Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2014/2257(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0284/2015

Esitatud tekstid :

A8-0284/2015

Arutelud :

PV 26/10/2015 - 15
CRE 26/10/2015 - 15

Hääletused :

PV 28/10/2015 - 7.8
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2015)0382

Vastuvõetud tekstid
PDF 182kWORD 83k
Kolmapäev, 28. oktoober 2015 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Euroopa kodanikualgatus
P8_TA(2015)0382A8-0284/2015

Euroopa Parlamendi 28. oktoobri 2015. aasta resolutsioon Euroopa kodanikualgatuse kohta (2014/2257(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikli 11 lõiget 4 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 24 lõiget 1,

–  võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus kodanikualgatuse kohta (A7-0350/2010),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 211/2011 kodanikualgatuse kohta,

–  võttes arvesse 26. veebruaril 2015 toimunud avalikku kuulamist kodanikualgatuse kohta, mille korraldas põhiseaduskomisjon koos petitsioonikomisjoniga,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi poliitikaosakonna C 2014. aastal avaldatud uuringut „Euroopa kodanikualgatus – rakendamise esimesed õppetunnid”,

–  võttes arvesse Euroopa Ombudsmani 4. märtsi 2015. aasta otsust lõpetada Euroopa Komisjoni puudutav omaalgatuslik uurimine (OI/9/2013/TN),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse 2015. aasta veebruaris valminud uuringut „Euroopa kodanikualgatuse rakendamine”,

–  võttes arvesse Euroopa Komisjoni 31. märtsi 2015. aasta aruannet Euroopa kodanikualgatuse kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit ning petitsioonikomisjoni ja väliskomisjoni arvamusi (A8-0284/2015),

A.  arvestades, et Euroopa kodanikualgatus on kodanike uus poliitiline õigus ja ühtlasi Euroopa Liidu osalusdemokraatias kasutatav tegevuskava koostamise eripärane ja uuenduslik vahend, mis võimaldab kodanikel neid mõjutavates projektides ja protsessides aktiivselt osaleda ja mille potentsiaali tuleb kindlasti maksimaalselt ära kasutada ja arvestatavalt suurendada, et saavutada võimalikult häid tulemusi ja ergutada võimalikult paljusid ELi kodanikke Euroopa integreerimise protsessi edasises arengus kaasa lööma; arvestades, et seda peab käsitama ELi institutsioonide demokraatliku õiguspärasuse tugevdamise ühe peamise vahendina;

B.  arvestades, et kuna määruse (EL) nr 211/2011 jõustumisest 1. aprillil 2012 on möödunud kolm aastat, tuleb selle rakendamist põhjalikult hinnata, et tuvastada võimalikud puudused ja esitada sobivad lahendused selle koheseks läbivaatamiseks;

C.  arvestades, et kogemuste kohaselt on enamik Euroopa kodanikualgatuste korraldajatest kogenud algatuse organiseerimisel mitmeid raskusi, nii praktilisest kui ka õiguslikust küljest, ning arvestades, et mitmete tagasilükatud kodanikulagatuste korraldajad on komisjoni otsuse nende kodanikualgatust mitte registreerida hiljem Euroopa Kohtusse kaevanud või esitanud kaebuse Euroopa Ombudsmanile; arvestades, et seetõttu tuleb eeskirjad kavandada nii, et kodanikualgatused oleksid kodanike ja korraldajate jaoks võimalikult teostatavad;

D.  arvestades, et Euroopa Parlament on Euroopa Liidu ainus otse valitud organ, mis esindab sellisena juba oma olemuselt ELi kodanikke;

E.  arvestades, et mitu institutsiooni, vabaühendust, mõttekoda ja kodanikuühiskonna rühma on tegelenud Euroopa kodanikualgatust käsitleva määruse (EL) nr 211/2011 puuduliku rakendamise ja kodanikualgatuste puuduliku korraldamisega ning esitanud ettepanekud arvukate täiustuste kohta, osutades mitmel eri juhul ka sellele, milliseid määruse aspekte on vaja kiiremas korras reformida;

