Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2014/2242(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0319/2015

Esitatud tekstid :

A8-0319/2015

Arutelud :

PV 02/12/2015 - 12
CRE 02/12/2015 - 12

Hääletused :

PV 02/12/2015 - 13.5
CRE 02/12/2015 - 13.5
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2015)0423

Vastuvõetud tekstid
PDF 228kWORD 108k
Kolmapäev, 2. detsember 2015 - Brüssel Lõplik väljaanne
Säästev linnaline liikumiskeskkond
P8_TA(2015)0423A8-0319/2015

Euroopa Parlamendi 2. detsembri 2015. aasta resolutsioon säästva linnalise liikumiskeskkonna kohta (2014/2242(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni 17. detsembri 2013. aasta teatist „Ühiselt konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa linnalise liikumiskeskkonna suunas” (COM(2013)0913),

–  võttes arvesse oma 15. detsembri 2011. aasta resolutsiooni Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava ning konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa transpordisüsteemi kohta(1),

–  võttes arvesse oma 23. juuni 2011. aasta resolutsiooni Euroopa linnade arengukava ja selle tuleviku kohta ühtekuuluvuspoliitikas(2),

–  võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2009. aasta teatist „Linnalise liikumiskeskkonna tegevuskava” (COM(2009)0490),

–  võttes arvesse komisjoni 18. juuli 2014. aasta teatist „ELi poliitika linnamõõde – ELi linnade tegevuskava põhijooned” (COM(2014)0490),

–  võttes arvesse komisjoni 25. septembri 2007. aasta rohelist raamatut „Uued suunad linnalise liikumiskeskkonna arendamisel” (COM(2007)0551),

—  võttes arvesse komisjoni 2013. aasta detsembris avaldatud Eurobaromeetri eriuuringut 406 „Eurooplaste suhtumine linnalisse liikumiskeskkonda”,

–  võttes arvesse komisjoni loodud säästva linnalise liikumiskeskkonna kavade Euroopa platvormi,

–  võttes arvesse komisjoni 29. novembri 1995. aasta rohelist raamatut „Kodanike võrgustik ning ühistranspordi potentsiaali elluviimine Euroopas” (COM(1995)0601),

–  võttes arvesse komisjoni 31. märtsi 1998. aasta teatist „Transport ja süsinikdioksiid ning ühendusemeetodi väljatöötamine” (COM(1998)0204),

—  võttes arvesse komisjoni 25. veebruari 2015. aasta teatist „Pariisi protokoll – tegevuskava kliimamuutuste vastaseks võitluseks pärast aastat 2020” (COM(2015)0081),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2008. aasta direktiivi 2008/50/EÜ välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu puhtamaks muutmise kohta(3),

—  võttes arvesse määrust (EÜ) nr 715/2007(4) ja määrust (EÜ) nr 595/2009(5) maanteesõidukite saasteainete heitkoguste vähendamise kohta,

–  võttes arvesse oma 27. oktoobri 2015. aasta resolutsiooni heitkoguste mõõtmise kohta autotööstuses(6),

–  võttes arvesse komisjoni 18. detsembri 2013. aasta teatist „Euroopa puhta õhu programm” (COM(2013)0918),

—  võttes arvesse Maailma Terviseorganisatsiooni suuniseid õhukvaliteedi kohta ning tervise majandusliku hindamise vahendit (Health Economic Assessment Tool),

–  võttes arvesse Maailma Terviseorganisatsiooni aruannet keskkonnamürast põhjustatud haiguste kulu ja Euroopas kaotsiläinud tervena elatud aastate mõõtmise kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Keskkonnaameti 2013. aasta detsembri transporti ja keskkonda käsitleva aruandluse mehhanismi (TERM) raames koostatud raportit linnatranspordi kohta,

–  võttes arvesse ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni,

–  võttes arvesse oma 3. juuli 2013. aasta resolutsiooni liiklusohutuse kohta aastatel 2011–2020 seoses esimeste vahe-eesmärkidega kahjustrateegia suunas(7),

–  võttes arvesse oma 12. oktoobri 1988. aasta resolutsiooni jalakäijate kaitse ja Euroopa jalakäijate õiguste harta kohta(8),

–  võttes arvesse maanteeliiklust käsitlevat Viini konventsiooni,

–  võttes arvesse komisjoni teatist „CARS 2020: Euroopa konkurentsivõimelise ja jätkusuutliku autotööstuse tegevuskava” (COM(2012)0636),

–  võttes arvesse oma 10. detsembri 2013. aasta resolutsiooni teemal CARS 2020: Euroopa tugeva, konkurentsivõimelise ja jätkusuutliku autotööstuse suunas(9),

–  võttes arvesse komisjoni 2. juuli 2014. aasta teatist „Ringmajanduse suunas: jäätmevaba Euroopa kava” (COM(2014)0398),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/17/EÜ, millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused(10),

—  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta direktiivi 2014/94/EL alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu kohta(11),

—  võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja eriaruannet nr 1/2014 „ELi toetatud ühiskondliku linnatranspordi projektide mõjusus”,

–  võttes arvesse Euroopa linnade säästvat arengut käsitlevat Leipzigi hartat,

–  võttes arvesse linnapeade pakti,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni ja regionaalarengukomisjoni arvamusi (A8-0319/2015),

A.  arvestades, et hinnangute kohaselt elab 2050. aastal kuni 82 % ELi kodanikest linnapiirkondades;

B.  arvestades, et linnaelanikkonna oodatud märkimisväärse suurenemise tõttu seisavad linnakeskused silmitsi ühiskondlike, elukvaliteedi ja jätkusuutliku arengu probleemidega, mille lahendamiseks on vaja terviklikke kavandamismeetmeid;

C.  arvestades, et linnaline liikumiskeskkond sõltub endiselt peaasjalikult tavakütustel töötavatest autodest, ja arvestades, et seetõttu katavad ELi transpordis nafta ja selle derivaadid rohkem kui 96 % energiavajadusest ehk ligikaudu ühe kolmandiku energia kogutarbimisest;

