Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2014/2214(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0279/2015

Esitatud tekstid :

A8-0279/2015

Arutelud :

PV 27/10/2015 - 14
CRE 27/10/2015 - 14

Hääletused :

PV 28/10/2015 - 7.9
CRE 28/10/2015 - 7.9
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2015)0383

Vastuvõetud tekstid
PDF 221kWORD 116k
Kolmapäev, 28. oktoober 2015 - Strasbourg Lõplik väljaanne
ELi Aadria mere ja Joonia mere piirkonna strateegia
P8_TA(2015)0383A8-0279/2015

Euroopa Parlamendi 28. oktoobri 2015. aasta resolutsioon ELi Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegia kohta (2014/2214(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Liidu strateegia kohta Aadria ja Joonia mere piirkonnas (COM(2014)0357) ning sellele lisatud tegevuskava ja toetavat analüütilist dokumenti,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006(1) (edaspidi „ühissätete määrus”),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1299/2013 erisätete kohta, mis käsitlevad Euroopa Regionaalarengu Fondist toetuse andmist Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgil(2),

–  võttes arvesse nõukogu 23. oktoobri 2014. aasta järeldusi Euroopa Liidu Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegia kohta,

–  võttes arvesse komisjoni aruannet Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele makropiirkondlike strateegiate lisandväärtuse kohta (COM(2013)0468) ning nõukogu 22. oktoobri 2013. aasta asjaomaseid järeldusi,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 11. septembri 2014. aasta arvamust komisjoni teatise kohta, mis käsitleb Euroopa Liidu strateegiat Aadria ja Joonia mere piirkonnas (COM(2014)0357) ning Euroopa Liidu strateegiat Aadria ja Joonia mere piirkonnas: teadusuuringud, areng ja innovatsioon VKEdes (ELi eesistuja Itaalia tellitud ettevalmistavat arvamust),

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 21. jaanuari 2014. aasta arvamust Euroopa Liidu Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegia kohta (EUSAIR) (ettevalmistav arvamus),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 26. juuni 2014. aasta arvamust Euroopa Liidu Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegia kohta,

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 11. oktoobri 2011. aasta omaalgatuslikku arvamust „Territoriaalne koostöö Vahemerel Aadria ja Joonia mere makropiirkonna kaudu (ettevalmistav arvamus),

–  võttes arvesse oma 3. juuli 2012. aasta resolutsiooni ELi makropiirkondlike strateegiate arengu, selle praeguste tavade ja tulevikuväljavaadete kohta, sealhulgas Vahemere piirkonnas(3),

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Aadria ja Joonia mere merestrateegia” (COM(2012)0713),

–  võttes arvesse komisjoni aruannet makropiirkondlike strateegiate juhtimise kohta (COM(2014)0284),

–  võttes arvesse komisjoni 26. jaanuari 2011. aasta teatist „Kestlikku kasvu toetav regionaalpoliitika Euroopa 2020. aasta strateegias” (COM(2011)0017),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiivi 2014/52/EL, millega muudetakse direktiivi 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2001. aasta direktiivi 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 17. veebruari 2005. aasta otsust 2005/370/EÜ keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel (Århusi konventsioon),

–  võttes arvesse Ancona deklaratsiooni, mis võeti vastu 19.–20. mail 2000. aastal toimunud Aadria ja Joonia mere piirkonna arengu ja julgeoleku konverentsil,

–  võttes arvesse 30. juunil 2006. aastal Pulas toimunud Aadria ja Joonia mere europiirkonna asutamiskonverentsi ning 22. oktoobril 2009. aastal Splitis Aadria ja Joonia mere europiirkonna assambleel vastu võetud Aadria mere strateegia käivitamise deklaratsiooni,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi sisepoliitika peadirektoraadi (poliitikaosakond B: struktuuri- ja ühtekuuluvuspoliitika) 2015. aasta jaanuaris avaldatud uuringut „Makropiirkondade uus roll Euroopa territoriaalses koostöös”,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi sisepoliitika peadirektoraadi (poliitikaosakond B: struktuuri- ja ühtekuuluvuspoliitika) 2015. aasta jaanuaris avaldatud uuringut „Makropiirkondade uus roll Euroopa territoriaalses koostöös”,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse regionaalarengukomisjoni raportit ning väliskomisjoni, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni ning kalanduskomisjoni arvamusi (A8-0279/2015),

A.  arvestades, et makropiirkondlikud strateegiad kujutavad endast mitmetasandilise juhtimise uut mudelit, kus eduka rakendamise ja eesmärkide täitmise eelduseks on ELi, riiklikku, piirkondlikku ja kohalikku tasandit esindavate sidusrühmade, sealhulgas majandus- ja sotsiaalpartnerite ning kodanikuühiskonna organisatsioonide kaasamine, samuti eri poliitikasuundade ja programmide täiendavus; arvestades, et piirkondlikel ja kohalikel asutustel on tähtis roll demokraatia, detsentraliseerimise ning suurema kohaliku ja piirkondliku autonoomia edendamisel;

B.  arvestades, et varasemad Läänemere piirkonna ja Doonau piirkonna strateegiad on toonud asjaomastele piirkondadele märgatavat kasu, kinnitanud ELi koostöömehhanismide edu ja andnud kasulikke kogemusi uute makropiirkondlike strateegiate väljatöötamiseks;

C.  arvestades, et piirkondade huvi selle uudse piirkondliku koostöö vormi ja sellega kaasneva valitsemismudeli vastu kasvab, ning arvestades, et viimasel ajal on see eelkõige nii olnud mägipiirkondade, nt Karpaatide ja Alpide puhul, kus looduslikud takistused nõuavad konkreetse regionaalpoliitika järgimist;

D.  arvestades, et makropiirkondlik strateegia kui integreeritud raamistik, mis käsitleb samas geograafilises piirkonnas asuvaid liikmesriike ja ELi mittekuuluvaid riike ning mille Euroopa Ülemkogu heaks kiidab, on ELi strateegia;

E.  arvestades, et strateegias osalevate riikide, eriti ELi liikmesriikide ja liitu mittekuuluvate riikide vahel on suured sotsiaal-majanduslikud erinevused;

F.  arvestades, et Aadria ja Joonia mere piirkonna riikide suurenenud huvi koostöö ning kogu piirkonna potentsiaali kasutamise kaudu probleemide lahendamiseks ühiste meetmete kindlaksmääramise vastu, samuti nende pidevad püüded saavutada koostoime, on viinud ELi Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegia vastuvõtmiseni;

G.  arvestades, et makropiirkondlikke strateegiaid võib pidada Euroopa integratsiooni ja suurema territoriaalse ühtekuuluvuse vahendiks, mis põhinevad liikmesriikide ja naaberriikide vahelisel vabatahtlikul koostööl ühiste probleemidega tegelemiseks; arvestades, et ELi Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegia on uus piirkondliku koostöö vorm, mis võib aidata osalevaid kandidaatriike ja potentsiaalseid kandidaatriike teel ELi liikmesuse poole; samuti on see oluline osa ELi laiemas Vahemere piirkonna poliitikas, mida viiakse ellu Vahemere Liidu kaudu; arvestades, et ELi Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegia on ELi regionaalpoliitika osana majandusliku ja sotsiaalse sidususe edendamise vahend, mille peamine eesmärk on vähendada piirkondlikku ebavõrdsust, edendada tegelikku lähenemist ning hoogustada majanduskasvu ja tööhõivet;

