Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2015/2003(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0350/2015

Esitatud tekstid :

A8-0350/2015

Arutelud :

PV 15/12/2015 - 12
CRE 15/12/2015 - 12

Hääletused :

PV 16/12/2015 - 11.9
CRE 16/12/2015 - 11.9
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2015)0458

Vastuvõetud tekstid
PDF 237kWORD 121k
Kolmapäev, 16. detsember 2015 - Strasbourg Lõplik väljaanne
ELi ja Hiina suhted
P8_TA(2015)0458A8-0350/2015

Euroopa Parlamendi 16. detsembri 2015. aasta resolutsioon ELi ja Hiina suhete kohta (2015/2003(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse diplomaatiliste suhete sõlmimist ELi ja Hiina vahel 6. mail 1975. aastal,

–  võttes arvesse 2003. aastal alustatud ELi ja Hiina strateegilist partnerlust,

–  võttes arvesse peamist õigusraamistikku suheteks Hiinaga, nimelt EÜ – Hiina kaubandus- ja majanduskoostöölepingut(1), mis allkirjastati 1985. aasta mais ning mis hõlmab majandus- ja kaubandussuhteid ja ELi – Hiina koostööprogrammi,

–  võttes arvesse ELi ja Hiina strateegilist koostöökava 2020, milles lepiti kokku 21. novembril 2013. aastal,

–  võttes arvesse ELi ja Hiina struktureeritud poliitilist dialoogi, mida alustati ametlikult 1994. aastal, ja 2010. aastal alustatud kõrgetasemelist strateegilist dialoogi strateegilistes ja välispoliitilistes küsimustes, eelkõige 6. mail 2015. aastal Pekingis toimunud viiendat ELi – Hiina kõrgetasemelist strateegilist dialoogi,

–  võttes arvesse uue partnerlus- ja koostöölepingu läbirääkimisi, mida alustati 2007. aastal,

–  võttes arvesse kahepoolse investeerimislepingu läbirääkimisi, mida alustati 2014. aasta jaanuaris,

–  võttes arvesse ELi ja Hiina 17. tippkohtumist, mis toimus Brüsselis 29. juunil 2015, ja selle lõpetamisel vastu võetud ühisavaldust,

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tuski märkusi 29. juunil 2015. aastal pärast ELi ja Hiina 17. tippkohtumist peetud ühisel pressikonverentsil Hiina peaministri Li Keqiangiga, kus hr Tusk väljendas ELi muret sõna- ja ühinemisvabaduse pärast Hiinas, muu hulgas seoses rahvusvähemuste, nagu tiibetlaste ja uiguuride hulka kuuluvate isikute olukorraga, ning kus ta julgustas Hiinat jätkama sisukat dialoogi dalai-laama esindajatega,

–  võttes arvesse komisjoni 24. oktoobri 2006. aasta teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile „EL – Hiina: Tihedam partnerlus, suurem vastutus” (COM(2006)0631),

–  võttes arvesse nõukogu poliitikasuuniseid Ida-Aasia kohta,

–  võttes arvesse üldasjade ja välissuhete nõukogu 11.–12. detsembri 2006. aasta järeldusi pealkirjaga „ELi ja Hiina strateegiline partnerlus”,

–  võttes arvesse komisjoni Hiina suhete (2007–2013) strateegiadokumenti, mitmeaastast näidisprogrammi aastateks 2011–2013, samuti strateegiadokumendi 2010. aasta vahearuannet ja mitmeaastase näidisprogrammi (2011–2013) läbivaatamist,

–  võttes arvesse Hiina esimest poliitikadokumenti ELi kohta, mis avaldati 13. oktoobril 2003,

–  võttes arvesse uue riikliku julgeolekuseaduse vastuvõtmist Hiina Rahvavabariigi Rahvakongressi poolt 1. juulil 2015 ja välismaiste vabaühenduste haldamise uue seaduse teise eelnõu avaldamist 5. mail 2015,

–  võttes arvesse 26. mail 2015. aastal vastu võetud valget raamatut Hiina sõjalise strateegia kohta,

–  võttes arvesse ELi ja Hiina inimõigustedialoogi, mida alustati 1995. aastal, ja selle 32. vooru, mis toimus 8.–9. detsembril 2014. aastal Pekingis,

–  võttes arvesse Hiina ja ELi 60 pooleliolevat valdkondlikku dialoogi, mis hõlmavad muu hulgas keskkonna-, regionaalpoliitika, tööhõive- ja sotsiaalküsimusi, samuti kodanikuühiskonna teemat,

–  võttes arvesse, et 2012. aasta veebruaris alustati ELi ja Hiina kõrgetasemelist inimestevahelist dialoogi, mis ühendab kõik ELi ja Hiina ühisalgatused selles valdkonnas,

–  võttes arvesse EÜ ja Hiina teadus- ja tehnoloogiaalast koostöölepingut, mis jõustus 2000. aastal(2), ning teadus- ja tehnoloogiaalast partnerluslepingut, mis allkirjastati 20. mail 2009,

–  võttes arvesse ELi – Hiina kliimamuutuse teemalist ühisavaldust, mis tehti 17. ELi – Hiina tippkohtumisel juunis 2015, ning kavatsetavaid riiklikult kindlaks määratud panuseid, mille Hiina esitas ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni raames 30. juunil 2015,

–  võttes arvesse 3. mail 2012. aastal Brüsselis vastu võetud ELi ja Hiina ühisdeklaratsiooni energiajulgeoleku kohta ning ELi ja Hiina energiadialoogi,

–  võttes arvesse ELi ja Hiina ümarlauakohtumisi,

–  võttes arvesse Hiina kommunistliku partei 8.–14. novembri 2012. aasta 18. rahvuslikku kongressi ning selle otsuseid poliitbüroo alalise komitee juhtkonna muudatuste kohta,

–  võttes arvesse 16. detsembril 1966. aastal vastu võetud kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti,

–  võttes arvesse Hiina kommunistliku partei 20.–23. oktoobri 2014. aasta 18. keskkomitee 4. täiskogu (neljanda pleenumi) kohtumise tulemusi,

–  võttes arvesse eesistuja avaldust ASEANi 26. tippkohtumisel 27. aprillil 2015. aastal,

–  võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi 6. mai 2015. aasta avaldust, mis järgnes kohtumisele Hiina peaministri Li Keqiangiga,

–  võttes arvesse viimast parlamentidevahelist kohtumist Hiina esindajatega, mis toimus 26. novembril 2013,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Hiina kohta, eriti 23. mai 2012. aasta resolutsiooni „Kas ELi ja Hiina vaheline kaubandus on tasakaalust väljas?”(3), 2. veebruari 2012. aasta resolutsiooni BRIC-riike ja teisi tärkava turumajandusega riike käsitleva ELi välispoliitika eesmärkide ja strateegiate kohta(4), 14. märtsi 2013. aasta resolutsiooni Korea Rahvademokraatlikust Vabariigist lähtuva tuumaohu ja sealse inimõiguste olukorra kohta(5), 17. aprilli 2014. aasta resolutsiooni olukorra kohta Põhja-Koreas(6), 5. veebruari 2014. aasta resolutsiooni kliima- ja energiapoliitika raamistiku kohta aastani 2030(7) ning 12. märtsi 2015. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja iga-aastase aruande kohta Euroopa Parlamendile(8),

–  võttes arvesse oma 7. septembri 2006. aasta resolutsiooni ELi ja Hiina suhete kohta(9), 5. veebruari 2009. aasta resolutsiooni kaubandus- ja majandussuhete kohta Hiinaga(10), 14. märtsi 2013. aasta resolutsiooni ELi ja Hiina suhete kohta(11), 9. oktoobri 2013. aasta resolutsiooni ELi ja Hiina vaheliste läbirääkimiste kohta kahepoolse investeerimislepingu sõlmimiseks(12) ning 9. oktoobri 2013. aasta resolutsiooni ELi ja Taiwani kaubandussuhete kohta(13),

–  võttes arvesse oma 26. novembri 2009. aasta resolutsiooni „Hiina: vähemuste õigused ja surmanuhtluse rakendamine”(14), 10. märtsi 2011. aasta resolutsiooni Kashgari (Xinjiangi Uiguuri autonoomne piirkond, Hiina) olukorra ja kultuuripärandi kohta(15), 5. juuli 2012. aasta resolutsiooni sunniviisilise abordi skandaali kohta Hiinas(16), 12. detsembri 2013. aasta resolutsiooni elundite eemaldamise kohta Hiinas(17) ja 13. märtsi 2014. aasta resolutsiooni ELi prioriteetide kohta ÜRO Inimõiguste Nõukogu 25. istungjärguks(18),

