Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2015/2104(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0308/2015

Esitatud tekstid :

A8-0308/2015

Arutelud :

PV 23/11/2015 - 17
CRE 23/11/2015 - 17

Hääletused :

PV 24/11/2015 - 5.8
CRE 24/11/2015 - 5.8
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2015)0403

Vastuvõetud tekstid
PDF 357kWORD 95k
Teisipäev, 24. november 2015 - Strasbourg Lõplik väljaanne
ELi roll ÜROs
P8_TA(2015)0403A8-0308/2015

Euroopa Parlamendi 24. novembri 2015. aasta resolutsioon ELi rolli kohta ÜROs – kuidas saavutada paremini ELi välispoliitika eesmärke (2015/2104(INI))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut,

–   võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone ELi ja ÜRO kohta, eelkõige oma 2. aprilli 2014. aasta soovitust nõukogule Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee 69. istungjärgu kohta(1) ning oma 11. mai 2011. aasta resolutsiooni ELi kui ülemaailmse osaleja ja tema rolli kohta mitmepoolsetes organisatsioonides(2),

–   võttes arvesse nõukogu 22. juuni 2015. aasta järeldusi ELi prioriteetide kohta ÜRO Peaassamblee 70. istungjärgul,

–   võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja,

–   võttes arvesse ÜRO Peaassamblee resolutsiooni Euroopa Liidu osalemise kohta Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni töös(3), millega antakse ELile õigus ÜRO Peaassambleel sekkuda, et esitada suulisi ettepanekuid ja muudatusettepanekuid, mis pannakse liikmesriigi taotlusel hääletusele, ning teostada vastulause esitamise õigust,

–   võttes arvesse Julgeolekunõukogu eesistuja 14. veebruaril 2014. aastal esitatud esmakordset avaldust rolli kohta, mida EL on täitnud rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamisel(4),

–   võttes arvesse deklaratsiooni, mis võeti vastu 2001. aastal Durbanis toimunud maailmakonverentsil rassismi, rassilise diskrimineerimise, ksenofoobia ja sellega seotud sallimatuse vastu,

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi välispoliitika peadirektoraadi 2015. aasta märtsis avaldatud uuringut „Reforming the United Nations: State of Play, Ways Forward” (ÜRO reformimise hetkeseis ja edasised sammud),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse väliskomisjoni raportit ja arengukomisjoni, rahvusvahelise kaubanduse komisjoni, eelarvekontrollikomisjoni, kultuuri- ja hariduskomisjoni ning põhiseaduskomisjoni arvamusi (A8-0308/2015),

ELi eesmärgid ja ülemaailmsed tugevad küljed

A.  arvestades, et Euroopa Liidu tulevik on seotud ülemaailmse rahu, julgeoleku, arengu ja inimõigustega; arvestades, et ELi ees seisvad probleemid nõuavad globaalseid lahendusi ja globaalsed probleemid vajavad Euroopa tegusid;

B.  arvestades, et ELi välispoliitika põhimõtted ja eesmärgid on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 21 ning need on tihedalt seotud ÜRO põhimõtete ja eesmärkidega; arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artiklis 21 nõutakse sõnaselgelt ÜRO põhikirja põhimõtete ja rahvusvahelise õiguse austamist;

C.  arvestades, et ELil on ainulaadne potentsiaal koondada ressursid kõikidest diplomaatilistest, julgeoleku- ja kaitsealastest, majanduslikest, arengu- ja humanitaarvaldkonna vahenditest täielikus kooskõlas ÜRO põhikirja sätetega; arvestades, et nende vahendite kasutamine tervikliku lähenemisviisi alusel annab ELile ainulaadse paindlikkuse, et tulemuslikult püüelda kõige keerulisemate julgeolekueesmärkide poole;

D.  arvestades, et EL osaleb ÜRO egiidi all aktiivselt rahu, julgeoleku ja progressi soodustamises ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) ning ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) kaudu;

E.  arvestades, et EL kaitseb oma väärtusi, põhihuve, julgeolekut, sõltumatust ja terviklikkust ning tema tegevus on suunatud rahu kaitsmisele, konfliktide ennetamisele ja rahvusvahelise julgeoleku tugevdamisele kooskõlas ÜRO põhikirja, 1975. aasta Helsingi lõppakti ning1990. aastal heaks kiidetud Pariisi uue Euroopa harta põhimõtetega; arvestades, et EL moodustab osa ÜRO kollektiivsest julgeoleku süsteemist ning on kaasatud ÜRO põhikirja VIII peatükis ette nähtud piirkondlikesse kokkulepetesse;

F.  arvestades, et EL toetab arengumaades jätkusuutlikku majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnaalast arengut, mille peamised eesmärgid on vaesuse kaotamine ja pikaajalise rahu ja stabiilsuse edendamine ning sotsiaalse ebavõrdsusega võitlemine, ning annab humanitaarabi rahvastele, riikidele ja piirkondadele, mis peavad toime tulema kas loodusõnnetustest või inimtegevusest tingitud kriisidega;

