Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2014/2211(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0309/2015

Esitatud tekstid :

A8-0309/2015

Arutelud :

PV 24/11/2015 - 13
CRE 24/11/2015 - 13

Hääletused :

PV 16/12/2015 - 11.11
CRE 16/12/2015 - 11.11
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2015)0460

Vastuvõetud tekstid
PDF 379kWORD 101k
Kolmapäev, 16. detsember 2015 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Euroopa jätkusuutliku mitteväärismetallide tööstuse väljaarendamine
P8_TA(2015)0460A8-0309/2015

Euroopa Parlamendi 16. detsembri 2015. aasta resolutsioon Euroopa jätkusuutliku mitteväärismetallide tööstuse väljaarendamise kohta (2014/2211(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 147, 173, 174, 192 ja 345,

–  võttes arvesse nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed(1),

–   võttes arvesse nõukogu 11. juuni 2009. aasta määrust (EÜ) nr 597/2009 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiivi 2012/27/EL(3), milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiivi 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll)(4),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiivi 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ning direktiivide 2001/77/EÜ ja 2003/30/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta(5),

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/35/EÜ keskkonnavastutusest keskkonnakahjustuste ärahoidmise ja parandamise kohta(6), eriti selle artiklit 1 ja asjaomaseid põhjendusi,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/87/EÜ (millega luuakse kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ)(7) konsolideeritud versiooni ja selle eri rakendusmäärusi,

–  võttes arvesse komisjoni 25. veebruari 2015. aasta teatist „Energialiidu pakett”(COM(2015)0080),

–  võttes arvesse komisjoni 10. oktoobri 2012. aasta teatist „Tugevam Euroopa tööstus majanduse kasvuks ja taastumiseks” (COM(2012)0582),

–  võttes arvesse komisjoni 28. mai 2014. aasta teatist „Euroopa energiajulgeoleku strateegia” (COM(2014)0330),

–  võttes arvesse komisjoni 11. juuni 2013. aasta teatist „Euroopa konkurentsivõimelise ja jätkusuutliku terasetööstuse tegevuskava” (COM(2013)0407) ja sellele lisatud kõrgetasemelise töörühma tähelepanekuid,

–  võttes arvesse komisjoni 8. märtsi 2011. aasta teatist „Konkurentsivõimeline vähese CO2-heitega majandus aastaks 2050 – edenemiskava” (COM(2011)0112),

–  võttes arvesse komisjoni 26. jaanuari 2011. aasta teatist „Ressursitõhus Euroopa – Euroopa 2020. aasta strateegia kohane juhtalgatus” (COM(2011)0021),

–  võttes arvesse oma 15. jaanuari 2014. aasta resolutsiooni Euroopa taasindustrialiseerimise kohta konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse edendamiseks(8),

–  võttes arvesse oma 15. märtsi 2012. aasta resolutsiooni konkurentsivõimeline vähese CO2-heitega majandus aastaks 2050 – edenemiskava kohta(9),

–  võttes arvesse oma 17. detsembri 2014. aasta resolutsiooni ELi terasesektori ning töötajate ja tööstusharu kaitse kohta(10),

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 23.–24. oktoobri 2014. aasta järeldusi kliima- ja energiapoliitika raamistiku 2030 kohta,

–  võttes arvesse 10. juuni 2013. aasta aruannet „Assessment of cumulative cost impact for the steel industry” (terasetööstuse kumulatiivsete kulude mõjuhindamine), mille komisjon tellis Euroopa Poliitikauuringute Keskuselt,

–  võttes arvesse 31. oktoobri 2013. aasta aruannet „Assessment of cumulative cost impact for the aluminium industry” (alumiiniumitööstuse kumulatiivsete kulude mõjuhindamine), mille komisjon tellis Euroopa Poliitikauuringute Keskuselt,

–  võttes arvesse komisjoni talituste töödokumenti „Rohelise majanduskasvu tööhõivepotentsiaali rakendamine” (SWD(2012)0092),

–  võttes arvesse WTO 1994. aasta üldist tolli- ja kaubanduskokkulepet (GATT 1994), eriti selle XX artiklit,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit (A8-0309/2015),

A.  arvestades, et mitteväärismetallid on

   harilikud ja eriterased, roostevabad terased, ülitugevad terased ja supersulamid,
   värvilised metallid, mille võrdlushind on noteeritud Londoni futuuriturul (Londoni metallibörsil), nimelt alumiinium, vask, tina, nikkel, plii ja tsink,
   metallisulamid, nagu koobalt, molübdeen, magneesium ja titaan,
   haruldased muldmetallid,

mis kõik saadakse esmase tootmisprotsessi tulemusel, mis hõlmab kaevandamist ja metallurgilist töötlemist pürometallurgia või hüdrometallurgia näol, arvestades, et teisene tootmisallikas saadakse taaskasutamise ja ringlussevõtu tulemusel;

B.  arvestades, et Euroopa terasesektor on täitnud ajalooliselt tähtsat rolli Euroopa integratsiooniprotsessis ning on Euroopa tööstuses loodava lisandväärtuse ja Euroopa väärtusahelate alus; arvestades, et mitteväärismetallide sektoril on üldise majanduse arengus keskse tähtsusega roll nii tehnoloogia seisukohast kui ka tarneraskuste ületamisel; arvestades, et terasetööstus, kus tootmisvõimsus on alates 2008. aastast vähenenud rohkem kui 40 miljoni tonni võrra ning kaotatud on enam kui 60 000 otsest ja enam kui 100 000 kaudset töökohta, on rahuaja kõige tõsisemas kriisis, mis põhjustab tööstusliku tootmise sektorite suuremat sõltuvust kolmandatest riikidest pärit impordist ja tööstusalase oskusteabe kadumist, mis mõjutab otseselt miljoneid töökohti; arvestades, et ülemahutavus on maailmas hinnanguliselt 300 miljonit kuni 400 miljonit tonni, peamiselt Hiinas;

