Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2015/2820(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-1093/2015

Esitatud tekstid :

B8-1093/2015

Arutelud :

Hääletused :

PV 29/10/2015 - 10.5
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2015)0389

Vastuvõetud tekstid
PDF 168kWORD 71k
Neljapäev, 29. oktoober 2015 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Nõukogu soovitus, mis käsitleb pikaajaliste töötute integreerimist tööturule
P8_TA(2015)0389B8-1093/2015

Euroopa Parlamendi 29. oktoobri 2015. aasta resolutsioon nõukogu soovituse kohta, mis käsitleb pikaajaliste töötute integreerimist tööturule (2015/2820(RSP))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni 17. septembri 2015. aasta ettepanekut võtta vastu nõukogu soovitus, mis käsitleb pikaajaliste töötute integreerimist tööturule (COM(2015)0462),

–  võttes arvesse komisjoni 28. novembri 2014. aasta teatist 2015. aasta majanduskasvu analüüsi kohta (COM(2014)0902),

–  võttes arvesse oma 11. märtsi 2015. aasta resolutsiooni majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta ning 2015. aasta majanduskasvu analüüsi tööhõive- ja sotsiaalaspektide kohta(1),

–  võttes arvesse tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu (EPSCO) 9. märtsi 2015. aasta järeldusi „2015. aasta majanduskasvu analüüs ja ühine tööhõivearuanne: poliitilised suunised tööhõive- ja sotsiaalpoliitika kohta”(2),

–  võttes arvesse oma 8. juuli 2015. aasta seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta(3),

–  võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja eriaruannet nr 3/2015 „ELi noortegarantii: esimesed sammud on tehtud, kuid ees ootavad rakendamisega seotud riskid”,

–  võttes arvesse Euroopa sotsiaalpoliitika võrgustiku (ESPN) aruannet „Integrated support for the long-term unemployed: A study of national policies – 2015” (Pikaajalistele töötutele pakutav integreeritud toetus: riiklike poliitikasuundade uuring),

–  võttes arvesse nõukogule esitatud küsimust, mis käsitleb pikaajaliste töötute integreerimist tööturule (O-000121/2015 – B8-1102/2015),

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni resolutsiooni ettepanekut,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 128 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et majanduskriisi ja selle tagajärgede tõttu on pikaajaline töötus alates 2007. aastast kahekordistunud ning moodustab poole kogu töötusest ehk enam kui 12 miljonit inimest, s.o 5 % ELi aktiivsest elanikkonnast, on pikaajalised töötud; arvestades, et 2014. aastal oli üle 60 % pikaajalistest töötutest olnud tööta vähemalt kaks aastat järjest;

B.  arvestades, et pikaajalise töötuse määr erineb liikmesriigiti märkimisväärselt, ulatudes 1,5 %-st Austrias 19,5 %-ni Kreekas; arvestades, et kõige suurema pikaajalise töötuse määraga liikmesriigid on Itaalia, Portugal, Slovakkia, Horvaatia, Hispaania ja Kreeka; arvestades, et majandus peab hoogsamalt taastuma, sest praegu ei anna see piisavat impulssi suure struktuurse tööpuuduse tuntavaks vähendamiseks;

C.  arvestades, et ametliku statistika põhjal alahinnatakse olukorda, sest suur osa pikaajalistest töötutest on registreerimata ja andmete kogumise metoodikas esineb vigu;

D.  arvestades, et pikaajalise töötuse tagajärjeks on sageli vaesus, ebavõrdsus ja sotsiaalne tõrjutus ning selle mõju on ebaproportsionaalselt tugev haavatavatele inimrühmadele, kes on tööturul ebasoodsas olukorras;

E.  arvestades, et pikaajaline töötus põhjustab inimeste järkjärgulist eemaldumist tööturust, sest nende oskused vähenevad, kutsealased võrgustikud lagunevad ja töörütm kaob, mis võib omakorda viia ühiskonnaelust kõrvalejäämiseni, tekitada koduseid pingeid ja võõrandumistunnet; arvestades, et igal aastal heitub edutute tööotsingute tõttu viiendik pikaajalistest töötutest, kes muutuvad seetõttu mitteaktiivseks;

F.  arvestades, et tööta leibkondades on pikaajalise töötuse tagajärjed eriti tõsised, kuna need põhjustavad sageli madalat haridustaset, eemaldumist tööelust, suuremaid vaimseid ja terviseprobleeme, sotsiaalset tõrjutust ning halvimal juhul vaesuse edasikandumist ühelt põlvkonnalt järgmisele;

G.  arvestades, et pikaajaline töötus mõjutab sageli pika aja vältel ja negatiivselt tööalaseid väljavaateid, karjääri, töötasuprofiili ja pensioni (pärssiv mõju);