F.  arvestades, et määruse artiklis 6 sätestatud praktiline kord, eelkõige veebipõhiste allkirjade kogumise süsteemide kasutuselevõtt ja nende kohta liikmesriigi pädevalt asutuselt tõendi saamine jätab korraldajatele vajalike allkirjade kokkusaamiseks enamasti vähem kui 12 kuud;

G.  arvestades, et pärast allkirjade kogumise perioodi lõppu ei ole eduka algatuse komisjonile esitamiseks konkreetset tähtaega ette nähtud ning see põhjustab segadust ja ebakindlust nii institutsioonide kui ka kodanike jaoks;

1.  väljendab heameelt Euroopa Liidu lepingu artikli 11 lõikes 4 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 24 lõikes 1 määratletud Euroopa kodanikualgatuse üle, mis on esimene rahvusvahelise osalusdemokraatia vahend ning annab kodanikele võimaluse osaleda aktiivselt ELi institutsioonide tegevuses ning ELi poliitika ja õigusloome kujundamises, kusjuures kodanikualgatusega täiendatakse kodanike õigust esitada Euroopa Parlamendile petitsioone ning pöörduda kaebustega Euroopa Ombudsmani poole;

2.  rõhutab tõsiasja, et Euroopa kodanikualgatus on esimene osalusdemokraatia vahend, mis annab ELi kodanikele vähemalt veerandist liikmesriikidest saadud vähemalt ühe miljoni toetusavalduse alusel õiguse näidata initsiatiivi – tugevdades seejuures oma uut poliitilist eelisõigust – ning paluda komisjonilt tema volituste piires asjakohase ettepaneku esitamist küsimustes, milles kodanikud peavad aluslepingute rakendamiseks vajalikuks seadusandliku õigusakti vastuvõtmist;

3.  rõhutab, et kodanikualgatus on kodanike jaoks eriline võimalus määratleda ja väljendada oma soove ning nõuda ELilt tegutsemist, nii et seda tuleb igal võimalikul viisil julgustada ja toetada; tunnistab siiski, et Euroopa kodanikualgatuse tõhusamaks muutmiseks tuleb kõrvaldada ja lahendada arvestatavad puudused; rõhutab, et kõnealuse vahendi kõikide uute hindamiste käigus tuleks võtta eesmärgiks maksimaalse kasutajasõbralikkuse saavutamine, kuna see on Euroopa kodanike ja ELi lähendamiseks ülitähtis vahend; rõhutab lisaks, et emakeele kasutamine on iga inimese kodanikuõigus, ning kutsub komisjoni ja liikmesriike seetõttu üles kaaluma alternatiivseid lahendusi selle võimaldamiseks kõikides Euroopa kodanikualgatusega seotud meetmetes, sest see ergutab kodanike osalust; juhib tähelepanu asjaolule, kui oluline on kodanike teadlikkus kodanikualgatusest, ning peab kahetsusväärseks, et ELi kodanike teadmised selle vahendi kohta on piiratud; nõuab, et EL korraldaks seepärast reklaami- ja tutvustuskampaaniad, mille eesmärk on muuta Euroopa kodanikualgatus meedias nähtavamaks ja üldsuse seas tuntumaks;

4.  rõhutab veel, et noorte kodanikuaktiivsus on demokraatia tuleviku jaoks äärmiselt oluline, ning kutsub komisjoni üles võtma õppust tõeliselt edukate kodanikualgatustega saadud riiklikest kogemustest;

5.  peab erakordselt oluliseks, et kodanikud saaksid kaasa aidata liidu seadusandlike eelisõiguste kasutamisele ja osaleda otseselt seadusandlike ettepanekute algatamises;

6.  juhib tähelepanu asjaolule, kodanike teadlikkus kodanikualgatusest on oluline, et see toimiks demokraatliku osalemise tõhusa vahendina; nõuab sellega seoses tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid teeksid kõnealuse vahendi kohta maksimaalset teavitustööd, et juhtida sellele võimalikult paljude kodanike tähelepanu ja ergutada neid seda aktiivselt kasutama;