C.  arvestades, et mitteväärismetallide tööstus seisab silmitsi nõudluse märkimisväärse languse ning tugeva ülemaailmse konkurentsiga, mis tuleneb peamiselt kolmandatest riikidest, kus puuduvad niisama kõrged standardid ja ranged eeskirjad kui Euroopas;

D.  arvestades, et energiahinnad on Euroopas kõrgemad kui paljudes muudes majandustes, mis on peamiselt tingitud energiaturu ebapiisavast integreeritusest, kasvavatest maksudest, lõivudest ja võrgukuludest, ning need piiravad märkimisväärselt Euroopa mitteväärismetallide tööstuse konkurentsivõimet maailmaturul;

E.  arvestades, et Euroopa mitteväärismetallide tööstus seisab silmitsi tõsise investeeringute kaotamisega kolmandatele riikidele, mille on peamiselt põhjustanud suhteliselt kõrged energiahinnad ja CO2-ga seotud kulude maksumus;

F.  arvestades, et elektrolüüsi abil niisuguste metallide nagu alumiiniumi, vase ja magneesiumi tootmise Euroopa tehaste üksteise järel sulgemine näitab, et Euroopas toimub selles sektoris suur deindustrialiseerumine, mis ei ole tingitud nõudluse langusest Euroopas, vaid peamiselt elektrihindade tõusust ja suurenenud volatiilsusest mitmes liikmesriigis ning kolmandate riikide poolsest dumpingust;

G.  arvestades, et selliste metallide sulamid nagu teras, alumiinium, tsink, titaan ja vask (sh tsingitud lehtteras), mis on käesolevas resolutsioonis määratletud mitteväärismetallidena, on olulised elektroonika, masinate, seadmete ja mootorsõidukite valmistamisel ning samuti ehitustöödel; arvestades, et ELi mitteväärismetallide tööstust tuleks pidada varaks, millel on strateegiline tähtsus Euroopa konkurentsivõime jaoks, eelkõige teiste tööstussektorite jaoks ning olemasoleva ja uue taristu arendamiseks;

H.  arvestades, et esikohale tuleks seada konkurentsivõime küsimuse ja süsinikdioksiidi lekke ohu küsimusega tegelemine, ning arvestades, et vältida tuleb mis tahes protektsionistlikke meetmeid;

I.  arvestades, et alates 2009. aastast on ELi heitkogustega kauplemise süsteemis (HKS) kasvanud saastekvootide ja rahvusvaheliste arvestusühikute ülejääk heitkogustega võrreldes, mis on oluliselt nõrgendanud CO2-hinnasignaali; arvestades, et edaspidi, kui Euroopa HKSi heiteload muutuvad kallimaks, võib tõenäoliselt tekkida konkurentsikriis; arvestades, et kui rahvusvahelisel või riiklikul tasandil ei tehta võrreldavaid jõupingutusi, nimelt ei looda samasugust CO2-turgu nagu ELis, siis väheneb mitmete ELi tööstussektorite ja -käitiste rahvusvaheline konkurentsivõime, mis võib teataval määral põhjustada süsinikdioksiidi leket; arvestades, et mitteväärismetallide tööstuses on endiselt olemas märkimisväärne energiasäästu potentsiaal, mida saaks tulemuslikult rakendada erainvesteeringute ja toetuskavade kaudu, mis on mõeldud tehaste moderniseerimiseks;

J.  arvestades, et ELi mitteväärismetallide tööstuse ees seisab võidujooks ajaga, et taastada oma ülemaailmne konkurentsivõime ja suutlikkus investeerida Euroopasse ning seega astuda vastu esinevatele sotsiaalsetele ja keskkonnaalastele väljakutsetele, millega ta peab toime tulema samal ajal oma ettevõtmistes sotsiaalse ja keskkonnaalase vastutuse valdkonnas ülemaailmseks eeskujuks jäädes; arvestades, et ülemaailmne ülemahutavus ning kolmandate riikide poolsed ebaõiglased toetused ja dumping on suurendanud survet Euroopa mitteväärismetallide turul; arvestades, et tootmise innovatsioonil on positiivne mõju tööhõive kasvule tööstusharude majandustsükli kõigis etappides; arvestades, et teisest küljest on paljud ettevõtjad järginud strateegiaid, milles keskendutakse lühiajalisele finantstulule, jättes tähelepanuta innovatsiooni, teadus- ja arendustegevusse investeerimise, tööhõive ja oskuste uuendamise; arvestades, et töötajate kaasamine innovatsiooni ja strateegia väljatöötamisse on parim majandusliku edu tagamise viis; arvestades, et õiglane kauplemine terasetoodetega saab samuti toimida ainult töötajate põhiõigusi ja keskkonnastandardeid järgides;