D.  arvestades, et linnatransport põhjustab kuni 25 % kogu CO2 heitest ning ligikaudu 70 % kogu linnapiirkondade heitest, mis on põhjustanud kliimamuutusi, ning see on ELi ainus valdkond, mille kasvuhoonegaaside heited kasvavad jätkuvalt;

E.  arvestades, et 2013. aastal avaldatud Eurobaromeetri eriuuringu nr 406 kohaselt kasutab ligikaudu 50 % ELi kodanikest oma eraautot iga päev, samas kui ainult 16 % kasutab ühistransporti ja ainult 12 % jalgratast;

F.  arvestades, et sama aruande kohaselt peavad ELi kodanikud linnalise liikumiskeskkonna parandamise tõhusateks meetmeteks väiksemaid ühistransporditasusid (59 % vastajatest), paremaid ühistransporditeenuseid (56 %) ja paremaid võimalusi jalgratturitele (33 %);

G.  arvestades, et ligikaudu 50 % linnapiirkondades toimuvatest reisidest on lühemad kui 5 km ning et paljudes linnades võib neid seetõttu ette võtta jalgsi, jalgrattaga, ühistranspordiga või muu transpordivahendiga, nagu autode ühiskasutus;

H.  arvestades, et diislikütuse levinud kasutamine transpordis, eriti nende sõidukite puhul, mis on vanemad ja millel puuduvad tahkete osakeste filtrid, on üks peamisi põhjuseid, miks tahkete osakeste kontsentratsioon on ELi linnades kõrge, ning arvestades, et seetõttu tuleks linnatranspordi liikide puhul edendada alternatiivsete kütuste kasutamist ja nende transpordiliikide tavapärase kasutusviisi muutmist, ilma et kahjustatakse linnalist liikumiskeskkonda;

I.  arvestades, et Euroopa Keskkonnaameti andmetel puutus 2011. aastal terviseohutuse 55 dB ülempiiri ületava mürasaastega kokku rohkem kui 125 miljonit Euroopa kodanikku ja teeliiklus oli selle peamine põhjustaja;

J.  arvestades, et kvaliteetsed transporditeenused on linnapiirkondades elavatele inimestele hädavajalikud, et rahuldada nende tööelu, koolituse, turismi ja vaba aja tegevusega seotud liikuvusvajadusi; arvestades, et säästev linnatransport võib aidata vähendada energiatarbimist, õhu- ja mürasaastet, õnnetuste arvu, liiklusummikuid, maakasutust ja mulla katmist;

K.  arvestades, et on võimalik ja vajalik võtta säästva linnalise liikumiskeskkonna suhtes sihipäraseid meetmeid, et saavutada ELi eesmärke ning jõustada transpordi ja keskkonnaga seotud õigusakte;

L.  arvestades, et subsidiaarsuse põhimõtet arvesse võttes peaks EL aitama kohalike meetmete toel välja töötada linnalise liikumiskeskkonna integreeritud pikaajalise lähenemisviisi, mille abil vähendada liiklusest tulenevat saastet, ummikuid, müra ja liiklusõnnetusi, anda linnadele nõuetekohast toetust ning tagada ELi liikmesriikide parem teabevahetus, koordinatsioon ja koostöö;

M.  arvestades, et oluline on rõhutada ühistranspordi tähtsust linnapiirkonna majanduses, sealhulgas ebasoodsates piirkondades, ning tunnistada, et see on ühiskonnale kasulik, sest aitab võidelda vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu ning tagada kõigi kodanike juurdepääs töökohtadele;

N.  arvestades, et hea ja lihtne ühistransport on parim viis eratranspordi vähendamiseks ja üks parimaid viise liiklusummikute leevendamiseks;

O.  arvestades, et 73 % Euroopa kodanikest peab liiklusohutust linnades tõsiseks probleemiks, ning arvestades, et rohkem kui 30 % liiklussurmadest ja rasketest vigastustest juhtuvad linnapiirkondades ning hõlmavad sageli vähem kaitstud liiklejaid ja jalakäijaid;

P.  arvestades, et 38 % kõikidest surmaga lõppenud liiklusõnnetustest toimub linnapiirkondades ning 55 % linnadevahelistel teedel; arvestades, et ohvriteks on tihtipeale jalgratturid ja muud vähem kaitstud liiklejad, ning arvestades, et õnnetused on seotud suure sõidukitekontsentratsiooni ja kiirusega;

Q.  arvestades, et säästev linnatransport on laiema territoriaalse planeerimise poliitika üks aspekt, ning arvestades, et rohelised linnapiirkonnad vähendavad teeliiklusest põhjustatud saaste mõju;

R.  arvestades, et alternatiivsete kütuste ja transpordivahendite kasutamiseks on vaja välja töötada vajalik taristu ja püüda muuta inimeste liikuvusega seotud käitumist;

S.  arvestades, et linnad ja muud suuremad linnapiirkonnad on olulised majandustegevuse ja innovatsiooni keskused, mistõttu on need õigustatult tunnistatud üleeuroopalise transpordivõrgu uue strateegia äärmiselt olulisteks sõlmpunktideks, ning need on peamised ühendused reisijate ja kaubaveo transpordiahelas;

T.  arvestades, et mitmeliigilised transpordivõrgud ning erinevate transpordiliikide ja-teenuste integreerimine võivad olla linnapiirkondadele ja nende ümbrusele kasulikud, kuna suurendavad reisijate ja kaubaveo tõhusust, aidates niiviisi vähendada süsinikdioksiidi ja muid kahjulikke heiteid;

U.  arvestades, et riigipead ja valitsusjuhid võtsid 2012. aastal toimunud ÜRO säästva arengu konverentsil (Rio+20) kohustuseks toetada keskkonnasäästlikke transpordivõrgustikke(12);

V.  arvestades, et ei ole kõigile linnapiirkondadele ühtemoodi sobivaid lahendusi ning linnadel üle kogu Euroopa Liidu on erinevad olukorrad ja vajadused, mis on eelkõige seotud geograafiliste ja ilmastikutingimustega, demograafilise struktuuriga, kultuuritraditsioonidega ning muude teguritega;

