Märksõnaregister 
Vastuvõetud tekstid
Kolmapäev, 29. aprill 2015 - StrasbourgLõplik väljaanne
Noorte tööhõive algatuse raames toetust saavatele rakenduskavadele makstavad eelmaksed ***I
 Teatavate tekstiiltoodete kolmandatest riikidest importimise ühiseeskirju käsitleva määruse (EMÜ) nr 3030/93 kehtetuks tunnistamine ***I
 Norraga sõlmitud lepingus ettenähtud kaitsemeetmed ***I
 Stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping Albaaniaga ***I
 Stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping ning kaubandust ja kaubandusküsimusi käsitlev vaheleping Bosnia ja Hertsegoviinaga ***I
 Stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigiga ***I
 ELi toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamine teatavate horisontaalse riigiabi liikide suhtes *
 Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamine *
 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Liidu üldeelarve – Euroopa Komisjon ja rakendusametid
 Kontrollikoja eriaruanded komisjoni 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta
 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Liidu üldeelarve – 8., 9. ja 10. Euroopa Arengufond
 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Liidu üldeelarve – Euroopa Parlament
 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Liidu üldeelarve – Euroopa Ülemkogu ja nõukogu
 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Liidu üldeelarve – Euroopa välisteenistus
 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Liidu üldeelarve – Euroopa Kohus
 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Liidu üldeelarve – kontrollikoda
 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Liidu üldeelarve – Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee
 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Liidu üldeelarve – Regioonide Komitee
 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Liidu üldeelarve – Euroopa Ombudsman
 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Liidu üldeelarve – Euroopa andmekaitseinspektor
 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Liidu ametite tulemused, finantsjuhtimine ja kontroll
 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet (ACER)
 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Elektroonilise Side Euroopa Reguleerivate Asutuste Ühendatud Ameti Büroo
 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus (CdT)
 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Cedefop)
 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Politseikolledž (CEPOL)
 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Lennundusohutusamet (EASA)
 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet (EASO)
 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA)
 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC)
 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Kemikaaliamet (ECHA)
 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Keskkonnaamet (EEA)
 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Kalanduskontrolli Amet (EFCA)
 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Toiduohutusamet (EFSA)
 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (EIGE)
 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA)
 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (EIT)
 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Ravimiamet (EMA)
 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus (EMCDDA)
 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Meresõiduohutuse Amet (EMSA)
 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeamet (ENISA)
 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Raudteeagentuur (ERA)
 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA)
 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Koolitusfond (ETF)
 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimise Euroopa amet (eu-LISA)
 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur (EU-OSHA)
 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euratomi Tarneagentuur
 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond (Eurofound)
 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Õigusalase Koostöö Üksus (Eurojust)
 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Politseiamet (Europol)
 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (FRA)
 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Liidu Liikmesriikide Välispiiril Tehtava Operatiivkoostöö Juhtimise Euroopa Agentuur (Frontex)
 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa GNSSi Agentuur (GSA)
 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: ühisettevõte Artemis
 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: ühisettevõte Clean Sky
 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: ühisettevõte ENIAC
 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Kütuseelementide ja Vesiniku Valdkonna Ühisettevõte
 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Innovatiivsete Ravimite Algatuse Ühisettevõte
 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise ühisettevõte
 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: ühisettevõte SESAR
 Rahaturufondid ***I
 Tekstiiltoodete importimine teatavatest liidu impordi erieeskirjadega hõlmamata kolmandatest riikidest ***I
 2016. aasta tulude ja kulude eelarvestus – I jagu – Parlament
 Euroopa Prokuratuur
 Alkoholistrateegia
 Rana Plaza hoone kokkuvarisemise teine aastapäev ja Bangladeshi jätkusuutlikkuse kokkuleppe osas saavutatud edusammud
 Euroopa Ülemkogu erakorraline kohtumine (23. aprill 2015) - Hiljutised traagilised sündmused Vahemerel ning ELi rände- ja varjupaigapoliitika

Noorte tööhõive algatuse raames toetust saavatele rakenduskavadele makstavad eelmaksed ***I
PDF 241kWORD 60k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 29. aprilli 2015. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi, et suurendada noorte tööhõive algatuse raames toetust saavatele rakenduskavadele makstavate esialgsete eelmaksete summat (COM(2015)0046 – C8-0036/2015 – 2015/0026(COD))
P8_TA(2015)0110A8-0134/2015

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2015)0046),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 164, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0036/2015),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 18. märtsi 2015. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni arvamust ettepaneku finantsraamistikuga kokkusobivuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 21. aprilli 2015. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 59 ja 41,

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit ja kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamust (A8-0134/2015),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 29. aprillil 2015. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2015/..., millega muudetakse määrust (EL) nr 1304/2013, et suurendada noorte tööhõive algatuse raames toetust saavatele rakenduskavadele makstava täiendava esialgse eelmakse summat

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2015/779) lõplikule kujule).

(1) Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.


Teatavate tekstiiltoodete kolmandatest riikidest importimise ühiseeskirju käsitleva määruse (EMÜ) nr 3030/93 kehtetuks tunnistamine ***I
PDF 233kWORD 61k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 29. aprilli 2015. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 3030/93 teatavate tekstiiltoodete kolmandatest riikidest importimise ühiseeskirjade kohta (COM(2014)0707 – C8-0271/2014 – 2014/0334(COD))
P8_TA(2015)0111A8-0026/2015

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2014)0707),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 207, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile(C8-0271/2014),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 11. märtsi 2015. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59 ja artikli 50 lõiget 1,

–  võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit (A8-0026/2015),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 29. aprillil 2015. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2015/..., millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 3030/93 teatavate tekstiiltoodete kolmandatest riikidest importimise ühiseeskirjade kohta

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2015/937) lõplikule kujule).


Norraga sõlmitud lepingus ettenähtud kaitsemeetmed ***I
PDF 240kWORD 61k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 29. aprilli 2015. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Majandusühenduse ja Norra Kuningriigi vahelises lepingus ettenähtud kaitsemeetmete kohta (kodifitseeritud tekst) (COM(2014)0304 – C8-0010/2014 – 2014/0159(COD))
P8_TA(2015)0112A8-0046/2015

(Seadusandlik tavamenetlus – kodifitseerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2014)0304),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 207 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8–0010/2014),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse 20. detsembri 1994. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide tekstide ametliku kodifitseerimise kiirendatud töömeetodi kohta(1),

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 103 ja 59,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A8-0046/2015),

A.  arvestades, et Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma arvamuse kohaselt piirdub kõnealune ettepanek üksnes kehtivate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta;

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 29. aprillil 2015. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2015/... Euroopa Majandusühenduse ja Norra Kuningriigi vahelises lepingus ettenähtud kaitsemeetmete kohta (kodifitseeritud tekst)

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2015/938) lõplikule kujule).

(1) EÜT C 102, 4.4.1996, lk 2.


Stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping Albaaniaga ***I
PDF 240kWORD 61k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 29. aprilli 2015. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Albaania Vabariigi vahelise stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu teatava rakenduskorra kohta (kodifitseeritud tekst) (COM(2014)0375 – C8-0034/2014 – 2014/0191(COD))
P8_TA(2015)0113A8-0047/2015

(Seadusandlik tavamenetlus – kodifitseerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2014)0375),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 207 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0034/2014),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse 20. detsembri 1994. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide tekstide ametliku kodifitseerimise kiirendatud töömeetodi kohta(1),

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 103 ja 59,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A8-0047/2015),

A.  arvestades, et Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma arvamuse kohaselt piirdub kõnealune ettepanek üksnes kehtivate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta;

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 29. aprillil 2015. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2015/... ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Albaania Vabariigi vahelise stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu teatava rakenduskorra kohta (kodifitseeritud tekst)

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2015/939) lõplikule kujule).

(1) EÜT C 102, 4.4.1996, lk 2.


Stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping ning kaubandust ja kaubandusküsimusi käsitlev vaheleping Bosnia ja Hertsegoviinaga ***I
PDF 242kWORD 62k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 29. aprilli 2015. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Bosnia ja Hertsegoviina vahelise stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu ning ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Bosnia ja Hertsegoviina vahelise kaubandust ja kaubandusküsimusi käsitleva vahelepingu teatava rakenduskorra kohta (kodifitseeritud tekst) (COM(2014)0443 – C8-0087/2014 – 2014/0206(COD))
P8_TA(2015)0114A8-0017/2015

(Seadusandlik tavamenetlus – kodifitseerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2014)0443),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 207 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0087/2014),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse 20. detsembri 1994. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide tekstide ametliku kodifitseerimise kiirendatud töömeetodi kohta(1),

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 103 ja 59,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A8-0017/2015),

A.  arvestades, et Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma arvamuse kohaselt piirdub kõnealune ettepanek üksnes kehtivate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta;

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 29. aprillil 2015. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2015/... ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Bosnia ja Hertsegoviina vahelise stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu ning ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Bosnia ja Hertsegoviina vahelise kaubandust ja kaubandusküsimusi käsitleva vahelepingu teatava rakenduskorra kohta (kodifitseeritud tekst)

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2015/940) lõplikule kujule).

(1) EÜT C 102, 4.4.1996, lk 2.


Stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigiga ***I
PDF 241kWORD 62k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 29. aprilli 2015. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi vahelise stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu teatava rakenduskorra kohta (kodifitseeritud tekst) (COM(2014)0394 – C8-0041/2014 – 2014/0199(COD))
P8_TA(2015)0115A8-0132/2015

(Seadusandlik tavamenetlus – kodifitseerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2014)0394),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 207 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0041/2014),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse 20. detsembri 1994. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide tekstide ametliku kodifitseerimise kiirendatud töömeetodi kohta(1),

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 103 ja 59,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A8-0132/2015),

A.  arvestades, et Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma arvamuse kohaselt piirdub kõnealune ettepanek üksnes kehtivate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta;

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 29. aprillil 2015. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2015/... ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi vahelise stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu teatava rakenduskorra kohta (kodifitseeritud)

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2015/941) lõplikule kujule).

(1) EÜT C 102, 4.4.1996, lk 2.


ELi toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamine teatavate horisontaalse riigiabi liikide suhtes *
PDF 238kWORD 61k
Euroopa Parlamendi 29. aprilli 2015. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist teatavate horisontaalse riigiabi liikide suhtes (kodifitseeritud tekst) (COM(2014)0377 – C8-0139/2014 – 2014/0192(NLE))
P8_TA(2015)0116A8-0029/2014

(Konsulteerimine – kodifitseerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (COM(2014)0377),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 109, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8-0139/2014),

–  võttes arvesse 20. detsembri 1994. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide tekstide ametliku kodifitseerimise kiirendatud töömeetodi kohta(1),

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 103 ja 59,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A8-0029/2014),

A.  arvestades, et Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma arvamuse kohaselt piirdub kõnealune ettepanek üksnes kehtivate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta;

1.  kiidab heaks komisjoni ettepaneku, mida on kohandatud vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma soovitustele;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

(1) EÜT C 102, 4.4.1996, lk 2.


Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamine *
PDF 237kWORD 60k
Euroopa Parlamendi 29. aprilli 2015. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (kodifitseeritud tekst) (COM(2014)0534 – C8-0212/2014 – 2014/0246(NLE))
P8_TA(2015)0117A8-0047/2014

(Konsulteerimine – kodifitseerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (COM(2014)0534),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 109, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8-0212/2014),

–  võttes arvesse 20. detsembri 1994. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide tekstide ametliku kodifitseerimise kiirendatud töömeetodi kohta(1),

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 103 ja 59,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A8-0047/2014),

A.  arvestades, et Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma arvamuse kohaselt piirdub kõnealune ettepanek üksnes kehtivate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta;

1.  kiidab heaks komisjoni ettepaneku, mida on kohandatud vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma soovitustele;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

(1) EÜT C 102, 4.4.1996, lk 2.


2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Liidu üldeelarve – Euroopa Komisjon ja rakendusametid
PDF 942kWORD 417k
Otsus
Otsus
Otsus
Otsus
Otsus
Otsus
Otsus
Otsus
Resolutsioon
1.Euroopa Parlamendi 29. aprilli 2015. aasta otsus Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, III jagu – komisjon ja rakendusametid (2014/2075(DEC))
P8_TA(2015)0118A8-0101/2015

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarvet(1),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2013. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2014)0510 – C8‑0140/2014)(2),

–  võttes arvesse komisjoni aruannet 2012. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuse järelmeetmete kohta (COM(2014)0607) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumente (SWD(2014)0285, SWD(2014)0286),

–  võttes arvesse komisjoni 11. juuni 2014. aasta teatist „Komisjoni 2013. aasta haldustegevuse koondaruanne” (COM(2014)0342),

–  võttes arvesse komisjoni aastaaruannet liidu rahanduse tulemuspõhise hindamise kohta (COM(2014)0383) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumente (SWD(2014)0200, SWD(2014)0201),

–  võttes arvesse komisjoni aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiitu andvale institutsioonile 2013. aastal tehtud siseauditite kohta (COM(2014)0615) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2014)0293),

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2013 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega(3) ja kontrollikoja eriaruandeid,

–  võttes arvesse ombudsmani mitmeid otsuseid ja soovitusi komisjoni kohta ning nende soovituste rakendamist institutsioonides kodanike huvides,

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja avaldust(4), mis kinnitab 2013. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust,

–  võttes arvesse nõukogu 17. veebruari 2015. aasta soovitust komisjoni tegevusele heakskiidu andmise kohta 2013. aasta eelarve täitmisel (05303/2015 – C8‑0053/2015),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 317, 318 ja 319,

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(5),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(6), eriti selle artikleid 62, 164, 165 ja 166,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 93 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja muude asjaomaste komisjonide arvamusi (A8-0101/2015),

A.  arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõike 1 kohaselt täidab komisjon eelarvet ja haldab programme ning vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 317 täidab ta eelarvet koostöös liikmesriikidega omal vastutusel ning järgides usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid;

1.  annab komisjonile heakskiidu Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud resolutsioonis, mis on Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve (III jagu – komisjon ja rakendusametid) täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa, ning oma 29. aprilli 2015. aasta resolutsioonis komisjoni 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmisega seotud kontrollikoja eriaruannete kohta(7);

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, nõukogule, komisjonile, Euroopa Liidu Kohtule, kontrollikojale ja Euroopa Investeerimispangale ning liikmesriikide parlamentidele ja riiklikele ja piirkondlikele kontrolliasutustele ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

2.Euroopa Parlamendi 29. aprilli 2015. aasta otsus Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusameti (endise Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri täitevasutuse) 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (2014/2075(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarvet(8),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2013. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2014)0510 – C8‑0140/2014)(9),

–  võttes arvesse Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusameti 2013. aasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet(10),

–  võttes arvesse komisjoni aruannet 2012. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuse järelmeetmete kohta (COM(2014)0607) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumente (SWD(2014)0285, SWD(2014)0286),

–  võttes arvesse komisjoni aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiitu andvale institutsioonile 2013. aastal tehtud siseauditite kohta (COM(2014)0615) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2014)0293),

–  võttes arvesse kontrollikoja aruannet Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusameti (endise Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutuse) eelarveaasta 2013 raamatupidamise aastaaruande kohta koos rakendusameti (täitevasutuse) vastustega(11),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja avaldust(12), mis kinnitab 2013. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust,

–  võttes arvesse nõukogu 17. veebruari 2015. aasta soovitust rakendusametite tegevusele heakskiidu andmise kohta 2013. aasta eelarve täitmisel (05305/2015 – C8‑0048/2015),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 317, 318 ja 319,

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(13),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(14), eriti selle artikleid 62, 164, 165 ja 166,

–  võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 58/2003 (millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded)(15), eriti selle artikli 14 lõiget 3,

–  võttes arvesse komisjoni 21. septembri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 1653/2004 (täitevasutuste standardfinantsmääruse vastuvõtmise kohta vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded)(16), eriti selle artikli 66 esimest ja teist lõiku,

–  võttes arvesse komisjoni 20. aprilli 2009. aasta otsust 2009/336/EÜ, millega hariduse, audiovisuaalvaldkonna ja kultuuriga seotud ühenduse tegevuse juhtimiseks asutatakse kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ) nr 58/2003 Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri täitevasutus(17),

–  võttes arvesse komisjoni 18. detsembri 2013. aasta rakendusotsust 2013/776/EL, millega asutatakse Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusamet ning tunnistatakse kehtetuks otsus 2009/336/EÜ(18),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 93 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja muude asjaomaste komisjonide arvamusi (A8-0101/2015),

A.  arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõike 1 kohaselt täidab komisjon eelarvet ja haldab programme ning vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 317 täidab ta eelarvet koostöös liikmesriikidega omal vastutusel ning järgides usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid;

1.  annab heakskiidu Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusameti direktori tegevusele ameti 2013. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud resolutsioonis, mis on Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve (III jagu – komisjon ja rakendusametid) täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus, Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve (III jagu – komisjon) täitmisele heakskiidu andmist käsitlev otsus ning resolutsioon, mis on nende otsuste lahutamatu osa, Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusameti (endise Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutuse) direktorile, nõukogule, komisjonile, Euroopa Liidu Kohtule ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

3.Euroopa Parlamendi 29. aprilli 2015. aasta otsus Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusameti (endise Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutuse) 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (2014/2075(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarvet(19),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2013. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2014)0510 – C8‑0140/2014)(20),

–  võttes arvesse Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusameti (endise Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutuse) 2013. aasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet(21),

–  võttes arvesse komisjoni aruannet 2012. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuse järelmeetmete kohta (COM(2014)0607) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumente (SWD(2014)0285, SWD(2014)0286),

–  võttes arvesse komisjoni aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiitu andvale institutsioonile 2013. aastal tehtud siseauditite kohta (COM(2014)0615) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2014)0293),

–  võttes arvesse kontrollikoja aruannet Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusameti (endise Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutuse) eelarveaasta 2013 raamatupidamise aastaaruande kohta koos rakendusameti (täitevasutuse) vastustega(22),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja avaldust(23), mis kinnitab 2013. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust,

–  võttes arvesse nõukogu 17. veebruari 2015. aasta soovitust rakendusametite tegevusele heakskiidu andmise kohta 2013. aasta eelarve täitmisel (05305/2015 – C8‑0048/2015),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 317, 318 ja 319,

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(24),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(25), eriti selle artikleid 62, 164, 165 ja 166,

–  võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 58/2003 (millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded)(26), eriti selle artikli 14 lõiget 3,

–  võttes arvesse komisjoni 21. septembri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 1653/2004 (täitevasutuste standardfinantsmääruse vastuvõtmise kohta vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded)(27), eriti selle artikli 66 esimest ja teist lõiku,

–  võttes arvesse komisjoni 23. detsembri 2003. aasta otsust 2004/20/EÜ, millega luuakse „Aruka energeetika rakendusasutus”, mis korraldab ühenduse tegevust energeetika valdkonnas vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003(28),

–  võttes arvesse komisjoni 17. detsembri 2013. aasta rakendusotsust 2013/771/EL, millega asutatakse Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusamet ning tunnistatakse kehtetuks otsused 2004/20/EÜ ja 2007/372/EÜ(29),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 93 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja muude asjaomaste komisjonide arvamusi (A8-0101/2015),

A.  arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõike 1 kohaselt täidab komisjon eelarvet ja haldab programme ning vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 317 täidab ta eelarvet koostöös liikmesriikidega omal vastutusel ning järgides usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid;

1.  annab heakskiidu Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusameti (endise Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutuse) direktori tegevusele ameti 2013. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud resolutsioonis, mis on Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve (III jagu – komisjon ja rakendusametid) täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus, Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve (III jagu – komisjon) täitmisele heakskiidu andmist käsitlev otsus ning resolutsioon, mis on nende otsuste lahutamatu osa, Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusameti (endise Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutuse) direktorile, nõukogule, komisjonile, Euroopa Liidu Kohtule ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

4.Euroopa Parlamendi 29. aprilli 2015. aasta otsus Tarbija-, Tervise-, Põllumajandus- ja Toiduküsimuste Rakendusameti (endise Tervise- ja Tarbijaküsimuste Rakendusameti) 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (2014/2075(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarvet(30),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2013. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2014)0510 – C8‑0140/2014)(31),

–  võttes arvesse Tarbija-, Tervise-, Põllumajandus- ja Toiduküsimuste Rakendusameti (endise Tervise- ja Tarbijaküsimuste Rakendusameti) 2013. aasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet(32),

–  võttes arvesse komisjoni aruannet 2012. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuse järelmeetmete kohta (COM(2014)0607) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumente (SWD(2014)0285, SWD(2014)0286),

–  võttes arvesse komisjoni aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiitu andvale institutsioonile 2013. aastal tehtud siseauditite kohta (COM(2014)0615) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2014)0293),

–  võttes arvesse kontrollikoja aruannet Tarbija-, Tervise-, Põllumajandus- ja Toiduküsimuste Rakendusameti (endise Tervise- ja Tarbijaküsimuste Rakendusameti) eelarveaasta 2013 raamatupidamise aastaaruande kohta koos rakendusameti vastustega(33),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja avaldust(34), mis kinnitab 2013. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust,

–  võttes arvesse nõukogu 17. veebruari 2015. aasta soovitust rakendusametite tegevusele heakskiidu andmise kohta 2013. aasta eelarve täitmisel (05305/2015 – C8‑0048/2015),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 317, 318 ja 319,

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(35),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(36), eriti selle artikleid 62, 164, 165 ja 166,

–  võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 58/2003 (millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded)(37), eriti selle artikli 14 lõiget 3,

–  võttes arvesse komisjoni 21. septembri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 1653/2004 (täitevasutuste standardfinantsmääruse vastuvõtmise kohta vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded)(38), eriti selle artikli 66 esimest ja teist lõiku,

–  võttes arvesse komisjoni 15. detsembri 2004. aasta otsust 2004/858/EÜ, millega asutatakse vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003 täitevamet nimega Rahvatervise Programmi Täitevamet ühenduse rahvatervise valdkonna tegevusprogrammi juhtimiseks(39),

–  võttes arvesse komisjoni 17. detsembri 2013. aasta rakendusotsust 2013/770/EL, millega asutatakse Tarbija-, Tervise- ja Toiduküsimuste Rakendusamet ning tunnistatakse kehtetuks otsus 2004/858/EÜ(40),

–  võttes arvesse komisjoni 17. detsembri 2014. aasta rakendusotsust 2014/927/EL, millega muudetakse rakendusotsust 2013/770/EL, et muuta nimi Tarbija-, Tervise- ja Toiduküsimuste Rakendusamet nimeks Tarbija-, Tervise-, Põllumajandus- ja Toiduküsimuste Rakendusamet(41),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 93 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja muude asjaomaste komisjonide arvamusi (A8-0101/2015),

A.  arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõike 1 kohaselt täidab komisjon eelarvet ja haldab programme ning vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 317 täidab ta eelarvet koostöös liikmesriikidega omal vastutusel ning järgides usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid;

1.  annab heakskiidu Tarbija-, Tervise-, Põllumajandus- ja Toiduküsimuste Rakendusameti (endise Tervise- ja Tarbijaküsimuste Rakendusameti) direktori tegevusele ameti 2013. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud resolutsioonis, mis on Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve (III jagu – komisjon ja rakendusametid) täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus, Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve (III jagu – komisjon) täitmisele heakskiidu andmist käsitlev otsus ning resolutsioon, mis on nende otsuste lahutamatu osa, Tarbija-, Tervise-, Põllumajandus- ja Toiduküsimuste Rakendusameti (endise Tervise- ja Tarbijaküsimuste Rakendusameti) direktorile, nõukogule, komisjonile, Euroopa Liidu Kohtule ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

5.Euroopa Parlamendi 29. aprilli 2015. aasta otsus Euroopa Teadusnõukogu Rakendusameti 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (2014/2075(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarvet(42),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2013. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2014)0510 – C8‑0140/2014)(43),

–  võttes arvesse Euroopa Teadusnõukogu Rakendusameti 2013. aasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet,

–  võttes arvesse komisjoni aruannet 2012. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuse järelmeetmete kohta (COM(2014)0607) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumente (SWD(2014)0285, SWD(2014)0286),

–  võttes arvesse komisjoni aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiitu andvale institutsioonile 2013. aastal tehtud siseauditite kohta (COM(2014)0615) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2014)0293),

–  võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Teadusnõukogu Rakendusameti eelarveaasta 2013 raamatupidamise aastaaruande kohta koos rakendusameti vastustega(44),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja avaldust(45), mis kinnitab 2013. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust,

–  võttes arvesse nõukogu 17. veebruari 2015. aasta soovitust rakendusametite tegevusele heakskiidu andmise kohta 2013. aasta eelarve täitmisel (05305/2015 – C8‑0048/2015),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 317, 318 ja 319,

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(46),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(47), eriti selle artikleid 62, 164, 165 ja 166,

–  võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 58/2003 (millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded)(48), eriti selle artikli 14 lõiget 3,

–  võttes arvesse komisjoni 21. septembri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 1653/2004 (täitevasutuste standardfinantsmääruse vastuvõtmise kohta vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded)(49), eriti selle artikli 66 esimest ja teist lõiku,

–  võttes arvesse komisjoni 14. detsembri 2007. aasta otsust 2008/37/EÜ, millega luuakse Euroopa Teadusnõukogu rakendusamet ühenduse eriprogrammi „Ideed” haldamiseks eesliiniuuringute valdkonnas vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003(50),

–  võttes arvesse komisjoni 17. detsembri 2013. aasta rakendusotsust 2013/779/EL, millega asutatakse Euroopa Teadusnõukogu Rakendusamet ning tunnistatakse kehtetuks otsus 2008/37/EÜ(51),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 93 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja muude asjaomaste komisjonide arvamusi (A8-0101/2015),

A.  arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõike 1 kohaselt täidab komisjon eelarvet ja haldab programme ning vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 317 täidab ta eelarvet koostöös liikmesriikidega omal vastutusel ning järgides usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid;

1.  annab heakskiidu Euroopa Teadusnõukogu Rakendusameti direktori tegevusele ameti 2013. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud resolutsioonis, mis on Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve (III jagu – komisjon ja rakendusametid) täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus, Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve (III jagu – komisjon) täitmisele heakskiidu andmist käsitlev otsus ning resolutsioon, mis on nende otsuste lahutamatu osa, Euroopa Teadusnõukogu Rakendusameti direktorile, nõukogule, komisjonile, Euroopa Liidu Kohtule ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

6.Euroopa Parlamendi 29. aprilli 2015. aasta otsus Teadusuuringute Rakendusameti 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (2014/2075(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarvet(52),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2013. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2014)0510 – C8‑0140/2014)(53),

–  võttes arvesse Teadusuuringute Rakendusameti 2013. aasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet(54),

–  võttes arvesse komisjoni aruannet 2012. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuse järelmeetmete kohta (COM(2014)0607) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumente (SWD(2014)0285, SWD(2014)0286),

–  võttes arvesse komisjoni aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiitu andvale institutsioonile 2013. aastal tehtud siseauditite kohta (COM(2014)0615) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2014)0293),

–  võttes arvesse kontrollikoja aruannet Teadusuuringute Rakendusameti eelarveaasta 2013 raamatupidamise aastaaruande kohta koos rakendusameti vastustega(55),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja avaldust(56), mis kinnitab 2013. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust,

–  võttes arvesse nõukogu 17. veebruari 2015. aasta soovitust rakendusametite tegevusele heakskiidu andmise kohta 2013. aasta eelarve täitmisel (05305/2015 – C8‑0048/2015),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 317, 318 ja 319,

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(57),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(58), eriti selle artikleid 62, 164, 165 ja 166,

–  võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 58/2003 (millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded)(59), eriti selle artikli 14 lõiget 3,

–  võttes arvesse komisjoni 21. septembri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 1653/2004 (täitevasutuste standardfinantsmääruse vastuvõtmise kohta vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded)(60), eriti selle artikli 66 esimest ja teist lõiku,

–  võttes arvesse komisjoni 14. detsembri 2007. aasta otsust 2008/46/EÜ, millega luuakse teadusuuringute rakendusamet, et juhtida ühenduse eriprogrammide „Inimesed”, „Võimekus” ja „Koostöö” teatavaid osasid teadusuuringute valdkonnas vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003(61),

–  võttes arvesse komisjoni 13. detsembri 2013. aasta rakendusotsust 2013/778/EL, millega asutatakse Teadusuuringute Rakendusamet ja tunnistatakse kehtetuks otsus 2008/46/EÜ(62),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 93 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja muude asjaomaste komisjonide arvamusi (A8-0101/2015),

A.  arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõike 1 kohaselt täidab komisjon eelarvet ja haldab programme ning vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 317 täidab ta eelarvet koostöös liikmesriikidega omal vastutusel ning järgides usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid;

1.  annab heakskiidu Teadusuuringute Rakendusameti direktori tegevusele ameti 2013. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud resolutsioonis, mis on Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve (III jagu – komisjon ja rakendusametid) täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus, Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve (III jagu – komisjon) täitmisele heakskiidu andmist käsitlev otsus ning resolutsioon, mis on nende otsuste lahutamatu osa, Teadusuuringute Rakendusameti direktorile, nõukogule, komisjonile, Euroopa Liidu Kohtule ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

7.Euroopa Parlamendi 29. aprilli 2015. aasta otsus Innovatsiooni ja Võrkude Rakendusameti (endise Üleeuroopalise Transpordivõrgu Rakendusameti) 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (2014/2075(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarvet(63),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2013. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2014)0510 – C8‑0140/2014)(64),

–  võttes arvesse Innovatsiooni ja Võrkude Rakendusameti (endise Üleeuroopalise Transpordivõrgu Rakendusameti) 2013. aasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet(65),

–  võttes arvesse komisjoni aruannet 2012. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuse järelmeetmete kohta (COM(2014)0607) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumente (SWD(2014)0285, SWD(2014)0286),

–  võttes arvesse komisjoni aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiitu andvale institutsioonile 2013. aastal tehtud siseauditite kohta (COM(2014)0615) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2014)0293),

–  võttes arvesse kontrollikoja aruannet Innovatsiooni ja Võrkude Rakendusameti (endise Üleeuroopalise Transpordivõrgu Rakendusameti) eelarveaasta 2013 raamatupidamise aastaaruande kohta koos rakendusameti vastustega(66),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja avaldust(67), mis kinnitab 2013. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust,

–  võttes arvesse nõukogu 17. veebruari 2015. aasta soovitust rakendusametite tegevusele heakskiidu andmise kohta 2013. aasta eelarve täitmisel (05305/2015 – C8‑0048/2015),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 317, 318 ja 319,

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(68),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(69), eriti selle artikleid 62, 164, 165 ja 166,

–  võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 58/2003 (millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded)(70), eriti selle artikli 14 lõiget 3,

–  võttes arvesse komisjoni 21. septembri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 1653/2004 (täitevasutuste standardfinantsmääruse vastuvõtmise kohta vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded)(71), eriti selle artikli 66 esimest ja teist lõiku,

–  võttes arvesse komisjoni 26. oktoobri 2006. aasta otsust 2007/60/EÜ, millega asutatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 58/2003 kohaldades Üleeuroopalise Transpordivõrgu Rakendusamet(72),

–  võttes arvesse komisjoni 23. detsembri 2013. aasta rakendusotsust 2013/801/EL, millega asutatakse Innovatsiooni ja Võrkude Rakendusamet ning tunnistatakse kehtetuks otsusega 2008/593/EÜ muudetud otsus 2007/60/EÜ(73),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 93 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja muude asjaomaste komisjonide arvamusi (A8-0101/2015),

A.  arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõike 1 kohaselt täidab komisjon eelarvet ja haldab programme ning vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 317 täidab ta eelarvet koostöös liikmesriikidega omal vastutusel ning järgides usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid;

1.  annab heakskiidu Innovatsiooni ja Võrkude Rakendusameti (endise Üleeuroopalise Transpordivõrgu Rakendusameti) direktori tegevusele ameti 2013. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud resolutsioonis, mis on Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve (III jagu – komisjon ja rakendusametid) täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus, Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve (III jagu – komisjon) täitmisele heakskiidu andmist käsitlev otsus ning resolutsioon, mis on nende otsuste lahutamatu osa, Innovatsiooni ja Võrkude Rakendusameti (endise Üleeuroopalise Transpordivõrgu Rakendusameti) direktorile, nõukogule, komisjonile, Euroopa Liidu Kohtule ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

8.Euroopa Parlamendi 29. aprilli 2015. aasta otsus Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve raamatupidamiskontode sulgemise kohta, III jagu – komisjon (2014/2075(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarvet(74),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2013. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2014)0510 – C8‑0140/2014)(75),

–  võttes arvesse komisjoni aruannet 2012. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuse järelmeetmete kohta (COM(2014)0607) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumente (SWD(2014)0285, SWD(2014)0286),

–  võttes arvesse komisjoni 11. juuni 2014. aasta teatist „Komisjoni 2013. aasta haldustegevuse koondaruanne” (COM(2014)0342),

–  võttes arvesse komisjoni aastaaruannet liidu rahanduse tulemuspõhise hindamise kohta (COM(2014)0383) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumente (SWD(2014)0200, SWD(2014)0201),

–  võttes arvesse komisjoni aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiitu andvale institutsioonile 2013. aastal tehtud siseauditite kohta (COM(2014)0615) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2014)0293),

–  võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2013 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega(76) ja kontrollikoja eriaruandeid,

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja avaldust(77), mis kinnitab 2013. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust,

–  võttes arvesse nõukogu 17. veebruari 2015. aasta soovitust komisjoni tegevusele heakskiidu andmise kohta 2013. aasta eelarve täitmisel (05303/2015 – C8‑0053/2015),

–  võttes arvesse nõukogu 17. veebruari 2015. aasta soovitust rakendusametite tegevusele heakskiidu andmise kohta 2013. aasta eelarve täitmisel (05305/2015 – C8‑0048/2015),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 317, 318 ja 319,

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(78),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(79), eriti selle artikleid 62, 164, 165 ja 166,

–  võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 58/2003 (millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded)(80), eriti selle artikli 14 lõikeid 2 ja 3,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 93 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja muude asjaomaste komisjonide arvamusi (A8-0101/2015),

1.  annab heakskiidu Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.  esitab oma tähelepanekud resolutsioonis, mis on Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve (III jagu – komisjon ja rakendusametid) täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule, komisjonile, Euroopa Liidu Kohtule, kontrollikojale ja Euroopa Investeerimispangale ning liikmesriikide parlamentidele ja riiklikele ja piirkondlikele kontrolliasutustele ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

9.Euroopa Parlamendi 29. aprilli 2015. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa, III jagu – komisjon ja rakendusametid (2014/2075(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, III jagu – komisjon,

–  võttes arvesse oma otsuseid rakendusametite 2013. aasta eelarvete täitmisele heakskiidu andmise kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 93 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja muude asjaomaste komisjonide arvamusi (A8-0101/2015),

A.  arvestades, et kontrollikoda ei saanud 20. korda järjest anda raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate maksete seaduslikkuse ja korrektsuse kohta positiivset kinnitavat avaldust ning seetõttu võib liidu kulutuste ja meetmete õiguspärasus väheneda;

B.  arvestades, et eriti just ressursside nappuse korral peaks komisjon olema eeskujuks, näitama, milline on tema kulude Euroopa lisaväärtus ning tagama, et vahendeid, mille eest ta kannab jagatud või täielikku vastutust, kulutataks kooskõlas kohaldatavate finantseeskirjadega;

C.  arvestades, et lõplik vastutus liidu eelarve täitmise eest lasub komisjonil, ent liikmesriigid peavad tegema komisjoniga igakülgset koostööd, et tagada assigneeringute kasutamine kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega; arvestades, et liikmesriikidel on eelkõige juhul, kui eelarvet täidetakse koostöös liikmesriikidega, liidu eelarve täitmise eest eriline vastutus;

D.  arvestades, et eelarve ühisel täitmisel peavad liikmesriikide poolt eelarve ühise täitmise raames saadud tulude ja kantud kulude kohta esitatud andmed olema tingimata korrektsed ja täpsed; arvestades, et on äärmiselt tähtis, et liikmesriigid mõistaksid oma vastutust liidu vahendite haldamisel eelarve ühise täitmise raames;

E.  arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklis 318 sätestatud institutsioonidevaheline dialoog võimaldab soodustada uue tulemuslikkuse kultuuri juurdumist komisjonis;

Eelarve detsentraliseeritud täitmine koostöös liikmesriikidega: puudused komisjoni ja liikmesriikide halduses

Põllumajandust ja maaelu arengut puudutavad reservatsioonid

1.  ei saa poliitiliselt tagada, et komisjonis ja liikmesriikides kasutusel olevad kontrollimenetlused annavad vajaliku kindluse kõigi põllumajandus- ja maaelu arengu valdkonna alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta, nagu näitavad reservatsioonid, mille põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi peadirektor esitas oma iga-aastases 31. märtsi 2014. aasta tegevusaruandes:

   ABB 02 – turumeetmed: veariski sisaldab 198,3 miljonit eurot; 11 reservatsioonielementi 7 toetuskavas 9 liikmesriigis: Poola 77,6 miljonit eurot, Hispaania 54 miljonit eurot, Prantsusmaa 32,4 miljonit eurot, Madalmaad 16,4 miljonit eurot, Ühendkuningriik 8,5 miljonit eurot, Itaalia 5 miljonit eurot, Tšehhi Vabariik 2 miljonit eurot, Austria 1,9 miljonit eurot, Rootsi 0,5 miljonit eurot;
   ABB 03 – otsetoetused: veariski sisaldab 652 miljonit eurot; 20 makseasutust 6 asjaomases liikmesriigis: Hispaania (17 makseasutusest 15) 153 miljonit eurot, Prantsusmaa 203,4 miljonit eurot, Ühendkuningriik, PRA England 118 miljonit eurot, Kreeka 117,8 miljonit eurot, Ungari 36,6 miljonit eurot, Portugal 28 miljonit eurot;
   ABB 04 – maaelu arenguga seotud kulutused: veariski sisaldab 599 miljonit eurot; 31 makseasutust 19 asjaomases liikmesriigis: Belgia, Bulgaaria (56,8 miljonit eurot), Küpros, Saksamaa (Baieri, Brandenburg), Taani, Hispaania (Andaluusia, Astuuria, Castilla la Mancha, Castilla y Léon, FOGGA Galicia, Madrid), Soome, Prantsusmaa (ODARC, ASP (70,3 miljonit eurot)), Ühendkuningriik (SGRPID Scotland, RPA England), Kreeka, Iirimaa, Itaalia (AGEA (52,6 miljonit eurot), AGREA Emilia-Romagna, OPR Lombardy, OPPAB Bolzano, ARCEA Calabria), Luksemburg, Madalmaad, Poola (56,7 miljonit eurot), Portugal (51,7 miljonit eurot), Rumeenia (138,9 miljonit eurot) ja Rootsi;
   ABB 05: veariski sisaldab 2,6 miljonit eurot – Türgile tehtud IPARDi kulutused;

Regionaalpoliitikat puudutavad reservatsioonid

2.  ei saa poliitiliselt tagada, et komisjonis ja liikmesriikides kasutusel olevad kontrollimenetlused annavad vajaliku kindluse kõigi regionaalpoliitika valdkonna alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta, nagu näitavad reservatsioonid, mille regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadi peadirektor esitas 31. märtsil 2014. aastal oma iga-aastases tegevusaruandes; märgib, et 322 kavast 73 kohta esitati ainult osaliselt usaldusväärse juhtimis- ja kontrollisüsteemi tõttu reservatsioonid (2012. aastal esitati need 317 rakenduskavast 85 kohta); märgib, et vahemaksed programmitöö perioodi 2007–2013 nendele programmidele, mille kohta on esitatud reservatsioonid, ulatuvad 6 035,5 miljoni euroni; märgib, et komisjoni hinnangul puudutab vearisk 440,2 miljonit eurot;

3.  tunnistab, et kuigi need reservatsioonid viitavad puudustele liikmesriikide kontrollisüsteemides, kujutavad need endast ka komisjoni jaoks tõhusat vahendit, mille abil kiirendada liikmesriikide poolt nende puuduste kõrvaldamiseks ja seega liidu eelarve kaitsmiseks võetavaid meetmeid;

Tööhõivet ja sotsiaalküsimusi puudutavad reservatsioonid

4.  ei saa poliitiliselt tagada, et komisjonis ja liikmesriikides kasutusel olevad kontrollimenetlused annavad vajaliku kindluse kõigi tööhõive ja sotsiaalküsimuste valdkonna alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta, nagu näitavad reservatsioonid, mille tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadi peadirektor esitas 31. märtsil 2014. aastal oma iga-aastases tegevusaruandes; märgib, et nimetatud iga-aastane tegevusaruanne sisaldab programmitöö perioodi 2007–2013 maksetega seotud reservatsiooni veariski sisaldava 123,2 miljoni euro suuruse summa osas 2013. aastal; märgib, et reservatsioonid hõlmavad 118 Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) rakenduskavast 36 (2012. aastal 117 rakenduskavast 27);

Kontrollikoja kinnitav avaldus

Raamatupidamise aastaaruanne ning tulude seaduslikkus ja korrektsus – märkusteta arvamused

5.  tunneb heameelt selle üle, et liidu 2013. aasta raamatupidamise aastaaruanne annab kõikides olulistes aspektides tõepärase pildi liidu finantsolukorrast 31. detsembri 2013. aasta seisuga, ja märgib rahuloluga, et 31. detsembril 2013 lõppenud aasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tulud on kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed;

Kogurahvatulul põhinevate osamaksudega seotud reservatsioon

6.  esitab reservatsiooni liikmesriikide kogurahvatulul põhinevate osamaksude arvutusviisi kohta, kuna andmete kontrollimine(81) komisjoni poolt on olnud puudulik(82); tuletab meelde, et kontrollikoda jõudis järeldusele, et see, kuidas komisjon kontrollis kogurahvatuluga seotud andmeid, ei olnud piisavalt struktureeritud ja sihipärane;

Kulukohustuste seaduslikkus ja korrektsus – märkusteta arvamus

7.  märgib rahuloluga, et 31. detsembril 2013 lõppenud aasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad kulukohustused on kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed;

Maksete seaduslikkus ja korrektsus – vastupidine arvamus

8.  on veendunud, et on täiesti vastuvõetamatu, et maksed on 20. aastat järjest olulisel määral vigadest mõjutatud;

9.  mõistab, et kontrollikoja vastupidine arvamus põhineb järeldusel, et järelevalve- ja kontrollisüsteemid on üksnes osaliselt mõjusad ning et seetõttu on kõige tõenäolisem veamäär maksete puhul 4,7 %;

10.  tuletab meelde, et 2012. aastal oli kõige tõenäolisem veamäär maksete puhul hinnanguliselt 4,8 %, 2011. aastal 3,9 %, 2010. aastal 3,7 %, 2009. aastal 3,3 %, 2008. aastal 5,2 % ning 2007. aastal 6,9 %, nii et eelmise mitmeaastase finantsraamistiku (2007–2013) kogu perioodi keskmine oli ligikaudu 4,6 %; märgib, et kontrollikoja aastaaruanded näitavad seega veamäära stabiliseerumist 2013. aastal aastate 2007–2013 mitmeaastase finantsraamistikuga hõlmatud perioodi keskmisel tasemel, kuid sellegipoolest on alates 2009. aastast näha pidevat tõusu ja olukorra halvenemist;

11.  juhib tähelepanu asjaolule, et 2013. aastat käsitleva kontrollikoja aruande kohaselt on veamäär valdkondades, kus eelarvet täidetakse koostöös liikmesriikidega, hinnanguliselt 5,2 %; märgib, et kõikide muude tegevuskulude puhul (mida haldab enamasti komisjon otse) on veamäär hinnanguliselt 3,7 %; toonitab, et mõlemad nimetatud veamäärad ületavad olulisuse piirmäära, milleks on 2 %; rõhutab, et valdkondades, kus eelarvet täidetakse koostöös liikmesriikidega, on veamäär oluliselt kõrgem kui kõikide muude tegevuskulude puhul;

12.  märgib, et regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadi peadirektor esitas 31. märtsil 2014. aastal oma iga-aastases tegevusaruandes osaliselt usaldusväärse juhtimis- ja kontrollisüsteemi tõttu reservatsioonid 2013. aasta 322 programmist 73 kohta, mida on vähem kui 2012. aastal, mil reservatsioonid esitati 317 rakenduskavast 85 kohta; märgib, et hinnanguliselt sisaldab veariski 1 135,3 miljonit eurot ning et reservatsioonid ja neile vastav summa puudutab kahte programmitöö perioodi (2007–2013 ja 2000–2006);

13.  võtab teadmiseks, et teaduse ja innovatsiooni peadirektoraadi peadirektor esitas 31. märtsil 2014. aastal oma iga-aastases tegevusaruandes ühe reservatsiooni teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi kohta ning et sellega seotud mõju 2013. aastal jäi hinnanguliselt 105,5 miljoni ja 109,5 miljoni euro vahemikku;

14.  võtab teadmiseks, et merenduse ja kalanduse peadirektoraadi peadirektor esitas 31. märtsil 2014. aastal oma iga-aastases tegevusaruandes ühe reservatsiooni Euroopa Kalandusfondi kohta ning et 2013. aastal sisaldas veariski 10,77 miljonit eurot;

15.  juhib tähelepanu vajadusele juhtimis- ja kontrollisüsteeme liikmesriikides pidevalt täiustada, et tagada programmitöö perioodil 2014–2020 liidu vahendite parem finantsjuhtimine ning veamäära vähendamine asjaomastes poliitikavaldkondades;

Finantskorrektsioonid ja sissenõudmised

16.  märgib, et teada antud 2013. aastal tehtud finantskorrektsioonide summa langes 2012. aasta 3,7 miljardilt eurolt 2013. aastal 2,5 miljardile eurole, ja tuletab meelde, et 2012. aasta finantskorrektsioonide nii suur summa oli tingitud peamiselt üheainsast Hispaanias tehtud 1,8 miljardi euro suurusest korrektsioonist, millega parandati struktuurifondide kulutusi ajavahemikul 2000–2006; märgib, et 2013. aastal tegi komisjon finantskorrektsioone ja sissenõudmisi 3 362 miljoni euro ulatuses, mis moodustas liidu eelarvest tehtavatest maksetest 2,3 %;

17.  juhib tähelepanu asjaolule, et finantskorrektsioonide kuhjumine programmi kokkuvõtete tegemise ajal on mõnikord kunstlik ning see ei anna palju teavet, arvestades, et need on näha alles aastaid pärast nende tegemist; palub komisjonil analüüsida, kas 2012. aastal toimunud üleminek kinnitatud korrektsioonidel põhinevalt meetodilt kohaldatud korrektsioonidel põhinevale meetodile peegeldab ikka kõige paremini kontrolli- ja juhtimissüsteemide reaalseid olusid asjaomasel eelarveaastal;

18.  märgib, et sellest tingitud 2013. aastal kohaldatud finantskorrektsioonide 34 % suuruse vähenemise (3,7 miljardilt eurolt 2,5 miljardile eurole) kompenseeris osaliselt 2013. aastal kohaldatud sissenõudmiste 27 % suurune kasv (0,7 miljardilt eurolt 0,9 miljardile eurole);

19.  peab kahetsusväärseks, et liidu finantshuve kaitsva õigusraamistiku, seonduvate menetluste keerukuse ning paljudes valdkondades kaasatud mitme kontrollitasandi tõttu saab vigu korrigeerida alles mitu aastat pärast nende ilmnemist;

20.  juhib tähelepanu asjaolule, et aastatel 2009–2013 kohaldatud finantskorrektsioonide ja sissenõudmiste summa oli keskmiselt 2,7 miljardit eurot, mis moodustab 2,1 % selle perioodi jooksul liidu eelarvest tehtud maksete keskmisest summast; märgib, et komisjoni hinnangul võib seda suundumust seletada programmitöö perioodi 2000–2006(83) lõppemisega; märgib eelkõige, et ühtekuuluvuspoliitika puhul puudutab 80 % aastatel 2007–2013 kohaldatud finantskorrektsioonidest varasemate perioodide rakenduskavasid(84); tuletab meelde, et liikmesriikidel on struktuurifondide suhtes kohaldatava õigusraamistiku kohaselt õigus asendada avastatud mittekõlblikud kulud seaduslike ja korrektsete kuludega;

21.  tuletab komisjonile ja liikmesriikidele meelde, et neil on kohustus võtta liidu eelarve kaitsmiseks parandusmeetmeid, kui kontrollisüsteemid on osutunud ebatõhusateks või kulutused ebakorrektseteks; juhib tähelepanu asjaolule, et komisjon ja liikmesriigid kasutavad selliseid parandusmeetmeid, ning märgib, et kui selliseid parandusmeetmeid ei oleks kontrollikoja poolt auditeeritud 2013. aasta maksete puhul kohaldatud, oleks üldine hinnanguline veamäär olnud 4,7 % asemel 6,3 %; rõhutab, et kontrollikoda leidis, et mitmete vigadest mõjutatud tehingute puhul (eriti valdkondades, kus eelarvet täidetakse koostöös liikmesriikidega) oli ametiasutustel vigade tuvastamiseks ja parandamiseks piisavalt teavet; nõuab, et kontrollikoda esitaks seega oma tulevastes aastaaruannetes hinnangulise veamäära ka olukorra kohta, kus kõik parandusmeetmed on võetud;

22.  peab ühtlasi kahetsusväärseks, et neil meetmetel on liidu eelarvele endiselt piiratud finantsmõju, sest rohkem kui 40 % 2013. aastal kohaldatud finantskorrektsioonidest ei loeta mitte sihtotstarbeliseks tuluks(85), vaid seda raha võivad kasutada samad liikmesriigid, kes need korrektsioonid ühtekuuluvuspoliitika valdkonnas põhjustasid, ning see kahjustab finantskorrektsioonide ennetavad mõju;

23.  märgib, et 2013. aastal kohaldatud finantskorrektsioonidest ligikaudu 28 % tähendas ühtekuuluvuspoliitikas asjaomasele programmile ja liikmesriigile antud liidu toetuse netosumma vähendamist;

24.  märgib murega, et komisjoni ülalnimetatud 29. septembri 2014. aasta teatis ei pruugi liikmesriikide tehtud maksete tühistamise, sissenõudmiste ega sissenõudmist ootavate struktuurifondide vahendite kohta usaldusväärset teavet anda, sest komisjon on teada andnud, et ta suhtus liikmesriikide andmetes esinevatesse teatavatesse vajakajäämistesse konservatiivselt, tagamaks, et eelnimetatud summad ei oleks ülepaisutatud(86);

25.  palub, et komisjon ja liikmesriigid kehtestaksid usaldusväärsed menetlused, mille abil saaks kontrollida parandusmeetmete ajastust, päritolu ja summat ning esitada nii suurel määral kui võimalik võrreldava teabe aasta kohta, mil makse tehti, aasta kohta, mil sellega seotud viga avastati, ning aasta kohta, mil sissenõudmised või finantskorrektsioonid raamatupidamise aruande lisades avaldati, pidades silmas kogu menetluse mitmeaastasust; peab lisaks äärmiselt oluliseks, et sissenõudmiste ja finantskorrektsioonide kohta esitataks täielik teave ning et asjaomase aasta assigneeringute vabastamist ja rikkumismenetlusi käsitlevad andmed oleksid täielikult läbipaistvad;

Koondaruanne ja iga-aastased tegevusaruanded

26.  võtab teadmiseks, et komisjoni peadirektorid esitasid kulude kohta kokku 17 kvantifitseeritud reservatsiooni; juhib tähelepanu sellele, et kuigi kvantifitseeritud reservatsioone oli 2013. aastal vähem (2012. aastal 21), ei vähendanud see riskisummat, ning et komisjoni koondaruandes(87) toodud riski maksimaalne kogusumma jääb alla 4 179 miljoni euro, mis vastab 2,8 %-le kõigi välja makstud kulude summast;

27.  palub komisjonil riskisumma(88) arvutamise selgemaks muuta, selgitades korrektsioonimehhanismide hinnangulist mõju sellele summale, ja esitada oma koondaruandes peadirektorite iga-aastaste tegevusaruannete alusel nõuetekohane kinnitav avaldus;

28.  tuletab meelde, et komisjoni kasutatud kumulatiivsed andmed puudutavad korrektsioonimehhanisme (finantskorrektsioone ja sissenõudmisi), mida komisjon ja liikmesriigid kohaldasid mitu aastat pärast raha väljamaksmist (eelkõige ajavahemikel 1994–1999 ja 2000–2006), ja märgib, et sel ajal ei andnud täpsete veamäärade kohta teavet ei kontrollikoda ega ka komisjon;

Surve eelarvele

29.  peab murettekitavaks asjaolu, et nõukogu vastuvõetamatu seisukoha tõttu liidu aastaeelarve üle peetavatel läbirääkimistel ning vaatamata maksete kõrgele tasemele näitab raamatupidamise aastaaruanne, et täitmata rahalised kulukohustused (rubriigis 1b oli peamiselt regionaalpoliitika valdkonnas 2013. aasta lõpuks täitmata kulukohustusi hinnanguliselt 23,4 miljardit eurot võrreldes 5 miljardiga 2010. aasta lõpus, 11 miljardiga 2011. aasta lõpus ja 16. miljardiga 2012. aasta lõpus) ja muud kohustused kasvasid ka 2013. aastal; märgib, et aasta lõpus oli nende summa 322 miljardit eurot(89) ja 2014. aastal see tõenäoliselt suureneb;

30.  juhib tähelepanu asjaolule, et 2013. aasta lõpus oli täitmata kulukohustuste hinnanguline maht 322 miljardit eurot ning 2014. aastal oli oodata selle summa suurenemist; on seisukohal, et see ei ole kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega, mis on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 310, ning seetõttu seab see kahtluse alla kogu eelarve õiguspärasuse;

31.  rõhutab, et sellised täitmata rahalised kohustused on eriti murettekitavad, sest esimest korda on maksete ülempiir reaalväärtuses seatud mitmeks(90) aastaks üldjoontes stabiilsele tasemele;

32.  juhib tähelepanu sellele, et majanduskriisi ajal napib rahalisi vahendeid; märgib siiski, et suure osa puhul eelarvest jagatakse kulutuste maksimaalne summa mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide alusel liikmesriikide kaupa iga-aastasteks eraldisteks; märgib, et viis, kuidas liikmesriigid raha kasutavad, muutub sageli peamiseks poliitiliseks eesmärgiks (kohustusliku kasutamise põhimõte)(91); palub komisjonil ja liikmesriikidel seetõttu soodustada seda, et kulutamise asemel seataks esmatähtsale kohale tulemuslikkus ja et eelkõige keskendutaks saavutatud tulemustele, lähtudes tõhususe, tulemuslikkuse ja säästlikkuse põhimõtetest;

33.  juhib tähelepanu sellele, et 2013. aasta lõpus oli eelmaksete brutosumma 79,4 miljardit eurot, ja rõhutab, et pikad eelmaksete perioodid võivad suurendada vigade või kahju riski; rõhutab, et see risk puudutab eriti eelarverubriiki 4 („Globaalne Euroopa”), kus tavapärase tegevuse puhul kulub kulukohustuse võtmisest kuni komisjonipoolse lõplike kulude kirjendamiseni neli aastat;

34.  nõuab, et komisjon koostaks ja avaldaks taas pikaajalise rahavoo prognoosi tulevikus makseteks vajaminevate summade kohta, et tagada, et vajalikud maksed saab teha heakskiidetud aastaeelarvetest; nõuab, et komisjon esitaks vajaduse korral juhul, kui iga-aastased eelarved ei taga vajalike maksete jaoks piisavalt assigneeringuid, kehtivate õigusaktide muutmise ettepanekud;

35.  kordab vajadust teha jätkuvaid pingutusi pikaajaliste lahenduste leidmiseks, et võimaldada komisjonil oma eelarve uuesti kontrolli alla saada; märgib, et erilist tähelepanu on vaja pöörata suuremale vastutusele ning keskenduda tulemuslikkusele ja kulutustega saavutatule; rõhutab seetõttu, et Euroopa Parlament peab kulutuste ja tulemuslikkuse kontrollimisel suuremal määral osalema;

Rahastamisvahendid

36.  märgib, et 2013. aasta lõpuks oli 176 Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) ja ESFi rakenduskava raames loodud 25 liikmesriigis 941 finantskorraldusvahendit; on eriti mures selle pärast, et finantskorraldusvahenditele makstud 14,3 miljardist eurost maksti lõplikele toetusesaajatele tegelikult välja ainult 47 % (6,7 miljardit eurot), ehkki see näitaja on võrreldes 2012. aasta lõpuks välja makstud 4,7 miljardi euroga juba paranenud; märgib, et 2013. aasta lõpus oli keskmine väljamaksemäär 47 %, kuid see ei näita teatavaid vahendite ja liikmesriikide vahelisi erinevusi; märgib, et väljamaksete keskmine hõlmab kõiki 900 vahendit: nii neid, mis asutati 2008. aastal, kui ka neid, mis alles asutati 2013. aastal ning mille rakendamine oli kõigest algusjärgus; on seisukohal, et kuigi mõned vahendid ei anna jätkuvalt maksimaalseid tulemusi, kasutavad teised juba ära 100 % vahenditest ning reinvesteerivad nüüd käibefonde;

37.  märgib, et 14 finantskorraldusvahendit loodi liikmesriikides maaelu arengu fondi raames; märgib, et Rumeenia, Bulgaaria, Kreeka, Itaalia ja Leedu pankadele maksti liidu eelarvest kuni 2013. aasta lõpuni välja 443,77 miljonit eurot; väljendab muret selle pärast, et sellest summast ei jõudnud lõplike toetusesaajate kätte ühtegi eurot; märgib, et kuue Euroopa Kalandusfondi raames loodud finantskorraldusvahendi tarbeks maksti Kreeka, Rumeenia, Bulgaaria, Eesti, Läti ja Madalamaade pankadele välja 72,37 miljonit eurot; märgib, et ainult Lätis maksti lõplikele toetusesaajatele välja kogu kasutada olnud summa, kuid Rumeenias maksti lõplikele toetusesaajate välja ainult 28 %, Bulgaarias 77 % ja Eestis 91 % rahast ning Madalmaades ja Kreekas ei makstud midagi välja(92);

38.  peab ühtlasi kahetsusväärseks, et need vahendid on keerulised ja nende kohta on raske korrektselt arvestust pidada, mis teeb ka avaliku kontrolli veel raskemaks; nõuab komisjonilt rohkem läbipaistvust ja korrapärast aruandlust finantsvõimenduse, kahjude ja selliste riskide kohta nagu investeerimismullid; nõuab tungivalt, et komisjon annaks täieliku ülevaate selle kohta, mitut projekti on iga finantskorraldusvahendi raames rahastatud ja milliseid tulemusi on saavutatud, ja annaks selgesti teada, kui palju liidu eelarve raha nende finantskorraldusvahendite projektide kaasrahastamiseks on kasutatud, esitades ka tervikliku kulude-tulude analüüsi finantskorraldusvahendite eeliste kohta võrdluses otsesemate projektirahastamisviisidega;

39.  peab kiiduväärseks asjaolu, et iga-aastastel läbivaatamiskoosolekutel võetakse süstemaatiliselt päevakorda ka rahastamisvahendite rakendamise küsimus ning et siis analüüsitakse ka vajakajäämisi ja tehakse parandusmeetmete ettepanekuid; võtab rahulolemisega teadmiseks, et järgmisel perioodil (2014–2020) on selle valdkonna vajakajäämised kõrvaldatud, st makseid kantakse rahastamisvahendeid haldavatele fondidele üle üksnes siis, kui tegelikud väljamaksed lõplikele toetusesaajatele ulatuvad teatud kindla määrani;

40.  arvestades maksete eelarvele mõjuvat survet ja asjaolu, et määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (finantsmäärus) artikli 140 lõikes 7 on nõutud, et rahastamisvahendite ülemäärast saldot tuleks vältida, soovitab komisjonil tagada, et liidu eelarvest selliste vahendite jaoks eraldatud summade puhul võetakse arvesse tegelikku rahavoovajadust;

41.  on eriti mures teatavate kontrollikoja leidude pärast, mis puudutavad liidu välispoliitika toetamise eesmärgil toimuva piirkondlike investeerimisrahastute toetusprogrammide ja finantseerimisasutuste laenude ühendamise mõjusust(93);

42.  juhib tähelepanu sellele, et rahastud olid nõuetekohaselt loodud, kuid ühendamise kaudu potentsiaalselt saadavat kasu täiel määral ei saavutatud, kuna komisjonipoolne juhtimine oli puudulik; palub komisjonil raha välja maksta ainult sel juhul, kui toetusesaaja raha tegelikult vajab, ja parandada liidu toetuste rakendamise seiret;

Komisjoni ja liikmesriikide vastutus eelarve ühisel täitmisel

43.  rõhutab, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 317 kohaselt vastutab liidu eelarve täitmise eest lõppkokkuvõttes komisjon; juhib tähelepanu sellele, et kui komisjon täidab eelarvet koostöös liikmesriikidega, delegeeritakse täitmisega seotud ülesanded finantsmääruse artikli 59 kohaselt liikmesriikidele, ning see nõuab neilt poliitilist ja rahandusalast vastutustundlikkust; kordab seega, et liikmesriigid peaksid tegutsema rangelt kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega ning nad ei tohiks ignoreerida oma vastutust liidu vahendite haldamisel;

44.  võtab teadmiseks komisjoni 28. oktoobri 2014. aasta teatise institutsioonidevahelise töörühma soovituste vastuvõtmise kohta riiklike kinnituste kehtestamiseks ja kasutamiseks (COM(2014)0688); juhib tähelepanu asjaolule, et kinnitused esitatakse vabatahtlikkuse alusel, ning peab seetõttu kiiduväärseks asjaolu, et neli liikmesriiki (Taani, Madalmaad, Rootsi ja Ühendkuningriik) on otsustanud nende esitamise kasuks; peab siiski kahetsusväärseks, et kõnealused kinnitused on vormilt, ulatuselt, põhjalikkuselt ja hõlmatud aruandlusperioodilt erinevad, ning märgib, et seetõttu on nendest vähe kasu;

45.  juhib tähelepanu asjaolule, et kontrollikoja mitmete avalduste kohaselt on nimetatud nelja liikmesriigi esitatud riiklikest kinnitustest kontrollikoja auditeerimisprotsessile kasu üksnes piiratud määral ning neid ei saa pidada kinnitava avalduse väljaandmisel usaldusväärseks teabeallikaks;

46.  peab seoses komisjoni ülalnimetatud 28. oktoobri 2014. aasta teatisega kahetsusväärseks, et finantsjuhtimise parandamisel ei ole tehtud erilisi edusamme, mis võib nii poliitilisel kui ka juhtimistasandil tehtud valede otsuste tõttu põhjustada pidevat liidu raha raiskamist; nõuab karistussüsteemi, mida kohaldataks liikmesriikide suhtes, kes esitavad programmide kohta ebakorrektset teavet ja ebakorrektseid kinnitusi;

47.  kutsub seega komisjoni ja nõukogu üles võtma konkreetseid ja sisulisi meetmeid, et teha usaldusväärse finantsjuhtimise valdkonnas vajalikke edusamme ja võtta muu hulgas ulatuslikumalt kasutusse riiklike kinnituste vahend, mis ei eelda tegelikult suuri lisapingutusi (väidetavalt vähem kui 1 täismahus ekvivalent aastas liikmesriigi kohta), ning märgib samuti, et on äärmiselt oluline, et liikmesriigid võtaksid avalikus dokumendis poliitilise vastutuse liidu vahendite kasutamise eest; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles avaldama mitte üksnes riiklikke kinnitusi, vaid ka iga-aastaseid kokkuvõtteid ja juhtimisaruandeid, et anda finantsjuhtimise valdkonna kohta rohkem teavet ja saavutada tegelikke edusamme; nõuab tungivalt, et komisjon esitaks parlamendile ja nõukogule soovituse edendada riiklike kinnituste kasutamist vastavalt riiklike kinnituste kehtestamist ja kasutamist käsitleva institutsioonidevahelise töörühma soovitustele;

48.  peab oluliseks edendada täielikku läbipaistvust struktuurifondide kasutamisel määratud projektide raamatupidamisdokumentide avaldamise kaudu;

Liikmesriikide esitatud andmete usaldusväärsus

49.  märgib, et kuna liikmesriikide poolt nendega koostöös toimuva eelarve täitmise raames tehtud esmatasandi kontrollid ei ole usaldusväärsed, vähendab see ka komisjoni talituste koostatud iga-aastaste tegevusaruannete ja komisjonis vastu võetud koondaruande usaldusväärsust, sest need põhinevad osaliselt liikmesriikide ametiasutuste tehtud kontrollide tulemustel; kordab oma varasemat nõudmist, mille kohaselt peab komisjon liikmesriikide andmeid usaldusväärsete ja objektiivsete iga-aastaste tegevusaruannete koostamiseks hindama ja vajaduse korral korrigeerima;

50.  nõuab, et peadirektorid annaksid oma iga-aastastes tegevusaruannetes üksikasjalikult aru rakenduskavade tasandil liikmesriikide teatatud veamääradest ja komisjoni poolt vajaduse korral tehtud korrektsioonidest;

Kõige halvemate näitajatega liikmesriigid

51.  peab kiiduväärseks ülevaadet kontrollikoja audititulemuste kohta seoses aastatel 2009–2013 põllumajandus- ja ühtekuuluvusvaldkonnas liikmesriikidega koostöös hallatud vahenditega – nimetatud ülevaade avaldati koos kontrollikoja 2013. aasta aruandega ning sellega täidetakse osaliselt Euroopa Parlamendi poolt 2012. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevas resolutsioonis esitatud nõudmine saada liikmesriikidega koostöös toimuva eelarve täitmise kohta teavet riikide kaupa;

52.  juhib tähelepanu sellele, et nende andmete kohaselt, mis kontrollikoda esitas ERFi, ESFi ja Ühtekuuluvusfondi puhul riski sisaldavate summade ja riski sisaldavate vahendite osakaalu kohta (algandmed sisalduvad tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadi ning regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadi 2013. aasta tegevusaruannetes), on kõige kõrgemad veamäärad Slovakkial, Ühendkuningriigil ja Hispaanial;

53.  juhib tähelepanu sellele, et nende andmete kohaselt, mis kontrollikoda esitas Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Euroopa Regionaalarengu Põllumajandusfondi puhul riski sisaldavate summade ja riski sisaldavate vahendite osakaalu kohta (algandmed sisalduvad põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi 2013. aasta tegevusaruandes), on kõige kõrgemad veamäärad Rumeenial, Bulgaarial ja Portugalil;

54.  palub kontrollikojal töötata välja omaenda riigipõhise aruandluse meetodi, pidades silmas mitte ainult riski sisaldavaid summasid, vaid ka liikmesriikide juhtimis- ja kontrollisüsteeme ning komisjoni ja liikmesriikide poolt kohaldatud korrektsioonimehhanisme, et hinnata asjakohaselt kõige halvemate näitajatega liikmesriikide juhtimises toimunud arengut ja soovitada parimaid võimalikke lahendusi;

55.  tuletab meelde, et korruptsioon kahjustab tõsiselt liidu vahendeid; peab murettekitavaks andmeid, mis näitavad, et mõned liikmesriigid on sellest nähtusest eriti mõjutatud, ning tuletab sellega seoses meelde komisjoni 29. mai 2013. aasta soovitust võtta vastu nõukogu soovitus, milles käsitletakse Itaalia 2013. aasta riiklikku reformikava ja esitatakse nõukogu arvamus Itaalia stabiilsusprogrammi (2012-2017) kohta(94); nõuab, et direktiiv, milles käsitletakse liidu finantshuve kahjustava pettuse vastast võitlust kriminaalõiguse abil, võetaks kiiresti vastu;

Huvide konfliktid

56.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et teatavates liikmesriikides on parlamendi, valitsuse ja kohalike volikogude liikmete huvide konflikte käsitlevad õigusaktid ebamäärased ja ebapiisavad; kutsub komisjoni üles uurima hoolikalt praegust olukorda ja esitama vajaduse korral soovitused või isegi seaduslikult siduvad lahendused; on seisukohal, et sama peaks kehtima liikmekandidaatide ja komisjoni liikmete suhtes;

Tulud: kogurahvatulul põhinevad omavahendid

57.  märgib, et kontrollikoja auditis (vt 2013. aasta aruande punkti 2.27) leiti, et komisjon ei olnud teinud liikmesriikide osamaksude arvutustes ja maksetes (enamik neist põhines kogurahvatulu 2013. aasta prognoositud andmetel) olulisel määral vigu;

58.  nõuab, et komisjon tagaks, et Eurostati ja liikmesriikide esitatud andmed oleksid identsed, sest kogurahvatulu näitaja on põhiline võrdlusalus nii liidu tulude kui ka kulude jaoks;

59.  tuletab meelde etteheidet, mis kontrollikoda tegi oma 2012. aasta aruandes ja mis puudutas mõjususe puudumist kogurahvatulu andmete komisjonipoolsel kontrollimisel (vt 2012. aasta aruande punkti 2.41); rõhutab, et üldreservatsioonide pikaajaline kasutamine ja omavahendite arvestamiseks kasutatavate kogurahvatulu andmete liiga pikk kontrollitsükkel võivad põhjustada eelarvelist ebakindlust, nagu rõhutati liikmesriikide aruteludes 2014. aasta üldeelarve paranduseelarve projekti nr 6 üle(95);

60.  peab kahetsusväärseks, et teatavad liikmesriigid, kes küll teadsid, et kogurahvatulul põhinevate osamaksude arvutamiseks kasutatakse 2014. aasta kevadest saadik muudetud statistilist meetodit, ei arvestanud sellega, et selle tulemusel suureneb nende osamaks eelarvesse;

61.  peab kahetsusväärseks, et kuigi komisjon teadis 2013. aasta kevadest saadik, et kogurahvatulul põhineva osamaksu arvutamise statistilise meetodi muutmise tulemusel muutuvad teatavate liikmesriikide osamaksud palju suuremaks, käsitas ta seda kõigest tehnilise muudatusena(96);

62.  tuletab meelde, et kontrollikoda järeldas oma arvamuses nr 7/2014(97), et komisjoni ettepanek võimaldada erandkorras käibemaksu ja kogurahvatulu saldode ning korrigeerimiste tulemusel saadud summade maksmise edasilükkamist võib muuta omavahendite süsteemi keerukamaks ning suurendada liikmesriikide eelarvealast ebakindlust;

63.  juhib tähelepanu eelkõige sellele, et komisjoni ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ, Euratom) nr 1150/2000, millega rakendatakse ühenduste omavahendite süsteemi käsitlev otsus 2007/436/EÜ, Euratom (COM(2014)0704), puudutab ainult selle tähtaja edasilükkamist, milleks liikmesriigid peavad tegema kättesaadavaks vahendid, kui käibemaksupõhiste omavahendite ja kogurahvatulul põhinevate omavahendite positiivsete saldode ja korrigeerimiste tulemusel tekivad suured summad, ning märgib, et juhuks, kui liikmesriikidel on suured negatiivsed käibemaksupõhiste omavahendite ja kogurahvatulul põhinevate omavahendite saldod ja korrigeerimised, võiks komisjoni kohustada koguma paranduseelarve abil lisatulu;

64.  peab kahetsusväärseks, et nõukogu ei ole suutnud siiani teha nimetatud õigusakti ettepanekute alusel mingeid edusamme omavahendite süsteemi reformimiseks, kuigi komisjon on esitanud parlamendi poolt heaks kiidetud(98) ettepaneku omavahendite süsteemi üleüldiseks reformimiseks, et muuta kõnealune süsteem õiglasemaks, mõistetavamaks, läbipaistvamaks ja tõhusamaks ning püüda vähendada riikide osamakse;

Vajalikud meetmed

65.  nõuab tungivalt, et komisjon

   lühendaks omavahendite arvestamiseks kasutatavate kogurahvatulu andmete kontrollitsüklit, et see kestaks kõige rohkem neli aastat, ja algataks selleks vajaduse korral rikkumismenetluse ja/või kehtestaks reservatsioonide tühistamiseks range tähtaja;
   piirduks üldreservatsioonide kasutamisel ainult erandjuhtudega, st kui eksisteerib suur oht, et liidu finantshuvid ei ole kaitstud, s.o kui liikmesriik korraldab kontrollitsükli ajal või ebakorrapäraste ajavahemike järel ulatusliku läbivaatamise;
   koostaks tegevuskava, mille alusel kõrvaldada kontrollikoja eriaruandes nr 11/2013 kirjeldatud puudused, ja annaks selle kohta Euroopa Parlamendile ja kontrollikojale aru hiljemalt 2015. aasta juuni lõpuks;
   võtaks vastu selgeid eesmärke sisaldava üksikasjaliku tegevuskava ja teeks selle täitmise üle põhjalikku järelevalvet, et lahendada probleemid Kreeka rahvamajanduse arvepidamises;
   teeks komisjoni ülalnimetatud ettepanekusse (COM(2014)0704) muudatuse, millega anda komisjonile õigus lükata summade hüvitamine edasi, kui saldod ja korrigeerimised on negatiivsed;

66.  juhib tähelepanu kontrollikoja poolt eriaruandes nr 2/2014 („Kas kaubanduse sooduskorda hallatakse asjakohaselt?”) osutatud vajakajäämistele Saksamaa, Prantsusmaa ja Ühendkuningriigi kontrollistrateegias ja riskijuhtimises, mis võivad põhjustada liidu eelarve jaoks potentsiaalseid kaotusi; märgib, et neid puudusi kinnitas ka nendes kolmes liikmesriigis potentsiaalselt kaotatud tulu summa; täheldab, et 2009. aasta valimi vigade ekstrapoleerimise alusel hindas kontrollikoda nendes liikmesriikides aegumise tõttu kaalul oleva summa suuruseks 655 miljonit eurot; märgib, et see moodustab ligikaudu 6 % tollimaksude kogusummast, mis koguti sellel aastal viies valitud liikmesriigis, ning see hõlmab 167 miljonit eurot Saksamaal, 176 miljonit eurot Prantsusmaal ja 312 miljonit eurot Ühendkuningriigis;

Põllumajandus

Põllumajandus: demograafilised ja toetusesaajate struktuuriga seotud probleemid

67.  juhib tähelepanu sellele, et demograafilised muutused mõjutavad ühist põllumajanduspoliitikat rohkem kui ühtki teist liidu poliitikavaldkonda, sest peaaegu üks kolmandik 12 miljonist liidu põllumajandustootjast, kes jagavad rohkem kui 45 % liidu eelarvest, on üle 65-aastased ja vaid 6 % on alla 35-aastased(99); peab kiiduväärseks noorte põllumajandustootjate toetusprogramme, mis algatati ÜPP reformi raames;

68.  peab kahetsusväärseks, et meetmetega, mille komisjon on põllumajanduspoliitikas algatanud, ei ole seni suudetud demograafilist tasakaalustamatust korrigeerida, ja palub komisjonil põllumajandussektori eelarvetoetuse seda arvesse võttes uuesti läbi vaadata;

69.  rõhutab, et 31 % ühise põllumajanduspoliitika otsetoetustest saavad vähem kui 2 % liidu põllumajandustootjatest; juhib tähelepanu asjaolule, et ÜPP peaks orienteeruma esmajoones väiketootjatele, ning on veendunud, et praegused tavad õõnestavad veelgi ÜPP poliitilist toetust;

70.  kordab, et ÜPP õiglasemaks muutmiseks vähendasid(100) parlament ja nõukogu üle 150 000 euro suurusi makseid ja võimaldasid kehtestada otsetoetustele piirmäära; nõuab seega, et kontrollikoda kontrolliks enne järgmiste aastaaruannete esitamist selle meetme tulemuslikkust ja tõhusust;

71.  juhib tähelepanu sellele, et kõige ebavõrdsemad põllumajandussüsteemid on Tšehhi Vabariigis, kellele järgnevad Slovakkia, Ungari, Saksamaa ja Bulgaaria(101); kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetusesaajate struktuuri paremini tasakaalustama ja nõuab, et põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi peadirektor lisaks oma iga-aastasele tegevusaruandele igal aastal esialgsed andmed ühise põllumajanduspoliitika raames tootjatele makstud otsetoetuste kohta liikmesriikide ja toetusesaajate kategooriate kaupa;

Põllumajandus: esimese samba veamäär

72.  peab kahetsusväärseks, et EAGFi maksed sisaldasid 2013. aastal olulisel määral vigu ja kontrollikoja hinnangul on kõige tõenäolisem veamäär 3,6 % (2012. aastal 3,8 %)(102) ning viiest kuludena kajastatud maksete seisukohast uuritud kontrollisüsteemist hinnati kaks mittemõjusaks, kaks osaliselt mõjusaks ja ainult üks mõjusaks;

73.  rõhutab, et kontrollikoja poolt kindlaks tehtud 101 kvantifitseeritavast veast 33 puhul oli liikmesriikide ametiasutustel küllalt teavet nende vigade vähemalt osaliseks vältimiseks, avastamiseks ja parandamiseks ning et kui kogu seda teavet oleks korrektselt kasutatud, oleks selle valdkonna kõige tõenäolisem hinnanguline veamäär olnud 1,1 % võrra madalam ja seega olulisuse piirmäärale (2 %) suhteliselt lähedal; rõhutab, et liikmesriikidel on tähtis kohustus täita liidu eelarvet korrektselt ja seaduslikult, kui nad on vastutavad liidu vahendite haldamise eest;

Nõuetele vastavus

74.  juhib tähelepanu asjaolule, et kontrollikoja audit hõlmas nõuetele vastavuse tingimusi ning et juhtumeid, kus neid tingimusi ei täidetud, käsitati veana siis, kui avastati, et rikkumine leidis aset aastal, mis põllumajandustootja toetust taotles; juhib tähelepanu sellele, et kontrollikoda võtab veamäära arvutamisel nõuetele vastavuse valdkonnas esinevaid puudusi arvesse, kuid märgib, et komisjoni arvates ei puuduta nõuetele vastavus maksete rahastamiskõlbulikkust, vaid toob ainult kaasa halduskaristuste kehtestamise;

75.  võtab teadmiseks, et komisjon teatab kontrollikojale saadetud vastuses, et aastate 2014–2020 programmitöö perioodiks on õigusraamistikku lihtsustatud, ning palub komisjonil 2015. aasta lõpuks ette kanda, millised olid nende lihtsustamismeetmete praktilised tagajärjed ja milliseid lisameetmeid võiks endiselt keerukate eeskirjade ja abikõlblikkustingimuste suhtes võtta;

Turumeetmete veamäärad

76.  peab murettekitavaks, et põllumajandussektori turumeetmete veamäär on komisjoni arvutuste alusel 7,44 %; peab kahetsusväärseks, et see on poliitikavaldkondade 2013. aasta veamäärade hulgas kõrguselt teine;

77.  rõhutab, et reservatsioonid, mille põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi peadirektor lisas oma 2013. aasta tegevusaruandesse, kinnitavad turumeetmete murettekitavat seisu, sest reservatsioonid puudutavad üheksa liikmesriigi seitset toetuskava eelkõige järgmistes sektorites: puu- ja köögiviljakasvatus, viinamarjaistanduste ümberkorraldamine, veinidesse investeerimine, kodulindude ekspordi toetused ja koolipiima kava;

78.  juhib tähelepanu asjaolule, et paljud väiksemad programmid, nt koolidele puuvilja ja piima jagamise kavad, ei ole kasutajasõbralikud (osalt nendega seotud bürokraatia tõttu) ning seepärast on nende kasutusele võtmine ja rakendamine ebapiisavad;

79.  peab kahetsusväärseks kontrollimenetlustes, mida kohaldati puu- ja köögiviljasektori tootjarühmadele tunnustuse andmisel(103) Poolas, Austrias, Madalmaades ja Ühendkuningriigis, esinenud puudusi, millest andis teada kontrollikoda oma 2013. aasta aruandes ja mida kinnitas põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi peadirektor, kes esitas oma 2013. aasta tegevusaruandes reservatsiooni, mis põhines tema hinnangul selle kohta, et selle meetme kogukuludest sisaldab riski umbes 25 % ehk 102,7 miljonit eurot;

80.  peab eriti kahetsusväärseks puudusi, mille komisjon leidis viinamarjaistanduste ümberkorraldamise meetmete puhul Hispaanias ja mis andsid põhjust reservatsiooniks, mille põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi peadirektor esitas 33 % korrigeeritud veamäära ja 54 miljoni euro suuruse riski sisaldava summa alusel, ühtlasi peab kahetsusväärseks puudusi, mille komisjon leidis Prantsusmaa kodulindude ekspordi meetme puhul 69,6 % korrigeeritud veamäära ja 29,3 miljoni euro suuruse riski sisaldava summa alusel;

Liikmesriikide poolt otsetoetuse kohta esitatud andmete usaldusväärsus

81.  tunneb heameelt selle üle, et kuna liikmesriikide kontrollistatistikas esitatud veamäärad ei hõlma kõiki allesjäänud veamäära elemente ning ei ole ka alati usaldusväärsed, hindas põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat kogu olemasolevale teabele (sh kontrollikoja auditileidudele) tuginedes igat makseasutust eraldi;

82.  kordab Euroopa Kontrollikoja väiteid(104) selle kohta, et selle uue käsitlusviisi abil saadud tulemused kinnitavad, et liikmesriikide kontrollistatistikast, makseasutuste direktorite kinnitustest ja sertifitseerimisasutuste tööst saadav kindlus on piiratud;

83.  juhib tähelepanu sellele, et kuigi peaaegu kõiki otsetoetustega seotud makseasutusi akrediteeriti ja sertifitseeriti sertifitseerimisasutuste poolt ning kuigi 82st makseasutuste koostatud kinnitavast avaldusest 79 kohta esitasid sertifitseerimisasutused 2013. aastal märkusteta arvamuse, mis kinnitab makseasutuste direktorite esitatud kinnitava avalduse täpsust, pidi komisjon 68 makseasutuste poolt teatatud veamäärasid korrigeerimiseks tõstma 42 asutuse puhul, nii et allesjäänud veamäär jäi üle 2 %;

84.  juhib tähelepanu sellele, et viis kõige kõrgema veamääraga makseasutust olid järgmised:

1.  Ühendkuningriik, RPA

5,66 % (liikmesriigi teatatud määr: 0,67 %)

2.  Kreeka, OKEPE

5,17 % (liikmesriigi teatatud määr: 0,83 %)

2.  Hispaania, AVGA

4,71 % (liikmesriigi teatatud määr: 1,93 %)

4.  Portugal, IFAP

4,37 % (liikmesriigi teatatud määr: 0,82 %)

5.  Rumeenia, PIAA

4,27 % (liikmesriigi teatatud määr: 1,77 %)

85.  peab kahetsusväärseks, et praeguses õigusraamistikus ei ole makseasutustele ebakorrektsete või valede aruannete(105) esitamise eest karistusi ette nähtud;

86.  kutsub liidu ametnikke üles võtma suurema järelevalve alla asjaomaste liikmesriikide riiklikud makseasutused ning jälgima ja tihedamalt koordineerima nende tööd, selleks et lahendada seal esinevate puudujääkide küsimus, eriti viimasel kolmel aastal kehvade tulemustega töötanud makseasutuste osas, eesmärgiga teha maksete haldus tõhusamaks;

Ühtne haldus- ja kontrollisüsteem ning põldude identifitseerimise süsteem

87.  jagab komisjoni ja kontrollikoja arvamust selle kohta, et ühtsel haldus- ja kontrollisüsteemil (IACS) tervikuna on keskne roll põllumajandustootjate väljamaksetaotlustes sisalduvate vigade ärahoidmisel ja vähendamisel, ning juhib tähelepanu sellele, et selle nõuetekohane toimimine oleks pidanud tagama, et põllumajandussektori otsetoetused ei sisalda olulisel määral vigu;

88.  peab kahetsusväärseks, et põldude identifitseerimise süsteemist (LPIS) toetuskõlbmatu maa väljajätmist ja põllumajandustootjate väljamaksetaotluste haldusmenetlust pärssivate puuduste püsimine aitab oluliselt kaasa sellele, et EAGFi maksetesse jääb alles olulisel määral vigu;

89.  rõhutab veel kord LPISis tuvastatud puuduste horisontaalset mõõdet; märgib, et 2007. aastast saadik on kontrollikoda kontrollinud IACSi 38 makseasutuses kõigis 28 liikmesriigis, ja peab äärmiselt kahetsusväärseks, et ainult seitse kontrollisüsteemi hinnati mõjusaks, 22 osaliselt mõjusaks ja üheksat kontrollisüsteemi ei peetud mõjusaks; palub komisjonil tagada, et eelarvet ohustavad finantsriskid on kaetud netofinantskorrektsioonidega;

Menetlused alusetute maksete sissenõudmise tagamiseks

90.  on mures selle pärast, et kontrollikoja väitel(106) teavitati Iirimaal võlgnikke 2008. aasta või sellele eelnenud aastaste nõuetega seotud eeskirjade eiramise või hooletuse tõttu kaotatud summadest olulise hilinemisega ning nende suhtes ei rakendatud sissenõudmis- ega täitemenetlusi mitu aastat;

91.  märgib, et nimetatud taotlusaastatega seotud 6,7 miljoni euro suurusest võlast kandis liit kuni 2012. aasta lõpuni vastavalt nn „50-50-korrale” 2,3 miljonit eurot, vaatamata kontrollikoja poolt täheldatud viivitusele teavitamismenetluses, ja kardab, et see raha on liidu eelarve jaoks lõplikult kadunud;