K.  arvestades, et vanametallide ärakasutamine (taaskasutamise ja ringlussevõtu tulemusel) on industrialiseeritud ja ressursitõhusas majanduses hädavajalik ning seda tuleb konkurentsivõimelise ja säästva ringmajanduse raames arendada, kuid see ei ole ei kvaliteedi ega ka kvantiteedi poolest piisav, et katta täielikult Euroopa majanduste vajadus mitteväärismetallide järele; arvestades, et ELi vanametalli saldo on positiivne ja rohkem jõupingutusi tuleks teha selleks, et luua stiimuleid vanametalli ringlussevõtuks Euroopas; arvestades, et mitteväärismetallide tööstust, selle tooraineid ja lisatarnijaid tuleks käsitleda terviklikul ja integreeritud viisil;

L.  arvestades, et eriti peab see paika energiavaldkonna ümberkorraldamise puhul, sest mitteväärismetallid, nagu haruldased muldmetallid, on selle elluviimiseks vajalikes uudsetes tehnoloogiates kesksel kohal; arvestades, et EL sõltub ikka veel suuresti taastuvenergia tootmise varustuse tootmiseks vajalike metallide impordist, mis pakub sektorile tegelikke võimalusi, nimelt võimalust saada jagu võimalikest tarneraskustest; arvestades, et investeerimine taastuvenergiasse ja energiatõhususse on oluline liikumapanev jõud investeeringute tegemisele tööstustoodetesse, kaasa arvatud vask, alumiinium ja teras; arvestades, et Euroopa taastuvate energiaallikate ja energiasäästu ambitsioonikas poliitika võib tulevikus suurendada nõudlust mitteväärismetallide järele Euroopas ning eelkõige pakkuda võimalust toota kõrge lisandväärtusega tooteid; arvestades, et ettevõtja keskkonnaalane vastutus on puudulik, ning arvestades, et teatavate tööstusobjektide puhul rikutakse tõsiselt Euroopa õigusaktide nõudeid ning teatavad mahajäetud objektid kujutavad endast ohtu inimese tervisele ja keskkonnale; arvestades, et keskkonnastandardid ja ringmajanduse põhimõtted peaksid olema Euroopa mitteväärismetallide tööstuse sektorisse arengu ja innovatsiooni eesmärgil tehtavate investeeringute jaoks põhjapaneva tähtsusega; arvestades, et komisjoni aastani 2050 ette nähtud energia tegevuskava kohaselt on energiasektori CO2-heite vähendamine ja taastuvenergia suurt osakaalu käsitlev stsenaarium odavam kui praeguse poliitika jätkamine ning et tuumaenergia ja fossiilkütustest toodetud energia hinnad tõusevad aja jooksul jätkuvalt, samas kui taastuvenergia hind langeb;

M.  arvestades, et Euroopa Parlamendi tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamuses Euroopa Komisjonile esitatud soovituste kohta seoses Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse läbirääkimistega (2014/2228(INI)) rõhutati, kui tähtis on energiaalane peatükk, ning samal ajal rõhutati ELi energiamahukate tööstusharude ebasoodsat olukorda ja vajadust kaitsta nende konkurentsivõimet;

N.  arvestades, et ainult ambitsioonikas innovatsioonipoliitika, mis avab tee kvaliteetsete, energiatõhusate ja innovatiivsete toodete (näiteks ülitugeva, kuid painduva terase) ja uute tootmisprotsesside väljatöötamisele, võimaldab ELil säilitada oma koha üha tihenevas ülemaailmses konkurentsis; arvestades, et 65% ettevõtjate kulutustest teadus- ja arendustegevusele tehakse töötlevas tööstuses, ning arvestades, et meie tööstusliku baasi tugevdamine on seetõttu väga oluline selleks, et hoida teadmised ja oskusteave ELis;

O.  arvestades, et ELi mitteväärismetallide tööstus on kaotamas oma konkurentsivõimet, osaliselt kõrge regulatiivse ja halduskoormuse tõttu;

P.  arvestades, et energialiidu paketi eesmärk on luua turvalise, säästva, konkurentsivõimelise ja taskukohase energia turg, et suurendada Euroopa majanduse konkurentsivõimet maailmas, alandades ja ühtlustades energiahindu Euroopas ja liikmesriikide vahel;

Q.  arvestades, et riigi juhitavate või muude mitteturumajanduslike majanduste turumajandusliku staatuse tunnustamine ilma nende tegelikule toimimisele viitamata kahjustaks kaubanduse kaitsemeetmeid ja sellel oleks tõsine konkurentsivõime- ja tööhõivealane mõju Euroopa mitteväärismetallide tööstustele, süvendades maailma suurima terasetootja juhitava hinnasõja ja tema üldtuntud liigse tootmisvõimsuse mõju;

R.  arvestades, et teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon selles sektoris on Euroopa tööstuse jaoks võtmetähtsusega; arvestades, et tehaste sulgemisega kaasnevad sageli pöördumatud kaotused tehnoloogia ja oskusteabe valdkonnas ning tööstustööliste oskuste kadu;

Mitteväärismetallide tähtsus Euroopa tööstuse jaoks

1.  rõhutab mitteväärismetallide tööstuse tähtsust suure hulga tootmisahela järgmise etapi tööstusharude jaoks, sealhulgas autotööstus, kosmosetööstus, energiatootmine, ehitus ja pakendamine;

2.  on seisukohal, et Euroopa, mis on juba tugevalt sõltuv toorainetest, ei saa endale lubada uue sõltuvuse tekkimist mitteväärismetallidest, millel oleks väga kahjulik mõju eespool mainitud tootmisahela järgmise etapi tööstusharudele;