G.  arvestades, et EL on juhtiv jõud erinevates omavahel seotud poliitikavaldkondades: kaubandus, areng, humanitaarabi, keskkond ja inimõigused;

H.  arvestades, et EL teeb jõupingutusi keskkonnasäästlikkuse heaks, edendades rahvusvahelisi meetmeid keskkonna kvaliteedi säilitamiseks ja parandamiseks ning loodusvarade säästvaks majandamiseks;

I.  arvestades, et ELil on juhtiv roll ka keskkonnapoliitikas, eelkõige kliimamuutuste vastases võitluses, mitte üksnes selle võitluse esirinnas olemise ja endale kaugeleulatuvate eesmärkide seadmise tõttu, vaid ka ülemaailmsetel läbirääkimistel siduvate kokkulepete ning konkreetsete ja mõõdetavate meetmete kasutuselevõtu eest kindla väljaastumise tõttu;

J.  arvestades, et EL tugevdab sotsiaalset jätkusuutlikkust ja head valitsemistava demokraatia, õigusriigi põhimõtete, inimõiguste ja rahvusvahelise õiguse põhimõtete kindlustamise, toetamise ja propageerimise teel;

K.  arvestades, et kooskõlas aluslepingutega edendab EL rahvusvahelist süsteemi, mis põhineb tugevamal mitmepoolsel koostööl ja heal ülemaailmsel juhtimisel, ning on pühendunud tõhusatele mitmepoolsetele suhetele, mille keskmes on ÜRO; arvestades, et pühendumuse aluseks on veendumus, et rahvusvaheline üldsus vajab ülemaailmsetele kriisidele, probleemidele ja ohtudele tulemuslikuks reageerimiseks tõhusat mitmepoolset süsteemi, mis põhineb universaalsetel õigustel ja väärtustel;

L.  arvestades, et ELi välispoliitikas on põhirõhk olnud kahepoolsetel suhetel ning koostööl ja partnerlusel riikide, riikide rühmade ning muude piirkondlike ja rahvusvaheliste organisatsioonidega kogu maailmas; arvestades, et viimastel kümnenditel on erilist tähelepanu pööratud geopoliitilistele eesmärkidele ja muredele seoses ELi ida- ja lõunanaabrusega; arvestades, et EL on ka erisuhetes Aafrika riikidega ja pöörab asjaomaste riikide probleemidele oma tegevuses erilist tähelepanu;

M.  arvestades, et üha suurenevat ülemaailmset vastastikust sõltuvust silmas pidades peab EL tugevdama oma rolli nii kahepoolsetes suhetes kui ka mitmepoolsetel foorumitel;

N.  arvestades, et EL osaleb ja täidab olulist osa rahvusvahelistes läbirääkimistes ja vahendamises, eelkõige E3/EL3+3 ja Iraani läbirääkimistes ning Lähis-Ida rahuprotsessis;

O.  arvestades, et maailma suurima kaubandusühendusena on ELil oluline roll kahepoolses ja mitmepoolses kauplemiskorras, ning ta on välja töötanud aktiivsed kaubanduspoliitika meetmed majanduskasvu hoogustamiseks, vaesuse vähendamiseks ning keskkonna- ja loodusvarade kaitseks;

P.  arvestades, et EL koos liikmesriikidega annab suurima rahalise panuse ÜRO üldeelarvesse ning on suurim ÜRO humanitaarabi, ametliku arenguabi ja rahuvalveoperatsioonide rahastaja; arvestades, et ELi arengupoliitika on vaesuse vähendamise, majandusliku ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse ja keskkonnasäästlikkuse aktiivse edendamise ning seega rahu ja julgeoleku tugevdamise tõttu väga tähtis; arvestades, et EL on ainukese mitteriigist osalejana enam kui 50 ÜRO mitmepoolse lepingu ja konventsiooni osapool;

Q.  arvestades, et EL on üks kõige kindlameelsem inimõiguste, põhivabaduste, kultuuriväärtuste ja mitmekesisuse, demokraatia ja õigusriigi põhimõtete kaitsja ja edendaja; arvestades, et nimetatud põhimõtteid käsitlevad sätted on lisatud kõikidesse tema kahepoolsetesse partnerluslepingutesse ning need on ELi mitmepoolses poliitikas kesksel kohal; arvestades, et EL on alati olnud väga tugev rahvusvahelise õigusemõistmise toetaja;

R.  arvestades, et EL täidab olulist rolli ÜRO operatsioonide toetamisel ühist muret valmistavates piirkondades, eelkõige relvakonfliktidest mõjutatud tsiviilisikute ning eriti naiste ja laste kaitsmisel;

