Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2014/2241(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0258/2015

Esitatud tekstid :

A8-0258/2015

Arutelud :

PV 29/10/2015 - 5
CRE 29/10/2015 - 5

Hääletused :

PV 29/10/2015 - 10.7
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2015)0391

Vastuvõetud tekstid
PDF 229kWORD 117k
Neljapäev, 29. oktoober 2015 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Uued ülesanded ja strateegiad turismi edendamiseks Euroopas
P8_TA(2015)0391A8-0258/2015

Euroopa Parlamendi 29. oktoobri 2015. aasta resolutsioon uute ülesannete ja strateegiate kohta turismi edendamiseks Euroopas (2014/2241(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Euroopa kui maailma soosituim turismisihtkoht – uus Euroopa turismi tegevuskava” (COM(2010)0352),

–  võttes arvesse oma 27. septembri 2011. aasta resolutsiooni Euroopa kui maailma soosituima turismisihtkoha ning uue Euroopa turismi tegevuskava kohta(1),

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Euroopa ranniku- ja mereturismi majanduskasvu ja töökohtade strateegia” (COM(2014)0086),

–  võttes arvesse komisjoni rohelist raamatut „Majutusteenuste ohutus” (COM(2014)0464),

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Parem õigusloome paremate tulemuste saavutamiseks – ELi tegevuskava” (COM(2015)0215),

–  võttes arvesse oma 25. oktoobri 2011. aasta resolutsiooni puuetega isikute liikuvuse ja kaasamise ning Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010–2020 kohta(2),

–  võttes arvesse nõukogu 6. mai 2003. aasta resolutsiooni puuetega inimeste juurdepääsu kohta kultuurilistele infrastruktuuridele ning kultuuritegevusele(3),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 195,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni ning kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamusi (A8-0258/2015),

A.  arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 195 alusel ELi tasandil võetavad meetmed peavad täiendama liikmesriikide tegevust turismisektoris, ilma et see tooks kaasa õigusnormide ühtlustamise;

B.  arvestades, et turism on Euroopa majanduse üks põhiline kasvupotentsiaaliga sektor, mis turismiga seotud sektoreid arvesse võttes moodustab üle 10 % ELi SKPst; arvestades, et turism soodustab ka märkimisväärset tööhõivet, kuna valdkond annab otseselt tööd 13 miljonile töötajale, mis seega moodustab vähemalt 12 % ELi töökohtadest;

C.  arvestades, et Euroopa on maailma külastatavaim turismisihtkoht, turuosaga 52 %; arvestades, et statistika kohaselt toimub suurem osa ELi elanike välisreisidest endiselt ELi sihtkohtadesse, ning arvestades, et prognooside järgi suureneb ELi saabuvate rahvusvaheliste turistide arv 2025. aastani 140 miljoni inimese võrra aastas;

D.  arvestades, et turism omab ELis suurt sotsiaal-majanduslikku tähtsust ja sel on laialdane mõju majanduskasvule, tööhõivele ja sotsiaalsele arengule, ning arvestades, et see võib seetõttu osutuda väga oluliseks praeguse majandus- ja tööhõivekriisiga toimetulemisel;

E.  arvestades, et ranniku- ja mereturism on suurim merega seotud tegevusvaldkond Euroopas, ning arvestades, et see moodustab enam kui kolmandiku meremajandusest, mõjutades otseselt paljusid teisi ELi majandussektoreid ja andes tööd 3,2 miljonile inimesele, kellest enamik on vanuses 16–35 eluaastat; arvestades, et samuti tuleks märkida, et asjaomane sektor on olnud majanduskasvu ja töökohtade loomise edendaja, eelkõige Atlandi ookeani ja Vahemere piirkonnas;

F.  arvestades, et turismipoliitika prioriteedid aitavad kaasa vähemalt kolmele Junckeri komisjoni prioriteedile, täpsemalt jätkusuutlik majanduskasv ja töökohtade loomine, ühendatud digitaalne ühtne turg ning süvendatud ja õiglasem siseturg;

G.  arvestades, et komisjoni 2010. aasta teatises „Euroopa kui maailma soosituim turismisihtkoht” loetletud meetmetega aidatakse kaasa ambitsioonikale eesmärgile hoida Euroopa turismisihtkohana jätkuvalt maailmas valitseval kohal;

H.  arvestades, et turismile ei ole ELi eelarves ette nähtud eraldi rida, ning arvestades, et selles valdkonnas võetakse meetmeid eri fondide, katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete raames;

I.  arvestades, et Euroopa turismitööstus peab tulema toime arvukate uute ülesannetega, sealhulgas turustuskanalite digiteerimisega, uue ühistarbimise sektori arenguga, üha suureneva konkurentsiga, mida pakuvad uued, odavamad kolmanda turu sihtkohad, muutuva tarbijakäitumisega, üleminekuga kogemustepõhisele majandusele, nõudlusega kvaliteetse klienditeeninduse järele, vajadusega meelitada ligi ja hoida tööl oskustega töötajaid, demograafiliste muutustega ja hooajalisusega;

J.  arvestades, et turismivaldkonna poliitikakujundajad saavad käsitleda selliseid väljakutseid nagu demograafilised muutused ja hooajalisus turismis, töötades välja tooted ja teenused, mis vastavad vanemaealiste inimeste konkreetsetele vajadustele, kuna üha suuremal hulgal nendest on võimalik reisida madalhooajal;

K.  arvestades, et VKEd seisavad turismisektoris silmitsi tõsiste raskustega, mis tulenevad suurest regulatiivsest koormusest;

L.  arvestades, et Euroopa kui turismisihtkoha reklaamimine oma reklaami- ja kaubamärgistrateegia abil on oluline viis Euroopa maine, nähtavuse ja konkurentsivõime parandamiseks, kuna mitmete jätkusuutlike ja kvaliteetsete turismisihtkohtade olemasolu võimaldab Euroopa sihtkohtadel eristada ennast teistest rahvusvahelistest sihtkohtadest ja aitab ligi meelitada rahvusvahelisi turiste, eelkõige uutelt kolmandatelt turgudelt;

M.  arvestades, et ELi piiride lähedal, näiteks Ukrainas ja Lähis-Idas aset leidvad konfliktid koos terrorismiohuga mõjutavad negatiivselt turismisektorit ja seega tuleb võtta asjaomaseid vastumeetmeid nii liikmesriikide kui ka Euroopa tasandil;

N.  arvestades, et säästev, kättesaadav ja vastutustundlik turism, mis on kooskõlas looduse ja maastikuga ja linnade kui reisisihtkohtadega ning tugineb ressursitõhususele, säästvale liikuvusele ja kliimakaitsele, aitab kaitsta kohalikku keskkonda, eelkõige mägi- ja rannikupiirkondi ning saari, ja tuua kaasa piirkondliku majanduskasvu jaoks kestvaid tulemusi, vastab reisijate kasvavatele kvaliteedinõuetele ja aitab ettevõtetel konkurentsis püsida;

O.  arvestades, et Euroopa kultuuriturismil on oluline roll Euroopa rikkaliku kultuurilise mitmekesisuse edendamisel, see tugevdab Euroopa identiteeti ning soodustab kultuuridevahelist suhtlust ja kultuuridevahelist mõistmist;

P.  arvestades, et piirkondadel on põhjapanev roll turismiga seotud poliitika väljatöötamisel ja rakendamisel piirkondade tasandil;

Q.  arvestades, et ühistarbimine kujutab endast kiiresti muutuvast uuest tehnoloogiast tulenevat üleminekut uutele ärimudelitele, ning arvestades, et suur hulk ühistarbimises osalejaid kuulub reisiteenuste sektorisse;

R.  arvestades, et kuigi teave on hajutatud ja seetõttu on keeruline teha kindlaid järeldusi, on kõige tõenäolisem, et ühistarbimise majanduslikul mõjul on majanduskasvule ja heaolule positiivsed tagajärjed;

S.  arvestades, et kõrgetasemeliste teenuste osutamine ja tarbijaõiguste kaitsmine peaks olema esmatähtis kõigi nende jaoks, kes osutavad turismiga seotud teenuseid, sh sektoris, mis hõlmab uusimate internetitehnoloogiate jagamist ja kasutamist;

