Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2014/2246(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0277/2015

Esitatud tekstid :

A8-0277/2015

Arutelud :

PV 27/10/2015 - 14
CRE 27/10/2015 - 14

Hääletused :

PV 28/10/2015 - 7.10
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2015)0384

Vastuvõetud tekstid
PDF 355kWORD 94k
Kolmapäev, 28. oktoober 2015 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Ühtekuuluvuspoliitika ja strateegia „Euroopa 2020” läbivaatamine
P8_TA(2015)0384A8-0277/2015

Euroopa Parlamendi 28. oktoobri 2015. aasta resolutsioon ühtekuuluvuspoliitika ja strateegia „Euroopa 2020” läbivaatamise kohta (2014/2246(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 4, 162 ja 174–178,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (edaspidi „ühissätete määrus”)(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1301/2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006(3),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1299/2013 erisätete kohta, mis käsitlevad Euroopa Regionaalarengu Fondist toetuse andmist Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgil(4),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1302/2013, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1082/2006 Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse (ETKR) kohta, et selgitada, lihtsustada ja parandada nende rühmituste asutamist ja toimimist(5),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1300/2013, mis käsitleb Ühtekuuluvusfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1084/2006(6),

–  võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020(7),

–  võttes arvesse komisjoni 23. juulil 2014 avaldatud majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust käsitleva kuuendat aruannet „Investeerimine majanduskasvu ja tööhõivesse. Arengu ja hea juhtimistava soodustamine ELi piirkondades ja linnades” (edaspidi „kuues ühtekuuluvusaruanne”),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002(8),

–  võttes arvesse komisjoni 26. juuni 2013. aasta majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust käsitlevat kaheksandat eduaruannet „Kriisi piirkondlik ja linnamõõde“,

–  võttes arvesse oma 14. jaanuari 2014. aasta resolutsiooni aruka spetsialiseerumise ja toimivaks ühtekuuluvuspoliitikaks vajaliku tippkeskuste võrgustiku loomise kohta(9),

–  võttes arvesse oma 14. jaanuari 2014. aasta resolutsiooni ELi liikmesriikide valmisoleku kohta uue ühtekuuluvuspoliitika programmitöö perioodi tõhusaks ja õigeaegseks alustamiseks(10),

–  võttes arvesse oma 26. veebruari 2014. aasta resolutsiooni, milles käsitletakse Euroopa Komisjoni seitsmendat ja kaheksandat eduaruannet ELi ühtekuuluvuspoliitika kohta ja 2013. aasta strateegilist aruannet programmide rakendamise kohta ajavahemikul 2007–2013(11),

–  võttes arvesse oma 27. novembri 2014. aasta resolutsiooni viivituste kohta 2014.–2020. aasta ühtekuuluvuspoliitika käivitamisel(12),

–  võttes arvesse komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatist „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (COM(2010)2020),

–  võttes arvesse komisjoni 19. oktoobri 2011. aasta teatist „Järgmise põlvkonna uudsete rahastamisvahendite raamistik: ELi omakapitali- ja võlaplatvorm” (COM(2011)0662),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2015. aasta määrust (EL) 2015/760 Euroopa pikaajaliste investeerimisfondide kohta(13),

–  võttes arvesse komisjoni 13. jaanuari 2015. aasta teatist „Stabiilsuse ja kasvu pakti kehtivate nõuete paindlikum kasutamine” (COM(2015)0012),

–  võttes arvesse nõukogu järeldusi majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust käsitleva kuuenda aruande kohta: investeerimine töökohtadesse ja majanduskasvu, mis võeti üldasjade (ühtekuuluvuse) nõukogus vastu 19. novembril 2014,

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 3. detsembri 2014. aasta arvamust majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust käsitleva kuuenda aruande kohta(14),

–  võttes arvesse töödokumenti „Läbivaadatud strateegia „Euroopa 2020” tegevuskava: Regioonide Komitee juhtkomitee panus strateegia „Euroopa 2020” järelevalveplatvormi(15),

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 21. jaanuari 2015. aasta arvamust komisjoni kuuenda ühtekuuluvuspoliitika aruande kohta(16),

–  võttes arvesse komisjoni 2. märtsi 2015. aasta teatist „Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020” üle peetud avaliku konsultatsiooni tulemused” (COM(2015)0100),

–  võttes arvesse komisjoni 13. jaanuari 2015. aasta teatist „Stabiilsuse ja kasvu pakti kehtivate nõuete paindlikum kasutamine” (COM(2015)0012),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse regionaalarengukomisjoni raportit (A8-0277/2015),