–  võttes arvesse relvaembargot, mille EL kehtestas pärast Tiananmeni veresauna 1989. aasta juunis ja mida Euroopa Parlament toetas oma 2. veebruari 2006. aasta resolutsioonis nõukogu aastaaruande kohta Euroopa Parlamendile ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) peamiste aspektide ja põhiliste valikuvõimaluste kohta(19),

–  võttes arvesse oma 7. juuli 2005. aasta resolutsiooni ELi ning Hiina ja Taiwani vaheliste suhete ning julgeoleku kohta Kaug-Idas(20),

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Tiibeti kohta, eriti 25. novembri 2010. aasta resolutsiooni kava kohta kehtestada Tiibetis põhiliseks õpetuskeeleks hiina keel(21), 27. oktoobri 2011. aasta resolutsiooni Tiibeti, eelkõige nunnade ja munkade enesepõletamiste kohta(22) ja 14. juuni 2012. aasta resolutsiooni inimõiguste olukorra kohta Tiibetis(23),

–  võttes arvesse Hiina valitsuse ja dalai-laama kõrgete esindajate vahel 2002.–2010. aastal toimunud üheksat kõnelustevooru, võttes arvesse Hiina valget raamatut Tiibeti kohta „Tibet's Path of Development Is Driven by an Irresistible Historical Tide” („Tiibeti arenguteekonda suunab vastupandamatu ajalooline tõus”), mille Hiina riiginõukogu teabeamet avaldas 15. aprillil 2015, võttes arvesse XIV dalai-laama esindajate 2008. aasta memorandumit ja 2009. aasta märkusi tõelise autonoomia kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A8-0350/2015),

A.  arvestades, et 2015. aastal on ELi ja Hiina diplomaatiliste suhete sõlmimise 40. aastapäev; arvestades, et ELi ja Hiina strateegiline partnerlus on määrava tähtsusega ELi ja Hiina Rahvavabariigi (HRV) vahelistes suhetes ja mitmetele ülemaailmsetele probleemidele ühiste lahenduste leidmisel ning ühiste huvide kindlakstegemisel, nagu ülemaailmne ja piirkondlik julgeolek, terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus, küberjulgeolek, massihävitusrelvad ja tuumarelva leviku tõkestamine, energiajulgeolek, ülemaailmne finants- ja turureguleerimine, kliimamuutus ja säästev areng ning raamistiku loomine ELi ja Hiina kahepoolsete probleemide lahendamiseks;

B.  arvestades, et Hiina ja EL alustasid 2013. aastal läbirääkimisi kahepoolse investeerimislepingu sõlmimiseks;

C.  arvestades, et Hiina on ELi oluline kaubanduspartner, kellel on suur ja arenev turg; arvestades, et pooleliolevad investeerimislepingu läbirääkimised on ELi ja Hiina kahepoolsete majandus- ja kaubandussuhete olulisemaid teemasid;

D.  arvestades, et Hiina kommunistliku partei praeguse peasekretäri ja presidendi Xi Jinpingi juhtimisel on Hiinas tehtud mitmeid algatusi, sealhulgas uus nn siiditee projekt Hiina majanduslikuks lõimimiseks Kesk-Aasiaga ja kaugemas perspektiivis Euroopa ning Aafrikaga, Aasia infrastruktuuri investeerimispanga (AIIB) loomine ning strateegiliselt oluline energiakokkulepe Venemaaga 38 miljardi kuupmeetri maagaasi tarnimiseks igal aastal, naftajuhtme ehitamine ning muud naftavarude uurimise ja kasutamise ühisprojektid Hiinas; arvestades, et Hiina on viimastel aastatel järginud aina aktiivsemat investeerimispoliitikat, investeerides ELi ja selle idanaabruse riikidesse;

E.  arvestades, et president Xi Jinping algatas projekti „Hiina unistus”, mis esitati niisuguse kontseptsiooni ja kujutlusena, mille eesmärk on rahvuse noorendamine ja mõõdukalt jõuka ühiskonna rajamine arvukate majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste ja poliitiliste näitajate alusel, samuti Hiinast 2049. aastaks täielikult arenenud riigi kujundamine;

F.  arvestades, et Hiina majanduskasv on viimasel 20 aastal olnud väga kiire ja et 600 miljonit inimest on vaesusest välja aidatud;

G.  arvestades, et Hiina aktsiaturu kokkuvarisemine 2015. aastal mõjutas negatiivselt kogu maailma ja ka ELi finantsstabiilsust;

H.  arvestades, et Hiina pereplaneerimispoliitika on alates 1980. aastatest põhjustanud rahvastiku kiire vananemise, mille tulemusel rohkem kui 200 miljonit kodanikku on praegu üle 60aastased;

I.  arvestades, et Hiina keskkonnaseisundi halvenemine on võtnud erakordse ulatuse, mis nõuab valitsuselt aina kiiremat, kindlamat ja sihipärasemat sekkumist; arvestades, et hiljutisel ELi – Hiina tippkohtumisel käsitleti ka säästva arengu ja kliimamuutuste küsimusi ning võeti vastu ühisdeklaratsioon kliimamuutuse kohta;

J.  arvestades, et Hiina tunnistab vajadust tegeleda kliimamuutusest tuleneva ohuga ning on lubanud vastu võtta protokolli või muu õigusakti, mis aitab Pariisi kliimamuutuste konverentsil üldist kokkulepet saavutada;

K.  arvestades, et president Xi Jinpingi populaarne korruptsioonivastane kampaania, mida alustati 2012. aastal ja mille eesmärk on väidetavalt valitsemisprobleemide lahendamine korruptsioonis kahtlustatavate partei-, valitsus-, sõjaväe- ja riigiettevõtete ametnike suhtes võetavate meetmete abil, on nõudnud ühe kõrgetasemelise ohvri teise järel, paljastades mitte üksnes pististe andmise, vaid ka Hiina juhtide kätte kuhjunud tohutud rikkused ning võimsate kuritegelike võrgustike lõimumise poliitilisse süsteemi;

L.  arvestades, et pärast reformi on välismaiste vabaühenduste tegevus olnud edukas ning nad on täitnud olulist rolli kohalike vabaühenduste arengus ja Hiina avanemises;

M.  arvestades, et riikliku julgeoleku huvides on Hiina sel aastal avaldanud kolm uut seaduseelnõu, mis sisaldavad küberjulgeolekut ja vabaühendusi käsitlevaid sätteid;

N.  arvestades, et 2013. ja 2014. aastal toimusid Pekingis, Kunmingis ja Urumqis vägivaldsed ja ohvriterohked terrorirünnakud, milles hukkus 72 ja vigastada sai 356 inimest; arvestades, et Hiina valmistab ette terrorismivastast seadust, mis kinnitab, et valitsus peab terrorismivastast võitlust väga oluliseks;

O.  arvestades, et 2015. aasta juunis hääletas Hongkongi seadusandlik nõukogu maha vastuolulise ettepaneku, mille kohaselt Hongkongi valijad oleksid saanud ise endale juhi valida, kuid ainult Pekingi-meelse komitee heakskiidetud kandidaatide seast; arvestades, et just see ettepanek vallandas demokraatiameelse Vihmavarjuliikumise massimeeleavaldused, mis kestsid 79 päeva, 2014. aasta septembri lõpust kuni detsembri keskpaigani;

P.  arvestades, et Hiina uus juhtkond peab Hiina Rahvavabariigi tõusu pöördumatuks tõsiasjaks, mis tuleneb üleminekust reageerivalt diplomaatialt ennetavale diplomaatiale;

Q.  arvestades, et uues valges raamatus Hiina sõjalise strateegia kohta sätestatakse, et tuleb loobuda senisest tavapärasest mõtteviisist, et maa on tähtsam kui meri, ja et tuleks pöörata rohkem tähelepanu mere haldamisele ning mereõiguste ja -huvide kaitsele; arvestades, et Hiina keeldub tunnustamast ÜRO mereõiguse konventsiooni seoses vaidlustega Lõuna- ja Ida-Hiina merel;

R.  arvestades, et 2002. aasta tegevusdeklaratsioonis lubasid Hiina ja ASEANi riigid luua tingimused Lõuna-Hiina merel rahumeelse ja kestva lahenduse saavutamiseks; arvestades, et sellele vaatamata suurenevad siiski pinged naaberriikidega, nagu Taiwan, Vietnam, Filipiinid, Malaisia ja Brunei;

S.  arvestades, et Hiina on Põhja-Korea peamine poliitiline toetaja ja suurim investor, abiandja, toidu- ja energiatarnija ning kaubanduspartner; arvestades, et Hiina eksperdid avaldasid hiljuti, et Põhja-Koreal võib olla juba 20 tuumalõhkepead;