S.  arvestades, et naiste ja meeste võrdõiguslikkus on ELi põhiväärtus, mida tunnustatakse aluslepingutes ja põhiõiguste hartas; arvestades, et EL on võtnud kohustuse integreerida sooline võrdõiguslikkus kõikidesse oma tegevustesse ja poliitikavaldkondadesse, sealhulgas välis- ja arengukoostöö poliitikasse;

T.  arvestades, et inimkonnal on ühised väärtused ja huvid; arvestades, et ühiseid probleeme lahendades ning ühiseid eesmärke ja väärtusi edendades tuleb koormust ja kasu õiglaselt jagada;

ÜRO süsteem

U.  arvestades, et ÜRO süsteem on peamine ülemaailmne foorum ülemaailmse juhtimise parandamiseks ning sellisena parim foorum ELi väärtuste ja huvide edendamiseks;

V.  arvestades, et pärast Teist maailmasõda oli põhiline eesmärk rahu ja julgeoleku säilitamine; arvestades, et majandusliku ja sotsiaalse arengu ja inimõiguste edendamisel oli ÜRO põhikirjas keskne koht; arvestades, et keskkonnaalased probleemid on kerkinud ÜRO päevakorda alates 1970. aastate algusest; arvestades, et 1987. aastal ilmunud Brundtlandi aruandes „Our Common Future” (Meie ühine tulevik) määratletakse säästev areng kui areng, mis vastab praeguse põlvkonna vajadustele, seadmata seejuures ohtu tulevaste põlvkondade võimet oma vajadusi rahuldada; arvestades, et 1992. aastal Rio de Janeiros toimunud ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsil (UNCED) lisati arengu- ja keskkonnapoliitika küsimused vaesuse tõhusa vähendamise ja ülemaailmse säästva arengu edendamise probleemistiku hulka;

W.  arvestades, et ÜRO süsteem hõlmab kõiki koostöövaldkondi ja selle keskmes on peamiselt rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamise eest vastutav Julgeolekunõukogu, keda abistavad allorganid ja nõuandvad organid;

X.  arvestades, et ÜRO süsteem koosneb 19 spetsialiseeritud asutusest, mille hulgas on FAO, IFAD, ILO, IMF, UNESCO, UNIDO, WHO ja Maailmapanga Grupp, ning 11 fondist ja programmist, nende seas UNCTAD, UNDP, UNEP, UNFPA, UNHCR, UNICEF, ÜRO naiste õiguste agentuur ja WFP,(5) samuti üheksast talitluslikust ja viiest piirkondlikust komisjonist ning mitmetest teistest samalaadsetest organitest; arvestades, et ÜRO süsteemiga on seotud ka sellised organisatsioonid nagu Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) ja Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur (IAEA);

Y.  arvestades, et enamik eespool nimetatud asutustest, fondidest, programmidest, komisjonidest ja komiteedest töötab Majandus- ja Sotsiaalnõukogu ning ÜRO Peaassamblee egiidi all, kellele osa neist aru annavad;

Z.  arvestades, et ELil ja selle liikmesriikidel on oluline roll ÜRO põhimõtete ja eesmärkide edendamisel ning inimkonna ühiste probleemide lahendamisel; arvestades, et teisalt vajab Euroopa ülemaailmseid partnereid oma probleemide lahendamiseks sellistes valdkondades nagu julgeolek, keskkonnakaitse, inimõigused, ränne, varjupaigaõiguse kaitsmine ja finantsiline ebastabiilsus;

AA.  arvestades, et ELil on oma naabruses eriline vastutus rahuvalve, arengu ja inimõiguste valdkonnas;

AB.  arvestades, et ÜRO raames võetavad meetmed peavad kindlasti järgima rahvusvahelist õigust; arvestades, et ÜRO mandaadi all toime pandud kuriteod avaldavad organisatsiooni usaldusväärsusele äärmiselt kahjulikku mõju ja ei tohiks jääda karistuseta;

AC.  arvestades, et riigid on jagatud geograafilisteks piirkondadeks ning seetõttu hääletavad riigid sageli blokkidena; arvestades, et ÜRO Inimõiguste Nõukogu liikmesriigid on sageli ise süstemaatilised inimõiguste rikkujad, kahjustades sellega Inimõiguste Nõukogu kui terviku tõhusust ja usaldusväärsust;

AD.  arvestades, et ISISe/Da’eshi poolt Iraagis ja Süürias toime pandud kultuuri- ja usumälestiste ja -objektide rüüstamisest ja sellega seotud salakaubaveost saadud tulu kasutatakse ISISe/Da’eshi terroristliku tegevuse rahastamisele kaasaaitamiseks; arvestades, et UNESCO ja UNESCO kultuuriväärtuste ebaseadusliku sisseveo, väljaveo ja omandiõiguse üleandmise keelamise ning ärahoidmise abinõude konventsioon täidavad keskset rolli Süüria ja Iraagi kultuuripärandi kaitse tagamisel hädaolukorras;