3.  juhib tähelepanu sellele, et terasetööstuses on ELis tasapinnalise lehtterase tootmisvõimsuse puudujääk, mille on põhjustanud tehaste massiline sulgemine viimastel aastatel ja nõudluse taaselavnemine;

4.  rõhutab, et nõudlus värviliste metallide, nagu alumiiniumi ja vase järele kasvab kriisist hoolimata pidevalt;

Tungiv vajadus võidelda kliimamuutuste ja kõrgete energiahindade vastu

5.  rõhutab, et mitteväärismetallide tööstuse konkurentsivõime tagamisel on üks kõige pakilisemaid küsimusi kehtiva heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) ümberkujundamine; võtab teadmiseks, et komisjon on teinud ettepanekuid, mis peavad viima HKSi reformini neljandaks perioodiks aastatel 2021–2030, ja kutsub kaasseadusandjaid selles kontekstis üles tagama, et reform hõlmab süsinikdioksiidi lekke küsimust ning et sellega edendatakse tõhusust, tööstusinnovatsiooni ja optimaalset tootlust, mida see reform peaks tagama, kaaludes samas HKSi täiendamist muude innovatiivsete vahendite ja strateegiatega, et saavutada heitkoguste tõeline vähendamine; palub komisjonil HKSi läbivaatamise käigus premeerida energiamahuka tööstuse edukamaid osalejaid, kes toodavad kaupu kõige väiksemate heitkogustega;

6.  märgib, et 2019. aastal võetakse kasutusele turustabiilsusreserv, ja kaalub komisjoni ettepanekuid 2020. aasta järgse HKSi struktuurireformi kohta, mille üle Euroopa Parlament teostab konkreetset ja eraldi kontrolli;

7.  nõuab, et energiamahukad tööstusharud jätkaksid jõupingutusi ringlussevõtu korralduse optimeerimiseks ja CO2-heitkoguste vähendamiseks, et tagada tulevikus tööstusalane konkurentsivõime ja täita ELi kehtestatud siduvad heitkoguste vähendamise eesmärgid; rõhutab sellega seoses, et tööstusalane konkurentsivõime, ressursitõhusus ja heitkoguste vähendamine on muutumas üksteist täiendavateks eesmärkideks, sest kui Euroopa tootmine muutub süsinikuvaeseks, on selle jätkuv osatähtsus Euroopa ja maailma turul tulemuslik viis, kuidas aidata kaasa tööstuses tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste üldisele vähendamisele; lisab, et sama kehtib ka niisuguste imporditavate kaupade tootmise puhul, mis vastavad samaväärsetele energiatõhususe ja heitestandarditele kui need, millele vastavad ELis toodetud kaubad; rõhutab, et kolmandate riikide ettevõtjad, kes osalevad väärtusahelas, peavad samuti toimima kooskõlas ELi kliima- ja energiaeesmärkidega ning võtma arvesse eelkõige energiatõhususealaseid edusamme;

Süsinikdioksiidi kompenseerimine piiridel – WTOga kooskõlas olev rahvusvahelise mõõtmega ajutine ja paindlik meede

8.  rõhutab kindlalt, et EL on alates ajast, mil loodi rahvusvaheline läbirääkimiskomitee, kes valmistas 1992. aastal ette Rio konventsiooni, püüdnud pidada läbirääkimisi kolmandate riikidega rahvusvahelise kokkuleppe üle kliimamuutustevastase kaitse eesmärkide kehtestamiseks, kuid siiani ei ole edusamme tehtud, hoolimata olukorra järjest kriitilisemaks muutumisest, mida kinnitab teadlaste peaaegu üksmeelne arvamus; nõuab ELilt eestvedaja rolli jätkamist ja rõhutab tungivat vajadust tagada, et Pariisi konverentsil sõlmitakse üleilmne siduv kokkulepe, millega kõik osalejad kohustuvad täielikult hoidma tulemuslikult ära ohtlikke kliimamuutusi; rõhutab, et nende läbirääkimistega tuleb saavutada õiguslikult siduv kokkulepe, mis sisaldab kogu majandust hõlmavaid eesmärke kõikidele osalistele, pidades kinni kokkulepitud eesmärgist hoida ülemaailmne soojenemine alla 2 °C; rõhutab, et terviklik rahvusvaheline kokkulepe loob tööstusele võrdsed võimalused ja vähendab EList süsinikdioksiidi lekke ohtu;

9.  rõhutab, et rahvusvaheline kliimameede on parim viis süsinikdioksiidi lekke ärahoidmiseks; rõhutab asjaolu, et ambitsioonikas kliimamuutuste vastase võitluse rahvusvaheline kokkulepe, millega luuakse võrdsed tingimused kõikidele riikidele, kes on valmis tegema mitmepoolset koostööd ja töötama välja ühtse ülemaailmse keskkonnaalase korralduse süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamiseks, oleks kõige parem viis ülemaailmse heite käsitlemiseks; rõhutab asjaolu, et selline kokkulepe võimaldaks kõikidele mitteväärismetallide tootjatele õiglast konkurentsi ning sellega muudetaks piiridel toimuva kompenseerimise alased kaalutlused tarbetuks, tingimusel et selle rakendamise üle teostatakse tulemuslikku järelevalvet ja vajaduse korral tehakse kohandusi; juhib tähelepanu asjaolule, et selline rahvusvaheline kokkulepe peab tingimata hõlmama kõige suuremaid heitkoguseid tekitavate riikide võetud usaldusväärseid kohustusi; juhib ühtlasi tähelepanu vajadusele järgida sellega seoses sotsiaalseid ja keskkonnastandardeid, et tagada võrdsed võimalused;

