Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2014/2247(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0314/2015

Esitatud tekstid :

A8-0314/2015

Arutelud :

PV 23/11/2015 - 16
CRE 23/11/2015 - 16

Hääletused :

PV 24/11/2015 - 5.7
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2015)0402

Vastuvõetud tekstid
PDF 210kWORD 106k
Teisipäev, 24. november 2015 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Ühtekuuluvuspoliitika ja marginaliseeritud kogukonnad
P8_TA(2015)0402A8-0314/2015

Euroopa Parlamendi 24. novembri 2015. aasta resolutsioon ühtekuuluvuspoliitika ja marginaliseeritud kogukondade kohta (2014/2247(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 2 ja 3,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 151, 153, 162 ja 174–176,

–  võttes arvesse ELi põhiõiguste hartat,

–  võttes arvesse inimõigusi ja põhivabadusi kaitsvaid Euroopa konventsioone, eelkõige Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ning Euroopa Inimõiguste Kohtu asjaomast kohtupraktikat, Euroopa sotsiaalhartat ja Euroopa sotsiaalsete õiguste komitee asjaomaseid soovitusi ning Euroopa Nõukogu rahvusvähemuste kaitse raamkonventsiooni,

–  võttes arvesse ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsiooni,

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsiooni sõltumatutes riikides elavate põlis- ja hõimurahvaste kohta,

–  võttes arvesse ELi diskrimineerimisvastaseid direktiive, Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklit 14 ning selle konventsiooni protokolli nr 12;

–  võttes arvesse ÜRO 5. jaanuari 2011. aasta puuetega inimeste õiguste konventsiooni,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (edaspidi „ühissätete määrus”)(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1301/2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 2010. aasta määrust (EL) nr 437/2010, millega muudetakse Euroopa Regionaalarengu Fondi käsitlevat määrust (EÜ) nr 1080/2006 seoses marginaliseerunud kogukondadele ette nähtud elamumajandusmeetmete abikõlblikkusega(3),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006(4),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1381/2013, millega luuakse õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programm aastateks 2014–2020(5),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrust (EL) nr 223/2014, mis käsitleb Euroopa abifondi enim puudustkannatavate isikute jaoks(6),

–  võttes arvesse komisjoni 7. jaanuari 2014. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 240/2014, millega sätestatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega seotud Euroopa partnerluse käitumisjuhend(7),

–  võttes arvesse oma 26. veebruari 2014. aasta resolutsiooni, milles käsitletakse Euroopa Komisjoni seitsmendat ja kaheksandat eduaruannet ELi ühtekuuluvuspoliitika kohta ja 2013. aasta strateegilist aruannet programmide rakendamise kohta ajavahemikul 2007–2013(8),

–  võttes arvesse oma 12. detsembri 2013. aasta resolutsiooni edusammude kohta romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate rakendamisel(9),

–  võttes arvesse oma 11. juuni 2013. aasta resolutsiooni sotsiaalelamute kohta Euroopa Liidus(10),

–  võttes arvesse oma 9. märtsi 2011. aasta resolutsiooni romade kaasamist käsitleva ELi strateegia kohta(11),

–  võttes arvesse oma 20. mai 2010. aasta resolutsiooni ühtekuuluvuspoliitika panuse kohta Lissaboni strateegia ja ELi 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamisse(12),

–  võttes arvesse oma 11. märtsi 2009. aasta resolutsiooni romide sotsiaalse olukorra ja nende tööturule juurdepääsu parandamise kohta ELis(13),

–  võttes arvesse komisjoni 23. juulil 2014 avaldatud majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust käsitleva kuuendat aruannet „Investeerimine majanduskasvu ja tööhõivesse. Majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse edendamine liidus”,

–  võttes arvesse komisjoni 27. veebruari 2014. aasta valdkondlikke juhiseid romade ja marginaliseeritud kogukondade kohta (9. valdkondlik eesmärk – sotsiaalne kaasatus ja vaesuse vastu võitlemine),

–  võttes arvesse komisjoni 2. aprilli 2014. aasta teatist „Aruanne romade integreerimise riiklike strateegiate ELi raamistiku rakendamise kohta” (COM(2014)0209),

–  võttes arvesse komisjoni 21. mai 2012 aasta teatist „Romasid käsitlevad riiklikud integratsioonistrateegiad: ELi raamistiku rakendamise esimesed sammud” (COM(2012)0226),

–  võttes arvesse komisjoni 8. detsembri 2010. aasta teatist „Euroopa Liidu Doonau piirkonna strateegia” (COM(2010)0715),

–  võttes arvesse komisjoni 12. detsembri 2010. aasta teatist „Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa tegevusprogramm: sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse Euroopa raamistik” (COM(2010)0758),

–  võttes arvesse komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatist „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (COM(2010)2020),

–  võttes arvesse nõukogu 9. detsembri 2013. aasta soovitust romade tõhusaks integratsiooniks liikmesriikides võetavate meetmete kohta(14),

–  võttes arvesse komisjoni 1. juuli 2015. aasta juhise kavandit Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamise kohta võitluses haridusliku ja ruumilise segregatsiooniga (Guidance Note on the use of European Structural and Investment Funds in tackling educational and spatial segregation (Draft)),

–  võttes arvesse 24. veebruari 2015. aasta kirjalikult vastatavat küsimust komisjonile marginaliseeritud kogukondade rahastamise kohta (E-002782/2015),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust romasid käsitlevate integratsioonistrateegiate kohta(15),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse regionaalarengukomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi (A8-0314/2015),