H.  arvestades, et Aadria meri on poolkinnine ning seetõttu saaste suhtes eriti tundlik, ning et merel on ebaharilikud hüdrograafilised omadused, näiteks on põhja- ja lõunapiirkond sügavuse ja rannikujoone poolest oluliselt erinevad; arvestades, et kalavarud on kõikidel rannikuriikidel ühised, mis seab varude taastamise pideva surve alla; arvestades, et reformitud ühise kalanduspoliitika tehnilisi meetmeid käsitleva tulevase raammääruse meetmed tuleks töötada välja piirkondlikul alusel ning arvestada tuleks kõnealuse piirkonna ja selle mereressursside ja kalavarude eripära;

Üldkaalutlused

1.  väljendab heameelt ELi Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegiat käsitleva komisjoni teatise ning sellele lisatud tegevuskava üle; peab seda vajalikuks sammuks kõnealuse Euroopa piirkonna arengus; rõhutab, et ELi Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegia loodi selleks, et anda ELi, riiklike või piirkondlike asutuste või erasektori meetmetele sellist lisaväärtust, millega oluliselt tugevdatakse makropiirkonna toimimist; tõstab esile väljavaateid, mida strateegia piirkonna kandidaatriikidele ja potentsiaalsetele kandidaatriikidele pakub; rõhutab, kui oluline on, et strateegia tugineks integratsiooni, kooskõlastamise, koostöö ja partnerluse põhimõtetele; kordab, kui oluline on kolme eituse põhimõte, millega ei pooldata uusi õigusakte, uusi institutsioone ega uusi rahalisi vahendeid, kuna makropiirkonnad on raamistikud koostööalgatustele, mille aluseks on koostoime, mis saavutatakse ELi eri poliitikavahendite, sealhulgas Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kooskõlastamisega;

2.  väljendab heameelt kõigi huvitatud sidusrühmade pingutuste üle ELi Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegia rakendamiseks institutsioonilise struktuuri loomisel olemasolevas institutsioonilises raamistikus; julgustab kõiki riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke sidusrühmi võtma täielikku vastutust asjaomase makropiirkondliku strateegia raames projektide rakendamise eest; rõhutab, et on oluline tugevdada institutsioonilist võimekust ning avaliku halduse ja avalike teenuste tõhusust ning et igas osalevas riigis tuleb tagada piisav ja pädev halduspersonal, kes tegeleb konkreetselt ELi Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegia rakendamisega;

3.  rõhutab, et koostöömeetmete puhul tuleb kasutada kohapõhist lähenemisviisi ning tõstab esile mitmetasandilise valitsemismudeli lisaväärtust, mis peab tegelema haldussuutlikkuse suurendamisega ja mida võib kasutada ressursside koondamiseks makropiirkonnas; rõhutab sellega seoses, et kohalikud ja piirkondlikud võimuorganid tuleb kaasata poliitilistesse juhtimisorganitesse ning strateegia operatiivsetesse, tehnilistesse ja rakenduslikesse organitesse, kuid säilitada samas komisjoni roll koordineerimisprotsessis; rõhutab, et kogukonna juhitud kohalik areng võib kohalikke osalejaid mobiliseerida ja kaasata neid otsustusprotsessi ning aidata tugevdada kodanike isevastutust projektide eest;

4.  toonitab, kui tähtis on läbipaistvus strateegia vastuvõtmise, järelevalve ja hindamise protsessis, samuti avatus ja kodanikuühiskonna ning kõikide asjaomaste sidusrühmade kaasamine; rõhutab, et sidusrühmade osalemiseks otsustusprotsessis ning elanike toetuse saavutamiseks on ülimalt oluline teabevahetus ja teadlikkuse suurendamine kõikides valdkondades; julgustab liikmesriike tagama strateegia küllaldane nähtavus nii riiklikul, piirkondlikul kui ka kohalikul tasandil, eesmärgiga arendada asjakohast kommunikatsiooni strateegia eesmärkide ja tulemuste üle, et edendada koostööd ja parimate tavade vahetamist teiste olemasolevate ning tulevaste makropiirkondlike strateegiatega;

5.  rõhutab, et ELi mittekuuluvatel riikidel on vaja ühtlustada oma seadused strateegiaga seotud konkreetse valdkondliku acquis'ga, et tagada ELi eesmärkide täitmine ning korrapärane, seaduslik ja õigeaegne rakendamine, mis tugineb ELi standarditele ja õigusaktidele; julgustab kõiki osalevaid riike looma eksperdirühmasid ning korraldama korrapäraseid kohtumisi parimate tavade vahetamiseks, et seda protsessi tugevdada ja tulemuslikumaks muuta;

6.  märgib, et erainvesteeringute järsk langus piirkonna riikides koos eelarve konsolideerimise ja avaliku sektori piiratud investeerimissuutlikkusega võib põhjustada probleeme projektide rahastamisel strateegia raames; kutsub osalevaid riike üles säilitama kõrgel tasemel vastutuse, pühendumuse ja juhtimisvõime, mis on vajalik strateegia edukaks elluviimiseks;

7.  rõõmustab selle üle, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid ning ühinemiseelse abi rahastamisvahend (2014–2020), eelkõige aga Aadria ja Joonia mere piirkonna koostööprogramm 2014–2020 (ADRION) pakuvad strateegia elluviimiseks märkimisväärseid rahastamisvõimalusi ja arvukalt vahendeid ning tehnilisi lahendusi; kiidab heaks asjaolu, et strateegia eri sammaste jaoks on saadaval ka muid vahendeid, eelkõige programm „Horisont 2020” ja Erasmus Plus programmid kõigi sammaste jaoks, Euroopa ühendamise rahastu II samba jaoks, programm LIFE III samba ja kliimamuutuse leevendamise ning sellega kohanemise jaoks, samuti programmid COSME ja „Loov Euroopa”, mis on mõeldud IV sambaga seotud VKEde jaoks, ja programm „InnovFin” innovatsiooni rahastamiseks; julgustab piirkonna territoriaalse koostöö programmide järelevalvekomiteesid, EUSAIRi juhatust ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide korraldusasutusi tegema koostööd, et saavutada kasutadaolevate vahendite koostoime; rõhutab, et strateegia peaks võimaldama olemasolevaid vahendeid ja fonde tõhusamalt ja tulemuslikumalt kasutada;

8.  palub, et Euroopa Komisjon ning riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud asutused, mis vastutavad Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmide ettevalmistamise, juhtimise ja rakendamise eest, rõhutaksid makropiirkondlike projektide ja meetmete olulisust;

9.  rõhutab, kui oluline on määrata makropiirkondlikul tasandil kindlaks rakendamisstruktuur ja koordineerimismehhanismid, et lihtsustada koostööd, sh ühist planeerimist, rahastamisvõimaluste vastavusse viimist ning alt üles lähenemisviisi; toonitab, et riiklikud ja piirkondlikud rakenduskavad tuleb viia vastavusse strateegia eesmärkidega ning võimaluse korral lisada kavadesse ELi Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegia; leiab, et Aadria ja Joonia mere piirkonda puudutavaid algatusi, ettepanekuid ja projekte tuleb kooskõlastada ja ühtlustada;