W.  arvestades, et linnalise liikumiskeskkonna ja linnatranspordi juhtimise eest vastutavad kohalikud ja piirkondlikud ametiasutused, kes kavandavad ja viivad oma piirkonnas ellu neid avaliku poliitika põhimõtteid kooskõlas kehtiva riikliku raamistiku ja ELi linnade tegevuskavaga;

X.  arvestades, et on murettekitav, et komisjon räägib Euroopa tasandil kavandatavatest transpordi kontseptsioonidest, mida tuleb hiljem liikmesriikide tingimustega kohandada; arvestades, et sellise ülevalt alla lähenemisviisi asemel ja eiramata ühiste eeskirjade ja standardite vajadust oleks eelistatav järgida alt üles lähenemisviisi, mis hõlmab kohapealseid üheaegseid katsetusi, ergutades seeläbi innovatsiooni; arvestades, et toetab seetõttu kindlalt kogemuste vahetamise platvormide loomist kohalike sidusrühmade hulgas, et edulugusid oleks võimalik laialdasemalt kajastada;

1.  rõhutab, et seni Euroopa tasandil ja paljudes linnades tehtud töö on olnud tulemuslik ning seda tuleks jätkata, ning tunneb seetõttu heameelt eespool nimetatud komisjoni linnalist liikumiskeskkonda käsitleva teatise üle;

Ruumi ja taristu tagasiandmine kodanikele ja juurdepääsetavuse parandamine

2.  juhib tähelepanu asjaolule, et maakasutuse planeerimine on kõige olulisem etapp, mil luuakse sujuvaid ja ohutuid transpordivõrgustikke, mis on pikaajalised ja mõjutavad tõeliselt liikluse mahtusid ja jaotust; rõhutab, et ohutust tuleb alati käsitleda kui säästva linnaplaneerimise põhielementi;

3.  on veendunud, et ELi kodanike, jaemüüjate, kaubaveoettevõtjate ja muude linnalise liikumiskeskkonnaga seotud sidusrühmade teavitamine ning nendega konsulteerimine on läbipaistval planeerimisel, arendamisel ja otsuste tegemisel väga oluline; rõhutab, et selline teave peaks olema avalikult ja lihtsasti kättesaadav; juhib tähelepanu asjaolule, et soovitav on edendada asjaosalist ning linnade koostööd ELi tasandil, eesmärgiga jagada liikumiskeskkonna säästvaid lahendusi;

4.  on arvamusel, et pikaajalised säästva linnalise liikumiskeskkonna kavad, mida toetab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, on olulised vahendid, millega tagada piisavad ja ohutud liikuvusega seotud lahendused kõigile kodanikele; kutsub pädevaid ametiasutusi üles võtma säästva linnalise liikumiskeskkonna kavades arvesse erivajadusi, mis puudutavad piiratud liikumisvõimega isikute transpordiühendusi; rõhutab, et tõketeta taristu on piiratud liikumisvõimega isikute liikuvuse jaoks väga oluline; rõhutab, et säästva linnalise liikumiskeskkonna kavad peavad sisaldama konkreetseid liiklusohutuse strateegiaid ning tagama ohutu taristu, kus on piisavalt ruumi kõige kaitsetumatele liiklejatele;

5.  rõhutab säästva linnalise liikumiskeskkonna kavade olulisust ELi süsinikdioksiidiheite, müra, õhusaaste ja õnnetuste vähendamisega seotud eesmärkide saavutamiseks; on seisukohal, et säästva linnalise liikumiskeskkonna kavade edasiarendamine peaks olema oluline element, millega arvestatakse ELi projektide rahastamisel linnatranspordi valdkonnas, ning et ELi rahaliste vahendite ja toetusega saaks motiveerida selliste kavade väljatöötamist ja rakendamist; kutsub komisjoni üles andma pädevatele ametiasutustele säästva linnalise liikumiskeskkonna kavade väljatöötamisel vajalikku nõu ja tehnilist tuge, võttes täielikult arvesse subsidiaarsuse põhimõtet;

6.  julgustab liikmesriikide ametiasutusi koostama säästva linnalise liikumiskeskkonna kavasid, milles seatakse esikohale vähesaastavad transpordiliigid, sealhulgas elektertransport ja alternatiivkütusel töötavad sõidukid, ning mis hõlmavad intelligentseid transpordisüsteeme; toetab liiklustsoonide ja mitmeliigiliste transpordiplatvormide loomist, kus on esikohal ühistranspordi kasutamine;

7.  julgustab liikmesriike ja Euroopa linnasid välja töötama parkimispoliitikat (parkimiskohtade arv, arukate parkimissüsteemide kasutamine ning asjakohased hinnad), mis võib olla osa integreeritud linnapoliitikast, ning tegema samal ajal suuremaid pingutusi funktsionaalsete mitmeliigiliste transpordisõlmede väljatöötamiseks, pakkudes erinevaid transporditeenuseid ja võimaldades transpordilahenduste, näiteks ühistranspordi, jagatud transpordi, jalgrattasõidu ja rentimisteenuste sujuvat kombineerimist; nõuab eeslinnades asuvate parkimiskohtade paremat ühenduvust rongi- ja ühistransporditeenustega, näiteks pargi-ja-sõida-süsteemi abil; tuletab meelde, et vajakajäämised puudega isikutele pakutavates teenustes tuleb kõrvaldada;

8.  rõhutab, et võttes arvesse vajadust vähendada ELi transpordisüsteemi naftasõltuvuse (valdavalt nafta ja selle kõrvalsaaduste) kahjulikku mõju keskkonnale, tuleks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendeid süsteemselt kasutada terviklike ja integreeritud säästva linnalise liikumiskeskkonna kavade arendamiseks ja rakendamiseks, mis vastastikku ja täiendavalt tugevdavad linnalise liikumiskeskkonna meetmeid laiema ruumilise planeerimise raames, suurendamata sealjuures autode liigse kasutamise vajadust ning pannes rõhku transpordiliikide koostööl põhinevale integreeritud transpordisüsteemile;