A.  arvestades, et ühtekuuluvuspoliitika eesmärk on suurendada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ning vähendada sotsiaalset ebavõrdsust, sealhulgas vähendada vaesust ja tõrjutust ja need kaotada, mis nõuab eraldamise vältimist ning võrdse juurdepääsu ja võimaluste edendamist kõigi kodanike, sealhulgas kõige enam marginaliseeritud kogukondade ning igas vanuses rühmade ja üksikisikute jaoks, kes seisavad silmitsi vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega ning kellel puudub juurdepääs haridusele, tööhõivele, eluasemele ja tervishoiusüsteemidele;

B.  arvestades, et ühtekuuluvuspoliitika, mis on määratletud 1986. aasta ühtse Euroopa aktiga, seisneb eri piirkondade vaheliste erinevuste ja kõige ebasoodsamate piirkondade mahajäämuse vähendamises; arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepinguga lisati ühtekuuluvusele veel üks tahk viitega majanduslikule, sotsiaalsele ja territoriaalsele ühtekuuluvusele;

C.  arvestades, et sotsiaalse ühtekuuluvuse eesmärgi saavutamiseks on vaja, et EL täidaks oma osa marginaliseeritud kogukondade kaasamise poliitikas ning liikmesriigid kasutaksid selles valdkonnas oma oskusi, et võtta toetavaid meetmeid ning meetmeid nii rahvusvahelise koostöö kui ka riiklike programmide raames;

D.  arvestades, et 2010. aastal lisati Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastamisvõimalused marginaliseeritud kogukondade jaoks; arvestades, et 2014.–2020. aasta ühtekuuluvuspoliitika õigusraamistik sisaldab strateegilist lähenemisviisi;

E.  arvestades, et määruses (EL) nr 1304/2013 on sätestatud, et Euroopa Sotsiaalfondist toetatakse inimesi, sh selliseid ebasoodsas olukorras olevaid rühmi nagu pikaajalised töötud, puuetega inimesed, sisserändajad, rahvusvähemused, marginaliseeritud kogukonnad ning vaesed ja sotsiaalselt tõrjutud mis tahes vanuses inimesed;

F.  arvestades, et programmitöö perioodil 2014–2020 eraldatakse vähemalt 23,1 % ühtekuuluvuspoliitika eelarvest Euroopa Sotsiaalfondist tehtavate investeeringute jaoks; arvestades, et Euroopa Sotsiaalfond ja Euroopa Regionaalarengu Fond täidavad konkreetset ja tähtsat rolli ning vähemalt 20 % Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest on igas liikmesriigis eraldatud sotsiaalse kaasatuse edendamise ning vaesuse ja diskrimineerimise kõikide vormide vastu võitlemise erieesmärgiks, olles seeläbi tähtsaks vahendiks marginaliseeritud kogukondade suurema kaasamise edendamisel;

G.  arvestades, et määruses (EL) nr 1303/2013 on sätestatud mitmed eeltingimused, mis on seotud diskrimineerimiskeelu, soolise võrdõiguslikkuse ja puuetega ning mille järgimine on kohustuslik(16);

H.  arvestades, et komisjoni kuues aruanne majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse kohta näitas, et majanduskriis on suurendanud vaesust ja sotsiaalset tõrjutust;

I.  arvestades, et majanduskriis ning sellest tingitud eelarvekärped ja kokkuhoiumeetmed on kaasa toonud palju probleeme, mistõttu omavalitsustel esineb tihti tõsiseid eelarvelisi raskusi, mis omakorda vähendab võimalusi marginaliseeritud rühmadega tegelemiseks, nende kaasatuse parandamiseks ja eraldamise vältimiseks, sest need poliitikavaldkonnad sõltuvad peamiselt ja mõnikord ainult Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahenditest;

J.  arvestades, et majanduskriisi ning avalike teenuste arvelt tehtud kulukärbete tagajärjed on raskendanud tõrjutud kogukondadest pärit naiste olukorda;

K.  arvestades, et marginaliseeritud kogukondade naised kannatavad tugevama mitmekordse diskrimineerimise all ning et nende tööhõive määr on palju madalam kui asjaomaste kogukondade meeste või teiste naiste tööhõive määr;

L.  arvestades, et kaasamispoliitika rakendamisest võtab osa suur hulk eri tasandite ja valdkondade avaliku ja erasektori osalejaid, sh kodanikuühiskonna esindajaid, kes tihti mängivad tähtsat rolli, ning see nõuab ühtset ja hästi koordineeritud lähenemisviisi;

M.  arvestades, et marginaliseeritud kogukonda ei ole praegu Euroopa Liidu tasandil määratletud; arvestades, et aruande mõistmine algab marginaliseerimise mõistmisest, lähtudes marginaliseeritud rühmade tunnuste ja omaduste analüüsist, mis võtab arvesse nende konkreetset olukorda ja vajadusi, nagu elu- ja töötingimused, piiratud juurdepääs haridus- ja tervishoiusüsteemile ning tööhõivele, koolist varakult lahkumine, millele lisandub struktuurne ja süsteemne tõrjutus, ning selle eesmärk on tagada nende tulemuslik sotsiaal-majanduslik kaasamine;

N.  arvestades, et komisjon ei ole esitanud marginaliseeritud kogukondade määratlust, pannes liikmesriikidele vastutuse teha otsus määratluse kohta oma siseriiklike näitajate põhjal; märgib siiski, et marginaliseerimise saab kindlaks teha mitmesuguste asjakohaste näitajate põhjal, nagu sotsiaalne tõrjutus, suur pikaajaline töötus, madal haridustase, diskrimineerimine, (väga) halvad elamistingimused, väga sage diskrimineerimine ning ülemäärane kokkupuude terviseriskidega ja/või juurdepääsu puudumine tervishoiule, st need on elanikkonna rühmad, keda loetakse kõige haavatavamaks ja enim abi vajavaks;