T.  arvestades, et reisimine ja turism on üks nendest sektoritest, mida digiteerimine kõige enam mõjutab, ning arvestades, et see avab mitmeid võimalusi mitte ainult Euroopa, vaid kogu maailma reisiettevõtetele;

Komisjoni tegevusraamistik

1.  kutsub komisjoni üles andma parlamendile aru eespool nimetatud 2010. aasta teatises kindlaks määratud meetmete rakendamisest ning struktuurifondide ja asjakohaste ELi programmide, eeskätt konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi (CIP) ning ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programmi (COSME), ning vastavate katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete raames eraldatud eelarvevahendite kasutamisest faktilise ülevaate vormis, mis hõlmab turismi edendamise ja ELi turismisektori konkurentsivõime suurendamisega seotud meetmete tõhususe hindamist;

2.  ootab, et komisjon tagaks selle, et ka edaspidi on võimalik eraldada vahendeid eri toetusfondidest eesmärgiga luua ELi turismisektori ettevõtete joaks soodne keskkond;

3.  soovitab tungivalt komisjonil uurida võimalust luua järgmises mitmeaastases finantsraamistikus jagu, mis on ette nähtud üksnes turismile, kuna turismi tuleks eelarve ja meetmete seisukohast rohkem tunnustada kui eraldi majandustegevust, mitte rahastada seda valdkonda teiste poliitikavaldkondade eelarvetest;

4.  tuletab meelde, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid on endiselt suurim välisrahastamise allikas sellise tegevuse puhul, mille eesmärk on ergutada turismisektorit teatavates liikmesriikides; nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon tagaks suurema läbipaistvuse seoses sellega, kuidas kohalikud ametiasutused struktuurifonde kasutavad;

5.  kutsub komisjoni, liikmesriike, piirkondi ja turismi eest vastutavaid ametiasutusi koos ettevõtete ja eelkõige VKEdega üles kasutama eeskätt riiklike ja piirkondlike investeerimispankade kaudu võimalikult suurel määral uusi rahastamisvõimalusi Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi raames, et tõsta turismi toetavate ELi meetmete kvaliteeti;

6.  nõuab tungivalt, et komisjon ergutaks turismiga seotud katsestsenaariumide väljatöötamist programmi „Horisont 2020” raames;

7.  kutsub komisjoni üles tõlkima rahastamise abijuhendit ELi 24 ametlikku keelde, et hõlbustada juurdepääsu teabele rahastamisvõimaluste kohta, eelkõige VKEde puhul, võttes arvesse asjaolu, et rahastamisele juurdepääs on üks takistusi, millega selles sektoris kokku puututakse;

8.  palub komisjonil nimetada sõltumatud eksperdid, kes hindavad ELi muu poliitika mõju turismile ja analüüsivad ELi naaberriikides ja -piirkondades aset leidvatest konfliktidest tulenevaid tegelikke ja võimalikke ohte turismile, ning anda parlamendile aru ettepanekutega meetmete võtmiseks, et tõhustada positiivset mõju turismile ja vähendada negatiivset mõju;

9.  ootab, et komisjon esitaks ülevaate ajakohastest andmetest uue turismistatistika määruse põhjal;

10.  märgib, et vaja on täiendavaid pingutusi, et töötada välja ühtne lähenemisviis turismile, tagades, et ELi muu poliitika (nt transpordi-, maaelupoliitika) kujundamisel ja rakendamisel võetaks arvesse selle sektori huve ja vajadusi;

11.  kutsub komisjoni üles esitama ELi turismi käsitlevat uut strateegiat, et asendada või ajakohastada 2010. aasta teatist;

12.  ootab, et komisjon esitaks järgmise Euroopa turismifoorumiga seoses uute ühismeetmete kohta üksikasjalikud rakendusmeetmed;

13.  soovitab tungivalt, et komisjon viiks turismipoliitika valdkonda üle piisavad inimressursid, võttes arvesse turismi olulisust Euroopa majanduskasvu ja töökohtade jaoks; suhtub kriitiliselt tõsiasja, et turismiteema ei ole siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraadi uuel veebisaidil küllalt nähtavalt esitatud; soovitab ühtlasi muuta selle veebisaidi mitmekeelseks;

14.  toonitab komisjoni talituste ja osakondade vahel kooskõlastamise olulisust;

15.  nõuab tungivalt, et komisjon kaaluks ebaproportsionaalselt suure regulatiivse koormuse vähendamist, kuna see mõjutab negatiivselt VKEde konkurentsivõimet turismisektoris; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles vähendama, mitte suurendama, olemasolevat regulatiivset koormust;

16.  tuletab komisjonile meelde, et turism on Euroopa majanduse üks põhisektor ning seega on vaja märkimisväärselt parandada kooskõlastamist liikmesriikide, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste ja finantsasutuste vahel ning luua turismivaldkonnas avaliku ja erasektori koostoime; kutsub komisjoni üles osalema sektori jaoks tõhusa kooskõlastamise ja koostöö mehhanismi leidmises;

17.  on seisukohal, et EL peaks koostöö- ja heanaaberlikkuse raamistikus välja töötama koostöömeetmed turismi arendamiseks kolmandates riikides eesmärgiga võimaldada nende majanduse tasakaalustatud arengut, mis aitab ka leevendada pingeid naabrussuhete valdkonnas ning suurendada piirkonna atraktiivsust ja saabuvate turistide voogu;

18.  on seisukohal, et Euroopa turismiaasta nimetamine aitaks edendada Euroopa turismi mitmekesisust ja suurendada turismisektoris tegutsevate eri sidusrühmade tuntust; kutsub komisjoni üles sellist algatust kaaluma;

19.  palub komisjonil esitada analüüsi Euroopa Turismiameti loomise eeliste ja puuduste kohta;

Euroopa kui turismisihtkoha brändimine ja ühine reklaamimine

20.  soovitab tungivalt, et komisjon koostöös liikmesriikide turismiorganisatsioone ühendava Euroopa Reisikomisjoniga jätkaks ja süvendaks ühise Euroopa lähenemisviisi raames Euroopa kui maailma soosituma turismisihtkoha reklaamimist; nõuab eelkõige, et rakendataks pikaajalist strateegiat „Sihtkoht Euroopa 2020”, mille komisjon ja Euroopa Reisikomisjoni 2014. aasta veebruaris käivitasid ning mis hõlmab Euroopa kui turismisihtkohta turustus-, brändimis- ja reklaamimeetmeid;

21.  nõuab eeskätt kaubamärgi „Sihtkoht Euroopa / Euroopa sihtkohad” loomist, et täiendada ja tõhustada liikmesriikide, piirkondade ning piiriülesel ja kohalikul tasandil tegutsevate turismiorganisatsioonide ja Euroopa turismitööstuse reklaamitegevust Euroopa turismisihtkohtade nähtavuse ja konkurentsivõime heaks, eelkõige kaugetel turgudel; rõhutab, et kaubamärgi „Sihtkoht Euroopa / Euroopa sihtkohad” puhul on vaja kaasavat lähenemisviisi, millest saavad kasu nii väljakujunenud kui ka vähem tuntud Euroopa sihtkohad, säilitades samas Euroopa eri piirkondadele omase mitmekesisuse, kuna nende enda piirkondlik kaubamärk on nende sissetulekuallikas, kusjuures asjaomases lähenemisviisis tuleb täielikult arvestada liikmesriikide pädevusi vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 195;

22.  tunnistab, et ühised eesmärgid tuleb selgelt kindlaks määrata ning kaubamärgi „Sihtkoht Euroopa / Euroopa sihtkohad” potentsiaali ja lisaväärtust tuleb analüüsida kooskõlas liikmesriikide vajaduste ja konkreetsete esitatud nõuetega; on seisukohal, et nende tulemuste saavutamiseks tuleb sektori, turismiorganisatsioonide ning piirkondlike ja kohalike ametiasutustega läbi viia täiendavaid põhjalikke konsultatsioone; soovitab koostada kaubamärgi käsiraamatu, milles tuleks täpsustada kokkulepitud reklaamiviisid;