A.  arvestades, et ühtekuuluvuspoliitika on ajavahemikul 2014–2020 ELi peamine majanduskasvu ja arengusse investeerimise poliitika, mis järgib strateegia „Euroopa 2020” aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu alaseid eesmärke, on suunatud piirkondade vaheliste erinevuste vähendamisele ja lähenemise edendamisele ning mille eelarve 2020. aasta lõpuni on 351,8 miljardit eurot; arvestades, et EL seisab jätkuvalt silmitsi majandus- ja finantskriisi tagajärgedega – tööpuuduse ning ebaühtlase ja aeglase majanduse elavdamisega; arvestades, et ühtekuuluvuspoliitikaga püütakse tagada kogu energia ja võimete suunamine strateegia „Euroopa 2020” jätkusuutliku majanduskasvu ja töökohtade loomise alaste prioriteetide saavutamisele;

B.  arvestades, et on äärmiselt tähtis, et majanduskasvu ja tööhõivega ning keskkonna- ja kliimakaitsega seotud erinevates ELi algatustes järgitaks ühtset lähenemisviisi; arvestades, et strateegia „Euroopa 2020” juhtalgatused täidavad tähtsat rolli ühtekuuluvuspoliitika rakendamise kooskõlastamise edendamisel kohalikul ja piirkondlikul tasandil; arvestades, et programmitöö või aruandluse sätetesse ei ole integreeritud selget mehhanismi, mis oleks konkreetselt suunatud juhtalgatustele seoses Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide panusega nende elluviimisse; arvestades, et strateegia „Euroopa 2020” läbivaatamisel tuleb tegeleda juhtalgatuste rakendamisega ja püüelda tasakaalu saavutamise poole ühelt poolt rahaliste, maksu- ja majandusmeetmete ning teiselt poolt sotsiaalsete, haridus-, keskkonna- ja võrdõiguslikkuse (eriti soolise võrdõiguslikkuse) aspektide vahel;

C.  arvestades, et järjest suureneb vajadus, et eri valitsemistasandid ja erinevad kaasatud osalejad võtaksid tugevamalt ühiselt vastutuse strateegia eest, ning vajadus jagatud vastutuse järele koos sellega seotud õiguste ja kohustustega kõikidel projekti rakendamise tasanditel; arvestades, et mitmetasandilist valitsemist ja partnerlust tuleb edendada, sest need põhimõtted võivad aidata kaasa haldussuutlikkuse puudumise probleemi lahendamisele;

D.  arvestades, et ühtekuuluvuspoliitika eesmärgid on aja jooksul vaieldamatult laienenud, et toetada investeerimist ELi peamistesse prioriteetidesse, näidates oma kohandatavust ja tõhusust, jätkates samal ajal keskse eesmärgina eri piirkondade arengutasemete erinevuste vähendamist, piirkondade potentsiaali tugevdamist ja jätkusuutliku arengu edendamist; arvestades, et Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond lisab innovaatilise, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu tekitamisele ning kõrget kvalifikatsiooni nõudvate töökohtade loomisele suunatud ELi üldstrateegiale uusi elemente;

E.  arvestades, et strateegia „Euroopa 2020” läbivaatamisel tuleks võtta arvesse majandus- ja finantskriisi tõsist ja ebaühtlast mõju liikmesriikidele ja piirkondadele ning et läbivaatamine peaks olema sidususe ja tõhususe saavutamiseks arukas ja tasakaalustatud; arvestades, et läbivaatamisel tuleks siiski kaaluda muid meetmeid, näiteks infrastruktuuri, siseturu ja haldussuutlikkuse meetmeid; arvestades, et tuleb võtta arvesse erinevaid territoriaalseid omadusi, pöörates erilist tähelepanu ELi toimimise lepingu artiklites 174 ja 349 nimetatud ELi piirkondadele;

F.  arvestades, et strateegia „Euroopa 2020” vahehindamine, mis lükati siiski edasi 2015. aastale, pakub eelkõige võimalust hinnata (ja tunnistada) ühtekuuluvuspoliitika panust strateegia eesmärkide saavutamisse ning parandada koostoimeid ja seoseid, mis eksisteerivad ELi eri poliitikavaldkondade vahel ja ELi eelarvega. et need toimiksid strateegia rakendamisel tõhusa edasiviiva jõuna; arvestades, et see etapp on edasise ühtekuuluvuspoliitika kui kogu ELi hõlmava investeerimispoliitika kujundamisel esmatähtis, seades seejuures esikohale arenguerinevuste vähendamise ja taaskiirendades lähenemisprotsessi;

