Märksõnaregister 
Vastuvõetud tekstid
Teisipäev, 19. mai 2015 - StrasbourgLõplik väljaanne
Šveitsi Konföderatsiooniga sõlmitud lepingus sätestatud kaitsemeetmed ***I
 Tingimusjuurdepääsul põhinevate või seda sisaldavate teenuste õiguskaitse Euroopa konventsioon ***
 Viktor Uspaskichi parlamendiliikme puutumatuse äravõtmise taotlus
 Jérôme Lavrilleux' parlamendiliikme puutumatuse äravõtmise taotlus
 Janusz Korwin-Mikke parlamendiliikme puutumatuse äravõtmise taotlus
 Theodoros Zagorakise parlamendiliikme puutumatuse äravõtmise taotlus
 Finantsinstrumentide ja -lepingute puhul võrdlusalustena kasutatavad indeksid ***I
 Arengu rahastamine
 Ohutumad tervishoiuteenused Euroopas
 VKEde säästva kasvu võimalused

Šveitsi Konföderatsiooniga sõlmitud lepingus sätestatud kaitsemeetmed ***I
PDF 240kWORD 61k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 19. mai 2015. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Majandusühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelises lepingus sätestatud kaitsemeetmete kohta (kodifitseeritud tekst) (COM(2014)0305 – C8-0009/2014 – 2014/0158(COD))
P8_TA(2015)0189A8-0145/2015

(Seadusandlik tavamenetlus – kodifitseerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2014)0305),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 207 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0009/2014),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse 20. detsembri 1994. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide tekstide ametliku kodifitseerimise kiirendatud töömeetodi kohta(1),

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 103 ja 59,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A8-0145/2015),

A.  arvestades, et Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma arvamuse kohaselt piirdub kõnealune ettepanek üksnes kehtivate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta;

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 19. mail 2015. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2015/... Euroopa Majandusühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelises lepingus sätestatud kaitsemeetmete kohta (kodifitseeritud tekst)

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2015/1145) lõplikule kujule).

(1) EÜT C 102, 4.4.1996, lk 2.


Tingimusjuurdepääsul põhinevate või seda sisaldavate teenuste õiguskaitse Euroopa konventsioon ***
PDF 238kWORD 60k
Euroopa Parlamendi 19. mai 2015. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu tingimusjuurdepääsul põhinevate või seda sisaldavate teenuste õiguskaitse Euroopa konventsiooni Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta (07597/1/2014 – C8-0286/2014 – 2010/0361(NLE))
P8_TA(2015)0190A8-0071/2015

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (07597/1/2014),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 1998. aasta direktiivi 98/84/EÜ tingimusjuurdepääsul põhinevate või seda sisaldavate teenuste õiguskaitse kohta(1)

–  võttes arvesse tingimusjuurdepääsul põhinevate või seda sisaldavate teenuste õiguskaitse Euroopa konventsiooni, mis võeti vastu 24. jaanuaril 2001(2),

–  võttes arvesse nõukogu 14. aprilli 2014. aasta otsust 2014/243/EL tingimusjuurdepääsul põhinevate või seda sisaldavate teenuste õiguskaitse Euroopa konventsiooni Euroopa Liidu nimel allkirjastamise kohta(3),

–  võttes arvesse taotlust nõusoleku saamiseks, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 207 lõike 4 esimesele lõigule ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktile v (C8-0286/2014),

–  võttes arvesse Euroopa Kohtu 22. oktoobri 2013. aasta otsust(4),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõike 1 esimest ja kolmandat lõiku ja lõiget 2 ning artikli 108 lõiget 7,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni soovitust (A8-0071/2015),

1.  annab nõusoleku konventsiooni ratifitseerimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Euroopa Nõukogule.

(1) EÜT L 320, 28.11.1998, lk 54.
(2) ELT L 336, 20.12.2011, lk 2.
(3) ELT L 128, 30.4.2014, lk 61.
(4) Euroopa Kohtu 22. oktoobri 2013. aasta otsus kohtuasjas C-137/12: komisjon vs. nõukogu, ECLI:EU:C:2013:675.


Viktor Uspaskichi parlamendiliikme puutumatuse äravõtmise taotlus
PDF 154kWORD 61k
Euroopa Parlamendi 19. mai 2015. aasta otsus Viktor Uspaskichi puutumatuse äravõtmise taotluse kohta (2014/2203(IMM))
P8_TA(2015)0191A8-0149/2015

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Viktor Uspaskichi puutumatuse äravõtmise taotlust, mille esitas 1. oktoobril 2014. aastal Leedu peaprokurör ja mis tehti teatavaks Euroopa Parlamendi täiskogu istungil 12. novembril 2014. aastal,

–  olles vastavalt kodukorra artikli 9 lõikele 5 Viktor Uspaskichi ära kuulanud,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artikleid 8 ja 9 ning otsestel ja üldistel valimistel Euroopa Parlamendi liikmete valimist käsitleva 20. septembri 1976. aasta akti artikli 6 lõiget 2,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 12. mai 1964. aasta, 10. juuli 1986. aasta, 15. ja 21. oktoobri 2008. aasta, 19. märtsi 2010. aasta, 6. septembri 2011. aasta ning 17. jaanuari 2013. aasta otsuseid(1),

–  võttes arvesse Leedu Vabariigi põhiseaduse artiklit 62,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 5 lõiget 2, artikli 6 lõiget 1 ja artiklit 9,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A8-0149/2015),

A.  arvestades, et Leedu peaprokurör on taotlenud Euroopa Parlamendi liikme Viktor Uspaskichi puutumatuse äravõtmist seoses väidetavat kriminaalkuritegu puudutava kohtueelse uurimisega;

B.  arvestades, et Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artiklis 9 on sätestatud, et Euroopa Parlamendi liikmetel on oma riigi territooriumil samasugune immuniteet nagu selle riigi parlamendi liikmetel;

C.  arvestades, et Leedu Vabariigi põhiseaduse artiklis 62 ja Seimi kodukorra artikli 22 kolmandas lõigus on sätestatud, et Seimi liikme vastu ei tohi alustada kriminaalmenetlust ja teda ei tohi vahistada ega tema isikuvabadust muul viisil piirata ilma Seimi nõusolekuta, välja arvatud in flagrante delicto korral;

D.  arvestades, et Viktor Uspaskichit süüdistatakse kohtu solvamises seisneva õiguserikkumise toimepanemises Leedu Vabariigi kriminaalkoodeksi artikli 232 alusel;

E.  arvestades, et puuduvad tõendid fumus persecutionis'e kohta, st puudub piisavalt põhjendatud kahtlus, et kohtumenetlust alustati eesmärgiga tekitada parlamendiliikmele poliitilist kahju;

1.  otsustab Viktor Uspaskichi puutumatuse ära võtta;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja vastutava parlamendikomisjoni raport viivitamatult Leedu peaprokurörile ja Viktor Uspaskichile.

(1) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 12. mai 1964, Wagner vs. Fohrmann ja Krier, 101/63, ECLI:EU:C:1964:28; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 10. juuli 1986, Wybot vs. Faure jt, 149/85, ECLI:EU:C:1986:310; kohtuotsus, Üldkohus, 15. oktoober 2008, Mote vs. parlament, T-345/05, ECLI:EU:T:2008:440; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 21. oktoober 2008, Marra vs. De Gregorio ja Clemente, C-200/07 ja C-201/07, ECLI:EU:C:2008:579; kohtuotsus, Üldkohus, 19. märts 2010, Gollnisch vs. parlament, T-42/06, ECLI:EU:T:2010:102; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 6. september 2011, Patriciello, C-163/10, ECLI: EU:C:2011:543; kohtuotsus, Üldkohus, 17. jaanuar 2013, Gollnisch vs. parlament, T-346/11 ja T-347/11, ECLI:EU:T:2013:23.


Jérôme Lavrilleux' parlamendiliikme puutumatuse äravõtmise taotlus
PDF 242kWORD 62k
Euroopa Parlamendi 19. mai 2015. aasta otsus Jérôme Lavrilleux’ puutumatuse äravõtmise taotluse kohta (2015/2014(IMM))
P8_TA(2015)0192A8-0152/2015

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Jérôme Lavrilleux’ puutumatuse äravõtmise taotlust, mille esitas 23. detsembril 2014. aastal Prantsusmaa justiitsminister Pariisi apellatsioonikohtu peaprokuröri nõudmisel ja mis tehti teatavaks Euroopa Parlamendi täiskogu istungil 15. jaanuaril 2015. aastal,

–  olles vastavalt kodukorra artikli 9 lõikele 5 Jérôme Lavrilleux’ ära kuulanud,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artikleid 8 ja 9 ning otsestel ja üldistel valimistel Euroopa Parlamendi liikmete valimist käsitleva 20. septembri 1976. aasta akti artikli 6 lõiget 2,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 12. mai 1964. aasta, 10. juuli 1986. aasta, 15. ja 21. oktoobri 2008. aasta, 19. märtsi 2010. aasta, 6. septembri 2011. aasta ning 17. jaanuari 2013. aasta otsuseid(1),

–  võttes arvesse Prantsuse Vabariigi põhiseaduse artiklit 26,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 5 lõiget 2, artikli 6 lõiget 1 ja artiklit 9,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A8-0152/2015),

A.  arvestades, et Pariisi apellatsioonikohtu peaprokurör taotles Euroopa Parlamendi liikme Jérôme Lavrilleux’ puutumatuse äravõtmist seoses käimasoleva kohtuliku uurimisega võltsimise, võltsitud dokumentide kasutamise, usalduse kuritarvitamise, pettusekatse ja nimetatud süütegudes osalemise ning nende varjamise, valimiskampaania ebaseadusliku rahastamise ja selle varjamise ning selles osalemise suhtes, ja arvestades, et Prantsuse kohtunikud sooviksid sellega seoses rakendada Jérôme Lavrilleux’ suhtes vabaduse võtmise või piiramise meedet;

B.  arvestades, et Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artiklis 9 on sätestatud, et Euroopa Parlamendi liikmetel on oma riigi territooriumil samasugune immuniteet nagu selle riigi parlamendi liikmetel;

C.  arvestades, et Prantsusmaa põhiseaduse artikli 26 lõigete 2 ja 3 kohaselt võib parlamendiliiget raske kuriteo või väärteo toimepanemise eest vahistada, temalt vabaduse võtta või seda piirata ainult selle parlamendikoja juhatuse nõusolekul, mille koosseisu ta kuulub; arvestades, et selline nõusolek ei ole vajalik raskelt kuriteolt või väärteolt tabamise korral või lõpliku süüdimõistva kohtuotsuse puhul; ja arvestades, et Prantsuse parlament võib taotleda oma liikme kinnipidamise, tema vabaduse võtmise või piiramise või tema vastu algatatud menetluse peatamist;

D.  arvestades, et Jérôme Lavrilleux’d kahtlustatakse osavõtus võltsitud arvete süsteemi kasutamisest kampaaniakulude katteks;

E.  arvestades, et Jérôme Lavrilleux’ puutumatuse äravõtmise suhtes tuleks kohaldada kodukorra artikli 9 lõikes 6 esitatud tingimusi;

F.  arvestades, et väidetavad süüdistused ei ole seotud Jérôme Lavrilleux’ liikmesusega Euroopa Parlamendis, vaid pärinevad Prantsusmaa viimaste presidendivalimiste ajast, mil ta oli kampaaniajuhi asetäitja;

G.  arvestades, et süüdistus ei puuduta Jérôme Lavrilleux’ poolt Euroopa Parlamendi liikme ametikohustuste täitmisel esitatud arvamusi ega antud hääli Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artikli 8 tähenduses;

H.  arvestades, et Euroopa Parlament ei ole leidnud tõendeid fumus persecutionis’e kohta, s.t tal puudub alus piisavalt tõsiseks ja täpseks kahtluseks, et menetlus algatati eesmärgiga tekitada parlamendiliikmele poliitilist kahju;

1.  otsustab Jérôme Lavrilleux’ puutumatuse ära võtta;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja vastutava parlamendikomisjoni raport viivitamatult Prantsuse Vabariigi pädevale ametiasutusele ja Jérôme Lavrilleux’le.

(1) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 12. mai 1964, Wagner vs. Fohrmann ja Krier, 101/63, ECLI:EU:C:1964:28; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 10. juuli 1986, Wybot vs. Faure jt, 149/85, ECLI:EU:C:1986:310; kohtuotsus, Üldkohus, 15. oktoober 2008, Mote vs. parlament, T-345/05, ECLI:EU:T:2008:440; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 21. oktoober 2008, Marra vs. De Gregorio ja Clemente, C-200/07 ja C-201/07, ECLI:EU:C:2008:579; kohtuotsus, Üldkohus, 19. märts 2010, Gollnisch vs. parlament, T-42/06, ECLI:EU:T:2010:102; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 6. september 2011, Patriciello, C-163/10, ECLI: EU:C:2011:543; kohtuotsus, Üldkohus, 17. jaanuar 2013, Gollnisch vs. parlament, T-346/11 ja T-347/11, ECLI:EU:T:2013:23.


Janusz Korwin-Mikke parlamendiliikme puutumatuse äravõtmise taotlus
PDF 159kWORD 63k
Euroopa Parlamendi 19. mai 2015. aasta otsus Janusz Korwin-Mikke puutumatuse äravõtmise taotluse kohta (2015/2049(IMM))
P8_TA(2015)0193A8-0150/2015

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Janusz Korwin-Mikke puutumatuse äravõtmise taotlust, mille esitas Poola Vabariigi peaprokurör 29. detsembril 2014. aastal seoses Varssavi ringkonnaprokuratuuris algatatud kriminaalmenetlusega (kohtuasi nr V Ds 223/14) ja mis tehti teatavaks 28. jaanuari 2015. aasta täiskogu istungil,

–  olles vastavalt kodukorra artikli 9 lõikele 5 Janusz Korwin-Mikke ära kuulanud,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artikleid 8 ja 9 ning otsestel ja üldistel valimistel Euroopa Parlamendi liikmete valimist käsitleva 20. septembri 1976. aasta akti artikli 6 lõiget 2,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 12. mai 1964. aasta, 10. juuli 1986. aasta, 15. ja 21. oktoobri 2008. aasta, 19. märtsi 2010. aasta, 6. septembri 2011. aasta ja 17. jaanuari 2013.aasta otsuseid(1),

–  võttes arvesse Poola Vabariigi põhiseaduse artikli 105 lõiget 2 ning Poola Seimi või Senati liikmete ametikohustuste täitmist käsitleva Poola 9. mai 1996. aasta seaduse artikli 7b lõiget 1 ja artikli 7c lõiget 1,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 5 lõiget 2, artikli 6 lõiget 1 ja artiklit 9,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A8-0150/2015),

A.  arvestades, et Poola Vabariigi peaprokurör on edastanud Varssavi ringkonnakohtu taotluse saada luba algatada kriminaalmenetlus Euroopa Parlamendi liikme Janusz Korwin-Mikke suhtes seoses õiguserikkumisega Poola kriminaalseadustiku artikli 222 lõike 1 alusel; arvestades eelkõige seda, et menetlus puudutab riigiametniku füüsilise puutumatuse väidetavat rikkumist;

B.  arvestades, et Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli artikli 8 kohaselt ei või Euroopa Parlamendi liikmeid üle kuulata, nende suhtes tõkendit kohaldada ega neid kohtumenetlusele allutada nende poolt oma kohustuste täitmisel avaldatud arvamuste või antud häälte tõttu;

C.  arvestades, et Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli artikli 9 kohaselt peab Euroopa Parlamendi liikmetel olema oma riigi territooriumil samasugune immuniteet nagu selle riigi parlamendi liikmetel;

D.  arvestades, et Poola Vabariigi põhiseaduse artikli 105 lõike 2 kohaselt ei saa parlamendiliiget võtta kriminaalvastutusele ilma Seimi nõusolekuta;

E.  arvestades, et ainult parlament üksi peab otsustama, kas puutumatus antud juhul võetakse ära või mitte; arvestades, et parlamendiliikme puutumatuse äravõtmise või kaitsmise kohta otsust tehes võib parlament võtta kaalutletult arvesse asjaomase parlamendiliikme seisukohta(2);

F.  arvestades, et nii nagu kuulamisel kinnitati, ei ole väidetaval õiguserikkumisel otsest ega ilmset seost Janusz Korwin-Mikke kui Euroopa Parlamendi liikme kohustuste täitmisega ning see ei kujuta endast tema poolt Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artikli 8 tähenduses arvamuse avaldamist või hääle andmist Euroopa Parlamendi liikme kohustuste täitmisel;

G.  arvestades, et parlament ei ole käesoleva juhtumi puhul leidnud tõendeid fumus persecutionis’e kohta, s.t ei ole piisavalt tõsist ja konkreetset alust arvata, et kohtuasja algatamise eesmärk on tekitada asjaomasele parlamendiliikmele poliitilist kahju;

1.  otsustab Janusz Korwin-Mikke puutumatuse ära võtta;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja vastutava parlamendikomisjoni raport viivitamatult Poola Vabariigi pädevale ametiasutusele ja Janusz Korwin-Mikkele.

(1) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 12. mai 1964, Wagner vs. Fohrmann ja Krier, 101/63, ECLI:EU:C:1964:28; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 10. juuli 1986, Wybot vs. Faure jt, 149/85, ECLI:EU:C:1986:310; kohtuotsus, Üldkohus, 15. oktoober 2008, Mote vs. parlament, T-345/05, ECLI:EU:T:2008:440; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 21. oktoober 2008, Marra vs. De Gregorio ja Clemente, C-200/07 ja C-201/07, ECLI:EU:C:2008:579; kohtuotsus, Üldkohus, 19. märts 2010, Gollnisch vs. parlament, T-42/06, ECLI:EU:T:2010:102; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 6. september 2011, Patriciello, C-163/10, ECLI: EU:C:2011:543; kohtuotsus, Üldkohus, 17. jaanuar 2013, Gollnisch vs. parlament, T-346/11 ja T-347/11, ECLI:EU:T:2013:23.
(2) Eespool nimetatud kohtuotsus T-345/05, Mote vs. parlament, punkt 28.


Theodoros Zagorakise parlamendiliikme puutumatuse äravõtmise taotlus
PDF 158kWORD 63k
Euroopa Parlamendi 19. mai 2015. aasta otsus Theodoros Zagorakise puutumatuse äravõtmise taotluse (II) kohta (2015/2071(IMM))
P8_TA(2015)0194A8-0151/2015

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Theodoros Zagorakise puutumatuse äravõtmise taotlust, mille esitas Kreeka riigikohtu asepeaprokurör 10. märtsil 2015. aastal seoses Thessaloniki esimese astme kohtus algatatud menetlusega nr ΑΒΜ Δ2011/5382, Β2012/564 ja mis tehti teatavaks Euroopa Parlamendi täiskogu istungil 25. märtsil 2015. aastal,

–  võttes arvesse asjaolu, et Theodoros Zagorakis loobus kodukorra artikli 9 lõikega 5 ette nähtud õigusest olla ära kuulatud,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artikleid 8 ja 9 ning otsestel ja üldistel valimistel esindajate Euroopa Parlamendi liikmete valimist käsitleva 20. septembri 1976. aasta akti artikli 6 lõiget 2,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 12. mai 1964. aasta, 10. juuli 1986. aasta, 15. ja 21. oktoobri 2008. aasta, 19. märtsi 2010. aasta, 6. septembri 2011. aasta ning 17. jaanuari 2013. aasta otsuseid(1),

–  võttes arvesse Kreeka Vabariigi põhiseaduse artiklit 62,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 5 lõiget 2, artikli 6 lõiget 1 ja artiklit 9,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A8-0151/2015),

A.  arvestades, et Kreeka asepeaprokurör on taotlenud Euroopa Parlamendi liikme Theodoros Zagorakise puutumatuse äravõtmist seoses väidetavat õigusrikkumist käsitleva võimaliku kohtumenetlusega;

B.  arvestades, et Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artiklis 9 on sätestatud, et Euroopa Parlamendi liikmetel on oma riigi territooriumil samasugune immuniteet nagu selle riigi parlamendi liikmetel;

C.  arvestades, et Kreeka Vabariigi põhiseaduse artiklis 62 on sätestatud, et parlamendi koosseisu ametiajal ei või parlamendiliiget ilma parlamendi eelneva loata vastutusele võtta, vahistada, temalt vabadust võtta ega muul viisil tema vabadust piirata;

D.  arvestades, et Theodoros Zagorakist süüdistatakse finantsrikkumistes, mille ta pani toime aastatel 2007–2012 jalgpalliklubis PAOK, mille president ta sel ajal oli;

E.  arvestades, et väidetav rikkumine ei ole kindlasti seotud Theodoros Zagorakise Euroopa Parlamendi liikmeks olemisega, vaid pigem tegevusega jalgpalliklubi PAOK presidendi ametikohal;

F.  arvestades, et süüdistus ei ole seotud Euroopa Parlamendi liikme kohustuste täitmisel avaldatud arvamustega ega antud häältega Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artikli 8 tähenduses;

G.  arvestades, et ei ole alust arvata, et kriminaalmenetluse eesmärk on kahjustada parlamendiliikme poliitilist tegevust (fumus persecutionis), sest menetlust alustati aastaid enne parlamendiliikme ametisse asumist;

1.  otsustab Theodoros Zagorakise puutumatuse ära võtta;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja vastutava parlamendikomisjoni raport viivitamatult Kreeka riigikohtu juures asuvale riigiprokuratuurile ja Theodoros Zagorakisele.

(1) Kohtuotsus, Euroopa Kohus 12. mai 1964, Wagner vs. Fohrmann ja Krier, 101/63, ECLI:EU:C:1964: 28, punkt 419; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 10. juuli 1986, Wybot vs. Faure jt, 149/85, ECLI:EU:C:1986:310, punkt 2403; kohtuotsus, Üldkohus, 15. oktoober 2008, Mote vs. parlament, T-345/05, ECLI:EU:T:2008:440, punkt II-2849; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 21. oktoober 2008, Marra vs. De Gregorio ja Clemente, C-200/07 ja C-201/07, ECLI:EU:C:2008:579, punkt I-7929; kohtuotsus, Üldkohus, 19. märts 2010, Gollnisch vs. parlament, T-42/06, ECLI:EU:T:2010:102, punkt II-1135; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 6. september 2011, Patriciello, C-163/10, ECLI: EU:C:2011:543, punkt I-7565; kohtuotsus, Üldkohus, 17. jaanuar 2013, Gollnisch vs. parlament, T-346/11 ja T-347/11, ECLI:EU:T:2013:23.


Finantsinstrumentide ja -lepingute puhul võrdlusalustena kasutatavad indeksid ***I
PDF 694kWORD 322k
Tekst
Terviktekst
Euroopa Parlamendi 19. mail 2015. aastal vastuvõetud muudatusettepanek ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus finantsinstrumentide ja -lepingute puhul korraldatud näitajatena kasutatavate indeksite kohta (COM(2013)0641 – C7-0301/2013 – 2013/0314(COD))(1)
P8_TA(2015)0195A8-0131/2015

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

[Muudatusettepanek nr 1]

EUROOPA PARLAMENDI MUUDATUSED(2)
P8_TA(2015)0195A8-0131/2015
komisjoni ettepanekule
P8_TA(2015)0195A8-0131/2015
---------------------------------------------------------
P8_TA(2015)0195A8-0131/2015
Ettepanek:
P8_TA(2015)0195A8-0131/2015

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS
finantsinstrumentide ja -lepingute puhul võrdlusalustena kasutatavate indeksite kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(3),

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust(4),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)  Paljude finantsinstrumentide ja -lepingute hinnakujundus sõltub võrdlusaluste täpsusest ja usaldusväärsusest. Selliste intressimäära võrdlusalustega nagu LIBOR ja EURIBOR ning valuutakursi võrdlusalustega manipuleerimise tõsised juhtumid, mis on tekitanud märkimisväärset kahju tarbijatele ja investoritele ning veelgi vähendanud kodanike usaldust finantssektori vastu, samuti energia, nafta ja valuutakursi võrdlusalustega manipuleerimise kohta esitatud väited on näidanud, et võrdlusalused võivad põhjustada huvide konflikte ning neil on kaalutlusõiguslikud ja nõrgad juhtimiskorrad, mis võivad olla manipuleeritavad. Võrdlusalustena kasutatavate indeksite ebatäpsus ja mitteusaldusväärsus või sellekohased kahtlused võivad õõnestada turu usaldust, põhjustada tarbijatele ja investoritele kahju ja moonutada reaalmajandust. Seepärast on vaja tagada võrdlusaluste ja nende kindlaksmääramise täpsus, kindlus ja usaldusväärsus.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/39/EÜ finantsinstrumentide turgude kohta(5) sisaldab teatavaid nõudeid noteeritud finantsinstrumentide hinnakujunduses kasutatavate võrdlusaluste usaldusväärsusele. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiiv 2003/71/EÜ väärtpaberite üldsusele pakkumisel või kauplemisele lubamisel avaldatava prospekti kohta(6) sisaldab teatavaid nõudeid emitentide kasutatavate võrdlusaluste suhtes. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta(7) sisaldab teatavaid nõudeid, mida kohaldatakse võrdlusaluste kasutamisele eurofondide poolt. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta määrus (EL) nr 1227/2011 energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse kohta(8) sisaldab teatavaid sätteid, mis keelavad energia hulgimüügitoodete puhul kasutatavate võrdlusalustega manipuleerimise. Nende õigusaktidega reguleeritakse paraku üksnes konkreetsete võrdlusaluste teatavaid tahke ja neis ei käsitleta kõiki võrdlusaluste korraldamise nõrku külgi.

(3)  Võrdlusalused on piiriüleste tehingute hinnakujunduses äärmiselt olulised ning toetavad seega siseturu tõhusat toimimist väga erinevate finantsinstrumentide ja -teenuste vallas. Paljusid finantslepingutes, eelkõige hüpoteegi seadmise lepingutes viitemäärana kasutatavaid võrdlusaluseid korraldatakse ühes liikmesriigis, kuid neid kasutavad teiste liikmesriikide krediidiasutused ja tarbijad. Lisaks maandavad need krediidiasutused sageli oma riske või rahastavad neid finantslepinguid piiriülesel pankadevahelisel turul. Võrdlusaluseid käsitlevad riiklikud õigusaktid on vastu võtnud ainult kaks liikmesriiki, kuid juba võib märgata, et nende võrdlusaluseid reguleerivad asjaomased õigusraamistikud lahknevad sellistes küsimustes nagu reguleerimisala. Lisaks leppis Rahvusvaheline Väärtpaberijärelevalve Organisatsioon (IOSCO) 2013. aastal kokku võrdlusaluste põhimõtted, kuid kuna kõnealuste põhimõtete rakendamise täpne ulatus ja viisid on paindlikud, võivad liikmesriigid võtta riigi tasandil vastu õigusaktid, mis rakendavad neid põhimõtteid erinevalt.