O.  arvestades, et marginaliseerimine on sotsiaalne nähtus, mille puhul isikud või kogukonnad on sotsiaalselt tõrjutud ning nende osalemine sotsiaalseks integratsiooniks olulistes sotsiaalsetes ja poliitilistes protsessides on süstemaatiliselt tõkestatud või keelatud; arvestades, et marginaliseeritud kogukondade mõiste hõlmab erinevaid rühmi ja üksikisikuid nagu vähemused, romad, puudega inimesed, allpool vaesuspiiri või vaesuse ohus elavad inimesed, rändajad, pagulased ja ühiskonnas sotsiaalselt tõrjutud rühmad; arvestades, et rassism, patriarhaat, homofoobia, majanduslik halvemus ja muud diskrimineerivad tegurid toetavad marginaliseeritud kogukondade naiste ebavõrdsuse teket ja mõjuvõimu vähenemist;

P.  arvestades, et marginaliseeritud kogukondi iseloomustavad ühised omadused, näiteks võib tegu olla: kohtadega seotud kogukondadega, nagu marginaliseeritud kogukonnad, kes elavad maapiirkondades või ebasoodsas olukorras piirkondades; huvidega seotud kogukondadega, nagu pagulased ja varjupaigataotlejad ning etnilised ja keelelised vähemused; ning puuetega inimestega, eakatega, kodututega ja põlisrahvastega; arvestades, et eri tüüpi marginaliseeritud kogukondade ees seisavad sarnased probleemid ja nad kõik kannatavad mitmesuguste häbimärgistamise ja diskrimineerimise vormide all;

Q.  arvestades, et Euroopas on suur hulk marginaliseeritud rühmi; arvestades, et nende hulgas on ka romad (termin, mida mõistetakse Euroopas erinevalt) – Euroopa suurim etniline vähemus ja üks kõige enam marginaliseeritud kogukondi;

R.  arvestades, et ühtekuuluvuspoliitikas tuleks käsitleda marginaliseeritud kogukondi nende mitmekesisuses, võttes arvesse konkreetseid vajadusi; arvestades, et marginaliseeritud kogukondade kaasamine rahastamisse nõuab jõupingutusi kõikidel tasanditel, pikaajalist integreeritud ja ühtset lähenemisviisi, püsivaid lahendusi, mõjuvõimu suurendamist, tuginemist kogemustele ja suutlikkuse suurendamist, sh marginaliseeritud kogukondade naiste ja tütarlaste hulgas, ning üleminekut institutsionaalselt kogukonnapõhisele hooldusele, et teha lõpp eraldamisele ja jõuda normaalse olukorrani;

S.  arvestades, et Euroopa ühtekuuluvuspoliitika strateegiad marginaliseeritud kogukondade naiste võimestamiseks peavad arvestama eakate, puudega, hooldavate ning vaimse tervise probleemidega naiste olukorraga;

T.  arvestades, et kunsti- ja kultuuripõhised projektid, millega edendatakse kultuuridevahelist suhtlust, osalejate mõjuvõimu suurendamist, loovuse ja sotsiaaloskuste arendamist ning aktiivset osalemist kohaliku kogukonna elus, on ühed tõhusamad vahendid sotsiaalse kaasamise ja integratsiooni edendamiseks;

U.  arvestades, et nii kooliharidus kui ka kogemusõpe aitavad kaasa marginaliseerimise ja mitmekordse diskrimineerimise probleemi lahendamisele, luues kogukondade vahel dialoogi, avatuse ja mõistmise ning võimestades marginaliseeritud kogukondi; arvestades, et unustada ei tohiks soolist aspekti hariduses ja selle tähtsust tõrjutud kogukondade naiste ja tüdrukute võimestamisel;

Üldpõhimõtted

1.  tuletab meelde tungivat vajadust tegeleda marginaliseeritud kogukondade küsimusega; toonitab ühtekuuluvuspoliitika olulist rolli nende kogukondade majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse kaasatuse toetamisel;

2.  tuletab meelde, et marginaliseeritud kogukonnad seati ühtekuuluvuspoliitika meetmete keskmesse seoses kasvava murega sotsiaalse tõrjutuse pärast ja lubadusega selle vastu võidelda, muu hulgas seoses murega romade olukorra pärast ja pikaajalise nõudmisega parandada nende elutingimusi;

3.  kutsub komisjoni üles andma suuniseid marginaliseeritud kogukondade määratluse kohta, mis peaks sisaldama marginaliseeritud rühmade tunnuseid ja omadusi, võttes arvesse iga potentsiaalse sihtrühma konkreetset olukorda, probleeme ja vajadusi, et edendada nende sotsiaal-majanduslikku kaasamist, ning kaasates nende kogukondade esindajad; rõhutab, et selliste suunistega saaks suurendada ühtekuuluvuspoliitika tulemuslikkust majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamisel kogu Euroopa Liidus;

4.  väljendab rahulolu, et 2014.–2020. aasta ühtekuuluvuspoliitika õigusraamistikus võeti kasutusele uued elemendid, mis tugevdavad esialgset lähenemisviisi, laiendades rahastamisvõimalusi ja lisades mehhanisme, mis tagavad, et toetus marginaliseeritud kogukondadele on kooskõlas Euroopa väärtuste ja eesmärkidega ning võtab arvesse vajadust kaasata neid rühmi kogu protsessi;

5.  kutsub komisjoni üles esitama üksikasjalikku teavet marginaliseeritud kogukondadele mõeldud rahastamisvõimaluste kasutamise kohta; nõuab analüüsi, mis võimaldab jõuda asjakohaste järeldusteni ja teha kindlaks takistused, mis piiravad rahastamisvõimaluste suuremat kasutamist või parimate tulemuste tuvastamist;