9.  on veendunud, et komisjoni säästva linnalise liikumiskeskkonna kavade platvorm peaks linnu ja piirkondi säästva linnalise liikumiskeskkonna kavade koostamisel ja rakendamisel tugevalt toetama; rõhutab, kui tähtis on võtta linnalisse liikumiskeskkonda investeerimisel arvesse kõiki linnu, olenemata nende suurusest, samuti võtmerolli, mida Euroopa linnad ja piirkonnad peavad täitma säästva linnalise liikumiskeskkonna tugevdamisel ja edendamisel; nõuab, et Euroopa platvormi ja liikmesriikide linnaliikuvuse ja linnatranspordi eksperdirühma kaasataks erineva suurusega kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning erinevate huvirühmade (nt jalgratturite ühenduste) esindajad;

10.  rõhutab, et säästva linnalise liikumiskeskkonna kavad peaksid olema kooskõlas ELi praeguse tegevuskava ja eesmärkidega, eelkõige nendega, mis on seotud 2011. aasta valges raamatus sätestatud üleminekuga maanteetranspordilt raudteetranspordile;

11.  nõuab tungivalt, et komisjon, liikmesriigid ning piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused hindaksid ja auditeeriksid linnalise liikumiskeskkonna kavasid kooskõlas strateegia „Transport 2050” eesmärkide ja sihtidega;

Keskkonna, elukvaliteedi ja tervise parandamine

12.  juhib eriti tähelepanu mitmetele kahjulikele tagajärgedele, mida praegune transpordimudel põhjustab looduskeskkonna põhielementidele, sealhulgas õhule, veele ja pinnasele erinevates ökosüsteemides;

13.  on veendunud, et õhusaastel on kohalik, piirkondlik, riiklik ja piiriülene dimensioon ning seetõttu on vaja võtta meetmeid kõigil valitsemistasanditel; nõuab seega mitmetasandilise valitsemise tugevdamist, kus kõik tegijad vastutavad meetmete eest, mida saab ja tuleks võtta just sellel tasandil;

14.  kutsub linnasid üles põhjalikult hindama kodanike ja ettevõtete vajadusi ning transpordiliikide eripära, et tagada linnades säästev liikumiskeskkond, ning võtma vajalikke meetmeid elukvaliteedi parandamiseks linnades, toetades muu hulgas üleminekut säästvatele transpordiliikidele, sealhulgas jalgsikäimine ja jalgrattasõit, ning edendades eri transpordiliike ühendavat poliitikat;

15.  kutsub kohalikke asutusi üles võtma säästva liikumiskeskkonna kavasid välja töötades arvesse kodanike heaolu; kutsub eelkõige pädevaid asutusi üles võtma meetmeid liiklusest tuleneva müra vähendamiseks linnades;

16.  julgustab pädevaid asutusi võtma ettevaatus- ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaseid ennetavaid meetmeid, et parandada linnades õhukvaliteeti ja tagada, et saasteainete kontsentratsioon jääks Maailma Terviseorganisatsiooni suunistes kehtestatud tasemetest allapoole; toetab sel eesmärgil vähese saastega tsoonide kehtestamist kohalikul tasandil; rõhutab, et pädevad asutused vastutavad kodanikele turvaliste ja tervislike liikuvuslahenduste pakkumise eest; on arvamusel, et need lahendused võiksid põhineda taskukohastel, arukatel, usaldusväärsetel ja juurdepääsetavatel transpordisüsteemidel; julgustab liikmesriike ning kohalikke asutusi kaaluma meetmete võtmist juhul, kui on oht ületada eespool nimetatud Maailma Terviseorganisatsiooni suunistes kehtestatud tasemeid, et parandada juurdepääsu ühistranspordile, näiteks liikluskorralduse muutmise abil;

17.  juhib tähelepanu asjaolule, et Euroopa linnade õhusaastega tegelemiseks vaja on terviklikku lähenemisviisi; kutsub komisjoni seetõttu üles esitama tõhusaid meetmeid, mis võimaldavad liikmesriikidel järgida välisõhu kvaliteeti käsitlevat direktiivi (2008/50/EÜ), eelkõige kehtestades heitkoguste siseriiklikke ülemmäärasid käsitleva direktiivi raames 2025. ja 2030. aastaks tõhusad ja nõudlikud heite piirmäärad ning tagades välisõhu kvaliteeti käsitleva direktiivi ja heitkoguste siseriiklikke ülemmäärasid käsitleva direktiivi raames meetmete parema koordineerimise, kehtestades süsinikdioksiidi ja sõiduautosid käsitleva määruse (EÜ) nr 443/2009 õigeaegsel läbivaatamisel 2025. ja 2030. aastaks ambitsioonikad autode heitenormid ning määrates kindlaks selge ajakava eraautode tegelike heidete mõõtmise katsete (Real-World Driving Emission Testing) rakendamiseks;

18.  palub komisjonil hinnata liikmesriikide individuaalsete kavade põhjal suurimate õhukvaliteedi probleemidega linnastute õhusaaste mõõtmise ja jälgimise jaamade asukohta, pidades sealjuures meeles, et selliste jaamade halvasti valitud asukoht muudab andmed tihti ebatäpseks ja võib seetõttu ohustada rahvatervist;

19.  võtab teadmiseks käitumise muutused seoses sõiduki omamise ja kasutamisega (auto ühiskasutus ja koossõit); julgustab komisjoni arendama ja toetama transpordisüsteeme, mis hõlmavad kollektiivseid ja avalikke liikuvusviise;

20.  on arvamusel, et komisjon peaks hindama, kuidas võivad ühiskonda mõjutada uued liikuvusviisid, mis põhinevad ühistarbimise mudelil, nagu koossõit; on seisukohal, et riiklikul tasandil peaksid liikmesriigid liikuvuse ja transpordi osas järgima nn jagatud linna kontseptsiooni, kuna kodanikud võiksid sellest kasu saada, eriti väikestes ja keskmise suurusega linnades, kus ühistranspordivõrgustik on väiksem, ning see aitaks arendada ühisliikuvuse lahendusi;