(3a)  Finantssektori võrdlusaluste kasutamine ei piirdu finantsinstrumentide emiteerimise ja koostamisega ning finantslepingute sõlmimisega. Finantstööstus sõltub ka võrdlusalustest, mille eesmärk on mõõta investeerimisfondi tootlust, et teha kindlaks tulem, määrata kindlaks varade jaotus portfellis või arvutada tulemustasud. Indeksite kombinatsiooni raames eri indeksitele väärtuse andmine ja nende väärtuste läbivaatamine finantsinstrumendi või -lepingu väljamakse või väärtuse kindlaksmääramise või investeerimisfondi tootluse mõõtmiseks tähendab ka nende kasutamist, sest erinevalt võrdlusaluste korraldamisest ei hõlma selline tegevus kaalutlusõiguse kasutamist. Sellise finantsinstrumendi hoidmist, mille puhul viidatakse kindlale võrdlusalusele, ei tohiks käsitleda võrdlusaluse kasutamisena.

(4)  Sellised erinevad lähenemisviisid killustaksid siseturgu, sest eri liikmesriikides kehtiksid võrdlusaluste korraldajate ja kasutajate suhtes erinevad eeskirjad. Seega saaks ühes liikmesriigis koostatud võrdlusaluste kasutamist takistada teistes liikmesriikides ▌. Liidus finantsinstrumentide ja -lepingute puhul kasutatavate võrdlusaluste täpsust ja usaldusväärsust tagava ühtlustatud raamistiku puudumisel on seetõttu tõenäoline, et erinevused liikmesriikide õigusaktides loovad takistused siseturu sujuvale toimimisele võrdlusaluste korraldamise valdkonnas.

(5)  ELi tarbijakaitse eeskirjades ei käsitleta finantslepingutes kasutatavate võrdlusaluste sobivust. Kuna mitmes liikmesriigis on ebasobivate võrdlusaluste kasutamisega seoses tarbijate poolt esitatud kaebusi ja algatatud kohtuvaidlusi, võidakse tarbijakaitsega seotud õigustatud murest ajendatuna võtta riigi tasandil vastu lahknevad meetmed ning see võib siseturgu killustada, sest tarbijakaitse eri tasemetega seonduvad erinevad konkurentsitingimused.

(6)  Selleks et tagada siseturu nõuetekohane toimimine ja parandada selle toimimise tingimusi eelkõige finantsturgudel ning tagada tarbijate ja investorite kaitse kõrge tase, on seega asjakohane kehtestada võrdlusaluste õigusraamistik liidu tasandil.

(7)  Asjakohane ja vajalik on võtta kõnealused normid vastu määrusena, et tagada kogu liidus selliste sätete ühetaoline kohaldamine, millega otseselt kehtestatakse võrdlusaluste korraldamise, nende jaoks sisendandmete esitamise ja nende kasutamisega seotud isikute kohustused. Kuna võrdlusaluste korraldamise õigusraamistik sisaldab tingimata meetmeid, millega täpsustatakse konkreetseid nõudeid kõikides võrdlusaluste korraldamisele omastes erinevates valdkondades, võivad isegi väikesed lahknevused mõnes sellises valdkonnas kasutatud lähenemisviisides põhjustada märkimisväärseid takistusi võrdlusaluste piiriülesel korraldamisel. Seepärast peaks vahetult, ilma riikliku õigusaktita, kohaldatava määruse kasutamine vähendama riigi tasandil lahknevate meetmete võtmise võimalust, tagama järjepideva lähenemisviisi ja suurema õiguskindluse ning ära hoidma märkimisväärsete takistuste esilekerkimise võrdlusaluste piiriülesel korraldamisel.

(8)  Käesoleva määruse reguleerimisala peaks olema piisavalt lai, et luua ennetav õigusraamistik. Võrdlusaluste kindlaksmääramisel kasutatakse kaalutlusõigust ja sellele on olemuslikult iseloomulik teatavat liiki huvide konfliktide esinemine – see tähendab, et nende võrdlusalustega manipuleerimiseks on olemas võimalused ja ajendid. Nimetatud ohutegurid on iseloomulikud kõigile võrdlusalustele ja kõigi nende suhtes tuleks kohaldada nõuetekohaseid juhtimis- ja kontrollinõudeid. Kuid riskimäär erineb ning iga juhtumi puhul kasutatav lähenemisviis peaks vastama konkreetsetele asjaoludele. Kuna võrdlusaluste manipuleeritavus ja tähtsus muutuvad aja jooksul, siis võidakse juhul, kui määruse reguleerimisalasse kaasatakse üksnes tähtsad või manipuleeritavad indeksid, jätta tähelepanuta riskid, mis võivad võrdlusalustega edaspidi kaasneda. Eelkõige võidakse tulevikus laialdaselt kasutada võrdlusaluseid, mida praegu eriti laialdaselt ei kasutata – sel juhul võib isegi väike manipuleerimine nendega avaldada märkimisväärset mõju.

(9)  Käesoleva määruse reguleerimisala kindlaksmääramisel peaks olema otsustava tähtsusega see, kuidas võrdlusaluse väljundväärtus määrab kindlaks finantsinstrumendi või -lepingu väärtuse ▌. Seepärast ei tohiks reguleerimisala sõltuda sisendandmete iseloomust. Reguleerimisalasse peaks seega kaasama võrdlusalused, mis arvutatakse majanduslike sisendandmete (nt aktsiahinnad) ja mittemajanduslike arvude või väärtuste (nt ilmanäitajad) põhjal. Raamistik peaks hõlmama kõnealuste riskidega seotud võrdlusaluseid, kuid samuti võtma arvesse kõikjal maailmas korraldatavate võrdlusaluste suurt arvu ning erinevat mõju, mida need näitajad avaldavad finantsstabiilsusele ja reaalmajandusele. Käesolevas määruses tuleks näha ette ka proportsionaalsed meetmed, mida rakendatakse erinevate võrdlusalustega kaasnevate riskide puhul. Käesolev määrus peaks seega hõlmama kõiki võrdlusaluseid, mida kasutatakse reguleeritud kauplemiskohtades noteeritud või kaubeldavate finantsinstrumentide hinna määramiseks. Kõikide käesolevas määruses viidatud päevade puhul tuleks silmas pidada kalendripäevi.

(10)  Suur hulk tarbijaid on sõlminud finantslepingud, eelkõige hüpoteegiga tagatud tarbijakrediidilepingud, milles viidatakse samade riskidega seotud võrdlusalustele. Käesolev määrus peaks seepärast hõlmama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/17/EL(9) osutatud indekseid või viitemäärasid.

(11)  Indeksit või olemasolevate indeksite kombinatsiooni, millele ei ole lisatud uusi sisendandmeid ja mida kasutatakse fondi või finantstoote tootluse mõõtmiseks, tuleks käsitleda võrdlusaluse kasutamisena.

(12)  Kõigil võrdlusaluste korraldajatel võib esineda huvide konflikte, nad võivad kasutada kaalutlusõigust ja nende juhtimis- ja kontrollisüsteemid ei pruugi olla nõuetekohased. Pealegi, kuna korraldajad kontrollivad võrdlusaluste kindlaksmääramist, siis on korraldajatele tegevusloa- ja järelevalvenõude või registreerimisnõude kehtestamine tõhusaim viis võrdlusaluste usaldusväärsuse tagamiseks.

(13)  Võrdlusaluste jaoks sisendandmete esitajatel võib esineda huvide konflikte ja nad võivad kasutada kaalutlusõigust ning seega võivad nad olla manipuleerimise allikaks. Võrdlusaluste jaoks sisendandmete esitamine on vabatahtlik. Sisendandmete esitajad võivad lõpetada sisendandmete esitamise, kui algatusega nõutakse neilt oma ärimudeli märkimisväärset muutmist. Kui aga korralikku juhtimis- ja kontrollisüsteemi nõutakse üksustelt, mida juba reguleeritakse ja mis juba kuuluvad järelevalve alla, ei põhjusta see eeldatavasti märkimisväärseid kulusid või ebaproportsionaalselt suurt halduskoormust. Seepärast kehtestatakse järelevalve alla kuuluvatele sisendandmete esitajatele käesoleva määrusega teatavad kohustused.

(14)  Korraldaja on füüsiline või juriidiline isik, kellel on teadlik kontroll võrdlusalus korraldamise üle ning kes eelkõige korraldab võrdlusalust, kogub ja analüüsib sisendandmeid, määrab võrdlusaluse kindlaks ning kas avaldab ise võrdlusaluse või tellib selle avaldamise kolmandalt isikult. Juhul kui isik avaldab võrdlusaluse või viitab sellele üksnes oma ajakirjandusliku tegevuse osana, kuid ei oma kontrolli asjaomase võrdlusaluse korraldamise üle, ei tuleks selle isiku suhtes käesoleva määrusega korraldajatele kehtestatud nõudeid siiski kohaldada.

(15)  Indeks arvutatakse alusvara väärtuse alusel teatava valemi või muu meetodi abil. Selle valemi koostamisel, arvutuse tegemisel ja sisendandmete kindlaksmääramisel saab kasutada kaalutlusõigust. Kaalutlusõigusest tuleneb manipuleerimisoht ning seepärast peaksid käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluma kõik selle omadusega võrdlusalused. Juhul kui finantsinstrumendi puhul viidatakse üksikule hinnale või väärtusele, näiteks kui optsiooni võrdlushind põhineb ühe väärtpaberi hinnal, siis arvutust siiski ei tehta ning sisendandmed ja kaalutlusõigus puuduvad. Seepärast ei tohiks käesoleva määruse kohaldamisel käsitada üksikul hinnal või väärtusel põhinevat võrdlushinda võrdlusalusena. Kesksete vastaspoolte esitatud võrdlus- või arveldushindu ei tohiks käsitada võrdlusalustena, sest neid kasutatakse arvelduste, võimenduse ja riskijuhtimise kindlaksmääramiseks ja need ei määra seega kindlaks finantsinstrumendi alusel makstavat summat või finantsinstrumendi väärtust.

(16)  Käesoleva määruse rakendamisel tuleks täielikult austada Euroopa Keskpanga ja Euroopa Keskpankade Süsteemi riikide keskpankade sõltumatust neile aluslepingutega antud volituste, ülesannete ja kohustuste täitmisel, samuti liikmesriigi või asjaomase kolmanda riigi põhiseaduslike struktuuridega kehtestatud riikide keskpankade sõltumatust.

(17)  ▌Võrdlusaluste usaldusväärsuse tagamiseks tuleks võrdlusaluste korraldajatelt nõuda nõuetekohase juhtimiskorra rakendamist, et piirata kõnealuseid huvide konflikte ja tagada kindlustunne võrdlusaluste usaldusväärsuse suhtes. Isegi tõhusa juhtimise korral esineb enamikul korraldajatel huvide konflikte ning võib juhtuda, et nad peavad andma hinnanguid ja tegema otsuseid, mis mõjutavad eri sidusrühmi. Seepärast on tähtis, et korraldajatel oleks juhtimiskorra rakendamise ja tõhususe järelevalve teostamiseks sõltumatu organ, kes tagab tõhusa järelevalve.

(18)  Võrdlusalustega manipuleerimine ja nende ebausaldusväärsus võivad kahjustada investoreid ja tarbijaid. Seepärast peaks käesoleva määrusega kehtestama raamistiku, mis reguleerib andmete säilitamist korraldajate ja sisendandmete esitajate poolt ning tagab võrdlusaluse eesmärgi ja sisendandmete läbipaistvuse – see hõlbustab potentsiaalsete nõuete tõhusamat ja õiglasemat lahendamist kooskõlas liikmesriigi või liidu õigusnormidega.

(19)  Auditeerimiseks ja käesoleva määruse tõhusaks rakendamiseks on vaja teha järelanalüüs ja -uuringud. Määrusega tuleks seetõttu kehtestada raamistik võrdlusaluste korraldajate poolseks võrdlusaluse arvutamisega seotud asjakohaste dokumentide nõuetekohaseks säilitamiseks piisavalt pika aja jooksul. Võrdlusalusega mõõdetav tegur ja mõõtmiskeskkond muutuvad tõenäoliselt aja jooksul. Seetõttu tuleb võrdlusaluste korraldamise protsessi ja metoodikat korrapäraselt auditeerida või need läbi vaadata, et teha kindlaks puudused ja täiustamisvõimalused. Võrdlusaluste korraldamisel esinevad puudused võivad mõjutada paljusid sidusrühmi ja need sidusrühmad saavad aidata puudusi tuvastada. Seepärast tuleks määrusega kehtestada raamistik, millega luuakse võrdlusaluste korraldajatele esitatud kaebuste sõltumatu lahendamise menetlus, mis võimaldab sidusrühmadel teatada võrdlusaluste korraldajale kaebustest ning tagab, et võrdlusaluste korraldaja hindab objektiivselt iga kaebuse põhjendatust.

(20)  Võrdlusaluste korraldamisel tellitakse tähtsad tööülesanded – näiteks võrdlusaluse arvutamine, sisendandmete kogumine ja võrdlusaluse levitamine – sageli allhanke korras. Juhtimiskorra tõhususe huvides tuleb tagada, et selline tööülesannete allhanke korras tellimine ei vabasta võrdlusaluse korraldajat tema kohustustest ja vastutusest ega takista korraldajat tema kohustuste täitmisel ja vastutuse kandmisel või asjaomast pädevat asutust korraldajate üle järelevalve teostamisel.

(21)  Võrdlusaluse korraldaja saab sisendandmete keskse vastuvõtjana järjekindlalt hinnata sisendandmete usaldusväärsust ja täpsust. ▌

(22)  Korraldaja töötajad võivad tuvastada käesoleva määruse võimaliku rikkumise juhtumid või manipuleerimist või manipuleerimise katset põhjustada võivad võimalikud puudused. Käesoleva määrusega tuleks seega kehtestada raamistik, mis võimaldab töötajatel anda korraldajatele konfidentsiaalselt märku käesoleva määruse võimalikust rikkumisest.

(23)  Sisendandmete esitamisel kasutatav kaalutlusõigus annab võimaluse võrdlusalusega manipuleerida. Kui sisendandmeteks on tehingupõhised andmed, on kaalutlusõigus väiksem ja andmetega manipuleerimise võimalus seega väheneb. Seepärast peaksid võrdlusaluste korraldajad kasutama sisendandmetena üldiselt võimaluse korral tegelikke tehinguandmeid, kuid nad võivad kasutada ka muid andmeid, kui tehinguandmed ei ole võrdlusaluse usaldusväärsuse ja täpsuse tagamiseks piisavad.

(24)  Võrdlusaluse usaldusväärsus ja täpsus sellega jälgitava majandusteguri mõõtmisel sõltuvad kasutatavast metoodikast ja kasutatavatest sisendandmetest. Seepärast on vaja kehtestada läbipaistev metoodika, mis tagab võrdlusaluse usaldusväärsuse ja täpsuse.

(25)  Võrdlusaluse jätkuva täpsuse tagamiseks tuleb vahel metoodikat muuta, kuid iga muudatus avaldab mõju võrdlusaluse kasutajatele ja sidusrühmadele. Seepärast on vaja sätestada võrdlusalusega seoses kasutatava metoodika muutmisel järgitav kord, sealhulgas konsulteerimise vajadus, nii et kasutajad ja sidusrühmad saaksid neid muudatusi arvesse võttes rakendada vajalikke meetmeid või teavitada korraldajat, kui nad on nende muudatuste tõttu mures.

(26)  Võrdlusaluste usaldusväärsus ja täpsus sõltuvad sisendandmete esitajate esitatud andmete usaldusväärsusest ja täpsusest. On oluline, et sisendandmete esitajate kohustused seoses sisendandmetega oleksid selgelt sätestatud, neile saaks tugineda ja need oleksid kooskõlas võrdlusaluse korraldaja kontrollimehhanismide ja metoodikaga. Seetõttu peaks võrdlusaluse korraldaja vajaduse ja võimaluse korral ning koostöös oma sisendandmete esitajatega koostama käitumisjuhendi, mis sisaldab neid nõudeid ning sisendandmete esitajate kohustusi seoses sisendandmete esitamisega.

(27)  Paljud võrdlusalused määratakse kindlaks valemi abil, mis arvutatakse sisendandmete põhjal, mille esitavad reguleeritud kauplemiskohad, tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajad või aruandlussüsteemi pakkujad, energiabörsid või heitkoguse ühikute enampakkumisplatvormid. Sellisel juhul tagatakse olemasoleva reguleerimisega ja järelevalvega sisendandmete usaldusväärsus ja läbipaistvus ning kehtestatakse juhtimisnõuded ja -menetlused rikkumistest teatamiseks. Tingimusel et aluseks olevad sisendandmed on tervikuna pärit kauplemiskohtadest, mille suhtes kohaldatakse kauplemisjärgse läbipaistvuse nõudeid (sh kolmanda riigi turult, mida peetakse samaväärseks liidu reguleeritud turuga), tuleks sellised võrdlusalused seepärast vabastada teatavatest käesoleva määruse kohastest kohustustest, eesmärgiga vältida topeltreguleerimist ja kuna nende järelevalve tagab kasutatud sisendandmete usaldusväärsuse.

(28)  Sisendandmete esitajatel võib esineda huvide konflikte ja nad võivad kasutada sisendandmete kindlaksmääramisel kaalutlusõigust. Seepärast on vaja, et sisendandmete esitajate tegevuse suhtes kohaldatakse juhul, kui see on võimalik ja vajalik, juhtimiskorda, mis tagab nende konfliktide juhtimise ja selle, et sisendandmed on täpsed, korraldaja nõuetega kooskõlas ja neid saab kontrollida.

(29)  Võrdlusaluste eri liikidel ja sektoritel on erinevad omadused ja nõrgad küljed ning nendega on seotud erinevad riskid. Seepärast tuleb täiendavalt täpsustada käesoleva määruse sätteid, mis käsitlevad võrdlusaluste konkreetseid sektoreid ja liike. Börsikaupade võrdlusaluseid kasutatakse laialdaselt ja neil on sektorile iseloomulikud omadused ning seepärast tuleb käesolevas määruses täpsustada nende sätete kohaldamist nende võrdlusaluste suhtes. Lisaks tuleks käesolevas määruses ette näha teatav paindlikkus, mis võimaldaks eri võrdlusaluste sektorite suhtes kohaldatavaid diferentseeritud nõudeid õigeaegselt ajakohastada, pidades silmas rahvusvahelisi arenguid ning võttes eelkõige arvesse Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni (IOSCO) tööd.

(29a)  Selleks, et lugeda võrdlusalus käesoleva määruse alusel oluliseks, peab see olema olemuselt süsteemne või kasutatav süsteemsel viisil ning manipuleerimise suhtes haavatav, et tagada regulatiivne proportsionaalsus.

(30)  Teatavate oluliste võrdlusaluste ebaõigsus võib märkimisväärselt mõjutada finantsstabiilsust, turu korrapärast toimimist või investoreid ning seepärast tuleb selliste oluliste võrdlusaluste usaldusväärsuse ja kindluse tagamiseks kohaldada täiendavaid nõudeid. Seda oluliste võrdlusaluste võimalikku destabiliseerivat mõju võib olla tunda ühes või mitmes liikmesriigis. Riiklikud pädevad asutused ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve otsustavad, millised võrdlusalused loetakse oluliseks.

(30a)  Arvestades oluliste võrdlusaluste strateegilist tähtsust siseturu tõrgeteta toimimise jaoks, antakse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele õigus võtta vastu võrdlusaluse korraldaja ja vajaduse korral sisendandmete esitajate suhtes otseselt kohaldatavaid otsuseid, juhul kui riiklik pädev asutus ei ole kohaldanud käesolevat määrust või on rikkunud liidu õigust ning järgides Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010(10) artiklis 17 sätestatud menetlust.

(31)  Olulise võrdlusaluse usaldusväärsust võivad kahjustada sisendandmete esitajad, kes lõpetavad andmete esitamise, sest sellega kahjustataks kõnealuste võrdlusaluste suutlikkust mõõta aluseks olevat turu- või majandusolukorda. Seega tuleb asjaomasele pädevale asutusele anda volitus nõuda järelevalve alla kuuluvatelt üksustelt kohustuslikus korras olulise võrdlusaluse jaoks sisendandmete esitamist, et säilitada kõnealuse võrdlusaluse usaldusväärsus. Sisendandmete kohustuslikus korras esitamine ei pane järelevalve alla kuuluvatele üksustele kohustust sõlmida tehinguid või võtta kohustust tehingute sõlmimiseks.

(31a)  Kui võrdlusalus on loetud oluliseks, võib selle korraldaja kasutada võrdlusaluste kasutajate suhtes monopoolset seisundit. Seda silmas pidades peab kõnealuse olulise võrdlusaluse pädevate asutuste kolleegium teostama järelevalvet müügihinna ja korraldaja kulude üle, et takistada turu kuritarvitamist.

(32)  Selleks et võrdlusaluste kasutajad saaksid valida sobivad võrdlusalused ja mõistaksid nendega seotud riske, peavad nad teadma, mida võrdlusalusega mõõdetakse ja millised on näitaja nõrgad küljed. Seetõttu peaks võrdlusaluse korraldaja avaldama neid asjaolusid kirjeldava teate . Korraldaja peaks tegema oma sisendandmed taotluse korral uurimisega seoses asjaomasele pädevale asutusele kättesaadavaks.

(34)  Käesolevas määruses tuleks arvesse võtta finantssektori võrdlusaluste põhimõtteid (edaspidi „IOSCO finantssektori võrdlusaluste põhimõtted”), mille IOSCO andis välja 17. juulil 2013, samuti põhimõtteid naftahinna teabeagentuuride kohta, mille IOSCO andis välja 5. oktoobril 2012, (edaspidi „IOSCO PRA põhimõtted”), mis on võrdlusalustele esitatavate regulatiivsete nõuete üldine standard.

(34a)  Tuleb arvesse võtta füüsilise kauba turgude eripära, et mitte kahjustada börsikaupade võrdlusaluste usaldusväärsust ja mõjutada negatiivselt kaubaturu läbipaistvust, Euroopa varustuskindlust, konkurentsivõimet ja tarbijate huve. Seega ei saa käesoleva määruse teatavaid sätteid kohaldada börsikaupade võrdlusaluste suhtes. IOSCO poolt koostöös Rahvusvahelise Energiaagentuuriga ja Rahvusvahelise Energiafoorumiga (teiste hulgas) välja töötatud börsikaupade võrdlusaluste põhimõtted on spetsiaalselt ette nähtud kohaldamiseks börsikaupade võrdlusaluste suhtes ning seetõttu on käesolevas määruses sätestatud, et teatavaid nõudeid börsikaupade võrdlusaluste suhtes ei kohaldata.

(34b)  Määrusega kehtestatakse ka tunnustamise kord, millega kolmandates riikides asuvad võrdlusaluste korraldajad saavad korraldada oma näitajaid liidus tingimusel, et need näitajad vastavad täielikult käesolevas määruses sätestatud nõuetele või asjaomaste IOSCO põhimõtete sätetele.

(34c)  Käesoleva määrusega kehtestatakse heakskiitmise kord, mille kohaselt liidus asuvad korraldajad, kes on tegevusloa saanud või registreeritud käesoleva määruse sätete kohaselt, võivad teatavatel tingimustel heaks kiita kolmandates riikides korraldatavaid võrdlusaluseid. Selline heakskiitmise kord tuleks kehtestada kolmandate riikide korraldajate suhtes, mis on seotud või teevad tihedat koostööd liidus asuvate korraldajatega. Korraldaja, kes on heaks kiitnud kolmandas riigis korraldatava võrdlusaluse, peaks sellise heaks kiidetud võrdlusaluse eest vastutama ning tagama, et see täidab käesolevas määruses osutatud asjakohaseid tingimusi või asjaomaste IOSCO põhimõtete nõudeid.

(35)  Olulise võrdlusaluse korraldajale peaks andma tegevusloa ja tema järelevalvet peaks teostama korraldaja asukohaliikmesriigi pädev asutus. Korraldaja, kes korraldab ainult võrdlusaluseid, mille kindlaksmääramiseks kasutatakse valemit, mis koostatakse sisendandmete põhjal, mille tervenisti ja otseselt esitavad reguleeritud kauplemiskohad, tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajad või aruandlussüsteemi pakkujad, energiabörsid või heitkoguse ühikute enampakkumisplatvormid, ja/või korraldaja, kes korraldab ainult ebaolulisi võrdlusaluseid, peaks registreerima ja tema üle järelevalvet teostama pädev asutus. Korraldaja registreerimine ei peaks mõjutama asjaomaste pädevate asutuste teostatavat järelevalvet. Liidu tasandil peaks korraldajate registrit pidama Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve.

(36)  Mõnikord võib teatav isik määrata kindlaks indeksi, kuid ei pruugi teada, et seda indeksit kasutatakse finantsinstrumendi puhul viitena. Selline olukord võib esineda eelkõige siis, kui kasutajad ja võrdlusaluse korraldaja asuvad eri liikmesriikides. Seepärast on vaja suurendada läbipaistvust seoses sellega, millist võrdlusalust kasutatakse. Seda saab teha liidu õiguses sätestatud prospektide või põhiteabe dokumentide sisu ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 596/2014(11) sätestatud teadete sisu ja finantsinstrumentide loetelu täiustamisega.

(37)  Liikmesriikide pädevate asutuste ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve käsutuses olevad tõhusad vahendid, volitused ja ressursid tagavad tõhusa järelevalve. Seepärast tuleks käesolevas määruses konkreetselt sätestada minimaalsed järelevalve- ja uurimisvolitused, mis tuleks anda liikmesriikide pädevatele asutustele kooskõlas liikmesriigi õigusega ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele. Pädevad asutused ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve peaksid oma käesoleva määruse kohaseid volitusi kasutades tegutsema objektiivselt ja erapooletult ning olema oma otsustusprotsessis sõltumatud.

(38)  Pädevatel asutustel ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel peab olema käesoleva määruse rikkumise juhtude avastamiseks võimalus kooskõlas liikmesriigi õigusega siseneda dokumentide kaasavõtmiseks füüsiliste ja juriidiliste isikute ruumidesse. Juurdepääs ruumidele on vajalik, kui on mõistlik alus kahtlustada, et seal leidub kontrolli või uurimise esemega seotud dokumente ja muid andmeid, mis võivad olla käesoleva määruse rikkumise tõendamisel asjakohased. Lisaks on juurdepääs ruumidele vajalik siis, kui teabenõude juba saanud isik on jätnud selle täitmata või on mõistlik alus arvata, et nõude esitamisel seda ei täideta või teabenõudega seotud dokumendid või teave kõrvaldatakse, neid võltsitakse või need hävitatakse. Kui liikmesriigi õiguse kohaselt tuleb asjaomase liikmesriigi õigusasutuselt saada eelnev luba, kasutatakse ruumidele juurdepääsu õigust pärast sellise loa saamist.