7.  palub komisjonil kasutada teadlikkuse suurendamiseks kõiki avalikke kommunikatsioonikanaleid ning võtta vajalikud meetmed selleks, et tagada Euroopa kodanikualgatuse läbipaistvus ja hõlbustada käimasolevate Euroopa kodanikualgatustega seonduvat teabevahetust, luues näiteks teabe edastamist, teavitamist ja veebiallkirjastamist võimaldavad rakendused; rõhutab, et aktiivne üldine osalemine Euroopa kodanikualgatustes sõltub suuresti ka sellele liikmesriikides pööratavast tähelepanust, ning soovitab seepärast liikmesriikide parlamentidel mainida Euroopa kodanikualgatusi oma ametlikul veebisaidil;

8.  võtab teadmiseks, et kodanikualgatustes on osalenud üle kuue miljoni ELi kodaniku ja et algatuse käivitamiseks on esitatud 51 taotlust, millest vastuvõetavaks on tunnistatud vaid kolm: „Right2Water”, „One of Us” ja „Stop Vivisection”; märgib, et kuus Euroopa kodanikualgatuse korraldajat (kes esindavad 30 % kõikidest tagasilükatud algatustest) on kaevanud komisjoni tagasilükkava otsuse Euroopa Kohtusse, mis näitab, et Euroopa kodanikualgatuse potentsiaali täieliku ärakasutamise tagamiseks on vaja teha veel palju tööd; juhib tähelepanu mitmesugustele praktilistele raskustele, millega korraldajad on pärast määruse jõustumist 2012. aasta aprillis kokku puutunud, ning algatuste vähenevale arvule;

9.  palub, et komisjon annaks Euroopa kodanikualgatuse korraldajatele kontaktkeskuse Europe Direct kaudu võimalikult varakult asjakohaseid ja põhjalikke juhiseid, eriti õigusküsimustes, et nad oleksid oma võimalustest teadlikud ega esitaks nurjuma määratud kodanikualgatust, mis ei kuulu komisjoni pädevusvaldkonda või ei vasta õiguslikele vastuvõetavuskriteeriumidele; nõuab, et kaalutaks võimalust luua uus sõltumatu nõuandev organ; märgib siiski, et vastavalt Lissaboni lepingule ei pruugi Euroopa kodanikualgatustes tõstatatud teemad olla täielikult komisjoni pädevuses; leiab lisaks, et komisjon peaks kaaluma spetsiaalse Euroopa kodanikualgatuse büroo avamist oma liikmesriikides asuvates esinduses, et pakkuda kodanikualgatuste edendamiseks vajalikku teavet, nõu ja tuge;

10.  rõhutab lisaks, et nimetatud Euroopa kodanikualgatuse büroo võiks aidata suurendada üldsuse teadlikkust Euroopa kodanikualgatuse kohta ning juhtida meedia tähelepanu; kutsub seetõttu komisjoni üles tutvustama selle eesmärgi saavutamiseks Euroopa kodanikualgatust ametliku ELi vahendina; rõhutab, et see meede võib aidata saada üle ka kodanike tõrksusest kodanikualgatuse toetamiseks vajalike isikuandmete esitamisel;

11.  nõuab detailsemaid juhiseid õigusliku aluse tõlgendamiseks ja rohkem teavet andmekaitsealaste nõuete kohta igas liikmesriigis, kus korraldajad oma kampaaniat läbi viivad, et tagada neile õiguskindlus, ning nõuab samuti juhiseid ja teavet korraldajate jaoks taskukohase kindlustuse sõlmimise võimaluste kohta;

12.  peab kahetsusväärseks, et varajastes etappides ei antud Euroopa kodanikualgatuse kohta selget teavet, mis tekitas algatuse olemuse kohta üldise eksiarvamuse ning nördimust, kui komisjon esimesed Euroopa kodanikualgatused tagasi lükkas; tuletab meelde, et vahend peaks olema lihtne, selge, kasutajasõbralik ja laia kõlapinnaga; rõhutab, et komisjon peaks ergutama riigi ja kohaliku tasandi valitud esindajaid Euroopa kodanikualgatustele rohkem tähelepanu juhtima ning toetama neid selles küsimuses;