21.  rõhutab, et hästi välja kujundatud, tõhus, taskukohane, ohutu ja kättesaadav ühistransport on säästva linnaarengu lahutamatu osa; leiab, et usaldusväärsed ühistransporditeenused võivad aidata liiklusummikuid, õhusaastet ja müra linnades märgatavalt vähendada; kutsub seetõttu liikmesriike üles ühistransporti arendama, et suurendada 2030. aastaks selle kasutamist; samuti õhutab riiklikke ja kohalikke ametiasutusi edendama digiteenuste kättesaadavust ühistranspordis ja jaamades, et toetada uuenduslike liikuvusvormide arengut ja rakendada arukaid transpordilahendusi ning muud moodsat tehnoloogiat; rõhutab, et ühisautode kasutamise ja koossõidu teenused aitavad olemasolevaid ressursse paremini kasutada ning linnades autode arvu vähendada; tunnistab Euroopa satelliitnavigatsiooniprogrammide Galileo ja EGNOS ning ülikiirete mobiilvõrkude tähtsust; pooldab reguleeriva raamistiku koostamist, mis võimaldab kasutada uusi liikuvus- ja jagamisviise, mis aitavad ressursse paremini ära kasutada;

22.  rõhutab, kui tähtis on avalikkuse teavitamine linnade ühistranspordipakkumistest, võttes arvesse ka turistide keelevajadusi ja säästva turismipoliitika eeliseid; soovitab kohalikel ametiasutustel jagada reaalajas teavet interneti teel ja linnadesse paigaldatud piisavalt arvukatel tabloodel; ergutab ametiasutusi ja transpordiettevõtteid parandama tasuta digiteenuste kättesaadavust ühistranspordis ja jaamades;

23.  rõhutab rööbastranspordist saadavat ühiskonnakasu linnapiirkondade ligipääsetavuse, linnade uuendamise, sotsiaalse kaasamise ja linnade maine parandamise vallas;

24.  tunnustab ühistranspordiettevõtete pakutavate töökohtade kvaliteeti ja mitmekesisust ning sellega seotud majanduskasu; kutsub komisjoni üles jälgima ja hindama ühistranspordi panust roheliste töökohtade ja keskkonnasäästliku majanduskasvu strateegiatesse riiklikul ja ELi tasandil;

25.  palub liikmesriikidel võtta tõhusaid meetmeid, et tagada ühistranspordis julgeolek, austades samas kohaliku tasandi volitusi;

26.  tuletab meelde, et individuaalne kergtransport, nagu käimine ja jalgrattasõit, pakub suurimaid CO2-neutraalsuse võimalusi;

27.  ergutab liikmesriike oma strateegiaid üle vaatama, et kergtransporti täiustada, pidades silmas liikuvuse ja linnakeskkonna täiustamise lähedasi eesmärke; ergutab liikmesriike vajaduse korral edendama jalgrattasõitu, muu hulgas seades ulatuslikke eesmärke jalgrattakasutamise suurendamiseks 2030. aastaks ning jalgsi ja jalgrattal liikumise tingimuste parandamiseks;

28.  ergutab komisjoni ja liikmesriike suurendama teadlikkust jalgrattasõidust ja alternatiivsetest transpordiliikidest, et toetada transpordi üleminekut säästvatele transpordiliikidele ning jätkata Euroopa liikuvuse nädala kampaania toetamist; soovitab linnadel kavandada ühistranspordiga seostatud jalgrataste ühiskasutuse süsteeme; kiidab heaks riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi algatused ELi autovaba pühapäeva ja jalgrattapäeva ürituste edendamiseks ja korraldamiseks linnade õhukvaliteedi parandamise eesmärgil;

29.  ergutab erafirmasid, ametiasutusi ja ELi institutsioone jätkama liikuvuse haldamise teenuste täiustamist oma liikmete, töötajate ja külaliste heaks; soovitab komisjonil ja liikmesriikidel ergutada ettevõtteid lühendama töölkäimise teekondi, muu hulgas lubades ja edendades kaugtööd ning IKT-tehnoloogia kasutamist ja telekonverentse; leiab, et sellised liikuvusmeetmed nagu need, mida koordineerib Euroopa liikuvuse haldamise platvorm (European Platform on Mobility Management – EPOMM), annavad suured võimalused linnade liiklusummikute lahendamiseks ning üldise juurdepääsetavuse tagamiseks;

30.  ergutab liikmesriike ja kohalikke asutusi riigihankemenetlustes kindlaks määrama keskkonnatoime nõudeid, eriti kui on tegemist ühistranspordiks või ametiisikutele kasutamiseks sõidukite ostmisega;

Energia säästmine ja kliima kaitsmine

31.  on seisukohal, et säästva linnaliikuvuse saavutamiseks tuleb eelkõige suurendada energiatõhusust ning vähese CO2-heitega ja taastuvate energiaallikate kasutamist, mis ühtlasi parandab keskkonnatingimusi, ning meetmete võtmisel ELi CO2-heidet ja energiasäästu hõlmavate eesmärkide saavutamiseks tuleks austada tehnoloogianeutraalsust;

32.  palub liikmesriikidel toetada transpordipoliitika valge raamatu eesmärke – vähendada 2030. aastaks poole võrra tavakütusel töötavate autode arvu linnatranspordis ja lõpetada 2050. aastaks selliste autode kasutamine linnades; soovitab linnadel edendada ja toetada alternatiivsetele ning vähem saastavatele transpordivahenditele üleminekut, võttes arvesse nende tegelikku CO2-jalajälge, et saavutada ELi eesmärk kasvuhoonegaaside heidet 2050. aastaks 60 % võrra vähendada; kiidab heaks stiimulid, mis on mõeldud ergutama reisijaid eri transpordiliike kombineerima;

33.  juhib tähelepanu sellele, et elektrisõidukite ja alternatiivkütusel (teise ja kolmanda põlvkonna biokütused, taastuvressurssidel põhinev vesinik, surumaagaas ja veeldatud maagaas) töötavate sõidukite kasutamine aitab oluliselt linnade heidet vähendada; tuletab meelde alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtmist käsitleva direktiivi 2014/94/EL sätteid ja ergutab liikmesriike tihedas koostöös piirkondlike ja kohalike asutuste ning asjaomaste ettevõtetega kiiresti arendama sellist taristut, eelkõige üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) raames; kutsub avalikku ja erasektorit üles edendama laadimisseadmete paigaldamist ühisparklatesse;