AE.  arvestades, et EL ja ÜRO teevad tihedat koostööd kõige tundlikumate kriisistsenaariumide puhul, eelkõige Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas; arvestades, et nende jõupingutusi tuleb veelgi tõhustada, et leida sellistele kriisidele rahumeelsed poliitilised lahendused;

AF.  arvestades, et 2015. aasta ÜRO Peaassambleel on kavas korraldada arutelu ja teha otsus Interneti Haldamise Foorumi mandaadi pikendamise üle; arvestades, et Euroopa Parlament on kutsunud assambleed üles pikendama Interneti Haldamise Foorumi mandaati ning suurendama selle ressursse ja tugevdama mitmed sidusrühmi hõlmavat internetihalduse mudelit;

EL ÜRO süsteemis

1.  tuletab meelde, et EL ja selle liikmesriigid jagavad ÜRO põhikirja väärtusi ja põhimõtteid, nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artikli 21 lõikes 1, ja neil on oluline roll kõnealuste põhimõtete ning ÜRO eesmärkide edendamisel liidu välistegevuse kaudu; on seisukohal, et EL vajab ülemaailmseid partnereid, et saavutada oma välispoliitika eesmärgid, eelkõige rahu ja julgeoleku, terrorismi, organiseeritud kuritegevuse, piirkondlike konfliktide, riikide läbikukkumise ja massihävitusrelvade leviku valdkonnas;

2.  on arvamusel, et ELi julgeolekukeskkond on üha ebastabiilsem ja heitlikum paljude pikaajaliste või uute esilekerkivate julgeolekuprobleemide tõttu; on seisukohal, et konflikt Ida-Ukrainas ning konfliktid Süürias ja Iraagis koos terroriorganisatsiooni ISIS esilekerkimise, Liibüa kriisi ja Aafrika (eelkõige Saheli, Liibüa ja Aafrika Sarve piirkonna) terrorismiohuga on tõsised ülemaailmsed ohud, mis vajavad reageerimist ülemaailmsel tasandil; on seisukohal, et ELil ei ole võimalik nende ohtudega üksinda toime tulla, vaid ta vajab rahvusvaheliste partnerite tuge;

3.  väljendab heameelt asjaolu üle, et EL ja selle liikmesriigid osalevad aktiivselt ÜRO süsteemi töös ja panustavad sellesse mitmel eri viisil ja eri vormides, mis peaks olema nähtavam;

4.  väljendab heameelt ka ELi suure panuse üle arengu- ja humanitaarabisse kogu maailmas; tuletab meelde, et EL koos liikmesriikidega on maailma suurim arengu- ja humanitaarabi rahastaja;

5.  tuletab meelde, et EL on muutunud tõeliseks rahvusvaheliseks osalejaks ning sellele vastavalt on tal ÜROs lisaõigustega vaatleja staatus ja õigus võtta sõna ÜRO Peaassamblee istungitel suuremate rühmade esindajate aruteludel ja üksikute riikide ees, õigus esitada ettepanekuid ja muudatusettepanekuid ning õigus esitada vastulauseid, tõstatada töökorralduslikke küsimusi ja saata ringlusse dokumente;

6.  tuletab lisaks meelde, et ELi esindavad ÜROs mitu osalejat: Euroopa Ülemkogu eesistuja, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, Euroopa Komisjon ja ELi delegatsioonid ning selle 28 liikmesriiki, kellest kaks (Prantsusmaa ja Ühendkuningriik) on ÜRO Julgeolekunõukogu alalised vetoõigusega liikmed; rõhutab asjaolu, et vastavalt aluslepingule on ELi liikmesriigid kohustatud oma tegevust kõigil rahvusvahelistel foorumitel kooskõlastama;

Kuidas ELi välispoliitika eesmärke ÜROs paremini saavutada

7.  on veendunud, et aluslepingus sätestatud välispoliitika eesmärkide paremaks saavutamiseks peaks EL püüdma tugevdada ülemaailmset juhtimist ÜRO süsteemis ning ühtlasi suurendama enda ja oma liikmesriikide mõju asjaomases süsteemis; tuletab meelde ELi kindlat kavatsust toetada aktiivselt ÜRO süsteemi kõikehõlmavat reformi, et tugevdada selle legitiimsust, piirkondlikku esindatust, läbipaistvust, aruandekohustust ja tõhusust praegustele keerukatele mitmetahulistele probleemidele reageerimisel; rõhutab eelkõige ÜRO Peaassamblee töö taaselavdamise tähtsust;

8.  rõhutab, et ELil peaks Peaassambleel olema piisava nähtavuse ja poliitilise võimendusega suurem roll, mis võimaldab tal paremini täita oma rahvusvahelisi kohustusi kooskõlas eespool nimetatud Peaassamblee 3. mai 2011. aasta resolutsiooniga;

9.  kordab, et toetab parlamentide ja piirkondlike kogude rolli ÜRO süsteemis;