13.  toetab ühtlasi ELi kodanike aktiivset osalemist kõnealuse vahendi asjakohases kasutamises tegevuskava kujundamise vahendina; väljendab muret võimaliku huvide konflikti pärast, kuna vastuvõetavuse kontrolli teostamise eest on ainuvastutus komisjonil endal, ning palub, et seda küsimust käsitletaks tulevikus nõuetekohaselt; märgib samal ajal, et kõikide sidusrühmade eesmärgiks peaks olema läbipaistvus ja vastutus, et säilitada kodanike tegevuse selgus;

14.  palub sellega seoses, et komisjon kaaluks ka parlamendile otsustava rolli andmist – iseäranis seetõttu, et parlament on ainus institutsioon, mille liikmed on ELi kodanike poolt otse valitud;

15.  rõhutab, et määruse (EL) nr 211/2011 artiklis 4 on sätestatud, et „kui komisjon keeldub kavandatud kodanikualgatust registreerimast, peab ta korraldajaid teavitama keeldumise põhjustest ja kõigist neile kättesaadavatest võimalikest kohtulikest ja kohtuvälistest õiguskaitsevahenditest”; tunnistab sellega seoses, et paljud korraldajad on kaevanud, et nad ei ole saanud oma kodanikualgatuse tagasilükkamise kohta üksikasjalikke ja ammendavaid põhjendusi; kutsub komisjoni üles selgitama juhul, kui esitatud kodanikualgatus ei kuulu komisjoni meelest üldse komisjoni pädevusvaldkonda, üksikasjalikult kodanikualgatuse tagasilükkamise põhjuseid ning teavitama samal ajal korraldajaid kirjalikult ja korraldajate tööd lihtsustaval viisil asjakohastest õiguslikest kaalutlustest (mis tuleks läbipaistvuse huvides täielikult avalikustada), et nende aspektide kehtivust ja täielikku objektiivsust oleks võimalik õiguslikult kontrollida, et komisjoni otsustusvabadus algatuse vastuvõetavuse hindamisel oleks võimalikult väike ning et korraldajatel oleks võimalik oma kodanikualgatus läbi vaadata ja teatavate muudatuste järel uuesti esitada;

16.  palub komisjonil kaaluda algatuse osalise registreerimise võimalust juhul, kui Euroopa kodanikualgatus ei kuulu täielikult komisjoni pädevusvaldkonda; kutsub komisjoni üles andma korraldajatele kodanikualgatuse registreerimise ajal suuniseid selle kohta, millist osa oleks võimalik registreerida ja millist mitte, võttes arvesse, et dialoog ja kodanikualgatuse korraldajatega suhtlemine on kogu protsessi jooksul äärmiselt olulised, ning kutsub komisjoni üles teavitama kodanikualgatuse registreerimise suhtes tehtud otsusest ka Euroopa Parlamenti; kutsub komisjoni üles uurima võimalust edastada komisjoni pädevusvaldkonda mittekuuluvad algatused (või algatuste osad) tegelemiseks riikliku või piirkondliku tasandi pädevatele asutustele;

17.  juhib tähelepanu tehnoloogia olulisele rollile kodanike osaluse suurendamise vahendina; palub komisjonil muuta oma allkirjade veebipõhise kogumise tarkvara kasutajasõbralikumaks ja puudega inimestele kättesaadavaks, pakkuda veebiallkirjade talletamiseks alaliselt ja tasuta oma servereid, kasutades selleks ELi eelarvevahendeid, ning lihtsustada allkirjade veebipõhise kogumise süsteemi tehnilist kirjeldust ja vaadata see läbi, et koos toetusavaldusega oleks võimalik samal ekraanil vabatahtlikkuse alusel koguda ka e-posti aadresse, mida talletatakse eraldi andmebaasis;