23.  soovitab kaaluda seda, kuidas erasektor saaks kaubamärgi „Sihtkoht Euroopa / Euroopa sihtkohad” turustusstrateegias osaleda ja panustada rahaliselt strateegia väljatöötamisse ja eesmärkidesse; rõhutab avaliku ja erasektori partnerluste olulisust ja seetõttu soovitab luua programmi, mis käsitleb avaliku ja erasektori eripartnerlust turismivaldkonnas (Special Public-Private Partnership of Tourism – SPOT); kutsub liikmesriike üles kaasama sellesse protsessi vastavad piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused ning tegema asjaomaste eesmärkide saavutamiseks sektoriga konstruktiivset koostööd;

24.  nõuab, et kaubamärgi „Sihtkoht Euroopa / Euroopa sihtkohad” edendamise aluseks oleks maailma kõige pere- ja lapsesõbralikuma ja kõiki põlvkondi väärtustava puhkusepiirkonna põhimõte;

25.  peab väga oluliseks seda, et kaubamärgi „Sihtkoht Euroopa” üks põhielement oleks turistide julgeolek; palub seetõttu liikmesriikide ametiasutustel rakendada tihedas koostöös komisjoniga strateegiaid (sh turismiinfo kampaaniaid) eesmärgiga pakkuda turistidele võimalikult turvalist kogemust Euroopa turismisihtkohtades;

26.  rõhutab vajadust suurendada poliitilist teadlikkust asjaolust, et Euroopa reklaamimine kolmandates riikides toimib turustusvahendina, mille eesmärk on suurendada saabuvate turistide arvu, ning seega aitab see tuua majanduslikku kasu mitte ainult vähem tuntud sihtkohtadele ja majandusraskustes olevatele riikidele, vaid ka ELile tervikuna; on seisukohal, et range viisapoliitika on kolmandatest riikidest saabuvatele turistidele takistuseks; väljendab heameelt komisjoni poolt 2014. aastal esitatud meetmete üle, et anda uusi turismiviisasid ja hõlbustada turistide liikumist Schengeni alal; ergutab nõukogu seda silmas pidades jõudma parlamendiga kiiresti kokkuleppele, et EL saaks kasu suuremast arvust turistidest, kes pärinevad teatavatest kolmandatest riikidest, kus huvi ELi külastamise vastu on tõenäoliselt suur;

27.  tuletab meelde, et EL peaks investeeringutega alustama, et olla valmis ära kasutama võimalusi, mida pakuvad suure rahvaarvu ja tärkava turumajandusega kolmandad riigid, eriti BRIC-riigid, kus välisriikidesse reisivate turistide arv kasvab; juhib tähelepanu sellele, et vaja on turismi edendamisele suunatud algatusi ning suuremat paindlikkust ja järjekindlust seoses turismiviisade andmise korra ja piiriületamisega; rõhutab, et rohkemate viisaga seotud turismiplatvormide edendamine koos viisaeeskirja lihtsustamise ettevaatliku käsitamisega on oluline selleks, et suurendada väljastpoolt Euroopat tulevate turistide arvu ja Euroopa turismisihtkohtade nähtavust; rõhutab riiki juba külastanud turismigruppidele ette nähtud ringreisiviisade potentsiaali ning rohkemate viisanõudest loobumist käsitlevate lepingute rakendamise tähtsust, et rahvusvaheliste turistide saabumist optimaalselt ära kasutada; on seisukohal, et Euroopa Liidu institutsioonid ja liikmesriigid peaksid töötama ühise viisapoliitika raames välja pikaajalise strateegia viisamenetluste paremaks kooskõlastamiseks ja lihtsustamiseks, austades seejuures täielikult liikmesriikide õigusi ja kohustusi kontrollida oma piiride kaudu riiki sisenemist;

Üleeuroopalised ja rahvusvahelised turismitooted

28.  on seisukohal, et avaliku ja erasektori sidusrühmad peaksid tegema tõhusamaid jõupingutusi, et töötada välja uued rahvusvahelised Euroopa turismitooted, võttes seejuures täiel määral arvesse makropiirkondlike strateegiate rolli; märgib, et makropiirkonnad, nagu Aadria ja Joonia mere makropiirkond, pakuvad asjaomaste toodete väljatöötamiseks omapärast looduslikku, kultuurilist ja ajaloolist lähtekohta; palub ELi Läänemere, Doonau, Aadria ja Joonia mere ning Alpide makropiirkondliku strateegia avaliku ja erasektori sidusrühmadel igaühel oma valdkonnas kavandada ühise strateegia turismi arendamiseks;

29.  ergutab tegema rahvusvahelist koostööd, et luua rahvusvahelised temaatilised rajad (suurema hulga Euroopa riikide tasandil) eesmärgiga pakkuda rohkem elamusi, mis ajendavad külastama teatavaid sihtkohti (määratakse kindlaks riigi tasandil), suurendavad puhkajate liikuvust, tõstavad külastajate tehtud kulutuste keskmist määra ning laiendavad reklaamiplatvormi (eelkõige kaugetelt turgudelt saabuvate külastajate puhul);

30.  toonitab rahvusvahelise konkurentsi suurenemist, mis on tingitud väljaspool Euroopat asuvate sihtkohtade esilekerkimisest; peab seetõttu hädavajalikuks tihedama koostöö edendamist Euroopa sihtkohtade vahel kohaliku, piirkondliku ja rahvusvahelise tasandi turismiklastrite ja -võrgustike kaudu ning merepiirkondades;

31.  tunnistab rahvusvaheliste turismitoodete tähtsust territoriaalse sidususe edendamisel; on seetõttu veendunud, et institutsiooniliste koostöövõrgustike raames rakendatavaid algatusi peaks toetama piisavate stiimulite abil;

32.  kutsub liikmesriike üles edendama uusi turismiradasid, taaselustades mittekasutatavad piirkonnad, tänavad, raudteed, hüljatud teed ja iganenud rajad;

33.  kutsub komisjoni ja Euroopa Reisikomisjoni liikmeid üles toetama selle praeguseid volitusi, et aidata kaasa sihtotstarbeliste rahvusvaheliste ja üleeuroopaliste turismitoodete ja -teenuste arendamisele ja edendamisele koos ranniku- ja mereturismiga, kasutades selleks täiustatud, tõhustatud ja täielikult juurdepääsetavat portaali Visiteurope.com; kutsub komisjoni üles tagama, et portaalile Visiteurope.com pääseb juurde ka kõigi levinud mobiilside- ja kaasaskantavate terminalide kaudu spetsiaalselt selleks programmeeritud rakenduse abil;

34.  kutsub lisaks komisjoni üles tihendama koostööd Euroopa Nõukogu, Euroopa Reisikomisjoni ja ÜRO Maailma Turismiorganisatsiooniga koos teiste rahvusvaheliste partneritega, et tõhustada jõupingutusi uute rahvusvaheliste ja üleeuroopaliste turismitoodete väljatöötamise valdkonnas;

35.  rõhutab – võttes samas arvesse asjaolu, et tänapäeva tarbijad otsivad pigem turismielamust, mitte lihtsalt sihtkohta –, et edukas turustusstrateegia Euroopa turismitoodete reklaamimiseks peab vastama kolmandate riikide eri reisisegmentide ja turgude vajadustele;

36.  rõhutab, et reisibürood ja reisikorraldajad peaksid asjaomastel veebisaitidel ja e-piletitel ning meie peamistes turismisihtkohtades esile tõstma Euroopa hädaabinumbri 112;

37.  väljendab heameelt sotsiaalturismi algatuse Calypso üle, mis võimaldab eakatel, noortel, madalama sissetulekuga inimestel ja puudega inimestel minna väljaspool kõrghooaega puhkusele; rõhutab, et see algatus võib aidata ületada hooajalisuse probleemi, eelkõige vähem tuntud sihtkohtade puhul;