T.  arvestades, et Ukraina kriisile on järgnenud Venemaa ja Hiina suhete enneolematu vastastikune tugevdamine;

U.  arvestades, et Venemaa ja Hiina allkirjastasid 8. mail 2015. aastal kahepoolse nn infoturbe lepingu, kus küberohtu määratletakse kui niisugust teabe ülekandmist, mis võib ohustada „ühiskondlik-poliitilisi ja ühiskondlik-majanduslikke süsteeme ning riikide vaimset, moraalset ja kultuurilist keskkonda”;

V.  arvestades, et alates 2005. aastast on Hiina andnud Ladina-Ameerika riikidele umbes 100 miljardi USA dollari väärtuses krediiti; arvestades, et Hiina on praegu Brasiilia kõige olulisem kaubanduspartner ning näiteks Argentina, Venezuela ja Kuuba jaoks tähtsuselt teisel kohal;

W.  arvestades, et Hiina valitsus möönab inimõiguste tähtsust ja üldkehtivust, kuid ei ole selgelt näidanud olukorra paranemist inimõiguste valdkonnas;

X.  arvestades, et Hiina on ametlikult ja põhimõtteliselt nõustunud inimõiguste universaalsusega ning viimase kolmekümne aasta jooksul allkirjastanud mitmesugused inimõiguslepingud, saades seega rahvusvahelise õigusliku ja institutsioonilise inimõigusraamistiku osaks;

Y.  arvestades, et president Xi Jinping teatas 2015. aasta alguses avalikult soovist levitada õigusriigi põhimõtet kogu riigis, lähtudes veendumusest, et tõhus õigussüsteem on Hiina nüüdisaegsele majandusele ja ühiskonnale hädavajalik;

Z.  arvestades, et Hiina kommunistlik partei tunnustab viit religiooni, mida kontrollib partei ühisrinde töörühm; arvestades, et see loetelu on välistav ning muid religioone ja kultusi diskrimineeritakse;

AA.  arvestades, et EL ja Hiina on pidanud inimõigustedialoogi alates 1995. aastast;

AB.  arvestades, et ELi ombudsmani 26. märtsil 2015. aastal vastuvõetud soovituse projektis kritiseeritakse asjaolu, et kaubandus- ja investeerimislepingu läbirääkimistel Vietnamiga ei hinnatud investori ja riigi vaidluste lahendamise mehhanismi mõju inimõigustele; arvestades, et see loob ELi ja Hiina kahepoolse investeerimislepingu läbirääkimisteks olulise pretsedendi;

AC.  arvestades, et tiibetlased väljendavad oma kultuurilist identiteeti Lhakari („valge kolmapäeva”) liikumisega, kandes igal kolmapäeval üksnes Tiibeti rõivaid, rääkides üksnes tiibeti keelt ja süües üksnes Tiibeti toitu; arvestades, et praeguseks on üle 140 tiibetlase end põlema süüdates enesetapu sooritanud, protesteerides sel moel Pekingi poliitika vastu Tiibeti autonoomses piirkonnas; arvestades, et laama Tenzin Delek Rinpoche surm vanglas on pingeid veelgi suurendanud; arvestades, et Tiibetis rakendatakse hani asustuspoliitikat; arvestades, et 2015. aastal möödub 50 aastat Tiibeti autonoomse piirkonna rajamisest; arvestades, et viimastel aastatel ei ole Tiibeti kriisi lahendamisel eduamme tehtud, kuivõrd rahuläbirääkimiste viimane voor toimus 2010. aastal;

AD.  arvestades, et EL järgib Hiina Rahvavabariigi ja Taiwani üleväinasuhete vallas nn ühe Hiina poliitikat;

ELi ja Hiina strateegiline partnerlus ja koostöö

1.  tervitab ELi ja Hiina diplomaatiliste suhete sõlmimise 40. aastapäeva kui ajendit strateegilise partnerluse tugevdamiseks, mis on mitmepooluselises ja globaliseerunud maailmas hädavajalik, ning uue partnerlus- ja koostöölepingu sõlmimiseks peetavate läbirääkimiste kiirendamiseks, lähtudes usaldusest, läbipaistvusest ja inimõiguste austamisest; rõhutab, et hiljutisel ELi ja Hiina tippkohtumisel, mis toimus 29. juunil 2015, kinnitasid pooled oma lubadust seda partnerlust tugevdada; toonitab, et Hiina on rahvusvahelisel areenil tähtis osaline ja üks ELi olulisemaid partnereid; rõhutab, et pooled on järgmise kümnendi eesmärgiks seadnud ELi ja Hiina ulatusliku strateegilise partnerluse edendamise, millest on kasu mõlemale poolele; väljendab oma toetust ELi ja Hiina vahel üks või kaks korda aastas toimuvale kõrgetasemelisele strateegilisele dialoogile, kõrgetasemelisele majandus- ja kaubandusdialoogile, kõrgetasemelisele inimestevahelisele dialoogile ning rohkem kui 60 sektoripõhisele dialoogile mitmesugustel teemadel; loodab, et need sektoripõhised dialoogid aitavad usaldust suurendada ja annavad tuntavaid tulemusi;

2.  peab kiiduväärseks 29. juunil 2015. aastal toimunud ELi ja Hiina 17. tippkohtumise tulemusi, mis viivad kahepoolsed suhted uuele tasandile ja annavad märku tihedamast poliitilisest koostööst, mis ei piirdu pelgalt kaubandussuhetega ja mille eesmärk on kooskõlastatud strateegiline lähenemine üleilmsetele probleemidele ja ohtudele; märgib, et mõlemad pooled tunnustasid täielikult ELi ja Hiina 2020. aasta strateegilise koostöökava rakendamisel saavutatud edusamme ja edasiste sammude jälgimiseks võetakse ametnike tasandil kasutusele kahepoolne läbivaatamismehhanism; peab kiiduväärseks, et tippkohtumisel kooskõlastati rida prioriteete kahepoolse koostöö tugevdamiseks ja strateegilise partnerluse globaalse mõõtme edendamiseks;

3.  rõhutab, et ELi liikmesriigid peavad Hiina valitsusega kõnelema ühel häälel, eelkõige võttes arvesse Pekingi praeguse diplomaatia dünaamilisust ning üldise juhtimisstruktuuri ümberkujundamist; rõhutab läbirääkimiste lõpuleviimist Aasia Taristuinvesteeringute Panga (AIIB) lepingu artiklite üle ja loodab, et EL teeb tulevikus selle pangaga tihedat koostööd; avaldab kahetsust põhjaliku arutelu ja tiheda kooskõlastamise puudumise üle ELi tasandil seoses liikmesriikide liikmesusega Aasia Taristuinvesteeringute Pangas; rõhutab kaubandus- ja investeerimispoliitika tähtsust, sest see on strateegilistes suhetes Hiinaga kõige ilmsem valdkond, kus on võimalik maksimaalset mõju avaldada; võtab teadmiseks hiljuti alanud koostöö Hiina ning Kesk- ja Ida-Euroopa riikide vahel, keda kutsutakse ka 16+1 rühmaks ja kuhu kuulub mitu ELi liikmesriiki, kuid leiab, et see ei tohiks ELi lõhestada ega nõrgestada tema positsiooni Hiina suhtes ning selle koostöö raames tuleks käsitleda ka inimõiguste küsimusi; palub Euroopa välisteenistusel ja komisjonil esitada Euroopa Parlamendile igal aastal aruanne ELi ja Hiina suhete arengu kohta; nõuab jõustatava ja eeskirjadel põhineva kaubandus- ja investeerimistegevuse tihendamist Hiinaga;

4.  möönab, et Hiinal peaks olema mitmepoolsetes finantsinstitutsioonides suurem roll, mis vastab paremini tema majanduse suurusele; on seisukohal, et hiljuti asutatud Aasia Taristuinvesteeringute Pank annab Hiinale võimaluse toimida rahvusvahelisel areenil vastutusvõimelise osalejana; julgustab uut institutsiooni seljataha jätma minevikus suurejooneliste taristuprojektide eelisrahastamisega tehtud vead ning tähtsustama selle asemel tehnilist abi ja üldist juurdepääsu teadmistele, tasakaalustades samal ajal keskkonna-, sotsiaalseid ja arenguprioriteete;

5.  peab äärmiselt oluliseks, et Euroopa panus Aasia Taristuinvesteeringute Pangas osalemiseks hõlmaks järgmist: läbipaistev laenude hindamise kord; selged hea valitsemistava, sotsiaalse vastutuse ja keskkonnakaitse standardid; hoolitsus selle eest, et laenavad riigid suudaksid oma võlakoormust kontrollida;

6.  peab kiiduväärseks mitme liikmesriigi osalemist Aasia Taristuinvesteeringute Pangas; kahetseb samas, et Hiina valitsuse algatusi uute mitmepoolsete institutsioonide rajamiseks ei ole ELi tasandil põhjalikult arutatud ega neile tihedas koostöös ja kooskõlastatult vastatud; palub tungivalt, et ELi institutsioonid ja liikmesriigid võtaksid seda meeldetuletusena, et tulevikus niisugust kooskõlastamatust vältida;