Strateegia „Euroopa 2020” ja selle vastastikune seos ühtekuuluvuspoliitikaga

1.  tuletab meelde, et strateegia „Euroopa 2020” on Euroopa Liidu üldine pikaajaline majanduskasvu ja tööhõive strateegia, mille keskmes on viis kaugeleulatuvat eesmärki: tööhõive, innovatsioon, kliimamuutused ja energiasäästvus, haridus ning võitlus vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega; märgib, et nendele eesmärkidele lisanduvad seitse juhtalgatust, ja märgib, et 2010. aastal tuvastatud probleemidega on ebaühtlaselt tegeletud ja et ELi tasandil tehtud edusammud nende lahendamiseks, näiteks tööpuudusega võitlemiseks, on endiselt tagasihoidlikud; rõhutab, et EL peaks keskenduma jätkusuutlikule majanduskasvule ja arengule, samuti inimväärsele tööle, et saada oma investeeringutest pikaajalist kasu;

2.  rõhutab asjaolu, et edusammud soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas võivad samuti aidata kaasa majanduskasvule, jätkusuutlikule arengule ja sotsiaalsele sidususele;

3.  juhib tähelepanu sellele, et majanduse juhtimise ELi raamistik ja selle rakendamismehhanism – Euroopa poolaasta – kehtestati 2010. aastal, et tagada liikmesriikide eelarvepoliitika ja struktuurireformide kooskõlastamine ning majanduskasvule ja töökohtadele suunatud riikliku eelarvepoliitika suurem kooskõlastamine ELi ja riikide tasandil, et toetada strateegia elluviimist; juhib tähelepanu asjaolule, et jätkuvalt tuleb tegeleda edasise koordineerimise ja kooskõlastamise küsimustega;

4.  rõhutab, et 2007.–2013. aasta ühtekuuluvuspoliitika, mis järgis kõnealusele strateegiale eelnenud Lissaboni strateegiat ning millel olid sarnased põhilised eesmärgid, oli strateegia „Euroopa 2020” algatamise ajal juba rakendamisetapis, ning ühtekuuluvuspoliitika ümberkujundamine vastavalt uue strateegia eesmärkidele oleks olnud nii keeruline kui ka vastunäidustatud; juhib sellele vaatamata tähelepanu sellele, et ülemaailmse majanduskriisi ajal ei ole ühtekuuluvuspoliitika olnud üksnes ainus investeeringute rahastamise allikas paljude liikmesriikide jaoks, vaid on kuuenda ühtekuuluvusaruande ning mitmete komisjoni teatiste ja uuringute kohaselt strateegia rakendamisele märkimisväärselt kaasa aidanud ja sellesse panustanud, kuna selle vahendeid kasutati sihtotstarbeliselt Lissaboni eesmärkide saavutamiseks; tuletab meelde, et liikmesriikide, piirkondade ja linnade pühendumus Lissaboni strateegia elluviimisele kadus aja jooksul ning et strateegia „Euroopa 2020” juhtimine on eriti sidus ühtekuuluvuspoliitika põhimõtete ja vahenditega, millega suudetakse tagada kohustus vastutada ühiselt strateegia rakendamise eest;

5.  kutsub komisjoni üles programmitöö perioodi 2007–2013 järelhindamise raames andma teavet ühtekuuluvuspoliitika sisendi ja tulemuste suunitluse ning konkreetse panuse kohta strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamisse; rõhutab, kui tähtis on mõista reaalsust ja piiranguid seoses kättesaadavate tõenditega ühtekuuluvuspoliitika panuse kohta strateegia üldeesmärkide saavutamisse ning võttes arvesse Euroopa majanduses toimunud järske kannapöördeid, eelkõige kriisi all kõige rohkem kannatanud riikides; leiab, et need järeldused võivad olla strateegia praeguse elluviimise jaoks kasulikud;