38.  usub siiski, et hooajalisusega toimetulekuks Euroopas tuleb pöörata suuremat tähelepanu selliste sihtotstarbeliste turismitoodete väljatöötamisele, mis pakuvad reisijatele erilist turismielamust ja vastavad nende konkreetsetele vajadustele; kutsub seetõttu komisjoni üles ergutama ja toetama liikmesriike ja turismisektorit mitmekesisemate ja sihtotstarbelisemate toodete loomisel kindlatel teemadel, nagu maaelu-, kultuuri- ja tööstuspärand, ajalugu, usk, tervis, spaa- ja lõõgastuselamused, sport, vein ja toit, muusika ja kunst kui alternatiivturismi vormid, mis aitavad tuua kõnealusesse valdkonda lisaväärtust, mitmekesistades selle majandustegevust ja muutes tööhõive vähem hooajaliseks; ergutab liikmesriike kasutama selleks asjakohaselt ELi fonde ning kutsub komisjoni üles laiendama vastavalt COSME programmi raames võetavate meetmete eesmärke; on seisukohal, et spordil ning muusika- ja kunstifestivalidel on suur potentsiaal kaasata turiste Euroopast ja mujalt;

39.  rõhutab, et Euroopa mitmekesisus ja mitmekultuurilisus pakub suurepäraseid võimalusi teematurismi arendamiseks ning võimaldab koordineerida alternatiiv- ja säästva turismi ja kultuurivahetuse edendamist; julgustab tegema algatusi, mille eesmärk on ühendada omavahel erinevaid turismiobjekte, et luua temaatilisi turismitooteid ja -radasid Euroopa, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, kasutades ära erinevate Euroopa turismiobjektide täiendavust ja eripära turistidele parima võimaliku elamuse pakkumiseks;

40.  rõhutab vajadust edendada ja tõsta esile Euroopa rikkalikku kultuuripärandit, kasutades UNESCO maailmapärandi nimekirja kui ainulaadset müügikontseptsiooni, kuid hõlmates ka paigad, mis võivad olla vähem tuntud või millele ei pääse hõlpsasti juurde, eelkõige võttes arvesse asjaolu, et kultuuriturism moodustab ligikaudu 40 % Euroopa turismist ja soodustab seega märkimisväärselt majanduskasvu, tööhõivet, sotsiaalset innovatsiooni ning kohalikku, piirkondlikku ja linna- ja maaelu arengut, vähendades samas hooajalisuse mõju; rõhutab sellega seoses ka sponsorluse tähtsat rolli, et säilitada Euroopa pärandit ja aidata liikmesriikidel kuludega toime tulla;

41.  rõhutab, et kultuuriürituste edendamine eri tasanditel võib aidata kaasa turismisihtkohtade atraktiivsusele, ning seetõttu soovitab uurida võimalust luua üleeuroopaline ürituste kalender, mis postitatakse portaali VisitEurope.com, et täiustada turismiinfo teenuseid;

42.  kutsub riiklikke turismiorganisatsioone üles tegema veebis piisavalt nähtavaks Euroopa pärandit esile tõstvad algatused ja autasud ning edendama asjaomaseid turustusmeetmeid ja -tegevusi (nt Euroopa kultuuripärandi märgis ja Euroopa kultuurirajad);

43.  kordab, et on oluline kaitsta ja hoida kultuuripärandit turismitegevuse põhjustatud struktuurimuutuste võimalike kahjulike mõjude eest ning selliste ohtude eest, mis kaasnevad massiturismiga, eeskätt kõrghooajal; seab seejuures esikohale töö kvaliteedi, mitte selle maksumuse; rõhutab sellega seoses sponsorluse rolli Euroopa pärandi säilitamisele kaasaaitamisel ja selleks eesmärgiks eraldatavate riiklike vahendite vähenemise kompenseerimisel;

44.  palub komisjonil ja liikmesriikidel rakendada meetmeid Euroopa ohustatud mälestusmärkide ja paikade kaitsmiseks, et säilitada ja edendada kultuuripärandit ja ergutada seega kultuuriturismi;

45.  rõhutab, et Euroopa kultuuriturism on oluline isikliku arengu ja teadmiste kogumise seisukohast, eriti noorte hulgas, see edendab Euroopa rikkalikku rahvuslikku ja kohalikku kultuurilist mitmekesisust ja pärandit, aitab kaasa kultuuridevahelisele õppele, pakub võimalust võrgustike loomiseks, Euroopa identiteedi tugevdamiseks ja Euroopa väärtuste väljendamiseks;

46.  rõhutab kultuuriturismi potentsiaali vaesuse vähendamisel; nõuab sellega seoses, et toetataks liimesriikide loomemajandust ja maaturismi, et edendada Euroopa erakordset kultuurilist rikkust ning võidelda vaesuse ja töötuse vastu;

47.  rõhutab, et reisikaartide ja piletite ühist omandamist tuleks lihtsustada, kuna see toetaks kultuurikampaaniaid;

48.  rõhutab, et Euroopa keelte – ametlike keelte, teiste ametlike keelte, vähemus- ja vähem tuntud keelte – lai valik moodustab Euroopa kultuuripärandi aluse ning on säästva ja vastutustundliku turismi võtmeks;

49.  märgib võimalusi, mida pakuvad märkimisväärsed ajaloosündmused ja ajaloolised paigad, nagu nn südametunnistuse paigad, kaasaja probleemidega tegelemiseks tundliku tõlgendamise ja haridusprogrammide kaudu; julgustab kasutama kultuuripärandit ja -turismi kultuuridevahelise dialoogi edendamiseks, et Euroopa rahvaid omavahel rohkem kokku viia;

50.  rõhutab sporditurismi potentsiaali, kuna sellest võib edaspidi saada Euroopa areneva reisitööstuse kõige dünaamilisemat haru, ning nõuab, et loodaks konkreetne poliitika sporditurismi arengu edendamiseks ja toetamiseks; tuletab meelde sportlike tegevuste olulist rolli selles, et muuta Euroopa piirkonnad turistide jaoks köitvaks; rõhutab võimalusi, mis tekivad sportlaste ja pealtvaatajate reisimisest enne spordiüritusi ja nende ajal, kusjuures sellised üritused võivad meelitada turiste ligi ka kõige kaugemates kohtades; toonitab, et sporditurismi potentsiaali ei ole veel piisavalt ära kasutatud;

Kvaliteet

51.  on veendunud, et Euroopa turismis tuleb minna üle kvantitatiivse kasvu mudelilt kvalitatiivsele mudelile, mis viib kindla ja jätkusuutliku arenguni, ning et tegelikult on vaja rajada turismitööstus, mis võimaldab luua rohkem oskustöökohti, kus makstakse väärilist tasu; usub, et turismi majanduslik mitmekesistamine maa- ja rannikupiirkondades pakub võimalusi uute ja püsivate töökohtade loomiseks;

52.  tunnistab teenuste kvaliteedi standardite erinevust turismisektoris ning on seisukohal, et kvaliteedistandardid on olulised vahendina, millega luua ettevõtjate jaoks võrdsed võimalused ja parandada tarbijate jaoks läbipaistvust, aidates seega suurendada kõigi poolte usaldust; kutsub kõiki sidusrühmi üles jätkama arutelu selle üle, kuidas EL saaks edendada kokkulepitud kvaliteedistandardeid turismiteenuste puhul;

53.  kutsub komisjoni üles looma Euroopa turismi kvaliteedimärgist, et jagada tunnustust turismivaldkonna ettevõtjatele, kes on astunud otsustavaid samme selleks, et toetada kultuuri- ja looduspärandi austamisel põhinevate turismiteenuste kvaliteeti, parandada turismiga seotud töökohtade kvaliteeti, suurendada kättesaadavust kõigi jaoks ja edendada kohalike kogukondade kultuuritraditsioone;

54.  kutsub komisjoni üles edendama liikmesriikide vahelist koostööd, et parandada toodete kvaliteeti valmistamiskoha märgise kaitsmise teel;

55.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegema koostööd turismiühendustega ja määrama koos kindlaks Euroopa ühise süsteemi turismitaristu klassifitseerimiseks (hotellid, restoranid jne); on seisukohal, et Hotelstars Unioni algatust, mille eesmärk on järk-järgult ühtlustada Euroopa majutuse klassifitseerimissüsteemid, tuleks veelgi rohkem edendada, et Euroopas pakutavad majutusteenused oleksid paremini võrreldavad ning et toetada ühiste teenuse kvaliteedikriteeriumite kasutuselevõttu;

