eesmärgiga jõuda 2019. aastaks 4 % künniseni;

49.  kiidab heaks ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) eelarve sümboolse suurendamise, et toetada kõiki algatusi, mille eesmärk on muuta ränne ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) tsiviilmissioonide eraldi osaks, toetades samas täielikult Euroopa Liidu sõjalist operatsiooni Vahemere lõunapiirkonna keskosas (EUNAVFOR MED), mille eesmärk on võidelda inimeste ebaseaduslikult üle piiri toimetajate ja inimkaubitsejate vastu;

50.  tunneb heameelt Euroopa välisteenistuse käimasoleva aruteluprotsessi üle ELi eriesindajate tuleviku ja nende suhte üle Euroopa välisteenistusega; on seisukohal, et ELi eriesindajaid käsitleva mis tahes eelarverea muutmine peaks toimuma pärast käimasoleva aruteluprotsessi lõppu;

51.  peab vajalikuks Küprose türgi kogukonnaga seotud eelarverea assigneeringute suurendamist (+2 miljonit eurot), et aidata otsustavalt kaasa Küprosel teadmata kadunud isikutega tegeleva komisjoni töö jätkamisele ja intensiivistamisele ning toetada kahte kogukonda ühendavat kultuuripärandi tehnilist komisjoni, millega edendatakse usaldust ja leppimist kahe kogukonna vahel;

52.  rõhutab, et WTO 9. ministrite konverentsil sõlmitud kaubanduse lihtsustamise lepingu täitmiseks on vaja suuremat rahalist abi vähim arenenud ja arenguriikide toetamiseks; toonitab, et rahvusvaheliste finantseerimisasutuste osas on vaja kooskõlastatud püüdlusi komisjoni ja liikmesriikide vahel, et hoida ära olukord, kus kaubandusabi ja mitmepoolsete algatuste assigneeringute vähendamine ning eeskirjade eiramised teatavate partneritega tehtavas koostöös viiksid alla kulutuste tulemuslikkuse, ka tuleb tagada kaubanduse lihtsustamise lepingu mõju arengule;

53.  otsustab kasutada ära (katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed kaasa arvatud) eelarveprojektis rubriigi 4 ülemmäära alla jäetud 261,3 miljoni euro suuruse kulukohustuste varu ning hetkel sellest mitte kaugemale minna; suurendab ka maksete assigneeringuid 132,5 miljoni euro võrra; ootab nende muudatusettepanekute alusel tulemuslikku lepitusmenetlust, võttes arvesse ka kirjalikku muutmisettepanekut nr 2/2016; rõhutab siiski, et see ülemmäär võib osutuda ebapiisavaks, pidades silmas asjaolu, et see määrati kindlaks palju varem enne Ukrainas, Süürias, Tuneesias ja üldisemalt naaberriikides, Lähis-Idas ja Aafrikas toimunud olulisi arenguid; nõuab seetõttu, et kasutataks täielikult ära hädaabireservi potentsiaali, ja on valmis arutama mitmeaastase finantsraamistiku paindlikkust käsitlevate sätete täiendavat kasutuselevõttu, et käsitleda rände- ja pagulaskriisi välismõõdet;

Rubriik 5 – Haldus; muude rubriikide haldus- ja teadustegevuse toetuskulud

54.  märgib, et nõukogu on teinud selles rubriigis kärpeid 31,2 miljoni euro ulatuses, sellest 19,3 miljonit eurot komisjoni halduseelarves, eelkõige seoses hoonete, seadmete ja eriti personaliga (tulenevalt kohaldatava kindla vähendusmäära suurendamisest 4,3 %-ni); ei pea nõukogu seisukohta põhjendatuks ning tuletab meelde, et viimaste aastate pidevate piirangute kontekstis jäid komisjoni 2016. aasta kavandatavad halduskulud eeldatava inflatsiooni taset arvestades tegelikult stabiilseks ning komisjon vähendab juba niigi pidevalt personali;

55.  on samuti seisukohal, et sellised kärped on meelevaldsed, võttes arvesse, et peamiselt lepingulistel kohustustel põhinevad kulutused on prognoositavad ja komisjoni esitatud andmete põhjal on nende täitmismäär väga kõrge; märgib eelkõige, et komisjoni ametikohtade täitmismäär oli 1. aprilli 2015. aasta seisuga rekordkõrge – ametikohtadest oli tegelikult täidetud 97,8 %; peab kahetsusväärseks, et muudes rubriikides peale rubriigi 5 kärpis nõukogu halduskulusid ja teadustegevuse toetuskulusid kokku veel 28 miljoni euro jagu, ehkki need kulutused on üliolulised liidu eri poliitikavaldkondade programmide edukaks läbiviimiseks;