10.  kutsub Julgeolekunõukogu liikmeid üles tihedas koostöös Peaassambleega läbi vaatama ja muutma ÜRO peasekretäri valimise läbipaistmatut menetlust ning tagama sellele ametikohale kandideerivatele meestele ja naistele võrdsed võimalused; kutsub kõiki ÜRO organeid ja eelkõige Julgeolekunõukogu üles pöörama piisavalt tähelepanu soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamisele ÜROs ning kutsub ELi liikmesriike üles asuma selle nimel tehtavate jõupingutuste etteotsa naiskandidaatide julgustamise ja soodustamise teel; väljendab oma soovi, et järgmiseks ÜRO peasekretäriks valitaks naisterahvas; palub ELil toetada ÜRO naiste õiguste agentuuri sooidentiteedil ja sooväljendusel põhineva diskrimineerimise arvessevõtmisel;

11.  rõhutab ELi praegusi prioriteete, mis on seatud ÜRO Peaassamblee 70. istungjärguks ja milles korratakse liidu pikaajalist nõudmist, et ÜRO lihtsustaks oma struktuure, eelarvet ja töömeetodeid ning võtaks ette ka keerukamad küsimused, nagu Julgeolekunõukogu reformi;

12.  rõhutab, et ÜRO kõikide liikmesriikide valitsusi esindaval Peaassambleel peavad olema moodused ja vahendid ÜRO süsteemi suunamiseks ja kogu selle tegevuse koordineerimiseks;

13.  on veendunud selles, et Julgeolekunõukogu tuleb reformida, et paremini peegeldada maailma uut reaalsust ning tõhusamalt lahendada praegusi ja tulevasi julgeolekuprobleeme; julgustab ÜRO Julgeolekunõukogus vetoõigusega riike hoiduma veto kasutamisest genotsiidi ja inimsusvastaste kuritegudega seotud olukordades;

14.  tuletab meelde, arvestades ELi panust maailma rahu ja julgeoleku struktuuri ning Lissaboni lepingu eesmärki tugevdada Euroopa välispoliitikat, et ELi pikaajaline eesmärk on koht laiendatud Julgeolekunõukogus, ning kordab oma nõudmist korraldada üleeuroopaline arutelu selle reformi teemal; kordab oma üleskutset komisjoni asepresidendile ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale püüelda Julgeolekunõukogu pädevuses olevates küsimustes ELi ühise seisukoha poole ning parandada olemasolevaid koostöömehhanisme, mille eesmärk on tagada, et Julgeolekunõukogusse kuuluvad ELi liikmesriigid kaitseksid asjaomasel foorumil ELi ühiseid seisukohti; tuletab meelde, et Euroopa Liidu lepingu artikli 34 kohaselt teavitavad ELi liikmesriigid, kes on ühtlasi ÜRO Julgeolekunõukogu liikmed, teisi liikmesriike ja kõrget esindajat ning kaitsevad liidu seisukohti ja huve; tuletab lisaks meelde, et kui EL on võtnud seisukoha ÜRO Julgeolekunõukogu päevakorda kuuluvas küsimuses, taotlevad kõnealused liikmesriigid, et liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja kutsutaks esitama liidu seisukohta;

15.  tuletab meelde, et ÜRO põhikirja VIII peatükis toetatakse ÜROsse kuuluvate piirkondlike ja allpiirkondlike organisatsioonide tugevdatud rolli, ning kutsub ELi ja OSCEd üles püüdlema selle poole, et suurendada enda ja teiste piirkondlike organisatsioonide kaasatust ülemaailmsesse juhtimisse;

16.  leiab, et EL peaks ÜROga tehtava täiendava koostöö kaudu rohkem ära kasutama partnerlusi ÜRO spetsialiseeritud asutuste, fondide, programmide, komisjonide ja komiteedega; nõuab, et ELi kooskõlastamist asjaomaste organite juhatustes tõhustataks eesmärgiga tagada, et EL oleks oma seisukohtades üksmeelne;

17.  rõhutab, et lisaks nendele vajalikele reformidele, mis tuleb läbi viia ÜRO-siseselt, eeldab ELi välispoliitika eesmärkide parem saavutamine, sealhulgas põhiväärtuste edendamine, kõikide eri välispoliitiliste mõõtmete, s.t nii kahe- kui ka mitmepoolse poliitika tõhusamat kooskõlastamist; kordab oma nõudmist suurendada ELi meetmete ja abi nähtavust kõigil mitmepoolsetel foorumitel ja kohapeal;

18.  palub ELil koordineerida näiteks humanitaarabi ja kodanikukaitse peadirektoraadi kaudu tõhusamalt oma humanitaarabi valdkonnas tehtavat tööd vastavate ÜRO asutustega, et saavutada piiratud ressurssidega optimaalne tõhusus ja vältida tegevuse tarbetut kattumist;