92.  on peale selle mures selle pärast, et kontrollikoda tuvastas, et Itaalia ametiasutused ei esitanud andmeid selle kohta, kas võlad olid tekkinud eeskirjade eiramise või haldusvigade tõttu, mistõttu võidakse need kulud katta liidu eelarvest; palub komisjonil olukorda üksikasjalikult analüüsida ning anda selle kohta uuesti aru enne käesoleva aasta lõppu;

93.  märgib, et vastavalt põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi 2013. aasta tegevusaruandes(107) esitatud andmetele on alusetute maksete sissenõudmisel kõige halvema näitajaga liikmesriigid Bulgaaria (sissenõudmismäär 4 %), Kreeka (21 %), Prantsusmaa (25 %), Sloveenia (25 %), Slovakkia (27 %) ja Ungari (33 %); peab murettekitavaks häirivalt madalat sissenõudmiste määra teatavates valdkondades ning nõuab, et komisjon esitaks aruande selle põhjuste ning võimalike edusammude kohta;

Raamatupidamise aastaaruande kontrollimise ja heakskiitmise menetlus

94.  märgib, et komisjon tegi 2013. aastal neli vastavusotsust, mis viisid finantskorrektsioonideni 1 116,8 miljoni euro ulatuses (861,9 miljonit eurot EAGFi ja 236,2 miljonit eurot EAFRD raames), mis moodustavad liidu põllumajanduse ja maaelu arengu 2013. aasta eelarvest ligi 2 % (ajavahemikul 2008–2012 1,4 %);

95.  juhib tähelepanu sellele, et seda määra ei saa võrrelda kontrollikoja avaldatud kõige tõenäolisema veamääraga, sest komisjoni vastavusauditid põhinevad süsteemide kontrollimisel, nende käigus ei kontrollita alustehingute korrektsust, need hõlmavad mitme eelarveaasta kulusid, need viisid 65 % ulatuses kindla määra põhjal tehtud finantskorrektsioonideni ega võimalda seetõttu arvutada aasta veamäära(108);

96.  rõhutab, et 2013. aasta finantskorrektsioonide keskmise taseme suurenemist võrreldes perioodiga 2008–2012 võib kontrollikoja leidude kohaselt(109) selgitada peamiselt sellega, et lõpetamata audititoimikute arv vähenes 553-lt 2012. aasta lõpus 516ni 2013. aasta lõpus ning 2010. aastale eelnevate toimikute lõpuleviimine tõi kaasa finantskorrektsioonid summas 881 miljonit eurot (79 % kogusummast);

97.  on mures selle pärast, et praegu kehtivate sätetega ei ole tagatud, et lepitusorgan, kes võidakse vastavuse kontrollimise menetlusse kaasata, oleks sõltumatu(110);

Maaelu areng, keskkond, kalandus ja tervishoid

98.  märgib, et maaelu arengu, keskkonna-, kalandus- ja tervishoiuvaldkonna maksed sisaldasid 2013. aastal olulisel määral vigu, kuid kõige tõenäolisem veamäär on vähenenud ja on nüüd 6,7 % (2012. aastal 7,9 %), ning liikmesriikides 13st kuludena kajastatud maksete seisukohast kontrollitud järelevalve- ja kontrollisüsteemist hinnati seitse osaliselt mõjusaks ja kuus mittemõjusaks;

99.  nõustub kontrollikoja arvamusega selle kohta, et kõige tõenäolisemat veamäära oleks vähendatud 2 %-ni, kui liikmesriikide ametiasutused oleksid kasutanud kogu nende käsutuses olevat teavet vigade vältimiseks, tuvastamiseks ja parandamiseks; rõhutab, et liikmesriikidel on tähtis kohustus täita liidu eelarvet korrektselt ja seaduslikult, kui nad on vastutavad liidu vahendite haldamise eest;

100.  peab kahetsusväärseks, et kontrollikoja poolt arvutatud keskmine veamäär oli maaelu arengu valdkonnas kolme viimase aasta jooksul 8,2 % ja 2013. aastal 7,9 %(111); peab äärmiselt kahetsusväärseks, et see on poliitikavaldkondade 2013. aasta veamäärade hulgas kõige kõrgem;

101.  märgib, et kontrollikoja tuvastatud vead tekkisid peamiselt seetõttu, et toetusesaajad ei järginud rahastamiskõlblikkuse kriteeriume, hanke-eeskirju ei kohaldatud nõuetekohaselt ja põllumajanduse keskkonnakaitse kohustusi ei täidetud;

102.  on mures selle pärast, et kontrollikoda tegi kindlaks, et maaelu arengu valdkonna veamäärast kaheksandiku puhul mängis rolli arvatav eraõiguslike toetusesaajate tahtlik rikkumine, ja peab kahetsusväärseks, et erainvesteeringute veamäära tekkes mängis kõige suuremat rolli maaelu arengu alla kuuluv põllumajandustoodete ja metsasaaduste lisandväärtuse suurendamise meede(112), mille tõttu avaldas kontrollikoda tõsist muret selle pärast, kas meede on selle poliitiliste eesmärkide saavutamiseks tõhus ja mõjus;

103.  nõustub kontrollikoja arvamusega(113) selle kohta, et vead on tekkinud osaliselt seetõttu, et eeskirjad on keerulised ning aastate 2007–2013 programmide toetuskavad on väga erinevad: maaelu arengu alla kuulub kokku 46 meedet, millest igaühe kohta kehtivad eri eeskirjad ja nõuded;

104.  tunnustab komisjoni selle eest, et ta peatab ja katkestab üha rohkem makseid, tänu millele on tagatud, et puuduste tuvastamise korral võetakse igal juhul parandusmeetmeid;

105.  tunneb heameelt selle üle, et komisjon on otsustanud hakata allesjäänud veamäära arvutamisel võtma arvesse kõiki asjakohaseid auditeid ja kogu asjakohast teavet, et korrigeerida liikmesriikide teatatud veamäära;

106.  peab kahetsusväärseks, et liikmesriikide poolt nende kontrollide tulemuste kohta esitatud andmed ei ole usaldusväärsed; märgib, et sertifitseerimisasutused esitasid märkusega arvamuse, mille kohaselt oli veamäär üle 2 %, 74st makseasutusest ainult 9 kohta(114), kuid komisjon esitas märkusega arvamuse 24 liikmesriigis 31 makseasutuse kohta(115);

107.  peab kahetsusväärseks, et teatavad liikmesriigid ei ole võtnud kvaliteetseid parandusmeetmeid ja üheski liikmesriigis ei tegeleta vigade põhjuste kõrvaldamisega süsteemselt; rõhutab, et laialt levinud puuduse kõrvaldamiseks puudub liidu tasandil ennetav tegevus;

108.  tõdeb, et peatüki 17 04 (toidu- ja söödaohutus, loomade tervishoid, loomade heaolu ja taimetervis) ebapiisavat täitmist mõjutanud peamised põhjused on 900 000 eurot, mis on seotud sihtotstarbelise tuluga eri programmide jaoks ja mida saab kasutada 2014. aastal, ning 2 000 000 eurot, mis on seotud hädaolukordade fondiga; märgib, et viimati nimetatud summast kanti 50 % ehk 1 000 000 eurot edasi 2014. aastasse (et tegeleda lammaste katarraalse palavikuga Saksamaal);

Komisjonile, liikmesriikidele ja kontrollikojale põllumajandus- ja maaelu arengu valdkonnas esitatavad nõudmised

109.  nõuab, et kontrollikoda arvutaks ühise põllumajanduspoliitika esimese samba turumeetmete ja otsetoetuste jaoks eraldi veamäärad;

110.  soovitab, et komisjon jälgiks aktiivselt, kuidas liidu toetuste suhtes kohaldatava kontrollisüsteemi puudusi parandavaid meetmeid kohaldatakse puu- ja köögivilja tootjarühmade tunnustamiseks Poolas ning tootjaorganisatsioonide tegevusprogrammides Austrias, Madalmaades ja Ühendkuningriigis;

111.  nõuab tungivalt, et komisjon tõendaks, et põllumajandusvaldkonna turumeetmetel on liidu eelarvet kahjustava võimaliku kahju ohule vaatamata liidu lisaväärtus, ja nõuab, et komisjon kaaluks nende meetmete lõpetamist, kui oht on liiga suur; nõuab, et komisjon annaks komisjoni 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuse järelmeetmete aruandes aru meetmetest, mida Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) on võtnud seoses Prantsusmaa kodulindude ekspordi toetusi puudutava auditimissiooniga;

112.  nõuab, et komisjon koostaks ettepanekud selle kohta, kuidas karistada makseasutusi valede või ebakorrektsete aruannete esitamise eest, sh kolm järgmist mõõdet: kontrollistatistika, makseasutuste kinnitused ja sertifitseerimisasutuste tehtud töö; nõuab, et komisjonile antaks õigus makseasutuse akrediteering olulise väärkajastamise korral tühistada;

113.  nõuab, et põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi peadirektor võtaks arvesse, milline tegelik lisaväärtus on LPISi puuduste tõttu põhjendatud reservatsioonide edasilükkamisel aastast-aastasse, arvestades et nendel puudustel on selge horisontaalne mõõde;

114.  nõuab, et komisjon ja liikmesriigid võtaksid vajalikud meetmed, millega tagada, et IACSi puhul kasutataks kõiki selle võimalusi, ja millega tagada eelkõige, et liikmesriigid hindaksid ja deklareeriksid põllumajanduslike maatükkide toetuskõlblikkust ja suurust korrektselt, ning et liikmesriigid võtaksid viivitamata parandusmeetmeid, kui IACSist leitakse süsteemseid vigu;

115.  nõuab tungivalt, et komisjon heidaks valgust tõsiasjadele, millest kontrollikoda andis oma 2013. aasta aruande punktides 3.24 ja 3.25 Iirimaa ja Itaalia kohta teada ning mis puudutavad alusetute maksete sissenõudmisel toime pandud rikkumisi, et võtta vajalikud parandusmeetmed ja anda neist Euroopa Parlamendile aru hiljemalt 2015. aasta juuniks;

116.  nõuab tungivalt, et komisjon võtaks meetmeid, et veelgi vähendada raamatupidamise aastaaruande kontrollimise ja heakskiitmise menetluses lõpetamata audititoimikute arvu, et kõik enne 2012. aastat tehtud auditid oleksid lõpetatud 2015. aasta lõpuks;

117.  nõuab eriti, et aastaaruande kontrollimise ja heakskiitmise menetluses osalevate lepitusorgani liikmete volitus oleks ajaliselt piiratud esialgu kolme aastaga, mida oleks võimalik ühe aasta võrra pikendada; nõuab peale selle, et nende toimikute käsitlemisel välditaks igasuguseid huvide konflikte ja et liikmesriigid, keda finantskorrektsioonid otseselt puudutavad, ei oleks lepitusorganis esindatud;

118.  palub, et komisjon annaks parlamendile üksikasjalikult aru ÜPP otsetoetuste piiramise rakendamise kohta igas liikmesriigis eraldi;

119.  nõuab vähem bürokraatlikku ühist põllumajanduspoliitikat, et vähendada veamääri; avaldab seetõttu heameelt komisjoni võetud kohustuse võtta lihtsustamine ja subsidiaarsus üheks järgmise viie aasta tähtsamaks ülesandeks; nõuab, et äärmuslike juhtumite korral võetaks järjekindlalt kehvade tulemustega makseasutustelt akrediteering;

120.  nõuab, et komisjon esitaks õigeaegselt üksikasjaliku kava ühise põllumajanduspoliitika bürokraatia vähendamiseks 25 % võrra järgnevalt viiel aastal;

121.  nõuab, et kontrollikoda analüüsiks maaelu arengu poliitikat oma aastaaruandes eraldi peatükis või arvutaks vähemalt eraldi veamäärad maaelu arengu, kalanduspoliitika ja programmi LIFE+ kohta;

122.  soovitab komisjonil tagada, et liikmesriikide maaelu arengu tegevuskavad hõlmaksid kõiki nende piirkondi ja nende käsutuses olevaid meetmeid, eriti investeerimismeetmeid, ja tegevuskavade puhul võetaks arvesse komisjoni ja kontrollikoja auditit;

123.  nõuab, et komisjon kontrolliks juhtumeid, mille puhul kontrollikoda kahtlustas tahtlikku rikkumist ja millest ta andis OLAFile teada, eelkõige maaelu arengu alla kuuluva põllumajandustoodete ja metsasaaduste lisandväärtuse suurendamise meetmega seotud juhtumeid, vaataks selle meetme ülesehituse kontrollikoja poolt meetme tõhususe ja mõjususe kohta esitatud kriitilisi kommentaare arvestades põhjalikult läbi ja annaks selle kohta komisjoni 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse järelmeetmete aruandes aru;

124.  nõuab, et komisjon jälgiks hoolikalt maaelu arengu programmide elluviimist ja võtaks oma vastavusauditites arvesse kohaldatavaid eeskirju, sh vajaduse korral riigi tasandil vastu võetud eeskirju, et vähendada programmitöö perioodil 2007–2013 esinenud puuduste ja vigade kordamise ohtu;

Kalandus

125.  võtab teadmiseks merendus- ja kalandusasjade peadirektoraadi (DG MARE) reservatsiooni selle kohta, et teatavate liikmesriikide deklareeritud kulude veamäär on suurem kui 2 % ning et ühe liikmesriigi puhul ei ole aruannet peetud usaldusväärseks ja ei ole suudetud aruannet esitada; peab kõnealuse liikmesriigiga seotud olukorda taunimisväärseks; märgib siiski, et olukord paranes, kui komisjon tegi sellele liikmesriigile ettekirjutused;

126.  peab kahetsusväärseks, et kontrollikoda ei ole avaldanud – kui need tähelepanekud välja arvata – konkreetselt kalandus- ja merendusvaldkonna auditite üksikasjalikumaid tulemusi, ning nõuab, et see teave tehtaks läbipaistvuse huvides teatavaks;

127.  võtab teadmiseks, et 92,31 % merendus- ja kalandusasjade peadirektoraadi maksetest teostati õigeaegselt; märgib siiski murelikult, et eelmisel eelarveaastal kasvas hilinenud maksete arv; tõdeb heameelega, et 2013. aastal on makstud viivisintressid vähenenud, ning ergutab seetõttu merendus- ja kalandusasjade peadirektoraati pidama edaspidigi kinni asjakohastele eeskirjadele vastavatest maksetähtaegadest;

Regionaalpoliitika, transport ja energeetika

Strateegia „Euroopa 2020”

128.  rõhutab, et kõnealuse poliitikavaldkondade rühma 2013. aasta maksete kogusummast (45 311 miljonit eurot) läheb 96 % (43 494 miljonit eurot) regionaalpoliitikale, mida rakendatakse eelkõige Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) ja Ühtekuuluvusfondi kaudu, 1 059 miljonit eurot liikuvusele ja transpordile ning 758 miljonit eurot energeetikale;

129.  tunnustab liidu regionaalpoliitika määravat rolli piirkondadevahelise ebavõrdsuse vähendamisel ning majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse edendamisel liikmesriikide piirkondade hulgas ja liikmesriikide vahel; tunnustab, et see poliitika on peamine kogu liitu hõlmav pikaajaline reaalmajandusse investeerimise poliitika, mille arvele läheb 29 % liidu eelarve kogukuludest 2013. aastal, ning on liidus majanduskasvu ja töökohtade loomise kindel vahend, mis toetab strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamist;

130.  tunnustab transpordi- ja energiapoliitika tähtsat rolli liidu kodanikele ja ettevõtjatele kindlate, jätkusuutlike ja konkurentsivõimeliste transpordi- ja energiasüsteemide ja ­teenuste loomisel ning rõhutab, et kõnealuse poliitikaga aidatakse kaasa strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide elluviimisele;

131.  peab tervitatavaks asjaolu, et komisjon hindab regionaalpoliitika mõjusust, tõhusust, sidusust ja Euroopa lisaväärtust järelhindamise teel; loodab saada komisjoni hindamise kohta korrapäraselt ajakohastatud teavet;

132.  rõhutab, et komisjon peaks tagama, et ta saab liikmesriikidelt järjepidevat ja usaldusväärset teavet Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendite kasutamise kohta; on seisukohal, et sellest teabest peaksid nähtuma rakenduskavade edusammud ning seda mitte ainult rahanduslikust, vaid ka tulemuslikkuse seisukohast(116);

133.  juhib tähelepanu ühtekuuluvuspoliitika haldamise süsteemi mitmeaastasele kestusele ja rõhutab, et poliitika rakendamisega seotud eeskirjade eiramisi on võimalik lõplikult hinnata alles pärast programmitöö perioodi lõppu;

Vead

134.  märgib, et kontrollikoja auditeeritud 180 tehingust olid vigadest mõjutatud 102 (57 %); märgib, et kontrollikojal on 95 % kindlus, et üldkogumi veamäär on vahemikus 3,7 % ja 10,1 % (vastavalt alumine ja ülemine veapiir), ning et kvantifitseeritud 40 vea alusel on kontrollikoja hinnangul kõige tõenäolisem veamäär 6,9 % (2012. aastal oli see 6,8 %);

135.  rõhutab, et lõplike toetusesaajate poolt tehtud kvantifitseeritud vigade 17 juhtumi puhul oli liikmesriikide ametkondadel piisavalt teavet vigade vältimiseks, tuvastamiseks ja parandamiseks enne kulude komisjonile deklareerimist; märgib, et kui kogu olemasolevat teavet oleks kasutatud vigade parandamiseks, oleks käesoleva peatüki kõige tõenäolisem veamäär olnud kolme protsendipunkti võrra madalam; rõhutab, et liikmesriikidel lasub tähtis vastutus liidu eelarve korrektse ja seadusliku täitmise eest, kui nad on vastutavad liidu vahendite haldamise eest;

136.  märgib, et ERFi ja Ühtekuuluvusfondi ning liikuvuse, transpordi ja energiavaldkonna kulutuste puhul on peamised vastavusriskid järgmised: vead riigihanke-eeskirjades (39 %), toetuskõlbmatud projektid/tegevused või toetusesaajad (22 %), toetuskõlbmatud kulud kuludeklaratsioonides (21 %) ja riigiabi eeskirjade mittejärgimine ERFi ja Ühtekuuluvusfondi puhul; avaldab heameelt komisjoni meetmete üle, mis on võetud nende riskide leevendamiseks, ning julgustab komisjoni jätkama korraldusasutuste suunamist ja koolitamist välja selgitatud riskide osas; eeldab, et programmitöö perioodi 2014–2020 puudutavad uued määrused ja eeskirjad aitavad vähendada vigade ohtu ning parandavad menetluste lihtsustamise ja selgitamise abil tulemusi;

Liikmesriikide aruannete usaldusväärsus

137.  märgib, et liikmesriikide asutused esitasid oma rakenduskavade kohta 322 riiklikku auditiarvamust ja nendes märgiti 209 juhul (65 %), et veamäär on alla 2 %; märgib, et kui komisjon andmeid kontrollis, kinnitas ta liikmesriikide teatatud veamäära ainult 78 riikliku auditiarvamuse puhul; märgib, et komisjon pidi 244 auditiarvamust korrigeerima(117); palub komisjonil anda tulevikus aru regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadi (DG REGIO) poolt veamäärades tehtud kõikide muudatuste üksikasjadest;

138.  täheldab, et komisjon pidas kõiki Slovakkia aruannetes esitatud riiklikult auditeeritud veamäärasid, Ungari aruannetes 10 veamäära 15st, Bulgaaria aruannetes kahte veamäära seitsmest ja Belgia aruannetes ühte veamäära neljast ebausaldusväärseks; palub komisjonil näidata, kas ja kuidas nende liidu eelarve kaitsmiseks nõutud kindla määraga korrektsioonid (25 % ühe programmi ja 10 % üheksa programmi puhul Slovakkias, kahe puhul Bulgaarias ja Itaalias ning ühe puhul Belgias(118)) olukorda parandasid;

139.  märgib, et aruandlus vigade kohta oli eriti ebausaldusväärne järgmiste rakenduskavade puhul:

Liikmesriik

Kava

Pealkiri

Otsustatud summa miljonites eurodes

Liikmesriigi veamäär iga-aastases kontrolliaruandes

Komisjoni veamäär / kindel määr

BE

2007BE162PO001

Brüssel, piirkondlik konkurentsivõime

56,93

6,23 %

10 %

BG

2007BG161PO002

Tehniline abi

1 466,43

4,10 %

10 %

DE

2007DE162PO006

ERF Bremen

142,01

0,31 %

5 %

DE

2007DE161PO003

ERF Mecklenburg-Vorpommern

1 252,42

0,81 %

5 %

DE

2007DE162PO005

ERF Hessen

263,45

0,04 %

5 %

ETK

2007CB063PO052

INTERREG IV Itaalia/Austria

60,07

2,77 %

10 %

ETK

2007CG163PO030

Slovakkia / Tšehhi Vabariik

92,74

0,96 %

10 %

ETK

2007CB163PO019

Mecklenburg-Vorpommern-Poola

132,81

0,02 %

5 %

HU

2007HU161PO001

Majandusareng

2 858,82

0,71 %

5 %

HU

2007HU161PO007

Transport

5 684,24

0,54 %

5 %

HU

2007HU161PO003

Lääne-Alföld

463,75

1,30 %

5 %

HU

2007HU161PO004

Dél-Alföld

748,71

1,30 %

5 %

HU

2007HU161PO005

Kesk-Dunántúl

507,92

130 %

5 %

HU

2007HU161PO006

Põhja-Ungari

903,72

1,30 %

5 %

HU

2007HU161PO009

Észak-Alföld

975,07

1,30 %

5%

HU

2007HU161PO011

Lõuna-Dunántúl

705,14

1,30 %

5 %

HU

2007HU161PO001

Kesk-Ungari

1 467,20

0,10 %

5 %

IT

2007IT161PO007

Arendus Mezzogiorno

579,04

0,63 %

10 %

IT

2007IT161PO008

Calabria

1 499,12

2,45 %

10 %

SL

2007SL161PO001

Piirkondliku arengu potentsiaal

1 783,29

2,80 %

5 %

SL

2007SL161PO002

Taristu

1 562,06

2,80 %

5 %

SK

2007SK161PO006

Konkurentsivõime ja majanduskasv

968,25

0 %

25 %

SK

2007SK161PO005

Tervishoid

250,00

1,79 %

25 %

SK

2007SK161PO001

Infoühiskond

843,60

1,79 %

10 %

SK

2007SK16UPO001

Teadus- ja arendustegevus

1 209,42

1,30 %

10 %

SK

2007SK161PO002

Keskkond

1 820,00

0,33 %

10 %

SK

2007SK161PO004

Transport

3 160,15

0,74 %

10 %

SK

2007SK161PO003

Piirkondlik rakenduskava

1 554,50

0,32 %

10 %

SK

2007SK161PO007

Tehniline abi

97,60

1,79 %

10 %

SK

2007SK162PO001

Bratislava

95,21

1,79 %

10 %

UK

2007UK162PO001

Šoti madalik ja mägismaa

375,96

5,98 %

8,42 %

UK

2007UK161PO002

Lääne-Wales ja orud

1 250,38

036 %

5 %

UK

2007UK162PO012

Ida-Wales

72,45

0,36 %

5 %

140.  palub komisjonil tulevikus esitada oma aasta tegevusaruandes iga kava kohta liikmesriigi poolt teatatud veamäärad ja komisjoni poolt aktsepteeritud/korrigeeritud veamäärad;

141.  märgib, et komisjon leidis läbivaatamise tulemusena, et 40 riikliku auditeerimisasutuse (kes auditeerisid programmitöö perioodil 2007–2013 90 % ERFi/Ühtekuuluvusfondi eraldistest) töö oli üldiselt usaldusväärne;

Juhtimis- ja kontrollisüsteemid

142.  palub, et komisjon annaks liikmesriikidele edasisi suuniseid ja edasist tehnilist abi; nõuab, et komisjon ja liikmesriigid pööraksid erilist tähelepanu menetluste, sealhulgas toetusesaajatele suunatud menetluste lihtsustamisele, kuna see võib olla kasulik nii auditeerimisele kui ka veamäärade vähendamisele, suurendades samal ajal juhtimis- ja kontrollisüsteemide tulemuslikkust;

143.  peab tervitatavaks vahendite haldamise paranemist Austrias, Tšehhi Vabariigis ja Rumeenias alates 2011. aastast; tunneb muret ERFi vahendite haldamise halvenemise pärast Slovakkias, Hispaanias, Madalmaades ja Ühendkuningriigis(119);

144.  juhib tähelepanu sellele, et 50 juhul 75-st kehtisid reservatsioonid aasta või kauem; kutsub komisjoni üles esitama teavet, et hinnata, kas puudused ja piirkonnad jäid samaks, ning teha kindlaks, miks riiklikud korraldusasutused ei suutnud vigu tulemuslikult parandada;

145.  toetab kindlalt komisjoni poolt kasutusele võetud maksete katkestamist ja peatamist, kuna see on liidu finantshuvide kaitsmiseks tõhus ja ennetav vahend;

146.  on teadlik programmitöö perioodi 2014–2020 uue reguleeriva raamistiku sätetest selle kohta, et kui komisjon või kontrollikoda avastab pärast raamatupidamise aastaaruande esitamist suuri puudusi komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 480/2014(120) tähenduses, siis on selle tulemuseks asjaomastes programmides tehtavad netofinantskorrektsioonid; palub komisjonil esitada komisjoni 2014. aasta eelarvele heakskiidu andmise menetluse jaoks aegsasti nimekirja sellistest juhtumitest;

147.  väljendab heameelt programmitöö perioodi 2014–2020 reguleerivas raamistikus ette nähtud tugevdatud kontrolli- ja auditeerimismenetluste üle, eelkõige seoses juhtimiskontrolliga enne programmi raamatupidamise aastaaruannete tõendamist ja korraldusasutuste liidu vahendite haldaja kinnituste esitamist komisjonile; võtab teadmiseks, et komisjoni korrektsioonivõimet on veelgi suurendatud, võttes liikmesriikidelt võimaluse rahalisi vahendeid uuesti kasutada, mis toob kaasa netofinantskorrektsioonid; väljendab heameelt Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega seoses haldussuutlikkuse suurendamise pädevuskeskuse rajamise üle; toetab suuremat tulemustele orienteeritust ja ühtekuuluvuspoliitika vahendite koondamist teatavatesse teemavaldkondadesse, mis peaks tagama ülemineku vahendite kasutamise kriteeriumidelt kulutuste kvaliteedile ning kaasrahastatavate tegevuste kõrge lisaväärtuse;

148.  tuletab meelde oma resolutsiooni (mis kaasnes komisjoni 2012. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmisega) punkti 165, milles Euroopa Parlament palus koostöös liikmesriikidega hallatavate valdkondade avaliku hanke menetlustes tehtud vigade käsitamisel kasutada ühtset meetodit; peab tervitatavaks ühtlustamist, mille komisjon nägi ette oma 19. detsembri 2013. aasta otsuses C(2013)9527, millega sätestatakse ja kiidetakse heaks suunised selliste finantskorrektsioonide kindlaksmääramiseks, mida komisjon peab tegema ühisjuhtimise raames rahastatavate liidu kulutuste suhtes, kui ei ole järgitud riigihanke-eeskirju; juhib tähelepanu asjaolule, et liikmesriigid peavad rakendama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL(121) kuni 18. aprillini 2016; on seisukohal, et see toob märkimisväärseid muutusi riigihankemenetlustesse ja võib nõuda edasisi metoodika muudatusi;

149.  võtab teadmiseks, et kontrollikoja metoodika peab olema järjepidev ja seda tuleb kohaldada kõigi juhtimisvaldkondade suhtes; mõistab, et edasine ühtlustamine võib tekitada ebakõlasid kontrollikoja määratlustes, mis puudutavad ebaseaduslikke tehinguid otseses eelarve täitmises ja eelarve täitmises koostöös liikmesriikidega;

Finantskorrektsioonid

150.  märgib, et komisjon otsustas 2013. aastal teha liikmesriikide rakenduskavades finantskorrektsioone 912 371 222 euro ulatuses, millest 239,50 miljonit eurot puudutas Tšehhi Vabariiki, 147,21 miljonit eurot Ungarit ja 95,47 miljonit eurot Kreekat;

151.  kutsub komisjoni üles teostama liikmesriikide poolt struktuurifondidest rahastamise saamiseks esitatud projektide elluviimise ajal ja pärast nende lõpuleviimist etapiviisilisi tulemushindamisi, et tõsta projektide tulemuslikkust ja suurendada avaliku sektori vahendite kasutamise kontrolli ning olla seeläbi võimeline tuvastama projektide elluviimisel esinevaid mis tahes kuritarvitusi ja pettusi;

152.  palub komisjonil luua liikmesriikide auditeerimisasutuste vahelise teabevahetuse süsteemi, mis võimaldaks kahe või enama liikmesriigi vaheliste tehingute raamatupidamiskirjete ristkontrollide tegemist, et võidelda piiriülese pettuse vastu, mis mõjutab struktuurifonde ning mitmeaastases finantsraamistikus 2014–2020 kohaldatavaid uusi sätteid silmas pidades Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde tervikuna (Euroopa Sotsiaalfond (ESF), Ühtekuuluvusfond, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD) ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfond (EMKF)), et rakendada horisontaalset lähenemisviisi liidu finantshuvide kaitsmisel;

153.  märgib ka, et programmitöö perioodil 2007–2013 tehti 75 % (1 342 miljoni euro väärtuses) ERFi/Ühtekuuluvusfondi ja ESFi puudutavatest kinnitatud finantskorrektsioonidest kuue liikmesriigi suhtes (Tšehhi Vabariik, Kreeka, Hispaania, Ungari, Poola ja Rumeenia);

Kulukohustuste vabastamine

154.  väljendab kahetsust, et 2013. aastal tuli vabastada kulukohustusi summas 397,8 miljonit eurot, millest 296,7 miljonit eurot puudutas ainuüksi Tšehhi Vabariiki; on arvamusel, et kulukohustuste vabastamine on vastuolus usaldusväärse finantsjuhtimisega; tunneb muret asjaolu pärast, et teatavad piirkonnad ei ole endiselt suutelised kasutama ära kättesaadavaid vahendeid, ning kutsub komisjoni üles tegema kindlaks probleemid, mis on niisuguse olukorra sellistes piirkondades põhjustanud; palub ühtlasi, et komisjon koostaks ja esitaks üksikasjaliku kava väga madala kasutamismääraga piirkondade kasutamissuutlikkuse suurendamiseks;

155.  juhib tähelepanu asjaolule, et rahastamiskõlblikkuse perioodi kehtestamine nähti ette uues määruses programmitöö perioodiks 2014–2020, et kehtestada ajaline raamistik investeeringute tegemiseks ja programmiasutustele stiimulite pakkumiseks, et need investeeriksid õigeaegselt liidu töökohtadesse ja majanduskasvu, arvestades, et see vähendab teataval rahastamiskõlblikkuse perioodil vahendite kasutamata jätmise ohtu ja seega kulukohustustest vabastamise ohtu;

Finantskorraldusvahendid

156.  märgib, et liikmesriikide korraldusasutused on teada andnud, et 2013. aasta lõpu seisuga oli 25 liikmesriigis kokku 941 finantskorraldusvahendit: 91 % finantskorraldusvahenditest on ettevõtete, 6 % linnaarendusprojektide ja 3 % energiatõhususe/taastuvenergia vahendite jaoks; märgib, et rakenduskavadest finantskorraldusvahenditele makstud kogusumma oli 14 278,20 miljonit eurot, sh 9 597,62 miljonit eurot struktuurifondide vahendeid; märgib, et ainult 47 % rakenduskavade toetustest ehk 6 678,20 miljonit eurot maksti lõppsaajatele kõigest kaks aastat enne programmitöö perioodi lõppu;

157.  tunneb muret komisjoni 2013. aasta konsolideeritud aruandes esitatud finantskorraldusvahendite rakendamist puudutavate leidude pärast (vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006(122) artikli 67 lõike 2 punktile j), mille kohaselt liikmesriikide korraldusasutused ei esitanud kõiki andmeid finantskorraldusvahendite rakendamise kohta ning teatavates andmetes oli Ungari ja Itaalia finantskorraldusvahenditega seoses nn ebatäpsusi;

Kreeka

158.  on mures Kreekas rakkerühma juhtimisel rakendatavate prioriteetsete projektide pärast; märgib, et 48 prioriteetset projekti tuleb kiirendada; märgib, et komisjoni arvates on põhiprobleemid järgmised: a) viivitused arendusetapis, b) viivitused loa saamisel, c) lepingute lõpetamine töövõtjate likviidsuse puudumise tõttu ja d) pikad kohtulikud edasikaebamisprotsessid pakkumismenetluste vältel; palub seetõttu, et komisjon annaks prioriteetsetest projektidest 2013. aasta järelmeetmete aruande jaoks ajakohastatud ülevaate;

Trasimeno järv

159.  märgib, et 2014. aasta detsembris korraldati OLAFi teabekogumismissioon, et arutada võimalikke eeskirjade eiramisi seoses liidu abi andmisega Itaalias Trasimeno järve ümbritseva jalgrattatee jaoks; palub komisjonil teavitada Euroopa Parlamenti edasisest arengust 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevas järelmeetmete aruandes;

Liidu vahenditest rahastatavate taristuprojektide privatiseerimine

160.  märgib, et liit rahastas Skorkovi (CZ) veevarustusvõrgu moderniseerimist 1,1 miljoni euro suuruse summaga; väljendab muret asjaolu pärast, et kohalik omavalitsus on andnud veevarustussüsteemi majandamise äriühingule, kes juba haldab kohalikku reoveesüsteemi; märgib, et reoveesüsteemi rahastati samuti liidu vahenditest 1,4 miljoni euroga ja et joogiveevarustuse hind on tõusnud 45 %; on seisukohal, et joogivesi on avalik hüve ning et kõikidel kodanikel peab olema juurdepääs mõistliku hinnaga kvaliteetsele joogiveele;

161.  palub komisjonil teavitada Euroopa Parlamenti kõikidest juhtumitest, mille puhul projektid, milles liidu osa oli vähemalt 30 %, hiljem privatiseeriti;

Euroopa Liidu Solidaarsusfond

162.  võtab teadmiseks komisjoni Euroopa Liidu Solidaarsusfondi 2013. aasta aruande(123); on üllatunud, et kontrollikoja eriaruandes nr 24/2012 väljendatud muresid, mida toetati parlamendi 3. aprilli 2014. aastaresolutsioonis kontrollikoja eriaruannete kohta komisjoni 2012. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kontekstis(124), ei ole käsitletud; kutsub komisjoni üles selgitama, kuidas on kontrollikoja tuvastatud puudused hädaabi kohaletoimetamisel Abruzzo piirkonda kõrvaldatud läbivaadatud määruses Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kohta, mis jõustus 28. juunil 2014, pidades eriti silmas ajakohastatud riiklike katastroofide ohjamise kavade koostamist, eriolukorras teostatavate hangete korra sisseseadmist, ajutiste majutuskohtade loomist katastroofis kannatanud piirkondades ning solidaarsusfondi projektidest laekuva tulu tagasikandmist liidu eelarvesse;

Meetmed, mis tuleb võtta

163.  palub komisjonil anda aegsasti enne 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust üksikasjalikult aru edusammudest, mida on tehtud 2013. aastal osaliselt edukaks hinnatud juhtimis- ja kontrollisüsteemide osas(125);

164.  palub, et komisjon viiks kontrollikoja soovituse kohaselt läbi programmitöö perioodil 2007–2013 tehtud esmatasandi kontrollide hindamise vastavalt finantsmääruse artikli 32 lõikele 5; palub komisjonil lisada regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadi iga-aastasele tegevusaruandele hinnangu liikmesriikide sertifitseerimisasutuste edastatava teabe usaldusväärsuse kohta; tunneb heameelt hindamiste üle, mida on alates 2010. aastast tehtud auditeerimiskava „Bridging the assurance gap” raames sihipäraste auditite kaudu kõrge riskitasemega rakenduskavade kohta;

165.  palub, et kontrollikoda esitaks Euroopa Parlamendile üksikasjaliku aruande veamäära arengu kohta (aastate, poliitikavaldkondade ja liimesriikide lõikes) kogu eelneva mitmeaastase finantsraamistiku (2007–2013) perioodi jooksul;

166.  palub komisjonil nõuda, et auditeerimisasutused kinnitaksid sertifitseerimisasutuste edastatava finantskorrektsioone puudutava teabe täpsust iga rakenduskava puhul; on arvamusel, et see üksikasjalik teave tuleks avaldada regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadi iga-aastase tegevusaruande lisas;

167.  palub komisjonil oma aasta tegevusaruandes järjekindlalt põhjendada reservatsioonide esitamisest loobumist (või väiksema finantsmõjuga reservatsioonide esitamist) juhtudel, kui see tuleneb eranditest kohaldatavatest komisjoni juhistest või heakskiidetud auditistrateegiatest;

168.  toetab kontrollikoja soovitust, et komisjon nõuaks liikmesriikide esitatavas liidu vahendite haldaja kinnituses (vastavalt finantsmääruse artikli 59 lõike 5 punktile a) selgesõnalist kinnitust korraldus- ja sertifitseerimisasutuste tehtavate esmatasandi kontrollide mõjususe kohta;

169.  palub komisjonil paluda riikide asutustelt tagasisidet selle kohta, kas seatud projektieesmärgid ERFi/Ühtekuuluvusfondi ja ESFi valdkonnas saavutati; on arvamusel, et seda tuleks teha nii, et dokumenteeritud andmed oleksid liidu tasandil võrreldavad; on arvamusel, et kodanikel, keda projekti eesmärkide saavutamine puudutab, tuleks lubada projekti hinnata, kui see on lõpule viidud;

170.  palub komisjonil selgitada finantskorrektsioonivahendites esinevaid nn ebatäpsusi ja hinnata tulemusi üksikasjalikult regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadi 2014. aasta tegevusaruandes;

171.  tunnustab komisjoni püüdlusi minna üle tulemuspõhisele töökultuurile; palub seetõttu komisjonil (regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadil) lisada oma juhtimiskavasse ja iga-aastasesse tegevusaruandesse hinnangu oma tööle seoses ühtekuuluvuspoliitika tõhususe, tulemuslikkuse ja mõju suurendamisega; palub komisjonil lisaks eelarve täitmisele suunatud lähenemisviisile kontrollida eesmärkide täitmise tulemuslikkust, kasutada hindamisi paremini ning toetada liikmesriike ja nende korraldusasutusi hindamisaruannete võimalikult kõrge kvaliteedi tagamisel; rõhutab sellega seoses vajadust tulevikus kaaluda ja hinnata projektide tulemusi, investeeringutasuvust ning tõelist lisaväärtust majanduse, tööhõive ja regionaalarengu jaoks;

Tööhõive ja sotsiaalküsimused

Strateegia „Euroopa 2020”

172.  rõhutab, et ESFi vahendid aitavad oluliselt kaasa tööhõive- ja sotsiaalpoliitika eesmärkide saavutamisele; märgib, et aruandlusaastal tehti selleks otstarbeks kättesaadavaks laene maksete tegemiseks väärtuses 14,1 miljardit eurot, sellest 98 % ESFi kaudu; on sellegipoolest seisukohal, et tuleb teostada fondi tulemuslikkuse hindamine, et mõõta mitte niivõrd fondi kasutamismäära, kuivõrd fondi tulemuslikkust töökohtade loomisel ja töötute tööturule tagasi toomisel; nõuab, et aasta lõpuks esitataks fondi tulemuslikkuse üksikasjalik analüüs, millest sõltub Euroopa Parlamendi poliitiline hinnang ESFi kohta;

173.  rõhutab, kui oluline on ESF investeeringute tegemiseks töökohtade loomise, tööpuuduse vastu võitlemise, inimkapitali, hariduse ja koolituse, sotsiaalse kaasatuse ning sotsiaalteenuste kättesaadavuse meetmetesse;

174.  rõhutab asjaolu, et vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1083/2006 ei tohi ESFi vahendeid kasutada töökohtade üleviimiseks ühest liikmesriigist teise; nõuab kindlalt, et komisjon ja liikmesriigid viiksid läbi nõuetekohased kontrollid tagamaks, et liidu rahalisi vahendeid niisugusel viisil ei väärkasutataks;

175.  märgib, et liikmesriikide tahe liidu vahendeid ära kasutada peaks taotlema ESFi toetatavate tulemuste ja eesmärkide saavutamist ning ei tohi takistada mõjusate kontrollimehhanismide järjepidevat kasutamist, mis võib – eriti rahastamiskõlblikkuse perioodi lõpus – kaasa tuua eeskirjade rikkumiste tuvastamata jätmise ning seejärel selliste projektide rahastamise, mis on liiga kallid, halvasti rakendatud või millega tõenäoliselt ei saavutata soovitud tulemust;

176.  rõhutab, et eriti pakiline on noorte töötuse vähendamine; peab tervitatavaks, et üle 12,4 miljardi euro ESFi ja noorte tööhõive algatuse vahenditest on uuel programmitöö perioodil sihtotstarbelisena suunatud noorte töötuse vastu võitlemisele; palub komisjonil toetada liikmesriike liidu vahendite kasutamisel ja tagada, et see raha kulutatakse ettenähtud otstarbel; palub komisjonil luua programmitöö perioodiks 2014–2020 süsteemi, mis võimaldab anda aru edusammudest, mida on tehtud ebasoodsamas olukorras olevate isikute või inimrühmade (st noored, eakad, pikaajalised töötud, romad) tööturule integreerimisel;

Romad

177.  juhib tähelepanu asjaolule, et romade integreerimiseks ettenähtud vahendeid ei ole alati kulutatud sellel eesmärgil; tunneb muret, et paljud romad kannatavad diskrimineerimise ja sotsiaalse tõrjumise all ning elavad väga halbades sotsiaal-majanduslikes tingimustes; on ka eriti mures teabe pärast, et Euroopa Põhiõiguste Ameti 2012. aastal läbiviidud uuringu(126) kohaselt oli 90 % roma majapidamiste keskmine sissetulek riigi vaesuspiirist allpool ning et umbes 45 % romade elamistingimused on väga halvad;

178.  kutsub komisjoni üles toetama romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate tulemuslikku rakendamist kohalikul ja piirkondlikul tasandil ning tagama, et eelarvelised kulutused oleksid suunatud peavoolupoliitika eesmärkidele;

Vead

179.  täheldab, et kontrollikoja auditeeritud 182 tehingust olid vigadest mõjutatud 50 (27 %); märgib, et 30 kvantifitseeritud vea alusel on kontrollikoja hinnangul kõige tõenäolisem veamäär 3,1 % (2012. aastal oli see 3,2 %); märgib, et lõplike toetusesaajate poolt tehtud kvantifitseeritud vigade 13 juhtumi puhul oli liikmesriikide ametkondadel piisavalt teavet vigade vältimiseks, tuvastamiseks ja parandamiseks enne kulude komisjonile deklareerimist; on seisukohal, et kui kogu olemasolevat teavet oleks kasutatud vigade parandamiseks, oleks käesoleva peatüki hinnanguline kõige tõenäolisem veamäär olnud 1,3 protsendipunkti võrra madalam; rõhutab, et liikmesriikidel on tähtis kohustus täita liidu eelarvet korrektselt ja seaduslikult, kui nad on vastutavad liidu vahendite haldamise eest;

180.  märgib, et kontrollikoja aastaaruanne näitab tööhõive ja sotsiaalküsimuste valdkonnas hinnangulise veamäära mõningast vähenemist: veamäär oli 2013. aastal 3,1 % ja eelnenud aastal 3,2 %; märgib, et see veamäär oli siiski kõikide poliitikavaldkondade hulgas väiksuselt teisel kohal ning ootab lähiaastatel veamäära edasist vähendamist;

181.  märgib, et selle poliitikavaldkonna vead puudutasid – nii nagu eelnenud aastatel – rahastamiskõlbmatuid kulusid (93 % vigadest puudutas üldkulude suuremana näitamist, personalikulude enamdeklareerimist ja valesti arvutatud kulusid) ja riigihanke-eeskirjade rikkumist (7 %);

182.  võtab teadmiseks kontrollikoja soovituse selle kohta, et komisjon peaks võtma koos liikmesriikidega järelmeetmeid seoses puudustega, mis tuvastati tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadi (DG EMPL) tehtud riskipõhises juhtimiskontrolli temaatilises auditis, ning väljendab heameelt komisjoni koostatud uute suuniste üle, et veelgi tugevdada juhtimiskontrolli usaldusväärsust programmitöö perioodil 2014–2020; märgib, et need suunised, mis tuginevad eelmise programmitöö perioodi jooksul saadud kogemustele, on liikmesriikidele esitatud ning need avaldatakse 2015. aasta esimesel poolel; rõhutab, et on väga oluline, et liikmesriikide ametiasutused kasutavad neile kättesaadavat teavet vigade tuvastamiseks ja parandamiseks enne komisjonilt kulude hüvitamise taotlemist, sest see vähendaks märkimisväärselt veamäära tööhõive ja sotsiaalküsimuste valdkonnas;

183.  ergutab tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraati püüdlema oma ESFiga seotud eesmärgi poole liikuda vigade parandamise vajaduse juurest edasi vigade vältimise poole ning toetab nimetatud peadirektoraadi püüdlusi aidata nendel liikmesriikidel, kelle veamäär on ESFi puhul kõige kõrgem, parandada oma süsteeme valitsevate parimate tavade kasutamise abil; märgib sellega seoses, et tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadi haldussuutlikkus ja struktuur peaksid vastama tema tööle ja tema kohustustele liikmesriikide ees;

Liikmesriikide aruannete usaldusväärsus

184.  peab kahetsusväärseks, et liikmesriikide juhtimis- ja kontrollisüsteemide vigased esmatasandi kontrollid olid jätkuvalt suurimaks vigade allikaks; on sügavalt mures asjaolu pärast, et liikmesriigid näivad olevat vähem hoolikad, kui tegemist on liidu, mitte nende endi riigieelarve vahendite kulutamisega, samas kui neil lasub tähtis vastutus liidu eelarve korrektse ja seadusliku täitmise eest, kui nad on vastutavad liidu vahendite haldamise eest; märgib, et konkreetseid süsteemseid puudusi ilmnes järgmiste kavade puhul: Poola, Hispaania (Castilla y Leon), Rumeenia, Portugal, Itaalia (Sitsiilia), Saksamaa (Bund), Saksamaa (Tüüringi), Tšehhi Vabariik ja Ungari; märgib, et komisjoni temaatilised auditid tõid välja puudusi ka Iirimaa (Human Investment Capital), Slovakkia (haridus) ja Hispaania (Comunidad Valenciana) rakenduskavade juhtimis- ja kontrollisüsteemides;

185.  märgib, et liikmesriikide iga-aastastes kontrolliaruannetes esitatud veamäärade läbivaatamisel suurendas komisjon veamäära üle 2 % järgmiste rakenduskavade puhul:

Liikmesriik

Rakenduskava nr

Vahemaksed 2013 (eurodes)

Veamäär liikmesriigi iga-aastases kontrolliaruandes

Komisjoni korrektsioon

Erinevus

IT

2007IT052PO009

Bolzano

934 530

4,95%

7,11 %

2,16 %

CZ

2007CZ052PO001

Praha Adapabilita

3,58%

6,45 %

2,87 %

SK

2007SK05UPO002

Tööhõive ja sotsiaalse kaasamise rakenduskava

86 718 231

1,65%

4,66 %

3,01 %

UK

2007UK052PO002

Šoti madalik ja mägismaa

74 251 497

1,95%

10,59 %

8,64 %

IT

2007IT052PO001

Abruzzi

0,2%

15,9 %

15,88 %

ES

2007ES052PO011

La Rioja

0,38%

37,76 %

37,38 %

Lisaks leidis komisjon, et järgmiste rakenduskavade iga-aastased kontrolliaruanded on täiesti ebausaldusväärsed, ja rakendas seetõttu kindlamääralist korrektsiooni:

Liikmesriik

Rakenduskava nr

Vahemaksed 2013 (eurodes)

Veamäär liikmesriigi iga-aastases kontrolliaruandes

Komisjoni kindla määraga korrektsioon

Erinevus

LU

2007LU052PO001

ESFi rakenduskava

4 285 659

0,46%

2,0 %

1,54 %

IT

2007IT051PO001

Campania

77 486 332

0,38%

2,0 %

1,62 %

BE

2007BE052PO001

Saksakeelne kogukond

0,0%

2,0 %

2 %

ES

2007ES052PO002

Castillia y Leon

10 607 012

0,0%

2,0 %

2,0 %

BE

2007BE052PO003

Föderaalriik

3,66%

5,0 %

1,34 %

IT

2007IT051PO007

Pon istruzione

78 589 393

0,4%

5,0 %

4,6 %

BE

2007BE052PO005

Flandria

118 201 220

1,61%

10,0 %

8,39 %

UK

2007UK051PO002

Lääne-Wales ja orud

149 600 091

0,36%

10,0 %

9,64 %

UK

2007UK052PO001

Ida-Wales

9 476 602

0,36%

10,0 %

9,64 %

IT

2007IT052PO012

Toscana

61.978.561

1,11

25 %

23,89 %

IT

2007IT052PO016

Sardiinia

23.478.530

0,13

25 %

24,87 %

186.  tunneb sellega seoses heameelt komisjoni võetud leevendavate erimeetmete üle, sealhulgas nii ennetavate kui ka parandusmeetmete üle ning riskipõhiste auditite üle, mille viis läbi tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat;

187.  tunneb heameelt asjaolu üle, et komisjon jätkas 2013. aastal oma ranget katkestamis- ja peatamispoliitikat; peab sellega seoses märkimisväärseks, et komisjon rakendas 2013. aastal finantskorrektsioone 842 miljoni euro väärtuses, sellest 153 miljonit eurot aastate 1994–1999, 472 miljonit eurot aastate 2000–2006 ja 217 miljonit eurot aastate 2007–2013 eest; märgib, et kolme programmitöö perioodi jooksul tehti suurimad finantskorrektsioonid järgmiste riikide puhul:

Liikmesriik

Kumulatiivne aktsepteeritud/otsustatud lõppkorrektsioon (miljonites eurodes)

Kumulatiivne rakendatud finantskorrektsioon (miljonites eurodes)

Itaalia

497,7

497,7

Rumeenia

312,1

299,1

Hispaania

1 070,1

1 064,3

188.  märgib ühtlasi, et tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadi iga-aastane tegevusaruanne sisaldab programmitöö perioodi 2007–2013 maksetega seotud reservatsiooni veariski sisaldava 123,2 miljoni euro suuruse summa osas 2013. aastal; märgib, et reservatsioon hõlmas 118 ESFi rakenduskavast 36 (2012. aastal 117 rakenduskavast 27):

Programmitöö periood 2007–2013

Liikmesriik

Rakenduskava nr

Nimetus

Reservatsioon

Belgia

2007BE051PO001

Convergence Hainaut

Täielik

2007BE052PO002

Troika Wallonie-Bruxelles

Täielik

2007BE052PO003

Föderaalne

Mainega seotud

2007BE052PO004

Bruxelles-Capitale: Emploi et cohésion sociale

Mainega seotud

2007BE052PO005

Vlanderen

Täielik

Tšehhi Vabariik

2007CZ052PO001

Praha Adaptabilita

Mainega seotud

2007CZ05UPO001

Lidské zdroje a zaměstnanost

Osaline ja mainega seotud

Prantsusmaa

2007FR052PO001

Programme opérationnel national FSE

Osaline

Saksamaa

2007DE051PO002

Mecklemburg-Vorpommern

Täielik

2007DE052PO003

Berlin

Täielik

Iirimaa

2007IE052PO001

Inimkapitali investeerimine

Osaline ja mainega seotud

Itaalia

2007IT051PO001

Campania

Täielik

2007IT051PO007

PON Istruzione

Täielik

2007IT052PO001

Abruzzo

Osaline ja mainega seotud

2007IT052PO009

Bolzano

Täielik

2007IT052PO012

Toscana

Täielik

2007IT052PO016

Sardegna

Täielik

Poola

2007PL051PO001

Program Operacyjny Kapitał Ludzki

Osaline

Rumeenia

2007RO051PO001

Inimressursside arendamine

Täielik

Slovakkia

2007SK05UPO001

Hariduse rakenduskava

Osaline

2007SK05UPO002

Tööhõive ja sotsiaalse kaasamise rakenduskava

Osaline ja mainega seotud

2007ES051PO003

Hispaania

2007ES051PO005

Andalucia

Täielik

2007ES052PO003

Comunidad Valenciana

Mainega seotud

2007ES052PO004

Aragon

Täielik

2007ES052PO005

Baleares

Täielik

2007ES052PO007

Cataluña

Mainega seotud

2007ES052PO008

Madrid

Osaline ja mainega seotud

2007ES052PO011

La Rioja

Mainega seotud

2007ES05UPO001

Adaptabilidad Y Empleo

Osaline

2007ES05UPO002

Lucha contra la discriminacion

Osaline

2007ES05UPO003

Asistencia tecnica

Osaline

2007UK051PO002

Lääne-Wales ja orud

Täielik

2007UK052PO001

Ida-Wales

Täielik

2007UK052PO002

Šoti madalik ja mägismaa

Täielik

2007UK052PO003

Põhja-Iirimaa

Osaline

ReservatsioonLiikmesriik

Rakenduskava nr

PrantsusmaaNimetus

1999FR053DO001

Objectif 3 national

Mainega seotud

2000FR162DO021

Nord-Pas-de-Calais

1999IT161PO006

Calabria

Rootsi

1999SE161DO001

Norbotten & Vasterbotten

Ühendkuningriik

1999GB161DO005

Šoti mägismaa ja saared

2000GB162DO013

Lääne-Šotimaa

189.  juhib tähelepanu sellele, et 30 juhul 79-st kehtisid reservatsioonid aasta või kauem, jättes arvesse võtmata samade programmide kohta esitatud korduvad reservatsioonid; kutsub komisjoni üles esitama teavet, et hinnata, kas puudused ja piirkonnad jäid samaks, ning hinnata, miks riiklikud korraldusasutused ei suutnud vigu tulemuslikult parandada; võtab teadmiseks korduvad reservatsioonid Belgias (piirkondlik konkurentsivõime ja tööhõive, tööhõive ja sotsiaalne ühtekuuluvus), Saksamaal (Tüüringi ja Berliin), Iirimaal (inimkapitali investeerimine), Itaalias (Campania; oskused ja areng), Slovakkias (haridus), Hispaanias (Extremadura, Andaluusia, Baleaarid, Kataloonia, La Rioja; kohanemisvõime ja tööhõive, diskrimineerimise vastane võitlus, tehniline abi) ning Ühendkuningriigis (Šoti mägismaa ja saared, Šoti madalik ja mägismaa); küsib komisjonilt selles kontekstis, miks esinesid need reservatsioonid korduvalt ja milliseid meetmeid on komisjon võtnud olukorra parandamiseks;

190.  rõhutab asjaolu, et reservatsioonid puudutavad 2007.–2013. aasta rakenduskavade vahemakseid summas 2 159,4 miljonit eurot; märgib, et komisjoni hinnangul sisaldab 2013. aastal veariski 123,3 miljonit eurot;

191.  toetab kontrollikoja palvet, et komisjon põhjendaks oma aasta tegevusaruandes järjekindlalt reservatsioonide esitamisest loobumist (või väiksema finantsmõjuga reservatsioonide esitamist) juhtudel, kui see tuleneb eranditest kohaldatavatest komisjoni juhistest või heakskiidetud auditistrateegiatest;

192.  on jätkuvalt mures Hispaania ja Itaalia juhtimis- ja kontrollisüsteemide süsteemsete puuduste pärast, mida halvendavad veelgi detsentraliseeritud ja delegeeritud riigistruktuurid;

193.  palub tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadil lisada oma aasta tegevusaruandele riikide iga-aastaste kontrolliaruannete tabeli, mis on koostatud vastusena eelarve täitmisele heakskiidu andmise küsimustiku punktile 19;

194.  kutsub komisjoni üles tagama, et liikmesriikide ametiasutused, kes vastutavad struktuurifondide haldamise eest, lahendaksid probleemi, mis seisneb selles, et liidu projektide suhtes rakendatakse kõrgemat personalikulude määra kui riiklikest vahenditest rahastatavate projektide suhtes;

195.  võtab nõuetekohaselt teadmiseks kontrollikoja aastaaruande eelarve täitmise kohta, eriti tööhõive ja sotsiaalküsimuste valdkonnas, kuid peab kahetsusväärseks, et viiteid soolisele võrdõiguslikkusele oli selles valdkonnas piiratud hulgal, samuti ei pööratud kontrollikoja selle aasta eriaruannetes piisavalt tähelepanu tööhõivele, sotsiaalsele solidaarsusele ega soolisele võrdõiguslikkusele;

196.  kordab oma nõudmist, mille kohaselt tuleb edasi arendada soopõhiseid näitajaid ja andmeid, et võimaldada hinnata liidu üldeelarvet soolisest perspektiivist, samuti jälgida soolise võrdõiguslikkusega arvestava eelarvestamise alaseid jõupingutusi;

Kulukohustuste vabastamine

197.  on mures, et 2014. aasta lõpuks tuleb võib-olla kuues liikmesriigis (BE, CZ, DE, ES, IT ja UK) vabastada 129 miljoni euro väärtuses kulukohustusi;

Mikrokrediidirahastu „Progress”

198.  märgib, et liit on andnud mikrokrediidirahastule „Progress” 100 miljonit eurot; tuletab meelde, et Euroopa Investeerimisfond, mis haldab mikrokrediidirahastut „Progress” komisjoni ja Euroopa Investeerimispanga nimel, on andnud teada, et mikrokrediidirahastu „Progress” raames on sõlminud lepingu 52 mikrokrediidi andjat 20 liikmesriigis ja mikroettevõtjatele on juba välja makstud 31 895 mikrolaenu summas 260,78 miljonit eurot; on sellega seoses mures, et rahastamisvahendite loomisel ei pöörata piisavalt tähelepanu demokraatliku aruandluskohustuse küsimusele;

Meetmed, mis tuleb võtta

199.  palub komisjonil uue programmitöö perioodi rakenduskavade heakskiitmisel tagada, et liikmesriigid on kaalunud kõiki perioodi 2014–2020 Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide määrustes lubatud lihtsustamisvõimalusi;

200.  palub komisjonil oma 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevas järelmeetmete aruandes anda aru edusammudest, mida on tehtud eespool mainitud reservatsioonidega rakenduskavade haldamisel ja leitud puuduste kõrvaldamisel;

201.  nõuab tungivalt, et komisjon tagaks, et liikmesriikide ametiasutused, kes vastutavad struktuurifondide juhtimise eest, lahendaksid olukorra, kus liidu projektide suhtes rakendatakse kõrgemat personalikulude määra kui riiklikest vahenditest rahastatavate projektide suhtes;

202.  palub komisjonil avaldada liikmesriikidele survet ja nõuda tungivalt, et nad rakendaksid romade strateegiat ja tagaksid romadele suunatud liidu vahendite kasutamise;

203.  kutsub komisjoni üles survestama liikmesriike ning nõudma tungivalt, et nad võitleksid aktiivselt ja konkreetselt töötuse ja eelkõige noorte töötuse vastu;

Välissuhted

Eelarvele mõjuv surve

204.  väljendab heameelt, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise protsessis keskendutakse rohkem tulemuste parandamisele, et saavutada liidu maksumaksjate raha eest parimad võimalikud tulemused; ergutab sellega seoses komisjoni mitmekordistama oma hindamistsükli tagasiside parandamise alaseid jõupingutusi, et varasemad kogemused ja hindamiste käigus antud soovitused annaksid edaspidi veel suurema panuse liidu abi kavandamisse ja rakendamisse ning sellealaste paremate otsuste tegemisse;

205.  tunneb sügavat muret asjaolu pärast, et komisjoni rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadi (DG DEVCO) hallatavatest maksete assigneeringutest jäi 2013. aasta eelarves puudu 293 miljonit eurot ning vajalike lisavahendite hiline heakskiitmine tõi kaasa ülekandumise järgmisse aastasse, seades niigi napid maksete assigneeringud 2014. aastal veel suurema surve alla;

206.  võtab murelikult teadmiseks kasvava vastuolu ühelt poolt liidu rahvusvaheliste kohustuste, ambitsioonikate poliitikaraamistike ja uute vahendite (nt 2015. aasta järgne arengukava ning välisrahastamisvahendid perioodiks 2014–2020) ning teiselt poolt tema suutmatuse vahel täita oma ülemaailmsete partnerite ja muude asutuste ees võetud ja eelkõige humanitaarabiga seotud kohustusi, sest puuduvad piisavad maksete assigneeringud;

207.  n seisukohal, et selline olukord kujutab endast suurt poliitilist ja maineriski liidu usaldusväärsusele maailma suurima abiandjana, kuid see võib lisaks sellele ohtu seada ka partnerriikide fiskaalstabiilsuse, jättes rahalised puudujäägid nende eelarvetesse; kardab, et see vastuolu võib 2015. aastal väga ilmseks saada, kui ametliku arenguabi üldine tase jääb aasta lõpuks selgelt allapoole ühist eesmärki, milleks on 0,7 % liidu kogurahvatulust;

208.  rõhutab, et 2013. aasta oli teine järjestikune aasta, kus liidu eelarve kaudu antav humanitaarabi ületas kulukohustustena 1,3 miljardit eurot – see oli tingitud suurest hulgast humanitaarkriisidest, mis tõid inimestele kaasa väga suuri kannatusi; peab kahetsusväärseks mõju, mida maksete assigneeringute nappus on sellel kriisiaastal avaldanud humanitaarabi ja kodanikukaitse peadirektoraadi (DG ECHO) tegevusele, mida sai jätkata ainult tänu maksegraafikute ümberkorraldamisele, mille tulemusena tuli aasta lõpus 160 miljoni euro eest tasumata arveid üle kanda; palub nõukogul järgida Euroopa Parlamendiga kokku lepitud maksekava;

209.  peab kahetsusväärseks nende ühekordsete meetmete tõttu juba tekkinud mainekahju ning osutab paradoksile, et ühelt poolt on humanitaarkriiside hulk maailmas viimastel aastatel kasvanud ning liit on võtnud ootamatute kriiside tulemuslikuks lahendamiseks operatiivmeetmeid (nt avati 2013. aasta mais hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskus), kuid teiselt poolt ei ole maksete assigneeringud piisavad; tunneb muret, et see olukord võib veelgi halveneda, kui ei tagata eelarve piisavat suurendamist;

Veamäärad

210.  märgib, et kontrollikoja andmetel on kõige tõenäolisem veamäär 2,6 % ning et EuropeAidi teise uuringuga kindlaks tehtud allesjäänud veamäär on hinnanguliselt 3,35 %; peab kahetsusväärseks, et kontrollikoja poolt läbivaadatud EuropeAidi süsteemid olid kontrollikoja hinnangul vaid osaliselt mõjusad;

211.  märgib, et rahastamisvahendite olemus ja maksetingimused, mis on seotud eelarvetoetuse ning liidu toetusega mitme rahastajaga projektidele, mida viivad läbi rahvusvahelised organisatsioonid, piiravad tehinguid ohustavate vigade ulatust;

212.  palub komisjonil esitada aruande eelarvetoetuse lisaväärtuse kohta ja eelkõige selle kohta, kuidas see on aidanud arenguriikidel saavutada aastatuhande arengueesmärke; nõuab sellega seoses, et koostataks uuring meetmete kohta, mida on võetud selle vältimiseks, et osa rahalistest vahenditest läheb raisku korruptsiooni ja pettuse tõttu, ning finantsjuhtimissüsteemide tulemuslikkuse kohta kõnealuses kontekstis;

213.  nõustub kontrollikoja kriitikaga nn eeldava lähenemisviisi suhtes mitme rahastajaga projektide puhul ning palub komisjonil uurida võimalust esitada omal vastutusel tervikuna kõnealuste projektide analüüs, selle asemel et piirduda kaalumisega, kas rahastamise kogusumma sisaldab liidu osaluse katmiseks piisavalt rahastamiskõlblikke kulusid;

214.  palub kontrollikojal arvutada eraldi veamäär välissuhete puhul kulude kohta, mis ei sisaldu eelarvetoetuses või toetustes mitme rahastajaga projektidele, mida viivad läbi rahvusvahelised organisatsioonid;

Aasta tegevusaruanded

215.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et riikliku ühinemiseelse programmiga seotud üheksa tehingu puhul kasutas komisjon 150 miljoni euro suuruse summa tasaarvestamiseks raamatupidamisarvestust, mis põhines hinnangutel, mitte kantud, makstud ja heakskiidetud kuludel, mida kinnitavad tõendavad dokumendid; toonitab, et laienemise peadirektoraadi selline süsteemne tava ei ole kooskõlas finantsmääruse artikliga 88 ega selle kohaldamise eeskirjade artikliga 100; juhib tähelepanu asjaolule, et see pikaajaline menetlus on mõjutanud ja mõjutab palju aastaid laienemise peadirektoraadi kinnitavaid avaldusi, mis tähendab, et 2013. aasta puhul põhines 20 % kõikidest kõnelause peadirektoraadi tehtud kulutustest hinnangutel; tunneb heameelt asjaolu üle, et 2014. aastal seadis komisjon sisse süsteemi, mille eesmärk on tagada, et eelmaksete tasaarvestus toimuks tulevikus nõuetekohaselt kantud ja deklareeritud kuludel, ning hakkas seda viivitamata rakendama; võtab teadmiseks, et komisjon on järjepidevalt juhtinud tähelepanu asjaolule, et laienemise peadirektoraat ei ole raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise menetluse raames ühtki kulutust ametlikult heaks kiitnud ega kinnitanud, ning et seetõttu ei saa eeldada, et toetusesaajale on esitatud heakskiitu sisaldav teatis;

216.  tuletab meelde, et EuropeAidi peadirektor märkis oma kinnitavas avalduses(127), et kehtestatud kontrollimenetlused annavad alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta vajalikud tagatised; on siiski seisukohal, et selle avaldusega on vastuolus tõsiasi, et peadirektor esitas üldise reservatsiooni seoses sellega, et veamäär on üle 2 %, mis näitab, et kontrollimenetlustega ei suudeta olulisi vigu ära hoida, avastada ega parandada;

217.  palub komisjonil täpsustada komisjoni peasekretariaadi antud kehtivaid juhiseid, nii et juhul, kui finantsmõju ületab peadirektoraadi vastutusalas oleva kogu eelarve puhul olulisuse piirmäära, saaks anda vastupidise arvamuse;

218.  palub komisjonil kaaluda karistusmehhanismi kehtestamist juhuks, kui eelarvevahendite käsutaja teeb finantsmääruse artikli 66 lõikes 9 osutatud aasta tegevusaruandes tahtlikult eeskirjadevastase kinnitava avalduse;

Rahvusvaheline kaubandus

219.  palub, et komisjon jaotaks personali ressursse muudest peadirektoraatidest ümber kaubanduse peadirektoraadile eesmärgiga tagada, et kaubanduse peadirektoraat oleks võimeline rahuldama liidu kodanike ja Euroopa Parlamendi õigustatud nõuet suurema läbipaistvuse ja teabe ulatuslikuma kättesaadavuse järele liidu käimasolevate kaubandusläbirääkimiste ja eelseisva ratifitseerimisprotsessi kontekstis, pidades eelkõige silmas Atlandi-ülest kaubandus- ja investeerimispartnerlust (TTIP), laiaulatuslikku majandus- ja kaubanduslepingut (CETA) ja teenustekaubanduse lepingut (TISA), tehes seda tulemuslikult, tõhusalt ja õigeaegselt ning olemata sunnitud jätma hooletusse muid olulisi komisjonile määratud ülesandeid;

220.  juhib tähelepanu vajadusele tagada liidu makromajandusliku finantsabi asjakohased kontrollid ja auditid;

221.  võtab teadmiseks kontrollikoja tähelepaneku, et vaatamata toimunud positiivsele arengule ei ole üldine soodustuste süsteem suutnud veel oma seatud eesmärke täielikult saavutada; märgib ühtlasi, et see süsteem on olnud jõus vaid lühikest aega;

222.  rõhutab, et kaubanduslepingute hindamine ja kontroll ei ole üksnes eelarveküsimus, vaid on hädavajalik ka tagamaks, et partnerid täidavad nende poolt inimõiguste ning töö- ja keskkonnanormide valdkonnas võetud kohustusi;

223.  palub, et oleks tagatud piisavad kontrollid eri tegevuste puhul, millega toetatakse liidu väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate rahvusvahelistumist ning nende pääsu kolmandate riikide turgudele; kordab vajadust hinnata kolmandates riikides ja eelkõige Aasias tegutsevate liidu ärikeskuste, riiklike ärikeskuste ja kaubanduskodade tulemuslikkuse taset ning leida võimalusi, kuidas parandada nende vahel tehtavat koostööd;

Haiti

224.  nõustub kontrollikoja eriaruande nr 13/2014 „Haitile pärast maavärinat antud ELi rehabilitatsiooniabi” soovitustega, eriti rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadi ning humanitaarabi ja kodanikukaitse peadirektoraadi (DEVCO-ECHO) ühise strateegia vastuvõtmise kohta, mille eesmärk on tagada nende vastavate meetmete vahel parem sidusus ja sünergia, ning nõuab tungivalt, et komisjon viiks need soovitused ellu oma kõikides käimasolevates ja tulevastes operatsioonides katastroofijärgsel või ebakindla olukorra järgsel ajal; kutsub komisjoni üles teavitama kaasseadusandjaid mis tahes eelarvelistest või õiguslikest piirangutest, mis takistasid Haitile pärast maavärinat antud liidu rehabilitatsiooniabi tulemuslikku rakendamist;

Segarahastamine

225.  märgib murelikult, et segarahastamise kasutamisel energiasektoris keskendutakse peamiselt suurtele projektidele ning pööratakse vähem tähelepanu kohalikele energialahendustele; nõuab tungivalt, et liit hoiduks arendamast ülevalt allapoole lähenemisviisi energiataristu arendamises, et tagada üldine energia kättesaadavus kõigile aastaks 2030, pidades silmas asjaolu, et suured taristud ei pruugi kokku sobida riigi majandusliku ja sotsiaalse struktuuriga ega teha energiat kättesaadavaks vaestele, kelle jaoks on väiksemad, detsentraliseeritud ja võrguvälised energiaallikad enamasti sobivamad ja tulemuslikumad;

Ühine välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP)

226.  tunneb heameelt komisjoni edusammude üle kõigi ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) missioonide akrediteerimisel nn kuue samba hindamise põhjal ning komisjoni prognoosi üle, et neli suurimat missiooni saavutavad peatselt nõuetele vastavuse; rõhutab, et komisjon peab akrediteerima kõik missioonid kooskõlas kontrollikoja soovitusega;

227.  tunneb tõsist muret EULEX Kosovo vastu esitatud ränkade korruptsioonisüüdistuste pärast, mis seavad tõendamise korral kahtluse alla liidu hea maine ja õigusriigialaseid reforme elluviivatele riikidele liidu poolt antava abi õiguspärasuse; on ühtlasi eriti mures selle pärast, kuidas neid korruptsioonisüüdistusi käsitleti ja et Euroopa välisteenistusel võttis süüdistustele vastamine kaua aega; võtab teadmiseks, et EULEX Kosovo suhtes on algatatud uurimine; loodab saada võimalikult peatselt teavet uurimise tulemuste kohta ning rõhutab, et korruptsiooniküsimuste suhtes peab kehtima täisleppimatuse poliitika ja kogemustest tuleb õppida;

228.  peab kahetsusväärseks, et ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) missioonide jaoks oluliste seadmete ja teenuste hangete korraldamisel on esinenud märkimisväärseid viivitusi ning et see on halvendanud missioonide läbiviimist; tuletab meelde, et kontrollikoda mõistis oma eriaruandes nr 18/2012 „Euroopa Liidu poolt Kosovole õigusriigi valdkonnas antud abi” sellise ebatõhususe hukka ja jõudis järeldusele, et finantsmääruses ettenähtud hankemenetluste eeskirjad „ei ole kavandatud ÜJKP missioonideks [...], kus mõnikord tuleb reageerida kiiresti ja paindlikult”; nõuab tungivalt, et komisjon kaaluks asjaomaste eeskirjade läbivaatamist;

Välisabi haldamise aruanne

229.  märgib, et enamik liidu delegatsioonidest ei saavutanud 199 välisabi andmise aruandes sisalduvate võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajatega(128) seatud finantsplaneerimise ja ressursside eraldamise, finantsjuhtimise ja auditeerimisega seotud sihttasemeid;

230.  märgib, et komisjoni seatud võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajate valguses on parimate tulemustega liidu delegatsioonid Nepali ja Namiibiaga suhtlemiseks loodud delegatsioonid, sest nad saavutasid komisjoni seatud sihttasemed 26 võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajast 23 puhul; peab kahetsusväärseks, et kõige halvemate tulemustega on liidu delegatsioon Liibüaga suhtlemiseks, mis saavutas sihttaseme 26 võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajast ainult kolme puhul, ning et sama halvasti toimib delegatsioon Kesk-Aafrika Vabariigiga suhtlemiseks, mis saavutas sihttaseme ainult nelja näitaja puhul;

231.  väljendab kahetsust, et laienemise peadirektoraadi vastutusalas olevad delegatsioonid, nimelt delegatsioonid Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Montenegro, endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi, Türgi, Kosovo ja Serbiaga suhtlemiseks annavad välisabi haldamise aruande raames vähe konkreetseid andmeid ja teavet;

232.  väljendab kahetsust, et liidu delegatsioonide teenistuste juhitavate meetmete tulemusi, väljundeid ega mõju ei mõõdeta kehtivate võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajate raames piisavalt ning et näitajad annavad väga vähe selgust delegatsioonide kvantiteedi ja eelkõige tulemuslikkuse kohta ning ka nn sidusrühmade rahulolu kohta liidu delegatsioonide osutatavate teenustega nendes riikides;

233.  palub komisjonil:

   esitada Euroopa Parlamendile meetmed, mida on võetud liidu delegatsioonide tulemuste parandamiseks seoses finantsplaneerimise ja ressursside eraldamise, finantsjuhtimise ja auditeerimisega, eelkõige seoses kõige halvemate tulemustega delegatsioonidega;
   dokumenteerida paremini igal aastal järeldused, mida ta on välisabi haldamise aruande ja võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajate põhjal teinud, ning esitada need järeldused koos välisabi haldamise aruandega Euroopa Parlamendile;
   lisada välisabi haldamise aruandele delegatsiooni bilanss koos raamatupidamisandmetega;
   parandada välisabi haldamise aruande kaudu antavate andmete kvaliteeti ja põhjalikkust ning aruannete asjakohasust, eelkõige laienemise peadirektoraadi vastutusalas olevate delegatsioonide puhul; ning
   seada välisabi andmise eelduseks korruptsioonivastaste jõupingutuste tegemine;

International Management Group

234.  võtab teadmiseks, et ringlusse on sattunud Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) koostatud International Management Group'i (IMG) käsitleva lõpparuande lekitatud versioon; palub komisjonil ja OLAFi järelevalvekomiteel uurida, mis põhjusel ja kuidas ning kelle poolt OLAFi aruanne lekitati, samas kui IMGd ennast ei ole aruande sisust endiselt teavitatud;

235.  märgib, et IMG on alates selle loomisest, mis toimus 1994. aastal, saanud komisjonilt otseselt või kaudselt ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega toimuva eelarve täitmise raames rohkem kui 130 miljonit eurot; märgib, et komisjoni poolt maksete katkestamise tõttu on IMG andnud asja kohtusse ning et selle organisatsiooni staatus tekitab õiguslikke vastuolusid; nõuab tungivalt, et komisjon võtaks sellega seoses vastu selge otsuse, ning palub komisjonil teavitada Euroopa Parlamenti 2011. aastal algatatud OLAFi uurimisele järgnenud järelmeetmetest; nõuab tungivalt, et komisjon esitaks Euroopa Parlamendile kõikide niisuguste organisatsioonide, äriühingute, muude organite ja isikute loetelu, kes on sõlminud komisjoniga lepingu ilma projektikonkursita, ning et selles loetelus täpsustataks ka nende õiguslik staatus;

Ukraina

236.  märgib, et 2013. aastal oli Ukrainale Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi eelarvest antud kahepoolse abi maksete suurus 152,8 miljonit eurot; märgib, et 42,5 % nendest maksetest (64,9 miljonit eurot) on seotud lepingutega, mida otseselt haldab liidu delegatsioon Ukrainas; märgib, et ülejäänud 57,5 % (87,9 miljonit eurot) anti eelarvetoetusena;

237.  rõhutab, et eelarvetoetuse maksete tegemine sõltub ühiselt kokku lepitud tulemuste ja sihttasemete saavutamisest; märgib, et abi saava riigi valitsus võtab endale kohustuse need tulemused ja sihttasemed saavutada, kirjutades alla kahepoolsele rahastamiskokkuleppele, ja kui neid tulemusi ja sihttasemeid ei saavutata, siis makseid ei tehta;

238.  tõdeb, et Ukraina on praegu eriti raskes olukorras, kuid jääb kindlaks seisukohale, et seda ei tohi kasutada ettekäändena, et mitte täita tingimusi, mille alusel antakse eelarvetoetust, ja eelkõige et mitte võidelda riigis laialt levinud korruptsiooni vastu;

239.  palub seetõttu komisjonil ja liidu delegatsioonil Ukrainas olla raha väljamaksmisel eriti valvas ja veenduda, et raha investeeritakse projektidesse, milleks see oli ette nähtud;

Abi kättetoimetamise halduskulud

240.  tunneb muret selle pärast, et kontrollikoja arvutuste kohaselt on abi toimetamine Kesk-Aasiasse seotud suurte halduskuludega; palub komisjonil teavitada Euroopa Parlamenti välisabi kättetoimetamise halduskuludest, kui need on 10 % prognoositud eelarvest suuremad;

Liidu humanitaar- ja arenguabi vahendite võimalik omastamine

241.  võtab teadmiseks, et OLAF on koostanud aruande Alžeerias Tindoufis asuva Sahara pagulaslaagrile antud humanitaarabi kohta (OF 2003/526); kutsub komisjoni üles täpsustama, milliseid meetmeid on võetud selle aruande leidude alusel; märgib, et ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti uurimisaruande(129) kohaselt kujutab endast pagulaskogukonna registreerimata jätmine niivõrd pikaajalise perioodi jooksul (st peaaegu 30 aastat pärast nende saabumist) „ebanormaalset ja ainulaadset olukorda ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti ajaloos”; nõuab tungivalt, et komisjon tagaks, et OLAFi aruandega inkrimineeritud Alžeeria või Sahara päritolu üksikisikutelt võetaks juurdepääs liidu maksumaksjate rahastatavale abile; kutsub komisjoni üles hindama ümber ja kohandama liidu abi asjaomase rahvastikuosa tegelikele vajadustele ning tagama, et pagulaste huvisid ja vajadusi ei kahjustata, sest nad on kõige haavatavamad mis tahes võimaliku eeskirjade eiramise suhtes;

242.  on mures Ghana avaliku sektori palkadega seotud pettusejuhtumi pärast, mille puhul jätsid Maailmapank ja Ühendkuningriik kui projektipartnerid komisjoni teavitamata oma tõsisest murest kontrollide puuduste pärast ning nendest tulenenud arvestusvigade ja pettuse ohust;

Teadusuuringud ja muud sisepoliitika valdkonnad

Strateegia „Euroopa 2020”

243.  rõhutab, et seitsmes raamprogramm oli peamine komisjoni rahastatav programm; märgib, et allkirjastatud on 809 toetuslepingut, mis hõlmavad 10 345 osalejat ja mille puhul on liidu rahalise toetuse kogusumma 3 439 miljonit eurot; märgib, et seitsmenda raamprogrammiga aidatakse kaasa liidu jõupingutustele investeerida jätkusuutlikku konkurentsivõimesse, kuid juhib tähelepanu asjaolule, et liit tervikuna on endiselt veel kaugel oma eesmärgist kulutada vähemalt 3 % SKPst teadus- ja arendustegevusele; märgib, et võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajate (teadus- ja arendustegevuse kogukulud, avaliku sektori kulude osakaal teadus- ja arendustegevuses, edusammud juhtalgatuse „Innovaatiline liit” rakendamisel, liidu rahalise toetuse osakaal väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate puhul, toetuse andmiseni kuluva aja vähendamine) saavutamisel on tehtud teatavaid edusamme;

Vead

244.  märgib, et kontrollikoda auditeeris 150 tehingut, nimelt 89 teadusuuringutega seotud tehingut (86 seitsmenda raamprogrammiga (FP7) seotud tehingut ja kolme kuuenda raamprogrammiga (FP6) seotud tehingut), elukestva õppe programmi ja programmi „Aktiivsed noored” 25 tehingut ja 36 muude programmide tehingut; peab kahetsusväärseks, et kontrollikoja hinnangul oli kõige tõenäolisem veamäär 4,6 % (2012. aastal oli see 3,9 %);

245.  märgib, et selle poliitikavaldkondade rühma kulutused hõlmasid väga mitmesuguseid poliitikaeesmärke, nagu teadusuuringud ja uuendustegevus, haridus, turvalisus, ränne ja finantskriisi tagajärgedega võitlemise meetmed; märgib, et komisjon kulutas üle 50 % (5 771 miljonit eurot) olemasolevatest vahenditest teadusuuringutele; märgib, et 45 % komisjoni teadusuuringute eelarvest täitsid peadirektoraadivälised organid (st ametid, ühisettevõtted); märgib, et ligi 90 % kulutustest tehti projektides osalevatele toetusesaajatele antud toetustena ja komisjon sõlmis 2013. aastal 809 toetuslepingut;

246.  märgib, et peamine korrektsusega seotud risk seisnes jätkuvalt selles, et toetusesaajad deklareerivad kuluaruannetes rahastamiskõlbmatuid või mittetõendatud kulusid, mida komisjoni või liikmesriikide kontrollisüsteemid ei avastanud ega parandanud;

247.  peab kahetsusväärseks, et 35 % hinnangulisest veamäärast on põhjustatud ebakorrektselt arvutatud või rahastamiskõlbmatutest personalikuludest; märgib, et see hõlmab tegelike personalikulude asemel eelarveliste personalikulude deklareerimist ning samuti kulusid aja eest, mida projektidele ei pühendatud;

248.  peab kahetsusväärseks, et 23 % hinnangulisest veamäärast tuleneb kaudsetest rahastamiskõlbmatutest kuludest, 25 % muudest rahastamiskõlbmatutest otsestest kuludest (käibemaks, reisimine jne) ning 17 % riigihanke-eeskirjade mittejärgimisest;

249.  täheldab, et esmataotlejate, eelkõige VKEde riski-/veaprofiili kohta teave enamasti puudub; kutsub komisjoni üles mitte õõnestama niisuguste osalejate üle teostatava kontrolli ja nende halduskoormuse taseme süsteemse tõstmisega jõupingutusi, mida on tehtud selleks, et julgustada neid programmides osalema;

Juhtimis- ja kontrollisüsteemid

250.  on hämmelduses, et kontrollikoda avastas sõltumatute audiitorite tõendatud 32 kuluaruandest üheksas olulisel määral vigu; on seisukohal, et selline veamäär ei ole aktsepteeritav, sest audiitorid töötavad oma kutsealal;

251.  kutsub komisjoni üles suurendama audiitorite teadlikkust nende ülesannete täitmiseks;

252.  võtab teadmiseks asjaolu, et komisjon viis 2013. aastal läbi 500 järelauditit ning nendega seotud kulude sissenõudmisi ja korrektsioone ning riskipõhiseid eelkontrolle;

253.  toetab kontrollikoja esitatud ja komisjoni poolt heaks kiidetud soovitust muuta kõnealuses poliitikavaldkondade rühmas kontroll riskipõhisemaks, keskendades kontrolli suure riskiga toetusesaajatele (näiteks üksused, kellel on liidupoolse rahastamisega vähem kogemusi) ning vähendades väiksema riskiga toetusesaajate suhtes tehtavat kontrolli;

254.  kordab vajadust leida õige tasakaal väiksema halduskoormuse ja mõjusa finantskontrolli vahel;

255.  tunneb heameelt asjaolu üle, et 2014. aastal lühenes toetuse andmiseni kuluv aeg 94 % toetuslepingute puhul 249 päevalt 209 päevale;

256.  peab tervitatavaks asjaolu, et komisjon jätkas oma teavituskampaaniat, mis põhineb 10 kõige enam levinud veapõhjust kirjeldaval dokumendil, mis jagati kõigile programmides osalejatele välja 2012. aastal;

257.  märgib, et 2013. aasta lõpuks oli põhjendamatult väljamakstud summasid nõutud sisse summas 29,6 miljonit eurot, samas kui tasumata sissenõutavad summad olid suurenenud 2012. aasta lõpus 12 miljonilt eurolt ligi 17 miljonile eurole;

258.  märgib, et projekti sidusrühmad (ITERi organisatsioon ja siseriiklikud ametid – sh Fusion for Europe) on tunnistanud, et praegune ajakava ja eelarve ei ole realistlikud, mida on kinnitanud ka mitmed kahel viimasel aastal (2013–2014) tehtud sõltumatud hinnangud; palub ITERi nõukogule 2015. aasta juunis esitatava muudetud ajakava ja eelarve koopia saamist; tunneb muret ITERi programmis korrapäraselt esinevate viivituste pärast, mis seavad kahtluse alla selle tõhususe ja tulemuslikkuse; on sügavalt mures enamkulude pärast, mis on mõjutanud programmi kulutasuvust ja seadnud ohtu muud liidu programmid, peamiselt teadusuuringute poliitika valdkonnas;