56.  otsustab seetõttu taastada assigneeringud eelarveprojekti tasemel kõikidel nõukogu kärbitud eri poliitikavaldkondade halduskulusid ja teadustegevuse toetuskulusid puudutavatel eelarveridadel ning kõikidel rubriigi 5 eelarveridadel ning kiidab heaks vahendite suurendamise teatavatel üksikutel juhtudel;

57.  palub komisjonil tagada, et OLAFi järelevalvekomitee ja tema sekretariaadi ühiseelarve oleks täpsustatud OLAFi 2016. aasta eelarves eraldi real;

Ametid

58.  kiidab üldjoontes heaks komisjoni hinnangu ametite eelarveliste vajaduste kohta; märgib, et komisjon on enamike ametite algseid taotlusi juba arvestatavalt kärpinud;

59.  on seetõttu seisukohal, et nõukogu ettepanekus sisalduvad suuremad kärped võivad seada ohtu ametite nõuetekohase toimimise ega võimaldaks neil täita seadusandja poolt määratud ülesandeid;

60.  otsustab suurendada rändepaketi raames asjaomases valdkonnas töötavate peamiste ametite (Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet, Frontex, Europol, Eurojust, eu-LISA, CEPOL ja Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet) assigneeringuid kokku 26 miljonit eurot, sest need ametid on eluliselt olulised selleks, et tegeleda tõhusalt praeguse pakilise rändevoogude probleemiga; väljendab heameelt ametitele paranduseelarvega nr 7/2015 eraldatud täiendavate assigneeringute ning ametikohtade loetelusse kantud 120 uue ametikoha üle ning eeldab, et see otsus mõjutab ka 2016. aasta eelarvet ning eelolevate aastate eelarveid; toonitab kiiresti süvenevat kriisiolukorda ning rändevoogude tohutut kasvu; nõuab tungivalt, et komisjon annaks enne eelarve lepitusmenetlust ametite vajaduste kohta ajakohastatud ja konsolideeritud teavet; palub komisjonil esitada ettepanek, milles käsitletakse justiits- ja siseküsimustega tegelevate ametite võetavate meetmete keskpika tähtajaga ja pikaajalist strateegiat: eesmärgid, ülesanded, koordineerimine, kriisikolletega tegelemine ja rahalised vahendid;

61.  otsustab lisaks suurendada 2016. aasta eelarves kolme finantsjärelevalvega tegeleva ameti jaoks ette nähtud assigneeringuid, võttes arvesse neile juurde antud ülesandeid ja kasvanud töökoormust; kutsub komisjoni üles esitama 2017. aastaks ettepaneku tasudel põhineva rahastamissüsteemi kohta, et asendada täielikult praegune liikmesriikide osamaksude süsteem ning tagada seeläbi Euroopa ametiasutuste sõltumatus liikmesriikide asutustest;

62.  otsustab samuti suurendada Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti, Euroopa Kalanduskontrolli Ameti ning Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse assigneeringuid, et ametite kasutadaolevad ressursid vastaksid paremini nende ülesannetele;

63.  ei pea siiski vastuvõetavaks komisjoni ja nõukogu seisukohti ametite personalipoliitika osas ning teeb seetõttu ametikohtade loeteludes arvestatavaid muudatusi; rõhutab uuesti, et vastavalt institutsioonidevahelises kokkuleppes sätestatule tuleks igas ametis töökohti viie aasta jooksul 5 % vähendada, kuid uutest poliitikasuundumustest tingitud täiendavate ülesannete täitmiseks on vaja luua uusi töökohti ja pärast 2013. aastat vastu võetud uute õigusaktidega peavad kaasnema täiendavad vahendid ning seda ei saa institutsioonidevahelises kokkuleppes sätestatud töötajate vähendamise alase eesmärgi piiridesse lugeda;

64.  toonitab seetõttu uuesti, et on vastu ametitevahelise ümberpaigutamisreservi mõttele, kuid kinnitab, et on nõus ametikohtade vabastamisega tihedamast haldusalasest koostööst tuleneva ametitevahelise tulemuslikkuse suurendamise kaudu või koguni analüüsima ametite liitmise võimalusi seal, kus see on võimalik, ning teatavate funktsioonide ühiskasutuse kaudu (komisjoni või mõne ametiga);