10.  julgustab komisjoni, Euroopa Investeerimispanka (EIP) ja osalevaid riike äsjaasutatud Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi raames avanevaid võimalusi täielikult ära kasutama, et rahastada piirkonnas projekte, mis annavad makropiirkonna tasandil lisaväärtust, edendavad säästvat arengut ning majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust, hoogustavad majanduskasvu ja suurendavad tööhõivet ning aitavad saavutada strateegia „Euroopa 2020” eesmärke; julgustab sellega seoses andma projektivaliku etapis n-ö boonuspunkte makropiirkondlikele projektidele nende rahvusvahelise olemuse tõttu;

11.  juhib tähelepanu sellele, et ei ole eraldatud spetsiaalseid vahendeid üksnes makropiirkondlike strateegiate rakendamiseks ning et edu eeltingimus on tugev poliitiline tahe, partnerlus ja kooskõlastamine riikide vahel; palub seetõttu piirkonna riikidel koondada rahastamisvahendid (Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid, IPA, EFSI) ja maksed riiklikest allikatest EIP alla, mis oleks finants- ja investeerimisplatvormiks selliste projektide rahastamise toetamisel, mis aitavad saavutada strateegia eesmärke; palub, et loodaks läbipaistev ja avalikult kättesaadav Aadria ja Joonia mere piirkonna projektide register, mis tõstaks praegused ja kavandatavad investeeringuvajadused ja projektid esile, et julgustada investoreid nendesse projektidesse investeerima;

12.  nõuab tungivalt, et sidusrühmad vahetaksid parimaid tavasid, kasutaksid omandatud kogemusi ning tuvastaksid teiste ELi makropiirkondlike strateegiate rakendamise kitsaskohad ning suurendaksid koostööd oma kolleegidega Läänemere, Doonau ja Alpi makropiirkonnast;

13.  palub komisjonil kõrvaldada haldus- ja mitterahalised takistused, mis sageli vähendavad investorite huvi investeerida sellistesse projektidesse;

14.  peab vajalikuks leida vähemalt üksikprojektide ja eriprojektide baasil võimalusi nende riikide kaasamiseks, kes ei ole strateegiaga hõlmatud, kuid on piirkonnaga geograafiliselt ja majanduslikult seotud; toonitab sellega seoses piiriülese ja riikidevahelise koostöö olulisust ühtekuuluvuspoliitika raames ning kutsub asjaomaseid liikmesriike ja piirkondi üles kasutama parimaid tavasid, mis on selles valdkonnas olemas;

15.  tuletab meelde majanduskriisi olulist mõju piirkonnale ja rõhutab vajadust hinnata korrapäraselt majandusliku taastamise saavutamiseks kujundatud strateegiaid; juhib tähelepanu sellele, et piirkonna riikide arengutase on erinev ja neil on erinevad vajadused; palub komisjonil rõhutada, kui oluline on luua tingimused sotsiaal-majanduslike erinevuste vähendamiseks nende riikide vahel; toetab reforme vähem arenenud riikides ning julgustab riike vahetama selles kontekstis teadmisi, kogemusi ja tavasid;

16.  juhib tähelepanu vajadusele julgustada, uuendada ning süvendada kultuuri-, teadus- ja haridusalast koostööd ning kasutada ulatuslikumalt üliõpilaste ja ülikooli töötajate akadeemilist liikuvust; rõhutab, et teadus ja innovatsioon on aruka, kaasava ning jätkusuutliku majanduskasvu eeltingimused; peab oluliseks tihedat seost teadus- ja kultuurikoostöö ning piirkonna majandusdünaamika kasvu ja turismi mitmekesisuse ning jätkusuutlikkuse taseme vahel;

17.  kiidab heaks asjaolu, et Euroopa Parlament on ELi Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegia juhtorganites esindatud; palub komisjonil analüüsida piirkonna riikide (ELi liikmesriikide ja kolmandate riikide) ühiseid jõupingutusi ning kohalike ja piirkondlike ametiasutuste tõhusat osalemist strateegia eesmärkide saavutamisel;

18.  viitab pretsedentidele seoses teiste ELi makropiirkondlike strateegiatega ning kutsub üles toetama katseprojekti ja ettevalmistustegevuse raames eri meetmete liike alates uuringutest stardiraha saamiseks prioriteetsete valdkondade projektide ettevalmistamisel;

19.  peab oluliseks, et strateegia algatamise perioodil võetaks kõigi nelja samba puhul arvesse strateegia üldpõhimõtteid ning eelkõige keskkonnakaitsemeetmeid, et rakendada makropiirkonna keeruliste ja erinevate probleemide lahendamisel terviklikku lähenemisviisi;

20.  rõhutab, et erilist tähelepanu tuleks pöörata ELi toimimise lepingu artiklis 174 osutatud piirkondadele, nagu saared, mägi- ja maapiirkonnad, et tuvastada ja rakendada nende erilist potentsiaali, eriti turismi valdkonnas, ning suhtuda austusega antud aruandes määratletud tegevusvaldkondadesse ja prioriteetidesse; palub lisaks, et komisjon teeks ettepaneku kuulutada välja Euroopa saarte ja mägede aasta;

21.  peab oluliseks leida osalevatele riikidele võimalus teiste sammaste kaasamiseks, mis võiks luua arengueelised näiteks eriliste geoklimaatiliste tingimustega või bioloogiliselt mitmekesistele põllumajanduspiirkondadele, ning võimaldaks luua sünergiliselt koordineeritud mõjus ja tuua kaasa täiendava majanduskasvu; puhta energia projektide ja tervislike toiduainete tootmise vahel sünergia saavutamiseks soovitab tihedat koostööd sisemaa, rannikupiirkonna ja saarte vahel;

22.  juhib tähelepanu asjakohase aruandluse tähtsusele strateegia rakendamisel ning hindamisel; palub sellega seoses osalevatel riikidel koos komisjoniga koguda iga samba osas usaldusväärsed võrdlusandmed ning seada konkreetsed eesmärgid, mida hinnataks ja avalikustataks kord aastas;

23.  nõuab ulatuslikku ja terviklikku Euroopa lähenemisviisi rändele; rõhutab, et piirkonnas on seoses sisserändega väga tõsine olukord ja peab kahetsusväärseks kõiki Vahemere piirkonnas toimunud tragöödiaid; rõhutab, et nende probleemide lahendamisel on otsustava tähtsusega, et toimuks märkimisväärne muutus varjupaigapoliitikas seoses liikmesriikide solidaarsusega; juhib tähelepanu vajadusele arutada kolmandate riikidega tehtava koostöö üldist strateegiat; peab kahetsusväärseks, et ELi liikmesriigid ei tee rändeprobleemide valdkonnas omavahel piisavalt koostööd; julgustab piirkondi vahetama häid tavasid sisserändajate vastuvõtmise teemal ning nõuab kiiremas korras erilise tähelepanu pööramist piirkonda mõjutavatele sotsiaalsetele ja humanitaarprobleemidele, et määratleda ümber ELi Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegia tulevased prioriteedid, kui see on vajalik;

24.  loodab, et rahu ja julgeoleku tugevdamisele Kagu-Euroopas antakse uus arenguimpulss;