(39)  Järelevalve alla kuuluvate üksuste valduses olevad telefonikõnede ja andmeliiklusandmete salvestised võivad olla esmatähtsad ja vahel ainsad tõendid käesoleva määruse, eriti juhtimis- ja kontrollinõuete rikkumise avastamiseks ja tõendamiseks. Selliste andmete ja salvestiste põhjal saab kontrollida andmete esitamise ja heakskiitmise eest vastutavate isikute isikusamasust ning seda, kas on tagatud töötajate organisatsiooniline eraldamine. Seepärast peaks pädevatel asutustel olema võimalik nõuda järelvalve alla kuuluvate üksuste valduses olevaid telefonikõnede, elektrooniliste sõnumite ja andmeliiklusandmete salvestisi, juhul kui on mõistlik alus kahtlustada, et sellised kontrolli või uurimise esemega seotud salvestised või andmed võivad olla käesoleva määruse rikkumise tõendamisel asjakohased.

(40)  Osa käesoleva määruse sätteid kohaldatakse kolmandate riikide füüsiliste või juriidiliste isikute suhtes, kes võivad võrdlusaluseid kasutada või esitada võrdlusaluste jaoks sisendandmeid või olla muul viisil võrdlusaluste kindlaksmääramisega seotud. Seepärast peaksid pädevad asutused sõlmima kolmandate riikide järelevalveasutustega koostöölepingud. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve peaks koordineerima koostöölepingute väljatöötamist ja kolmandatest riikidest saadava teabe vahetamist pädevate asutuste vahel.

(41)  Käesolevas määruses järgitakse Euroopa Liidu toimimise lepingus (edaspidi „ELi toimimise leping”) ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (edaspidi „harta”) sätestatud põhiõigusi ja põhimõtteid, eelkõige õigus era- ja perekonnaelu austamisele, isikuandmete kaitse, sõna- ja teabevabaduse õigus, ettevõtlusvabadus, õigus omandile, tarbijakaitse õigus, õigus tõhusale õiguskaitsevahendile ja kaitseõigus. Seepärast tuleks käesolevat määrust tõlgendada ja kohaldada kooskõlas nende õiguste ja põhimõtetega. Eelkõige kui käesolevas määruses osutatakse muudes meediakanalites kohaldatava sõnavabaduse suhtes kehtivatele eeskirjadele ja ajakirjaniku elukutse eeskirjadele või käitumisjuhenditele, tuleks neid vabadusi arvesse võtta selliselt, nagu need on tagatud liidus ja liikmesriikides ning nagu neid tunnustatakse harta artiklis 11 ja muudes asjakohastes sätetes. Käesolevat määrust ei tuleks kohaldada ajakirjanduse, muu meedia ja ajakirjanike suhtes, kui nad avaldavad võrdlusaluse või viitavad sellele üksnes oma ajakirjandusliku tegevuse osana, kuid ei oma kontrolli asjaomase võrdlusaluse korraldamise üle.

(42)  Asjaomaste isikute kaitseõigust tuleks täielikult austada. Eelkõige tuleb anda menetlusosalistele võimalus tutvuda pädeva asutuse otsuse aluseks olevate järeldustega ja austada nende õigust olla ära kuulatud.

(43)  Finantsturu stabiilsuse ja investorite kaitse huvides peavad võrdlusalused olema läbipaistvad. Pädevate asutuste teabevahetus ja teabe edastamine peaksid toimuma kooskõlas isikuandmete edastamise eeskirjadega, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivis 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ning selliste andmete vaba liikumise kohta(12). Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve korraldatud teabevahetus ja teabe edastamine peaksid olema kooskõlas isikuandmete edastamise eeskirjadega, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määruses (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta(13).

(44)  Liikmesriigid peaksid finantsteenuste sektoris karistuste tõhustamist käsitlevas komisjoni teatises ja selle teatise järelmeetmena vastu võetud liidu õigusaktides sätestatud põhimõtteid arvesse võttes kehtestama eeskirjad käesoleva määruse sätete rikkumise korral kohaldatavate karistuste ja haldusmeetmete kohta ning tagama nende rakendamise. Sellised karistused ja haldusmeetmed peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(45)  Seepärast tuleks ette näha haldusmeetmete, karistuste ja trahvide tervikkomplekt, et tagada ühise lähenemisviisi rakendamine liikmesriikides ja suurendada nende hoiatavat mõju. Konkreetsetel juhtudel kohaldatavate karistuste kindlaksmääramisel tuleks vajaduse korral arvesse võtta asjakohaseid tegureid, nagu kavatsuse olemasolu või puudumine, tuvastatud finantskasumi tagasimaksmine, rikkumise tõsidus ja kestus, raskendavad või kergendavad asjaolud ja trahvide hoiatava mõju vajadus, ning vähendada pädeva asutusega tehtud koostöö eest vajaduse korral karistust. ▌

(46)  Selleks et tagada pädeva asutuse otsuste hoiatav mõju üldsusele, tuleks need üldiselt avaldada. Otsuste avaldamine on pädeva asutuse jaoks ka tähtis vahend, mille abil ta teavitab turuosalisi sellest, millist käitumist käsitatakse käesoleva määruse rikkumisena, ja edendab turuosaliste üldist head käitumist. Kui otsuse avaldamine võib põhjustada asjaomastele isikutele ebaproportsionaalselt suurt kahju või ohustab finantsturgude stabiilsust või pooleliolevat uurimist, peaks pädev asutus avaldama anonüümselt teavet karistuste ja meetmete kohta või lükkama otsuse avaldamise edasi. Pädevatel asutustel peaks olema võimalik jätta teave karistuste kohta avaldamata, kui anonüümset või edasilükatud avaldamist peetakse ebapiisavaks selle tagamiseks, et avaldamine ei ohusta finantsturgude stabiilsust. Pädevatelt asutustelt ei nõuta ka selliste meetmete avaldamist, mida peetakse vähetähtsaks ja mille puhul avaldamine oleks ebaproportsionaalne.

(47)  Oluliste võrdlusalustega võivad olla seotud sisendandmete esitajad, korraldajad ja kasutajad mitmes liikmesriigis. Sellise võrdlusaluse korraldamise lõpetamine või selle usaldusväärsust märkimisväärselt kahjustada võivate sündmuste toimumine võib seega avaldada mõju mitmes liikmesriigis – see tähendab, et liikmesriigi pädeva asutuse järelevalve sellise olulise võrdlusaluse üle liikmesriigis, kus ainult tema asub, ei ole sellega kaasnevate riskide kõrvaldamisel tõhus ja tulemuslik. Selleks et tagada järelevalvealase teabe tõhus vahetamine pädevate asutuste vahel, nende tegevuse koordineerimine ja järelevalvemeetmete võtmine, tuleks moodustada pädevate asutuste kolleegiumid, mida juhatab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve. Kolleegiumide tegevus peaks aitama ühtlustada käesoleva määruse normide kohaldamist ja lähendada järelevalvetavasid. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve õiguslikult siduv vahendusmehhanism on järelevalvetavade koordineerimise, järjepidevuse ja ühtlustamise saavutamisel esmatähtis. Võrdlusaluseid võidakse kasutada viitena pikaajaliste finantsinstrumentide ja -lepingute puhul. Teatavatel juhtudel, kui sellisel võrdlusalusel on omadused, mida ei saa kohandada nende kooskõlla viimiseks käesoleva määruse nõuetega, ei pruugi selle näitaja korraldamine olla pärast käesoleva määruse jõustumist enam lubatud. Paraku võidakse sellise võrdlusaluse jätkuva korraldamise keelamise tulemusena finantsinstrumendid või -lepingud lõpetada või nende tingimused tühistada – see kahjustab omakorda investoreid. Seepärast tuleb ette näha selliste võrdlusaluste jätkuv korraldamine üleminekuperioodil.

(47a)  Kui käesolevat määrust kohaldatakse või võidakse kohaldada järelevalve alla kuuluvate üksuste ja turgude suhtes, mis kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1227/2011(14) (REMIT) reguleerimisalasse, peaks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve igakülgselt konsulteerima Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööametiga (ACER), et kasutada ära ACERi eksperditeadmisi energiaturgude kohta ning leevendada võimalikku topeltreguleerimist.

(47b)  Juhul kui olemasolev võrdlusalus ei vasta käesoleva määruse nõuetele, kuid võrdlusaluse muutmine käesoleva määruse nõuetega kooskõlla viimiseks põhjustaks vääramatu jõu juhtumi või rikuks finantslepingu või -instrumendi tingimusi, võib asjaomane pädev asutus lubada võrdlusalust jätkuvalt kasutada, kuni on võimalik selle võrdlusaluse kasutamine lõpetada või asendada see teise võrdlusalusega, et vältida võrdlusaluse kasutamise ebakorrektse ja järsu lõpetamise negatiivset mõju tarbijatele.

(48)  Käesoleva määruse ühetaoliste rakendamistingimuste tagamiseks ja ettepaneku tehniliste üksikasjade täpsustamiseks tuleks komisjonile delegeerida õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte ▌. Nende õigusaktide kohta ettepanekute tegemisel tuleks võtta arvesse võrdlusaluste korraldamise, sisendandmete esitamise ja võrdlusaluste kasutamise peamisi rahvusvahelisi standardeid, eriti IOSCO töö tulemusi. Kinni tuleb pidada proportsionaalsuse põhimõttest, eelkõige ebaoluliste võrdlusaluste ja korraldatud börsikaupade võrdlusaluste puhul.

(49)  Komisjon peaks delegeeritud õigusaktidega vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 290 ja kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14 võtma vastu Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve koostatud juhtimis- ja kontrollinõuete regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, millega muu hulgas kehtestatakse kolmandate riikide pädevate asutustega sõlmitavate koostöölepingute miinimumsisu.

(50)  Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda selle teatavate aspektide suhtes rakendamisvolitused. Need aspektid puudutavad kolmandate riikide ▌võrdlusaluste korraldajate suhtes kohaldatava õigusraamistiku samaväärsuse ning selle, et võrdlusalus on oma olemuselt oluline, kindlakstegemist. Nimetatud volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011(15), millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes.

(51)  Samuti tuleks komisjonile anda volitus võtta rakendusaktidega vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 291 ja kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15 vastu Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve koostatud rakenduslikud tehnilised standardid, millega kehtestatakse pädevate asutuste ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teabevahetuse kord ja vormid. Kuna liikmesriikidel ei ole võimalik piisaval määral täita käesoleva määruse eesmärki, mille kohaselt tuleb kehtestada järjekindel ja tõhus kord võrdlusaluste nõrkade külgede kõrvaldamiseks, ning võttes arvesse, et võrdlusalustega seotud probleemide üldist mõju saab igakülgselt käsitleda ainult liidu tasandil ja seda eesmärki saab seega paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus selle eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I JAOTIS

REGULEERIMISESE, REGULEERIMISALA JA MÕISTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega kehtestatakse ühine raamistik, et tagada liidus finantsinstrumentide ja -lepingute puhul võrdlusalustena kasutatavate indeksite täpsus ja usaldusväärsus. Määrus edendab seega siseturu nõuetekohast toimimist ning aitab saavutada tarbijate ja investorite kaitse kõrget taset.

Artikkel 2

Reguleerimisala

1.  Käesolevat määrust kohaldatakse võrdlusaluste korraldamise, nende jaoks sisendandmete esitamise ja nende kasutamise suhtes liidus.

2.  Käesolevat määrust ei kohaldata võrdlusaluste korraldamise suhtes järgmiste üksuste poolt:

a)  keskpangad, juhul kui nad kasutavad volitusi või täidavad ülesandeid ja kohustusi, mis on neile antud aluslepingutega ning Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) ja Euroopa Keskpanga (EKP) põhikirjaga või mille puhul nende sõltumatus on kehtestatud asjaomase liikmesriigi või kolmanda riigi põhiseaduslike struktuuridega;

aa)  avaliku võimu kandjad, kui nad korraldavad võrdlusaluseid või neil on kontroll võrdlusaluste korraldamise üle, mida kasutatakse avaliku poliitika eesmärgil, sealhulgas tööhõive-, majandustegevuse ja inflatsioonimeetmete jaoks;

ab)  kesksed vastaspooled;

ac)  korraldajad, kui nad pakuvad üksikul hinnal või väärtusel põhinevat võrdlushinda;

ad)  ajakirjandus, muu meedia ja ajakirjanikud, kui nad avaldavad võrdlusaluse või viitavad sellele üksnes oma ajakirjandusliku tegevuse osana, kuid ei oma kontrolli asjaomase võrdlusaluse korraldamise üle;

ae)  krediidiühistud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL tähenduses(16).

2a.  Artikli 5 lõikeid 1, 2a, 3b, 3c ja 3d, artikleid 5a ja 5b, artikli 5d punkte b–g, artikli 7 lõike 1 punkte aa, b, ba, bb, bc ja c, artikli 7 lõikeid 2a, 3a ja 3b, artiklit 7a, artikli 8 lõikeid 1 ja 2, artikli 9 lõikeid 1 ja 2, artiklit 11 ja artikli 17 lõiget 1 ei kohaldata korraldajate suhtes nende ebaoluliste võrdlusaluste puhul.

Artikkel 3

Mõisted

1.  Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)  „indeks” – number,

a)  mis avaldatakse või tehakse üldsusele kättesaadavaks;

b)  mis määratakse korrapäraselt, kas tervikuna või osaliselt, kindlaks teatava valemi või muu arvutusmeetodi või hindamise abil ning

c)  kui kindlaksmääramine toimub ühe või mitme alusvara väärtuse alusel või hindade – sealhulgas arvestuslikud hinnad –, tegelike või eeldatavate intressimäärade või muude väärtuste või vaatluste alusel;

1a)  „indeksi korraldaja” – indeksi korraldamist kontrolliv füüsiline või juriidiline isik;

2)  „võrdlusalus” – indeks, millele viidates määratakse kindlaks finantsinstrumendi või -lepingu kohaselt tasumisele kuuluv summa või finantsinstrumendi väärtus ▌;

2a)  „võrdlusaluste kogum” – võrdlusaluste rühm, mida korraldab üks korraldaja ja mis määratakse kindlaks sarnast liiki sisendandmete alusel, millega mõõdetakse sama või sarnast turu- või majandusolukorda;

3)  „võrdlusaluse korraldamine” –

a)  võrdlusaluse kindlaksmääramise korra haldamine; ▌

b)  sisendandmete kogumine, analüüsimine või töötlemine võrdlusaluse kindlaksmääramise eesmärgil ning

c)  võrdlusaluse kindlaksmääramine valemi või muu arvutusmeetodi või sel eesmärgil esitatud sisendandmete hindamise abil;

4)  „korraldaja” – võrdlusaluse korraldamist kontrolliv füüsiline või juriidiline isik;

5)  „võrdlusaluse kasutamine” –

a)  sellise finantsinstrumendi emiteerimine, millega viidatakse indeksile või indeksite kombinatsioonile;

b)  finantsinstrumendi või -lepingu kohaselt tasutava summa kindlaksmääramine viitega indeksile või indeksite kombinatsioonile;

c)  sellise finantslepingu osaliseks olemine, milles viidatakse indeksile või indeksite kombinatsioonile;

d)  investeerimisfondi tootluse kindlaksmääramine indeksi või indeksite kombinatsiooni alusel, et teha kindlaks sellise indeksi või indeksite kombinatsiooni tulem, määrata kindlaks varade jaotus portfellis või arvutada tulemustasud;

6)  „sisendandmete esitamine” – võrdlusaluse kindlaksmääramiseks vajalike ja sel eesmärgil esitatavate üldsusele mitte kättesaadavate sisendandmete esitamine korraldajale või teisele isikule, et viimane need korraldajale edastaks;

7)  „sisendandmete esitaja ” – sisendandmeid, mis ei ole reguleeritud andmed, esitav füüsiline või juriidiline isik;

8)  „järelevalve alla kuuluv sisendandmete esitaja” – järelevalve alla kuuluv üksus, kes esitab liidus asuvale korraldajale sisendandmeid;

9)  „sisendandmete esitaja esindaja” – sisendandmete esitaja poolt sisendandmete esitamiseks tööle võetud füüsiline isik;

9a)  „hindaja” – börsikaupade võrdlusaluste korraldaja töötaja või mõni teine füüsiline isik või kolmas isik, kelle teenuseid ta kasutab või kontrollib ning kelle ülesanne on kohaldada sisendandmete ja muu teabe suhtes metoodikat või otsustusvõimet, et anda kokkuvõtlik hinnang teatava kauba hinnale;

10)  „sisendandmed” – andmed ühe või mitme alusvara väärtuse kohta või hindade – sealhulgas arvestuslikud hinnad – või muude väärtuste kohta, mida korraldaja kasutab võrdlusaluse kindlaksmääramiseks;

11)  „reguleeritud andmed” –

i)   sisendandmed, mis saadakse täielikult:

a)   direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 24 määratletud kauplemiskohalt, kuid ainult seoses finantsinstrumente puudutavate andmetega;

b)   direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 52 määratletud tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajalt või direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 53 määratletud kauplemiskoondteabe pakkujalt vastavalt kauplemisjärgse läbipaistvuse kohustuslikele nõuetele, kuid ainult seoses andmetega, mis puudutavad kauplemiskohas kaubeldavate finantsinstrumentidega seotud tehinguid;

c)  direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 54 määratletud tunnustatud aruandlussüsteemi pakkujalt, kuid ainult seoses andmetega, mis puudutavad kauplemiskohas kaubeldavate finantsinstrumentidega seotud tehinguid ning mis tuleb vastavalt kauplemisjärgse läbipaistvuse kohustuslikele nõuetele avalikustada;

d)   Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/72/EÜ(17) artikli 37 lõike 1 punktis j osutatud elektribörsilt;

e)   Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/73/EÜ(18) artikli 41 lõike 1 punktis j osutatud maagaasibörsilt;

f)   komisjoni määruse (EL) nr 1031/2010(19) artiklis 26 või 30 osutatud enampakkumisplatvormilt;

g)  määruse (EL) nr 1227/2011 artikli 8 lõike 1 alusel esitatud andmetest, mida on täpsustatud komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 1348/2014(20); või

h)  kolmanda riigi kauplemiskohalt, platvormilt, börsilt, tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajalt või aruandlussüsteemi pakkujalt, mis on samaväärsed punktides a–g määratletuga, või mis tahes muult üksuselt, nt tehinguandmete koondajalt või kogujalt, mille sisendandmete suhtes juba kohaldatakse asjakohast järelevalvet; ning

ii)  direktiivi 2009/65/EL(21) artikli 1 lõikes 2 määratletud vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate üksuste puhasväärtus.

12)  „tehinguandmed” – konkurentsivõimelisel pakkumisel ja nõudlusel põhineval aktiivsel turul jälgitavad hinnad, määrad, indeksid või väärtused, mis kajastavad selliste vastaspoolte vahel sõlmitud tehinguid, kes ei ole omavahel seotud;

13)  „finantsinstrument” – direktiivi 2014/65/EL I lisa C jaos loetletud finantsinstrumendid, mille kohta on esitatud direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 24 määratletud kauplemiskohas kauplemise loa taotlus või millega direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 24 määratletud kauplemiskohas kaubeldakse;

14)  „järelvalve alla kuuluv üksus” – järgmised üksused:

a)  direktiivi 2013/36/EL artikli 3 punktis 1 määratletud krediidiasutused;

b)  direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 1 määratletud investeerimisühingud;

c)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ(22) artikli 13 punktis 1 määratletud kindlustusandjad;

d)  direktiivi 2009/138/EÜ artikli 13 punktis 4 määratletud edasikindlustusandjad;

e)  direktiivi 2009/65/EL(23) artikli 1 lõikes 2 määratletud vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad (eurofondid);

f)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/61/EL(24) artikli 4 lõike 1 punktis b määratletud alternatiivsete investeerimisfondide valitsejad;

g)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012(25) artikli 2 punktis 1 määratletud kesksed vastaspooled;

h)  määruse (EL) nr 648/2012 artikli 2 punktis 2 määratletud kauplemisteabehoidlad;

i)  korraldajad;

15)  „finantsleping” –

a)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/48/EÜ(26) artikli 3 punktis c määratletud krediidileping;

b)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/17/EL(27) artikli 4 punktis 3 määratletud krediidileping;

16)  „investeerimisfond” – direktiivi 2011/61/EL artikli 4 lõike 1 punktis a määratletud alternatiivsed investeerimisfondid ning direktiivi 2009/65/EL reguleerimisalasse kuuluvad vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad;

17)  „juhtorgan” – järelevalve- või juhtimisülesandega juhtorgan, kellel on lõplik otsustuspädevus ja volitused kehtestada üksuse strateegia, eesmärgid ja üldine tegutsemissuund;

18)  „tarbija” – füüsiline isik, kes käesoleva määrusega hõlmatud finantslepingute raames tegutseb eesmärkidel, mis ei ole seotud tema kaubandus-, majandus- või kutsetegevusega;

19)  „pankadevahelise intressimäära võrdlusalus” – võrdlusalus, mille alusvara käesoleva artikli punkti 1 alapunkti c kohaldamisel on määr, millega pank võib anda laenu teistele pankadele või võtta laenu teistelt pankadelt;

19a)  „valuutakursi võrdlusalus” – võrdlusalus, mille väärtus määratakse kindlaks ühe valuuta või valuutakorvi ühes valuutas väljendatud hinna järgi;

20)  „börsikaupade võrdlusalus” – võrdlusalus, mille alusvara käesoleva artikli punkti 1 alapunkti c kohaldamisel on kaup komisjoni määruse (EÜ) nr 1287/2006(28) artikli 2 punkti 2 tähenduses, v.a direktiivi 2014/65/EL I lisa C jao punktis 11 osutatud lubatud heitkoguse ühikud;

20a)  „baasrisk” – risk, mis on seotud sellega, kui täpselt kirjeldab võrdlusalus tegelikke turu- või majandustingimusi, mida võrdlusalusega mõõdetakse;

21)  „oluline võrdlusalus” –

a)   võrdlusalus, mis ei põhine reguleeritud andmetel ja mille viiteväärtus on suurem kui 500 miljardit eurot, nagu on määratletud artikli 13 lõikes 1; või

b)  võrdlusalus, mille korraldamise lõpetamisel oleks märkimisväärne negatiivne mõju finantsstabiilsusele, turgude nõuetekohasele toimimisele ja reaalmajandusele ühes või mitmes liikmesriigis;

Oluline võrdlusalus on olemuselt „riiklik”, kui selle korraldamise lõpetamisel või selle korraldamisel mitterepresentatiivse sisendandmete esitajate kogumi või mitterepresentatiivsete andmete alusel on negatiivne mõju ainult ühele liikmesriigile. Sellisel juhul kohaldatakse artikli 13 lõigetes 2a kuni 2d sätestatud menetlust.

Oluline võrdlusalus on olemuselt „Euroopa võrdlusalus”, kui selle korraldamise lõpetamisel või selle korraldamisel mitterepresentatiivse sisendandmete esitajate kogumi või mitterepresentatiivsete andmete alusel on negatiivne mõju rohkem kui ühele liikmesriigile. Sellisel juhul kohaldatakse artikli 13 lõigetes 2e, 2f ja 2g sätestatud menetlust.

21a)  „ebaoluline võrdlusalus” – võrdlusalus, mis ei vasta artiklis 13 sätestatud olulise võrdlusaluse kriteeriumitele;

22)  „asuma” – juriidilise isiku puhul liikmesriik või kolmas riik, kus on selle isiku registrijärgne või muu ametlik asukoht, ja füüsilise isiku puhul liikmesriik või kolmas riik, kus see isik on maksuresident;

22a)  „avaliku võimu kandja” –

a)  mis tahes valitsusasutus või avaliku sektori haldusasutus;

b)  üksus või isik, kes täidab siseriikliku õiguse alusel avaliku halduse ülesandeid või kellel on avalik-õiguslikud kohustused või ülesanded või kes osutavad avalikke teenuseid, mis hõlmavad inflatsiooni, tööhõive ja majandusalast tegevust mis tahes valitsusasutuse või avaliku sektori haldusasutuse kontrolli all.

2.  Komisjonile antakse volitused võtta kooskõlas artikliga 37 vastu delegeeritud õigusaktid, et täpsustada lõikes 1 sätestatud mõistete tehnilisi üksikasju ja eelkõige seda, mida kujutab endast üldsusele kättesaadavaks tegemine indeksi määratluse kohaldamisel. Komisjon tagab nendes delegeeritud õigusaktides, et „avaldatud” või „üldsusele kättesaadavaks tehtud” tähendab „kasutajate või potentsiaalsete kasutajate laiemale üldsusele kättesaadavaks tehtud”.

Vajaduse korral võtab komisjon arvesse turu või tehnika arengut ja võrdlusalustega seotud järelevalvetavade rahvusvahelist ühtlustamist.

2a.  Komisjon võtab vastu rakendusaktid, et koostada ja vaadata läbi loetelu liidu avaliku võimu kandjatest, millele on osutatud käesoleva artikli lõike 1 punktis 22a. Need rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 38 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele.

Artikkel 4

Erandi tegemine indeksi korraldajatele, kes ei ole teadlikud nende võrdlusaluste kasutamisest ▌

Juhul kui indeksi korraldaja ei tea ega saanud mõistlikult teada, et tema korraldatavat indeksit kasutatakse artikli 3 lõike 1 punktis 2 osutatud eesmärkidel, ei kohaldata indeksi korraldaja suhtes selle indeksiga seoses käesolevat määrust.

II JAOTIS

VÕRDLUSALUSE KINDLUS JA USALDUSVÄÄRSUS

1. peatükk

Korraldajate juhtimine ja kontroll

Artikkel 5

Juhtimisnõuded ja huvide konfliktiga seotud nõuded

1.  ▌Korraldajal peab olema kindel juhtimiskord, mis hõlmab selget organisatsioonilist struktuuri, kus kõigi võrdlusaluse korraldamises osalevate isikute ülesanded ja vastutusalad on täpselt kindlaks määratud, läbipaistvad ja järjepidevad.

Korraldaja võtab kõik vajalikud meetmed, et tuvastada kõik huvide konfliktid tema enda, sealhulgas oma juhtkonna, töötajate või muu füüsilise isiku või talle teenuseid osutava või tema kontrollitava kolmanda isiku ning sisendandmete esitajate või kasutajate vahel, ning et neid konflikte ennetada või lahendada ning tagada, et olukorras, kus võrdlusaluste kindlaksmääramisel tuleb kasutada kaalutlusõigust või hinnangut, tehakse seda sõltumatult ja ausalt.