259.  tunneb heameelt asjaolu üle, et Välispiirifond on aidanud edendada finantssolidaarsust; kritiseerib siiski asjaolu, et liidu lisaväärtus oli piiratud ja üldisi tulemusi ei olnud võimalik mõõta vastutavate asutuste järelevalvealaste nõrkuste ning komisjoni ja liikmesriikide teostatavates järelhindamistes esinevate tõsiste puuduste tõttu;

Galileo

260.  võtab teadmiseks komisjoni vastused Galileo projekti rakendamise edusammude kohta: 2011. ja 2012. aastal lasti edukalt orbiidile neli Galileo orbiidil kontrollimise satelliiti, Galileo orbiidil kontrollimise etapp viidi edukalt lõpule 2014. aastal, süsteemi ülesehitus, tulemuseesmärgid ja süsteemi toimimise lähteolukord kinnitati edukalt, maapealne taristu koos paljude maapealsete jaamadega kogu maailmas on esialgseteks toiminguteks valmis, orbiidil kontrollimise satelliitide Galileo otsingu- ja päästesuutlikkust demonstreeriti edukalt, kahe satelliidi (nr 5 ja 6) orbiidile saatmine 22. augustil 2014. aastal lõppes nende ebaõigele orbiidile suunamisega ning satelliite on alates 2014. aasta detsembrist järk-järgult suunatud soodsamale orbiidile, et neid võimalikult hästi ära kasutada, samuti on käimas satelliitide navigatsioonikoormuse katsetamine; ootab, et teda nende ettenägematute meetmete lisakuludest teavitataks;

261.  märgib, et 2013. aastal auditeeris kontrollikoda kaheksat transpordisektori tehingut ja tegi kindlaks, et neist viie puhul oli tehtud üks või mitu viga; juhib tähelepanu sellele, et vigadest mõjutatud tehingute osakaal oli 2013. aastal suurem kui 2012. aastal (vastavalt 62 % ja 49 %), ja on mures selle pärast, et nagu ka varasematel aastatel, tegi kontrollikoda auditeeritud üleeuroopalise transpordivõrgu projektide puhul kindlaks mitmeid vigu seoses liidu ja riigi tasandi hanke-eeskirjade eiramisega; võtab teadmiseks, et nagu eelnenud, 2012. aastal, ei esitanud liikuvuse ja transpordi peadirektoraat ka 2013. aastal avalike hangetega seotud vigade kohta reservatsiooni; nõuab seetõttu kindlalt, et komisjon võtaks edaspidi selliste vigade ärahoidmiseks vajalikud meetmed; märgib, et ülimalt tähtis on laiendada komisjoni toetuse ja rahastamise saajate eel- ja järelkontrolli, et vältida ühenduse eraldatud vahendite väärkasutamist ning tagada tulemuste kontrollimine; rõhutab, et ka pärast rahastamisperioodi 2007–2013 ametlikku lõppemist kehtib ühtekuuluvuspoliitika rahastamisel n + 2 põhimõte, mis tähendab seda, et paljude projektide ehitustööd jätkuvad kuni käesoleva aasta lõpuni;

262.  palub, et komisjon avaldaks läbipaistvuse suurendamiseks igal aastal liidu kaasrahastatavate transpordiprojektide kergesti kättesaadava nimekirja koos iga projekti rahastamiseks kuluva täpse summaga; märgib, et selline projektide nimekiri peab hõlmama kõiki liidu vahendite allikaid (näiteks TEN-T, Horisont 2020, Ühtekuuluvusfond ja piirkondlikud fondid);

263.  nõuab tungivalt, et komisjon annaks igal aastal aru sellest, kuidas asjakohaste eelarveridade kohta tehtud märkusi on arvesse võetud;

264.  tuletab meelde, et aastate 2007–2013 ja 2014–2020 transpordiprojekte rahastati ja rahastatakse ka edaspidi mitmetest eri allikatest, sealhulgas Euroopa ühendamise rahastust, Ühtekuuluvusfondist ja Euroopa Regionaalarengu Fondist; kutsub komisjoni üles taotlema suuremat sünergiat eri rahastamisallikate vahel, et püüda tõhustada liidu vahendite eraldamist;

Keskkond ja rahvatervis

265.  on rahul keskkonna, kliimameetmete, rahvatervise ja toiduohutuse eelarverubriikide üldise täitmisega 2013. aastal; tuletab uuesti meelde, et nendele poliitikavahenditele on eraldatud vaid vähem kui 0,5 % liidu eelarvest, pidades silmas nende valdkondade selget liidu lisaväärtust ning liidu kodanike toetust liidu keskkonna- ja kliimapoliitikale ning rahvatervisele ja toiduohutusele; peab kahetsusväärseks, et see protsendimäär on langenud 0,5 protsendile 2012. aasta 0,8 protsendilt;

266.  võtab teadmiseks kontrollikoja aruandes 2013. aasta kohta on esitatud keskkonna- ja tervishoiupoliitika valdkonnad; on mures selle pärast, et mõlemad poliitikavaldkonnad asuvad jälle peatükis, mis puudutab ka maaelu arengut ja kalandust; kordab oma kriitikat sellise poliitikavaldkondade struktuuri suhtes ning nõuab tungivalt, et kontrollikoda muudaks oma lähenemisviisi järgmises aastaaruandes; osutab sellega seoses kontrollikoja aruandele nr 12/2014 „Kas ERF on ELi bioloogilise mitmekesisuse 2020. aastani kestva strateegia raames otseselt bioloogilist mitmekesisust edendavaid projekte mõjusalt rahastanud?”, milles rõhutatakse, et komisjonil peab olema bioloogilise mitmekesisuse (sh Natura 2000) otseseks ja kaudseks rahastamiseks kasutatavatest vahenditest täpne ülevaade; nõuab tungivalt, et liikmesriigid hõlbustaksid seda protsessi täpsete andmete esitamisega;

267.  tunnistab, et kontrollikoda teeb liikmesriikides pistelist kontrolli väga süstemaatiliselt ning määrab veamäära nende kontrollide põhjal; märgib, et kontrollikoda ei ole toonud välja, millistes liikmesriikides või millistes valdkondades esinevad kõige suuremad probleemid; rõhutab seetõttu, et vaja on selget vastutusahelat, ning peab sellega seoses väga oluliseks liikmesriikide kontrollisüsteemide kvaliteeti;

268.  on seisukohal, et 14 katseprojekti ja kuue ettevalmistava meetme (kogusummas 5 983 607 eurot) rakendamine on edenenud rahuldavalt; ergutab komisjoni jätkama katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete rakendamist vastavalt Euroopa Parlamendi ettepanekule;

269.  märgib, et tervise- ja tarbijaküsimuste peadirektoraat oli vastutav rahvatervisega seotud eelarveridadel 2013. aastal olnud 233 928 461 euro kasutamise eest, millest 98,1 % seoti rahuldavalt kulukohustustega; on teadlik, et umbes 77 % sellest eelarvest paigutatakse otse ümber kolme detsentraliseeritud asutuse (Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus, Euroopa Toiduohutusamet ning Euroopa Ravimiamet) jaoks ning kõik assigneeringud kasutati ära 100 %, välja arvatud Euroopa Ravimiameti ja Euroopa Toiduohutusameti puhul, ning et nende kahe ameti kulukohustuste assigneeringute alakasutamine vastab 2012. aasta tulemusele;

Kultuur

270.  väljendab heameelt asjaolu üle, et 2013. aastal oli aastate 2007–2013 programmide, eriti elukestva õppe programmi ning programmide „Kultuur”, „Media” ja „Aktiivsed noored” eelarve täitmise määr 100 %; palub perioodi 2014–2020 haridus- ja kultuuriprogrammide raamistikus eelarve tugevdamist ja suurendamist; on eriti mures asjaolu pärast, et aasta lõpu seisuga tõi vastuvõetud kulukohustuste ja maksete assigneeringute erinevus kaasa maksete puudujäägi (näiteks programmi „Erasmus+” puhul oli puudujääk 202 miljonit eurot), millel on tõsised negatiivsed tagajärjed järgmisele aastale; on sügavalt mures ja peab ühtlasi kahetsusväärseks, et sarnane olukord võib kujuneda välja seoses uute programmidega, eelkõige programmidega „Erasmus+” ja „Loov Euroopa”, ning et see tooks omakorda kaasa liidu usaldusväärsuse ohtliku kao ning kahjustaks kodanike usaldust liidu institutsioonide vastu ja et sellel oleksid tõsised tagajärjed programmides osalejate jaoks;

271.  tunneb heameelt asjaolu üle, et alates Erasmuse programmi käivitamisest 1987. aastal on saavutatud ja ületatud kolme miljoni üliõpilase sihttase; märgib, et seda liidu juhtprogrammi (mis on aidanud kaasa Euroopa integratsioonile ning suuremale teadlikkusele ühisest Euroopa kodakondsusest ning Euroopa kodanike ühtekuuluvustundele, on selle algatamisest saati saatnud pidev edu;

272.  tunneb muret asjaolu pärast, et nagu nähtub Eurobaromeetri 2013. aasta eriuuringust nr 399 kultuuri kättesaadavuse ja kultuuritegevuses osalemise kohta, on kultuuripärandi kaitsmisele ja edendamisele suunatud riigieelarved, samuti osalemine traditsioonilises kultuuritegevuses, Euroopa tasandil märgatavalt vähenemas; on seetõttu seisukohal, et tugevdada tuleb uusi liidu vahendeid, millega toetatakse Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava, näiteks programme „Loov Euroopa” ja „Horisont 2020” ning Europeana kultuuriplatvormi;

Meetmed, mis tuleb võtta

273.  võtab teadmiseks, et teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi peadirektor tegi peadirektoraadi aasta tegevusaruandes seitsmenda raamprogrammiga seotud kulunõuete (3 664 miljonit eurot) täpsuse kohta üldise reservatsiooni, kuigi ta ise eeldab, et nn vigade netofinantsmõju, mis põhineb 1 552 lõpetatud projektil, on 2,09 % ehk olulisuse piirmäära lähedal; on seisukohal, et sellised reservatsioonid muudavad mõiste „usaldusväärne finantsjuhtimine” mõttetuks; palub seetõttu peadirektoril tulevikus kasutada reservatsioone konkreetsemalt ja sihipärasemalt;

274.  palub komisjonil aegsasti enne komisjoni aruannet 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuse järelmeetmete kohta anda teavet, milline on enne sissenõudmist toimuvate ärakuulamismenetluste keskmine kestus selles poliitikavaldkondade rühmas;

275.  peab kahetsusväärseks, et komisjon ei ole siiani edastanud riikide kaupa esitatud toetusesaajate loetelu; loodab leida vastuse komisjoni aruandes 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuse järelmeetmete kohta;

276.  tunneb heameelt asjaolu üle, et komisjon on lõpuks teinud raportöörile kättesaadavaks auditiaruande kahe 2012. ja 2013. aastal Türgis elluviidud programmi tegevuskulude kohta (elukestva õppe programm suurusjärgus 6,9 miljonit eurot ja programm „Aktiivsed noored” suurusjärgus 1,65 miljonit eurot); märgib, et kõnealune aruanne edastati raamlepingu alusel; tunneb muret tuvastatud oluliste puuduste pärast, kuid tunneb heameelt meetmete üle, mida on Türgi ametivõimud võtnud olukorra parandamiseks; palub komisjonil hinnata, kas on vajalik rakendada finantskorrektsioone;

277.  palub komisjonil anda aegsasti komisjoni 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuse järelmeetmete kohta esitatava aruande jaoks lisateavet info- ja kommunikatsioonitehnoloogia poliitika toetusprogrammi kulutuste kohta; märgib, et selle programmi puhul võib 2013. aasta ohustatud maksete summa ulatuda 3,4 miljoni euroni, mille tulemusel oleks allesjäänud veamäär 2,8 %; märgib, et sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraadi (DG CONNECT) peadirektor ei esitanud nendest asjaoludest hoolimata reservatsiooni;

278.  palub komisjonil anda 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse ajaks põhjalikult aru teaduse ja innovatsiooni peadirektoraadi kasvava poliitikasuundumuse kohta, mis sai alguse siis, kui kaks kolmandikku seitsmenda raamprogrammi tegevuskulude haldamisest anti komisjonivälistele organitele;

279.  palub komisjonil anda 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse ajaks ülevaate sellest, milliseid edusamme on teadlaste ja VKEde jaoks saavutatud seitsmenda raamprogrammi ja „Horisont 2020” vahelises poliitikas;

Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF)

280.  tunneb heameelt OLAFi ja selle järelevalvekomitee vahel töökorralduse kokkulepete teemal peetavate läbirääkimiste üle ning kutsub neid üles jõudma vastastikusele ja rahuldavale kokkuleppele; võtab teadmiseks OLAFi jõupingutused, mis on suunatud töökorralduse kokkulepete rakendamisele; toonitab, et need jõupingutused ei tohiks ameti käsutuses olevaid nappe ressursse arvesse võttes olla ebaproportsionaalsed;

281.  juhib tähelepanu asjaolule, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu 1. oktoobril 2013. aastal jõustunud määrusega (EL, Euratom) nr 883/2013(130) tehakse OLAFile kohustuseks tagada järelevalvekomitee sekretariaadi sõltumatu toimimine (määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 põhjendus 40); on praegusel hetkel teadmatuses, kas selle õigusliku kohustuse täitmiseks on võetud meetmeid; nõuab tungivalt, et komisjon võtaks viivitamata meetmeid olukorra parandamiseks;

282.  palub OLAFil õigeaegselt enne personalile uurimismenetluste kohta antavate juhiste muutmist ja uurimispoliitika prioriteetide seadmist konsulteerida OLAFi järelevalvekomiteega;

283.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et OLAF ei pruugi oma järelevalvekomitee soovitusi ilmtingimata rakendada, mõnikord isegi põhjendusi toomata; palub peadirektoril sellealast koostööd tõhustada;

284.  tuletab meelde, et OLAF algatas 31. jaanuaril 2012. aastal 423 uurimist; on mures sellise menetluse õiguspärasuse pärast; palub OLAFi järelevalvekomiteel hinnata üleöö algatatud 423 uurimise õiguspärasust ja nende uurimiste tulemusi; palub OLAFi järelevalvekomiteel ühtlasi hinnata statistilisi andmeid uurimiste kestuse kohta, analüüsida juhtumite haldamise süsteemi toimimist ja teavitada sellest Euroopa Parlamenti;

285.  palub OLAFi järelevalvekomiteel samuti hinnata statistilisi andmeid uurimiste kestuse kohta, analüüsida juhtumite haldamise süsteemi toimimist ja teavitada sellest Euroopa Parlamendi pädevat komisjoni;

286.  palub OLAFil esitada oma aastaaruandes üksikasjalikumaid statistilisi andmeid uurimiste algatamise ja lõpetamise sageduse kohta;

287.  palub OLAFil esitada Euroopa Parlamendile rohkem teavet juhtumite valikuprotsessi menetluse praktiliste aspektide kohta ning kõnealuse protsessi pikkuse ja sisesuuniste kohta;

Haldus

288.  juhib tähelepanu asjaolule, et eelmisel neljal aastal (2011–2014) saadeti kõikidele Euroopa Personalivaliku Ameti väljakuulutatud valikumenetlustele kokku 336 145 avaldust, ühe avalduse töötlemise keskmine hind on hinnanguliselt 238 eurot ja vähem kui 10 % nendest kandidaatidest lisatakse hiljem reservnimekirja; nõuab, et liidu maksumaksjate raha hoitaks kokku, vähendades bürokraatiat ja pikendades olemasolevate reservnimekirjade kehtivusaega vähemalt kahe aastani; nõuab, et komisjon annaks selle küsimuse kohta aru 2015. aasta juuniks;

289.  palub, et komisjon esitaks Euroopa Parlamendile teabe selle kohta, milline oli kõrgeim 2013. aastal komisjoni ametnikele makstud pension;

290.  on mures kontrollikoja leiu pärast, mille kohaselt rakendatakse halbade tulemustega töötajatega tegelemiseks kehtestatud sätteid harva; palub komisjonil personalieeskirju täielikult rakendada;

291.  palub teavet töötajate kohta, keda ei ole ametikohtade loetelus, ja personalikulude kohta, mida rahastatakse muudest rubriikidest kui „Haldus”; peab kahetsusväärseks, et eelarvepädevatele institutsioonidele ei anta koondteavet selliste töötajate ega nendega seotud personalikulude kohta komisjonis;

292.  tuletab meelde, et nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 723/2004(131) I lisa punkti A lisati kaks uut palgaastet (AD 13 ja AD 14), millele võivad jõuda ka ilma juhtimisülesanneteta töötajad, kelle varaseim kõrgeim palgaaste oli A4 (võrdub palgaastmega AD 12); palub, et komisjon ajakohastaks oma 2011. aasta aruande teenistuskäigu kohta ja annaks aru palgaastmetel AD 13 ja AD 14 olevate juhtimisülesanneteta töötajatega seotud personalikuludest 2013. aastal;

293.  palub komisjonil anda teavet kõikide oma töötajatele suunatud sotsiaalsete, spordi- ja kultuurimeetmete rahastamise kohta, hõlmates niisugustest meetmetest tulenevat kasu tulemuslikkusele ning kodumaalt lahkunud töötajate ja nende perekondade integratsioonile;

294.  palub, et komisjon annaks komisjoni 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise järelmeetmete raames aru paindliku tööaja kasutamisest;

295.  tunneb muret palgaastemetel AD 13 kuni AD 16 olevate kõrgete ametnike arvu olulise suurenemise pärast; näeb siin ohtu liidu mainele, sest raske on selgitada, et ületunnitööd ei peeta sellises suures palgas sisalduvaks;

296.  märgib, et erinevused liidu institutsioonide heaks töötavate avalike teenistujate ja riiklike haldusasutuste heaks töötavate avalike teenistujate palgatasemetes on endiselt väga suured, millega kaasneb muu hulgas liikuvuse puudumine liidu tasandi ja riiklike tasandite töötajate vahel; palub, et komisjon viiks läbi kõnealuste erinevuste põhjusi käsitleva põhjaliku uuringu ning töötaks välja pikaajalise strateegia niisuguste erinevuste vähendamiseks, pöörates samas erilist tähelepanu eri toetustele (peretoetus, kodumaalt lahkumise toetus, sisseseadmistoetus ja ümberasumistoetus), iga-aastasele puhkusele, pühadele, reisipäevadele ja ületunnitöö kompenseerimisele;

297.  juhib tähelepanu komisjoni peasekretariaadi väljastatud teatisele, mis käsitleb Euroopa Parlamendi küsimustele antavate vastuste piiramist ning milles on kehtestatud 20-realine piir; kutsub volinikke üles võtma oma poliitilise vastutuse enda kanda ja mitte laskma end oma vastustes peasekretariaadil piirata;

298.  tunneb muret rikkumisest teatajatele pakutava kaitse pärast ja palub komisjonil tagada nende õiguste täielik austamine;

299.  juhib tähelepanu asjaolule, et valitsusvälised organisatsioonid said 2013. aastal peaaegu 9 miljonit eurot keskkonna peadirektoraadilt, peaaegu 4 miljonit eurot tervise- ja tarbijaküsimuste peadirektoraadilt ning 5,7 miljonit eurot tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadilt; võtab teadmiseks komisjoni ülesannete pideva eksternaliseerimise; palub, et komisjon näitaks Euroopa Parlamendile, milline on niisuguste valitsusväliste organisatsioonide kaudu suunatava raha liidu lisaväärtus;

300.  kutsub komisjoni üles maksma volinikele, kes on olnud ametis vähem kui kaks aastat, üleminekutoetust perioodi eest, mis ei ületa nende ametiaega volinikuna;

301.  on seisukohal, et kriisi ja üldiste eelarvekärbete ajal tuleks liidu töötajate väljasõidupäevade kulusid vähendada ning et niisugused tegevused peaksid võimaluse korral piirduma institutsioonide töökohtadega, sest nendest tulenev lisaväärtus ei õigusta nii suuri kulusid;

302.  tunneb muret naiste puudumise pärast komisjoni vastutavatel ametikohtadel; kutsub komisjoni üles käivitama võrdsete võimaluste kava, mille eesmärk on kaotada võimalikult kiiresti kõnealune tasakaalustamatus, eelkõige juhtkonna tasandil;

Liidu eelarvest rahastatud tegevuste tulemuslikkus

303.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et kuigi kontrollikoda(132) märkis teatavaid edusamme, ei kujuta ELi toimimise lepingu artikli 318 kohaselt esitatud neljas hindamisaruanne endast veel kasulikku panust eelarve täitmisele heakskiidu andmise alasesse tegevusse, sest ELi toimimise lepingu kohaselt peaks see olema osa tõendusmaterjalist, mille alusel Euroopa Parlament annab igal aastal heakskiidu komisjoni tegevusele eelarve täitmisel; tunneb muret asjaolu pärast, et tulemuslikkusele mittekeskendumine on liidu eelarve suur probleem;

304.  märgib, et kontrollikoda järeldas oma 2013. aastat käsitlevas aruandes, et liikmesriigid on koostöös liikmesriikidega hallatavate projektide valikul keskendunud kõigepealt olemasolevate liidu vahendite ärakasutamise vajadusele, mitte niivõrd nende vahendite kavandatud tulemuslikkusele; nõuab, et kõnealuse stiimuli ümberpööramiseks ja hea tulemuslikkuse kultuuri poole liikumiseks tuleb kokku kutsuda sõltumatu kõrgetasemeline liidu eelarve tulemuslikkuse alane töörühm (kuhu kuuluvad ka akadeemikud), et esitada soovitusi selleks, et struktuurselt muuta stiimuli suunitlust kulutamiselt heale tulemuslikkusele, tuginedes liidu lisaväärtuse hinnangule ning järgides samal ajal eeskirjadele vastavuse nõuet; on arvamusel, et selle kõrgetasemelise töörühma leiud peaksid olema kättesaadavad õigeaegselt enne kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku vahehindamist ning moodustama uue mitmeaastase finantsraamistiku programmitöö perioodi aluse;

305.  kordab oma nõudmist, et komisjoni peadirektoraadid seaksid oma juhtimiskavades piiratud arvul lihtsaid eesmärke, mis vastavad kontrollikoja nõuetele asjakohasuse, võrreldavuse ja usaldusväärsuse osas ning on seotud strateegia „Euroopa 2020” põhieesmärkidega, ning annaksid oma saavutustest aru aasta tegevusaruande peatükis „Poliitikaeesmärkide saavutamine” ning et komisjon võtaks selle põhjal vastu ELi toimimise lepingu artiklis 318 sätestatud liidu rahanduse hindamisaruande;

306.  nõuab, et komisjon lisaks oma järgmistesse ELi toimimise lepingu artiklis 318 sätestatud hindamisaruannetesse analüüsi tõhususe, tulemuslikkuse ja tulemuste kohta, mis on saavutatud majanduskasvus ja töökohtade loomisel tänu 315 miljardi euro suurusele investeerimiskavale, mille komisjoni president Jean-Claude Juncker tegi teatavaks Euroopa Parlamendi 26. novembri 2014. aasta täiskogu istungil;

307.  nõuab, et komisjon lisaks järgmisesse ELi toimimise lepingu artiklis 318 sätestatud hindamisaruandesse koostöös Euroopa Investeerimispangaga tehtud analüüsi tõhususe, tulemuslikkuse ja tulemuste kohta, mis on saavutatud tänu 120 miljardi euro suurusele majanduskasvu ja töökohtade loomise tegevuskavale, mille Euroopa Ülemkogu kiitis heaks oma 28.–29. juuni 2012. aasta kohtumisel;

308.  nõuab, et Jean-Claude Junckeri juhitava komisjoni siseses töökorralduses võetaks arvesse asjaolu, et liidu majanduskasvu ja töökohtade loomise strateegia ei põhine üksikute peadirektoraatide eraldiseisvatel tegevustel, vaid hõlmab seitset valdkonnaülest juhtalgatust, mida viib korraga ellu mitu peadirektoraati; nõuab kindlalt, et selleks vajalik komisjonisisene kooskõlastamine ja koostöö ei tekitaks uut tüüpi bürokraatiat;

309.  kutsub komisjoni üles haldama oma eelarvet nii, et puuduvad temaatilised poliitikavaldkondade kattuvused ja dubleerimised selle eri peadirektoraatides, millel on sarnased või peaaegu identsed pädevused;

310.  on seisukohal, et jätkusuutlikkuse mõjuhindamise uuringute kontseptsiooni/ideed tuleb kohaldada igasuguse rahalise toetuse suhtes ning seda mitte ainult komisjoni, vaid kõikide liidu institutsioonide, organite ja asutuste kulude puhul; on seisukohal, et kulud, mis ei ole kooskõlas mõjuhindamise uuringuga/analüüsiga, ei peaks olema lubatud;

311.  nõuab, et komisjon esitaks 2015. aasta septembriks Euroopa Parlamendi pädevale komisjonile põhjaliku aruande oma tegevuse kohta, mille eesmärk on ergutada rikkumistest teatamist laiema üldsuse poolt;

Rakendusametid

312.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et auditiaruandest Üleeuroopalise Transpordivõrgu Rakendusameti raamatupidamise aastaaruande kohta(133) nähtub, et amet ei tee oma valduste puhul hoone haldaja poolt esitatud arvetes sisalduvate kommunaalkulude üle piisavat eelkontrolli, mille tulemusena maksis rakendusamet 2013. aastal põhjendamatult käibemaksu summas 113 513 eurot, mida ta ei ole sisse nõudnud; märgib, et enamik aluseks olevatest lepingutest, arvetest ja kviitungitest ei olnud rakendusameti käsutuses; juhib tähelepanu II jaotise kõrgele ülekandmiste määrale (27 % ehk 666 119 eurot), mis tõstatab küsimusi selle rakendusameti usaldusväärse finantsjuhtimise suhtes;

Tubaka salakaubavedu

313.  tuletab meelde, et Euroopa Parlament palus oma resolutsioonis, mis kaasnes komisjoni 2012. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmisega, hinnangut nelja tubakakontserniga (Philip Morris International Corporation Inc. (PMI), Japan Tobacco International Corporation, British American Tobacco Corporation ja Imperial Tobacco Corporation) sõlmitud kehtivatele lepingutele; märgib, et kõnealust küsimust käsitleval kinnisel kuulamisel lubas komisjon esitada 2015. aasta maiks hinnangu kogemuste kohta, mis on saadud PMIga sõlmitud ja peagi aeguva lepingu osas.

(1) ELT L 66, 8.3.2013.
(2) ELT C 403, 13.11.2014, lk 1.
(3) ELT C 398, 12.11.2014, lk 1.
(4) ELT C 403, 13.11.2014, lk 128.
(5) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(6) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(7) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0119.
(8) ELT L 66, 8.3.2013.
(9) ELT C 403, 13.11.2014, lk 1.
(10) ELT C 408, 15.11.2014, lk 39.
(11) ELT C 442, 10.12.2014, lk 67.
(12) ELT C 403, 13.11.2014, lk 128.
(13) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(14) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(15) EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1.
(16) ELT L 297, 22.9.2004, lk 6.
(17) ELT L 101, 21.4.2009, lk 26.
(18) ELT L 343, 19.12.2013, lk 46.
(19) ELT L 66, 8.3.2013.
(20) ELT C 403, 13.11.2014, lk 1.
(21) ELT C 408, 15.11.2014, lk 6.
(22) ELT C 442, 10.12.2014, lk 74.
(23) ELT C 403, 13.11.2014, lk 128.
(24) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(25) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(26) EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1.
(27) ELT L 297, 22.9.2004, lk 6.
(28) ELT L 5, 9.1.2004, lk 85.
(29) ELT L 341, 18.12.2013, lk 73.
(30) ELT L 66, 8.3.2013.
(31) ELT C 403, 13.11.2014, lk 1.
(32) ELT C 408, 15.11.2014, lk 5.
(33) ELT C 442, 10.12.2014, lk 83.
(34) ELT C 403, 13.11.2014, lk 128.
(35) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(36) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(37) EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1.
(38) ELT L 297, 22.9.2004, lk 6.
(39) ELT L 369, 16.12.2004, lk 73.
(40) ELT L 341, 18.12.2013, lk 69.
(41) ELT L 363, 18.12.2014, lk 183.
(42) ELT L 66, 8.3.2013.
(43) ELT C 403, 13.11.2014, lk 1.
(44) ELT C 442, 10.12.2014, lk 240.
(45) ELT C 403, 13.11.2014, lk 128.
(46) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(47) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(48) EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1.
(49) ELT L 297, 22.9.2004, lk 6.
(50) ELT L 9, 12.1.2008, lk 15.
(51) ELT L 346, 20.12.2013, lk 58.
(52) ELT L 66, 8.3.2013.
(53) ELT C 403, 13.11.2014, lk 1.
(54) ELT C 408, 15.11.2014, lk 40.
(55) ELT C 442, 10.12.2014, lk 351.
(56) ELT C 403, 13.11.2014, lk 128.
(57) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(58) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(59) EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1.
(60) ELT L 297, 22.9.2004, lk 6.
(61) ELT L 11, 15.1.2008, lk 9.
(62) ELT L 346, 20.12.2013, lk 54.
(63) ELT L 66, 8.3.2013.
(64) ELT C 403, 13.11.2014, lk 1.
(65) ELT C 408, 15.11.2014, lk 41.
(66) ELT C 442, 10.12.2014, lk 358.
(67) ELT C 403, 13.11.2014, lk 128.
(68) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(69) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(70) EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1.
(71) ELT L 297, 22.9.2004, lk 6.
(72) ELT L 32, 6.2.2007, lk 88.
(73) ELT L 352, 24.12.2013, lk 65.
(74) ELT L 66, 8.3.2013.
(75) ELT C 403, 13.11.2014, lk 1.
(76) ELT C 398, 12.11.2014, lk 1.
(77) ELT C 403, 13.11.2014, lk 128.
(78) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(79) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(80) EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1.
(81) Vt kontrollikoja eriaruande nr 11/2013 punkte 93–97.
(82) Vt ülalnimetatud Euroopa Parlamendi 29. aprilli 2015. aasta resolutsiooni komisjoni 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmisega seotud kontrollikoja eriaruannete kohta, I osa.
(83) Vt komisjoni 29. septembri 2014. aasta teatist „ELi eelarve kaitsmine kuni 2013. aasta lõpuni” (COM(2014)0618, lk 11).
(84) Vt kontrollikoja 2013. aasta aruande punkti 1.14.
(85) Vt ülalnimetatud komisjoni teatise COM(2014)0618 tabelit 5.2: ühtekuuluvuspoliitika valdkonnas tühistatud maksed (775 miljonit eurot), maaelu arenguga seotud sissenõudmised (129 miljonit eurot) ja summade vabastamise / tegelikest kuludest mahaarvamise teel kohaldatud finantskorrektsioonid ühtekuuluvuspoliitika valdkonnas (494 miljonit eurot) või muudes poliitikavaldkondades (st mitte põllumajandus- ega ühtekuuluvuspoliitikas) (1 miljon eurot).
(86) Vt ülalnimetatud komisjoni teatise COM(2014)0618 tabelit 7.2.
(87) Vt komisjoni 11. juuni 2014. aasta teatist „Komisjoni 2013. aasta haldustegevuse koondaruanne” (COM(2014)0342), lk 14: riski maksimaalne kogusumma kogu 2013. aasta kulude (ELi ja Euroopa Arengufondi eelarve) kohta.
(88) Koondaruande 1. lisa selgituse kohaselt on riskisummade näol tegemist tehingu selle osa väärtusega, mis ei ole pärast vastavusriskide vähendamiseks mõeldud kõigi kontrollide (parandusmeetmete) rakendamist kohaldatavate regulatiivsete ja lepinguliste nõuetega täielikult kooskõlas.
(89) 322 miljardist eurost moodustavad 222 miljardit eurot täitmata eelarvelised kulukohustused ja 99 miljardit eurot täitmata kulukohustustes mittesisalduvad bilansis kajastatud kohustused.
(90) Kontrollikoja aastaaruannete tutvustus kontrollikoja presidendi Vķtor Manuel da Silva Caldeira poolt eelarvekontrollikomisjoni 5. novembri 2014. aasta koosolekul.
(91) Vt eelmist.
(92) Selle teabe andis eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse ajal komisjoni asepresident Kristalina Georgieva.
(93) Vt kontrollikoja eriaruannet nr 16/2014.
(94) COM(2013)0362.
(95) Vt kontrollikoja 2013. aasta aruande punkti 2.11 ja kontrollikoja eriaruannet nr 11/2013 (2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine) „Õigete kogurahvatulu andmete saamine: struktureeritum ja sihipärasem lähenemisviis muudaks komisjoni kontrolli mõjusamaks”.
(96) Jacek Dominiki avaldus liikmesriikide kogurahvatulu läbivaatamise kohta, pressiteade, Brüssel, 27. oktoober 2014, viimane lause.
(97) Arvamus nr 7/2014 nõukogu määruse ettepaneku kohta, millega muudetakse määrust (EÜ, Euratom) nr 1150/2000, millega rakendatakse Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi käsitlev otsus 2007/436/EÜ, Euratom (ELT C 459, 19.12.2014, lk 1).
(98) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0078.
(99) Vt kontrollikoja 2014. aasta ülevaatearuannet „ELi rahaliste vahendite kasutamine parimal viisil: ülevaatearuanne ELi eelarve finantsjuhtimisele avalduvatest riskidest”, lk 67.
(100) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1307/2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 637/2008 ja (EÜ) nr 73/2009 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 608).
(101) Esialgsed andmed nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 ja nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 kohaselt tootjatele makstud otsetoetuste jagunemise kohta toetuse suurusjärkude kaupa, mille esitas volinik Hogan 8. detsembril 2014.
(102) Esinemissagedus suurenes üsna oluliselt: 2012. aastal oli see 41 %, aga 2013. aastal juba 61 %.
(103) Kooskõlas nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (ELT L 299, 16.11.2007, lk 1), võidakse teatavates piirkondades anda üleminekutoetust nende tootjate ergutamiseks, kes soovivad saada tootjarühma moodustamiseks tootjaorganisatsiooni staatust. EL võib seda toetust osaliselt rahastada ning selle andmine lõpetatakse, kui tootjarühm on saanud tootjaorganisatsiooni staatuse.
(104) Vt kontrollikoja 2013. aasta aruande punkti 43.
(105) Vt komisjoni vastust kirjalikult vastatavale küsimusele nr 11, 1. detsembril 2014 toimunud volinik Phil Hogani kuulamine eelarvekontrollikomisjonis.
(106) Vt kontrollikoja 2013. aasta aruande punkti 3.23 ja sellele järgnevaid punkte.
(107) Vt põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi 2013. aasta tegevusaruande 10. lisa tabelit 51 „Uued juhtumid alates 2007. aastast”.
(108) Vt kontrollikoja 2013. aasta aruande punkti 4.25.
(109) Vt kontrollikoja 2013. aasta aruande punkti 4.27.
(110) Vt vastust kirjalikult vastatavale küsimusele nr 29, 1. detsembril 2014 toimunud volinik Phil Hogani kuulamine eelarvekontrollikomisjonis.
(111) Vt kontrollikoja eriaruannet nr 23/2014 „Vead maaelu arengu kulutustes: mis on nende põhjused ja mida tehakse nende parandamiseks?”, lk 10: 8,2 % on kolme aasta keskmine alampiiriga 6,1 % ja ülempiiriga 10,3%. Keskmise moodustavad 2011. aasta 8,4 %, 2012. aasta 8,3 % ja 2013. aasta 7,9 %.
(112) Vt kontrollikoja eriaruannet nr 23/2014, lk 22–24.
(113) Kontrollikoja liikme Rasa Budbergyte avaldus, 1. detsembril 2014 toimunud volinik Phil Hogani kuulamine eelarvekontrollikomisjonis.
(114)Vt vastust kirjalikult vastatavale küsimusele nr 12, 1. detsembril 2014 toimunud volinik Phil Hogani kuulamine eelarvekontrollikomisjonis.
(115) Vt põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi 2013. aasta tegevusaruande tabelit 2.1.24.
(116) Vt kontrollikoja eriaruande nr 20/2014 punkti 68.
(117) Vt regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadi 2013. aasta tegevusaruannet, lisa, lk 41.
(118) Vt regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadi 2013. aasta tegevusaruannet, lisa, lk 42.
(119) Vt regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadi 2013. aasta tegevusaruannet, lisa, lk 43.
(120) Komisjoni 3. märtsi 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 480/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta (ELT L 138, 13.5.2014, lk 5).
(121) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65).
(122) Nõukogu 11. juuli 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999 (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25).
(123) COM(2015)0118.
(124) ELT L 266, 5.9.2014, lk 69, punkt 139 jj.
(125) Väljendab kahetsust, et allpool nimetatud 73 liikmesriikide juhtimis- ja kontrollisüsteemi loeti parimal juhul vaid osaliselt usaldusväärseks (tähistatud oran˛i värviga skaalal roheline-kollane-oran˛-punane): Vorarlberg (AT), Viin (AT), Steiermark (AT), Tirool (AT), Brüssel (BE), regionaalareng (BG), keskkond (BG), ettevõtlus ja innovatsioon (CZ), ROP NUTSII kirre (CZ), ROP NUTS II Sileesia (CZ), integreeritud rakenduskava (CZ), Tüüringi (DE), Mecklenburg-Vorpommern (DE), Saksi-Anhalt, Bremen (DE), Nordrhein-Westfalen (DE), EC ENV (EE), Attica (EL), Lääne-Kreeka (EL), Ida-Makedoonia ja Traakia (EL), Tessaalia-Kreeka mandriosa-Ķpeiros (EL), Kreeta ja Egeuse saared (EL), Murcia (ES), Melilla (ES), Ceuta (ES), Asturias (ES), Galicia (ES), Extremadura (ES), Castalia La Mancha (ES), Andalucķa (ES), Ühtekuuluvusfond (ES), Cantabria (ES), Baskimaa (ES), Navarra (ES), Madrid (ES), Rioja (ES), Cataluńa (ES), Baleaari saared (ES), Aragon (ES), Castalia y Leon (ES), Valencia piirkond (ES), Kanaari saared (ES), uurimis- ja arendustöö ja innovatsioon ettevõtete jaoks (ES), majandusareng (HU), keskkonnaenergia (HU), Lääne-Alföld (HU), Dél-Alföld (HU), Kesk-Dunįntśl (HU), Põhja-Ungari (HU), transport (HU), Észak-Alföld (HU), Lõuna-Dunįntśl (HU), Kesk-Ungari (HU), Aadria (ühinemiseelse abi rahastamisvahend – IPA), Mecklenburg-Vorpommern/Brandenburg -Poola (Euroopa territoriaalne koostöö – ETK), Flandria-Madalmaade piiriala (ETK), võrgud ja liikuvus (IT), teadusuuringud (IT), julgeolek (IT), Calabria (IT), Puglia (IT), Sitsiilia (IT), Basilicata (IT), Sardiinia (IT), taristu ja keskkond (PL), Ida-Poola areng (PL), infoühiskond (SK), keskkond (SK), piirkondlik rakenduskava (SK), transport (SK), tervishoid (SK), konkurentsivõime ja majanduskasv (SK), tehniline abi (SK), teadus- ja arendustegevus (SK).
(126) Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet, Romade olukord 11 ELi liikmesriigis, Luksemburg 2012.
(127) Vt EuropeAidi 2013. aasta tegevusaruannet, lk 197.
(128)a.b.c.d.e.f.g.h.i.Võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitaja „20 eelnevalt toetuskõlbmatut summat”Võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitaja 1 „Finantsprognooside täitmine: maksed”Võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitaja 2 „Finantsprognooside täitmine: lepingud”Võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitaja 4 „Täitmata kulukohustustega seotud kasutussuutlikkus”Võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitaja 18 „Välisabi haldamise aruande perioodil kontrollitud projektide protsent”Võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitaja 21 „Iga-aastase auditikava täitmine: aasta n (2013)”Võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitaja 22 „Iga-aastase auditikava täitmine: aasta n - 1 (2012)”Võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitaja 23 „Iga-aastase auditikava täitmine: aasta n - 2 (2011)”Võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitaja 26 „Auditi poolt toetuskõlbmatuteks tunnistatud summade sissenõudmine või põhjendamine”.
(129) ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti peainspektori büroo, uurimisaruanne INQ/04/005, Genf, 12. mai 2005.
(130) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).
(131) Nõukogu 22. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 723/2004, millega muudetakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirju ja Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimusi (ELT L 124, 27.4.2004, lk 1).
(132) Vt kontrollikoja 2013. aasta aruande punkti 10.24.
(133) Vt kontrollikoja aruannet Innovatsiooni ja Võrkude Rakendusameti (endine Üleeuroopalise Transpordivõrgu Rakendusamet) eelarveaasta 2013 raamatupidamise aastaaruande kohta koos rakendusameti vastustega (ELT C 442, 10.12.2014, lk 358), punktid 11–13.


Kontrollikoja eriaruanded komisjoni 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta
PDF 511kWORD 181k
Euroopa Parlamendi 29. aprilli 2015. aasta resolutsioon komisjoni 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmisega seotud kontrollikoja eriaruannete kohta (2014/2140(DEC))
P8_TA(2015)0119A8-0067/2015

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarvet(1),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2013. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2014)0510 – C8‑0140/2014)(2),

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2013 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega(3),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja avaldust(4), mis kinnitab 2013. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust,

–  võttes arvesse oma 29. aprilli 2015. aasta otsust Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon) täitmisele heakskiidu andmise kohta(5) ning oma resolutsiooni tähelepanekutega, mis on kõnealuse otsuse lahutamatu osa,

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 lõike 4 teisele lõigule koostatud kontrollikoja eriaruandeid,

–  võttes arvesse nõukogu 17. veebruari 2015. aasta soovitust komisjoni tegevusele heakskiidu andmise kohta 2013. aasta eelarve täitmisel (05303/2015 – C8‑0053/2015),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 317, 318 ja 319,

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(6),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(7), eriti selle artikleid 62, 164, 165 ja 166,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 93 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0067/2015),

A.  arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõike 1 kohaselt täidab komisjon eelarvet ja haldab programme ning vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 317 täidab ta eelarvet koostöös liikmesriikidega omal vastutusel ning järgides usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid;

B.  arvestades, et kontrollikoja eriaruannetes esitatakse teavet niisuguste probleemsete teemade kohta, mis on seotud rahaliste vahendite kasutamisega, ning need on seega Euroopa Parlamendi jaoks kasulikud eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutava institutsiooni rolli täitmisel;

C.  arvestades, et Euroopa Parlamendi tähelepanekud kontrollikoja eriaruannete kohta moodustavad Euroopa Parlamendi 29. aprilli 2015. aasta otsuse (Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, III jagu – Komisjon) lahutamatu osa;

I osa – Kontrollikoja eriaruanne nr 11/2013 „Õigete kogurahvatulu andmete saamine: struktureeritum ja sihipärasem lähenemisviis muudaks komisjoni kontrolli mõjusamaks”

1.  kutsub komisjoni üles tegema struktureeritud ja ametliku analüüsi, milles võetaks arvesse kulusid ja kasu ning mis võimaldaks konkreetsete valdkondade või andmete koostamise (alam)tööprotsesside kontrollimist kavandada ja vastavaid prioriteete määrata; on arvamusel, et analüüsis tuleks arvesse võtta liikmesriikide rahvamajanduse arvepidamisega seonduvaid riske ja kogurahvatulu komponentide suhtelist osakaalu kogu majanduses; on seisukohal, et riskianalüüs peaks põhinema kõigile Eurostati osakondadele kättesaadaval kvalitatiivsel ja kvantitatiivsel koguteabel ning keskenduma kogurahvatulu nimistutes ja liikmesriikide hiljutistes kogurahvatulu kvaliteediaruannetes kirjeldatud koostamismenetlustele;

2.  kutsub komisjoni üles lühendama kontrollitsükli kestust, et piirata üldiste reservatsioonide kasutamist; on seisukohal, et seda tüüpi reservatsioonid peaksid piirduma erakorraliste juhtumitega, kui on tõsine oht, et ELi finantshuvid pole kaitstud, näiteks kui liikmesriik teeb kontrollitsükli ajal suure muudatuse või teeb seda ebakorrapäraste ajavahemike tagant;

3.  kutsub Eurostati üles andma kogurahvatulu komiteele selgelt ja õigeaegselt aru juhtudest, mille puhul eeldatakse tasuvuspõhimõtte kohaldamist;

4.  eeldab, et komisjoni teostatava kontrolli juurde kuulub kogurahvatulu nimistutes kirjeldatud koostamismenetluste struktureeritud ja ametlik kvalitatiivne riskihindamine, samuti oluliste ja suuremat riski sisaldavate kogurahvatulu komponentide põhjalik kontroll; usub, et kogurahvatulu komponentide valimine põhjalikuks kontrolliks peaks toimuma vastavalt 1. soovituses kirjeldatud tasuvusanalüüsile; on arvamusel, et põhjaliku kontrolli ulatus ja eesmärgid peaksid olema mahukamad kui hiljutise kontrollitsükli käigus tehtud Eurostati otsene kontroll;

5.  kutsub komisjoni üles pöörama kontrollitöös erilist tähelepanu liikmesriikide kogurahvatulu andmete ammendavusele ja võrreldavate statistilise hindamise menetluste kasutamisele varimajanduse hindamisel rahvamajanduse arvepidamises; kutsub Eurostati üles kontrollima, kas kõik liikmesriigid järgivad komisjoni suuniseid, ja võtma asjakohaseid meetmeid, et tagada selle küsimuse ühetaoline käsitlemine liikmesriikides;

6.  kutsub komisjoni üles oma tööd dokumenteerima, sh koostama täieliku teabe Eurostati töö kohta, mis on tehtud kas seoses dokumentide kontrollimisega ja/või riiklike statistikaametite külastamisega; on seisukohal, et Eurostati kontrolle kajastavad dokumendid peaksid võimaldama juhtkonnal selgelt tuvastada valitud kogurahvatulu komponentide kontrolli tulemused vastavalt sisekontrollistandarditele;

7.  kutsub Eurostati üles hindama võimaluse korral vajalike meetmete võimalikku mõju (arvuliselt väljendatavate tähelepanekute puhul) ja/või riski sisaldavat summat (arvuliselt mitteväljendatavate tähelepanekute puhul) ning määrama kindlaks olulisuse kriteeriumid, selleks et kehtestada erireservatsioonid; on seisukohal, et need kriteeriumid peaksid olema kvalitatiivsed või kvantitatiivsed; on arvamusel, et üldreeglina tuleks kehtestada reservatsioonid konkreetsete kogurahvatulu komponentide kohta seoses vajalike meetmetega, mida riiklikud statistikaametid ei ole määratud tähtaegadeks võtnud ja mille mõju võib olla oluline;

8.  kutsub Eurostati üles parandama kooskõlastamist omavahendite arvestamiseks kasutatava kogurahvatulu kontrollimisega tegeleva osakonna ja muude, eriti rahvamajanduse arvepidamisega tegelevate osakondade vahel; on seisukohal, et kui muude Eurostati osakondade võetud meetmed võivad mõjutada SKP ja/või kogurahvatulu andmete koostamist, tuleks võimaluse korral konsulteerida kogurahvatulu komiteega ja lõplik otsus nende meetmete kohta tuleks vastu võtta Eurostati struktuuri asjakohasel tasandil;

9.  kutsub Eurostati üles oma hindamisaruandeid täiustama, et lisada neisse liikmesriikide kogurahvatulu andmete täielik, läbipaistev ja järjekindel hindamine; on seisukohal, et kogurahvatulu komitee iga-aastased arvamused peaksid sisaldama selget hinnangut selle kohta, kas liikmesriikide kogurahvatulu andmed on omavahendite arvestamiseks asjakohased (või mitte), kas nende sisu vastab nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1287/2003(8) (rahvamajanduse kogutulu määrus) nõuetele ja kas neid kasutatakse eelarvemenetluses asjakohaselt vastavalt nõukogu määrusele (EÜ, Euratom) nr 1150/2000(9) (omavahendite määrus);

10.  on arvamusel, et eelarve peadirektoraadi ja Eurostati aasta tegevusaruanded peaksid andma õige ja õiglase ülevaate liikmesriikide kogurahvatulu andmete kontrollimise ja kogurahvatulul põhinevate omavahendite haldamise kohta; kutsub seetõttu komisjoni üles kehtestama Eurostatile nõue anda regulaarselt aru kogurahvatulu andmete kontrolli tulemustest, mis võimaldab eelarve peadirektoraadil saada vajaliku kinnituse, et kasutada seda oma iga-aastaste tegevusaruannete koostamisel;

II osa – Kontrollikoja eriaruanne nr 13/2013 „ELi arenguabi Kesk-Aasiale”

11.  peab kiiduväärseks eriaruannet, milles hinnatakse ELi arenguabi Kesk-Aasiale; võtab teadmiseks leiud, järeldused ja soovitused ning esitab järgnevalt oma tähelepanekud ja soovitused;

Üldised tähelepanekud

12.  peab kiiduväärseks aruandes esitatud tähelepanekuid, mille kohaselt komisjon ja Euroopa välisteenistus on teinud märkimisväärseid pingutusi üsna problemaatilises geograafilises ja poliitilises kontekstis;

13.  juhib siiski tähelepanu asjaolule, et liidu arengustrateegiaid saaks abi asjakohase korralduse kaudu veelgi paremini suunata ja vajadustele vastavaks kohandada, et suurendada liidu poliitiliste eesmärkide nähtavust ja mõju piirkondlikul tasandil;

14.  rõhutab, et liidu poolt võetavate kohustuste tase ja olemus peab olema diferentseeritud ja tingimuslik, sõltudes mõõdetavatest edusammudest demokratiseerumise, inimõiguste, hea valitsemistava, jätkusuutliku sotsiaalmajandusliku arengu, õigusriigi põhimõtte järgimise ja korruptsioonivastase võitluse vallas, ning liit peab vajaduse korral pakkuma abi selle protsessi edendamiseks, järgides liidu naabruspoliitika põhimõtetele sarnanevat suunda;

15.  on seisukohal, et Kesk-Aasia riikidele suunatud programmide jätkuv liidupoolne edendamine on oluline piiriülene vahend, mis soodustab piirkonna riikide vahelist vastastikust mõistmist ja koostööd;

16.  juhib tähelepanu sellele, et koostöö Kesk-Aasia riikidega saab anda tulemusi ainult siis, kui need riigid järgivad demokraatia, hea valitsemistava, õigusriigi põhimõtte ja inimõiguste rahvusvahelisi standardeid; toonitab ka, et liidu arengukoostööd ei tohi allutada majandus-, energeetika- ja julgeolekuhuvidele;

Arenguperspektiivid seoses tulevase arenguabi kavandamise ja rakendamisega

17.  on seisukohal, et komisjon peaks kavandama tulevased piirkonnaprogrammid selliselt, et need võiksid saavutada tõeliselt piirkondliku mõõtme;

18.  palub komisjonil keskenduda kogu abi andmisel väikesele arvule valdkondadele;

19.  juhib tähelepanu sellele, et tulevast arenguabi andmist tuleks tõhustada ühelt poolt liidusisese koordineerimise tugevdamisega ja teiselt poolt muude rahvusvaheliste abiandjate ning piirkondlike sidusrühmade suurema kaasamisega;

20.  toetab igati täieõiguslike liidu delegatsioonide avamist kõigis Kesk-Aasia riikides liidu kohaloleku ja nähtavuse suurendamiseks piirkonnas, pikaajalise koostöö edendamiseks ja ühiskonna kõigi sektorite kaasamiseks, õigusriigi põhimõtete paremaks mõistmiseks ja õigusriigi tekke edendamiseks ning inimõiguste austamiseks; on seisukohal, et selliste delegatsioonide olemasolu aitab suuresti kaasa arenguabi eesmärkide saavutamisele;

21.  kutsub komisjoni üles võtma kasutusele arenguabi osutamisega seotud halduskulude kogusumma arvutus- ja aruandlussüsteemi;

22.  palub komisjonil määrata iga eelarvetoetuse programmi jätkamiseks ranged ja objektiivselt kontrollitavad tingimused ning neid rakendada, pöörates eelkõige asjakohast tähelepanu korruptsioonivastaste mehhanismide toetamisele;

23.  tuletab meelde, et korruptsioon on Kesk-Aasia riikides tõsine probleem; juhib tähelepanu asjaolule, et Transparency Internationali korruptsioonitajumise indeksi kohaselt said kõik Kesk-Aasia riigid 2011. aastal alla 28 punkti 100st ning 182st vaadeldud riigist olid Kõrgõzstan, Türkmenistan ja Usbekistan viimase 10 % seas;

24.  on seisukohal, et korruptsiooni lokkamine võib kahjustada komisjoni mainet ja vähendada toetusprogrammide tõhusust;

25.  on arvamusel, et väljamakseotsused peaksid põhinema partnerriikide tehtud edusammudel, mitte võetud kohustusel reformid ellu viia; rõhutab, et oluline on tagada stiimulipõhine asjakohane poliitiline dialoog, valdkondlike reformide pidev järelevalve ning programmid, millega mõõdetakse tulemuslikkust ja tulemuste jätkusuutlikkust;

26.  nõuab suuremat läbipaistvust liidu ja liikmesriikide saatkondade poolt rahaliste vahendite eraldamisel, et toetada tõeliselt sõltumatuid valitsusväliseid partnereid ja võimaldada neil mõjusalt osaleda kodanikuühiskonna arendamisel ja tugevdamisel;

27.  palub komisjonil parandada programmide kavandamist ja elluviimist, võttes arvesse saadud kogemusi ja muutuvaid olusid;

28.  palub komisjonil anda aru tulemuste ja mõju kohta viisil, mis võimaldab võrdlust kavade ja eesmärkidega;

III osa – Kontrollikoja eriaruanne nr 15/2013 „Kas programmi LIFE keskkonnaosa on olnud mõjus?”

29.  rõhutab, et programm LIFE peaks toimima katalüsaatorina keskkonnapoliitika arendamise ja elluviimise muutmisel; rõhutab, et komisjonil tuleks kehtestada rahastatavatele projektidele selged, konkreetsed, mõõdetavad ja saavutatavad eesmärgid;

30.  rõhutab, et programmist LIFE rahastatavad projektid peaksid aitama kaasa selle programmi rohkem kui ühe prioriteetse valdkonna konkreetsete eesmärkide saavutamisele; rõhutab, et rahastatavad projektid ei tohiks olla eraldiseisvad, vaid peaksid olema riigiülesed ning aitama mõõdetaval viisil kaasa tulemuste levitamisele, jätkusuutlikkusele ja laiemalt kasutusele võtmisele teistes liikmesriikides;

31.  märgib, et riiklikud eraldised võivad vahel moonutada parimate projektide valikut; ergutab liikmesriike hoidma rohkem integreeritud projektide esildamise abil geograafilist tasakaalu, kuid kordab, et rahalisi vahendeid tuleks eeskätt jagada projekti tugevatest külgedest lähtuvalt, mitte projektide kvaliteedi arvelt;

32.  märgib, et erilist tähelepanu tuleks pöörata projektide levitamise, jätkusuutlikkuse ja laialdasemalt kasutusele võtmise potentsiaalile; palub komisjonil programmi eesmärkide saavutamiseks kehtestada selged näitajad, mille põhjal hinnata projektide levitamise, jätkusuutlikkuse ja laialdasemalt kasutusele võtmise potentsiaali; ergutab komisjoni jälgima eesmärkide saavutamist;

33.  palub komisjonil tõhustada programmijuhtimise vahendeid selleks, et valikumenetlus ei oleks läbipaistmatu; on seisukohal, et see tähendab projektivaliku hindamisvormide parandamist, võttes kasutusele üksikasjalikud vormid deklareeritud kulude hindamiseks, tehes projektide üle nõuetekohast järelevalvet, kehtestades asjakohased ühtsed väljundi- ja tulemusnäitajad, ning võttes põhjalikke programmide järelevalve järelmeetmeid;

IV osa – Kontrollikoja eriaruanne nr 16/2013 „Kogemused ühtse auditi (single audit) rakendamisest ja komisjoni tuginemisest liikmesriikide auditeerimisasutuste poolt ühtekuuluvuse valdkonnas tehtud tööle”

34.  rõhutab ühtsetel põhimõtetel ja standarditel põhineva ühtse auditisüsteemiga kaasnevat võimalikku tõhususe suurenemist; ergutab liikmesriike, komisjoni ja kontrollikoda sellesuunaliste pingutustega jätkama; arvab, et kõnealuse ühtse auditisüsteemi puhul tuleks arvestada ka mitmeaastaseid programmitsükleid;

35.  tuletab komisjonile meelde Euroopa Parlamendi tähelepanekuid(10) kontrollikoja leidude kohta 2012. aastat käsitlevas aruandes: „rõhutab, et kontrollikoja auditi leiud osutavad puudustele kulude esmatasandi kontrollides [liikmesriikides]; täheldab, et kontrollikoja hinnangul oli liikmesriikide ametkondadel 56 % regionaalpoliitika valdkonna (kvantifitseeritavatest ja/või mittekvantifitseeritavatest) vigadest mõjutatud tehingute puhul küllalt teavet ühe või rohkemate vigade avastamiseks ja parandamiseks enne kulude komisjonile sertifitseerimist”; märgib, et see on põhjus, miks Euroopa Parlament kiitis heaks regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadi peadirektori reservatsiooni seoses programmitöö perioodi 2007–2013 ERFi / Ühtekuuluvusfondi / ühinemiseelse abi rahastamisvahendi juhtimis- ja kontrollisüsteemidega 17 liikmesriigis (72 programmis) ning palus kiiresti meetmeid võtta;

36.  on niisiis endiselt veendunud, et liikmesriigid peavad struktuurifondide haldamisel olema tunduvalt valvsamad;

37.  toob sellega seoses esile, kui oluline on kasutusele võtta riiklikud kinnitused, mis allkirjastataks asjakohasel, eelistatult poliitilisel tasandil ning mis lähtuksid iga-aastastest vahendite haldajate kinnitustest (finantsmääruse artikli 59 lõige 5);

38.  tunneb heameelt asjaolu üle, et alates 2009. aastast on komisjon auditeerimisasutuste töö hindamiseks teinud kohapeal põhjalikud auditid; märgib, et komisjon korraldas 269 auditikülastust ning võttis seoses ERFi ja ESFi eraldistega vaatluse alla vastavalt 47 ja 84 auditeerimisasutust; märgib, et ERFi eraldistest auditeeriti ligikaudu 96 % ja ESFi eraldistest 99 %; on arvamusel, et rahastamisperioodil peaks komisjon auditeerima kõiki rakenduskavasid vähemalt korra;

39.  kiidab heaks komisjoni taktika katkestada või peatada maksed, kui veamäär ületab olulisuse piirmääraks seatud 2 %; arvab, et sellised meetodid aitavad kaitsta liidu finantshuve, ning on veendunud, et komisjon peaks oma auditeerimistegevuses keskenduma halbade tulemusnäitajatega asutustele;

40.  on arvamusel, et liikmesriigid peaksid esitama komisjonile piisavalt üksikasjalikud andmed tehtud auditite kohta,

41.  toetab kontrollikoja soovitust, mille kohaselt peaks komisjon võtma asjakohaseid meetmeid selleks, et auditeerimisasutuste käsutuses oleks stabiilne ja siduv metoodiline raamistik, mis tagaks liidu kulutuste kontrollimise kõigis liikmesriikides samade standardite alusel ning täpse aruandmise kontrollitulemustest;

42.  väljendab heameelt komisjoni 13. detsembri 2013. aasta teatise üle, milles antakse ülevaade põllumajanduse ja ühtekuuluvuspoliitika puhul liikmesriikide suhtes netofinantskorrektsioonide kohaldamise kohta (COM(2013)0934); toonitab siiski asjaolu, et sõltub paljudest teguritest, kas uus vahend toob endaga kaasa arvukamad netokorrektsioonid ja seega madalama veamäära ühtekuuluvuspoliitikas;

43.  kutsub kontrollikoda ja komisjoni üles töötama välja auditeerimisvahendit, mille abil oleks võimalik ühelt poolt registreerida igal aastal vead ja eeskirjade eiramised ning teisalt võtta programmitöö perioodil arvesse finantskorrektsiooni;

44.  tunneb heameelt asjaolu üle, et komisjon ajakohastas 2013. aasta septembris ühtse auditi põhimõtte korrektse elluviimise ja järelevalve tegevuskava, mille järgimine peaks andma riikide ametiasutustele võimaluse saada ühtse auditi staatus; palub selle dokumendi koopiat;

45.  arvestab võimalusega, et kulude kontroll võib põhjustada halduskoormust; on seisukohal, et aruandluskohustus ei tohi heidutada võimalikke toetuse saajaid rahalist abi taotlemast;

V osa – Kontrollikoja eriaruanne nr 17/2013 „Kliimamuutuste vastu võitlemise ELi poolne rahastamine välisabi kontekstis”

46.  on rahul eriaruandega, milles käsitletakse kliimamuutuste vastu võitlemise liidupoolset rahastamist välisabi kontekstis ning mis annab olulise panuse liidu kliimapoliitika ja -diplomaatia poliitiliste ja rahandusküsimuste üle toimuvasse arutelusse; võtab teadmiseks leiud, järeldused ja soovitused ning esitab järgnevalt oma tähelepanekud ja soovitused;

Üldised tähelepanekud

47.  on rahul aruande leidudega, mille kohaselt on komisjon liidu eelarvest ja Euroopa Arengufondidest (EAF) rahastatavaid kliimamuutustega seotud kulutusi hästi hallanud;

48.  on rahul ka komisjoni ja liikmesriikide alustatud tööga liidu ühtse järelevalve-, aruandlus- ja kontrollistandardi koostamiseks kliimameetmete avaliku sektori vahenditest rahastamisel;

49.  kordab kontrollikoja poolt eriaruandes teadmiseks võetud Euroopa Parlamendi seisukohta, mille kohaselt peaks kliimameetmete rahastamine täiendama 0,7 % eesmärgi rahastamist; ning kahetseb asjaolu, et arengukoostöö rahastamisvahendi üle peetud läbirääkimistel ei järgitud Euroopa Parlamendi täiendavuse põhimõtet;

50.  märgib, et komisjoni liidriroll peab siiski olema küllalt tugev selleks, et maksimeerida tema rahvusvahelist mõju ning tagada vahendid liidu rohelise / kliimadiplomaatia tingimuste kujundamiseks lähiaastatel, eeskätt 2013. aasta detsembris vastu võetud arengukoostöö rahastamisvahendi kliimaalaste võrdlusnäitajate saavutamiseks, mis peaksid aitama täita üldeesmärki eraldada vähemalt 20 % liidu eelarvest väiksema süsinikdioksiidiheitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimelise ühiskonna temaatikale ning kasutada vähemalt 25 % üleilmse tähtsusega avalike hüvede ja probleemide (GPGC) programmi rahalistest vahenditest kliimamuutuse ja keskkonnaga seotud küsimuste rahastamiseks (arengukoostöö rahastamisvahendi põhjendus 20); juhib tähelepanu asjaolule, et arengukoostöö rahastamisvahendi IV lisas täpsustatakse ühtlasi, et 27 % GPGC programmi vahenditest eraldatakse keskkonna ja kliimamuutuste temaatikale ning vähemalt 50 % programmist peab seonduma kliimameetmete ja keskkonnaeesmärkidega;

51.  on rahul, et alates 2011. aastast on ligikaudu 40 riiki kohustunud ELi ühist programmitööd parandama; juhib siiski tähelepanu sellele, et komisjoni ja liikmesriikide tegevuse kooskõlastamist arengumaade kliimameetmete rahastamisel tuleb oluliselt parandada mitte ainult 2020. aasta eesmärgi täitmiseks, vaid ka selleks, et EL püsiks kliimameetmete osas esirinnas ja et võidelda korruptsiooni vastu arenguriikides;

52.  kordab, et Euroopa Parlament toetab ühist programmitööd ning tunnustab selles valdkonnas saavutatud märkimisväärset edu; ootab, et Euroopa Parlamendiga konsulteeritakse uuesti – nii nagu komisjon lubas –, kui selline programmitöö viib arengukoostöö rahastamisvahendi programmitöö muutmiseni;

53.  võtab teadmiseks 3. juulil 2014 talituste töödokumendina avaldatud arenguabi rahastamise aruandekohustust käsitlevas komisjoni aruandes esitatud selgitused liikmesriikide aruandlustavade erinevustest tingitud jälgimis- ja aruandlusraskuste kohta, sh I osas sisalduva kliimameetmete rahastamist käsitleva jao, milles antakse teavet liidu kliimameetmete rahastamise kohta; märgib, et aruandes korratakse, et liit ja liikmesriigid tegid kiire stardirahastamisena kättesaadavaks 7,3 miljardit eurot, ning nõuab tungivalt arenguabi mõju ja tulemusi käsitleva aruandluse edasist parandamist;

Edasine areng

54.  nõuab eelarvetoetuse kaudu antavate vahendite ulatuslikumat suunamist konkreetsete valdkondade, sealhulgas kliimameetmete rahastamiseks, ning üldiselt vahendite kasutamise läbipaistvamaks muutmist;

55.  on seisukohal, et komisjon ja Euroopa välisteenistus peaksid tugevdama teabevahetuspoliitikat nii summaarse kui ka eri riikidele antava abi osas ning edendama liidu väärtusi;

56.  tunnistab, et korruptsioon kahjustab jätkuvalt oluliselt kliimameetmete tulemuslikku rahastamist, ning nõuab komisjonilt korruptsioonivastases võitluses tihedamat koostööd arengupartneritega;

57.  palub komisjonil esitada nõukogule tegevuskava kliimameetmete rahastamise suurendamiseks, et jõuda Kopenhaageni kokkuleppes sisalduva 2020. aasta sihteesmärgini, sh esitada erasektori poolse rahastamise määratlus;

58.  palub komisjonil teha ülemaailmse kliimamuutuste liidu sõltumatu hindamise, sh uurida, miks enamik liikmesriike ei ole seda kaasrahastanud;

59.  palub komisjonil ja Euroopa välisteenistusel esitada aruanne selle kohta, mil määral on arenguabi valdkonnas täidetud eesmärk kasutada 20 % liidu eelarvest ja EAFi vahenditest kliimaga seotud meetmete rahastamiseks aastatel 2014–2020, näidates ära võetud kulukohustused ja tehtud maksed;

60.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles leppima Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 525/2013(11) (seiremehhanismi määrus) raamistikus kokku ühtsetes seire-, aruandlus- ja kontrollistandardites, pöörates eelkõige tähelepanu uue ja täiendava rahastamise määratlemisele, nn Rio markerite kasutamisele ja kliimameetmete rahastamise väljamakseid kajastavale aruandlusele;

61.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tihendama koostööd, et rakendada kliimameetmete rahastamisel ELi tegevusjuhendit tööjaotuse kohta, pöörates erilist tähelepanu teabe vahetamisele liikmesriikide eraldiste kohta, ühisele programmitööle ning korruptsiooni tõkestamisele ja korruptsioonivastasele võitlusele kliimameetmete rahastamisel;

VI osa – Kontrollikoja eriaruanne nr 18/2013 „Liikmesriikide poolt tehtud põllumajanduskulutuste kontrollide tulemuste usaldusväärsus”

62.  võtab teadmiseks, et eriaruandes nr 18/2013 käsitletud süsteeme on uute ÜPP (ühine põllumajanduspoliitika) määrustega muudetud ning nüüd on liikmesriikide sertifitseerimisasutustele antud kulude seaduslikkuse ja korrektsuse ning komisjonile esitatud kontrollitulemuste kontrollimisel suurem vastutus;

63.  peab tervitatavaks komisjoni jõupingutusi ÜPP lihtsustamisel; eeldab, et rahastamiskõlblikkustingimuste lihtsustamine toob kaasa kontrollieeskirjade lihtsustamise ja aitab vähendada veamäära;

64.  tuletab komisjonile meelde, et tagada tuleb see, et senised probleemid ei korduks; tuletab meelde, et kontrollikoja leiud tema 2012. aasta aruandes olid järgmised:

   a) liikmesriikides kulude väljamaksmise ja maaelu arengu suhtes kasutatavad järelevalve- ja kontrollisüsteemid olid osaliselt tõhusad ning märkimisväärselt paljude vigadest mõjutatud tehingute puhul oli riiklikel ametiasutustel asjaomaste vigade tuvastamiseks ja parandamiseks piisavalt teavet;
   b) ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi (IACS) tulemuslikkust kahjustab peamiselt ristkontrollides kasutatavate andmebaaside ebatäpsus;

65.  rõhutab, et parlament kinnitas 3. aprillil 2014 põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi 2012. aasta tegevusaruandes esitatud peadirektori reservatsiooni komisjoni ja kontrollikoja poolt maa rahastamiskõlblikkuse küsimuses avastatud puuduste kohta; kordab, et parlament on eelkõige nõudnud püsikarjamaade nõuetekohast märgistamist põldude identifitseerimise süsteemis ning seda, et komisjon annaks iga kuue kuu järel teavet tehtud edusammude kohta;

66.  nõuab, et komisjon ja liikmesriigid parandaksid koheselt haldus- ja kontrollisüsteemides ning/või ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi andmebaasides leitud puudused või vananenud info;

67.  nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid tagaksid selle, et maksed põhineksid kontrollide tulemustel ning kontrollide kvaliteet oleks piisavalt hea, et tagada toetuskõlbliku pindala usaldusväärne kindlaksmääramine;

68.  nõuab tungivalt, et komisjon tagaks, et makseasutuste ja sertifitseerimisasutuste tehtava töö ülesehitus ja kvaliteet annaksid usaldusväärse aluse aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta; on seisukohal, et selle saavutamiseks peaks komisjon püüdma saavutada, et ÜPP kontrollisüsteemi suhtes rakendataks ühtainsat auditistrateegiat;

69.  peab kiiduväärseks, et põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat muutis seoses 2012. aasta sidumata pindalatoetuse jääkvigade määra arvestamisega oma käsitust, kuna nii võetakse arvesse asjaolu, et puudused võivad mõjutada kontrollide statistilisi andmeid, makseasutuste direktorite kinnitusi ja sertifitseerimisasutuste tööd ning kahjustada seeläbi nende usaldusväärsust; nõuab, et seda uut käsitust laiendataks uuel rahastamisperioodil kõikidele põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi iga-aastastes tegevusaruannetes sisalduvatele ÜPP kuludele;

70.  tuletab komisjonile meelde, et ta kinnitas põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi iga-aastases tegevusaruandes sisalduva reservatsiooni kõigi Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) 2012. aasta kulude kohta ning et see reservatsioon esitati kahtluste tõttu seoses mõne liikmesriigi kontrollide kvaliteedi ja kontrollikoja esitatud veamääraga;

71.  kutsub liikmesriike üles tegema halduskontrolli tõhusalt, kasutades kogu makseasutustele kättesaadavat asjakohast teavet, sest nii on võimalik avastada ja parandada valdav osa vigadest;

72.  palub komisjonil ja liikmesriikidel keskenduda kontrolli kulutõhususele kui väga olulisele valdkonnale ning arendada selleks eelkõige edasi riskipõhist kontrolli;

73.  palub komisjonil tagada, et maaelu arengu valdkonnas kohaldataks ühtseid standardeid ja menetlusi võrdselt ning seda jälgiksid nii komisjoni sertifitseerimis- kui ka auditeerimisasutused;

VII osa – Kontrollikoja eriaruanne nr 1/2014 „ELi toetatud ühiskondliku linnatranspordi projektide mõjusus”

74.  rõhutab, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid on linnaliiklusprojektide liidupoolse rahastamise kõige olulisem allikas ning need projektid ei ole olulised mitte ainult linnapiirkondadele juurdepääsuks liidu vähemarenenud piirkondades, vaid neil on olulised sotsiaalsed ja keskkonnaaspektid ka liidu kodanike elukvaliteedi seisukohast;

75.  rõhutab, et liidu jätkuv finantsabi muutub järjest tähtsamaks, arvestades eelkõige suureneva valglinnastumise negatiivseid tagajärgi ja linnaelanikkonna edasise pideva kasvu tõenäosust;

76.  rõhutab, et tuleb tagada, et linnaliikluse projektide elluviimine on seetõttu nii komisjoni kui ka liikmesriikide poolt vastutustundlik, tõhus ja tulemuslik ning suunatud kasutada oleva raha ärakulutamise asemel konkreetsete tulemuste saavutamisele;

77.  tuletab subsidiaarsuse põhimõtet silmas pidades meelde, et komisjon kutsus 17. detsembri 2013. aasta teatises „Ühiselt konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa linnalise liikumiskeskkonna suunas” (COM(2013)0913) liikmesriike üles tegema järgmist:

   a) tagama, et laiematesse linna- ja territoriaalset arengut käsitlevatesse strateegiatesse lisatakse säästva linnalise liikumiskeskkonna kavade praeguse ja edasise toimimise, koordineerimise ja integreerimise üksikasjalik hindamine, muutes vajaduse korral planeerimisasutuste käsutuses olevaid tehnilisi ja muid meetmeid;
   b) keskenduma taristu kõrval asjakohastele sõidukitele, mille abil tagada linnalogistikas säästev liiklus;

78.  arvestades, kui halvasti mõjus finantskriis transpordisüsteemide kasutusele, kutsub komisjoni ja liikmesriikide ametiasutusi üles pöörama suuremat tähelepanu eesmärkidele, sihtidele ja näitajatele, eelkõige projektide taotlusvormides, et teha kindlaks tulevastes projektides valitsevast optimismist tulenevad ohud ja see, kuidas neid ohtusid vältida, ning hoida ära kontrollikoja eriaruandes nimetatud viivitused ja kulud;

79.  nõuab, et komisjon analüüsiks linnatranspordi projektide soovituslike eelarvete tasuvust põhjalikumalt, vahetaks liikmesriikidega häid tavasid ja innustaks liikmesriikidevahelist heade tavade vahetust, aidates ametiasutustel viia tulemuslikult ellu projekte, mis komisjoni heakskiitu ei vaja;

80.  nõuab, et komisjon innustaks liikmesriike kasutama Jaspersit (ühine projektiabi Euroopa piirkondadele) ja kasutaks ära kõik võimalused Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest rahastatud linnatranspordi projektide kvaliteedi parandamise ja hindamise toetamisel;

81.  juhib aga tähelepanu sellele, et ühiskondlik linnatransport ei ole pelgalt tulutoov tegevus, vaid see on linnaliikluse süsteemide ülioluline ja teatavatel juhtudel asendamatu element paljude suurte linnade jaoks isegi arenenumates piirkondades, sest ka seal esineb kehvemal järjel elanikkonna tõttu nn linnade paradoks;

82.  nõuab seetõttu, et asjaomased ametiasutused võtaksid taotlusvormi lisatud asjakohaste selgituste alusel täielikult arvesse ühiskondliku linnatranspordi projektide sotsiaalset mõõdet;

83.  palub komisjonil vajalikud rakendusaktid ja delegeeritud õigusaktid võimalike viivituste ärahoidmiseks kiiresti vastu võtta, sest transpordiprojektide väljatöötamiseks ja elluviimiseks on tavaliselt vaja palju aega;

84.  nõuab, et komisjoni eespool nimetatud 17. detsembri 2013. aasta teatise lisas nimetatud elemendid viidaks ellu, sealhulgas:

   a) põhjalik hetkeolukorra analüüs ja „linnaliikuvuse tulemusauditi” kaudu võrdlusaluse andmine tulemuslikkuse hindamiseks tulevikus;
   b) linnade probleemsete piirkondade väljaselgitamine, kus olemasoleva transpordisüsteemi toimimine on eriti halb;
   c) sobivad tulemusnäitajad, mida on võimalik nõuetekohaselt jälgida;
   d) konkreetsed tegevuseesmärgid, mis on realistlikud ja säästva linnalise liikuvuskeskkonna kava eesmärkide täitmise suhtes ambitsioonikad;
   e) mõõdetavad sihid, mis põhinevad võrdlusaluse ja kasutada olevate vahendite realistlikul analüüsil, et kajastada säästva linnalise liikumiskeskkonna kava konkreetseid eesmärke;

85.  juhib tähelepanu sellele, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1301/2013(12) (Euroopa Regionaalarengu Fondi määrus) loetletud linnatranspordi projektide tulemuslikkuse mõõtmiseks ei ole piisavalt näitajaid, ja nõuab, et komisjon lisaks selliste projektidega seotud rakendusaktidesse ja delegeeritud õigusaktidesse sobivamad näitajad, võttes arvesse kontrollikoja soovitatud näitajaid;

VIII osa – Kontrollikoja eriaruanne nr 2/2014 „Kas kaubanduse sooduskorda hallatakse asjakohaselt?”

86.  väljendab heameelt eriaruande üle, milles hinnatakse kaubanduse sooduskorra haldamist liidu ainupädevuse raamistikus kui olulist panust üldisesse poliitilisse diskussiooni liidu väliskaubanduse ja arengupoliitika teemal; võtab teadmiseks aruande leiud ja soovitused ning esitab järgnevalt oma tähelepanekud ja soovitused;

Üldised tähelepanekud

87.  väljendab tõsist muret selle pärast, et komisjon ei ole asjakohaselt hinnanud kaubanduse sooduskorra kokkulepete kogu majanduslikku mõju ning ka asjaolu, et tulu täielik sissenõudmine ei ole tagatud;

88.  tuletab meelde, kui oluline on teavitada poliitikuid, eri sidusrühmi ja liidu maksumaksjaid asjakohaselt eri kaubanduspoliitiliste valikute ja stsenaariumide peamisest lisaväärtusest ja puudustest;

89.  peab vastuvõetamatuks, et mõnel juhul ei ole tehtud jätkusuutlikkuse mõjuhindamisi või ei ole need täielikud või põhinevad aegunud või vananenud teabel või avaldati mõnel juhul (Tšiili) alles pärast kokkuleppele all kirjutamist;

90.  rõhutab, et enne igale uuele kokkuleppele alla kirjutamist tuleks selle aluseks olev jätkusuutlikkuse mõjuhindamine lõpule viia ja avalikustada;

91.  väljendab kahetsust selle üle, et üldise soodustuste süsteemi partnerriigid ei ole mitte iga kord kirjutanud alla inimõiguste ja töötajate õiguste rahvusvahelistele konventsioonidele; kutsub komisjoni üles panema kaubanduse sooduskorra kokkulepetes suuremat rõhku keskkonnale ja heale juhtimistavale;

92.  soovib teada, milliseid meetmeid on komisjon 2015. aasta oktoobriks Euroopa Parlamendi ja kontrollikoja soovituste ja tähelepanekute põhjal võtnud;

Edasine areng

93.  on arvamusel, et selleks et parandada kaubanduse sooduskorra kokkulepete majandusliku mõju hindamist, peaks komisjon

   a) tegema kõikide kaubanduse sooduskorra kokkulepete mõjuhindamise ja jätkusuutlikkuse mõjuhinnangu, mis võimaldaks soovitud majandusliku mõju põhjalikku, terviklikku ja kvantifitseeritud analüüsi, sh saamatajäänud tulu täpset hindamist;
   b) kaasama Eurostati jätkusuutlikkuse mõju hindamisel kasutatavate statistiliste andmeallikate kvaliteedi tavapärasesse hindamisse ning tagama, et läbirääkijatele mõeldud analüüsid tehakse õigeaegselt;
   c) tegema kõikide kaubanduse sooduskorra kokkulepete puhul vahe- ja järelhindamised, et hinnata, millises ulatuses täidab olulise mõjuga kaubanduse sooduskorra kokkulepe oma poliitikaeesmärgi ning kuidas parandada selle tulemuslikkust peamistes majandussektorites, mis sisaldab ka hinnangut saamatajäänud tulu kohta;

94.  kutsub komisjoni üles tegema liidu finantshuvide paremaks kaitsmiseks järgmist:

   a) looma kaubanduse sooduskorra kokkulepete kohta liidu riskiprofiilid, et liikmesriigid kasutaksid riskianalüüsiks ühesugust lähenemist, millega vähendatakse kahju liidu eelarvele;
   b) kontrollima, kas liikmesriigid muudavad oma riskihaldussüsteemid ja kontrollistrateegia mõjusamaks, et vähendada kahju liidu eelarvele;
   c) kannustama liikmesriike võtma vastastikuse abi teatiste saamisel asjakohaseid ettevaatusabinõusid;
   d) tegema riskipõhiseid hindamisi ja kontrollkülastusi soodustusi saavates riikides, eriti seoses päritolu ja kumuleerimise eeskirjadega;
   e) kohustama liikmesriike parandama halduskoostööalase teabe kvaliteeti;
   f) parandama Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) uurimiste rahanduslikke järelmeetmeid, et hoida ära aegumisest tulenev kahju ELi eelarvele;
   g) tugevdama liidu positsiooni vastastikuse kaubanduse sooduskorra kokkulepete puhul ning kasutama rohkem ettevaatusabinõusid ja kaitsemeetmeid, lisades need kõikidesse tulevastesse kaubanduslepetesse;
   h) andma viivitamata ülevaate ajavahemikul 2010–2014 saadud tagasimaksetest;
   i) teavitama Euroopa Parlamenti Bangladeshis käivitatud algatuse Global Sustainability Compact tulemustest;

IX osa – Kontrollikoja eriaruanne nr 3/2014 „Teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) Euroopa Komisjoni poolsest arendamisest saadud kogemused”

95.  peab kiiduväärseks kontrollikoja eriaruandes nr 3/2014 esitatud leide ja soovitusi;

96.  kritiseerib komisjoni selle eest, et komisjon ei eraldanud projekti algusetapis piisavalt eksperte ei SIS II projektiga seotud tehniliseks rakendamiseks ega kvaliteedi hindamiseks;

97.  soovitab integreerida kõik suuremahulised IT-projektid IT juhtimisemenetluse alla ning kaasata eksperdid mitte ainult komisjoni informaatika peadirektoraadist, vaid ka teistest peadirektoraatidest ja väljastpoolt komisjoni, et sisemisi eksperditeadmisi paremini ära kasutada;

98.  soovitab komisjonil kasutada liikmesriikide eksperditeadmisi juba iga suuremahulise projekti algusetapis ning moodustada eksperdirühm, kuhu kuuluvad projekti eest vastutavate liikmesriikide esindajad; on seisukohal, et rühma ülesanne ja selle liikmete pädevusvaldkonnad tuleks selgelt kindlaks määrata;

99.  kritiseerib asjaolu, et ei komisjon, kes pidi muu hulgas esindama SIS II lõppkasutajate huve, ega juhtivad sidusrühmad ei olnud projekti algetapis isegi teadlikud tehnilistest ja lõppkasutajate esitatud nõuetest;

100.  ootab, et tulevaste projektide puhul koostab komisjon koostöös liikmesriikidega projekti alguses täpse tehniliste ja lõppkasutajate esitatud nõuete kirjelduse;

101.  peab maksumaksjate raha raiskamiseks seda, et komisjon avaldas üldise projektikonkursi kutse ilma nõudeid selgelt kindlaks määramata;

102.  soovitab komisjonil koostada tulevaste IT-projektide puhul realistliku äriplaani ja ajakava, mis põhinevad selgelt kindlaks määratud vormi- ja sisunõuetel ning kulude ja ajalise kavandamise selgel analüüsil, võttes arvesse projekti riske ja keerukust;

103.  kritiseerib asjaolu, et komisjon püüdis mitmel korral viivitusi ja kasvanud kulusid varjata;

104.  nõuab tulevaste IT-projektide puhul võimalikult suurt läbipaistvust asjaomase pädeva parlamendikomisjoni pideva teavitamise kaudu, eriti seoses oluliste otsustega, mis mõjutavad projekti järgmisi etappe, toovad kaasa ettenägemata muutusi kuludes või ajakavas või alternatiivseid lahendusi;

105.  on seisukohal, et hüvitamise nõuete esitamise tingimusi ei tuleks lepingus kohaldada ainult peatöövõtja suhtes; on seisukohal, et tulevastes lepingutes tuleks ette näha tõhus karistusmehhanism, et tagada nõuetele vastavad ja õigeaegsed tulemused;

106.  kritiseerib asjaolu, et komisjon ei lõpetanud lepingut peatöövõtjaga, vaatamata kehvadele tulemustele projekti esimeses etapis;

107.  kritiseerib komisjoni selle eest, et ta ei nõudnud SIS II rakendamisel moodulitel põhineva arendussüsteemi kasutamist; usub, et kui oleks kasutatud omavahel sobivaid mooduleid, oleks saanud valminud tööd ühelt töövõtjalt teisele üle anda ja vältida enda sidumist ühe konkreetse töövõtjaga;

108.  kritiseerib komisjoni selle eest, et lepingu esialgne maksumus ületati lepingu üle peetud uute läbirääkimiste tulemusel kaheksakordselt, vaatamata komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002(13) artikli 126 lõike 1 punktile e, milles on sätestatud, et lepingu väärtus ei või ületada 50 % esialgse lepingu summast;

109.  märgib sellega seoses, et komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1268/2012(14) artikli 134 lõike 1 punkt b tuleb võib-olla üle vaadata, sest tehnilistel või kunstilistel põhjustel lepingu sõlmimisel ühe teatava töövõtjaga ei tohi kõrvale jätta kaitseklauslit sama lõike punktis e ja lubada põhilepingu esialgse summa ebaproportsionaalset mitmekordistumist;

110.  märgib, et projekti esialgse maksumuse olulise suurenemise korral või oluliste muutuste korral seoses eeldatava kasu, riskide või alternatiivsete lahendustega peavad eelarvepädevad institutsioonid eelnevalt oma heakskiidu andma;

111.  mõistab hukka eelarvevahendite eraldamise muudatused mitmel korral ilma eelarvepädevate institutsioonide heakskiiduta;

112.  kiidab heaks informaatika peadirektoraadi poolt alates 2011. aastast soovitatavad projektijuhtimise suunised; on seisukohal, et nende suuniste põhjal peab projekti juhtkomitee andma iga järgmise etapi alustamiseks heakskiidu;

113.  rõhutab tulevikku suunatud tegevuse vajalikkust, sest selle aastakümne lõpuks võib SIS II end ammendada ja tekib vajadus SIS III järele; loodab sellega seoses, et SIS III ettevalmistused viiakse ellu oluliselt paremini;

X osa – Kontrollikoja eriaruanne nr 4/2014 „ELi veepoliitika eesmärkide integreerimine ühisesse põllumajanduspoliitikasse: osalised edusammud”

114.  kutsub komisjoni üles esitama liidu seaduseandjale ettepaneku vajalike muudatuste tegemiseks praegustes vahendites (nõuetele vastavus ja maaelu areng), et tagada kooskõla Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2000/60/EÜ(15) (veepoliitika raamdirektiiv), või vajaduse korral uute vahendite kohta, mille abil on võimalik saavutada ambitsioonikamaid eesmärke veepoliitika eesmärkide integreerimisel ühisesse põllumajanduspoliitikasse;

115.  kutsub liikmesriike üles tegema veepoliitika raamdirektiivist lähtuvalt järgmist:

   a) parandama puudused, mis selgitati välja nõuetele vastavuse kontrollimiseks tehtud auditi käigus;
   b) kehtestama rikkumiste korral süstemaatiliselt asjakohased karistused;
   c) keskenduma maaelu arendamise programmides endisest rohkem veevarudega seotud probleemide tuvastamisele ja lahendamisele ning programmide sobivuse tagamisele veemajanduskavadega;
   d) looma ja rangelt rakendama kaitsemehhanisme, et vältida maaelu arengu raames rahastatava tegevuse negatiivset kõrvalmõju veevarudele;
   e) aktiivselt uurima ja asjakohaselt edendama veevarudega seotud probleemide lahendamiseks määratud rahaliste vahendite kasutamist, lähtudes usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttest;

116.  ootab, et komisjon soovitaks asjakohaseid mehhanisme, mis avaldaksid reaalselt suurt positiivset mõju veepoliitika raamdirektiivi programmidokumentide kvaliteedile liikmesriikides ja aitaksid kinni pidada veepoliitika raamdirektiiviga kehtestatud ajakavast; on seda silmas pidades seisukohal, et veepoliitika raamdirektiivi rakendamise miinimumnõuded tuleks tagada enne maaelu arengu vahendite sidumist;

117.  kutsub liikmesriike üles kiirendama viivitamata veepoliitika raamdirektiivi rakendamisprotsessi ja parandama järgmiseks majandamistsükliks (2015) oma veemajanduskavade kvaliteeti, kirjeldades meetmeid ükshaaval (nt nende ulatus, ajakava, eesmärgid ja maksumus) ning muutes need nii tegevustasandil kui ka kohalikul/põllumajandustootja tasandil piisavalt selgeks ja konkreetseks;

118.  kutsub komisjoni üles avardama oma teadmisi vee kvaliteedi/kvantiteedi ja põllumajandustegevuse seose kohta, täiustades olemasolevaid seiresüsteeme ning tagades selle, et nendega oleks võimalik mõõta vähemalt põllumajandustegevuse tagajärjel veevarudele avalduva surve muutumist; on seisukohal, et see aitaks määratleda piirkondi, kus ÜPP vahendeid kõige rohkem vajatakse;

119.  nõuab liikmesriikidelt tungivalt komisjonile edastatavate andmete usaldusväärsuse ja järjepidevuse ning tähtaegadest kinnipidamise parandamist, sest liidu kui terviku veevarude kohta kogutava teabe kvaliteet sõltub liikmesriikide esitatava teabe kvaliteedist;

XI osa – Kontrollikoja eriaruanne nr 5/2014 „Euroopa pangandusjärelevalve areng – Euroopa Pangandusjärelevalve ja selle muutuv kontekst”

120.  rõhutab, et tuleb teha valdkondadevahelise mõju analüüs ja seda, kui tähtis on võtta arvesse tehniliste standardite koostamiseks vajatavat aega; tunneb heameelt komisjoni ettepaneku üle kehtestada tehniliste standardite kohaldamiseks tähtajad ja võtab teadmiseks, et praegu tehakse valdkondadevahelist analüüsi eelmistel aastatel vastu võetud liidu finantsalaste õigusaktide ja reguleeriva raamistiku meetmete hindamiseks;

121.  rõhutab, et Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) tegevus peaks ka edaspidi olema poliitiliselt neutraalne; usub siiski, et EBA ülesannete ja rolli täitmiseks tuleks tingimata võimalikult kiiresti suurendada järelevalvealast ühtlustamist;

122.  on seisukohal, et sõltumatu kontrollisüsteem on finantsturu nõuetekohase toimimise alus; väljendab seetõttu muret poliitilise otsuse pärast, mille kohaselt tuleks praegusel erakordsel ajal, mil finantseerimisasutuste vastu usalduse tekitamiseks on vaja mõjusaid meetmeid, suhtuda EBAsse kõigest kui koordineerimisasutusse ja mitte mikrotasandi usaldatavusjärelevalve asutusse;

123.  võtab teadmiseks, et EBA volitused järelevalvekolleegiumides ja tema mõju järelevalve ühtlustamisele on piiratud; tunneb heameelt edusammude üle, mida EBA on nendele piirangutele vaatamata kolleegiumide toimimise parandamisel teinud, eelkõige seoses ühiste riskihindamiste ja ühisotsuste tegemisega;

124.  märgib murelikult, et kuigi EBA pädevust stressitestide algatamisel ja koordineerimisel on üldise ühtse järelevalvemehhanismi paketi raames tugevdatud, vastutavad stressistestide tegemise eest õiguslikult endiselt pädevad asutused, ilma et EBA-l oleks mõjuvõimu stressitestide tulemuste üle;

125.  võtab murega teadmiseks, et EBA ei ole suutnud tarbijakaitsealaseid kohustusi täielikult täita, eelkõige seetõttu, et tal puuduvad nende küsimustega tegelemiseks õiguslikud vahendid ja tema õigus teha õiguslikult siduvaid otsuseid teatavate toodete või tegevuste keelamiseks on piiratud; rõhutab aga ühiskomitee rolli valdkondadevahelise arvamustevahetuse lihtsustamisel ja parandamisel ning nõustub kontrollikojaga, et liidu finantssektori tarbijate kaitsmiseks on vaja jõulisemaid meetmeid;

126.  on seisukohal, et tihedam koostöö riikide tarbijakaitseametitega võiks EBA mõjuvõimu selles valdkonnas suurendada;

127.  nõustub kontrollikojaga, et mõjusa järelevalve jaoks on oluline tulemuslikkuse hindamise süsteemi loomine, ning võtab teadmiseks, et EBA on praegu tulemuslikkuse juhtimise süsteemi rakendamas;

128.  märgib, et liiduüleseks pangandusjärelevalveks on vaja selget ülesannete ja vastutuse jaotust EBA, Euroopa Keskpanga ning nii ühtsesse järelevalvemehhanismi kuuluvate kui ka mittekuuluvate riiklike järelevalveasutuste vahel; nõuab seetõttu, et nende rolle ja kohustusi täpsustataks veelgi, et vältida kattuvate ülesannete, võimalike lünkade ja ebaselge vastutuse ohtu;

129.  on seisukohal, et kehtivaid järelevalve-eeskirju tuleb parandada, et lisada sinna riigipankade üle teostatav tihedam järelevalve neis kolmandates riikides, mis on võtnud kasutusele euro, kuid mis ei ole liikmesriigid, nagu Vatikani linnriik, Andorra, Monaco ja Liechtenstein;

130.  on seisukohal, et riskiga kaalutud varade näitajad tuleb läbi vaadata, et mitte karistada panku, kes sõltuvad kõige rohkem laenuga seotud pangandustoodetest, ega anda eeliseid pankadele, kes pakuvad väheväärtuslikke või küsitava väärtusega finantsinstrumente, nagu tuletisinstrumendid;

XII osa – Kontrollikoja aruanne nr 6/2014 „Taastuvenergia tootmise toetamine ühtekuuluvuspoliitika vahenditest – kas toetuse abil on saavutatud häid tulemusi?”