6.  kutsub komisjoni üles kontrollima Euroopa käitumisjuhendi tulemuslikku kasutamist partnerluse põhimõtte ja kodanikuühiskonna kaasamise osas; tuletab meelde, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondi programmide ettevalmistamisel ja rakendamisel tuleb kohaldada ühissätete määruse horisontaalseid põhimõtteid, mis hõlmavad selliseid põhiõigusi nagu võrdsete võimaluste edendamine, diskrimineerimise tõkestamine ja säästva arengu edendamine; tuletab meelde, et kõigi liikmesriikide meetmete puhul, mida rahastatakse ELi ühtekuuluvuspoliitika raames, tuleks järgida põhiõiguste põhimõtteid ning need ei tohi kunagi mingil viisil kaasa aidata eraldamisele;

7.  rõhutab, et võrdsete võimaluste ja mittediskrimineerimise põhimõtted sisalduvad Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rahastamiseeskirjades, et kõrvaldada ebavõrdsuse süsteemsed põhjused, mis võivad olla majanduslikud, sotsiaalsed, soopõhised või puudutada juurdepääsu kultuurile ja haridusele; rõhutab, et tõrjutuse juurte analüüsimisel tuleks keskenduda süsteemse ksenofoobia ja rassismi mõistmisele ja vastava teadlikkuse tõstmisele;

8.  tuletab meelde, et naiste ja meeste võrdõiguslikkus kujutab endast põhimõtet, mida kohaldatakse ühtekuuluvuspoliitikas horisontaalselt; mõistab hukka mitmekordse diskrimineerimise, mille all kannatavad eelkõige marginaliseeritud kogukondadesse kuuluvad naised, sisserändajad ja puudega isikud;

9.  rõhutab, et ühtekuuluvuspoliitika rakendamisega tuleb käsitleda noorte ja laste, täiskasvanute ja puudega isikute vaesuse ning tõrjutuse probleemi, sealhulgas üleminekut hooldekodudelt kogukonnapõhisele hooldusele ja teenustele; nõuab, et asjaomased liikmesriigid võtaksid asjakohaseid meetmeid, et töötada välja ja rakendada vastavad strateegiad, kohaldades integreeritud lähenemisviisi;

10.  juhib tähelepanu sellele, et kavandades konkreetsele sihtrühmale suunatud poliitikat, lähtudes põhimõttest olla „selgesõnaline, kuid mitte välistav”, tuleb vältida sarnases sotsiaal-majanduslikus olukorras olevate muude rühmade välistamist, et mitte tekitada kaitsereaktsioone; rõhutab, et see põhimõte on ainult esimene samm selle poole, et tunnistada vajadust pöörata tähelepanu kõige haavatavamatele ja enam marginaliseeritud kogukondadele ja isikutele;

11.  rõhutab, et tuleks luua vastutustundlikud, läbipaistvad ja demokraatlikud struktuurid korruptsiooni ja vahendite kuritarvitamise vastu võitlemiseks, et tagada marginaliseeritud kogukondade kaasamine;

12.  peab juurdepääsu avalikele teenustele marginaliseeritud kogukondade kaasamise üheks põhieesmärgiks; kutsub liikmesriike üles parandama kohandatud terviseteabe materjalide pakkumist ning haiguste ennetamise strateegiate ja ühenduse algatuste koostamist marginaliseeritud kogukondade jaoks; nõuab, et loodaks eristruktuure, nagu kontaktpunktid, mis nõustavad tervishoiule, tööturule ja haridusele juurdepääsuga seotud küsimustes; nõuab, et avalikus halduses toimuks üleminek nõudmisel põhinevalt lähenemisviisilt vastuvõtuteenustel põhinevale lähenemisviisile;

13.  nõuab marginaliseeritud kogukondasid käsitlevate riiklike strateegiate, sealhulgas romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate, vaesuse vähendamise riiklike strateegiate, muude marginaliseeritud või ebasoodsamas olukorras olevate kogukondade strateegiate ja soolise võrdõiguslikkuse strateegiate paremat koordineerimist ühtekuuluvuspoliitikaga ning nende vahel tugevamate seoste loomist;

14.  kutsub liikmesriike ja komisjoni üles pidama romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ELi raamistiku rakendamisel lapsi esmatähtsaks, ja kordab, kui oluline on edendada võrdset juurdepääsu eluasemele, tervishoiule ja haridusele ning väärikaid elutingimusi laste jaoks;

15.  kutsub liikmesriike ja kohalikke omavalitsusi üles ergutama Euroopa Sotsiaalfondi rahastamise kasutamist, et toetada kogemusõpet ja elukestva õppe ning kultuuripõhiseid projekte, et saavutada innovatsiooni nimel uutesse oskustesse investeerimise eesmärk ning tööpuuduse, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise eesmärk;

16.  tuletab meelde – pidades silmas süvenevaid piirkondlikke erinevusi, demograafilisi probleeme ja olukorda, milles on järjest rohkem noori, kes on lahkunud või kavatsevad praegu lahkuda oma päritoluriigist –, et eelarvetsükli 2014–2020 ajal on ühekuuluvuspoliitikale eraldatud vähem rahalisi vahendeid; on veendunud, et ühtekuuluvuspoliitika võib siiski anda lisaväärtust liikmesriikides juba tehtavale tööle ning et keskendudes tööhõivevõimaluste parandamisele, ühiskonnas osalemisele ja oskustesse investeerimisele eeskätt piirkondades, mis seda enim vajavad, aitab ühtekuuluvuspoliitika muu hulgas parandada sotsiaalset kaasatust ja vähendada vaesust, võimaldades asjakohast paindlikkust, et liikmesriikidel oleks võimalik anda individuaalset toetust kooskõlas kohalike vajadustega ja tagada, et rahalisi vahendeid kasutatakse valdkondades, kus töötus on suurim ja kus neid vahendeid kõige rohkem vajatakse;

17.  palub komisjonil tagada, et liikmesriigid järgiksid rakenduskavade elluviimisel neid põhimõtteid; kutsub komisjoni üles lisama oma aruandele analüüsi, sealhulgas romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate kohta;