56.  on veendunud, et turismiteenuste ohutusstandardite säilitamine ELis on hea kvaliteedi oluline osa; väljendab seetõttu heameelt komisjoni rohelise raamatu „Majutusteenuste ohutus” üle; märgib paljude tarbijarühmade, tuleohutusorganisatsioonide ja turismisektori organisatsioonide ettepanekuid, milles toetatakse turismi ohutuse valdkonnas ELi tasandil võetavaid meetmeid; palub seetõttu komisjonil esitada ettepanekuid turismiohutuse miinimumstandardite kohta ELis, eelkõige puhkusemajutuse tuleohutuse ja süsinikmonooksiidi puudutava ohutuse valdkonnas; rõhutab, et majutuse ohutuse kohta tuleb süstemaatiliselt andmeid koguda;

57.  toonitab tõsiasja, et kvaliteetsed turismiteenused on tagatud siis, kui need on kombineeritud asjakohase koolituse ja inimväärsete töötingimustega, ning et vajalike oskuste ja sektori sotsiaalsete saavutuste eiramine ja nõrgendamine toob kahju;

58.  on seisukohal, et koolitusse ja haridusse investeerimine on hädavajalik kvaliteetsete teenuste osutamiseks sektoris, milles töötavad põhiliselt noored, kes on enamasti vanuses 16–35 eluaastat; soovitab tungivalt komisjonil teha koostööd eraettevõtjate ja teiste avaliku sektori asutustega, et luua madalhooaja koolitus- ja praktikaprogramme, et muuta sektorit atraktiivsemaks ja vähem hooajaliseks; on seisukohal, et sellise koolituse raames tuleks panna rõhku kõrgema kvalifikatsiooni ja nn pehmete oskuste arendamisele, mis parandab tööalaseid väljavaateid kogu sektoris; kutsub seetõttu komisjoni üles toetama turismisektori pingutusi tööandjate ja töötajate oskuste ja pädevuste täiendamisel, et ennetada tulevasi suundmusi ja oskuste vajadusi; on seisukohal, et tuleks parendada statistikat tööhõive kohta turismisektoris;

59.  kutsub sellega seoses komisjoni üles toetama turismisektorit, lahendades oskuste nappuse küsimuse ning suurendades kutsehariduse ja -koolituse vastavust turu vajadustele; soovitab komisjonil välja anda ja levitada juhendit parimate tavade ja saadaolevate koolitusvõimaluste kohta ELis, võimaldades seega kõrgemat professionaalsuse taset ja suuremat vabatahtlikku liikuvust ELi kutsetöötajate hulgas;

60.  rõhutab, kui tähtis on see, et liikmesriigid tõhustaksid turismisektoris kutsekvalifikatsioonide vastastikust tunnustamist, mille tulemusena saaksid töötajad välja selgitada oma parimad võimalikud karjääriväljavaated ning mis edendab seega töötajate liikuvust;

61.  väljendab heameelt selliste liikuvust soodustavate vahendite ning koostööprojektide üle nagu programmi „Erasmus+” ja programmi „Erasmus noortele ettevõtjatele” alla kuuluvad teadmusühendused ja valdkondlike oskuste ühendused, mis aitavad hariduse ja koolitusega tegelevatel kõikide tasandite turismitöötajatel tõhusalt parimaid tavasid vahetada, parandada keeleoskust ja saada kultuuriturismi kohta praktilisi teadmisi; tunneb siiski muret selle pärast, et noori ei huvita karjääri tegemine teatavates turismisektorites; juhib tähelepanu duaalse haridussüsteemi eelistele turismisektoris ning selle olulisusele praktiliste kogemuste ja teadmiste ühendamisel, mis tõstab teadmiste ja oskuste taset nii teoreetilisel kui ka praktilisel tasandil; kutsub liikmesriike ning kohalikke ja piirkondlikke ametiasutusi üles kasutama kutseõppe edendamisel täielikult ära võimalusi, mida pakuvad Euroopa Sotsiaalfond ning muud ELi, riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud fondid;

62.  kutsub liikmesriike üles investeerima giidide kvaliteetsesse koolitusse ja ergutama mitmekeelsusel põhineva lähenemisviisi rakendamist, et vaatamisväärsusi välisturistidele paremini tutvustada; kutsub lisaks komisjoni ja liikmesriike üles määrama kindlaks giidide Euroopa kvaliteedistandardid, tagades vastavuse minimaalsetele koolitusnõuetele;

63.  palub komisjonil koostada uuringu selle kohta, kuidas mõjutab Euroopa konkurentsivõimet sihtkohana turismitoodete ja -teenuste maksude ja lõivude suurendamine kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja Euroopa tasandil; kutsub liikmesriike üles tunnistama, et on oluline vähendada reisi- ja turismiteenuste käibemaksumäära, et aidata kaasa kohaliku majanduse arengule ning toetada majanduskasvu ja töökohtade loomist, samuti aidata Euroopal säilitada konkurentsivõime ülemaailmsel turul;

Ranniku- ja mereturismi võimaluste kasutamine

64.  tunnistab ranniku- ja saarepiirkondade tähtsust Euroopa ranniku- ja mereturismi majanduskasvu ja töökohtade strateegias (kooskõlas meremajanduse kasvu strateegia ja strateegiaga „Euroopa 2020”), milles esitatakse ühised lahendused nende ees seisvatele paljudele probleemidele;

65.  soovitab tungivalt komisjonil esitada tegevuskava, mis täiendaks eespool nimetatud ranniku- ja mereturismi strateegias kirjeldatud 14 meedet ning milles oleks esitatud konkreetsed eesmärgid ja ajakavad, ning andma parlamendile nende meetmete valdkonnas tehtud edusammudest aru;

66.  kutsub komisjoni üles korraldama iga-aastast seminari, millel osalevad ranniku- ja mereäärsed liikmesriigid ja nende vastavad piirkonnad ning mille eesmärk on edendada üleeuroopalist dialoogi ja hõlbustada parimate tavade jagamist ja pikaajalise strateegia rakendamist;

67.  tuletab meelde, kui tähtis on ühendatus ja juurdepääsetavus, ning märgib, et see erineb madal- ja kõrghooajal äärepoolseimate piirkondade ja saarte puhul, kuid asjaomased piirkonnad sõltuvad suuresti mere- ja õhutranspordist; rõhutab ühtlasi, et on oluline luua piirkondlikud kavad, millega edendatakse liikuvust sihtkohtades; palub komisjonil eespool nimetatud ranniku- ja mereturismi strateegia 12. meetme raames võtta arvesse ka riigiabi tulemuslikkust ranniku- ja merepiirkondades;

68.  soovitab tungivalt komisjonil koos liikmesriikide ning laeva- ja mereturismi sektori sidusrühmadega hinnata vajadust luua arukaid ja uuenduslikke strateegiaid, mille abil tulla toime hooajalisusega ning mis on kohandatud kõrg- ja madalhooajale ja milles võetakse arvesse eri sihtrühmi; kutsub sidusrühmi üles tegema jõupingutusi, et luua elamusi, tooteid ja täiendavaid teenuseid, mis on kohalike toodetega integreeritud, eelkõige seoses merepärandi ja -kultuuri, veespordi, hobipurjetamise, mereelustiku ja -looduse vaatlemise, päikese ja rannaga seotud tegevustega, väikesemahulise kalapüügi, toidu ja tervisega;

69.  toonitab kruiisiturismi olulisust Euroopa turismisektori kasvu jaoks; kutsub seetõttu komisjoni üles hindama koos liikmesriikidega vajaminevaid ressursse ning olemasolevat sadama- ja meretaristut ning ühtlustama jäätmete sorteerimist ja ringlussevõttu, et luua nende piirkondade jaoks uuenduslikud kavandamismeetmed aruka sadamalinna kontseptsiooni väljatöötamise abil;

70.  rõhutab, et ühine kavandamine ja ühine tegutsemine on vajalik nii turismi tunnustamiseks elanike poolt kui ka turismi säästvaks arenguks;