131.  tunneb heameelt kontrollikoja eriaruande nr 6/2014 üle ja ühineb selles antud soovitustega;

132.  kiidab heaks kontrollikoja leiud valitud taastuvenergia projektide probleemivaba rakendamise kohta ning leiab, et see teave kinnitab taastuvenergia tootmise põhiliste tehnoloogiate head ettevalmistust;

133.  on seisukohal, et taastuvenergia projektide osas, mille täielik käivitumine võtab üldiselt mitu aastat aega, on enne nende aastate möödumist raske anda täpset hinnangut projektide tulemuslikkusele;

134.  on seisukohal, et kulutõhususe põhimõte peaks olema täielikult integreeritud ühtekuuluvuspoliitika vahenditesse jt vahenditesse, nt Euroopa majanduse elavdamise energeetikakavasse (s.t mitte ainult taastuvenergia projektidesse), isegi kui need täidavad laiemaid eesmärke; märgib, et kulutõhususe põhimõtet on võimalik määratleda mitmel viisil; teeb seetõttu komisjonile ja liikmesriikidele ettepaneku arutada viise, kuidas see idee mõjusamalt taastuvenergia projektide elluviimisse suunata;

135.  väljendab muret, et liidu taastuvenergia allikaid puudutav õigusraamistik ei ole täielikus kooskõlas liidu finantsinstrumentides (Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) ja Ühtekuuluvusfond) sätestatud nõuetega, mis on kõige tähtsamad taastuvenergiaallikate rahastamisallikad; teeb komisjonile ettepaneku õigusakte põhjalikult sõeluda ning parandada olemasolevad ebakõlad;

136.  arvab, et avaliku sektori vahenditest rahastamine peaks selles valdkonnas erainvesteeringuid täiendama ja nende stimuleerimises põhirolli omama; on siiski arvamusel, et mõned projektid, eriti suuremahulisemad projektid, eeldavat suuremat rahastamist avaliku sektori vahenditest;

137.  on seisukohal, et ebastabiilsed ja ettearvamatud stiimulid ja toetussüsteemid takistavad investeeringuid taastuvenergiasse; väidab kindlalt, et olemasolev ebakindlus moonutab ka tootmistehnoloogia valikut, mis vähendab veelgi kulutõhususe põhimõtte kaalu;

138.  rõhutab, et raskused ja ebakindlus taastuvenergia sidumisel võrkudega ei tekita mitte üksnes takistusi seoses erasektori investeeringutega taastuvenergia arendamiseks, vaid need võivad ka pärssida olemasolevate projektide majanduslikku ja finantsilist jätkusuutlikkust ning ERFi ja Ühtekuuluvusfondi eelseisvate programmide rakendamist; teeb komisjonile ettepaneku teostada liikmesriikide tasandil õigus- ja tehnoloogiaalaste takistuste ajakohastatud sõelumine, et võimaldada nii väikese- kui ka suuremahulistele taastuvenergia projektidele parem juurdepääs elektrivõrkudele;

139.  märgib, et komisjonil tuleks kohaldada rangemat kontrolli uue, aastaid 2014–2020 hõlmava õigusraamistiku üle, sh seoses lähte-eesmärkide ja tulemuslikkuse põhinäitajatega, mis võimaldaks efektiivsemat järelvalvet ja hindamist;

140.  palub liikmesriikidel veelgi pingutada, et jagada parimaid tavasid ja kehtestada ühine kord siseriiklike haldussüsteemide ühtlustamiseks;

141.  märgib, et taastuvenergia väga üksikasjalikud valikukriteeriumid võivad saada konkurentide turult väljatõrjumise vahendiks; palub komisjonil tugevdada asjaomast suunavat tegevust ning selliseid juhtumeid teraselt jälgida;

142.  võtab teadmiseks komisjoni vastused, milles märgitakse, et mõnda kontrollikoja soovitust on juba Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/28/EÜ(16) (taastuvenergia direktiiv) kaudu rakendatud;

XIII osa – Kontrollikoja eriaruanne nr 7/2014 „Kas ERF on edukalt toetanud ettevõtlusinkubaatorite arendamist?”

143.  tunneb heameelt kontrollikoja eriaruande nr 7/2014 üle ja ühineb selles antud soovitustega;

144.  märgib, et ettevõtlusinkubaatorid toetavad alustavate ettevõtete loomist ja edasiarendamist, mis võib teha väikestest ja keskmise suurusega ettevõtjatest (VKEd) liidu majanduskasvu ja töökohtade loomise peamise allika;

145.  on seisukohal, et auditeeritud inkubaatorite suhtes kohaldatavatel ühtekuuluvuspoliitika rahastamisprogrammidel peaks olema struktuurne kava, selged eesmärgid ja mõjus hindamine; on seisukohal, et auditeeritud inkubaatorites esines puudusi kõigi eespool nimetatud nõuete puhul;

146.  tuletab meelde, et Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) on ettevõtlusinkubaatorite taristu loomist märkimisväärsete summadega toetanud ja auditeeritud inkubaatorite loomine vastas nõuetele, kuid auditeeritud inkubaatorite tulemused olid tagasihoidlikud;

147.  juhib tähelepanu sellele, et inkubatsioonitoetuse abil koostatud äriplaanide, inkubeeritud idufirmade arv ja loodud töökohtade arv oli keskmiselt palju väiksem kui kontrollikoja poolt võrdluseks kasutatud inkubaatorite puhul;

148.  märgib, et auditeeritud ERFi inkubaatorite pakutavate teenuste valik oli väiksem kui võrdlusena kasutatud inkubaatorite puhul ning ERFi inkubaatorite töötajate oskuste ja erialateadmiste skaala oli kitsam;

149.  rõhutab, et tulemuslike ettevõtlusinkubaatorite jaoks on vaja äritegevust toetavat terviklikku väärtusahelat, mis hõlmab asjatundlikke töötajaid, häid tavasid ja korrapärast seiret;

150.  võtab teadmiseks komisjoni selgituse selle kohta, et liikmesriikides, kes ühinesid liiduga 2004. aastal, puudusid ühinemise järgselt ettevõtlustaristu, teadmised ja kogemused ning seetõttu ei suutnud nad paremaid tulemusi saavutada; tuletab aga meelde, et inkubaatorite audit toimus 4 + 2 liikmesriigis ja ainult kaks neist ühinesid liiduga 2004. aastal;

151.  on seisukohal, et komisjon ei võtnud 2000.–2006. aasta ega 2007.–2013. aasta programmitöö perioodil piisavalt meetmeid nende ettevõtete toetamiseks; märgib, et seda kinnitab asjaolu, et komisjon ei andnud suuniseid neil programmitöö perioodidel, eelkõige aastatel 2006–2010;

152.  tuletab meelde, et heade tavade juurutamine ja vahetamine on eelkõige alustavates ettevõtetes oluline tulemuslikkuse suurendamise meede; peab auditeeritud inkubaatorite kesiseid tulemusi kahetsusväärseks; palub komisjonil parandada liikmesriikide korraldusasutustele antavaid sellekohaseid suuniseid ning palub korraldusasutustel neid juhtpõhimõtteid tulemuslikult rakendada;

153.  rõhutab, et tulemusliku äritegevuse huvides tuleb investeerida töötajate koolitusse, et tagada inkubeeritud ettevõtete ja potentsiaalsete klientide tõhus toetamine; peab kahetsusväärseks, et ka sellele elemendile ei olnud auditeeritud inkubaatorid valdavalt tähelepanu pööranud;

154.  märgib, et ettevõtlusinkubaatorite toetus võiks põhineda ulatuslikul ja põhjalikul analüüsil ning eriti toetatavate projektide individuaalsel, spetsiifilisel ja spetsiaalsel hindamisel (nagu teostatavusuuring, äriplaan jne); arvab, et hindamine võiks selle toetuse andmisel selgeks aluseks olla;

155.  on veendunud, et igas kohas ei pruugi ettevõtlusinkubaatorite – mille eesmärk on anda piirkondlikule ja majandusarengule lisaväärtust – kasutamine tulemuslikuks osutuda; on seisukohal, et toetada tuleks ainult selliseid inkubaatoreid, mis vastavad algsetele eeltingimustele;

156.  rõhutab, et ettevõtlusinkubaatoritele võiks toetust anda avaliku ja erasektori partnerluse meetodil, mille puhul jagatakse avaliku teenuse riski toetust saava eraettevõtjaga;

157.  märgib, et ettevõtlusinkubaatorite asutamine peaks toimuma tihedas koostöös koolide ja teadusasutustega;

158.  märgib, et ettevõtlusinkubaatorite toetamisel tuleb aastatel 2014–2020 tagada täiendavus ja koostoime ERFi, Horisont 2020 ja ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programmi (COSME) allikate vahel;

XIV osa – Kontrollikoja eriaruanne nr 8/2014 „Kas komisjon on mõjusalt hallanud tootmiskohustusega seotud toetuste integreerimist ühtsesse otsemaksete kavva?”

159.  kiidab heaks kontrollikoja soovitused ja tunneb heameelt komisjoni konstruktiivse seisukoha üle;

160.  peab kahetsusväärseks, et kontrollikoja hinnangul ei ole osa liikmesriike toetusõiguste arvutamise kriteeriumite kindlaksmääramisel alati järginud usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtet;

161.  märgib, et seepärast said teatavate sektorite põllumajandustootjad ootamatut tulu, mis iseenesest ei olnud kehtivate eeskirjadega vastuolus:

   a) Hispaanias oli toetusõiguste väärtus siseriiklike eeskirjade kohaselt suurem kui toetused, mida põllumajandustootjad olid varem tootmiskohustustega seotud toetustena saanud;
   b) Itaalias said põllumajandustootjad toetusõiguseid varasema toetustaseme alusel, kuigi nad olid vahepeal märkimisväärselt vähendanud oma haritavat maad;
   c) vastuolus liidu õigusaktidega ei vähendanud Prantsusmaa ametiasutused kõikide toetusõiguste väärtust, et nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009(17) artikli 68 kohaselt rahastada eritoetust põllumajandustootjatele; seetõttu esitati Prantsusmaa kõikide toetusõiguste väärtus 4,61 % suuremana, mis teeb kokku 357,3 miljonit eurot; märgib, et 74 miljonit eurot sellest summast oli seotud 2010. aastal ühtsesse otsemaksete kavva integreeritud toetustega ning et komisjon märgib, et parandusmeetmed on esitatud Prantsusmaa tegevuskavas;

162.  kutsub seetõttu komisjoni üles teostama nõuetekohast järelevalvet põllumajandustootjate toetusõiguste arvutamise üle liikmesriikides, sealhulgas selliste õiguste eraldamiseks kehtestatud piirmääradest kinnipidamise üle;

163.  võtab murega teadmiseks, et kuigi komisjon tuvastas vigu, jäeti toetusõigused liiga aeglaste haldusmenetluste tõttu korrigeerimata;

164.  kutsub komisjoni üles parandama õigeaegset järelevalvet ja pöörama rohkem tähelepanu õigustega seotud ohtudele;

165.  märgib, et ühtne otsemaksete kava asendatakse 2015. aastal põhitoetuskavaga;

166.  on arvamusel, et uue süsteemi eesmärk peaks olema põllumajandustootjate halduskoormuse vähendamine;

167.  on veendunud, et komisjoni kontrollid ja auditid peaksid põhimõtteliselt olema riskipõhised;

168.  rõhutab, et uues süsteemis tuleb vältida õigustamatuid erinevusi toetusõiguste arvutamisel eri liikmesriikides ja põllumajandustootjate ebavõrdset kohtlemist, sõltumata eeskirjadega antud kaalutlusõiguse ulatusest; palub komisjonil veel kord Euroopa Parlamendile ja parlamendi eelarvekontrollikomisjonile kinnitada, et selle eesmärgi saavutamiseks on sobivad meetmed kehtestatud;

169.  on mures selle pärast, et ebaõiged toetusõigused võivad tuua kaasa valesti tehtud makseid isegi pärast 2014. aastat, sest liikmesriigid võivad soovi korral kuni 2021. aastani maksta osa tulevasest toetusest praeguse ühtse otsemaksete kava toetusmäära alusel; usub, et kuigi selliseid makseid saab korrigeerida ja tagasi nõuda, tuleks nende tegemist üldse vältida;

170.  tuletab komisjonile meelde, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 317 on sätestatud, et „komisjon täidab eelarvet koostöös liikmesriikidega omal vastutusel ja määratud assigneeringute piires [...] ning võttes arvesse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid”; loodab seetõttu, et komisjon annab liikmesriikidele piisavad suunised põhitoetuskava rakendamiseks kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega ja asjakohaste järelevalvesüsteemide kehtestamiseks, et võtta üldine vastutus eelarve täitmise eest;

XV osa – Kontrollikoja eriaruanne nr 9/2014 „Kas veinisektorile eraldatavat ELi investeerimis- ja müügiedendustoetust hallatakse hästi ning kas selle mõju ELi veinide konkurentsivõimele on näha?”

171.  peab kiiduväärseks kontrollikoja eriaruandes nr 9/2014 esitatud leide ja soovitusi;

172.  märgib, et nõukogu ja Euroopa Parlament võtsid vastu määruse (EL) nr 1308/2013(18), millega kehtestatakse uus ühine turukorraldus aastateks 2014–2020;

173.  tuletab meelde kontrollikoja eriaruannet nr 7/2012 (2011. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine) "Veinituru ühise korralduse reform ja senised edusammud" ning seejärel koostatud eelarvekontrollikomisjoni raportit;

174.  pooldab täielikult mõtet, et toetuskava tuleks muuta otstarbekamaks ja komisjon peaks korrapäraselt jälgima rahaliste vahendite kasutamist; rõhutab, et äärmiselt vajalik on investeerimismeetme suunatus äritegevusele ja tulemustele ning ergutada tuleks parimate tavade mudelite kasutamist ja neist õppimist;

175.  tunneb muret, et pingutused enamate väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) kaasamiseks veinisektorile eraldatava liidu müügiedendustoetuse meetmetesse ei ole olnud edukad; on seisukohal, et kaasrahastamise määrad tuleks läbi vaadata, millest oleks kasu VKEdele, sest see teeks lihtsamaks eelkõige piiratud haldus- ja finantssuutlikkusega VKEde võimaliku osalemise;

176.  on seisukohal, et kasutusele tuleb võtta ühine müügiedendusmeetme hindamise süsteem, et komisjonil ja liikmesriikidel oleks võimalik analüüsida tehtud edusammude ulatust ja püstitatud eesmärkide saavutamist ning selle mõju veinisektori konkurentsivõimele liikmesriikide tasandil; juhib tähelepanu asjaolule, et ühise hindamissüsteemi osa võiks olla asjaomase veinitootja turuosa suurenemine maailmaturul;

177.  toetab kontrollikoja soovitust, et lisakulud, nagu rakendusasutuste kulud ja üldkulud, oleksid nõuetekohaselt tõendatud ja neile oleks kehtestatud ülempiir, mis võrduks teatud protsendiga kogukuludest;

178.  rõhutab, et väga oluline on leida asjakohane sidus poliitika, milles on ühendatud investeeringud ja müügiedendus; usub, et komisjon ja liikmesriigid peaksid tõhusamalt meetmeid kohaldama; märgib, et eeskätt müügiedendusmeetme puhul peaksid toetusesaajad tõendama, et nad vajavad liidu abi, rahastada ei tuleks igapäevaseid tegevuskulusid ning tuleks vähendada juhtumeid, kus toetusesaajad esitavad igal programmitöö perioodil müügiedendusprogrammi, mis on mõeldud samadele sihtriikidele; juhib ühtlasi tähelepanu asjaolule, et müügiedendustegevuse tulemusi tuleks hinnata toetusesaajate, mitte kogu liidu veinisektori tasandil;

179.  toetab kontrollikoja soovitust, et komisjon peaks analüüsima, kas ajavahemikuks 2014–2018 riiklikele toetusprogrammidele eraldatud eelarve vastab liidu veinisektori vajadustele, ning analüüsima liikmesriikide suutlikkust toetus ära kasutada ja vajaduse korral eelarvet kohandama; palub komisjonil kaaluda, kas veinisektori jaoks oleks võrreldes muude põllumajandussektoritega vaja eraldi rahastamisvahendit;

180.  tunneb heameelt liidu kvaliteetveinide ekspordi kasvutendentsi üle; juhib tähelepanu sellele, et liit peaks tegema kindlaks oma konkurentsieelised ja need ära kasutama paljude osalistega ja üha tihedama konkurentsiga ülemaailmsel veiniturul ning ergutama liidu veinitootjaid töötama välja maailmatasemel kvaliteetveine, mis omakorda aitab kaasa pakkumise ja nõudluse tasakaalustamisele liidus;

181.  ergutab komisjoni kaasa aitama veinide edendamise läbipaistvuse suurendamisele kolmandates riikides, parandades selleks rahastatavate projektide kontrolli- ja jälgimissüsteeme; märgib, et see meede peaks ka aitama ära hoida topeltrahastamist;

XVI osa – Kontrollikoja eriaruanne nr 10/2014 „Kalandusfondist vesiviljelusele eraldatud toetuse mõjusus”

182.  toetab kontrollikoja peamisi soovitusi, märkides samas, et komisjon töötab praegu välja soovitud suuniseid veepoliitika raamdirektiivi ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/56/EÜ(19) (merestrateegia raamdirektiiv) kohta; väljendab heameelt selle üle, et komisjon võttis teadmiseks soovitused seoses ruumilise planeerimise ja vajadusega lihtsustada haldusmenetlusi;

183.  väljendab heameelt selle üle, et ajavahemikul 2007–2013 saadud kogemusi on rakendatud uue Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi puhul aastateks 2014–2020; rõhutab siiski, et komisjon peab tagama kõigi varasemate ja edaspidiste soovituste elluviimise;

184.  mõistab, et finantskriis avaldas märkimisväärset negatiivset mõju majanduskasvu ja tööhõive eesmärkide saavutamisele vesiviljelussektoris; rõhutab siiski, et Euroopa Kalandusfondi (EKF) ühte peamist eesmärki – vesiviljeluse kasvu ja jätkusuutlikkust – ei ole saavutatud ka teiste tegurite tõttu; rõhutab, et erinevalt olukorrast mujal maailmas on ELi vesiviljelussektor kasvu asemel püsinud aastaid muutumatuna;

185.  on pettunud, et projekti tasandil ei ole seatud prioriteete ja liikmesriikide tasandil ei ole kavandatud strateegiat; nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon parandaks programmide kavandamist, et tõhustada vesiviljelust toetavaid meetmeid, ning kutsub komisjoni üles tagama parema rakendamise;

186.  juhib tähelepanu asjaolule, et ühest küljest on tugevam ning jätkusuutlik vesiviljelus üks komisjoni peamisi eesmärke, kuid teisest küljest on tehtud väga vähe selle eesmärgi edukaks saavutamiseks EKFi raames; märgib, et see on püsiviga, mida esineb ka teiste programmide puhul, ning leiab seega, et komisjonil jäävad eesmärgid pidevalt saavutamata;

187.  nõuab tungivalt, et komisjon kujundaks oma finantsjuhtimise ümber ja muudaks lähenemisviisi, pöörates kõigi kättesaadavate vahendite ärakasutamise asemel tähelepanu sellele, kas kulutused on kooskõlas eeskirjadega ning kas need on majanduslikult tasuvad ja toetavad mõjusalt peamiste eesmärkide saavutamist;

188.  märgib, et liikmesriigid peavad kõigile projektidele rahaliste vahendite eraldamise asemel käsitlema projektide kehva valiku küsimust ning tagama, et valikumenetluse puhul järgitaks üksikasjalikke hindamiseeskirju, mis võimaldab hinnata projektide potentsiaali anda tulemusi ja majanduslikku tulu ning aidata üldiselt saavutada Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) eesmärke, nagu majanduskasv ja tööhõive; rõhutab, et komisjon peaks liikmesriike selles tegevuses toetama, julgustama projektide tulemuslikkuse järelevalve tegemist ning kehtestama terviklikuma projektide järelhindamise, millest saaks tulevikus õppida;

189.  on veendunud, et liikmesriigid peavad tõhustama oma aruandlusvahendeid ja -kanaleid, kuna komisjonile esitatud andmed on sageli ebatäpsed; soovitab komisjonil a) töötada välja tõhusamad vahendid, millega avaldada liikmesriikidele survet usaldusväärsete andmete esitamiseks, eelkõige ilmselgete erinevuste korral, ning b) kaaluda nende liikmesriikide karistamist, keda kahtlustatakse tahtlikult ebaõigete andmete esitamises;

190.  juhib tähelepanu asjaolule, et komisjon peab töötama välja tugevama raamistiku kõigi oma rahastamisprogrammide, sealhulgas vesiviljelust käsitlevate uute EMKFi meetmete jaoks; usub, et komisjon peaks kaaluma järjekindlamat lähenemisviisi ja suurendama terviklikkust;

191.  kutsub komisjoni üles tagama, et liikmesriigid selgitaksid oma strateegiaid ja viiksid neid ellu viisil, mis täiendab EMKFi eesmärke; nõuab, et komisjon jälgiks, et liikmesriigid pingutaksid projektide hindamisel rohkem ja hakkaksid projektidega seoses strateegiliselt mõtlema; rõhutab vajadust tagada, et projekte hinnataks tähelepanelikult ja selgete ootustega;

192.  soovitab vaadata läbi juba alustatud projektide rahastamise, kuna sellel puudub täiendav mõju; soovitab komisjonil ja liikmesriikidel lõpetada lisandväärtuse saavutamiseks pelgalt „lahtrite täitmine”;

193.  julgustab lihtsustama haldusmenetlusi, et tagada toetuse taotlemine kõrge kvaliteediga projektidele;

194.  väljendab heameelt ettepaneku üle töötada välja uus EMKFi järelevalvesüsteem, mis hõlmab liikmesriikide tasandil loodavat andmebaasi, milles säilitatakse teave iga toimingu kohta, ning põhiteavet sisaldavat koondaruannet, kuid nõuab kindlalt selle ettepaneku elluviimist ja selle vastavuse tagamist kõrgetele standarditele;

XVII osa – Kontrollikoja eriaruanne nr 11/2014 „Euroopa välisteenistuse loomine”

195.  tunneb heameelt kontrollikoja eriaruande nr 11/2014 üle ja ühineb selles antud soovitustega;

196.  on arvamusel, et Euroopa välisteenistus ei ole ressursside piiratuse tõttu veel täieõiguslik liidu diplomaatiline teenistus; on seisukohal, et just komisjon ja liikmesriigid saaksid Euroopa välisteenistuse tugevdamist tagant tõugata;

197.  juhib tähelepanu asjaolule, et eelarve neutraalsuse põhimõte on igati tervitatav; on siiski seisukohal, et seda ei tohiks vaadelda eraldiseisvana kokkuhoiust, mida Euroopa välisteenistuse loomine on liikmesriikidele andnud;

198.  on seisukohal, et Euroopa välisteenistusel on endiselt liiga palju kõrge palgatasemega töötajaid ning see olukord vajab muutmist; on arvamusel, et selleks juba võetud meetmed on olnud asjakohased, ning palub komisjonilt suuremat pühendumist talitustevahelise koostöö parandamisele;

199.  on arvamusel, et liidu eriesindajate ülesanded on väga ebaselged, puudub nõuetekohane järelevalve ja tulemuste analüüs; teeb ettepaneku integreerida eriesindajad selle puuduse kõrvaldamiseks Euroopa välisteenistuse struktuuri;

200.  peab positiivseks inimressursi valdkonnas toimunud arengut, kuigi nõustub kontrollikoja tähelepanekuga, et valdkondlikud teadmised delegatsioonides on äärmiselt vajalikud; palub komisjonil leida koos Euroopa välisteenistusega kooskõlastatud meetod delegatsioonide töötajaskonna profiili optimeerimiseks;

201.  soovitab Euroopa välisteenistusel saada parem ülevaade töölevõtmismenetlusega kaasnevatest kuludest; kutsub Euroopa välisteenistust üles kasutama uuenduslikke lahendusi, nagu tööintervjuude tegemine videokonverentsi vormis, ning leidma võimalikult palju samalaadseid võimalusi töötajate koolitamiseks;

202.  julgustab komisjoni ja liikmesriike võtma meetmeid, et kooskõlastatus ja koostöö nende välisteenistuste ja Euroopa välisteenistuse vahel oleks parem, eiramata samas läbivaid valdkondlikke küsimusi;

203.  rõhutab vajadust korraldada ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) missioonide rahastamine paindlikumalt, et tagada liidu sise- ja välisjulgeolek, mida ohustavad konfliktid liiduga piirnevates riikides, aga ka Islamiriigiga seotud võimalike terrorismiaktide suurenenud risk;

204.  soovitab Euroopa välisteenistusel kasutada ära mastaabisäästu eelised, luues uut sünergiat Euroopa välisteenistuse peakorteris ja delegatsioonides ning süvendades koostööd liikmesriikide ja nende diplomaatiliste teenistustega tõelises liidu välispoliitilises ja -teenistuslikus vaimus; märgib rahuloluga, et liidu delegatsioonide ja liikmesriikide diplomaatiliste esinduste ruumide ühiskasutuse mõte levib, kuigi praegu on selle kohta näiteid veel vähe, ning hindab positiivselt seda, et Euroopa välisteenistus peab seda küsimust oma tegevuses prioriteetseks;

205.  nõustub, et konsulaarteenistustega seoses tuleb veel tööd teha;

XVIII osa – Kontrollikoja eriaruanne 12/2014 „Kas ERF on ELi bioloogilise mitmekesisuse 2020. aastani kestva strateegia raames otseselt bioloogilist mitmekesisust edendavaid projekte mõjusalt rahastanud?”

206.  tuletab meelde, et bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni kohaselt tähendab bioloogiline mitmekesisus mis tahes päritoluga elusorganismide mitmekesisust, sealhulgas maismaa-, mere- jt veeökosüsteemides ning neid hõlmavates ökoloogilistes kogumites; juhib siiski tähelepanu asjaolule, et bioloogilise mitmekesisuse konventsioonis tunnistatakse, et bioloogilist mitmekesisust ähvardavad mitu suurt ohtu, nagu elupaikade hävimine ja killunemine, metsade, ookeanide, jõgede, järvede ja mulla liigkasutus, saastatus, kliimamuutused ja sissetungivad võõrliigid, mis konkureerivad pärismaiste taime- ja loomaliikidega;

207.  rõhutab, et bioloogiline mitmekesisus on inimeste eluks ja kogukondade heaoluks hädavajalik; toonitab ühtlasi, et kliimamuutused, bioloogilise mitmekesisuse hävinemine, invasiivsete võõrliikide põhjustatud oht ja loodusvarade ülekasutamine on suured probleemid, mis mõjutavad kõiki liidu kodanikke;

208.  taunib asjaolu, et liit ei suutnud saavutada oma suurt eesmärki peatada aastaks 2010 bioloogilise mitmekesisuse vähenemine liidus;

209.  märgib, et bioloogilise mitmekesisuse hävinemisel on ühiskonna jaoks ka tõsised majanduslikud tagajärjed, mida ei ole ülemaailmses poliitikas siiani piisavalt arvesse võetud; märgib ühtlasi, et ökosüsteemide ja bioloogilise mitmekesisuse majanduslikke aspekte käsitleva uuringu põhjal võib tegevusetuse ja ökosüsteemi teenuste halvenemise maksumus ulatuda aastaks 2050 7 %-ni maailma SKPst(20);

210.  on veendunud, et seetõttu tuleb äärmiselt kiiresti tegutseda ning tähtsustada poliitikas bioloogilist mitmekesisust rohkem, et täita selles valdkonnas aastaks 2020 võetud kohustused;

211.  märgib, et projektide tulemused ilmnevad sageli viivitusega, mis teeb tulemuste hindamise keeruliseks;

212.  on seisukohal, et hoolimata piirangutest, mis seonduvad rahaliste vahendite vähese eraldamisega bioloogilise mitmekesisuse edendamiseks ning probleemidega nende vahendite kasutamise hindamisel, on äärmiselt oluline rahastamist selles etapis jätkata;

213.  toonitab asjaolu, et bioloogilise mitmekesisuse kaitse ei ole üksnes üllas keskkonnaalane eesmärk, vaid sellel poliitikal on ka märkimisväärne potentsiaal luua uusi oskusi, töökohti ja ärivõimalusi;

214.  rõhutab, kui oluline on muuta bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja säilitamine kõikide muude liidu poliitikavaldkondade (sh põllumajanduse, metsanduse, kalanduse, regionaalarengu ja piirkondliku ühtekuuluvuse, energeetika, tööstuse, transpordi, turismi, arengukoostöö ja -abi, teadus- ja arendustegevuse) arendamise, rakendamise ja rahastamise osaks, et muuta liidu valdkondlik ja eelarvepoliitika sidusamaks ning tagada liidu võetud bioloogilise mitmekesisuse kaitse alaste siduvate kohustuste täitmine; juhib seda silmas pidades tähelepanu asjaolule, et kohaliku tasandi, piirkondlike, riiklike ja liidu tasandi ametiasutuste vahelist koostööd tuleks tugevdada;

215.  märgib, et hoolimata komisjoni antud suunistest ja impulsist jääb rahastamisprioriteetide kindlaksmääramine üksnes liikmesriikide ülesandeks ja seda tehakse vastavalt nende konkreetsetele vajadustele, kuid valdav osa liikmesriikidest ei kasuta Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) bioloogilise mitmekesisuse kaitse rahastamiseks;

216.  on seetõttu seisukohal, et fondi vahendite vähest kasutamist (0,79 %) arvesse võttes tuleks kaaluda võimalust muuta kohustuslikuks teatava osa (kindel protsendimäär tuleks edaspidi kindlaks määrata) ERFi vahendite kasutamine bioloogilise mitmekesisuse edendamiseks;

XIX osa – Kontrollikoja eriaruanne nr 13/2014 „Haitile pärast maavärinat antud ELi rehabilitatsiooniabi”

217.  peab kiiduväärseks kontrollikoja eriaruannet nr 13/2014, milles hinnatakse Haitile pärast maavärinat antud liidu rehabilitatsiooniabi kui olulist panust üldisesse poliitilisse arutellu liidu välispoliitika üle humanitaarabi ja arengupoliitika valdkonnas; võtab teadmiseks selles esitatud leiud ja soovitused;

218.  peab kiiduväärseks peamisi järeldusi ja soovitusi, mis on esitatud liidu koostööd Haiti Vabariigiga käsitleva hinnangu lõppraportis, mille koostas Euroopa Parlamendi tellimusel komisjoni rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraat (EuropeAid), võtab need teadmiseks ning esitab järgnevalt oma tähelepanekud ja soovitused;

Üldised märkused

219.  kordab, et on üldiselt rahul komisjoni talituste töö ja pingutustega Haitis 2010. aastal toimunud maavärina järel, seda eriti liidu delegatsioonidele ja selle liikmetele äärmiselt kriitilises olukorras; väljendab sellega seoses heameelt komisjoni suutlikkuse üle peatada maksed ja väljamaksed, kui valitsuse finantsjuhtimises saavutatud tulemused ei olnud rahuldavad ja riiklikes hankemenetlustes esines puudusi;

220.  peab kahetsusväärseks nõrku kohti abiandjate ja komisjoni talituste töö koordineerimises, nagu on märgitud ka komisjoni avaldatud hinnangus liidu koostööle Haiti Vabariigiga (2008–2012)(21), ning nõuab sellega seoses humanitaar- ja arenguabi paremat liigendatust, et ühendada paremini hädaabi, taastustöö ja areng alalise hädaabi, taastus- ja arenguabi ühendamise raamistiku abil; on arvamusel, et võimaluse korral tuleks kasutada integreeritud lähenemist, milles on selgelt väljendatud komisjoni humanitaarabi ja kodanikukaitse peadirektoraadi ja EuropeAidi tegevuse koordineerimise eesmärgid ja sidusad riigistrateegiad, ning vahetada häid tavasid; väljendab sellega seoses heameelt hädaabi, taastus- ja arenguabi ühendamise käsituse süstemaatilise kaasamise üle aastaid 2014–2020 hõlmavasse rahastamistsüklisse; kutsub ühtlasi komisjoni talitusi üles parandama üleminekut lühiajalise humanitaarabi andmiselt pikaajalisele arengualasele sekkumisele ning töötama välja sidusat koordineerimist mitte ainult liidu abiandjate vahel, vaid ka riiklike prioriteetidega ühiste strateegiate koostamise abil ühise humanitaar- ja arenguabi võrgustiku kaudu; kutsub komisjoni üles alustama dialoogi Euroopa Parlamendiga, kui kehtiv õigusraamistik takistab humanitaar- ja arenguabi eri rahastamisvahendite tõhusat koordineerimist; usub ühtlasi, et kohalike kodanikuühiskonna vabaühenduste kaasamine võib tugevdada kohalikku teadmistebaasi, mis aitab paremini välja selgitada taastusabivajadused ning teha järelevalvet riiklike ametiasutuste edusammude üle;

221.  tuletab meelde soovitusi, mille eelarvekontrollikomisjon andis pärast visiiti Haitisse 2012. aasta veebruaris, ning rõhutab jätkuvalt väga olulise küsimusena liidu arengufondide jälgitavust ja vastutust, eelkõige eelarvetoetuse sidumise kaudu tulemuslikkusega ja määrates selgelt kindlaks kohalike ametiasutuste kohustused ja ülesanded, et tagada asjakohane läbipaistvus, jälgitavus ja vastutus; kordab oma üleskutset pöörata rohkem tähelepanu võitlusele sügavalt juurdunud korruptsiooni vastu; märgib, et humanitaarabi peaks põhinema väljumisstrateegial, ning rõhutab, et rahalisi vahendeid tuleks eraldada võimaluse korral alati Haiti asutuste kaudu, järgides Cotonou lepingu raamistikku, et tagada vastutus ja toetada riiklike organite, sh riigihankeameti (kes peaks toimima kontrollifiltrina) tugevdamine; kutsub komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles panema suuremat rõhku valdkondliku eelarvetoetuse tingimuste maatriksile;

222.  tuletab meelde, et ebakindlates oludes sekkumise põhimõtete kohaselt on riigi ülesehitamine liidu arengustrateegia keskmes ja iga sellise kriisiolukorra lahendamise nurgakivi; märgib, et see sisaldab institutsioonide loomise toetamist, riigi rahanduse juhtimise läbipaistvamaks ja tõhusamaks muutmist, eelarveassigneeringuid, avaliku sektori kulude tõhustamist ning tugevdatud poliitilisi ja poliitika üle peetavaid dialooge;

223.  nõuab heade poliitikameetmete kombinatsiooni määratlemist, mis oleks kooskõlas liidu sekkumisega ühtse lähenemise abil riiklikele ja mitteriiklikele/valitsusvälistele sidusrühmadele ning valdkondlikule toetusele, mida tuleb anda kiirest valdkondlike vajaduste hindamisest lähtuvalt, et toetada projektide elujõulisust, täiendavust ja jätkusuutlikkust;

Suunised edasiseks tegevuseks

224.  on seisukohal, et lisaks Haiti olukorrale tuleb arutada ja parandada meetmeid, selleks et tugevdada sekkumise ja katastroofiohu vähendamise poliitikaraamistikku eesmärgiga vähendada võimalikult palju ohtu inimeste elule ja elutingimustele; usub, et investeerimine katastroofiohu vähendamisse on keskse tähtsusega, kuna see on säästva arengu täieõiguslik osa ja ka äärmiselt kulutõhus, sest võimaldab kasutada vahendeid oluliselt tõhusamalt ja mõjusamalt kui katastroofi tagajärgede kõrvaldamise kulude maksmine;

225.  on seisukohal, et kriisid ja ebakindlad olukorrad eeldavad uue poliitika väljatöötamist, milleks on vaja uusi käsitusi, uusi meetodeid ja eksperditeadmisi eelkõige sellistes valdkondades nagu i) ohtude väljaselgitamine eri tegevustasanditel, ii) stsenaariumide ja tulevikuväljavaadete koostamine võimalike tagajärgede kohta ning iii) vahendite väljatöötamine ohtude ja võimalike katastroofide ärahoidmiseks, vähendamiseks ja nendeks valmistumiseks; nõuab paindlikku lähenemist, mis võimaldaks komisjonil kohandada oma meetmeid ja vahendeid abi andmiseks asjakohaselt ja kiiresti kriisile ning kriisijärgsele olukorrale vastavalt; märgib sellega seoses, et vahepeal on komisjon loonud süsteemi ekspertide kaasamiseks eri pädevusvaldkondades, et personali ebapiisavuse korral oleks lühikese etteteatamisega võimalik saata liidu delegatsioonidesse või peakorteri talitustesse töötajaid juurde;

226.  julgustab komisjoni ja Euroopa välisteenistust tegema süstemaatilist tööd neljas katastroofide ohjamise tsüklis, milleks on riskide maandamine ja nendeks valmisolek, reageerimine ja taastamine, liikudes riskijuhtimise ja vastupanuvõime tugevdamise strateegilise raamistiku väljatöötamise suunas; palub komisjonil ja Euroopa välisteenistusel teavitada Euroopa Parlamenti arengutest, eelkõige seoses riskijuhtimise ja valmisolekuga viia ellu ning saavutada programmi eesmärgid katastroofi järel;

227.  tuletab meelde, et igas kriisiolukorras tuleb pöörata nõuetekohast tähelepanu katastroofiohu vähendamise riikliku juhtimisraamistiku usaldusväärsusele ja toimimistõhususele, mis on liidu sekkumise edukuse eeltingimus; tuletab meelde, et igas riikliku juhtimisraamistiku hinnangus tuleks muu hulgas arvesse võtta olemasolevaid aruandekohustuse raamistikke tulemuste osas, kesksel ja kohalikul tasandil kindlaks määratud ja otsustatud vastutust ning selget käsu- ja kontrolliliini, teabekanaleid eri osalejate/abiandjate vahel ning tagasisidemehhanisme projektide kohta;

228.  toetab kontrollikoja soovitusi Haitile pärast maavärinat antud liidu rehabilitatsiooniabi kohta ning väljendab heameelt komisjoni vastuse üle, milles ta võtab soovitused vastu;

XX osa – Kontrollikoja eriaruanne nr 14/2014 „Kuidas arvutavad, vähendavad ja kompenseerivad ELi institutsioonid ja organid oma kasvuhoonegaaside heidet?”

229.  on seisukohal, et kõik liidu institutsioonid ja organid peaksid püüdma jõuda ühise käsituseni oma kasvuhoonegaaside heitkoguste ning nende võimaliku vähendamise kohta; arvab, et selleks peavad nad arvutama kasvuhoonegaaside heiteid välja täies mahus ega tohiks jätta neid tulemusi avaldamata;

230.  on seisukohal, et komisjon peaks püüdma kolmandate isikutega peetavatel keskkonnaalastel läbirääkimistel usaldusväärsuse säilitamiseks koguda rohkem andmeid oma kasvuhoonegaaside heitkoguste kohta;

231.  kutsub üles liidu institutsioone ja organeid, kellel ei ole keskkonnajuhtimis- ja auditeerimissüsteemi (EMAS) sertifikaati, kaaluma selle viivitamatut taotlemist; rõhutab siiski, et EMASi tuleks käsitada muu hulgas vahendina kasvuhoonegaaside heite struktureerimiseks ning seda ei tuleks pidada institutsioonide keskkonnasõbraliku poliitika ainsaks ülimaks eesmärgiks;

232.  juhib tähelepanu asjaolule, et ELi institutsioonid ja organid saavad kasutada kasvuhoonegaaside heite kompenseerimist ulatuslikumalt oma süsiniku jalajälje vähendamiseks; nõustub kontrollikoja seisukohaga, et „probleemiga tegelemiseks peaks lisaks heitkoguste vähendamisele (ja mitte selle asemel) kasutama kvaliteetseid süsinikdioksiidi kompenseerimise projekte”; märgib siiski, et kompenseerimine peaks olema teisejärguline investeeringute kõrval, mille puhul need rahalised vahendid suunatakse liidu institutsioonide ja organite keskkonnapoliitika edasisse parandamisse;

233.  väljendab heameelt selle üle, et mitu liidu institutsiooni on käivitanud keskkonnahoidlike hangete katseprojektid; loodab, et nende tulemused on paljutõotavad ning keskkonnahoidlikest hangetest saab tulevikus liidu institutsioonide ja organite standardmenetlus;

234.  rõhutab, et nende poliitikameetmete rakendamisel jääb keskseks inimtegur; nõuab seetõttu tungivalt, et liidu institutsioonides ja organites nende poliitikameetmete eest vastutavad juhtivametnikud arendaksid ja täiendaksid veelgi oma oskusi ja arusaama sellest, kui olulised on institutsioonide kasvuhoonegaaside heited; loodab, et uue volinike kolleegiumi moodustamine 2014. aastal annab uue võimaluse kasutada kõrgemaid standardeid komisjonis ja selle ametites;

XXI osa – Kontrollikoja eriaruanne nr 15/2014 „Välispiirifond on edendanud finantssolidaarsust, kuid fondi tulemuste mõõtmist tuleb parandada ning ELi lisandväärtust suurendada”

235.  märgib murega, et Välispiirifondi strateegilised eesmärgid ei ole olnud selged ning eelkõige on tunda ebakõla fondi kui solidaarsusmehhanismi üldise iseloomu ning fondi keskendumise vahel piirikontrolli- ja viisavaldkonnas tehtava koostöö parandamise konkreetsetele eesmärkidele;

236.  märgib, et komisjoni arvates näitab SIS II, viisainfosüsteemi ja EUROSURi tulemuslik kasutuselevõtmine kõikides liikmesriikides Välispiirifondi mõju; on aga seisukohal, et sellist üldist avaldust ei saa mingil juhul pidada rahuldavaks vastuseks kontrollikoja selgesõnalisele kriitikale tulemusnäitajate puudumise kohta;

237.  märgib, et samasugused probleemid võivad tekkida Sisejulgeolekufondi osana loodud välispiiride ja viisade rahastamisvahendi eesmärkidega seoses, sest ka selle vahendi eesmärk on tagada ühelt poolt liikmesriikidevaheline solidaarsus piirikontrolli korraldamises ning teiselt poolt välispiiride ühetaoline ja kõrgetasemeline kontroll ning Schengeni viisade tõhus menetlemine kooskõlas liidu kohustusega järgida põhivabadusi ja inimõigusi;

238.  rõhutab, et kuigi liikmesriigid mõistavad, et tõhus piirikontroll ühistel välispiiridel on Schengeni acquis' raames oluline, peavad nad piirikontrolli korraldamist ja vähemal määral ka viisade menetlemist endiselt peamiselt riikide enda pädevusse kuuluvaks;

239.  palub liikmesriikidel seetõttu lisada Sisejulgeolekufond piiride haldamise riiklikesse strateegiatesse, et aidata kaasa konsulaarkoostööle, Frontexi operatsioonidele ja hädaabimeetmetele ning erimeetmetele, mis on olulised Schengeni alale tervikuna; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid parandaksid oma sellealast koostööd;

240.  nõuab, et komisjon uuriks, kas Sisejulgeolekufondi piirikontrolli ja viisade valdkonna rahastamisvahend oleks mõistlik jagada mitmeks eraldi segmendiks: üks solidaarsuse jaoks, üks konsulaarkoostöö, Frontexi operatsioonide ning erakorraliste ja erimeetmete elluviimise jaoks ning üks meetmete jaoks, mis on vajalikud eelkõige riigi tasandil;

241.  soovitab liikmesriikidel töötada välja ja kasutada rahastatavate projektide tulemuste ja mõju hindamiseks asjakohaseid ja mõõdetavaid näitajaid; rõhutab, et kehtestatud peaks olema kvaliteetne eelkontroll, et tagada, et kõik rahastatavad projektid täidavad konkreetseid ja mõõdetavaid eesmärke ja annavad lisaväärtust; märgib, et eelkontroll aitaks tagada kvaliteedikontrollimehhanisme;

242.  märgib, et liidule saaks lisaväärtust tuua sellega, kui liikmesriigid teeksid Frontexi tegevusse täiendavaid makseid, ning selleks tuleks kehtestada kohustus kanda vähemalt osa Sisejulgeolekufondist kaasrahastatud varast Frontexi seadmete registrisse;

243.  on mures kontrollikoja poolt riikide eri hankemeetmetes tuvastatud eeskirjade rikkumise pärast ning märgib, et julgeoleku- ja kaitsealaste hangete erandiklauslit ei tohi kasutada juhtudel, kui julgeolekut ohustamata oleks saanud kasutada ka vähem ranget menetlust; soovitab optimeerida hankemenetlusi, et tagada rahastamise õigeaegne kasutamine;

244.  kiidab komisjoni selle eest, et ta võttis rahalisi parandusmeetmeid seoses projektiga, mille puhul tuvastati põhivabaduste ja inimõiguste rikkumine, kuid palub komisjonil võimalikud riskid võimaluse korral eelnevalt kindlaks teha, eriti kui see puudutab seda, kuidas piirikontrolli seoses varjupaiga taotlemise õigusega tehakse;

245.  rõhutab vajadust parandada rahastatud projekte puudutavate andmete riiklikul tasandil kogumist, et suurendada läbipaistvust;

XXII osa – Kontrollikoja eriaruanne nr 16/2014 „ELi välispoliitika toetamise eesmärgil toimuva piirkondlike investeerimisrahastute toetusprogrammide ja finantseerimisasutuste laenude ühendamise mõjusus”

246.  tunneb heameelt eriaruande üle, milles käsitletakse ELi välispoliitika toetamise eesmärgil toimuvat piirkondlike investeerimisrahastute toetusprogrammide ja finantseerimisasutuste laenude ühendamise mõjususe hindamist, ja esitab järgnevalt oma tähelepanekud ja soovitused;

Üldised märkused

247.  innustab kontrollikoda sedalaadi audititegevust selles arenevas koostöövaldkonnas süvendama, et esitada poliitikakujundajatele korrapäraselt põhjalikke hinnanguid probleemide ja riskide kohta;

248.  märgib, et suurenev huvi ühendamise ja uute finantsinvesteerimisrahastute kasutamisega seotud võimaluste vastu tuleneb peamiselt sellest, et ühelt poolt tuleb lahendada suured arenguprobleemid ja teiselt poolt on avaliku sektori rahalised vahendid äärmiselt piiratud, mistõttu on välja töötatud uued finantsressursid, milles on ühendatud liidu toetused ja vahendid, mis ei kujuta endast toetust;

249.  rõhutab, et kõik uued rahastamisvahendid ja ühendamised peavad olema kooskõlas liidu arengupoliitika eesmärkidega, mis põhinevad ametliku arenguabi kriteeriumidel ja on sätestatud strateegilises tegevuskavas, s.o liidu sekkumismeetmete rakendamise kvaliteedi, tõhususe, jätkusuutlikkuse ja kiiruse parandamine; on veendunud, et nende vahendite puhul tuleb keskenduda nendele liidu prioriteetidele, mille majanduslik ja mittemajanduslik lisaväärtus ja mõju on suurimad, ning on seisukohal, et neid tuleb kasutada strateegiliselt valdkondades, kus liidu finantstoetus on oluline investeeringute jätkusuutlikkuse seisukohast ja kus ühendamisest oleks kõige rohkem kasu; peab seetõttu kahetsusväärseks, et eriaruande keskmes on peamiselt piirkondlike investeerimisrahastute toetusprogrammide ühendamise finantsaspektid, kuid nende tõhusust ja tulemuslikkust ei ole piisavalt hinnatud;

250.  nõuab, et keskse ühtse põhimõttena hoitaks ära oht, et finantsstiimulid kaaluvad arengupõhimõtted üles (finantseesmärgid võivad arenguprobleemidest tähtsamad olla), ja järgitaks säästva arengu põhimõtteid, nagu sotsiaalsed ja keskkonnastandardid ning esmaste avalike hüvede kättesaadavus;

251.  võtab teadmiseks väliskoostöö rahastamisvahendite ühendamise ELi platvormi läbivaatamise tulemused, mille algne eesmärk oli suurendada olemasolevate ühendamismehhanismide ja -rahastute tulemuslikkust, tõhusust ja parandada nende kvaliteeti, arvestades, et kõigile piirkondlikele rahastutele ja rahastamisvahenditele kehtivate peamiste põhimõtete ühtlustamine on uue mitmeaastase finantsraamistiku jaoks väga oluline; kutsub komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles jätkama vastavalt mitmeaastase finantsraamistiku valimistejärgse läbivaatamise tulemustele struktureeritud/strateegilist arutelu eelkõige selle üle, kuidas pidevalt tagada läbipaistvus ja vastutus ning kuidas mõlemat suurendada;

252.  usub, et kavandamisetapis peaks komisjon valdkondades, kus investeeringud tuleb teha, keskenduma püsivate, pikaajaliste, majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaalaste eesmärkide saavutamisele;

253.  nõuab, et keskne põhimõte oleks liidu rahaliste vahendite kasutamine peamiselt projektideks, mida ilma liidu rahata ellu ei viidaks, nt vähetulusateks projektideks, mis võivad parandada sotsiaal-, keskkonna- ja inimõiguste valdkonda;

254.  nõuab, et keskne põhimõte oleks jälgida sotsiaal-, keskkonna- ja inimõiguste valdkonnas elluviidud projektide tulemusi ning keskpikka ja pikaajalist mõju ning kohaldada nende suhtes järelkontrolli; on seisukohal, et selliste järelkontrollide leide tuleks kasutada otseselt aruandluseks saavutatud pikaajaliste eesmärkide täitmise kohta ja need peaksid parandama kavandamisetappi / projektide valimist tulevaseks rahastamiseks;

255.  nõuab, et selles valdkonnas suurendataks komisjoni kui poliitiliselt vastutava organi poliitilist rolli;

256.  nõuab, et sellise finantstegevuse jaoks kehtestataks ühtsed juhtimisstandardid ning et nende rahastamisvahendite kasutamiseks määratletaks parimad tavad ja määrataks kindlaks selged toetuskõlblikkus- ja hindamiskriteeriumid; on veendunud, et sidusate halduseeskirjade abil, nagu struktureeritud aruandlus, selged seireraamistikud ja järelevalvetingimused, vähendatakse tehingukulusid ja võimalikke topeltkulusid;

257.  on seisukohal, et kindlasti tuleb töötada välja eri rahastute asjakohased juhtimisstruktuurid, millega suurendada abisaavate riikide, toetusesaajate või sidusrühmade isevastutust nende vahendite eest; tuletab meelde, et rahastute kaudu eraldatava ühendatud ametliku arenguabi edendamiseks peab komisjoni ja Euroopa välisteenistuse koostöö Euroopa Investeerimispanga (EIP), liikmesriikide ning Euroopa Parlamendiga olema hästi korraldatud; kutsub üles kaasama liidu delegatsioone senisest suuremal määral otsustusprotsessi, eelkõige projektide väljavalimisetappi eel- või mõjuhindamises osalemise kaudu, ning üldisemalt selleks, et tagada partnerriikidega peetavas poliitilises arutelus liidu seisukohtade kaalukus ja ka selleks, et nad oleksid ühenduslüliks kohaliku kodanikuühiskonnaga;

258.  rõhutab, et selleks, et parlamendil oleks võimalik oma kontrolli- ja nõusolekupädevust teostada, on vaja tagada kõrgeim läbipaistvuse ja aruandluskohustuse tase, mis saavutatakse juurdepääsu kaudu nendest investeerimisrahastutest rahastatavate projektidega seotud terviklikele ja usaldusväärsetele eelarve- ja finantsandmetele; nõuab, et Euroopa Parlamendile esitataks korrapäraselt aruandeid selle kohta, kuidas neid rahastamisvahendeid kasutatakse ja millised on tulemused, eelkõige finants- ja mittefinantsvõimenduse ning täiendavuse hindamise kohta, tuletades meelde, et finantsmääruse artiklist 140 tuleb kinni pidada;

259.  toetab kontrollikoja soovitusi liidu välispoliitika toetamise eesmärgil toimuva piirkondlike investeerimisrahastute toetusprogrammide ja finantseerimisasutuste laenude ühendamise mõjususe kohta ja peab seda esimeseks sammuks õiges suunas ning tunneb heameelt selle üle, et komisjon lubas neid soovitusi arvesse võtta;

XXIII osa – Kontrollikoja eriaruanne nr 17/2014 „Kas ELi tippkeskuste algatus võib aidata vähendada väljastpoolt ELi lähtuvaid keemilisi, bioloogilisi, kiirgus- ja tuumaohte?”

260.  kiidab heaks keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumaohtude (KBRT) alaste tippkeskuste algatuse; on seisukohal, et selle juhtimisstruktuur toob esile algatuse võrgustikupõhise olemuse;

261.  kiidab heaks eriaruande nr 17/2014 üldise positiivse käsitlusviisi ja kontrollikoja soovitused, mis olid kõik komisjoni jaoks vastuvõetavad;

262.  märgib, et algatus põhineb uuenduslikul lähenemisviisil, mis näeb ette võrgustumise, piirkondlikud ja rahvusvahelised partnerlused, konsolideerimise, koordineerimise ning olemasoleva suutlikkuse optimeerimise eriteadmiste, koolituse, tehnilise abi või varustuse vallas;

263.  juhib tähelepanu asjaolule, et sellised struktuurid on paratamatult keerulised ning seetõttu on neid raske luua ja tõhusalt käigus hoida;

264.  tuletab meelde, et ajavahemikus 2010–2013 oli selle algatuse käsutuses 100 miljonit eurot;

265.  on arvamusel, et kõnealuse algatuse põhiväärtus seisneb alt üles lähenemisviisis, mis tugineb partnerriikide kogemusele; on seisukohal, et liidu delegatsioone tuleks korrapäraselt teavitada ning nad peaksid hakkama partnerriikide asjaomaste asutustega konsulteerides etendama tegusamat rolli;

266.  soovib samal ajal juhtida tähelepanu sellele, et asjaomaste partnerriikide isevastutus projektide eest ei tohiks takistada komisjoni tegemast ettepanekuid, mille puhul tuleks kasuks ühine reageerimine (nt Ebola epideemia puhangu tõkestamisel);

267.  on veendunud, et projekte tuleks valida viisil, mis võimaldab suunata olemasoleva piiratud summa liidu julgeoleku jaoks kõige olulisematesse piirkondadesse; usub, et projektide valimisel võiksid liidu institutsioonid võtta endale kliiringukoja ülesanded;

268.  märgib, et piirkondlike sekretariaatide tehnilisi teadmisi tuleks suurendada, et hõlbustada nende küsimuste kindlakstegemist, millega tuleb tegeleda algatuste raames, ning samuti täiustada üksikprojektide ettevalmistamist ja elluviimist;

269.  kiidab heaks asjaolu, et alates 2013. aasta maist võivad partnerriigid esitada projekte igal ajal, mis tõhustab tekkivatele ohtudele reageerimise võimet;

270.  võtab teadmiseks, et aega, mis kulub projekti esitamisest sellele järgneva projekti heakskiitmise ja elluviimiseni, tuleks veelgi lühendada;

271.  rõhutab, et erinevate rahastamisvahendite sidususe ja koordineerimise parandamiseks julgeolekuvaldkonnas on vaja ulatuslikumat strateegilist koostööd; rõhutab, et parem koordineerimine KBRT valdkonna asjaomaste osalejate vahel suurendaks olemasolevate algatuste mõjusust;

272.  on arvamusel, et algatusele võib kasuks tulla KBRT meetmete sisemise ja välise mõõtme selgem eristamine(22);

XXIV osa – Kontrollikoja eriaruanne nr 19/2014 „ELi ühinemiseelne abi Serbiale”

273.  palub Serbia ametiasutustel parandada riiklike strateegiate ja tegevuskavade kvaliteeti ning muuta need ratsionaalsemaks ning käsitleda asjakohaselt eri poliitilisi ja sotsiaal-majanduslikke küsimusi; kutsub komisjoni üles pakkuma vajaduse korral sellega seoses nõutavat tehnilist abi;

274.  rõhutab, kui tähtis on koostada riiklikud strateegiad poliitiliselt tundlikes valdkondades; palub asjaomastel ametiasutustel koostada strateegiad järgmistes peamistes valitsemisvaldkondades ning lisada realistliku ajakava nende elluviimiseks: territoriaalne detsentraliseerimine ning strateegia riigi rahanduse juhtimise reformi elluviimise koordineerimiseks;

275.  nõuab tungivalt, et komisjon ja ELi delegatsioon Serbias hoiaksid ära probleemid, mis tekkisid programmiperioodi 2007–2013 esimesel poolel – nimelt ebaküpsete ja probleemsete projektide valiku; toetab komisjoni ja Serbia ametiasutuste koostööd, et käsitleda tuvastatud probleeme, muu hulgas riiklike ametiasutuste toetuse puudumist, institutsioonidevahelise kooskõlastamise puudumist, projektide puudulikku kavandamist, puudulikku lähteülesande määratlemist, jätkusuutmatuid rahastamislahendusi ning suutmatust õppida varasemate projektide vigadest;

276.  väljendab heameelt asjaolu üle, et valitsemisega seotud projektides on üldiselt saadud head tulemused, kuid on seisukohal, et projektide elluviimis- ja kontrollisüsteemid on nõrgad või ebatõhusad, kuivõrd kontrollikoda tuvastas olulisi puudujääke nelja puhul kaheksast auditeeritud valitsemisega seotud ühinemiseelse abi rahastamisvahendi projektist;

277.  juhib tähelepanu, et õigussektori reform on alates 2007. aastast vähe edasi liikunud;

278.  rõhutab vajadust tugevdada rikkumisest teatajate kaitset, mida kirjeldati ajavahemiku 2013–2018 korruptsioonivastase võitluse riiklikus strateegias; nõuab, et Serbia ametiasutused kiirendaksid rikkumistest teatamist käsitlevate uute õigusaktide koostamist ning need õigusaktid peaksid sisendama usaldust ja ergutama võimalikke rikkumisest teatajaid tegutsema;

279.  toetab kontrollikoja soovitusi ning nõuab, et komisjon pööraks piisavat tähelepanu eesmärkide kindlaksmääramisele, vajaduste hindamisele ning varasematest projektidest õppimisele, samuti viivituste ning ebatõhusate või vähetulemuslike hankemenetluste vältimisele; rõhutab jätkusuutlikkuse tähtsust, sest tulemused tekitasid rea küsimusi kahe kolmandiku projektide, eriti valitsemisega seotud projektide puhul;

XXV osa – Kontrollikoja eriaruanne nr 20/2014 „Kas VKEdele e-kaubanduse valdkonnas antud ERFi toetus on olnud mõjus?”

280.  tunneb heameelt kontrollikoja eriaruande nr 20/2014 üle ja ühineb selles esitatud järelduste ja soovitustega;

281.  peab samuti kiiduväärseks komisjoni konstruktiivset reageerimist kontrollikoja soovitustele;

282.  märgib, et e-kaubanduse tehnoloogiad on väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKE) arengu ja konkurentsivõime parandamise seisukohast üliolulised; toonitab, kui olulised on VKEd liidu majanduse arengu ja töökohtade loomise jaoks;

283.  peab kiiduväärseks, et kontrollikoja eriaruandes rõhutatakse tulemuslikkuse mõõtmise ja Euroopa lisaväärtuse tähtsust;

284.  märgib, et kuigi internetipõhised äriteenused on muutunud kättesaadavamaks, olid investeerimiseks valitud projektid nõrgad; märgib, et taotluste võrdleva valikukorra ja projektitaotluste põhjaliku ärialase teabe puudumise tõttu rahastati enam kui kolmandikul juhtudest projekte, mis ei taganud kulutasuvust või tagasid seda vähesel määral;

285.  juhib tähelepanu asjaolule, et 30st auditeeritud kaasrahastatud projektist kümme oleks ellu viidud ka siis, kui avaliku sektori kaasrahastamist ei oleks saadud, viis neist olid enne toetuse saamisest teatamist juba alanud ning kolme neist alustati üldse enne, kui ettevõte kaasrahastamistaotluse esitas;

286.  on seisukohal, et kohustuslikuks tuleks muuta äriplaani esitamine, mis näitaks Euroopa lisaväärtust, et vältida tühimõju;

287.  rõhutab, et liikmesriigid peaksid kehtestama valikukriteeriumid ja -menetlused, mille abil tagada, et valitud projektid annavad võimalikult palju lisaväärtust, aidates kaasa e-kaubanduse arengule VKEdes ja Euroopa digitaalse tegevuskava eesmärkide saavutamisele;

288.  märgib, et komisjoni ebapiisava järelevalve tõttu oli võimatu hinnata, mil määral on Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) toetus aidanud infotehnoloogia vallas kaasa riiklike ja liidu tasandi eesmärkide saavutamisele ning VKEde oma äriplaanide täitmisele;

289.  on veendunud, et komisjon peaks tagama liikmesriikidelt järjepideva ja usaldusväärse teabe saamise ERFist saadavate vahendite kasutamise kohta; on seisukohal, et sellest teabest peaksid nähtuma rakenduskavade edusammud ning seda mitte ainult rahanduslikust, vaid ka tulemuslikkuse seisukohast;

290.  jagab kontrollikoja arvamust, et tulemuslikkuse hindamiseks tuleks toetuslepingutes kehtestada minimaalne arv usaldusväärseid näitajaid ja nendega seotud eesmärgid, mida hinnatakse ja mille täitmist jälgitakse nii siis, kui projekt on elluviidud ja toimiv, kui ka hiljem;

XXVI osa – Kontrollikoja eriaruanne nr 21/2014 „ELi rahastatud investeeringud lennujaamade infrastruktuuri: kuludele vastav tulu jäi saamata”

291.  tõdeb, et komisjon on juba viinud sisse muudatused, et lahendada paljud selles eriaruandes välja toodud küsimused, ning toetab täielikult komisjoni kirjeldatud uut reguleerivat raamistikku; teeb seda silmas pidades ettepaneku, et komisjon annaks aasta jooksul pärast selle resolutsiooni vastuvõtmist Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjonile aru edasimineku kohta nende soovituste elluviimisel;

292.  toetab kontrollikoja soovitust, et liikmesriigid koostaksid lennujaamade väljaarendamiseks sidusad kavad, ning soovitab, et komisjon kiidaks need kavad heaks, enne kui konkreetseteks projektideks eraldatakse rahalised vahendid; soovitab ühtlasi võtta nendes piirkondlikes, üleriigilistes või riigiülestes kavades arvesse mitte ainult õhutransporti, vaid ka lennuaegadega sarnaste sõiduaegadega muid ühissõidukeid, sh ronge ja busse, et hoida ära turu küllastumine ning suurendada teenuste osutamise elujõulisust;

293.  soovitab võimaldada rahastamist ainult majanduslikult elujõulistele lennujaamadele;

294.  soovitab komisjonil vaadata kõik uued projektid läbi teeninduspiirkonna analüüsi arvestades, et tagada nende elujõulisus, võttes igal erijuhul arvesse piirkondlike lennujaamade tähtsust juurdepääsetavuse ja liikuvuse seisukohast liidus;

295.  on seisukohal, et komisjon peaks esmajärjekorras jälgima tähelepanelikult liikmesriike, mille kohta on aruandes öeldud, et neil on minevikus olnud eriti probleemseid projekte;

o
o   o

296.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa Liidu Kohtule ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

(1) ELT L 66, 8.3.2013.
(2) ELT C 403, 13.11.2014, lk 1.
(3) ELT C 398, 12.11.2014, lk 1.
(4) ELT C 403, 13.11.2014, lk 128.
(5) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0118.
(6) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(7) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(8)Nõukogu 15. juuli 2003. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 1287/2003 rahvamajanduse kogutulu ühtlustamise kohta turuhindades (rahvamajanduse kogutulu määrus) (ELT L 181, 19.7.2003, lk 1).
(9)Nõukogu 22. mai 2000. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 1150/2000, millega rakendatakse ühenduste omavahendite süsteemi käsitlev otsus 94/728/EÜ, Euratom (EÜT L 130, 31.5.2000, lk 1).
(10)Euroopa Parlamendi 3. aprilli 2014. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2012. aasta üldeelarve (III jagu – komisjon ja rakendusametid) täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa (ELT L 266, 5.9.2014, lk 32).
(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrus nr 525/2013 kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ning kliimamuutusi käsitleva muu olulise siseriikliku ja liidu teabe esitamise kohta ning otsuse nr 280/2004/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 165, 18.6.2013, lk 13).
(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1301/2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 289).
(13)Komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad (EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1).
(14)Komisjoni 29. oktoobri 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1268/2012, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) kohaldamise eeskirju (ELT L 362, 31.12.2012, lk 1).
(15)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1).
(16)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/23/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ning direktiivide 2001/77/EÜ ja 2003/30/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 140, 5.6.2009, lk 16).
(17)Nõukogu 19. jaanuari 2009. aasta määrus (EÜ) nr 73/2009, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames põllumajandustootjate suhtes kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks, muudetakse määruseid (EÜ) nr 1290/2005, (EÜ) nr 247/2006, (EÜ) nr 378/2007 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1782/2003 (ELT L 30, 31.1.2009, lk 16).
(18)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671).
(19)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiv 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv) (ELT L 164, 25.6.2008, lk 19).
(20)Leon Braat, Patrick ten Brink (eds. el al.), The Cost of Policy Inaction: The case of not meeting the 2010 biodiversity target, Wageningen/Brüssel, 2008, lk 28.
(21)Evaluation of the EU's co-operation with the Republic of Haiti (2008–2012), Particip GmbH, koostatud komisjoni tellimusel, august 2014.
(22)Vt ka Euroopa Parlamendi 14. detsembri 2010. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu keemilise, bioloogilise, radioloogilise ja tuumajulgeoleku suurendamise – ELi KBRT-julgeoleku tegevuskava kohta (ELT C 169 E, 15.6.2012, lk 8).