10.  märgib, et nii importi kui ka eksporti arvesse võttes lisatakse piiridel süsinikdioksiidi kompenseerimise mehhanismiga Euroopa õigusnormidesse heitkoguste vähendamise mudel, mis hõlmab ka tarbimispõhist territoriaalset lähenemisviisi, ning et sellisel alt üles lähenemisviisil on see eelis, et seda saab kasutada universaalse lahendusena, mis võimaldab igal riigil iseseisvalt oma kliimapoliitika ambitsioonikuse üle otsustada, lähtudes selle tagajärgede hoolikast mõjuhinnangust; kutsub komisjoni üles tagama, et tulevastes kaubanduslepingutes oleksid sätted, mis parandavad märkimisväärselt Euroopa mitteväärismetallide toodete ekspordivõimalusi ja turulepääsu; kordab, et komisjon peaks lisama piirkondlikesse, kahepoolsetesse ja mitmepoolsetesse vabakaubanduslepingutesse toorainetega seotud moonutavate tavade (kahetine hinnakujundus, ekspordipiirangud) keelu;

11.  rõhutab, et kõik kaubandust mõjutavad meetmed peavad olema kooskõlas rahvusvaheliste kaubanduskokkulepetega; kinnitab, et kliimapoliitika eesmärgiks seatud inimeste, loomade ja taimede elu ja tervise kaitsmine ning mittetaastuvate loodusvarade säilitamine, kui seda tehakse mittediskrimineerival viisil ja mitte varjatud piirangu kujul, on kooskõlas GATTi XX artiklis sätestatud eranditega; täpsustab, et kliimamuutustele tuleks nende ülemaailmse olemuse tõttu pöörata õiguslikku tähelepanu; on seisukohal, et vähese süsinikusisaldusega atmosfääri (puhast õhku) juba peetakse ammenduda võivaks loodusvaraks ning seetõttu tuleks seda käsitleda avaliku hüvena; täpsustab lisaks, et vastumeetmeid ei saaks võtta piiridel süsinikdioksiidi kompenseerimise meetmete tagajärjel, ilma et rikutaks rahvusvahelise kaubanduse eeskirju ja tekiks süüdistuse esitamise oht; kordab, et eesmärk ei ole mingil juhul kaitsta Euroopa tööstusharusid, vaid luua neile oma välismaiste konkurentidega võrdsed tingimused;

12.  juhib tähelepanu asjaolule, et soovitav oleks näha ette enampakkumistelt saadud tulude osaline ümberjaotamine keskkonnakaitse algatustesse ja kliimamuutuste vastu võitlemise meetmetesse, nagu Rohelisse Kliimafondi, mis on ette nähtud Cancúni kokkulepetes, ning muudesse rahvusvahelistesse kliimamuutustega seotud rahastamisvahenditesse;

13.  märgib, et kokkulepitud standardid süsinikusisalduse ja toote kogu olelusringi heitkoguste arvutamiseks suurendavad läbipaistvust ja võivad hõlbustada säästliku tootmise ja tarbimise edendamist, sealhulgas metallitööstuses;

Kaudsete heitkoguste hüvitamine

14.  peab kahetsusväärseks, et riigiabil põhinevast kaudsete kulude hüvitamise korrast sai uus kõlvatu konkurentsi allikas ELi ühtsel turul elektrimahukate sektorite tootjate puhul, kellest mõned saavad oma riikides ametiasutustelt rahalist toetust; nõuab tungivalt sellise hüvitise ühtlustamist ja põhjendatud juhtudel andmist Euroopa tasandil, et tagada tingimused, mis oleksid võrdsed ülemaailmsete konkurentidega ja Euroopa tootjate hulgas, ning et tagada tulemuslik süsinikdioksiidi lekke kaitse; märgib, et see peab eriti paika kuue värvilise metalli puhul, millega kaubeldakse hinnaga, mille määrab üleilmne nõudlus ja pakkumine ning mille määrab kindlaks peamiselt Londoni börs; mõistab seega, et mitteväärismetallide tootjad on „hinnaga leppijad” ja ei saa kulude tõusu klientidele üle kanda; on jõudnud järeldusele, et kaudsete heitkoguste hüvitamine tuleb kindlasti säilitada; osutab kokkuleppele, mis saavutati turustabiilsusreservi loomise ja toimimise osas ning milles on sätestatud, et „võrdsete tingimuste eesmärgi järgimiseks tuleks läbivaatamise käigus kaaluda ka ühtlustatud korra kehtestamist kaudsete kulude hüvitamiseks liidu tasandil”(11); viitab sellega seoses nõukogu määrusele (EÜ) nr 1/2003 asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta(12) ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele 107 ja 108; kutsub komisjoni üles vaatama läbi erinevate energiatoetuskavade mõju energia jaehinnale, mis mõjutab kaudselt energiamahukate tööstusharude konkurentsivõimet üksikutes liikmesriikides;

