Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2014/2243(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0261/2015

Esitatud tekstid :

A8-0261/2015

Arutelud :

PV 29/10/2015 - 4
CRE 29/10/2015 - 4

Hääletused :

PV 29/10/2015 - 10.6
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2015)0390

Vastuvõetud tekstid
PDF 198kWORD 89k
Neljapäev, 29. oktoober 2015 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Kaugjuhitavate õhusõidukisüsteemide (RPA-süsteemide) ohutu kasutamine tsiviillennunduses
P8_TA(2015)0390A8-0261/2015

Euroopa Parlamendi 29. oktoobri 2015. aasta resolutsioon kaugjuhitavate õhusõidukite süsteemide (RPA-süsteemide) ehk mehitamata õhusõidukite ohutu kasutamise kohta tsiviillennunduses (2014/2243(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni 8. aprilli 2014. aasta teatist „Uus ajastu lennunduses. Lennundusturu avamine kaugjuhitavate õhusõidukite süsteemide tsiviilkasutusse võtmiseks ohutul ja jätkusuutlikul viisil” (COM(2014)0207),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 4 lõike 2 punkti g ja artiklit 16 ning VI jaotist,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artikleid 7 ja 8,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Andmekaitseinspektori arvamust komisjoni teatise kohta Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Uus ajastu lennunduses. Lennundusturu avamine kaugjuhitavate õhusõidukite süsteemide tsiviilkasutusse võtmiseks ohutul ja jätkusuutlikul viisil”,

–  võttes arvesse Euroopa RPA-süsteemide juhtrühma lõpparuannet „Õhusõidukisüsteemide Euroopa tsiviillennundussüsteemi integreerimist käsitlev tegevuskava”,

–  võttes arvesse Riia deklaratsiooni „Lennunduse tuleviku kujundamine” kaugjuhitavate õhusõidukite (mehitamata õhusõidukite) kohta,

–  võttes arvesse Ühendkuningriigi ülemkoja aruannet „Mehitamata õhusõidukite kasutamine ELi tsiviillennundussektoris”,

–  võttes arvesse Euroopa Lennundusohutusameti (EASA) ettepanekut „Mehitamata õhusõidukite käitamise kontseptsioon – Mehitamata õhusõidukite reguleerimise riskipõhine käsitus”,

–  võttes arvesse 7. detsembri 1944. aasta Chicago konventsiooni,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust (A8-0261/2015),

A.  arvestades, et asjaarmastajad on väikseid raadio teel juhitavaid mudellennukeid lennutanud juba mitu aastakümmet; arvestades, et viimase 15 aasta jooksul on RPA-süsteemide – mida rohkem tuntakse mehitamata õhusõidukite ehk droonide nime all – kasutamine kiiresti kasvanud; arvestades, et üha populaarsemaks on muutunud eelkõige väikesed RPA-süsteemid, mis on loodud asjaarmastajatele ja meelelahutuse eesmärgil;

B.  arvestades, et esmalt sõjaliseks kasutuseks välja töötatud tehnoloogiat rakendatakse nüüd seadusandlikke piire avardades ka kommertstegevuses; arvestades, et tänapäeval on kutsealastel eesmärkidel kasutatavad RPA-süsteemid mitmel moel väga kasulikud ka tsiviilsektoris, kusjuures nende lisaväärtust suureneb koos õhusõiduki ja kaugjuhtiva piloodi vahelise vahemaa suurenemisega (väljaspool nägemisulatust (BVLOS – beyond-visual-line-of-sight) toimuvad operatsioonid); arvestades, et RPA-süsteemide rakendusi, mis on äärmiselt varieeruvad ja mida tulevikus saaks laiendada veelgi rohkematele valdkondadele, saab kasutada näiteks taristu (raudtee, tammid ja elektrijaamad) ohutusülevaatustel ja järelevalves, loodusõnnetuste hindamisel, (keskkonnateadlik) täppispõllumajanduse operatsioonides ja meediatoodangu puhul, õhust toimuval termoanalüüsil või pakkide kättetoimetamiseks isoleeritud piirkondades; arvestades, et lähitulevikus võib ennustada uute rakenduste kiiret arengut, mis näitab RPA-süsteemide tööstuse innovatiivset ja dünaamilist olemust;