7.  tervitab poliitilist kokkulepet ELi ja Hiina strateegiliste taristuühenduste parandamiseks; peab seetõttu kiiduväärseks otsust rajada uus ühenduvusplatvorm, et luua soodne keskkond kestlikele ja koostalitlusvõimelistele piiriülestele taristuvõrkudele ELi ja Hiina vahel asuvates riikides ja piirkondades; kiidab iseäranis ELi valmisolekut alustada seda projekti ELi tasandil; õhutab mõlemat poolt võimalusi ära kasutama ja partnerite vahel tihedaid ühendusi looma, muu hulgas tehes koostööd taristusse investeerimisel nn uue siiditee ja uue meresiiditee ääres asuvates riikides;

8.  tõstab esile Hiina majanduse jõudsat kasvu viimasel kahekümnel aastal ja rõhutab, et ELi liikmesriigid peaksid võimalusi, mida see majandusareng pakub, paremini ära kasutama; võtab teadmiseks Hiina huvi strateegiliste taristuinvesteeringute vastu Euroopas ning rõhutab, et Hiina ja teiste piirkonna riikidega tuleb koostööd teha Hiina siiditee majandusvööndi algatuse ning ELi Junckeri investeerimiskava taolistes projektides, kaasa arvatud raudteeühendused, sadamad ja lennujaamad; nõuab, et liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresident ning komisjon arutaksid Hiina globaalse investeerimispoliitika mõju ja Hiina investeerimistegevust ELis ja ELi idanaabruses; rõhutab kooskõlas parlamendi varasemate seisukohtadega ning rahvusvahelise kaubanduse komisjoni pädevust täielikult arvesse võttes ELi ja Hiina kahepoolse investeerimislepingu tähtsust, mille üle praegu läbirääkimisi peetakse; nõuab, et kahepoolsesse investeerimislepingusse võetaks terviklik säästva arengu peatükk, kus määrataks kindlaks siduvad kohustused seoses Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) peamiste töönormidega ning peamiste mitmepoolsete keskkonnalepingutega; rõhutab, et Euroopa ettevõtjad kurdavad aina sagedamini, et nad on meelevaldse reguleerimise ja diskrimineerimise ohvrid; rõhutab, kui oluline on pooleliolevatel investeerimislepingu läbirääkimistel tulemusi saavutada, et investeerimist veelgi lihtsustada, rakendada investeeringute kaitset ja hõlbustada turulepääsu, sealhulgas avalike hangete korraldamist, ning tagada nii Euroopa kui ka Hiina ettevõtete õiglane kohtlemine; nõuab, et pärast seda, kui Euroopa ettevõtetele kehtinud kaubandus- ja investeerimistõkked on kõrvaldatud, võetaks tasakaalustatumate kaubandussuhete tagamiseks edasisi meetmeid ja aktiivseid järelmeetmeid; kutsub Hiinat ja ELi üles koostööd veelgi tõhustama, et parandada VKEde pääsu mõlemale turule; rõhutab, et nii ELi kui ka Hiina püüavad saavutada avatud üleilmset majandust ning õiglast, läbipaistvat ja eeskirjadel põhinevat kaubandus- ja investeerimiskeskkonda, tagades võrdsed võimalused ja hoidudes protektsionismist;

9.  võtab sellega seoses teadmiseks algatuse „One Belt, One Road”, mille eesmärk on rajada suured energia- ja kommunikatsiooniühendused läbi Kesk-, Lääne- ja Lõuna-Aasia kuni Euroopani; usub, et selle algatuse geostrateegilist tähtsust arvestades tuleks seda ellu viia mitmepoolselt; on seisukohal, et ülimalt tähtis on arendada koostoimet ja projekte täiesti läbipaistvalt ning kõigi sidusrühmade osalusel;

10.  nõuab ELi ja Hiina vahelise kooskõlastamise parandamist sellistes strateegilise tähtsusega valdkondades nagu G20, julgeoleku- ja kaitsepoliitika, terrorismivastane võitlus, ebaseaduslik ränne, riikidevaheline kuritegevus, tuumarelva leviku tõkestamine, ülemaailmne ja piirkondlik julgeolek, massihävitusrelvad, energiajulgeolek, ülemaailmne finants- ja turujuhtimine ning reguleerimine, kliimamuutus, linnastumine, arengu- ja abiprogrammid ning säästev areng; rõhutab regionaalarengu valdkonna koostöö ning dialoogi ja arvamustevahetuse tähtsust seoses strateegia „Euroopa 2020” ja Hiina tulevase 13. viisaastakuplaaniga;

11.  palub Euroopa välisteenistust hoolitseda selle eest, et inimõigused oleksid suhetes ja dialoogides Hiinaga tähtsal kohal;

12.  nõuab, et 2014. aasta märtsis Hiina presidendi Xi Jinpingi Brüsseli visiidi ajal antud lubadused ELi ja Hiina inimõigustedialoogi tihendada annaksid käegakatsutavad tulemusi kohaliku olukorra paranemise näol;

13.  nõuab tungivalt, et nõukogu ja komisjon kaasaksid Hiina tihedamalt konstruktiivsesse dialoogi, et ergutada teda õigusriigi põhimõtet omaks võtma ja inimõigusi austama ning toetada tema integreerumist maailma majandusse;

14.  peab kiiduväärseks ELi ja Hiina linnastumispartnerluse süvendamist; nõuab tihedamat koostööd linnaplaneerimise ja projekteerimise, avalike teenuste, keskkonnasäästlike hoonete ja aruka transpordi valdkonnas; julgustab algatama Euroopa ja Hiina linnu ning ettevõtteid hõlmavaid uusi ühisprogramme;

15.  peab kiiduväärseks 15. septembril 2015. aastal ELi – Hiina kõrgetasemelise inimestevahelise dialoogi kolmandal kohtumisel vastu võetud ühisavaldust; rõhutab inimestevahelise suhtluse ja selle hõlbustamise tähtsust ELi ja Hiina kodanike jaoks; toetab kõrgetasemelise inimestevahelise dialoogi arendamist, keskendudes ühisprojektidele ja parimate tavade jagamisele ning inimestevaheliste kontaktide edendamisele; toonitab, et eelkõige tuleks edendada ekspertide ja üliõpilaste vahetamist;

16.  on mures dumpingu ja läbipaistmatuse pärast Hiina valitsuse poliitikas ja toetustes, mida antakse maksuvähenduse, maa eraldamise, odavate laenude, subsideeritud tooraine ja muude meetmete vormis;

17.  on mures tõkete pärast, mida Euroopa ettevõtjad Hiina turul kohtavad, näiteks sunniviisilised tehnosiirded, intellektuaalomandi õiguste puudulik jõustamine ja diskrimineerimine; rõhutab, kui oluline on Hiina jaoks turureform, turumajanduse põhimõtete rakendamine ning diskrimineerimise ja põhjendamatute piirangute kaotamine;

18.  tunnistab võimalusi, mida pakuvad Hiina investeeringud Euroopas Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) raames; rõhutab, et fond on avatud paljude osalejate investeeringutele, kuid siiski peaks see jääma ELi juhtimise alla;

19.  möönab, et Hiina majanduse tõeliselt kestlikule arenguteele suunamine on majanduskriisi järgsetes tingimustes keerukas; usub, et Hiina silmapaistvam osalemine Rahvusvahelise Valuutafondi taolistes rahvusvahelistes majandusorganisatsioonides aitaks suurendada Hiina ja maailma majanduse kestlikkust ja tasakaalustatust ning ühtlasi neid organisatsioone reformida; palub tungivalt, et Hiina ametiasutused esitaksid usaldusväärsed arvandmed majanduse olukorra kohta ja parandaksid selle läbipaistvust;

20.  märgib murega, et viimastel kuudel on Hiina aktsiaindeksite väärtus kolmandiku võrra langenud ning sajad tehingud on aktsiahindade liigse langemise tõttu peatatud; tunneb muret Hiinat ja eelkõige selle aktsiaturge kahjustava finantskriisi pärast ning mõistab, et see ohustab maailma majandust, arvestades riigi silmapaistvat rolli ülemaailmses kaubanduses ja finantssüsteemis; nõuab, et Hiina ametiasutused alustaksid praeguselt majandusmudelilt säästvamale mudelile üleminekut; märgib, et hiljutised hinnalangused aktsiaturul on seadnud Hiina valitsuse järelevalvekultuuri vastamisi finantsturgude loomupärase kõikuvusega;