18.  rõhutab, et mõnes liikmesriigis kriisi ajal tehtud avalike teenuste eelarve kärbete tõttu on suurenenud tööpuudus, vähenenud sotsiaalkaitse, raskenenud elukohaga seotud olukord ning terviseprobleemid; kutsub liikmesriike üles kasutama tõhusamalt Euroopa Sotsiaalfondi toetust selleks, et võimaldada marginaliseeritud kogukondadele võrdset juurdepääsu avalikele teenustele ja parandada teenuste kvaliteeti ning võidelda diskrimineerimise kõigi vormide vastu;

19.  nõuab Ühtekuuluvusfondi vahenditest toetatavate meetmete väljatöötamisel inimõiguste aspekti arvessevõtmist ning rõhutab, et poliitikakäsitused, mille eesmärk on tunnustada marginaliseeritud kogukondadest pärit naisi ise oma õigusi kasutavate aktiivsete kodanikena, peaksid hõlmama kultuurilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid õigusi ning et igas tegevuses ja poliitikakujundamises tuleks selgelt tegeleda nii avaliku kui ka varjatud rassismi probleemiga;

Programmide ettevalmistamine

20.  rõhutab, et partnerluse põhimõte peab viima kaasamiseni kõikidel tasanditel ning seda tuleb liikmesriikides kohustuslikult kohaldada ja mitte ainult vormi täiteks; rõhutab partnerluse käitumisjuhendi rakendamise tähtsust, et tagada partnerite võrdne osalemine ja esindatus, kusjuures erilist tähelepanu tuleb pöörata marginaliseeritud kogukondade kaasamisele, et võtta arvesse nende erilist olukorda ja võimalikke probleeme seoses ulatusliku panustamisega partnerlusse; tunneb muret, et ühissätete määruses ja Euroopa partnerluse käitumisjuhendis sätestatud partnerite kohustusliku kaasamise põhimõtteid on halvasti täidetud; nõuab, et komisjon ja liikmesriigid tagaksid partnerite, sh kõige enam asjasse puutuvate partnerite kaasatuse, ning rakendaksid stiimulite süsteemi ja parimate tavade vahetamist, pakkudes muu hulgas konkreetset toetust nendele haldusasutustele ja toetuse saajatele, kellel on selles valdkonnas ette näidata eriti head tulemused;

21.  peab kahetsusväärseks, et komisjon on aktsepteerinud partnerluslepinguid, mis piisaval määral ei hõlma marginaliseeritud kogukondi; palub komisjonil võtta meetmeid, et hõlbustada marginaliseeritud kogukondade kaasamist projektide ettevalmistamisse, elluviimisse ja hindamisse ühe moodusena asjaomaste kogukondade mõju suurendamiseks; leiab, et Euroopa poolaasta raames antavad soovitused võiksid olla sobiv vahend, mille abil edendada meetmete võtmist liikmesriikide poolt;

22.  kutsub liikmesriike üles täitma marginaliseeritud kogukondade sotsiaalse kaasamise kohta esitatud riigipõhiseid soovitusi ja palub komisjonil nende täitmist hoolikalt jälgida;

23.  väljendab heameelt asjaolu üle, et mõned liikmesriigid, sealhulgas soovitusi saavad liikmesriigid, on seadnud marginaliseeritud kogukondade sotsiaal-majandusliku integreerimise oma rakenduskavades investeerimisprioriteediks; hoiatab siiski, et seda tuleb laiendada ka sellistele poliitikavaldkondadele nagu haridus ja tööhõive;

24.  kutsub liikmesriike üles rahalisi vahendeid täielikult ära kasutama; rõhutab vajadust pöörata erilist tähelepanu rahastamismeetmetele, mis ulatuvad kaugemale sihipärasest tegevusest valdkondliku eesmärgi „sotsiaalse kaasatuse edendamine ning võitlus vaesuse ja mis tahes diskrimineerimise vastu” raames, eelistades integreeritud ja süsteemset lähenemisviisi;

25.  on seisukohal, et mitmetasandilisel valitsemisel ja koordineerimisel on oluline roll; rõhutab, et sihtrühmadeni jõudmiseks on oluline kaasata kohalikke omavalitsusi ja kohalikke sidusrühmi ning selleks on vaja võimalikult suurt territoriaalset lähedust;

Programmide rakendamine

26.  toonitab integreeritud lähenemisviisi tähtsust; on seisukohal, et raha tuleks kasutada rohkem integreeritud viisil, sealhulgas mitme rahastajaga programmide, kogukonna juhitud kohaliku arengu, integreeritud territoriaalsete investeeringute ja ristfinantseerimise abil, nagu on osutatud ühissätete määruse artikli 98 lõikes 2, samuti tuleks luua koostoime muude ELi ja riiklike rahastamisvahenditega; kutsub asjaomaseid haldusorganeid ja ametiasutusi üles tegema aktiivselt koostööd kõigil tasanditel, sealhulgas piiriüleselt;

27.  märgib, et ristfinantseerimist kasutatakse praegu piiratult, mis on osalt tingitud ühissätete määruse artikli 98 lõikes 2 sätestatud reeglite keerukusest; on seisukohal, et ristfinantseerimise reeglite paindlikkuse suurendamine võiks eeskätt marginaliseeritud kogukondade puhul aidata suurendada projektide tulemuslikkust ja anda nende mõjule lisaväärtust; palub komisjonil seetõttu läbi viia ristfinantseerimise rakendamise ja kasutamise määra analüüsi;