Säästev, vastutustundlik ja sotsiaalturism

71.  palub komisjonil jätkata koostöös strateegiliste partneritega, nagu Euroopa Reisikomisjoni ja teiste sidusrühmadega säästva, vastutustundliku ja keskkonnahoidliku turismi edendamist, arendades uusi eritooteid ja reklaamides olemasolevaid, ning soovitab rajada kogu Euroopat hõlmava täielikult juurdepääsetava veebiplatvormi, mis koondab sertifitseeritud tooteid, uusi turismi vorme, sihtkohti ja radasid ning konkreetseid teenuseid, nagu transpordivahendeid ja giide käsitleva kättesaadava teabe ühte andmebaasi, millele pääseb juurde portaali Visiteurope.com kaudu;

72.  on veendunud, et COSME programmi raames tuleb säästvate turismiprojektide (kaas)rahastamiseks eraldada suuremad summad;

73.  nõuab tungivalt, et komisjon viiks lõpule Euroopa säästva ja vastutustundliku turismi harta koostamise ja pakuks ka edaspidi rahalist toetust olulistele algatustele ja võrgustikele, nagu EDEN (Euroopa turismi tippsihtkohad) ja Euroopa kultuurirajad;

74.  ergutab riiklikke turismiorganisatsioone komisjoni kavandatud standardite põhjal rajama riigi tasandil spetsiifilist ainulaadset portaali säästva ja vastutustundliku turismi kohta, et võimaldada klientidel teha riiklike ja rahvusvaheliste sihttoodete ja sihtkohtade hulgast teadlik valik;

75.  rõhutab, kui oluline on tagada säästva, vastutustundliku ja juurdepääsetava turismi areng, mille puhul tuleks sihtkohtade arendamises juhinduda nn aruka sihtkoha ideest ning mille puhul peaks olema ühendatud säästvuse, elamusturismi ja loodusvarade asjakohase kasutamise ning uue tehnoloogia aspektid, sh füüsilise ja edastatavale teabele juurdepääsu aspektid; on veendunud, et nn pehmeid turismiprojekte käsitlevad teabevõrgustikud pakuvad häid võimalusi VKEde, kohaliku säästva arengu, püsivate töökohtade ja stabiilse majanduse toetamiseks;

76.  palub komisjonil koostada uuringu nn pehmete turismiteenuste säästvussertifikaatide kohta, sh vabatahtlike vahendite analüüsi, millest nähtub, millised vahendid on olnud edukad;

77.  nõuab turismisektoris laste- ja peresõbralike võimaluste edendamist ja täiendavat arendamist näiteks peresõbraliku turismi Euroopa märgise kasutuselevõtu kaudu;

78.  rõhutab, et on oluline edendada programme, mis võimaldavad uuendada vananenud hotellirajatisi kooskõlas ökoloogiliselt säästva turismi kriteeriumitega;

79.  rõhutab Euroopa turismi väga olulist osa maa- ja linnapiirkondade taaselustamises, et saavutada jätkusuutlik kohalik ja piirkondlik areng;

80.  nõuab säästvate turismiteenuste arendamist piirkondades, mille kuvand on vaatamata suurepärastele kultuurilistele ja turismivõimalustele saanud kahjustada seetõttu, et rohkem on tähelepanu pööratud ja arendatud teisi sektoreid, sh tööstussektorit;

81.  toonitab, kui oluline on teadlikkus sellest, et turism ei tohiks negatiivselt mõjutada elanike igapäevaelu; on seisukohal, et elanikud tuleks kohalikku turismi hoopis positiivselt kaasata ja neil peaks olema võimalus selles osaleda;

82.  rõhutab, et loodus- ja kultuuripärandi ja bioloogilise mitmekesisuse kaitse on turismisektori väärtuslik kapital, ning toetab seepärast taristuprojektide üle otsustamisel ja nende elluviimisel liikmesriike ja piirkondlikke ametiasutusi ja turismiettevõtteid ökoturismi edendamisel ja ELi keskkonnaalaste õigusaktide järgimisel; kutsub liikmesriike üles integreerima looduspärandit käsitlevad algatused riiklikesse ja piirkondlikesse turismistrateegiatesse;

83.  rõhutab säästva ja vastutustundliku turismi olulisust piirkondliku loodus- ja kultuuripärandi kaitsmiseks ja edendamiseks; on seetõttu veendunud, et piirkondlikke turismitooteid ja lühiajalisi külastusi tuleks toetada ja edendada asjakohaste meetmetega;

84.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles arendama nn roheliste radade võrgustikke, mis hõlmavad maa- ja metsapiirkondi ja väiksemaid looduslikke paikasid, integreerides olemasolevad transporditaristuvõrgud uute ökoloogiliselt säästvate lahendustega;

85.  rõhutab, et säästev kalapüügiturism võib anda olulise panuse Euroopa maapiirkondade majandusse; toonitab, et selline turismi vorm saab jätkuda üksnes juhul, kui ohustatud kalaliike majandatakse Euroopa siseveekogudes säästvamalt;

86.  märgib, et agroturism on alternatiivturismi üks kõige põhilisem vorm ELis, ning kutsub komisjoni üles toetama koostöös liikmesriikidega meetmeid, mille eesmärk on luua stiimuleid asjaomase sektori taristu ja juurdepääsetavuse täiendavaks arendamiseks;

87.  kutsub komisjoni üles veelgi edendama kohalikke piirkondi ja eripärasid, julgustades kohalike toodete, nagu põllumajanduslike ja mittepõllumajanduslike kaitstud geograafilised tähiste (KGT) tutvustamist ning tagades nende kaitse;

88.  on seisukohal, et tundlikud piirkonnad, nagu saared, rannikualad ja mäed ning eelkõige kauged ja äärepoolseimad piirkonnad, sõltuvad sageli suurel määral turismiärist ning on kõige enam kliimamuutustest mõjutatavad; on seetõttu veendunud, et kliimakaitse peaks olema esmatähtis ja tuleks tihedamalt integreerida Euroopa, riiklikku ja piirkondlikku turismi- ja transpordipoliitikasse, sh keskendudes energiatõhususele, taastuvenergiale, säästvale transpordile ja jäätmekäitlusele; palub komisjonil koostada mõjuhinnangu selle kohta, kuidas asjaomastes tundlikes piirkondades kliimamuutused turismi mõjutavad – nii majanduslikust, keskkonna kui ka sotsiaalsest aspektist – ning milline on kliimamuutuste mõju tulevikus;

89.  rõhutab vajadust edendada kaugete maa-, saare-, ranniku- ja mägipiirkondade turismivõimalusi, ergutab arendama säästvat mere- ja merendusturismi ELis ning kutsub liikmesriike üles arendama kestlikku taristut ja täiustama piiriüleseid ühendusi, et suurendada nende atraktiivsust ja juurdepääsetavust;

90.  juhib tähelepanu asjaolule, et saared seisavad silmitsi oma probleemidega, eelkõige seoses ühendustega väiksemate saarte ja mandriosa vahel, ning palub komisjonil esitada meetmeid, millega asjaomasesse valdkonda investeerimist soodustada;

91.  on seisukohal, et turismisektoris keskkonnakvaliteedi tõstmiseks vabatahtlike nn keskkonnakontrollide kasutuselevõtmisega panustab sektor asjakohaselt, ning soovitab tunnustada ettevõtteid, mis näitavad üles erilist pühendumust;

92.  kutsub riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil vastutavaid ametiasutusi ja ettevõtjaid üles tegema suuremaid pingutusi, et kombinatsioonis kõigi piiriüleste raudteeteenustega (sh kiirrongid ja öörongid) edendada sõidukivabasid võrgustikke, nagu Euroopa ratsarajad, jalutusrajad, palverännurajad ja jalgrattarajad; tuletab meelde, et transpordi koostalitlusvõimet teiste liikumisviisidega tuleks alati uurida; soovitab kaotada piirilõikudel kõrgemad piletihinnad, mis on üks takistus, mille tõttu turistid ei kasuta raudteed piirialadel ulatuslikumalt;