21.  peab kiiduväärseks, et tänu Hiina viimaste aastakümnete kiirele majanduskasvule ja majanduse järkjärgulisele avanemisele on märkimisväärne arv Hiina kodanikke äärmisest vaesusest välja aidatud; väljendab siiski muret seoses sellega, et need majanduslikud edusammud põhjustavad sageli keskkonnaprobleeme ja suurt ebavõrdsust;

22.  peab kiiduväärseks, et 29. juuni 2015. aasta tippkohtumisel vastu võetud ELi ja Hiina ühisavalduses kliimamuutuse kohta lubasid pooled teha koostööd, et saavutada 2015. aasta Pariisi kliimakonverentsil ulatuslik ja õiguslikult siduv kokkulepe; kutsub kõiki konverentsi osalisi kasutama soodsat olukorda, mille loovad ELi – Hiina ning USA – Hiina avaldused kliimamuutuse kohta; rõhutab vajadust energia valdkonnas koostööd teha, et ühiselt käsitleda energiajulgeoleku ja üleilmse energeetikastruktuuriga seotud arvukaid probleeme;

Siseolukord

23.  märgib, et president Xi Jinpingi juhtimise all käitub Hiina valitsus nii sise- kui välispoliitikas aina enesekindlamalt; märgib, et riigi kodanikuõiguste aktivistide, advokaatide, ajakirjanike, blogijate, akadeemikute ja teiste kodanikuühiskonna esindajate vabadust piiratakse nii, nagu seda ei ole juba aastakümneid tehtud; rõhutab, et inimõiguste olukord Hiinas tekitab jätkuvalt tõsist muret;

24.  tunneb muret Hiina välismaiste vabaühenduste haldamist käsitleva seaduseelnõu peatse vastuvõtmise pärast, sest see ahendab veelgi Hiina kodanikuühiskonna tegutsemisvõimalusi ning piirab tõsiselt ühinemis- ja sõnavabadust, sh keelates välismaistel vabaühendustel, mis ei ole Hiina avaliku julgeoleku ministeeriumis ega provintside avaliku julgeoleku ametites registreeritud, Hiina eraisikuid ja organisatsioone rahastada, ning keelates Hiina rühmitustel tegutseda Hiinas registreerimata, sh Hongkongis ja Macaus asutatud välismaiste vabaühenduste nimel või loal; kutsub Hiina ametivõime üles seda seadust olulisel määral muutma, et see rahvusvaheliste inimõigusnormidega kooskõlla viia;

25.  väljendab muret küberjulgeolekut käsitleva uue seaduseelnõu pärast, mis tugevdaks ja institutsionaliseeriks küberruumi tsenseerimise ja järelevalve tavad ning mis võib sundida Euroopa ettevõtteid oma IT-taristus kohustuslikke nn tagauksi looma; märgib, et reformimeelsed Hiina juristid ja kodanikuõiguste kaitsjad kardavad, et see seadus piirab veelgi sõnavabadust ja tugevdab enesetsensuuri; rõhutab nii küberjulgeolekut kui ka vabaühendusi käsitleva seaduse tõsist kahjulikku mõju Euroopa ettevõtete ja asutuste tegutsemisele Hiina Rahvavabariigis ning kutsub seetõttu Euroopa Ülemkogu, Euroopa välisteenistust ja komisjoni üles jätkama Hiina ametivõimudele tungiva vastuseisu avaldamist seoses nende ülimalt vastuoluliste meetmetega; on sügavalt mures mõistete „riiklik julgeolek” ja „tõsine oht” laia määratluse pärast Hiina uues riikliku julgeoleku seaduses, kus ohuna käsitletakse ka nn kahjulikku kultuurilist mõju; leiab, et selles seaduses sõnastatakse Hiina riiklikud julgeolekuhuvid niivõrd üldjooneliselt ja ähmaselt, et see annab Hiina valitsusele peaaegu piiramatud võimalused tegutseda nende silmis mittesoovitavate ürituste, isikute või väljaannete vastu;

26.  väljendab muret selle pärast, et kuigi Hiina juhtkonna algatatud korruptsioonivastane kampaania on kiiduväärt püüe kodanike silmis valitsuse usaldusväärsust suurendada, teostatakse seda läbipaistmatult ja enamjaolt õigusriigi põhimõtet eirates; nendib, et kohati kasutatakse kampaaniat sisevõitluste kattevarjuks ning kommunistliku partei rolli ja võimu suurendamiseks; peab kahetsusväärseks, et kampaaniat on juhitud viisil, mis õigusriigi põhimõtet veelgi õõnestab, kusjuures väidetavalt hoitakse süüdistatavaid ametnikke ebaseaduslikult vahi all, neile ei anta elementaarset õiguskaitset ja tihti on nende ülestunnistused sunniviisiliselt välja pressitud;

27.  avaldab kaastunnet Tianjini sadamalinnas 12. augustil 2015 toimunud plahvatuste enam kui 173 ohvri peredele ja sõpradele ning tuhandetele elanikele, kes olid plahvatuste tõttu sunnitud kodudest lahkuma; võtab teadmiseks aina arvukamad rahumeelsed keskkonnakaitseteemalised massimeeleavaldused maa eri piirkondades; juhib tähelepanu tuhandete tonnide ülimürgiste kemikaalide seadusvastasele ladustamisele vähem kui 600 meetri kaugusel elurajoonist; peab aeglast ja salatsevat ametlikku teavituspoliitikat Tianjini katastroofist väga kahjulikuks, eriti koos seda suurt tragöödiat käsitlevate sotsiaalmeedia ülevaadete tsenseerimisega; rõhutab, kui tähtis on rakendada kõiki tööstuse ohutusnorme kooskõlas Hiina ja rahvusvahelise õigusega, ning palub, et Hiina valitsus karmistaks ohtliku tööstuse ohutus- ja keskkonnanorme, viies need kõigepealt kooskõlla Hiina enda seadustega;

28.  märgib, et pärast 12. augusti 2015. aasta Tianjini ja 31. augusti 2015. aasta Dongyingi plahvatusi on veelgi tungivamalt vajalik, et Hiina võtaks tööstusohutuse teema tõsiselt käsile, eelkõige seoses korruptsiooni ja karistamatusega;

29.  rõhutab, et viivitamatult on vaja täiendavaid keskkonnakaitsemeetmeid, võttes arvesse, et näiteks 2014. aastal vastas 74 suuremast linnast ainult 8 linnade õhureostuse kontsentratsiooni riiklikule standardile (osakeste mass 2,5) ja et igal aastal haigestub Hiinas veereostuse tõttu 190 miljonit inimest; hoiatab, et kahekordne veekriis (ulatuslik reostus koos suurenenud veetarbimisega) võib põhjustada suurt poliitilist ja sotsiaalset ebastabiilsust; tuletab meelde, et Hiina keskkonna halvenemine mõjutab ka naaberriike; juhib tähelepanu keskkonnaseisundi halvenemise kuludele ja loodab, et järgmises viisaastakuplaanis käsitletakse keskkonda prioriteedina; märgib ühtlasi, et keskkonnakaitse puudumisega kaasnevad lisaks keskkonnakahjule ka kõlvatud konkurentsitavad; peab tervitatavaks ELi ja Hiina kokkulepet koostöö suurendamise kohta, et lahendada peamisi keskkonnaprobleeme, nagu õhu-, vee- ja mullareostus; kiidab heaks asjaolu, et vastavalt uuele keskkonnakaitseseadusele vastutavad kohalikud ametnikud oma ametiajal põhjustatud keskkonnakahju eest, sealhulgas ka tagasiulatuvalt, ja et keskkonnakaitsega tegelemine muutub nende kohalike ametnike edutamisel senisest kaalukamaks; nõuab, et nii riiklikud kui ka kohalikud ametiasutused kaasaksid keskkonnakaitse organisatsioone ja rohujuuretasandi liikumisi tulemuslikult ja aktiivselt Hiina keskkonnapoliitika ja -algatuste järelevalvesse, rakendamisse ja jõustamisse; märgib, et juunis 2015 toimunud ELi – Hiina tippkohtumisel määrati kindlaks ka keskkonnapoliitika- ja kliimakaitsemeetmed, mille kohaselt Hiina peaks kinni pidama CO2 heitkoguste piirmääradest, pidades silmas 2015. aasta detsembris Pariisis toimuvat tippkohtumist ja kooskõlas Pekingis 2013. aastal vastu võetud 2020. aasta strateegilise tegevuskava eesmärkidega;

30.  kiidab heaks ELi ja Hiina tihedama koostöö ja kogemustevahetuse tarbijaõiguste ja tarbijakaitse vallas ning Hiina valitsuse vastavate reageerimismeetmete tugevdamise, mis kajastub jaemüüjate kutse-eeskirjade rangemates kohustustes muu hulgas seoses kauba tagastamise ja parandamise, võimalike pettuste, eksitava ja petliku reklaami, ettemakse korra ja tarbijate isikuandmete kaitsega, eelkõige arvestades Hiina internetipõhise ostusektori kiiret laienemist;