6.  rõhutab, et ühtekuuluvuspoliitika on ELi peamine kõiki piirkondasid hõlmav vahend investeerimiseks reaalmajandusse ning väljendab Euroopa solidaarsust, suurendades majanduskasvu ja jõukust ning vähendades majanduslikke, sotsiaalseid ja territoriaalseid erinevusi; juhib tähelepanu, et ühtekuuluvuspoliitika on täielikus kooskõlas strateegia „Euroopa 2020” eesmärkidega ning pakub vajalikku investeerimisraamistikku, olles samal ajal rohkem kui lihtsalt strateegia rakendamise vahend; rõhutab sellega seoses, et temaatilise suunitluse kaudu on Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid uue korra kohaselt suunatud otse strateegiast „Euroopa 2020” tuletatud 11 temaatilisele eesmärgile ning et on kehtestatud nende temaatiliste eesmärkidega otseselt seotud eeltingimused, et tagada investeeringute tegemine nende tulemuslikkust maksimeerival viisil; rõhutab, et toetab täielikult seda uut lähenemisviisi, mis aitab suurendada kulutuste tulemuslikkust;

7.  rõhutab asjaolu, et ühtekuuluvuspoliitika tekitab koostoimet teiste ELi poliitikavaldkondadega, näiteks digitaalse ühtse turu, kapitali ühtse turu ja sotsiaalpoliitikaga, ning et aitab oma vahendite ja eesmärkide, sealhulgas makropiirkondlike strateegiate, linnade tegevuskava, territoriaalse tegevuskava, VKEdesse investeerimise, aruka majanduskasvu ja arukate spetsialiseerumise strateegiate kaudu märkimisväärselt kaasa ühtse turu tugevdamisele ja strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamisele; kutsub sellega seoses Euroopa riiklikke ja kohalikke ametiasutusi üles töötama välja aruka spetsialiseerumise strateegiad ja kasutama ära erinevate ELi, riiklike ja piirkondlike nii avaliku kui ka erasektori vahendite koostoimet;

8.  juhib tähelepanu ka laiema majanduse juhtimise protsessiga tihedama seose loomisele meetmete abil, millega Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tõhusus seotakse usaldusväärse majandusjuhtimisega; kutsub liikmesriike üles tegutsema äärmiselt vastutustundlikult, et vältida võimalikult suurel määral nende kohaldamist ning vältida negatiivset mõju Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakendamisele ja ühtekuuluvuspoliitika eesmärkide saavutamisele; rõhutab lisaks, et tuleks anda abi ajutisi eelarveraskusi kogevatele liikmesriikidele; tunneb heameelt stabiilsuse ja kasvu pakti (COM(2015)0012) kehtivates eeskirjades sätestatud paindlikkusmehhanismi üle, mille eesmärk on tugevdada investeeringute, struktuurireformide ja vahendite kasutamise seost, et edendada pikaajalist jätkusuutlikku majanduskasvu ja soodustada edusammude tegemist strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamise poole;

9.  rõhutab murelikult, et ühtekuuluvuspoliitika rakendamisel praeguse programmitöö perioodil esineb viivitusi; juhib tähelepanu, et kuigi enamuse rakenduskavade kohta on kokkulepe saavutatud, on nende rakendamine alles väga varajases etapis; rõhutab siiski, et on võimalik hinnata poliitikavahendite suunamist prioriteetidele, mis aitavad kaasa jätkusuutlikule majanduskasvule ja tööhõivele; märgib sellega seoses, et komisjoni avaldatud esimese hinnangu kohaselt on teadusuuringutele ja innovatsioonile, VKEde toetamisele, info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale, vähese CO2-heitega majandusele, tööhõivele, sotsiaalsele kaasamisele, haridusele ja suutlikkuse suurendamisele eraldatud summad võrreldes varasemate programmitöö perioodidega märkimisväärselt suurenenud, samal ajal kui toetus transpordi- ja keskkonnainfrastruktuurile on vähenenud; juhib tähelepanu asjaolule, et strateegia „Euroopa 2020” vahehindamise ajaks ei ole veel andmeid 2014.–2020. aasta Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakendamise kohta, mistõttu ei pruugi olla võimalik viia läbi konkreetne hindamine nimetatud fondide panuse kohta strateegia eesmärkide saavutamisse; väljendab heameelt asjaolu üle, et liikmesriigid on võtnud meetmeid, et tagada 20% ressursside kulutamine kliimameetmetele;

10.  märgib, et täitmisraamistiku ja eeltingimuste täitmise nõude kehtestamine, samuti seostamine riigipõhiste soovitustega ühtekuuluvuspoliitika programmiperioodil 2014–2020 võiks luua parema investeerimiskeskkonna ühtekuuluvuspoliitika panuse maksimumini viimiseks strateegia „Euroopa 2020” peamiste eesmärkide saavutamisel;