25.  kutsub riike üles vahetama parimaid tavasid rahvusvähemuste õiguste austamise valdkonnas, et järgida kõrgeimaid standardeid, arvestades et seoses keeleliste probleemidega on tegemist eriti tundliku piirkonnaga;

26.  rõhutab, et rakendamise eri etappidel tuleb riigi- ja eraettevõtjatele, ühiskonnaliikmetele ja organiseeritud kodanikuühiskonna eri komponentidele pakkuda spetsiaalsete programmide kaudu asjakohast koolitust, sh korralduslikku ja tehnilist tuge;

27.  palub, et komisjon esitaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga kahe aasta järel aruande ELi Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegia rakendamise kohta, et hinnata selle toimimist ja lisaväärtust majanduskasvu ja töökohtade loomise, ebavõrdsuse vähendamise ning säästva arengu toetamise osas;

28.  julgustab võtma erimeetmeid sotsiaalse mõõtme edendamiseks; rõhutab ühendatud prioriteetide ja meetmete vajadust, mille eesmärk on toetada puudega inimeste kaasamist ja vältida mis tahes diskrimineerimist;

Meremajanduse kasv

29.  rõhutab, et piirkonna ainulaadne geograafiline asend ja eripärane rannikustruktuur koos väga mitmekesise mereelustikuga pakub suuri võimalusi meremajanduse töökohtade loomiseks ning uuenduslikuks ja kestlikuks majandusarenguks ja -kasvuks, sealhulgas meremajanduse tehnoloogia, kalanduse ja vesiviljeluse valdkonnas ning merenduse juhtimise, merede majandamise ja sellega seotud teenuste parandamisel;

30.  propageerib meremajandust majanduskriisi lahendusena, sest see ergutab uute töökohtade loomist ja majandusarengut, eelkõige töökohtade loomist ranniku- ja saareriikide naistele ja noortele; on veendunud, et ELi Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegiat ei ole võimalik teostada, kui ei võeta arvesse meremajanduse kontseptsiooni, mis seostab merede ja ookeanide, vesiviljeluse, mere- ja jõetranspordi ning turismiga seotud majandusvaldkondi keskkonnakaitsega;

31.  palub, et komisjon ja strateegiaga seotud riigid looksid stiimuleid, et muuta kalandus ja vesiviljelus Aadria ja Joonia mere piirkonna noortele ligitõmbavaks ning julgustada neid sellega tegelema;

32.  nõuab poliitika kooskõlastamist ja strateegia eesmärkide ühtlustamist, samuti ühiseid projekte, mis vastaksid ühise kalanduspoliitika väärtustele, põhimõtetele ja eesmärkidele; julgustab lisaks toetama säästliku kalandussektori arengut ning traditsiooniliste ja tervislike toiduainete tootmist; nõuab, et komisjon propageeriks aktiivselt kalanduse kohalike tegevusrühmade loomist, mis oleks loomulik vahend kalandustegevuse mitmekesistamiseks; tuletab meelde tõsiasja, et säästvaks ja tulusaks kalapüügiks ja vesiviljeluseks on vaja sidusrühmade suuremat osalemist üldises juhtimises, samuti täiendatud ja mitmekesisemat püügitegevust;

33.  on seisukohal, et meremajanduse kasv hõlmab väga erinevaid sektoreid ja ettevõtteid ning seetõttu nõuab selle arendamine kõigis neis sektorites kõrge kvalifikatsiooniga tööjõudu; kutsub EUSAIRi kaasatud liikmesriike edendama meremajanduse eri sektoreid oma koolitusprogrammides ning arvestama elukestva õppe süsteeme ja töötajate koolitust; rõhutab meremajandusega hõlmatud sotsiaalmajanduslikes süsteemides sisalduvate meetmete, sektorite ja distsipliinide komplekssust ning seetõttu peab äärmiselt oluliseks, et EUSAIRi strateegiasse kaasatud liikmesriigid kiidaksid heaks tööturupoliitika, et oleks suurem võimalus teha muudatusi, tagada innovatiivsus ja multidistsiplinaarsus, kohandada personali koolitust ja suurendada naiste osalemise määra;

34.  rõhutab suurema ja reaalsema ühenduvuse tähtsust strateegia „Euroopa 2020” ja kolme samba vahel ning, eelkõige meremajanduse samba jaoks Euroopa Komisjoni tegevuskaval põhineva EUSAIRi strateegia tähtsust; peab tegevuskava üheks strateegia lähenemisviisi väljundiks, mis määratleb makropiirkonna konkreetsed prioriteedid; rõhutab, et selle alusel valitakse iga meede või projekt laiaulatusliku alt üles põhimõttel konsulteerimisprotsessi raames, millesse on hõlmatud Aadria ja Joonia mere piirkonna erineva taseme sidusrühmad, kes esindavad riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke ametiasutusi, sotsiaalpartnereid, aga ka erasektorit, sotsiaalmajanduse, akadeemiliste ringkondade ja kodanikuühiskonna esindajad;

35.  ergutab avaõiguslikke ja eraettevõtteid, ülikoole, teadusinstituute ja muid mere- ja merendusvaldkonna sidusrühmi klastrite moodustamisele ja koostööle, et stimuleerida uuenduslikkust ja koostoimest täielikult kasu saada; leiab, et meremajanduse kasvu vallas tuleks lähtuda riiklikest ja piirkondlikest aruka spetsialiseerumise teemalistest teadus- ja innovatsioonistrateegiatest, et suurendada investeeringute tõhusust ja tulemuslikkust; kutsub riike ja piirkondi üles osalema komisjoni S3-platvormis, et saada abi aruka spetsialiseerumise strateegiate väljatöötamisel, rakendamisel ja läbivaatamisel; peab antud kontekstis vajalikuks parandada VKEde juurdepääsu rahastamisele ning olemasoleva ärivõrgustiku (klastrite) parandamist rahvusvahelistumise protsessis, et luua uut kvaliteeti ja jätkusuutlikke töökohti;

36.  toetab ühise kvaliteedimärgise kasutuselevõttu piirkonna kvaliteetsete mereandide jaoks, et suurendada nende konkurentsivõimet;

37.  rõhutab sotsiaaldialoogi tähtsust ning peab vajalikuks kaasata suutlikkuse suurendamise meetmetesse lisaks ametiasutustele ka kodanikuühiskonna esindajad; leiab, et seda oleks võimalik saavutada püsiva platvormi loomisega makropiirkondlikul tasandil, samuti piirkondlikul tasandil igas liikmesriigis, et esindada sotsiaal- ja majanduspartnereid, kooskõlas sellega, mis on juba tehtud ülikoolide, kaubanduskodade ja linnade jaoks;

38.  rõhutab mere- ja merendusuuringute tähtsust ning teadlaste, liikmesriikide ja EUSAIRi strateegiasse kaasatud piirkondade koostöö tugevdamise olulisust nendes valdkondades, et ületada lõhed nende liikmesriikide vahel ning edendada rannikualade konkurentsivõimet ja kvaliteetsete ning jätkusuutlike kohalike töökohtade loomist;