2a.  Võrdlusaluse korraldamine peab olema tegevuslikult eraldatud korraldaja äritegevuse sellistest osadest, mis võivad põhjustada tegeliku või potentsiaalse huvide konflikti. Kui korraldajal võib tekkida huvide konflikte tema omandistruktuuri, kontrollivate osaluste või muude tegevuste tõttu, mida teostab korraldajat omav või kontrolliv üksus või üksus, mida korraldaja või tema tütarettevõtja omab või kontrollib, loob korraldaja sõltumatu järelevalveorgani, mis hõlmab teadaolevate sidusrühmade, samuti tellijate ja sisendandmete esitajate tasakaalustatud esindust. Kui selliseid konflikte ei saa nõuetekohaselt juhtida, lõpetab korraldaja kõik konflikte põhjustavad tegevused või suhted või lõpetab võrdlusaluse korraldamise.

3a.  Korraldaja avaldab või avalikustab võrdlusaluse kasutajatele ning asjaomasele pädevale asutusele ning asjakohastel juhtudel sisendandmete esitajatele kõik olemasolevad ja potentsiaalsed huvide konfliktid, sealhulgas korraldaja omandiõigusest või kontrollist tulenevad huvide konfliktid.

3b.  Korraldaja kehtestab võrdlusaluse kindlaksmääramise usaldusväärsuse ja sõltumatuse kaitsmiseks nõuetekohased huvide konfliktide tuvastamise, avalikustamise, juhtimise, vähendamise ja vältimise tegevuspõhimõtted ja menetlused ning tõhusa organisatsioonilise korralduse. Need tegevuspõhimõtted ja menetlused vaadatakse läbi ja neid ajakohastatakse korrapäraselt. Tegevuspõhimõtetes ja menetlustes tuleb võtta arvesse ja käsitleda huvide konflikte, võrdlusaluse kindlaksmääramisel kasutatava kaalutlusõiguse ulatust ja võrdlusalusega kaasnevaid riske ning need peavad:

a)  tagama korraldajale esitatud või korraldaja koostatud teabe konfidentsiaalsuse, võttes arvesse käesolevas määruses sätestatud avalikustamise ja läbipaistvuse kohustusi, ning

b)  vähendama eelkõige konflikte, mis tulenevad korraldaja omandiõigusest või kontrollist või korraldaja grupi muudest huvidest või muudest isikutest, kes võivad mõjutada või kontrollida korraldajat seoses võrdlusaluste kindlaksmääramisega.

3c.  Korraldaja tagab seoses töötajate ja kõigi teiste füüsiliste isikutega, kelle teenuseid ta kasutab või kontrollib ja kes on otseselt seotud võrdlusaluse korraldamisega, järgmist:

a)  neil on oma ülesannete täitmiseks vajalikud oskused, teadmised ja kogemused ning neid juhitakse tõhusalt ja nende üle teostatakse tõhusat järelevalvet;

b)  neile ei avaldata lubamatut mõju ja nendega ei ole seotud huvide konflikte ning nende tasustamine ja töö tulemuste hindamine ei põhjusta huvide konflikte ega mõjuta muul viisil võrdlusaluse kindlaksmääramise usaldusväärsust;

c)  neil ei ole huve ja ärisuhteid, mis kahjustavad korraldaja ülesandeid;

d)  neil on keelatud mõjutada võrdlusaluse kindlaksmääramist, osaledes ostu- või müügipakkumistes ja tehingutes enda või turuosaliste nimel, ning

e)  nende suhtes kohaldatakse tõhusaid menetlusi, mille eesmärk on kontrollida teabevahetust teiste töötajatega, ning nad ei ole seotud huvide konflikte põhjustada võiva tegevusega.

3d.  Korraldaja kehtestab konkreetsed kontrollimenetlused, mis tagavad võrdlusalust kindlaks määrava töötaja või isiku aususe ja usaldusväärsuse, mis võib hõlmata nõuet, et enne võrdlusaluse levitamist tuleb selleks saada juhtkonna heakskiit, või muud asjakohast nõuet, näiteks juhul, kui võrdlusalust ajakohastatakse päevasiseselt või reaalajas.

3e.  Võrdlusaluse mis tahes ebaolulist muudatust seoses käesolevas artiklis sisalduvate sätetega ei loeta kõnealusele võrdlusalusele viitava finantslepingu või -instrumendi tingimuste rikkumiseks. Olulise võrdlusaluse puhul on asjaomasel pädeval asutusel õigus otsustada, kas muudatus on oluline.

Artikkel 5a

Järelevalveorgani nõuded

1.  Korraldaja loob alalise ja tõhusa järelevalveorgani ning hoiab seda käigus, et teostada järelevalvet oma võrdlusaluste korraldamise kõigi aspektide üle.

2.  Korraldaja töötab oma järelevalveorganile välja kindla korra, mis tehakse asjaomaste pädevate asutuste taotlusel neile kättesaadavaks, ning tagab selle kohaldamise.

Kõnealuse korra peamised tunnused on järgmised:

a)  järelevalveorgani pädevus;

b)  järelevalveorgani liikmete valikukriteeriumid;

c)  lühikokkuvõte järelevalveorganiks oleva mis tahes nõukogu või komisjoni liikmetest, huvide konfliktide deklaratsioonid ning komisjoni liikmete valimise, määramise või kõrvaldamise ja asendamise kord.

3.  Järelevalveorgan tegutseb sõltumatult ja täidab järgmisi ülesandeid, mida kohandatakse vastavalt võrdlusaluse keerukusele, kasutusele ja manipuleeritavusele:

a)  võrdlusaluse määratluse ja metoodika läbivaatamine vähemalt kord aastas;

b)  võrdlusaluse metoodika muudatuste järelevalve ja korraldajale loa andmine konsulteerimiseks selliste muudatuste üle;

c)  korraldaja kontrolliraamistiku, võrdlusaluse juhtimise ja toimimise ning juhul, kui võrdlusaluse jaoks kasutatakse sisendandmete esitajaid, artikli 9 lõikes 1 osutatud käitumisjuhendi järelevalve;

d)  võrdlusaluse korraldamise lõpetamise, sealhulgas lõpetamisega seotud konsultatsioonide läbivaatamine ja heakskiitmine;

e)  võrdlusaluse korraldamise, sealhulgas arvutamise ja levitamisega seotud kolmandate isikute järelevalve;

f)  sise- ja välisauditite või läbivaatamiste hindamine ja nende auditite tulemustes esile toodud parandusmeetmete rakendamise kontrollimine;

g)  kui võrdlusaluse jaoks kasutatakse sisendandmete esitajaid, sisendandmete ja sisendandmete esitajate ning sisendandmete vaidlustamiseks või valideerimiseks korraldajate poolt võetud meetmete kontrollimine;

h)  kui võrdlusaluse jaoks kasutatakse sisendandmete esitajaid, tõhusate meetmete võtmine käitumisjuhendi rikkumise korral, ning

i)  kui võrdlusaluse jaoks kasutatakse sisendandmete esitajaid, asjaomase pädeva asutuse teavitamine sisendandmete esitajate või korraldajate üleastumistest, millest järelevalveorgan teada saab, ja kõigist võimalikest normist kõrvalekalduvatest või kahtlastest sisendandmetest.

4.  Järelevalvefunktsiooni täidab eraldi komisjon või täidetakse seda muu asjakohase juhtimiskorralduse raames.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve koostab regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks omadused, mis järelevalveorganil peavad olema, nii koosseisu kui ka paiknemise suhtes korraldaja organisatsioonilises struktuuris, et tagada järelevalveorgani usaldusväärsus ning huvide konfliktide puudumine.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teeb vahet võrdlusaluste eri liikide ja sektorite vahel, nagu need on sätestatud käesolevas määruses, ning võtab arvesse korraldajate omandi- ja kontrollistruktuuri erinevusi, võrdlusaluse korraldamise iseloomu, ulatust ja keerukust ning võrdlusalusest tulenevat riski ja selle mõju, pidades muu hulgas silmas võrdlusalustega seotud juhtimisnõuete järelevalvetavade rahvusvahelist ühtlustamist.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt [XXX].

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

5.  Järelevalveorgan võib teostada järelevalvet mitme võrdlusaluse üle, mida korraldaja korraldab, tingimusel et muud I ja IV jaotises sätestatud tingimused on täidetud.

6.  Võrdlusaluse mis tahes ebaolulist muudatust seoses käesolevas artiklis sisalduvate sätetega ei loeta kõnealusele võrdlusalusele viitava finantslepingu või -instrumendi tingimuste rikkumiseks. Olulise võrdlusaluse puhul on asjaomasel pädeval asutusel õigus otsustada, kas muudatus on oluline.

Artikkel 5b

Kontrolliraamistiku nõuded

1.  Korraldajal peab olema kontrolliraamistik, mis tagab võrdlusaluse korraldamise ja avaldamise või kättesaadavaks tegemise kooskõlas käesoleva määrusega.

2.  Kontrolliraamistik peab olema proportsionaalne tuvastatud huvide konfliktide tõsiduse, võrdlusaluse korraldamisel kasutatava kaalutlusõiguse ulatuse ja võrdlusaluse sisendandmete laadiga ning hõlmama järgmist:

a)  tegevusriski juhtimine;

b)  võrdlusaluse korraldamise katkemise puhul rakendatav hädaolukorra lahendamise ja endise olukorra taastamise kord.

3.  Juhul kui sisendandmed ei ole tehinguandmed, kehtestab korraldaja:

a)  meetmed, millega tagatakse võimalikult suures ulatuses, et sisendandmete esitajad järgivad artikli 9 lõikes 1 osutatud käitumisjuhendit ja sisendandmete suhtes kohaldatavaid standardeid;

b)  meetmed sisendandmete kontrollimiseks, sealhulgas nende kontrollimiseks enne ja valideerimiseks pärast võrdlusaluse avaldamist, et tuvastada vead ja kõrvalekalded.

4.  Kontrolliraamistik dokumenteeritakse, vaadatakse läbi ja seda ajakohastatakse vastavalt vajadusele ning see tehakse kättesaadavaks asjaomasele pädevale asutusele ja seda taotlevatele kasutajatele.

5.  Võrdlusaluse ebaolulist muudatust, mis on seotud käesoleva artikliga hõlmatud sätetega, ei loeta võrdlusalusele viitavate finantslepingute ega ­instrumentide rikkumiseks. Olulise võrdlusaluse puhul on asjaomasel pädeval asutusel õigus otsustada, kas muudatus on oluline või mitte.

Artikkel 5c

Aruandlusraamistiku nõuded

1.  Korraldaja kehtestab käesoleva määruse nõuetele vastavust tõendava aruandlusraamistiku, mis hõlmab andmete säilitamist, auditeerimist ja läbivaatamist ning kaebuste lahendamise menetlust.

2.  Korraldaja määrab sõltumatu ettevõttesisese või -välise organi, kellel on vajalik suutlikkus kontrollida, kuidas korraldaja järgib võrdlusaluse metoodikat ja käesolevat määrust, ning anda selle kohta aru.

3.  Ebaoluliste võrdlusaluste puhul avaldab ja säilitab korraldaja vastavuskinnituse, milles ta kinnitab käesoleva määruse järgimist. Vastavuskinnitus hõlmab vähemalt artikli 5 lõigetes 1, 2a, 3b, 3c ja 3d, artiklites 5a ja 5b, artikli 5d punktides b–g, artikli 7 lõike 1 punktides aa, b, ba, bb, bc ja c, artikli 7 lõigetes 2a, 3a ja 3b, artiklis 7a, artikli 8 lõigetes 1 ja 2, artikli 9 lõigetes 1 ja 2, artiklis 11 ja artikli 17 lõikes 1 sätestatud nõudeid.

Kui korraldaja ei täida artikli 5 lõigetes 1, 2a, 3b, 3c ja 3d, artiklites 5a ja 5b, artikli 5d punktides b–g, artikli 7 lõike 1 punktides aa, b, ba, bb, bc ja c, artikli 7 lõigetes 2a, 3a ja 3b, artiklis 7a, artikli 8 lõigetes 1 ja 2, artikli 9 lõigetes 1 ja 2, artiklis 11 ja artikli 17 lõikes 1 sätestatud nõudeid, peab vastavuskinnituses olema selgelt kirjas, miks korraldaja neid sätteid ei täida.

4.  Ebaolulise võrdlusaluse korraldaja määrab sõltumatu välisaudiitori, kes kontrollib korraldaja vastavuskinnituse õigsust ja annab selle kohta aru. Selline audit viiakse läbi vähemalt iga kahe aasta järel ja juhul, kui võrdlusaluse suhtes toimuvad olulised muudatused.

5.  Korraldaja esitab lõike 4 kohased auditid asjaomasele pädevale asutusele. Korraldaja esitab või avaldab lõike 4 kohaste auditite üksikasjad kõigile võrdlusaluse kasutajatele, kes seda taotlevad. Asjaomase pädeva asutuse või võrdlusaluse kasutaja taotlusel esitab või avaldab korraldaja lõikes 4 osutatud kontrollide üksikasjad.

6.  Asjaomane pädev asutus võib kooskõlas artikliga 30 küsida korraldajalt lisateavet tema ebaoluliste võrdlusaluste kohta ja/või anda korraldajale soovituse korraldaja vastavuse kohta vastavuskinnitustega hõlmatud sätetele, kuni pädev asutus on vastavuses täiesti veendunud. Pädev asutus võib avaldada soovituse oma veebisaidil.

Artikkel 5d

Andmete säilitamise nõuded

1.  Korraldaja säilitab järgmisi andmeid:

a)  kõik sisendandmed;

b)  korraldaja- ja vajaduse korral hindajapoolne hinnangu või kaalutlusõiguse kasutamine võrdlusaluse kindlaksmääramisel;

c)  andmed sisendandmete kõrvalejätmise kohta, eelkõige juhul, kui kõrvalejäetud sisendandmed vastasid võrdlusaluse metoodika nõuetele, ja kõrvalejätmise põhjendus;

d)  muud muudatused tavakordades ja -metoodikates või kõrvalekalded neist, sealhulgas turupinge või turuhäire korral tehtud muudatused või toimunud kõrvalekalded;

e)  sisendandmete esitajate esindajate ja selliste füüsiliste isikute andmed, kelle korraldaja on tööle võtnud võrdlusaluse kindlaksmääramiseks;

f)  kõik kaebustega seotud dokumendid ning

g)  korraldaja poolt tööle võetud isikute ja sisendandmete esitajate või sisendandmete esitajate esindajate vahel seoses võrdlusalusega toimunud teabevahetuse salvestised.

2.  Juhul kui võrdlusaluse aluseks on sisendandmete esitaja esitatud sisendandmed, säilitab sisendandmete esitaja ühtlasi asjakohase teabevahetuse, sealhulgas ka teiste sisendandmete esitajatega toimunud teabevahetuse.

3.  Korraldaja säilitab lõikes 1 sätestatud andmeid vähemalt viis aastat sellisel kujul, et nende alusel oleks võimalik korrata ja täielikult mõista võrdlusaluse arvutusi ning auditeerida või hinnata sisendandmeid, arvutusi, hinnanguid ja kaalutlusõiguse kasutamist. Salvestatud telefonikõned või elektroonilised sõnumid esitatakse asjaomase kõne või sõnumiga seotud isikutele nende taotlusel ja neid säilitatakse kolm aastat.

Artikkel 5e

Kaebuste lahendamine

Korraldaja kehtestab ja avaldab oma arvutamisprotsessi kohta esitatavate kaebuste vastuvõtmise, uurimise ja arvestuse pidamise kirjaliku korra. Selline kaebuste käsitlemise mehhanism tagab, et:

a)  korraldaja kehtestab kirjalikus kaebuste lahendamise korras kirjeldatud mehhanismi, mille abil võrdlusaluste kasutajad saavad esitada kaebusi, mis käsitlevad seda, kas teatav võrdlusaluse arvutus kajastab turuväärtust, võrdlusaluse arvutamise kavandatud muudatusi, metoodika kohaldamist teatava võrdlusaluse arvutamisel ja muid võrdlusaluste arvutamisega seotud ettevalmistavaid otsuseid;

b)  kaebuste lahendamise protsess ja ajakava on kindlaks määratud;

c)  korraldaja uurib enda ja oma töötajate kohta esitatud ametlikke kaebusi kiiresti ja õiglaselt;

d)  uurimine toimub sõltumatult töötajatest, kes võivad olla kaebuse esemega seotud;

e)  korraldaja püüab uurimise lõpule viia kiiresti.

Artikkel 5f

Juhtimis- ja kontrollinõudeid käsitlevad regulatiivsed tehnilised standardid

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada artikli 5 lõigetes 2a ja 3a – 3d, artikli 5a lõigetes 2 ja 3, artikli 5b lõigetes 2 ja 3, artikli 5c lõigetes 2 ja 1–3 sätestatud juhtimis- ja kontrollinõudeid. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võtab arvesse järgmist:

a)  võrdlusaluste ja finantsturgude areng, pidades silmas võrdlusalustega seotud juhtimisnõuete järelevalvetavade rahvusvahelist ühtlustamist;

b)  võrdlusaluste eri liikide ja eri korraldajate erisused, sealhulgas kasutatud sisendandmete sektoripõhised omadused ja liigid;

c)  olulise võrdlusaluse ja ebaolulise võrdlusaluse erisus;

d)  see, kas nõuded on juba osaliselt või täielikult hõlmatud muude asjaomaste regulatiivsete nõuetega, eelkõige reguleeritud andmetel põhinevate võrdlusaluste puhul, ning eelkõige nõuetega, mis tulenevad direktiivist 2014/65/EL või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 600/2014(29), et vältida nõuete kattumist või muud korraldajatele tekitatavat tarbetut koormust.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt […].

Komisjonile delegeeritakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

Artikkel 6

Allhanked

1.  Korraldajad tellivad võrdlusaluse korraldamisel tööülesandeid allhanke korras viisil, mis ei kahjusta oluliselt korraldaja kontrolli võrdlusaluse korraldamise üle või asjaomase pädeva asutuse suutlikkust teostada võrdlusaluse üle järelevalvet.

3.  Juhul kui korraldaja tellib võrdlusaluse korraldamisega seotud tööülesanded või asjaomased teenused või tegevuse allhanke korras teenuse osutajalt, jääb ta täielikult vastutavaks kõigi käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmise eest.

3a.   Allhangete kasutamise korral tagab korraldaja järgmiste tingimuste täitmise:

a)  teenuse osutajal peavad allhanke korras tellitavate ülesannete, teenuste või tegevuste usaldusväärseks ja professionaalseks teostamiseks olema vajalikud oskused ja suutlikkus ning selleks seadusega nõutav tegevusluba;

b)  korraldaja teeb asjaomastele pädevatele asutustele kättesaadavaks võrdlusaluse kindlaksmääramises osaleva teenuse osutaja andmed ja ülesanded;

c)  kui ilmneb, et teenuse osutaja ei pruugi allhanke korras tellitud ülesannetega tulemuslikult toime tulla ega täita neid kooskõlas kohaldatavate õigusnormidega, võtab korraldaja asjakohased meetmed;

d)  korraldajal peavad olema vajalikud eriteadmised, et teostada allhanke korras tellitud ülesannete tulemuslikku järelevalvet ja juhtida allhangetega seotud riske;

e)  teenuse osutaja peab korraldajat teavitama kõikidest sündmustest, mis võivad oluliselt mõjutada tema võimet täita allhanke korras tellitud ülesandeid tulemuslikult ja kooskõlas kohaldatavate õigusnormidega;

f)  teenuse osutaja peab seoses allhanke korras tellitud tegevusega tegema koostööd asjaomase pädeva asutusega, korraldajal ja asjaomasel pädeval asutusel peab olema tulemuslik juurdepääs allhanke korras tellitud tegevusega seotud andmetele ja teenuse osutaja äriruumidele ning asjaomane pädev asutus peab saama nimetatud juurdepääsuõigusi kasutada;

g)  korraldajal peab olema õigus leping vajaduse korral lõpetada;

h)  korraldaja võtab mõistlikke meetmeid, sealhulgas rakendab hädaolukorrakavu, et vältida põhjendamatut tegevusriski, mis on seotud teenuse osutaja osalemisega võrdlusaluse kindlaksmääramises.

2. peatükk

Sisendandmed, metoodika ja rikkumistest teatamine

Artikkel 7

Sisendandmed ▌

1.  Võrdlusaluste korraldamisel kohaldatakse sisendandmete ▌suhtes järgmisi nõudeid:

a)  sisendandmetena kasutatakse tehinguandmeid, või kui see on asjakohasem, siis andmeid, mis ei põhine tehingutel, sealhulgas kokkulepitud noteeringuid ja kontrollitavaid hinnanguid, tingimusel et need kajastavad täpselt ja usaldusväärselt ▌võrdlusalusega mõõdetavat turu- või majandusolukorda ▌;

aa)  punktis a osutatud sisendandmed on kontrollitavad;

b)  korraldaja hangib sisendandmed usaldusväärselt ja esinduslikult sisendandmete esitajate rühmalt või valimilt, et tagada neil sisendandmetel põhineva võrdlusaluse usaldusväärsus ja võrdlusalusega mõõdetava turu- või majandusolukorra kajastamine piisava esindatusega ▌;

ba)  korraldaja kasutab ainult selliste sisendandmete esitajate sisendandmeid, kes järgivad artiklis 9 osutatud käitumisjuhendit;

bb)  korraldajal on nimekiri isikutest, kes võivad korraldajale sisendandmeid esitada, ning ta on kehtestanud sisendandmete esitaja ja kõikide sisendandmete esitaja esindajate andmete hindamise korra;

bc)  korraldaja tagab, et sisendandmete esitajad esitavad kõik asjaomased sisendandmed; ning

c)  juhul kui võrdlusaluse sisendandmed ei ole tehinguandmed ja sisendandmete esitaja osalus tehingute väärtuses turul, mida see võrdlusalus mõõdab, on üle 50 %, peab korraldaja võimaluse korral kontrollima, kas sisendandmed kajastavad konkurentsivõimelisel pakkumisel ja nõudlusel põhinevat turgu. Kui korraldaja leiab, et sisendandmed ei kajasta konkurentsivõimelisel pakkumisel ja nõudlusel põhinevat turgu, peab ta muutma kas sisendandmeid, sisendandmete esitajaid või metoodikat selle tagamiseks, et sisendandmed kajastaksid konkurentsivõimelisel pakkumisel ja nõudlusel põhinevat turgu, või lõpetama asjaomase võrdlusaluse korraldamise ▌;

2a.  Korraldaja tagab, et sisendandmetega seotud kontrollimehhanismid hõlmavad järgmist:

a)  kriteeriumid selliste isikute kindlaksmääramiseks, kes võivad korraldajale sisendandmeid esitada, ja sisendandmete esitajate valimise kord;

b)  kord, mis käsitleb sisendandmete esitaja esitatud sisendandmete hindamist ja vajaduse korral sisendandmete esitajale sisendandmete edasise esitamise keelu kehtestamist või sisendandmete esitaja suhtes mittevastavuse eest muude karistuste kohaldamist; ning

c)  sisendandmete valideerimist, sealhulgas muude näitajate või andmetega võrdlemist käsitlev kord, et tagada sisendandmete usaldusväärsus ja täpsus. Kui võrdlusaluse vastab artiklis 14a sätestatud kriteeriumidele, kohaldatakse seda nõuet ainult sel juhul, kui vastavus on võimalik mõistlikkuse piires.

3a.  Kui võrdlusaluse sisendandmeid esitab front office’i funktsiooni täitja – st sisendandmete esitaja või tema sidusettevõtja osakond, üksus, rühm või töötaja, mis või kes osaleb hinnakujundus-, kauplemis-, müügi-, turustus-, reklaami-, pakkumis-, struktureerimis- või maakleritegevuses –, teeb korraldaja järgmist:

a)  hangib muudest allikatest sisendandmeid kinnitavat teavet;

b)  tagab, et sisendandmete esitajatel on nõuetekohane ettevõttesisene järelevalve- ja kontrollikord, mis võimaldab teha järgmist:

i)  valideerida esitatud sisendandmeid, sealhulgas sisendandmete korduv läbivaatamine kõrgemate töötajate poolt ja juhtkonnalt sisendandmete esitamiseks heakskiidu saamine;

ii)  eraldada füüsiliselt front office’i funktsiooni täitja ja aruandlusahela töötajad;

iii)  kaaluda terviklikult konfliktide juhtimise meetmeid, et tuvastada ja avalikustada olemasolevad või potentsiaalsed ajendid sisendandmetega manipuleerimiseks või nende muul moel mõjutamiseks (sealhulgas palgapoliitika kaudu) ja sisendandmete esitamise ja sisendandmete esitaja või tema sidusettevõtja või nende klientide muu äritegevuse vahelised huvide konfliktid ning neid ajendeid ja konflikte juhtida, vähendada ja vältida.

Esimese lõigu punktide a ja b sätteid kohaldatakse artiklis 14a sätestatud kriteeriumidele vastavate võrdlusaluste suhtes ainult sel juhul, kui nendele sätetele vastavus on võimalik mõistlikkuse piires.

3b.  Võrdlusaluse ebaolulist muudatust, mis on seotud käesoleva artikliga hõlmatud sätetega, ei loeta võrdlusalusele viitavate finantslepingute ega ­instrumentide rikkumiseks. Olulise võrdlusaluse puhul on asjaomasel pädeval asutusel õigus otsustada, kas muudatus on oluline või mitte.

3c.  Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, millega täpsustatakse sisendandmete esitajate ettevõttesisest järelevalve- ja kontrollikorda, mille korraldaja peab tagama kooskõlas lõigetega 2a ja 3a, et tagada sisendandmete usaldusväärsus ja täpsus.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võtab arvesse proportsionaalsuse põhimõtet ebaoluliste võrdlusaluste ja börsikaupade võrdlusaluste puhul; erisusi eri liiki võrdlusaluste puhul, eelkõige näitajate puhul, mis põhinevad selliste üksuste esitatud andmetel, mis vastavad artiklis 14a sätestatud kriteeriumidele; sisendandmete laadi; seda, kas nõuded on juba osaliselt või täielikult hõlmatud muude asjaomaste regulatiivsete nõuetega, eelkõige nõuetega, mis tulenevad direktiivist 2014/65/EL või määrusest (EL) nr 600/2014, et vältida nõuete kattumist või muud korraldajatele tekitatavat tarbetut koormust; ning võrdlusalustega seotud järelevalvetavade rahvusvahelist ühtlustamist.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt [XXX].