15.  on seisukohal, et süsiniku diferentseeritud mõju elektrihinnale iga tarnija energiaallikate jaotusest lähtuvalt on konkurentsitegur ja see sõltub muu hulgas iga suveräänse riigi tehtavatest valikutest; väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle Euroopa energialiidu kohta; on veendunud, et hästitoimiv energia siseturg, mis toodab turvalist ja säästvat energiat ning tagab piisavad ühendused liikmesriikide vahel, aitab langetada energiahindasid Euroopa tööstuse ja tarbijate jaoks; on seisukohal, et HKS on ELi ühtlustatud meede, millega vähendada tööstuse heitkoguseid, ning et seepärast tuleks selle mõjuga tegeleda ühtlustatud süsteemi raames;

Toetus vähese CO2-heitega metallide tootmisse investeerimiseks

16.  nõuab tungivalt, et tasuta saastekvoote eraldataks süsinikdioksiidi lekke sektorite kõige tõhusamatele käitistele uude varustusse, teadus- ja arendustegevusse (sh süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine ning kasutamine) ja töötajate koolitamisse investeerimise programmide alusel võimalikult kiiresti ja igal juhul alates 2018. aastast ning neljanda etapi jooksul, mis hõlmab perioodi 2021–2030, et vastata kliima- ja keskkonnakaitse ning töötajate õiguste alastele kõrgetele standarditele; rõhutab, et äärmiselt vajalik on investeerida teadus- ja arendustegevusse, et võimaldada Euroopal jääda mitteväärismetallide tootmise tippkeskuseks; tuletab meelde, et investeeringuid tegevad tööstusharud tulevad kriisidest kõige paremini välja; nõuab, et HKSi enampakkumisel saadud tulu kasutataks kliimameetmete rahastamiseks ELis ja arenguriikides, sealhulgas taastuvenergia ning energiatõhususe projektide investeeringuteks tööstussektorites; toetab kavasid luua kliima- ja energiapoliitika raamistikus 2030 rahastamisprogramm NER400 süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise, innovatiivsete taastuvate energiaallikate ja vähese CO2-heite suunalise innovatsiooni jaoks tööstussektorites, nagu on sätestatud Euroopa Ülemkogu 23. oktoobri 2014. aasta järeldustes; soovitab, et CO2 kogumise, kasutamise ja säilitamisega seotud katse- ja näidisprojektid peaksid olema osa komisjoni edendatavate vähese CO2-heitega tehnoloogiate rahastamise programmidest kooskõlas programmiga NER300 ja tulevase programmiga NER400, nii et finantsrisk jaguneks rahastajate ja käitajate vahel; tuletab meelde, kui olulised on avaliku sektori investeeringud ja Euroopa kontekstis raamprogrammi „Horisont 2020” vahendid mitteväärismetallide tööstuse keskkonna- ja energiatõhususe parandamiseks, sealhulgas CO2-heitkoguste vähendamiseks kooskõlas strateegia „Euroopa 2020” eesmärkidega; peab töötajate koolitamist vähese CO2-heitega tehnoloogiate ja tavade rakendamisel tööstuses strateegiliseks investeeringuks, mis peaks olema täielikult kaasatud komisjoni edendatavatesse programmidesse, mille eesmärk on vähese CO2-heitega majandusele ülemineku rahastamine;

Finantsaruandlus ja läbipaistvus

17.  teeb ettepaneku, et süsinikdioksiidi kvoodid avaldataks koos äriühingute raamatupidamise aastaaruannetega ja et Euroopa Liit toetaks selle valdkonna rahvusvahelise raamatupidamisstandardi alase töö jätkamist;

18.  rõhutab, kui tähtis on läbipaistvus selles osas, kuidas liikmesriigid kasutavad jaotamisest saadavat tulu; osutab sellega seoses liikmesriikide kohustusele teavitada komisjoni HKSist saadava tulu kasutamisest; rõhutab asjaolu, et suurem läbipaistvus aitaks kodanikel näha, kuidas riigiasutused kasutavad HKSist saadavat tulu;

19.  rõhutab, et käitised ja äriühingud peavad järgima kõiki õiguslikke nõudeid sotsiaalse vastutuse ja aruandluse kohta, et tagada keskkonnaeeskirjade võrdne ja tulemuslik rakendamine, samuti selleks, et tagada pädevate asutuste ja sidusrühmade, sealhulgas töötajate, kodanikuühiskonna ja kohalike kogukondade esindajate juurdepääs kogu asjakohasele teabele; rõhutab keskkonnaalaseid küsimusi käsitlevale teabele juurdepääsu õigust, nagu on sätestatud Århusi konventsioonis ning rakendatud ELi ja siseriiklikes õigusaktides, sealhulgas direktiivis 2003/87/EÜ; soovitab, et iga rajatis, mis on klassifitseeritud HKSi kuuluvaks, annaks igal aastal muu hulgas kliimamuutuste vastu võitlemise ja ELi keskkonna-, tööohutuse- ja töötervishoiuteemaliste direktiivide järgimise kohta põhjalikku teavet, mis peaks olema kättesaadav nii töötajate esindajatele kui ka rajatise lähiümbruse kohalike kogukondade kodanikuühiskonna esindajatele;