39.  juhib murelikult tähelepanu Aadria ja Joonia mere kalavarude kiirele vähenemisele ülepüügi tõttu ning ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi ja muude mereelustikku oluliselt ohustavate tegurite tagajärjel; rõhutab, et kalandusel on rannikualade ja saarte majanduses tähtis roll; peab seepärast vajalikuks pidada strateegia ülimaks eesmärgiks kalavarude ja mereökosüsteemide kaitsmist ja säilitamist, järgides ühises kalanduspoliitikas sätestatud maksimaalse jätkusuutliku saagikuse põhimõtet; rõhutab, et üleminekuperioodil on vaja toetada püügipiirangutega kohanemist, kasutades selleks Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) toetusi varustuse ostmiseks; nõuab otsustavaid meetmeid, milleks oleks kolmandate riikide kalandusalaste õigusaktide vastavusse viimine ELi õigusaktidega, andmete jagamine, ühised seireplatvormid ja kalavarude majandamise mitmeaastased kavad; nõuab ka, et kaalutaks, kuidas arendada säästvat vesiviljelussektorit, millel on suur potentsiaal taastuvate energiaallikate kasutamiseks;

40.  tuletab meelde, et kaubanduslikel eesmärkidel kasutatavad kala ja karploomade populatsioonid peaksid olema ohututes bioloogilistes piirides, et saavutada hea keskkonnaseisund ning tagada kalanduse pikaajaline jätkusuutlikkus;

41.  palub, et komisjon registreeriks harrastuspüügi mahu, reguleeriks seda tegevust ja kohaldaks maksimaalse jätkusuutliku saagikuse eesmärke nii harrastuspüügile kui ka kutselisele kalapüügile;

42.  palub koostada põhjalikud uuringud kalavarude, eelkõige ohustatud liikide ja nende bioloogiliste seoste kohta, mis muudab hindamised umbmääraseks ja ebausaldusväärseks nõuab tungivalt looduslike koelmute kaitset;

43.  nõuab, et hinnataks ja edendataks projekte, mis on suunatud kaitsealuste liikide kaudse kalapüügi (kummitusvõrgud, rannakarplaste kasvatamise võrgud) ja kaaspüügi mõju hindamisele, kuna ainuüksi Aadria meres püütakse kaaspüügina hinnanguliselt üle 40 000 merikilpkonna; peab äärmiselt vajalikuks keskkonnauuringuid ja uuringuid võimalike lahenduste leidmiseks sellele probleemile (nt kilpkonnade tõkkevahendid);

44.  palub kindlalt toetada laevaehitussektorit, sealhulgas lõbusõidulaevanduse sektorit, keskendudes selle moderniseerimisele ja spetsialiseerimisele, et luua töökohti ja kohanduda nõuetega säästvaks ja konkurentsivõimeliseks majanduskasvuks, mis on kooskõlas meremajanduse tehnoloogiaga;

45.  nõuab tootmisvaldkondade tugevat toetamist, mestimist ja koostööd makropiirkonna eri osade tootmisvaldkondade vahel; julgustab vahetama häid tavasid, kaasates sektori kõige olulisemaid kogemusi, samuti teiste piirkondade kogemusi, kes püüavad järgida sama lähenemisviisi, et edendada tootmisvaldkondade asutamist;

46.  rõhutab, et tähtis on toetada ja edendada harrastusõngesporti ja kalapüügiga tegelevaid pereettevõtteid, samuti integreeritud kalapüügi- ja turismipoliitikat (kalapüük ja kalapüügiturism, marikultuur), eelkõige saartel, et kaitsta kohalikke kultuuritraditsioone ja saarlaste ning väikeste rannikuasulate merega seotud eluviisi; julgustab säästvat, väikesemahulist ja rannapüüki ning veisviljelust, samuti mitmekesisemat toiduvalikut ning kohalike kalaturgude edendamist, mis on parim viis jätkusuutlikkuse tagamiseks ja mis pakub rannikualade turismitegevustele rohkem tuge;

47.  palub, et komisjon toetaks ja edendaks kalandusettevõtete ja -töötajate kaasamist projektidesse, mis on seotud kultuuri- ja pärimusturismiga, ning selliste projektide laiendamist kalandusele, meresõidu taasavastamisele ning traditsioonilistele kaluripiirkondadele ja -tegevustele;

48.  rõhutab sotsiaalse ettevõtluse ja naiste ettevõtluse tähtsust, et saavutada kasv meremajanduse vallas, ja kutsub ELi Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegiaga (EUSAIR) seotud liikmesriike üles soodustama ja toetama naiste osalemist kõigis asjaomastes sektorites; tuletab meelde asjaomaste piirkondade ja territooriumide väike- ja mikroettevõtete väga olulist rolli ja palub EUSAIRiga seotud liikmesriikidel rakendada aktiivset poliitikat sellise majandustegevuse liikide edendamiseks;

49.  toetab meetmeid, et vähendada hüdrogeoloogilist riski ja rannikuerosiooni ohtu;

50.  rõhutab teadusuuringute tähtsust ja nõuab tugevat toetust mere- ja merenduspiirkondadele;

51.  rõhutab, et vesiviljeluse ja kalakasvatuse arendamisel võib olla tähtis roll mitte ainult liigilise mitmekesisuse taastamisel, vaid ka Aadria ja Joonia mere piirkonna majanduskasvu toetamisel;

52.  palub komisjonil tõhustada heade tavade vahetamist (nt rannikualade algatusrühmade poolt välja töötatud projektide jätkusuutlikkus);

Piirkonna ühendamine

53.  märgib, et on tungivalt vaja paremaid transpordi- ja energiaühendusi osalevate riikide vahel, samuti nende riikide ja teiste naabrite vahel, sealhulgas on olulised meretransport, mitmeliigilised transpordiühendused sisemaaga ja energiavõrgustikud, mis on ühtlasi majandusliku ja sotsiaalse arengu eeltingimuseks; juhib tähelepanu ühenduse puudumisele Aadria mere kahe ranniku vahel ning võrgutaristu lõhele Aadria ja Joonia mere piirkonnas;

54.  nõuab stiimulite pakkumist kestlike transpordiühenduste loomiseks, mis vähendavad sõiduaega, transpordi- ja logistikakulusid ning välismõjusid; nõuab merd ja maad ühendavaid strateegiliselt olulisi rajatisi, et luua võimalused ühendvedudeks riikide vahel, suurendada ühtekuuluvust, edendada üldist võrgustikku ning vähendada maanteeummikuid ja seega süsinikuheidet; juhib tähelepanu vajadusele parandada Aadria mere kahe ranniku vahelise (nii põhja-lõuna kui ka läbivatel ida-lääne liinidel) kabotaaži, meremagistraalide ja kruiiside mere- ja sadamamõõdet; märgib, et on vaja paremat koordineerimist, et hoida ära mereliikluse ülekoormust ning parandada selle juhtimist ja kontrolli;

55.  ergutab kasutama meretranspordist pärit süsinikdioksiidi heitkoguste seiret, aruandlust ja kontrolli käsitlevat määrust (EL) 2015/757 innovatsiooniks ning säästva meretranspordi kasutuselevõtmiseks makropiirkonnas, kasutades alternatiivseid ujuvvahendite käitureid ja kütuseid, et vähendada kasvuhoonegaaside heidet ning parandada transpordisektori energiatõhusust;