65.  toonitab veel kord, et tööstusharude poolt rahastatavad töökohad ei mõjuta liidu eelarvet ning nende suhtes ei tohiks seetõttu kohaldada töötajate arv vähendamist; toonitab, et asjaomastele ametitele tuleks jätta õigus tasakaalustada kõikuvat töökoormust selliselt, et kõiki neile eraldatud töökohti ei täideta;

66.  teeb seetõttu vastavalt eespool nimetatud prioriteetidele muudatusi mitme ameti ametikohtade loetelus, et viia töötajate arv kooskõlla tööülesannete lisamisega või tegeliku kohustusega vähendada viie aasta jooksul töötajate arvu 5 % ning käsitleda tasudest rahastatud ametikohti diferentseeritult; tuletab meelde, et 5 %-line kärbe viie aasta jooksul kehtestati halduskulude vähendamise eesmärgil; toonitab sellega seoses, et täiendavad töökohad ametikohtade loetelus ei avalda automaatset finantsmõju liidu eelarvele, kuna ametid täidavad töökohti vastavalt oma vajadustele ning seetõttu ei ole ametitel alati kõik ametikohade loetelus olevad kohad täidetud;

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

67.  otsustab võtta vastu piiratud arvust katseprojektidest ja ettevalmistavatest meetmetest koosneva kompromisspaketi (arvestades muu hulgas olemasolevate varude piiratust), olles põhjalikult analüüsinud esitatud katseprojekte ja ettevalmistavaid meetmeid (seoses jätkuvate projektide ja meetmete edukuse määraga ning jättes välja algatused, mis on juba kaetud olemasolevate õiguslike alustega) ning võttes täielikult arvesse komisjoni hinnangut projektide teostatavuse kohta;

Maksed

68.  toonitab veel kord eelarvemenetluse eel parlamendi, nõukogu ja komisjoni poolt kokku lepitud aastate 2015–2016 ühise maksekava tähtsust, mis kajastab kolme institutsiooni võetud kohustust vähendada täitmata maksenõuete kuhjumist; märgib, et kolm institutsiooni leppisid kokku igakülgses koostöös, mille eesmärk on kehtestada 2016. aasta eelarves selline maksete assigneeringute tase, mis võimaldaks nimetatud eesmärgi saavutada, ning märgib, et komisjon arvestaski 2016. aastaks taotletud maksete assigneeringud välja sellest lähtuvalt; on seisukohal, et iga meetmega maksenõuete jätkusuutmatu kuhjumise ohu haldamiseks peaksid kaasnema püüdlused tulemuslikuma arvamuste vahetuse tagamiseks ning koostöövaimu parandamine ühelt poolt nõukogu ja teiselt poolt parlamendi ja komisjoni vahel; tuletab meelde, et ELi toimimise lepingu artikli 310 kohaselt peavad ELi eelarves näidatud tulud ja kulud olema tasakaalus;

69.  peab taunimisväärseks, et komisjoni soovitatud mõõdukast maksete assigneeringute suurendamisest ja piisavatest piirmääradest hoolimata otsustas nõukogu maksete assigneeringuid 1,4 miljardi euro jagu kärpida, kusjuures sihikule võeti nii programmide lõpuleviimisega seotud eelarveread kui ka alles täistöövõimsust saavutavad programmid, see aga seab maksete ebanormaalse kuhjumise probleemi järkjärgulise lahendamise kahtluse alla; tuletab meelde, et otsejuhtimise kavade puhul ei kajastu maksete assigneeringute nappus üksnes arvete kuhjumises, vaid ka programmide elluviimisel tehtavates kunstlikes viivitustes, näiteks konkursikutsete avaldamise edasilükkamises ja/või uute lepingute allkirjastamisega viivitamises;

70.  otsustab taastada maksete assigneeringud eelarveprojekti tasemel kõikidel nõukogu kärbitud eelarveridadel, lähtudes eeldusest, et komisjoni poolt eelarveprojektis soovitatud maksete assigneeringute tase on maksekava eesmärkide saavutamiseks vajalik;

71.  suurendab maksete assigneeringuid asjakohasel määral kõikidel eelarveridadel, millega seotud kulukohustuste assigneeringuid muudetakse, võttes arvesse valdkondi, kus väljamaksed peavad toimuma kiiresti või mis puudutavad pakilisi probleeme (näiteks Erasmus+, kaks ümberpaigutamismehhanismi, Palestiina pagulaste abiorganisatsioon ja humanitaarabi); suurendab maksete assigneeringuid veel 1 miljardi euro võrra, et katta uute assigneeringutega täielikult Kreekale tehtavate maksete koondamine perioodi algusesse; otsustab varasemaid rakendamiskogemusi arvesse võttes suurendada ka Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi maksete assigneeringuid;