34.  palub komisjonil ning riiklikel ja kohalikel asutustel võimaluse korral toetada siseveeliiklust kui üht integreeritud liikuvuse võimalust linnade keskkonnasõbraliku liikuvuse huvides;

35.  rõhutab alt ülespoole suunatud tegevuse tähtsust; seetõttu toetab kindlalt näiteks rohkem kui 6000 allakirjutanuga linnapeade paktis kindlaks määratud kohustust kasvuhoonegaaside vähendamiseks ning kiidab heaks volinik Canete 13. oktoobril 2015 Brüsselis esitatud üleskutse algatada veelgi ulatuslikuma konventsiooni koostamine; toetab komisjoni positiivset rolli niisuguste algatuste aktiivse käivitajana;

36.  palub komisjoni ja liikmesriike seada ulatuslikud säästva linnaliikuvuse meetmed detsembris 2015 Pariisis toimuva ÜRO kliimamuutuste konverentsi COP 21 päevakorras tähtsale kohale; ergutab komisjoni aktiivselt toetama integreeritud säästva linnaliikuvuse tegevuskava algatusi;

Innovatsiooni seadmine nutikat liikuvust taotleva teaduspoliitika keskmesse

37.  tuletab meelde, et arukad transpordisüsteemid muudavad liikuvuse ohutumaks, tõhusamaks, keskkonnasõbralikumaks ja sujuvamaks, ning seetõttu palub komisjonil ja liikmesriikidel suurendada sellesuunalisi jõupingutusi, sealhulgas reaalajas reisiinfo andmise, üliautomatiseeritud sõidukite, aruka taristu ja arukate liiklussignalisatsioonisüsteemide uuendamise ja rakendamise valdkonnas; tuletab meelde arukate transpordisüsteemide tähtsust täpsete, reaalajas liiklus- ja reisiandmete edastamisel, ning seetõttu kutsub komisjoni üles linnaliikuvust digitaalarengu tegevuskavas tähtsale kohale seadma; ergutab sidusrühmi tihedale koostööle koostalitlevate ja integreeritud liikuvusteenuste arendamisel, nagu mitmeliigiline ühistransport, ühisliikuvus ja integreeritud ühendvedude piletimüügipunktid; palub komisjonil seada tähtsale kohale uuenduslike rakenduste ja uue tehnoloogia arendamine, mis võimaldab maanteel liiklejatel aktiivsemalt transpordisüsteemi arendus- ja andmetootmises osaleda, et toetada liikuvusteenuste platvorme, kooskõlas ELi õiguse ja andmekaitsega;

38.  ergutab kõiki osalisi täielikult rakendama andmete ja digiteerimise võimalusi ning kasutama reguleerimise vähendamist uute ärimudelite edendamiseks;

39.  palub komisjonil ja liikmesriikidel toetada teadusuuringute programme, mis käsitlevad uut tehnoloogiat, ärimudeleid ja integreeritud säästva linnaliikuvuse tavasid ning linnalogistikat; toetab programmi „Horisont 2020” prioriteete seoses ühiskonnale vajalike lahenduste otsimisega aruka, keskkonnasõbraliku ja integreeritud transpordi ning linnaliikuvuse jaoks, samuti liikuvuse kui teenuse algatuste arendamiseks kõikjal Euroopas; on veendunud, et „Horisont 2020” peab edendama teadusuuringuid ja innovatsiooni elukvaliteedi, säästvate töökohtade, rahvastiku, aktiivse liikuvuse muutuste, keskkonna ja kliimakaitse valdkonnas; on seisukohal, et komisjon peaks neid prioriteete arvesse võtma, tagama piisavad ELi vahendid tulevaseks teadus- ja arendustegevuseks linnade rööbastranspordisüsteemide vallas ning parandama säästvate transpordilahenduste tulemuslikkust;

Linnaliikuvuse muutmine säästvamaks, turvalisemaks ja ohutumaks

40.  märgib, et põhjalikud ohutusabinõud ning liikluse ja kiiruse kaasaegne haldamine vähendavad järsult surma või tõsiste vigastustega lõppevaid liiklusõnnetusi linnades; juhib tähelepanu sellele, et linnade liiklusõnnetusi aitab vähendada julgeolekujõudude kasutuselevõtmine, kelle ülesandeks on liikluse korraldamine ja järjekindlad kontrollid, et tuvastada liiklusohutuse rikkumisi, nagu kiiruseületamine, alkoholi, uimastite või ravimite mõju all autojuhtimine ning mobiiltelefonide või muude info- ja kommunikatsioonivahendite kasutamine autoroolis;

41.  palub liikmesriikidel ja kohalikel asutustel 2020. aastaks liikluskiiruse haldamine uuesti läbi mõelda, võttes arvesse kohalikke tingimusi, et tagada ohutus, sh elurajoonides ning koolide ja muude haridus- ning ühiskondlike rajatiste läheduses, samuti kaaluda ohutuma teetaristu arendamist ja kavandamist; kutsub liikmesriike ja kohalikke asutusi üles kasutama kõiki kaasaegseid lahendusi, kaasa arvatud moodne arukas liikluskorraldus, et tagada kõigi liiklejate, sealhulgas jalakäijate ohutus; ergutab Euroopa linnu jagama parimaid ohutuse tagamise tavasid;

Säästva kaubaveo uuendamine

42.  on veendunud, et uuendusliku, säästva ja keskkonnasõbraliku linnalogistika strateegiate kujundamine nii era- kui avaliku sektori osavõtul on linnades ülekoormuse ja keskkonnaprobleemide lahendamisel määrava tähtsusega; on seisukohal, et logistika peaks põhinema säästvatel transpordiliikidel; nõuab tarneahela paremat optimeerimist linnapiirkondades, lähtudes uut tüüpi kulutõhusatest tegevus-, tehnoloogia- ja ärimudelitest; rõhutab transpordiliikide koostoimel põhinevat logistikastrateegiat hõlmava säästva linnalise liikumiskeskkonna kavade tähtsust ja toonitab, et sobivuse korral tuleb logistikastrateegiatesse ja säästva linnalise liikumiskeskkonna kavadesse kaasata ka rööbastransport, puhas siseveetransport ja meresadamad; palub pädevatel asutustel võimaluse korral vähendada raskeveokite liiklust linnakeskustes;

43.  juhib tähelepanu sellele, et tiheda liiklusega ja muudes piirkondades, nagu kaubanduskeskused, tekib aina suuremaid liiklus- ja ülekoormusprobleeme, ning toonitab, kui tähtis on tulemuslik ja terviklik kavandamine, et siduda need piirkonnad tõhusa avaliku transpordi ja arukate kojukandeteenustega;

44.  nõuab, et komisjon töötaks välja poliitika, mis ergutab kaubaveosektorit oma veokiparki keskkonnasäästlikumaks muutma ning kohalikke asutusi ettevõtjatele linnades kaubaveo säästvuse suurendamiseks toetust ja/või stiimuleid pakkuma; tuletab meelde, et rööbastransport ja muud säästvamad transpordiliigid koos hästi kavandatud ühenduste ja logistikaga võivad oluliselt hõlbustada kaupade toimetamist äärelinnadesse;

Väliskulude vähendamine ja kvaliteetsem investeerimine

45.  rõhutab, et investeeringute kulude-tulude analüüs peaks olema suunatud väliste ühiskondlike hüvede suurendamisele ja väliskulude vähendamisele, mis on põhjustatud näiteks kliimamuutusest, õnnetustest, tervisest, mürast, õhusaastest ja ruumikasutusest;

46.  rõhutab, et linnaline liikumiskeskkond peaks kaasa aitama ELi ressursitõhususe eesmärkidele, eriti ringmajandusega seotud eesmärkidele, ning tuleks nendega täielikult ühendada;

47.  tuletab meelde, et integreeritud linnalise liikumise poliitika võib hõlmata linnade teemakse ja parkimistasusid, mis põhinevad mittediskrimineerimisel, koostalitlusel ja põhimõttel „saastaja maksab”;

48.  tuletab seoses teemaksudega meelde sissetuleku kasutamise põhimõtet ja soovitab, kui see on asjakohane, kasutada osa teede kasutamise eest saadud sissetulekust (teemaksud ja/või Eurovignette) säästva linnalise liikumiskeskkonna parandamiseks;

49.  on veendunud, et linnaline liikumiskeskkond peaks kajastuma Euroopa ühendamise rahastu/üleeuroopalise transpordivõrgustiku (TEN-T) meetmetes, kui see on asjakohane ja kooskõlas TEN-T õigusaktidega, kaasa arvatud linnatranspordisõlmede toetamine ja piiriülestes piirkondades asuvate linnade liikuvuskavade integreerimine, sest see ergutab majanduslikku ja sotsiaalset arengut ja ühtlasi parandab juurdepääsetavust; usub, et tõhusad ühendused eri transpordiliikide ja transpordivõrkude vahel, kaasa arvatud linnalähedased ja piirkondadevahelised võrgustikud, parandaksid kodanike liikuvust; toetab integreeritud piletisüsteemide väljatöötamist, mis võib parandada ühistranspordi juurdepääsetavust;

50.  kutsub komisjoni, liikmesriike ja kohalikke ametiasutusi kasutama uut linnaliiklussõlmedega seotud linnaprojektide rahastamise võimalust Euroopa ühendamise rahastu kaudu; tuletab meelde, et Euroopa ühendamise rahastu kaudu on võimalik rahastada ka koostoimeprojekte, kusjuures eraldi kaasrahastamismäär on ette nähtud energia ja telekommunikatsiooniga seotud transpordiprojektidele, ning see annab linnaprojektideks tohutud võimalused; palub komisjonil Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi eelarvete läbivaatamisel kaaluda sobivat ELi rahastamist säästva liikuvuse projektide jaoks; palub vastavatel ametiasutustel tagada tugev seos aruka ja säästva linnaliikuvuse poliitika ning ELi rahastatud linnaliikuvusprojektide vahel ning määrata selged kasutamiseesmärgid ja näitajad, et vältida projektide alakasutamist ning nende majandusliku ja sotsiaalse kasu õõnestamist; tunnistab vajadust ühistranspordi säästva rahastamise uute vormide järele, mis võimaldaksid keskkonnasäästlikkust, digiteerimist ja juurdepääsu, ergutaksid linnapiirkondade majandust ja tekitaksid uusi töökohti;

51.  juhib tähelepanu hiljuti heaks kiidetud Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondile ja toonitab, et eriti keskendutakse selle fondi raames horisontaalsetele prioriteetidele ning arukatele ja säästvatele linnaprojektidele; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama säästva linnaliikuvuse projekte, et tagada eri rahastamisallikate ja programmide vajalik koostoime ning luua seosed linnaliikuvuse, uue digitaalse tegevuskava ja energialiidu vahel;

52.  rõhutab, kui oluline on suutlikkuse suurendamine kohalikes asutustes ja linnalähedastes piirkondades, et koostada ja rakendada integreeritud arengustrateegiaid eri territooriumide koostöö hõlbustamiseks ning toetada sellega vastastikust sõltuvust ja täiendavust;

53.  on seisukohal, et säästvasse ühistransporti investeerimine ei aita üksnes lahendada linnaliikluse probleeme, vaid sisaldab ka linnade uuendamise elemente, mis mõjutavad linnade üldist majandussüsteemi, aitavad luua rohelist linnakeskkonda ning hõlbustavad juurdepääsu tegevuskeskustele, milles on ühendatud mitmed eri tegevussuunad (äri-, elu-, puhke-, kultuuri- ja haridustegevus); rõhutab, et investeeringute mõju maksimeerimiseks on oluline liikuvust ja linnaplaneerimist nõuetekohaselt koordineerida;

54.  nõuab noorte tööhõivet edendavate algatuste ja muude Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendite kasutamist tööhõive edendamiseks valdkondades, mis soodustavad säästva linnalise liikumiskeskkonna arengut; rõhutab, et linnalise liikumiskeskkonna projektide rakendamine avaldab positiivset mõju kõikidele piirkondadele ja nende elanikele, edendades olemasolevate ja uuenduslike töökohtade täitmist asjaomastes valdkondades, sealhulgas kutsealadel, kus tööjõudu napib;