H.  arvestades, et pikaajaline töötus on ühiskonnale väga kulukas oskuste kaotsimineku ja kasvavate sotsiaalkulutuste tõttu, millele lisanduvad mitterahalised kulud, mida tekitavad suure hulga inimeste enesekindluse kaotus ja isikliku potentsiaali rakendamata jätmine ning sotsiaalse ühtekuuluvuse kadu;

I.  arvestades, et pikaajalise töötuse jätkuvalt kõrge määr ohustab jõupingutusi saavutada strateegia „Euroopa 2020” peamised eesmärgid, milleks on 20–64aastaste 75 %-ne tööhõive ning vaesuses ja sotsiaalses tõrjutuses elavate või selle ohus olevate inimeste arvu vähendamine vähemalt 20 miljoni võrra;

J.  arvestades, et oskuste säilitamine töö kaotuse korral ja tulevikus vajaminevaid oskusi ette nägev haridus, koolitus ja ümberõpe on pikaajalise töötuse vältimise ja leevendamise oluline osa;

K.  arvestades, et see soovitus on sarnane noortegarantiile; arvestades, et noortegarantii rakendamisel saadud esmastest kogemustest tuleks õppust võtta;

1.  tunnustab komisjoni algatust teha ettepanek võtta vastu nõukogu soovitus, mis käsitleb pikaajaliste töötute integreerimist tööturule; rõhutab, et ettepaneku varasem avaldamine ja kokkulepe nõukogus oleks võinud ära hoida osa praegusest pikaajalisest töötusest; väljendab kahtlust, kas nõukogu soovitus on piisav vahend pikaajaliste töötute olukorra kiireks leevendamiseks, ning ergutab liikmesriike andma oma osa;

2.  toetab ettepaneku kolme peamist osa, milleks on i) suurendada märkimisväärselt pikaajaliste töötute tööturuasutustes registreerimist, et saavutada täielik hõlmatus, ii) hinnata pikaajaliste töötute personaalset potentsiaali, vajadusi ja tööeelistusi enne, kui isiku töötuks jäämisest möödub 18 kuud, ning iii) pakkuda pikaajalistele töötutele üksikisiku vajadustele kohandatud, tasakaalustatud ja kõikehõlmava tööturule integreerimise lepingu sõlmimist seotud asutusega hiljemalt siis, kui asjaomase isiku töötuks jäämisest on möödunud 18 kuud; rõhutab sellegipoolest, et personaalne hindamine peaks aset leidma enne, kui isiku töötuks jäämisest möödub 12 kuud, et tagada tööturule integreerimise lepingu sõlmimine enne, kui isiku töötuks jäämisest möödub 18 kuud; nõuab, et vajaduse korral kaasataks kolmeastmelise lähenemisviisi puhul kogu protsessi vältel valitsusvälised osalejad, näiteks sotsiaalvaldkonna valitsusvälised organisatsioonid, kes töötavad pikaajaliste töötutega;

3.  rõhutab vajadust tegelda mitte üksnes isikutega, kes on olnud töötud vähemalt 18 kuud, vaid kõigi pikaajaliste töötutega, sealhulgas ka registreerimata töötutega; peab äärmiselt oluliseks, et liikmesriikide poliitilised meetmed, mis on mõeldud leevendama lühiajalist töötust (< 12 kuud) ja noorte töötust (kaasa arvatud noortegarantii), sobituksid veatult pikaajalise töötusega võitlemise meetmetega;

4.  toetab nõudmist, et tuleb teha tihedat koostööd ja tõhusalt kooskõlastada pikaajalise töötu taasintegreerimise kõigi osaliste (sealhulgas vajaduse korral kodanikuühiskonna organisatsioonide) vahel, ning toetab ühtsete kontaktpunktide asutamist, kus töötul on oma juhtumikorraldaja (üks kontaktisik), nii et töötu hüvitiste saamise kava muutuse korral taasintegreerimine ei katkeks;

5.  rõhutab vajadust personaalse lähenemisviisi järele, mille raames hinnatakse pikaajaliste töötute tööturule taasintegreerimiseks nende võimeid ja vajadusi ning austatakse nende kehtivaid õigusi ja võetakse arvesse isiklikku olukorda üldisemalt ja sellega seotud vajadusi; toonitab vajadust piisava arvu kvalifitseeritud töötajate järele, kes suudaksid pakkuda pikaajaliste töötute ebaühtlasele rühmale personaalset lähenemisviisi;