Elektrivarustuslepingute küsimus

20.  rõhutab, kui oluline on Euroopa mitteväärismetallide sektori konkurentsivõime jaoks pikaajaliste lepingute sõlmimise võimalikkus komisjonipoolset täpsustamist vajavatel teatavatel tingimustel, mis peavad olema kooskõlas investeeringutasuvusega, kusjuures nende kestus ei tohi kapitalimahukate tööstusharude puhul olla vähem kui viisteist aastat; tuletab meelde, et töösturitel peab olema tunne, et nende investeeringud on kindlustatud tänu prognoositavatele hindadele ja selgele õigusraamistikule; rõhutab, et iga-aastase elektrienergia enampakkumise asemel tuleks pigem eelistada elektrivarustuslepingute pikaaegset stabiilsust; väljendab muret turgu reguleerivate õigusnormide pärast, mis võimaldavad mõnes liikmesriigis struktuurset lõhet elektri hindade ja tootmiskulude vahel; palub komisjonil võidelda erasektori oligopolide juhusliku kasumi vastu energiaturul;

21.  väljendab muret turgu reguleerivate õigusnormide pärast, mis võimaldavad struktuurset lõhet elektri hindade ja tootmiskulude vahel;

Oskuste edastamine

22.  nõuab, et organiseeritaks oskuste edasiandmist töötajate eri põlvkondade vahel kõikides tehastes, kus tootmises kõrget kvalifikatsiooni nõudvatel ametikohtadel on mitterahuldavad vanusepüramiidid; pooldab töötajate kollektiivsete oskuste arendamise eesmärgil ettevõtete noorte töötajate oskuste edendamist struktuurse õpipoisiõppepoliitika abil; rõhutab mitteväärismetallide sektori töötajate oskuste ja kvalifikatsioonide tähtsust; nõuab aktiivset tööhõive- ja tööstuspoliitikat, mis tagab, et seda teadmist arendatakse ja tunnustatakse Euroopa mitteväärismetallide tööstuse olulise varana; palub, et tööstusalase oskusteabe säilitamist ja kvalifitseeritud tööjõu alalhoidmist arvestatakse igas konkreetses tehases tootmise elujõulisuse hindamisel;

Toorainega varustamine

23.  nõuab seoses metallitootmisele vajaliku toorainega Euroopalt diplomaatilisi meetmeid, mis põhinevad strateegilisel partnerlusel lisandväärtuse jagamiseks Euroopa riikide ja toorainet tootvate riikide vahel viisil, mis kogu väärtusahela ulatuses toetab kvalifitseeritud tööjõu arengut; palub komisjonil luua põhjaliku teraseturu analüüsi vahendi, mille abil oleks võimalik saada täpset teavet terase pakkumise ja nõudluse tasakaalu kohta Euroopas ja maailmas, tehes vahet nende turgude arengu struktuurilistel ja tsüklilistel komponentidel; on veendunud, et mitteväärismetallide esmas- ja järelturu järelevalve võib olla väärtuslikuks sisendiks parandus- ja proaktiivsetele meetmetele, mis on terasetööstuse tsüklilise olemuse tõttu hädavajalikud; peab tervitatavaks haruldaste muldmetallide alase Euroopa pädevusvõrgustiku (ERECON) aruannet(13); palub komisjonil jätkata tegevust ERECONi raames, et arendada Euroopa jaoks välja mitmekesine ja jätkusuutlik haruldaste muldmetallide tarneahel, ning eelkõige rakendada poliitilised soovitused ning toetada asenduslahendusi ja ulatuslikumat ringlussevõttu;

Euroopa kaubanduse kaitsemeetmed mitteväärismetallide valdkonnas: pigem ennetamine kui hilised parandusmeetmed

24.  manitseb nõukogu viima lõpule kaubanduse kaitsevahendeid käsitleva kahe määruse läbivaatamise, et muuta need vahendid sujuvamaks ja tugevamaks ning kiirendada nende kasutamist ja tagada seejuures, et neid ei nõrgendataks; teeb ettepaneku näha ette kuni ühe kuu pikkune eeluurimisetapp, mille jooksul oleks võimalik dumpinguvastased ja subsiidiumivastased kaebused esialgselt läbi vaadata, ja teha seejärel esmaste tõendite alusel teatavaks ennetavad parandusmeetmed ja teostada põhjalik uurimine; peab kahetsusväärseks asjaolu, et kaubanduse kaitsevahendite ajakohastamist käsitleva seadusandliku ettepaneku arutelu on nõukogus peatunud, kuigi Euroopa Parlament on väljendanud tugevat toetust rangemate meetmete võtmisele kaitseks kolmandatest riikidest pärineva ebaõiglase impordi vastu; kutsub nõukogu üles jätkama kiiresti kaubanduse kaitsevahendite ajakohastamist, et tagada lõpuks asjakohaste meetmete võtmine ebaõiglaste tavade vastu ja Euroopa turu dumpinguvastane kaitse, tagades seejuures võrdsed tingimused ja kasutades täielikult ära võimalused, mida pakub energiavaldkonna ümberkorraldamine;

25.  kiidab heaks eesmärgi teha kiireid edusamme liidus tarbitavate haruldaste muldmetallide ja kriitilise tähtsusega metallide ringlussevõtus;

26.  rõhutab, et kõik mitteväärismetallid, sh roostevaba teras ja alumiinium, on allutatud ülemaailmsele konkurentsile; peab tungivalt vajalikuks, et komisjon peaks asjaomaste geograafiliste turgude määratlemisel oma analüüsides ja võrdustes lähtepunktiks maailmaturu ega piirduks oma analüüsides üksnes siseturuga; nõuab, et enne kui komisjoni konkurentsi peadirektoraat mingeid otsuseid langetab, viidaks läbi tootmisvõimsuse mõjuhinnang, milles võetaks muu hulgas arvesse tehaseid ja töökohti, ning et selle järeldused lisataks lõplikku sidusrühmadele kättesaadavaks tehtavasse väljaandesse; nõuab konkurentsipoliitika ja riigiabi eeskirjade läbivaatamist, et lihtsustada riiklikku sekkumist, mille eesmärk on säilitada sotsiaalne ja piirkondlik ühtekuuluvus, parandada keskkonnastandardeid ja lahendada rahvatervisega seotud mureküsimusi;