Komisjonile delegeeritakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

Artikkel 7a

Metoodika

1.  Korraldaja kasutab võrdlusaluse kindlaksmääramiseks metoodikat, mis on:

a)  kindel ja usaldusväärne;

b)  selgete eeskirjadega selle kohta, kuidas ja millal võib asjaomase võrdlusaluse kindlaksmääramisel kasutada kaalutlusõigust;

c)  täpne ja järjepidev ning valideeritav, sealhulgas järeltesti abil kontrollitav;

d)  paindlik ja tagab, et võrdlusalust saab arvutada väga paljudes eri olukordades;

e)  jälgitav ja kontrollitav.

2.  Võrdlusaluse metoodika väljatöötamisel teeb võrdlusaluse korraldaja järgmist:

a)  võtab arvesse selliseid tegureid nagu turu suurus ja tavapärane likviidsus, kauplemise ja turuosaliste positsioonide läbipaistvus, turu kontsentratsioon, turu dünaamika ja valimi piisavus võrdlusalusega mõõdetava turu- või majandusolukorra kajastamiseks;

b)  määrab kindlaks, mis on kõnealuse võrdlusaluse puhul aktiivne turg; ning

c)  kehtestab eri liiki sisendandmete tähtsuse järjekorra.

3.   Korraldaja kehtestab ja avaldab selge korra, milles määratakse kindlaks olukorrad, kus sisendandmete hulk või kvaliteet langeb madalamale tasemest, mis on vajalik võrdlusaluse täpseks ja usaldusväärseks kindlaksmääramiseks metoodika abil, ning kirjeldatakse, kas ja kuidas võrdlusalust sellistes olukordades arvutatakse.

4.  Võrdlusaluse ebaolulist muudatust, mis on seotud käesoleva artikliga hõlmatud sätetega, ei loeta võrdlusalusele viitavate finantslepingute ega ­instrumentide rikkumiseks. Olulise võrdlusaluse puhul on asjaomasel pädeval asutusel õigus otsustada, kas muudatus on oluline või mitte.

Artikkel 7b

Metoodika läbipaistvus

1.  Korraldaja peab võrdlusaluse andmed ja metoodika välja töötama ning neid juhtima ja korraldama läbipaistvalt.

Korraldaja peab õiglast ja hõlpsat juurdepääsu tagaval viisil avaldama:

i)  iga võrdlusaluse või võrdlusaluste kogumi puhul kasutatud metoodika; ning

ii)  iga kavandatud olulise muudatuse puhul konsulteerimise ja metoodikasse sisseviimise korra ja põhjenduse, sealhulgas olulise muudatuse määratluse ja selle, millal ta kavatseb kasutajaid muudatustest teavitada.

2.  Kui võrdlusalus vastab artiklis 14a sätestatud kriteeriumidele, kirjeldab selle võrdlusaluse korraldaja iga arvutuse puhul mõistlikus ulatuses ja võrdlusaluse nõuetekohast avaldamist takistamata järgmist teavet ning avaldab selle:

a)  piisav lühiselgitus, mis aitab võrdlusaluse kasutajal või pädeval asutusel mõista arvutuse koostamise viisi, sealhulgas vähemalt hinnatava füüsilise turu suurus ja likviidsus (nt esitatud tehingute arv ja maht), mahuvahemik ja keskmine maht, hinnavahemik ja keskmine hind ning arvutamisel arvesse võetud igat liiki sisendandmete ligikaudne osakaal; kasutatakse hinnakujunduse metoodikale viitavaid termineid, nagu „tehingupõhine”, „hinnavahepõhine” või „interpoleeritud või ekstrapoleeritud”; ning

b)  lühiselgitus selle kohta, mil määral ja mille põhjal kasutati arvutamisel hinnangut, sealhulgas otsustati jätta kõnealuse arvutuse puhul välja asjakohase metoodika nõuetele muidu vastavad sisendandmed, kasutati hinnavahedel, interpoleerimisel või ekstrapoleerimisel põhinevaid hindu või anti ostu- müügipakkumistele kõrgem väärtus kui sõlmitud tehingutele.

3.  Kui niisugune avaldamine ei ole kooskõlas kohaldatava intellektuaalomandi õigusega, tehakse metoodika kättesaadavaks asjaomasele pädevale asutusele.

4.  Kui olulise võrdlusaluse metoodikat olulisel määral muudetakse, annab korraldaja sellest muudatusest asjaomasele pädevale asutusele teada. Pädeval asutusel on muudatuse heakskiitmiseks aega 30 päeva.

Artikkel 7c

Sisendandmeid ja metoodikat käsitlevad regulatiivsed tehnilised standardid

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötab välja regulatiivsed tehnilised standardid, et täpsustada sisendandmetega seotud kontrollimehhanisme, olukordi, mil tehinguandmed ei pruugi olla piisavad, viisi, kuidas seda asjaomastele pädevatele asutustele tõendada, ja nõudeid metoodika väljatöötamiseks, eristades käesolevas määruses sätestatud võrdlusaluste eri liike ja sektoreid. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võtab arvesse järgmist:

a)  võrdlusaluste ja finantsturgude areng, pidades silmas võrdlusalustega seotud järelevalvetavade rahvusvahelist ühtlustamist;

b)  erinevate võrdlusaluste ja võrdlusaluste eri liikide erisused;

c)  ebaoluliste võrdlusalustega seotud proportsionaalsuse põhimõte;

d)  võrdlusaluste manipuleeritavus seoses kasutatud metoodika ja sisendandmetega;

e)  asjaolu, et kasutajatele tuleks kättesaadavaks teha piisavalt palju üksikasju, et neil oleks võimalik aru saada, kuidas võrdlusalus on korraldatud, et hinnata selle olulisust ja asjakohasust viitena;

f)  see, kas nõuded on juba osaliselt või täielikult hõlmatud muude asjaomaste regulatiivsete nõuetega, eelkõige reguleeritud andmetel põhinevate võrdlusaluste puhul, ning eelkõige nõuetega, mis tulenevad direktiivist 2014/65/EL või määrusest (EL) nr 600/2014, et vältida nõuete kattumist või muud korraldajatele tekitatavat tarbetut koormust.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt […].

Komisjonile delegeeritakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

Artikkel 8

Rikkumistest teatamine

1.  Korraldaja kehtestab korra, mida kohaldatakse tema juhtide, töötajate ja kõigi teiste füüsiliste isikute suhtes, kelle teenuseid ta kasutab või kontrollib, ja mille alusel saab teatada ettevõttesiseselt käesoleva määruse ja muude asjaomaste kohaldatavate õigusaktide rikkumisest.

2.  Korraldaja kehtestab korra, mille alusel saab asjaomastele asutustele teatada käesoleva määruse ja muude asjaomaste kohaldatavate õigusaktide rikkumisest.

3. peatükk

Käitumisjuhend ja nõuded sisendandmete esitajatele

Artikkel 9

Käitumisjuhend

1.  Juhul kui võrdlusaluse aluseks on sisendandmete esitajate sisendandmed, koostab korraldaja võimaluse korral koostöös sisendandmete esitajatega iga võrdlusaluse kohta käitumisjuhendi, milles on selgelt sätestatud ▌sisendandmete esitajate vastutus ▌seoses sisendandmete esitamisega, ning tagab, et sisendandmete esitajate esindajad kinnitavad käitumisjuhendi järgimist ning kinnitavad järgimist iga kord uuesti, kui käitumisjuhendit muudetakse.

2.  Käitumisjuhend sisaldab vähemalt järgmisi elemente:

a)  esitatavate sisendandmete selge kirjeldus ning nõuded, millega tagatakse sisendandmete esitamine kooskõlas artiklitega 7 ja 8;

b)  tegevuspõhimõtted, mille eesmärk on tagada, et sisendandmete esitajad esitavad kõik asjaomased sisendandmed; ning

c)  süsteemid ja kontrollimehhanismid, mille sisendandmete esitaja peab kehtestama, sealhulgas:

i)  sisendandmete esitamise kord, sealhulgas sisendandmete esitaja kohustus täpsustada, kas sisendandmed on tehinguandmed ja kas need vastavad korraldaja nõuetele;

ii)  sisendandmete esitamisel kaalutlusõiguse kasutamise põhimõtted;

iii)  nõue, et sisendandmed tuleb enne korraldajale esitamist valideerida;

iv)  andmete säilitamise kord;

v)  kahtlastest sisendandmetest teatamise nõuded;

vi)  konfliktide juhtimise nõuded.

2a.  Korraldaja võib töötada iga tema poolt korraldatava võrdlusaluste kogumi jaoks välja ühe käitumisjuhendi.

2b.  Olulise võrdlusaluse korraldaja esitab asjaomasele pädevale asutusele oma käitumisjuhendi 20 päeva jooksul pärast otsuse tegemist kanda see oluline võrdlusalus artikli 13 lõikes 1 osutatud loetellu. Asjaomane pädev asutus kontrollib 30 päeva jooksul, kas käitumisjuhendi sisu vastab käesoleva määruse nõuetele.

3.  Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada lõikes 2 osutatud käitumisjuhendi elemente seoses võrdlusaluste eri liikidega ning võtta arvesse võrdlusaluste ja finantsturgude arengut.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võtab regulatiivsete tehniliste standardite eelnõude väljatöötamisel seoses võrdlusaluste ja sisendandmete esitajate eri omaduste, eriti sisendandmete ja metoodika erinevuste, sisendandmetega manipuleerimise ohu ja võrdlusalustega seotud järelevalvetavade rahvusvahelise ühtlustamisega arvesse proportsionaalsuse põhimõtet. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve konsulteerib käitumisjuhendite kohaldatavuse osas Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööametiga, eelkõige kui kohaldamine puudutab asjaomaseid võrdlusaluseid.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt [XXX].

Komisjonile delegeeritakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

Artikkel 11

Nõuded järelevalve alla kuuluvatele sisendandmete esitajatele

1.  Järelevalve alla kuuluva sisendandmete esitaja suhtes, kes esitab sisendandmeid olulise võrdlusaluse jaoks, kohaldatakse lõigetes 2a ja 3 sätestatud juhtimis- ja kontrollinõudeid.

2.  Järelevalve alla kuuluv sisendandmete esitaja kehtestab korraldajale esitatavate sisendandmete kindluse ja usaldusväärsuse tagamiseks tulemuslikud süsteemid ja kontrollimehhanismid, sealhulgas:

a)  kontrolli selle üle, kes võib korraldajale sisendandmeid esitada, sealhulgas vajaduse korral korra, millega reguleeritakse heakskiidu saamist füüsiliselt isikult, kellele sisendandmete esitaja esindaja allub;

b)  sisendandmete esitaja esindajate nõuetekohase koolituse, mis hõlmab vähemalt käesolevat määrust ja määrust (EL) nr 596/2014;

c)  konfliktide juhtimise meetmed, sealhulgas vajaduse korral töötajate organisatsiooniline eraldamine ja selle kaalumine, kuidas kõrvaldada tasustamispoliitikast tulenevad ajendid võrdlusalustega manipuleerimiseks;

d)  sisendandmete esitamisega seotud teabevahetuse säilitamise asjakohase ajavahemiku jooksul;

e)  võrdlusalusele viitavatele instrumentidele üksikkauplejate ja kauplemisosakondade poolt avaldatavat mõju puudutavate andmete säilitamise, et hõlbustada auditeid ja uurimist ning juhtida huvide konflikte;

f)  sise- ja välisauditite säilitamise.

2a.  Juhul kui sisendandmed ei ole tehinguandmed ega kokkulepitud noteeringud, kehtestavad järelevalve alla kuuluvad sisendandmete esitajad lisaks lõikes 2 osutatud süsteemidele ja kontrollimehhanismidele hinnangute ja kaalutlusõiguse kasutamise põhimõtted ning dokumenteerivad selliste hinnangute ja kaalutlusõiguse kasutamise põhjendused, võttes vajaduse korral arvesse võrdlusaluse ja sisendandmete olemust.

3.  Järelevalve alla kuuluv sisendandmete esitaja teeb korraldaja ja asjaomase pädeva asutusega täielikult koostööd võrdlusaluse korraldamise auditeerimisel ja selle üle järelevalve teostamisel, kaasa arvatud artikli 5c lõikes 3 sätestatud eesmärkidel, ning teeb kättesaadavaks teabe ja dokumendid, mida säilitatakse kooskõlas lõigetega 2 ja 2a.

4.  Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada süsteemide ja kontrollimehhanismide suhtes lõigetes 2, 2a ja 3 sätestatud nõudeid seoses võrdlusaluste eri liikidega.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt [XXX].

Komisjonile delegeeritakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

III JAOTIS

OLULISTE VÕRDLUSALUSTE NÕUDED

1. peatükk

Reguleeritud andmed

Artikkel 12a

Reguleeritud andmed

Juhul kui võrdlusalused määratakse kindlaks artikli 3 lõike 1 punkti 11 alapunktis i või alapunktis ii sätestatud andmete suhtes valemi kohaldamise abil, ei kohaldata artikli 7 lõike 1 punkte b, ba ja c, artikli 7 lõikeid 2a ja 3a, artikli 8 lõikeid 1 ja 2 ega artikleid 9, 11 ja 13a selliste võrdlusaluste korraldamise ja nende jaoks sisendandmete esitamise suhtes. Artikli 5d lõike 1 punkti a ei kohaldata selliste võrdlusaluste korraldamise suhtes seoses sisendandmetega, mis esitatakse täielikult, nagu on sätestatud artikli 3 lõike 1 punktis 11. Neid nõudeid ei kohaldata samuti artikli 5c lõike 3 kohaldamisel.

2. peatükk

Olulised võrdlusalused

Artikkel 13

Olulised võrdlusalused

1.  Võrdlusalust, mis ei põhine reguleeritud andmetel, käsitatakse olulise võrdlusalusena järgmistel juhtudel:

a)  võrdlusalust kasutatakse viitena asjakohase ajavahemiku jooksul mõõdetud, keskmiselt vähemalt 500 000 000 000 euro väärtusega finantsinstrumentide ja -lepingute puhul;

b)  võrdlusalus tunnistatakse oluliseks võrdlusaluseks lõigetes 2a, 2c ja 2e – 2g sätestatud korras.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et:

–  täpsustada, kuidas arvutatakse finantsinstrumentide turuväärtust;

–  täpsustada, kuidas arvutatakse tuletisinstrumentide tinglikku koguväärtust;

–  täpsustada ajavahemikku, mida kasutatakse võrdlusaluse väärtuse nõuetekohaseks mõõtmiseks;

–  vaadata läbi 500 000 000 000 euro suurune künnis vähemalt iga [kolme] aasta tagant alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt [XXX].

Komisjonile delegeeritakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

2a.  Liikmesriigi pädev asutus võib käsitada oma jurisdiktsioonis korraldatavat võrdlusalust olulise võrdlusalusena, kui selle keskmine tinglik väärtus on kokku väiksem kui lõike 1 esimese lõigu punktis a sätestatud summa, kui ta on seisukohal, et kõnealuse võrdlusaluse korraldamise lõpetamisel oleks märkimisväärne negatiivne mõju turgude usaldusväärsusele, finantsstabiilsusele, tarbijatele, reaalmajandusele või pädeva asutuse jurisdiktsiooni kuuluvate kodumajapidamiste ja äriühingute rahastamisele. Sellisel juhul teavitab ta Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet oma otsusest viie päeva jooksul.

2b.  Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve avaldab kümne päeva jooksul alates käesoleva artikli lõikes 2a sätestatud teate saamisest selle teate oma veebisaidil ja ajakohastab artiklis 25a osutatud registrit.

2c.  Juhul kui riiklik pädev asutus on seisukohal, et liidu mõne teise pädeva asutuse poolt lõike 2a kohaselt tehtud otsus avaldab märkimisväärset negatiivset mõju finantsturu stabiilsusele, reaalmajandusele või tema jurisdiktsioonis asuvatele, järelevalve alla kuuluvatele ja asjakohase võrdlusaluse jaoks sisendandmeid esitavatele üksustele, esitab ta kõnealusele riiklikule pädevale asutusele taotluse otsus ümber vaadata. Lõike 2a kohase otsuse teinud pädev asutus teatab taotluse esitanud pädevale asutusele oma vastuse 30 päeva jooksul alates taotluse saamisest.

2d.  Kui pädevad asutused ei jõua kokkuleppele, võib taotlev pädev asutus suunata küsimuse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve toimib 60 päeva jooksul alates sellise taotluse saamisest kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 19.

2e.  Juhul kui liikmesriigi pädev asutus või Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve on seisukohal, et teises liikmesriigis korraldatavat võrdlusalust, mille keskmine tinglik väärtus on väiksem kui lõike 1 esimese lõigu punktis a sätestatud summa, tuleks siiski käsitada olulise võrdlusalusena, sest kõnealuse võrdlusaluse korraldamise lõpetamisel oleks märkimisväärne negatiivne mõju turgude usaldusväärsusele, finantsstabiilsusele, tarbijatele, reaalmajandusele või pädeva asutuse jurisdiktsiooni kuuluvate kodumajapidamiste ja äriühingute rahastamisele, esitab ta asjaomase võrdlusaluse korraldaja riiklikule pädevale asutusele taotluse liigitada kõnealune võrdlusalus oluliseks võrdlusaluseks. Asjaomase võrdlusaluse korraldaja pädev asutus teatab taotluse esitanud pädevale asutusele oma vastuse 30 päeva jooksul alates taotluse saamisest.

2f.  Kui pädevad asutused ei jõua kokkuleppele, võib taotlev pädev asutus suunata küsimuse lõikes 2e sätestatud korra kohaselt Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele. Ta edastab oma jurisdiktsioonis võrdlusaluse korraldamise lõpetamise dokumenteeritud mõjuhinnangu, mis hõlmab vähemalt järgmist:

a)  kasutamise mitmekesisus turuosaliste mõttes ning kasutamine jaeturul;

b)  võrdlusaluse jaoks teostatava turupõhise asendaja kättesaadavus;

c)  liikmesriigis võrdlusalusele viitavate finantsinstrumentide ja ­lepingute väärtus ning võrdlusaluse osatähtsus liikmesriigi rahvamajanduse kogutoodangus;

d)  kasutatav kontsentratsioon ning vajaduse korral võrdlusaluse jaoks sisendandmete esitamise kontsentratsioon liikmesriikide seas;

e)  muud näitajad, et hinnata võrdlusaluse korraldamise lõpetamise või ebausaldusväärsuse võimalikku mõju turgude usaldusväärsusele, finantsstabiilsusele või liikmesriigi kodumajapidamiste ja äriühingute rahastamisele.

Kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve on taotlev pädev asutus, vaatab ta selle taotluse läbi ja esitab siduva arvamuse.

2g.  Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve avaldab [10] nädala jooksul alates lõikes 2d osutatud teate saamist ning pärast Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja muude asjaomaste riiklike pädevate asutustega konsulteerimist siduva arvamuse võrdlusaluse olulisuse kohta. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve edastab oma arvamuse komisjonile, riiklikele pädevatele asutustele ja korraldajale, lisades konsultatsioonide tulemused. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võtab oma arvamuse aluseks lõikes 2f loetletud kriteeriumid ja muud asjakohased kriteeriumid.

2h.  Kui võrdlusalus on määratletud kui oluline, moodustatakse vastavalt artiklile 34 pädevate asutuste kolleegium

Pädevate asutuste kolleegium nõuab teavet, mida on vaja selleks, et anda välja tegevusluba, mis võimaldab võrdlusaluse korraldamist käesoleva määrusega kehtestatud lisatingimuste kohaselt, kui võrdlusalus on oluline, nagu on sätestatud artiklis 23.

2i.  Pädevate asutuste kolleegium vaatab oluliseks liigitatud võrdlusalused läbi vähemalt iga kahe aasta järel.

2j.  Liikmesriigid võivad erandjuhtudel kehtestada seoses käesolevas artiklis käsitletud küsimustega lisanõudeid mis tahes võrdlusaluse korraldajale.

Artikkel 13a

Olulise võrdlusaluse kohustuslik korraldamine

1.  Kui olulise võrdlusaluse korraldaja kavatseb oma olulise võrdlusaluse korraldamise lõpetada, teeb ta järgmist:

a)  teavitab viivitamata oma pädevat asutust ning

b)  esitab nelja nädala jooksul pärast nimetatud teavitamist hinnangu selle kohta, kuidas tuleb võrdlusaluse uuele korraldajale üle anda; või

c)  esitab nelja nädala jooksul pärast nimetatud teavitamist hinnangu selle kohta, kuidas võrdlusaluse korraldamine lõpetatakse, võttes arvesse artikli 17 lõikes 1 kehtestatud korda.

Selle aja jooksul ei tohi korraldaja võrdlusaluse korraldamist lõpetada.

2.  Kui pädev asutus on lõikes 1 osutatud korraldajapoolse hinnangu kätte saanud, teeb ta nelja nädala jooksul järgmist:

a)  teavitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet ning

b)  koostab ise hinnangu selle kohta, kuidas võrdlusalus antakse uuele korraldajale üle või kuidas selle korraldamine lõpetatakse, võttes arvesse kooskõlas artikli 17 lõikega 1 korraldaja poolt tema võrdlusaluse korraldamise lõpetamiseks kehtestatud korda.

Selle aja jooksul ei tohi korraldaja võrdlusaluse korraldamist lõpetada.

3.  Pärast lõikes 2 osutatud hinnangu koostamist on pädeval asutusel õigus nõuda, et korraldaja jätkaks võrdlusaluse avaldamist, kuni

a)  võrdlusaluse korraldamine on üle antud uuele korraldajale või

b)  võrdlusaluse korraldamine on võimalik lõpetada nõuetekohaselt või

c)  võrdlusalus ei ole enam oluline.

Pädev asutus võib nõuda, et korraldaja jätkaks võrdlusaluse avaldamist kuni kuuekuulise ajavahemiku jooksul, mida pädev asutus võib vajaduse korral veel kuue kuu võrra pikendada.

Artikkel 13b

Olulise võrdlusaluse korraldajate turujõu leevendamine

1.  Olulise võrdlusaluse korraldamise kontrollimisel võtab korraldaja nõuetekohaselt arvesse turu terviklikkuse ja võrdlusaluse järjepidevuse põhimõtet, sealhulgas vajadust tagada lepingute jaoks, milles võrdlusalusele viidatakse, õiguskindlus.

2.  Kui korraldaja korraldab olulist võrdlusalust finantslepingus või finantsinstrumendis kasutamiseks, tagab ta, et võrdlusaluse litsentsid ja sellega seotud teave esitatakse kõigile kasutajatele õiglasel, mõistlikul ja mittediskrimineerival viisil, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 600/2014 artiklis 37.

Artikkel 14

Kohustuslik sisendandmete esitamine olulise võrdlusaluse jaoks

1.  Ühe või mitme sellise olulise võrdlusaluse korraldaja, mille aluseks on enamikus järelevalve alla kuuluvate üksustena toimivate sisendandmete esitajate esitatud andmed, esitab iga kahe aasta järel oma pädevale asutusele hinnangu iga tema poolt korraldatava korraldatud olulise võrdlusaluse suutlikkuse kohta mõõta aluseks olevat turu- või majandusolukorda.

2.  Kui üks või mitu järelevalve alla kuuluv(at) olulise võrdlusaluse jaoks sisendandmeid esitav(at) üksus(t) kavatseb selle olulise võrdlusaluse jaoks sisendandmete esitamise lõpetada, teavitab (teavitavad) ta (nad) sellest viivitamata kirjalikult asjaomase olulise võrdlusaluse korraldajat ja asjaomast pädevat asutust. Korraldaja teavitab pädevat asutust 14 päeva jooksul alates sellise teate saamisest ning esitab hinnangu selle kohta, millist mõju avaldab sisendandmete esitamise lõpetamine võrdlusaluse suutlikkusele mõõta aluseks olevat turu- või majandusolukorda. Korraldaja teavitab ka teisi asjaomase olulise võrdlusaluse jaoks sisendandmeid esitavaid üksusi sisendandmete esitamise lõpetamise teatest ja püüab selgitada, kas ka teised kavatsevad sisendandmete esitamise lõpetada.

Pädev asutus teavitab viivitamata pädevate asutuste kolleegiumit ja koostab mõistliku aja jooksul ise hinnangu lõpetamise mõju kohta. Pädeval asutusel on õigus nõuda, et sisendandmete esitajad, kes teatasid, et nad kavatsevad olulise võrdlusaluse jaoks sisendandmete esitamise lõpetada, jätkaksid sisendandmete esitamist, kuni pädeva asutuse hinnang on valmis.

3.  Juhul kui pädev asutus on seisukohal, et olulise võrdlusaluse esinduslikkus on ohus, on tal õigus teha järgmist:

a)  nõuda järelevalve alla kuuluvatelt üksustelt kooskõlas lõikega 4, k.a üksustelt, kes ei ole veel olulise võrdlusaluse jaoks sisendandmeid esitavad üksused, korraldajale sisendandmete esitamist vastavalt metoodikale, käitumisjuhendile või muudele eeskirjadele. See nõue kehtestatakse asjakohaseks üleminekuperioodiks, mis sõltub asjaomasele võrdlusalusele viitava lepingu keskmisest pikkusest, kuid mis ei ole pikem kui 12 kuud alates kuupäevast, mil tehti esialgne otsus sisendandmete esitamise nõudmise kohta;

b)  pikendada pärast käesoleva lõike punktis a osutatud üleminekuperioodi läbivaatamist vastavalt lõikele 5b kohustusliku sisendandmete esitamise perioodi kuni 12 kuu võrra;

c)  määrata kindlaks tähtaja sisendandmete esitamiseks, kohustamata järelevalve alla kuuluvaid üksusi kauplema või andma lubadust kaubelda;

d)  nõuda pärast korraldajaga aru pidamist, et korraldaja teeks käitumisjuhendis, metoodikas või olulise võrdlusaluse muudes eeskirjades muudatusi, et suurendada võrdlusaluse esinduslikkust ja kindlust;

e)  nõuda, et korraldaja esitaks ja teeks võrdlusaluse kasutajatele kättesaadavaks kirjaliku aruande meetmete kohta, mida korraldaja kavatseb asjaomase võrdlusaluse esinduslikkuse ja kindluse suurendamiseks võtta.

4.  Lõike 3 punktis a osutatud järelevalve alla kuuluvad üksused määrab korraldaja pädev asutus kindlaks järelevalve alla kuuluvate üksuste pädeva asutuse abil, toetudes järelevalve alla kuuluva üksuse osaluse suurusele turul, mida võrdlusalusega püütakse mõõta, ning sisendandmete esitaja eriteadmistele ja suutlikkusele esitada vajaliku kvaliteediga sisendandmeid. Asjakohaselt võetakse arvesse ka seda, kas eksisteerivad alternatiivsed võrdlusalused, mille võiks olulisele võrdlusalusele viitavate finantslepingute ja ­instrumentide puhul kasutusele võtta.