19.  kutsub asjaomaseid ELi ja ÜRO institutsioone üles täielikult järgima ja rakendama finants- ja haldusraamistiku lepingut; palub komisjonil anda parlamendile finants- ja haldusraamistiku lepingu ja seotud suuniste rakendamise kohta aru ning teha kindlaks täiustamist vajavad valdkonnad ja esitada vastavasisulised ettepanekud;

20.  rõhutab ELi ja ÜRO Arenguprogrammi koostöö tähtsust abi tõhustamisel; toonitab tulemuslikule arengukoostööle suunatud ülemaailmses partnerluses osalemise tähtsust ning õhutab kõiki riike ja erasektori toimijaid end sellega siduma;

21.  arvab, et Euroopa Inimõiguste Kohus on aidanud väga edukalt kaasa edusammudele, mida Euroopa on teinud seoses inimõiguste austamisega, ning see võib olla muudele piirkondadele eeskujuks;

22.  nõuab ennetavate ja varajase hoiatamise vahendite täiustamist ning ÜRO vahendusvõimaluste suurendamist koos sidusamate ja teostatavamate mandaatidega rahutagamis- ja rahuvalveoperatsioonideks, mis sisaldavad inimõiguste komponenti ja selgeid väljumisstrateegiaid; ergutab ELi liikmesriike toetama olulisemal määral rahutagamis- ja rahuvalveoperatsioone ning palub ELil teha kriiside lahendamisel suuremaid jõupingutusi vahendamise valdkonnas; tuletab meelde mõnede äärmus- ja terrorirühmituste poolt hiljuti toime pandud hirmutegusid ja inimõiguste rikkumisi ning konfliktides esinevat jätkuvat seksuaalvägivalda, sealhulgas vägistamist kui sõjarelva; nõuab tungivalt, et Julgeolekunõukogu määratleks kooskõlas kaitsmise kohustuse doktriiniga ulatuslikud meetmed ja vahendid, et tagada selliste hirmutegude tõhus ennetamine ning õigusriigi põhimõtete ja rahvusvahelise humanitaarõiguse järgimine, ning ergutaks ÜRO liikmesriike võitlema inimkaubandusega ja piirama terrorirühmitustesse värbamist ja nende rühmituste rahastamist, takistades ja ohjeldades terroristidest võitlejate värbamist, organiseerimist, transporti ja varustamist ning nende reisimise ja tegevuse rahastamist;

23.  nõuab, et EL toetaks sidususe, koostoime ja vastastikuse täiendavuse suurendamist rahuoperatsioonide läbivaatamiste, ÜRO rahukindlustamisstruktuuri ning naisi, rahu ja julgeolekut käsitleva ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1325 vahel; rõhutab, kui oluline on naiste võrdne ja täielik aktiivne osalemine konfliktide ennetamises ja lahendamises, rahuläbirääkimistes, rahu kindlustamises, rahuvalves, humanitaarabi andmises ja konfliktijärgses ülesehitamises; väljendab sellega seoses heameelt asjaolu üle, et komisjon on vaadanud läbi oma humanitaarabipoliitika, mille kohaselt võidakse rahvusvahelise humanitaarõiguse ja/või inimõigustealase õigusega nüüd põhjendada turvaliste abortide tegemist sõjas vägistamisohvriks langenud naistele;

24.  ergutab ELi edendama inimeste julgeoleku mõiste laiaulatuslikku määratlust, milles see seotakse tihedamalt inimõiguste, soolise võrdõiguslikkuse ja inimarenguga;

25.  on veendunud, et EL peab üles näitama tugevat ja aktiivset toetust Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule, eelkõige tugevdades ja laiendades oma suhteid ÜROga, eriti Julgeolekunõukoguga, ning tagades, et ELi liikmesriigid ratifitseeriksid kiiremas korras Rooma statuudi Kampala muudatused, millega määratletakse agressioonikuriteod; tuletab meelde, et esmane vastutus õigusrikkujate vastutusele võtmise eest lasub riikidel endil, ning toetab Rahvusvahelise Kriminaalkohtu jurisdiktsiooni olukorras, kus riikide ametiasutused ei saa või ei soovi tegelikult rahvusvahelisele üldsusele muret tekitavate kõige raskemate kuritegude eest süüdistusi esitada;

26.  toetab ELi ja ÜRO kriisiohjamisalase operatiivkoostöö tugevdamist, ka selle kaudu, et EL teeb ÜROga koostööd nii analüüside jagamise (et jõuda ühise analüüsini) kui ka rahu ja julgeoleku tagamise operatsioonide planeerimise (et hõlbustada operatiivtöö aspekte) valdkonnas;

27.  leiab, et tuleb paremini tagada ÜRO liikmesriikide humanitaarabi lubadustest kinnipidamine regulaarsete ülevaadete avaldamisega kohustuste täitmisest;

