Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2015/2968(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

RC-B8-1258/2015

Arutelud :

PV 26/11/2015 - 4.1

Hääletused :

PV 26/11/2015 - 11.1

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2015)0412

Vastuvõetud tekstid
PDF 169kWORD 69k
Neljapäev, 26. november 2015 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Afganistan, täpsemalt tapmised Zabuli provintsis
P8_TA(2015)0412RC-B8-1258/2015

Euroopa Parlamendi 26. novembri 2015. aasta resolutsioon Afganistani kohta ja eelkõige tapmiste kohta Zabuli provintsis (2015/2968(RSP))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma 15. detsembri 2011. aasta resolutsiooni naiste olukorra kohta Afganistanis ja Pakistanis(1) ning 13. juuni 2013. aasta resolutsiooni ELi-Afganistani partnerlus- ja arengualase koostöölepingu üle peetavate läbirääkimiste kohta(2),

–  võttes arvesse ELi 2014. aasta riigipõhist strateegiat inimõiguste kaitsjate kohta Afganistanis,

–  võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu 2015. aasta resolutsiooni 2210 ja ÜRO abimissiooni Afganistanis (UNAMA) mandaati,

–  võttes arvesse nõukogu 20. juuli 2015. aasta järeldusi Afganistani kohta,

–  võttes arvesse 20. septembril 2015 toimunud naiste, rahu ja julgeoleku riikliku tegevuskava rakendamise ja toetamise konverentsi (ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon 1325),

–  võttes arvesse UNAMA ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo 2015. aasta augustis avaldatud poolaasta aruannet tsiviilelanike kaitsmise kohta Afganistani relvastatud konfliktis 2015. aastal,

–  võttes arvesse nõukogu 26. oktoobri 2015. aasta järeldusi Afganistani kohta,

–  võttes arvesse ÜRO missiooni 11. novembri 2015. aasta avaldust, milles mõisteti hukka seitsme tsiviilisikust pantvangi mõttetu hukkamine Zabulis,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 135 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 4,

A.  arvestades, et etniline ja usupõhine tagakiusamine Afganistanis tekitab üha suuremat muret, kuna juba mitu kuud on kestnud inimröövid ja rünnakud hazara kogukonna vastu, mida peetakse suuruselt kolmandaks rahvusrühmaks selles riigis ning mis on ainsana peamiselt šiiitlik;

B.  arvestades, et 2015. aasta oktoobris rööviti Arghandabi piirkonnas seitse tsiviilisikut, kes hukati 6.–8. novembril 2015, ning samast piirkonnast on tulnud teateid relvastatud kokkupõrgete kohta kahe valitsusvastase rivaalitseva rühmituse vahel;

C.  arvestades, et valdavalt šiiitidest hazarad on üks Afganistani uue põhiseadusega tunnustatud rahvusvähemusi;

D.  arvestades, et 21. novembril 2015 rünnati relva ähvardusel umbes 30 hazarast koosnenud rühma, kes sõitis maanteel riigi lõunaosas; arvestades, et teised reisijad päästsid Kabuli suundunud bussis vähemalt viis hazarat, aidates varjata nende päritolu, kui võitlejad bussi kinni pidasid;

E.  arvestades, et Zabulis toimunud tapmised näitavad, et hazarad on eriti ohustatud; arvestades, et viimase kahe aasta jooksul on olnud arvukalt juhtumeid, kus hazarad on bussis teistest reisijatest eraldatud, kinni võetud ja mõnel juhul tapetud;

F.  arvestades, et need tapmised näitavad, et Taliban ja sellest eraldunud rühmitused, millest mõned on vandunud truudust Da’esh/ISILile, on tsiviilelanikele jätkuvalt terroriohuks;

G.  arvestades, et Euroopa Liit on toetanud Afganistani ülesehitust ja arengut 2002. aastast alates ning näeb eesmärgina rahumeelset, stabiilset ja turvalist Afganistani;

H.  arvestades, et 2007. aastal käivitatud EUPOLi missioon Afganistani politseijõudude väljaõppe toetamiseks aitab luua Afganistani valitsuse karistus- ja kohtusüsteemi; arvestades, et nõukogu otsustas 2014. aasta detsembris pikendada missiooni 31. detsembrini 2016;