31.  märgib, et viimastel aastatel on Hiina terrorismivastane poliitika kiiresti arenenud reageerivast „terrorismivastasest kaitsest” ennetavaks „terrorismivastaseks sõjaks” koos püsiva kriisiohjamisega, mis hõlmab asjaomastes piirkondades ja ühiskonnas enneolematu ulatusega meetmeid; on mures Hiinas peagi vastu võetava terrorismivastase võitluse seaduse pärast, mis võib kaasa tuua uusi sõnavabaduse, kogunemis- ja ühinemisvabaduse ning usuvabaduse rikkumisi, eelkõige vähemusrühmadega asustatud piirkondades Tiibetis ja Xinjiangis;

32.  toetab Hiina rahva püüdeid terrorismi ja äärmusluse vastu võidelda, kuid tunneb muret, et kui Hiina terrorismivastase seaduse eelnõus terroristi mõiste määratlust põhjalikult ei muudeta, võib see anda alust karistada pea iga Tiibeti kultuuri, usu või identiteedi rahumeelse väljenduse eest, mis riiklikult heakskiidetud mentaliteedist erineb;

33.  kutsub Hiinat üles suurendama internetivabadust ning austama kõigi riikide küberjulgeolekut;

34.  tunneb muret asjaolu pärast, et Xinjiang on sattunud suletud ringi, kuna ühest küljest tegutsevad turgi keelt kõnelevate uiguuri moslemite seas vägivaldsed separatistlikud äärmusrühmitused, kes siiski ei esinda valdavat enamust, teisest küljest vastab Peking stabiilsuse säilitamiseks sotsiaalsetele rahutustele üha sagedamini repressioonidega, suurendades piirkonnas oma julgeolekuaparaadi kohaolekut, võõrandades paljud uiguurid Pekingist ja soodustades uiguuri elanikkonna seas han-hiinlaste vastast meeleolu; mõistab hukka uiguuri kultuuri tõrjumise Xinjiangis, sh uiguuri ametnikele mošeede külastamise ja kohati ramadaani tähistamise keelamise; palub Hiina ametiasutustel teha kõik võimalik, et arendada tõelist dialoogi uiguuri kogukonnaga ja kaitsta uiguuride kultuurilist identiteeti; juhib murega tähelepanu reisipiirangutele, mida eeskätt Tiibetis ja Xinjiangis võidakse ELi kodanikele, eriti diplomaatidele ja ajakirjanikele määrata; märgib, et ELi liikmesriikides ei kohaldata Hiina kodanikele (k.a diplomaadid ja ajakirjanikud) ühtegi sellist piirangut; nõuab seetõttu kindlalt, et võetaks meetmed vastastikkuse põhimõtte jõustamiseks;

35.  väljendab poolehoidu demokraatlikke reforme pooldavatele Hongkongi elanikele ja solidaarsust nendega; rõhutab, et Hongkongi autonoomia on tagatud selle põhiseaduses (Basic Law); leiab, et täielike ja üldiste valimiste kehtestamine erihalduspiirkonnas on täielikult kooskõlas põhimõttega „üks riik, kaks süsteemi”; taunib asjaolu, et Hongkongi valitsusjuhi valimise seaduse reformi ei suudetud lõpuni viia; avaldab lootust, et lähitulevikus on võimalik alustada uut reformiprotsessi, et anda Hongkongi kodanikele 2017. aastal üldiste valimiste õigus ja tõeline võimalus valida mitme kandidaadi vahel; tervitab Euroopa välisteenistuse ja Euroopa Komisjoni 24. aprilli 2015. aasta ühisaruannet Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Hongkongi erihalduspiirkond – 2014. aasta aruanne” ning toetab ELi pühendumust demokraatia, sh õigusriigi, kohtusüsteemi sõltumatuse, põhivabaduste ja -õiguste, läbipaistvuse ning teabe- ja sõnavabaduse tugevdamisele Hongkongis;

36.  toetab igati lähenemisviisi „üks riik, kaks süsteemi” kui Hongkongi ja Macau erihalduspiirkondade ning Mandri-Hiina vaheliste heade suhete alust;

37.  tunneb muret hiljutiste poliitiliste ja kodanikurahutuste pärast Hongkongis ning kutsub Hiinat üles täitma Hongkongi kodanike ees võetud kohustust tagada neile nende õigused ja vabadused 1984. aastal allkirjastatud Hiina ja Ühendkuningriigi ühisdeklaratsiooni tingimustel;

Välisolukord

38.  märgib, et president Xi Jinpingi rahvuse taaselustamise projekt „Hiina unistus” näeb ette Hiina jõulisemat ja aktiivsemat rolli maailmas; ergutab liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat ja komisjoni asepresidenti uurima võimalusi töötada koos USAga välja ühine lähenemisviis Hiina suhtes nendes valdkondades, kus see aitaks edendada ELi huve; rõhutab, et Hiina järjekindel tõus ülemaailmseks mõjutajaks nõuab suhetes Hiinaga Euroopa strateegiliste prioriteetide pidevat ja kiiret läbivaatamist; rõhutab, et üleilmastumise ja vastastikuse sõltuvuse kontekstis on vajalik, et Hiina taoline suurriik osaleks aktiivsemalt ja konstruktiivsemalt nii üleilmsete probleemide kui ka piirkondlike konfliktide lahendamisel ning rahvusvahelist õigust, üldkehtivaid väärtusi ja rahu austava maailmakorra loomisel; on seisukohal, et Hiina peaks aina kindlamalt näitama oma kuuluvust maailma juhtivate riikide hulka, tegutsedes kõigile kehtestatud eeskirjade kohaselt;

39.  märgib, et president Xi on seadnud suhted USAga esikohale, nagu näitab tema ettepanek luua Hiina, USA ning teiste piirkonna riikide vahel uut tüüpi suurvõimude suhe; pooldab konstruktiivsemat lähenemist uuele maailmakorrale, mida Hiina peaks aitama rajada ja integreerida ning mis põhineb inimõiguste, demokraatia ja julgeoleku üldväärtustel; palub, et EL oleks Aasias aktiivsem ning teeks Hiina ja USAga koostööd, et muuta piirkond stabiilsemaks;

40.  rõhutab, et hiljutises valges raamatus Hiina sõjalise strateegia kohta esitatakse Pekingi kavatsus suurendada Hiina mereväge ja laiendada selle operatsioonide ulatust, minnes „rannikulähedaste vete kaitselt” üle „avamerekaitsele”; mõistab hukka ühepoolse õhukaitse tuvastusvööndi loomise ning sellest tuleneva nõude kontrollida Jaapani ja Lõuna-Korea territooriumil toimuvat lennuliiklust; nõuab tasakaalustatud hoiakut, et mitte muuta Hiina naabreid murelikuks ja tekitada Vaiksel ja India ookeanil rohkem pingeid ning et tagada Euroopale ülimalt tähtis meresõiduvabadus;

41.  peab kahetsusväärseks, et vaatamata 2002. aasta tegevusdeklaratsioonile hõivavad mitmed osalised Spratly saartel maad, ja on eriti mures Hiina ulatusliku tegevuse pärast, mis hõlmab sõjaliste rajatiste, sadamate ja vähemalt ühe lennuvälja ehitamist; hoiatab iseäranis ohu eest, mida põhjustab konkureerivate sõjalaevade ja õhupatrullide suurenenud kohalolek ja vastasseis piirkonnas ning võimalik õhukaitse tuvastusvööndi kehtestamine Lõuna-Hiina mere kohal;

42.  on jätkuvalt häiritud Lõuna-Hiina merel tegutsejate pingete eskaleerumisest, kutsub seetõttu kõiki asjaosalisi vältima Lõuna-Hiina merel ühepoolset provotseerimist ja rõhutab vaidluste rahumeelse lahendamise tähtsust, tuginedes rahvusvahelisele avalikule õigusele ja kasutades erapooletut rahvusvahelist vahendamist, näiteks ÜRO mereõiguse konventsiooni; peab kahetsusväärseks, et Hiina keeldub tunnistamast nii ÜRO mereõiguse konventsiooni kui ka Alalise Vahekohtu kohtualluvust; nõuab tungivalt, et Hiina oma seisukoha uuesti läbi vaataks ja kutsub üles kõiki osapooli, sealhulgas Hiinat, austama ÜRO mereõiguse konventsiooni lõplikku otsust; on seisukohal, et võimalik viis pingete rahumeelseks lahendamiseks Lõuna- ja Ida-Hiina merel on läbirääkimised nende merealade rahumeelse kasutamise toimimisjuhendite üle ja juhendite ühine rakendamine, kaasa arvatud turvaliste kaubateede ja püügikvootide kehtestamine ning piirkondade eraldamine maavarade uurimiseks; toetab ASEANi 26. tippkohtumise tungivat palvet võtta kiiresti vastu Lõuna-Hiina mere käitumisjuhend; peab sellega seoses tervitatavaks Hiina ja Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni (ASEAN) hiljutist kokkulepet kiirendada konsulteerimist Lõuna-Hiina mere vaidlustes kohaldatava käitumisjuhendi üle; võtab teadmiseks Taiwani Lõuna-Hiina mere rahualgatuse, mille eesmärk on saavutada konsensus käitumisjuhendi ja sellise mehhanismi loomise asjus, mis võimaldab kõigil osalistel piirkonna loodusvarade ja mereressursside ühisel kasutamisel koostööd teha; toetab kõiki meetmeid, mis võimaldavad muuta Lõuna-Hiina mere rahu ja koostöö piirkonnaks;