Muud jaod

I jagu – Euroopa Parlament

72.  tuletab meelde, et parlament hindas oma 2016. aasta vajadused 1 823 648 600 eurole, mis tähendab 2015. aasta eelarvega võrreldes 1,6 % suurust kasvu; tuletab sellele lisaks meelde, et 15 miljonit eurot eraldati sihtotstarbeliselt hädavajalikeks ja kiireteks investeeringuteks julgeoleku ja küberjulgeoleku vallas, mis tõigi parlamendi 2016. aasta kogueelarve 1 838 648 600 euroni;

73.  juhib tähelepanu asjaolule, et 15. juunil 2015 – pärast seda, kui parlamendi 2016. aasta eelarvestus vastu võeti – moodustati uus fraktsioon ning sellest tuleneva parlamendi töökorralduse muutuse tõttu oli vaja täiendavaid assigneeringuid, et tagada kõikide fraktsioonide võrdne kohtlemine;

74.  kompenseerib need täiendavad vahendid täielikult assigneeringute vähendamisega eelarveridadel, mis puudutavad ettenägematute kulude reservi, parlamendiliikmete üldisi hüvitisi, täiendkoolitusi, ruumide sisustamist, energiatarbimist, arvuti- ja telekommunikatsioonisüsteeme – investeeringuid projektidesse ja mööblisse;

75.  võtab teadmiseks juhatuse 7. septembri 2015. aasta järeldused 2016. aasta eelarve lugemise kohta parlamendis, milles tehakse ettepanek kanda juhatuse hiljutised otsused ja tehnilised kohandused eelarvesse; kiidab heaks juhatuse soovitatud piiratud tehnilised muudatused, mille sekka kuuluvad eelarveneutraalsed kohandused assigneeringute osas ja ametikohtade loetelus ning eelarve liigenduse teatavate aspektide ajakohastamine;

76.  jätab seega oma 2016. aasta eelarve üldise summa, mille täiskogu 29. aprillil 2015. aastal heaks kiitis, endisele tasemele, milleks on 1 838 648 600 eurot;

77.  rõhutab, et fraktsioonide tegevus ei ole haldustöö; kinnitab, et seetõttu ei puuduta eesmärk vähendada töötajaid 5 % fraktsioonide töötajaid tervikuna ning see on kooskõlas eelarveaastate 2014(12) ja 2015(13) suhtes võetud otsuste ja 2016. aasta eelarvestusega(14);

78.  tuletab meelde, et fraktsioonid on pidanud töötajate palkamise alates 2012. aastast peatama ning nende vajadused kaeti eelnevatel eelarveaastatel ainult osaliselt;

79.  kordab lubadust rakendada institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 27 ning vähendada oma töötajate arvu 1 %;

80.  toonitab, et pikaajalise kokkuhoiu saavutamiseks liidu eelarves peavad parlament ja nõukogu tegelema vajadusega töötada välja parlamendi ühe töökoha tegevuskava, nagu valdav enamus selle parlamendi liikmeid on mitmes resolutsioonis nõudnud;

Muudatused ametikohtade loetelus

81.  kaotab oma peasekretariaadi ametikohtade loetelus 2016. aastal 57 järgmist ametikohta (eesmärk vähendada töötajaid 1 %): 4 AD14, 13 AD13, 2 AD12, 1 AD9, 2 AD8, 1 AD5, 2 AST11, 1 AST10, 3 AST9, 8 AST8, 7 AST7, 4 AST6, 3 AST5, 2 AST4, 1 AST3, 1 alalise AST1 ametikoha ja 2 ajutist AST4 ametikohta; tuletab meelde, et selle meetme mõju eelarvele on juba eelarvestuses arvesse võetud;

82.  muudab kooskõlas uute personalieeskirjadega 80 alalist AST ametikohta (25 AST11, 10 AST10, 5 AST8, 15 AST7, 5 AST6, 5 AST5, 5 AST4, 5 AST3 ja 5 AST2) 80 AST/SC1 ametikohaks;

83.  teeb ka järgmised tehnilised korrektsioonid: kustutab kolm AST7 ametikohta ja kolm AST6 ametikohta, lisab kuus AST5 ametikohta ja kustutab ametikohtade loetelu allmärkuse nr 1, kuna asjaomast menetlust ei ole viimasel ajal kasutatud;