I.  arvestades, et rahvusvaheliste julgeolekuabijõudude (ISAF) missioon lõppes 2014. aasta lõpus; arvestades, et 2015. aasta jaanuaris alustati uut kindlat toetusmissiooni, et pakkuda Afganistani julgeolekujõududele ja institutsioonidele edasist koolitust, nõu ja toetust;

J.  arvestades, et tsiviilisikute tapmisega, samuti nende pantvangi võtmisega rikutakse rängalt rahvusvahelist humanitaarõigust, mida peavad järgima relvakonflikti kõik osapooled, ka valitsusvastased elemendid;

K.  arvestades, et Talibani terroristliku tegevuse tõttu on julgeolekuolukord kogu Afganistanis jätkuvalt murettekitav;

L.  arvestades, et jätkuvalt tekib kaasnevat kahju, mis tähendab suurt arvu ohvreid süütute tsiviilelanike, humanitaarabitöötajate ja koguni rahuvalvemissioonide isikkoosseisu hulgas;

M.  arvestades, et al-Qaeda juhi al-Zawahiri hiljutine üleskutse ISILi võitlejatele pidada sõda rahvusvahelise koalitsiooni vastu tähendab Afganistanis paiknevatele NATO jõududele ja riigi julgeolekule täiendavat ohtu;

1.  mõistab karmilt hukka seitsme hazara (kahe naise, nelja mehe ja väikese tüdruku) barbaarse tapmise pea maha raiumise teel Afganistani kaguprovintsis Zabulis, mis piirneb Pakistaniga;

2.  mõistab hukka Talibani, al-Qaeda, ISILi ja teiste terrorirühmituste rünnakud Afganistani tsiviilelanike, riiklike kaitse- ja julgeolekujõudude, demokraatlike institutsioonide ja kodanikuühiskonna vastu, mis on toonud kaasa enneolematult palju inimohvreid; rõhutab, et Afganistani valitsuse prioriteet peaks olema kaitsta hazara kogukonda, kes on Talibani ja Da’esh/ISILi terrori suhtes eriti haavatav;

3.  avaldab kaastunnet ohvrite, eriti hazara kogukonda tabanud viimaste hirmsate mõrvade ohvrite perekondadele;

4.  nõuab Afganistani ametivõimude toetamist kiirete ja asjakohaste meetmete võtmisel, et tagada süütute tsiviilisikute tapjate kohtu alla andmine ning kinnitada õigusriigi põhimõtete kehtimist riigis;

5.  palub Afganistani ametivõimudel tagada, et viidaks läbi usaldusväärne ja erapooletu uurimine julgeolekujõudude liikmete üle, kes on seotud tõsiste inimõiguste rikkumistega, kaasa arvatud nende üle, kes juhivad rikkumisi toime pannud jõudusid, ning nad kutsutaks korrale või antaks vastavalt vajadusele kohtu alla;

6.  on seisukohal, et tsiviilelanikest pantvangide, sealhulgas naiste ja laste tapmist tuleks käsitleda sõjakuriteona; rõhutab, et süütute tsiviilelanike tapmine on rahvusvahelise humanitaarõigusega keelatud; kordab, et sellest peavad kinni pidama kõik konflikti osapooled, kaasa arvatud eraldunud rühmitused;

7.  väljendab sügavat muret seoses keerulise julgeolekuolukorraga, vägivalla pideva suurenemisega, ohvriterohkete terroriaktidega ning pideva ohuga elanikele, kes on sunnitud elama kasvava hirmu õhkkonnas;

8.  on seisukohal, et riiklik julgeolek on Afganistani sotsiaalse ja majandusliku arengu, poliitilise stabiilsuse ja tuleviku jaoks hädavajalik;

9.  kutsub Afganistani valitsust üles tugevdama koostööd Pakistani valitsusega; rõhutab, et tihedam koostöö julgeoleku ja juhtimise küsimustes oleks kasulik mõlemale poolele ning aitaks edendada rahu ja julgeolekut piirkonnas;