2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Liidu üldeelarve – 8., 9. ja 10. Euroopa Arengufond
PDF 304kWORD 107k
Otsus
Otsus
Resolutsioon
1.Euroopa Parlamendi 29. aprilli 2015. aasta otsus 8., 9. ja 10. Euroopa Arengufondi 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (2014/2077(DEC))
P8_TA(2015)0120A8-0102/2015

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse 8., 9. ja 10. Euroopa Arengufondi 2013. aasta bilanssi ning tulude ja kulude aruandeid (COM(2014)0487 – C8-0146/2014),

–  võttes arvesse komisjoni 14. aprilli 2014. aasta aruannet 8., 9. ja 10. Euroopa Arengufondi 2013. aasta finantsjuhtimise kohta,

–  võttes arvesse finantsteavet Euroopa Arengufondi kohta (COM(2014)0350),

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet 8., 9. ja 10. Euroopa Arengufondist eelarveaastal 2013 rahastatud tegevuste kohta koos komisjoni vastustega(1),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja avaldust(2), mis kinnitab 2013. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust,

–  võttes arvesse nõukogu 17. veebruari 2015. aasta soovitusi komisjoni tegevusele heakskiidu andmise kohta seoses Euroopa Arengufondide meetmete rakendamisega 2013. aastal (05135/2015 – C8-0050/2015, 05136/2015 – C8-0051/2015, 05138/2015 – C8-0052/2015),

–  võttes arvesse komisjoni aruannet 2012. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuse järelmeetmete kohta (COM(2014)0607) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumente (SWD(2014)0285 ja SWD(2014)0286),

–  võttes arvesse partnerluslepingut ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel, millele on alla kirjutatud 23. juunil 2000 Cotonous(3) ja mida on muudetud 22. juunil 2010 Burkina Fasos Ouagadougous(4),

–  võttes arvesse nõukogu 27. novembri 2001. aasta otsust 2001/822/EÜ ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise kohta Euroopa Ühendusega(5) („ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise otsus”),

–  võttes arvesse nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 20. detsembri 1995. aasta sisekokkuleppe (neljanda AKV-EÜ konventsiooni teise finantsprotokolli kohase ühenduse abi finantseerimise ja haldamise kohta)(6) artiklit 33,

–  võttes arvesse nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 18. septembri 2000. aasta sisekokkuleppe (ühenduse abi rahastamise ja haldamise kohta vastavalt 23. juunil 2000. aastal Cotonous (Beninis) allkirjastatud Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riikide ning Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelise partnerluslepingu finantsprotokollile ning finantsabi eraldamise kohta nendele ülemeremaadele ja territooriumidele, mille suhtes kohaldatakse EÜ asutamislepingu neljandat osa)(7) artiklit 32,

–  võttes arvesse nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 17. juuli 2006. aasta sisekokkuleppe (ühenduse abi rahastamise kohta mitmeaastase finantsraamistiku (2008–2013) alusel vastavalt AKV-EÜ koostöölepingule ning finantsabi eraldamise kohta nendele ülemeremaadele ja -territooriumidele, mille suhtes kohaldatakse EÜ asutamislepingu neljandat osa)(8) artiklit 11,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

–  võttes arvesse 16. juuni 1998. aasta finantseeskirja (mida kohaldatakse arengu rahastamisel tehtava koostöö suhtes neljanda AKV-EÜ konventsiooni alusel)(9) artiklit 74,

–  võttes arvesse 27. märtsi 2003. aasta finantseeskirja (mida kohaldatakse 9. Euroopa Arengufondi suhtes)(10) artiklit 119,

–  võttes arvesse nõukogu 18. veebruari 2008. aasta määruse (EÜ) nr 215/2008 (mis käsitleb 10. Euroopa Arengufondi suhtes kohaldatavat finantsmäärust)(11) artiklit 142,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 93, artikli 94 kolmandat taanet ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja arengukomisjoni arvamust (A8-0102/2015),

1.  annab komisjonile heakskiidu 8., 9. ja 10. Euroopa Arengufondi 2013. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, nõukogule, komisjonile, Euroopa Liidu Kohtule, kontrollikojale ja Euroopa Investeerimispangale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

2.Euroopa Parlamendi 29. aprilli 2015. aasta otsus 8., 9. ja 10. Euroopa Arengufondi 2013. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta (2014/2077(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse 8., 9. ja 10. Euroopa Arengufondi 2013. aasta bilanssi ning tulude ja kulude aruandeid (COM(2014)0487 – C8-0146/2014),

–  võttes arvesse komisjoni 14. aprilli 2014. aasta aruannet 8., 9. ja 10. Euroopa Arengufondi 2013. aasta finantsjuhtimise kohta,

–  võttes arvesse finantsteavet Euroopa Arengufondi kohta (COM(2014)0350),

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet 8., 9. ja 10. Euroopa Arengufondist eelarveaastal 2013 rahastatud tegevuste kohta koos komisjoni vastustega(12),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja avaldust(13), mis kinnitab 2013. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust,

–  võttes arvesse nõukogu 17. veebruari 2015. aasta soovitusi komisjoni tegevusele heakskiidu andmise kohta seoses Euroopa Arengufondide meetmete rakendamisega 2013. aastal (05135/2015 – C8-0050/2015, 05136/2015 – C8-0051/2015, 05138/2015 – C8-0052/2015),

–  võttes arvesse komisjoni aruannet 2012. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuse järelmeetmete kohta (COM(2014)0607) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumente (SWD(2014)0285 ja SWD(2014)0286),

–  võttes arvesse partnerluslepingut ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel, millele on alla kirjutatud 23. juunil 2000 Cotonous(14) ja mida on muudetud 22. juunil 2010 Burkina Fasos Ouagadougous(15),

–  võttes arvesse nõukogu 27. novembri 2001. aasta otsust 2001/822/EÜ ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise kohta Euroopa Ühendusega(16) („ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise otsus”),

–  võttes arvesse nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 20. detsembri 1995. aasta sisekokkuleppe (neljanda AKV-EÜ konventsiooni teise finantsprotokolli kohase ühenduse abi finantseerimise ja haldamise kohta)(17) artiklit 33,

–  võttes arvesse nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 18. septembri 2000. aasta sisekokkuleppe (ühenduse abi rahastamise ja haldamise kohta vastavalt 23. juunil 2000. aastal Cotonous (Beninis) allkirjastatud Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riikide ning Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelise partnerluslepingu finantsprotokollile ning finantsabi eraldamise kohta nendele ülemeremaadele ja territooriumidele, mille suhtes kohaldatakse EÜ asutamislepingu neljandat osa)(18) artiklit 32,

–  võttes arvesse nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 17. juuli 2006. aasta sisekokkuleppe (ühenduse abi rahastamise kohta mitmeaastase finantsraamistiku (2008–2013) alusel vastavalt AKV-EÜ koostöölepingule ning finantsabi eraldamise kohta nendele ülemeremaadele ja -territooriumidele, mille suhtes kohaldatakse EÜ asutamislepingu neljandat osa)(19) artiklit 11,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

–  võttes arvesse 16. juuni 1998. aasta finantseeskirja (mida kohaldatakse arengu rahastamisel tehtava koostöö suhtes neljanda AKV-EÜ konventsiooni alusel)(20) artiklit 74,

–  võttes arvesse 27. märtsi 2003. aasta finantseeskirja (mida kohaldatakse 9. Euroopa Arengufondi suhtes)(21) artiklit 119,

–  võttes arvesse nõukogu 18. veebruari 2008. aasta määruse (EÜ) nr 215/2008 (mis käsitleb 10. Euroopa Arengufondi suhtes kohaldatavat finantsmäärust)(22) artiklit 142,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 93, artikli 94 kolmandat taanet ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja arengukomisjoni arvamust (A8-0102/2015),

1.  märgib, et 8., 9. ja 10. Euroopa Arengufondi lõplikku raamatupidamise aastaaruannet iseloomustavad kontrollikoja aastaaruande tabelis 2 esitatud näitajad;

2.  annab heakskiidu 8., 9. ja 10. Euroopa Arengufondi 2013. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule, komisjonile, Euroopa Liidu Kohtule, kontrollikojale ja Euroopa Investeerimispangale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

3.Euroopa Parlamendi 29. aprilli 2015. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on 8., 9. ja 10. Euroopa Arengufondi 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa (2014/2077(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma otsust 8., 9. ja 10. Euroopa Arengufondi 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 93, artikli 94 kolmandat taanet ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja arengukomisjoni arvamust (A8-0102/2015),

A.  arvestades, et Cotonou lepingu – mis on raamistik liidu suhetele Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikide ning ülemeremaade ja -territooriumidega (ÜMT) – põhieesmärk on vaesuse vähendamine ja lõplik likvideerimine koos selliste eesmärkidega nagu säästev areng ning AKV riikide ja ÜMT järkjärguline integreerimine maailmamajandusse;

B.  arvestades, et konkreetseid arengupoliitika eesmärke tuleb Euroopa välisteenistuse raames kaitsta; rõhutab, et muud kaalutlused, nt kaubanduspoliitika ning välis- ja julgeolekupoliitika kaalutlused, ei tohiks minna vastuollu liidu arenguprioriteetidega;

C.  arvestades, et liikmesriikide rahastatavad Euroopa Arengufondid on AKV riikidega tehtavas arengukoostöös liidu peamine rahastamisvahend, mille eest vastutab eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames komisjon;

D.  arvestades, et 2013. aastal moodustasid Euroopa Komisjoni makstud eelrahastamisvahendid 424 miljonit eurot ja põhitegevustulud 124 miljonit eurot;

E.  arvestades, et Euroopa Arengufond on poliitiliste eelistuste ning üldiste tulemuslikkuse kriteeriumidega seotud majanduslike ja finantskriteeriumide alusel kindlaks määranud oma strateegia ja esmatähtsad valdkonnad ning kasutab nende kestlike ja pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks asjakohaseid rahastamisvahendeid;

F.  arvestades, et sageli ebastabiilse ja ebakindla geopoliitilise, institutsioonilise ja halduskeskkonna tõttu valitseb arengumaades suur risk;

G.  arvestades, et liidu tegevus peab olema erineva mahu ja laadiga, sõltuvalt eri valdkondades – nagu demokratiseerimine, inimõigused, hea valitsemistava, säästev sotsiaal-majanduslik areng, õigusriigi põhimõte ja korruptsioonivastane võitlus – tehtud mõõdetavatest edusammudest;

H.  arvestades, et selliste uuenduslike rahastamisvahendite nagu eri allikate rahastamise ühendamise mehhanismi kasutamine on üks võimalus olemasolevate vahendite, nagu toetused ja laenud, kasutusala laiendamiseks, kuid sellega kaasnevad järelevalve- ja juhtimisprobleemid;

I.  arvestades, et kõigis liidu sekkumismeetmetes tuleb tingimata tagada liidu nähtavus ja edendada liidu väärtusi;

J.  arvestades, et Euroopa Arengufondi kandmine eelarvesse, st selle lisamine liidu eelarve struktuuri, on endiselt Euroopa Parlamendi eesmärk; arvestades, et Euroopa Arengufondi lisamine üldeelarvesse annaks toetust saavatele riikidele suurema rahalise kindluse ning lisaks parandaks poliitika sidusust ja demokraatlikku kontrolli;

K.  arvestades, et eelarvetoetus kätkeb endas märkimisväärset usaldusriski, eelkõige rida läbipaistvuse, vastutuse ja hea finantsjuhtimisega seotud probleeme; arvestades, et eelarvetoetus nõuab hoolikat järelevalvet ning poliitilist dialoogi liidu ja partnerriigi vahel seoses eesmärkide, kokkulepitud tulemuste poole liikumise ning tulemuslikkuse näitajatega, samuti süsteemset riskianalüüsi ja riskijuhtimisstrateegiat, mida tuleks edasi arendada;

Kinnitav avaldus

Raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsus

1.  tunneb heameelt kontrollikoja arvamuse üle, et 8., 9. ja 10. Euroopa Arengufondi 2013. aasta lõplik raamatupidamisaruanne annab kõikides olulistes aspektides tõepärase pildi Euroopa Arengufondide finantsolukorrast 31. detsembri 2013. aasta seisuga ning et nende tehingute tulemused, rahavood ja netovara muutused lõppenud aastal on kooskõlas Euroopa Arengufondi finantseeskirja (finantsmääruse) sätete ja rahvusvaheliselt tunnustatud avaliku sektori raamatupidamisstandarditega;

2.  võtab rahuloluga teadmiseks tehtud edusammud, mis kajastuvad sissenõudmiste arvu ja summa suurenemises võrreldes 2012. aastaga: 2013. aastal oli sissenõudmisi 24 kogusummas 4,7 miljonit eurot (2012. aastal oli 13 sissenõudmist kogusummas 1,3 miljonit eurot);

3.  on aga väga mures selle pärast, et edasivolitatud eelarvevahendite käsutajad ei pea endiselt alati kinni nõudest, mille kohaselt peab komisjon üle 750 000 euro suurustelt eelmaksetelt intressid sisse nõudma igal aastal, ning raamatupidamise aastaaruandes esitatud intressitulu summa põhineb osaliselt prognoosidel;

4.  peab lisaks kahetsusväärseks, et 250 000 kuni 750 000 euro suurustelt eelmaksetelt teenitud intressi ei käsitleta finantsaruannetes ikka veel finantstuluna, sest arenguabiprogrammide teabesüsteem (CRIS) ei ole veel lõplikult välja arendanud;

Raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkus ja korrektsus

5.  tunneb heameelt selle üle, et kontrollikoja hinnangul on 2013. aasta raamatupidamisaruande aluseks olevad tulud ja kulukohustused kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed;

6.  väljendab aga muret hinnangu pärast, mille kontrollikoda andis raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate maksete seaduslikkusele ja korrektsusele ja mille kohaselt on EuropeAidi peakorteri ja ELi delegatsioonide järelevalve- ja kontrollisüsteemid maksete seaduslikkuse ja korrektsuse tagamisel ainult osaliselt mõjusad;

7.  peab kahetsusväärseks, et kontrollikoja hinnangul on 8., 9. ja 10. Euroopa Arengufondi kulutehingute kõige tõenäolisem veamäär 3,4 %, mis on 2012. aasta määraga (3 %) võrreldes veidi kõrgem, kuid jääb siiski alla 2011. aasta väga kõrget määra (5,1 %);

8.  võtab teadmiseks, et kontrollikoja aastaaruandes Euroopa Arengufondist eelarveaastal 2013 rahastatud tegevuste kohta ilmneb, et veamäär on eelmise aastaga võrreldes suurenenud ning on jätkuvalt liiga kõrge; nõuab, et komisjon tegutseks kokkulepitud 2 % veamäära saavutamise nimel;

9.  võtab teadmiseks ja peab kahetsusväärseks, et raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad maksed on mõjutatud järelevalvesüsteemi puudustest ja maksed olid olulisel määral vigadest mõjutatud; võtab teadmiseks, et maksetest oli vigadest mõjutatud 27 % ehk auditeeritud 165 maksetehingust 45;

10.  võtab teadmiseks projektide valimi tulemused, mille kohaselt olid 130st maksest vigadest mõjutatud 42 (32 %), ja eelkõige selle, et 30 makset 42st olid kvantifitseeritavad vead ning 17 lõppmakset kiideti heaks pärast kõiki eelkontrolle;

11.  peab kahetsusväärseks, et vaatamata 2013. aasta mais kehtestatud parandusmeetmete kavale on kindlaks tehtud vigade laad suurel määral sama mis varasematel aastatel, st tõendavad dokumendid on puudu, toetusesaajad ei ole täitnud hanketingimusi ja kulud ei ole rahastamiskõlblikud; märgib, et need vead esinesid ka tehingutes, mis olid seotud i) programmide eelarvestuse, ii) toetuste ning iii) komisjoni ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahel sõlmitud toetuslepingute ja rahastamiskokkulepetega;

12.  nõuab, et komisjon teeks neis spetsiifilistes koostöövaldkondades riskijuhtimismeetodite ning üldiste kontrolli- ja juhtimissüsteemide üldise parandamise raames suuremaid jõupingutusi, st täiustaks kehtestatud parandusmeetmete kava, eriti kui kvantifitseeritavad vead osutavad sellele, et rahvusvaheliste organisatsioonide kontroll lepingutingimuste täitmise üle on puudulik;

Kontrollimehhanismide korrektsuse ja tõhususega seotud riskid

13.  märgib, et selles, et Euroopa Arengufonde rakendatakse mitmel eri meetodil ja täitmisviisil (tsentraliseeritud otsene täitmine ja kaudne täitmine) keerukate eeskirjade ja menetluste alusel, mis puudutavad näiteks hankeid ja lepingute sõlmimist, ja geograafiliselt suures ulatuses, sisaldub suur risk, mis muudab kontrollisüsteemi optimeerimise ja Euroopa Arengufondi rahastamise läbipaistvuse suurendamise keeruliseks;

14.  tunneb suurt muret, et eelkontrollid, mida tehakse enne projektidega seotud maksete tegemist, on kontrollikoja hinnangul endiselt puudulikud;

15.  palub komisjonil pöörata korrapärast tähelepanu sellele, et kõik eelkontrollid, mille komisjoni töötajad või välisaudiitorid viivad läbi enne projektidega seotud maksete tegemist, oleksid kvaliteetsed ja asjakohased, arvestades eelkõige suurt poliitilist ja tegevusriski;

16.  võtab teadmiseks, et nii eelarvetoetuse (2013. aastal tehti Euroopa Arengufondist 718 miljoni euro eest eelarvetoetuse makseid) kui ka liidu toetuse puhul mitme rahastajaga projektidele, mida viivad läbi rahvusvahelised organisatsioonid, nagu ÜRO (2013. aastal tehti Euroopa Arengufondist makseid 458 miljoni euro eest), sõltub vigade oht tehingutes rahastamisvahendite ja maksetingimuste laadist;

17.  on mures selle pärast, et vaatamata välisaudititele ja kulude kontrollimisele leiti lõplikes väljamaksetaotlustes jätkuvalt vigu;

18.  nõuab, et komisjoni rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraat järgiks kontrollikoja 2011. aasta soovitust, mille kohaselt tuleb peadirektoraadi siseauditi üksuse võimekust võimalikult kiiresti suurendada, et see saaks oma ülesandeid tulemuslikumalt täita;

Strateegia ja prioriteedid

19.  rõhutab, et kõigi Euroopa Arengufondi tegevuste puhul tuleb täpselt järgida üldstrateegiat ja esmatähtsaid valdkondi, mis põhinevad poliitilistel eelistustel ning majandusliku ja finantsalase tõhususe kriteeriumidel ning mis kajastuvad juhtimistulemustes, sh riskijuhtimises ja kontrollitegevuses, ning eriotstarbeliste rahastamisvahendite konkreetses vormis;

20.  juhib liidu abi tulemuste suurema tähtsustamise tõttu tähelepanu sellele, et Sahara-tagune Aafrika on aastatuhande arengueesmärkide saavutamisel kõige mahajäänum piirkond ja see on kogu maailmas ainus piirkond, kus prognooside kohaselt ei suudeta vaesust väga suure tõenäosusega 2015. aastaks poole võrra vähendada; on mures selle pärast, et kuna sotsiaalteenustele, eelkõige hariduse ja reproduktiivtervise valdkonnale antava ametliku arenguabi summad on mõne viimase aasta jooksul vähenenud, võib see inimkapitali arendamises saavutatule tagasilöögi anda;

21.  järeldab, et selleks, et kiirendada Aafrikas aastatuhande arengueesmärkide saavutamist 2015. aasta tähtajaks, tuleb teha suuremaid jõupingutusi; palub komisjonil võtta 2015. aasta järgset arengukava ning säästva arengu eesmärkide üle peetavaid läbirääkimisi kontrollikoja tulemusauditi alusena arvesse; tunneb heameelt selle üle, et Euroopa Arengufondid, mis on peamine vahend arengukoostöös liidu abi andmiseks AKV riikidele, moodustasid 2013. aastal rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadi sõlmitud uute lepingute kogumaksumusest 45 %;

22.  märgib, et 2013. aastal lepiti kokku 11. Euroopa Arengufondi loomises kogumahuga peaaegu 27 miljardit eurot (2011. aasta hindades), mis tegelikult tähendab seda, et selle asemel, et rahalisi vahendeid 13 % suurendada (nagu komisjon oli kavandanud), vahendid hoopis külmutatakse 10. Euroopa Arengufondi tasemel, kuigi liit on võtnud endale kohustuse tulevastel aastatel arenguvaldkonna rahastamist suurendada;

Kontroll ja järelevalve

23.  on tõsiselt mures puuduste pärast, mis juhtimisinfosüsteemides esinevad ikka veel seoses välisauditite, kulude kontrollimise ja kontrollkülastuste tulemuste ning järelkontrollidega, kuigi komisjon on viimastel aastatel lubanud CRISi andmete kvaliteeti parandada;

24.  tuletab meelde, et juhtimisinfosüsteemi usaldusväärsus ja täpsus on ülioluline ning selle eest tuleb pidevalt hoolt kanda; nõuab tungivalt, et komisjon jätkaks pingutusi CRISi juhtimissüsteemi auditimooduli uute funktsioonide, eelkõige kõigi auditiaruannete ja igat liiki hindamiste järelemeetmetega seotud funktsioonide väljatöötamiseks ja töösse rakendamiseks; on seisukohal, et strateegiliste eesmärkide kohandamiseks on äärmiselt olulised ühtsed tulemustele suunatud seiresüsteemid, mis annaksid saavutatud tulemuste kohta asjakohast ja usaldusväärset teavet;

25.  arvestades, et enamiku Euroopa Arengufondide rakendamine on delegeeritud liidu delegatsioonidele, palub rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadi peakorteril neid nende portfelli haldamisel vastavalt riskikomponentidele CRISi kaudu pidevalt toetada; tuletab meelde ja on seisukohal, et riskihindamise võimalusi tuleks liidu delegatsioonide tehingute järelkontrollis paremini ära kasutada;

26.  väljendab heameelt lõpetatud tehingute allesjäänud veamäära mõõtmiseks uuringu juurutamise üle, mis on näide rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadi juhtimissüsteemi toimimise kohta;

27.  märgib, et 2013. aastal tehtud teise uuringu kohaselt oli veamäär rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadi hinnangul 3,35 % (vastab umbes 228,55 miljoni euro suurusele summale), kuid kontrollikoja hinnangul oli veamäär 3,4 %; märgib murelikult, et peamised kindlaks tehtud põhjused on toetust saanud organisatsioonide poolt esitamata jäetud nõuetekohased dokumendid, vead, mis tekkisid seetõttu, et puudusid piisavad tõendid tehingute seaduslikkuse kontrollimiseks, hankemenetluste mittejärgimine ning sissenõudmata ja parandamata summad;

28.  on seisukohal, et rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadis välja töötatud leevendusmeetmete rakendamise tegevuskavas võiks välja tuua prioriteedid, seades esmatähtsale kohale spetsiifilised ja kõige kriitilisemad küsimused ning kulutõhususe võimalused; palub rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadil anda iga-aastases tegevusaruandes teada, milliseid edusamme on tehtud või milliseid probleeme on tegevuskava rakendamisel tekkinud;

29.  on veendunud, et kasulik oleks kindlaks teha, millistes tegevuspõhistes eelarvestustoimingutes esineb kõige rohkem puudusi, vigu ja kõige suurem veaoht; on seisukohal, et kontrollikulude mõistliku taseme säilitamiseks võiks nende spetsiifiliste valdkondade käsitlemine ja analüüs toimuda mitmeaastase rotatsiooni korras;

30.  märgib seoses kontrollimehhanismide kulutõhususega, et probleem ei seisne mitte uute kontrollitasemete lisamises, vaid kontrollitoimingute raamistiku tõhususe ja nende tasemete täiendavuse tagamises hea juhtimisava põhimõtete kohaselt;

31.  tunneb heameelt selle üle, et iga-aastasesse tegevusaruandesse on lisatud ülevaade kõigist kuludest, sh halduskuludest ning kontrolli- ja järelevalvesüsteemide kuludest;

32.  tunneb heameelt selle üle, et vaadati läbi välisabi haldamise aruanded, mis nüüd sisaldavad kõigi kindlaks tehtud vigade parandamiseks võetud meetmete kokkuvõtet ja delegatsioonide juhtide kinnitust selle kohta, et nad suurendavad üldises kindluse andmise ahelas aruandekohustust ja liidu delegatsioonide aruandluse ammendavust;

Eelarvetoetus

33.  võtab huvi ja rõõmuga teadmiseks komisjoni uute eelarvetoetuse põhimõtete elluviimise; märgib, et 2013. aastal eraldati uutele eelarvetoetusega seotud tegevustele Aafrikas kokku 660 miljonit eurot, millest osa kasutati aastatuhande arengueesmärkide algatuse elluviimiseks, et toetada riike, kes on maha jäänud sellistes olulistes valdkondades nagu tervishoid, veemajandus, kanalisatsioon, toiduga kindlustatus ja toitumine;

34.  eelarvetoetuse (millega seotud maksed kantakse otse toetust saava riigi üldeelarvesse või konkreetsele üldpoliitikale või -eesmärgile pühendatud eelarvesse) eesmärki arvesse võttes nõuab, et eelarvetoetuse puhul järgitaks üldisi rahastamiskõlblikkuse kriteeriumeid, mis peavad olema rangelt seotud partnerriikide saavutatud sisuliste tulemustega, eelkõige riigi rahanduse juhtimisel; tunneks heameelt siduvate võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajate väljaarendamise üle, et vähendada riske;

35.  juhib tähelepanu vajadusele toetada võitlust pettuse ja korruptsiooni vastu kõikides liidu koostööstrateegiaga hõlmatud valitsemisvaldkondades; rõhutab, et ressursside kõrvalejuhtimise risk on püsivalt kõrge ning et valdkondades, kus hallatakse avaliku sektori vahendeid, võivad aset leida korruptsiooni ja pettuse juhtumid;

36.  kordab, et iga jätkatava eelarvetoetuse programmi suhtes tuleb kohaldada tugevaid ja kontrollitavaid võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajaid; rõhutab, et tähelepanu tuleb pöörata diferentseerimispõhimõttele, et vältida eelarvetoetuse väljamaksmise tingimuste laiendatud tõlgendamist; nõuab korruptsioonivastaste mehhanismide tugevat toetamist, sest korruptsioon näib olevat peamisi probleeme, mis vähendab toetusprogrammide tulemuslikkust ning toob seega kaasa Euroopa arengukoostöö vähese tulemuslikkuse; rõhutab seepärast vajadust tugevdada koostööd hea valitsemistava meetmete ja korruptsioonivastaste meetmete osas;

37.  kritiseerib asjaolu, et liidu poolt kättesaadavaks tehtud vahendid ühendatakse lõpuks partnerriigi oma eelarvevahenditega ning seetõttu ei saa liidu vahendite kasutamist jälgida; nõuab üksikasjalike aruannete avaldamist vahendite kasutamise viiside kohta, et suurendada läbipaistvust ning tagada, et liidu poolt kättesaadavaks tehtud vahendite kasutamist on lihtsam jälgida;

38.  kutsub sellega seoses kontrollikoda üles korruptsiooniprobleemi järjest põhjalikumalt uurima ning püüdma oma eriaruannetes ja aasta tegevusaruandes korruptsioonitaset kindlaks teha;

39.  nõuab, et valdkondliku eelarvetoetuse puhul kasutataks ja täiustataks alati valdkondlike tingimuste maatriksit ning määrataks kindlaks liidu sekkumismeetmete asjakohased võrdlusalused; tunneks heameelt, kui kogu üldine eelarvetoetus muudetaks järk-järgult valdkondlikeks eelarvetoetuse kavadeks, et parandada kontrolli ja vastutuse taset ning täiendavalt kaitsta liidu finantshuve;

40.  rõhutab, et partnerriikides eelarvetoetuse rakendamisel tuleb tagada asjakohane stiimulipõhine poliitiline arutelu, valdkondlike reformide ja selliste programmide pidev seire, millega mõõdetakse komisjoni finantsjuhtimissüsteemide kaudu tulemusi ja tulemuste püsimist;

41.  palub komisjonil tugevalt toetada toetust saavates riikides parlamentaarse kontrolli ning järelevalveasutuste, -pädevuse ja -võimekuse arendamist, pakkudes muu hulgas jätkuvalt tehnilist abi; nõuab, et eelarvetoetuse andmise tingimuseks peab olema sõltumatu riikliku auditiasutuse olemasolu;

42.  toetab kindlalt komisjoni võimalust peatada toetust saavatele riikidele mõeldud rahaülekandeid, kui eeltingimused, eriti nõutavad makromajanduslikud tingimused, ei ole täidetud; palub komisjonil blokeerida vahendite ülekandmine riikidesse, kus on kõrge korruptsioonimäär ning mis ei ole selle nähtuse vastu võitlemiseks rakendanud asjakohast poliitikat;

Koostöö rahvusvaheliste organisatsioonidega

43.  soovitab uue parlamendikoosseisu ametiajal astuda täiendavaid samme paremaks teabevahetuseks Maailmapanga ja ÜRO institutsioonidega, et optimeerida koostööd;

44.  kordab, et Euroopa Parlament toetab heade tavade kindlaks tegemist ja vahetamist, et kehtestada sarnased püsivad kindluse andmise põhimõtted ja tagada kooskõla liidu finantseeskirjadega;

45.  toetab liidu eraldatud rahast parema ülevaate saamiseks ÜRO institutsioonide auditiaruannete järjekindlamat avaldamist;

46.  on veendunud, et tuleks püüelda vastavate juhtimissüsteemide ning sise- ja välisauditite pideva lähendamise poole, et võrrelda nende andmeid, meetodeid ja tulemusi;

47.  nõuab, et mitme rahastajaga algatuste puhul tagataks liidu rahastamise nähtavus, eriti kui liidu vahendeid kasutatakse riskantses keskkonnas;

48.  tunneb heameelt selle üle, et ÜRO Lastefondi (UNICEF) ja Maailmapanga suhted Euroopa Pettustevastase Ametiga (OLAF) on tänu OLAFi teabevahetust ja strateegiaid käsitlevate suuniste vastuvõtmisele tihedamaks muutunud;

49.  kordab, et tunneb 11. Euroopa Arengufondi rakendamisega seoses muret selle pärast, et volitatud üksused saavad eelarve täitmisega seotud ülesandeid delegeerida teenuslepinguga muudele eraõiguslikele organisatsioonidele, luues usaldussuhete ahela; palub komisjonil kohaldada rangeid alltöövõtutingimusi ja tuletab meelde, et need volitatud üksused peavad selle eelarve täitmise viisi puhul tagama liidu finantshuvide tugeva kaitse;

50.  nõuab, et kiiresti antaks lisaselgitusi fondide (sh usaldusfondide) ühendamise ning sellega seotud tehingute seaduslikkuse riskide kohta juhul, kui komisjoni poolt mitme rahastajaga projektidele eraldatav rahaline toetus ühendatakse teiste rahastajate rahaga, ilma et see oleks ette nähtud konkreetsetele rahastamiskõlblikele kuluartiklitele;

51.  nõuab teavet kontrolli- ja juhtimissüsteemide esialgse uurimuse kohta, mille komisjon viis läbi muude assotsieerunud rahvusvaheliste organisatsioonide suhtes; nõuab lisaks teavet olemasolevate süsteemide võrreldavuse ja ühtsuse taseme kohta;

52.  palub teavet ennetus-, leevendus- ja muude meetmete kohta, mida võiks võtta nõutava kindlustaseme suhtes üksmeele puudumise korral, ning kogu kulutuse jaoks kaasneva vastava riski kohta;

Euroopa Investeerimispanga Investeerimisrahastu

53.  kordab oma seisukohta ja on veendunud, et Investeerimisrahastu suhtes, mida liidu nimel haldab Euroopa Investeerimispank (EIP), tuleks samuti kohaldada parlamendi eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust, sest see on rahastatud liidu maksumaksjate rahaga;

54.  märgib, et 2015. aastal on kavas uuendada ELi toimimise lepingu artikli 287 lõikes 3 osutatud kolmepoolset kokkulepet EIP, komisjoni ja kontrollikoja vahelise koostöö kohta seoses meetoditega, mida kontrollikoda kasutab, et kontrollida EIP tegevust liidu ja liikmesriikide vahendite haldamisel; palub, et EIP laiendaks sellega seoses Euroopa Kontrollikoja volitusi kõigile uutele EIP rahastamisvahenditele, mis hõlmavad liidu või Euroopa Arengufondi avalikke rahalisi vahendeid;

55.  tunneb heameelt selle üle, et tulenevalt 2012. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse käigus esitatud Euroopa Parlamendi nõudmisest on kontrollikoja töökavasse lisatud audit Euroopa Arengufondi investeerimisrahastu kohta, ja ootab 2015. aastal selle eriaruande tulemusi;

56.  mõistab, et EIP toetab projekte, mida viiakse ellu väga – eelkõige poliitiliselt – riskantses keskkonnas, mis on seotud toetust saavate riikide ebastabiilsusega;

57.  tunneb heameelt EIP tulemustele orienteeritud lähenemisviisi üle, eelkõige tulemuste mõõtmise raamistiku kasutuselevõtmise üle, mis võimaldab hinnata projektide usaldusväärsust, nende rahalist ja majanduslikku jätkusuutlikkust ja EIP enda lisaväärtust; nõuab, et assotsieerunud partneritega peetaks mõõtmisnäitajate ja saavutatud tulemuste lähendamise üle pidevat arutelu;

58.  rõhutab, kui tähtis on EIP nulltolerantsi poliitika pettuse ja korruptsiooni suhtes; juhib tähelepanu sellele, kui tähtis on mitte rahastada ettevõtteid, mis on olnud seotud pettuse või korruptsiooni juhtumitega; peab EIP praegust poliitikat koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide suhtes, muu hulgas selle uusimat lisa, ebapiisavaks, ning palub EIP-l rakendada viivitamata uut „vastutustundlikku maksupoliitikat”, mille kohaselt EIP viiks läbi rahastatavate ettevõtete kasu saavate omanike läbivaatamise, ning juhul, kui vahendeid saavad rahvusvahelised ettevõtted, nõuaks neilt eelnevalt ülevaate esitamist selle kohta, kui palju nad igas riigis tulu ja kasumit teenivad ja kui palju makse maksavad;

59.  rõhutab, kui tähtis on, et EIP rahastatavatel projektidel oleks lai sotsiaalne mõju ja nad toetaksid kohalikke firmasid, selle asemel et edendada spekulatiivseid tehinguid; nõuab üksikasjaliku iga-aastase hinnangu koostamist EIP rahastatavate projektide sotsiaalse mõju kohta;

60.  nõuab, et liidu vahendeid saaksid eraldada ainult finantsvahendajad, kes ei tegutse offshore-finantskeskustes, kes on piisavalt kohaliku tasandi tegevusest huvitatud ning kes suudavad rakendada arengut toetavat lähenemisviisi, mis toetab iga riigi väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate omapära; nõuab, et EIP ei teeks koostööd finantsvahendajatega, kellel on olnud probleeme läbipaistvuse, pettuse ja korruptsiooniga ning keskkonna- ja sotsiaalse mõju osas; nõuab, et EIP kehtestaks koos komisjoniga finantsvahendajate valimiseks ranged kriteeriumid, mis tehtaks avalikult kättesaadavaks;

61.  innustab EIPd rahastama tulusaid investeeringuid ja ühendama laenuandmise vajaduse korral tehnilise abiga, et suurendada projektide tulemuslikkust ning tagada täiendavuse suhtes tegelik liidu lisaväärtus ja saavutada suurem arengumõju;

62.  tuletab meelde, et kõige olulisem on tagada kooskõla liidu eesmärkidega ja et piisavat tähelepanu tuleb pöörata AKV riikide suutlikkusele raha kasutada;

63.  nõuab, et kohalike osaliste ja vahendajate kindlakstegemisel ja väljavalimisel kontrollitaks võimalikke osalisi ja vahendajaid hoolikalt;

Rahastamisvahendite ühendamine

64.  märgib, et suurem huvi ühendamise vastu tuleneb peamiselt sellest, et ühelt poolt tuleb lahendada suured arenguprobleemid ja teiselt poolt on avaliku sektori raha äärmiselt piiratud, mistõttu on välja töötatud uue finantsressursid, milles on ühendatud liidu toetused vahenditega, mis ei kujuta endast toetust; innustab kontrollikoda andma rahastamisvahendite ühendamise abil rahastatud tegevustele korrapäraselt põhjalikku hinnangut;

65.  märgib, et toetuste ühendamisel täiendavate avaliku ja erasektori vahenditega (nagu laenud ja kapital) on võimalik toetuste puhul saavutada märkimisväärne finantsvõimendus ning tagada tõhusamate liidu meetmete väljatöötamine ja mõju, et teha kättesaadavaks lisaraha;

66.  rõhutab, et kõik uued rahastamisvahendid ja ühendamised peavad olema kooskõlas liidu arengupoliitika eesmärkidega, mis põhinevad ametliku arenguabi kriteeriumidel ja on sätestatud muutuste kavas; on seisukohal, et nende vahendite puhul tuleb keskenduda nendele liidu prioriteetidele, mille lisaväärtus ja strateegiline mõju on kõige suuremad;

67.  võtab teadmiseks väliskoostöö rahastamisvahendite ühendamise ELi platvormi läbivaatamise tulemused, mille algne eesmärk oli suurendada olemasolevate ühendamismehhanismide ja -rahastute tulemuslikkust ja mõjusust ning parandada nende kvaliteeti;

68.  nõuab sellise finantstegevuse rakendamiseks ühtsete standardite kehtestamist ning parimate tavade ning abikõlblikkus- ja hindamiskriteeriumide kindlaksmääramist; on veendunud, et sidusate halduseeskirjade abil, nagu struktuurne aruandlus, selged seireraamistikud ja järelevalvetingimused, on võimalik suurema läbipaistvuse ja aruandekohustuse tingimustes vähendada tehingukulusid või võimalikke topeltmakseid;

69.  nõuab selleks, et parlamendil oleks võimalik oma kontrolli- ja nõusolekupädevust teostada, et parlamendile esitataks korrapäraselt aruandeid selle kohta, kuidas neid rahastamisvahendeid kasutatakse ja millised on tulemused, ja eelkõige finants- ja mittefinantsvõimenduse ning täiendavuse hindamise kohta;

ELi toetus Kongo Demokraatliku Vabariigile

70.  kordab oma arvamust seoses Kongo Demokraatliku Vabariigi (KDV) murettekitava olukorraga, eriti seoses kohtusüsteemi reformi, aga samuti õigusriigi olukorra, riigi rahanduse ja detsentraliseerimisega;

71.  väljendab heameelt kontrollikoja hinnangu üle seoses liidu arenguabiga, mida rahastatakse Euroopa Arengufondi vahenditest; nõustub, et poliitilise tahte puudumine ja suutmatus raha kasutada on suuresti süüdi selles, et KDV juhtimises on tehtud vaid minimaalseid edusamme;

72.  tunnistab, et KDVd peetakse üldiselt üheks kõige ebakindlamaks riigiks maailmas; soovitab tungivalt koostada siduvad võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajad ja võrdlusalused edusammude usaldusväärseks hindamiseks; samuti soovitab tungivalt, et võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajad ja võrdlusalused oleksid realistlikud;

73.  palub komisjonil ja Euroopa välisteenistusel esitada KDV-le antava Euroopa arenguabi uusimad prioriteetide nimekirjad järelmeetmena eelmise aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevale raportile, milles soovitati väiksemat hulka prioriteete, mis võimaldaks luua parema ja paremini keskendatud abistrateegia;

ELi toetus Haitile

74.  kordab, et on üldiselt rahul komisjoni talituste töö ja pingutustega Haitis 2010. aastal toimunud maavärina järel liidu delegatsioonidele ja selle liikmetele äärmiselt kriitilises olukorras; tunneb heameelt komisjoni suutlikkuse üle peatada maksed ja väljamaksed, kui Haiti valitsuse finantsjuhtimises saavutatud tulemused on ebapiisavad ja riigi avaliku hanke menetlustes esineb puudusi;

75.  võtab teadmiseks puudused, mida kontrollikoda tuvastas koordineerimises; sellega seoses rõhutab, kui tähtis on säilitada tihe koordineerimine abiandjate vahel ja komisjoni talitustes; nõuab humanitaar- ja arenguabi jätkuvat kooskõlastamist, et ühendada paremini hädaabi, taastustöö ja areng hädaabi, taastus- ja arenguabi ühendamise (LRRD) alalise talitustevahelise platvormi abil; on arvamusel, et võimaluse korral tuleks luua integreeritud lähenemisviis, milles on selgelt välja toodud humanitaarabi ja kodanikukaitse peadirektoraadi ning EuropeAidi tegevuse koordineerimise eesmärgid ja sidusad riigistrateegiad, ning vahetada teavet; kutsub komisjoni üles alustama parlamendiga arutelu; on samuti veendunud, et kohaliku kodanikuühiskonna kaasamine võib tugevdada kohaliku teadmusbaasi kasutamist;

76.  tuletab meelde soovitusi, mille eelarvekontrollikomisjon andis pärast oma delegatsiooni visiiti Haitisse 2012. aasta veebruaris, ning rõhutab jälle liidu arengufondide jälgitavuse ja aruandluse silmatorkavat küsimust, eelkõige sidudes eelarvetoetuse ettenähtud tulemustega; kutsub komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles panema suuremat rõhku tingimuslikkuse maatriksile valdkondliku eelarvetoetuse andmisel;

77.  tuletab meelde, et riigi ülesehitamise meetmed on liidu arengustrateegia keskmes ja iga kriisiolukorra lahendamise tegevuskava nurgakivi; nõuab heade poliitikameetmete kindlaksmääramist, mis oleks kooskõlas liidu sekkumisega;

78.  on seisukohal, et kriisid ja ebakindlad olukorrad nõuavad uute lähenemisviiside väljatöötamist eelkõige sellistes valdkondades nagu i) ohtude kindlaksmääramine eri tegevustasanditel, ii) võimalike tagajärgede kirjeldamine ning iii) vahendite väljatöötamine ohtude ja võimalike katastroofide vähendamiseks ja nendeks valmistumiseks, mis võimaldaksid piisavat paindlikkust ja suutlikkust koondada eri valdkondade eksperte;

79.  julgustab komisjoni ja Euroopa välisteenistust tegema katastroofide ohjamise tsükli nelja etapiga süsteemsemalt ja ühiselt tööd; palub komisjonil ja Euroopa välisteenistusel teavitada parlamenti suundumustest, eelkõige seoses riskijuhtimisega ja suutlikkusega rakendada ja täide viia programmi eesmärgid katastroofi järel;

80.  tuletab meelde, et igas kriisiolukorras tuleb pöörata erilist tähelepanu katastroofide ohu vähendamise riikliku juhtimisraamistiku tugevusele ja toimimistõhususele, kuna see on liidu sekkumise tulemuslikkuse eeltingimus;

Euroopa Arengufondi tulevik

81.  soovitab, et tulevase Euroopa Arengufondi tegevuste strateegiad ja prioriteedid tuleks täpselt kindlaks määrata ning rahastamisvahendite süsteem peaks põhinema sellel alusel, järgides tulemuslikkuse ja läbipaistvuse põhimõtet;

82.  peab kahetsusväärseks, et Euroopa Arengufondid ei kuulu Euroopa Liidu üleeelarve suhtes kohaldatavate finantseeskirjade (määrus (EL, Euratom) nr 966/2012) kohaselt üldeelarvesse;

83.  tuletab meelde, et parlament, nõukogu ja komisjon leppisid kokku finantseeskirjad läbi vaadata, et viia sisse mitmeaastast finantsraamistikku 2014–2020 käsitlenud läbirääkimiste tulemustest tingitud muudatused, sh Euroopa Arengufondide liidu eelarvesse võimaliku lisamise küsimus; kordab, et palub nõukogul ja liikmesriikidel leppida kokku, et Euroopa Arengufondid kantaks täies mahus liidu eelarvesse;

84.  on seisukohal, et uue parlamendikoosseisu ametiaeg annab uue poliitilise võimaluse innustada liidu institutsioone hakkama peatselt koostama ettepanekuid ja hinnangut 2020. aasta järgseks tegutsemiseks Cotonou lepingu võimalikul asendamisel; tuletab meelde, et parlamendi arvates tuleb Euroopa Arengufond lisada võimalikult kiiresti üldeelarvesse;

85.  on seisukohal, et Euroopa Arengufondide lisamine üldeelarvesse tugevdab demokraatlikku kontrolli, sest parlament kaasataks raha eraldamise strateegiliste prioriteetide kindlaks määramisse, ja see tõhustaks ka rakendamist tänu parematele koordineerimismehhanismidele nii komisoni peakorteri kui ka kohalikul tasandil; palub komisjonil võtta tulevases hinnangus ja võimalikus siduvas liikmesriikide osamaksude jaotuses arvesse, millist rahalist mõju avaldab Euroopa Arengufondide eelarvesse lisamine liikmesriikidele;

86.  on veendunud, et Euroopa Arengufondide eeskirjade ühtlustamine ja lähendamine vähendab tõenäoliselt vigade ja puuduste ohtu ning suurendab läbipaistvust ja õiguskindlust; innustab komisjoni tegema ettepanekut ühtsete finantseeskirjade kohta, mis kehtiksid kõigile Euroopa Arengufondidele; peab kahetsusväärseks, et 11. Euroopa Arengufondi tulevase kokkuleppe üle peetava aruteluga seoses ei ole komisjon teinud ettepanekut ühtsete finantseeskirjade koostamise kohta, et lihtsustada Euroopa Arengufondide juhtimist;

Euroopa Parlamendi resolutsioonide järelmeetmed

87.  palub, et kontrollikoda lisaks oma järgmisse aastaaruandesse Euroopa Parlamendi iga-aastases eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevas raportis esitatud Euroopa Parlamendi soovituste järelmeetmete ülevaate.

(1) ELT C 398, 12.11.2014, lk 1.
(2) ELT C 401, 13.11.2014, lk 264.
(3) EÜT L 317, 15.12.2000, lk 3.
(4) ELT L 287, 4.11.2010, lk 3.
(5) EÜT L 314, 30.11.2001, lk 1, ja EÜT L 324, 7.12.2001, lk 1.
(6) EÜT L 156, 29.5.1998, lk 108.
(7) EÜT L 317, 15.12.2000, lk 355.
(8) ELT L 247, 9.9.2006, lk 32.
(9) EÜT L 191, 7.7.1998, lk 53.
(10) ELT L 83, 1.4.2003, lk 1.
(11) ELT L 78, 19.3.2008, lk 1.
(12) ELT C 398, 12.11.2014, lk 1.
(13) ELT C 401, 13.11.2014, lk 264.
(14) EÜT L 317, 15.12.2000, lk 3.
(15) ELT L 287, 4.11.2010, lk 3.
(16) EÜT L 314, 30.11.2001, lk 1, ja EÜT L 324, 7.12.2001, lk 1.
(17) EÜT L 156, 29.5.1998, lk 108.
(18) EÜT L 317, 15.12.2000, lk 355.
(19) ELT L 247, 9.9.2006, lk 32.
(20) EÜT L 191, 7.7.1998, lk 53.
(21) ELT L 83, 1.4.2003, lk 1.
(22) ELT L 78, 19.3.2008, lk 1.


2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Liidu üldeelarve – Euroopa Parlament
PDF 426kWORD 212k
Otsus
Resolutsioon
1.Euroopa Parlamendi 29. aprilli 2015. aasta otsus Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, I jagu – Euroopa Parlament (2014/2078(DEC))
P8_TA(2015)0121A8-0082/2015

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarvet(1),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2013. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2014)0510 – C8-0147/2014)(2),

–  võttes arvesse 2013. aasta eelarve täitmise ja finantsjuhtimise aruannet, I jagu − Euroopa Parlament(3),

–  võttes arvesse siseaudiitori 2013. aasta aruannet,

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2013 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega(4),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja avaldust(5), mis kinnitab 2013. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõiget 10 ja artiklit 318,

–  võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(6),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(7), eriti selle artikleid 164, 165 ja 166,

–  võttes arvesse juhatuse 27. aprilli 2005. aasta otsust Euroopa Parlamendi eelarve täitmise sise-eeskirja kohta(8), eriti selle artiklit 13,

–  võttes arvesse oma 16. veebruari 2012. aasta resolutsiooni 2013. aasta eelarvemenetluse suuniste kohta – I, II, IV, V, VI, VII, VIII, IX ja X jagu(9),

–  võttes arvesse oma 29. märtsi 2012. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi 2013. aasta tulude ja kulude eelarvestuse kohta(10),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94, artikli 98 lõiget 3 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0082/2015),

A.  arvestades, et president võttis Euroopa Parlamendi 2013. aasta raamatupidamise aastaaruande vastu 25. juunil 2014. aastal;

B.  arvestades, et peasekretär kui peamine volitatud eelarvevahendite käsutaja tõendas 6. novembril 2014. aastal, et ta on piisavalt kindel, et Euroopa Parlamendi eelarve jaoks ette nähtud vahendeid on kasutatud ettenähtud eesmärkidel ja kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega;

C.  arvestades, et kontrollikoja auditis märgiti 2013. aasta halduskulude kohta, et kõik institutsioonid kasutasid määruses (EL, Euratom) nr 966/2012 sätestatud järelevalve- ja kontrollisüsteeme rahuldavalt;

D.  arvestades, et määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 166 lõikes 1 nõutakse, et kõik liidu institutsioonid võtaksid kõik asjakohased meetmed, et järgida eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevale Euroopa Parlamendi otsusele lisatud tähelepanekuid;

1.  annab heakskiidu presidendi tegevusele Euroopa Parlamendi 2013. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, nõukogule, komisjonile, Euroopa Liidu Kohtule, kontrollikojale, Euroopa Ombudsmanile ja Euroopa Andmekaitseinspektorile ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

2.Euroopa Parlamendi 29. aprilli 2015. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, I jagu – Euroopa Parlament (2014/2078(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, I jagu – Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Ombudsmani 26. veebruari 2015. aasta otsust rikkumisest teatamist käsitleva omaalgatusliku uurimise OI/1/2014/PMC lõpetamise kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94, artikli 98 lõiget 3 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0082/2015),

A.  arvestades, et Euroopa Parlamendi peaarvepidaja kinnitas lõpliku raamatupidamise aastaaruande tõendamisel, et tal on piisav kindlus selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne annab Euroopa Parlamendi finantsolukorra kohta kõikides olulistes aspektides õige ja õiglase ülevaate ning et ta ei ole teadlik küsimustest, mis vajaksid reservatsioonide esitamist;

B.  arvestades, kontrollikoda järeldas oma auditi põhjal, et auditi käigus ei leitud olulisi puudusi Euroopa Parlamendis auditeeritud valdkondades ning järelevalve- ja kontrollisüsteemid hinnati 2013. aasta halduskuludega seoses mõjusateks;

C.  arvestades, et tavapärase menetluse kohaselt saadeti Euroopa Parlamendi administratsioonile küsimustik ja enamikku saabunud vastuseid arutati eelarvekontrollikomisjonis eelarve eest vastutavate asepresidentide, peasekretäri ja siseaudiitori osavõtul; arvestades, et esmakordselt jäi rida parlamendiliikmete esitatud küsimusi nii kirjaliku kui ka suulise vastuseta, mis ei võimaldanud parlamendil saada asjakohast teavet ja teha teadlikku otsust parlamendi eelarve täitmisele heakskiidu andmisega seotud teatavate oluliste aspektide kohta;

D.  arvestades, et kontroll on vajalik selleks, et tagada Euroopa Parlamendi administratsiooni ja poliitilise juhtkonna aruandekohustus liidu kodanike ees; arvestades, et avaliku sektori vahendite haldamise kvaliteeti, tõhusust ja mõjusust on võimalik pidevalt parandada;

E.  arvestades, et 11. juulil 2014. aastal vastu võetud kontrollikoja aruandes märgitakse, et liidu eelarvest oleks võimalik kokku hoida ligikaudu 114 miljonit eurot aastas, kui parlament tsentraliseeriks oma tegevust;

F.  arvestades, et parlament on kõigist institutsioonidest ainuke, kes ei anna heakskiitu tegevusele eelarve täitmisel mitte peasekretärile või vastutavale asepresidendile, vaid oma presidendile;

Euroopa Parlamendi raamatupidamise aastaaruanne

1.  märgib, et Euroopa Parlamendi lõplike assigneeringute kogusumma oli 2013. aastal 1 750 463 939 eurot ehk 19,07 % mitmeaastase finantsraamistiku rubriigist V, mis eraldati liidu institutsioonide 2013. aasta halduskuludeks ja mis oli tervikuna 1,9 % suurem 2012. aasta eelarvega (1 717 868 121 eurot) võrreldes;

2.  märgib, et 31. detsembri 2013. aasta seisuga raamatupidamisarvestusse kantud kogutulu oli 158 117 371 eurot (2012. aastal oli see 175 541 860 eurot), sealhulgas 25 991 783 eurot sihtotstarbelist tulu (2012. aastal oli see 22 274 843 eurot);

3.  märgib, et 70 % kulukohustuste kogumahust oli pärit neljast peatükist: peatükk 10 (institutsiooni liikmed), peatükk 12 (ametnikud ja ajutised töötajad), peatükk 20 (hooned ja nendega seotud kulud) ja peatükk 42 (parlamendiliikmete assistentide kulud);

4.  võtab teadmiseks järgmised arvnäitajad, mille alusel Euroopa Parlamendi 2013. aasta raamatupidamiskontod suleti:

a)  Kasutada olnud assigneeringud (eurodes)

2013. aastaks ette nähtud assigneeringud:

1 750 463 939

2012. aastast mitteautomaatselt üle kantud assigneeringud:

0

2012. aastast automaatselt üle kantud assigneeringud:

305 457 875

2013. aasta sihtotstarbelisele tulule vastavad assigneeringud:

25 991 783

2012. aastast üle kantud, sihtotstarbelisele tulule vastavad assigneeringud:

106 900 532

Kokku:

2 188 814 129

b)  Assigneeringute kasutamine 2013. aastal (eurodes)

kulukohustused:

2 162 476 429

tehtud maksed:

1 769 756 705

automaatselt üle kantud assigneeringud, sealhulgas sihtotstarbelisest tulust eraldatud assigneeringud:

384 709 057

mitteautomaatselt üle kantud assigneeringud:

734 000

tühistatud assigneeringud:

33 114 755

c)  Tulu (eurodes)

2013. aastal saadud tulu:

158 117 371

d)  Bilansi summa 31. detsembri 2013. aasta seisuga (eurodes)

1 573 957 198

5.  märgib, et 2013. aastal seoti 99,02 % Euroopa Parlamendi eelarvesse kirjendatud assigneeringutest kulukohustustega, kusjuures tühistamismäär oli 0,8 %, ning sarnaselt eelnevate aastatega saavutati väga kõrge eelarve täitmise tase;

6.  juhib siiski tähelepanu asjaolule, et eelarve täitmise nii kõrgest määrast ei selgu, kas see sisaldab ümberpaigutamisi, millega aasta lõpus kasutada olevad assigneeringud paigutatakse ümber hoonetele ettenähtud eelarveridadele ja eriti kapitali ettemakseteks, et vähendada tulevasi intressimakseid; soovib seetõttu teada, milline oli eelarve täitmise näitaja enne assigneeringujääkide ümberpaigutamise menetluse alustamist;

7.  märgib sellega seoses, et 54 000 000 eurot paigutati ümber määratlemata otstarbega assigneeringute rubriikidest ja muudest allikatest, et aidata rahastada Konrad Adenaueri hoone (KAD) laiendamist ja ajakohastamist, mis on peamine ehitusprojekt Luxembourgis;

8.  mõistab, et selle tulemusel hoitakse ehitusperioodi ja laenu tagasimakseperioodi jooksul rahastamiskulude näol kokku hinnanguliselt 18 100 000 eurot; tuletab Euroopa Parlamendi pädevatele organitele siiski meelde, et eelmaksed või tagasimaksed hoonete eest tuleks kindlaks määrata eelarvestrateegia raames; palub seetõttu Euroopa Parlamendi pädevatel organitel kajastada parlamendi tulevasi soetamisi puudutavat kinnisvarapoliitikat eelarves piisava selgusega;

9.  tuletab administratsioonile meelde, et Euroopa Parlament on korduvalt nõudnud oma kinnisvarapoliitika nõuetekohast eelarvestamist; eeldab, et seda tehakse eelarveaastaks 2016;

10.  kritiseerib 2013. aastasse üle kantud assigneeringute üha kasvanud mahtu – 305 457 875 eurot (2012. aastal oli see 222 900 384 eurot);

Kontrollikoja arvamused 2013. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ning selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

11.  väljendab heameelt asjaolu üle, et auditi käigus ei leitud Euroopa Parlamendis auditeeritud valdkondades tõsiseid puudusi;

12.  tuletab meelde, et kontrollikoda koostab erihinnangu kõikide liidu institutsioonide haldus- ja muude kulude kui ühtse poliitikavaldkondade rühma kohta;

13.  võtab teadmiseks, et kontrollikoda leidis, et tehingute testimine näitab, et selle poliitikavaldkondade rühma andmekogumi kõige tõenäolisem veamäär on 1 % ja seetõttu ei ole see olulisel määral vigadest mõjutatud ning et järelevalve- ja kontrollisüsteemid hinnati mõjusateks;

14.  märgib, et auditi käigus kontrolliti 153 maksetehingust koosnevat valimit, millest 95 tehingu puhul oli tegemist personaliga seotud kuludega, 17 puhul hoonetega seotud kuludega ja 41 puhul muude kuludega; toonitab, et haldus- ja muid kulusid peetakse madala riskiga valdkonnaks, ning kutsub kontrollikoda üles keskenduma oma analüüsides rohkem valdkondadele, mis on rohkem veaohtlikud, nagu hankemenetluste, hoonetega seotud kulude ja lepingute täitmisega seotud menetluste mittejärgimine;

15.  tuletab meelde, et Euroopa Parlamendi tegevuse koondamine ühte asukohta võimaldaks saavutada väga suurt kokkuhoidu;

Siseaudiitori aastaaruanne

16.  märgib, et siseaudiitor esitas 26. jaanuaril 2015 toimunud koosolekul pädeva parlamendikomisjoniga oma 23. juulil 2014 allkirjastatud aastaaruande ja selgitas, et 2013. aastal koostas ta Euroopa Parlamendi administratsiooni kohta järgmised auditid:

   parlamendikomisjonide ja parlamentidevaheliste delegatsioonide esindus- ja vastuvõtukulude asjus konsulteerimine;
   siseauditiaruannete lõpuleviimata meetmete horisontaalne järelkontroll – 2013. aasta I ja II etapp;
   STOA (teaduslike ja tehnoloogiliste valikute hindamine) puhul välisekspertide kasutamise audit;
   Konrad Adenaueri (KAD) hoone projekti korrapärane läbivaatamine – I etapp: projekti haldamise ja juhtimise süsteemid;
   uue finantsjuhtimissüsteemi projekti läbivaatamine – I etapp: projekti ulatus, juhtimine, vahendid ja riskijuhtimine;
   välispoliitika peadirektoraadi puhul välisekspertide kasutamise audit;
   infobüroode ja avansikonto kulude tasaarveldamise audit;

17.  toonitab Konrad Adenaueri (KAD) hoone projekti auditi läbivaatuses järgmist:

   tagatakse Luksemburgi ametivõimudega sõlmitud partnerluse jätkuv tõhusus ja tulemuslikkus projekti kogu kestuse ajal;
   tagatakse KADi projekti meeskonna piisav inimressurss projekti kogu kestuse ajal;
   täpsemalt määratakse kindlaks finantsjuhtimis- ja -kontrollimenetlused, mida kohaldatakse kinnisvaraettevõttega „SI KAD PE” sõlmitud rendilepingu täitmise suhtes, ning need muudetakse selgemaks;

18.  nõuab 20. maiks 2015 lühikokkuvõtet (kolm lehekülge) siseauditi talituse aastaaruandes sisalduva peamise kriitika kohta;

Euroopa Parlamendi sisekontrolliraamistiku audit

19.  märgib, et algselt kokku lepitud 452 sisekontrolliraamistiku meetmest oli 2013. aasta lõpus pärast järjestikuseid järelauditeid endiselt lõpule viimata 13 meedet; võtab teadmiseks kõnealusest 13 meetmest nelja puhul tehtud edusammud, mis võimaldasid hinnata jääkriski ümber „märkimisväärsest” „mõõdukaks”;

20.  nõuab tungivalt, et osakondade juhatajad ja keskjuhtkond viiksid ülejäänud lõpuleviimata meetmed viivitamata ellu; kutsub neid üles järgima rakendatavate meetmete puhul rangemat ajakava; kutsub siseaudiitorit üles hoidma eelarvekontrollikomisjoni kursis kõnealuste meetmete osas saavutatud edusammudega; kutsub neid üles tegema kindlaks käesolevas määruses välja pakutud uute meetmetega seotud kulud ja säästu ning võtma neid arvesse 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise järelevalve puhul;

2012. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise resolutsiooni järelmeetmed

21.  võtab teadmiseks kirjalikud vastused, mis esitati eelarvekontrollikomisjonile 2012. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva resolutsiooni kohta 28. oktoobril 2014. aastal, ja peasekretäri esitluse, milles käsitleti Euroopa Parlamendi 2012. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevas resolutsioonis tõstatatud eri küsimusi ja esitatud nõudmisi, ning seejärel parlamendiliikmetega toimunud arvamuste vahetuse; peab kahetsusväärseks, et mõnele Euroopa Parlamendi soovitusele ei järgnenud asjakohaseid järelmeetmeid;

22.  võtab teadmiseks, et viie aasta möödumisel uue parlamendiliikmete assistentide põhimääruse rakendamisest oleks tulnud 2014. aasta lõpuks koostada hinnang, millega peasekretär nõustus oma suulistes vastustes ja kirjalikult seoses 2012. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmisega antud parlamendi soovituste järelmeetmetega; nõuab hinnangu koostamist koostöös eelmise parlamendikoosseisu ajal parlamendis töötanud ja ka nüüd parlamendis töötavate parlamendiliikmete registreeritud assistentidega; nõuab hindamist 30. juuniks 2015 ja eelarvekontrollikomisjoni teavitamist selle tulemustest; juhib tähelepanu asjaolule, et 31. detsembri 2013. aasta seisuga oli parlamendiliikmete registreeritud assistentide arv Euroopa Parlamendis 1763;

23.  märgib, et toitlustusteenuse osas oli puudujääk 2013. aasta lõpus 3 500 000 eurot; on üllatunud, et klientide arvu ligikaudu 150 %-line kasv ajavahemikus 2002–2011 ei võimaldanud finantsseisundit tasakaalustada; kordab hindade teist läbivaatamist (mille juhatus kiitis heaks 10. juunil 2013. aastal) arvesse võttes oma nõudmist, et hinnapoliitika Euroopa Parlamendis ei tohiks kalduda kõrvale muudes institutsioonides rakendatavast tavast; juhib näiteks tähelepanu teistsugusele hinnastruktuurile Euroopa Komisjoni toitlustusteenuste puhul ja kohvikutes; juhib ühtlasi tähelepanu asjaolule, et pakutavate menüüde olulise hinnatõusuga ei ole kaasnenud ei kvaliteedi paranemist ega valiku suurenemist, mis on – vastupidiselt – oluliselt halvenenud;

24.  avaldab imestust, miks võetakse parlamendikomisjonide mõningate koosolekuruumide sissepääsu juures kohvi eest lisatasu, kuna seal maksab kohv 20 % rohkem kui sama toode, mida on võimalik osta kas sama tüüpi automaadist või parlamendi kohvikutest; juhib tähelepanu asjaolule, et seda teenust pakub sama äriühing, kes vastutab toitlustamise eest ja kes omakorda haldab parlamendis paiknevaid Nespresso müügiautomaate; peab vajalikuks selgituse saamist Euroopa Parlamendi ja selle teenusepakkuja vahelise lepingu pikendamisest tulenevate lisakulude kohta;

25.  on seisukohal, et erilist tähelepanu tuleks pöörata väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) juurdepääsuvõimaluste parandamisele kõigile liidu kontsessioonide turgudele; on seisukohal, et Euroopa Parlamendi Brüsseli peakorteris praegu toitlustamise eest vastutavale äriühingule parlamendi poolt antud kontsessioon on takistuseks teenuste osutamise vabadusele, kuna see võtab teistelt VKEdelt kauplemisõigused ja võimalused, mida neil on siiani olnud väga vähesel määral võimalik kasutada; nõuab teatava paindlikkuse kehtestamise kaalumist kontsessioonilepingute osas, et tagada teiste ettevõtjate tõeline ja diskrimineerimist välistav juurdepääs konkreetsetele teenustele; on arvamusel, et sellega edendatakse ühtlasi ressursside optimaalsemat kasutamist ja tehakse võimalikuks parema kvaliteediga teenuste kasutamine parima hinnaga;

Euroopa Parlamendi 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine

26.  võtab teadmiseks 26. jaanuaril 2015 toimunud arvamuste vahetuse eelarve eest vastutavate asepresidentide, peasekretäri ja eelarvekontrollikomisjoni vahel kontrollikoja liikme ja siseaudiitori osavõtul;

27.  kinnitab veel kord, et Euroopa Parlamendi juhtivad organid ja administratsioon on vastutavad Euroopa Parlamendi käsutusse antud vahendite eest kogu eelarve täitmisele heakskiidu andmise protsessis ja seetõttu on oluline, et kogu otsustusprotsess toimuks täiesti läbipaistval viisil, et tagada liidu kodanikele tõese ja täpse ülevaate andmine sellest, kuidas Euroopa Parlament teeb oma otsuseid ja kasutab tema käsutusse antud vahendeid;

28.  kritiseerib asjaolu, et peasekretär jättis vastamata reale parlamendiliikmete poolt esitatud küsimustele; kordab, et Euroopa Parlamendi eelarve täitmise tulemuslik järelevalve on alati eeldanud ja eeldab ka edaspidi tihedat koostööd parlamendi administratsiooni ja eelarvekontrollikomisjoni vahel; nõuab seetõttu, et peasekretär täidaks küsimustiku ja vastaks kirjalikult järgmistele küsimustele:

Euroopa Parlamendi strateegiline rakendusraamistik

Strateegiadokumendid

Ressursitõhususe meetmete strateegia

Euroopa Parlamendi liikmed

Kommunikatsiooni peadirektoraat Kommunikatsioonistrateegia ja ettevalmistused 2014. aasta valimiste teabekampaaniaks

Parlamendiliikmete registreeritud assistendid

Infrastruktuuri ja logistika peadirektoraat Toitlustusteenused

Turvalisuse ja ohutuse peadirektoraat

   a) Euroopa Parlamendi strateegilise rakendusraamistiku tutvustamisel 3. juunil 2014 märkis peasekretär, et raamistik põhineb akadeemilisel teoorial, mille töötas välja Palo Altos (California) asuv Stanford School of Engineering. Kas peasekretär võiks selgitada, miks valis Euroopa Parlament strateegilise rakendusraamistiku aluseks selle teooria? Kas enne Stanfordi teooria väljavalimist kaalus, uuris ja võrdles Euroopa Parlament ka muid teooriaid, mille on välja töötanud teised, eelkõige Euroopa ülikoolid või organisatsoonid või muud rahvusvahelised institutsioonid? Kui jah, siis miks valiti välja teooria, mille töötas välja Stanford School of Engineering? Kuidas see otsus tehti ja kes selle tegi?
   b) Kas Stanfordi teooriat on võimalik kasutada tasuta või peab Euroopa Parlament maksma selle eest mingit tasu? Kui jah, siis millist?
   c) Kas Euroopa Parlamendi töötajad pidid strateegilise rakendusraamistiku väljatöötamise ajal läbima erikoolituse Stanfordis või mõnes muus akadeemilises asutuses? Kui jah, siis millised töötajad (millisel astmel ja ametikohal) läbisid koolituse ja kui palju see koolitus iga töötaja kohta maksma läks? Kas tulevikus on vaja täiendkoolitust? Kui jah, siis kui palju see maksab?
   d) Kas on kavas korraldada strateegilise rakendusraamistiku kohta osakondadevahelisi arutelusid või arutelusid personalikomitee ning ametühingutega? Kuidas ja millal strateegilist rakendusraamistikku rakendatakse ja milline on selle tõenäoline kulu?
   e) Peasekretär on esitanud viimastel kuudel juhatusele rea strateegiadokumente Euroopa Parlamendi toimimise kohta, millel on otsustav mõju mitte ainult administratiivsele tegevusele, vaid ka sellele, kuidas Euroopa Parlament käsitleb ELi õigusloomet ja poliitikat. Arvestades nende dokumentide tähtsust organisatsioonile ja meie töö tulevasele arengule, miks ei ole võetud meetmeid aruteluks ja otsuste tegemiseks, millesse oleksid kaasatud kõik asjaomased osalised ja mitte ainult parlamendi juhatus?
   f) Kas enne ettepaneku tegemist kehtestada koosolekute korraldamiseks uued ajavahemikud ja enne uue korra rakendamist hinnati muutuste mõju parlamendiliikmete töökorraldusele (piiratud ajavahemikud koosolekute, töökoosolekute, organisatsioonide ja üldsuse esindajatega toimuvate kohtumiste jne korraldamiseks väljaspool ametlikke koosolekuid)? Miks ei konsulteeritud parlamendiliikmetega nende tööd nii selgelt mõjutava otsuse tegemisel?
   g) Kui tulemuslik on olnud nüüdseks juba mitu kuud töötanud paramendiliikmetele teenuste osutamise ühtne kontaktpunkt?
   h) Selle kampaania raames 2014. aasta mais korraldatud Euroopa noorteüritus tõi Strasbourgi 5000 noort. Kas selle ürituse ettevalmistamise käigus võeti nõuetekohaselt arvesse majanduslikku olukorda Euroopas ja seda, kuidas noored eurooplased võivad suhtuda nii suuremahulise üritusega seotud kulude tegemisse?
   i) Kas „OSALE. OTSUSTA. MÕJUTA” kontseptsiooni peetakse üldiselt edukaks? Millised on selle edu mõõtmise tulemusnäitajad? Kuidas seda kontseptsiooni valimistejärgselt kasutatakse ja kas Euroopa Parlamendi valimiste kampaania ja väärtuste kampaania järel koostati hindamisaruanne? Palume esitada eelarvekontrollikomisjonile hindamisaruande koopia.
   j) Kas aastaid 2012–2014 hõlmavat mitmeaastast toetuste programmi, mille eesmärk oli suurendada teadlikkust Euroopa Parlamendi rollist, on hinnatud ja kas sellise hindamise tulemused oleks võimalik teha eelarvekontrollikomisjonile kättesaadavaks?
   k) Kas käesoleva parlamendikoosseisu ametiaja alguses kasutusele võetud parlamendiliikmete registreeritud assistentide töölevõtmise vahendit APA-PEOPLE on juba hinnatud?
   l) Miks kulus mitu kuud, enne kui mõned parlamendiliikmete registreeritud assistendid lisati asjaomasesse Euroopa Parlamendi meililisti (Assistants 8th legislature, Bruxelles), mis ei võimaldanud neil saada nende tööd puudutanud teavet? Kas selles osas on võetud meetmeid?
   m) Miks on hinnad SQM-hoones 25 % kõrgemad kui ASP-hoone sööklas ja kas see mitte ei takista ellu viimast kava vähendada ASP-hoone söökla ülerahvastatust?
   m) Millised meetmed on välja töötatud turvalisuse suurendamiseks pärast hiljutisi turvarikkumisi, eelkõige 7. oktoobri 2014. aasta kurdide protestiaktsiooni? Kas uut üldist turvakontseptsiooni ajakohastatakse?
   o) Kas Euroopa Parlament ostis autode registreerimisnumbrite elektroonilise tuvastamise süsteemi? Millised olid sellega seotud kulud? Kas see süsteem paigaldati ja kas seda kasutati parklate sissepääsude juures, et kontrollida, kas auto registreerimisnumber vastab sissepääsukaardile kantud teabele?

29.  soovitab suurema läbipaistvuse ning parlamendi poliitilise ja haldustegevuse mõjususe huvides, et kõiki parlamendiliikmeid, töötajaid ja üldsust teavitataks koheselt ja üldiselt Euroopa Parlamendi otsuseid tegevate organite koosolekute päevakordadest, protokollidest ja otsustest; tuletab meelde, kui kasulik oli vana kodukorrakomisjon kui foorum, kus oli võimalik arutada ja läbipaistvalt ning avalikult parandada nii reguleerimisprotsessi kui ka parlamendi siseasju; soovitab sellega seoses asutada neutraalse kodukorra- ja siseasjade komisjoni, et teha võimalikuks kõigi nende küsimuste käsitlemine ja sellele järgnev legitimiseerimine Euroopa Parlamendi täiskogu istungil;

30.  tunneb suurt muret selle üle, et Euroopa Parlament eraldas aastatel 2013–2014 institutsiooni valimiskampaaniaga seotud edendustegevuseks 17 800 000 eurot, kuid osalemine Euroopa Parlamendi 2014. aasta valimistel vähenes taas – 42,54 %ni (2009. aastal 43 %); julgustab kasutama uut strateegiat, mille eesmärk on suurendada huvi Euroopa Parlamendi valimiste vastu liikmesriikides;

31.  toonitab, et 2014. aasta valimiste kommunikatsioonistrateegia institutsioonivälise järelhindamise aruannet on oodata 2015. aasta juuniks; palub anda eelarvekontrollikomisjonile teada, millal on selle avaldamiskuupäev; ootab, et aruanne sisaldaks üksikasjalikku analüüsi rahaliste vahendite kohta;

32.  märgib, et Euroopa Parlamendi korraldatud Eurobaromeetri uuring (EB/EP 82.5) näitab, et Euroopa Parlamendi 2014. aasta valimiskampaania ajal oli 23 %-l vastanutest parlamendist väga negatiivne kuvand ja 43 %-l oli neutraalne kuvand; juhib tähelepanu asjaolule, et meediaanalüüs näitab, et negatiivne kuvand on sageli seotud parlamendiliikmetele makstavate tasudega, nt hüvitiste ja palgaga, ning parlamendi eelarvega üldiselt; on seetõttu veendunud, et usalduse ja toetuse suurendamiseks Euroopa Parlamendi vastu on vajalikud struktuursed parandused, nt täielik läbipaistvus ja aruandlus üldkulude hüvitise kasutamise kohta;

33.  võtab teadmiseks uue Euroopa Parlamendi uuringuteenuste peadirektoraadi loomise, mis hakkab jagama sõltumatuid akadeemilist laadi nõuandeid peamiselt üksikutele parlamendiliikmetele, täiendades sellega parlamendi organite vajaduste täitmise eest vastutavate poliitikaosakondade tööd;

34.  väljendab heameelt liidu õigusaktide mõju hindamise üksuse loomise üle; kutsub seda teenistust üles keskenduma Euroopa Parlamendi poolt saavutatud kompromissidele ja komisjoni ettepanekute kohta koostatud parlamendi muudatusettepanekutele; nõuab meetodi väljatöötamist õigusaktide ja nende mõju koheseks hindamiseks, selle teenistuse profiili paremat esiletoomist parlamendiliikmete hulgas ja üldiste kulude väljavõtet 30. oktoobriks 2015; nõuab tungivalt, et see teenistus peaks korrapäraseid arvamuste vahetusi komisjoni, nõukogu ja riikide parlamentide vastavate teenistustega;

35.  võtab teadmiseks koostöölepingu Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Regioonide Komitee ja Euroopa Parlamendi vahel, mis kirjutati lõplikult alla 5. veebruaril 2014 ja mis algas mõlema komisjoni töötajate olulise ümberpaigutamisega uude parlamendi uuringuteenuste peadirektoraati; on arvamusel, et praegust institutsioonidevahelist koostööd tuleks parandada, ning on veendunud, et eksperditeadmiste ja ostujõu koondamine valdkondades, kus institutsioonid vajavad sarnast abi, peaks parandama tulemusi ja võib vähendada üldiseid kulusid; loodab, et selle lepingu edasiarendamisega kolme institutsiooni vahel need eesmärgid saavutatakse, et see on tasakaalustatud ja kolmele institutsioonile võrdselt kasulik; kutsub kõiki nimetatud institutsioone üles hindama aasta pärast koostöö alustamist individuaalselt selle lepingu mõju inimressursside, kulude, sünergia, lisaväärtuse ja sisu seisukohast;

36.  võtab teadmiseks turvalisuse ja ohutuse peadirektoraadi loomise; tuletab meelde, et Euroopa Parlamendi turvateenuste institutsioonisiseseks muutmisega hoiti 2013. aastal kokku 195 000 eurot ja ajavahemikus 2013–2016 plaanitakse sellega hoida kokku rohkem kui 11 miljonit eurot; peab asjakohaseks pidada Belgia valitsusega läbirääkimisi, et viimane panustaks rohkem Euroopa Parlamendi turvalisusse, kuna Belgia saab majanduslikku kasu liidu institutsioonide paiknemisest oma territooriumil; nõuab, et eelarvekontrollikomisjonile esitataks 30. septembriks 2015 hinnang turvateenuse kvaliteedi kohta enne ja pärast turvalisuse ja ohutuse peadirektoraadi loomist; nõuab teiste institutsioonide turvasüsteemide võrdleva uuringu tegemist;

37.  kordab, et turvalisuse tagamine parlamendi hoonetes ja nende vahetus ümbruses peab olema prioriteet; nõuab selle tegevuse raames parklate turvalisuse parandamist;

38.  tunneb muret võrdsuse puudumise pärast administratsioonis, kus 31. detsembri 2013. aasta seisuga oli naiste osakaal järgmine: 29 % üksuse juhatajatest, 34 % direktoritest ja 33 % peadirektoritest; nõuab, et selle tasakaalustamatuse võimalikult kiireks kaotamiseks viidaks ellu võrdsete võimaluste kava, eelkõige seoses juhtivate ametikohtadega;

39.  nõuab tasakaalu poole pürgimist parlamendi administratsiooni kõrgemate ametnike hulgas päritoluriigi osas; ootab aruannet selle eesmärgi saavutamiseks tehtud edusammude kohta 2015. aasta lõpuks;

40.  palub, et talle esitataks 2015. aasta lõpuks kokkuvõtted aastate võrdluses töötajatega seotud kulude suundumuste kohta ametiastmete ja juhtimistasandite kaupa; palub Euroopa Parlamendi administratsioonil näidata, kas võrdlevad uuringud rahvusvaheliste parlamentaarsetes assambleede kohta võiksid sisaldada parlamendi töö jaoks olulisi kogemusi; märgib, et aruanded peaksid hõlmama ka allhanke korras spetsialistidele antud töid, et edendada läbipaistvuse eetost, teenides samal ajal kõige paremini ka valijate huve; märgib murelikult, et Euroopa Parlamendi presidendi kantselei töötajate suur arv – kokku 35 töötajat, sh kaks autojuhti ja isiklik uksehoidja – on äärmiselt küsitav ning see on halvaks eeskujuks kulude kokkuhoiust ja eelarvepoliitilisest vastutusest parlamendis;

41.  märgib, et juhatus võttis Euroopa Parlamendi liikmete käitumisjuhendi rakendusmeetmed vastu 15. aprillil 2013. aastal; tunneb siiski muret selle pärast, et seda ei rakendata ja selle tõlgendused on erinevad, nagu teatas VVOde koalitsioon(11), ning nõuab nõuandekomitee positsiooni tugevdamist, andes talle õiguse algatada parlamendiliikmete esitatud majanduslike huvide deklaratsioonide pistelisi kontrolle;

42.  avaldab heameelt selle üle, et parlamendiliikmed peavad näitama üles suuremat läbipaistvust kõrvaltegevuste suhtes, millega nad on seotud avalikus sektoris töötades; tuletab siiski meelde, et sarnaselt riikide parlamentide liikmetega ei ole Euroopa Parlamendi liikmetel ainuõiguslikku mandaati ja nad võivad seetõttu tegeleda muu kutsealase tegevusega; on arvamusel, et parlamendiliikmetele suunatud üksikasjalikuma deklaratsiooni vorm aitaks suurendada läbipaistvust ja ära hoida võimalikke huvide konflikte; teeb peasekretärile ettepaneku luua üksikute parlamendiliikmete kõigi kõrvaltegevuste kohta avalik andmebaas, mis on ligipääsetav parlamendi veebilehelt;

43.  toonitab, et parlamendiliikmete üldkulude hüvitise kasutamise osas on vaja suuremat läbipaistvust; kutsub parlamendi juhatust üles töötama täpsemad eeskirjad kõnealuse hüvitise raames teha lubatud kulutustega seotud aruandekohustuse kohta, ilma et parlamendile tekitataks lisakulusid;

44.  tunneb muret, et ametiautode kasutamise kohta parlamendiliikmete poolt ei tehta järelkontrolli, ja peab küsitavaks kahe ametiauto hoidmist parlamendi presidendi käsutuses;

45.  kiidab heaks asjaolu, et parlamendiliikmete sõidukulude ja töötajate lähetuskulude kärpimine 5 % võrra aitas hoida 2013. aastal kokku neli miljonit eurot; peab soovitavaks järgida ranget sõidukulude vähendamise poliitikat lennufirmadega kokkulepete sõlmimise kaudu; kutsub peasekretäri üles esitama sellesisulisi ettepanekuid;

Külastajarühmade toetussüsteemi haldamine

46.  peab äärmiselt murettekitavaks, et kontrollikoja ülevaatearuandes liidu eelarve finantsjuhtimise kohta anti teada, et külastajate rühmade kulude hüvitamiseks tehtavad sularahamaksed on murettekitavad ja riskantsed; toonitab, et toetustest 73 % maksti 2013. aastal välja sularahas ning üksnes 27 % pangaülekandega; peab murettekitavaks sellest tingitud suurt ohtu Euroopa Parlamendi mainele ning külastajate rühmadele tehtavate sularahamaksetega kaasnevat märkimisväärset turvaohtu;

47.  toonitab, et külastajate rühmi tuleb külastuse eel teavitada säästlikumatest transpordivõimalustest Euroopa Parlamenti tulemiseks, ning rõhutab selle olulisust; soovitab kehtestada valitud transpordivahendist ja heitetasemest sõltuvalt erinevad hüvitusmäärad;

48.  toonitab, et pikaajalise kokkuhoiu saavutamiseks liidu eelarves peavad Euroopa Parlament ja nõukogu tegelema vajadusega töötada välja parlamendi ühe töökoha tegevuskava, nagu parlament on mitmes varasemas resolutsioonis märkinud;

Liidu sisepoliitika peadirektoraat ja liidu välispoliitika peadirektoraat

49.  juhib tähelepanu asjaolule, et delegatsioonide, parlamentaarsete ühisassambleede, ad hoc delegatsioonide ning väljaspool liitu korraldatud valimisvaatlusmissioonide kulud ulatusid 2013. aastal 5 794 360 euroni; nõuab 2015. aasta lõpuks nende valdkondadega seotud kulude ülevaate koostamist aastast 2005 aastani 2015;

50.  märgib murega, et ühe parlamentaarse assamblee töös osaleva delegatsiooni kulud olid 493 193 eurot; kutsub juhatust üles töötama välja lihtsad, kuid mõjusad põhimõtted delegatsioonide lähetuste kulustruktuuri ökonoomsemaks muutmiseks, võttes eelkõige arvesse lähetuse poliitilist tähtsust, kestust ja tulemusi;

Parlamentidevahelised delegatsioonid

51.  on seisukohal, et oluline on parlamentidevaheliste delegatsioonide veebilehtede sisu kiiremas korras arendada ja laiendada; peab ka väga oluliseks, kui eelarve seda võimaldab, edastada delegatsioonide avalikke koosolekuid sarnaselt parlamendikomisjonide koosolekutele otse veebiülekannete kaudu;

Kommunikatsiooni peadirektoraat

52.  taunib asjaolu, et aastateks 2012–2014 loodud mitmeaastane toetuste kava, mille eesmärk oli tõsta üldsuse teadlikkust parlamendi osatähtsusest, läks maksma 14 500 000 eurot; kahtleb, kas see toetuste kava kajastab Euroopa Parlamendi seadusandlikest, eelarvealastest ja eelarve täitmisele heakskiidu andmise alastest õigustest tulenevaid põhipädevusi ja ülesandeid; palub administratsioonil esitada õigeaegselt 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse ajaks välisekspertide hinnang selle toetuste kava kohta;

53.  palub täielikku ülevaadet Euroopa Parlamendi eelarvest rahastatud kõigist kommunikatsiooniprojektide toetustest koos andmetega asjaomaste summade ja vahendite saajate kohta;

54.  palub ülevaadet organisatsioonidele MEP Ranking ja Vote Watch Europe Euroopa Parlamendi eelarvest antud summade kohta, kui neid esines; kritiseerib asjaolu, et need organisatsioonid hindavad parlamendiliikmete tööd kvantitatiivsete kriteeriumide põhjal, mis võib tekitada valet liiki stiimuleid ja tuua kaasa ebavajalikku tööd; on seisukohal, et parlamendiliikmed puutuvad järjest rohkem kokku bürokraatiaga ja nende vabadust täita oma ülesandeid piiratakse veelgi rangemalt;

EuroparlTV

55.  tuletab meelde, et EuroparlTV eelarve oli 2013. aastal 8 000 000 eurot ning 2014. aastal 5 000 000 eurot, kusjuures osutatavat teenust on täiustatud mitmesuguste uute meetmete ja projektide abil; märgib, et ajavahemikus 2012–2014 suurenes kuus vaadatud videote keskmine arv 53 000 videolt 400 000-le;

56.  tuletab meelde, et juhatuse 12. detsembri 2012. aasta otsuse alusel viidi 2014. aastal läbi välisuuring, mille eesmärk oli aidata kaasa parlamendi veebivideo teenuse (EuroparlTV) edasiarendamisele; märgib, et selle uuringu käigus väljatöötatud soovitusi hakatakse rakendama 2015. aasta esimesel poolel;

Filmiauhind LUX

57.  võtab teadmiseks, et filmiauhinnaga LUX seotud kulud olid 2013. aastal 448 000 eurot, need vastasid 2012. aasta kuludele (434 421 eurot) ning hõlmasid järgmist:

   filmide valimise ja konkursi korraldamise menetlust;
   teavitustegevust Brüsselis ja Strasbourgis;
   parlamendiliikmete ja asjaomaste meediapartnerite, aga ka laiema üldsuse teavitamist;
   filmide subtiitrimist 24 ametlikus keeles;
   konkursi võinud filmist vaegkuuljatele ja -nägijatele kohandatud versiooni loomist;
   parlamendi osalemist tähtsamatel Euroopa filmiüritustel filmiauhinna LUX propageerimiseks;

58.  nõuab kokkuhoiuvõimaluste leidmist selle eelarves;

59.  nõuab parlamendiliikmete hulgas enne 2015. aasta lõppu representatiivse uuringu tegemist, et selgitada välja, kas filmiauhind LUX on tuntud ja millised on liikmesriikides hoiakud selle suhtes, kui neid üldse on;

Infobürood

60.  võtab murega teadmiseks, et infobüroode lähetuskulud olid 2013. aastal 1 839 696 eurot ning lähetused Strasbourgi läksid maksma 1 090 290 eurot; peab kahetsusväärseks, et infobüroode Strasbourgi lähetuste kulud kasvasid võrreldes 2012. aastaga ligikaudu 7 %, pidades silmas, et kulud kasvasid lisaks veel 2 % uue infobüroo loomise tõttu Horvaatias; palub üksikasju peamiste põhjuste kohta, miks infobüroode töötajad käisid lähetustel Strasbourgis ja Brüsselis; palub ülevaadet kõikide infobüroode töötajate lähetuste kohta 2005., 2010. ja 2015. aastal, et oleks võimalik neid näitajaid võrrelda; kordab, et prioriteediks tuleb seada videokonverentside korraldamine, millega saavutataks nii struktuurne kulude kokkuhoid Euroopa Parlamendi eelarves kui ka keskkonnanäitajate parandamine, takistamata seejuures parlamendi tööd;

61.  juhib tähelepanu asjaolule, et mitme infobüroo veebilehte liikmesriikides ei ole pärast Euroopa Parlamendi valimisi ajakohastatud; juhib tähelepanu sellele, kuidas see võib mõjutada parlamendi usutavust üldsuse hulgas; nõuab infobüroodele eraldatud rahaliste vahendite kasutamise uurimist ja selgitust selle kohta, miks internetiühenduse kulud eri liikmesriikides märkimisväärselt erinevad;

Euroopa Parlamendi logo

62.  võtab teadmiseks Euroopa Parlamendi logo muutmise; avaldab rahulolematust, et teda ei teavitatud jälle otsusest õigeaegselt; palub vastutavalt teenistuselt selgitust, miks selline muudatus tehti, milline oli otsustusprotsess ja millised olid selle muudatusega kaasnevad kulud;

63.  nõuab üksikasjalikku ülevaadet kõigist Euroopa Ajaloo Maja Euroopa Parlamendiga seotud välis- ja sisekuludest, kus on eraldi välja toodud projekteerimiskulud (sh eelprojekteerimine), investeerimiskulud ja käituskulud (sh ehitus- ja hooldusreserv, personalikulud, näituste kulud); märgib, et komisjon toetab Euroopa Ajaloo Maja rahastamist iga-aastase 800 000 euro suuruse eraldisega; juhib tähelepanu asjaolule, et Euroopa Ajaloo Majal saab olema positiivne mõju mitte ainult liidu institutsioonidele, vaid ka Belgia riigile, kuna see on uus tulutoov turismiobjekt; soovitab seetõttu paluda Belgia riigil Euroopa Ajaloo Maja loomist toetada;

Personali peadirektoraat

64.  võtab teadmiseks, et Euroopa Parlamendi ametnikke (alalisi teenistujaid) saab põhimõtteliselt tööle võtta üksnes avalike konkursside alusel, mille läbib ligikaudu 10 % kandidaatidest ning mille läbijate keskmine vanus on 34 aastat; tunneb muret, et kuigi noorte tööhõive on liidu prioriteet, puudub selle institutsioonidel, sh Euroopa Parlamendil, igasugune poliitika alla 30-aastaste noorte tööhõive stimuleerimiseks;

65.  juhib tähelepanu raskustele ametnike ja ajutiste töötajate töölevõtmisel eelkõige teatavatest liikmesriikidest; märgib, et institutsioonide praegune palgaastmestik ja uutele tööleasujatele pakutavad tingimused on uute töötajate jaoks vähem huvipakkuvad; juhib tähelepanu ka sellele, et institutsioonid ei paku paljudele EL-15 liikmesriigi kodanikele, eriti nende liikmesriikide kodanikele, millest pärit ametnikud jõuavad pensioniikka, ei konkurentsivõimelist palka ka ega huvitavaid karjäärivõimalusi; märgib, et ELi avaliku halduse aparaadi vältimatu kahanemine mõjutab lähitulevikus negatiivselt pakutavate teenuste kvaliteeti ning võib tuua kaasa suurema geograafilise tasakaalustamatuse;

66.  nõuab personalikomitee korraldatud ja rahastatud tegevuste üksikasjalikku uurimist tegevuste liigi, tehtud kulutuste ning usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte järgimise alusel;

67.  palub personali peadirektoraadil ja vastutavatel teenistustel edutada naisi aktiivselt kõrgetasemelistele ametikohtadele Euroopa Parlamendis või hinnata soolise tasakaalustamatuse põhjuseid ning seejärel soovitada meetmeid naiste kõrgetasemelistele ametikohtadele integreerimise lihtsustamiseks Euroopa Parlamendi administratsioonis;

68.  võtab teadmiseks töötajate väljasõidupäevade ja sarnaste ürituse kõrged kulud 2013. aastal (140 730 eurot kaheksa ürituse kohta); on seisukohal, et kriisi ja üldiste eelarvekärbete ajal peavad liidu institutsioonide töötajate väljasõidupäevade kulud olema proportsionaalsed ja ürituste puhul tuleks võimaluse korral piirduda institutsioonide oma ruumidega, arvestades seda, et saadav lisaväärtus ei põhjenda nii suuri kulusid;

Parlamendiliikmete assistendid

69.  toetab meetmeid, mis võeti 1700 registreeritud assistendi töölepingu lõpetamise korraldamiseks parlamendi seitsmenda koosseisu ametiaja lõpuks ja kaheksanda koosseisu ametiaja alguseks valmistudes, eriti platvormi APA-People kasutuselevõtmist; on siiski seiskohal, et parlamendiliikmete registreeritud assisentide töölevõtmiseks oleks tulnud teatavates valdkondades eraldada rohkem haldustöötajaid, et tagada suurem kiirus ja tõhusus; juhib tähelepanu asjaolule, et töötajate arv ja tehnilised vahendid ei olnud piisavad, et hoida ära viivitused assistentide lepingute sõlmimisel ja lepingute lõpetamisel ning viivitused kulude, hüvitiste ja seega ka palkade maksmisel; tunnistab siiski, et see protsess on oluliselt paranenud 2009. aastaga võrreldes, kuid märgib, et Euroopa Parlament peab järjekindlalt püüdma parandada töölevõtmismenetluste kiirust ja tõhusust; tunneb muret, et ei ole leitud lahendust nende parlamendiliikmete registreeritud assistentide jaoks, kelle õigusi kahjustati lepingu lühendamisega vähemalt ühe kuu võrra Euroopa Parlamendi varasemaks toodud valimiste tulemusel; toonitab, et pensioniõiguste arvestamise aega käsitlevad õigusaktid tuleb viia kooskõlla parlamendikoosseisu tegelikku ametiaega puudutavate muudatustega;

70.  kahetseb, et parlamendi 2013. aasta sotsiaalküsimuste aruanne – sarnaselt varasematele aruannetele – sisaldas ülinappi teavet parlamendiliikmete registreeritud assistentide kohta, kuigi nad moodustavad 29,4 % parlamendi töötajatest; nõuab selle puudujäägi kõrvaldamist, arvestades selle dokumendi ülimat tähtsust personalijuhtimise parandamise seisukohast;

71.  väljendab kahetsust Avaliku Teenistuse Kohtu 12. detsembri 2013. aasta otsuse üle kohtuasjas F-129/12 ning peab äärmiselt kahetsusväärseks, et Euroopa Parlament on süüdi suutmatuses osutada parlamendiliikmete registreeritud assistentidele abi ahistamise ja õigusnormidele mittevastavate vallandamiste korral; võtab teadmiseks juhatuse 14. aprilli 2014. aasta otsuse, millega luuakse nõuandekomitee töökiusamise ärahoidmiseks, et parlamendiliikmete registreeritud assistendid ei peaks sellega kokku puutuma; tunneb siiski muret selle komitee koosseisu tasakaalustamatuse pärast, kuna sinna kuuluvad kolm kvestorit, üks administratsiooni esindaja ja üks parlamendiliikmete registreeritud assistentide esindaja; märgib, et vähemalt 2014. aasta novembrini komitees käsitletud kolme juhtumi puhul otsustasid kvestorid, et puudub vajadus meetmeid võtta; kutsub seetõttu juhatust üles vaatama komitee koosseisu käsitlev otsus läbi ja tagama tasakaalustatuma esindatuse, nii et komitees oleks vähemalt kaks parlamendiliikmete registreeritud assistentide komitee liiget;

72.  võtab murega teadmiseks parlamendiliikmete registreeritud assistentide keelekursustelt väljalangemise suure määra, mis ulatub 32 %-ni, kui muude töötajate osas on see näitaja 8 %; nõuab keelekursuste õppekavade muutmist, et tagada nende parem kohandatus parlamendiliikmete registreeritud assistentide konkreetsetele töötingimustele;

73.  nõuab uurimise korraldamist, et selgitada välja võimalikud põhjuseid, miks haiguspuhkuse võtmine parlamendiliikmete registreeritud assistentide ja muude töötajate osas nii suuresti erineb;

74.  juhib tähelepanu asjaolule, et Strasbourgi sõitvatele parlamendiliikmete registreeritud assistentidele makstav päevaraha on 30–45 % väiksem kui muudele töötajatele makstav päevaraha; juhib tähelepanu ka sellele, et parlamendiliikmete registreeritud assistentidele endile makstakse hüvitist kolmeastmelise süsteemi kohaselt, mis tähendab seda, et teatavatel juhtudel ei pruugi neil olla Strasbourgi sõitmise eest õigus lähetuskulude hüvitamisele; kutsub juhatust üles võtma vajalikke meetmeid selle ebavõrdsuse kaotamiseks ja viima parlamendiliikmete registreeritud assistentide õigused selles osas kooskõlla muude töötajate õigustega;

75.  peab murettekitavaks, et kohalike assistentide arv ühe parlamendiliikme kohta varieerus 2013. aastal märkimisväärselt, jäädes vahemikku 0–43; palub uurimise korraldamist, et hinnata, kas suure arvu kohalike assisentide töölevõtmise juhtumite puhul järgiti töölevõtmise korda ja mis põhjusel nii palju kohalikke assistente tööle võeti; soovitab hinnata kohalike assistentide töölevõtmise korda ja esitada ettepanekud selle korra ühtlustamiseks, et hoida ära olukorrad, kus parlamendiliikmel on liiga palju kohalikke assistente; nõuab suuremat läbipaistvust kohalike assistentide ja teenuseosutajate palkamisel; nõuab parlamendiliikmete poolt palgatavate kõigi teenuseosutajate nimede avaldamist internetis;

76.  juhib tähelepanu asjaolule, et 2008. aasta juulis vastu võetud parlamendiliikmete põhimääruse rakendusmeetmete artikli 43 lõike d kohaselt ei või parlamendiliikmed võtta assistendina tööle oma abikaasat või vabaabielupartnerit, oma vanemaid, lapsi, vendi või õdesid;

77.  on mures oletatavatest õigusrikkumistest teatamise sise-eeskirja vastuvõtmise viibimise pärast; nõuab selle eeskirja viivitamatut rakendamist;

Infrastruktuuri ja logistika peadirektoraat

Parlamendi kinnisvarapoliitika

78.  võtab teadmiseks, et Euroopa Parlamendi kasutada on kolmes töökohas 1,1 miljonit ruutmeetrit tööpinda ning 81 % sellest kuulub parlamendile; peab äärmiselt oluliseks koostada nõuetekohased meetmed Euroopa Parlamendi hoonete jätkusuutlikkuse tagamiseks, pidades silmas kasvanud kulusid;

79.  nõuab koostöölepingu sõlmimist Euroopa Parlamendi ja komisjoni vahel Euroopa Majade ühiseks haldamiseks, et töötada ühest küljest välja kinnisvarauuringute mitmeaastase planeerimise raamistik ruumide ostmise või rentimise eesmärgil ning teisest küljest lihtsustada igapäevahalduse administratiivset ja finantskorda;

80.  võtab teadmiseks, et Sofias asuv Euroopa Maja töötab alates 2013. aasta juulist täiskoormusega; märgib, et hoone konstruktsioonidefektide ja puuduste eest määrati enne ostulepingu allkirjastamist vastutajaks müüja;

Suulise tõlke ja konverentside peadirektoraat ning kirjaliku tõlke peadirektoraat

81.  märgib rahuloluga, et ressursitõhusat mitmekeelsust puudutava juhatuse otsuse rakendamisega saavutati 2013. aastal suulise tõlke valdkonnas 15 miljonit eurot ja kirjaliku tõlke valdkonnas 10 miljonit eurot kokkuhoidu, ilma et see oleks kahjustanud mitmekeelsuse põhimõtet või parlamendi töö kvaliteeti; rõhutab veel kord institutsioonidevahelise koostöö olulisust selliste parimate tavade vahetamisel, mis edendavad tulemuslikkust ja võimaldavad kokkuhoidu;

Finantsküsimuste peadirektoraat

Vabatahtlik pensionifond

82.  märgib, et vabatahtlik pensionifond suurendas 2013. aasta lõpus oma hinnangulist kindlustusmatemaatilist puudujääki, mis arvutatakse fondi vara väärtuse alusel, 197,5 miljoni euroni; rõhutab, et need prognoositavad tulevased kohustused on jaotatud mitmele aastakümnele;

83.  märgib, et lõppkokkuvõttes on võimatu otsustada, kas fondi juhitakse tõhusalt ja nõuetekohaselt, ning nõuab tungivalt välishindamise tegemist;

84.  märgib siiski, et see tekitab muret fondi vahendite võimaliku ammendumise pärast, kusjuures Euroopa Parlament peab tagama pensioniõiguste väljamaksmise ka juhul, kui see fond ei suuda oma kohustusi täita;

85.  võtab teadmiseks Euroopa Kohtu 2013. aasta otsuse selle kohta, et otsus tõsta fondi liikmete pensioniiga 60 eluaasta asemel 63 eluaastale, et vältida kapitali varajast ammendumist ning ühtlustada tingimused parlamendiliikmete uue põhimäärusega, oli põhjendatud;

Teenused parlamendiliikmetele

86.  nõuab parlamendiliikmetele osutatavate teenuste ja teenuseosutajate nimede üldsusele avaldamist parlamendiliikmete kodulehel kõrvuti parlamendiliikmete registreeritud assistentide ja kohalike assistentide andmetega;

Tehnoloogiliste uuenduste ja tugiteenuste peadirektoraat

87.  võtab teadmiseks tehnoloogiliste uuenduste ja tugiteenuste peadirektoraadis alustatud töökohtade tagasitoomise protsessi ning lubatud kulude vähendamise ja eriteadmiste suurendamise IT-valdkonna töötajate seas; tuletab meelde, et püsiva innovatsiooniga seotud suuremad eriteadmised olid põhjenduseks ka siis, kui asjaomases sektoris hakati mitu aastat tagasi kasutama välishankeid; palub peasekretäril koostöös Euroopa Personalivaliku Ametiga leida viisid, kuidas kiirendada töölevõtmismenetlusi ning tõmmata ligi IT-tehnoloogia ja turbe valdkonna parimaid eksperte;

88.  tuletab meelde, et teatud parlamendiliikmete, assistentide ja ametnike isiklike e-postkastide puutumatust rikuti seoses parlamendi vastu suunatud vahendusrünnetega (man-in-the-middle attack), mille käigus pääsesid häkkerid ligi teabevahetusele isiklike nutitelefonide ja parlamendi avaliku WiFi-võrgu vahel;

89.  võtab teadmiseks, et kõikide parlamendi IKT- ja telekommunikatsioonide suhtes viidi kolmandate isikute poolt läbi sõltumatu IKT turvalisuse audit, et töötada välja selge tegevuskava, mille abil saavutada 2015. aastaks kindlam IKT turvalisuse poliitika; osutab tähelepanu asjaolule, et IKT turvalisuse audit pidi toimuma 2014. aasta detsembris; kordab hiljutist kõrgenenud turvaohtu silmas pidades, et see peaks olema prioriteet, ja palub teavitada eelarvekontrollikomisjoni auditi tulemustest, niipea kui aruanne on valmis;

90.  võtab teadmiseks juhatuse poolt 9. detsembril 2013. aastal vastu võetud kohe rakendatavad ja keskpika tähtajaga meetmed, mille eesmärk on tõhustada parlamendi turvaeeskirju seoses mobiilside vahenditega;

91.  nõuab, et parlament teeks rohkem koostööd komisjoni informaatika peadirektoraadiga, et määrata kindlaks vanade IKT-vahendite ja taristu väljavahetamiseks sobivad asendusvariandid, mille puhul võetakse suund avatud, koostalitlusvõimelistele ja müüjast sõltumatutele lahendustele, et tagada parlamendile kulutõhus ja kõrge kvaliteediga IT-keskkond;

92.  väljendab heameelt väga kasuliku ja eduka muudatusettepanekute esitamise rakenduse at4am kasutuselevõtmise üle paari aasta eest; peab vajalikuks seda parandada ja ajakohastada, eriti selliste kasulike omadustega nagu automaatne korrigeerimine ja varukoopiate tegemine;

93.  nõuab, et kõik parlamendiliikmed, mitte ainult komisjoni täisliikmed või asendusliikmed, saaksid e-petitsiooni rakenduse (ePetitioni) kaudu juurdepääsu kõigile kodanike poolt parlamendi petitsioonikomisjonile esitatud petitsioonidele, et tagada dokumentide kättesaadavuse osas läbipaistvus ja võrdsus;

Keskkonnahoidlik parlament

94.  on teadlik parlamendi uue töökeskkonna (New World of Work) kontseptsioonist, EMASi akrediteerimisest ja protsessist ning paberivaba asjaajamise programmist, mis hõlmab e-komisjoni (e-Committee) ja e-koosoleku (e-Meeting) rakendusi; nõuab selle programmi täiendamist kättesaadavate rakendustega nutitelefonidele ja tahvelarvutitele;

95.  juhib tähelepanu asjaolule, et telekonverentsid ja kaugtöö võivad aidata parandada Euroopa Parlamendi ajakasutust ja keskkonnasõbralikkust ning vähendada haldus- ja reisikulusid;

96.  võtab teadmiseks, et parlamendi töötajate Brüsseli, Luxembourgi ja Strasbourgi vaheliste reisidega tekitatud kasvuhoonegaaside heide vähenes 2012. aastal võrreldes 2006. aastaga 34 %; kutsub juhatust üles tagama täieliku läbipaistvuse ja võtma samuti arvesse heidet, mida põhjustab parlamendiliikmete sõitmine koduliikmesriigist Brüsselisse või Strasbourgi; väljendab heameelt meetmete üle, millega tasakaalustatakse neid heitkoguseid, mis on vältimatud ja mida ei ole võimalik vähendada; soovitab ellu viia täiendava tasakaalustava poliitika projektidega, mis on kooskõlas ÜRO poolt tunnustatud puhta arengu mehhanismi nn kullastandardiga;

97.  kutsub peasekretäri üles koostama kava dokumentide transpordikastide arvu vähendamiseks parlamendi töökohtade vahelistel reisidel; soovitab kasutada väiksemaid transpordikaste või jagamissüsteemi, et vähendada nii transpordi rahalist maksumust kui ka CO2-jalajälge;

98.  kutsub vastutavaid teenistusi üles töötama välja jätkusuutlik ja sidus kontseptsioon, et kasutada eelarverida 239 täielikult ära süsinikdioksiidi tasakaalustamiseks maksimaalses mahus ning tasakaalustada institutsiooni vältimatu CO2 heide projektidega, mis vastavad ÜRO poolt tunnustatud puhta arengu mehhanismi nn kullastandardile;

99.  nõuab energiatõhususele keskendumist kliimaseadmete puhul, et tagada nende võimalikult väike keskkonnamõju;

Aastaaruanne sõlmitud hankelepingute kohta

100.  märgib, et 2013. aastal sõlmiti kokku 264 hankelepingut, millest 120 puhul (koguväärtusega 465 miljonit eurot) kasutati avatud või piiratud hankemenetlust ning 144 puhul (koguväärtusega 152 miljonit eurot) läbirääkimistega menetlust; võtab teadmiseks, et kuigi nende hankelepingute arv, mille puhul kasutati läbirääkimistega menetlust, oli 2013. aastal 37 % väiksem (2013. aastal 144 lepingut ning 2012. aastal 241 lepingut), ei ole läbirääkimistega menetluste rahaline väärtus märkimisväärselt muutunud;

101.  juhib sellega seoses tähelepanu vajadusele rakendada keskkonnahoidliku riigihanke kontseptsiooni kõigi lepingute ja pakkumismenetluste puhul; nõuab järjest suuremate ja ambitsioonikate siduvate eesmärkide seadmist keskkonnahoidlike lepingute osas, eelkõige seoses toidu ja toitlustamise, sõidukite ja transpordi, sanitaar- ja veeseadmete, paberi, jäätmekäitluse, infotehnoloogia ja kujutise reprodutseerimise seadmete, valgustuse, puhastuse ning mööbliga;

102.  märgib, et suurem osa (61 %) 2013. aastal sõlmitud hankelepingutest olid teenuslepingud (kogusummas 374 miljonit eurot) ning kolm peadirektoraati sõlmisid kokku 14 lepingut, mille väärtus oli suurem kui 10 miljonit eurot; rõhutab vajadust tagada, et selliste suure maksumusega lepingute puhul kasutatakse spetsiaalseid ja asjakohaseid kontrollisüsteeme, mille abil tellimuste täitmist pidevalt jälgida;

103.  märgib, et 2013. ja 2012. aastal sõlmitud lepingud jagunesid vastavalt lepinguliigile järgmiselt:

Lepingu liik

2013

2012

Lepingute arv

Osakaal

Lepingute arv

Osakaal

Teenused

Tarned

Tööde teostamine

Ehitus

189

48

19

8

72 %

18 %

7 %

3 %

242

62

36

4

70 %

18 %

12 %

1 %

Kokku

264

100 %

344

100 %

Lepingu liik

2013

2012

Väärtus (eurot)

Osakaal

Väärtus (eurot)

Osakaal

Teenused

Tarned

Tööde teostamine

Ehitus

374 147 951

91 377 603

15 512 763

136 289 339

61 %

15 %

2 %

22 %

493 930 204

145 592 868

48 386 872

180 358 035

57 %

17 %

5 %

21 %

Kokku

617 327 656

100 %

868 267 979

100 %

(Aastaaruanne Euroopa Parlamendi 2013. aastal sõlmitud lepingute kohta, lk 7.)