43.  palub liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal ja komisjoni asepresidendil Euroopa Liidu merendusjulgeoleku strateegias sätestatud prioriteetidest lähtudes kindlaks teha, millised ohud ähvardaksid rahu ja julgeolekut piirkonnas ja kogu maailmas, kui Ida- ja Lõuna-Hiina merel peaks tekkima relvastatud konflikt ning kuidas selline konflikt võiks ohustada meresõiduvabadust ja -julgeolekut ning Euroopa erihuvisid selles piirkonnas; leiab, et kuna teised osalejad (eelkõige Austraalia) on Vaiksel ookeanil juba poliitiliselt väga aktiivsed, peaks EL piirkonna julgeoleku tõhusaks toetamiseks lähtuma kahe- ja mitmepoolsest koostööst;

44.  palub tungivalt, et Hiina valitsus kasutaks kogu oma mõjuvõimu, et tagada Korea poolsaarel stabiilsus, veenda Põhja-Koread naasma usaldusväärsete tuumarelvastusest loobumise läbirääkimiste juurde ja astuma tuumarelvavabaks muutumiseks konkreetseid samme; tuletab meelde, et Hiina on endiselt Põhja-Korea tähtsaim liitlane, ja seetõttu ergutab Hiina valitsust konstruktiivsele koostööle rahvusvahelise üldsusega, et kiiresti leevendada Põhja-Korea kohutavat inimõigusolukorda, sealhulgas aidates tuhandeid Põhja-Korea pagulasi, kes ületavad Hiina piiri, pagedes koduriigi jubedate elutingimuste eest; nõuab, et kooskõlas oma kohustustega ÜRO pagulasseisundi konventsiooni osalisriigina ei keelaks Hiina neile pagulastele varjupaigaõigust ega saadaks neid sunniviisiliselt tagasi Põhja-Koreasse, vaid kaitseks nende põhilisi inimõigusi; palub ELil avaldada Hiina valitsusele selles valdkonnas diplomaatilist survet kooskõlas oma üleilmsete tuumarelva leviku tõkestamise eesmärkidega;

45.  nõuab, et Hiina valitsus mõjutaks Pakistani hoiduma piirkonnas ebastabiilsuse suurendamisest;

46.  tervitab ELi ja Hiina julgeoleku- ja kaitsekoostööd, sh piraatlusevastaseid operatsioone Adeni lahel, ning nõuab täiendavaid ühiseid jõupingutusi terrorismi taoliste üleilmsete julgeoleku- ja kaitseprobleemide lahendamiseks;

47.  juhib Pekingi tähelepanu USA ja ELi asendamatule rollile Hiina moderniseerimiseesmärkide saavutamisel; tuletab ühtlasi Pekingile meelde tema kui ÜRO Julgeolekunõukogu alalise liikme rahvusvahelisi kohustusi ja vastutust seoses rahu ja üleilmse julgeoleku toetamisega; peab sellega seoses kahetsusväärseks, et Hiina ja Venemaa blokeerivad jätkuvalt ÜRO meetmeid Süüria suhtes, kus Bashār al-Assad juba üle nelja aasta Süüria rahva vastu surmavat sõda peab;

48.  rõhutab, kui tähtis on Hiina ja ELi ning teiste peamiste rahvusvaheliste osalejate vastastikune usaldus ja koostöö üleilmsete julgeolekuprobleemide lahendamisel; loodab, et Hiina pakub oma toetust ELi ja USA algatustele, mille eesmärk on teha lõpp Ida-Ukraina konflikti põhjustanud rahvusvahelise õiguse rikkumistele ning taastada Venemaa kallaletungi järel Ukraina territoriaalne terviklikkus ja suveräänsus;

Inimõiguste olukord

49.  märgib, et Hiina ametlik üldkehtivate inimõiguste toetamise püüdlus ja halvenev inimõiguste olukord on teravas vastuolus; märgib, et 2013. aastal algas Hiinas inimõiguste ja vabaduste olukord halvenemine, millega on kaasnenud veelgi suurem mahasurumine ning kodanikuühiskonna sõnaõiguse ja rahumeelse tegevuse jätkuv piiramine; tunneb tõsist muret arvukate kodaniku- ja inimõiguste aktivistide ning valitsuse kritiseerijate vahistamise, kohtu alla andmise ja süüdimõistmise ning asjaolu pärast, et Hiina politsei on vahistanud või üle kuulanud rohkem kui sada inimõiguste juristi ja aktivisti; palub Hiina ametivõimudel vahistatud isikud vabastada ja tagada, et nad saaksid oma kutsealal takistamatult tegutseda;

50.  on veendunud, et ELi ja Hiina tugevad suhted peavad looma kindla aluse küpsele, sisukale ja avatud inimõigustedialoogile, mis põhineb vastastikusel austusel; on samuti veendunud, et ELi ja Hiina suhete 40. aastapäev 2015. aastal annab tõelise võimaluse selles valdkonnas edusamme teha;

51.  nõuab, et Euroopa Liit nõuaks ka edaspidi kõigi tasandite dialoogides Hiina inimõiguste olukorra parandamist ning lisaks inimõigusi käsitlevad sätted igasse Hiinaga sõlmitavasse kahepoolsesse lepingusse;

52.  kiidab heaks 8. ja 9. detsembril 2014. aastal toimunud 33. ELi ja Hiina inimõigustedialoogi; märgib, et see dialoog koos teiste rahvusvaheliste partnerite survega on aidanud toetada mõningaid konkreetseid meetmeid; rõhutab, et EL on mitmel korral selgelt öelnud, et soovib dialoogi tulemusena näha inimõiguste olukorra tuntavat paranemist;

53.  tuletab meelde, et inimõiguste üldkehtivus on alati olnud ELi ja Hiina inimõigusdialoogide keskmes; märgib murelikult, et Hiina ametlik seisukoht kahtleb inimõiguste üldkehtivuses, tuues põhjuseks kultuurilisi erinevusi, ning see on olnud oluline kontseptuaalsete lahkarvamuste allikas, põhjustades ELi – Hiina suhetes mõistmatust ja umbusaldust ja piirates ELi – Hiina inimõigusdialoogide edusamme; kutsub seetõttu Hiina juhtkonda üles oma seisukohti läbi mõtlema ja austama inimõiguste üldkehtivust kooskõlas inimõiguste ülddeklaratsiooniga; nõuab samuti, et ELi institutsioonid teeksid Hiina ametivõimudega peetavates dialoogides koostööd inimõiguste üldkehtivuse suurema austamise nimel;

54.  on endiselt äärmiselt mures selle pärast, et Hiina on praegu maailma surmanuhtluse kasutaja ja laseb igal aastal salaja hukata tuhandeid inimesi, eirates rahvusvahelisi surmanuhtluse kasutamise miinimumstandardeid; rõhutab taas, et surmanuhtluse kaotamine aitab kaasa inimväärikuse suurendamisele ja inimõiguste järkjärgulisele arendamisele;

55.  tunneb endiselt muret sõna-, kogunemis-, ühinemis- ja usuvabaduse ning inimõigusorganisatsioonide tegevuse püsiva range piiramise pärast;

56.  mõistab hukka usu- ja rahvusvähemuste sagedase diskrimineerimise Hiinas;