5.  Kui võrdlusalust käsitatakse olulise võrdlusalusena kooskõlas artikli 13 lõigetes 2a–2d sätestatud menetlusega, on korraldaja pädeval asutusel õigus nõuda sisendandmete esitamist kooskõlas käesoleva artikli lõike 3 punktidega a, b ja c ainult oma liikmesriigis asuvatelt järelevalve alla kuuluvatelt sisendandmete esitajatelt.

5a.  Lõikes 3 osutatud järelevalve alla kuuluva üksuse pädev asutus abistab korraldaja pädevat asutust lõikest 3 tulenevate meetmete jõustamisel.

5b.  Lõike 3 punktis a osutatud üleminekuperioodi lõpuks analüüsib korraldaja pädev asutus koostöös pädevate asutuste kolleegiumiga, kas lõike 3 punktis a sätestatud meetmeid tuleb jätkata, ja esitab oma järeldused kirjalikus aruandes. Korraldaja pädev asutus tühistab meetmed, kui ta leiab:

a)  et võrdlusalus saab edasi eksisteerida ka pärast seda, kui sisendandmete esitajad, kellelt on sisendandmete esitamist nõutud, lõpetavad sisendandmete esitamise;

b)  et sisendandmete esitajad jätkavad õiguse kehtetuks tunnistamisel tõenäoliselt vähemalt ühe aasta jooksul sisendandmete esitamist;

c)  pärast sisendandmete esitajate ja kasutajatega konsulteerimist, et on olemas vastuvõetav alternatiivne võrdlusalus ja olulise võrdlusaluse kasutajad saavad selle alternatiivse võrdlusaluse vastuvõetavate kuludega kasutusele võtta. Alternatiivse võrdlusaluse kasutuselevõtmist ei käsitata kehtiva lepingu rikkumisena; või

d)  et sobivaid alternatiivseid sisendandmete esitajaid ei ole võimalik kindlaks teha ning et kui asjaomased järelevalve alla kuuluvad üksused lõpetaksid sisendandmete esitamise, nõrgestaks see võrdlusalust sedavõrd, et tuleks nõuda võrdlusaluse kasutuselt kõrvaldamist.

Esimese lõigu punktides a ja b osutatud juhtudel lõpetavad järelevalve alla kuuluvad üksused, kes kavatsevad sisendandmete esitamise lõpetada, sisendandmete esitamise samal kuupäeval, mille määrab kindlaks korraldaja pädev asutus ja mis ei ületa lõike 3 punktis b sätestatud ajavahemikke.

5c.  Olulise võrdlusaluse kasutuselt kõrvaldamise korral jätkavad kõik selle olulise võrdlusaluse jaoks sisendandmeid esitavad, järelevalve alla kuuluvad üksused sisendandmete esitamist asjakohase lisaperioodi jooksul, mille pikkuse määrab kindlaks pädev asutus, kuid mis ei ületa lõike 3 punktis a sätestatud ajavahemikke. Muudatusi ega mõne muu võrdlusaluse kasutuselevõtmist ei käsitata kehtiva lepingu rikkumisena.

5d.  Juhul kui sisendandmete esitaja rikub lõike 2 nõudeid, teavitab korraldaja sellest niipea kui praktiliselt võimalik asjaomast pädevat asutust.

Artikkel 14a

Järelevalve alla mittekuuluvate üksuste esitatud sisendandmetel põhinevad korraldatud börsikaupade võrdlusalused

Kui börsikaupade võrdlusalus põhineb sisendandmetel, mille on esitanud sisendandmete esitajad, kellest suurem osa ei ole järelevalve alla kuuluvad üksused, kelle põhitegevus on osutada investeerimisteenuseid direktiivi 2014/65/EL tähenduses või pangandusteenuseid direktiivi 2013/36/EL tähenduses, siis artikleid 5a ja 5b, artikli 5c lõikeid 1 ja 2, artikli 5d lõiget 2, artikli 7 lõike 1 punkte ba ja bc ning artiklit 9 ei kohaldata.

IV JAOTIS

LÄBIPAISTVUS JA TARBIJAKAITSE

Artikkel 15

Võrdlusalust käsitlev teade

1.  Kahe nädala jooksul alates artiklis 25a osutatud registrisse kandmisest avaldab korraldaja iga korraldatava ja avaldatud võrdlusaluse või vajaduse korral iga võrdlusaluste kogumi kohta teate, et saada tegevusluba või registreeringut, artikli 21b kohast heakskiitu või artikli 21a kohast tunnustust. Korraldaja ajakohastab iga võrdlusalust või võrdlusaluste kogumit käsitlevat teadet vähemalt iga kahe aasta järel. Teates:

a)  määratakse selgelt ja ühemõtteliselt kindlaks võrdlusalusega mõõdetav turu- või majandusolukord ja olukorrad, kus selline mõõtmine võib osutuda ebausaldusväärseks;

c)  ▌määratakse selgelt ja ühemõtteliselt kindlaks võrdlusaluse osad, mille puhul võidakse kasutada kaalutlusõigust, ja kaalutlusõiguse kasutamise kriteeriumid ▌;

d)  teavitatakse võimalusest, et võrdlusalust võidakse teatavate asjaolude, sealhulgas korraldajast sõltumatute väliste asjaolude tõttu muuta või selle korraldamine võidakse lõpetada; ning

e)  teavitatakse, et finantslepingud või muud ­instrumendid, mille puhul viidatakse võrdlusalusele, peaksid olema sellised, et võrdlusaluse muutmine või selle korraldamise lõpetamine neid ei mõjuta, või muul viisil arvesse võtma võrdlusaluse muutmise või selle korraldamise lõpetamise võimalust.

2.  Võrdlusalust käsitlev teade hõlmab vähemalt järgmist:

a)  kõikide võrdlusalusega seotud põhimõistete määratlused;

b)  võrdlusaluse metoodika vastuvõtmise põhjendus ning metoodika läbivaatamise ja heakskiitmise kord;

c)  võrdlusaluse kindlaksmääramise kriteeriumid ja kord, sealhulgas sisendandmete kirjeldus, eri liiki sisendandmete prioriteetsus, võrdlusaluse kindlaksmääramiseks vajalikud miinimumandmed, ekstrapoleerimismudelite või -meetodite kasutamine ja võrdlusaluse indeksi koostisosade tasakaalustamise kord;

d)  kontrollimehhanismid ja eeskirjad, mida kohaldatakse, kui korraldaja või sisendandmete esitaja kasutab kaalutlusõigust või hinnangut – nende eesmärk on tagada kaalutlusõiguse või hinnangute kasutamise järjepidevus;

e)  kord, millega reguleeritakse võrdlusaluste kindlaksmääramist stressiperioodil või ajal, mil tehinguandmete allikad võivad olla ebapiisavad, ebatäpsed või ebausaldusväärsed, ja võrdlusaluste võimalikud piirangud sellistel perioodidel,

f)  sisendandmetes või võrdlusaluse kindlaksmääramisel esinevate vigade käsitlemise kord, millega reguleeritakse muu hulgas olukorda, kui võrdlusalus tuleb uuesti kindlaks määrata; ning

g)  võrdlusaluse võimalike piirangute kindlakstegemine, sealhulgas selle kasutamine mittelikviidsetel või killustatud turgudel, ja sisendandmete võimalik kontsentratsioon.

Artikkel 17

Võrdlusaluse korraldamise lõpetamine

1.  Korraldaja avaldab koos artiklis 15 osutatud võrdlusalust käsitleva teatega korra, mis käsitleb meetmeid, mida korraldaja peab võrdlusaluse muutmisel või selle korraldamise lõpetamisel või selle artikli 21a kohase tunnustamise või artikli 21b kohase heakskiidu lõpetamisel võtma. See kord lisatakse ka artikli 9 lõikes 1 osutatud käitumisjuhendisse. Vajaduse korral võib korra, mida ajakohastatakse ja avaldatakse iga olulise muudatuse puhul, kehtestada võrdlusaluste kogumi jaoks.

2.  Järelevalve alla kuuluvad üksused, kes kasutavad võrdlusalust, koostavad konkreetse kirjaliku kava, milles kavandatakse meetmed, mida nad võrdlusaluse olulise muutmise või selle korraldamise lõpetamise korral võtavad, ja säilitavad selle kava. Teostatavuse ja vajaduse korral määratakse niisugustes kavades üks või mitu alternatiivset võrdlusalust, millele võib viidata, ja osutatakse, miks niisugused võrdlusalused võiksid olla sobilikud alternatiivid. Järelevalve alla kuuluvad üksused esitavad need kavad asjaomasele pädevale asutusele viimase nõudmisel ning võimaluse korral kajastavad neid lepingulistes suhetes klientidega.

Artikkel 17a

Võrdlusaluse asjakohasus

Korraldaja tagab võrdlusaluse täpsuse seoses võrdlusalusega mõõdetava turu- või majandusolukorra kirjeldusega kooskõlas artiklis 15 sätestatud võrdlusalust käsitleva teate kohta esitatavate nõuetega.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve avaldab kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumist kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 16 suunised, milles sätestatakse asjakohasuse määratlus baasriski lubatavate tasemete tähenduses.

Komisjon avaldab 2015. aasta detsembriks aruande, milles ta analüüsib finantslepingutes baasriski juhtimise tavasid seoses selliste võrdlusaluste kasutamisega nagu pankadevahelise intressimäära ja valuutakursi võrdlusalus, ning hindab, kas direktiivis 2008/48/EÜ ja direktiivis 2014/17/EL sätestatud käitumisjuhendi sätted on finantslepingutes kasutatavate võrdlusalustega seotud baasriskide leevendamiseks piisavad.

V JAOTIS

TEGEVUSLUBA OMAVATE VÕI REGISTREERITUD KORRALDAJATE VÕI KOLMANDATE RIIKIDE KORRALDAJATE KORRALDATAVATE VÕRDLUSALUSTE KASUTAMINE

Artikkel 19

Võrdlusaluse kasutamine

1.   Järelevalve alla kuuluv üksus võib kasutada võrdlusalust või võrdlusaluste kombinatsiooni liidus finantsinstrumendi või -lepingu puhul viitena ▌, kui neid korraldab kooskõlas vastavalt artikliga 23 või 23a tegevusloa saanud või registreeritud korraldaja või artikli 20, 21a või 21b kohaselt kolmandas riigis asuv korraldaja.

2.  Kui direktiivi 2003/71/EÜ või direktiivi 2009/65/EÜ kohaselt avaldatava prospekti objektiks on vabalt võõrandatavad väärtpaberid või muu investeering, milles viidatakse võrdlusalusele, tagab emitent, pakkumuse esitaja või isik, kes taotleb luba reguleeritud turul kauplemiseks, et prospekt hõlmab ka selget ja hästi nähtavat teavet selle kohta, kas võrdlusalus on registreeritud või kas seda korraldab käesoleva määruse artiklis 25a osutatud avalikus registris registreeritud korraldaja.

3.  Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tunnistab kehtetuks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve suunistes pädevatele asutustele ja eurofondide valitsejatele (börsil kaubeldavate fondide ja muude eurofondide emissioone käsitlevad suunised)(30) punktid 49–62 või viib need kooskõlla käesoleva artikli lõikega 1.

Artikkel 20

Samaväärsus

1.  Järelevalve alla kuuluvad üksused võivad liidus kasutada kolmandas riigis asuva korraldaja korraldatavaid võrdlusaluseid, kui on täidetud järgmised tingimused ning ei kohaldata artiklit 21a ega artiklit 21b:

a)  komisjon on võtnud kooskõlas lõikega 2 või 2a vastu samaväärsuse otsuse ▌;

b)  korraldaja on saanud tegevusloa või on registreeritud ja tema üle teostatakse järelevalvet asjaomases kolmandas riigis;

c)  korraldaja on teatanud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele oma nõusolekust, et järelevalve alla kuuluvad üksused võivad liidus kasutada tema tegelikke või tulevasi võrdlusaluseid ▌;

d)  korraldaja on nõuetekohaselt registreeritud vastavalt artiklile 25a ning

e)  käesoleva artikli lõikes 3 nimetatud koostööleping on kehtiv.

2.  Komisjon võib vastu võtta otsuse, milles märgitakse, et kolmanda riigi õigusraamistik ja järelevalvetavad tagavad järgmise:

a)  selles kolmandas riigis tegevusloa saanud või registreeritud korraldajad täidavad siduvaid nõudeid, mis on samaväärsed käesolevast määrusest tulenevate nõuetega, eelkõige võttes arvesse seda, kas kolmanda riigi õigusraamistik ja järelevalvetavad tagavad kooskõla 17. juulil 2013. aastal avaldatud IOSCO finantssektori võrdlusaluste põhimõtetega ja 5. oktoobril 2012. aastal avaldatud IOSCO nafta hinna teabeagentuuride põhimõtetega, ning

b)  siduvate nõuete üle teostatakse selles kolmandas riigis pidevat tõhusat järelevalvet ja riiklikku sundi;

ba)  – toimub tõhus teabevahetus välisriikide maksuhalduritega;

–  õigus- või haldusnormide läbipaistvus ei ole puudulik;

–  kehtestatud on märkimisväärse kohaloleku nõue;

–  kolmas riik ei tegutse offshore finantskeskusena;

–  kolmas riik ei kohalda maksumeetmeid, mis hõlmavad maksude puudumist või nominaalmaksumäärasid, või ei pakuta soodustusi isegi ilma reaalse majandustegevuse või märkimisväärse majandusliku kohalolekuta kolmandas riigis, kus selliseid maksusoodustusi pakutakse;

–  kolmas riik ei ole rahapesuvastase töökonna poolt lisatud koostööd mittetegevate riikide ja territooriumide loetellu;

–  kolmas riik järgib täielikult OECD tulu- ja kapitalimaksu näidiskonventsiooni artiklis 26 sätestatud norme ning tagab tõhusa teabevahetuse maksuküsimustes, sealhulgas mis tahes mitmepoolsed maksustamisalased lepingud.

Need rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 38 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele.

2a.  Komisjon võib alternatiivina võtta vastu otsuse, mille kohaselt on kolmanda riigi erieeskirjad või -nõuded seoses individuaalsete ja konkreetsete korraldajatega või individuaalsete ja konkreetsete võrdlusaluste või võrdlusaluste kogumitega samaväärsed käesoleva määruse nõuetega ning seepärast võivad järelevalve alla kuuluvad üksused neid individuaalseid ja konkreetseid korraldajaid või individuaalseid ja konkreetseid võrdlusaluseid või võrdlusaluste kogumeid liidus kasutada.

Need rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 38 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele.

3.  Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve sõlmib koostöölepingud selliste kolmandate riikide pädevate asutustega, mille õigusraamistikud ja järelevalvetavad on tunnistatud samaväärseteks kooskõlas lõikega 2 või 2 a. Koostöölepinguga kehtestatakse vähemalt:

a)  Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ja asjaomaste kolmandate riikide pädevate asutuste vaheline teabevahetusmehhanism, sealhulgas juurdepääs kogu asjakohasele teabele sellises kolmandas riigis tegevusloa saanud korraldaja kohta, mida Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve nõuab;

b)  mehhanism Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve kiireks teavitamiseks juhul, kui kolmanda riigi pädev asutus leiab, et selles kolmandas riigis tegevusloa saanud korraldaja, kes kuulub tema järelevalve alla, rikub tegevusloa aluseks olevaid tingimusi või muid siseriiklikke õigusakte;

c)  järelevalvetegevuse ▌koordineerimise kord.

4.  Selleks et pädevad asutused ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve saaksid kasutada neile käesoleva määrusega antud järelevalvevolitusi, töötab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, millega määratakse kindlaks lõikes 3 osutatud koostöölepingute miinimumsisu.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt [XXX].

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

Artikkel 21

Kolmanda riigi korraldajate registrist kustutamine

2.  Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve kustutab registrist artikli 20 lõike 1 punktis d osutatud korraldaja, ▌kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel on põhjendatud ja dokumentaalsetele tõenditele tuginev alus arvata, et korraldaja:

a)  ▌tegutseb viisil, mis selgelt kahjustab tema võrdlusaluste kasutajate huve või turgude nõuetekohast toimimist, või

b)  ▌on tõsiselt rikkunud riigi siseriiklikke õigusakte või muid tema suhtes kolmandas riigis kohaldatavaid sätteid, millele tuginedes võttis komisjon vastu otsuse kooskõlas artikli 20 lõikega 2 või 2a.

3.  Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teeb lõike 2 kohase otsuse ainult juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)  Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve on pöördunud selles küsimuses kolmanda riigi pädeva asutuse poole, kuid see pädev asutus ei ole võtnud asjakohaseid meetmeid, mis oleksid vajalikud kaitsmaks investoreid ja turgude nõuetekohast toimimist liidus, või ei ole suutnud tõestada, et asjaomane korraldaja täidab tema suhtes kolmandas riigis kohaldatavaid nõudeid;

b)  Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve on teavitanud kolmanda riigi pädevat asutust oma kavatsusest korraldaja registrist kustutada vähemalt 30 päeva enne tema registrist kustutamist.

4.  Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teavitab lõike 2 kohaselt võetud meetmetest viivitamata teisi pädevaid asutusi ning avaldab otsuse oma veebisaidil.

Artikkel 21a

Kolmandas riigis asuva korraldaja tunnustamine

1.  Kuni ajani, mil kooskõlas artikli 20 lõikega 2 võetakse vastu samaväärsuse otsus, võivad järelevalve alla kuuluvad üksused liidus kasutada kolmandas riigis asuva korraldaja korraldatavaid võrdlusaluseid, tingimusel et see korraldaja saab eelnevalt Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvelt käesoleva artikli kohase tunnustuse.

2.  Kolmandas riigis asuv korraldaja, kes kavatseb saada lõikes 1 osutatud eelneva tunnustuse, järgib kõiki käesoleva määrusega sätestatud nõudeid, kuid ta vabastatakse artiklite 11, 13a ja 14 kohaldamisest. Kui korraldaja suudab tõendada, et tema korraldatava võrdlusaluse aluseks on reguleeritud andmed või et see on börsikaupade võrdlusalus, mis ei põhine selliste sisendandmete esitajate esitatud andmetel, kellest enamik ei ole järelevalve alla kuuluvad üksused, kui konsolideerimisgrupi põhitegevusala on investeerimisteenuste osutamine direktiivi 2014/65/EL tähenduses või pangandustegevus vastavalt direktiivile 2013/36/EL, kohaldatakse korraldaja suhtes kõnealuste võrdlusaluste jaoks vastavalt artiklitega 12a ja 14a ette nähtud erandeid.

3.  Kolmandas riigis asuv korraldaja, kes kavatseb saada lõikes 1 osutatud eelneva tunnustuse, peab olema ühtlasi võimeline selle saavutamiseks järgima täielikult kõiki nõudeid, mis on kehtestatud IOSCO finantssektori võrdlusaluste põhimõtetes, või kui korraldaja vastab artikli 14a esimeses lõigus sätestatud kriteeriumidele, IOSCO nafta hinna teabeagentuuride põhimõtetes. Nõuetele vastavuse läbivaatamise ja tõendamise viib sõltumatu välisaudiitor läbi vähemalt iga kahe aasta tagant ja iga kord, kui võrdlusalust oluliselt muudetakse, ning auditiaruanded saadetakse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele ning tehakse taotluse alusel kasutajatele kättesaadavaks.

4.  Kolmandas riigis asuval korraldajal, kes kavatseb saada lõikes 1 osutatud eelneva tunnustuse, peab olema liidus asutatud esindaja. Esindaja on kas liidus elav füüsiline isik või liidu registrijärgse asukohaga juriidiline isik. Kolmandas riigis asuv korraldaja määrab sõnaselgelt esindaja toimima oma nimel kogu ametiasutustega, sh Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega ja asjaomaste pädevate asutustega ning muude asjaomaste isikutega liidus toimuva teabevahetuse puhul seoses korraldaja käesolevast määrusest tulenevate kohustustega.

5.  Kolmandas riigis asuv korraldaja, kes kavatseb saada lõikes 1 osutatud eelneva tunnustuse, taotleb tunnustamist Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvelt. Taotlev korraldaja esitab kogu teabe, mis on sätestatud artiklis 23 või 23a ja mis on vajalik, et Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve saaks veenduda, et korraldaja on loonud tunnustamise ajaks kõik vajalikud tingimused lõikes 2 või 2a osutatud nõuete täitmiseks, ning esitab oma niisuguste praeguste või tulevaste võrdlusaluste loetelu, mida on lubatud liidus kasutada, ja juhul, kui korraldaja kuulub kolmanda riigi asutuse järelevalve alla, tema järelevalve eest kolmandas riigis vastutava pädeva asutuse andmed.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve kontrollib [90] päeva jooksul alates esimeses lõigus osutatud taotluse saamisest ja pärast asjaomaste pädevate asutustega konsulteerimist, kas lõigetes 2 või 2a, 3 ja 4 sätestatud tingimused on täidetud. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võib selle ülesande delegeerida asjaomasele riiklikule pädevale asutusele.

Kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve leiab, et tingimused ei ole täidetud, lükkab ta tunnustamise taotluse tagasi ja selgitab tagasilükkamise põhjuseid.

Ilma et see piiraks kolmanda lõigu kohaldamist, ei anta tunnustust, kui järgmised täiendavad tingimused ei ole täidetud:

i)  juhul kui kolmandas riigis asuv korraldaja kuulub kolmanda riigi asutuse järelevalve alla: asjaomase pädeva asutuse või Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ja korraldaja kolmanda riigi pädeva asutuse vahel on sõlmitud nõuetekohane koostööleping, et tagada vähemalt tõhus teabevahetus;

ii)  pädeva asutuse või Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve käesoleva määruse kohaste järelevalveülesannete tulemuslikku täitmist ei takista selle kolmanda riigi õigus- ja haldusnormid, kus korraldaja asub.

6.  Kui kolmandas riigis asuv korraldaja kavatseb saada eelneva tunnustuse käesoleva määruse järgimise kaudu, nagu on sätestatud käesoleva artikli lõikes 2, ning kui korraldaja leiab, et tema korraldatava võrdlusaluse suhtes võib kohaldada artiklite 12a ja 14a kohast erandit, teavitab ta sellest viivitamata Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet. Ta esitab oma väite kinnituseks dokumentaalsed tõendid.

7.  Juhul kui kolmandas riigis asuv korraldaja on arvamusel, et tema korraldatava võrdlusaluse korraldamise lõpetamine avaldaks märkimisväärset kahjulikku mõju turgude usaldusväärsusele, finantsstabiilsusele, tarbijatele, reaalmajandusele või ühe või mitme liikmesriigi kodumajapidamiste ja äriühingute rahastamisele, võib ta Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvelt taotleda erandit ühest või mitmest käesolevast määrusest või asjakohastest IOSCO põhimõtetest tulenevalt kohaldatavast nõudest konkreetseks ja piiratud ajavahemikuks, mis ei ületa 12 kuud. Ta esitab oma taotluse kinnituseks dokumentaalsed tõendid.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve vaatab taotluse läbi 30 päeva jooksul ning teatab kolmanda riigi korraldajale, kas see on vabastatud ühe või mitme taotluses nimetatud nõude täitmisest, ja erandi kohaldamise tähtaja.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võib pikendada erandi kohaldamise perioodi selle lõppedes veel 12 kuu võrra, kui selleks on piisav põhjus.

8.  Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada tunnustamise protsessi, lõikes 4 osutatud taotluse vormi ja sisu, lõikes 5 nõutud teabe esitamist ning nimetatud lõigetest tulenevate ülesannete ja kohustuste delegeerimist riikide pädevatele asutustele.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt […].

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

Artikkel 21b

Heakskiitmine

1.  Korraldaja, kes asub liidus ning on saanud tegevusloa artikli 23 kohaselt või kes on registreeritud artikli 23a kohaselt, võib taotleda oma pädevalt asutuselt kolmandas riigis korraldatava võrdlusaluse või võrdlusaluste kogumi heakskiitmist nende kasutamiseks liidus, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)  heaks kiitev korraldaja on kontrollinud ja on võimeline oma pädevale asutusele tõendama, et heaks kiidetava võrdlusaluse või võrdlusaluste kogumi korraldamine vastab nõuetele, mis:

i)  on vähemalt sama ranged kui käesolevas määruses sätestatud nõuded;

ii)  tagavad täieliku vastavuse IOSCO finantssektori võrdlusaluste põhimõtetele, millele vastavuse kontrolli ja tõendamise viib läbi sõltumatu välisaudiitor vähemalt iga kahe aasta tagant või siis, kui võrdlusaluse puhul esineb oluline muutus; või

iii)  tagavad täieliku vastavuse IOSCO nafta hinna teabeagentuuride põhimõtetele, millele vastavuse kontrolli ja tõendamise viib läbi sõltumatu välisaudiitor vähemalt iga kahe aasta tagant või siis, kui võrdlusaluse puhul esineb oluline muutus, kui heaks kiidetav võrdlusalus vastab artikli 14a esimeses lõigus sätestatud kriteeriumidele;

b)  heaks kiitval korraldajal on vajalikud eriteadmised, et jälgida tõhusalt kolmandas riigis toimuvat võrdlusaluse korraldamise alast tegevust ning juhtida seonduvaid riske.

2.  Taotlev korraldaja esitab kogu teabe, mis on vajalik selleks, et pädev asutus saaks veenduda, et taotlemise ajaks on täidetud kõik lõikes 1 osutatud tingimused, mis hõlmavad ka auditiaruandeid, mida nõutakse lõike 1 punkti a alapunktide ii ja iii kohaselt.

3.  90 päeva jooksul taotluse saamisest vaatab asjaomane pädev asutus heakskiidu saamise taotluse läbi ning võtab vastu otsuse selle rahuldamise või tagasilükkamise kohta. Asjaomane pädev asutus teavitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet mis tahes võrdlusalusest või korraldajate näitajate kogumist, mille heakskiitmine on rahuldatud, ning heaks kiitvast korraldajast.

4.  Heaks kiidetud võrdlusalust või võrdlusaluste kogumit käsitletakse heaks kiitva korraldaja korraldatava võrdlusaluse või võrdlusaluste kogumina.

5.  Korraldaja, kes on kiitnud heaks kolmandas riigis korraldatava võrdlusaluse või võrdlusaluste kogumi, jääb vastutavaks selle tagamise eest, et heaks kiidetud võrdlusaluse või võrdlusaluste kogum vastab lõikes 1 sätestatud tingimustele.

6.  Kui heaks kiitva korraldaja pädeval asutusel on põhjendatud alus arvata, et lõikes 1 sätestatud tingimused ei ole enam täidetud, on tal õigus oma heakskiidu rahuldamine tühistada ning ta teavitab sellest Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet. Heakskiidu lõpetamise korral kohaldatakse artiklit 17.