84.  annab loa 43 uue ajutise ametikoha loomiseks (2 AD7, 19 AD5, 5 AST5, 5 AST3 ja 12 AST1 ametikohta) ning kiidab heaks ühe ajutise AD10 ametikoha ülendamise AD14 ametikohaks, et katta uue fraktsiooni moodustamisest tingitud täiendavad vajadused;

Personali vähendamine 5 %

85.  tuletab meelde, et parlament täidab kolmandat aastat järjest nõuet vähendada töötajate arvu 5 %, järgides nõuetekohaselt institutsioonidevahelise kokkuleppe sätteid ja mõtet; toonitab, et seetõttu on parlamendi ametikohtade loetelust alates 2014. aastast kaotatud 171 alalist ametikohta;(15) rõhutab, et eesmärk vähendada töötajate arvu 5 % täidetakse täielikult, kui 2018. aastani kaotatakse veel 57 ametikohta aastas;(16)

86.  rõhutab, et institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 27 kohaselt vähendatakse töötajate arvu 5 % (võttes aluseks 1. jaanuari 2013. aasta ametikohtade loetelu) seoses asjaoluga, et töönädalat pikendati (37,5 tunni asemel 40 töötundi nädalas); on seisukohal, et töökohtade vähendamine peab toimuma konstantset töökoormust arvestades ning seetõttu tuleb uued ülesanded ja kohustused sellest arvestusest välja jätta;

87.  märgib, et hoolimata eesõiguste suurendamisest ja parlamendile alates 2013. aastast lisandunud ülesannetest, samuti olulistest struktuursetest muudatustest, nagu teenuste parlamendisiseseks muutmine, mille puhul on võimalikult palju töötajaid leitud institutsioonisisese ümberpaigutamise kaudu, on uusi ametikohti loodud üksnes tungival vajadusel; otsustab jätta need täiendavad ametikohad töötajate arvu 5 %-lisel vähendamisel arvestamata;

88.  nõuab tungivalt, et komisjon võtaks parlamendi töötajate arvu vähendamise eesmärgi täitmise jälgimisel arvesse uusi tegureid, nagu konstantne töökoormus, fraktsioonide kärbete alt väljajätmine, teenuste parlamendisiseseks muutmine, mida kompenseeritakse kärbetega sisseostetavate teenuste eelarveridadel, parlamendi eesõiguste suurendamine ja lisandunud ülesanded;

89.  rõhutab, et töötajate vähendamine 5 % ei tohiks ohustada parlamendi nõuetekohast toimimist ja parlamendi peamiste ülesannete täitmist, samuti ei tohi see ohtu seada parlamendi kõrgetasemelist õigusloomet ega parlamendiliikmete ja töötajate töötingimusi;

90.  tuletab meelde, et ükski kokkulepe ei saa võtta parlamendilt ja nõukogult õigust viia ise läbi hindamisi ja otsustada aasta-aastalt ise, mida institutsiooni eelarve sisaldab;

Muud töötajatega seotud küsimused

91.  tuletab meelde, et peasekretariaadi vajadus uute töökohtade järele tuleks katta sisemise ümberpaigutamise abil, v.a juhul, kui uute töökohtade loomine on nõuetekohaselt põhjendatud ja tõendatud;

92.  tuletab meelde, et parlamendi töö või menetluste ümberkorraldamine ei tohi ametikohast olenemata mingil juhul viia töötajate töötingimuste ja sotsiaalsete õiguste halvenemiseni;

93.  kordab, et parlamendiliikmetele parlamendis tehtava töö tegemiseks asjakohase toetuse tagamiseks on vaja saavutada uus tasakaal registreeritud assistentide ja kohalike assistentide vahel; võtab teadmiseks asjaolu, et peasekretär on esitanud juhatusele ettepaneku selle eesmärgi täitmiseks; võtab teadmiseks juhatuses saavutatud kokkuleppe selles osas, mis on oluline eelpool nimetatud parlamendi 29. aprilli 2015. aasta resolutsioonis 2016. aasta tulude ja kulude eelarvestuse kohta esitatud taotluse seisukohalt; tervitab otsust kokkuleppe viivitamatu jõustumise kohta;