Läbivaatamise tempo ja sellega seotud väljakutsed

11.  tuletab meelde, et komisjon algatas 2014. aastal teatise „Ülevaade tööhõive ja majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020” rakendamise edusammudest” avaldamisega strateegia läbivaatamise protsessi ning peab kahetsusväärseks, et kõnealuses dokumendis viidati ebapiisaval määral ühtekuuluvuspoliitikale ja sellega seotud õigusaktidele; peab kiiduväärseks asjaolu, et protsess jätkus maist kuni oktoobrini 2014 läbi viidud avaliku konsultatsiooniga, mille eesmärk oli koguda läbivaatamisprotsessi jaoks andmeid, ning tunneb heameelt asjaolu üle, et strateegia asjakohasus ning selle eesmärkide ja prioriteetide tähenduslikkus sai kinnitust;

12.  märgib, et juhtalgatuste suhtes ollakse seisukohal, et need täidavad oma eesmärki, kuid rõhutab ka asjaolu, et nende nähtavust peetakse küllaltki madalaks; peab kahetsusväärseks, et majandus- ja finantskriis on süvendanud erinevusi Euroopa Liidus ja et on tehtud ebapiisavaid edusamme mitme strateegia peamiste eesmärkide, eriti tööhõivealaste, teadus- ja arendustegevuse ning vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemisega seotud eesmärkide saavutamise poole; tunneb heameelt järelduse üle, et strateegia elluviimise parandamiseks on vaja suurendada isevastutust ja kohapealset osalemist, tugevdades vertikaalseid ja horisontaalseid partnerlusi; rõhutab, et strateegia peaks ergutama üleminekut protsessile ja tulemustele orienteeritud lähenemisviisilt tegelikele tulemustele orienteeritud lähenemisviisile, et tagada sellega seotud ELi poliitikavaldkondade maksimaalne tõhusus ja tulemuslikkus;

13.  tunneb heameelt selle üle, et Eurostat avaldab korrapäraselt edunäitajaid strateegia „Euroopa 2020” rakendamise kohta; nõuab sellele vaatamata NUTS II ja NUTS III tasandite puhul üksikasjalikumate ja täpsemate piirkondlike andmete esitamist, mis on veelgi olulisem seetõttu, et ELi eri piirkondades, olenemata nende arengutasemest, esineb ettenägematuid majanduslikke ja sotsiaalseid probleeme; juhib lisaks sellele tähelepanu ühtekuuluvuspoliitika kolmele mõõtmele – majanduslikule, sotsiaalsele ja territoriaalsele mõõtmetele, ning on sellega seoses seisukohal, et seda ei peaks hindama ainult majanduslike näitajate põhjal; kutsub sellega seoses komisjoni ja liikmesriike üles jätkama arutelu ja osalema tulemuslikumas koostöös SKPd täiendavate ja kaasavamate näitajate väljatöötamiseks, et need oleksid strateegia „Euroopa 2020”prioriteetsete eesmärkide saavutamise hindamisel asjakohasemad;

14.  võtab teadmiseks, et komisjon peab esitama ettepaneku strateegia „Euroopa 2020” läbivaatamise kohta enne 2015. aasta lõppu ning peab seda viivitust kahetsusväärseks, pidades silmas, et see pidi algselt toimuma 2015. aasta alguses; rõhutab, et see toimub taas ühtekuuluvuspoliitika tsükli küllaltki ebasobivas etapis, kui tulemuslik rakendamisprotsess alles kestab; rõhutab lisaks seda, et varajane ümberkujundamine oleks ühtekuuluvuspoliitika pikaajalise strateegilise planeerimise jaoks täielikult vastunäidustatud;

15.  kiidab heaks ELi fondide parema rakendamise rakkerühma loomise; kiidab heaks ka struktuurireformi toetava teenistuse, mis alustas ametlikult tööd 1. juulil 2015 ja mis annab tehnilist abi liikmesriikidele, et neil oleks võimalik struktuurireforme ja riigipõhiseid soovitusi tõhusamalt rakendada;

16.  tunnistab samal ajal vajadust võtta arvesse majandusväljavaate kujunemist, uute õigusaktide kasutamist, strateegiliste eesmärkide saavutamise suunas tehtud edusamme ning pidevat vajadust kohandada tegevusi;