93.  tunnistab, et säästev linnaturism on kiiresti kasvav äri ning liikuvus- ja transpordipoliitika turistlikes linnakeskustes peaks olema tõhus ja säästlik ning tooma kaasa nii külastajate kui ka külastatavate jaoks kasuliku olukorra;

94.  toetab integreeritud mitmeliigiliste transpordivormide arendamist turistide jaoks, luues piletid, mis võimaldavad kasutada eri transpordivahendeid vastavalt erinevatele vajadustele; rõhutab, et edusammud integreeritud piletiteenuste valdkonnas ergutaksid oluliselt piiriülest turismi;

95.  rõhutab, et elektrisõidukid pakuvad üha atraktiivsemat lahendust nii maa- kui ka linnaturismi puhul, kuna nad kujutavad endast uut, paindlikku liikumisvõimalust, mida tuleks puhkekeskustes aina enam pakkuda;

96.  rõhutab, et on oluline soodustada ühistranspordi kasutamist ratturite poolt;

97.  soovitab tungivalt komisjonil hinnata võimalust muuta Euroopa turisminäitajate süsteem (European Tourism Indicators System – ETIS) ELi vahendiks, mis aitab turismisihtkohtadel kontrollida, hallata, hinnata ja parandada nende tulemuslikkust jätkusuutlikkuse seisukohast;

98.  kutsub liikmesriike üles jagama säästva turismi juhtimise valdkonnas positiivseid kogemusi välismaal tehtava rahvusvahelise koostöö raames;

99.  on seisukohal, et täielik juurdepääsetavus ja taskukohasus on turismi puhul sektori jätkusuutlikkuse lahutamatu osa; kinnitab, et põhimõte „turism kõigile” võimaldab inimestel, eelkõige spetsiifiliste vajadustega inimestel (nt puudega või piiratud liikumisvõimega inimesed, noored, eakad, madala sissetulekuga pered ja lastega pered) nautida kodanikuõigusi ja võimestab neid ning seega tuleb sellest juhinduda kõigi turismiga seotud riiklike, piirkondlike, kohalike või Euroopa tasandi meetmete puhul; kutsub liikmesriike üles pöörama eakate ja konkreetse puudega inimeste jaoks turismikontseptsioonide väljatöötamisel erilist tähelepanu uute tehnoloogiate kasutamisele;

100.  soovitab liikmesriikidel töötada välja üleeuroopalise ühtse ja läbipaistva kättesaadavate võimaluste kindlakstegemise süsteemi ja rajama vastavad internetiplatvormid; kutsub komisjoni üles esitama sellekohaseid ettepanekuid;

101.  soovitab liikmesriikidel juurutada seda, et juurdepääsetavus oleks majandusarengu programmide raames turismisektori jaoks üks kõlblikkuskriteerium;

102.  rõhutab, et tarbijate usaldus turismisektoris teenuseid osutavate ettevõtjate vastu oleneb muu hulgas sellest, kas ettevõtjad teevad tarbijatele kättesaadavaks lihtsad, tõhusad ja kiired tarbijavaidluste lahendamise alternatiivsed vahendid, ning tarbijate isiku- ja finantsandmete kaitsmisest ettevõtjate poolt;

103.  on seisukohal, et Euroopa turismiteenuste juurdepääsetavaks muutmiseks peavad lennuettevõtjad lõpetama häiriva ja sageli levinud tava võimaldada äriklassis rohkem ruumi kui turistiklassis;

104.  rõhutab kodanikuühiskonna panust uute turismivormide edendamisse sotsiaalvõrgustike, vabatahtlike organisatsioonide, kultuuri- ja spordiühingute, kodanikualgatusrühmade ning noori, naisi ja diasporaa kogukondi esindavate organisatsioonide vahendusel;

105.  nõuab suuremat tunnustust vabatahtliku sektori väga olulisele osale turismisektori arendamisel ja toetamisel vabatahtliku kultuuritöö kaudu;

106.  nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid suunaksid tähelepanu ja toetuse sotsiaalmajanduse pakutavatele võimalustele arendada säästvat ja vastutustundlikku turismi;

107.  on seisukohal, et turismil on oluline sotsiaalne väärtus noorte, palgatöötajate ja pensionäride jaoks, ning kutsub liikmesriike üles kasutama ELi fonde tervisega seotud ja puhketurismi arendamiseks;

108.  rõhutab, et jätkuv sisserändega seotud kriis Euroopas mõjutab eriti rannikupiirkondi, kus turism moodustab olulise osa elanike sissetulekust; palub komisjonil koostada aruande selle kohta, millist mõju avaldab turismisektorile sisserändajate kontrollimatu sissevool ELi;

Ühistarbimine

109.  väljendab heameelt võimaluste üle, mille ühistarbimine on kaasa toonud idufirmadele ja innovatiivsetele ettevõtetele turismisektoris; tunnistab, et asjaomased teenused täiendavad teisi turismipakkumisi, arvestades nende asukohta ja sihtrühmaks olevaid inimesi;

110.  tuletab meelde, et ühistarbimine on uus sotsiaal-majanduslik mudel, mis on hoo sisse saanud tänu tehnoloogilisele revolutsioonile ning mille puhul internet ühendab inimesi veebiplatvormide kaudu, kus on võimalik kaupu ja teenuseid puudutavaid tehinguid teha turvaliselt ja läbipaistvalt;

111.  rõhutab, et praegused õigusaktid ei sobi ühistarbimise puhul ning seetõttu on kohalikud ja riiklikud valitsusasutused hakanud asjaomaseid veebiplatvorme analüüsima ja püüavad nende mõju reguleerida, kohaldades sageli ebaproportsionaalseid meetmeid, mis on liidus omavahel mõnevõrra erinevad; nõuab tungivalt, et komisjon analüüsiks koos liikmesriikidega parimaid võimalikke algatusi, mida Euroopa, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil ellu viia; soovitab kaaluda asjakohase õigusraamistiku kehtestamist valdkonnaülese ELi digitaalse ühtse turu strateegia raames;

112.  toonitab, et enne reguleerivate meetmete võtmist tuleb ühistarbimise esilekerkimisele reageerimist analüüsida; on siiski seisukohal, et avaliku sektori asutuste mis tahes meetmed peavad olema proportsionaalsed ja paindlikud, et võimaldada õigusraamistikku, millega tagatakse ettevõtetele võrdsed võimalused, ning eelkõige toetavat positiivset ettevõtluskeskkonda VKEde ja innovatsiooni jaoks sektoris; on lisaks seisukohal, et tarbijakaitse eesmärgil tuleks traditsioonilisele turismisektorile kohaldatavaid julgeoleku-, ohutus- ja tervishoiueeskirju kohaldada ka sellistele turismiteenustele, mida osutatakse ärilisel alusel ühistarbimise raames;

113.  rõhutab, et teenuseosutajate tegevus tuleb nõuetekohaselt liigitada, et eristada selgelt ajutist või püsivat jagamist ja professionaalseid äriteenuseid, mille suhtes kehtivad vastavad eeskirjad;

114.  toonitab ühtlasi, et platvormid peavad olema täielikult juurdepääsetavad ning asjaomaseid saite kasutavaid tarbijaid tuleb nõuetekohaselt teavitada ja neid ei tohi eksitada, samuti tuleb kaitsta nende andmete privaatsust; rõhutab, et oluline on tagada usaldusväärne ja läbipaistev arvustamise süsteem ning et teenuseosutajad ei karistaks tarbijaid negatiivsete arvustuste kirjutamise eest;

115.  rõhutab, et vahendajana tegutsevad tehnoloogiaettevõtted peavad teavitama teenuseosutajaid nende kohustustest, eelkõige seoses tarbijaõiguste kaitsmisega, ning esitama usaldusväärset ja kättesaadavat teavet kõigi äritegevusega seotud tasude ja varjatud kulude kohta, samuti selle kohta, kuidas täielikult järgida kohalikke õigusakte, eeskätt mis puutub maksuõigusesse ja selliste normide järgimisse, mis käsitlevad tarbijaohutust ja turismiteenuste osutajate töötingimusi;