94.  kordab oma kindlat toetust mitmekeelsusele parlamendi töös kõrgetasemelise suulise ja kirjaliku tõlke kaudu; palub peasekretäril esitada eelarvekomisjonile tulemused analüüsi ja hindamise kohta, mille ta korraldas pärast seda, kui tõlkide uutes töötingimustes kokkuleppele ei jõutud (2015. aasta kevadel); ootab, et peasekretär kasutaks kogu vajalikku paindlikkust, et tagada parlamendiliikmetele osutatavate suulise ja kirjaliku tõlke teenuste kõrge kvaliteet;

95.  palub peasekretäril esitada üksikasjaliku ülevaate kõigi ametikohtade kohta parlamendis aastatel 2014–2016, sh ametikohtade jaotuse teenistuse, kategooria ja lepingu liigi kaupa;

Kinnisvarapoliitika

96.  tuletab meelde, et eelarvekomisjoni tuleks korrapäraselt teavitada uutest arengutest parlamendi ehitiste poliitikas ning temaga tuleks konsulteerida õigeaegselt, st enne lepingu tegemist, kõigi rahalise mõjuga ehitusprojektide küsimuses; kinnitab, et kõigi ehitusprojektide finantsmõju kontrollitakse tähelepanelikult;

97.  usub, et ehitusprojektidega seotud otsused tuleks teha läbipaistvalt;

98.  kordab uuesti oma nõudmist, et eelarvekomisjonile esitataks uus keskpika perioodi ehitusstrateegia võimalikult kiiresti, aga hiljemalt 2016. aasta alguses, mil parlament koostab eelarveaasta 2017 eelarvestuse; kutsub peasekretäri üles esitama eelarvekomisjonile varakult enne eelarve lugemist parlamendis 2016. aasta sügisel võimaliku pikaajalise strateegia aastani 2025;

99.  märgib, et alates 2014. aastast ei ole Luxembourgis asuva Konrad Adenaueri hoone (KAD) ehitamiseks vajalike investeeringute jaoks assigneeringuid eraldatud; tuletab meelde, et 2016. aasta eelarvestus hõlmas ainult assigneeringuid selliste tööde ja teenuste jaoks, mille eest tasub parlament otse (peamiselt projektijuhtimine, tehniline ekspertiis ja konsultatsioonid); kutsub peasekretäri üles hindama enne aasta lõppu 2015. aasta eelarves kasutamata jäänud vahendeid ja siduma need KADi projekti kulukohustustega, esitades selleks 2015. aasta lõpus vahendite ümberpaigutamise taotluse, et vältida tulevikus võimalikult suurel määral ehitustöödega seotud intressimakseid;

Parlamendiliikmete kulud

100.  kordab üleskutset suuremale läbipaistvusele parlamendiliikmete üldkulude hüvitise osas; kutsub parlamendi juhatust üles määratlema selle hüvitise kasutamiseks lubatud kulude kohta aru andmise täpsemad eeskirjad, ilma et see tooks parlamendile lisakulusid;

101.  teeb ettepaneku hinnata ühise töörühma poolt valitud vabatahtliku lähenemise tulemusi, mille eesmärk on piirata parlamendiliikmete ja töötajate äriklassis lendamist, ning võimalikke viise soodsama hinnaga piletite saamiseks, et vähendada palamendiliikmete ja töötajate sõidukulusid;

IV jagu – Euroopa Kohus

102.  mõistab hukka asjaolu, et kuigi kohtu töömaht üha suureneb ning kavandatakse ka Üldkohtu reformi, on komisjon otsustanud Euroopa Kohtu personali 20 töötaja võrra vähendada – see ähvardab tekitada kitsaskohti ning ohustab õigusemõistmise nõuetekohast toimimist ja kiirust; otsustab seetõttu taastada kohtu algse taotluse, mis sisaldas neid 20 ametikohta;

103.  peab kahetsusväärseks, et nõukogu on suurendanud töötajate töötasudeks ette nähtud assigneeringute suhtes kohaldatavat standardset vähendusmäära (2,5 % asemel 3,2 %), mis tähendab 1,55 miljoni euro suurust kärbet ja on vastuolus kohtu ametikohtade äärmiselt kõrge täitmismääraga (2014. aasta seisuga oli täidetud 98 % ametikohtadest) ja kohtu eelarve kõrge täitmismääraga (2014. aastal 99 %); taastab seetõttu standardse vähendusmäära eelarveprojekti tasemel ja tühistab sellega seotud assigneeringute vähendamise eesmärgiga tagada, et kohus on võimeline reageerima pädevalt kohtuasjade arvu märkimisväärsele kasvule ning saab täiel määral ära kasutada talle ette nähtud ametikohad;