104.  märgib, et 2013. ja 2012. aastal sõlmitud lepingud jagunesid vastavalt kasutatud menetlusele järgmiselt:

Menetluse liik

2013

2012

Lepingute arv

Osakaal

Lepingute arv

Osakaal

Avatud menetlus

Piiratud menetlus

Läbirääkimistega menetlus

Konkurents

Erand

106

14

144

-

-

40 %

5 %

55 %

-

-

98

5

241

-

-

28 %

2 %

70 %

0 %

0 %

Kokku

264

100 %

344

100 %

Menetluse liik

2013

2012

Väärtus (eurot)

Osakaal

Väärtus (eurot)

Osakaal

Avatud menetlus

Piiratud menetlus

Läbirääkimistega menetlus

Konkurents

Erand

382 045 667

83 288 252

151 993 737

-

-

62 %

13 %

25 %

-

-

381 116 879

245 156 318

241 994 782

-

-

44 %

28 %

28 %

0 %

0 %

Kokku

724 297 066

100 %

603 218 807

100 %

(Aastaaruanne Euroopa Parlamendi 2013. aastal sõlmitud lepingute kohta, lk 9.)

Erandlikud läbirääkimistega menetlused

105.  võtab teadmiseks, et 2013. aastal algatatud läbirääkimistega menetlustest 39 % olid erandlikud; peab murettekitavaks, et parlament kasutas 2013. aastal erandlikke läbirääkimistega hankemenetlusi 56 lepingu puhul, ning nõuab, et lisaks lepingute koguarvu näitamisele toodaks välja ka asjaomaste lepingute kogumaksumus;

106.  on seisukohal, et eelarvevahendite käsutajad peaksid erandliku läbirääkimistega hankemenetluse kasutamist põhjalikult ja läbipaistvalt põhjendama; nõuab, et finantsküsimuste kesküksus esitaks selle teabe oma aastaaruandes eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutava institutsiooni sõlmitud lepingute kohta;

Fraktsioonid (eelarvepunkt 4 0 0)

107.  märgib, et 2013. aastal kasutati fraktsioonidele ja fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmetele ette nähtud eelarvepunkti 4 0 0 assigneeringuid järgmiselt:

Fraktsioon

2013

2012

Aasta assigneeringud

Omavahendid ja ülekantud assigneeringud

Kulud

Aasta assigneeringute kasutusmäär

Järgmisse perioodi üle kantud summad

Aasta assigneeringud

Omavahendid ja ülekantud assigneeringud

Kulud

Aasta assigneeringute kasutusmäär

Järgmisse perioodi üle kantud summad (2011)

PPE

21 680

4 399

18 437

85,04 %

7 642

21 128

2 024

18 974

89,81 %

4 178

S&D

15 388

6 849

17 649

114,69 %

4 588

14 908

6 313

14 520

97,40 %

6 702

ALDE

6 719

2 172

7 142

106,30 %

1 749

6 673

2 281

6 855

102,72 %

2 100

Verts/ALE

4 366

1 787

4 778

109,44 %

1 375

4 319

1 460

4 002

92,65 %

1 778

GUE/NGL

2 658

1 076

3 317

124,79 %

416

2 563

1 094

2 602

101,52 %

1 055

ECR

4 046

1 602

4 598

113,64 %

1 050

3 765

1 219

3 407

90,51 %

1 577

EFD

2 614

939

2 422

92,65 %

1 132

2 538

881

2 494

98,29 %

925

Fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmed

1 316

367

931

70,74 %

441

1 362

413

963

70,73 %

367

Kokku

58 786

19 193

59 274

100,83 %

18 394

57 255

15 687

53 817

94,00 %

18 680

* Kõik summad on näidatud tuhandetes eurodes.

Euroopa tasandi erakonnad ja Euroopa tasandi sihtasutused

108.  märgib, et 2013. aastal kasutati eelarvepunkti 4 0 2 assigneeringuid järgmiselt:(12)

Erakond

Lühend

Omavahendid*

Euroopa Parlamendi toetus

Kogutulu

Euroopa Parlamendi toetuse osakaal abikõlblikest kuludest (maksimaalselt 85 %)

Tulude ülejääk (reservi kandmine) või kahjum

Euroopa Rahvapartei

PPE

1 439

6 464

9 729

85 %

192

Euroopa Sotsiaaldemokraatlik Partei

PES

1 283

4 985

6 841

85 %

118

Euroopa Liberaaldemokraatlik Reformipartei

ALDE

518

2 232

3 009

85 %

33

Euroopa Roheliste Partei

EGP

461

1 563

2 151

78 %

-36

Euroopa Konservatiivide ja Reformistide Liit

AECR

307

1 403

1 970

85 %

45

Euroopa Vasakpartei

EL

233

948

1 180

68 %

-258

Euroopa Demokraatide Partei

EDP/PDE

91

437

528

85 %

0

ELi Demokraadid

EUD

48

197

245

85 %

12

Euroopa Vabaliit

EFA

93

439

592

85 %

12

Euroopa Kristlik Poliitiline Liikumine

ECPM

61

305

366

85 %

8

Euroopa Vabaduse Allianss

EAF

68

384

452

85 %

1

Euroopa Rahvuslike Liikumiste Allianss

AEMN

53

350

403

85 %

-38

Vaba ja Demokraatliku Euroopa Liikumine

MELD

107

594

833

85 %

0

Kokku

4 762

20 301

28 299

83 %

89

(*) Kõik summad on näidatud tuhandetes eurodes.

109.  märgib, et 2013. aastal kasutati eelarvepunkti 4 0 3 assigneeringuid järgmiselt(13):

Sihtasutus

Lühend

Seotud erakonnaga

Omavahendid*

Euroopa Parlamendi toetus

Kogutulu

Euroopa Parlamendi toetuse osakaal abikõlblikest kuludest (maksimaalselt 85 %)

Centre for European Studies

CES

EPP

772

3 985

4 757

85 %

Foundation for European Progressive Studies

FEPS

PES

491

2 762

3 253

85 %

European Liberal Forum

ELF

ALDE

214

1 108

1 322

85 %

Green European Foundation

GEF

EGP

158

881

1 039

85 %

Transform Europe

TE

EL

130

538

668

85 %

Institute of European Democrats

IED

PDE

50

219

269

85 %

Centre Maurits Coppieters

CMC

EFA

50

227

277

85 %

New Direction - Foundation for European Reform

ND

AECR

183

645

828

85 %

European Foundation for Freedom

EFF

EAF

39

210

249

85 %

Organisation For European Interstate Cooperation

OEIC

EUD

20

123

143

85 %

European Christian Political foundation

ECPF

ECPM

31

170

201

85 %

Foundation for a Europe of Liberties and Democracy

FELD

MELD

60

280

340

85 %

Identités & Traditions europénnes

ITE

AEMN

31

177

208

85%

Kokku

-

2.229

11.325

13.554

85%

(*) Kõik summad on näidatud tuhandetes eurodes.

-

2.229

11.325

13.554

85%

(1) ELT L 66, 8.3.2013.
(2) ELT C 403, 13.11.2014, lk 1.
(3) ELT C 201, 30.6.2014, lk 1.
(4) ELT C 398, 12.11.2014, lk 1.
(5) ELT C 403, 13.11.2014, lk 128.
(6) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(7) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(8) PE 349.540/Bur/ann/fin.
(9) ELT C 249 E, 30.8.2013, lk 18.
(10) ELT C 257 E, 6.9.2013, lk 104.
(11) ALTER-EU: Mind the Gap (http://www.alter-eu.org/sites/default/files/documents/Mind%20the%20Gap%20briefing.pdf).
(12) Allikas: juhatuse koosolekute protokollid: 20.10.2014 (PE 538.295/BUR) ja 20.10.2014 (PE 538.297/BUR), punkt 12.
(13) Allikas: juhatuse koosolekute protokollid 20.10.2014 (PE 538.295/BUR) ja 20.10.2014 (PE 538.297/BUR) punkt 12.


2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Liidu üldeelarve – Euroopa Ülemkogu ja nõukogu
PDF 257kWORD 73k
Otsus
Resolutsioon
1.Euroopa Parlamendi 29. aprilli 2015. aasta otsus Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, II jagu – Euroopa Ülemkogu ja nõukogu (2014/2079(DEC))
P8_TA(2015)0122A8-0116/2015

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarvet(1),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2013. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2014)0510 – C8-0148/2014)(2),

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2013 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega(3),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja avaldust(4), mis kinnitab 2013. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõiget 10 ja artikleid 317, 318 ja 319,

–  võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(5),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(6), eriti selle artikleid 55, 99, 164, 165 ja 166,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0116/2015),

1.  lükkab edasi otsuse tegemise heakskiidu andmise kohta nõukogu peasekretäri tegevusele Euroopa Ülemkogu ja nõukogu 2013. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, komisjonile, Euroopa Liidu Kohtule, kontrollikojale, Euroopa Ombudsmanile, Euroopa Andmekaitseinspektorile ja Euroopa välisteenistusele ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

2.Euroopa Parlamendi 29. aprilli 2015. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, II jagu – Euroopa Ülemkogu ja nõukogu (2014/2079(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, II jagu – Euroopa Ülemkogu ja nõukogu,

–  võttes arvesse Euroopa Ombudsmani 26. veebruari 2015. aasta otsust rikkumisest teatamist käsitleva omaalgatusliku uurimise OI/1/2014/PMC lõpetamise kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0116/2015),

A.  arvestades, et kõik liidu institutsioonid peaksid olema läbipaistvad ning liidu kodanike ees neile eraldatud raha kasutamise eest täielikult vastutavad;

B.  arvestades, et kuna parlamendi küsimustele ei ole vastatud ja piisav teave puudub, ei saa parlament teha eelarve täitmisele heakskiidu andmise suhtes teadlikku otsust;

1.  märgib, et kontrollikoda jõudis oma audititööle tuginedes järeldusele, et institutsioonide ja asutuste 31. detsembril 2013 lõppenud eelarveaasta haldus- ja muude kulude maksed tervikuna ei sisaldanud olulisi vigu;

2.  märgib, et kontrollikoda täheldas oma 2013. aasta aruandes, et ei leidnud olulisi puudusi seoses Euroopa Ülemkogu ja nõukogu juures auditeeritud teemadega;

3.  märgib, et 2013. aastal oli Euroopa Ülemkogu ja nõukogu eelarve kogumaht 535 511 300 eurot (2012. aastal 533 920 000 eurot) ning selle täitmise määr oli 86,7 %; peab kahetsusväärseks, et võrreldes 2012. aasta 91,8 %-ga oli 2013. aasta täitmismäär madalam;

4.  tunneb muret, et eelarve alakasutamise määr on jätkuvalt kõrge ja seotud peaaegu kõigi valdkondadega; kordab oma üleskutset arendada välja peamised tulemusnäitajad, et parandada eelarve kavandamist järgmistel aastatel;

5.  võtab teadmiseks, et eelarve alakasutamise ja ruumide vähenenud kasutamise tõttu tühistati 2013. aastal 71 376 244 euro eest kulukohustusi;

6.  on üllatunud, et „Europa” hoone omandamiseks eraldatud 5 miljonit eurot kanti makse tegemiseks üle 2014. aastasse; on seisukohal, et see ja teised üle kantud assigneeringud on vastuolus finantsmääruse aastasuse ja usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega;

7.  kordab, et Euroopa Ülemkogu eelarve ja nõukogu eelarve tuleks teineteisest lahutada, et suurendada kummagi institutsiooni finantsjuhtimise läbipaistvust ja vastutust;

8.  kordab oma üleskutset Euroopa Ülemkogule ja nõukogule saata parlamendile iga-aastane tegevusaruanne, mis sisaldab põhjalikku ülevaadet kõikidest kummagi institutsiooni käsutuses olevatest inimressurssidest (liigitatud kategooriate, palgaastmete, soo, kodakondsuse ja tööalastel kursustel osalemise kaupa); märgib, et see tabel tuleks automaatselt lisada institutsioonide iga-aastasele tegevusaruandele;

9.  peab tervitatavaks auditikomitee asutamist nõukogu peasekretariaadis ning uue siseauditi harta vastuvõtmist; palub nõukogul hoida parlamenti kursis nendest muudatustest saadava kasu ja nende tulemustega;

10.  peab kahetsusväärseks, et 2013. aastal vähenes siseauditi järelmärkuste elluviimine; nõustub nõukoguga „auditisoovituste õigeaegse rakendamise olulisuse”(7) osas; eeldab, et see menetlus toimub viivituseta;

11.  tunneb muret, et tõlketeenistus on viivitanud auditisoovituste rakendamisega;

12.  märgib murelikult, et liidu eri institutsioonide tõlkekulud on väga erinevad; palub institutsioonidevahelisel tõlketöörühmal teha sellega seoses kindlaks nende erinevuste põhjused ja pakkuda välja lahendused, mis kaotaksid selle tasakaalustamatuse ja ühtlustaksid tõlkekulud, mille puhul oleks täielikult arvestatud kvaliteeti ja keelelist mitmekesisust; märgib sellega seoses, et töörühm peaks taastama institutsioonidevahelise koostöö, et vahetada parimaid tavasid ja tulemusi, ning tegema kindlaks valdkonnad, kus oleks võimalik institutsioonide koostööd või nendevahelisi kokkuleppeid tugevdada; märgib, et töörühma eesmärk peaks ühtlasi olema töötada välja tõlkekulude esitamise ühtne meetod, mida saaksid kasutada kõik institutsioonid, et hõlbustada nende kulude analüüsi ja võrdlust; märgib, et töörühm peaks selle töö tulemused esitama enne 2015. aasta lõppu; kutsub kõiki institutsioone üles institutsioonidevahelise töörühma töös aktiivselt osalema; tuletab sellega seoses meelde, et liidu institutsioonides tuleb mitmekeelsuse tagamisele väga suurt tähelepanu pöörata, et tagada kõigi liidu kodanike võrdne kohtlemine ja võrdsed võimalused;

13.  on seisukohal, et kriisi ja üldiste eelarvekärbete ajal tuleb liidu institutsioonide töötajate väljasõitude kulusid vähendada ning väljasõiduüritused peaksid võimaluse korral toimuma institutsioonide endi hoonetes, sest väljasõitudega kaasnev lisaväärtus ei õigusta nii suuri kulusid;

14.  tunneb muret naiste vähesuse pärast liidu institutsioonide vastutavatel ametikohtadel; kutsub nõukogu üles viima selle tasakaalustamatuse võimalikult kiireks kaotamiseks ellu võrdsete võimaluste kava, eelkõige seoses juhtivate ametikohtadega;

15.  peab kahetsusväärseks, et hooneprojektide haldamise käsiraamatu koostamine on toppama jäänud;

16.  võtab teadmiseks, et mõned auditisoovitused „Europa” hoone projekti suhtes on ikka veel ellu viimata; kordab oma nõudmist, et nõukogu esitaks põhjaliku kirjaliku selgituse selle hoone ostmiseks kasutatud assigneeringute kogusumma kohta;

17.  palub, et institutsioon lisaks oma iga-aastasele tegevusaruandele kinnisvarapoliitika, eelkõige kuna oluline on kinnisvarapoliitikaga seotud kulusid ratsionaliseerida ja tagada, et need kulud ei ole liiga suured;

18.  võtab teadmiseks nõukogu 2013. aasta eelarve nullkasvu (0,3 %) (1,6 miljonit eurot); peab seda positiivseks suundumuseks ning ootab selle jätkumist järgmistel aastatel;

19.  kutsub nõukogu üles tegema koostööd teiste institutsioonidega, et töötada tõlkekulude esitamise kohta välja ühtne meetod, mille abil oleks kulusid lihtsam analüüsida ja võrrelda;

20.  on mures rikkumisest teatamise sise-eeskirjade vastuvõtmise viibimise pärast; palub nõukogul neid eeskirju viivitamata rakendama hakata;

21.  palub nõukogul lisada oma iga-aastastesse tegevusaruannetesse kooskõlas kehtivate konfidentsiaalsus- ja andmekaitse-eeskirjadega kõigi selliste lõpetatud OLAFi juhtumite tulemused ja tagajärjed, mille puhul oli uurimise all institutsioon või mõni selle heaks töötav isik;

Eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuse edasilükkamise põhjused

22.  kordab, et nõukogu tegevus peaks olema läbipaistev ja nõukogu peaks olema liidu kodanike ees täielikult vastutav talle kui liidu institutsioonile usaldatud rahaliste vahendite kasutamise eest; rõhutab, et see eeldab, et nõukogu osaleb täielikult ja heas usus iga-aastases eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses, nagu teised institutsioonid seda teevad; on sellega seoses seisukohal, et liidu eelarve täitmise mõjusa kontrolli huvides peavad Euroopa Parlament ja nõukogu töökorra alusel koostööd tegema; peab kahetsusväärseks probleeme, mis on seni eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse käigus tekkinud; võtab siiski teadmiseks liidu praeguse eesistujariigi poolt ülesnäidatud huvi seisukohtade lähendamiseks ning nõukogu peasekretäri kirja vastuseks eelarvekontrollikomisjoni esitatud küsimustele, milles ta väljendab oma valmisolekut toetada aktiivselt konkreetseid meetmeid parlamendi poolt 23. oktoobri 2014. aasta resolutsioonis(8) nõutud modus vivendi saavutamiseks; rõhutab vajadust suurendada nende kahe institutsiooni vahelist dialoogipidamise võimet, et leida võimalikult kiiresti lahendus, mis võimaldab aluslepinguga saadud volituste täitmist ja vastutust kodanike ees;

23.  kordab, et tulemuslik eelarvekontroll on võimalik ainult siis, kui Euroopa Parlament ja nõukogu teevad koostööd, mille põhielemendid hõlmavad nõukogu ja Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjoni esindajate ametlikke kohtumisi, komisjoniliikmete esitatud küsimustele vastamist kirjaliku küsimustiku alusel ja vajadusel korral eelarvekontrolli jaoks vajalike taustadokumentide esitamist;

24.  kordab, et ilma nõukogupoolse koostööta, nagu eespool mainitud, ei saa Euroopa Parlament teha eelarve täitmisele heakskiidu andmise suhtes teadlikku otsust;

25.  nõustub komisjoni seisukohaga 23. jaanuari 2014. aasta kirjas Euroopa Parlamendile, et on soovitav, et parlament annaks jätkuvalt heakskiidu, lükkaks edasi heakskiidu andmise või keelduks heakskiidu andmisest teiste institutsioonide – sh nõukogu – eelarve täitmisele, nagu see siiani on olnud;

26.  kinnitab ja toetab täielikult komisjoni kirjas avaldatud seisukohta, et kõik institutsioonid on täiel määral seotud Euroopa Parlamendi poolt eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse käigus tehtud tähelepanekute järelmeetmetega ning et kõik institutsioonid peaksid tegema koostööd, et tagada eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse sujuv läbiviimine, pidades täielikult kinni Euroopa Liidu toimimise lepingu asjakohastest sätetest ja asjaomastest teisestest õigusaktidest;

27.  annab nõukogule teada, et komisjon märkis oma kirjas, et ta ei teosta järelevalvet teiste institutsioonide eelarve täitmise üle ning et teisele institutsioonile esitatud küsimustele vastamisega rikutaks selle teise institutsiooni vabadust kasutada oma osa eelarvest; tuletab meelde, et parlament annab teiste institutsioonide eelarve täitmisele heakskiidu pärast seda, kui on läbi vaadanud esitatud dokumendid ning küsimuste vastused; peab kahetsusväärseks, et parlamendil on nõukogult vastuste saamisega pidevalt probleeme;

28.  peab demokraatlikuks, et parlament kasutab eelarve täitmisele heakskiidu andmise pädevust vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele 316, 317 ja 319 ning kooskõlas praeguse tõlgenduse ja praktikaga, mille kohaselt tuleb heakskiit anda igale eelarvejaole eraldi, et säilitada läbipaistvus ja demokraatlik aruandekohustus liidu maksumaksjate ees; kinnitab seetõttu, et eelarve täitmisele heakskiidu andmine või mitteandmine on parlamendi kohustus liidu kodanike ees;

29.  on seisukohal, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise alane liidu õigusraamistik tuleks läbi vaadata, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise protsess selgemaks muuta;

30.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et mitte kõik liidu institutsioonid ei järgi läbipaistvuse küsimuses samu standardeid, ning on veendunud, et nõukogu peaks selles valdkonnas edusamme tegema.

(1) ELT L 66, 8.3.2013.
(2) ELT C 403, 13.11.2014, lk 1.
(3) ELT C 398, 12.11.2014, lk 1.
(4) ELT C 403, 13.11.2014, lk 128.
(5) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(6) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(7) Nõukogu peasekretariaadi siseaudiitori 2013. aasta tegevusaruande kokkuvõte, lk 2.
(8) ELT L 334, 21.11.2014, lk 95.


2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Liidu üldeelarve – Euroopa välisteenistus
PDF 264kWORD 80k
Otsus
Resolutsioon
1.Euroopa Parlamendi 29. aprilli 2015. aasta otsus Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, X jagu – Euroopa välisteenistus (2014/2086(DEC))
P8_TA(2015)0123A8-0109/2015

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarvet(1),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2013. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2014)0510 – C8-0155/2014)(2) ,

–  võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2013 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega(3),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja avaldust(4), mis kinnitab 2013. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõiget 10 ja artikleid 317, 318 ja 319,

–  võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(5),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(6), eriti selle artikleid 55, 99 ning164–167,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning väliskomisjoni arvamust (A8-0109/2015),

1.  annab heakskiidu liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja tegevusele Euroopa välisteenistuse 2013. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, komisjonile, Euroopa Liidu Kohtule, kontrollikojale, Euroopa Ombudsmanile, Euroopa Andmekaitseinspektorile ja Euroopa välisteenistusele ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

2.Euroopa Parlamendi 29. aprilli 2015. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, X jagu – Euroopa välisteenistus (2014/2086(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, X jagu – Euroopa välisteenistus,

–  võttes arvesse Euroopa Ombudsmani 26. veebruari 2015. aasta otsust rikkumisest teatamist käsitleva omaalgatusliku uurimise OI/1/2014/PMC lõpetamise kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning väliskomisjoni arvamust (A8-0109/2015),

1.  väljendab heameelt asjaolu üle, et Euroopa välisteenistus on jätkanud kolmandal eelarveaastal oma eelarve täitmist, ilma et kontrollikoda oleks tuvastanud olulisi vigu; võtab teadmiseks edusammud, mis on tehtud eelmistel aastatel tuvastatud vigade kõrvaldamiseks, ja toetab kontrollikoja aastaaruandes esitatud soovitusi olukorra parandamiseks; väljendab heameelt Euroopa välisteenistuse loomist käsitleva kontrollikoja eriaruande nr 11/2014 ning selles aruandes sisalduvate arvukate kasulike soovituste üle olukorra parandamiseks, mida loodetavasti rakendatakse nii pea kui võimalik;

2.  märgib, et 2011., 2012. ja 2013. aasta aruandes on kontrollikoda teinud korduvalt Euroopa välisteenistuse kohta tähelepanekuid seoses palkade maksmisega töötajatele ja puudustega peretoetuste haldamises, mida Euroopa välisteenistuse nimel tegi individuaalsete maksete haldamise ja maksmise amet (PMO), turvateenuste osutamisega delegatsioonides ja IT-teenuste lepingutega;

3.  väljendab muret asjaolu pärast, et töötajatele makstavad hüvitised olid ka eelnevatel aastatel mureküsimuseks ja vigadest mõjutatud; nõuab, et selles osas tehtaks rangemat kontrolli, eelkõige seeläbi, et töötajatele tuletatakse korrapäraselt meelde, et nad deklareeriksid muudest allikatest saadavad toetused;

4.  väljendab muret, et individuaalsete maksete haldamise ja maksmise süsteem ei olnud 2013. aastal ikka veel täielikult toimiv, mis põhjustas sotsiaaltoetuste ebakorrektse väljamaksmise töötajatele, ning palub, et Euroopa välisteenistus laiendaks seda süsteemi kõigi liikmesriikide ametnikele;

5.  tuletab meelde, et Euroopa välisteenistuse peakorter peab korrapäraselt jälgima kõiki hankemenetlusi nende kõikides etappides, eelkõige delegatsioonides; on seisukohal, et asjaomaseid delegatsioonide töötajaid tuleks pidevalt toetada selgete juhistega, et vähendada olemusliku riski ohtu, eelkõige tundlike hankemenetluste ja lepingute puhul; tervitab asjaolu, et Euroopa välisteenistuse peakorteris on delegatsioonide julgeolekuvaldkonna lepingute jaoks loodud spetsiaalne töörühm;

6.  märgib, et Euroopa välisteenistuse sõlmitavate raamlepingute puhul tuleb nõuetekohaselt tagada toimingute jälgitavus, vormistades asjakohaselt iga lepinguga seotud dokumendid, olenemata lepingu konkreetsest iseloomust; palub Euroopa välisteenistuse peakorteril arendada edasi delegatsioonide töötajate oskusi ja teadlikkust nii sellest küsimusest kui ka üldisemalt sellega seotud sisekontrollistandardite mõjusast rakendamisest; märgib, et teabe kvaliteet on üks kõige olulisemaid 2013. aasta eelkontrolli käigus tuvastatud puudusi, ja nõuab olukorra kiiret parandamist, et tagada juurdepääs täpsele ja põhjalikule juhtimis- ja haldusteabele;

7.  kutsub Euroopa välisteenistust üles tugevdama oma kolmandate riikidega seotud pettustevastast strateegiat ja väljendab heameelt asjaolu üle, et 23. jaanuaril 2015 allkirjastati lõpuks vastastikuse mõistmise memorandum Euroopa Pettustevastase Ametiga (OLAF);

8.  palub Euroopa välisteenistusel anda aru edusammudest seoses liidu delegatsioonide pettustevastase võitluse strateegiaga, mis pidi valmima 2013. aasta jooksul;

9.  on mures rikkumisest teatamise sise-eeskirjade vastuvõtmise viibimise pärast; palub Euroopa välisteenistusel neid eeskirju viivitamata rakendama hakata;

10.  palub Euroopa välisteenistusel lisada oma iga-aastastesse tegevusaruannetesse kooskõlas kehtivate konfidentsiaalsus- ja andmekaitse-eeskirjadega kõigi selliste lõpetatud OLAFi juhtumite tulemused ja tagajärjed, mille puhul oli uurimise all institutsioon või mõni selle heaks töötav isik;

11.  märgib, et Euroopa välisteenistuse peakorteri 2013. aasta lõplik eelarve oli 508,8 miljonit eurot, mis on 4,09 % rohkem kui eelnenud aastal, ning eelarve jaguneb järgmiselt: 195,81 miljonit eurot Euroopa välisteenistuse peakorterile ja 312,95 miljonit eurot liidu delegatsioonidele; märgib, et komisjon andis Euroopa välisteenistuse eelarvesse täiendavalt 272,4 miljonit eurot;

12.  märgib, et Euroopa välisteenistuse peakorteris kulutatakse 69 % eelarvest (134,59 miljonit eurot) koosseisuliste ja koosseisuväliste töötajate palkade ja toetuste maksmisele ja 10 % (19,92 miljonit eurot) hoonetele ja nendega seotud kulutustele; märgib, et liidu delegatsioonides kulutatakse 106,6 miljonit eurot (34 %) koosseisuliste töötajate palkadele, 62,2 miljonit eurot (19,9 %) kooseisuvälistele töötajatele ja 99,6 miljonit eurot (31,8 %) hoonetele ja nendega seotud kulutustele;

13.  on arvamusel, et Euroopa välisteenistus ei ole ressursside piiratuse tõttu veel täieõiguslik ELi diplomaatiline teenistus; on seisukohal, et just komisjon ja liikmesriigid saaksid Euroopa välisteenistuse tugevdamist tagant tõugata;

14.  juhib tähelepanu asjaolule, et eelarve neutraalsuse põhimõte on igati tervitatav, kuid seda ei tohiks vaadelda eraldiseisvana kokkuhoiust, mida liikmesriikidele on andnud Euroopa välisteenistuse loomine;

15.  on seisukohal, et Euroopa välisteenistusel on endiselt liiga palju kõrge palgatasemega töötajaid ning et see olukord vajab muutmist; on arvamusel, et selleks juba võetud meetmed on olnud asjakohased, ning palub komisjonilt suuremat pühendumist talitustevahelise koostöö parandamisele; palub institutsioonil anda oma järgmises aastaaruandes aru AD15 ja AD16 ametikohtade vähendamisest; märgib ka, et puudub kompetentsiraamistik juhtide jaoks, mille alusel saaks hinnata esialgselt välja valitud kandidaate; rõhutab, et töölevõtmisotsuste peamiseks kriteeriumiks peab jääma pädevus välisküsimustes;

16.  on kindel, et Euroopa välisteenistuse kõrgema juhtkonna struktuuri tuleb ratsionaliseerida ja otsuste tegemise protsessi lihtsustada;

17.  väljendab heameelt Euroopa välisteenistuse töötajaskonna paranenud geograafilise tasakaalu üle, kuna pärast 2004. aastat liiduga ühinenud liikmesriikide osakaal on halduspersonali osas kasvanud 18 %-ni ja delegatsioonide juhtide osas 17,7 %-ni, võrrelduna nende riikide osakaaluga liidu rahvastikust, mis on 21 %; rõhutab vajadust geograafilise tasakaalu järele töötajate värbamisel ja ametisse nimetamisel; on arvamusel, et võrdne geograafiline esindatus Euroopa välisteenistuses on oluline tegur selle jõudluse suurendamisel ning kutsub komisjoni üles jätkama tööd selle saavutamiseks;

18.  märgib ära tehtud jõupingutused soolise tasakaalu parandamiseks ja võimalike takistuste likvideerimiseks karjääri edenemise valdkonnas; nõuab, et Euroopa välisteenistus jätkaks tööd soolise tasakaalustamatuse vähendamiseks, eelkõige kõrgema tasandi töötajate hulgas;

19.  väljendab siiski muret naiste vähesuse pärast Euroopa välisteenistuse vastutavatel ametikohtadel (delegatsioonide töötab 204 meest ja 55 naist, samas kui kõrgemas juhtkonnas on 42 meest ja 4 naist – s.t naisi on vaid 8,7 %); nõuab, et selle tasakaalustamatuse võimalikult kiireks kaotamiseks võetaks kasutusele võrdsete võimaluste kava, eelkõige seoses juhtivate ametikohtadega;

20.  märgib, et kohustuslik eesmärk, et vähemalt ühe kolmandiku Euroopa välisteenistuse administraatori (AD) tasandi töötajate koguarvust peaksid moodustama liikmesriikidest pärit diplomaadid, saavutati 2013. aastal; märgib aga, et liikmesriikidest lähetatud riiklike ekspertide arv on ikka veel suhteliselt suur (2014. aasta juunis 397), ja nõuab nende staatuse/õiguste ja Euroopa välisteenistuse eelarvet mõjutava maksumuse kohta täpsemat selgitust;

21.  kordab eelmisel aastal tehtud üleskutset esitada kõigi Euroopa välisteenistuse käsutuses olevate inimressursside kohta üksikasjalik tabel, mis kajastab töötajate jaotust palgaastme, soo ja kodakondsuse alusel; märgib, et see tabel tuleks automaatselt lisada institutsiooni iga-aastasele tegevusaruandele;

22.  väljendab siiski kahetsust, et ei ole veel saavutatud paremat geograafilist tasakaalustatust ning palub Euroopa välisteenistusel tugevdada geograafilist tasakaalu eelkõige juhtiva tasandi ametikohtade ja delegatsioonide juhtide määramisel; kordab, et on vaja saavutada parem liikmesriikide geograafiline tasakaal administratsiooni kõigil tasanditel, ning nõuab Euroopa välisteenistuselt meetmete rakendamist kõikide liikmesriikide parema ja tasakaalustatuma esindatuse tagamiseks;

23.  on arvamusel, et liidu eriesindajate ülesanded on väga ebaselged, puudub nõuetekohane järelevalve ja tulemuste analüüs; teeb ettepaneku, et nende puuduste likvideerimiseks integreeritaks eriesindajate ametikohad Euroopa välisteenistuse struktuuri;

24.  tuletab meelde, kui oluline on paigutada toimiva ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika alla kuuluva ELi eriesindajate eelarve ümber Euroopa välisteenistuse eelarvesse, et paremini toetada integreerumist Euroopa välisteenistusse;

25.  peab positiivseks inimressursi valdkonnas toimunud arengut, kuid nõustub siiski kontrollikoja tähelepanekuga, et delegatsioonides on vaja valdkondlikke teadmisi; väljendab muret selle pärast, et liidu delegatsioonide poliitikaosakondades ning ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) missioonide kavandamiseks ja elluviimiseks ei ole piisavalt personali; märgib ka, et liidu delegatsioonidel on luureandmete saamise ja käsitlemisega seotud praktilisi raskusi; palub komisjonil leida koos Euroopa välisteenistusega kooskõlastatud meetod delegatsioonide töötajaskonna profiili optimeerimiseks;

26.  märgib, et Euroopa välisteenistus eraldab jätkuvalt ebapiisavalt vahendeid sisepoliitika välisaspektidele ja et tal on rahastamisvahendite kavandamisse nõuetekohase panuse andmiseks liiga vähe töötajaid, mis seab ohtu liidu välispoliitika ühtsuse;

27.  on seisukohal, et praegusel kriisi ja üldiste eelarvekärbete ajal tuleks liidu institutsioonide töötajate väljasõitude kulusid vähendada ning väljasõiduüritused peaksid võimaluse korral toimuma institutsioonide enda hoonetes, sest väljasõitudega kaasnev lisaväärtus ei õigusta nii suuri kulusid;

28.  soovitab Euroopa välisteenistusel saada parem ülevaade värbamismenetlusega kaasnevatest kuludest; kutsub Euroopa välisteenistust üles kasutama uuenduslikke lahendusi, nagu tööintervjuude läbiviimine videokonverentsi vormis, ning leidma võimalikult palju samalaadseid võimalusi töötajate koolitamiseks;

29.  rõhutab veel kord vajadust sellise Euroopa välisteenistuse nõude kehtestamiseks, et ametisse nimetatud uued Euroopa välisteenistuse töötajad annaksid kinnituse selle kohta, et nad ei ole kunagi töötanud luureteenistuses;

30.  julgustab komisjoni ja liikmesriike võtma meetmeid, et kooskõlastatus ja koostöö nende välisteenistuste ja Euroopa välisteenistuse vahel oleks parem, eiramata samas läbivaid valdkondlikke küsimusi;

31.  rõhutab, et kulusid saaks oluliselt kokku hoida, kui parandada liikmesriikide vahelist koostööd välis- ja julgeolekupoliitika alal ning määrata ennetavalt kindlaks ühised meetmed, mis Euroopa välisteenistus saab järkjärgult üle võtta, et liidu ülemaailmset rolli tugevdada ja tõhustada;

32.  rõhutab, et tuleks edasi arendada töötavasid, mis tagaksid koostöö rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadiga (DEVCO), ning toetada valdkondlikke üksusi (näiteks konfliktiennetuse ja julgeolekupoliitika direktoraat);

33.  rõhutab, et valdkondlikud üksused tuleks kaasata programmitöö kõikidesse etappidesse vältimaks seda, et konfliktide ennetamise, rahu kindlustamise ning soolise võrdõiguslikkuse ja inimõigustega seoses tehtaks täiendusi alles viimasel hetkel;

34.  on arvamusel, et praegune ELi välispoliitika on jätkuvalt mõningate üksikute liikmesriikide välispoliitika tugeva mõju all; rõhutab, et ELi välispoliitika tulemusi kujundab olulisel määral selliste riikide kõrvalejätmine, kellel on olemas asjatundlikkus mõne käimasoleva konflikti, eriti Ukraina ja Venemaa vahelise konflikti alal; palub Euroopa välisteenistusel seda küsimust pidevalt jälgida ning võtta arvesse võimalikku mõju, mida üksikute liikmesriikide välispoliitika avaldab liidu välispoliitikale;

35.  rõhutab, kui tähtis on tunnustada ja toetada lähetatud tsiviilpersonali ja sõjaväelaste rasket tööd maailma ebastabiilseimates ja ohtlikemates paikades, kus liit peab samuti olema esindatud ja oma tööd tegema; peab seetõttu oluliseks, et nendele turvalisuse ja liikuvuse, perekondliku ühtsuse/eraldatuse ning kultuuriliste ja sotsiaalsete tegurite osas äärmusliku stressi tingimustes töötavatele ja elavatele töötajatele kehtestataks kõrgeim kaitse ja turvalisuse tase ning piisav paindlikkuse määr; pooldab asjaomaste delegatsioonide turvalisuseks eraldatud kulude suurendamist eelarves; on seisukohal, et oleks väga kasulik omada võrdlevat statistikat nendes tingimustes töötavate Euroopa välisteenistuse ja liikmesriikide välisteenistuste töötajate kohta;

36.  nõuab, et delegatsioonide toetamist eelarvest lihtsustataks; rõhutab, et kõige väiksemad delegatsioonid on raskes olukorras, sest maksete heakskiitmise delegeerimist Euroopa välisteenistuse ja komisjoni töötajate vahel reguleerivad keerukad ja jäigad eeskirjad; palub Euroopa välisteenistusel ja komisjonil kaaluda, kuidas saaks vahendite heakskiitmise menetluse lihtsamaks muuta, järgides samal ajal finantskontrolli eeskirju;

37.  rõhutab, et ELi delegatsioonide poolt praegu kohaldatavad finantseeskirjad panevad delegatsioonide juhtidele jätkuvalt suure halduskoormuse, mis viib tähelepanu delegatsiooni juhi esmaselt vastutuselt keskenduda poliitilisele tööle; nõuab tungivalt, et Euroopa välisteenistus ja komisjon leiaksid sellele probleemile lahenduse, mis hõlmaks finantseeskirjade muutmist, tingimusel et see ei vähenda delegatsioonide finantsjuhtimise kvaliteeti ja rangust; märgib ka, et halduskulude katmiseks kasutatakse pidevalt Euroopa välisteenistuse ja komisjoni eelarveridu, mis muudab finantstegevuse asjatult keerukamaks;

38.  juhib tähelepanu asjaolule, et samas geograafilises punktis asuvaid ELi töötajaid delegatsioonides ja ELi töötajaid ÜVJP missioonidel koheldakse erinevalt seoses puhkepäevade, lendude, hüvitiste jt soodustustega; nõuab liidu delegatsiooni töötajate ja liidu ÜVJP missioonide töötajate tasustamise ja hüvitiste üksikasjalikku võrdlust näiteks Mogadishus (Somaalia) ja Banguis (Kesk-Aafrika Vabariik) 1. jaanuari 2014. aasta seisuga ning nõuab võimalike erinevuste põhjendamist;

39.  rõhutab vajadust korraldada ÜVJP missioonide rahastamine paindlikumalt, et tagada Euroopa Liidu sise- ja välisjulgeolek, mida ohustavad konfliktid liiduga piirnevates riikides, aga ka võimalike terrorismiaktide suurenenud risk;

40.  rõhutab, et tingimata tuleb luua ühistalituste keskus, mis annaks ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika missioonidele ning liidu eriesindajatele ja nende büroodele tsentraliseeritud logistika-, hanke- ja haldustoe pakkumise kaudu suure kulude kokkuhoiu; peab kahetsusväärseks, et keskuse loomine on pikka aega viibinud, ja nõuab tungivalt, et kõik asjaomased sidusrühmad püüaksid jõuda kiiresti kokkuleppele kõrgetele nõudmistele vastava keskuse osas, mis suudaks missioone eelkõige nende algusfaasis tulemuslikult toetada, standardiseerida tööprotsesse ning tagada kiiremad ja kulutasuvamad hanked;

41.  soovitab Euroopa välisteenistusel kasutada ära mastaabisäästu eelised, luues uut sünergiat Euroopa välisteenistuse peakorteris ja delegatsioonides ning süvendades koostööd liikmesriikide ja nende diplomaatiliste teenistustega tõelises liidu välispoliitilises ja -teenistuslikus vaimus; märgib rahuloluga, et ELi delegatsioonide ja liikmesriikide diplomaatiliste esinduste ruumide ühiskasutuse mõte levib, kuigi praegu on selle kohta näiteid veel vähe; palub Euroopa välisteenistusel jätkata võimaluste otsimist ühiskasutuse edasiseks suurendamiseks;

42.  palub, et Euroopa välisteenistus lisaks oma iga-aastasele tegevusaruandele kinnisvarapoliitika, eelkõige kuna oluline on kinnisvarapoliitikaga seotud kulusid ratsionaliseerida ja tagada, et need kulud ei ole liiga suured;

43.  nõuab tungivalt, et Euroopa välisteenistus esitaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile nimekirja kõigist 2013. aastal sõlmitud kinnisvaralepingutest, mis sisaldaks lepingute üksikasju, riiki, kus leping on sõlmitud, ning lepingu kestust, nii nagu see oli esitatud Euroopa välisteenistuse 2011. aasta tegevusaruandes, ning palub, et Euroopa välisteenistus esitaks kõigi kinnisvaralepingute üksikasjad ka oma 2014. aasta tegevusaruandes;

44.  möönab, et konsulaarteenistustega seoses tuleb veel tööd teha; rõhutab võimalust kulusid kokku hoida, kui konsulaarteenuseid pakutakse liidu delegatsioonide kaudu; kutsub Euroopa välisteenistust üles koostama üksikasjaliku analüüsi selle mõju kohta eelarvele ning kutsub liikmesriike üles selles küsimuses kokkuleppele jõudma, eesmärgiga koostada ühtlustatud eeskirjad ja õigusaktid;

45.  palub, et kontrollikoda lisaks oma järgmisse aastaaruandesse ülevaate selle kohta, milliseid järelmeetmeid on Euroopa välisteenistus käesolevas resolutsioonis esitatud Euroopa Parlamendi soovitustega seoses võtnud.

(1) ELT L 66, 8.3.2013.
(2) ELT C 403, 13.11.2014, lk 1.
(3) ELT C 398, 12.11.2014, lk 1.
(4) ELT C 403, 13.11.2014, lk 128.
(5) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(6) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.


2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Liidu üldeelarve – Euroopa Kohus
PDF 257kWORD 75k
Otsus
Resolutsioon
1.Euroopa Parlamendi 29. aprilli 2015. aasta otsus Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, IV jagu – Euroopa Kohus (2014/2080(DEC))
P8_TA(2015)0124A8-0111/2015

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarvet(1),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2013. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2014)0510 – C8-0149/2014)(2),

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2013 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega(3),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja avaldust(4), mis kinnitab 2013. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõiget 10 ning artikleid 317, 318 ja 319,

–  võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(5),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(6), eriti selle artikleid 55, 99, 164, 165 ja 166,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0111/2015),

1.  annab heakskiidu Euroopa Kohtu kohtusekretäri tegevusele Euroopa Kohtu 2013. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, komisjonile, Euroopa Liidu Kohtule, kontrollikojale, Euroopa Ombudsmanile, Euroopa Andmekaitseinspektorile ja Euroopa välisteenistusele ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

2.Euroopa Parlamendi 29. aprilli 2015. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, IV jagu – Euroopa Kohus (2014/2080(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, IV jagu – Euroopa Kohus,

–  võttes arvesse Euroopa ombudsmani 26. veebruari 2015. aasta otsust oletatavast õigusrikkumisest teatamise omaalgatusliku uurimise OI/1/2014/PMC lõpetamise kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0111/2015),

1.  märgib rahuloluga, et kontrollikoda täheldas oma 2013. aastat käsitlevas aruandes, et ei leidnud Euroopa Liidu Kohtus (edaspidi „Euroopa Kohus”) olulisi puudusi seoses inimressursse ja hankeid käsitlevate auditeeritud teemadega;

2.  tunneb heameelt selle üle, et kontrollikoda jõudis oma audititöö põhjal järeldusele, et institutsioonide ja organite 31. detsembril 2013 lõppenud eelarveaasta haldus- ja muude kulude maksed tervikuna ei sisaldanud olulisi vigu;

3.  märgib, et 2013. aastal oli Euroopa Kohtu käsutuses assigneeringutena 354 880 000 eurot (2012. aastal 348 300 000 eurot) ja et assigneeringute täitmise määr oli 96,3 %; peab kahetsusväärseks, et võrreldes 2012. aasta 98,6 %-ga oli 2013. aasta kasutusmäär madalam;

4.  võtab teadmiseks, et madalamat täitmismäära võib seostada sellega, et 2013. aasta algsed assigneeringud sisaldasid palkade ja pensionide kavandatud korrigeerimist (kokku peaaegu 6 000 000 euro ulatuses), kuid nõukogu ei olnud lõpuks korrigeerimisega siiski nõus; juhib tähelepanu sellele, et palkade korrigeerimist puudutava ettenägemata otsusega seotud põhjendused enam ei kehti seoses uute personalieeskirjade vastuvõtmisega 2014. aastal;

5.  rõhutab aga, et Euroopa Kohtu eelarve on puhtalt halduseelarve, millest suure osa moodustavad institutsioonis töötavate inimestega seotud kulud; võtab teadmiseks kasutusmäära langemise kohta esitatud põhjenduse Euroopa Kohtu 2013. aasta tegevusaruandes;

6.  märgib, et Euroopa Kohus lõpetas 2013. aastal 701 kohtuasja (2012. aastal lõpetati 595 kohtuasja) ja talle esitati 699 uut kohtuasja (2012. aastal 632), sh 450 apellatsioonikaebust ja eelotsusetaotlust; kiidab heaks positiivsed statistilised tulemused ja leiab, et hoolimata headest tulemustest on veel ruumi nende parandamiseks;

7.  võtab teadmiseks, et 2013. aastal esitati Üldkohtule 790 uut kohtuasja, lõpetati 702 kohtuasja ja 1325 kohtuasja oli menetluses, mis tähendab kohtumenetluste arvu üldist kasvu võrreldes 2012. aastaga; märgib ka, et kohtumenetluste kestus on veidi lühenenud; juhib tähelepanu asjaolule, et üheksanda koja moodustamine ei toonud 2013. aastal kaasa Üldkohtu tõhususe kasvu, kuid kordab sellest hoolimata oma seisukohta, et Üldkohus vajab tugevdamist inimressursside valdkonnas;

8.  märgib, et Avaliku Teenistuse Kohus viis 2013. aastal lõpule 184 kohtuasja, 2012. aastal seevastu 121 (mis tähendab 52 % suurust kasvu), vähendades seega menetluses olevate kohtuasjade arvu 24 võrra (mis tähendab selle kohtuasjade kuhjumise vähenemist 11 %); on veendunud, et Avaliku Teenistuse Kohtu laialisaatmine ei ole adekvaatne lahendus pikaleveninud ummikseisule nõukogus;

9.  on seisukohal, et Euroopa Kohtu käsutuses olevate vahendite raames on võimalik leida edasisi võimalusi olukorra parandamiseks; rõhutab, et tänu 2013. aastal elluviidud sisereformidele − uue koja moodustamine Üldkohtus, uus kohtujurist ning Euroopa Kohtu tegevust reguleeriva kodukorra muutmine, eelkõige keelte ja tehnoloogiakasutuse valdkonnas, ning muud lisaeeskirjad − on süsteemis toimunud positiivsed muutused, mis on võimaldanud ressursside optimeerimisel edusamme teha; innustab Euroopa Kohut jätkama samamoodi;

10.  soovitab muuta institutsiooni struktuuri selliselt, et viia juriidilised ja haldusülesanded selgemini lahku, mis tagaks struktuuri parema kooskõla Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikliga 6, nii et kohtunikel ei oleks enam seda ohtu, et nad peavad tegema otsuseid apellatsioonikaebuste kohta, mis käsitlevad tegusid, millesse nende asutused on otseselt segatud;

11.  tuletab meelde, et seoses 2012. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva resolutsiooniga väidab Euroopa Kohus, et kuulamiste ega kohtuotsuste arvu suurendamine ei suurendaks tööviljakust olulisel määral; juhib tähelepanu sellele, et samas on Euroopa Kohus taotlenud kohtunike arvu suurendamist; nõuab tungivalt, et Euroopa Kohus nõuaks välist vastastikust eksperdihinnangut, mis tuleks esitada koos väliste vahenditega, et teha kindlaks Euroopa Kohtu tõstatatud probleemide võimalikud lahendused;

12.  rõhutab, et Euroopa Kohtus tuleb mitmekeelsuse tagamisele erilist tähelepanu pöörata, sest see ei pea tagama mitte ainult võrdset juurdepääsu Euroopa Kohtu praktikale, vaid ka andma asjaomastele osapooltele vaidluste lahendamisel Euroopa Kohtu ees võrdsed võimalused;

13.  peab kahetsusväärseks, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse käigus esitati kohtunike välistegevuste loetelu kohta puudulik teave; palub Euroopa Kohtul avaldada oma kodulehel registri, mis sisaldab üksikasjalikku teavet iga kohtuniku välistegevuste kohta, millel on mõju liidu eelarvele;

14.  palub Euroopa Kohtul esitada kahe pensionile läinud koosseisulise tõlkija – kellega sõlmiti tõlkelepingud – juhtumi kohta aruanne, mille alusel oleks võimalik veenduda, et see olukord vastab nii huvide konflikti kui ka palga osas Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjadele;

15.  palub Euroopa Kohtul kaaluda Euroopa Kohtu kohtukantseleide koondamist ühte kantseleisse, et tagada kohtute vahel menetlustoimingute parem koordineerimine;

16.  märgib ära e-Curia rakenduses tehtud parandused; võtab teadmiseks, et see rakendus ei ole veel saavutanud oma täit potentsiaali; soovitab Euroopa Kohtul koostada kava, et julgustada kõiki liikmesriike rakendust kasutama;

17.  tunnustab 2013. aastal paberaruannete asendamiseks käivitatud digitaalsete aruannete projekti; on arvamusel, et selle projekti oleks võinud käivitada juba varem;

18.  on seisukohal, et võttes arvesse iga-aastases tegevusaruandes toodud andmeid, saaks Euroopa Kohus veelgi vähendada paberdokumentide arvu, ilma et selle all kannataksid tema kohustused;

19.  julgustab Euroopa Kohut, arvestades asjaolu, et esimene otseülekanne veebis toimus Euroopa Kohtus 2013. aastal, tehnoloogiat veelgi rohkem kasutama ja laiendama selle kasutusala ka tööga seotud teemadele;

20.  tunnistab, et suulise tõlke kvaliteet Euroopa Kohtus on väga tähtis ning et kuulamiste arvu ei ole võimalik mõjutada; on siiski veendunud, et kuulamiste ajakava on võimalik tõhusamalt planeerida; soovitab Euroopa Kohtul oma institutsioonidevaheliste kontaktide abil tutvuda teiste institutsioonide poolt selles küsimuses kasutatavate parimate tavadega;

21.  võtab teadmiseks Euroopa Kohtu põhimõtte eelistada sisemiste ressursside kasutamist, eelkõige tõlketeenuste puhul; mõistab raskusi teatud keelekombinatsioonidele juriidilise taustaga tõlkijate leidmisel; väljendab siiski suurt muret vabakutselistele tõlkijatele eraldatud kasutamata assigneeringute väga kõrge taseme (2 200 000 eurot) pärast; on seetõttu seisukohal, et kui peaks vaja olema kasutada allhanget, siis peaks see andma lisakokkuhoidu;

22.  kutsub Euroopa Kohut üles kaaluma võimalust võtta kasutusele süsteem, et tõlkimine toimub teatavatel juhtudel ainult siis, kui selleks esitatakse tellimus, ning kasutama sagedamini tehnoloogilisi tõlkevahendeid;

23.  palub kohtul kontrollida tõlke vajalikkust iga juhtumi korral, mille tähtsus liidu kodanike jaoks on piiratud;

24.  märgib murelikult, et liidu eri institutsioonide tõlkekulud on väga erinevad; palub institutsioonidevahelisel tõlketöörühmal teha sellega seoses kindlaks nende erinevuste põhjused ja pakkuda välja lahendused, mis kaotaksid selle tasakaalustamatuse ja ühtlustaksid tõlkekulud, mille puhul oleks täielikult arvestatud kvaliteeti ja keelelist mitmekesisust; märgib sellega seoses, et töörühm peaks taastama institutsioonidevahelise koostöö, et vahetada häid tavasid ja tulemusi, ning tegema kindlaks valdkonnad, kus oleks võimalik institutsioonide koostööd või nendevahelisi kokkuleppeid tugevdada; märgib, et töörühma eesmärk peaks ühtlasi olema töötada välja tõlkekulude esitamise ühtne meetod, mida saaksid kasutada kõik institutsioonid, et hõlbustada nende kulude analüüsi ja võrdlust; märgib, et töörühm peaks selle töö tulemused esitama enne 2015. aasta lõppu; kutsub kõiki institutsioone üles võtma institutsioonidevahelise töörühma tööst aktiivselt osa; tuletab sellega seoses meelde, et liidu institutsioonides tuleb mitmekeelsuse tagamisele väga suurt tähelepanu pöörata, et tagada kõigi liidu kodanike võrdne kohtlemine ja võrdsed võimalused;

25.  on seisukohal, et kriisi ja üldiste eelarvekärbete ajal tuleb liidu institutsioonide töötajate väljasõitude kulusid vähendada ning väljasõiduüritused peaksid võimaluse korral toimuma institutsioonide enda hoonetes, sest väljasõitudega kaasnev lisaväärtus ei õigusta nii suuri kulusid;

26.  loodab, et Euroopa Kohus jätkab jõupingutusi institutsioonisisese sünergia otsimisel, eelkõige suulise ja kirjaliku tõlke valdkonnas;

27.  kordab oma taotlust, et Euroopa Kohtu koosolekute päevakord oleks eraldi lisana lisatud vastava aasta tegevusaruandele;

28.  soovitab ülemäärase viivituse määratlemiseks kehtestada kohtuotsuste tegemise ajavahemikule teatavad objektiivsed kriteeriumid;

29.  peab kahetsusväärseks, et pärast 2004. aastat liiduga ühinenud liikmesriigid ei ole institutsiooni kõrgemas juhtkonnas esindatud; kordab, et administratsiooni kõigil tasanditel tuleb saavutada parem geograafiline tasakaal;

30.  on mures selle pärast, et naisi on Euroopa Kohtu vastutavatel ametikohtade vähe (70 % – 30 %); nõuab, et selle tasakaalustamatuse võimalikult kiireks kaotamiseks viidaks ellu võrdsete võimaluste kava, eelkõige seoses juhtivate ametikohtadega;

31.  märgib, et Euroopa Kohtu kohaldatavad ametiautode isiklikku kasutamist reguleerivad eeskirjad on sarnased nendega, mida kohaldatakse teistes institutsioonides; on arvamusel, et neid eeskirju tuleks kulude kokkuhoidmiseks ajakohastada, eelkõige isikliku kasutamise osas;

32.  kutsub Euroopa Kohut üles vähendama liikmete ja töötajate käsutuses olevate ametiautode arvu ning andma Euroopa Parlamendile saavutatud kokkuhoiu kohta aru; on arvamusel, et autojuhtide ametikohtadele määramised tuleb seega läbi vaadata; juhib tähelepanu sellele, et autojuhtide osutatavate laiendatud eraõiguslike teenuste kulud tuleb kanda liidu maksumaksjatel;

33.  on veendunud, et Euroopa Kohus peaks parandama oma keskkonnaalaseid kohustusi, arendades edasi olemasolevaid meetmeid heitkoguste vähendamiseks ning kaasates hankemenetlustesse ka keskkonnakriteeriumid;

34.  võtab teadmiseks Euroopa Kohtu lubaduse jätkata töölevõtmis- ja hankemenetluste õigeaegse järelevalve ja kontrolli süsteemi täiustamist; toetab Euroopa Kohut tema jätkuvates jõupingutustel jälgida hüvitiste haldamist ja parandada tulemusi;

35.  leiab, et läbirääkimistega hankemenetluste põhjal sõlmitud lepingute arv on üsna suur; nõuab, et Euroopa Parlamenti teavitataks üksikasjalikult nende otsuste põhjustest;

36.  palub Euroopa Kohtul lisada oma iga-aastastesse tegevusaruannetesse kooskõlas kehtivate konfidentsiaalsus- ja andmekaitse-eeskirjadega kõigi selliste lõpetatud OLAFi juhtumite tulemused ja tagajärjed, mille puhul oli uurimise all institutsioon või mõni selle heaks töötav isik;

37.  võtab teadmiseks Euroopa Kohtu kinnisvarapoliitika, mis on lisatud iga-aastasele tegevusaruandele;

38.  märgib rahuloluga, et Euroopa Kohus on koostanud põhjaliku ja üksikasjaliku iga-aastase tegevusaruande ja lisanud sellesse põhjaliku teabe personalijuhtimise kohta, nagu Euroopa Parlament on palunud;

39.  on mures oletatavatest õigusrikkumistest teatamise sise-eeskirja vastuvõtmise viibimise pärast; palub Euroopa Kohtul neid eeskirju viivitamata rakendama hakata.

(1) ELT L 66, 8.3.2013.
(2) ELT C 403, 13.11.2014, lk 1.
(3) ELT C 398, 12.11.2014, lk 1.
(4) ELT C 403, 13.11.2014, lk 128.
(5) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(6) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.


2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Liidu üldeelarve – kontrollikoda
PDF 260kWORD 75k
Otsus
Resolutsioon
1.Euroopa Parlamendi 29. aprilli 2015. aasta otsus Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, V jagu – kontrollikoda (2014/2081(DEC))
P8_TA(2015)0125A8-0113/2015

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarvet(1),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2013. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2014)0510 – C8‑0155/2014)(2),

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2013 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega(3),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja avaldust(4), mis kinnitab 2013. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõiget 10 ja artikleid 317, 318 ja 319,

–  võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(5),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(6), eriti selle artikleid 55, 99, 164, 165 ja 166,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0113/2015),

1.  annab heakskiidu kontrollikoja peasekretäri tegevusele kontrollikoja 2013. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, komisjonile, Euroopa Liidu Kohtule, kontrollikojale, Euroopa Ombudsmanile, Euroopa Andmekaitseinspektorile ja Euroopa välisteenistusele ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

2.Euroopa Parlamendi 29. aprilli 2015. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, V jagu – Kontrollikoda (2014/2081(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, V jagu – Kontrollikoda,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0113/2015),

1.  märgib, et kontrollikoja raamatupidamise aastaaruannet auditeerib sõltumatu välisaudiitor – PricewaterhouseCoopers SARL –, et kohaldada samu läbipaistvuse ja aruandekohustuse põhimõtteid, mida kontrollikoda kohaldab auditeeritavate suhtes; võtab teadmiseks audiitori arvamuse, mille kohaselt annavad „finantsaruanded [...] õige ja õiglase ülevaate Euroopa Kontrollikoja finantsolukorrast”;

2.  rõhutab, et 2013. aastal oli kontrollikoja lõplike assigneeringute summa 142 761 000 eurot (2012. aastal 142 477 000 eurot) ja eelarve üldine täitmise määr oli 92 %; peab kahetsusväärseks, et võrreldes 2012. aasta 96 %-ga oli 2013. aasta täitmismäär madalam;

3.  rõhutab aga, et kontrollikoja eelarve on puhtalt halduseelarve, millest suure osa moodustavad institutsioonis töötavate inimestega seotud kulud; võtab teadmiseks kasutusmäära vähenemise kohta esitatud põhjenduse kontrollikoja aruandes 2013. aasta eelarve haldamise ja finantsjuhtimise kohta;

4.  võtab teadmiseks kontrollikoja uue, 2013.–2017. aasta strateegia, mille eesmärk on suurendada kontrollikoja kui liidu välisaudiitori rolli; kiidab heaks 2013. aastaks koostatud kava ja selle eesmärgi suurendada tulemusauditi aruannete hulka ja parandada kvaliteeti, suurendades tulemuslikkust ja nende jaoks eraldatud vahendeid; võtab lisaks teadmiseks selliste aruannete arvu 60 % kasvu alates 2008. aastast ning rõhutab, et kvantiteet ei tohiks tulla kvaliteedi arvelt;

5.  tuletab kontrollikojale meelde, et Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon leppisid 2012. aastal detsentraliseeritud asutusi käsitleva ühise lähenemisviisi punktis 54 kokku, et kontrollikoda vastutab täielikult allhankena läbiviidavate välisauditite kõikide aspektide, sealhulgas nende järelduste eest, viib läbi kõik vajalikud haldus- ja hankemenetlused ning rahastab allhankena läbiviidavaid välisauditeid ja nendega seotud kulusid oma eelarvest; eeldab, et kontrollikoda järgib ühist lähenemisviisi ning sõlmib lepingud asutuste välisauditite tegemiseks ja maksab nende eest;

6.  palub kontrollikojal viia läbi audit selle koha, millist mõju avaldab Euroopa Kohtu kohtukantseleide koondamine ühte kantseleisse, et tagada kohtute vahel menetlustoimingute parem koordineerimine;

7.  väljendab heameelt kontrollikoja sisemise reformikava üle, mis sisaldub tema 2013.–2017. aasta strateegias ja põhineb 2014. aasta vastastikustel eksperdiarvamustel, parlamendi raportil kontrollikoja tuleviku kohta ning kontrollikoja enda sisemisel analüüsil; palub kontrollikojal parlamendile reformi arengu ja elluviimise kohta korrapäraselt aru anda;

8.  on veendunud, et kontrollikoja tööprogramm peab olema teataval määral paindlik, et kontrollikoda saaks kiiresti reageerida oluliste ettenägematute sündmuste korral, mis võivad nõuda auditeerimist või tähelepanu, ning et kontrollikoda saaks eirata programmi neid punkte, mis ei ole enam asjakohased; peab samuti oluliseks, et kontrollikoda saavutaks teatava mitmekesisuse ja tasakaalu taseme, mitte ei keskenduks liiga palju ja liiga tihti teatavatele tegevusvaldkondadele; juhib kontrollikoja tähelepanu seadusandjate poliitilistele prioriteetidele ja liidu kodanikele suurt huvi pakkuvatele küsimustele, millest parlamendi eelarvekontrollikomisjon on teada andnud;

9.  toetab kontrollikoda tema püüdlustes eraldada tulemusaudititele rohkem vahendeid; tuletab meelde, et kontrollikoda peaks tagama, et spetsiifilisi auditeid tegema määratud audiitoritel oleksid vajalikud tehnilised teadmised ja metoodilised oskused;

10.  tuletab kontrollikojale meelde, et ajakavasid – eelkõige kontrollikoja eriaruannete omi – tuleb parandada, tegemata järeleandmisi nende aruannete kvaliteedis; peab kahetsusväärseks, et auditileidude õigeaegsuse osas pole pikaajalist eesmärki kaugeltki saavutatud; soovitab kontrollikojal seada eesmärgiks vähendada tulemusauditi kavas iga etapi kestust;

11.  märgib, et kontrollikoja metoodika peab olema järjepidev ja seda tuleb rakendada kõigi haldusvaldkondade suhtes; mõistab, et edasine ühtlustamine võib tekitada ebakõlasid kontrollikoja määratlustes, mis puudutavad ebaseaduslikke tehinguid otseses eelarve täitmises ja eelarve täitmises koostöös liikmesriikidega;

12.  märgib, et ühe eriaruande koostamiseks kulub keskmiselt 20 kuud, nagu see oli ka 2012. aastal; peab kahetsusväärseks, et kontrollikoda ei saavutanud strateegilist eesmärki koostada eriaruanded keskmiselt 18 kuuga; palub kontrollikojal lisada igale eriaruandele üksikasjad selle tausta kohta ning teave selle koostamise eri etappide kohta;

13.  on seisukohal, et eriaruannetes antud soovitused peaksid olema selgemad ja sisaldama alati teavet asjaomaste riikide positiivse ja negatiivse käitumise kohta;

14.  märgib, et viimased muudatused parlamendi kodukorras, mille eesmärk oli suurendada parlamendikomisjonide osalust eri valdkondades seoses eriaruannetega, ei ole ootusi täitnud; otsib võimalusi, kuidas parandada kontrollikoja eriaruannete suhtes kohaldatavaid parlamentaarseid menetlusi;

15.  toetab auditiga seotud ametikohtade lisandumist ka 2013. aastal; võtab teadmiseks, et auditiga seotud ametikohtadele võeti edukalt tööle uued töötajad ja 2013. aasta lõpus oli täitmata ametikohtade arv väiksem kui 2012. aastal;

16.  märgib, et kontrollikoja väitel ei võta ta juhtivtöötajate ametisse määramisel geograafilisi kriteeriume arvesse; palub kontrollikojal sellega seoses astuda vajalikud sammud, et kaotada edaspidi praegune suur tasakaalustamatus kontrollikojas, eriti seoses juhikohtadega;

17.  peab kahetsusväärseks, et kontrollikoja poolt 2012. aastal käivitatud võrdsete võimaluste kava, mis pidi tagama soolise tasakaalu, ei ole oodatud tulemusi toonud, eriti juhikohtade puhul; märgib, et 70 juhtivtöötajast ja üksuse juhist on ainult 21 naised ning suurem osa neist töötab tõlkimise ja haldusega seotud direktoraatides; toonitab naisaudiitorite arvu suurenemist ja väljendab selle üle heameelt, sest see avaldab kindlasti mõju auditeerimisega seotud juhikohtadel töötavate naiste arvule; võtab teadmiseks kontrollikoja lubaduse vaadata võrdsete võimaluste kava kiiresti läbi, et leida toimivad lahendused ja saavutada võimalikult kiiresti selles valdkonnas seatud eesmärgid;

18.  palub kontrollikojal lisada iga-aastasesse tegevusaruandesse ülevaate juhtivatel ametikohtadel töötavatest töötajatest, nimetades nende kodakondsuse, soo ja ametikoha;

19.  võtab rahuloluga teadmiseks, et K3 hoone sai valmis õigeks ajaks ja ettenähtud eelarvega;

20.  nõuab, et iga-aastane tegevusaruanne hõlmaks ka kontrollikoja kinnisvarapoliitikat, arvestades eelkõige selle olulisust, et selle poliitika kulutused oleksid ratsionaalsed ning mitte ülemäära kõrged;

21.   võtab teadmiseks, et kontrollikoja tõlkekulud erinevad keeleti märkimisväärselt (erinevused võivad keelest sõltuvalt olla isegi rohkem kui 100 eurot lehekülje kohta); on arvamusel, et kulude nii suurt erinevust, isegi kui kaudsed kulud kaasa arvata, tuleks analüüsida ja vähendada;

22.  märgib murelikult, et liidu eri institutsioonide tõlkekulud on väga erinevad; palub seetõttu institutsioonidevahelisel tõlketöörühmal teha kindlaks nende erinevuste põhjused ja pakkuda välja lahendused, mis kaotaksid selle tasakaalustamatuse ja ühtlustaksid tõlkekulud, tagades samal ajal kvaliteedi ja keelelise mitmekesisuse nõuete täieliku austamise; märgib sellega seoses, et töörühm peaks taastama institutsioonidevahelise koostöö, et vahetada häid tavasid ja tulemusi, ning tegema kindlaks valdkonnad, kus oleks võimalik institutsioonide koostööd või kokkuleppeid tugevdada; märgib, et töörühma eesmärk peaks ühtlasi olema töötada välja tõlkekulude esitamise ühtne meetod, mida saaksid kasutada kõik institutsioonid, et hõlbustada nende kulude analüüsi ja võrdlust; märgib, et töörühm peaks esitama tulemused enne 2015. aasta lõppu; kutsub kõiki liidu institutsioone üles võtma institutsioonidevahelise töörühma tööst aktiivselt osa; tuletab sellega seoses meelde, et liidu institutsioonides tuleb mitmekeelsuse tagamisele väga suurt tähelepanu pöörata, et tagada liidu kodanikele võrdne kohtlemine ja võrdsed võimalused;

23.  on seisukohal, et kriisi ja üldiste eelarvekärbete ajal tuleb liidu institutsioonide töötajate väljasõitude kulusid vähendada ning väljasõiduüritused peaksid võimaluse korral toimuma institutsioonide enda hoonetes, sest väljasõitudega kaasnev lisaväärtus ei õigusta nii suuri kulusid;

24.  tunnistab, et kontrollikoda on teinud edusamme kooskõlastuse, hindamise, kinnitamise ja arendustöö eest vastutava auditikoja pädevuse ja kohustuste kindlaksmääramisel ja täpsustamisel; palub kontrollikojal neid jõupingutusi jätkata ning palub, et Euroopa Parlamenti teavitataks selle auditikoja tulemuste parandamiseks võetud meetmetest;

25.  võtab teadmiseks, et kontrollikoda teatas 2013. aastal kokku 14 pettusekahtlusest, mis tal tekkisid oma audititöö käigus, ja 10 pettusekahtlusest, mis tekkisid Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) esitatud teabe põhjal; märgib, et OLAF otsustas uurimise algatada 14 juhtumist 7 puhul ja ülejäänud juhtudel saadeti teave järelmeetmete võtmiseks muule asutusele;

26.  palub kontrollikojal lisada kooskõlas kehtivate konfidentsiaalsuse ja andmekaitse eeskirjadega oma iga-aastastesse tegevusaruannetesse OLAFi lõpetatud juhtumite tulemused ja tagajärjed, kui kontrollikoda või mõni selle töötaja oli uurimise objekt;

27.  kiidab heaks siseaudiitori 2013. aasta järelkontrolli ja edusammud, mida on tehtud finants- ja tegevusriskide kindlaksmääramisel ja tähtsustamisel ning asjakohaste leevendavate kontrollide väljatöötamisel;

28.  märgib, et infoturbepoliitika jaoks on vaja üldist kooskõlastatud ja ühtlustatud turbestrateegiat; juhib tähelepanu sellele, et kontrollikoja peamistes juhtimisvaldkondades on võimalik parandada juhtimise tõhusust ja sisekontrolle;

29.  võtab teadmiseks, et kontrollikojas võeti institutsioonisisese auditeerimisvahendina kasutusele uus audititoesüsteem (ASSYST); palub teavet selle rakenduse jaoks seatud tulemuseesmärkide kohta;

30.  märgib, et kontrollikoda on lubanud teha kõik endast oleneva selle tagamiseks, et lähetuste assigneeringuid kasutataks rangelt säästlikkuse, tõhususe ja tulemuslikkuse põhimõtete kohaselt;

31.  võtab peale selle teadmiseks, et keelekoolituste halduse parandamiseks võeti kasutusele uued tarkvararakendused; loodab, et need vahendid tõhustavad keelekoolituse haldust;

32.  mõistab, et kontrollikoda on huvitatud oma meediakajastuse hindamisest; on aga seisukohal, et kontrollikoda peab teavet selgemini esitama; soovitab seetõttu, et kõikide kontrollikoja tekstide toimetamiskvaliteet tagataks tsentraliseeritult;

33.  kiidab kontrollikoja ja parlamendi eelarvekontrollikomisjoni vahelist koostööd ning väljendab heameelt korrapärase tagasiside üle parlamendi nõudmiste põhjal; palub kontrollikojal lisada oma iga-aastasesse tegevusaruandesse eraldi jao selle kohta, milliseid meetmeid ta on võtnud vastuseks parlamendi poolt kontrollikoja eelmise aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevas raportis antud soovitustele, nagu see on enamiku institutsioonide puhul; palub kontrollikojal ja eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutaval institutsioonil siiski oma koostööd tihendada, et nende töö oleks tõhusam ja tulemuslikum;

34.  on seisukohal, et kontrollikoja aruanded ja eelkõige eriaruanded annavad väärtusliku panuse, mis aitab liidu vahendeid paremini kasutada; on seisukohal, et kontrollikoja aruanded võiksid pakkuda veel rohkem lisaväärtust, kui neid täiendaks teatav hulk parandusmeetmeid, mida liit peab võtma, ning oodatav ajakava nende rakendamiseks, et saavutada liidu programmi, fondi või poliitika eesmärgid; on seisukohal, et selline suurem keskendumine tulemustele ja eelkõige pikaajalistele tulemustele, lähtudes tõhususe ja mõjususe põhimõtetest, aitaks kontrollikojal viia ellu vajalikku järelmeetmete protsessi, mille käigus jälgitakse antud soovituste mõju;

35.  palub kontrollikojal uurida, kas tal on võimalik oma aastaaruanne liidu finantsmääruses kehtestatud tingimuste raames varem esitada.

(1) ELT L 66, 8.3.2013.
(2) ELT C 403, 13.11.2014, lk 1.
(3) ELT C 398, 12.11.2014, lk 1.
(4) ELT C 403, 13.11.2014, lk 128.
(5) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(6) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.