18.  usub, et kõnealusel vahendil on selle läbivaatamise korral üldsuse kaasamise potentsiaal ning et see võib edendada dialoogi nii kodanike endi seas kui ka kodanike ja ELi institutsioonide vahel; rõhutab, et veebipõhine allkirjade kogumise süsteem tuleb siduda uute asjaomaste sotsiaal- ja digitaalmeedia kampaaniavahenditega, järgides muude edukate veebipõhiste kampaaniaplatvormide eeskuju;

19.  palub komisjonil kaaluda võimalust mitte siduda Euroopa kodanikualgatuse registreerimist automaatselt toetusallkirjade kogumiseks ette nähtud 12-kuulise perioodi algusega, et kodanikualgatuse korraldajad saaksid ise valida, millal nad tahavad hakata toetusavaldusi koguma;

20.  kutsub komisjoni üles nõudma liikmesriikidelt tungivalt, et nad kasutaksid Euroopa kodanikualgatuse toetusavalduste valideerimise vahendit, mis on välja töötatud programmi „Euroopa haldusasutuste koostalitlusvõime alased lahendused” raames;

21.  rõhutab, et arvestades kogu liidus kättesaadavate osalusdemokraatiat edendavate vahendite kohaldamisala, tuleks IT-vahendid muuta kättesaadavaks ka piirkondadele, võimaldades seega kodanikel osaleda rohkem avalikku elu puudutavates küsimustes;

22.  peab äärmiselt tervitatavaks Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ettepanekut pakkuda Euroopa kodanikualgatuse tekstide tasuta tõlget, et vähendada kodanikualgatuse organiseerimisega kaasnevaid kulusid;

23.  nõuab, et Euroopa kodanikualgatuste osas tehtaks rohkem institutsioonidevahelist koostööd nii ELi kui ka riigi ja kohalikul tasandil ning et Euroopa kodanikualgatuse korraldajatele jagataks teavet ja neid toetataks; nõuab komisjoni hallatava Euroopa kodanikualgatuse mitmekeelse veebisaidi täiustamist ning ühtsete suuniste kehtestamist kõikides ELi ametlikes keeltes Euroopa kodanikualgatuse korraldajate õiguste ja kohustuste ja kogu Euroopa kodanikualgatuse protsessi haldusmenetluse kohta;

24.  nõuab füüsiliselt olemasoleva ja internetipõhise ühtse kontaktpunkti loomist, mis pakub kodanikualgatuste korraldamiseks alaliselt teavet ja tõlketeenuseid, samuti tehnilist, õiguslikku ja poliitilist tuge, ning on seisukohal, et see võiks kasutada liikmesriikides asuvate kontaktkeskuse Europe Direct kontaktpunktide ning Euroopa Komisjoni esinduste ja Euroopa Parlamendi infobüroode olemasolevaid vahendeid; on seisukohal, et selline korraldus tooks Euroopa kodanikualgatuse projekti kodanikele lähemale;

25.  leiab, et korraldajate jaoks on liiga keeruline esitada kodanikualgatuse toetuseks 28 liikmesriigis eri siseriiklike sätete alusel erinevaid isikuandmeid, nagu on sätestatud määruses (EL) nr 211/2011, ning nõuab toetusavalduse esitamise ühtlustatud korra kehtestamist, mille jaoks tuleb muuta määruse (EL) nr 211/2011 III lisa ja ühtlustada liikmesriikides kogutavate andmete kohta kehtestatud tingimusi; ergutab komisjoni pidama liikmesriikidega uusi läbirääkimisi, et leevendada andmete suhtes kehtestatud tingimusi, kaotada sellest lähtuvalt isikukoodi nõue ja muuta tingimused kasutajasõbralikumaks, ning tuletab meelde, et Euroopa kodanikualgatuse eesmärk on osalemine ja tegevuskava kujundamine, mitte siduvad ettepanekud; soovitab kaaluda võimalust luua ELi e-kodakondsus ning teeb ettepaneku võtta selle kehtestamiseni kasutusele ajutine lahendus, et lahendada praegu mitmekordsest registreerimisest tingitud probleemid; palub seepärast komisjonil seda võimalust digitaalarengu tegevuskavas kiiremas korras uurida;