104.  otsustab ühtlasi taastada seitse ametikohta, mida kohus algselt taotles, et täita kohustus tugevdada ühest küljest kohtu turva- ja julgeolekuüksust ja kaitsta seeläbi paremini töötajaid, külastajaid ja dokumente ning rakendada teisest küljest Üldkohtu kodukorra uut artiklit 105, mille kohaselt tuleb luua üliturvaline süsteem selleks, et teatavate kohtuasjade menetlusosalistel oleks võimalik esitada sellist teavet ja materjale, mis puudutavad liidu või liikmesriikide julgeolekut või nende rahvusvaheliste partnerite tegevust;

105.  toonitab sel põhjusel vajadust eraldada kohtule julgeoleku ja hoonete järelevalve jaoks rohkem vahendeid ja taastab seetõttu nõukogu poolt kärbitud eelarveread eelarveprojekti tasemel;

106.  kaotab lähetustega seotud olemasoleva reservi ja asendab selle uuega, mis tehakse kättesaadavaks, kui kohus on avaldanud teabe kohtunike välistegevuse kohta, nagu Euroopa Parlament taotles oma resolutsioonis(17) Euroopa Liidu Kohtu 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta;

V jagu – Kontrollikoda

107.  taastab standardse vähendusmäära algsel tasemel (2,76 %), et katta kontrollikoja vajadused ametikohtade loetelu osas;

108.  taastab kõik eelarveread, mida nõukogu kontrollikoja eelarve puhul kärpis, et võimaldada kontrollikojal täita oma tööprogrammi ja esitada kavandatud auditiaruanded;

VI jagu – Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

109.  taastab standardse vähendusmäära algsel tasemel (4,5 %), et võimaldada komiteel katta oma vajadused ja tulla toime töötajate arvu jätkuva vähendamisega vastavalt Euroopa Parlamendi ja komitee vahelisele koostöölepingule;

110.  taastab ühtlasi eelarveprojekti ettepanekud reisikulude hüvitamise ja päevarahade osas;

VII jagu – Regioonide Komitee

111.  vähendab ühest küljest töötasudeks ja hüvitisteks ette nähtud assigneeringuid nii palju, et see vastab 66 ametikoha kõrgemale palgaastmele üleviimisele ja neljale täiendavale ametikohale, sest nende üleviimist parlamenti ei olnud eelarveprojektis arvestatud;

112.  suurendab teisest küljest vahendeid mitmel eelarvereal (tõlkeosakonna sisseostetavad teenused, kolmandad osapooled, kommunikatsioon, esinduskulud, fraktsioonide teavitustegevus, lähetused ning puhastus ja hooldus), ühtlustades neid rohkem komitee enda hinnangutega, et võimaldada komiteel teha oma poliitilist tööd ja täita oma ülesandeid;

113.  taastab lõpetuseks assigneeringud komitee hoonete julgeolekut ja järelevalvet puudutavatel nõukogu kärbitud eelarveridadel, et tagada julgeolekumeetmete piisav rahastamine ka juhul, kui 2016. aastal tõstetakse julgeolekuohu taset („kollane”);

VIII jagu – Euroopa Ombudsman

114.  võtab kahetsusega teatavaks, et nõukogu on vähendanud eelarveprojektis Euroopa Ombudsmanile ette nähtud vahendeid 135 000 euro võrra; rõhutab, et selline kärbe seaks ombudsmani niigi väga piiratud eelarvele ebaproportsionaalsed piirangud ning mõjutaks tõsiselt institutsiooni suutlikkust pakkuda liidu kodanikele tõhusat teenust; taastab seetõttu eelarveprojekti taseme kõikidel nõukogu kärbitud eelarveridadel, et võimaldada ombudsmanil täita oma mandaati ja kohustusi;

IX jagu – Euroopa Andmekaitseinspektor

115.  võtab kahetsusega teatavaks, et nõukogu on vähendanud eelarveprojektis Euroopa Andmekaitseinspektorile ette nähtud vahendeid 135 000 euro võrra; rõhutab, et selline kärbe seaks Euroopa Andmekaitseinspektori niigi väga piiratud eelarvele ebaproportsionaalsed piirangud ning mõjutaks tõsiselt institutsiooni suutlikkust pakkuda Euroopa Liidu institutsioonidele tõhusat teenust; taastab seetõttu eelarveprojekti taseme kõikidel nõukogu kärbitud eelarveridadel, et võimaldada Euroopa Andmekaitseinspektoril täita oma ülesandeid ja kohustusi;