2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Liidu üldeelarve – Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee
PDF 255kWORD 72k
Otsus
Resolutsioon
1.Euroopa Parlamendi 29. aprilli 2015. aasta otsus Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, VI jagu – Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (2014/2082(DEC))
P8_TA(2015)0126A8-0114/2015

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarvet(1),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2013. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2014)0510 – C8-0151/2014)(2),

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2013 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega(3),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja avaldust(4), mis kinnitab 2013. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõiget 10 ja artikleid 317, 318 ja 319,

–  võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(5),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(6), eriti selle artikleid 55, 99, 164, 165 ja 166,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0114/2015),

1.  annab heakskiidu Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee peasekretäri tegevusele Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 2013. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, komisjonile, Euroopa Liidu Kohtule, kontrollikojale, Euroopa välisteenistusele, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Euroopa Liidu Regioonide Komiteele, Euroopa Ombudsmanile ja Euroopa Andmekaitseinspektorile ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

2.Euroopa Parlamendi 29. aprilli 2015. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, VI jagu – Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (2014/2082(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, VI jagu – Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee,

–  võttes arvesse Euroopa Ombudsmani 26. veebruari 2015. aasta otsust rikkumisest teatamist käsitleva omaalgatusliku uurimise OI/1/2014/PMC lõpetamise kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0114/2015),

1.  tunneb heameelt selle üle, et kontrollikoda jõudis oma audititöö põhjal järeldusele, et institutsioonide ja organite haldus- ja muude kuludega seotud maksed tervikuna ei olnud 31. detsembril 2013 lõppenud aastal olulisel määral vigadest mõjutatud;

2.  märgib rahuloluga, et kontrollikoda märkis 2013. aastat käsitlevas aruandes, et ta ei leidnud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EMSK) juures auditeeritud inimressursse ja hankeid käsitlevate teemadega seoses ühtegi olulist puudust;

3.  märgib, et 2013. aastal oli EMSK eelarve 130 104 400 eurot (2012. aastal 128 816 588 eurot) ning selle täitmise määr oli 94,1 %; peab kahetsusväärseks, et võrreldes 2012. aasta 96,8 %-ga oli 2013. aasta täitmismäär madalam;

4.  rõhutab aga, et EMSK eelarve on puhtalt halduseelarve, millest suurt osa kasutatakse institutsiooni töötajatega seotud kulude katteks ja ülejäänut hoonete, sisustuse, vahendite ja mitmesuguste jooksvate kulude katteks; võtab teadmiseks EMSK selgituse selle kohta, et täitmismäär vähenes ettevaatusmeetmete tõttu;

5.  juhib tähelepanu sellele, et palkade korrigeerimist puudutava ettenägematu kohtuotsusega seotud põhjendused enam ei kehti seoses uute personalieeskirjade vastuvõtmisega 2014. aastal;

6.  märgib, et 2013. aasta eelarve oli eelnenud aasta omast 1 % suurem; toetab EMSK jõupingutusi eelarve piiramiseks tulevastel aastatel, tagades kindlamääralise suurenemise;

7.  võtab teadmiseks EMSK iga-aastasele tegevusaruandele lisatud järelmärkused parlamendi resolutsiooni kohta, milles käsitleti heakskiidu andmist 2012. aasta eelarve täitmisele; kordab, et Euroopa Parlament nõuab teavet kulude üksikasjaliku läbivaatamise ja selle tulemuste kohta;

8.  tunneb heameelt EMSK kavatsuse üle planeerida oma tööd seadusandliku protsessi raames paremini, ilma et sellega tingimata kaasneks esitatavate arvamuste arvu suurenemine, vaid keskendudes oma arvamuste kvaliteedile;

9.  võtab teadmiseks, et EMSK kehtestas Euroopa Parlamendi soovitusel uued eeskirjad liikmete sõidukulude hüvitamiseks tegelike kulude alusel; tuletab meelde, et süsteem peaks täielikult tööle hakkama 2015. aasta sügisel, mil algab EMSK järgmine ametiaeg;

10.  võtab teadmiseks EMSK ning Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjoni koostöö, eelkõige seoses eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlusega;

11.  märgib, et välistõlke kasutamine vähenes 2013. aastal 2,9 %-ni (2012. aastal oli see määr 4,5 %); märgib aga, et ka komitee enda tõlketeenistuse tööviljakus on vähenenud;

12.  võtab murega teadmiseks, et liidu eri institutsioonide tõlkekulud on äärmiselt erinevad; palub institutsioonidevahelisel tõlketöörühmal teha sellega seoses kindlaks nende erinevuste põhjused ja pakkuda välja lahendused, mis kaotaksid selle tasakaalustamatuse ja ühtlustaksid tõlkekulud, seadmata mingilgi viisil ohtu kvaliteeti ja keelelist mitmekesisust; märgib sellega seoses, et töörühm peaks taastama institutsioonidevahelise koostöö, et vahetada häid tavasid ja tulemusi, ning tegema kindlaks valdkonnad, kus oleks võimalik institutsioonide koostööd või nendevahelisi kokkuleppeid tugevdada; märgib, et töörühma eesmärk peaks ühtlasi olema töötada välja tõlkekulude esitamise ühtne meetod, mida saaksid kasutada kõik institutsioonid, et hõlbustada kulude analüüsi ja võrdlust; märgib, et töörühm peaks selle töö tulemused esitama enne 2015. aasta lõppu; kutsub kõiki institutsioone üles võtma institutsioonidevahelise töörühma tööst aktiivselt osa; juhib tähelepanu sellele, et liidu institutsioonides tuleb mitmekeelsuse tagamisele väga suurt tähelepanu pöörata, et kindlustada kõigi liidu kodanike võrdne kohtlemine ja võrdsed võimalused;

13.  võtab teadmiseks EMSK, Regioonide Komitee ja Euroopa Parlamendi vahel sõlmitud koostöölepingu, mis kokkuvõttes allkirjastati 5. veebruaril 2014 ja mis tõi eelkõige kaasa suure hulga komitee töötajate ümberpaigutamise uude Euroopa Parlamendi uuringuteenistusse; loodab, et lepingu täitmine jätkub tasakaalustatult, sellest saavad võrdset kasu kõik kolm institutsiooni ja et leping aitab kaasa ressursside täiendavale ratsionaliseerimisele; palub kõigil asjaomastel institutsioonidel anda koostöö esimese aasta lõpus omapoolne hinnang sellele, milline on lepingu mõju inimressursside, kulude, sünergia, lisandväärtuse ja sisulise kvaliteedi seisukohast;

14.  palub EMSK-l lisada iga-aastasesse tegevusaruandesse ülevaate juhtivatel ametikohtadel töötavatest töötajatest, nimetades nende kodakondsuse, soo ja ametikoha;

15.  on mures selle pärast, et naisi on EMSK vastutavatel ametikohtade vähe (61 % – 39 %); nõuab, et selle tasakaalustamatuse võimalikult kiireks kaotamiseks viidaks ellu võrdsete võimaluste kava, eelkõige seoses juhtivate ametikohtadega;

16.  soovitab EMSK-l jätkata Regioonide Komiteega sõlmitud uue halduskoostöö lepingu rakendamisest tuleneva eelarvevahendite kokkuhoiu pideva jälgimise väljatöötamist; nõuab koostöö tulemuste kohta üksikasjalikku teavet;

17.  märgib, et koostöölepingu järgmise vahekokkuvõtte ajal on õige aeg anda lepingule hinnang ja kõrvaldada kõikvõimalikud tuvastatud puudused;

18.  palub üksikasjalikku teavet vahekokkuvõtte tulemuste kohta ja eeldab, et see hindamine hõlmab ka ühise hinnangu andmist asjaomasest koostööst tulenevale eelarvevahendite kokkuhoiule;

19.  võtab teadmiseks, et videokonverentsitehnika kasutamine on endiselt piiratud; võtab teadmiseks, et kasutusvõimaluste avardamiseks on võetud meetmeid; nõuab teavet tehtud edusammude kohta;

20.  peab taotletud, kuid kasutamata jäetud suulise tõlke teenuse määra langemist (2012. aastal 7,6 % ja 2013. aastal 5,1 %) positiivseks; rõhutab siiski, et see määr on endiselt kõrge, ja nõuab, et suulise tõlke kulusid veelgi vähendataks;

21.  on seisukohal, et kriisi ja üldiste eelarvekärbete ajal tuleb liidu institutsioonide töötajate väljasõitude kulusid vähendada ning väljasõiduüritused peaksid võimaluse korral toimuma institutsioonide enda hoonetes, sest väljasõitudega kaasnev lisaväärtus ei õigusta nii suuri kulusid;

22.  on mures selle pärast, et paljud suurüritused, mis pidid 2013. aastal toimuma, tühistati või lükati edasi; palub EMSK-l komiteesiseste ürituste korraldust paremini kavandada ja see tõhusamaks muuta;

23.  võtab teadmiseks teabe, mis esitati uue, 1. juulil 2012 jõustunud kindlustuslepingu kohta, mis hõlmab tööstuse muutuste nõuandekomisjoni liikmeid;

24.  peab kahetsusväärseks 22. mail 2014. aastal avaldatud Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu otsust, mille kohaselt rikkus EMSK ühe oma töötaja teenistusest vabastamisel 2013. aastal Euroopa Liidu põhiõiguste hartat; peab samuti kahetsusväärseks 8. oktoobri 2014. aasta otsust kohtuasjas T-530/12 P, M. B. G. versus EMSK, milles üldkohus langetas otsuse EMSK vastu seoses juhtumiga, kus EMSK õigustalituse üksuse juhataja teavitas endise peasekretäri poolt toime pandud eeskirjade rikkumisest; palub EMSK-l ja selle uuel peasekretäril võtta vajalikke meetmeid Euroopa Liidu põhiõiguste harta tõsiste rikkumiste vältimiseks tulevikus, teavitada EMSK juhatust, liikmeid ja kogu töötajaskonda kahe asjaomase kohtuotsuse sisust ning juhtida nende tähelepanu asjaolule, et ametnikud ja muud töötajad, kelle suhtes kehtivad personalieeskirjad, on kohustatud eeskirjade rikkumisest teatama ning et asjakohane organ rikkumistest teavitamiseks on EMSK juhatus; palub ka teavet selle kohta, kui suur on viimase viie aasta õigusabikulude kogusumma töötajatega seotud juhtumite osas, mis on edastatud kohtusse või ombudsmanile;

25.  on mures rikkumisest teatamise sise-eeskirjade vastuvõtmise viibimise pärast; palub EMSK-l neid eeskirju viivitamata rakendama hakata;

26.  märgib, et siseauditi talitus koosneb kolmest töötajast; märgib, et pikaajaliste haiguspuhkuste tõttu oli 2013. aastal olemasolevate töötajate arv oluliselt väiksem; palub EMSK-l siseauditi talituse tööd tugevdada ja laiendada auditikontrollide ulatust;

27.  palub EMSK-l lisada kooskõlas kehtivate konfidentsiaalsuse ja andmekaitse eeskirjadega oma iga-aastastesse tegevusaruannetesse Euroopa Pettustevastase Ameti lõpetatud juhtumite tulemused ja tagajärjed, kui institutsioon või mõni selle töötaja oli uurimise objekt;

28.  palub, et EMSK lisaks oma iga-aastasele tegevusaruandele kinnisvarapoliitika, eelkõige kuna oluline on kinnisvarapoliitikaga seotud kulusid ratsionaliseerida ja tagada, et need kulud ei ole liiga suured;

29.  juhib tähelepanu vajadusele suurendada EMSK nähtavust, tugevdades selleks vajalikku teabe- ja kommunikatsioonipoliitikat.

(1) ELT L 66, 8.3.2013.
(2) ELT C 403, 13.11.2014, lk 1.
(3) ELT C 398, 12.11.2014, lk 1.
(4) ELT C 403, 13.11.2014, lk 128.
(5) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(6) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.


2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Liidu üldeelarve – Regioonide Komitee
PDF 255kWORD 72k
Otsus
Resolutsioon
1.Euroopa Parlamendi 29. aprilli 2015. aasta otsus Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, VII jagu – Regioonide Komitee (2014/2083(DEC))
P8_TA(2015)0127A8-0105/2015

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarvet(1),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2013. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2014)0510 – C8-0152/2014)(2),

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2013 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega(3),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja avaldust(4), mis kinnitab 2013. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõiget 10 ja artikleid 317, 318 ja 319,

–  võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(5),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(6), eriti selle artikleid 55, 99, 164, 165 ja 166,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0105/2015),

1.  annab heakskiidu Regioonide Komitee peasekretäri tegevusele Regioonide Komitee 2013. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, komisjonile, Euroopa Liidu Kohtule, kontrollikojale, Euroopa välisteenistusele, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele, Euroopa Ombudsmanile ning Euroopa Andmekaitseinspektorile ja korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

2.Euroopa Parlamendi 29. aprilli 2015. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, VII jagu – Regioonide Komitee (2014/2083(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, VII jagu – Regioonide Komitee,

–  võttes arvesse Euroopa Ombudsmani 26. veebruari 2015. aasta otsust oletatavast õigusrikkumisest teatamise omaalgatusliku uurimise OI/1/2014/PMC lõpetamise kohta,

–  võttes arvesse oletatavast õigusrikkumisest teataja kaitset reguleerivaid uusi eeskirju,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu 7. mai 2013. aasta otsust,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0105/2015),

1.  märgib rahuloluga, et kontrollikoda märkis oma aastaaruandes 2013. aasta kohta, et ei leidnud Regioonide Komitee (edaspidi „komitee”) juures auditeeritud inimressursse ja hankeid käsitlevate teemadega seoses ühtegi olulist puudust;

2.  tunneb heameelt selle üle, et kontrollikoda jõudis oma audititöö põhjal järeldusele, et institutsioonide ja organite haldus- ja muude kuludega seotud maksed tervikuna ei olnud 31. detsembril 2013 lõppenud aastal olulisel määral vigadest mõjutatud;

3.  märgib, et 2013. aastal oli komitee heakskiidetud eelarve 87 373 000 eurot (2012. aastal 86 503 000 eurot), millest 84 800 000 eurot moodustasid kulukohustuste assigneeringud, mille kasutusmäär oli 97 %; peab kahetsusväärseks, et võrreldes 2012. aasta 98,2 %-ga oli 2013. aasta kasutusmäär madalam;

4.  rõhutab aga, et komitee eelarve on puhtalt halduseelarve, millest suurt osa kasutatakse institutsiooni töötajatega seotud kulude katteks ja ülejäänut hoonete, sisustuse, seadmete ja muude jooksvate kulude katteks; võtab teadmiseks komitee selgituse kasutusmäära langemise kohta;

5.  juhib tähelepanu sellele, et palkade korrigeerimist puudutava ettenägemata otsusega seotud põhjendused enam ei kehti seoses uute personalieeskirjade vastuvõtmisega 2014. aastal;

6.  peab tervitatavaks 2013. aasta aruannet subsidiaarsuse kohta, milles esitatakse ülevaade komitee subsidiaarsuse järelevalve meetmetest kogu aasta vältel; peab seda aruannet väärtuslikuks vahendiks Euroopa Parlamendi seadusandlikus töös; palub selliste aruannete avaldamisest asjakohaselt teatada ja aruanded kaasseadusandjatele edastada;

7.  võtab teadmiseks uue fraktsiooni (ECR) loomise komitees ning selle loomise piiratud finantsmõju 2013. aastal; peab tervitatavaks iga-aastases tegevusaruandes esitatud teavet komitee poliitilise tegevuse kohta ning palub end projektidega jätkuvalt kursis hoida ja soovib saada teavet selle kohta, milline on võetud meetmete mõju eelarvele;

8.  võtab teadmiseks komitee ning Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjoni koostöö, eelkõige seoses eelarve täitmisele heakskiidu andmisega;

9.  märgib rahuloluga, et komitee eelarvetalitus kandis parlamendi eelarvekontrollikomisjoni antud soovitused ja esitatud nõudmised keskandmebaasi ning et nende täitmise edenemist jälgitakse pidevalt; väljendab heameelt asjaolu üle, et siseauditi eesmärgil on loodud viiest liikmest ja väliseksperdist koosnev komisjon ning seni on kontrollikoja ja parlamendi soovitusi arvesse võetud;

10.  tunneb heameelt uue tegevuspõhise eelarvestussüsteemi üle, mille komitee on kasutusele võtnud, kuna see sobib paremini väiksemate institutsioonide eripäraga ning annab seega terviklikuma ülevaate kuludest ja kavandatud tegevusest; kutsub komiteed üles hindama uue süsteemi rakendamisel tuvastatud eeliseid;

11.  võtab teadmiseks Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EMSK), Regioonide Komitee ja Euroopa Parlamendi vahel sõlmitud koostöölepingu, mis lõpuks allkirjastati 5. veebruaril 2014 ja mis tõi kaasa suure hulga komitee töötajate üleviimise uude Euroopa Parlamendi uuringuteenistusse; loodab, et lepingu täitmine jätkub tasakaalustatult, sellest saavad võrdset kasu kõik kolm institutsiooni ja et leping aitab ressursside kasutamise veel tõhusamaks muuta; palub kõigil asjaomastel institutsioonidel anda koostöö esimese aasta lõpus omapoolne hinnang sellele, milline on lepingu mõju inimressursside, kulude, koostoime, lisandväärtuse ja sisulise poole seisukohast;

12.  märgib, et tõlkenõudlus vähenes 2012. aastaga võrreldes 19,1 %; märgib siiski, et ka komitee enda tõlketeenistuse tööviljakus on vähenenud;

13.  võtab teadmiseks komitee kavatsuse tõlketaotlusi ratsionaliseerida ja mõningad dokumendiliigid standardida; toetab seda algatust ja palub, et teda selle elluviimisest täielikult teavitataks; märgib murelikult, et osa komitee koosseisulisi tõlkijaid on pärast koostöölepingu sõlmimist üle viidud uude Euroopa Parlamendi uuringuteenistusse; palub komiteel koostada eraldi uuringu, milles hinnatakse selle kärpe mõju komitee tõlketeenuste kvaliteedile ja tõhususele;

14.  märgib, et teiste institutsioonidega on kokku lepitud ühtne metoodika tõlkekulude arvutamiseks ning nende võrdlemiseks muude näitajatega; palub komiteel teavitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni ühtse kokkulepitud metoodika rakendamisest;

15.  on seisukohal, et kriisi ja üldiste eelarvekärbete ajal tuleb liidu institutsioonide töötajate väljasõitude kulusid vähendada ning väljasõiduüritused peaksid võimaluse korral toimuma institutsioonide endi hoonetes, sest väljasõitudega kaasnev lisaväärtus ei õigusta nii suuri kulusid;

16.  märgib rahuloluga, et komitee lisas 2013. aasta tegevusaruandesse teabe kasutamata jäetud suulise tõlke teenuste kohta; peab positiivseks kasutamata jäetud suulise tõlke teenuste määra langemist (2012. aastal 3,23 % ja 2013. aastal 2,51 %); usub, et seda määra saab veelgi paremaks muuta ja palub komiteel oma koosolekuid paremini kavandada;

17.  võtab teadmiseks, et videokonverentsitehnika kasutamine on endiselt piiratud; võtab teadmiseks, et kasutusvõimaluste avardamiseks on võetud meetmeid; palub teavet selles valdkonnas tehtud edusammude kohta;

18.  soovitab komiteel jätkata EMSKga sõlmitud uue halduskoostöö lepingu rakendamisest tuleneva eelarvevahendite kokkuhoiu pideva jälgimise väljatöötamist; palub üksikasjalikku teavet asjaomase koostöö tulemuste kohta;

19.  märgib, et uue koostöölepingu järgmise vahekokkuvõtte ajal on õige aeg anda lepingule hinnang ja kõrvaldada kõikvõimalikud tuvastatud puudused;

20.  palub üksikasjalikku teavet vahekokkuvõtte tulemuste kohta ja eeldab, et see hindamine hõlmab ka ühise hinnangu andmist koostöölepingust tulenevale eelarvevahendite kokkuhoiule;

21.  juhib tähelepanu vajadusele suurendada komitee nähtavust, tugevdades selleks vajalikku teabe- ja kommunikatsioonipoliitikat;

22.  on mures naiste vähesuse pärast komitee kõrgematel ametikohtadel (67 % – 33 %); nõuab, et selle tasakaalustamatuse võimalikult kiireks kaotamiseks viidaks ellu võrdsete võimaluste kava, eelkõige seoses juhtivate ametikohtadega;

23.  palub komiteel lisada oma iga-aastastesse tegevusaruannetesse kooskõlas kehtivate konfidentsiaalsus- ja andmekaitse-eeskirjadega kõigi selliste lõpetatud OLAFi juhtumite tulemused ja tagajärjed, mille puhul oli uurimise all institutsioon või mõni selle heaks töötav isik;

24.  nõuab, et iga-aastane tegevusaruanne hõlmaks ka komitee kinnisvarapoliitikat, arvestades eelkõige selle olulisust, et need kulutused oleksid ratsionaalsed ning mitte ülemäära kõrged;

25.  tunnustab komiteed iga-aastase tegevusaruande püsiva kvaliteedi ja selle eest, et komitee esitas põhjaliku iga-aastase mõjuaruande, mis on komitee töö hindamiseks oluline vahend; märgib rahuloluga, et iga-aastases tegevusaruandes on esitatud ülevaatlik tabel kõikide komitee käsutuses olnud inimressursside kohta;

26.  juhib tähelepanu asjaolule, et komitee liikmed on poliitilises tegevuses osalevad demokraatlikult legitimeeritud kohalikud ja piirkondlikud esindajad; leiab, et neile tuleks seega kohaldada samu eeskirju kui teistele liikmesriikide või Euroopa poliitikutele seoses juurdepääsuga komisjonile ja tema talitustele;

27.  on mures oletatavatest õigusrikkumistest teatamise sise-eeskirja vastuvõtmise viibimise pärast; palub komiteel neid eeskirju viivitamata rakendama hakata;

28.  tuletab meelde, et komitee on tegelenud sellesama õigusrikkumisest teatamise juhtumiga alates 2003. aastast; rõhutab märkimisväärseid kulusid liidu maksumaksjatele ja õigusrikkumisest teatajale tekitatud kahju; nõuab, et Regioonide Komitee järgiks kiiremas korras Avaliku Teenistuse Kohtu 7. mai 2013. aasta otsuse järeldusi ning tunnistaks hageja esitatud hagi õiguspäraseks ja lõpetaks lõpuks selle menetluse;

29.  rõhutab, et parlament ei talu oma või mõnest teisest liidu institutsioonist pärineva õigusrikkumisest teataja väärkohtlemist, ning kinnitab, et on kohustub täielikult järgima rikkumisest teataja kaitset reguleerivate õigusaktide mõtet ja sõnastust.

(1) ELT L 66, 8.3.2013.
(2) ELT C 403, 13.11.2014, lk 1.
(3) ELT C 398, 12.11.2014, lk 1.
(4) ELT C 403, 13.11.2014, lk 128.
(5) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(6) ELT L 298, 26.10.2012, lk. 1.


2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Liidu üldeelarve – Euroopa Ombudsman
PDF 251kWORD 68k
Otsus
Resolutsioon
1.Euroopa Parlamendi 29. aprilli 2015. aasta otsus Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, VIII jagu – Euroopa Ombudsman (2014/2084(DEC))
P8_TA(2015)0128A8-0115/2015

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarvet(1),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2013. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2014)0510 – C8-0153/2014)(2),

–  võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2013 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega(3),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja avaldust(4), mis kinnitab 2013. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõiget 10 ning artikleid 317, 318 ja 319,

–  võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(5),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(6), eriti selle artikleid 55, 99, 164, 165 ja 166,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0115/2015),

1.  annab heakskiidu Euroopa Ombudsmani tegevusele Euroopa Ombudsmani 2013. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, komisjonile, Euroopa Liidu Kohtule, kontrollikojale, Euroopa Ombudsmanile, Euroopa Andmekaitseinspektorile ja Euroopa välisteenistusele ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

2.Euroopa Parlamendi 29. aprilli 2015. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, VIII jagu – Euroopa Ombudsman (2014/2084(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, VIII jagu – Euroopa Ombudsman,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0115/2015),

1.  märgib rahuloluga, et kontrollikoda märkis 2013. aastat käsitlevas aruandes, et ei leidnud olulisi puudusi Euroopa Ombudsmani (edaspidi „ombudsman”) juures auditeeritud inimressursse ja hankeid käsitlevate teemadega seoses;

2.  toonitab asjaolu, et kontrollikoda jõudis tehtud auditite põhjal järeldusele, et institutsioonide ja asutuste haldus- ja muude kuludega seotud maksed tervikuna ei olnud 31. detsembril 2013 lõppenud aastal olulisel määral vigadest mõjutatud;

3.  rõhutab, et ombudsmani eelarve sisaldab ainult halduskulusid ja 2013. aasta eelarve summa oli 9 731 371 eurot (9 516 500 eurot 2012. aastal), millest 7 567 371eurot oli eraldatud jaotisele 1 (institutsiooni heaks töötavate isikute kulud), 1 606 700 eurot jaotisele 2 (hooned, seadmed ja mitmesugused tegevuskulud) ja 557 300 eurot jaotisele 3 (institutsiooni eriülesannete täitmisega seotud kulud);

4.  võtab teadmiseks, et assigneeringute kogusummast seoti kulukohustustega 98,20 % (2012. aastal 98,30 %) ja maksti välja 91,82 % (2012. aastal 88,69 %) ning täitmismäär oli 98,20 % (2012. aastal 95,88 %); avaldab heameelt 2013. aasta tulemuste üle;

5.  võtab teadmiseks jätkuva edasimineku finantsplaneerimises ja selle seires; nõuab nende pingutuste jätkamist järgmiste eelarvemenetluste käigus;

6.  toetab ombudsmani 2013. aasta juhtimiskava, sh peamiste tulemusnäitajate tulemustabelit, millega mõõdetakse asutuse eesmärkide täitmist;

7.  võtab teadmiseks ombudsmani lubaduse jätkata töölevõtmis- ja hankemenetluste õigeaegse järelevalve ja kontrolli süsteemi täiustamist; toetab ombudsmani tema jõupingutustes jätkata hüvitiste haldamise jälgimist ja parandada tulemusi;

8.  võtab teadmiseks, et ombudsman üritab finantsplaneerimist pidevalt parandada, et tagada eelarve võimalikult tõhus täitmine;

9.  palub ombudsmanil lisada järgmise aasta tegevusaruandesse teabe selle kohta, kui suur osa aasta jooksul tellitud suulise tõlke teenustest jäi kasutamata;

10.  märgib murelikult, et liidu eri institutsioonide tõlkekulud on väga erinevad; palub seetõttu institutsioonidevahelisel tõlketöörühmal teha kindlaks nende erinevuste põhjused ja pakkuda välja lahendused, mis kaotaksid selle tasakaalustamatuse ja ühtlustaksid tõlkekulud, tagades samal ajal ka kvaliteedi ja keelelise mitmekesisuse nõuete täieliku austamise; märgib sellega seoses, et töörühm peaks taastama institutsioonidevahelise koostöö, et vahetada parimaid tavasid ja tulemusi, ning tegema kindlaks valdkonnad, kus oleks võimalik institutsioonide koostööd või nendevahelisi kokkuleppeid tugevdada; märgib, et töörühma eesmärk peaks ühtlasi olema töötada välja tõlkekulude esitamise ühtne meetod, mida saaksid kasutada kõik institutsioonid, et hõlbustada kulude analüüsi ja võrdlust; märgib, et töörühm peaks esitama nimetatud tulemused enne 2015. aasta lõppu; kutsub kõiki institutsioone üles etendama institutsioonidevahelise töörühma töös aktiivset rolli; tuletab sellega seoses meelde, et liidu institutsioonides tuleb mitmekeelsuse tagamisele väga suurt tähelepanu pöörata, et tagada kõigi liidu kodanike võrdne kohtlemine ja võrdsed võimalused;

11.  võtab teadmiseks 2013. aasta auditiaruannetes sisaldunud siseaudiitori järeldused, et sisemised juhtimis- ja kontrollisüsteemid on mõjusad ja tõhusad ning et kõik seni lõpetamata tegevused viidi lõpule;

12.  väljendab heameelt selle üle, et 2013. aastal ületati eesmärk lõpetada 70 % juhtumitest vähem kui aasta jooksul; märgib siiski, et 18 kuu jooksul lõpetatud uurimiste määr jääb endiselt ombudsmani poolt seatud eesmärgile alla, kuigi see on tõusnud 79 %-lt 81 %-le; usub, et eesmärgiks seatud 90 % on realistlik ja saavutatav; eeldab, et see eesmärk saavutatakse 2014. aastal ning et see tulemus esitatakse üksikasjalikult iga-aastases tegevusaruandes; väljendab heameelt konkreetsete omaalgatuslike uurimiste käivitamise üle ja palub end teavitada nende uurimiste esialgsetest tulemustest;

13.  väljendab heameelt selle üle, et ombudsman pälvis 2012. aastal Euroopa Kvaliteedijuhtimise Sihtasutuse esimese taseme tunnustuse „kõrgele kvaliteedile pühendumise” eest, ning tõsiasja üle, et 2013. aastal säilitati sihtasutusega väga hea ja tulemuslik suhe;

14.  juhib tähelepanu ombudsmani büroo töötajate väljasõitudele, konverentsidele ja sarnastele üritustele 2013. aastal tehtud kulutuste kõrgele tasemele, mis oli märkimisväärselt kõrgem kui teistes institutsioonides; on seisukohal, et kriisi ja üldiste eelarvekärbete ajal tuleb liidu institutsioonide töötajate väljasõitude kulusid vähendada ning väljasõiduüritused peaksid võimaluse korral toimuma institutsioonide endi hoonetes, sest väljasõitudega kaasnev lisaväärtus ei õigusta nii suuri kulusid;

15.  väljendab heameelt tõsiasja üle, et Euroopa Ombudsmaniks valiti naine; on siiski mures naiste puudumise pärast ombudsmani büroo juhtivatel ametikohtadel; nõuab, et selle tasakaalustamatuse võimalikult kiireks kaotamiseks võetaks kasutusele võrdsete võimaluste kava, eelkõige seoses juhtivate ametikohtadega;

16.  on seisukohal, et ombudsman peaks jätkama püüdlemist iga-aastase tegevusaruande püsiva kvaliteedi poole ning esitama põhjaliku iga-aastase mõjuaruande, mis on oluline vahend tema töö hindamiseks;

17.  palub, et ombudsman lisaks oma iga-aastasele tegevusaruandele kinnisvarapoliitika, eelkõige kuna oluline on kinnisvarapoliitikaga seotud kulusid ratsionaliseerida ja tagada, et need kulud ei ole liiga suured;

18.  palub ombudsmanil lisada oma iga-aastastesse tegevusaruannetesse kooskõlas kehtivate konfidentsiaalsus- ja andmekaitse-eeskirjadega kõigi selliste lõpetatud OLAFi juhtumite tulemused ja tagajärjed, mille puhul oli uurimise all institutsioon või mõni selle heaks töötav isik;

19.  toetab täielikult ombudsmani büroo propageeritavat läbipaistvuspoliitikat ja nõuab menetluse kasutuselevõtmist teatavate väljaannete võimaliku mõju eelnevaks hindamiseks, et avaldada need koos selgitava aruandega ja vältida nii nende kasutamist erapoolikul viisil; juhib tähelepanu sellele, et ombudsman peaks käivitama nimetatud menetluse koostöös Euroopa Andmekaitseinspektori, komisjoni ja institutsiooniga, mida see väljaanne puudutab;

20.  juhib tähelepanu asjaolule, et täiskogu võttis 15. jaanuaril 2015 vastu resolutsiooni Euroopa Ombudsmani 2013. aasta tegevust käsitleva aastaaruande kohta(7) ning võtab teadmiseks selles esitatud tähelepanekud.

(1) ELT L 66, 8.3.2013.
(2) ELT C 403, 13.11.2014, lk 1.
(3) ELT C 398, 12.11.2014, lk 1.
(4) ELT C 403, 13.11.2014, lk 128.
(5) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(6) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(7) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0009.


2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Liidu üldeelarve – Euroopa andmekaitseinspektor
PDF 252kWORD 70k
Otsus
Resolutsioon
1.Euroopa Parlamendi 29. aprilli 2015. aasta otsus Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, IX jagu – Euroopa Andmekaitseinspektor (2014/2085(DEC))
P8_TA(2015)0129A8-0118/2015

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarvet(1),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2013. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2014)0510 – C8-0154/2014)(2),

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2013 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega(3),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja avaldust(4), mis kinnitab 2013. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõiget 10 ja artikleid 317, 318 ja 319,

–  võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(5),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(6), eriti selle artikleid 55, 99, 164, 165 ja 166,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust (A8-0118/2015),

1.  annab heakskiidu Euroopa Andmekaitseinspektori tegevusele Euroopa Andmekaitseinspektori 2013. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, komisjonile, Euroopa Liidu Kohtule, kontrollikojale, Euroopa Ombudsmanile, Euroopa Andmekaitseinspektorile ja Euroopa välisteenistusele ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

2.Euroopa Parlamendi 29. aprilli 2015. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, IX jagu – Euroopa Andmekaitseinspektor (2014/2085(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, IX jagu – Euroopa Andmekaitseinspektor,

–  võttes arvesse Euroopa Ombudsmani 26. veebruari 2015. aasta otsust rikkumisest teatamist käsitleva omaalgatusliku uurimise OI/1/2014/PMC lõpetamise kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust (A8-0118/2015),

1.  väljendab heameelt kontrollikoja seisukoha üle, et Euroopa Andmekaitseinspektori (edaspidi „andmekaitseinspektor”) 31. detsembril 2013. aastal lõppenud eelarveaasta haldus- ja muude kulude maksed ei sisaldanud olulisi vigu ning et haldus- ja muude kulude järelevalve- ja kontrollisüsteemid olid mõjusad;

2.  märgib, et kontrollikoda täheldas oma 2013. aasta aastaaruandes, et ei leidnud olulisi puudusi seoses andmekaitseinspektori juures auditeeritud inimressursse ja hankeid käsitlevate teemadega;

3.  märgib, et 2013. aastal oli andmekaitseinspektori eelarve kokku 7 661 409 eurot (2012. aastal 7 624 090 eurot) ja et eelarve täitmise määr oli 84,7 % (2012. aastal 83,2 %); peab seda positiivseks arenguks ning nõuab edasisi jõupingutusi eelarve täitmise määra suurendamiseks;

4.  rõhutab, et andmekaitseinspektori eelarve on puhtalt halduslik; märgib, et institutsioonis töötavate isikutega seotud kulukohustuste (jaotis 1) täitmise määr on 93,41 % ning hoonete, seadmete ja institutsiooni toimimisega seotud kulukohustuste (jaotis 2) täitmise määr on 99,14 %;

5.  võtab teadmiseks andmekaitseinspektori lubaduse jätkata töölevõtmis- ja hankemenetluste õigeaegse järelevalve ja kontrolli süsteemi täiustamist; toetab andmekaitseinspektorit tema jõupingutustes jätkata hüvitiste haldamise jälgimist ja parandada tulemusi;

6.  märgib rahuloluga, et andmekaitseinspektori siseauditi talituse poolt 2013. aasta juunis läbi viidud järelauditist selgus, et enamik haldusmenetluse kohta esitatud meetmetest ja soovitustest on ellu viidud, nii et 31. detsembri 2013. aasta seisuga ei olnud konkreetseid soovitusi vaja;

7.  märgib, et järelauditi toimumise ajal 2013. aasta juunis ei olnud soovitust kaebustes sisalduvate andmete kaitsmise kohta veel täielikult ellu viidud, kuna juhtumite haldussüsteemi (CSM) kasutuselevõtmine viibis; märgib, et antud soovitus täideti täielikult tõenäoliselt 2014. aasta jooksul, kuna CSM toimib alates 2013. aasta oktoobrist;

8.  märgib, et volitatud eelarvevahendite käsutaja hinnangul on juhtimise ja kontrolli tase piisav ja paraneb ning et 2013. aasta tegevusaruande koostamise ajal olulisi vigu ei ilmnenud ja eelkontrolli osas ei ole reservatsioone vaja;

9.  tuletab meelde, et Lissaboni lepinguga suurendati andmekaitseinspektori pädevusi, laiendades andmekaitset kõigile liidu poliitikavaldkondadele; märgib, et nõukogus jätkuvad arutelud andmekaitse uue õigusraamistiku üle (komisjoni 25. jaanuari 2012. aasta ettepanek);

10.  märgib, et andmekaitseinspektori eelarvele lisati uus III jaotis, et näha ette sõltumatu sekretariaadi loomine uue Euroopa Andmekaitsenõukogu jaoks; võtab teadmiseks, et selles jaotises ei ole assigneeringuid, kuni õigusraamistik on vastu võetud;

11.  võtab teadmiseks, et hiljuti kiideti heaks uus tööriist – tegevuspõhine kuluarvestus –, mille eesmärk on suurendada ressursside jaotamise tõhusust ja mis võetakse kasutusele 2015. aastal;

12.  nõuab teavet andmekaitseinspektori sekretariaadi ümberkorraldamise eelarvemõju kohta;

13.  toonitab, et siseauditi talitus järeldas, et pärast viimast riskihindamist 2011. aastal on tehtud märkimisväärseid edusamme; nõuab tungivalt, et andmekaitseinspektor jätkaks neid jõupingutusi, et käsitleda ülejäänud täitmata soovitusi;

14.  võtab teadmiseks videokonverentsisüsteemi paigaldamise andmekaitseinspektori uutesse ruumidesse; palub teavet selle kohta, mitu korda süsteemi 2013. aastal toimunud koosolekutel kasutati;

15.  toetab täielikult peamiste tulemusnäitajate loomist ressursside tõhusa kasutamise hindamiseks; palub andmekaitseinspektoril oma iga-aastases tegevusaruandes jätkuvalt tulemustabeli esitada;

16.  palub, et andmekaitseinspektor lisaks oma iga-aastasele tegevusaruandele kinnisvarapoliitika, eelkõige kuna oluline on kinnisvarapoliitikaga seotud kulusid ratsionaliseerida ja tagada, et need kulud ei ole liiga suured;

17.  kordab eelmisel aastal tehtud üleskutsest esitada kõigi andmekaitseinspektori käsutuses olevate inimressursside kohta üksikasjalik tabel, mis kajastab töötajate jaotust palgaastme, soo ja kodakondsuse alusel; märgib, et see tabel tuleks automaatselt lisada institutsiooni iga-aastasele tegevusaruandele;

18.  on mures naiste vähesuse pärast kõrgematel ametikohtadel; nõuab, et selle tasakaalustamatuse võimalikult kiireks kaotamiseks viidaks ellu võrdsete võimaluste kava, eelkõige seoses juhtivate ametikohtadega;

19.  on seisukohal, et kriisi ja üldiste eelarvekärbete ajal tuleb liidu institutsioonide töötajate väljasõitude kulusid vähendada ning väljasõiduüritused peaksid võimaluse korral toimuma institutsioonide endi hoonetes, sest väljasõitudega kaasnev lisaväärtus ei õigusta nii suuri kulusid;

20.  märgib murelikult, et liidu eri institutsioonide tõlkekulud on väga erinevad; palub seetõttu institutsioonidevahelisel tõlketöörühmal teha kindlaks nende erinevuste põhjused ja pakkuda välja lahendused, mis kaotaksid selle tasakaalustamatuse ja ühtlustaksid tõlkekulud, tagades samal ajal kvaliteedi ja keelelise mitmekesisuse nõuete täieliku austamise; märgib sellega seoses, et töörühm peaks taastama institutsioonidevahelise koostöö, et vahetada parimaid tavasid ja tulemusi, ning tegema kindlaks valdkonnad, kus oleks võimalik institutsioonide koostööd või nendevahelisi kokkuleppeid tugevdada; märgib, et töörühma eesmärk peaks ühtlasi olema töötada välja tõlkekulude esitamise ühtne meetod, mida saaksid kasutada kõik institutsioonid, et hõlbustada kulude analüüsi ja võrdlust; märgib, et töörühm peaks esitama nimetatud tulemused enne 2015. aasta lõppu; kutsub kõiki institutsioone üles etendama institutsioonidevahelise töörühma töös aktiivset rolli; tuletab sellega seoses meelde, et liidu institutsioonides tuleb mitmekeelsuse tagamisele väga suurt tähelepanu pöörata, et tagada kõigi liidu kodanike võrdne kohtlemine ja võrdsed võimalused;

21.  toetab täielikult Euroopa Ombudsmani büroo propageeritavat läbipaistvuspoliitikat ja nõuab menetluse kasutuselevõtmist teatavate väljaannete võimaliku mõju eelnevaks hindamiseks, et avaldada need koos selgitava aruandega ja vältida nii nende kasutamist erapoolikul viisil; juhib tähelepanu sellele, et ombudsman peaks käivitama nimetatud menetluse koostöös andmekaitseinspektori, komisjoni ja institutsiooniga, mida see väljaanne puudutab;

22.  on mures rikkumisest teatamise sise-eeskirjade vastuvõtmise viibimise pärast; palub andmekaitseinspektoril neid eeskirju viivitamata rakendama hakata;

23.  väljendab heameelt seoses asjaoluga, et andmekaitseinspektor on aastate 2013–2014 strateegia koostamisel võtnud arvesse Euroopa Parlamendi poolt 2010. ja 2012. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise resolutsioonides esitatud märkusi ning et nimetatud strateegia rakendamine on andnud positiivseid tulemusi;

24.  on üldiselt seisukohal, et andmekaitseinspektor peaks pöörama suuremat tähelepanu usaldusväärsele finantsjuhtimisele eelarve aastasuse põhimõtte osas, s.t assigneeringute säästlikule, tõhusale ja tulemuslikule kasutamisele talle usaldatud ülesannete täitmisel.

(1) ELT L 66, 8.3.2013.
(2) ELT C 403, 13.11.2014, lk 1.
(3) ELT C 398, 12.11.2014, lk 1.
(4) ELT C 403, 13.11.2014, lk 128.
(5) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(6) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.


2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Liidu ametite tulemused, finantsjuhtimine ja kontroll
PDF 272kWORD 90k
Euroopa Parlamendi 29. aprilli 2015. aasta resolutsioon Euroopa Liidu ametite 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise ning tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta (2014/2139(DEC))
P8_TA(2015)0130A8-0070/2015

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma otsuseid Euroopa Liidu ametite 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

–  võttes arvesse komisjoni aruannet 2012. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuse järelmeetmete kohta (COM(2014)0607) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumente (SWD(2014)0285, SWD(2014)0286),

–  võttes arvesse kontrollikoja iga-aastaseid eriaruandeid(1) detsentraliseeritud ametite 2013. aasta raamatupidamise aastaaruannete kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(3), eriti selle artiklit 208,

–  võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185)(4),

–  võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208)(5), eriti selle artiklit 110,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamusi (A8-0070/2015),

A.  arvestades, et käesolev resolutsioon sisaldab iga määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 208 kohase ameti kohta horisontaalseid tähelepanekuid, mis on lisatud eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsustele vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 artiklile 110 ja Euroopa Parlamendi kodukorra V lisa artiklile 3;

B.  arvestades, et ametite arv on viimasel aastakümnel märkimisväärselt suurenenud – kolmelt 2000. aastal 32ni 2013. aastal;

1.  rõhutab ametite tähtsaid ülesandeid ja nende otsest mõju liidu kodanike igapäevaelule, ning ametite autonoomsust – eriti reguleerivate ametite ja nende ametite puhul, mille ülesanne on sõltumatu teabe kogumine; tuletab meelde, et ametite loomise peamine põhjus oli anda sõltumatuid tehnilisi ja teaduslikke hinnanguid; juhib tähelepanu sellele, et detsentraliseeritud ametite ülesanne on aidata komisjonil liidu meetmeid liidu nimel ellu viia; palub komisjonil ja liidu ametite võrgustikul (edaspidi „võrgustik”) parandada oma kommunikatsioonipoliitikat, et tagada ametite tõhus suhtlus kodanikega tööviljakuse ja saavutuste alase teadlikkuse suurendamiseks;

2.  tunnustab ametite rolli liidu poliitikameetmete toetamisel; nõuab nende eksperditeadmiste ja võimete laiemat kasutamist Euroopa poolaasta poliitika asjaomastes etappides; rõhutab ametite panust strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide poole püüdlemisel;

3.  märgib, et vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal on loodud arvukalt ameteid, kuid tuletab meelde ametite täidetavate ülesannete olulisust ja nende otsest mõju kodanike igapäevaelule; rõhutab, et kõik uued ametid on loodud tegelikust vajadusest lähtuvalt; võtab teadmiseks asjaolu, et teatavate vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala ametite puhul on tegemist operatiivametitega ning nende eelarve täitmine sõltub ka välistest teguritest;

4.  on seisukohal, et ametite iga-aastaste tööprogrammide projektide ja mitmeaastaste strateegiate arutamine vastutavates komisjonides aitab tagada, et programmides ja strateegiates võetakse arvesse ajakohaseid poliitilisi prioriteete;

5.  märgib kontrollikoja kokkuvõtte põhjal Euroopa ametite ja muude organite 2013. aasta auditite tulemuste kohta (edaspidi „kontrollikoja kokkuvõte”), et ametite eelarve oli 2013. aastal ligikaudu 2 miljardit eurot, mida on 25 % rohkem kui 2012. aastal ja mis moodustab ligikaudu 1,4 % liidu üldeelarvest; märgib, et suurenemine tuleneb peamiselt alles loodud ametitest ja teatavatele ametitele antud uutest ülesannetest; märgib kontrollikoja kokkuvõtte põhjal, et ametites töötab ligikaudu 6 500 alalist ja ajutist ametnikku, mis on 14 % liidu üldeelarve alusel lubatud liidu ametnike koguhulgast; märgib lisaks, et ametites töötab ka ligikaudu 2 900 lepingulist ja lähetatud töötajat;

6.  tuletab meelde, et ametitega seotud oht liidu mainele on suur, sest nad avaldavad olulist mõju liidu kodanike jaoks väga oluliste valdkondade poliitikale, otsuste tegemisele ja programmide rakendamisele;

7.  märgib, et kulutasuvuse põhimõte kehtib ka ametite kohta ja nad peaksid tõestama, et nende tegevus on tulemuslik, tagades, et kodanikud on ametite tegevuse tulemustega hästi kursis; nõuab, et võrgustik hoiaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni pidevalt kursis tulemuslikkuse mõõtmise süsteemide ja raamistike ühtsete põhimõtete ja käsiraamatute, mitmeaastaste ja iga-aastaste programmidokumentide, peamiste tulemusnäitajate ning aruandlus- ja hindamisvahendite kasutamise ja lisaväärtusega;

Ühine lähenemisviis ja komisjoni tegevuskava

8.  tuletab meelde, et Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon võtsid 2012. aasta juulis vastu detsentraliseeritud ameteid käsitleva ühise lähenemisviisi (edaspidi „ühine lähenemisviis”) – poliitilise kokkuleppe nende ametite tulevase haldamise ja reformimise kohta; märgib, et komisjon vastutab selle kokkuleppe järelmeetmete eest;

9.  väljendab heameelt ELi detsentraliseeritud ameteid käsitleva ühise lähenemisviisi järelmeetmete tegevuskava (edaspidi „tegevuskava”) üle, mille komisjon võttis vastu 2012. aasta detsembris, ning kutsub kõiki osapooli üles jätkama selles väljendatud ideede elluviimist; märgib, et komisjon kehtestas oma tegevuskavas üksikasjaliku plaani, kuidas viia ellu ühise lähenemisviisi järelmeetmeid, ning loetles 90 küsimust, mille puhul on vaja kõikide asjaosaliste poolt meetmeid võtta;

10.  võtab teadmiseks komisjoni eduaruande ühise lähenemisviisi rakendamise kohta, tema tegevuskava 2013. ja järgnevateks aastateks ning jõupingutused, mida komisjon ja detsentraliseeritud ametid on ühiselt teinud ja mis on kaasa toonud selgeid edusamme; tunneb sellega seoses heameelt asjaolu üle, et muudetud raamfinantsmääruses(6) on täpsustatud ametite sisekontrolli ülesannete ja siseauditi talituste toimimise korda ja rolli ning et Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) on välja töötanud ametite pettusevastaste strateegiate suunised;

11.  võtab võrgustiku andmete põhjal teadmiseks, et ametid on ühises lähenemisviisis ette nähtud meetmete rakendamisel tublisti edusamme teinud; võtab lisaks teadmiseks, et vastavalt küsitlusele, mille võrgustik tegevuskavas osalevate ametite hulgas korraldas, on ametitega seotud tegevuskava meetmete elluviimise määr 96 %;

12.  võtab teadmiseks, et komisjoni talitused koostasid standardsätted, mis sisaldavad asjakohaseid õiguslikke sätteid, et võtta arvesse ühises lähenemisviisis kokku lepitud põhimõtteid, samuti muid sätteid, mis enamasti sisalduvad ametite asutamisaktides; märgib, et neid standardsätteid kasutatakse võrdlusalusena uute ametite loomisel ja kehtivate asutamisaktide läbivaatamisel;

13.  märgib, et komisjon koostas ametite panuse põhjal suunised detsentraliseeritud ametite ja liikmesriikide vaheliste peakorterilepingute standardsätete kohta; märgib murelikult, et 10 ametil ei ole ikka veel peakorterilepingut; manitseb neid ameteid leidma peakorterilepingu probleemile esmajärjekorras tõhusa lahenduse, et suurendada tõhusust ja vähendada kulusid; peab murettekitavaks, et peakorterilepingu puudumine võib põhjustada tõsiseid tagajärgi ametite töötajatele, ja kutsub asjaomaseid liikmesriike üles viima lepingute sõlmimise lõpule enne järgmise eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse algust;

14.  on seisukohal, et tuleb tõsiselt hinnata, kas sarnaseid ülesandeid täitvaid ameteid oleks võimalik ühendada, et mitte ainult vältida ressursside raiskamist, vaid ka luua kriitiline mass, mis muudab ametid tõeliselt tõhusaks;

15.  märgib, et komisjon parandas oma teenust ametitele nii üldiste kui konkreetsete soovituste kujul, kasutades võrgustiku antud teavet ja nõuandeid; märgib, et piiratud rahaliste vahendite ja inimressursside olukorras on tänu nendele edusammudele hakatud kaaluma võimalike struktuurimeetmeid, et muuta ametite toimimine ratsionaalsemaks; märgib, et need meetmed on juba tulemusi toonud – nt teenuste jagamine ametite vahel –, ja innustab ameteid neid pingutusi jätkama;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

16.  tuletab meelde, et aastasus koos ühtsuse ja tasakaaluga on kolm peamist arvestuspõhimõtet, mis on asendamatud liidu eelarve tõhusa täitmise tagamiseks; märgib, et detsentraliseeritud ametid ei järgi alati seda põhimõtet täielikult; palub ametitel selliseid vigu võimalikult palju vähendada;

17.  märgib kontrollikoja kokkuvõtte põhjal, et eelarve haldamise ja finantsjuhtimise valdkonnas on kõige sagedasem probleem endiselt kulukohustustega seotud assigneeringute järgmisse eelarveaastasse ülekandmise kõrge määr ning see probleem puudutas 24 ametit; märgib, et üle kantud assigneeringute kõrge määr on vastuolus eelarve aastasuse põhimõttega;

18.  võtab teadmiseks, et kontrollikoda täheldas seitsmel juhul, et eelnenud aastatest üle kantud ja seejärel tühistatud assigneeringute summa oli endiselt suur; märgib, et sellised tühistamised viitavad asjaolule, et ülekantud assigneeringud põhinesid kas tegelikust suuremaks hinnatud eelarvevajadustel või olid need muul põhjusel põhjendamata; palub ametitel teha kõik endast oleneva edasiste ülekandmiste vältimiseks ning eriti rakendada paremaid eelarve kavandamise menetlusi, keskendudes eelkõige nende ametitele, kes on eelnenud aastastest ülekantud assigneeringuid tühistanud;

19.  märgib, et komisjon võttis 30. septembril 2013 vastu uue raamfinantsmääruse, et lihtsustada ametite suhtes kohaldatavaid eeskirju;

20.  märgib, et ametite koostatud dokumentide parema sidususe ja võrreldavuse tagamiseks töötab komisjon koos ametitega välja suuniseid programmidokumendi jaoks, mis sisaldab iga-aastast ja mitmeaastast komponenti, ning mudelit konsolideeritud aasta tegevusaruannete jaoks, mis on kohandatud raamfinantsmääruse nõuetele;

21.  märgib, et raamfinantsmääruse kohaselt tuleb konsolideeritud aasta tegevusaruanne saata komisjonile, kontrollikojale ja eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavatele institutsioonidele igal aastal 1. juuliks ning see peab sisaldama teavet aasta tegevusaruandest, sise- ja välisauditite aruannetest ning finantsaruannetest, nagu on nõutud eelmises raamfinantsmääruses; märgib, et eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevad raportid jäävad oma spetsiifilise olemuse ja esialgse raamatupidamise aastaaruande saajate tõttu sellest eraldi;

22.  peab kahetsusväärseks, et Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi ning Frontexi raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta esitas kontrollikoda endiselt märkustega arvamuse; on mures selle pärast, et kontrollikojal oli endiselt palju (97) kommentaare, mis puudutasid 35 ametit; nõuab tungivalt, et võrgustik kontrolliks, et asjaomased ametid võtavad kontrollikoja soovituste järgimiseks kõik vajalikud meetmed;

Koostöö ametite vahel – jagatud teenused ja sünergia

23.  väljendab kahtlusi ametite geograafilise asukoha pärast, sest paljud ametid on muudest Euroopa Liidu institutsioonidest väga kaugel; on seisukohal, et ametite sõltumatuse kaitsmiseks ei ole geograafiline kaugus vajalik, samuti ei kaitse see iseenesest komisjoni ega liikmesriikide soovimatu sekkumise eest, kuid igal juhul tekitab see täiendavaid sõidukulusid ning muudab sünergia saavutamise keerulisemaks näiteks tsentraliseeritumate haldus- ja finantsteenuste puhul, mida kasutavad ühiselt kas kõik ametid või paljud neist;

24.  märgib, et kõik ametid on uurinud oma sisemisi haldusprotsesse vastavalt eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutava institutsiooni varasematele soovitustele; märgib lisaks, et mitmed ametid juba viivad läbi ISO sertifikaadile (ISO 9001) vastavaid regulaarseid protsessihindamisi ning nende kvaliteedi- ja siseauditiosakonnad viivad läbi auditeid; võtab teadmiseks, et mõned ametid on sõlminud sisemiste haldusprotsesside hindamiseks lepingud konsultantidega;

25.  väljendab heameelt asjaolu üle, et raamfinantsmääruses on sätestatud võimalus teenuseid jagada või üle kanda, kui see aitab kulusid kokku hoida; tuletab meelde, et ametid juba püüavad saavutada sünergiat, vahetavad parimaid tavasid ning jagavad teenuseid tõhusa toimimise huvides ning selleks, et saavutada oma vahenditega maksimaalne tulemus; võtab teadmiseks ametitevahelise koostöö arengu, mis lähiaastatel veelgi süveneb ning võimaldab neil jätkuvalt oma eesmärke saavutada; märgib, et 82 % ametitest on sõlminud teiste ametitega vastastikuse mõistmise memorandumi; palub ametitel jätkata hästi toimiva koostöö ja jagatud teenuste laiendamist; kutsub ameteid üles püüdma ennetavalt üksteisega tihedamat koostööd teha, et suurendada oma töö tulemuslikkust ja tõhusust;

26.  võtab ametite andmete põhjal teadmiseks, et loodi internetikommunikatsioonivahend, mis kujutab endast platvormi teabe, teadmiste ja parimate tavade vahetamiseks ametite vahel ning hõlmab eri valdkondade jagatud teenuste andmebaasi ja viiteid uutele algatustele; võtab teadmiseks, et ametitevaheline koostöö nende vastavates tegevusvaldkondades süveneb jätkuvalt ning et 65 % ametitest kavatseb lähitulevikus viia koos teiste ametitega lõpule uusi algatusi ja sõlmida uusi vastastikuse mõistmise memorandumeid;

Tulemuslikkus

27.  tunneb heameelt selle üle, et kokku on lepitud tulemuslikule ja tõhusale, tulemustele suunatud juhtimise ühtsetes põhimõtetes, tulemuslikkuse mõõtmise süsteemide ühtsetes suunistes, mitmeaastastes ja iga-aastastes programmidokumentides ning aruandlus- ja hindamisvahendites; rõhutab, et võrgustikust peab saama uue, institutsioonidevahelise tulemuslikkuse töörühma liige, et edendada ühist arusaama hea ja parandatud tulemuslikkuse põhimõttest; nõuab, et kontrollikoda esitaks ametite tulemuslikkuse ja tulemuste kohta hinnangu aegsasti enne 2016. aastal toimuvat mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamist;

28.  peab tervitatavaks suundumust keskenduda aruandluses rohkem tulemuslikkusele ja saavutatud tulemustele; palub sellega seoses aruandlussüsteemi veelgi parandada, et suurendada ametite demokraatlikku vastutust;

Personalijuhtimine

29.  võtab teadmiseks, et komisjon võttis 2013. aasta juulis vastu teatise(7) detsentraliseeritud asutuste inim- ja rahaliste ressursside kavandamise kohta aastatel 2014–2020, et tagada vahendite kokkusobivus aastate 2014–2020 mitmeaastase finantsraamistiku vastavate piirangutega;

30.  kinnitab võrgustiku andmete põhjal, et suurem osa ameteid on personali 5 % vähendamise oma vastavates mitmeaastastes personalipoliitika kavades juba läbi viinud, kuigi see on olnud väga keeruline; peab kahetsusväärseks, et komisjon on loonud täiendava ümberpaigutamisreservi 5 % töötajate ulatuses, millega tehakse ametite ametikohtade loetelus tegelikult veel suuremaid kärpeid ja ületatakse kokkulepitud 5 % eesmärki;

31.  võtab võrgustiku andmete põhjal teadmiseks, et teatavatel ametitel on juba tekkinud suured probleemid ülesannete täimisel ametite käsutuses olevate piiratud ressurssidega; märgib murelikult, et ametitel on raske teha tööd sama kvaliteetselt, kui personali jätkuvalt vähendatakse, sest liit annab neile üha rohkem ülesandeid ja kohustusi; palub komisjonil oma kava personali täiendava vähendamise osas läbi vaadata ja kohandada seda vastavalt hästi toimivate ametite konkreetsele olukorrale, sest nad on oma ülesannete täitmisel edukad ja nende tööd hinnatakse;

32.  tuletab meelde, et eelarvemenetluse käigus oli Euroopa Parlament seisukohal, et töötajaid, kellega seotud kulud kaetakse ettevõtete makstavatest tasudest, st mitte liidu eelarvest, ei tohiks liidu poolt kohaldatav iga-aastane 1 % vähendamine puudutada; on seisukohal, et komisjon peaks ameteid, mida rahastatakse peamiselt liidu eelarvest, käsitlema eraldi ja tegema ettepaneku konkreetse raamistiku loomiseks ametite jaoks, mida rahastatakse peamiselt ettevõtete poolt, mis peaks olema proportsionaalne asjaomase ameti pakutavate teenustega;

33.  on üldiselt arvamusel, et töölevõtmismenetlusi, muu hulgas nende läbipaistvust, tuleb parandada;

34.  märgib, et võrgustik nõustus looma ametitevahelise uurijate rühma, et viia läbi distsiplinaaruurimisi; võtab teadmiseks, et ametite nimetatud kandidaadid osalevad sel eesmärgil komisjoni juurdlus- ja distsiplinaarameti korraldatavatel erikoolitustel;

Võrgustiku koostöö Euroopa Parlamendiga

35.  on rahul võrgustiku ja vastutava parlamendikomisjoni koostööga ning märgib, et ametite direktorid, kellega iga-aastase eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse käigus ühendust võeti, olid abivalmid ja avatud; palub võrgustikul ja kõigil ametitel laiendada Euroopa Parlamendiga suhtlemist ja koostööd ka väljapoole eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust;

Huvide konfliktid ja läbipaistvus

36.  märgib, et pärast tegevuskava meetmeid avaldas komisjon 2013. aasta detsembris suunised huvide konfliktide vältimise ja haldamise kohta ELi detsentraliseeritud ametites (edaspidi „suunised”); märgib, et suunised sisaldavad sätteid haldusnõukogu liikmete, tegevdirektorite, teaduskomisjonide jm taoliste organite ekspertide ning töötajate majanduslike huvide deklaratsioonide avaldamise kohta; märgib lisaks, et suunised annavad selge võrdlusaluse ametite põhimõtetele; võtab teadmiseks, et mitu ametit on avaldanud või ajakohastanud oma põhimõtted huvide konfliktide vältimise ja haldamise kohta, et need oleksid suunistega kooskõlas;

37.  märgib, et suunised ei ole ametitele õiguslikud siduvad, ja palub komisjonil uurida, kuidas oleks võimalik sõlmida ametitega siduvamaid kokkuleppeid, et suurendada läbipaistvust ja vältida huvide konflikte;

38.  nõustub ametitega, et liidu kodanike usaldus Euroopa institutsioonide, ametite ja organite vastu on äärmiselt tähtis; märgib, et ametid on kasutanud konkreetseid meetmeid ja vahendeid, et käsitleda asjakohaselt tegelike ja tajutavate huvide konfliktide ohtu; märgib, et 88 % ametitest on juba vastu võtnud põhimõtted huvide konfliktide vältimiseks ja haldamiseks ning ülejäänud 12 % teevad seda peagi; märgib, et 81 % ametite puhul võtavad need põhimõtted arvesse lähetatud riiklikke eksperte, välistöötajaid ja ajutisi töötajaid;

39.  märgib, et paljudel ametitel on endiselt raske oma sõltumatuse poliitikat ellu viia, eelkõige eksperdirühmade ning teaduskomisjonide töötajate valimisel; soovitab ametitel leida sellele probleemile lahendus koos komisjoniga, võttes arvesse ka Euroopa ombudsmani poolt 12. mail 2014. aastal algatatud omaalgatusliku uurimise käigus (OI/6/2014/NF) antud soovitusi, mis on esitatud komisjonile saadetud kirjas komisjoni eksperdirühmade koosseisu kohta;

40.  võtab teadmiseks, et 61 % ametitest on juba avaldanud oma veebisaidil oma haldusnõukogu liikmete, juhtkonna ning väliste ja sisemiste ekspertide elulookirjeldused ja majanduslike huvide deklaratsioonid; võtab teadmiseks, et ülejäänud ametid nõustusid selle teabe avaldama pärast läbivaadatud põhimõtete vastuvõtmist, ning loodab, et need ametid võtavad need põhimõtted vastu ja avaldavad selle teabe tarbetu viivituseta;

41.  märgib, et lähetatud riiklikke eksperte, koosseisuväliseid ja ajutisi töötajaid ei ole suunistes eraldi nimetatud ning et eelkõige sõltumatute ekspertide puhul on endiselt tõlgendusruumi, näiteks teadlaste puhul, kes on teinud uurimusi ka ettevõtete või üldisemalt ettevõtlusringkonna jaoks; kutsub võrgustikku üles tagama selles osas ühtlustatud käsitlust, millega välditakse ka kaudseid huvide konflikte;

42.  võtab teadmiseks, et OLAF töötas välja ametite pettusevastaste strateegiate suuniseid ning võttis seda tehes arvesse ametite seisukohti; märgib, et OLAF on ameteid toetanud, et aidata neil neid suuniseid rakendada;

43.  kutsub kontrollikoda üles uurima oma eriaruandes nr 15/2012 „Huvide konfliktide haldamine valitud Euroopa Liidu ametites” antud soovituste järgimist;

44.  innustab komisjoni hindama korrapäraselt ametite läbipaistvust ja usaldusväärsust ning tegema hindamistulemused avalikult kättesaadavaks;

Nähtavus

45.  peab kahetsusväärseks ametite puudulikku nähtavust ja demokraatlikku aruandekohustust, sest üldjuhul ei tea kodanikud neist palju ning neid võivad väljapoolt mõjutada lobistid, eriti need, kes esindavad suurettevõtteid;

46.  märgib, et 2014. aastaks olid peaaegu kõik ametid lisanud oma veebisaidile avalduse, et tegemist on liidu ametiga; nõuab tungivalt, et ülejäänud ametid lisaks avalduse kiiremas korras, ja palub ametitel tagada, et neid ennast ja nende tööd seostataks liiduga;

47.  tunneb heameelt teatavate ametite algatuse üle pidada teatavate meetmete üle avalikke konsultatsioone; kutsub ameteid üles seda tava jätkama;

48.  märgib seoses sotsiaalse vastutusega, et kõik lepingud, mis ametid välisteenuste ostmiseks sõlmivad, kohustavad lepinguvõtjaid järgima kohalikke töö- ja maksuseadusi; võtab teadmiseks, et ametid võtsid täiendavaid meetmeid sotsiaalse vastutuse edendamiseks – kas nende konkreetsete ülesannete sotsiaalse profiili tõttu või seoses kohalike kogukondadega nende asukohas;

49.  võtab eelkõige teadmiseks järgmised meetmed:

   Euroopa Ravimiamet avaldab valdava osa oma väljundist oma veebisaidil, et parandada avalikku teavet ja teadlikkust;
   Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus toetab aktiivselt Thessaloniki linnavalitsust püüdluses leida ja sobitada kokku oskusi kohalikul ja piirkondlikul tasandil ning jagab mahakantud IT-varustust kohalikele koolidele ja heategevuseks, kasutades läbipaistvat taotlemise ja eraldamise protsessi;
   Euroopa Koolitusfondi uuenduslik sotsiaalmeedia meetmete programm võitis vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aastal (2010) rahvusvahelisi auhindu ja selline osalemisel põhinev lähenemisviis võeti kasutusele ka tema teiste tegevuste puhul;

50.  märgib, et ainult üks amet – Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus (CdT) – avaldab oma iga-aastase tegevusaruande kõikides liidu ametlikes keeltes ning kolm ametit tõlgivad oma iga-aastase tegevusaruande kokkuvõtte 23 ametlikku keelde (v.a gaeli keelde);

51.  märgib, et võrgustik viis CdT juhtimisel läbi uuringu ametite lähenemisviiside kohta mitmekeelsusele; märgib, et uuring näitab suurt erinevust selles, kuidas eri ametid praegu mitmekeelsusele lähenevad, ning märgib, et kuna eri ametitel on erinevad sihtrühmad, sidusrühmade nõudmised ning eelarved ja tegevusmahud, ei saagi kõikide ametite suhtes ühesugust keelepoliitikat kohaldada;

52.  võtab siiski teadmiseks, et kõik ametid tegutsevad selle nimel, et rakendada oma veebisaitidel mitmekeelsust ja et nende veebisaitidel oleks vähemalt üks lehekülg või dokument, mis pakub põhiteavet ameti kohta kõikides liidu ametlikes keeltes; juhib tähelepanu sellele, et kuigi mitmekeelne lähenemisviis nõuab märkimisväärseid rahalisi vahendeid, tuleb ametitel võtta selles valdkonnas viivitamata meetmeid;

53.  võtab teadmiseks, et ametite töö tulemused tehakse avalikult kättesaadavaks iga-aastase tegevusaruande lisamisega nende veebisaitidele; märgib lisaks, et iga-aastased tegevusaruanded sisaldavad üldarusaadavaid kirjeldusi, kuidas liidu vahendeid ameti eelarves kasutatakse; täheldab, et suurem osa ameteid koostab aruandeid nende ülesannete mõju kohta liidu kodanikele, mis selgitavad nende töö tähtsust;

54.  märgib, et paljud ametid on oma veebisaite parandanud ja teinud suuri pingutusi oma nähtavuse suurendamiseks, ning tunneb heameelt aktiivse tegevuse üle selles vallas; kutsub ühtlasi ameteid üles suurendama nähtavust ka muude vahendite kaudu, nagu sotsiaalvõrgustikud, avatud uste päevad, osalemine messidel ja muud samasugused vahendid, et Euroopa kodanikud oleksid ametite tööst läbipaistval viisil hästi informeeritud;

Sisekontrollisüsteemid

55.  täheldab, et 10 ameti kohta esitati sisekontrolliküsimuste osas kokku 17 kommentaari, mis on edasiminek võrreldes 2012. aastaga, kui sama teema kohta esitati 22-le ametile 34 kommentaari; märgib, et neljal juhul olid need küsimused seotud sisekontrollistandarditega, mida ei olnud aasta lõpuks vastu võetud või mis olid küll vastu võetud, aga ainult osaliselt rakendatud, või mille puhul parandusmeetmed ei olnud veel lõpule viidud; märgib, et põhivara ja toetuste haldamisega seotud kommentaaride hulk vähenes võrreldes 2012. aastaga;

56.  märgib, et raamfinantsmääruses täpsustati komisjoni siseauditi talituse ja ametite siseauditi üksuste rolli ja sätestati tingimused paremaks töö koordineerimiseks, teabevahetuseks ja üldiseks sünergia saavutamiseks nende vahel; märgib, et raamfinantsmääruses on antud ametitele võimalus oma siseauditi üksusi jagada, ning palub neil seda võimaluse korral teha;

57.  kutsub kontrollikoda üles ka edaspidi pöörama tähelepanu ametite usaldusväärse finantsjuhtimise kontrollimisele, pidades eriti silmas seda, kuivõrd kokkuhoidlikult, tõhusalt ja tulemuslikult on ametid oma ülesannete täitmisel neile eraldatud assigneeringuid kasutanud;

Isemajandavad ametid

58.  kordab, et liidu organid, kelle suhtes ei kohaldata raamfinantsmääruses kehtestatud finantsreegleid, peaksid ühtsuse huvides endale koostama, kui see on kohane, samasugused reeglid(8); rõhutab, et praeguse ülejäägi küsimus tuleb lahendada võimalikult kiiresti ning tuleks uurida, kas raha oleks võimalik tagasi liidu eelarvesse suunata, ning esitab selle teema institutsioonidevahelise tulemuslikkuse töörühmale arutamiseks;

Muud märkused

59.  tunneb heameelt pingutuste üle, mida ametid on teinud kulutasuvuse ja töökeskkonna keskkonnahoidlikkuse küsimuse lahendamiseks; innustab ameteid veelgi rohkem kasutama töökorralduses ja hoonete haldamisel kulutõhusaid ja keskkonnahoidlikke lahendusi ning suurendama sõidu- ja muude kulude vähendamiseks selliste digilahenduste nagu videokonverentside kasutamist;

o
o   o

60.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ametitele, mille suhtes kohaldatakse eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

(1) ELT C 442, 10.12.2014.
(2) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(3) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(4) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.
(5) ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.
(6) Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 1271/2013.
(7) COM(2013)0519.
(8) Praegu on need Angers’is asuv CPVO (Ühenduse Sordiamet) ja Alicantes asuv OHIM (Siseturu Ühtlustamise Amet).


2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet (ACER)
PDF 174kWORD 76k
Otsus
Otsus
Resolutsioon
1.Euroopa Parlamendi 29. aprilli 2015. aasta otsus Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (2014/2123(DEC))
P8_TA(2015)0131A8-0117/2015

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti 2013. aasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet,

–  võttes arvesse kontrollikoja aruannet Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti eelarveaasta 2013 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega(1),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja avaldust(2), mis kinnitab 2013. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust,

–  võttes arvesse nõukogu 17. veebruari 2015. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2013. aasta eelarve täitmisel (05304/2015 – C8‑0054/2015),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

–  võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(3),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(4), eriti selle artiklit 208,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrust (EÜ) nr 713/2009 (millega luuakse Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet)(5), eriti selle artiklit 24,

–  võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185)(6),

–  võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208)(7), eriti selle artiklit 108,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0117/2015),

1.  annab heakskiidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti direktori tegevusele ameti 2013. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

2.Euroopa Parlamendi 29. aprilli 2015. aasta otsus Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti 2013. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta 2013(2014/2123(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti 2013. aasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet,

–  võttes arvesse kontrollikoja aruannet Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti eelarveaasta 2013 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega(8),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja avaldust(9), mis kinnitab 2013. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust,

–  võttes arvesse nõukogu 17. veebruari 2015. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2013. aasta eelarve täitmisel (05304/2015 – C8‑0054/2015),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

–  võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(10),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(11), eriti selle artiklit 208,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrust (EÜ) nr 713/2009 (millega luuakse Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet)(12), eriti selle artiklit 24,

–  võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185)(13),

–  võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208)(14), eriti selle artiklit 108,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0117/2015),

1.  märgib, et Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti lõplik raamatupidamise aastaaruanne vastab kontrollikoja aruande lisas esitatule;

2.  annab heakskiidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti 2013. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

3.Euroopa Parlamendi 29. aprilli 2015. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa (2014/2123(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma otsust Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0117/2015),

A.  arvestades, et Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti (edaspidi „amet”) finantsaruannete kohaselt oli ameti 2013. aasta lõplik eelarve 11 930 220 eurot, mis tähendab 2012. aastaga võrreldes 64,74 % kasvu, mis on tingitud ameti hiljutisest loomisest ja energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse(15) rakendamisest; arvestades, et ameti kogu eelarve koosneb liidu eelarvest eraldatud vahenditest;

B.  arvestades, et kontrollikoda märkis oma aruandes Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti eelarveaasta 2013 raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne”), et ta sai piisava kindluse selle kohta, et ameti raamatupidamise aastaaruanne on usaldusväärne ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed;

2012. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise järelmeetmed

1.  võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et seoses kahe kommentaariga, mille kontrollikoda esitas 2011. aastat käsitlevas aruandes ja mille seisuks oli 2012. aastat käsitlevas aruandes märgitud „pooleli”, on võetud parandusmeetmeid ning mõlema soovituse seisuks on nüüd kontrollikoja aruandes märgitud „lõpetatud”; võtab lisaks teadmiseks, et seoses viie kommentaariga, mille kontrollikoda esitas 2012. aastat käsitlevas aruandes, on võetud parandusmeetmeid ning kolme kommentaari seisuks on nüüd märgitud „lõpetatud” ja kahe seisuks „pooleli”;

2.  võtab ameti esitatud andmete põhjal teadmiseks, et ameti töölevõtmismenetluste kohta esitatud soovituste suhtes kehtestati ametlikud meetmed ameti direktori 4. aprilli 2014. aasta otsusega 2014-06; märgib, et nimetatud otsus esitati kontrollikojale, ning palub ametil teavitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni kontrollikoja arvamusest selle kohta kohe, kui see on olemas;

3.  märgib, et amet on võtnud rea meetmeid, millega parandada eelarve kavandamist, koostades suunised, mida eelarve kavandamises osalejad peavad järgima, ning rakendades neid suuniseid, samuti koostades assigneeringute kasutamise kohta korrapäraseid prognoose ja vaadates assigneeringute kasutamise korrapäraselt läbi, sh eelarve täitmise igakuine järelevalve ja aruandlus;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

4.  võtab ameti 2013. aasta tegevusaruande põhjal murelikult teadmiseks, et Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmesriikide maksete tegemise suhtes ametile ei jõutud kokkuleppele;

5.  märgib, et 2013. aastal tehtud eelarve jälgimise alaste jõupingutuste tulemusel oli eelarve täitmise määr 97,53 %, mis oli 4 % võrra 2012. aasta määrast kõrgem, kuid maksete assigneeringute täitmise määr oli madal (55,00 %), jäädes allapoole ametile seatud eesmärki (70 %); märgib, et iga-aastase tegevusaruande kohaselt oli see tingitud peamiselt asjaolust, et 2 989 000 eurot saadi liiga hilja (31. oktoobril 2013. aastal heaks kiidetud paranduseelarvega);

6.  märgib murelikult, et ameti rahasaldo oli aasta lõpus 5 500 000 eurot; palub ametil tagada edaspidi range rahahaldus;

Kulukohustused ja ülekantud assigneeringud

7.  võtab teadmiseks, et kokku kanti kulukohustustega seotud assigneeringuid II jaotises 2014. aastasse üle summas 1 900 000 eurot ning see oli tingitud peamiselt energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse rakendamisest; märgib, et kontrollikoja arvamuse kohaselt on tegemist mitmeaastase olemusega põhitegevusega, mida oleks pidanud kajastama III jaotises; märgib veel, et viga parandati hilisemate kulukohustuste assigneeringutega;

8.  märgib lisaks, et III jaotise assigneeringuid kanti üle summas 3 100 000 eurot, mis moodustab III jaotise assigneeringute kogumahust 91 %; võtab teadmiseks, et need ülekandmised on seotud energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määrusega ning et erakordselt kõrge ülekandmiste määr on tingitud peamiselt asjaolust, et 2 989 000 eurot saadi paranduseelarvega, mis kiideti heaks 31. oktoobril 2013. aastal;

9.  võtab ameti esitatud andmete põhjal teadmiseks, et eelarve planeerimise protsessi parandamiseks on rakendatud mitmeid meetmeid; palub ametil teavitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni meetmetega tehtavatest edusammudest ja saavutatud tulemustest;

Huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning läbipaistvus

10.  võtab ameti esitatud andmete põhjal teadmiseks, et huvide konfliktide ennetamise ja haldamise poliitika vaadati läbi vastavalt komisjoni suunistele huvide konfliktide ennetamise ja haldamise kohta ELi detsentraliseeritud asutustes; võtab teadmiseks, et selle läbivaatamise tulemusel töötas amet sisemist konsultatsiooniprotsessi rakendades välja uued poliitikameetmed, mille peab vastu võtma ameti haldusnõukogu; palub ametil teavitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni hindamise tulemustest, kui need on teada;

11.  võtab ühtlasi teadmiseks, et reguleerivate asutuste nõukogu liikmete, direktori, kõrgema juhtkonna liikmete ning ameti eksperdirühmade töös osalevate ekspertide elulookirjeldused ja huvide deklaratsioonid ning haldusnõukogu ja apellatsiooninõukogu liikmete elulookirjeldused on üldsusele ameti veebisaidil kättesaadavad; märgib, et direktori ja apellatsiooninõukogu liikmete majanduslike huvide deklaratsioonid on avalikud;

Hanke- ja töölevõtmismenetlused

12.  märgib, et amet on pärast töölevõtmismenetluste ning ajutiste teenistujate ja lepinguliste töötajate valimisel valikukomisjonides tehtava töö suuniste vastuvõtmist võtnud uusi meetmeid;

13.  märgib, et intervjuude ja testide küsimused koostatakse enne avalduste läbivaatamist; märgib peale selle, et kirjalikele testidele ja intervjuudele lubamise ning nimekirja kandmise kriteeriumid on üksikasjalikumalt sõnastatud;

Siseaudit

14.  võtab teadmiseks, et komisjoni siseauditi talitus viis läbi ameti auditi vastavalt ameti strateegilisele auditikavale aastateks 2013–2015;

15.  võtab teadmiseks, et riskianalüüsi käigus tuvastas siseauditi talitus kaheksa kõrge riskimääraga protsessi, mida ei olnud auditikava raames võimalik käsitleda auditeeritavatena, sest hinnangu kohaselt olid kontrollimehhanismid kas ebapiisavad või puudusid üldse; võtab teadmiseks, et amet esitas siseauditi talitusele tegevuskava tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks;

16.  võtab ühtlasi teadmiseks, et siseauditi talitus esitas järgmised väga olulised soovitused:

   iga-aastase tööprogrammi struktuuri tuleks parandada ja sisu tõhustada ning selle täielikkus tuleks tagada;
   hanketegevuse järelevalvet tuleks tugevdada;
   tegevuse ja eelarve täitmise järelevalvet tuleks tõhustada;

17.  märgib, et siseauditi talituse soovituste põhjal koostas amet tegevuskava vajakajäämiste kõrvaldamiseks; märgib, et siseauditi talitus pidas tegevuskava tuvastatud ohtude kõrvaldamiseks piisavaks;

18.  märgib, et siseauditi talitus kontrollis dokumentide põhjal oma varasemate soovituste rakendamist; võtab teadmiseks, et 31. detsembri 2013. aasta seisuga ei olnud pooleli ühegi kriitilise tähtsusega soovituse täitmine ning kolme väga olulise soovituse täitmine toimus vastavalt ajakavale;

o
o   o

19.  viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude horisontaalsete tähelepanekute osas oma 29. aprilli 2015. aasta resolutsioonile(16) ametite tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta.

(1) ELT C 442, 10.12.2014, lk 18.
(2) ELT C 442, 10.12.2014, lk 18.
(3) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(4) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(5) ELT L 211, 14.8.2009, lk 1.
(6) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.
(7) ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.
(8) ELT C 442, 10.12.2014, lk 18.
(9) ELT C 442, 10.12.2014, lk 18.
(10) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(11) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(12) ELT L 211, 14.8.2009, lk 1.
(13) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.
(14) ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.
(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta määrus (EL) nr 1227/2011 energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse kohta (ELT L 326, 8.12.2011, lk 1).
(16) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0130.


2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Elektroonilise Side Euroopa Reguleerivate Asutuste Ühendatud Ameti Büroo
PDF 174kWORD 77k
Otsus
Otsus
Resolutsioon
1.Euroopa Parlamendi 29. aprilli 2015. aasta otsus Elektroonilise Side Euroopa Reguleerivate Asutuste Ühendatud Ameti Büroo 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (2014/2124(DEC))
P8_TA(2015)0132A8-0081/2015

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Elektroonilise Side Euroopa Reguleerivate Asutuste Ühendatud Ameti Büroo 2013. aasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet,

–  võttes arvesse kontrollikoja aruannet Elektroonilise Side Euroopa Reguleerivate Asutuste Ühendatud Ameti Büroo eelarveaasta 2013 raamatupidamise aastaaruande kohta koos büroo vastustega(1),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja avaldust(2), mis kinnitab 2013. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust,

–  võttes arvesse nõukogu 17. veebruari 2015. aasta soovitust ühendatud ameti büroo tegevusele heakskiidu andmise kohta 2013. aasta eelarve täitmisel (05304/2015– C8‑0054/2015),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

–  võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(3),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(4), eriti selle artiklit 208,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1211/2009, millega luuakse Elektroonilise Side Euroopa Reguleerivate Asutuste Ühendatud Amet (BEREC) ja büroo(5), eriti selle artiklit 13,

–  võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185)(6),

–  võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208)(7), eriti selle artiklit 108,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0081/2015),

1.  annab heakskiidu Elektroonilise Side Euroopa Reguleerivate Asutuste Ühendatud Ameti Büroo juhtkomitee tegevusele büroo 2013. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Elektroonilise Side Euroopa Reguleerivate Asutuste Ühendatud Ameti Büroo juhtkomiteele, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

2.Euroopa Parlamendi 29. aprilli 2015. aasta otsus Elektroonilise Side Euroopa Reguleerivate Asutuste Ühendatud Ameti Büroo 2013. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta (2014/2124(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Elektroonilise Side Euroopa Reguleerivate Asutuste Ühendatud Ameti Büroo 2013. aasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet,

–  võttes arvesse kontrollikoja aruannet Elektroonilise Side Euroopa Reguleerivate Asutuste Ühendatud Ameti Büroo eelarveaasta 2013 raamatupidamise aastaaruande kohta koos büroo vastustega(8),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja avaldust(9), mis kinnitab 2013. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust,

–  võttes arvesse nõukogu 17. veebruari 2015. aasta soovitust ühendatud ameti büroo tegevusele heakskiidu andmise kohta 2013. aasta eelarve täitmisel (05304/2015– C8‑0054/2015),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

–  võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(10),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(11), eriti selle artiklit 208,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1211/2009, millega luuakse Elektroonilise Side Euroopa Reguleerivate Asutuste Ühendatud Amet (BEREC) ja büroo(12), eriti selle artiklit 13,

–  võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185)(13),

–  võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208)(14), eriti selle artiklit 108,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0081/2015),

1.  märgib, et Elektroonilise Side Euroopa Reguleerivate Asutuste Ühendatud Ameti Büroo lõplik raamatupidamise aastaaruanne vastab kontrollikoja aruande lisas esitatule;

2.  annab heakskiidu Elektroonilise Side Euroopa Reguleerivate Asutuste Ühendatud Ameti Büroo 2013. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Elektroonilise Side Euroopa Reguleerivate Asutuste Ühendatud Ameti Büroo juhtkomiteele, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

3.Euroopa Parlamendi 29. aprilli 2015. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Elektroonilise Side Euroopa Reguleerivate Asutuste Ühendatud Ameti Büroo 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa (2014/2124(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma otsust Elektroonilise Side Euroopa Reguleerivate Asutuste Ühendatud Ameti Büroo 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0081/2015),

A.  arvestades, et Elektroonilise Side Euroopa Reguleerivate Asutuste Ühendatud Ameti Büroo (edaspidi „büroo”) finantsaruannete kohaselt oli büroo 2013. aasta lõplik eelarve 3 557 219 eurot, mis kujutab endast 2012. aastaga võrreldes 11,51 % kasvu, mis tuleneb ameti hiljutisest loomisest;

B.  arvestades, et büroo finantsaruannete kohaselt oli liidu rahaline toetus büroo eelarvesse 2013. aastal kokku 3 556 000 eurot, mis tähendab 2012. aastaga võrreldes 11,47 % suurust kasvu;

C.  arvestades, et kontrollikoda märkis oma aruandes Elektroonilise Side Euroopa Reguleerivate Asutuste Ühendatud Ameti Büroo eelarveaasta 2013 raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne”), et ta sai piisava kindluse selle kohta, et büroo raamatupidamise aastaaruanne on usaldusväärne ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed;

2012. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise järelmeetmed

1.  märgib kontrollikoja aruande põhjal rahuloluga, et seoses kolme kommentaariga, mille kontrollikoda esitas 2011. aastat käsitlevas aruandes ja mille seisuks oli 2012. aastat käsitlevas aruandes märgitud „pooleli”, on võetud parandusmeetmeid ning kõigi kommentaaride seisuks on 2013. aastat käsitlevas kontrollikoja aruandes märgitud „lõpetatud”; võtab lisaks teadmiseks, et seoses kümne kommentaariga, mille kontrollikoda esitas 2012. aastat käsitlevas aruandes, on samutivõetud parandusmeetmeid ning kaheksa kommentaari seisuks on nüüd märgitud „lõpetatud” ja kahe seisuks „pooleli”;

2.  võtab büroo andmetele tuginedes teadmiseks, et on võetud meetmeid eelarve täitmise hõlbustamiseks ja sõlmküsimuste jälgimiseks büroo juhatajate igakuiste eelarvekoosolekute vormis ning et kord kvartalis esitatakse juhtkomiteele kommenteerimiseks üksikasjalik ülevaade eelarve täitmise edusammudest;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

3.  märgib, et 2013. aastal tehtud eelarve jälgimise pingutuste tulemuseks oli eelarve täitmise määr 89,55 % ja maksete assigneeringute täitmise määr oli 76,58 %;

4.  võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et büroo eelarve täitmise määrad paranesid 2012. aastaga võrreldes tunduvalt, mis annab tunnistust paremast kavandamisest ja õigeaegsemast tegevuste elluviimisest; märgib siiski, et on veel arenguruumi;

5.  tunneb heameelt büroo jõupingutuste üle selle nimel, et eelarvet planeeritaks täpsemalt ja kulukohustuste assigneeringuid tühistataks võimalikult vähe; palub bürool teavitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni nende meetmete tulemustest;

Kulukohustused ja ülekantud assigneeringud

6.  märgib murega, et 2012. aastast üle kantud vahendite tühistamise määr oli endiselt suhteliselt kõrge (28 %), kuid 2012. aastal oli see 45 %; võtab büroo vastuste põhjal teadmiseks, et ülekantud vahendite tühistamise kõrget määra käsitletakse üksikasjalikult ülekantud summade põhjalikus analüüsis aasta lõpus, mis peaks alandama ülekantud vahendite üldist taset;

7.  võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et järgmisse eelarveaastasse üle kantud kulukohustustega seotud assigneeringute maht vähenes 2012. aastal registreeritud 19 %-lt 2013. aastal 13 %-ni; märgib, et ülekandmised olid peamiselt seotud 2012. aasta teises pooles sõlmitud lepingutega, mis puudutasid 2013. ja 2014. aasta tegevust;

Hanke- ja töölevõtmismenetlused

8.  märgib, et ei 2013. aasta valimis olnud tehingute ega muude auditileidudega seoses ei ole kontrollikoda esitanud oma aruandes büroo hanke- või töölevõtmismenetluste kohta ühtki kommentaari;

9.  võtab teadmiseks, et aasta lõpu seisuga oli büroos 25 töötajat ning 28 lubatud ametikohast oli täitmata kuus; võtab teadmiseks, et büroo viis 2013. aastal lõpule kuus töölevõtmismenetlust ning täitis kaks AST-ametikohta, kolm lepingulise töötaja kohta ja ühe lähetatud riikliku eksperdi koha kaheks kuuks; võtab teadmiseks, et 2013. aastal algatati veel kaks töölevõtmismenetlust;

Huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning läbipaistvus

10.  võtab büroo iga-aastase tegevusaruande põhjal teadmiseks, et vastavalt määrusele (EÜ) nr 1211/2009 peab büroo olema oma tegevuses koos Elektroonilise Side Euroopa Reguleerivate Asutuste Ühendatud Ametiga (BEREC) hästi läbipaistev ning tagama selle, et üldsusele ja kõigile huvitatud isikutele antakse objektiivset, usaldusväärset ja kergesti juurdepääsetavat teavet oma töötulemuste kohta;

11.  võtab büroo andmetele tuginedes teadmiseks, et büroo võtab endale vastutuse BERECi tegevuse käigus loodavate kõigi dokumentide haldamise ning BERECi töö maksimaalse läbipaistvuse eest vastavalt kehtivatele õigusaktidele; võtab ühtlasi teadmiseks, et nende ülesannete täitmiseks hoitakse BERECi ja büroo dokumente avalikus registris ja hallatakse selle veebisaiti ning tagatakse nii BERECi kui ka büroo sisemiste menetluste läbipaistvus ja tõhusus;

Siseaudit

12.  märgib, et komisjoni siseauditi talitus kontrollis 2013. aastal piiratud ulatuses sisekontrollistandardite nõuetekohasust ja tulemuslikkust, mis puudutas 16 juhtkomitee poolt 2011. aasta mais vastu võetud sisekontrollistandardit; märgib ühtlasi, et piiratud ulatuses tehtud kontrolli tulemusel ja võttes arvesse büroo hiljutist asutamist ning selle tegevuse ja haldamise praegust seisu esitas siseauditi talitus 18 soovitust, milles üks loeti olevat „kriitilise tähtsusega” ja neli „väga olulised”;

13.  võtab teadmiseks, et lahendamata jäävad kaks küsimust: nõuetekohaste infoturbekontrollide kasutuselevõtmine ja süsteemsete riskide juhtimise protsessi loomine; märgib, et büroo otsib praegu sobivat lahendust nende kahe küsimuse kiireks lahendamiseks; palub bürool esitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aruande selles valdkonnas tehtud edusammudest;

14.  võtab büroolt saadud andmete põhjal teadmiseks, et büroo koostas auditi järel tegevuskava, mida siseauditi talitus luges väljaselgitatud riskidega tegelemiseks piisavaks ja kavakohase rakendamise korral neid riske vähendavaks;

Muud märkused

15.  märgib kahetsusega, et 91 % ekspertide kulude hüvitamise maksetest tehti hilinemisega; märgib ühtlasi, et maksed hilinesid 2013. aasta esimesel poolel keskmiselt 78 päeva ja teisel poolel 33 päeva; võtab büroo vastuste põhjal teadmiseks, et büroo kaalub eri meetodeid, et vähendada maksete hilinemist 30 päevani; kutsub bürood üles lahendama see küsimus kõige kiiremas korras ja andma eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru selleks võetud meetmetest ning nende tulemustest;

o
o   o

16.  viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude horisontaalsete tähelepanekute osas oma 29. aprilli 2015. aasta resolutsioonile(15) ametite tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta.