VI JAOTIS

KORRALDAJATELE TEGEVUSLOA ANDMINE JA NENDE JÄRELEVALVE

1. peatükk

Tegevusloa andmine

Artikkel 23

Tegevusloa andmise menetlus olulise võrdlusaluse puhul

1.  Liidus asuv füüsiline või juriidiline isik, kes kavatseb tegutseda vähemalt ühe olulise võrdlusaluse korraldajana, esitab vastava taotluse artikli 29 kohaselt selle liikmesriigi jaoks määratud pädevale asutusele, kus see isik asub.

2.  Lõike 1 kohane tegevusloa taotlus esitatakse ▌30 päeva jooksul pärast seda, kui järelevalve alla kuuluv üksus sõlmib kokkuleppe selle korraldaja korraldatava indeksi kasutamiseks finantsinstrumendi või ‑lepingu puhul viitena.

2a.  Kui võrdlusalus on määratletud olulise võrdlusalusena (kas olemuselt riikliku või Euroopa olulise võrdlusalusena), on asjaomane pädev asutus vastutav tegevusloa andmise eest niisuguse võrdlusaluse korraldamiseks selle uue õigusliku seisundi kohaselt, olles kontrollinud, et kõik nõuded on täidetud.

3.  Tegevusluba taotlev korraldaja esitab kogu teabe, mida on pädeval asutusel vaja kinnituse saamiseks selle kohta, et ta on võtnud tegevusloa saamise ajaks kõik käesolevas määruses sätestatud nõuetele vastamiseks vajalikud meetmed. Ühtlasi esitab ta võimaluse korral teabe, mis on vajalik iga näitaja kohta artikli 13 lõikes 1 osutatud väärtuse või hinnangulise väärtuse arvutamiseks.

4.  Asjaomane pädev asutus hindab 20 päeva jooksul taotluse saamisest, kas taotlus on täielik, ja teavitab taotlejat hindamise tulemustest. Kui taotlus on ebatäielik, esitab taotleja asjaomase pädeva asutuse nõutud täiendava teabe.

5.  ▌Asjaomane pädev asutus hindab tegevusloa taotlust ja võtab 60 päeva jooksul täieliku taotluse saamisest vastu otsuse ▌tegevusloa andmise või selle andmisest keeldumise kohta.

Pädev asutus teavitab viie päeva jooksul pärast tegevusloa andmise või selle andmisest keeldumise otsuse tegemist ▌asjaomast tegevusluba taotlevat korraldajat. Juhul kui pädev asutus keeldub tegevusluba taotlevale korraldajale tegevusluba andmast, põhjendab ta oma otsust.

5a.  Kui asjaomane pädev asutus otsustab keelduda tegevusloa andmisest niisuguse olulise võrdlusaluse korraldamiseks, mida korraldati juba ilma selle seisundita, võib asjaomane pädev asutus väljastada ajutise loa ajavahemikuks, mis ei ületa kuut kuud ning mille jooksul võib jätkata võrdlusaluse korraldamist eelneva mudeli alusel kuni niisuguste asjakohaste nõuete täitmiseni, mis on vajalikud tegevusloa saamiseks selle kui olulise võrdlusaluse korraldamiseks.

Asjaomane pädev asutus võib pikendada seda luba veel üheks ajavahemikuks, mis ei ületa kuut kuud.

5b.  Kui korraldaja ja/või sisendandmete esitajad ei suuda täita olulisena määratletud võrdlusaluse korraldamise jätkamise tingimusi selle ajavahemiku lõpuks, lõpetatakse võrdlusaluse korraldamine vastavalt artiklile 17.

6.  Pädev asutus teavitab 10 päeva jooksul Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet oma otsusest anda taotlevale korraldajale tegevusluba ▌.

7.  Komisjonile antakse volitused võtta meetmete kohta kooskõlas artikliga 37 vastu delegeeritud õigusaktid, millega täpsustatakse teavet, mis tuleb tegevusloa taotluses ja registreerimistaotluses esitada, võttes arvesse proportsionaalsuse põhimõtet ning taotlejate ja pädevate asutuste kulusid.

Artikkel 23a

Ebaolulise võrdlusaluse registreerimise protsess

1.  Liidus asuv füüsiline või juriidiline isik, kes kavatseb tegutseda ainult ebaoluliste võrdlusaluste korraldajana, taotleb registreerimist artikli 29 kohaselt selle liikmesriigi jaoks määratud pädevalt asutuselt, kus see isik asub.

2.  Registreeritud korraldaja täidab alati käesolevas määruses sätestatud tingimusi ja teatab pädevale asutusele kõigist olulistest muudatustest.

3.  Lõikele 1 vastav taotlus esitatakse 30 päeva jooksul pärast seda, kui järelevalve alla kuuluv üksus sõlmib kokkuleppe selle isiku korraldatava indeksi kasutamiseks finantsinstrumendi või -lepingu puhul viitena või investeerimisfondi tootluse mõõtmiseks.

4.  Taotlev korraldaja esitab:

a)  dokumendid, mida pädeval asutusel on vaja kinnituse saamiseks selle kohta, et taotleja vastab artikli 5 lõikes 3a, artiklis 5c, artiklis 6 (kui see on kohaldatav), artiklis 7b ja artiklis 15 sätestatud tingimustele; ning

b)  võimaluse korral iga võrdlusaluse kogu viiteväärtuse või hinnangu selle kohta.

5.  Asjaomane pädev asutus hindab 15 päeva jooksul taotluse saamisest, kas taotlus on täielik, ja teavitab taotlejat hindamise tulemustest. Kui taotlus ei ole täielik, esitab taotleja asjaomase pädeva asutuse nõutud täiendava teabe.

6.  Asjaomane pädev asutus registreerib taotleja 15 päeva jooksul alates täieliku registreerimistaotluse saamisest.

7.  Kui asjaomane pädev asutus leiab, et teatav võrdlusalus tuleks artikli 13 lõike 1 kohaselt liigitada oluliseks, teatab ta sellest Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele ja korraldajale 30 päeva jooksul alates täieliku taotluse saamisest.

8.  Kui registreeriv pädev asutus leiab, et võrdlusalus tuleks liigitada oluliseks kooskõlas artikli 13 lõikega 2a või artikli 13 lõikega 2c, teatab ta sellest Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele ja korraldajale 30 päeva jooksul alates täieliku taotluse saamisest ning esitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele artikli 13 lõike 2a või artikli 13 lõike 2c kohase hinnangu.

9.  Kui registreeritud korraldaja võrdlusalus liigitatakse oluliseks, taotleb korraldaja artikli 23 kohaselt tegevusluba 90 päeva jooksul alates artikli 13 lõikes 2b sätestatud teate või artikli 13 lõikes 2g sätestatud arvamuse saamisest.

Artikkel 24

Tegevusloa või registreeringu kehtetuks tunnistamine või peatamine

1.  Pädev asutus tunnistab korraldaja tegevusloa või registreeringu kehtetuks või peatab selle, kui korraldaja:

a)  loobub sõnaselgelt tegevusloast või ei ole eelmise 12 kuu jooksul võrdlusaluseid korraldanud;

b)  on saanud tegevusloa või saavutanud registreerimise valeandmeid esitades või mõnel muul ebaausal viisil;

c)  ei vasta enam tegevusloa andmise või registreerimise aluseks olnud tingimustele või

d)  on tõsiselt või korduvalt rikkunud käesoleva määruse sätteid.

2.  Pädev asutus teavitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet oma otsusest seitsme päeva jooksul.

2a.  Pärast korraldaja tegevusloa või registreeringu peatamise otsuse vastuvõtmist ja juhul, kui võrdlusaluse korraldamise lõpetamine põhjustaks vääramatu jõu juhtumi või tühistaks kõnealusele võrdlusalusele viitavate finantslepingute või -instrumentide tingimused või rikuks neid muul moel, võib korraldaja asukohaliikmesriigi asjaomane pädev asutus lubada võrdlusaluse korraldamist jätkata peatamise otsuse tagasi võtmiseni. Sel ajal lubatakse järelevalve alla kuuluvatel üksustel seda võrdlusalust kasutada ainult nende finantslepingute või -instrumentide puhul, mis sellele võrdlusalusele juba viitavad. Uute finantslepingute või -instrumentide puhul sellele võrdlusalusele viidata ei tohi.

2b.  Pärast korraldaja tegevusloa või registreeringu kehtetuks tunnistamise otsuse vastuvõtmist kohaldatakse artikli 17 lõiget 2.

2. peatükk

Võrdlusalustest teatamine

Artikkel 25a

Korraldajate register ja võrdlusaluse esmane kasutamine

1.  Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve loob avaliku registri ja haldab seda. Register sisaldab järgmist teavet:

a)  artiklite 23 ja 23a sätete kohaselt tegevusloa saanud või registreeritud korraldajate andmed ja nende järelevalve eest vastutava pädeva asutuse andmed;

b)  Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele artikli 20 lõike 1 punkti c kohaselt oma nõusolekust teatanud korraldajate andmed ja nende järelevalve eest vastutava kolmanda riigi pädeva asutuse andmed;

c)  artikli 21a kohaselt tunnustatud korraldajate andmed ja nende järelevalve eest vastutava kolmanda riigi pädeva asutuse andmed;

d)  võrdlusalused, mis on heaks kiidetud artiklis 21b sätestatud menetluse kohaselt, ning need heaks kiitnud korraldajate andmed.

2.  Enne kui järelevalve alla kuuluv üksus kasutab liidus indeksit võrdlusalusena, kontrollib üksus, et asjaomase indeksi korraldajale oleks käesoleva määruse kohaselt Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve veebisaidil viidatud kui tegevusloa saanud, registreeritud või tunnustatud korraldajale.

3. peatükk

Järelevalveasutuste koostöö

Artikkel 26

Ülesannete delegeerimine pädevate asutuste vahel

1.  Pädev asutus võib kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 28 delegeerida oma käesolevas määruses sätestatud ülesanded teise liikmesriigi pädevale asutusele, kes on selleks eelnevalt andnud kirjaliku nõusoleku. ▌Pädev asutus teatab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele igast kavandatud delegeerimisest 60 päeva enne delegeerimise jõustumist.

2.  Pädev asutus võib delegeerida Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele ▌ oma käesolevas määruses sätestatud ülesanded vastavalt Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega sõlmitud kokkuleppele. ▌

3.  Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teatab kavandatud delegeerimisest seitsme päeva jooksul liikmesriikidele. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve avaldab kokkulepitud delegeerimise üksikasjad seitsme päeva jooksul teate saamisest.

Artikkel 26a

Liidu õiguse rikkumine riikide pädevate asutuste poolt

1.  Kui riigi pädev asutus ei ole käeolevat määrust kohaldanud või on seda kohaldanud viisil, mis on ilmselt liidu õiguse rikkumine, võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve rakendada määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 17 kohaseid volitusi nimetatud artiklis sätestatud menetluste kohaselt ning võib määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 17 lõike 6 kohaldamisel võtta vastu üksikotsuseid, mis on adresseeritud selle riigi pädeva asutuse järelevalve alla kuuluvatele võrdlusaluse korraldajatele ning selle riigi pädeva asutuse järelevalve alla kuuluva võrdlusaluse jaoks sisendandmete esitajatele, kui need sisendandmete esitajad on järelevalve alla kuuluvad üksused.

2.  Kui võrdlusaluse puhul on tegemist olulise võrdlusalusega, tagab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve koostöö tegemise pädevate asutuste kolleegiumiga artiklis 34 sätestatud menetluse kohaselt.

Artikkel 27

Teisest liikmesriigist pärineva teabe avalikustamine

1.  Pädev asutus võib avalikustada teiselt pädevalt asutuselt saadud teabe ainult järgmistel tingimustel:

a)  ta on saanud kõnealuselt pädevalt asutuselt selleks kirjaliku nõusoleku ja teave avaldatakse ainult sellel eesmärgil, milleks see pädev asutus nõusoleku andis, või

b)  avaldamise kohustus tuleneb kohtumenetlusest.

Artikkel 28

Uurimisalane koostöö

1.  Asjaomane pädev asutus võib seoses kohapealse kontrolli või uurimisega taotleda abi teiselt pädevalt asutuselt. Taotluse saanud pädev asutus teeb koostööd võimalikul ja asjakohasel määral.

2.  Lõikes 1 osutatud abi taotlev pädev asutus teavitab sellest Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet. Piiriülese mõjuga kontrolli või uurimise korral võivad pädevad asutused taotleda Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvelt kohapealse kontrolli või uurimise koordineerimist.

3.  Kui pädev asutus saab teiselt pädevalt asutuselt taotluse viia läbi kohapealne kontroll või uurimine, võib ta:

a)  kohapealse kontrolli või uurimise ise läbi viia;

b)  lubada taotluse esitanud pädeval asutusel kohapealses kontrollis või uurimises osaleda;

c)  määrata audiitorid või eksperdid kohapealset kontrolli või uurimist toetama või läbi viima.

4. peatükk

Pädevate asutuste roll

Artikkel 29

Pädevad asutused

1.  Iga liikmesriik määrab korraldajate ja järelevalve alla kuuluvate sisendandmete esitajate jaoks asjaomase pädeva asutuse, kes täidab käesolevast määrusest tulenevaid ülesandeid, ning teatab sellest komisjonile ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele.

2.  Juhul kui liikmesriik määrab mitu pädevat asutust, piiritleb ta selgelt nende rolli ja määrab ühe asutuse, kes vastutab komisjoni, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ja teiste liikmesriikide pädevate asutustega toimuva koostöö ja teabevahetuse koordineerimise eest.

3.  Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve avaldab oma veebisaidil vastavalt artikli 25a lõike 1 punktile a ning käesoleva artikli lõike 1 kohaselt määratud pädevate asutuste loetelu.

Artikkel 30

Pädevate asutuste volitused

1.  Selleks et täita käesoleva määruse kohaseid ülesandeid, on pädevatel asutustel kooskõlas liikmesriigi õigusega vähemalt järgmised järelevalve- ja uurimisvolitused:

a)  juurdepääs kõikidele asjakohastele dokumentidele ja andmetele, olenemata nende vormist, ja õigus nendest koopiaid saada või teha;

b)  õigus küsida või nõuda teavet igalt isikult, kes on seotud võrdlusaluse korraldamise ja selle jaoks sisendandmete esitamisega, kaasa arvatud artikli 6 lõikes 3a osutatud teenuseosutajad, ja tema tööandjalt ning vajaduse korral niisugune isik teabe saamiseks kohale kutsuda ja teda küsitleda;

c)  õigus küsida seoses börsikaupade võrdlusaluste sisendandmete esitajatelt teavet asjaomaste hetketurgude kohta, vajaduse korral tüüpvormide ja tehinguaruannete alusel, ning pääseda vahetult juurde kauplejate süsteemidele;

d)  õigus teha kohapealseid kontrolle või uurimisi, välja arvatud füüsilise isiku eraruumides;

e)  õigus siseneda füüsiliste ja juriidiliste isikute ruumidesse, et võtta kaasa dokumente ja muid andmeid, olenemata nende vormist, kui on mõistlik alus kahtlustada, et kontrolli või uurimise esemega seotud dokumendid ja muud andmed võivad olla käesoleva määruse rikkumise tõendamisel asjakohased. Juhul kui liikmesriigi õiguse kohaselt on nõutav asjaomase liikmesriigi õigusasutuse eelnev luba, siis kasutatakse seda õigust ainult pärast kõnealuse loa saamist;

f)  õigus nõuda järelevalve alla kuuluvate üksuste valduses olevaid telefonikõnede, elektrooniliste sõnumite ja muude andmeliiklusandmete salvestisi;

g)  õigus taotleda vahendite külmutamist või vara arestimist või mõlemat;

i)  õigus nõuda ajutiselt tegevuse lõpetamist, kui see on pädeva asutuse arvates vastuolus käesoleva määrusega;

j)  õigus kehtestada kutsetegevuse ajutine keeld;

k)  õigus võtta kõik vajalikud meetmed, et tagada üldsuse nõuetekohane teavitamine võrdlusaluse korraldamisest, sealhulgas nõudes võrdlusaluse avaldanud või seda levitanud isikult õiendi avaldamist võrdlusaluse jaoks varem esitatud sisendandmete või võrdlusaluse varasema suuruse kohta;

ka)  õigus vaadata vastavuskinnitus läbi ja nõuda selle muutmist.

2.  Pädevad asutused täidavad ja kasutavad lõikes 1 osutatud ülesandeid ja volitusi ning artiklis 31 osutatud karistuste kehtestamise volitusi kooskõlas oma riikliku õigusraamistikuga järgmiselt:

a)  otse;

b)  koostöös teiste ametiasutuste või turul tegutsevate ettevõtjatega;

c)  omal vastutusel, delegeerides need sellistele ametiasutustele või turul tegutsevatele ettevõtjatele;

d)  suunates küsimuse pädevale õigusasutusele.

Pädevad asutused kehtestavad kõnealuste volituste kasutamise eesmärgil piisavad ja tulemuslikud meetmed kaitseõiguse ja põhiõiguste kaitseks.

3.  Liikmesriigid tagavad asjakohaste meetmete kehtestamise, nii et pädevatel asutustel on kõik nende ülesannete täitmiseks vajalikud järelevalve- ja uurimisvolitused.

4.  Kui isik avaldab teavet kooskõlas lõikega 2, ei peeta seda lepingu või õigus- või haldusnormidega teabe avaldamisele seatud piirangute rikkumiseks.

Artikkel 31

Haldusmeetmed ja -karistused

1.  Ilma et see piiraks pädevate asutuste artiklist 34 tulenevaid järelevalvevolitusi, sätestavad liikmesriigid kooskõlas liikmesriigi õigusega pädevate asutuste volituse võtta asjakohaseid haldusmeetmeid ning kehtestavad alljärgnevad haldusmeetmed ja -karistused vähemalt järgmiste rikkumiste eest:

a)  nende kohaldamise korral käesoleva määruse artiklite 5 ▌, 5a, 5b, 5c, 5d, 6, ▌7, 7a, 7b, 8, 9, ▌11, 14, 15, ▌17, ▌19, ▌23 ja 23a rikkumised ning

b)  artikli 30 alla kuuluva uurimise või kontrolli ajal koostöö mittetegemine või nõudmise täitmata jätmine.

2.  Lõikes 1 osutatud rikkumise korral annavad liikmesriigid kooskõlas liikmesriigi õigusega pädevatele asutustele volitused kohaldada vähemalt järgmisi haldusmeetmeid ja -karistusi:

a)  korraldus, millega nõutakse, et rikkumise eest vastutav korraldaja või järelevalve alla kuuluv üksus lõpetaks asjaomase tegevuse ja hoiduks seda kordamast;

b)  rikkumise tulemusel teenitud kasumi või välditud kahjumi loovutamine, kui seda on võimalik kindlaks määrata;

c)  avalik hoiatus, milles märgitakse vastutav korraldaja või järelevalve alla kuuluv üksus ja rikkumise iseloom;

d)  korraldaja tegevusloa kehtetuks tunnistamine või peatamine;

e)  korraldaja või sisendandmete esitaja juhtimise ajutise keelu kehtestamine sellise rikkumise eest vastutava füüsilise isiku suhtes;

f)  maksimaalse rahalise halduskaristuse määramine, mis on vähemalt kolm korda suurem kui sellise rikkumise tulemusel saadud kasum või ärahoitud kahjum, kui seda on võimalik kindlaks määrata, või

1)  füüsilise isiku puhul vähemalt järgmise maksimaalse rahalise halduskaristuse määramine:

i)  artiklite 5 ▌, 5a, 5b, 5c, 5d, 6, ▌ 7, 7a, 7b, 8, 9, ▌11, artikli 12a teise lõigu, artiklite 14, 15, ▌17, 18, 19 ▌ja 23 rikkumise eest 500 000 eurot või liikmesriigis, kus euro ei ole ametlik vääring, vastav summa omavääringus käesoleva määruse jõustumise kuupäeva seisuga või

ii)  artikli 7 lõike 1 punkti b või artikli 7 lõike 4 rikkumise eest 100 000 eurot või liikmesriigis, kus euro ei ole ametlik vääring, vastav summa omavääringus käesoleva määruse jõustumise kuupäeva seisuga;

2)  juriidilise isiku puhul vähemalt järgmise maksimaalse rahalise halduskaristuse määramine:

i)  artiklite 5 ▌, 5a, 5b, 5c, 5d, 6, ▌7, 7a, 7b, 8, 9, ▌11, 14, 15, ▌17, 18, 19, ▌ja 23 rikkumise eest 1 000 000 eurot või 10 % aastasest kogukäibest vastavalt viimasele juhatuse poolt heaks kiidetud aastaaruandele, olenevalt sellest, kumb summa on suurem. Juhul kui juriidiline isik on emaettevõtja või sellise emaettevõtja tütarettevõtja, kes peab esitama konsolideeritud aastaaruande, nagu on sätestatud direktiivis 2013/34/EL, on asjakohane aastane kogukäive selline aastane kogukäive või vastav tululiik (pankade puhul kooskõlas direktiiviga 86/635/EÜ ja kindlustusettevõtjate puhul direktiiviga 91/674/EÜ), mis on esitatud põhiemaettevõtja eelmise majandusaasta konsolideeritud aastaaruandes, mille on heaks kiitnud juhatus, või kui isik on ühing, siis 10 % tema liikmete koondkäibest, või

ii)  artikli 7 lõike 1 punktide b ja c rikkumise eest 250 000 eurot või 2 % tema aastasest kogukäibest vastavalt viimasele juhatuse poolt heaks kiidetud aastaaruandele, olenevalt sellest, kumb summa on suurem; juhul kui juriidiline isik on emaettevõtja või sellise emaettevõtja tütarettevõtja, kes peab esitama konsolideeritud aastaaruande, nagu on sätestatud direktiivis 2013/34/EL, on asjakohane aastane kogukäive selline aastane kogukäive või vastav tululiik (pankade puhul kooskõlas direktiiviga 86/635/EMÜ ja kindlustusettevõtjate puhul direktiiviga 91/674/EMÜ), mis on esitatud põhiemaettevõtja eelmise majandusaasta konsolideeritud aastaaruandes, mille on heaks kiitnud juhatus, või kui isik on ühing, siis 10 % tema liikmete koondkäibest.

3.  Liikmesriigid teavitavad lõigete 1 ja 2 kohastest eeskirjadest komisjoni ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet hiljemalt [12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist].

Liikmesriigid võivad otsustada jätta halduskaristusi käsitlevad eeskirjad kehtestamata selliste rikkumiste puhul, mille eest kohaldatakse liikmesriigi õiguse alusel kriminaalkaristusi. Sellisel juhul teavitavad liikmesriigid komisjoni ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet asjaomastest kriminaalõiguse sätetest koos esimeses lõigus nimetatud teadaandega.

Nad teavitavad komisjoni ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet viivitamata kõigist nende eeskirjade muudatustest.

4.  Liikmesriigid võivad lisaks lõikes 1 osutatud volitustele sätestada vastavalt liikmesriigi õigusele pädevate asutuste muud karistuste määramise volitused ja nimetatud lõikes sätestatud karistustest rangemad karistused.

Artikkel 32

Järelevalvevolituste ja karistuste määramise volituste kasutamine ning koostöökohustuse täitmine

1.  Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused võtavad halduskaristuse liigi, ulatuse ja proportsionaalsuse kindlaksmääramisel arvesse kõiki olulisi asjaolusid, sealhulgas vajaduse korral järgmist:

a)  rikkumise tõsidus ja kestus;

aa)  võrdlusaluse olulisus finantsstabiilsuse ja reaalmajanduse seisukohast;

b)  vastutava isiku vastutuse ulatus;

c)  ▌vastutava juriidilise isiku kogukäive või vastutava füüsilise isiku aastane sissetulek;

d)  vastutava isiku teenitud kasumi või välditud kahjumi suurus, kui seda on võimalik kindlaks määrata;

e)  vastutava isiku ja pädeva asutuse koostöö tase, ilma et see piiraks vajadust tagada selle isiku teenitud kasumi või välditud kahjumi loovutamine;

f)  asjaomase isiku varasemad rikkumised;

g)  meetmed, mida vastutav isik on pärast rikkumist võtnud rikkumise kordumise vältimiseks.

2.  Pädevad asutused teevad artiklis 31 sätestatud asjaoludel karistuste määramise volitusi kasutades tihedat koostööd selle tagamiseks, et järelevalve- ja uurimisvolitused ning halduskaristused annavad käesoleva määrusega soovitud tulemused. Lisaks kooskõlastavad nad oma meetmed, et vältida võimalikku dubleerimist ja kattumist järelevalve- ja uurimisvolituste ning halduskaristuste ja ­trahvide kohaldamisel piiriüleste juhtumite korral.

2a.  Kui liikmesriigid on otsustanud artikli 31 kohaselt kehtestada kriminaalkaristused selles artiklis osutatud sätete rikkumise eest, tagavad nad, et võetakse asjakohaseid meetmeid, et pädevatel asutustel oleksid kõik vajalikud volitused teha oma jurisdiktsiooni piires koostööd õigusasutustega, et saada konkreetset teavet käesoleva määruse võimaliku rikkumise alusel algatatud kriminaaluurimiste või ­menetluste kohta, ning edastada seda teavet muudele pädevatele asutustele ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele, et täita oma kohustust teha käesoleva määruse kohaldamisel üksteisega ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega koostööd.

2b.  Pädevad asutused abistavad teiste liikmesriikide pädevaid asutusi. Eelkõige vahetavad nad teavet ja teevad koostööd uurimis- või järelevalvetegevuse käigus. Pädevad asutused võivad teiste liikmesriikide pädevate asutustega teha koostööd ka trahvide sissenõudmise hõlbustamiseks.

Artikkel 33

Otsuste avaldamine

1.  Pädevad asutused avaldavad käesoleva määruse rikkumiste eest halduskaristuse määramise või haldusmeetme võtmise otsuse oma ametlikul veebisaidil viivitamata pärast seda, kui asjaomast isikut on otsusest teavitatud. Avaldatakse vähemalt teave rikkumise liigi ja iseloomu kohta ning vastutavate isikute andmed. See kohustus ei laiene uurimistoiminguid käsitlevatele otsustele.

2.  Juhul kui pädev asutus leiab siiski pärast juriidiliste isikute andmete või füüsiliste isikute isikuandmete avaldamise proportsionaalsuse üksikjuhtumipõhist hindamist, et selliste andmete avaldamine on ebaproportsionaalne, või kui avaldamine seab ohtu finantsturgude stabiilsuse või poolelioleva uurimise, siis pädev asutus kas:

a)  lükkab karistuse määramise või meetme võtmise otsuse avaldamise edasi ajani, mil avaldamata jätmise põhjused ära langevad;

b)  avaldab karistuse määramise või meetme võtmise otsuse anonüümselt kooskõlas liikmesriigi õigusega, kui selline anonüümne avaldamine tagab asjaomaste isikuandmete tulemusliku kaitse; juhul kui karistus või meede otsustatakse avaldada anonüümselt, võib asjaomaste andmete avaldamise mõistliku aja võrra edasi lükata, kui on ette näha, et anonüümselt avaldamise põhjused langevad selle aja jooksul ära;

c)  jätab karistuse määramise või meetme võtmise otsuse üldse avaldamata, kui eespool punktides a ja b sätestatud võimalusi peetakse ebapiisavaks, et tagada:

i)  finantsturgude stabiilsuse ohustamata jätmine või

ii)  sellise otsuse avaldamise proportsionaalsus vähemoluliseks peetava meetme puhul.