56.  rõhutab, et oluline on ühendada mereteed ja sadamad muude Euroopa piirkondadega ning siduda need üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) koridoridega; kutsub osalevaid riike üles olemasolevaid vahendeid kasutades koondama jõudu nende projektide rakendamisele, mida hõlmab praegune TEN-T võrk ja muud algatused selle kavandatavaks laiendamiseks Kagu-Euroopasse / Aadria mere idarannikule, ning mis kaotaksid Aadria – Joonia mere piirkonna võrgulõhe; palub seepärast, et asjaomased riigid määraksid kindlaks piirkondliku ja Euroopa lisaväärtusega prioriteetsed taristuprojektid ning soovitab pöörata tähelepanu muu hulgas järgmisele:

   i) Läänemere – Aadria mere koridori lõpuleviimine, sealhulgas kogu Aadria – Joonia mere piirkonda hõlmav pikendus,
   ii) Skandinaavia – Vahemere koridori põhja-lõuna pikendus,
   iii) Alpi – Lääne-Balkani raudteekaubavedude koridori rajamine,
   iv) parem ühendus Ibeeria poolsaare, Kesk-Itaalia ja Lääne-Balkani vahel,
   v) maanteeühenduse rajamine Balkani ala sadamate ja sisemaa vahel, samuti ühendus Reini – Doonau koridoriga,
   vi) sadamarajatiste täiendamine, et tagada parem ühendus Aadria mere kahe ranniku vahel, ning Põhja-Aadria sadamate juhtkondade ühise strateegia väljatöötamine Kesk-Euroopa veelgi laialdasemaks varustamiseks importkaubaga;

57.  nõuab olemasoleva taristuvõrgu võimsuse optimeerimist, pidades eelkõige silmas makropiirkonna olemasolevaid maantee- ja raudteeühendusi, kaasa arvatud viimase etapi ühendused; rõhutab vajadust võimalikult kiiresti lõpule viia piki Aadria ja Joonia mere rannikut kulgeva kiirtee ehitus, mis annaks makropiirkonna majanduslikule ja sotsiaalsele arengule uut hoogu; tuletab meelde, kui tähtsad on uued koridorid, mis hõlmavad kiirteid, raudteid ja muid taristuid Aadria – Joonia piirkonna mõlemal poolel; märgib, et on vaja paremat koordineerimist, et hoida ära ummikuid mereliikluses ning parandada selle juhtimist ja kontrolli;

58.  nõuab kiirraudtee taristu väljaarendamist, mis ühendaks makropiirkonnad ning võimaldaks paremat ühendust ELiga ja selle sees; rõhutab, kui oluline on parandada Aadria ja Joonia mere piirkonna raudteetranspordi ühenduvust, samuti ühendusi Türreeni mere ja Aadria/Joonia mere ranniku vahel;

59.  nõuab, et osalevad riigid täiustaksid oma mere-, maismaa- ja õhutransporditaristut, arendaksid makropiirkonnas meremagistraale ja ühendvedusid, eelkõige sisemaaga ühenduste loomiseks, ja parandaksid transpordilogistikat, kasutades parimal võimalikul viisil ära kõige kaasaegsemaid tehnoloogiaid, tagades igal pool kõrge turvalisuse ja keskkonnasäästlikkuse taseme; palub ka, et osalevad riigid uuriksid võimalusi ühenduvuse parandamiseks elektromobiilsuse vahendite abil, mis võivad hõlbustada rahvusvahelist elektroonilise piletisüsteemi teenust;

60.  rõhutab, et puudub tõhus ühendus saartega; palub, et komisjon ja liikmesriigid toetaksid ühenduste parandamist, uurides uusi koordineeritud ja lisaväärtusega võimalusi, optimeerides kauba- ja reisijateveo liinide kasutamist ja kaasates era- ja avaliku sektori sidusrühmi, et suurendada nende piirkondade elukvaliteeti, peatada rahvastiku kahanemine ning muuta võimalikuks sotsiaalmajanduslike võimaluste kasutamine neis piirkondades; rõhutab vajadust parandada saaresiseseid sidesüsteeme ja transporditaristut, mis võimaldavad kestlikku sisemaist mobiilsust; rõhutab ka vajadust tagada saareelanikele aastaringselt piisav tervishoid ja haridusprogrammid;

61.  nõuab suurprojektide käivitamist, et arendada saartel mitmeliigilise transpordi ühendusi, ning eelkõige soovib näha tugevat toetust strateegiliselt tähtsate lennujaamade edendamist, seda nii taristu ja kui ka uute liinide osas makropiirkonna teistele aladele;

62.  nõuab tungivalt, et osalevad riigid jätkaksid jõupingutusi energiaallikate mitmekesistamiseks, mis mitte üksnes ei paranda makropiirkonna energiajulgeolekut, vaid aitab ka suurendada konkurentsi ja võidelda kütteostuvõimetusega, toetades oluliselt piirkonna majanduslikku ja sotsiaalset arengut; rõhutab, et sekkumistele energiasektoris tuleb teha põhjalikud keskkonnamõju hinnangud; rõhutab, kui tähtis on ühiselt kavandada investeerimist veeldatud maagaasi terminalide ja puuduolevate gaasivõrkude väljaarendamisse makropiirkonnas, aidates sellega saavutada suuremat sõltumatust ja energiajulgeolekut; pooldab ka meetmeid energia- ja ressursitõhususe suurendamiseks, mis omakorda aitab parandada konkurentsivõimet;

63.  pooldab sellise energiataristu väljaarendamist, mis aitaks vähendada ökoloogilist jalajälge, suurendada energiatõhusust ning tagada energiajulgeolek makropiirkonnas ja mujal; rõhutab lisaks, et on oluline arendada ja edendada arukate linnade kontseptsiooni, andmaks lisandväärtust makropiirkonna praegusele üldisele energiataristule;

64.  võtab teadmiseks makropiirkonna alakasutatud taastuvenergiaallikate suure potentsiaali; nõuab, et energiatootmises võetaks kasutusele kättesaadavad taastuvenergiaallikad, nagu päikese-, tuule-, tõusu- ja mõõna- (kui see on tehniliselt võimalik) ning laineenergia; rõhutab potentsiaalsete veejõujaamade kestlikkust ja konkurentsivõimet kõigis osalevates riikides; kutsub osalevaid riike üles toetama makropiirkonnas hästitoimiva ja vastastikku seotud elektri- ja gaasituru loomist, mis tagab võrdse juurdepääsu odavale ja taskukohasele energiale; rõhutab, et on oluline tugevdada piiriüleseid energiaühendusi, toetades energiasektorisse investeerimist, mis on peamine eeltingimus ELi energiavõrku integreerumiseks, ning kaotada piiriülese investeerimise takistused energiasektoris;

65.  toetab makropiirkonnas energiataristu ühist kavandamist ja sellesse investeerimist nii elektri ja gaasi tootmise kui ka transpordi vallas kooskõlas üleeuroopalise energiavõrguga (TEN-E), rakendades energiaühenduse huviprojektide loetelusse kuuluvaid konkreetseid projekte;