(1) ELT C 442, 10.12.2014, lk 28.
(2) ELT C 442, 10.12.2014, lk 28.
(3) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(4) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(5) ELT L 337, 18.12.2009, lk 1.
(6) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.
(7) ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.
(8) ELT C 442, 10.12.2014, lk 28.
(9) ELT C 442, 10.12.2014, lk 28.
(10) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(11) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(12) ELT L 337, 18.12.2009, lk 1.
(13) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.
(14) ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.
(15) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0130.


2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus (CdT)
PDF 173kWORD 76k
Otsus
Otsus
Resolutsioon
1.Euroopa Parlamendi 29. aprilli 2015. aasta otsus Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (2014/2101(DEC))
P8_TA(2015)0133A8-0084/2015

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse 2013. aasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet,

–  võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse eelarveaasta 2013 raamatupidamise aastaaruande kohta koos keskuse vastustega(1),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja avaldust(2), mis kinnitab 2013. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust,

–  võttes arvesse nõukogu 17. veebruari 2015. aasta soovitust keskuse tegevusele heakskiidu andmise kohta 2013. aasta eelarve täitmisel (05304/2015 – C8‑0054/2015),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

–  võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(3),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(4), eriti selle artiklit 208,

–  võttes arvesse nõukogu 28. novembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 2965/94 Euroopa Liidu asutuste tõlkekeskuse asutamise kohta(5), eelkõige selle artiklit 14,

–  võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185)(6),

–  võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208)(7), eriti selle artiklit 108,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0084/2015),

1.  annab heakskiidu Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse direktori tegevusele keskuse 2013. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

2.Euroopa Parlamendi 29. aprilli 2015. aasta otsus Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse 2013. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta (2014/2101(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse 2013. aasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet,

–  võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse eelarveaasta 2013 raamatupidamise aastaaruande kohta koos keskuse vastustega(8),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja avaldust(9), mis kinnitab 2013. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust,

–  võttes arvesse nõukogu 17. veebruari 2015. aasta soovitust keskuse tegevusele heakskiidu andmise kohta 2013. aasta eelarve täitmisel (05304/2015 – C8‑0054/2015),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

–  võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(10),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002(11), eriti selle artiklit 208,

–  võttes arvesse nõukogu 28. novembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 2965/94 Euroopa Liidu asutuste tõlkekeskuse asutamise kohta(12), eelkõige selle artiklit 14,

–  võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185)(13),

–  võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208)(14), eriti selle artiklit 108,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0084/2015),

1.  märgib, et Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse lõplik raamatupidamise aastaaruanne vastab kontrollikoja aruande lisas esitatule;

2.  annab heakskiidu Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse 2013. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

3.Euroopa Parlamendi 29. aprilli 2015. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa (2014/2101(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0084/2015),

A.  arvestades, et Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse (edaspidi „keskus”) finantsaruannete kohaselt oli keskuse 2013. aasta lõplik eelarve 52 193 667 eurot, mis tähendab 2012. aastaga võrreldes 8,08 % suurust kasvu;

B.  arvestades, et kontrollikoda märkis oma aruandes Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse eelarveaasta 2013 raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne”), et ta sai piisava kindluse selle kohta, et keskuse raamatupidamise aastaaruanne on usaldusväärne ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed;

C.  arvestades, et keskuse ülesandeks on pakkuda kõikidele liidu institutsioonidele ja organitele, kes keskuse teenuseid soovivad, nende toimimiseks vajalikke tõlketeenuseid;

2012. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise järelmeetmed

1.  võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et kontrollikoja eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud kahe parandusmeetme kohta on märgitud „pooleli”;

2.  võtab keskuse esitatud andmete põhjal teadmiseks, et keskus on koostanud tegevuskava halduskulude vähendamiseks inimressursside, raharingluse, IT ja taristu valdkonnas; võtab keskuse esitatud andmete põhjal teadmiseks, et keskus on jõudnud halduskulude vähendamises oma maksimaalse piirini;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

3.  märgib, et 2013. aastal tehtud eelarve jälgimise alaste jõupingutuste tulemuseks oli 83,47 % eelarve täitmise määr ja et maksete assigneeringute täitmismäär oli 77,68 %;

Raamlepingud

4.  märgib, et keskus sõlmis 2008. aastal tõlketeenuste pakkujatega 472 raamlepingut pikkusega kuni neli aastat; märgib ka, et keskus osales 2012. aastal komisjoni tõlketeenuste hankes, kuid komisjoniga ei jõutud kokkuleppele lepingutingimustes;

5.  võtab teadmiseks, et keskus pikendas seetõttu olemasolevaid raamlepinguid ühe aasta võrra; märgib murelikult, et tegu oli küll keskuse direktori poolt tehtud erandiga, ent lepingute selline pikendamine ei ole kooskõlas keskuse finantsmääruse rakenduseeskirjadega, mille kohaselt võib raamlepingu maksimaalne pikkus olla kuni neli aastat;

6.  võtab keskuse esitatud andmete põhjal teadmiseks, et komisjoniga ei jõutud kokkuleppele seetõttu, et komisjon muutis menetluse hilises etapis hanketingimusi; võtab teadmiseks keskuse otsuse olemasolevaid lepinguid pikendada põhjendusel, et kui olemasolevate lepingute lõputähtpäeval uued lepingud puuduvad, siis mõjub see keskusele kahjulikult;

Kulukohustused ja ülekantud assigneeringud

7.  võtab teadmiseks, et kontrollikoja aruandes ei mainita 2013. aasta ülekandmiste määraga seoses märkimisväärseid probleeme; märgib, et 2014. aastasse kanti üle 5,79 % eelarveassigneeringutest;

Sisekontroll

8.  märgib, et 2013. aastal viis komisjoni siseauditi talitus läbi täieliku riskihindamise, mille tulemusel koostati keskuse jaoks strateegilise siseauditi kava, milles on loetletud kavandatud audititeemad aastateks 2014–2016;

9.  võtab teadmiseks, et rea piirangute tõttu, nagu Drosbachi hoonesse kolimine, ei olnud sisekontrolli tegevuskavas sisalduva mitme meetme rakendamisel tehtud edusammud nii suured, kui esialgselt loodeti;

10.  märgib murelikult, et riskianalüüsi käigus tuvastas siseauditi talitus teatavad oma olemuselt kõrge riskiga protsessid, mida ei olnud auditikava raames võimalik käsitleda auditeeritavatena, sest hinnangu kohaselt olid kontrollimehhanismid kas ebapiisavad või puudusid üldse; märgib, et keskuse juhtkond esitas siseauditi talitusele tegevuskava nende puuduste kõrvaldamiseks ja siseauditi talitus kontrollib keskuse poolt puuduste kõrvaldamiseks võetavaid meetmeid;

11.  võtab teadmiseks, et siseauditi talitus kontrollis dokumentide põhjal oma varasemate soovituste rakendamist ning et 31. detsembri 2013. aasta seisuga ei olnud ühtegi kriitilise tähtsusega soovitust täitmata jäetud; märgib, et üks väga oluline soovitus on täitmisel ja vastab ajakavale ning ühe teise väga olulise soovituse täitmine viibib; palub keskusel selle küsimusega tegeleda ja eelarve täitmisele heakskiitu andvat institutsiooni teavitada, kui soovitus on täidetud;

12.  märgib murelikult, et eelarvevahendite käsutajate antud ametlikud volitused ei ole alati kooskõlas tekkepõhise arvestuse raamatupidamissüsteemis ABAC antud õigustega; võtab teadmiseks, et keskus on ajakohastanud eelarvevahendite käsutaja ametlikke volitusi, viies need kooskõlla raamatupidamissüsteemis ABAC antud õigustega;

Ümberpaigutamised

13.  märgib, et keskuse aasta tegevusaruande ja kontrollikoja aruande kohaselt jäid 2012. aastal ümber paigutatud assigneeringute tase ja laad keskuse finantseeskirjadega lubatud piiridesse;

Hankemenetlused ja töölevõtmise kord

14.  märgib, et ei 2013. aasta valimis olnud tehingute ega muude auditileidudega seoses ei ole kontrollikoda esitanud oma aruandes keskuse hankemenetluste kohta ühtki kommentaari;

Huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning läbipaistvus

15.  võtab keskuse esitatud andmete põhjal teadmiseks, et keskus hindas oma huvide konfliktide ennetamise ja haldamise poliitikat vastavalt komisjoni suunistele huvide konfliktide ennetamise ja haldamise kohta ELi detsentraliseeritud asutustes; märgib, et selle hinnangu põhjal on keskus loonud uue poliitika, milles nähakse ette, et haldusnõukogu liikmete, tegevdirektori ja kõrgema juhtkonna liikmete elulookirjeldused ja huvide deklaratsioonid tuleb teha avalikult kättesaadavaks;

16.  märgib, et keskus esitas selle uue poliitika oma haldusnõukogule 2014. aastal ja see kiideti heaks 29. oktoobril 2014. aastal; võtab teadmiseks, et keskus tegi haldusnõukogu elulookirjeldused ja huvide deklaratsioonid oma veebisaidil avalikult kättesaadavaks; palub keskusel lihtsustada juurdepääsu nendele dokumentidele;

Tulemuslikkus

17.  võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et keskuse rahaliste vahendite maht suurenes 2012. aasta lõpu 35 000 000 eurolt 2013. aasta lõpuks 40 000 000 euroni; märgib lisaks, et eelarvetulem ja reservid suurenesid 30 900 000 eurolt 37 500 000 euroni;

18.  võtab keskuse esitatud andmete põhjal teadmiseks, et 2012. aasta eelarve ülejääk tekkis väliste tegurite mõjul, mis ei allunud keskuse kontrollile, ja et keskus võttis meetmeid selle vähendamiseks; märgib, et tuginedes 2012. aasta kuluanalüüsile ja 2013. aasta esimese poole tegevuse analüüsile, otsustas keskus vähendada 2014. aasta hindu; võtab keskuse esitatud andmete põhjal teadmiseks, et 2014. ja 2015. aasta eelarved koostati algusest peale defitsiitsena, et kasutada ära osa eelmiste aastate ülejäägist;

Muud märkused

19.  võtab teadmiseks, et keskus alustas tegevust 1994. aastal ning on siiani tegutsenud asukohariigiga peetava kirjavahetuse ja suhtluse alusel; võtab teadmiseks, et keskuse läbirääkimised asukohariigiga keskuse peakorteri teemal on jõudnud lõppetappi ning keskus on kirjutanud alla Luksemburgi Suurhertsogiriigiga sõlmitavale lepingule oma peakorteri kohta; märgib, et keskus ootab selles küsimuses lõplikku kinnitust;

o
o   o

20.  viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude horisontaalsete tähelepanekute osas oma 29. aprilli 2015. aasta resolutsioonile(15) ametite tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta.

(1) ELT C 442, 10.12.2014, lk 35.
(2) ELT C 442, 10.12.2014, lk 35.
(3) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(4) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(5) EÜT L 314, 7.12.1994, lk 1.
(6) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.
(7) ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.
(8) ELT C 442, 10.12.2014, lk 35.
(9) ELT C 442, 10.12.2014, lk 35.
(10) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(11) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(12) EÜT L 314, 7.12.1994, lk 1.
(13) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.
(14) ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.
(15) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0130.


2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Cedefop)
PDF 176kWORD 77k
Otsus
Otsus
Resolutsioon
1.Euroopa Parlamendi 29. aprilli 2015. aasta otsus Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (2014/2087(DEC))
P8_TA(2015)0134A8-0079/2015

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse 2013. aasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet,

–  võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse eelarveaasta 2013 raamatupidamise aastaaruande kohta koos keskuse vastustega(1),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja avaldust(2), mis kinnitab 2013. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust,

–  võttes arvesse nõukogu 17. veebruari 2015. aasta soovitust keskuse tegevusele heakskiidu andmise kohta 2013. aasta eelarve täitmisel (05304/2015 – C8‑0054/2015),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

–  võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(3),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(4), eriti selle artiklit 208,

–  võttes arvesse nõukogu 10. veebruari 1975. aasta määrust (EMÜ) nr 337/75 Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse loomise kohta(5), eriti selle artiklit 12a,

–  võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185)(6),

–  võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208)(7), eriti selle artiklit 108,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust (A8-0079/2015),

1.  annab heakskiidu Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse direktori tegevusele keskuse 2013. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

2.Euroopa Parlamendi 29. aprilli 2015. aasta otsus Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse 2013. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta (2014/2087(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse 2013. aasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet,

–  võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse eelarveaasta 2013 raamatupidamise aastaaruande kohta koos keskuse vastustega(8);

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja avaldust(9), mis kinnitab 2013. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust,

–  võttes arvesse nõukogu 17. veebruari 2015. aasta soovitust keskuse tegevusele heakskiidu andmise kohta 2013. aasta eelarve täitmisel (05304/2015 – C8‑0054/2015),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

–  võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatava finantsmääruse kohta(10),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(11), eriti selle artiklit 208,

–  võttes arvesse nõukogu 10. veebruari 1975. aasta määrust (EMÜ) nr 337/75 Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse loomise kohta(12), eriti selle artiklit 12a;

–  võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185)(13),

–  võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208)(14), eelkõige selle artiklit 108,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust (A8-0079/2015),

1.  märgib, et Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse lõplik raamatupidamise aastaaruanne vastab kontrollikoja aruande lisas esitatule;

2.  annab heakskiidu Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse 2013. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

3.Euroopa Parlamendi 29. aprilli 2015. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa (2014/2087(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma otsust Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust (A8-0079/2015),

A.  arvestades, et Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse (edaspidi „keskus”) finantsaruannete kohaselt oli keskuse 2013. aasta lõplik eelarve 17 925 075 eurot, mis tähendab 2012. aastaga võrreldes 6,72 % suurust vähenemist;

B.  arvestades, et finantsaruannete kohaselt oli liidu rahaline toetus keskuse eelarvesse 2013. aastal kokku 17 133 900 eurot, mis tähendab 2012. aastaga võrreldes 1,18 % suurust kasvu;

C.  arvestades, et kontrollikoda märkis oma aruandes Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse eelarveaasta 2013 raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne”), et ta sai piisava kindluse selle kohta, et keskuse raamatupidamise aastaaruanne on usaldusväärne ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed;

2012. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise järelmeetmed

1.  võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et seoses kahe märkusega, mille kontrollikoda tegi 2011. aastat käsitlevas aruandes ja millega tegelemise seisuks oli 2012. aastat käsitlevas kontrollikoja aruandes märgitud „pooleli”, on võetud parandusmeetmeid ning mõlema soovituse seisuks on kontrollikoja aruandes nüüd märgitud „lõpetatud”; märgib lisaks, et kolme märkuse suhtes, mille kontrollikoda tegi 2012. aastat käsitlevas aruandes, on võetud vastuseks eelmise aasta märkustele kaks parandusmeedet ja nende märkustega tegelemise seisuks on nüüd märgitud „lõpetatud”, samas kui ühe seisuks on märgitud „ei kohaldata”;

2.  võtab keskuse andmetele tuginedes teadmiseks, et

   pärast seda, kui järgiti kontrollikoja soovitust tagada, et eelvalikukomisjon annaks allkirja huvide deklaratsioonile, vältimaks huvide konflikti, on kõrgete ametnike töölevõtmismenetlus olnud edukas;
   keskus on oma huvide konflikti poliitika läbi vaadanud ja seda kohandanud; palub, et keskus teavitaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni poliitika läbivaatamise tulemustest ja keskuses selles osas tehtud muudatustest;
   keskus võtab meetmeid seoses juhatuse liikmete elulookirjelduste ja huvide konflikti puudumise deklaratsioonide avaldamisega; märgib murega, et keskus ei ole seda olukorda piisavalt parandanud ning kutsub keskust üles rakendama kiiresti parandusmeetmeid ja teavitama eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni nende tulemustest;
   teavet keskuse tegevusest esitatakse peamiselt komisjonile, liikmesriikidele ja sotsiaalpartneritele, mistõttu on selle otsene mõju liidu kodanikele lühikeses perspektiivis piiratud; märgib lisaks, et keskuse aastaaruanne avalikustatakse keskuse veebisaidil;
   koostöö raamistiku kontekstis teeb keskus koostööd Euroopa Koolitusfondiga ning Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondiga, et saada kasu maksimaalsest sünergiast ja jagada teadmisi;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

3.  märgib, et 2013. aastal tehtud eelarve jälgimise alaste jõupingutuste tulemuseks oli 98,95 % eelarve täimise määr ja et maksete assigneeringute täitmise määr oli 92,39 %;

4.  tõdeb keskuse esitatud andmete põhjal, et kavandatud alakasutamine I jaotise osas kokkuhoiu ja töölevõtmiste edasilükkamise tõttu on katnud II ja III jaotise kulud, mis on seotud nõuetega teenustele ja tööprogrammis prognoositud tulemustele; võtab teadmiseks, et pärast kontrollikoja 2012. aasta märkusi jäi II jaotise kulukohustuste assigneeringute ülekandmine alla 20 % piirmäära ehk ulatus 17 %-ni, võrreldes 37 %-ga 2012. aastal;

Hankemenetlused ja töölevõtmise kord

5.  märgib, et kontrollikoda ei teinud iga-aastases auditiaruandes 2013. aasta valimis olnud tehingute ega muude auditileidudega seoses keskuse hankemenetluste kohta märkusi;

6.  võtab keskuse aastaaruande põhjal teadmiseks, et 2013. aastal oli selle ametikohtade loetelus 100 ametikohta, millest 51 olid AD ja 49 AST ametikohad; võtab lisaks teadmiseks, et mõlemas nimetatud rühmas oli rohkem ajutisi kui alalisi ametikohti;

7.  võtab teadmiseks, et aasta lõpus oli keskuses ametikohtade loetelu alusel 96 töötajat ning vabadele AD ametikohtadele oli esitatud kaks tööpakkumist; võtab lisaks teadmiseks, et kaks ametikohta hoiti vabana, et need 2014. aastal kaotada, kuna komisjon oli nõudnud järgmistel aastatel personali arvu vähendamist 5 % võrra;

Sisekontroll

8.  võtab keskuse andmetele tuginedes teadmiseks, et vastuseks kontrollikoja poolt 2012. aastal väljendatud murele on rakendatud uued järelkontrolli ja eelkontrolli meetmed; võtab lisaks teadmiseks, et järelmeetmed hõlmavad kolme juhuslikult valitud toetusesaaja personalikulude üksikasjalikku kontrolli kogu lisadokumentatsiooni alusel, sh töötabelid, palgalehed, päevarahade arvestus, lepingud, arved ja pangaväljavõtted;

9.  võtab teadmiseks selle, et keskus on lõpuks välja töötanud menetlused, mille alusel jälgida seaduslikkust ja korrektsust ja selle kohta aru anda, ning on hetkel rakendamas oma pettusevastast strateegiat;

Siseaudit

10.  märgib, et komisjoni siseauditi talitus viis läbi täieliku riskihindamise, et määrata kindlaks auditi prioriteedid järgmiseks kolmeks aastaks, ning selle tulemusel koostati lõplik strateegilise siseauditi kava, milles on loetletud kavandatud audititeemad aastateks 2013–2015; võtab keskuse andmetele tuginedes teadmiseks, et keskuse juhatus kiitis lõpliku strateegilise siseauditi kava 2013. aasta juunis heaks;

11.  täheldab, et riskianalüüsi käigus tuvastas siseauditi talitus teatavad protsessid, mis on oma olemuselt kõrge riskiga, kuid mida ei olnud auditikava raames võimalik auditeerida, kuna tõdeti, et nende üle kontroll kas puudus või oli see ebapiisav; võtab teadmiseks, et keskuse juhtkond esitas tegevuskava, mille eesmärk on neid puudusi käsitleda, ning siseauditi talitus kontrollib seda järgmise põhjaliku riskihindamise käigus;

12.  võtab teadmiseks, et siseauditi talitus kontrollis 2013. aastal oma varasemate soovituste elluviimist dokumentide põhjal, lähtudes teabest, mille keskus esitas väga oluliste, oluliste või soovitatavate soovituste staatuse kohta; võtab teadmiseks, et 31. detsembri 2013. aasta seisuga ei olnud pooleli ühegi kriitilise tähtsusega või väga olulise soovituse elluviimine;

Muud märkused

13.  tunneb heameelt keskuse võetud eeskujulike meetmete üle kulutõhusate ja keskkonnasõbralike lahendustega seoses; ergutab keskust seda head tava jätkama;

14.  peab kahetsusväärseks, et keskuse hoone remonditööd viibisid endiselt ning pidanuks lõpule viidama alles 2014. aastal;

15.  toonitab, et keskuse töö on liidu kutsehariduse ja -koolituse ning oskuste poliitika tegevuskava seisukohast väga oluline; märgib murega, et kui suurt tööpuudust ajendavat vähest majanduslikku nõudlust ei suudeta suurendada, soodustab ja põlistab selline nõudlus ülekvalifitseerumise ja töötuse kaudu oskuste tööturu nõudlusele mittevastavust ning vananemist; võtab teadmiseks keskuse põhisaavutused 2013. aastal asjaomases tegevusvaldkonnas; märgib lisaks, et keskus tegeleb esimese ülevaate koostamisega oskuste kohta Euroopa Liidus;

16.  juhib tähelepanu headele kogemustele, mis mõnes liikmesriigis on duaalsete haridussüsteemidega saadud; juhib tähelepanu ka sellele, et see ei saa olla noorte suurt tööpuudust vähendav universaalne lahendus;

17.  avaldab keskusele tunnustust komisjoni 2013. aastal tehtud hindamise tulemuste pärast, millega tunnustati keskust kui kvalifikatsiooniraamistike ja oskuste ülemaailmselt juhtivat eksperdikeskust, millel on suur mõju kutseharidus- ja -koolituspoliitika sidusrühmade koostöö tugevdamisele Euroopas;

o
o   o

18.  viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude horisontaalsete tähelepanekute osas oma 29. aprilli 2015. aasta resolutsioonile(15) ametite tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta.

(1) ELT C 442, 10.12.2014, lk 42.
(2) ELT C 442, 10.12.2014, lk 42.
(3) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(4) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(5) EÜT L 39, 13.2.1975, lk 1.
(6) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.
(7) ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.
(8) ELT C 442, 10.12.2014, lk 42.
(9) ELT C 442, 10.12.2014, lk 42.
(10) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(11) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(12) EÜT L 39, 13.2.1975, lk 1.
(13) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.
(14) ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.
(15) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0130.


2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Politseikolledž (CEPOL)
PDF 265kWORD 89k
Otsus
Otsus
Resolutsioon
1.Euroopa Parlamendi 29. aprilli 2015. aasta otsus Euroopa Politseikolledži 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (2014/2112(DEC))
P8_TA(2015)0135A8-0086/2015

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Politseikolledži 2013. aasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet,

–  võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Politseikolledži eelarveaasta 2013 raamatupidamise aastaaruande kohta koos kolledži vastustega(1),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja avaldust(2), mis kinnitab 2013. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust,

–  võttes arvesse nõukogu 17. veebruari 2015. aasta soovitust kolledži tegevusele heakskiidu andmise kohta 2013. aasta eelarve täitmisel (05304/2015– C8‑0054/2015),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

–  võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(3),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(4), eriti selle artiklit 208,

–  võttes arvesse nõukogu 20. septembri 2005. aasta otsust 2005/681/JSK (millega luuakse Euroopa politseikolledž (CEPOL) ja tunnistatakse kehtetuks otsus 2000/820/JSK)(5), eriti selle artiklit 16,

–  võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185(6),

–  võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208)(7), eriti selle artiklit 108,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust (A8-0086/2015),

1.  annab heakskiidu Euroopa Politseikolledži direktori tegevusele kolledži 2013. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Politseikolledži direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

2.Euroopa Parlamendi 29. aprilli 2015. aasta otsus Euroopa Politseikolledži 2013. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta (2014/2112(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Politseikolledži 2013. aasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet,

–  võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Politseikolledži eelarveaasta 2013 raamatupidamise aastaaruande kohta koos kolledži vastustega(8),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja avaldust(9), mis kinnitab 2013. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust,

–  võttes arvesse nõukogu 17. veebruari 2015. aasta soovitust kolledži tegevusele heakskiidu andmise kohta 2013. aasta eelarve täitmisel (05304/2015– C8‑0054/2015),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

–  võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(10),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(11), eriti selle artiklit 208,

–  võttes arvesse nõukogu 20. septembri 2005. aasta otsust 2005/681/JSK (millega luuakse Euroopa politseikolledž (CEPOL) ja tunnistatakse kehtetuks otsus 2000/820/JSK)(12), eriti selle artiklit 16,

–  võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185)(13),

–  võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208)(14), eriti selle artiklit 108,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust (A8-0086/2015),

1.  märgib, et Euroopa Politseikolledži lõplik raamatupidamise aastaaruanne vastab kontrollikoja aruande lisas esitatule;

2.  annab heakskiidu Euroopa Politseikolledži 2013. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Politseikolledži direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

3.Euroopa Parlamendi 29. aprilli 2015. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Politseikolledži 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa (2014/2112(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma otsust Euroopa Politseikolledži 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust (A8-0086/2015),

A.  arvestades, et finantsaruannete kohaselt oli Euroopa Politseikolledži (edaspidi „kolledž”) 2013. aasta lõplik eelarve 8 450 640 eurot; arvestades, et kolledži kogu eelarve koosneb ainult liidu eelarvest eraldatud vahenditest;

B.  arvestades, et kontrollikoda märkis oma aruandes Euroopa Politseikolledži eelarveaasta 2013 raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne”), et ta sai piisava kindluse selle kohta, et kolledži raamatupidamise aastaaruanne on usaldusväärne ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed;

2012. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise järelmeetmed

1.  võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et seoses kolme kommentaariga, mille kontrollikoda esitas 2011. aastat käsitlevas aruandes ja mis on 2012. aastat käsitlevas kontrollikoja aruandes märgitud kui „alustamata”, ning seoses ühe kommentaariga, mis on märgitud kui „pooleli”, on võetud üks parandusmeede ning see on nüüd kontrollikoja aruandes märkega „lõpetatud”, kaks kommentaari on märkega „pooleli” ja üks märkega „ei kohaldata”; võtab ühtlasi teadmiseks, et seoses kontrollikoja 2012. aastat käsitlevas aruandes esitatud kuue kommentaariga on rakendatud ühte parandusmeedet, mille tulemusel on üks kommentaar varustatud nüüd märkega ”lõpetatud”, kaks märkega „ei kohaldata”, kaks märkega „pooleli” ja üks märkega „alustamata”;

2.  võtab kolledži esitatud andmetele tuginedes teadmiseks, et

   teave tema tegevuse mõju kohta liidu kodanikele on kättesaadav kolledži veebilehel igal aastal avaldatavate strateegiliste dokumentide (sh aastaaruanne) kujul ning muude kommunikatsioonivahendite, nagu videote ja veebisaidi konkreetsete alalehtede abil;
   kolledži juhatus on otsustanud tellida raamatupidamisteenust alates 2014. aasta aprillist osaliselt komisjonilt; võtab samuti teadmiseks, et kolledž teeb märgatavaid jõupingutusi halduskulude vähendamiseks;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

3.  märgib, et 2013. aastal tehtud eelarve jälgimise pingutuste tulemuseks oli eelarve täitmise määr 94,89 % ja maksete assigneeringute täitmise määr 92,46 %; tunnustab kolledži pingutusi oluliselt suurendada maksete täitmismäära 21 % võrra (2012. aastal oli see 76 %);

Kulukohustused ja järgmisse eelarveaastasse üle kantud assigneeringud

4.  märgib murelikult, et 2014. aastasse üle kantud kulukohustustega seotud assigneeringute määr oli II jaotises (halduskulud) kõrge – 30,46 %; märgib, et III jaotise (tegevuskulud) puhul oli ülekantud kulukohustustega seotud assigneeringute määr 17,91 %; võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et II jaotise ülekandmised olid tingitud peamiselt asjaoludest, mille üle kolledžil kontroll puudub – näiteks juhud, kus 2013. aastal kavakohaselt tellitud ja saadud teenuste ja kaupade eest tuli tasuda 2014. aastal;

5.  võtab veel teadmiseks, et kolledži ülekandmiste määr on langenud – vahemiku 2012–2013 tegevuste puhul oli see 20 %, kuid vahemiku 2013–2014 tegevuste puhul 11 %; võtab teadmiseks kolledži rakendatud meetmed, kuid palub kolledžil ülekandmiste määra veelgi vähendada, et paremini järgida eelarve aastasuse põhimõtet;

6.  peab murettekitavaks, et 2012. aastast üle kantud kulukohustustega seotud assigneeringutest, mida oli 1 669 930 eurot, tühistati 2013. aastal assigneeringuid summas 303 740 eurot, st 18,19 %; märgib, et assigneeringute tühistamine oli tingitud peamiselt sellest, et 2012. aasta toetuslepingute alusel hüvitatavad kulud olid hinnangulisest summast madalamad; täheldab, et tühistatud assigneeringute maht näitab, et toetusesaajatelt on vaja koguda aasta lõpus täpsemaid andmeid tegelike kulude kohta; palub kolledžil teavitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni viivitamatult meetmetest, mis on selle vajakajäämise kõrvaldamiseks võetud;

Ümberpaigutamised

7.  võtab kolledži esitatud andmete põhjal teadmiseks, et kolledž on kehtestanud eelarvevahendite ümberpaigutamiseks uue menetluse, mis on parandanud eelarve struktuuri ning eelarve täitmise kontrolli;

8.  võtab teadmiseks, et 2013. aastal tegi kolledž eelarves jaotiste siseselt üheksa ümberpaigutust summas 500 000 eurot; võtab teadmiseks, et kõik ümberpaigutused tehti kooskõlas finantsmääruse ja rakenduseeskirjadega; täheldab veel, et eelarvemenetluste täiustamine on ümberpaigutatavaid summasid vähendanud;

Hankemenetlused ja töölevõtmise kord

9.  märgib kontrollikoja aruande põhjal murelikult, et kolledži töölevõtmismenetlused ei ole ikka veel täielikult läbipaistvad, sest teatavad menetluslikud elemendid ei ole ikka veel täielikud, piisavalt selged või nõuetekohased; võtab teadmiseks kolledži meetmed töölevõtmismenetluse läbivaatamiseks, mille käigus muudeti ja täiustati seonduvaid juhendeid, vorme ja kontrollnimekirju; palub kolledžil teavitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni sellest, kuidas mõjutab menetluskorra muutmine 2014. aastal alustatud töölevõtmismenetlusi, ning ootab kontrollikoja järgmiste auditite tulemusi töölevõtmismenetluste kohta;

Huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning läbipaistvus

10.  võtab teadmiseks kolledži kehtiva korra kavandatud läbivaatamise, mille eesmärk on töötada välja huvide konfliktide ennetamise poliitika, mida kohaldada nii kolledži personali kui ka muude kolledžiga vahetult koostööd tegevate, kuid mitte otseselt kolledžis töötavate sidusrühmade suhtes; märgib, et kolledži juhatus võttis huvide konfliktide ennetamise ja haldamise poliitika vastu 2014. aasta novembris;

11.  täheldab, et direktori, asedirektori ja korporatiivteenuste juhataja huvide deklaratsioonid on avaldatud kolledži veebilehel; märgib, et pärast huvide konfliktide ennetamise poliitika vastuvõtmist 2014. aasta novembris paluti kolledži juhatuse liikmetel avaldada kolledži veebisaidil oma huvide deklaratsioonid ja elulookirjeldused;

12.  nõuab, et kolledž avaldaks 2015. aasta juuniks juhatuse liikmete ja töötajate, töörühmade ja auditi järelevalvekomitee ning lähetatud riiklike ekspertide huvide deklaratsioonid;

13.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et kolledž ei ole vastanud küsimusele seoses võimalike algatustega suurendada läbipaistvust ametite kontaktides lobistidega; nõuab, et kolledž vastaks sellele küsimusele 2015. aasta mai lõpuks;

Siseaudit

14.  märgib, et komisjoni siseauditi talitus viis läbi auditeerimise, mille eesmärk oli hinnata sisekontrollisüsteemide ülesehituse sobivust ja nende kohaldamise tõhusust seoses kolledži hallatavate personalimenetluste allprotsessidega; võtab teadmiseks, et siseauditi talitus jõudis järeldusele, et kasutatav sisekontrollimehhanism annab asjaomaste personalimenetluste äriliste eesmärkide saavutamise osas piisava kindluse;

15.  võtab teadmiseks, et siseauditi talitus kontrollis dokumentide põhjal ka oma varasemate soovituste rakendamist ning märkis, et aasta lõpuks ei olnud ühtegi kriitilise tähtsusega või väga olulist soovitust täitmata;

16.  võtab teadmiseks kolledži pingutused täita kontrollikoja ja siseauditi talituse auditisoovitusi, et tagada tegevuskavade kiire rakendamine; märgib, et soovituste täitmismäär oli 2013. aasta lõpu seisuga 83 %;

Muud märkused

17.  väljendab heameelt selle üle, et kolledž tegutseb alates 2014. aasta oktoobrist uues Budapesti peakorteris; toetab kolledži jõupingutusi selleks, et uutesse ruumidesse kolimine toimuks kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega; võtab ühtlasi teadmiseks, et juhatus esitas ja kiitis sellega seoses heaks 2014. aasta eelarve muutmise ettepaneku;

18.  tõdeb, et kolledži ümberasumine Bramshillist uude Budapesti peakorterisse annab igal aastal kokkuhoidu 200 000 eurot; tunneb heameelt kolledži tegevuskulude sellise kokkuhoiu ja asjaolu üle, et bürooruumide kasutamine kolledži uues peakorteris on tasuta ja et taristu on antud kasutada vähemalt kümneks aastaks; palub kolledžil lisada järgmisesse aastaaruandesse ülevaate tegevuskulude kokkuhoiu kohta;

19.  märgib murelikult, et käimas on diskussioon kolledži tuleviku üle ja see kahjustab tegevuse kavandamist ja elluviimist;

20.  märgib murelikult, et kolledž ei andnud piisavat vastust eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutava institutsiooni küsimusele töökeskkonna kulutõhusate ja keskkonnahoidlike lahenduste kohta; palub kolledžil selle küsimusega tegeleda;

o
o   o

21.  viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude horisontaalsete tähelepanekute osas oma 29. aprilli 2015. aasta resolutsioonile(15) ametite tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta.

(1) ELT C 442, 10.12.2014, lk 51.
(2) ELT C 442, 10.12.2014, lk 51.
(3) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(4) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(5) ELT L 256, 1.10.2005, lk 63.
(6) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.
(7) ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.
(8) ELT C 442, 10.12.2014, lk 51.
(9) ELT C 442, 10.12.2014, lk 51.
(10) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(11) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(12) ELT L 256, 1.10.2005, lk 63.
(13) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.
(14) ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.
(15) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0130.


2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Lennundusohutusamet (EASA)
PDF 178kWORD 79k
Otsus
Otsus
Resolutsioon
1.Euroopa Parlamendi 29. aprilli 2015. aasta otsus Euroopa Lennundusohutusameti 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (2014/2106(DEC))
P8_TA(2015)0136A8-0074/2015

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Lennundusohutusameti 2013. aasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet,

–  võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Lennundusohutusameti eelarveaasta 2013 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega(1),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja avaldust(2), mis kinnitab 2013. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust,

–  võttes arvesse nõukogu 17. veebruari 2015. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2013. aasta eelarve täitmisel (05304/2015– C8‑0054/2015),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

–  võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(3),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(4), eriti selle artiklit 208,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 2008. aasta määrust (EÜ) nr 216/2008, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ja millega luuakse Euroopa Lennundusohutusamet ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 91/670/EMÜ, määrus (EÜ) nr 1592/2002 ning direktiiv 2004/36/EÜ(5), ja eriti selle artiklit 60,

–  võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185(6),

–  võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208)(7), eriti selle artiklit 108,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja transpordi- ja turismikomisjoni arvamust (A8-0074/2015),

1.  annab heakskiidu Euroopa Lennundusohutusameti tegevdirektori tegevusele ameti 2013. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Lennundusohutusameti tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

2.Euroopa Parlamendi 29. aprilli 2015. aasta otsus Euroopa Lennundusohutusameti 2013. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta (2014/2106(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Lennundusohutusameti 2013. aasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet,

–  võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Lennundusohutusameti eelarveaasta 2013 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega(8),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja avaldust(9), mis kinnitab 2013. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust,

–  võttes arvesse nõukogu 17. veebruari 2015. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2013. aasta eelarve täitmisel (05304/2015– C8‑0054/2015),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

–  võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(10),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(11), eriti selle artiklit 208,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 2008. aasta määrust (EÜ) nr 216/2008, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ja millega luuakse Euroopa Lennundusohutusamet ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 91/670/EMÜ, määrus (EÜ) nr 1592/2002 ning direktiiv 2004/36/EÜ(12), ja eriti selle artiklit 60,

–  võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185(13),

–  võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208)(14), eriti selle artiklit 108,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja transpordi- ja turismikomisjoni arvamust (A8-0074/2015),

1.  märgib, et Euroopa Lennundusohutusameti lõplik raamatupidamise aastaaruanne vastab kontrollikoja aruande lisas esitatule;

2.  annab heakskiidu Euroopa Lennundusohutusameti 2013. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Lennundusohutusameti tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

3.Euroopa Parlamendi 29. aprilli 2015. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Lennundusohutusameti 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa (2014/2106(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma otsust Euroopa Lennundusohutusameti 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning transpordi- ja turismikomisjoni arvamust (A8-0074/2015),

A.  arvestades, et Euroopa Lennundusohutusameti (edaspidi „amet”) finantsaruannete kohaselt oli ameti 2013. aasta lõplik eelarve 167 023 535 eurot, mis tähendab 2012. aastaga võrreldes 5,15 % suurust kasvu;

B.  arvestades, et agentuuri finantsaruannete kohaselt oli ameti 2013. aasta eelarvesse makstava liidu rahalise toetuse suurus 35 829 562 eurot, mis kujutab endast 2012. aastaga võrreldes 0,2 % suurust kasvu;

C.  arvestades, et kontrollikoda märkis oma aruandes Euroopa Lennundusohutusameti eelarveaasta 2013 raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne”), et on saanud piisava kindluse selle kohta, et ameti raamatupidamise aastaaruanne on usaldusväärne ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed;

2012. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise järelmeetmed

1.  võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et seoses ühe kommentaariga, mille kontrollikoda esitas 2011. aastat käsitlevas aruandes ja mille täitmise seisuks oli 2012. aastat käsitlevas kontrollikoja aruandes märgitud „pooleli”, on võetud parandusmeetmeid ning kommentaari seisuks on 2013. aastat käsitlevas kontrollikoja aruandes märgitud „lõpetatud”; võtab lisaks teadmiseks, et seoses nelja kommentaariga, mille kontrollikoda esitas 2012. aastat käsitlevas aruandes, on võetud parandusmeetmed ning kahe kommentaari seisuks on nüüd märgitud „lõpetatud” ja kahe seisuks „ei kohaldata”;

2.  võtab ameti andmetele tuginedes teadmiseks, et

   tema 2013. aasta tegevusaruandes sisaldusid teave ja statistilised andmed huvide konfliktide haldamise kohta;
   tegevdirektori, direktorite ja osakonnajuhatajate elulookirjeldused ja huvide deklaratsioonid on ameti veebisaidil täielikult avaldatud alates 1. detsembrist 2014, nagu seda nõudis eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon 2014. aastal;
   teave selle kohta, milline on ameti tegevuse mõju liidu kodanikele, on esitatud ameti veebisaidil igal aastal avaldatavate strateegiliste dokumentide näol ja nende dokumentide hulgas on iga-aastane üldaruanne, iga-aastane ohutusaruanne ja töökava;

Kommentaarid tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

3.  võtab teadmiseks, et 2013. aastal kasutas amet umbes 22 000 000 eurot hankemenetluste korraldamiseks eesmärgiga anda osa oma sertifitseerimistegevusest edasi riikide lennundusasutustele ja kvalifitseeritud üksustele; märgib, et konkreetsete sertifitseerimisega seotud ülesannete lepinguosalistele andmise protsessi ning kasutatavate kriteeriumite kirjeldus on antud eraldi suunistes, mille amet on kehtestanud oma haldusnõukogu otsusega;

4.  palub ametil parandada ülesannete edasiandmise läbipaistvust edasiandmise parema dokumenteerimisega, mis hõlmaks suunistes seatud kriteeriumite alusel tehtavaid hindamisi; märgib murega, et see kehtib ka paljude teiste madala maksumusega lepingute pakkujatele andmise kohta;

Kulukohustused ja ülekantud assigneeringud

5.  märgib, et kulukohustuste assigneeringute üldine kasutusmäär oli 98 %, ulatudes 92 %-st III jaotise (tegevuskulud) puhul 98 %-ni II jaotise (halduskulud) puhul;

6.  võtab teadmiseks, et kulukohustustega seotud assigneeringute järgmisse eelarveaastasse ülekandmise üldine määr on vähenenud 10 100 000 eurolt (11 %) 2012. aastal 7 200 000 euroni (8 %) 2013. aastal; peab murettekitavaks, et vaatamata ülekandmise üldise määra vähenemisele on see III jaotise puhul endiselt kõrge, nimelt 3 400 000 eurot (42 %); juhib tähelepanu sellele, et ülekandmine on küll osaliselt põhjendatav ameti tegevuse mitmeaastase iseloomuga, kuid sedavõrd kõrge määr on vastuolus eelarve aastasuse põhimõttega;

Hanke- ja töölevõtmismenetlused

7.  märgib, et kontrollikoja 2013. aasta auditiaruandes ei esitatud kommentaare ameti töölevõtmismenetluste kohta;

8.  võtab ameti andmetele tuginedes teadmiseks, et nõuded, millele kandidaadid peavad töölevõtmisel vastama, on kehtestatud kooskõlas Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjadega, ning et kontrollikoja 2012. aasta aruandes kirjeldatud juhtum on loetud lõpetatuks;

9.  tuletab meelde seoses eelarvemenetlusega avaldatud Euroopa Parlamendi seisukohta, et personali, keda finantseeritakse tööstusharu poolt makstavatest tasudest ning järelikult mitte liidu eelarvest, ei tohiks mõjutada liidu kohaldatav iga-aastane 2% kärpimine; on seisukohal, et komisjon peaks käsitlema eraldi ameteid, mida rahastatakse peamiselt liidu eelarvest, ja tegema ettepaneku konkreetse raamistiku loomiseks ametite jaoks, mida rahastatakse peamiselt ettevõtjate makstavatest tasudest, mis peaksid olema proportsionaalsed asjaomase ameti pakutavate teenustega;

Huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning läbipaistvus

10.  märgib, et 2013. aastal vaatas amet läbi 213 huvide deklaratsiooni, lähtudes ameti töötajate käitumisjuhendist, mis võeti vastu 2012. aastal; tunneb heameelt ameti määruse läbivaatamise üle ning toonitab, et võimalike huvide konfliktide ärahoidmiseks tuleb läbi vaadata käitumisjuhend; teeb sellega seoses ettepaneku, et kontrollikoda peaks käitumisjuhendi rakendamist ja juhtumeid järjepidevalt sõeluma; märgib, et 2013. aastal tuvastati kaks nn pöördukse juhtumit; märgib, et amet lubas mõlemal pöördukse juhtumil teavitatud tegevust jätkata tingimusel, et ameti töötajatega ei kontakteeruta ja nendega ei tehta lobitööd ning 12–24-kuulisel ooteajal (cooling-off period) hoidutakse otsestest lepinguläbirääkimistest ametiga;

11.  täheldab murega, et huvide konfliktide teema on äärmiselt asjakohane seoses eksperdirühma liikmetega, keda kutsutakse tooteid testima ja nende kasutamiseks lubasid välja andma; väljendab sügavat muret kahe nn pöördukse juhtumi pärast, mille amet 2013. aastal tuvastas, ja soovitab ametil veelgi tugevdada oma sõltumatuse poliitikat, avaldades eelkõige juhtide, nõuandva kogu liikmete ja eksperdirühma elulookirjeldused ja huvide deklaratsioonid hiljemalt 2015. aasta septembri lõpuks; palub, et amet võtaks vastu kõikehõlmavad meetmed võimalike huvide konflikti olukordade haldamiseks, nagu nõue, et ametnik asjaomasest huvist loobuks, ametniku tagandamine huvide konfliktiga seotud otsustusprotsessis osalemisest, asjassepuutuvale ametnikule konkreetsele teabele juurdepääsu piiramine, ametniku tööülesannete ümberkorraldamine või käsk ametnikul ametist lahkuda;

Sisekontrollimehhanismid

12.  võtab ameti andmetele tuginedes teadmiseks, et pärast kontrollikojaga peetud arutelusid ja vastavalt eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutava institutsiooni soovitustele on rakendatud eelkontrolli ja järelkontrolli; märgib, et järelkontroll ei ole ameti finantseeskirja kohaselt kohustuslik; võtab teadmiseks, et koostatud on järelkontrollide aastaplaan, mis on riskipõhine ja hõlmab hankemenetlusi;

Siseaudit

13.  võtab teadmiseks, et Euroopa Komisjoni siseaudititalitus avaldas aruande IT-valdkonna projektihalduse ühe piiratud kontrolli kohta 2013. aastal ja kontrolli tulemusena tehti kaks „väga olulist” soovitust; märgib lisaks, et komisjoni siseaudititalitus viis läbi täiendava auditi „kinnitamise ülesehituse” kontrollimiseks, mille tulemuseks oli piisavat kindlust väljendav arvamus ja kaks „väga olulist” soovitust; märgib, et komisjoni siseaudititalituse kinnitusel on 23-st tema poolt eelmistel aastatel antud „väga olulisest” soovitusest lõpuni rakendatud 22;

Muud märkused

14.  võtab teadmiseks, et alates oma tegevuse algusest 2004. aastal on amet tegutsenud asukohariigiga peetava kirjavahetuse ja suhtluse alusel; märgib siiski, et asukohaliikmesriigiga ei ole laiaulatuslikku peakorterilepingut veel sõlmitud; märgib, et selline leping parandaks ameti ja selle personali töötingimuste läbipaistvust; palub ametil ja asukohaliikmesriigil see küsimus kiiresti päevakorda võtta ning teavitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni läbirääkimiste edenemisest;

15.  tuletab meelde, et vastavalt nõukogu, parlamendi ja komisjoni poolt kokku lepitud detsentraliseeritud asutusi käsitlevale ühisele lähenemisviisile peaks iga ameti osas „olema sõlmitud ameti peakorterit käsitlev kokkulepe, mis tuleks sõlmida enne ameti tegevuse algust”; märgib seoses sellega, et Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve sõlmis peakorterit käsitleva leppe Saksamaa valitsusega 2011. aastal; nõuab tungivalt, et asukohaliikmesriik sõlmiks ametiga kokkuleppe võimalikult kiiresti, et selgitada suhteid riiklike õigusasutuste vahel ning võimaldada ametil täita takistusteta oma seaduslikke ülesandeid; palub komisjonil kasutada sel aastal võimalust muuta ameti loomise akti, et kindlustada peakorterilepingu sõlmimine, mis võimaldab ametil takistamatult tegutseda; palub sellega seoses, et teda teavitataks lõplikust otsusest ameti peakorteri kohta;

16.  tuletab meelde ameti olulist rolli kogu Euroopas maksimaalse lennundusohutuse tagamisel; märgib lisaks, et käimasolev ühtse Euroopa taevaga seotud õigusaktide läbivaatamine võib tuua kaasa ameti pädevuste suurendamise; rõhutab, et juhul, kui ameti pädevusi suurendatakse, tuleb ametile ette näha ka vajalikud rahalised, materiaalsed ja inimressursid, mis võimaldaksid tal oma ülesandeid edukalt täita;

o
o   o

17.  viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude horisontaalsete tähelepanekute osas oma 29. aprilli 2015. aasta resolutsioonile(15) ametite tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta.

(1) ELT C 442, 10.12.2014, lk 93.
(2) ELT C 442, 10.12.2014, lk 93.
(3) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(4) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(5) ELT L 79, 19.3.2008, lk 1.
(6) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.
(7) ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.
(8) ELT C 442, 10.12.2014, lk 93.
(9) ELT C 442, 10.12.2014, lk 93.
(10) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(11) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(12) ELT L 79, 19.3.2008, lk 1.
(13) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.
(14) ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.
(15) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0130.


2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet (EASO)
PDF 171kWORD 75k
Otsus
Otsus
Resolutsioon
1.Euroopa Parlamendi 29. aprilli 2015. aasta otsus Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (2014/2126(DEC))
P8_TA(2015)0137A8-0085/2015

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti 2013. aasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet,

–  võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti eelarveaasta 2013 raamatupidamise aastaaruande kohta koos tugiameti vastustega(1),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja avaldust(2), mis kinnitab 2013. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust,

–  võttes arvesse nõukogu 17. veebruari 2015. aasta soovitust Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2013. aasta eelarve täitmisel (05304/2015 – C8‑0054/2015),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

–  võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(3),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(4), eriti selle artiklit 208,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 2010. aasta määrust (EL) nr 439/2010, millega luuakse Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet(5), eriti selle artiklit 35,

–  võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185)(6),

–  võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208)(7), eriti selle artiklit 108,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust (A8-0085/2015),

1.  annab heakskiidu Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti tegevdirektori tegevusele asutuse 2013. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

2.Euroopa Parlamendi 29. aprilli 2015. aasta otsus Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti 2013. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta (2014/2126(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti 2013. aasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet,

–  võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti eelarveaasta 2013 raamatupidamise aastaaruande kohta koos tugiameti vastustega(8),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja avaldust(9), mis kinnitab 2013. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust,

–  võttes arvesse nõukogu 17. veebruari 2015. aasta soovitust Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2013. aasta eelarve täitmisel (05304/2015 – C8‑0054/2015),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

–  võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(10),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(11), eriti selle artiklit 208,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 2010. aasta määrust (EL) nr 439/2010, millega luuakse Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet(12), eriti selle artiklit 35,

–  võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185)(13),

–  võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208)(14), eriti selle artiklit 108,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust (A8-0085/2015),

1.  märgib, et Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti lõplik raamatupidamise aastaaruanne vastab kontrollikoja aruande lisas esitatule;

2.  annab heakskiidu Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti 2013. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

3.Euroopa Parlamendi 29. aprilli 2015. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa (2014/2126(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma otsust Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust (A8-0085/2015),

A.  arvestades, et finantsaruannete kohaselt oli Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti (edaspidi „amet”) 2013. aasta lõplik eelarve 2013. aastal 10 500 000 eurot; arvestades, et kõik ameti eelarvevahendid tulevad liidu eelarvest;

B.  arvestades, et kontrollikoda märkis oma aruandes Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti eelarveaasta 2013 raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne”), et ta sai piisava kindluse selle kohta, et ameti raamatupidamise aastaaruanne on usaldusväärne ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed;

2012. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise järelmeetmed

1.  võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et 12 kommentaarist, mille kontrollikoda esitas 2012. aastat käsitlenud aruandes, on kaks nüüd märkega „lõpetatud”, üks „pooleli”, kaheksa „ei kohaldata” ja üks „alustamata”;

2.  võtab teadmiseks, et ameti teatel on füüsiline inventuur tehtud ning see viidi lõpule 2013. aasta lõpus;

3.  võtab teadmiseks, et ameti teatel on teave tema tegevuse mõju kohta liidu kodanikele kättesaadav ameti veebilehel igal aastal avaldatavate dokumentide, sh pressiteadete, igakuiste infolehtede ja otseste vastuste kujul liidu kodanike esitatud taotlustele;

Kommentaarid raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

4.  märgib kontrollikoja aruande põhjal murega, et auditi käigus ei tehtud kättesaadavaks andmeid, mille alusel kaeti 40 000 eurot, mis oli seotud 2013. aastal tööle võetud personali kulude ja hüvitistega; võtab teadmiseks ameti vastuse, et see summa oli hinnanguline, sest amet ootas töötajate hüvitiste puhul kinnitust iga töötaja saada olevate maksete kohta;

Kommentaarid tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

5.  võtab teadmiseks ametilt saadud teabe, et pearaamatupidaja on ameti raamatupidamissüsteemi heaks kiitnud;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

6.  märgib, et tänu 2013. aastal teostatud eelarve jälgimisele oli eelarve täitmise määr 87,34% ja maksete assigneeringute täitmise määr 87,18%; rõhutab, et eelnenud aastaga võrreldes parandas amet oluliselt maksete assigneeringute täitmise määra;

Kulukohustused ja järgmisse eelarveaastasse ülekantud assigneeringud

7.  märgib kontrollikoja aruande põhjal murega, et eelarvelised vajadused olid 13% võrra ülehinnatud ning järgmisse eelarveaastasse üle kantud kulukohustuste assigneeringud moodustasid 24% kõigist kulukohustustega seotud assigneeringutest, millest 13% ei olnud juriidilise kohustusega kaetud;

8.  võtab teadmiseks, et ülekantud kulukohustuste assigneeringud seonduvad valdavalt II ja III jaotise eelarveridadega ja on enamasti mõeldud aasta lõpuks veel saamata või maksmata arvete tasumiseks või juhtudeks, kus kõnealused teenused jäid saamata;

9.  võtab teadmiseks ameti võetud meetmed, et vähendada ja kaitsta üle kantud kulukohustustega seotud assigneeringute taset, nt igakuised eelarve täitmise aruanded, iga aasta keskel toimuv eelarve läbivaatamine ning ameti uue finantseeskirja vastuvõtmine;

10.  märgib, et eelarve kavandamist saab veel oluliselt parandada, kuigi võrreldes 2012. aastaga, mil amet sai finantsiliselt iseseisvaks, on saavutatud märkimisväärne edasiminek; kutsub ametit üles oma eelarve järelevalvet tulevikus veelgi parandama;

Hanke- ja töölevõtmismenetlused

11.  võtab murega teadmiseks, et töölevõtmismenetlused ei ole läbipaistvad; on nõus kontrollikoja märkusega, et kirjalike testide küsimuste ja intervjuuküsimuste koostamine alles pärast avalduste läbivaatamist suurendab ohtu, et konkreetsed avaldused mõjutavad küsimusi; ühtlasi täheldati ühe töölevõtmismenetluse puhul lahknevust vaba ametikoha teates välja toodud kõlblikkuskriteeriumi ja vastava valikukriteeriumi vahel; palub ametil eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile teatada, milliseid meetmeid on võetud selliste olukordade vältimiseks tulevikus;

Huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning läbipaistvus

12.  võtab ameti vastuste põhjal teadmiseks, et amet võttis kontrollikoja märkust arvesse ja muutis valikukomisjonide huvide konflikti puudumise deklaratsiooni, et lisada võimaliku huvide konflikti allikana ametialased suhted;

13.  võtab teadmiseks ametilt saadud teabe, et 2013. aastal võeti vastu huvide konfliktide ennetamise ja haldamise strateegia ja et haldusnõukogu kiitis selle heaks; ühtlasi märgib, et haldusnõukogu liikmed ja tegevdirektor täitsid vastavalt sellele poliitikale ära huvide konflikti puudutavad vormid; kutsub ametit üles avalikustama nii huvide konflikti käsitleva poliitika kui ka haldusnõukogu liikmete ja tegevdirektori poolt allkirjastatud huvide konflikti puudutavad vormid;

Sisekontrollimehhanismid

14.  märgib murega, et 18% kõigist maksetest tehti pärast ameti finantsmäärusega sätestatud ajapiiranguid; võtab teadmiseks ameti vastuse, et kuigi hilinenud maksete osakaal vähenes 2013. aasta keskpaigaks, suurenes see 2013. aasta viimases kvartalis jälle aasta lõpus oluliselt kasvanud töökoormuse tõttu; väljendab heameelt ameti poolt maksete hilinemise määra vähendamiseks kasutusele võetud uute menetluste üle; kutsub ametit üles olukorda kiiremas korras lahendama ja teavitama eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni võetud meetmete mõjust;

15.  võtab ametilt saadud teabe põhjal teadmiseks, et komisjoni siseauditi talitus vaatas 2013. aastal piiratud mahus läbi haldusnõukogu poolt vastu võetud 16 sisekontrollistandardi rakendamise; märgib, et tuginedes selle läbivaatamise tulemustele ning ameti põhitegevuse ja haldustoega seotud sisekontrolli praegust seisu arvestades andis siseauditi talitus 18 soovitust, neist kuus märkega „väga oluline” ja 12 märkega „oluline”;

16.  võtab teadmiseks, et amet hindas ise 2013. aasta märtsis oma sisekontrollistandardite rakendamise seisu, näidates sellega, et on otsustanud luua nõuetele vastava sisekontrollikeskkonna ning seda mõista;

17.  tuvastas kontrollikoja aruande põhjal, et 16st sisekontrollistandardist kuut ei ole veel täielikult rakendatud; võtab teadmiseks, et nende rakendamine on pooleli ning palub ametil kanda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile ette selle tulemustest;

o
o   o

18.  viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude horisontaalsete tähelepanekute osas oma 29. aprilli 2015. aasta resolutsioonile(15) ametite tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta.

(1) ELT C 442, 10.12.2014, lk 102.
(2) ELT C 442, 10.12.2014, lk 102.
(3) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(4) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(5) ELT L 132, 29.5.2010, lk 11.
(6) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.
(7) ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.
(8) ELT C 442, 10.12.2014, lk 102.
(9) ELT C 442, 10.12.2014, lk 102.
(10) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(11) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(12) ELT L 132, 29.5.2010, lk 11.
(13) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.
(14) ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.
(15) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0130.


2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA)
PDF 181kWORD 82k
Otsus
Otsus
Resolutsioon
1.Euroopa Parlamendi 29. aprilli 2015. aasta otsus Euroopa Pangandusjärelevalve 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (2014/2120(DEC))
P8_TA(2015)0138A8-0072/2015

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Pangandusjärelevalve 2013. aasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet,

–  võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Pangandusjärelevalve eelarveaasta 2013 raamatupidamise aastaaruande kohta koos asutuse vastustega(1),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja avaldust(2), mis kinnitab 2013. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust,

–  võttes arvesse nõukogu 17. veebruari 2015. aasta soovitust asutuse tegevusele heakskiidu andmise kohta 2013. aasta eelarve täitmisel (05304/2015 – C8‑0054/2015),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

–  võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(3),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(4), eriti selle artiklit 208,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrust (EL) nr 1093/2010 (millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ)(5), eriti selle artiklit 64,

–  võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185)(6),

–  võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208)(7), eriti selle artiklit 108,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning majandus- ja rahanduskomisjoni arvamust (A8-0072/2015),

1.  annab heakskiidu Euroopa Pangandusjärelevalve tegevdirektori tegevusele asutuse 2013. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Pangandusjärelevalve tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

2.Euroopa Parlamendi 29. aprilli 2015. aasta otsus Euroopa Pangandusjärelevalve 2013. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta (2014/2120(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Pangandusjärelevalve 2013. aasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet,

–  võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Pangandusjärelevalve eelarveaasta 2013 raamatupidamise aastaaruande kohta koos asutuse vastustega(8),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja avaldust(9), mis kinnitab 2013. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust,

–  võttes arvesse nõukogu 17. veebruari 2015. aasta soovitust asutuse tegevusele heakskiidu andmise kohta 2013. aasta eelarve täitmisel (05304/2015 – C8‑0054/2015),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

–  võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(10),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(11), eriti selle artiklit 208,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrust (EL) nr 1093/2010 (millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ)(12), eriti selle artiklit 64,

–  võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185)(13),

–  võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208)(14), eriti selle artiklit 108,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning majandus- ja rahanduskomisjoni arvamust (A8-0072/2015),

1.  märgib, et Euroopa Pangandusjärelevalve lõplik raamatupidamise aastaaruanne vastab kontrollikoja aruande lisas esitatule;

2.  annab heakskiidu Euroopa Pangandusjärelevalve 2013. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Pangandusjärelevalve tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

3.Euroopa Parlamendi 29. aprilli 2015. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Pangandusjärelevalve 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa (2014/2120(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma otsust Euroopa Pangandusjärelevalve 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning majandus- ja rahanduskomisjoni arvamust (A8-0072/2015),

A.  arvestades, et Euroopa Pangandusjärelevalve (edaspidi „asutus”) finantsaruannete kohaselt oli asutuse 2013. aasta lõplik eelarve 25 967 360 eurot, mis kujutab endast 2012. aastaga võrreldes 25,16 % suurust kasvu, mis tuleneb asutuse hiljutisest loomisest;

B.  arvestades, et asutuse finantsaruannete kohaselt oli asutuse 2013. aasta eelarvesse makstava liidu rahalise toetuse esialgne suurus 10 386 944 eurot, mis kujutab endast 2012. aastaga võrreldes 25,16 % suurust kasvu;

C.  arvestades, et kontrollikoda märkis oma aruandes Euroopa Pangandusjärelevalve eelarveaasta 2013 raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne”), et ta sai piisava kindluse selle kohta, et asutuse raamatupidamise aastaaruanne on usaldusväärne ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed;

D.  arvestades, et asutuse ülesandeks on aidata kaasa kõrgekvaliteediliste ühtsete regulatiivsete ja järelevalvestandardite ning -tavade väljatöötamisele ja õiguslikult siduvate liidu õigusaktide ühetaolisele kohaldamisele, samuti innustada ja lihtsustada ülesannete ja kohustuste delegeerimist pädevate asutuste vahel, jälgida ja hinnata turusuundumusi oma pädevusvaldkonnas ning tugevdada hoiustajate ja investorite kaitset;

2012. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise järelmeetmed

1.  võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et 2012. aastat käsitlevas kontrollikoja aruandes esitatud seitsme kommentaari suhtes on võetud parandusmeetmeid ning viie kommentaari seisuks on nüüd märgitud „lõpetatud”, ühe seisuks „pooleli” ning ühe seisuks „ei kohaldata”;

2.  võtab asutuse esitatud andmetele tuginedes teadmiseks, et:

   õppetoetust täiendav lisatoetus on kantud iga-aastase eelarvemenetluse osana asutuse mitmeaastasesse personalipoliitika kavva, et tagada töötajate võrdne kohtlemine, pidades silmas kõrgeid koolitustasusid asutuse asukohas, ning võtab samuti teadmiseks, et asutus on sõlminud koolidega otselepingud, et tasuda kindlaksmääratud piirmäära raames õppemaks otse;
   välja töötatakse asutuse kõige olulisemate sidusrühmade seas korraldatud uuringul põhinevat kommunikatsioonistrateegiat, mille eesmärk on lihtsustada asutuse veebisaidi olemasolevat struktuuri ning luua uut teabesisu, et pakkuda vähem asjatundlikule lugejale kättesaadavat teavet; võtab ühtlasi teadmiseks, et veebisaidile loodi tarbijatele eraldi leht lihtsasti kättesaadava teabega selle kohta, kuidas esitada finantseerimisasutuste kohta kaebusi, ning üldiste nõuannetega selle kohta, kuidas hallata isiklikke rahaasju;
   kõikide IT-süsteemide eest vastutab nüüd asutuse andmekeskus, välja arvatud üks järelevalvekolleegiumide suhteliselt väike IT-vahend, ning väljasttellimise lõpetamisega maandati täielikult kõik riskid, mis seondusid asutuse piiratud kontrolli ja järelevalvega oma IT-süsteemide üle;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

3.  võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et asutuse kulukohustustega seotud assigneeringute kogumäär oli 90 % (2012. aastal 89 %); märgib, et kulukohustustega seotud assigneeringute määr oli eri jaotistes erinev – I jaotises (personalikulud) 87 %, II jaotises (halduskulud) 98 % ja III jaotises (tegevuskulud) 92 %;

4.  juhib tähelepanu asjaolule, et Euroopa Liidu Kohtu otsus palkade mitteindekseerimise kohta 1. juulist 2011. aastal kuni 30. juunini 2013. aastal mõjutas negatiivselt asutuse I jaotise kulukohustuste assigneeringute määra (1 800 000 eurot);

Kulukohustused ja ülekantud assigneeringud

5.  võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et asutusel õnnestus kulukohustustega seotud assigneeringute ülekandmise kogumäära märkimisväärselt vähendada (6 547 808 eurolt (36 %) 2012. aastal 3 876 564 eurole (17 %) 2013. aastal);

6.  märgib murelikult, et ülekandmiste määr oli suhteliselt kõrge II jaotises (1 974 511 eurot ehk 35 %) ning III jaotises (1 651 203 eurot ehk 36 %), seda peamiselt IT-taristu ja IT-teenuste kavakohase hanke tõttu, mille lepingud sõlmiti planeeritult 2013. aasta detsembris, kuid seotud teenuseid osutati 2014. aastal;

Ümberpaigutamised

7.  märgib, et asutuse aasta tegevusaruande ja kontrollikoja aruande kohaselt jäid 2013. aastal ümber paigutatud assigneeringute tase ja laad asutuse finantseeskirjadega lubatud piiridesse;

Hanke- ja töölevõtmismenetlused

8.  märgib, et asutuse hankemenetluste kohta kontrollikoja aruandes kommentaare ei esitatud;

9.  võtab asutuse esitatud andmete põhjal teadmiseks, et kontrollikoja ja eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutava institutsiooni soovituste põhjal võeti kõikide 2012. aastal pooleliolevate töölevõtmismenetluste suhtes parandusmeetmeid, mida rakendati süsteemselt ka kõikide hilisemate töölevõtmismenetluste puhul;

Huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning läbipaistvus

10.  võtab asutuse esitatud andmete põhjal teadmiseks, et kehtivate ja kogu personali suhtes kohaldatavate eetikasuuniste täiendamiseks hakkas asutus välja töötama ka sõltumatuse ning huvide deklaratsioonidega seotud otsustusprotsesside poliitikat;

11.  võtab asutuse esitatud andmete põhjal teadmiseks, et selle personali ja muude lepinguosaliste, aga ka mittekoosseisuliste töötajate suhtes kohaldatav huvide konfliktide poliitika võeti vastu ning seda rakendatakse; võtab asutuse esitatud andmete põhjal teadmiseks, et juhatuse ja järelevalvenõukogu liikmete elulookirjeldused ja huvide deklaratsioonid ning eesistuja, tegevdirektori ja kõikide kõrgema juhtkonna liikmete huvide deklaratsioonid on avaldatud asutuse veebisaidil; märgib, et huvide deklaratsioonid on asutuse veebisaidil üldsusele kättesaadavad;

12.  tunneb heameelt asjaolu üle, et asutuse järelevalvenõukogu võttis 3. veebruaril 2015. aastal vastu sõltumatust ning otsustusprotsesse käsitleva poliitika, ning nõuab korralikke tulemusi selle poliitika õigeaegse rakendamise järel;

Sisekontrollimehhanismid

13.  märgib, et asutuse juhatusse kuulub kuus liiget, kelle järelevalvenõukogu liikmed endi seast valivad; märgib lisaks, et juhatuse liikmed valiti järelevalvenõukogu 1. juuli 2013. aasta koosolekul vastavalt järelevalvenõukogu läbivaadatud kodukorrale;

Siseaudit

14.  võtab teadmiseks, et 2013. aasta alguses viis komisjoni siseauditi talitus läbi sisekontrollistandardite rakendamise piiratud kontrolli; märgib murelikult, et riskianalüüsi käigus tuvastas siseauditi talitus teatavad kõrge riskimääraga protsessid, mida ei olnud auditikava raames võimalik käsitleda auditeeritavatena, sest hinnangu kohaselt olid kontrollimehhanismid kas ebapiisavad või puudusid üldse;

15.  juhib tähelepanu asjaolule, et siseauditi talituse aruandes esitati 14 soovitust, millest kaks hinnati väga oluliseks; märgib, et asutus on kehtestanud tegevuskava valdkondade jaoks, mille kohta siseauditi talitus parandussoovitused esitas; märgib lisaks, et siseauditi talitus kontrollib järgmise põhjaliku riskihindamise ajal üle asutuse parandusmeetmed nende kõrge riskimääraga valdkondadega tegelemiseks;

16.  märgib, et siseauditi talitus viis 2013. aastal läbi oma varasemate soovituste rakendamise dokumentaalse kontrolli; märgib, et siseauditi talituse andmetel ei olnud 31. detsembri 2013. aasta seisuga pooleli ühegi kriitilise tähtsusega soovituse elluviimine; võtab teadmiseks, et kahest siseauditi talituse väga oluliseks märgitud soovitusest üks oli täidetud ja ootas järelkontrolli ning teise täitmine viibis algse tegevuskavaga võrreldes;

17.  märgib, et 2014. aastal viis siseauditi talitus läbi asutuse IT-valdkonna projektihalduse teise piiratud kontrolli ning tegi kaks soovitust, mis hinnati väga oluliseks, ja kaks soovitust, mis hinnati oluliseks; võtab asutuse esitatud andmete põhjal teadmiseks, et nende soovituste täitmiseks on asutus koostanud üksikasjaliku tegevuskava koos vahe-eesmärkidega ning siseauditi talitus on selle heaks kiitnud ja teostatavaks tunnistanud;

Tulemuslikkus

18.  võtab teadmiseks, et asutus teeb kõikide tugifunktsioonide osas tihedat koostööd Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvega ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega, et vähendada igal võimalikul viisil halduskulusid, suurendada koostoimet ja jagada parimaid tavasid; ootab, et asutus teeks veelgi suuremaid jõupingutusi koostöö tõhustamiseks teiste detsentraliseeritud asutustega;

Muud kommentaarid

19.  tuletab meelde, et Euroopa Parlament oli finantskriisi järellainetuses uue ja tervikliku Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi loomise peamine eestvedaja ning toetas selle raames ka asutuse asutamist 2011. aastal;

20.  võtab teadmiseks tähelepaneku, mille komisjon tegi oma hiljutises aruandes Euroopa järelevalveasutuste ja Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi toimimise kohta ning mille kohaselt on Euroopa järelevalveasutused keerulistest asjaoludest hoolimata kiiresti üles ehitanud hästi toimivad organisatsioonid, mis on oma mitmesuguseid ülesandeid üldiselt edukalt täitnud, puutudes samal ajal kokku üha kasvavate nõudmistega, mida on tulnud täita piiratud inimressurssidega;

21.  rõhutab, et asutuse roll ühtse järelevalvekorra edendamisel kogu ühtsel turul on äärmiselt tähtis, et tagada liidu pangandussektori parem integreeritus, suurem tõhusus ja turvalisus, aidates nii kaasa Euroopas majanduse elavdamisele ning töökohtade ja majanduskasvu loomisele ja finantssektoris tulevaste kriiside ärahoidmisele; nõuab, et asutus teeks pangandusjärelevalve ülesande raames koostööd Euroopa Keskpangaga, et vältida kattumist ja ülemäärase võimekuse loomist;

22.  võtab teadmiseks kontrollikoja eriaruande nr 5/2014 ning selles välja toodud puudused, mis seonduvad piiriülese pangandusjärelevalve uue korra toimimise, Euroopa pankade vastupidavuse hindamise ning tarbijakaitse edendamisega; nõuab tungivalt, et asutus võtaks seoses kontrollikoja soovituste nende osadega, mis ei ole selgesõnaliselt mõeldud komisjonile või Euroopa Parlamendile ja nõukogule, nende puuduste kõrvaldamiseks asjakohaseid meetmeid;

23.  võtab teadmiseks, et kontrollikoda järeldas oma eriaruandes nr 5/2014, et üldiselt puudusid asutusel oma tegevuse käivitusfaasis piisavad vahendid oma kohustuste täitmiseks; märgib, et Euroopa Finantsjärelevalve Süsteem on ikka veel ülesehitamisjärgus, ning rõhutab, et asutusele juba usaldatud ülesannete täitmine ning käimasoleva õigusloometöö tulemusel lisanduvad kavandatavad ülesanded eeldavad piisavat personali ja eelarvet, mis võimaldaks teostada kvaliteetset järelevalvet; toonitab, et vajadust kombineerida lisaülesandeid lisaressurssidega tuleks alati hoolikalt kaaluda; rõhutab sellegipoolest, et enne vahendite võimalikku suurendamist ja/või koos sellega tuleks püüda võtta igas võimalikus aspektis asjakohaseid ratsionaliseerimismeetmeid; rõhutab, et asutusel on koordineeriv roll ja ta peab oma kohustuste täitmiseks tegema tihedat koostööd siseriiklike järelevalveasutustega;

24.  rõhutab, et kuna asutuse vahendid on piiratud, peab ta püsima nende ülesannete juures, mille on talle andnud Euroopa Parlament ja nõukogu; rõhutab asjaolu, et asutus peaks täitma neid ülesandeid täies mahus, kuid ta ei tohi püüda minna oma volitustest kaugemale ja et ta peab jääma sõltumatuks; rõhutab asjaolu, et asutus peaks kontrollima suuniste ja soovituste koostamise vajalikkust;

25.  rõhutab asjaolu, et asutus peaks tarbijakaitse valdkonnas kasutama ära kõiki volitusi, mis on talle tema mandaadiga antud; rõhutab, et selles valdkonnas peaks asutus kooskõlastama oma tegevust ühiskomitee kaudu tihedamalt muude Euroopa järelevalveasutustega (ESAd);

26.  on jõudnud järeldusele, et asutuse segarahastamise süsteem on paindumatu, koormav ja võib seada ohtu asutuse sõltumatuse; kutsub seetõttu komisjoni üles, kui komisjon seda oma hinnangule tuginedes asjakohaseks peab, tegema 2017. aastaks ettepaneku asutuse sellise rahastamissüsteemi kohta, mis põhineb üksnes turuosaliste makstavate tasude kehtestamisel või turuosaliste makstavate tasude kombineerimisel baasrahastusega, mis tuleb liidu üldeelarve eraldi eelarverealt;

o
o   o

27.  viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude horisontaalsete tähelepanekute osas oma 29. aprilli 2015. aasta resolutsioonile(15) ametite tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta.

(1) ELT C 442, 10.12.2014, lk 112.
(2) ELT C 442, 10.12.2014, lk 112.
(3) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(4) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(5) ELT L 331, 15.12.2010, lk 12.
(6) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.
(7) ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.
(8) ELT C 442, 10.12.2014, lk 112.
(9) ELT C 442, 10.12.2014, lk 112.
(10) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(11) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(12) ELT L 331, 15.12.2010, lk 12.
(13) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.
(14) ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.
(15) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0130.


2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC)
PDF 174kWORD 76k
Otsus
Otsus
Resolutsioon
1.Euroopa Parlamendi 29. aprilli 2015. aasta otsus Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (2014/2109(DEC))
P8_TA(2015)0139A8-0069/2015

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse 2013. aasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet,

–  võttes arvesse kontrollikoja aruannet Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse eelarveaasta 2013 raamatupidamise aastaaruande kohta koos keskuse vastustega(1),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja avaldust(2), mis kinnitab 2013. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust,

–  võttes arvesse nõukogu 17. veebruari 2015. aasta soovitust keskuse tegevusele heakskiidu andmise kohta 2013. aasta eelarve täitmisel (05304/2015 – C8‑0054/2015),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

–  võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(3),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(4), eriti selle artiklit 208,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 851/2004 (millega asutatakse haiguste ennetuse ja tõrje Euroopa keskus)(5), eriti selle artiklit 23,

–  võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185)(6),

–  võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208)(7), eriti selle artiklit 108,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A8-0069/2015),

1.  annab heakskiidu Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse direktori tegevusele keskuse 2013. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

2.Euroopa Parlamendi 29. aprilli 2015. aasta otsus Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse 2013. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta (2014/2109(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse 2013. aasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet,

–  võttes arvesse kontrollikoja aruannet Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse eelarveaasta 2013 raamatupidamise aastaaruande kohta koos keskuse vastustega(8),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja avaldust(9), mis kinnitab 2013. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust,

–  võttes arvesse nõukogu 17. veebruari 2015. aasta soovitust keskuse tegevusele heakskiidu andmise kohta 2013. aasta eelarve täitmisel (05304/2015 – C8‑0054/2015),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

–  võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(10),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(11), eriti selle artiklit 208,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 851/2004 (millega asutatakse haiguste ennetuse ja tõrje Euroopa keskus)(12), eriti selle artiklit 23,

–  võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185)(13),

–  võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208)(14), eriti selle artiklit 108,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A8-0069/2015),

1.  märgib, et Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse lõplik raamatupidamise aastaaruanne vastab kontrollikoja aruande lisas esitatule;

2.  annab heakskiidu Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse 2013. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

3.Euroopa Parlamendi 29. aprilli 2015. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa (2014/2109(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma otsust Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A8-0069/2015),

A.  arvestades, et Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (edaspidi „keskus”) finantsaruannete kohaselt oli keskuse 2013. aasta lõplik eelarve 58 315 000 eurot, mis tähendab 2012. aastaga võrreldes 0,2 % suurust kasvu;

B.  arvestades, et keskuse 2013. aasta eelarvesse makstava liidu rahalise toetuse suurus oli kokku 56 727 000 eurot, mis jäi võrreldes 2012. aastaga samaks ning moodustab ELi üldeelarvest 0,039 %;

C.  arvestades, et kontrollikoda märkis oma aruandes Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse eelarveaasta 2013 raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne”), et ta sai piisava kindluse selle kohta, et keskuse raamatupidamise aastaaruanne on usaldusväärne ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed;

2012. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise järelmeetmed

1.  võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et kolme kommentaari puhul, mis kontrollikoda esitas 2012. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevas aruandes, on kahe kommentaari seisuks märgitud „ei kohaldata” ning ühe seisuks „pooleli”; märgib, et lahendamata probleem puudutab eelkontrolli, mille puhul ei ole esitatud piisavalt dokumente, mis tõendaksid kulude rahastamiskõlblikkust ja täpsust; märgib murelikult, et keskus võttis järelkontrollide strateegia vastu kümnekuulise hilinemisega; eeldab, et keskus teavitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni, kui probleem on lahendatud;

2.  võtab keskuse esitatud andmetele tuginedes teadmiseks, et

   a) keskuse tervikliku sõltumatuse poliitika läbivaadatud versiooni asemel, mille keskuse haldusnõukogu pidi 2014. aastal vastu võtma, on nüüd välja töötatud välisekspertide suhtes kohaldatav poliitika ja personali suhtes kohaldatav poliitika; märgib, et asjaomased poliitikameetmed on valmis keskuse haldusnõukogus 2015. aastal vastu võtmiseks; palub keskusel teavitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni nimetatud poliitikameetmete vastuvõtmisest;
   b) haldusnõukogu, nõuandva kogu ning kõrgema juhtkonna liikmete elulookirjeldused ja huvide deklaratsioonid on keskuse veebisaidil üldsusele kättesaadavad;
   c) teave tema tegevuse mõju kohta liidu kodanikele on kättesaadav keskuse veebilehel avaldatavate mitmesuguste dokumentide kujul (sh pressiteated, uudiskirjad, teadusuuringute tulemused ja eriaruanded);

Kommentaarid tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

3.   märgib kontrollikoja aruande põhjal murelikult, et ehkki keskus on hankemenetluste haldamist parandanud, esitati ühe 2013. aastal algatatud hankemenetluse hanketeates ja tehnilises kirjelduses vastukäivat teavet, mis võis konkurentsi ja menetluse tulemust mõjutada; võtab teadmiseks, et pärast kontrollikoja auditit võttis keskus viivitamatult parandusmeetmeid ja raamleping tühistati;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

4.  märgib, et vaatamata 2013. aastal tehtud eelarve jälgimise alastele jõupingutustele oli eelarve täimise määr suhteliselt madal (92,96 %) ja maksete assigneeringute täitmise määr oli 74,14 %; märgib murelikult, et kõikides jaotistes esines assigneeringute tühistamist, ning juhib tähelepanu asjaolule, et maksete assigneeringute täitmise määr vähenes eelneva aastaga võrreldes 2,12 %;

5.  tõdeb keskuse esitatud andmete põhjal, et 2013. aasta eelarvest olid eraldatud vahendid töötajate palkade tagasiulatuvaks korrigeerimiseks; märgib, et Euroopa Liidu Kohus otsustas aasta viimases kvartalis, et keskus ei saa neid vahendeid muudel eesmärkidel kasutada;

6.  märgib, et 2013. aastal oli keskusel eelarveülejääk, mis andis eelmiste aastate puudujääkidega kokku liites tulemuseks positiivse koondtulemi; märgib, et selle tulemusena tuleb 2014. aastal komisjonile 2013. aasta eelarve osas tagasi maksta 2 012 975 eurot;

Kulukohustused ja järgmisse eelarveaastasse üle kantud assigneeringud

7.  märgib murelikult, et 2014. aastasse üle kantud kulukohustustega seotud assigneeringute määr oli suhteliselt suur – II jaotises (halduskulud) 1 714 484 eurot (26 %) ning III jaotises (tege