116.  kutsub komisjoni üles hindama ühistarbimise majanduslikku ja sotsiaalset mõju ning selle tagajärgi turismisektorile, tarbijatele, tehnoloogiaettevõtetele ja avaliku sektori asutustele ning andma parlamendile aru nende algatuste tulemustest, mida komisjon seni on teinud, sh siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraadi loodud töörühma tööst;

Digiteerimine

117.  kutsub komisjoni üles määrama koos turismisektori ja -ühendustega kindlaks arukat algatuste tegevuskava, milles keskendutakse innovatsioonile laiemalt (protsess, IKT, teadusuuringud) ja vajalikele oskustele, et ergutada reisi- ja turismiettevõtteid võtma omaks ja kasutama tõhusamalt digitaalseid vahendeid; on seisukohal, et komisjon võiks keskendada jõupingutused parimate tavade levitamiseks selles valdkonnas;

118.  kiidab heaks komisjoni digitaalse turismi platvormi ja selle eesmärgid, mis on i) turismisektori ergutamise eesmärgil edendada turismiga seotud VKEde innovatsioonisuutlikkust ja digiteerimist, ning ii) esitada ettepanekud selle kohta, kuidas kohandada ja kujundada turismisektori edasisele arengule suunatud jätkusuutlikku, konkurentsivõimelist ja tarbijale orienteeritud poliitikat; julgustab kasutama innovatiivseid tehnoloogiaid, jagama parimaid tavasid ning tegema piirkondlikul tasandil tihedamat koostööd, et muuta Euroopa turismisektor huvipakkuvamaks ja konkurentsivõimelisemaks; on seisukohal, et e-õppe edendamine ja digitehnoloogia suurem kasutuselevõtmine aitaks sellele eesmärgile lähemale jõuda;

119.  on teadlik, et turismisektori VKEd (kellest enamik on mikroettevõtjad) ja idufirmad seisavad silmitsi märkimisväärsete raskustega oma teenuste reklaamimisel välismaal ja kiiresti muutuvate turutingimistega kohanemisel; märgib, et uued IT-vahendid, nagu komisjoni arendatud turismiettevõtluse portaal koos veebiseminaridega saavad aidata neil digitaalseid võimalusi ära kasutada; rõhutab, et turismiettevõtluse portaali kättesaadavaks tegemine kõigis liikmesriikide keeltes edendaks veelgi nende meetmete territoriaalset kasu; ergutab tegema sarnaseid algatusi kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil;

120.  kutsub komisjoni üles jätkuvalt edendama avaliku ja erasektori reisi- ja turismivaldkonna sidusrühmade vahelist koostööd, et aidata Euroopa ettevõtetel hõlpsamini digitaalseid lahendusi uurida ja kasutusele võtta; rõhutab, et eeskätt on vaja parandada riigi, piirkonna ja kohaliku tasandi riiklike turismiametite, reisikorraldajate, majutus- ja toitlustussektori ning digiettevõtete vahelist kooskõlastamist;

121.  kutsub komisjoni üles toetama sektorit selliste vahendite väljatöötamisel, mis võimaldavad jälgida külastajate sihtkohti, luua nende profiili ja jälgida nende liikumist, et teha kindlaks nende huvid ja arendada asjakohaseid tooteid, ning looma vahendid, mis pakuvad à la carte sihtkohti või võrgustike jälgimist, et teha kindlaks meie külastajate arvamused;

122.  ootab, et komisjon esitaks põhjaliku aruande, mis hõlmab hinnangut praeguse olukorra kohta seoses digiteerimisega ELi turismiturul, et teha kindlaks riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi avaliku ja erasektori eri osalejate probleemid ja võimalused ning neid käsitleda; on seisukohal, et see aruanne peaks sisaldama asjakohaseid soovitusi, et tagada aus konkurents ja võrdsed võimalused kõigile osalejatele ning kaitsta tarbijaid, pakkudes läbipaistvust, erapooletust ja juurdepääsetavust;

123.  märgib, et kasutajad broneerivad turismiteenuseid üha enam veebi kaudu otse, ning märgib ohtusid, mida see võib kaasa tuua tarbijatele, kes ei ole sageli teadlikud oma õigustest ja kohaldatavatest õigusaktidest; nõuab, et komisjon käsitleks üksikasjalikult kõiki kuritarvitamisi, mis võivad selles valdkonnas esineda, ning eelkõige selliste juhtumite puhul, mis puudutavad kombineeritud ostusid eri teenusepakkujatelt (nt lennupiletid ja autorent), ning kohandaks ja arendaks neid uusi teenuste broneerimise viise pakettreiside direktiivi järgmise läbivaatamise raames;

124.  väljendab heameelt selle üle, et hiljuti jõudsid lõpule kolmepoolsed läbirääkimised läbivaadatud pakettreiside direktiivi teemal; nõuab selle direktiivi õigeaegset ja tõhusat ülevõtmist ja kohaldamist, et korraldada sektor ümber ning kaitsta tarbijaid digitaalkeskkonnas;

125.  kutsub komisjoni üles suunama vahendid ja programmid ümber, et toetada paremini Euroopa turismiettevõtete digiteerimist;

126.  kutsub komisjoni üles tagama, et reisi- ja transpordiettevõtted võimaldavad teenuseosutajatele õiglase ja võrdse juurdepääsu asjakohastele andmetele, et hõlbustada mitmeliigiliste liikumisvõimalustega seotud digitaalsete teabe- ja piletiteenuste kasutuselevõttu; märgib intelligentsete transpordisüsteemide olulisust reaalajas täpsete liiklus- ja reisiandmete pakkumisel, et töötada välja integreeritud liikuvusteenused, mis aitaksid kaasa Euroopa turismi arengule;

127.  kutsub liikmesriike üles selgitama välja ja toetama üleeuroopalisi algatusi, millega edendatakse digitaalse taristu kasutamist ja eri platvormide koostalitlusvõimet; palub sellega seoses liikmesriikidel teha turismipiirkondades kättesaadavaks tasuta WiFi ning kaotada rändlustasud 15. juuniks 2017, nagu otsustati, ja ühtlasi kaotada asukohapõhine piiramine;

128.  palub liikmesriikidel ja kohalikel ametiasutustel tagada, et kõik jaamad ning saabumis-, väljumis- ja ümberistumisplatvormid on varustatud infolettidega, kus töötavad koolitatud töötajad, kes saavad anda teavet peamiste sihtkohtade, transpordivahendite ja turismirajatiste kohta, ning mitmekeelsete digitaalsete infosüsteemidega, mis pakuvad tasuta ja piiramatut juurdepääsu WiFi-võrkudele, mida saavad kasutada ka puudega inimesed;

129.  rõhutab, et internetis majutust või transpordivahendeid broneerides puutuvad reisijad endiselt kokku eri hindade ja tingimustega; kiidab seetõttu heaks komisjoni teatise Euroopa digitaalse ühtse turu strateegia kohta; palub komisjonil vastu võtta põhjaliku ettepaneku, millega tehakse lõpp põhjendamatule asukohapõhisele piiramisele seoses juurdepääsuga kaupadele, teenustele ja parimale hinnale geograafilise asukoha või elukohariigi alusel;

130.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid soodustaksid esmajärjekorras juurdepääsu kiirele lairibaühendusele kaugetes ja äärepoolseimates turismipiirkondades, nagu saartel ning ranniku-, mägi- ja maapiirkondades, et edendada turismiettevõtete kasvu ja vähendada ELis digitaalset lõhet;

131.  kutsub liikmesriike ja kaasatud osalejaid üles töötama välja tõhusaid vahendeid, et tulla toime oskuste nappusega kõigis sektori osades, eelkõige digiteerimise valdkonnas;

132.  on mures asjaolu pärast, et Euroopas ei kasutata täiel määral ära internetimüügi paljusid majanduslikke eeliseid; on seisukohal, et Euroopa valitsused peaksid tegema rohkem selleks, et edendada Euroopas ettevõtlust ja eeskätt tehnoloogiapõhiseid lahendusi;

o
o   o

133.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT C 56 E, 26.2.2013, lk 41.
(2) ELT C 131 E, 8.5.2013, lk 9.
(3) ELT C 134, 7.6.2003, lk 7.

Õigusalane teave