17.  kutsub seepärast üles keskenduma strateegia „Euroopa 2020” vahehindamise käigus arukalt ja tasakaalustatult strateegia viie eesmärgi ja juhtalgatuste paremale omavahelisele sidumisele ning meetodite leidmisele nende paremaks edasikandmiseks ja hindamiseks, ilma seejuures keerukust ja ülemäärast halduskoormust suurendamata; rõhutab, et vahehindamise puhul tuleks võtta arvesse ELi majanduse tugevusi ja nõrkusi, suurenevat ebavõrdsust (jõukuse valdkonnas), kõrget tööpuudust ja suurt avaliku sektori võlakoormust; rõhutab, et samaaegselt keskendumisega eelarvepoliitika ja majanduse juhtimise makromajanduslikele kriteeriumitele tuleks teha edusamme kõigi strateegia „Euroopa 2020” peamiste eesmärkide saavutamise poole; on seisukohal, et tähelepanu tuleks pöörata ka suuremale sotsiaalsele ja keskkonnaalasele jätkusuutlikkusele, suuremale sotsiaalsele kaasamisele ja soolisele võrdõiguslikkusele; rõhutab, kui oluline on Euroopa Komisjoni talituste jätkuv toetus liikmesriikide ametiasutustele haldussuutlikkuse parandamiseks;

18.  kordab oma üleskutset edendada strateegia kohustuse, isevastutuse, läbipaistvuse ja osalemise alaseid mõõtmeid, kaasates kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi ning kõiki asjakohaseid kodanikuühiskonna sidusrühmi ja huvitatud osapooli alates eesmärkide väljatöötamisest kuni strateegia rakendamise, järelevalve ja hindamiseni; rõhutab, kui väga tähtis on mitmetasandilisel valitsemisel, ergutusmehhanismidel, tulemuslikult ühendatud ülevalt allapoole ja alt ülespoole lähenemisviisil, ühtekuuluvuspoliitika partnerlusmudelil ning avaliku ja erasektori partnerlusel põhinev tugevdatud juhtimisstruktuur, mis võimaldab konsulteerimist ja koostööd kõikide sidusrühmadega, et tagada pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks tulemuslik suutlikkus; tuletab meelde, et vastavalt liikmesriikide institutsionaalsele ja õiguskorrale on ka piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused vastutavad avaliku sektori investeeringute eest ning neid tuleks seepärast käsitada strateegia peamiste rakendajatena;

19.  soovitab lisaks uuendada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning sidusrühmade kohustusi strateegias „Euroopa 2020” partnerite, liikmesriikide ja komisjoni vahelises kokkuleppena, et tagada isevastutus ja osalus, ning et vastu tuleks võtta käitumisjuhend, mis on sarnane ajavahemiku 2014–2020 ühtekuuluvuspoliitika raames partnerluse kohta vastu võetud käitumisjuhendiga;

20.  rõhutab vajadust tõeliselt territoriaalse lähenemisviisi järele strateegia „Euroopa 2020” puhul, et viia riiklikud sekkumised ja investeeringud erinevate territoriaalsete eripäradega ja konkreetsete vajadustega vastavusse; on seisukohal, et on äärmiselt tähtis siduda strateegia „Euroopa 2020” üldkäsitus Euroopa Liidu territoriaalse tegevuskava 2020 territoriaalse käsitusega; on lisaks sellele arvamusel, et strateegia „Euroopa 2020” sihipärased vabatahtlikud piirkondlikud eesmärgid peaksid olema võimalikud ja et neid tuleks arutada piirkondlikul tasandil ning need ei tohi põhjustada kohapeal bürokraatlikku lisakoormust; rõhutab, et niisugused kohalikke vajadusi arvestavad piirkondlikud eesmärgid peaksid kajastama strateegia üldeesmärke ning peaksid sisalduma eelnevalt määratletud eesmärkides; tuletab sellega seoses meelde kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegia tähtsuse;

21.  tunnistab linnade ja linnastute olulist tähtsust majanduskasvu ja töökohtade loomise mootoritena ning nõuab, et strateegia „Euroopa 2020” läbivaatamisel võetaks arvesse laiemat terviklikku lähenemist linnade kui üksuste edasisele arengule, kes täidavad olulist rolli strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamisel; palub komisjonil pöörata vajalikku tähelepanu hiljutisele Riia deklaratsioonile linnade tegevuskava kohta, pidades silmas suurte, väikeste kui ka keskmise suurusega linnapiirkondade üliolulist rolli; rõhutab eriti sellise strateegia vajalikkust, milles võetakse arvesse väikeste ja keskmise suurusega linnapiirkondade vajadusi sellise käsituse baasil, mis rajaneb koostoimel digitaalarengu tegevuskava ja Euroopa ühendamise rahastuga;