28.  märgib, et marginaliseeritud kogukonnad elavad sageli ebasoodsamates linnaosades; rõhutab, et ebasoodsas olukorras olevate linnaosade jaoks on tähtis tõeliselt ellu viia linnade taaselustamise programmid, mis hõlmavad integreeritud ja kohapõhiseid lähenemisviise ja partnerlusi, lahendavad nii majanduslikke, sotsiaalseid kui ka territoriaalseid probleeme ja parandavad linnakeskkonda ning mis keskenduvad ka ühenduste parandamisele, et pakkuda sellistele kogukondadele paremat juurdepääsu; on seisukohal, et ELi tulevase linnade tegevuskava väljatöötamisel tuleks asjakohaselt arvesse võtta linnapiirkondade marginaliseeritud kogukondadega seonduvaid peamisi probleeme ja vajadusi, et vältida getostumist ja tulemuslikult võidelda eraldamise, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu;

29.  juhib tähelepanu maa-, mägi- ja eraldatud piirkondades elavate kogukondade erivajadustele, sealhulgas ühenduvuse, liikuvuse ja teenuste kättesaadavusega seotud probleemidele, aga ka kultuuriliste ja sotsiaalsete võimalustega seotud probleemidele; rõhutab, kui tähtis on need piirkonnad paremini ühendada; märgib ka, et piirialadel elavad inimesed kannatavad marginaliseerimise all sageli oma geograafilise olukorra tõttu ja seda tuleks ühtekuuluvuspoliitika kujundamisel rohkem arvestada, eriti seoses Euroopa piirkondliku koostöö eesmärgiga;

30.  rõhutab vajadust suurendada sidusrühmade, sealhulgas avalike asutuste, haldusorganite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide suutlikkust, et suurendada kogukondade mõju, eelkõige võimaldades neil rohkem osaleda poliitika kujundamises; nõuab, et selleks tuleb kasutada ka sihtotstarbelist tehnilist abi ja rahastamist;

31.  palub komisjonil anda tehnilist abi, mida on vaja struktuurifondide haldamisega tegelevate asutuste haldussuutlikkuse parandamiseks, ning kutsub liikmesriike üles andma nõu ja haldusabi, näiteks korraldama koolitusi ning abistama abitaotluste ja seletuste koostamisel, et marginaliseeritud kogukondadel, näiteks romadel, oleks lihtsam ettevõtlust ja tööhõivet toetavate Euroopa ja riiklike rahastamisprogrammide kohta teavet saada ning asjakohaseid taotlusi esitada;

32.  rõhutab, et sotsiaalpartneritel peab olema võimalik kasutada tehnilist abi, et tagada peale nende suutlikkuse suurendamise ka tegevuse koordineerimine ja esindatus ajutistes komisjonides, mis määravad kindlaks ja viivad ellu rakenduskavasid;

33.  toonitab, et komisjon peaks – partnerluses marginaliseeritud kogukondade esindajatega ja pärast suuniste esitamist marginaliseeritud kogukondade määratluse kohta – looma ajutise ekspertide nõuanderühma ning edendama haldustöötajate asjakohast koolitamist, et pakkuda eriteadmisi marginaliseeritud kogukondade ees seisvatest raskustest ja võidelda diskrimineerivate tavade vastu, eesmärgiga edendada kaasamist konstruktiivse ja tulemusliku dialoogi kaudu, ning rakendada marginaliseeritud kogukondadega seotud ja ELi rahastatud projekte ning teostada nende üle järelevalvet integreeritud ja tulemuslikul viisil, et maksimeerida nende mõju;

34.  peab hädavajalikuks kaasata võrdõiguslikkusega tegelevad asutused, naisorganisatsioonid ja marginaliseeritud kogukondade naised kõikidel tasanditel, alates kohalikest ja piirkondlikest omavalitsustest kuni liikmesriikide ja ELi institutsioonideni, rahaliste vahendite jaotamise, kasutamise, rakendamise ja järelevalvega seotud otsustusprotsessi, ning on seisukohal, et rakendatavate programmide järelevalvet ja hindamist tuleks pidada tõrjutud kogukondadest pärit naiste osalemise suurendamisel peamisteks eesmärgile viivateks tegevusteks;

35.  võtab teadmiseks lähenemisviisi, et enne investeeringute tegemist peab olema olemas kogu strateegiline ja rakenduslik poliitiline korraldus, sealhulgas piisav haldus- või institutsiooniline suutlikkus; soovitab komisjonil hoolikalt jälgida nimetatud tingimuste täitmist ning tagada, et asjaomased liikmesriigid võtaksid täiendavaid meetmeid, eelkõige kaasatuse edendamise ning vaesuse ja diskrimineerimise vastu võitlemise ja valdkonnas;

Järelevalve ja soovitused

36.  juhib tähelepanu, et ELi rahastatud projektide tulemuslikkuseks on vaja, et neil oleks pikaajaline perspektiiv, ning et nende rahaliste vahenditega peab toetama investeerimist abisaajate tegelikesse vajadustesse, rakendades mehhanisme, mis tagavad sihtrühmadeni jõudmise ning tõrjutuse ja marginaliseerimise käsitlemise; nõuab kvalitatiivsete hindamis- ja järelevalvemehhanismide loomist; kutsub komisjoni üles marginaliseeritud kogukondade jaoks kasutatavate vahendite kavandamis- ja hindamisprotsessis korraldama liikmesriikide tegevuse üle proaktiivseid ja osaluspõhiseid seire- ja järelevalvemehhanisme;

37.  rõhutab, et eluasemelt väljatõrjumine, kodutus, haridusest ilmajätmine ja töötus on sageli marginaliseerimise põhitegurid; rõhutab seetõttu, et marginaliseeritud kogukondade abistamisel on oluline integreeritud lähenemisviis, mis hõlmab eluaset, haridust ja tööhõivet;