57.  kritiseerib asjaolu, et usuvabadus ei ole Hiinas põhiseadusega nominaalselt tagatud õigus ja et tegelikult lubab valitsus usku praktiseerida ainult ametlikult heakskiidetud ja tunnustatud usuorganisatsioonidel; toetab Hiina kirikute vastupanu valitsuse uuendatud strateegiale kristluse hiinapärasemaks muutmiseks; taunib eelkõige Zhejiangi provintsis jätkuvat kristlastevastast kampaaniat, mille käigus 2014. aastal lammutati tosin kirikut ja eemaldati üle 400 risti; jagab kirikute muret teiste provintside pärast, kus on palju kristlasi; mõistab samuti hukka nn patriootilise kasvatuse raames korraldatud budismivastased kampaaniad, sh Tiibeti budistlike kloostrite riikliku juhtimise meetmed; mõistab hukka budistlikele munkadele ja nunnadele ette nähtud nn seadusliku hariduse programmid; ei mõista dalai-laama kujutiste keelamist Hiinas ega nõustu sellega; on mures, et Hiina kriminaalseadust kuritarvitatakse tiibetlaste ja budistide tagakiusamiseks, kelle usutegevus võrdsustatakse separatismiga, ja peab selle kinnituseks tõsiasja, et umbes 44 % Tiibeti poliitilistest vangidest on mungad ja nunnad; taunib asjaolu, et budismi praktiseerimise võimalused Tiibetis halvenesid märgatavalt pärast Tiibeti 2008. aasta märtsi meeleavaldusi, mille järel Hiina valitsus asus nn patriootilist kasvatust veelgi hoogsamalt teostama, muu hulgas võttes meetmeid Tiibeti budistlike kloostrite üksikasjalikuks kontrollimiseks, näiteks igasse kloostrisse ilma valimisteta määratud halduskomiteede kaudu, munkade ja nunnade nn seadusliku hariduse abil, mis peab tagama, et nad „ei osaleks emamaa lõhestamise ja ühiskondliku korra häirimise aktsioonides”, samuti keelates dalai-laama kujutised;

58.  märgib, et president Xi Jinping on võtnud teatud kohustused, et terviklikult edendada riigi valitsemist õigusriigi põhimõtte kohaselt ja võidelda korruptsiooni vastu; tunneb samas sügavat muret, et hiljuti on vahistatud üle 200 peamiselt inimõigustega tegeleva advokaadi, kusjuures paljusid neist süüdistatakse avaliku korra rikkumises ja partei kahjustamise püüetes, ning et ametivõimude väitel kaitstakse selliste drastiliste meetmetega tegelikult Hiina õigussüsteemi; rõhutab, et need meetmed on vastuolus võimude väitega õigusriigi põhimõtte edendamise kohta ja õõnestavad poliitika reformimise jõupingutusi;

59.  tuletab meelde, et Hiina ametliku seisukoha järgi on sotsiaal-majanduslikud õigused jätkuvalt tähtsamad kui üksikisiku poliitilised ja kodanikuõigused, samas kui Euroopas mõistetakse neid võrdväärsete põhiõigustena ning majandusareng ja inimõigused kuuluvad kokku, ning märgib, et erinevad arusaamad inimõigustest kajastuvad ka Euroopa ja Hiina ametlikes seisukohtades; rõhutab samuti, et inimõiguste terviklik kaitse on Hiina majanduskasvu jätkumiseks hädavajalik, ja nõuab seetõttu, et Hiina ametivõimud tagaksid nii sotsiaal-majanduslike kui ka poliitiliste ja kodanikuõiguste austamise;

60.  kritiseerib Hiina äärmiselt piiratud meedia- ja rangelt kontrollitud digitaalkeskkonda, kus välismaine, sh Euroopa veebisisu on blokeeritud ning korrapäraselt kustutatakse ja tsenseeritakse poliitiliselt ohtlikuks peetavat kodumaist sisu; protesteerib selle vastu, et suur arv Hiina kodanikke on vangistatud süütegude eest, mis on seotud sõnavabadusega, eelkõige internetis;

61.  on sügavalt mures selle pärast, et Hiina valitsus jätkab karmikäelist poliitikat Tiibeti rahva suhtes, eelkõige vastustades dalai-laama nn kesktee-lähenemist, mis ei taotle ei iseseisvust ega eraldumist, vaid tõelist autonoomiat Hiina Rahvavabariigi põhiseaduse raames; nõuab, et Hiina valitsus alustaks Tiibeti esindajatega uut dialoogi; protesteerib Tiibeti kultuuri tõrjumise vastu Hiina kommunistliku partei poolt ja kutsub Hiina ametivõime üles austama tiibetlaste sõna-, ühinemis- ja usuvabadust; taunib Tiibeti humanitaarolukorra halvenemist, mille tõttu on suurenenud enesesüütamiste arv; juhib murelikult tähelepanu hiljuti võetud meetmetele enesesüütamise kriminaliseerimise kohta, mille eesmärk on karistada väidetavalt enesesüütajatega seotud isikuid; mõistab hukka 2006. aastal alanud üle 2 miljoni Tiibeti nomaadi ja karjuse sunniviisilise ümberasustamise nn uutesse sotsialistlikesse küladesse, kus ümberasustatutel puuduvad tervishoiu, hariduse ja jõukuse saavutamise võimalused; tunneb samavõrd muret hani hiinlaste jätkuva ümberasustamise pärast Tiibetisse; väljendab muret piinamiste, kadumiste ja meelevaldse kinnipidamise ning poliitvangide arstiabita jätmise pärast, kaasa arvatud munk Tenzin Delek Rinpoche ja kümne muu väljapaistva tiibetlasest vangi juhtumid; nõuab kõigi vangistuses asetleidnud surmajuhtumite üksikasjalikku uurimist; tunneb sügavat muret Tiibeti keskkonna halvenemise pärast; rõhutab, et Tiibeti kiltmaa soojeneb kiiresti ja selle tulemusel võivad sulada Tiibeti liustikud, millest lähtuvad Aasia suurimad jõed;

62.  nõuab, et Hiinasse investeerivad Euroopa ettevõtted austaksid rahvusvahelisi tööstandardeid ja võtaksid endale Hiina tööõigustest ulatuslikumad kohustused, kui Hiina õigused ei vasta rahvusvaheliselt kokkulepitud standarditele;

Üleväinasuhted

63.  peab nii Hiinat kui ka Taiwani ELi tähtsateks majanduspartneriteks Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas; tervitab kõiki paranemise märke üleväinasuhetes; pooldab läbirääkimiste korraldamist kahepoolse investeerimislepingu sõlmimiseks ELi ja Taiwani vahel, kuna Taiwan on ELi ettevõtete jaoks parim piirkondlik juurdepääsutee Hiina turule ning mitmed riigid, nende seas Hiina Rahvavabariik, on Taiwaniga sellised (de facto) lepingud sõlminud;

64.  võtab teadmiseks, et Hiina valitsus ei ole avaldanud vastuseisu Taiwani osalemisele mõnes ÜRO organisatsioonis (Maailma Terviseorganisatsioon, Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon); väljendab muret selle pärast, et Hiina valitsus kinnitas uuesti 2005. aasta eraldumisvastase seaduse kehtivust, mis lubab kasutada sõjalisi vahendeid, kui Taiwan peaks end iseseisvaks kuulutama; taunib asjaolu, et Lõuna-Hiinas on endiselt 1500 Taiwani poole sihitud pikamaaraketti; on seisukohal, et piirkonna järkjärguline demilitariseerimine aitaks poolte läbisaamist parandada; leiab, et kõik üleväinavaidlused tuleks lahendada rahumeelselt ja rahvusvahelise õiguse alusel; rõhutab, et kahe Taiwani väina äärse riigi tippametnike 23. mai 2015. aasta kohtumine Chinmeni saarel oli lootustandev samm; märgib, et see oli Hiina ja Taiwani üleväinasuhete juhtide kolmas ametlik kohtumine; toetab algatusi, mis aitavad arendada rahumeelseid üleväinasuhteid;

o
o   o

65.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, Euroopa välisteenistusele, komisjonile, liikmesriikide, ühinejariikide ja kandidaatriikide valitsustele ja parlamentidele, Hiina Rahvavabariigi valitsusele, Hiina Rahvakongressile, Taiwani valitsusele ja Taiwani seadusandlikule kogule.

(1) EÜT L 250, 19.9.1985, lk 2.
(2) EÜT L 6, 11.1.2000, lk 40.
(3) ELT C 264 E, 13.9.2013, lk 33.
(4) ELT C 239 E, 20.8.2013, lk 1.
(5) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0096.
(6) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0462.
(7) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0094.
(8) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0075.
(9) ELT C 305 E, 14.12.2006, lk 219.
(10) ELT C 67 E, 18.3.2010, lk 132.
(11) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0097.
(12) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0411.
(13) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0412.
(14) ELT C 285 E, 21.10.2010, lk 80.
(15) ELT C 199 E, 7.7.2012, lk 185.
(16) ELT C 349 E, 29.11.2013, lk 98.
(17) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0603.
(18) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0252.
(19) ELT C 288 E, 25.11.2006, lk 59.
(20) ELT C 157 E, 6.7.2006, lk 471.
(21) ELT C 99 E, 3.4.2012, lk 118.
(22) ELT C 131 E, 8.5.2013, lk 121.
(23) ELT C 332 E, 15.11.2013, lk 185.

Õigusalane teave