22.  kutsub komisjoni üles andma teavet majanduskasvu, töökohtade loomise ja säästva arengu teguritena toimivate territoriaalsete aspektide kohta ning nõuab, et strateegia „Euroopa 2020” läbivaatamisel käsitletaks territoriaalseid tagajärgi ning antaks suuniseid nendega tegelemiseks; kinnitab kui tähtis on kohalike ja piirkondlike omavalitsustega sellel teemal konsulteerimine, sest nemad täidavad territoriaalsete arengustrateegiate rakendamisel otsustavat rolli; rõhutab ka rolli, mida makropiirkondlikud strateegiad ja Euroopa territoriaalne koostöö tervikuna võivad täita strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide tulemuslikus rakendamises, pidades silmas, et paljud arenguprojektid hõlmavad piiriüleseid alasid, sealhulgas mitmeid piirkondi ja riike, ning on võimelised pikaajaliste probleemide jaoks välja töötama asukohapõhiseid lahendusi;

23.  rõhutab ELi uue investeerimisvahendi, Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) tähtsust, kes toetab 315 miljardi euro väärtuses investeeringute mobiliseerimist, et kaotada investeerimislõhe ELis ja maksimeerida avaliku sektori kulutuste mõju; rõhutab, et EFSI peab olema täiendus ja lisa Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidele; peab kahetsusväärseks asjaolu, et EFSI ei ole strateegiaga „Euroopa 2020” otseselt seotud, kuid on arvamusel, et see aitab oma eesmärkide ning elujõuliste ja jätkusuutlike projektide valimise kaudu kaasa strateegia rakendamisele konkreetsetes valdkondades;

24.  rõhutab lisaks pakilist vajadust tagada kõikide ELi vahendite täielik kooskõla ja nendevaheline koostoime, et vältida nende kattumist või vastuolusid nende vahel või poliitika rakendamise erinevatel tasanditel sellega, et investeerimisvahendite keskmesse seatakse aruka spetsialiseerumise strateegia; seetõttu nõuab, et strateegia „Euroopa 2020” läbivaatamisega kinnitataks strateegia seisundit ELi majanduskasvu ja tööhõive pikaajalise strateegilise raamistikuna ning püütaks tegevuspoliitikate abivahendite, sealhulgas EFSI kasutamise kooskõlastamise küsimust lahendada, et kasutada kõiki eraldatud vahendeid tulemuslikult ning saavutada üldiste strateegiliste eesmärkide osas oodatud tulemused;

25.  palub komisjonil, pidades silmas ELi üldist harmoonilist arengut ja ühtekuuluvuspoliitika tähtsat rolli strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamisel, võtta strateegia sihtide ja eesmärkide läbivaatamisel kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklitega 174 ja 349 arvesse selliste konkreetsete territooriumite eripära ja piiranguid nagu maapiirkonnad, tööstuslikust üleminekust mõjutatud piirkonnad, piirkonnad, kus valitsevad rasked ja püsivad ebasoodsad looduslikud või demograafilised tingimused, saared, piiriülesed ja mäestikualad ning ELi äärepoolseimad piirkonnad; juhib sellega seoses tähelepanu eelnimetatud piirkondade potentsiaalile biotehnoloogia, taastuvenergia ja bioloogilise mitmekesisuse valdkonnas;

26.  rõhutab, et teadusuuringute ja innovatsiooni ulatuse, kvaliteedi ja mõju suurendamisel saavutatakse strateegia „Euroopa 2020” vahehindamise raames ühtekuuluvuspoliitika vahendite ja programmi „Horisont 2020” kooskõlastatud kasutamise abil üha paremaid tulemusi; palub komisjonil sellega seoses strateegia „Euroopa 2020” sihtide ja eesmärkide läbivaatamisel tugevdada nende kahe tähtsa poliitikaraamistiku kõiki omavahelisi seoseid ja koostoimeid ning luua veebipõhine jälgimissüsteem, et teha kindlaks juhud, mil Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rahastamist kombineeriti programmiga „Horisont 2020”, EFSI ja muude ühenduse rahastatavate programmidega; tervitab ka kava juurutada nn kvaliteedimärk taotlejate jaoks, kelle taotlused hinnati kvaliteetseteks, kuid keda programmi „Horisont 2020” raames ei rahastata, et neil oleks lihtsam Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest toetust taotleda;