38.  tuletab meelde – pidades silmas asjaolu, et hiljutine majandus- ja finantskriis on tabanud eriti rängalt marginaliseeritud rühmi, kellel on kõige suurem oht kaotada tööturu ebastabiilsuse korral töökoht–, et haridus ja tööhõive on parim viis vaesusest pääsemiseks ja seetõttu peaks marginaliseeritud kogukondade integreerimine ühiskonda ja tööturule olema prioriteet; märgib murelikult, et marginaliseeritud kogukondade liikmed on sageli ühiskonnast välja tõrjutud ja kannatavad diskrimineerimise all ning seetõttu on takistatud nende juurdepääs kvaliteetsele haridusele, töökohtadele, tervishoiule, transpordile, teabele ja teenustele üldiselt ning see kujutab endast keerulist probleemi, mis tuleb lahendada nõuetekohaselt Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ja siseriiklike vahendite üksteist täiendava kasutamise ning nende mõjusa kombineerimise abil; rõhutab sellega seoses vajadust teha marginaliseeritud kogukondade liikmeteni jõudmiseks erilisi pingutusi praeguste ELi programmide, nagu noorte tööhõive algatuse, Erasmus+ ja programmi „Loov Euroopa” kasutamise osas, jälgides seejuures korrapäraselt programmide edukust sihtrühmades, et katkestada vaesuse ja marginaliseerimise ahel ning suurendada inimeste kutseoskusi ja kvalifikatsioone;

39.  nõuab rahaliste vahendite kasutamist, et parandada marginaliseeritud kogukondade naiste elamistingimusi ning lihtsustada nende juurdepääsu kvaliteetsele ja stabiilsele haridusele, elukohale, tervishoiule, tööhõivele, lastehoiule, sotsiaalteenustele, ohvriabi teenustele ja õigussüsteemile;

40.  rõhutab, et marginaliseeritud kogukondade esindajaid tuleb aktiivselt kaasata ja võimaldada neil osaleda järelevalves täievoliliste liikmetena; märgib, et kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil oleks võinud saada märkimisväärsel hulgal kogemusi; rõhutab vajadust levitada ja kasutada ära parimaid tavasid; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles seoses marginaliseeritud rühmade ja üksikisikute kaasamisega ühiskonda analüüsima kõiki olemasolevaid parimaid tavasid, sealhulgas innovatiivseid tavasid, ning algatama võrgustike tegevust, teiste seas sotsiaal-, noorsoo- ja kogukonnatöötajate, samuti akadeemikute ja teadlaste hulgas; rõhutab vajadust ELi tasandi võrgustikuplatvormi järele, mis hõlbustaks parimate tavade vahetust ning probleemide ühist lahendamist ning mida saaks kasutada ka e-õppevahendina suutlikkuse suurendamiseks;

41.  kutsub komisjoni üles käsitlema ühtekuuluvuspoliitikat ja marginaliseeritud kogukondi oma iga-aastases struktureeritud dialoogis kodanikuühiskonna ja partnereid esindavate organisatsioonidega, kindlustades marginaliseeritud kogukondade esindajate osalemise ning edendades kvantitatiivsel ja kvalitatiivsel analüüsil põhinevat mõttevahetust;

42.  juhib tähelepanu sellele, et teadlikkust struktuursest ja süsteemsest kaasamisest ei nõua mitte ainult ühiskond tervikuna, vaid see on eriti oluline otsustajate ja sidusrühmade töö jaoks kõigil haldustasanditel ning teistes asjaga seotud avalikes asutuses; kutsub kõiki avaliku sektori sidusrühmi ja koolitusasutusi üles viima läbi põhjalikku analüüsi diskrimineerimise ja marginaliseerimise põhjuste kohta ning suurendama teadlikkust sellest, et tuleb kõrvaldada ksenofoobia ja rassism ning kõik marginaliseerimise liigid, sh romavastasus, mis toovad kaasa süsteemse tõrjutuse; kutsub komisjoni üles jõustama rangelt diskrimineerimist käsitlevaid ELi õigusakte ning teostama nende üle järelevalvet; kutsub avalikke tööturuasutusi üles osutama kvaliteetsed, vajadustel põhinevaid ja kohandatud teenused;

43.  rõhutab, et marginaliseeritud rühmade abistamiseks ja integreerimiseks on vaja kahepoolset lähenemisviisi, kusjuures seda tuleks teha vahetult koos nendega, keda see puudutab, hariduse võimaldamise kaudu, sh haridusasutuste, koolituse, kutsenõustamise ja töövõimaluste abil, ning koos kohaliku kogukonna ja ametiasutustega, et parandada ja/või muuta üldsuse hoiakuid, suurendades teadlikkust eelarvamuste mõju kohta, parandades avalikke teenuseid ja kohandades sotsiaalsüsteeme;

44.  rõhutab, et haridus on põhiõigus, mis on sätestatud Euroopa Liidu lepingus; toonitab, et kõigile ühiskonnaliikmetele võrdse juurdepääsu tagamine kvaliteetsele haridusele on põhitegur, mis aitab katkestada sotsiaalse tõrjutuse ahela; on seisukohal, et kooliharidus, vabaharidus ja kogemusõpe, mida iseloomustab õppimine mitmekesisuses, on esimene samm marginaliseeritud kogukondade tõelise poliitilise, majandusliku ja sotsiaalse kaasamise suunas; rõhutab vajadust rakendada programme ja projekte ning toetada tegevusi, mis on suunatud marginaliseeritud kogukondadele, et pakkuda eelõpet ja rõhutada koolihariduse vajalikkust, pakkudes samal ajal ka muud liiki hariduse ja elukestva õppe võimalusi, eelkõige kutseoskuste ja IKT valdkonnas, ning parandada juurdepääsu meediale, muu hulgas selleks, et võimestada marginaliseeritud kogukondade naisi ja tütarlapsi;