C.  arvestades, et, RPA-süsteemide tehnoloogia võib asendada otsest inimsekkumist ohtlikus keskkonnas;

D.  arvestades, et RPA-süsteemide rakendusi on kahte liiki, nimelt professionaalsed RPA-süsteemide rakendused ja meelelahutuseks kasutatavad RPA-süsteemide rakendused; arvestades, et nende kahe olemuslikult erineva kategooria suhtes peaksid kehtima ühe ja sama ELi õigusraamistiku piires eri nõuded;

E.  arvestades, et praegustes ELi õigusaktides on sätestatud, et RPA-süsteemidele, mille maksimaalne stardimass on üle 150 kg, annab üldjuhul kasutusloa Euroopa Lennundusohutusamet (EASA); arvestades, et 150 kg või väiksema stardimassiga RPA-süsteemid kuuluvad liikmesriikide pädevusse;

F.  arvestades, et RPA-süsteeme käsitlevad õigusaktid on olemas või väljatöötamisel Austrias, Horvaatias, Tšehhi Vabariigis, Taanis, Prantsusmaal(1), Saksamaal, Itaalias, Iirimaal, Poolas, Hispaanias ja Ühendkuningriigis(2); arvestades, et tunnustatud lennukoolid tegutsevad nii Taanis, Ühendkuningriigis kui ka Madalmaades ning et Madalmaades ja Ühendkuningriigis on juba üle 500 litsentsi omava RPA-süsteemi piloodi;

G.  arvestades, et kõik Euroopas kehtivad RPA-süsteemide eeskirjad põhinevad käitamisega seotud turvariskide hindamisel; arvestades, et sellised RPA-süsteemide eeskirjad on käitajakesksed ega järgi õhusõidukikeskset lähenemisviisi, mida kasutatakse mehitatud lennunduses; arvestades, et risk ei sõltu mitte ainult masina tüübist ja selle omadustest (mass, kiirus jne), vaid ka lisateguritest, nagu ala, mille kohal lennatakse, kõrgus, käitaja asjatundlikkus ja käitamistoimingu tüüp ning käitaja võime ettenägematus olukorras toime tulla;

H.  arvestades, et selles majandusharus peitub tootjast kuni lõpptarbijani tohutu majandusliku kasvu potentsiaal, seda nii suurte ettevõtjate kui ka tuhandetest VKEdest ja innovaatilistest idufirmadest koosneva tarneahela jaoks; arvestades, et tingimata tuleb säilitada maailmatasemel tootmis- ja käitamisstandardid, edendades samal ajal Euroopa juhtpositsiooni;

I.  arvestades, et kuna see turg areneb kiiresti, on õige, et RPA-süsteemid on lisatud olemasolevatesse lennundusprogrammidesse, nagu ühisettevõte Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi (SESAR) väljaarendamiseks ja „Horisont 2020”; arvestades, et ettevõtted on juba investeerinud märkimisväärseid rahalisi vahendeid ja neid julgustataks oma investeerimispüüdlusi mitmekordistama, kui VKEdel, mis moodustavad neist suurema osa, oleks võimalik lihtsamini rahastamist saada; arvestades, et edasise teadus- ja arendustegevuse täiendav rahastamine on ülioluline selle uue tööstusharu toetamiseks ning RPA-süsteemide ohutuks ja turvaliseks õhuruumi integreerimiseks;

J.  arvestades, et juba praeguses varajases etapis on nii liikmesriigid, tööstusharu kui ka komisjon tunnistanud selle turu potentsiaali ning ei väsi rõhutamast, et mis tahes poliitikaraamistik peab võimaldama Euroopa tööstusel kasvada, et üleilmselt konkurentsivõimeline olla;

K.  arvestades, et kõnealune kujunemisjärgus turg pakub suuri investeerimis-, innovatsiooni- ja töökohtade loomise võimalusi kogu tarneahelas ja toob ühiskonnale kasu, tunnistades samal ajal, et tuleb kaitsta avalikke huve, sealhulgas eelkõige eraelu puutumatuse, andmekaitse, aruandekohustuse ja tsiviilvastutusega seotud küsimustes;