26.  palub komisjonil muuta määruse (EL) nr 211/2011 artiklit 3 ja soovitada liikmesriikidel alandada Euroopa kodanikualgatuse toetamiseks ja selles osalemiseks kehtestatud valimisõiguslikku vanust 18. eluaastalt 16. aastale ning siduda selle lahti õigusest osaleda Euroopa Parlamendi valimistel, eesmärgiga anda eelkõige noortele võimalus osaleda aktiivselt Euroopa projekti edasiviimises;

27.  tunnistab, et korraldajate isiklik vastutus seoses andmekaitsega allakirjutanute isikuandmete kogumisel on tundlik probleem, ning teeb ettepaneku vähendada nõutavate andmete ulatust ja muuta määruse (EL) nr 211/2011 vastutust käsitleva artikli 13 sõnastust, täpsustamaks, et isiklik vastutus ei ole piiramatu; soovitab selleks lubada kodanikekomiteede registreerimist juriidilise isikuna ning juhinduda Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiivi 2008/99/EÜ (keskkonna kaitsmise kohta kriminaalõiguse kaudu) artiklist 3, sätestamaks, et korraldajad vastutavad üksnes selliste õigusvastaste tegude eest, mis „on toime pandud tahtlikult või vähemalt raske hooletuse tagajärjel”;

28.  ergutab komisjoni ja liikmesriike töötama välja kasutajasõbralikumad ja ühtlustatumad andmekogumisnõuded; palub pädevatel riiklikel asutustel teavitada liikmesriigi parlamendi Euroopa asjade komisjoni korrapäraselt selliste käimasolevate Euroopa kodanikualgatuste seisust, mille toetuseks on juba antud arvestataval hulgal allkirju; nõuab tungivalt, et komisjon teeks ettepaneku määruse (EL) nr 211/2011 läbivaatamiseks, et tagada kodanikele võimalus anda kodanikualgatuse toetuseks allkiri oma elukohariigis;

29.  peab murettekitavaks, et alates 2012. aastast on 31st registreeritud Euroopa kodanikualgatusest jõudnud viimasesse etappi vaid kolm; juhib tähelepanu asjaolule, et uute algatuste arvu järsu vähenemise üheks otseseks põhjuseks on ebaproportsionaalsed nõuded ja tarbetult keeruline süsteem; peab kahetsusväärseks, et algatustel ei ole tulemusi õigusaktide näol ja et komisjon ei võta edukate algatuste puhul piisavalt järelmeetmeid; ei ole nõus komisjoni arusaamaga määruse edukast rakendamisest Euroopa kodanikualgatuse kogu potentsiaali ärakasutamiseks; rõhutab, et ELi institutsioonid ja liikmesriigid peavad võtma kõik vajalikud meetmed Euroopa kodanikualgatuse edendamiseks ja kodanike usalduse suurendamiseks selle vahendi vastu;

30.  kutsub komisjoni üles vaatama läbi määruse (EL) nr 211/2011 artikli 10 punkti c sõnastus, et võimaldada eduka Euroopa kodanikualgatuse nõuetekohaseid järelmeetmeid; nõuab tungivalt, et komisjon alustaks edukate Euroopa kodanikualgatuste alusel õigusakti koostamist 12 kuu jooksul pärast positiivse arvamuse saamist;

31.  on seisukohal, et Euroopa kodanikualgatuse poliitilise mõõtme rõhutamiseks peaks määruse (EL) nr 211/2011 artikli 11 alusel toimuv avalik kuulamine olema organiseeritud nii, et korraldajad saaksid pidada Euroopa Parlamendi liikmete ja komisjoni asjaomaste esindajatega dialoogi; rõhutab, et Euroopa kodanikualgatusi puudutavad kuulamised tuleks korraldada sõltumatu komisjoni egiidi all, kusjuures see komisjoni ei tohi olla peamine asjaomase teemavaldkonna eest vastutaja, ning lisaks tuleb igal ajal kaasata ka välisasjatundjaid;