28.  peab kiiduväärseks ELi soovi võtta relvakaubanduses suurem vastutus ja saavutada suurem läbipaistvus ning toetab relvakaubanduslepingu ülemaailmse kohaldamise ja täieliku rakendamise edendamist ning osalisriikide esimese konverentsi tulemuse elluviimist; nõuab, et EL edendaks jätkuvalt tuumarelva leviku tõkestamise lepingut kui ülemaailmse tuumarelva leviku tõkestamise režiimi nurgakivi ning seega kui tuumadesarmeerimise põhialust vastavalt tuumarelva leviku tõkestamise lepingu artiklile VI; nõuab lisaks, et EL astuks aktiivseid samme ülemaailmse desarmeerimise suunas;

29.  toonitab, kui oluline on, et EL jätkaks võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise aktiivset edendamist; väljendab heameelt 24. augustil 2015 toimunud ÜRO Julgeolekunõukogu kohtumise üle, mille raames käsitleti esmakordselt lesbide, geide, biseksuaalide, trans- ja intersooliste inimeste (LGBTI) õigusi ning mõisteti hukka Lähis-Idas toimunud LGBTI-inimeste ründamised ja tapmised, mille pani toime ISIS; ergutab ÜRO Julgeolekunõukogu võtma rohkem arvesse LGBTI-inimeste õiguste rikkumisi;

30.  tuletab meelde ELi seisukohta surmanuhtluse suhtes kohaldatava nulltolerantsi küsimuses; toonitab, kui oluline on, et EL edendaks jätkuvalt moratooriumi surmanuhtluse suhtes;

31.  on veendunud, et ÜRO süsteemi majanduslikku, sotsiaalset, keskkonna- ja arengualast mõõdet tuleb põhjalikult tugevdada, tagades ÜRO organite poliitilisema lähenemisviisi ja parandades nendevahelist koostööd ning kindlustades saadaolevate vahendite tulemuslikuma ja läbipaistvama kasutamise; leiab, et selle saavutamiseks tuleb eelkõige läbi viia struktuuri- ja talitlusreform Majandus- ja Sotsiaalnõukogus, kes on ÜRO põhikirja järgi selle eest vastutav peaorgan; kutsub ELi institutsioone ja liikmesriike üles kaaluma võimalust tugevdada oma rolli Majandus- ja Sotsiaalnõukogus, muutes selle säästva arengu nõukoguks;

32.  väljendab heameelt asjaolu üle, et loodi säästva arengu kõrgetasemelise poliitiline foorum, mille ülesanne on täita poliitilist juhtrolli ning anda suuniseid ja soovitusi kolme sambaga (sotsiaalne, majanduslik ja keskkonnaalane) seotud arengupoliitika kohta; on veendunud, et säästva arengu kõrgetasemelisest poliitilisest foorumist peab kujunema kõikides arengupoliitika küsimustes peamine otsustusorgan, mis tagaks seega kooskõlastatud ja tulemusliku vajaduste hindamise, samuti vajalike tegevuskavade, otsuste ja siduvate meetmete vastuvõtmise seoses 2015. aasta järgse säästva arengu raamistikuga; toonitab vajadust viia tulemuslikult ellu 2015. aasta septembris toimunud ÜRO tippkohtumisel vastu võetud säästva arengu eesmärgid;

33.  on veendunud, pidades silmas pagulaste ja rändajatega seotud korduvaid humanitaarkriise, mis põhjustavad palju inimkannatusi, ning arvestades asjaolu, et päritoluriikide säästev areng võib humanitaarkriisile aja jooksul lahenduse pakkuda, et kõikide selle probleemiga seotud asutuste tööd tuleks koordineerida;

34.  on seisukohal, et pagulastega seotud humanitaarkriisiga kaasnevaid probleeme tuleb käsitleda laiahaardeliselt, ELi-sisese solidaarsuse vaimus ning tihedas koostöös ÜRO ja selle asutustega;

35.  kutsub ELi ja ÜROd üles tõhustama oma ühiseid jõupingutusi, et saavutada 2015. aastal Pariisis toimuval ÜRO kliimamuutuste konverentsil ambitsioonikas ja õiguslikult siduv kokkulepe ning tagada, et sellele järgneks COP 21 kiire rakendamine;

36.  on seisukohal, et Maailmapanga Grupi, Rahvusvahelise Valuutafondi ja Maailma Kaubandusorganisatsiooni tööd võiks samuti koordineerida ÜRO süsteemi raames, säilitades samas nende praegused otsustusstruktuurid, et tagada nende vastavate otsuste vastuvõtmine ja meetmete elluviimine vastutustundlikul, tõhusal, sidusal ja mitteliiasel viisil;