66.  väljendab muret uute impulsside pärast nafta ja gaasi leukohtade otsimiseks ja kasutuselevõtmiseks nii avamerel kui ka maismaal, mis võib tekitada makropiirkonnas katastroofide ohtu ning tuua kaasa väga tõsiseid tagajärgi keskkonna, majanduse ja inimeste tervise jaoks; rõhutab, et selline tegevus peab olema kooskõlas liidu kliima ja taastuvenergia alaste eeskirjade ja juhistega; rõhutab, et Aadria meri on suletud, madal meri, mis ei suuda reostust hajutada ja mille mõlemal kaldal õitseb turism, ning et makropiirkonna majanduskasv peaks eelkõige tulenema turismist ja piirkonna keskkonnaomaduste ning ökosüsteemidega seotud majandustegevusest; rõhutab, et ELi õigusakte ja rahvusvahelisi konventsioone keskkonnasäästlikkuse ja merendustegevuse ohutuse kohta tuleb järjepidevalt rakendada; nõuab merestrateegia raamdirektiivi (2008/56/EÜ) ning avamere nafta- ja gaasiammutamisprotsesside ohutuse direktiivi (2013/30/EL) täielikku rakendamist;

67.  nõuab, et Aadria – Joonia mere makropiirkonnas kehtestataks ühtsed Euroopa liiklusohutuse standardid;

68.  rõhutab, et on vaja edendada piiriüleseid lennuteenuseid ühisprojektide kaudu, mis on kavandatud makropiirkonnasiseste ühenduste tagamiseks ja tõhustamiseks;

Keskkonna kvaliteet

69.  tuletab meelde osalevate riikide mere-, ranniku- ja maismaaökosüsteemide rikkust; märgib, et Aadria meres elab ligi pool (49%) kõikidest Vahemeres registreeritud mereliikidest ning see Vahemere alampiirkond on oma madaluse, piiratud voolude ja jõgede suure mõju tõttu väga ebatavaline; nõuab ühiseid jõupingutusi, et võtta kõik võimalikud meetmed (nt puhaste kütuste kasutamine meretranspordis ja -logistikas) merekeskkonna ja piiriüleste maismaaelupaikade bioloogilise mitmekesisuse kaitsmiseks, samuti merereostuse ennetamiseks ja vähendamiseks ning muude ranniku- ja merealade elurikkust ähvardavate ohtude leevendamiseks; rõhutab, et on oluline kaitsta selliseid mere- ja maismaaliike nagu Vahemere munkhüljes, koopaolm, ilves, kaeluskotkas jt, ning kutsub osalevad riike üles rakendama selle eesmärgi täitmiseks proportsionaalseid meetmeid;

70.  nõuab osalevate riikide vahel heade tavade vahetamist loodus- ja kultuuripärandi haldamise valdkonnas, sealhulgas Natura 2000 alad ja UNESCO maailmapärandi nimekirja kuuluvad objektid, et luua säästvad turismilahendused;

71.  nõuab tungivalt, et kõik osalevad riigid ühisel jõul rakendaksid mereala ruumilist planeerimist kooskõlas direktiiviga 2014/89/EL (millega kehtestatakse mereala ruumilise planeerimise raamistik) ning rannikualade integreeritud haldamist, kaasates eri sidusrühmi (riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke asutusi, kohalikku elanikkonda, teaduskogukondi, vabaühendusi jne); on seisukohal, et merealade hea ühine haldamine loob olulise raamistiku mereressursside säästvaks ja läbipaistvaks kasutamiseks;

72.  rõhutab, et oluline on kaitsta ja säilitada jõgesid ja järvi Aadria ja Joonia mere valgalas;

73.  juhib tähelepanu vajadusele vähendada vastutustundlikult ajaloolistest tingimustest tulenevat ja piiriülest reostust ning puhastada tööstuslikust pinnase-, vee- ja õhureostusest, samuti sõjaliste konfliktide tagajärjel tekkinud reostusest mõjutatud alad; toetab kõiki aktiivseid meetmeid keemia- ja tavarelvastuse tekitatud merereostuse vähendamiseks; toetab kooskõlas merestrateegia raamdirektiiviga mereprahi vähendamist eesmärgiga see kaotada, eelkõige Aadria mere saarte reostuse osas;

74.  on mures plastjäätmete tekitatava kahju pärast merel; palub, et komisjon toetaks algatusi selliste jäätmete kogumiseks ja ringlussevõtuks; rõhutab, kui oluline on kaasata sellesse kalureid;

75.  kutsub riike üles töötama välja ja rakendama põhjalikke kavasid iganenud ja kasutuseta jäänud tööstus- ja militaarobjektide uuesti kasutusele võtmiseks; rõhutab, et need objektid ei ole mitte üksnes keskkonnaohtlikud, vaid neil on ka märkimisväärne majanduslik potentsiaal, mida ei kasutata;

76.  nõuab, et ergutataks tööstuse ümberpaigutamist eemale linnakeskustest ja rannikualadelt, et parandada elukvaliteeti;

77.  nõuab, et kasutataks kõiki olemasolevaid vahendeid parimate jäätme- ja reoveekäitluse lahenduste rakendamiseks piirkonnas, kooskõlas nõukogu 21. mai 1991. aasta direktiiviga 91/271/EMÜ asulareovee puhastamise kohta;

78.  juhib tähelepanu asjaolule, et viimastel aastatel on piirkonda tabanud mitmed inimeste põhjustatud õnnetused ja loodusõnnetused; juhib tähelepanu raadamise probleemile ja muudele kliimamuutusega seotud ohtudele; rõhutab, et iga valdkonna tegevuskava ja prioriteetide rakendamisel tuleb kohaldada looduskatastroofide riski juhtimise ja kliimamuutusega kohanemise horisontaalseid põhimõtteid; julgustab riikide hüdrometeoroloogiainstituute koostööle, et tulla toime äärmuslike ilmastikunähtustega, kliimamuutuse tagajärgede ja õnnetuste riski juhtimisega; möönab, et veevarustus, põllumajandus ja turism on kliimamuutuse suhtes kõige tundlikumad sektorid, ning seetõttu ergutab riikide ametiasutusi koostööle, et luua raamistik ja tugimehhanism kohandumis- ja leevendusmeetmete rakendamiseks;

79.  rõhutab vajadust vähendada kasvuhoonegaaside heiteid, eelkõige meretranspordisektoris;

80.  rõhutab, et veevarude kättesaadavuse osas on probleemiks geograafilised ja ajalised erinevused – suvel on saartel ja rannikualadel märkimisväärne veenappus, sest nõudlus vee järele mitmekordistub arvukate turistide saabudes;

81.  nõuab tungivalt, et loodaks katastroofideks valmisoleku keskus ning ühine hädaolukorra lahendamise plaan naftareostuste ja muude suure ulatusega reostuste puhuks, et luua eelhoiatussüsteem, mille abil ennetada loodusõnnetusi ning muid õnnetusi, mis on tingitud tööstus-, transpordi- ja muust tegevusest, nagu üleujutused, tulekahjud ning loodusvarade kasutamine Aadria merel; rõhutab, et keskus peaks olema otseselt seotud ELi kodanikukaitse mehhanismiga; rõhutab, kui tähtis on kaitsta piirkonna ökosüsteemi ja elurikkust parema mõistmise ja parimate tavade vahetamise kaudu;

82.  Kutsub ELi mittekuuluvaid riike üles kiirendama valdkondliku õigustiku (nt veepoliitika raamdirektiivi) rakendamist, pidades silmas nende tulevast liitumist Euroopa Liiduga;