L.  arvestades, et RPA-süsteemide majanduslikust potentsiaalist hoolimata on nende arendamine üheks kõige olulisematest tulevastest lennundustööstuse ohutuse ning inimeste ja ettevõtete ohutuse ja turvalisuse alastest väljakutsetest;

M.  arvestades, et EL peaks võimalikult kiiresti koostama õigusraamistiku üksnes RPA-süsteemide tsiviilotstarbelise kasutamise jaoks;

N.  arvestades, et ühelt poolt peab Euroopa õigusraamistik võimaldama tööstusel olla innovatiivne ja areneda optimaalsetes tingimustes ning teiselt poolt andma üldsusele tagatise, et nende elu ja vara ning isikuandmed ja eraelu puutumatus on tõhusalt kaitstud;

Rahvusvaheline mõõde

1.  märgib, et paljud peavad RPA-süsteemide kasutamisel – kuigi sõjaliste operatsioonide osas – juhtivaks turuks USAd; rõhutab siiski, et 2500 käitajaga (400 Ühendkuningriigis, 300 Saksamaal, 1500 Prantsusmaal, 250 Rootsis jne) on EL liider tsiviilkasutuse alal, võrreldes 2342 käitajaga ülejäänud maailmas, ning peaks tegema kõik võimaliku, et oma tugevat konkurentsipositsiooni veelgi tugevdada;

2.  märgib, et Jaapanis on arvukalt RPA-süsteemide käitajaid ja 20 aastat kogemusi, mis on saadud peamiselt RPA-süsteemide käitamisest täppispõllumajanduses, nagu põllukultuuride pritsimine; tuletab meelde, et Jaapan oli esimene riik, kes hakkas üheksakümnendate keskel lubama RPA-süsteemide tehnoloogia kasutamist põllumajanduses ja kus käitajate arv mitmekordistus mõne aastaga;

3.  märgib, et väga aktiivne tootmine toimub Iisraelis, kuid seal ollakse otseselt keskendunud sõjalistele RPA-süsteemidele; toonitab asjaolu, et tänu tsiviil-sõjalisele õhunavigatsiooniteenusele on nüüd RPA-süsteeme lihtsam integreerida Iisraeli õhuruumi;

4.  märgib, et muu 50 riigi hulka, kes praegu RPA-süsteeme arendavad, kuuluvad Austraalia, Hiina (kus toodetakse palju väga väikseid RPA-süsteeme) ja Lõuna-Aafrika;

5.  rõhutab, et tuleb tunnustada RPA-süsteemide globaalset mõõdet, ja palub komisjonil seda täiel määral arvesse võtta;

Olukord ELi liikmesriikides

6.  rõhutab, et kõigis liikmesriikides toimub mingil määral RPA-süsteemide alane tegevus tootmise ja/või käitamise valdkonnas;

7.  toonitab asjaolu, et kui ei ole just kehtestatud erandit, on käitamine seaduslik ainult siis, kui eksisteerivad riigisisesed õigusaktid; tuletab meelde, et selline korraldus tuleneb Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) nõudmisest, mille kohaselt tuleb kõigi mehitamata õhusõidukitega tehtavate käitamistoimingute jaoks saada eriluba(3);

8.  märgib, et ühtlustatud eeskirjade puudumine ELi tasandil võib Euroopa droonituru arengut takistada, kuna siseriiklikke lubasid teistes liikmesriikides üldjuhul vastastikku ei tunnustata;

Peamised küsimused

9.  on seisukohal, et RPA-süsteemide sektor vajab RPA-süsteemide piiriüleseks arendamiseks kiiresti Euroopa ja ülemaailmseid eeskirju; on seisukohal, et selleks, et tagada investeeringud ja konkurentsivõimelise Euroopa RPA-süsteemide sektori areng, on vaja selget Euroopa õigusraamistikku; rõhutab, et kui ei tegutseta kiiresti, tekib risk, et RPA-süsteemide majanduslik potentsiaal ja positiivne mõju ei realiseeru täielikult;