37.  toetab eesmärki luua mitmepoolsel tasandil investeeringute kaitse kord, mis hõlmaks uut süsteemi, mille kohaselt tunnustatakse siseriiklike kohtute pädevust, ja palub, et komisjon lisaks selle eesmärgi oma investeeringuid käsitlevate lepinguprojektide läbirääkimiskavasse; on seisukohal, et kui loodaks alaline rahvusvaheline kohus investeerimisvaidluste lahendamiseks, võiks see asuda ÜRO süsteemis ning see peaks põhinema kohtu alluvusse kuuluvate isikute õiguste ja kohustuste põhimõttel, pöörates erilist tähelepanu rahvusvahelisi ettevõtteid käsitlevatele OECD põhimõtetele ning ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtetele; on seisukohal, et ÜRO süsteem pakub sellise uue süsteemi jaoks kasulikke näiteid, eelkõige rahastamise küsimustes;

38.  peab vajalikuks viia lõpule WTO Doha arenguvoor ning usub, et ÜRO saab kasutada oma unikaalset positsiooni selleks, et tagada kõnealuste läbirääkimiste edukus arengumaade seisukohast; usub, et sellega seoses võiks ÜRO teha koostööd WTOga ning nõustada ja juhendada arengumaid, et edendada kaubanduse ja investeeringute strateegiat, milles ELil on keskne roll;

39.  on teadlik vajadusest tugevdada ja rakendada ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid; nõuab tungivalt, et EL annaks oma panuse sellesse, et rahvusvaheliste korporatsioonide ja inimõiguste küsimustega tegeleva valitsustevahelise töörühma töö tulemused oleksid edukad;

40.  on veendunud, et ÜRO peaks tõhustama oma tegevust kõigis inimeste heaoluga seotud küsimustes; on seisukohal, et need hõlmavad kultuurilist jätkusuutlikkust ning kultuurilise väljenduse mitmekesisuse kaitsmist ja edendamist, kusjuures poliitikakujundamise lähenemisviisi tuleb integreerida haridus, turism, kultuuridiplomaatia, pärandikaitse, loomesektor ja teaduslik uurimistegevus;

41.  soovitab kindlustada ELi ja ÜRO vahelise koostöö hädaolukordades (humanitaarkriiside, relvakonfliktide ja loodusõnnetuste korral) pakutava hariduse programmide valdkonnas, jätkates selliste programmide toetamist nagu UNICEFi hädaolukordades antava hariduse ning kriisijärgse ülemineku programm, ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti kvaliteetse hariduse programm pagulaslaagrites ning ÜRO Palestiina Põgenike Abi- ja Tööorganisatsiooni haridusalane tegevus;

42.  väljendab heameelt 2014. aastal ametisse nimetatud Euroopa Komisjoni koosseisu töö klastritesse organiseerimise üle, millega suurendati komisjoni asepresidendi ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja vastutust seoses ELi välispoliitika koordineerimisega tihedas koostöös teiste ELi institutsioonidega; rõhutab, et ülemaailmse mõõtmega poliitikavaldkonnad peavad olema selle konkreetse klastri töö keskmes;

43.  kutsub komisjoni asepresidenti ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles lisama oma iga-aastasesse aruandesse ÜVJP kohta põhjaliku jaotise ELi ülemaailmsete välispoliitiliste eesmärkide edendamise kohta;

44.  on arvamusel, et Euroopa Parlamendil peab olema võimalik käsitleda ülemaailmseid probleeme samasugusel põhjalikul ja terviklikul moel, nagu seda teeb komisjon, ning organiseerida vastavalt oma tööd; ergutab kõiki parlamendikomisjone, kelle pädevusse kuuluvad välis- ja ülemaailmse mõõtmega poliitikavaldkonnad, edastama komisjoni asepresidendi ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja aruande asjaomast jaotist käsitleva arvamuse väliskomisjonile, kes vastutab käesoleva raporti eest;

o
o   o

45.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa välisteenistusele, ÜRO Peaassambleele ja ÜRO peasekretärile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0259.
(2) ELT C 377 E, 7.12.2012, lk 66.
(3)3.mai 2011. aasta resolutsioon A/RES/65/276 Euroopa Liidu osalemise kohta Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni töös.
(4) S/PRST/2014/4, Julgeolekunõukogu eesistuja 14. veebruari 2014. aasta avaldus ÜRO ning piirkondlike ja allpiirkondlike organisatsioonide vahelise koostöö kohta rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamisel.
(5) FAO: ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon; IFAD: Rahvusvahelise Põllumajanduse Arengu Fond; ILO: Rahvusvaheline Tööorganisatsioon; IMF: Rahvusvaheline Valuutafond; UNESCO: ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon; UNIDO: ÜRO Tööstusarengu Organisatsioon; WHO: Maailma Terviseorganisatsioon; UNCTAD: ÜRO Kaubandus- ja Arengukonverents; UNDP: ÜRO Arenguprogramm; UNEP: ÜRO Keskkonnaprogramm; UNFPA: ÜRO Rahvastikufond; UNHCR: ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet; UNICEF: ÜRO Lastefond; WFP: Maailma Toiduprogramm.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika