Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2015/2010(INL)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0349/2015

Esitatud tekstid :

A8-0349/2015

Arutelud :

PV 15/12/2015 - 11
CRE 15/12/2015 - 11

Hääletused :

PV 16/12/2015 - 11.8
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2015)0457

Vastuvõetud tekstid
PDF 348kWORD 148k
Kolmapäev, 16. detsember 2015 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Läbipaistvuse, kooskõlastamise ja lähenemise tagamine liidu äriühingu tulumaksu poliitikas
P8_TA(2015)0457A8-0349/2015
Resolutsioon
 Lisa

Euroopa Parlamendi 16. detsembri 2015. aasta resolutsioon soovitustega komisjonile läbipaistvuse, kooskõlastamise ning lähenemise tagamise kohta liidu äriühingu tulumaksu poliitikas (2015/2010(INL))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 225,

–  võttes arvesse maksualaste siduvate eelotsuste ja samasuguse iseloomuga või mõjuga meetmete erikomisjoni (TAXE 1 erikomisjon) raporti projekti (2015/2066(INI)),

–  võttes arvesse Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) / G20 5. oktoobril 2015. aastal avaldatud lõplikku maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise (BEPS) projekti,

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 46 ja 52,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamust (A8-0349/2015),

Luxleaksi skandaali peamised järeldused

A.  arvestades, et 2014. aasta novembris paljastas Luksemburgi maksualaseid eelotsuseid ja muid kahjulikke tavasid uurinud ajakirjanike ühendus, st uurivate ajakirjanike rahvusvaheline konsortsium (ICIJ), et ligi 340 hargmaist ettevõtjat said Luksemburgilt salajased tehingud, mis võimaldasid paljudel neist vähendada oma summaarset maksukulu miinimumini, kahjustades sellega liidu avalikke huve, samal ajal kui nende majandustegevus Luksemburgis oli tagasihoidlik või puudus üldse (nn LuxLeaksi skandaal);

B.  arvestades, et paljastamine näitas, et mõned maksunõustajad on tahtlikult ja kindla eesmärgiga aidanud hargmaistel ettevõtjatel saada Luksemburgis ajavahemikul 2002–2010 vähemalt 548 maksualast eelotsust; arvestades, et sellised salajased kokkulepped kujutavad endast keerukaid finantsskeeme, mis on loodud oluliste maksuvähenduste saamiseks;

C.  arvestades, et selliste maksualaste eelotsuste tõttu on paljud äriühingud saanud Luksemburgi ümberpaigutatud tulule ühest protsendist väiksema tegeliku maksumäära; arvestades, et mõned hargmaised ettevõtjad ei maksa maksudest õiglast osa, saades samal ajal oma tegevuskohas kasu paljudest avalikest hüvedest ja teenustest; arvestades, et mõne hargmaise ettevõtja kasumi nullilähedased tegelikud maksumäärad võivad kahjustada liidu ja riikide majandust;

D.  arvestades, et paljudel juhtudel hoiavad Luksemburgi tütarettevõtjad, kelle ärist käib läbi sadu miljoneid eurosid, end tagaplaanile ja on Luksemburgis oma majandustegevuses väheaktiivsed ning et mõnele aadressile on registreeritud üle 1600 äriühingu;

E.  arvestades, et TAXE 1 erikomisjoni teostatud uurimiste käigus on selgunud, et maksualaste eelotsuste tava ei ole omane mitte ainult Luksemburgile, vaid on levinud kogu liidus; arvestades, et maksualaste eelotsuste tava võib õiguspäraselt kasutada äriühingutele õiguskindluse tagamiseks ja ausate äriühingute finantsriski vähendamiseks, kuid seda on ka võimalik kuritarvitada, selle abil on võimalik vältida maksustamist ja see võib, andes õiguskindluse ainult mõnele turul osalejale, tekitada teatava ebavõrdsuse maksualaseid eelotsuseid saanud äriühingute ja neid mitte kasutavate äriühingute vahel;

F.  arvestades, et arvesse tuleb võtta OECD 12. veebruaril 2013. aastal avaldatud aruannet „Addressing Base Erosion and Profit Shifting” (Maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise käsitlemine), kus esildatakse uued rahvusvahelised standardid maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise vastu võitlemiseks;

G.  arvestades, et arvesse tuleb võtta ka G20 rühma riikide rahandusministrite ja keskpankade juhatajate 5. oktoobri 2015. aasta kohtumise järgset kommünikeed;

H.  arvestades, et kui välja jätta mõned kiiduväärsed erandid, ei ole riikide poliitilised juhid näidanud üles piisavat valmisolekut tegeleda maksustamise vältimise probleemiga äriühingu tulumaksu valdkonnas;

I.  arvestades, et Euroopa Liit on astunud suuri samme majandusliku integratsiooni suunas, mille näideteks on majandus- ja rahaliit ning pangandusliit, ning et maksupoliitika kooskõlastamine liidu tasandil Euroopa Liidu toimimise lepingu piirides on integratsiooniprotsessi lahutamatu osa;

Äriühingute maksustamine ja agressiivne maksuplaneerimine

J.  arvestades, et 2012. aastal ulatus liidu 28 liikmesriigi äriühingu tulumaksuna saadud tulu keskmiselt 2,6 protsendini SKPst(1);

K.  arvestades, et olukorras, kus investeeringud ja majanduskasv on puudulikud, on oluline äriühingud liidus alles hoida või äriühinguid liitu tõmmata, ning arvestades, et seepärast peab liit oma atraktiivsust kohalikele ja välismaistele äriühingutele ilmtingimata suurendama;

L.  arvestades, et kogu maksuplaneerimine peaks toimuma õigusnormide ja kohaldatavate lepingute piirides;

M.  arvestades, et agressiivse maksuplaneerimise korral kasutatakse maksukohustuse vähendamiseks ära kas maksusüsteemi nüansse või ebakõlasid kahe või enama maksusüsteemi vahel või õiguslikke lünki;

N.  arvestades, et agressiivse maksuplaneerimise skeemide tagajärjeks on sageli rahvusvaheliste maksuebakõlade ja konkreetsete riiklike väga soodsate maksundusnormide kombineeritud ärakasutamine ning maksuparadiiside kasutamine;

O.  arvestades, et erinevalt agressiivsest maksuplaneerimisest kujutavad maksupettus ja maksudest kõrvalehoidumine endast eelkõige ebaseaduslikku tegevust maksukohustustest kõrvalehoidumise näol;

P.  arvestades, et agressiivse maksuplaneerimise vastu saaks kõige paremini võidelda heade õigusaktide, nende nõuetekohase rakendamise ning soovitud tulemustest lähtuva rahvusvahelise kooskõlastamisega;

Q.  arvestades, et äriühingu tulumaksu vältimisest põhjustatud riigi tulude üldist vähenemist kompenseeritakse tavaliselt kas üldise maksukoormuse tõstmise, avalike teenuste vähendamise või suurema riigilaenuga, kahjustades nii ülejäänud maksumaksjaid ja majandust üldiselt;

R.  arvestades, et ühe uuringu(2) kohaselt jääb liidul äriühingu tulumaksu vältimise tõttu aastas saamata umbes 50–70 miljardit eurot, kusjuures see arv näitab summat, mis jääb saamata kasumi ümberpaigutamise tõttu, ning arvestades, et sama uuringu hinnangul, kui võtta arvesse erimaksukokkuleppeid, ebatõhusat maksukogumist ja muid sedalaadi tegevusi, võib äriühingu tulumaksu vältimise tõttu liidus saamata jääv tulu ulatuda tegelikult 160–190 miljardi euroni;

S.  arvestades, et sama uuringu hinnangul on äriühingute tulude maksustamise tõhusus 75 %, kuid uuringus kinnitatakse ka, et see ei väljenda summat, mille maksuhaldurid võiksid eeldatavalt sisse nõuda, sest sellest summast teatava osa kogumisega kaasnevad ülemäärased kulutused või tehnilised raskused; arvestades, et uuringust järeldub, et kui kogu liidus oleks maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise probleemile kättesaadav ja rakendatav terviklik lahendus, oleks positiivne mõju liikmesriikide valitsuste maksutulule hinnanguliselt 0,2 % kogu maksutulust;

T.  arvestades, et maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise põhjustatud tulukaotus kujutab endast ohtu siseturu nõuetekohasele toimimisele ning liidu äriühingu tulumaksu süsteemide usaldusväärsusele, tõhususele ja õiglusele; arvestades, et samas uuringus selgitatakse ka, et esitatud arvutused ei sisalda hinnanguid seoses varimajandustegevusega ning et teatavate äriühingute struktuuride ja maksete läbipaistmatuse tõttu on maksutulule avalduvat mõju raske täpselt hinnata ning seetõttu võib mõju olla aruandes prognoositust tunduvalt suurem;

U.  arvestades, et maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise tõttu saamata jääv tulu näitab selgelt ka seda, et tingimused, milles toimivad ainult ühes riigis tegutsevad ja seal oma makse maksvad äriühingud (eelkõige VKEd, pereettevõtted ja füüsilisest isikust ettevõtjad) ning teatavad hargmaised ettevõtjad, kellel on võimalus paigutada oma kasum ümber kõrge maksumääraga jurisdiktsioonist teatavatesse madalate maksudega jurisdiktsioonidesse ja kasutada agressiivset maksuplaneerimist, vähendades nii oma üldist maksubaasi ja avaldades liidu kodanike ja VKEde kahjuks täiendavat survet riigi rahandusele, ei ole võrdsed;

V.  arvestades, et agressiivse maksuplaneerimise kasutamine hargmaiste ettevõtjate poolt on vastuolus ausa konkurentsi ja ettevõtja sotsiaalse vastutuse põhimõttega, mis on sätestatud teatises COM(2011)0681, sest maksuplaneerimise strateegiate kavandamine nõuab ressursse, mis on olemas ainult suurtel äriühingutel, ja selle tulemuseks on võrdsete tingimuste puudumine VKEde ja suurte äriühingute vahel – tegemist on probleemiga, millega tuleb kiiresti tegeleda;

W.  rõhutab ka, et nii liidusisene kui ka kolmandate riikidega toimuv maksukonkurents võib olla mõnikord kahjulik ja viia võidujooksuni maksumäärade alandamises, samas kui parem läbipaistvus, kooskõlastamine ja lähenemine annavad tõhusa raamistiku liidu äriühingute vahelise ausa konkurentsi tagamiseks ja riikide eelarvete kaitsmiseks kahjulike mõjude eest;

X.  arvestades, et agressiivset maksuplaneerimist võimaldavad meetmed on liikmesriikidevahelise lojaalse koostöö põhimõttega vastuolus;

Y.  arvestades, et muude tegurite hulgas soodustavad agressiivset maksuplaneerimist äriühingute keerukamaks muutumine ning majanduse digiteerimine ja üleilmastumine, põhjustades konkurentsimoonutusi, mis kahjustavad majanduskasvu ja liidu äriühinguid, eelkõige VKEsid;

Z.  arvestades, et eraldi võideldes ei ole liikmesriikidel võimalik agressiivse maksuplaneerimise probleemi lahendada; arvestades, et läbipaistmatu ja kooskõlastamata äriühingu tulumaksu poliitika on liikmesriikide eelarvepoliitika jaoks ohtlik ja põhjustab selliseid tulutuid tagajärgi nagu vähem liikuvate maksubaaside maksukoormuse tõstmine;

AA.  arvestades, et kooskõlastamata tegevuse tõttu võtavad paljud liikmesriigid ühepoolseid riigisiseseid meetmeid; arvestades, et sellised meetmed on osutunud sageli ebatõhusateks, ebapiisavateks ning on mõnel juhul eesmärgini jõudmist isegi takistanud;

AB.  arvestades, et seetõttu on vaja kooskõlastatud ja mitmekülgset käsitust riiklikul, liidu ja rahvusvahelisel tasandil;

AC.  arvestades, et liit on olnud üleilmses võitluses agressiivse maksuplaneerimise vastu teerajaja, seda eelkõige just maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise projekti edendamisega OECD tasandil; arvestades, et liit peaks maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise projekti edenemise käigus ka edaspidi olema teenäitaja rollis, et püüda ära hoida kahju, mida maksubaasi kahanemine ja kasumi ümberpaigutamine võib liikmesriikidele ja ka arenguriikidele üle kogu maailma põhjustada; sealhulgas peaks liit tagama meetmete võtmise maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise suhtes ning sellele lisaks meetmete võtmise G20 arengu töörühmale esitatud 2014. aasta aruandes toodud arenguriikide jaoks tähtsate küsimuste suhtes;

AD.  arvestades, et komisjon ja liikmesriigid tagavad, et maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamisega seotud laiahaardelist OECD meetmete paketti rakendataks liidu tasandil miinimumstandardina ja et see oleks ambitsioonikas; arvestades, et see, et kõik OECD riigid rakendaksid maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise projekti, on kriitilise tähtsusega;

AE.  arvestades, et lisaks käesolevas raportis nimetatud meetmete võtmise valdkondadele peaks komisjon selgelt sätestama, kuidas ta hakkab OECD/G20 maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise projekti kõiki 15 eesmärki täitma, ning esitama võimalikult kiiresti ettepaneku seadusandlike meetmete põhjaliku kava kohta, et innustada muid riike järgima OECD suuniseid ja liidu eeskuju tegevuskava rakendamisel; arvestades, et komisjon peaks ka kaaluma, millistes valdkondades peaks liit minema OECD soovitatavatest miinimumstandarditest kaugemale;

AF.  arvestades, et liidu aluslepingute kohaselt on volitused õigusloomeks äriühingu tulumaksu valdkonnas antud liikmesriikidele, ent suurem osa agressiivse maksuplaneerimisega seotud probleeme on hargmaise iseloomuga;

AG.  arvestades, et riikide maksupoliitika suurem kooskõlastamine on seepärast ainus reaalne viis võrdsete tingimuste loomiseks ja suuri hargmaiseid ettevõtjaid VKEdele eelistavate meetmete vältimiseks;

AH.  arvestades, et liidu kooskõlastamata maksupoliitika toob kaasa olulise kulu ja halduskoormuse kodanikele ja rohkem kui ühes liidu liikmesriigis tegutsevatele äriühingutele – ja veelgi rohkem VKEdele – ning põhjustab tahtmatut topeltmaksustamist ja topeltmaksuvabastust või soodustab agressiivset maksuplaneerimist, ning arvestades, et sellised juhtumid tuleks likvideerida ning seetõttu on vaja läbipaistvamaid ja lihtsamaid lahendusi;

AI.  arvestades, et maksundusnormide ja nendega proportsioonis olevate haldusmenetluste väljatöötamisel tuleks eritähelepanu pöörata VKEdele ja pereettevõtetele, mis moodustavad liidu majanduse tugisamba;

AJ.  arvestades, et 26. juuniks 2017 peab toimima kogu liitu hõlmav tegelike tulusaajate register, mis aitab välja selgitada võimalikku maksustamise vältimist ja kasumi ümberpaigutamist;

AK.  arvestades, et LuxLeaksi skandaali paljastused ning TAXE 1 erikomisjoni tehtud töö näitavad selgelt, et läbipaistvuse, kooskõlastamise ning lähenemise suurendamiseks liidu äriühingu tulumaksu poliitikas on vaja liidu seadusandlikke meetmeid;

AL.  arvestades, et äriühingute tulumaksu puhul tuleks lähtuda põhimõttest, et kasumit maksustatakse seal, kus see tekib;

AM.  arvestades, et Euroopa Komisjon ja liikmesriigid peaksid olema rahvusvahelisel areenil jätkuvalt väga aktiivsed, et teha tööd selliste rahvusvaheliste standardite kehtestamise nimel, mis põhinevad eelkõige läbipaistvuse põhimõttel, teabevahetusel ja kahjulike maksumeetmete kaotamisel;

AN.  arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingus sätestatud põhimõte „poliitikavaldkondade arengusidusus” näeb ette, et liit tagaks, et mitte üheski poliitika kavandamise etapis ja valdkonnas, sh äriühingute maksustamine, ei mindaks vastuollu säästva arengu eesmärkidega, vaid tegeletaks nende edendamisega;

AO.  arvestades, et kogu liitu hõlmav kooskõlastatud lähenemisviis äriühingu tulumaksu süsteemide suhtes aitaks võidelda ebaausa konkurentsi vastu ja edendada liidu äriühingute, eelkõige VKEde konkurentsivõimet;

AP.  arvestades, et komisjon ja liikmesriigid peaksid maksustamisega seotud menetlustel rohkem kasutama elektroonilisi lahendusi, et vähendada halduskoormust ja lihtsustada piiriüleseid menetlusi;

AQ.  arvestades, et komisjon peaks hindama liidus leiduvatele erimajandusvöönditele antavate maksusoodustuste mõju; ning ergutab sellega seoses maksuhaldureid parimaid tavasid vahetama;

Läbipaistvus

AR.  arvestades, et suurem läbipaistvus äriühingu tulumaksu valdkonnas võib parandada maksukogumist, muuta maksuhaldurite töö tõhusamaks ja on kriitilise tähtsusega üldsuse usalduse suurendamisel maksusüsteemide ja valitsuste vastu ning et see peaks olema oluline prioriteet;

   i) arvestades, et maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise probleemi tõhusaks lahendamiseks maksuhaldurite poolt on oluline, et läbipaistvus seoses suurte hargmaiste ettevõtjate tegevusega ja eriti seoses saadud kasumiga, kasumilt tasutud maksudega, saadud subsiidiumide ja maksutagastustega, töötajate arvu ja omatavate varadega oleks suurem; arvestades, et läbipaistvuse, isikuandmete kaitse ja tundliku äriteabe vahel tuleb leida õige tasakaal ning et arvestada tuleb ka mõju väiksematele äriühingutele; arvestades, et üks oluline võimalus sellise läbipaistvuse saavutamiseks on riikide lõikes toimuv aruandlus; arvestades, et kõik liidu ettepanekud riikide lõikes toimuvaks aruandluseks peaksid eelkõige põhinema OECD andmevormil; arvestades, et liidul on võimalus minna OECD suunistest kaugemale ja muuta selline riikide lõikes toimuv aruandlus kohustuslikuks ja avalikuks ning et Euroopa Parlament hääletas oma 8. juulil 2015 vastu võetud muudatusettepanekutes(3), mis käsitlesid ettepanekut aktsionäride õigusi käsitleva läbivaadatud direktiivi kohta, täieliku ja avaliku riikide lõikes toimuva aruandluse poolt; arvestades, et Euroopa Komisjon korraldas 17. juunist 9. septembrini 2015 sel teemal konsultatsioonid, et uurida erinevaid võimalusi riikide lõikes toimuva aruandluse rakendamiseks(4); arvestades, et 88 % sellel konsultatsioonil avalikult vastanutest ütlesid, et nad toetavad äriühingute maksualase teave avalikustamist;
   ii) arvestades, et agressiivse maksuplaneerimise kasutamine äriühingute poolt on vastuolus ettevõtja sotsiaalse vastutuse põhimõttega; arvestades, et mõned liidu äriühingud on juba hakanud näitama oma täielikku maksukuulekust ausa maksumaksja märgise taotlemise ja selle omamise edendamisega(5), ning arvestades, et sellistel meetmetel võib olla tugev hoiatav mõju ja need võivad muuta käitumist, sest õigusnorme rikkuvad äriühingud riskivad oma mainega, ning et selline märgis peaks põhinema ühtsetel Euroopa tasandi kriteeriumidel;
   iii) arvestades, et suurem läbipaistvus saavutatakse siis, kui liikmesriigid teavitavad üksteist ja komisjoni kõikidest uutest hüvitistest, soodustustest, eranditest, stiimulitest või sarnastest meetmetest, mis võivad oluliselt mõjutada nende tegelikku maksumäära; arvestades, et selline teavitamine aitaks liikmesriikidel tuvastada kahjulikke maksutavasid;
   iv) arvestades, et kuigi nõukogu andis hiljuti nõusoleku muuta nõukogu direktiivi 2011/16/EL(6) maksualaseid eelotsuseid käsitleva automaatse teabevahetuse osas, on ikka veel kahtlusi, et liikmesriigid ei vaheta omavahel piisavalt teavet selle kohta, kuidas võivad nende maksukokkulepped teatavate äriühingutega mõjutada maksukogumist teistes liikmesriikides; arvestades, et riikide maksuhaldurid peaksid automaatselt teavitama üksteist kõikidest maksualastest eelotsustest kohe pärast nende tegemist; arvestades, et komisjonil peaks olema juurdepääs maksualastele eelotsustele turvalise keskregistri kaudu; arvestades, et maksuhaldurite allakirjutatud maksualaste eelotsuste suhtes peaks olema nõutav suurem läbipaistvus, tingimusel et konfidentsiaalne teave ja tundlik äriteave on kaitstud;
   v) arvestades, et väidetavalt kasutatakse maksuhaldurite eest tehingute peitmiseks vabasadamaid;
   vi) arvestades, et maksudest kõrvalehoidumise, maksustamise vältimise ja agressiivse maksuplaneerimise vastase võitluse edusamme saab jälgida üksnes ühtlustatud metoodika abil, mida on võimalik kasutada otsese või kaudse maksutulupuudujäägi suuruse hindamiseks kõigis liikmesriikides ja kogu liidus tervikuna; arvestades, et hinnang maksutulupuudujäägi kohta peaks olema maksude kohta edasise teabe andmisel kõigest lähtepunkt;
   vii) arvestades, et rikkumisest teatajate kaitse praegune kogu liitu hõlmav õigusraamistik on ebapiisav ning viisid, kuidas rikkumisest teatajatele kaitset tagatakse, on liikmesriigiti väga erinevad; arvestades, et on arusaadav, et niisuguse kaitse puudumise tõttu astuvad olulist teavet omavad töötajad esile vastumeelselt ning seetõttu jääb see teave kättesaamatuks; arvestades, et kuna rikkumisest teatajad on aidanud koondada üldsuse tähelepanu ebaõiglase maksustamise probleemile, peaksid liikmesriigid kaaluma meetmeid, millega rikkumisest teatamist kaitsta; arvestades, et seetõttu oleks asjakohane pakkuda üleliidulist kaitset rikkumisest teatajatele, kes teavitavad arvatavast rikkumisest, väärteost, pettusest või ebaseaduslikust tegevusest oma riigi või liidu asutusi või, juhul kui on tegu püsivalt tähelepanuta jäänud rikkumise, väärteo, pettuse või ebaseadusliku tegevusega, mis võib kahjustada avalikke huve, kogu avalikkust; arvestades, et selline kaitse peaks olema kooskõlas üldise õigussüsteemiga; arvestades, et niisugune kaitse peaks olema piisavalt tulemuslik, et kaitsta ka põhjendamatute süüdistuste, majandussanktsioonide ja diskrimineerimise eest;

Kooskõlastamine

AS.  arvestades, et volitused õigusloomeks äriühingu tulumaksu valdkonnas on antud liikmesriikidele, ent suurem osa agressiivse maksuplaneerimisega seotud probleeme on hargmaise iseloomuga; arvestades, et riikide maksupoliitikasuundade parem kooskõlastamine on maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise ning agressiivse maksuplaneerimise probleemide lahendamiseks ainus võimalik viis;

   i) arvestades, et kohustusliku üleliidulise äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi loomine oleks liidus oluline samm agressiivse maksuplaneerimisega seotud probleemide lahendamise suunas ja see tuleks kiiresti ellu viia; arvestades, et lõppeesmärgiks on täielik ja kohustuslik äriühingu tulumaksu ühtne konsolideeritud maksubaas, mille puhul võidakse teha ajutine erand VKEdele, kes ei ole hargmaised ettevõtjad, ja äriühingutele, kellel puudub piiriülene tegevus, ning mille aluseks on objektiivsete muutujate kogumil põhinev jaotusvalemi meetod; arvestades, et täieliku äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi kasutuselevõtuni kaalub komisjon ajutisi meetmeid kasumi ümberpaigutamise võimaluste kõrvaldamiseks; arvestades, et tuleb tagada, et need meetmed, sh piiriüleselt saamata jäänud tulu tasaarveldus, ei suurenda maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise ohtu; arvestades, et need meetmed ei asenda konsolideerimist täiuslikult ja selle uue korra täieliku toimivuse saavutamiseks kulub aega;
   ii) arvestades, et vaatamata käitumisjuhendi töörühma tööle äriühingute kahjulike maksutavade valdkonnas on kogu liidus agressiivse maksuplaneerimise meetmed jätkuvalt olemas; arvestades, et varasemad katsed tugevdada töörühma juhtimist ja volitusi ning kohandada ja laiendada käitumisjuhendis kehtestatud töömeetodeid ja kriteeriumeid, et võidelda kahjulike maksutavade uute vormide vastu praeguses majanduskeskkonnas, ei ole olnud edukad; arvestades, et töörühma tegevust iseloomustab üldine läbipaistvuse ja aruandluskohustuse puudumine; arvestades, et töörühma tõhusus ja toimimine vajavad seetõttu märkimisväärset ümberkorraldamist ning tulemuslikumaks ja läbipaistvamaks muutmist, eelkõige iga-aastaste aruannete ja protokollide, sh liikmesriikide seisukohtade avalikustamise kaudu; arvestades, et töörühm peaks olema suuteline asuma seisukohale küsimustes, mis puudutavad rohkem kui ühe liikmesriigi maksupoliitikat, ilma et liikmesriikide vähemus saaks soovitusi blokeerida;
   iii) arvestades, et liidus peaks äriühingu tulumaksu üldpõhimõte olema selline, et maksud makstakse riikides, kus toimub äriühingu tegelik majandustegevus ja väärtuse loomine; arvestades, et selle tagamiseks tuleks välja töötada kriteeriumid; arvestades, et patenditulu maksustamise erikorra või muu maksude sooduskorra kasutamisel tuleb samuti tagada, et maksud makstakse kohas, kus väärtus loodi, nagu on määratletud maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise 5. meetmes, ning samal ajal tuleks kehtestada ühtsed Euroopa määratlused selle kohta, mida võib pidada teadus- ja arendustegevuse edendamiseks ja mida mitte, ning ühtlustada patendi- ja innovatsioonitulu maksustamise erikordade kasutamine, sealhulgas määrata vana korra kaotamise tähtajaks juba 30. juuni 2017;
   iv) arvestades, et mõned liikmesriigid on ühepoolselt asunud reguleerima välismaiseid kontrollitavaid äriühinguid, tagamaks nõuetekohaselt, et madala maksumääraga või maksudeta riikidesse paigutatud kasum oleks tegelikult maksustatud; arvestades, et sellised õigusnormid peavad olema kooskõlastatud, et hoida ära siseturu toimimise kahjustamine välismaiseid kontrollitavaid äriühinguid käsitlevate riigisiseste õigusnormide mitmekesisuse tõttu liidus;
   v) arvestades, et direktiivis 2011/16/EL sätestatakse liikmesriikide maksukontrollide ja auditite alane koostöö ning julgustatakse maksuhaldureid parimaid tavasid vahetama; arvestades, et selle direktiiviga sätestatud vahendid ei ole siiski piisavalt tõhusad ning riikide lahknevad lähenemisviisid audiitorfirmade suhtes on vastuolus teatavate äriühingute hästi organiseeritud maksuplaneerimismeetoditega;
   vi) arvestades, et nii üldine kui ka eriti maksualaste eelotsuste alane automaatne teabevahetus peab olema tulemuslik ning et vaja on Euroopa ühist maksukohustuslasena registreerimise numbrite süsteemi; arvestades, et komisjon peaks kaaluma ühtse üleeuroopalise äriregistri loomist;
   vii) arvestades, et komisjon otsustas pikendada hea maksuhaldustava platvormi volitusi, mis pidid lõppema 2016. aastal, ning laiendada selle ulatust ja täiustada selle töömeetodeid; arvestades, et see platvorm võib aidata täita uut tegevuskava maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidumise vastu võitlemise tõhustamiseks, aidata kaasa liikmesriikide maksualaste eelotsuste teemalistele aruteludele, võttes arvesse uusi kavandatud teabevahetust reguleerivaid norme, ning anda tagasisidet uute maksustamise vältimise vastaste algatuste kohta; arvestades siiski, et komisjon peab muutma hea maksuhaldustava platvormi nähtavamaks ja tulemuslikumaks ning suurendama selle liikmete arvu;
   viii) arvestades, et komisjon peaks analüüsima ja nõudma Euroopa poolaasta protsessi raames maksuhaldureid käsitlevate reformide rakendamist, et suurendada riikide ja Euroopa tasandi maksuhaldurite maksukogumise suutlikkust, et nad suudaksid täita oma ülesandeid tulemuslikult, ning seeläbi suurendada tulemusliku maksukogumise ning maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidumise vastaste tõhusate meetmete positiivset mõju liikmesriikide tuludele;

Lähenemine

AT.  arvestades, et parem kooskõlastamine üksi ei lahenda põhiprobleeme, mis tulenevad asjaolust, et eri liikmesriikides kehtivad erinevad äriühingu tulumaksu reguleerivad normid; arvestades, et üldine reageering agressiivsele maksuplaneerimisele peab hõlmama piiratud arvu riiklike maksutavade lähenemist; arvestades, et see on saavutatav, säilitades samal ajal siiski liikmesriikide suveräänsuse äriühingu tulumaksu süsteemide muude elementide puhul;

   i) arvestades, et agressiivse maksuplaneerimise tavad võivad mõnikord tuleneda selliste hüvede kumuleerumisest, mida pakuvad erinevate liikmesriikide vahel sõlmitud topeltmaksustamise lepingud, kuid mille tulemuseks on selle asemel hoopis topeltmaksuvabastus; arvestades, et üksikute liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel sõlmitud topeltmaksustamise lepingute kiire levikuga võivad kaasneda uued möödahiilimisvõimalused; arvestades, et vastavalt OECD/G20 maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise projekti 15. meetmele on vaja välja töötada mitmepoolne vahend kahepoolsete maksulepingute muutmiseks; arvestades, et praeguse tava asemel pidada kahepoolseid läbirääkimisi, mis ei anna optimaalseid tulemusi, tuleks volitused kolmandate riikidega maksukokkulepete üle liidu nimel läbirääkimiste pidamiseks anda komisjonile; arvestades, et komisjon peaks tagama, et niisugused kokkulepped sisaldavad vastastikkuse sätteid ja et nendega keelatakse liidu kodanikele ja äriühingutele, eelkõige VKEdele, avalduv mis tahes kahjulik mõju, mis tuleneb kolmanda riigi õigusaktide eksterritoriaalsest kohaldamisest liidu ja selle liikmesriikide jurisdiktsioonis;
   ii) arvestades, et liidul peaks olema oma ajakohane nn maksuparadiiside määratlus;
   iii) arvestades, et liit peaks kohaldama selliseid maksuparadiise ärakasutavate äriühingute suhtes vastumeetmeid; arvestades, et sellekohane nõudmine on juba esitatud Euroopa Parlamendi raportis iga-aastase maksuraporti kohta (2014)(7), kus nõutakse „jõulisi sanktsioone, et äriühingud ei rikuks maksundusnorme ega hoiduks nende täitmisest kõrvale – maksupettustega tegelevatele äriühingutele või maksuparadiisides või soodsate maksutingimustega konkurentsi moonutavates riikides asuvatele äriühingutele ei tohiks võimaldada ELi rahastamist ega riigiabi ning neid ei tohiks lasta osaleda avalikes hangetes; nõuab tungivalt, et liikmesriigid nõuaksid tagasi kõik äriühingutele antud avaliku sektori toetused, kui ilmneb, et äriühingud on rikkunud ELi maksundusnorme”; arvestades, et ka liikmesriikide suhtes tuleks rakendada vastumeetmeid, kui nad keelduvad muutmast oma kahjulikku maksude sooduskorda, mis kahjustab võrdseid tingimusi liidus;
   iv) arvestades, et selleks, et tagada maksustamise toimumine seal, kus toimub majandustegevus ja luuakse väärtusi, on vaja uut siduvat määratlust mõistele „püsiv tegevuskoht”; arvestades, et varifirmade probleemi vältimiseks, eelkõige seoses digitaalmajandusest tulenevate probleemidega, peaksid sellega kaasnema siduvad miinimumkriteeriumid, et määrata kindlaks, kas majandustegevus on liikmesriigis maksustamiseks piisav;
   v) arvestades, et komisjoni käimasolevate uurimiste käigus seoses liidu riigiabireeglite väidetavate rikkumistega on selgunud suur läbipaistmatus selles suhtes, kuidas neid reegleid tuleks kohaldada; arvestades, et olukorra parandamiseks peaks komisjon avaldama riigiabi suunised, et selgitada, kuidas ta määratleb maksudega seotud riigiabi juhtumeid, tagades sellega nii äriühingutele kui ka liikmesriikidele suurema õiguskindluse; arvestades, et komisjon peaks riigiabisüsteemi ajakohastamise raames tagama antud riigiabi seaduslikkuse mõjusa järelkontrolli;
   vi) arvestades, et nõukogu direktiivi 2003/49/EÜ(8) üheks tahtmatuks mõjuks on, et piiriülene intressimaksete ja litsentsitasude tulu võib olla maksustamata (või maksustatud väga madala määraga); arvestades, et nii sellesse direktiivi kui ka nõukogu direktiivi 2005/19/EÜ(9) ja muudesse asjakohastesse liidu õigusaktidesse tuleks lisada kuritarvitusi käsitlev üldnorm;
   vii) arvestades, et üleliiduline kinnipeetav maks või samasuguse mõjuga meede tagaks, et kogu kasum, mis on saadud liidus ja viiakse sellest välja, maksustatakse enne liidu piiri ületamist vähemalt korra;
   viii) arvestades, et liikmesriikide topeltmaksustamist käsitlevate vaidluste lahendamise praegune liidu raamistik ei toimi tõhusalt ja kasu oleks selgematest õigusnormidest ja rangematest tähtaegadest, mille aluseks oleksid juba olemasolevad süsteemid;
   ix) arvestades, et maksunõustajatel on agressiivse maksuplaneerimise hõlbustamisel ülioluline roll, kuna nad aitavad äriühingutel luua keerulisi õigusstruktuure, et kasutada ära eri maksusüsteemide ebakõlasid ja lünki; arvestades, et äriühingu tulumaksu süsteemi põhjalik läbivaatamine ei saa toimuda ilma selliste nõustamisfirmade tavade uurimiseta; arvestades, et uurimisel tuleb kaaluda, kas sellistesse firmadesse on juba sisse programmeeritud huvide konflikt, sest nad annavad samaaegselt nõu riikide valitsustele maksusüsteemide kehtestamiseks ja äriühingutele oma maksukohustuste optimeerimiseks nendes süsteemides;

AU.  arvestades, et maksukogumise tõhusust, õiglase maksustamise mõistet ja riikide maksuhaldurite usaldusväärsust ei kahjusta mitte ainult agressiivne maksuplaneerimine ning maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamisega seotud tegevus; arvestades, et liit ja tema liikmesriigid peaksid võtma samasuguseid otsustavaid meetmeid, et võidelda maksudest kõrvalehoidumise ja maksupettustega nii äriühingute kui ka üksikisikute maksustamisel ning lahendada probleeme, mis on seotud muude kui äriühingu tulumaksu, eelkõige käibemaksu kogumisega; arvestades, et praegune maksutulupuudujääk on põhjustatud suures osas just nendest maksude kogumise ja haldamise muudest elementidest;

AV.  arvestades, et seetõttu peaks komisjon kaaluma ka seda, kuidas saada jagu eelnimetatud laiematest probleemidest, eelkõige mis puudutab käibemaksuõiguse normide täitmise tagamist liikmesriikides ja nende kohaldamist piiriülestes olukordades ning ebatõhusust käibemaksu kogumisel (käibemaks on mõnes liikmesriigis peamine riigi tulude allikas), käibemaksu maksmisest kõrvalehoidumise tavasid ning ka teatavate maksuamnestiate või mitteläbipaistvate maksukustutamisskeemide negatiivseid tagajärgi; arvestades, et kõikides sellistes uutes meetmetes tuleks arvesse võtta kulude ja kasu tasakaalu;

1.  palub komisjonil esitada Euroopa Parlamendile enne 2016. aasta juunit ühe või mitu seadusandlikku ettepanekut, järgides lisas toodud üksikasjalikke soovitusi;

2.  märgib, et nimetatud soovitused on kooskõlas põhiõigustega ja subsidiaarsuse põhimõttega;

3.  on seisukohal, et taotletava ettepaneku finantsmõju tuleb katta asjakohaste eelarveassigneeringutega;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ja lisas toodud üksikasjalikud soovitused komisjonile, nõukogule ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) http://ec.europa.eu/taxation_customs/resources/documents/taxation/gen_info/economic_analysis/tax_structures/2014/report.pdf
(2) Euroopa lisaväärtus, mida annab seadusandlik raport dr Benjamin Ferretti, Daniel Gravino ja Silvia Merleri uuringu „Liidu äriühingu tulumaksu poliitika ühtlustamine ning läbipaistvamaks ja kooskõlastatumaks muutmine” (Bringing Transparency, coordination and convergence to corporate tax policies in the European Union) kohta– avaldamisel.
(3) Vastuvõetud tekstid, 8.7.2015, P8_TA(2015)0257.
(4) http://ec.europa.eu/finance/consultations/2015/further-corporate-tax-transparency/index_en.htm.
(5) Nt Fair Tax Mark: http://www.fairtaxmark.net/.
(6) Nõukogu 15. veebruari 2011. aasta direktiiv 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta ja direktiivi 77/799/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 64, 11.3.2011, lk 1).
(7) http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-//EP//TEXT+REPORT+A8-2015-0040+0+DOC+XML+V0//ET
(8) Nõukogu 3. juuni 2003. aasta direktiiv 2003/49/EÜ eri liikmesriikide sidusühingute vaheliste intressimaksete ja litsentsitasude suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta (ELT L 157, 26.6.2003, lk 49).
(9) Nõukogu 17. veebruari 2005. aasta direktiiv 2005/19/EÜ, millega muudetakse direktiivi 90/434/EMÜ (1990) eri liikmesriikide äriühingute ühinemise, jagunemise, varade üleandmise ja osade või aktsiate vahetamise puhul rakendatava ühise maksustamissüsteemi kohta (ELT L 58, 4.3.2005, lk 19).


RESOLUTSIOONI LISA

ÜKSIKASJALIKUD SOOVITUSED TAOTLETAVA ETTEPANEKU SISU KOHTA

A.  Läbipaistvus

Soovitus A1. Kõikides sektorites teostatav hargmaiste ettevõtjate kohustuslik ja avalik aruandlus riikide lõikes

Euroopa Parlament palub veel kord Euroopa Komisjonil astuda kõik vajalikud sammud, et kehtestada 2016. aasta esimeseks kvartaliks kõikides sektorites kõikide hargmaiste ettevõtjate terviklik ja avalik aruandlus riikide lõikes.

–  Selle ettepaneku väljatöötamisel tuleks aluseks võtta nõuded, mille OECD esitas oma 2014. aasta septembris avaldatud riikide lõikes teostatava aruandluse andmevormil (OECD/G20 maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise projekti 13. meede).

–  Ettepaneku väljatöötamisel peaks komisjon võtma arvesse ka

–  tulemusi, mille andsid komisjoni 17. juunist 9. septembrini 2015. aastal peetud riikide lõikes teostatava aruandluse teemalised konsultatsioonid, mille käigus uuriti riikide lõikes teostatava aruandluse võimaliku rakendamise eri võimalusi liidus, ning

–  ettepanekuid täieliku ja avaliku riikide lõikes teostatava aruandluse kohta, mis on esitatud aktsionäride õigusi käsitlevas läbivaadatud direktiivis, mille poolt Euroopa Parlament hääletas 8. juulil 2015. aastal(1), ning kõnealuse direktiivi üle praegu peetavate kolmepoolsete läbirääkimiste tulemusi.

Soovitus A2. Uus märgis „Aus maksumaksja” äriühingutele, kes järgivad häid maksutavasid

Euroopa Parlament palub Euroopa Komisjonil esitada võimalikult kiiresti ettepaneku Euroopa vabatahtliku märgise „Aus maksumaksja” kohta.

–  Ettepanek peaks hõlmama kõlblikkuskriteeriumide Euroopa raamistikku, mille alusel toimuks märgise andmine riikide asutuste poolt.

–  See kõlblikkuskriteeriumide raamistik peaks selgitama, et ausa maksumaksja märgis antakse ainult sellistele äriühingutele, kes on teinud rohkem, kui neilt on nõutud liidu ja siseriikliku õiguse alusel.

–  Ausa maksumaksja märgis peaks motiveerima äriühinguid muutma maksudest õiglase osa maksmise ettevõtja sotsiaalse vastutuse poliitika oluliseks osaks ning andma oma aastaaruandes aru oma maksualasest hoiakust.

Soovitus A3. Kohustuslik uutest maksumeetmetest teavitamine

Euroopa Parlament palub Euroopa Komisjonil esitada võimalikult kiiresti ettepaneku uue korra kohta, millega muudetakse liikmeriikide jaoks kohustuslikuks teavitada teisi liikmesriike ja komisjoni viivitamata sellest, kui nad kavatsevad kehtestada uue hüvitise, soodustuse, erandi, stiimuli või sarnase meetme, mis võib oluliselt mõjutada selles liikmesriigis kehtivat tegelikku maksumäära või teise liikmesriigi maksubaasi.

–  Selline liikmeriikidepoolne teavitamine peab hõlmama analüüse uute maksumeetmete olulise ülekanduva mõju kohta teistele liikmesriikidele ja arenguriikidele, et toetada käitumisjuhendi töörühma tegevust kahjulike maksutavade tuvastamisel.

–  Need uued maksumeetmed tuleks ühtlasi lisada Euroopa poolaasta protsessi ning esitada tuleks ka soovitusi nende suhtes järelmeetmete võtmise kohta.

–  Euroopa Parlament peaks saama korrapäraselt ajakohast teavet niisuguste teavituste ja Euroopa Komisjoni poolse hindamise kohta.

–  Liikmesriikide jaoks, kes niisuguseid aruandlusnõudeid ei täida, tuleks ette näha karistused.

–  Komisjon peaks kaaluma ka seda, kas oleks asjakohane muuta maksunõustamisfirmadele kohustuslikuks teatada riikide maksuhalduritele, kui nad arendavad ja hakkavad edendama teatavaid maksustamissüsteeme, mille eesmärk on aidata äriühingutel vähendada oma üldist maksukohustust, nagu on praegu toimumas mõnes liikmesriigis, ning kaaluma ühtlasi, kas niisuguse teabe jagamine liikmesriikide vahel käitumisjuhendi töörühma kaudu oleks tõhus vahend edusammude saavutamiseks niisuguses valdkonnas nagu äriühingute maksustamine liidus.

Soovitus A4. Maksualaste eelotsuste alase automaatse teabevahetuse laiendamine kõikidele maksualastele eelotsustele ja sellise teabe teataval määral avalikustamine

Euroopa Parlament palub Euroopa Komisjonil täiendada direktiivi 2011/16/EL, mis sisaldab maksualaste eelotsuste alase automaatse teabevahetuse elemente, ning teha selle saavutamiseks järgmist:

–  laiendada automaatse teabevahetuse kohaldamisala nii, et lisaks piiriülestele maksualastele eelotsustele oleksid hõlmatud ka kõik äriühingu tulumaksu valdkonna maksualased eelotsused. Esitatav teave peab olema terviklik ja vastastikku kokku lepitud vormis, tagamaks et asjaomaste riikide maksuhaldurid saaksid seda tõhusalt kasutada;

–  suurendada märkimisväärselt liidu tasandil tehtavate maksualaste eelotsuste läbipaistvust, arvestades nõuetekohaselt äriteabe konfidentsiaalsust ja ärisaladusi ning võttes arvesse teatavates liikmesriikides praegu kohaldatavaid parimaid tavasid, avaldades igal aastal aruande, milles tehakse kokkuvõte komisjoni äsja loodud turvalises maksualaste eelotsuste keskregistris sisalduvatest peamistest juhtumitest ja siirdehindade eelkokkulepetest;

–  tagada, et aruandes sisalduv teave esitatakse kokkulepitud standardses vormis, et avalikkus saaks seda tõhusalt kasutada;

–  tagada, et komisjon osaleb täielikult ja mõtestatult maksualaste eelotsuste alases kohustuslikus teabevahetuses sellise turvalise keskregistri loomisega, mis on liikmesriikidele ja komisjonile kättesaadav ning mis hõlmab kõiki liidus kokku lepitud maksualaseid eelotsuseid;

–  tagada asjakohaste karistuste kohaldamine liikmesriikide suhtes, kes ei osale maksualaste eelotsuste alases automaatses teabevahetuses nii, nagu nad seda tegema peaksid.

Soovitus A5. Vabasadamate läbipaistvus

Euroopa Parlament palub Euroopa Komisjonil esitada seadusandliku ettepaneku, mille eesmärk on

–  kehtestada ülempiir ajale, mille jooksul võib kaupu vabasadamates tolli-, aktsiisi- ja käibemaksuvabalt müüa, ning

–  kohustada vabasadamate asutusi teavitama viivitamata asjakohaste liikmesriikide ja kolmandate riikide maksuhaldureid kõikidest tehingutest, mida on nende maksuresidendid vabasadamate valdustes teinud.

Soovitus A6. Komisjoni hinnang maksutulu puudujäägi kohta äriühingu tulumaksu valdkonnas

Euroopa Parlament palub Euroopa Komisjonil

–  luua praegu liikmesriikides kasutatavate parimate tavade põhjal ühtlustatud metoodika, mis tuleks avalikustada ja mida saavad liikmesriigid kasutada äriühingu tulumaksu valdkonnas otseste või kaudsete maksutulu puudujääkide (tasumisele kuuluva äriühingu tulumaksu ja tasutud äriühingu tulumaksu vahe) suuruse hindamiseks kõigis liikmesriikides,

–  teha liikmesriikidega koostööd, et tagada kõikide seda metoodikat kasutades analüüsitavate vajalike andmete esitamine, et saavutada võimalikult täpsed arvnäitajad, ning

–  kasutada kokkulepitud metoodikat ja kõiki vajalikke andmeid, et koostada ja avalikustada kaks korda aastas hinnang äriühingu tulumaksu valdkonnas otseste või kaudsete maksutulupuudujääkide kohta kogu liidus.

Soovitus A7. Rikkumisest teatajate kaitse

Euroopa Parlament palub Euroopa Komisjonil esitada seadusandliku ettepaneku,

–  mille eesmärk on kaitsta rikkumisest teatajaid, kes tegutsevad vaid üldsuse huvides (ja mitte lisaks raha või muu isikliku huvi pärast), et paljastada Euroopa Liidu mistahes liikmesriigis äriühingute maksustamisega seotud rikkumisi, väärtegusid, pettusi või ebaseaduslikku tegevust. Selliseid rikkumisest teatajaid tuleks kaitsta, kui nad teavitavad kahtlustatavast rikkumisest, väärteost, pettusest või ebaseaduslikust tegevusest asjakohast pädevat asutust, samuti juhul, kui nad teavitavad oma murest kogu avalikkust, kui tegemist on äriühingu maksustamisega seotud püsivalt tähelepanuta jäetud rikkumise, väärteo, pettuse või ebaseadusliku tegevusega, mis võib kahjustada avalikku huvi,

–  mille eesmärk on tagada, et Euroopa Liidus oleks kaitstud õigus sõna- ja teabevabadusele,

–  mille kohaselt peaks niisugune kaitse olema sidus üldise õigussüsteemiga ja tulemuslik põhjendamatute süüdistuste, majandussanktsioonide ja diskrimineerimise suhtes,

–  mille aluseks peaks olema Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 596/2014(2) ning milles võetaks arvesse selles valdkonnas tulevikus vastu võetavaid liidu õigusakte ning

–  milles võiks ühtlasi arvesse võtta Euroopa Nõukogu soovitust CM/Rec(2014)7(3) rikkumisest teatajate kaitse kohta ning eelkõige määratlust, mille kohaselt on rikkumisest teataja isik, kes esitab või avalikustab teavet ohu või kahju kohta avalikule huvile oma töösuhte kontekstis, ükskõik kas tegemist on avaliku või erasektoriga.

B.  Kooskõlastamine

Soovitus B1. Äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi kehtestamine

Euroopa Parlament palub Euroopa Komisjonil esitada võimalikult kiiresti seadusandliku ettepaneku äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi kehtestamiseks järgmiste etappidena:

Esimese sammuna kehtestatakse 2016. aasta juuniks liidus kohustuslik äriühingu tulumaksu ühtne maksubaas – võimalik et ajutise erandi tegemisega väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, kes ei ole hargmaised ettevõtjad, ja äriühingutele, kellel puudub piiriülene tegevus, et luua ainult üks õigusnormide kogum mitmes liikmesriigis tegutsevate äriühingute jaoks oma maksustatava kasumi arvutamiseks.

Teise sammuna kehtestatakse võimalikult kiiresti ja kindlasti mitte hiljem kui 2017. aasta lõpus kohustuslik äriühingu tulumaksu ühtne konsolideeritud maksubaas, kaaludes nõuetekohaselt erinevaid võimalusi (näiteks väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ning piiriülese tegevuseta äriühingute kaasamise kulude integreerimine).

Äriühingu tulumaksu ühtne konsolideeritud maksubaas peaks põhinema jaotusvalemi meetodil, mis kajastab äriühingute tegelikku majandustegevust ning millega ei anta teatavatele liikmesriikidele alusetut eelist.

Kohustusliku äriühingu tulumaksu ühtse maksubaasi ja täieliku äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi kehtestamise vahelisel perioodil võetakse mitmeid meetmeid eesmärgiga vähendada kasumi ümberpaigutamist (peamiselt siirdehindade kaudu), mis hõlmavad vähemalt maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise vastast liidu seadusandlikku ettepanekut. Need meetmed ei peaks hõlmama ajutist kahjumi piiriülese mahaarvamise korda, välja arvatud juhul, kui komisjon suudab tagada, et see on läbipaistev ega võimalda selle kuritarvitamist agressiivse maksuplaneerimise eesmärgil.

Komisjon peaks kaaluma, millises ulatuses oleks vajalik koostada üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtete ühtne kogum, et valmistada ette äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi jaoks kasutatavaid raamatupidamislikke alusandmeid.

Mis tahes ettepanek äriühingu tulumaksu ühtse maksubaasi või täieliku äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi kehtestamise kohta peaks sisaldama vältimisvastast klauslit.

Soovitus B2. Nõukogu käitumisjuhendi töörühma (äriühingute maksustamine) volituste laiendamine ja läbipaistvuse parandamine

Euroopa Parlament palub komisjonil esitada ettepaneku, mille eesmärk on hõlmata käitumisjuhendi töörühm nõukogu töörühmana ühenduse meetodiga, nähes ette Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi osalemise vaatlejatena.

–  Käitumisjuhendi töörühm peab muutuma läbipaistvamaks ja tulemuslikumaks ning kandma suuremat vastutust, mida aitab saavutada

–  korrapärane ülevaate esitamine, ajakohastamine ja avaldamine selle kohta, mil määral liikmesriigid täidavad soovitusi, mille töörühm esitab oma iga kuue kuu tagant koostatavas eduaruandes rahandusministritele,

–  kahjulike maksutavade loetelu esitamine, ajakohastamine ja avaldamine korrapäraselt iga kahe aasta järel,

–  oma protokollide korrapärane koostamine, esitamine ja avaldamine, mis hõlmab ka suuremat läbipaistvust soovituste koostamisel, tuues eelkõige välja liikmesriikide seisukohtade esindajad,

–  rahandusministrite poolt poliitilise esimehe määramine ja

–  iga liikmesriigi poolt kõrge esindaja ja tema asetäitja määramine, et tõsta organi profiili.

–  Käitumisjuhendi töörühma ülesanne on

–  selgitada välja kahjulikud maksutavad liidus,

–  teha ettepanekuid meetmete ja ajakavade kohta kahjulike maksutavade kõrvaldamiseks ning jälgida esildatud soovituste/meetmete tulemusi,

–  vaadata läbi liikmesriikide poolt eespool sätestatud korra kohaselt esitatavad aruanded uute maksumeetmete ülekanduva mõju kohta ning hinnata meetmete võtmise vajalikkust,

–  teha ettepanekuid muude algatuste kohta, milles keskendutakse maksumeetmetele liidu välispoliitikas, ja

–  parandada agressiivset maksuplaneerimist hõlbustavate tavade suhtes rakendatavaid jõustamismehhanisme.

Soovitus B3. Patenditulu maksustamise erikord ja muud sooduskorrad: sooduskordade sidumine väärtuse loomise kohaga

Euroopa Parlament palub Euroopa Komisjonil anda liikmesriikidele jätkuvalt juhiseid selle kohta, kuidas rakendada patenditulu maksustamise erikordasid, tehes seda kooskõlas muudetud seosepõhise lähenemisviisiga, tagamaks, et need ei ole kahjulikud.

–  Niisugustes juhistes tuleks teha selgeks, et sooduskorrad, nt patenditulu maksustamise erikorrad, peavad põhinema muudetud seosepõhisel lähenemisviisil, mis on määratletud OECD maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise 5. meetmes ning mis tähendab, et maksusoodustuste ning nende kasutamise aluseks oleva teadus- ja arendustegevuse vahel peab olema otsene seos.

–  Laiaulatuslikke patenditulu maksustamise erikorra skeeme, kus puudub seos oskusteabe geograafilise päritolu ja vanusega, tuleks pidada kahjulikeks tavadeks.

–  Kui liikmesriigid ei rakenda 12 kuu jooksul seda uut lähenemisviisi järjekindlalt, peaks komisjon esitama siduva seadusandliku ettepaneku.

–  Komisjon peaks esitama ettepanekud võtta vastu ühtsed Euroopa standardid ja määratlused selle kohta, mida võib pidada teadus- ja arendustegevuse edendamiseks ning mida mitte, ning ettepanekud ühtlustada patendi- ja innovatsioonitulu maksustamise erikordade kasutamist, sealhulgas määrata vana korra kaotamise tähtajaks juba 30. juuni 2017 ja lühendada seega ajutiselt kohaldatavate ning varem kehtinud õigusnormide kehtivuse aega.

Soovitus B4. Välismaised kontrollitavad äriühingud

Euroopa Parlament palub Euroopa Komisjonil esitada seadusandliku ettepaneku, et

–  luua välismaiseid kontrollitavaid äriühinguid käsitlevate õigusnormide liiduülene kooskõlastatud raamistik, et tagada madalate maksudega või maksudeta riikidesse paigutatud kasumi tegelik maksustamine ja vältida siseturu toimimise kahjustamist välismaiseid kontrollitavaid äriühinguid käsitlevate riigisiseste normide mitmekesisuse tõttu liidus. Selle raamistikuga tuleks tagada välismaiseid kontrollitavaid äriühinguid käsitlevate õigusaktide täielik kasutamine ka muudes olukordades kui täielikult kunstlike korralduste puhul. See ei takista üksikutel liikmesriikidel kehtestada rangemaid õigusnorme.

Soovitus B5. Liikmesriikide maksukontrollialase kooskõlastamise parandamine

Euroopa Parlament palub Euroopa Komisjonil esitada ettepaneku direktiivi 2011/16/EL muutmiseks eesmärgiga

–  tagada tulemuslikumad üheaegsed maksuauditid ja -kontrollid, kui kahe või enama riigi maksuhaldurid otsustavad teha kontrolle ühe või enama isiku üle, kes pakuvad neile ühist või täiendavat huvi, ning

–  tagada, et emaettevõtjat ja liidus asuvaid tütarettevõtjaid auditeerivad nende vastavad maksuhaldurid samal ajal emaettevõtja maksuhalduri juhtimisel, et tagada teabe tõhus liikumine maksuhaldurite vahel. Selle raames

–  peaksid maksuhaldurid vahetama korrapäraselt teavet oma uurimiste kohta, et grupid ei saaks hüvesid eri riikides kehtivate maksusüsteemide lahknevustest või nendevahelistest lünkadest,

–  tuleks viia miinimumini käimasolevate auditite alase teabe vahetamise tähtajad,

–  peaksid äriühingu maksuhaldurid teavitama maksukontrolli tulemustest süstemaatiliselt sama grupi teiste üksuste maksuhaldureid ning

–  ei tohiks maksuhalduri teostatud maksukontrolli tulemusi käsitlevat otsust võtta vastu enne teiste asjaomaste maksuhaldurite teavitamist.

Soovitus B6. Euroopa maksukohustuslasena registreerimise ühise numbri kasutuselevõtt

Euroopa Parlament palub Euroopa Komisjonil esitada ettepaneku Euroopa maksukohustuslasena registreerimise numbri kasutuselevõtuks.

–  Ettepanek peab põhinema Euroopa maksukohustuslasena registreerimise numbri kirjeldusel, mis on esitatud komisjoni maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidumise vastase võitluse 2012. aasta tegevuskavas (22. meede)(4), ja sellele järgnenud 2013. aasta konsultatsioonide tulemustel(5).

C.  Lähenemine

Soovitus C1. Uus lähenemisviis rahvusvahelise maksukokkulepete suhtes

Euroopa Parlament palub Euroopa Komisjonil esitada seadusandliku ettepaneku, et võimaldada liidul kõneleda rahvusvahelise maksukokkulepete küsimustes ühel häälel.

–  Komisjonile tuleks teha ülesandeks pidada liidu nimel kolmandate riikidega läbirääkimisi maksulepingute üle, selle asemel et järgida praegust tava pidada kahepoolseid läbirääkimisi, mis ei anna optimaalseid tulemusi, eelkõige arenguriikide puhul.

–  Komisjon peab tagama, et niisugused lepingud sisaldaksid vastastikkuse sätteid ja et nendega keelatakse liidu kodanikele ja äriühingutele, eelkõige VKEdele, avalduv mis tahes kahjulik mõju, mis tuleneb kolmanda riigi õigusaktide eksterritoriaalsest kohaldamisest liidu ja selle liikmesriikide jurisdiktsioonis.

–  Vastu tuleks võtta liidu ühine mitmepoolne maksukokkulepe, et asendada arvukad kahepoolsed maksulepingud, mis on sõlmitud liimesriikide endi vahel ja muude riikidega.

–  Kõik liidu sõlmitavad uued rahvusvahelised kaubanduslepingud peaksid sisaldama hea maksuhalduse tava klauslit.

–  Kõikide rahvusvaheliste maksukorralduste puhul nähakse ette jõustamismehhanism.

Soovitus C2. Maksuparadiiside ühise ja veenva määratluse loomine

Euroopa Parlament palub Euroopa Komisjonil esitada ettepaneku, mille eesmärk on kehtestada muu hulgas OECD ja ÜROga koostöös veenvad kriteeriumid maksuparadiiside määratlemiseks.

–  Need kriteeriumid peaksid põhinema ulatuslikel, läbipaistvatel, kindlatel, objektiivselt kontrollitavatel ja ühiselt heakskiidetud näitajatel ning arendama edasi häid juhtimistavasid, mille on komisjon määratlenud oma 2009. aasta teatises „Heade maksuhaldustavade edendamine”(6) ning milleks on teabevahetus ja halduskoostöö, õiglane maksukonkurents ja läbipaistvus.

–  Need kriteeriumid peaksid hõlmama niisuguseid teemasid nagu pangasaladust, äriühingute, usaldusfondide ja sihtasutuste omanike registreerimist, äriühingute raamatupidamisaruannete avaldamist, teabevahetusalast suutlikkust, maksuhalduse tõhusust, maksudest kõrvalehoidumise edendamist, kahjulike õiguslike vahendite olemasolu, rahapesu tõkestamist, automaatset teabevahetust, kahepoolsete lepingute olemasolu ning rahvusvahelisi läbipaistvuse tagamise kohustusi ja õigusalast koostööd.

–  Nende kriteeriumide põhjal peaks komisjon esitama maksuparadiiside läbivaadatud nimekirja, millega asendataks tema vahepealne, 2015. aasta juunis esitatud nimekiri.

–  See maksuparadiiside nimekiri tuleks siduda asjaomaste maksustamisalaste õigusaktidega võrdluspunktina muude poliitikameetmete ja õigusaktide jaoks.

–  Komisjon peaks vaatama nimekirja läbi vähemalt kaks korda aastas või nimekirjas oleva jurisdiktsiooni põhjendatud taotluse alusel.

Soovitus C3. Maksuparadiise kasutavate äriühingute suhtes kohaldatavad vastumeetmed

Euroopa Parlament palub Euroopa Komisjonil esitada ettepaneku, mille eesmärk on luua loend vastumeetmetest, mida liit ja liikmesriigid kui avaliku sektori asutuste, pankade ja rahastamisprogrammide osanikud ja rahastajad peaksid kohaldama äriühingute suhtes, kes kasutavad maksuparadiise agressiivse maksuplaneerimise skeemide loomiseks ja kes ei järgi seega liidu hea maksuhaldustava standardeid.

–  Need vastumeetmed peaksid hõlmama

–  liidu või riigi tasandil riigiabile või riigihangetele juurdepääsuvõimaluste keelamist ning

–  liidu teatavatele rahalistele vahenditele juurdepääsu keelamist.

–  Selle saavutamiseks tuleks muu hulgas

–  muuta Euroopa Investeerimispanga (EIP) põhikirja (aluslepingutele lisatud protokoll nr 5), et välistada EIP rahastamisvõimalus nende lõplike abisaajate või finantsvahendajate jaoks, kes kasutavad maksuparadiise või kahjulikke maksutavasid(7),

–  muuta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2015/1017(8), et välistada selliste äriühingute jaoks EFSI rahastamisvõimalus(9),

–  muuta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) nr 1305/2013(10), (EL) nr 1306/2013(11), (EL) nr 1307/2013(12) ja (EL) nr 1308/2013(13), et välistada selliste äriühingute jaoks ÜPP raames antav rahastamisvõimalus,

–  jätkata riigiabi ajakohastamise protsessi, et välistada mis tahes sellistele äriühingutele riigiabi andmine liikmesriikide poolt(14),

–  muuta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1303/2013(15), et välistada kõikide selliste äriühingute jaoks rahastamisvõimalus viiest Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondist (Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond, Ühtekuuluvusfond, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond, Euroopa Merendus- ja Kalandusfond),

–  muuta Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga asutamislepingut, et välistada selliste äriühingute jaoks Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga rahastamisvõimalus(16),

–  ning keelata liidul kaubanduslepingute sõlmimine selliste jurisdiktsioonidega, kelle komisjon on määratlenud maksuparadiisidena.

Komisjon kontrollib, kas maksuparadiisideks liigitatud riikidega sõlmitud kehtivad kaubanduslepingud saab peatada või lõpetada.

Soovitus C4. Püsiv tegevuskoht

Euroopa Parlament palub Euroopa Komisjonil esitada seadusandliku ettepaneku, mille eesmärk on

–  kohandada määratlust „püsiv tegevuskoht” nii, et äriühingud ei saaks kunstlikult vältida maksukohustust liikmesriigis, kus neil toimub majandustegevus (niisugune määratlus peaks hõlmama ka olukordi, kus täielikult elektroonilise digitaaltegevusega tegelevate äriühingute püsivaks tegevuskohaks loetakse liikmesriiki, kui nad on selle riigi majanduses märkimisväärselt digitaalselt esindatud), ning

–  kehtestada liidu tasandil minimaalse majandusliku sisu määratlus, mis hõlmab ka digitaalmajandust, et tagada äriühingute tegelik väärtusloomes osalemine ja selle liikmesriigi majandusse panustamine, kus neil on maksukohustus.

Eespool esitatud kaks määratlust peaksid moodustama osa nn varifirmade konkreetsest keelustamisest.

Soovitus C5. Siirdehindade raamistiku täiustamine ELis

Euroopa Parlament palub Euroopa Komisjonil esitada seadusandliku ettepaneku, mille eesmärk on

–  töötada oma kogemustele ja OECD siirdehindade uute põhimõtete analüüsile toetudes välja konkreetsed liidu suunised, milles sätestatakse, kuidas tuleks OECD põhimõtteid kohaldada ja kuidas neid tuleks liidu kontekstis tõlgendada, et

–  kajastada siseturu tegelikku majanduslikku olukorda,

–  pakkuda liikmesriikidele ja liidus tegutsevatele äriühingutele kindlust, selgust ja õiglust ning

–  vähendada ohtu, et õigusnorme kuritarvitatakse kasumi ümberpaigutamiseks.

Soovitus C6. Hübriidinstrumentide erinev kohtlemine

Euroopa Parlament palub Euroopa Komisjonil esitada seadusandliku ettepaneku, mille eesmärk on kas

–  ühtlustada riikides võla, omakapitali, läbipaistmatute ja läbipaistvate üksuste määratlused, ühtlustada varade ja kohustuste püsiva tegevuskohaga sidumist ning ühtlustada kulude ja kasumi jaotamist sama kontserni erinevate üksuste vahel või

–  vältida erineva kohtlemise korral topeltmaksuvabastust.

Soovitus C7. Liidu riigiabi andmise korra muutmine maksude valdkonnas

Euroopa Parlament palub Euroopa Komisjonil esitada hiljemalt 2017. aasta keskpaigaks ettepaneku, milles käsitletakse

–  riigiabi suuniseid, milles selgitatakse, kuidas komisjon määratleb maksudega seotud riigiabi, pakkudes seega suuremat õiguskindlust äriühingutele ja liikmesriikidele, võttes arvesse asjaolu, et muudes sektorites on niisugused suunised osutunud ülimalt tulemuslikeks liikmesriikides liidu riigiabiõigusega vastuolus olevatele tavadele lõpu tegemisel ja nende ennetamisel (selline mõju on saavutatav üksnes juhul, kui suunised on väga üksikasjalikud, sealhulgas arvuliste künniste osas), ning

–  niisuguse maksupoliitika avalikku kindlaksmääramist, mis ei ole kooskõlas riigiabipoliitikaga, et anda äriühingutele ja liikmesriikidele suuniseid ning rohkem õiguskindlust. Sel eesmärgil eraldab komisjon konkurentsi peadirektoraadile vastavad vahendid, et see saaks võtta tulemuslikke meetmeid mis tahes ebaseadusliku riigiabi küsimustes (sh valikulised maksusoodustused).

Euroopa Parlament kutsub ühtlasi Euroopa Komisjoni üles hindama pikemas perspektiivis võimalust muuta kehtivaid õigusnorme, et takistada pärast liidu riigiabinormide rikkumist tagasi nõutud summade tagastamist liikmesriigile, kes ebaseaduslikku maksudega seotud abi andis, nagu seda praegu tehakse. Tagasinõutud riigiabi võiks näiteks suunata liidu eelarvesse või eraldada liikmesriikidele, kelle maksubaas on kahanenud.

Soovitus C8. Nõukogu direktiivide 90/435/EMÜ(17), 2003/49/EÜ ja 2005/19/EÜ ning muude asjakohaste liidu õigusaktide muutmine ning kuritarvitusi käsitleva üldnormi sisseviimine

Euroopa Parlament palub Euroopa Komisjonil esitada ettepaneku, et

–  pärast kuritarvitusi käsitleva üldnormi (General Anti-Abuse Rule ‒ GAAR) lisamist direktiivi 90/435/EMÜ lisada kuritarvitusi käsitleva üldnorm võimalikult kiiresti direktiivi 2003/49/EÜ ning esitada ettepanekud kuritarvitusi käsitleva üldnormi lisamiseks direktiivi 2005/19/EÜ ja muudesse asjakohastesse liidu õigusaktidesse,

–  lisada selline kuritarvitusi käsitlev üldnorm kõikidesse liidu tulevastesse maksuküsimusi hõlmavatesse või maksusid mõjutavatesse õigusaktidesse,

–  lisaks kuritarvitusi käsitleva üldnormi lisamisele direktiivi 2003/49/EÜ kaotada sealt ka liikmesriikide suhtes kehtiv nõue teha soodustusi intressimaksetele ja litsentsitasudele, kui mujal liidus tegelikku maksustamist ei toimu, ning

–  lisaks kuritarvitusi käsitleva üldnormi lisamisele direktiivi 2005/19/EÜ lisada sellesse ka täiendavad läbipaistvuskohustused ja – kui osutub, et nendest muudatustest ei piisa agressiivse maksuplaneerimise ärahoidmiseks – miinimummaksunõue, mis on maksusoodustuste (nt dividendide maksuvabastus) või muude samasuguse mõjuga meetmete kasutamise eelduseks.

Soovitus C9. Piiriüleste maksuvaidluste lahendamise mehhanismide parandamine

Euroopa Parlament palub Euroopa Komisjonil esitada 2016. aasta suveks ettepaneku, mille eesmärk on

–  parandada liidus piiriüleste maksuvaidluste lahendamise praeguseid mehhanisme, keskendudes nii topeltmaksustamise juhtumitele kui ka topeltmaksuvabastuse juhtumitele. Eesmärk on luua vaidluste lahendamiseks selgemate normide ja rangemate tähtaegadega kooskõlastatud liidu lähenemisviis, mis tugineb juba olemasolevatele süsteemidele.

–  Vaidluste lahendamise mehhanismi töö ja otsused peaksid olema läbipaistvad, et vähendada äriühingute jaoks mis tahes kindlusetust maksuõiguse kohaldamisel.

Soovitus C10. Kinnipeetava tulumaksu või samasuguse mõjuga meetme kehtestamine, et vältida maksustamata kasumi väljaviimist liidust

Euroopa Parlament palub Euroopa Komisjonil esitada 2016. aasta suveks ettepaneku, mille eesmärk on kehtestada kinnipeetav tulumaks või samasuguse mõjuga meede, et tagada kõikide liidus teenitud ja väljaviidavate kasumite tegelik maksustamine liidus enne liidu piiride ületamist.

D.  Muud meetmed

Soovitus D1. Lisameetmed maksutulupuudujäägi vähendamiseks

Euroopa Parlament palub Euroopa Komisjonil pöörata lisaks agressiivsele maksuplaneerimisele ning maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamisega seotud tegevustele tähelepanu ka muudele teguritele, mis suurendavad praegust maksutulu puudujääki, ning muu hulgas

–  uurida maksukogumise, sh käibemaksu kogumise madala tõhususe põhjusi,

–  uurida ebaõiglase maksustamise või maksuhaldurite vähese usaldusväärsuse põhjusi muudes valdkondades kui äriühingute maksustamine,

–  kehtestada maksuamnestia põhimõtted, sealhulgas asjaolud, mille esinemise korral oleks see asjakohane, ja asjaolud, mille korral oleksid eelistatavad muud poliitikavalikud, samuti kehtestada nõue, mille kohaselt peavad liikmesriigid teavitama komisjoni eelnevalt mis tahes uuest maksuamnestiast, et kõrvaldada kõnealuste poliitikameetmete kahjulikud tagajärjed tulevasele maksukogumisele,

–  teha ettepaneku läbipaistvuse miinimumtaseme kehtestamiseks riikide valitsuste kasutatavatele maksukustutamisskeemidele ja kaalutlusõigusel põhinevatele maksusoodustustele,

–  anda liikmesriikidele suurema vabaduse võtta äriühingute maksukuulekust ja eelkõige maksukohustuse täitmata jätmise süsteemseid juhtumeid arvesse riigihankelepingute sõlmimise tegurina ning

–  tagada, et maksuhalduritel on täielik ja otstarbekas juurdepääs nii äriühingute kui ka usaldusfondide tegelike tulusaajate keskregistritele ning et neid registreid hallatakse ja kontrollitakse nõuetekohaselt.

See on saavutatav liikmesriikides neljanda rahapesuvastase direktiivi kiire ülevõtmisega, millega tagatakse tegelike tulusaajate keskregistrites sisalduvale teabele laialdane ja lihtsustatud juurdepääs, sealhulgas kodanikuühiskonna organisatsioonide, ajakirjanike ja kodanike jaoks.

(1) Vastuvõetud tekstid, 8.7.2015, P8_TA(2015)0257.
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 596/2014, mis käsitleb turukuritarvitusi (turukuritarvituse määrus) ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/6/EÜ ja komisjoni direktiivid 2003/124/EÜ, 2003/125/EÜ ja 2004/72/EÜ (ELT L 173, 12.6.2014, lk 1).
(3) http://www.coe.int/t/dghl/standardsetting/cdcj/Whistleblowers/protecting_whistleblowers_en.asp
(4) COM(2012)0722.
(5) https://circabc.europa.eu/faces/jsp/extension/wai/navigation/container.jsp
(6) http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=COM:2009:0201:FIN:ET:PDF
(7) http://www.eib.org/attachments/general/governance_of_the_eib_en.pdf
(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. juuni 2015. aasta määrus (EL) 2015/1017, mis käsitleb Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi, Euroopa investeerimisnõustamise keskust ja Euroopa investeerimisprojektide portaali ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1291/2013 ja (EL) nr 1316/2013 – Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (ELT L 169, 1.7.2015, lk 1).
(9) http://ec.europa.eu/priorities/jobs-growth-investment/plan/docs/proposal_regulation_efsi_en.pdf
(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487).
(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 549).
(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1307/2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 637/2008 ja (EÜ) nr 73/2009 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 608).
(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671).
(14) http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-//EP//TEXT+TA+P7-TA-2013-0026+0+DOC+XML+V0//ET
(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320).
(16) http://www.ebrd.com/news/publications/institutional-documents/basic-documents-of-the-ebrd.html
(17) Nõukogu 23. juuli 1990. aasta direktiiv 90/435/EMÜ eri liikmesriikide emaettevõtjate ja tütarettevõtjate suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta (EÜT L 225, 20.8.1990, lk 6).

Õigusalane teave