10.  tuletab meelde kõnealuse valdkonna majanduslikku tähtsust ja rõhutab vajadust võtta kohaseid meetmeid, millega kaitsta eraelu puutumatust ja tagada andmekaitse, ohutus ja turvalisus ning mis on proportsionaalsed nende eesmärgiga ega tekita tarbetut koormust VKEdele;

11.  on veendunud, et Euroopa raamistik, kui see oleks selge, tulemuslik ja usaldusväärne ning seda hakataks viivitamatult kohaldama, võiks aidata viia edasi arutelu droonide kasutamise ülemaailmsete eeskirjade koostamise üle;

12.  on seisukohal, et tulevastes sellealastes õigusaktides tuleb selgelt eristada kaugjuhitavate õhusõidukite professionaalset ja meelelahutuslikku kasutust;

13.  rõhutab asjaolu, et kõigi RPA-süsteemide käitamistoimingute ja eeskirjade puhul on kõige tähtsam ohutus ja turvalisus ning et eeskirjad peavad olema riskidele vastavad; on seisukohal, et tulevane Euroopa õigusraamistik peaks olema kohandatud väljaspool nägemisulatust toimuvate lendudega seonduvatele konkreetsetele riskidele, ilma et see siiski selliseid lendusid ära hakkaks hoidma;

14.  rõhutab asjaolu, et andmekaitse ja eraelu puutumatuse teema on ülioluline selleks, et saavutada avalikkuse laialdane toetus tsiviilotstarbeliste RPA-süsteemide kasutamisele, ning seega ka selleks, et hõlbustada RPA-süsteemide kasvu ja ohutut integreerimist tsiviillennundusse, järgides samal ajal täielikult direktiivi 95/46/EÜ andmekaitse kohta, ELi põhiõiguste harta artiklis 7 sätestatud õigust eraelu kaitsele ning ELi põhiõiguste harta artiklis 8 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 16 sätestatud õigust isikuandmete kaitsele; palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada, et RPA-süsteeme käsitleva ELi poliitika väljatöötamisel lisatakse sellele eraelu puutumatuse ja andmekaitsega seotud tagatised vastavalt vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele; palub komisjonil seda silmas pidades edendada lõimitud eraelukaitse ja eraelu kaitsvate vaikesätete kontseptsioonide standardite arendamist;

15.  peab õigeks ja toetab täielikult Riia deklaratsioonis sätestatud RPA-süsteemide edasise arendamise viit tähtsaimat põhimõtet:

   RPA-süsteeme tuleb käsitada uut tüüpi õhusõidukitena, mille suhtes kohaldatakse proportsionaalseid eeskirju, mille puhul võetakse arvesse iga käitamistoimingu riski;
   et ettevõtetel oleks võimalik investeeringuid teha, tuleb RPA-süsteemide teenuste ohutuks osutamiseks koostada ELi eeskirjad;
   RPA-süsteemide täielikuks integreerimiseks Euroopa õhuruumi tuleb arendada tehnoloogiat ja koostada standardid;
   RPA-süsteemide teenuste mahu suurenemise eeldus on üldsuse heakskiit;
   RPA-süsteemide kasutamise eest vastutab käitaja;

16.  rõhutab, et lühiajaliselt ja lennuliikluse korraldamise perspektiivist on juba kehtestatud käitamisprotseduurid, et võimaldada kaugjuhitavate õhusõidukite süsteemidel lennata väljaspool kindlaid alasid ja piirangualasid; tuletab meelde, et paljude tsiviilotstarbeliste ja sõjalise otstarbega RPA-süsteemide lennutamiseks kasutatakse spetsiaalseid koridore, karmistades tavaliselt mehitatud õhusõidukite puhul kasutatavaid standardseid eraldatuse kriteeriume;

17.  rõhutab väljaspool nägemisulatust toimuvate lendude olulisust sektori arengu jaoks; on seisukohal, et Euroopa õigusaktid peaksid sellist käitamisviisi soosima;