45.  kutsub liikmesriike ning piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi üles ergutama Euroopa Regionaalarengu Fondi kasutamist, et toetada VKEsid ja sotsiaalseid ettevõtteid, kes kaasavad marginaliseeritud kogukondi ja toovad neile kasu; juhib tähelepanu vajadusele toetada marginaliseeritud kogukondadele mõeldud meetmeid, et pakkuda abi mikroettevõtlusele ja luua selleks tingimusi, säilitades nii erinevaid ettevõtlusviise;

46.  juhib tähelepanu asjaolule, et lähitulevikus teevad paljud valdkonnad läbi märkimisväärse muutuse, mis tuleneb osaliselt internetipõhiste vahendite ja lahenduste ulatuslikumast kasutamisest; juhib tähelepanu asjaolule, et see seab surve alla nii madala kui ka keskmise kvalifikatsiooniga töötajad, mis mõjutab eeskätt marginaliseeritud kogukondade liikmeid, kes praegu tavaliselt nendes valdkondades tööd leiavad; rõhutab, kui olulised on kõigi ja eelkõige kõige ebasoodsamas olukorras olevate rühmade jaoks kättesaadavad ja taskukohased koolitused ning teenused uute tehnoloogiate valdkonnas ja sektorites, eriti arvestades digitaalvaldkonna ja keskkonnasäästliku majanduse võimalusi; märgib, kui olulised on mikro- ja väikesed ettevõtted, mis aitavad hoida töökohti maapiirkondades, ning nõuab seetõttu suurema tähelepanu pööramist asjaolule, et nendele ettevõtetele oleks tagatud juurdepääs rahastamisele;

47.  osutab marginaliseeritud kogukondade naiste võimestamise tähtsusele, ergutades asjaomastes kogukondades naisettevõtjaid ja naiste osalemist;

48.  rõhutab sotsiaalse ettevõtluse, ühistute, vastastikuste kindlustusandjate ja alternatiivse ettevõtluse võimalikku tähtsat rolli marginaliseeritud kogukondade naiste võimestamisel; soovitab toetada Ühtekuuluvusfondist ning iseäranis Euroopa Sotsiaalfondist selle valdkonna investeeringuid, millel on tugev sooline mõõde;

49.  kutsub komisjoni üles analüüsima piiranguid, mida seab praegune ühtekuuluvuspoliitika fondidest toetuse määramiseks kasutatav SKP-l põhinev jaotusmeetod, kasutades paremini ära olemasolevaid näitajaid – nt Eurostati EU-SILC andmeid sissetuleku ja elutingimuste kohta –, millega on võimalik tuvastada vaesuse ja sotsiaalse haavatavuse koldeid liidu territooriumil, et paremini suunata ELi toetust marginaliseeritud kogukondadele;

50.  rõhutab, et ELi poliitilises debatis kasutatakse marginaliseeritud kogukondi sageli ära tendentslikult ja poliitilistel eesmärkidel ning vaja on struktuurse tõrjutuse üksikasjalikku analüüsi, seda nii asjaomaste partnerluslepingute kui ka rakenduskavade puhul; palub komisjonil esitada sidusad, ühtsed ja selged suunised marginaliseeritud kogukondadega seotud ELi rahastatud projektide arendamise, rakendamise ja juhtimise kohta – muu hulgas põhjalikud analüüsid, parimate tavade näited ja poliitilised soovitused –, et tagada marginaliseeritud kogukondade arvestamine ELi vahendites ka tulevase programmiperioodi puhul;

51.  nõuab soolise aspekti ja valdkonnaülese analüüsi kaasamist kõikidesse ELi rahastatavatesse integratsiooni ja sotsiaalse kaasatuse algatustesse, tegevuskavadesse, meetmetesse ning rahastamiskokkulepetesse, et paremini tegeleda marginaliseeritud kogukondade naiste erivajadustega ning et erinevate struktuuriliste seisuste ja ülesannetega naiste hääle ja perspektiivide mitmekesisus oleks paremini esindatud; usub, et soolise mõju hindamine ja soolise võrdõiguslikkusega arvestav eelarvestamine on vajalikud selleks, et hinnata rahastamisprioriteetide, finantsressursside jaotuse ja rahastamisprogrammide tingimuste mõju naistele; rõhutab sooliselt eristatud andmete süsteemse kogumise ja regulaarse analüüsimise vajadust;

52.  kutsub liikmesriike üles välja panema auhinda eeskujuliku ja pühendunud tegevuse eest ELi vahendite rakendamisel marginaliseeritud rühmade integreerimiseks ja kaasamiseks; teeb ettepaneku, et sellise auhinna väljapaistva töö eest võiks anda liikmesriikide kohalikele omavalitsustele või piirkondadele;

53.  kutsub liikmesriike üles võimaldama ja soodustama võrgustike loomist nende kohalike omavalitsuste ja linnade vahel, kes tegelevad marginaliseeritud rühmade integreerimisega; leiab, et niisuguse võrgustiku eeskujuks võiks olla kliimamuutuse probleemidega tegelevate linnapeade konvent;

o
o   o

54.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 320.
(2) ELT L 347, 20.12.2013, lk 289.
(3) ELT L 132, 29.5.2010, lk 1.
(4) ELT L 347, 20.12.2013, lk 470.
(5) ELT L 354, 28.12.2013, lk 62.
(6) ELT L 72, 12.3.2014, lk 1.
(7) ELT L 74, 14.3.2014, lk 1.
(8) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0132.
(9) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0594.
(10) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0246.
(11) ELT C 199 E, 7.7.2012, lk 112.
(12) ELT C 161 E, 31.5.2011, lk 120.
(13) ELT C 87 E, 1.4.2010, lk 60.
(14) ELT C 378, 24.12.2013, lk 1.
(15) ELT C 114, 15.04.2014, lk 73.
(16) Määruse (EL) nr 1303/2013 XI lisa II osa.

Õigusalane teave