10.  kutsub liikmesriike ja Euroopa välisteenistust üles olema jätkuvalt pühendunud ning toetama Afganistani valitsust võitluses mässuliste vastu;

11.  kinnitab veel kord oma toetust kõikidele jõupingutustele aidata Afganistanil vabaneda terrorismist ja ekstremismist ning usub, et see on piirkondliku ja ülemaailmse julgeoleku jaoks ülitähtis, et ehitada üles kaasav, stabiilne, demokraatlik ja jõukam riik;

12.  toetab jätkuvalt kindlalt Afganistani valitsuse püüdlusi viia läbi tähtsad reformid, parandada valitsemist ja tugevdada õigusriigi põhimõtteid, edendada inimõiguste, sh naiste õiguste austamist, võidelda korruptsiooni ja narkootikumidega, parandada rahanduse jätkusuutlikkust ja kindlustada kaasav majanduskasv; märgib ära president Ashraf Ghani kavatsuse seada korruptsioonivastane võitlus üheks oma prioriteediks;

13.  kinnitab veel kord toetust Afganistani valitsusele ja rahvale selles kriitilises etapis; juhib tähelepanu Afganistani kaitse- ja julgeolekujõudude inimkaotustele pärast ISAFi missiooni lõppemist 2014. aasta lõpus; julgustab valitsust jätkama jõupingutusi kaitse- ja julgeolekujõudude tõhususe ja tegevuse tulemuslikkuse suurendamiseks, et pakkuda kogu elanikkonnale julgeolekut ja stabiilsust;

14.  on jätkuvalt sügavalt mures inimõiguste ja julgeolekuolukorra halvenemise pärast Afganistanis, eelkõige selle võimaliku mõju pärast naiste õigustele, usu- ja rahvusvähemustele, inimõiguste kaitsjatele ning ajakirjanikele;

15.  tuletab meelde 2009. aastal vastu võetud märgilise tähtsusega seadust naistevastase vägivalla kaotamiseks ning kutsub ametivõime üles pöörama rohkem tähelepanu ja eraldama rohkem vahendeid rünnakuohus olevate inimõiguslaste kaitsmisele;

16.  kutsub Afganistani valitsust üles võtma vastu kava Afganistani 1325 riikliku tegevuskava rakendamiseks, mis näeb ette naiste täieliku kaasamise rahuläbirääkimise kõikides etappides;

17.  tuletab meelde Afganistani valitsuse lubadusi rahvusvahelisele üldsusele seoses rahvus-, keele-, usu- ja muude vähemuste õiguste ja kaitsega;

18.  mõistab karmilt hukka Talibani hiljutised rünnakud Kunduzis, mis tõid kaasa ohvreid tsiviilisikute seas ning Afganistani kaitse- ja julgeolekujõudude isikkoosseisus; toetab sõltumatut uurimist Médecins Sans Frontières haigla ründamise asjus Kunduzis ja nõuab, et austataks haiglate ja meditsiiniasutuste neutraalsust;

19.  kordab, et on ülimalt tähtis, et Afganistani valitsus ja kõik partnerid selles piirkonnas annaksid kiiresti usutava panuse konflikti lõpetamisse ja stabiilse keskkonna tagamisse; kordab, et Afganistani enda juhitud rahuprotsess on mis tahes jätkusuutliku ja pikaajalise lahenduse eeltingimus;

20.  kiidab heaks otsuse korraldada Brüsselis 2016. aastal Afganistani käsitlev ulatuslik ministrite konverents, mis näitab, et rahvusvaheline üldsus peab selle riigi stabiliseerimist ja arengut jätkuvalt oluliseks; loodab, et konverentsil luuakse Afganistani valitsuse ja doonorite jaoks 2020. aastani raamistik, mida toetaksid nii Afganistani valitsuse kui ka rahvusvahelise üldsuse konkreetsed lubadused;

21.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ja komisjoni asepresidendile, nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Afganistani valitsusele ja parlamendile.

(1) ELT C 168 E, 14.6.2013, lk 119.
(2) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0282.

Õigusalane teave