18.  tunnistab, et RPA-süsteemide mõju mehitatud õhusõidukite liiklusele on piiratud, sest RPA-süsteeme on mehitatud õhusõidukitega võrreldes vähe; märgib siiski, et surve lennuliikluse korraldamisele võib suureneda spordi- ja meelelahutuslendudeks kasutatavate RPA-süsteemide arvu tervitatava kasvu tõttu, mis võib teatavates olukordades ohustada lennuliikluse ohutust, ning nõuab, et seda tegurit võtaksid arvesse asjaomased asutused ning et seda võetaks arvesse tulevaste ELi eeskirjade puhul, et tagada jätkuvalt lennuliikluse korraldamise tõhusus liikmesriikides;

19.  toonitab, et pikas perspektiivis oleks eelistatav, et tehnilised ja regulatiivsed lahendused võimaldaksid RPA-süsteemidel kasutada õhuruumi samal ajal mis tahes muu õhuruumi kasutajaga, ilma et viimasele kehtestataks seadmeid käsitlevaid uusi nõudeid; märgib, et on palju väikeseid RPA-süsteeme, mida kasutatakse madalamal kui 500 jalga koos mehitatud õhusõidukitega; rõhutab, et kuigi aeronavigatsiooniteenuse osutajad ei osuta sellistel kõrgustel lennujuhtimisteenuseid, on nad kohustatud esitama piisavat teavet, et mõlemat tüüpi õhusõidukid saaksid viibida samal ajal samas õhuruumis; märgib, et EUROCONTROL toetab riike asjakohaste küsimuste kohta ühise arusaamise loomisel ja võimalikul määral ühtlustamise edendamisel;

20.  on seisukohal, et mis tahes suurusega droonide identifitseerimise küsimus on äärmiselt oluline; rõhutab, et tuleks leida lahendused, mille puhul võetakse arvesse seda, kas droone kasutatakse meelelahutuslikul või kommertsotstarbel;

Lahendused tulevikuks

21.  on veendumusel, et riskide hindamise alusel tuleb välja töötada selge, ühtlustatud ja proportsionaalne Euroopa ja ülemaailmne õigusraamistik, millega välditakse ettevõtetele RPA-süsteemide tööstusse investeerimist ja sealset innovatsiooni takistavate ebaproportsionaalsete õigusaktide kehtestamist, kaitstes samal ajal piisavalt kodanikke ning luues jätkusuutlikke ja innovatiivseid töökohti; on seisukohal, et põhjaliku riskihindamise aluseks peaks olema EASA poolt välja töötatud käitamise kontseptsioon ning selle puhul tuleks võtta arvesse RPA-süsteemide omadusi (mass, tegevusulatus, kiirus) ja nende kasutusala (meelelahutuslik või professionaalne); on veendumusel, et nimetatud raamistik peaks moodustama osa pikaajalisest perspektiivist, võttes arvesse võimalikke tulevasi arengusuundi ja nende tehnoloogiate muid aspekte;

22.  toetab komisjoni kavatsust loobuda 150 kg lävendist ning asendada see sidusa ja põhjaliku ELi õigusraamistikuga, mis võimaldaks pädevatel siseriiklikel asutustel, kvalifitseeritud organitel või ühingutel tegeleda valideerimis- ja järelevalvetegevusega; on seisukohal, et eeskirjade proportsionaalsust peaks täiendama protsesside ja menetluste vajalik paindlikkus;

23.  on seisukohal, et EASA pädevuste arendamist RPA-süsteemide valdkonnas tuleks võtta arvesse ameti eelarves, et amet suudaks talle määratud ülesannetega toime tulla;

24.  palub komisjonil tagada, et RPA-süsteeme käsitleva ELi poliitika väljatöötamisel lisatakse sellele eraelu puutumatuse ja andmekaitsega seotud tagatised, muutes kohustuslikuks vähemalt mõjuhinnangud ning lõimitud eraelukaitse ja eraelu kaitsvad vaikesätted;

25.  on mures RPA-süsteemide võimaliku ebaseadusliku ja ebaturvalise kasutamise pärast (s.o RPA-süsteemi muutmine tsiviilvahendist sõjalisel või muul otstarbel kasutatavaks relvaks või RPA-süsteemi kasutamine navigatsiooni- või sidesüsteemide segajana); kutsub komisjoni üles toetama RPA-süsteemide käitamisel ohutuse, turvalisuse ja eraelu puutumatuse tagamiseks vajaliku tehnoloogia väljatöötamist, kasutades muu hulgas programmi „Horisont 2020” vahendeid, mis on suunatud eelkõige selliste süsteemide, tehnoloogiate jm uurimisse ja väljaarendamisse, mida on võimalik kasutada lõimitud eraelukaitse ja eraelu kaitsvate vaikesätete edendamiseks ning selliste tehnoloogiate väljatöötamise toetamiseks nagu nn tuvastamis- ja vältimistehnoloogia („detect and avoid”), geotarastamine (geo-fencing), segajatõrje (anti-jamming) ja kaaperdamistõrje (anti-hijacking), samuti lõimitud eraelukaitse ja eraelu kaitsvate vaikesätetega seotud meetmed, et võimaldada tsiviilotstarbeliste RPA-süsteemide ohutut kasutamist;

26.  julgustab kasutama RPA-süsteemide valdkonnas innovatiivseid tehnoloogiaid, millel on tohutu töökohtade, eriti keskkonnasõbralike töökohtade loomise potentsiaal, kuna see hõlmab suurt hulka kutsealasid; julgustab VKEde kaasamise suure potentsiaali arendamist ja uurimist eriotstarbeliste osade ja materjalide tootmisega seotud teenuste valdkonnas; rõhutab vajadust organiseerida ja edendada kvalifikatsiooni- ja koolituskeskusi;

27.  on seisukohal, et ELi ja liikmesriikide tasandi eeskirjades tuleks selgelt viidata RPA-süsteemide suhtes seoses siseturu ja rahvusvahelise kaubandusega (RPA-süsteemide tootmine, müük, ost, kasutamine ja nendega kauplemine) ning põhiõigustega eraelu puutumatusele ja andmetekaitsele kohaldatavatele sätetele; on samuti seisukohal, et need eeskirjad peaksid aitama kaasa eraelu puutumatuse, andmekaitse ning RPA-süsteemide lennutamisega seonduvate eri riskide ja vastutusega seotud mis tahes muu valdkonnaga, nt kriminaalõiguse, intellektuaalomandi, lennunduse ja keskkonnaga seotud õigusaktide korrektsele jõustamisele; rõhutab vajadust tagada, et iga RPA-süsteeme käitav isik oleks teadlik RPA-süsteemide kasutamise suhtes kehtivatest põhilistest eeskirjadest ja et neid eeskirju tuleks selgitada ostjatele antavas teatises;

28.  on seisukohal, et ettevõtted, reguleerijad ja ärilised käitajad peavad üksteisega aru pidama, et tagada investeeringuid soodustav õiguskindlus ja vältida vaidlust, kumb peab tegema esimese sammu – ettevõtted ei ole nõus vajalike tehnoloogiate arendamisse investeerima, kui neil puudub kindlus õigusaktide osas, ja reguleerijad keelduvad standardeid välja töötamast enne, kui ettevõtted taotlevad mingile tehnoloogiale kasutusluba; rõhutab, et VKEd tuleks selle standardimisprotsessiga tõeliselt siduda;

29.  on seisukohal, et riskipõhine käsitlus kooskõlas Riia deklaratsiooniga ja EASA poolt välja arendatud käitamise kontseptsioon on kindlaks aluseks, et tagada RPA-süsteemide ohutu käitamine, ning et Euroopa reguleerivate nõuete aluseks peab olema vastavalt vajadusele kas üksikjuhtumil või tüübil/klassil põhinev lähenemisviis ning nendega tuleb tagada ohutuse ja koostalitlusvõime kõrge tase; on seisukohal, et RPA-süsteemide tootjate ja käitajate edu tagamiseks on hädavajalik, et asjaomane reguleeriv asutus kinnitaks Euroopa tsiviillennunduse seadmete organisatsiooni (EUROCAE) standardimisnõuded;

30.  on seisukohal, et RPA-süsteeme käsitlevates tulevastes Euroopa ja ülemaailmsetes eeskirjades tuleks tegeleda järgmiste valdkondade küsimustega:

   lennukõlblikkus;
   sertifitseerimistingimused;
   kasutus kommerts- ja meelelahutuslikul otstarbel;
   drooni ja omaniku/käitaja identiteet;
   pilootide koolitusorganisatsioonide heakskiit;
   pilootide koolitamine ja piloodilubade väljaandmine;
   käitamistoimingud;
   vastutus ja kindlustuskaitse;
   andmekaitse ja eraelu puutumatus;
   nn geotarastus;
   lennukeelutsoonid;

31.  palub liikmesriikidel tagada, et RPA-süsteemide professionaalsetele kasutajatele ja omanikele korraldatavate koolituste kavva võetaks andmekaitse ja eraelu puutumatuse teemaline erikoolitus ning et liikmesriigid professionaalseid kasutajaid vastastikku tunnustaksid, et kõrvaldada kõik turupiirangud;

32.  toonitab, et väljaspool nägemisulatust (BVLOS) lendavad RPA-süsteemid tuleb varustada nn tuvasta-ja-väldi-tehnoloogiaga, et tuvastada sama õhuruumi kasutavad õhusõidukid, tagades, et RPA-süsteemid ei seaks ohtu mehitatud õhusõidukeid ning võtaksid arvesse tihedalt asustatud alasid, lennukeelutsoone, nagu lennujaamad, elektrijaamad, tuuma- ja keemiarajatised, ning muud elutähtsat taristut; nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon eraldaks ühisettevõtte SESAR kaudu vajaliku teadus- ja arendustegevuse eelarve;

33.  kutsub komisjoni ning asjaomaseid organeid ja ettevõtteid üles kiirendama oma teadus- ja arendusprogramme; on seisukohal, et sektorist saadavat eeldatavat majanduslikku tulu arvesse võttes peaks EL eelistama Euroopa tehnoloogiate arendamist, näiteks programmi „Horisont 2020” kaudu; palub, et teadusuuringute programmides võetaks arvesse ka droonide tuvastamis- ja tabamistehnoloogiate arendamist;

34.  tuletab meelde, et GPS signaali tugevdav Euroopa GNSSi programm EGNOS sertifitseeriti tsiviillennunduse jaoks 2011. aastal ja et Galileo jõuab järgmise paari aasta jooksul järk-järgult kasutusetappi; on seetõttu veendumusel, et täiustatud lennuliikluse korraldamise süsteem ning Euroopa GNSSi programmidel põhinevad RPA-süsteemide rakendused aitavad positiivselt kaasa RPA-süsteemide ohutule käitamisele;

35.  märgib, et kooskõlas riskipõhise lähenemisviisiga tuleks RPA-süsteemid varustada ID-kiibiga ja registreerida, et tagada jälgitavus, aruandekohustus ja tsiviilvastutuseeskirjade nõuetekohane rakendamine;

36.   toetab EASA poolt välja arendatud droonide käitamise kontseptsiooni, milles määratletakse kolm erinevat RPA-süsteemide kategooriat ja neile vastavad eeskirjad;

37.  märgib, et RPA-süsteemide alaste õigusaktide jõustamine on RPA-süsteemide ohutu ja eduka Euroopa õhuruumi integreerimise seisukohast määrava tähtsusega;

38.  palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada piisavalt vahendeid RPA-süsteemide alaste õigusaktide jõustamiseks;

39.  rõhutab, et mehitamata õhusõidukeid käsitlevate eeskirjade koostamisega tegelevad ühinenud ametid (JARUS) on rahvusvaheline vabatahtlik organisatsioon, kuhu kuuluvad 22 ELi ja kolmanda riigi tsiviillennundusametid ning reguleerivad asutused/organid; tuletab meelde, et JARUSe esimees on EASA ehk RPA-süsteemide edasise reguleerimisega tegeleva ameti esindaja; tuletab meelde, et JARUSe eesmärk on koostada tehnilisi, ohutus- ja kasutusnõudeid suurte ja väikeste RPA-süsteemide sertifitseerimiseks ning nende ohutuks integreerimiseks õhuruumi ja lennuväljadele;

40.  on seisukohal, et JARUS võiks vastastikuse tunnustamise kaudu tagada, et kõik tulevased ELi eeskirjad on kooskõlas rahvusvahelise korraga muudes riikides;

41.  on seisukohal, et liikmesriikide andmekaitseasutused peaksid tegema koostööd, et vahetada andmeid ja parimaid tavasid ning tagada kooskõla kehtivate andmekaitsealaste suuniste ja regulatsioonidega, nagu direktiiv 95/46/EÜ;

42.  rõhutab tõsiasja, et õiguskaitse- ja luureteenistused peavad RPA-süsteemide kasutamisel järgima põhiõigusi – õigust eraelu puutumatusele, andmekaitsele, liikumis- ja sõnavabadusele – ning et sellise kasutusega seotud võimalikke riske tuleb arvesse võtta nii üksikisikute ja inimrühmade kui ka avaliku ruumi osade, näiteks piirialade jälgimise puhul;

43.  on veendumusel, et liikmesriikide andmekaitseasutused peaksid jagama äriliste RPA-süsteemide korral kehtivaid andmekaitsesuuniseid, ja kutsub liikmesriike üles hoolikalt rakendama andmekaitset käsitlevaid õigusakte nii, et täiel määral käsitletakse üldsuse muret seoses eraelu puutumatusega ja et rakendamine ei tekita RPA-süsteemide käitajatele ebaproportsionaalset halduskoormust;

44.  soovitab tungivalt, et praegusi arutelusid ELi ning liikmesriikide poliitikakujundajate ja reguleerijate, tööstuse, VKEde ja ettevõtjate vahel tuleks laiendada ning tuleks alustada avalikku arutelu, milles osaleksid kodanikud ja muud asjaomased huvirühmad, nagu vabaühendused (sh kodanikuõiguste organisatsioonid) ja õiguskaitseasutused, et teadvustada ja käsitleda RPA-süsteemide kasutamisel ilmnevaid probleeme, mis on seotud põhiõiguste kaitse ning erinevate asjaosaliste kohustuste ja ülesannetega nende õiguste ja kodanike turvalisuse kaitsel;

45.  on seisukohal, et parlament peab võtma oma seisukoha enne lennunduspaketi vastuvõtmist komisjonis, reageerides nii ettevõtete nõudmisele selgete suuniste järele;

46.  rõhutab vajadust selge ja asjakohastel kriteeriumitel põhineva õigusraamistiku järele, mis reguleeriks kaamerate ja andurite kasutamist eeskätt ärilistes ja eraotstarbelistes RPA-süsteemides ning millega tagataks tõhus eraelu puutumatuse ja andmekaitse ning kindlustataks kodanike turvalisus, võttes arvesse RPA-süsteemide komponentide üha vähenevaid mõõtmeid, mille tõttu need muutuvad paremini kaasaskantavaks ja raskemini avastatavaks;

47.  kutsub transpordi- ja turismikomisjoni ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni üles korraldama ühise kuulamise, kuhu kutsutaks tööstuse, liikmesriikides eraelu puutumatust kaitsvate asutuste, Euroopa Andmekaitseinspektori, Euroopa Komisjoni ja põhiõiguste valdkonnas tegutsevate vabaühenduste esindajad;

48.  kutsub komisjoni üles kaaluma regulaarse aruandlussüsteemi kasutuselevõttu, milles võetaks arvesse liikmesriikide tasandil toimuvat tehnilist arengut, samuti muutusi poliitikas ja parimaid tavasid, ja käsitletaks ka RPA-süsteemidega seotud intsidente, ning palub esitada ülevaate ja hinnangu regulatiivsete käsituste kohta liikmesriikide tasandil, et neid oleks võimalik võrrelda ja parimad tavad välja selgitada.

o
o   o

49.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) http://www.developpement-durable.gouv.fr/Quelle-place-pour-les-drones-dans.html
(2) http://www.caa.co.uk/default.aspx?catid=1995&pageid=16012
(3) http://www.icao.int/Meetings/UAS/Documents/Circular%20328_en.pdf

Õigusalane teave