27.  toetab tööstusriskide ennetamiseks kohalike teabe- ja konsulteerimiskomiteede loomist, mis peaksid hõlmama kõiki sidusrühmi, kes on volitatud teostama järelevalvet ja andma välja hoiatusi; rõhutab töötajate esindajate tunnustatud teadmisi strateegiliste ettevõtlusalaste valikute ja otsustuste osas;

Mitteväärismetallide roll ringmajanduses

28.  rõhutab sellega positiivset mõju, mida omavad vanametallid, mille abil on võimalik märkimisväärselt vähendada sisendenergiat ja -toorainet; palub seetõttu komisjonil hõlbustada vanametallide turu arengut ja toimimist; julgustab seadma kõikides mitteväärismetalle tootvates tehastes sisse ringmajanduse, et siduda kõrvaltoodete ja ringlussevõetud metallide kasutamine konkurentsivõime tõstmise eesmärgiga; nõuab, et kõikides mitteväärismetalle tootvates tehastes muudetaks ringmajanduse sisseseadmine kohustuslikuks, et siduda kõrvaltoodete ja ringlussevõetud metallide kasutamine konkurentsivõime tõstmise eesmärgiga; kiidab heaks eesmärgi teha kiireid edusamme liidus tarbitavate haruldaste muldmetallide ja kriitilise tähtsusega metallide ringlussevõtus; nõuab tugevate seoste loomist mitteväärismetallide ringlussevõtu sektori ja muude tööstusharude vahel, et tugevdada tööstusliku baasi suurust ja vastupidavust, eelkõige piirkondades, kus toimub deindustrialiseerimine; rõhutab sellega seoses toodete ja materjalide asendamise ning vanametalli ulatuslikuma kasutamise suurt potentsiaali muu hulgas terase ja alumiiniumi tootmisel; rõhutab, et enamikku mitteväärismetalle on võimalik mitu korda ringlusse võtta, kasutades seejuures vaid murdosa esmatootmiseks kasutatavast energiast; tunneb muret Euroopa suure energiakao pärast, mille on põhjustanud seaduslik ja ebaseaduslik alumiiniumi ja vase eksport sellistesse riikidesse nagu Hiina ja India, st riikidesse, kes ise on kehtestanud alumiiniumi ekspordi keelud; on veendunud, et kõrged keskkonnastandardid ja ringmajanduse põhimõtted peaksid olema Euroopa mitteväärismetallide tööstuse sektorisse arengu ja innovatsiooni eesmärgil tehtavate investeeringute jaoks põhjapaneva tähtsusega; palub komisjonil töötada välja majanduslikud stiimulid metallide, sealhulgas praegu majanduslikult ebaotstarbekate kriitilise tähtsusega toorainete, näiteks haruldaste muldmetallide ringlusse võtmiseks, et uurida, kuidas oleks võimalik toetada ringlussevõetud materjalide turgusid, muu hulgas ka ringlussevõetud materjalide roheliste sertifikaatide, ökodisaini nõuete ja maksustiimulite abil, ning tagada, et ka ühtekuuluvuspoliitika ja Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) eelarve puhul kasutatakse finantsvõimendust ressursitõhususe ja ringlussevõtu edendamiseks; on veendunud, et jäätmeid käsitlevaid õigusakte tuleks parandada ELi vanametalli turu toimivana hoidmiseks, näiteks romusõidukite direktiivi ja teiste jäätmeid käsitlevate õigusaktide läbivaatamise abil; soovitab võtta meetmeid, et määrata kogumise eesmärgid, suurendada tootjate vastutust ja laiendada olelusringi lõppu käsitlevate õigusaktide kohaldamisala, näiteks veoautode, busside ja mootorrataste osas; rõhutab vajadust kvalifitseeritud ja oskustega inimeste järele, kes tulevad toime üleminekuga säästvamatele tootmisprotsessidele ja toodetele, ning nõuab Euroopa tasandil koolitus- ja haridusstrateegiat, mis toetab äriühinguid, uurimisinstituute ja sotsiaalpartnereid jõupingutustes, mille eesmärk on selgitada ühiselt välja keskkonnsäästlikkuse seisukohast vajalikud oskused;

o
o   o

29.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 343, 22.12.2009, lk 51.
(2) ELT L 188, 18.7.2009, lk 93.
(3) ELT L 315, 14.11.2012, lk 1.
(4) ELT L 334, 17.12.2010, lk 17.
(5) ELT L 140, 5.6.2009, lk 16.
(6) ELT L 143, 30.4.2004, lk 56.
(7) ELT L 275, 25.10.2003, lk 32.
(8) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0032.
(9) ELT C 251 E, 31.8.2013, lk 75.
(10) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2014)0104.
(11) Vt otsuse (EL) 2015/1814 põhjendus 9 (ELT L 264, 9.10.2015, lk 1).
(12) EÜT L 1, 4.1.2003, lk 1.
(13) http://ec.europa.eu/growth/sectors/raw-materials/specific-interest/erecon/index_en.htm

Õigusalane teave