X jagu – Euroopa välisteenistus

116.  usub, et suutmaks tulla toime geopoliitilisest teadmatusest tulenevate probleemidega ja liidu rolli tagamiseks kogu maailmas tuleb tagada Euroopa välisteenistuse nõuetekohane rahastamine; taastab seetõttu eelarveprojekti summad kõikidel eelarveridadel ning jätab välja nõukogu poolt seoses euro vahetuskursi kõikumisega heaks kiidetud reservid;

o
o   o

117.  on veendunud, et liidu eelarve abil on võimalik aidata tõhusalt lahendada nii liidu ees seisvate kriiside tagajärgi kui ka algpõhjuseid; on siiski seisukohal, et liiduülese mõõtmega ettenägematute sündmuste puhul tuleks teha ühiseid pingutusi ja võtta liidu tasandil kasutusele täiendavaid vahendeid, mitte seada kahtluse alla varasemaid lubadusi või uskuda endiselt, et riigi tasandi lahendused toimivad; rõhutab seetõttu, et sellist ühist ja kiiret reageerimist võimaldavad paindlikkussätted on olemas ning neid tuleks täiel määral ära kasutada, et kompenseerida mitmeaastase finantsraamistiku rangeid piiranguid;

118.  toonitab, et vaevalt kahe aasta jooksul pärast praegu kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku jõustumist on komisjonil tulnud kahel korral taotleda paindlikkusinstrumendi kasutuselevõtmist ning ettenägematute kulude varu kasutamist, et rahastada kiireloomulisi ettenägematuid vajadusi, mida ei olnud võimalik rahastada kehtivate mitmeaastase finantsraamistiku ülemäärade raames; märgib ühtlasi, et kulukohustuste koguvaru kasutati selle esimesel kasutusele võtmise aastal (2015) koheselt täies mahus ära, kusjuures kahe olulise liidu programmi ressursse tuli vähendada uute algatuste rahastamise võimaldamiseks; toonitab, et vahendite perioodi algusse koondamise tõttu aastatel 2014–2015 on mitmel liidu programmil alates 2016. aastast vähem kulukohustuste assigneeringuid või ei ole neid üldse; näeb seetõttu selgelt, et mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärad on paljude rubriikide osas liiga väikesed ja halvavad liidu tegevuse kõige enam rahastamist vajavates valdkondades, kusjuures mitmeaastase finantsraamistiku olemasolevad paindlikkusmehhanismid on juba viimase võimaluseni ära kasutatud; on seisukohal, et sellised arengud räägivad mitmeaastase finantsraamistiku tõelise vahehindamise kasuks; ootab 2016. aastal kannatamatult komisjoni ambitsioonikaid ettepanekuid selles küsimuses;

119.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos üldeelarve projekti muudatusettepanekutega nõukogule, komisjonile, teistele asjaomastele institutsioonidele ja asutustele ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT L 163, 23.6.2007, lk 17. (2) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1. (3) ELT L 347, 20.12.2013, lk 884. (4) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1. (5) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0061. (6) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0172. (7) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0263. (8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 604/2013, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (ELT L 180, 29.6.2013, lk 31). (9) Euroopa Parlamendi 29. aprilli 2015. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise ühisettevõtte 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa (ELT L 255, 30.9.2015, lk 395). (10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 470). (11) Nõukogu 20. juuli 1998. aasta direktiiv 98/58/EÜ, mis käsitleb põllumajandusloomade kaitset (EÜT L 221, 8.8.1998, lk 23). (12) Euroopa Parlamendi 23. oktoobri 2013. aasta resolutsioon, mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarve projekti kohta (vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0437). (13) Euroopa Parlamendi 22. oktoobri 2014. aasta resolutsioon, mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarve projekti kohta (vastuvõetud tekstid, P8_TA(2014)0036). (14) Euroopa Parlamendi 29. aprilli 2015. aasta resolutsioon Euroopa Parlamendi 2016. aasta tulude ja kulude eelarvestuse kohta (vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0172). (15) 67 ametikohta aastal 2014, 47 ametikohta aastal 2015 ja 57 ametikohta aastal 2016. (16) Kuna vastu on võetud poliitiline otsus mitte arvestada seejuures fraktsioonide töötajaid, vähendatakse töötajaid sekretariaadi ametikohtade loetelu põhjal (arvestuslikult on 1 % selle ametikohtadest 57 töötajat). (17) Euroopa Parlamendi 29. aprilli 2015. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, IV jagu – Euroopa Kohus (ELT L 255, 30.9.2015, lk 118).