27.  kutsub komisjoni üles kehtestama ühtset ja katkematut hindamismenetlust, et korrapäraselt hinnata strateegia „Euroopa 2020” sihteesmärkide saavutamiseks tehtud edusamme, pakkuda välja asjakohaseid meetmeid nende eesmärkide täitmiseks ja anda soovitusi 2020. aasta järgse ühtekuuluvuspoliitika jaoks; rõhutab Euroopa Parlamendi rolli järelevalve teostamisel strateegia „Euroopa 2020” ja ühtekuuluvuspoliitika rakendamise üle, kooskõlastades seda nii parlamendi siseselt kui ka kõigi asjaomaste institutsioonidega; sellega seoses nõuab Euroopa Parlamendi õigeaegset kaasamist kõigisse asjaomastesse aruteludesse, mis puudutavad kõnealuse strateegia alla kuuluvate poliitikavaldkondade kavandamist, rakendamist ja hindamist; tuletab meelde, et tähtis on kaasata sellistesse aruteludesse ka Regioonide Komitee, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, riiklikud ja piirkondlikud parlamendid, kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, muud sidusrühmad ja huvitatud osapooled;

Tulevane ühtekuuluvuspoliitika -– liikumine pikaajalise perspektiivi poole

28.  on seisukohal, et strateegia „Euroopa 2020” läbivaatamine, millele järgneb ettepanek algatada mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020 vahehindamine, peaks juba andma vihjeid nii 2020. aasta järgse tulevase ühtekuuluvuspoliitika kui ka muude mitmeaastase finantsraamistiku vahendite ülesehituse kohta; rõhutab sellega seoses, kui tähtis on tegeleda kõigi eelnimetatud mureküsimustega ning tagada samal ajal strateegilise lähenemisviisi järjepidevus; tuletab meelde ka kogu ELi hõlmava ühtekuuluvuspoliitika lisaväärtust, mis peab jätkuvalt olema ELi peamiseks vahendiks investeerimisel majanduskasvu, töökohtade loomisesse ja kliimakaitsesse, tagades samal ajal kogu ELis tasakaalustatud ja harmoonilise arengu, mis on muutuste katalüsaatoriks ja jõukuse simulaatoriks, sealhulgas vähem arenenud piirkondades; rõhutab sellega seoses vajadust tagada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide jätkusuutlik rahastamine ka pärast 2020. aastat;

29.  juhib tähelepanu sellele, et nii tulevane ühtekuuluvuspoliitika kui ka ELi tulevane pikaajaline strateegia tuleks välja töötada enne komisjoni praeguse koosseisu ametiaja lõppemist, pidades silmas Euroopa Parlamendi valimisi 2019. aastal, mis seab nii kaasseadusandjate jaoks läbirääkimiste ajakava osas kui ka uuele komisjonile ja liikmesriikidele uute partnerluslepingute ja rakenduskavade ettevalmistamise ja vastuvõtmise osas enne uue mitmeaastase finantsraamistiku algust konkreetsed ajapiirangud; märgib, et samal ajal alustatakse ka läbirääkimistega järgmise mitmeaastase finantsraamistiku teemal; kutsub komisjoni seepärast üles võtma arvesse kõiki omavaheliste seoste ja ajastuse kooskõlastamisest tingitud konkreetseid piiranguid ning töötama välja ühtse lähenemisviisi tulevasele Euroopa Liidu pikaajalise jätkusuutliku majanduskasvu ja tööhõive strateegiale, ELi eelarvele, eriti ühtekuuluvuspoliitikale, ja mitmeaastase finantsraamistiku vahenditele;

o
o   o

30.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikidele ja nende piirkondadele.

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 320.
(2) ELT L 347, 20.12.2013, lk 289.
(3) ELT L 347, 20.12.2013, lk 470.
(4) ELT L 347, 20.12.2013, lk 259.
(5) ELT L 347, 20.12.2013, lk 303.
(6) ELT L 347, 20.12.2013, lk 281.
(7) ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.
(8) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(9) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0002.
(10) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0015.
(11) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0132.
(12) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2014)0068.
(13) ELT L 123, 19.5.2015, lk 98.
(14) ELT C 19, 21.1.2015, lk 9.
(15) https://portal.cor.europa.eu/europe2020/SiteCollectionDocuments/2459-brochure-BlueprintEU2020.pdf
(16) ELT C 242, 23.7.2015, lk 43.

Õigusalane teave