6.  võtab teadmiseks soovituse võtta kasutusele kirjalik ja arusaadav tööturule integreerimise leping, milles kehtestatakse nii töötu kui ametiasutuse (mida esindab juhtumikorraldaja) õigused ja kohustused ning mis püstitab sel viisil kõigile osalistele selged ootused, on õiglane töötu suhtes ja võtab arvesse tema kui töötaja kutseoskuseid ja õigusi; nõuab, et seda lepingut ajakohastataks regulaarselt;

7.  peab ülioluliseks, et kõik pikaajaliste töötute taasintegreerimise kavad kohandataks tööturu vajadustele ja koostataks tihedas koostöös tööturu osapooltega; kutsub liikmesriike üles motiveerima tööandjaid aktiivselt pakkuma töövõimalusi pikaajalistele töötutele, rõhutades ka ettevõtja sotsiaalset vastutust, ning määrama vajaduse korral mentori, et hõlbustada pikaajalise töötu sujuvat naasmist tööellu; nõuab, et liikmesriikide tööturuasutused abistaksid VKEsid mentorite kasutamisel; tuletab meelde, et pikaajalised töötud ei vaja mitte üksnes töökohta, vaid ka põhjalikku nõustamist ja ettevalmistust edukaks tööturule naasmiseks;

8.  kutsub liikmesriike üles lisama piisava riikliku rahastamise ELi vahenditele, millega eelkõige Euroopa Sotsiaalfondi kaudu rahastatakse nende riiklikku pikaajalise töötuse probleemi lahendamiseks mõeldud poliitikat; rõhutab, et mõnede liikmesriikide (eelkõige nende, kus rakendatakse makromajanduslikku kohandamisprogrammi) piiratud eelarvevõimalused ei tohi olla takistuseks soovituse kiirele rakendamisele; kutsub komisjoni üles selgitama välja võimalusi saada kiiresti ELi rahalisi vahendeid ning võtma võimaluse korral kasutusele lisavahendeid, nagu seda tehti noorte tööhõive algatuse puhul; rõhutab, et mitmes liikmesriigis on vaja eraldada piisavad rahalised vahendid tööturuasutuste haldussuutlikkuse suurendamiseks;

9.  nõuab eelkõige avalike tööturuasutuste finants- ja haldussuutlikkuse parandamist eesmärgiga tagada, et nad suudavad täita kõnealuse ettepaneku elluviimisel keskset rolli;

10.  palub komisjonil ja liikmesriikidel uurida võimalusi toetada töökohal toimuva koolituse konkreetseid kavu ning ettevõtete arengu- ja investeerimiskavu, mis on loonud pikaajalistele töötutele kvaliteetseid kestlikke töökohti;

11.  rõhutab, et soovituse tulemuslikuks rakendamiseks on väga oluline tihe koostöö komisjoni ja liikmesriikide vahel ning riigi tasandil (sektori) tööturu osapoolte, töötuid esindavate kodanikuühiskonna organisatsioonide, kohalike ja piirkondlike omavalitsuste, avalike ja erasektori tööturuasutuste, sotsiaalhoolekande- ja tervishoiuteenuste osutajate, kohalike ja piirkondlike haridus- ja koolitusasutuste vahel, ning sama tähtis on tööandjate aktiivne kaasamine, mõistmaks paremini ärialaseid nõudeid ja vajadusi;

12.  tuletab meelde oma seisukohta, mis käsitleb nõukogu otsust liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta ja milles nõutakse konkreetsete meetmete võtmist, et kaitsta pikaajalisi töötuid sotsiaalse tõrjutuse eest ja taasintegreerida nad tööturule, järgides nõuetekohaselt aluslepingute sätteid;

13.  palub liikmesriikidel võtta pikaajalise töötusega võitlemise riikliku lähenemisviisi välja töötamisel arvesse piirkondlikke erinevusi, sealhulgas erinevusi linna- ja maapiirkondade vahel;

14.  kiidab heaks komisjoni ettepaneku seada sisse Euroopa poolaasta raames ja tööhõivekomitee kaudu soovituse rakendamise mitmepoolne järelevalve; nõuab, et järelevalve oleks põhjalik ja selle alusel esitataks vajaduse korral liikmesriikide riigipõhistes soovitustes juhtnöörid; palub komisjonil hõlbustada üksteiselt õppimist, mille raames viiakse kokku kõrge pikaajalise töötuse määraga liikmesriigid ja need liikmesriigid, mis on edukalt aidanud (pikaajalistel) töötutel naasta kiiresti tööturule;

15.  palub tööhõive- ja sotsiaalministritel enne soovituse suhtes kokkuleppele jõudmist kaaluda Euroopa Parlamendi esitatud seisukohti;

16.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile ja nõukogule.

(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0068.
(2) Nõukogu dokument 6147/15.
(3) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0261.

Õigusalane teave