83.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid konsulteeriksid naaberriikide pädevate asutustega ja makropiirkonna kohalike kogukondadega, eelkõige seoses majandustegevusega, mille suhtes kohaldatakse keskkonnamõju hindamist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiivile 2014/52/EL, millega muudetakse direktiivi 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta;

Kestlik ja konkurentsivõimeline turism

84.  rõhutab turismi otsustavat tähtsust Euroopa majanduse jaoks ja ELi sotsiaalse ühtekuuluvuse saavutamiseks, eelkõige Vahemere riikide ja kogu kõnealuse piirkonna puhul; rõhutab vajadust töötada välja uued käsitused, et võidelda turismi hooajalisuse vastu, lähtudes turismi mõjust keskkonnale ja jätkusuutlikkusest; nõuab suuremat toetust turismiprojektide rahastamiseks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest ning muudest allikatest;

85.  nõuab turismi konkurentsivõime parandamise nimel tungivalt piiriülese maanteeühenduse parandamist, kuna kehvad ühendusteed tekitavad liikluses kitsaskohti ja pikki viivitusi; rõhutab, et turismi eesmärgil on vaja parandada olemasolevaid lennuliinide taristuid ja mereühendusi Aadria mere rannikualade vahel;

86.  rõhutab vajadust ergutada makropiirkonnas olemasolevate lennujaamade kasutamist, et vältida reisijate liigset koondumist vähestesse sõlmlennujaamadesse ning edendada jätkusuutlikku ja tasakaalustatud turistide voogu mitmetesse kohtadesse;

87.  möönab, et piirkonna rikas kultuuri- ja looduspärand (sealhulgas selline kultuuritegevus nagu kino, teater ja muusika) on tähtis vara, millele turismimajandus võib toetuda; juhib tähelepanu sellele, et kõigis osalevates riikides leidub arvukalt UNESCO maailmapärandi nimekirja kuuluvaid objekte ja Natura 2000 alasid; on seisukohal, et kuigi turism annab majanduse arengusse suure panuse, ei ole selle potentsiaali veel täielikult kasutusele võetud, eelkõige turismi hooajalisuse tõttu, kuid samuti ka vähese innovatsiooni ja kestlikkuse ning transporditaristu, turismipakkumiste kvaliteedi, sidusrühmade oskuste ja turismi vastutustundliku juhtimise puuduste tõttu; kutsub osalevaid riike üles võtma vastu poliitikat, millega tagada piisavad ühendused ja turismirajatised nii suvehooaja vältel kui ka väljaspool suvehooaega, et mitmekesistada turistide voogu ja kindlustada turistide saabumine kõigil hooaegadel; rõhutab, kui oluline on ühendada turism loodus-, kultuuri- ja kunstipärandiga;

88.  ergutab liikmesriike edendama turismisektoris säästvaid lahendusi liikuvuse valdkonnas et parandada seeläbi turismiteenuste kvaliteeti ja suurendada nende ulatust;

89.  sedastab, et rahvus- ja looduspargid ning kaitsealad on aluseks kodanike harimisele keskkonnakaitse ja kliimamuutuste vastu võitlemise valdkonnas;

90.  toonitab, et turismi edasise arengu tagamiseks piirkonnas on vaja osalevate riikide koostööd; ergutab koostama Aadria ja Joonia mere turismistrateegiaid, mis põhineksid kestlikkusel ja võimaldaksid riikidel koostoimest kasu saada ning ühiseid probleeme makropiirkondlikul tasandil lahendada; peab vajalikuks koostööd, et parendada Aadria ja Joonia mere piirkonna sihtkohtade profiili;

91.  nõuab tungivalt, et Euroopa Komisjon, osalevad riigid ja kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused võtaksid meetmeid, mis ergutaksid sidusrühmi turismitaristut parandama;

92.  rõhutab, kui oluline on toetada kultuuri- ja loomingulist tegevust ning eelkõige äritegevuse arendamist ja selle integreerimist sellistes valdkondades nagu muusika, teater, tants ja film; nõuab integratsiooni edendavate festivalide, konventide ja kultuuriürituste korraldamist;

93.  juhib tähelepanu vajadusele võimaldada VKEdele lihtsam juurdepääs rahastusele ja toetusele, sest VKEd on turismisektori jaoks vältimatult olulised; ergutab piirkonna sidusrühmi osalema Euroopa ettevõtlusvõrgustikus, et jagada kogemusi, suhelda ja leida piiriüleseid partnereid;

94.  rõhutab aruka spetsialiseerumise ja arukate kogukondade projektide olulisust olemasolevate innovatsiooniplatvormide kasutamisel, et luua Aadria ja Joonia mere piirkonna loovusala;

95.  toetab mitmekesise turismipakkumise arendamist, mis hõlmaks temaatilisi turismiparke ja -trasse, kultuuri-, maapiirkondade, tervise-, ravi-, mere-, toidu- ja veiniturismi, konverentsi- ja sporditurismi, kaasa arvatud jalgrattasõit, golf, sukeldumine, matkamine, suusatamine, mägironimine ja vabaõhusport, et edendada aastaringset turismi ning turismisihtkohtade konkurentsivõimet kestlikult suurendada; toetab maaturismi arendamist, et vähendada survet suurtele turismikeskustele ja kitsale rannikupiirkonnale ning aidata tasakaalustada hooajalisust; toetab turismitegevuse laiendamist sisemaale, luues integreeritud turismitooted, mis sisaldavad makropiirkondade ja nende pealinnade peamisi vaatamisväärsusi;

96.  rõhutab, et oluline on sidusus turismijuhtimise ja taristu vahel ning vaja on suurendada teenuste ja võimaluste kvaliteeti ja mitmekesisust, võttes arvesse piirkonna konkreetseid eripärasid; rõhutab lisaks, et oluline on edendada ja säilitada kohalikke ja piirkondlikke traditsioone;

97.  rõhutab, et oluline on kaaluda alternatiivseid võimalusi ja ärimudeleid ning siduda kruiisireiside pakkumine paremini kohalike inimeste ja toodetega, et tõhusamalt kõrvaldada jätkusuutmatu ülekoormus ja kasutada paremini ära kogu potentsiaali, nii et see tooks kohalikule majandusele kestvamat kasu; sedastab, et oluline on olemasolevate teede kaardistamise ja jätkuva edendamise abil töötada välja makropiirkondlikud turismimarsruudid ja neid kaubamärgi abil turustada;

98.  pooldab piirkonna kõige iseloomulikumate varade kasutamist turismi eesmärgil ning edendus- ja turundusprogrammide väljatöötamist;

99.  rõhutab vajadust tõeliselt mitmeliigilise transpordi järele, mis kasutab integreeritud teenuste ja ristumispunktide võrgustikku, et arendada välja kvaliteetne ökoturism;

100.  nõuab Aadria ja Joonia mere piirkonna harta koostamist, mis sisaldaks kriteeriume, põhimõtteid ja juhiseid säästva turismi edendamiseks, rakendades Euroopa turisminäitajate süsteemi, et hinnata turismisihtkohti eesmärgiga soodustada nende säästvat arengut;

o
o   o

101.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning ELi Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegias osalevate riikide (Horvaatia, Kreeka, Itaalia, Sloveenia, Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Montenegro ja Serbia) valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 320.
(2) ELT L 347, 20.12.2013, lk 259.
(3) ELT C 349 E, 29.11.2013, lk 1.

Õigusalane teave