55.  nõuab, et komisjon koostaks kergesti ligipääsetavad ülevaated ELi kaasrahastatud linnaliikuvusprogrammidest; nõuab lisaks kasutajasõbraliku teabe jagamist linnatranspordiprojektide ELi kaasrahastamisvõimaluste kohta; palub komisjonil ELi rahastatud linnaliikuvusprojektide haldamisel tagada, et: a) kehtestatakse juhtimissüsteemid, et jälgida pärast projekti kasutuselevõttu teenuse kvaliteeti ja kasutajate rahulolu; b) linnatranspordiprojektid kuuluvad asjakohase transpordipoliitika juurde; c) nimetatud punktidega tegelevad ka liikmesriikide ametiasutused; palub komisjonil Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakendamise vahekokkuvõtte tegemisel esitada ühtekuuluvuspoliitika raames säästvale linnalisele liikumiskeskkonnale antud toetuse kvalitatiivne ja kvantitatiivne analüüs;

Tõhusate liikuvussüsteemide võrkude ühendamine ja koostöö edendamine

56.  kutsub liikmesriike üles edendama mitmetasandilist juhtimist, et parandada piirkondlike, riiklike ja ELi tasandi ametiasutuste koostööd poliitika väljatöötamisel, sealhulgas sellise linnapoliitika kavandamisel, rakendamisel ja kontrollimisel, millel on linnapiirkondadele selge mõju;

57.  juhib tähelepanu komisjoni algatatud kodanike võrgustikule, mis on hea alus mitmeliigiliste säästvate liikuvusahelate edendamiseks ja toetamiseks, mis põhinevad kõndimisel / jalgrattaga sõitmisel / avalik-kollektiivsel transporditeljel samaaegselt ühisauto kasutamisega / koossõidul / taksode kasutamisel;

58.  palub komisjonil edendada ja ergutada parimate tavade ja suuniste vahetamist, et lahendada linnaliikluse probleeme ja hõlbustada oskuste ja tehnoloogia edasiandmist säästva liikuvuse valdkonnas, eriti selleks, et aidata avaliku ja erasektori sidusrühmi, kes kujundavad säästva liikuvuse lahendusi, samuti ühistu-, seltsi- ja mittetulundussektorit; palub komisjonil luua säästva liikuvuse võrgustik, mis hõlmaks ruumilise planeerimise ja ruumikasutuse parimate tavade näiteid; palub liikmesriike ergutada linnu osalema arukate linnade ja kogukondade Euroopa innovatsioonipartnerluses; palub komisjonil ja liikmesriikidel algatada avalikkuse teavitamise kampaaniaid, et edendada tõhusat ja säästvat liikuvust, mis oleks vähem sõltuv tavakütusel töötavate eraautode kasutamisest;

59.  toetab linnalise liikumiskeskkonna vaatluskeskuse (ELTIS) tööd ja usub, et selle algatuse ning tema portaaliga seotud teavitamist tuleks tõhustada;

60.  kiidab heaks komisjoni pingutused kooskõlastada ja koondada ELi linnalise liikumiskeskkonna algatusi, nagu CIVITAS 2020 (teadustegevus ja innovatsioon), linnalise liikumiskeskkonna vaatluskeskus (parimate tavade ja kogemuste vahetamine) ning säästva linnalise liikumiskeskkonna kavade platvorm; palub komisjonil suurendada jõupingutusi asjaomaste ELi algatuste ja programmide killustatuse vähendamiseks ja paremaks koordineerimiseks ning võtta arvesse selliste programmide edu nagu URBAN ja URBACT; palub komisjonil ergutada liikmesriikide ametiasutusi looma linnalise liikumiskeskkonna pädevusvõrgustikke, jätkama algatuse CIVITAS 2020 tegevust ning julgustama ELi kodanikke sellest projektist osa võtma;

61.  on veendunud, et tulevase liikuvuspoliitika rakendamist arutades tuleks teha täiendavaid jõupingutusi, et ELi katseprojekte võrgustikuks ühendada ja kooskõlastada, näiteks Civitase, Polise ja Eltise kaudu, ning siduda linnu nende praktiliste kogemuste ja oskusteabe abil; sel eesmärgil nõuab, et komisjon koostaks kergesti ligipääsetavad ülevaated ELi kaasrahastatud linnaliikuvusprogrammidest; ühtlasi nõuab, et kasutajasõbralikul viisil selgeks tehtaks, kuidas linnaliikuvusprojektidele ELi rahastamist taotleda; rõhutab, et lisaks taristule tuleb rahastada ka infotehnoloogiateenuseid, seireprotsesse ja piirkondadevahelisi projekte, samuti tuleb homsete linnasüsteemide arendamiseks luua tööstuse ja Euroopa linnade strateegilised partnerlused;

62.  toetab tugevat seost liikuvuskavade ning linnade säästva arengu ja muude algatuste vahel, nagu arukad linnad ja linnapeade pakt, mille eesmärk on liikumine säästvamate ja isemajandavate linnade poole; on seisukohal, et linnapeade paktiga kehtestatud vabatahtlik kohustus võib aidata kaasata kõiki osalisi selliste liikuvus- ja säästvuskavade loomisse, mida saaks reklaamida kulutõhusal viisil; tunneb heameelt algatuse „CiTIEs – homsed linnad, investeerimine Euroopasse” üle ning kutsub komisjoni üles kasutama toimivaid platvorme kommunikatsioonivahendite loomiseks, mis ühendavad säästva linnaarengu sidusrühmi;

o
o   o

63.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT C 168 E, 14.6.2013, lk 72.
(2) ELT C 390 E, 18.12.2012, lk 10.
(3) ELT L 152, 11.6.2008, lk 1.
(4) ELT L 171, 29.6.2007, lk 1.
(5) ELT L 188, 18.7.2009, lk 1.
(6) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0375.
(7) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0314.
(8) EÜT C 290, 14.11.1988, lk 51.
(9) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0547.
(10) ELT L 134, 30.4.2004, lk 1.
(11) ELT L 307, 28.10.2014, lk 1.
(12) ÜRO resolutsioon 66/288 „Soovitud tulevikuvisioon” („The future we want”), punkt 135.

Õigusalane teave