32.  nõuab tungivalt, et parlament ja selle komisjonid kasutaksid juhul, kui komisjon ei esita 12 kuu jooksul seadusandlikku ettepanekut, vajaduse korral oma õigust taotleda vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 225 komisjonilt asjaomase ettepaneku esitamist; on arvamusel, et selle õiguse kasutamisel peaks parlamendi pädev komisjon võtma arvesse eduka Euroopa kodanikualgatuse sisu ning konsulteerima Euroopa kodanikualgatuse korraldajatega eraldi kuulamise käigus; nõuab kodukorra vastavat muutmist;

33.  kutsub komisjoni üles uurima võimalusi rahastada Euroopa kodanikualgatusi, sh võimalikku raadio- ja telereklaami ELi eelarvest selliste Euroopa programmide kaudu nagu programm „Kodanike Euroopa” ning õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programm, võttes arvesse vajadust tagada kodanike võrdsus ning arvestades reaalset vajadust rahalise toetuse järele kodanikualgatuste korraldamisel ning asjaolu, et sellega seoses on esitatud arvukalt ELi eelarve muutmise ettepanekuid;

34.  palub komisjonil võtta kõik võimalikud meetmed allakirjutanuid puudutava tundliku teabe varguste vältimiseks, muu hulgas veebipõhiste vahendite abil ja eelkõige olukordades, kus teavet hallatakse koondandmetena;

35.  väljendab heameelt komisjoni 31. märtsi 2015. aasta aruande üle Euroopa kodanikualgatuse kohta ja Euroopa Ombudsmani otsuse OI/9/2013/TN üle ning palub komisjonil kõnealuse vahendi läbivaatamisel tagada, et kui Euroopa kodanikualgatus on tunnistatud edukalt lõpule viiduks, rakendataks selle nõuetekohaste järelmeetmete võtmise tagamiseks kõiki vajalikke õigusmeetmeid; kutsub mitmesuguseid ilmnenud puudusi silmas pidades komisjoni üles esitama võimalikult kiiresti ettepaneku vaadata läbi määrus (EL) nr 211/2011 ja komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1179/2011;

36.  palub ELi institutsioonidel võtta ette oluline teavitustöö ja korraldada selleks Euroopa kodanikualgatust käsitlev teabekampaania;

37.  kutsub komisjoni üles andma Euroopa Parlamendile korrapäraselt aru käimasolevate Euroopa kodanikualgatuste suundumuste kohta, et Euroopa kodanike ees vastutav parlament saaks kontrollida, kas seda vahendit kasutatakse võimalikult tõhusalt; rõhutab, et Euroopa kodanikualgatuse protsessi tuleb pidevalt täiustada, võttes arvesse saadud praktilisi kogemusi, ning see peab lisaks olema kooskõlas ka Euroopa Kohtu otsustega;

38.  soovitab kasutada kõiki kättesaadavaid suhtluskanaleid, eriti kõikide asjaomaste ELi institutsioonide sotsiaal- ja digitaalmeedia platvorme, ja korraldada pidevaid teadlikkuse tõstmise kampaaniaid, kaasates ELi ameteid ja esindusi, samuti liikmesriikide ametiasutusi; kutsub komisjoni üles toetama Euroopa kodanikualgatusele mõeldud avatud lähtekoodiga tarkvara arendamist mobiilsidevahenditele; peab kiiduväärseks asjaolu, et mõned Euroopa kodanikualgatused on suutnud avaldada mõju kohalikul tasandil;

39.  on seisukohal, et kõnealuse osalusdemokraatia vahendi nõuetekohase kasutamise tagamiseks kodanike poolt ja selle võimalike kuritarvituste vältimiseks erahuvide eesmärgil on väga oluline suurendada Euroopa kodanikualgatuste rahastamise ja spondeerimise kontrollide kvaliteeti ja läbipaistvust;

40.  võtab teadmiseks Euroopa Ombudsmani tähtsa ülesande uurida Euroopa kodanikualgatuse taotluste menetlemist komisjonis ning iseäranis Euroopa kodanikualgatuste registreerimisest keeldumise juhtumeid;

41.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

Õigusalane teave