3.  Juhul kui karistuse määramise või meetme võtmise otsus kaevatakse asjakohasele õigus- või muule asutusele edasi, avaldavad pädevad asutused oma ametlikul veebisaidil viivitamata ka selle teabe ja hilisema teabe kaebuse tulemuste kohta. Lisaks avaldatakse otsused varasemate karistuse määramise või meetme võtmise otsuste tühistamise kohta.

4.  Pädevad asutused tagavad, et käesoleva artikli kohaselt avaldatud teave jääb nende ametlikule veebisaidile pärast avaldamist vähemalt viieks aastaks. Avaldatud isikuandmeid hoitakse pädeva asutuse ametlikul veebisaidil ainult vajaliku aja jooksul vastavalt kohaldatavatele andmekaitse-eeskirjadele.

4a.  Liikmesriigid esitavad Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele kord aastas koondteabe kõikide artikli 31 kohaselt kehtestatud karistuste ja meetmete kohta. Kõnealune kohustus ei kehti uurivat laadi meetmete suhtes. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve avaldab selle teabe aastaaruandes.

Kui liikmesriigid on otsustanud kehtestada kooskõlas artikliga 31 selles artiklis osutatud sätete rikkumise eest kriminaalkaristused, esitavad nende pädevad asutused Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele kord aastas anonüümsed koondandmed kõigi algatatud kriminaaluurimiste ja määratud kriminaalkaristuste kohta. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve avaldab kohaldatud kriminaalkaristuste andmed aastaaruandes.

Artikkel 34

Pädevate asutuste kolleegium

1.  30 päeva jooksul pärast ▌võrdlusaluse lisamist oluliste võrdlusaluste loetelusse artikli 25a kohaselt, välja arvatud oluliste võrdlusaluste puhul, mis on oma olemuselt riiklikud, nagu on sätestatud artikli 3 lõike 1 punktis 21, moodustab asjaomane pädev asutus pädevate asutuste kolleegiumi.

2.  Kolleegiumisse kuuluvad korraldaja pädev asutus, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ja peamiste sisendandmete esitajate pädevad asutused.

3.  Teiste liikmesriikide pädevatel asutustel on õigus saada kolleegiumi liikmeks, kui asjaomase ▌ võrdlusaluse korraldamise lõpetamisel oleks märkimisväärne negatiivne mõju nende liikmesriikide finantsstabiilsusele, turgude nõuetekohasele toimimisele, tarbijatele või reaalmajandusele.

Juhul kui pädev asutus kavatseb saada vastavalt esimesele lõigule kolleegiumi liikmeks, esitab ta korraldaja pädevale asutusele taotluse, mis sisaldab tõendeid selle kohta, et kõnealuse sätte tingimused on täidetud. Korraldaja asjaomane pädev asutus hindab taotlust ja teatab 30 päeva jooksul taotluse saamisest selle esitanud ametiasutusele oma otsuse, kas tema arvates on need tingimused täidetud või mitte. Juhul kui ta leiab, et need tingimused ei ole täidetud, võib taotluse esitanud ametiasutus suunata küsimuse edasi Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele kooskõlas lõikega 10.

4.  Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve aitab edendada ja jälgida käesolevas artiklis osutatud järelevalvekolleegiumide tõhusat, tulemuslikku ja järjepidevat toimimist kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 21. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve osaleb selleks vajaduse korral kolleegiumide töös ja teda käsitatakse sel eesmärgil pädeva asutusena.

5.  Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve juhatab kolleegiumi koosolekuid, koordineerib kolleegiumi tegevust ja tagab kolleegiumi liikmete tõhusa teabevahetuse.

6.  Korraldaja pädev asutus kehtestab kolleegiumi raames kirjaliku korra, milles käsitletakse järgmisi küsimusi:

a)  pädevate asutuste vahel vahetatav teave;

b)  pädevate asutuste vaheline otsustusprotsess;

c)  juhud, mil pädevad asutused peavad üksteisega konsulteerima;

d)  abi, mida tuleb artikli 14 lõike 5 a kohaselt osutada artikli 14 lõikes 3 osutatud meetmete jõustamisel.

Juhul kui korraldaja korraldab mitut võrdlusalust, võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve moodustada kõigi selle korraldaja korraldatavate võrdlusaluste jaoks ühe kolleegiumi.

7.  Kui lõikes 6 osutatud korra suhtes ei jõuta kokkuleppele, võib kolleegiumi iga liige, välja arvatud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve, suunata selle küsimuse edasi Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele. Korraldaja pädev asutus kaalub enne kirjaliku koordineerimiskorra lõppteksti kokkuleppimist nõuetekohaselt Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve nõuandeid. Kirjalik koordineerimiskord sätestatakse ühes dokumendis, milles on täielikult põhjendatud iga märkimisväärset kõrvalekaldumist Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve nõuannetest. Korraldaja pädev asutus edastab kirjaliku koordineerimiskorra kolleegiumi liikmetele ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele.

8.  Enne artiklis 24 ja vajaduse korral artiklites 14 ja 23 osutatud meetmete võtmist konsulteerib korraldaja pädev asutus kolleegiumi liikmetega. Kolleegiumi liikmed teevad kõik endast oleneva, et jõuda kokkuleppele lõikes 6 osutatud kirjaliku korraga määratud ajavahemiku jooksul. Selleks et aidata pädevatel asutustel jõuda mis tahes erimeelsuse korral ühisele seisukohale, luuakse vahendusmehhanism.

9.  Kui kolleegiumi liikmed ei jõua ▌kokkuleppele, võivad pädevad asutused, välja arvatud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve, ▌esitada Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele lahendamiseks järgmised olukorrad:

a)  kui pädev asutus ei ole edastanud olulist teavet;

b)  kui korraldaja pädev asutus on pärast lõike 3 kohaselt esitatud taotlust teatanud taotluse esitanud ametiasutusele, et kõnealuses lõikes nimetatud tingimused ei ole täidetud, või kui ta ei ole sellele taotlusele mõistliku aja jooksul vastanud;

c)  kui pädevad asutused ei ole suutnud lõikes 6 sätestatud küsimustes kokkuleppele jõuda;

d)  kui ▌kooskõlas artiklitega ▌23 ja 24 ▌võetud meetmete suhtes puudub üksmeel.

Kui 20 päeva jooksul pärast küsimuse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele edastamist, nagu on sätestatud esimeses lõigus, ei ole küsimust lahendatud, võtab korraldaja pädev asutus vastu lõpliku otsuse ja esitab oma otsuse kohta üksikasjaliku kirjaliku põhjenduse esimeses lõigus osutatud asutustele ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele.

Kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve leiab, et korraldaja pädev asutus on võtnud lõikes 8 osutatud meetmeid, mis ei pruugi olla vastavuses liidu õigusega, toimib ta vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 17.

9a.  Iga kolleegiumi kuuluv pädev asutus, kes ei suuda jõuda artikli 13a või 14 kohaselt võetavate meetmete suhtes kokkuleppele, võib edastada küsimuse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võib tegutseda vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 19, ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artikli 258 kohaldamist.

9b.  Mis tahes artikli 13a või 14 kohaselt võetud meede jääb jõusse vähemalt ajani, mil kolleegium saavutab kokkuleppe lõigete 8 ja 9a kohaselt.

Artikkel 35

Koostöö Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega

1.  Pädevad asutused teevad käesoleva määruse kohaldamiseks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega koostööd kooskõlas määrusega (EL) nr 1095/2010.

2.  Pädevad asutused esitavad Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele viivitamata kogu tema ülesannete täitmiseks vajaliku teabe kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 35.

2a.  Täites oma rolli määruse (EL) nr 1227/2011 rakendamises ja järelevalves, teevad Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet (ACER) ja muud asjaomased järelevalveasutused käesoleva määruse kohaldamisel koostööd Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega ning nendega konsulteeritakse kõikide regulatiivsete tehniliste standardite ja delegeeritud õigusaktide koostamisel ning nad esitavad viivitamata kogu Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ülesannete täitmiseks vajaliku teabe.

3.  Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötab välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, millega määratakse kindlaks lõikes 2 osutatud teabevahetuse kord ja vormid.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab esimeses lõigus osutatud rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt [XXXX].

Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

Artikkel 36

Ametisaladus

1.  Käesoleva määruse kohaselt saadud, vahetatud või edastatud konfidentsiaalse teabe suhtes kehtib lõikes 2 sätestatud ametisaladuse hoidmise kohustus.

2.  Ametisaladuse hoidmise kohustust kohaldatakse kõigi isikute suhtes, kes töötavad või on töötanud pädeva asutuse heaks või mõne ametiasutuse või turul tegutseva ettevõtja või füüsilise või juriidilise isiku heaks, kellele pädev asutus on ülesandeid delegeerinud, sealhulgas pädeva asutuse lepingulised audiitorid ja eksperdid.

3.  Ametisaladuse alla kuuluvat teavet ei tohi avalikustada ühelegi teisele isikule või ametiasutusele, välja arvatud juhul, kui avalikustamise kohustus tuleneb õigusnormidest.

4.  Kogu käesoleva määruse kohaselt pädevate asutuste vahel vahetatavat teavet, mis puudutab äri- või töötingimusi ja muid majanduslikke või isiklikke küsimusi, peetakse konfidentsiaalseks ja selle suhtes kohaldatakse ametisaladuse nõudeid, välja arvatud juhul, kui pädev asutus märgib teavet edastades, et seda võib avaldada, või kui avaldamise kohustus tuleneb kohtumenetlusest.

VII JAOTIS

DELEGEERITUD ÕIGUSAKTID JA RAKENDUSAKTID

Artikkel 37

Delegeeritud volituste rakendamine

1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.  Artikli 3 lõikes 2 ▌ja artikli 23 lõikes 7 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates [käesoleva määruse jõustumise kuupäev].

3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 3 lõikes 2 ▌ja artikli 23 lõikes 7 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.  Artikli 3 lõike 2 ▌ja artikli 23 lõike 7 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 38

Komiteemenetlus

1.  Komisjoni abistab Euroopa väärtpaberikomitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5, võttes arvesse selle määruse artikli 8 sätteid.

VIII JAOTIS

Ülemineku- ja lõppsätted

Artikkel 39

Üleminekusätted

1.  Korraldaja, kes korraldab võrdlusaluseid [käesoleva määruse jõustumise kuupäev], esitab artikli 23 või 23a kohase tegevusloa või registreerimise taotluse hiljemalt [12 kuud pärast määruse kohaldamise alguskuupäeva].

1a.  Riikide pädevad asutused otsustavad, milliseid registreeritud võrdlusaluseid tuleb pidada olulisteks. Kõnealuste võrdlusaluste puhul antakse tegevusluba artikli 23 sätete kohaselt.

2.  Kooskõlas lõikega 1 tegevusloa või registreerimise taotluse esitanud füüsiline või juriidiline isik võib jätkata niisuguste olemasolevate võrdlusaluste korraldamist, mida võivad kasutada järelevalve alla kuuluvad üksused, välja arvatud juhul, kui tegevusloa andmisest keeldutakse.

3.  Juhul kui olemasolev võrdlusalus ei vasta käesoleva määruse nõuetele, kuid võrdlusaluse muutmine käesoleva määruse nõuetega vastavusse viimiseks põhjustaks vääramatu jõu juhtumi või tühistaks kõnealusele võrdlusalusele viitavate finantslepingute või -instrumentide tingimused või rikuks neid tingimusi muul moel, võib võrdlusalust korraldava füüsilise või juriidilise isiku asukohaliikmesriigi asjaomane pädev asutus anda loa võrdlusaluse jätkuvaks kasutamiseks kehtivates finantslepingutes ja -instrumentides, kuni pädev asutus on arvamusel, et niisuguse võrdlusaluse kasutamise võib lõpetada või selle võib asendada muu võrdlusalusega kummalegi lepinguosalisele kahju tekitamata.

3a.  Pärast [käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäev] ei tohi uute finantsinstrumentide või -lepingute puhul viidata olemasolevale võrdlusalusele, mis ei vasta käesoleva määruse nõuetele.

3b.  Erandina lõikest 3a võib uute finantsinstrumentide puhul viidata olemasolevale võrdlusalusele, mis ei vasta käesoleva määruse nõuetele, ühe aasta jooksul alates [käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäev], tingimusel et finantsinstrument on vajalik riskide maandamiseks, et juhtida sellele võrdlusalusele viitava kehtiva finantsinstrumendi riski.

4.  Kui komisjon ei ole võtnud vastu artikli 20 lõikes 2 või 2a osutatud samaväärsuse otsust, kasutavad liidus järelevalve alla kuuluvad üksused kolmandas riigis asuva korraldaja korraldatavat võrdlusalust ainult juhul, kui seda kasutatakse viitena kehtivates finantsinstrumentides ja -lepingutes käesoleva määruse jõustumise kuupäeval või kui seda kasutatakse uutes finantsinstrumentides ja ­lepingutes kolm aastat pärast käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva.

Artikkel 39a

Prospektide ja investorile esitatava põhiteabe ajakohastamise tähtaeg

Artikli 19 lõige 2 ei piira direktiivi 2003/71/EÜ alusel enne [käesoleva määruse jõustumise kuupäev] kinnitatud kehtivate prospektide kasutamist. Direktiivi 2009/65/EÜ alusel enne [käesoleva määruse jõustumise kuupäev] kinnitatud prospektide alusdokumendid ajakohastatakse esimesel võimalusel ja igal juhul hiljemalt ...* [[kaksteist] kuud pärast käesoleva määruse jõustumist].

Artikkel 40

Läbivaatamine

1.   Hiljemalt 1. jaanuariks 2018 vaatab komisjon käesoleva määruse ja eelkõige alljärgnevad küsimused läbi ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule sellekohase aruande:

a)  artiklites 13 ja 14 sätestatud oluliste võrdlusaluste ja kohustusliku osalemise korra toimimine ja tõhusus ning artiklis 3 sätestatud olulise võrdlusaluse määratlus ning

b)  VI jaotises sätestatud järelevalverežiimi ja artiklis 34 sätestatud kolleegiumide tõhusus ning teatavate võrdlusaluste suhtes liidu organi korraldatud järelevalve asjakohasus.

1a.  Komisjon vaatab läbi rahvusvaheliste põhimõtete, eelkõige PRA börsikaupade võrdlusaluste suhtes kohaldatavate rahvusvaheliste põhimõtete arengu ning kolmandate riikide õigusraamistike ja järelevalvetavade arengu võrdlusaluste korraldamise valdkonnas ning esitab selle kohta Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande hiljemalt ...* [neli aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] ja seejärel iga nelja aasta tagant. Nendele aruannetele lisatakse vajaduse korral seadusandlik ettepanek.

Artikkel 41

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 6 kuud pärast ... käesoleva määruse alusel komisjoni poolt vastu võetud delegeeritud õigusaktide jõustumist.

Artikli 13 lõiget 1 ning artikleid 14 ja 34 kohaldatakse siiski alates ... [6 kuud pärast jõustumist].

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

...,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

(1) Seejärel saadeti asi vastavalt kodukorra artikli 61 lõike 2 teisele lõigule vastutavale komisjonile uueks läbivaatamiseks (A8-0131/2015).
(2) Muudatused: uus või muudetud tekst on märgistatud paksus kaldkirjas, välja jäetud tekst on tähistatud sümboliga ▌.
(3) ELT C 177, 11.6.2014, lk 42.
(4) ELT C 113, 15.4.2014, lk 1.
(5)ELT L 145, 30.4.2004, lk 1.
(6)ELT L 345, 31.12.2003, lk 64.
(7)ELT L 302, 17.11.2009, lk 32.
(8)ELT L 326, 8.12.2011, lk 1.
(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/17/EL elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingute kohta ning millega muudetakse direktiive 2008/48/EÜ ja 2013/36/EL ja määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT L 60, 28.2.2014, lk 34).
(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).
(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 596/2014, mis käsitleb turukuritarvitusi (turukuritarvituse määrus) ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/6/EÜ ja komisjoni direktiivid 2003/124/EÜ, 2003/125/EÜ ja 2004/72/EÜ (ELT L 173, 12.6.2014, lk 1).
(12)EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.
(13)EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.
(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta määrus (EL) nr 1227/2011 energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse kohta (ELT L 326, 8.12.2011, lk 1).
(15)ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.
(16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).
(17)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/72/EÜ, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/54/EÜ (ELT L 211, 14.8.2009, lk 55).
(18)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/73/EÜ, mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/55/EÜ (ELT L 9, 14.8.2009, lk 112).
(19) Komisjoni 12. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1031/2010 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ (millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem) kohase kasvuhoonegaaside saastekvootide enampakkumise ajastamise, haldamise ja muude aspektide kohta (ELT L 302, 18.11.2010, lk 1).
(20) Komisjoni 17. detsembri 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 1348/2014, milles käsitletakse andmete esitamist ja millega rakendatakse energia hulgimüügituru terviklikkust ja läbipaistvust käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1227/2011 artikli 8 lõikeid 2 ja 6 (ELT L 363, 18.12.2014, lk 121).
(21) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 32).
(22)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (ELT L 335, 17.12.2009, lk 1).
(23)ELT L 302, 17.11.2009, lk 32.
(24)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiiv 2011/61/EL alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010 (ELT L 174, 1.7.2011, lk 1).
(25) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrus (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (ELT L 201, 27.7.2012, lk 1).
(26)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta direktiiv 2008/48/EÜ, mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 87/102/EMÜ (ELT L 133, 22.5.2008, lk 66).
(27) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/17/EL elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingute kohta ning millega muudetakse direktiive 2008/48/EÜ ja 2013/36/EL ja määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT L 60, 28.2.2014, lk 34).
(28)Komisjoni määrus (EÜ) nr 1287/2006, 10. august 2006, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/39/EÜ seoses investeerimisühingute registripidamise kohustuse, tehinguaruandluse, turu läbipaistvuse, finantsinstrumentide kauplemisele lubamise ning nimetatud direktiivi jaoks määratletud mõistetega (ELT L 241, 2.9.2006, lk 1).
(29) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 600/2014, 15. mai 2014, finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 84).
(30)1.8.2014, ESMA/2014/937.


Arengu rahastamine
PDF 209kWORD 105k
Euroopa Parlamendi 19. mai 2015. aasta resolutsioon arengu rahastamise kohta (2015/2044(INI))
P8_TA(2015)0196A8-0143/2015

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse esimese ja teise arengu rahastamise teemalise konverentsi lõppdokumente (2002. aastal vastu võetud Monterrey konsensust ja 2008. aastal vastu võetud Doha deklaratsiooni),

–  võttes arvesse ÜRO Peaassamblee resolutsioone 68/204 ja 68/279 arengu rahastamise kolmanda rahvusvahelise konverentsi kohta, mis toimub Addis Abebas (Etioopias) 13.–16. juulini 2015,

–  võttes arvesse arengu rahastamise kolmanda rahvusvahelise konverentsi ettevalmistusprotsessi kaasjuhatajate 21. jaanuaril 2015 esitatud dokumenti konverentsil käsitletavate elementide kohta,

–  võttes arvesse ÜRO peasekretäri 2014. aasta detsembris esitatud 2015. aasta järgset tegevuskava käsitlevat kokkuvõtvat aruannet „Tee väärikuseni 2030. aastaks: vaesuse kaotamine, kõikide elude muutmine ning meie planeedi kaitsmine” (The Road to Dignity by 2030: Ending Poverty, Transforming All Lives and Protecting the Planet),

–  võttes arvesse säästva arengu rahastamise küsimuste valitsustevahelise ekspertkomisjoni 2014. aasta augustis vastu võetud aruannet,

–  võttes arvesse ÜRO säästva arengu eesmärkide avatud töörühma 2014. aasta juulis vastu võetud aruannet,

–  võttes arvesse dokumenti ÜRO Kaubandus- ja Arengukonverentsi 2014. aasta maailma investeeringute aruannet säästva arengu eesmärkidesse investeerimise tegevuskava kohta (Investing in the SDGs: An Action Plan)(1),

–  võttes arvesse ÜRO säästva arengu konverentsi (Rio+20) 2012. aasta juuni lõppdokumenti „Soovitud tulevikuvisioon” („The future we want”),

–  võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 2014. aasta septembri resolutsiooni, mis käsitleb riigivõla restruktureerimise mitmepoolset õigusraamistikku („Towards the establishment of a multilateral legal framework for sovereign debt restructurings”),

–  võttes arvesse komisjoni 5. veebruari 2015. aasta teatist „Vaesuse kaotamise ja säästva arengu ülemaailmne partnerlus pärast 2015. aastat” (COM(2015)0044)(2),

–  võttes arvesse komisjoni 2. juuni 2014. aasta teatist „Inimväärne elu kõigile: nägemusest ühise tegutsemiseni” (COM(2014)0335)(3),

–  võttes arvesse komisjoni 16. juuli 2013. aasta teatist „Pärast aastat 2015: eesmärgiks ulatuslik ja terviklik lähenemisviis vaesuse kaotamise ja säästva arengu rahastamisele” (COM(2013)0531)(4),

–  võttes arvesse komisjoni 27. veebruari 2013. aasta teatist „Inimväärne elu kõigile: vaesuse kaotamine ja maailmale säästva tuleviku tagamine” (COM(2013)0092)(5),

–  võttes arvesse välisasjade nõukogu 12. detsembri 2013. aasta järeldusi, mis käsitlevad poliitikavaldkondade arengusidusust,

–  võttes arvesse üldasjade nõukogu 16. detsember 2014. aasta järeldusi 2015. aasta järgse ümberkujundava arengukava kohta(6),

–  võttes arvesse välisasjade nõukogu 12. detsembri 2013. aasta järeldusi vaesuse kaotamise ja säästva arengu rahastamise kohta pärast 2015. aastat(7),

–  võttes arvesse välisasjade nõukogu 12. detsembri 2014. aasta järeldusi, mis käsitlevad erasektori rolli tugevdamist arengukoostöös,

–  võttes arvesse üldasjade nõukogu 25. juuni 2013. aasta järeldusi 2015. aasta järgse üldise tegevuskava kohta(8),

–  võttes arvesse oma 25. novembri 2014. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu ja 2015. aasta järgse ülemaailmse arenguraamistiku kohta(9),

–  võttes arvesse oma 23. septembri 2008. aasta resolutsiooni 2002. aastal Monterreys toimunud arengu rahastamise konverentsi järelmeetmete kohta(10),

–  võttes arvesse oma 26. novembri 2014. aasta resolutsiooni 1.–12. detsembril 2014 Peruus Limas toimuva ÜRO kliimamuutuste konverentsi (COP 20) kohta(11), 26. veebruari 2014. aasta resolutsiooni arengu edendamise kohta vastutustundlike äritavade rakendamise abil ja kaevandustööstuse rolli kohta arenguriikides(12), 8. oktoobri 2013. aasta resolutsiooni avaliku ja erasektori korruptsiooni mõju kohta inimõigustele kolmandates riikides(13), 21. mai 2013. aasta resolutsiooni maksupettuste, maksudest kõrvalehoidumise ja maksuparadiiside vastase võitluse kohta(14) ja 16. aprilli 2013. aasta resolutsiooni arengu edendamise kohta kaubanduse kaudu(15),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta otsust nr 472/2014/EL Euroopa arenguaasta (2015) kohta(16),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrust (EL) nr 233/2014, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend aastateks 2014–2020,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 208, milles sätestatakse, et ELi arengupoliitika põhieesmärgiks on vaesuse kaotamine, ning samas artiklis sätestatud poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõtet,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse arengukomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni arvamust (A8-0143/2015),

A.  arvestades, et 2015. aasta on 2030. aastani kehtestatud säästva arengu eesmärkide ja ülemaailmsete kliimameetmete kokkuleppe vastuvõtmise tõttu ülemaailmsete arengualaste jõupingutuse jaoks ülioluline aasta;

B.  arvestades, et Addis Abebas (Etioopias) 13.–16. juulini 2015 peetava arengu rahastamise kolmandal rahvusvahelisel konverentsil tuleb töötada välja 2015. aasta järgse tegevuskava jaoks vajalikud rahastamis- ja rakendamistingimused, ja arvestades, et selle tegevuskava edu määrab kindlaks konverentsil ilmutatava ambitsioonikuse tase;

C.  arvestades, et endiselt elab 1,5 miljardit inimest vaesuses ning puuduliku tervishoiu, hariduse ja elatustaseme tingimustes, eelkõige konfliktidest mõjutatud ja ebakindlates riikides; arvestades, et see on lubamatu olukord, sest maailmas on piisavalt vahendeid sellise olukorra järk-järguliseks kaotamiseks;

D.  arvestades, et vaesust ja ebavõrdsust on võimalik kaotada ainult siis, kui võetakse kasutusele piisavad ja sobivad ressursid kõigi jaoks ning suunatakse jõupingutusi paremini marginaliseeritud rühmadele, nagu lastele, naistele, eakatele või puudega inimestele; arvestades, et kuigi äärmine puudus on märkimisväärselt vähenenud, on lastega seotud edusammud olnud aeglasemad, mistõttu vajadus teha investeeringuid lastesse – nii riigisiseste ressursside kasutuselevõtu kui ka rahvusvahelise avaliku sektori rahastamise abil – on üks olulisemaid tegureid;

E.  arvestades, et säästev areng ei ole võimalik ilma rahu ja julgeolekuta, mida tunnistatakse ka 2005. aasta Euroopa arengukonsensuses;

F.  arvestades, et kolm neljandikku maailma vaeseimatest inimestest – hinnanguliselt 960 miljonit – elab praegu keskmise sissetulekuga riikides, ja et uue arenguparadigma jaoks on seetõttu vaja programme, mis on suunatud nii vaestele inimestele kui ka vaestele riikidele;

G.  arvestades, et ÜRO Kaubandus- ja Arengukonverentsi (UNCTAD) hinnangul küündivad arenguriikide finantsvajadused seoses vastuvõetud säästva arengu eesmärkidega ligikaudu 3,9 triljoni USA dollarini aastas, millest praegu on puudu 2,5 triljonit USA dollarit aastas; arvestades, et vähese tegevusega seotud kulud on selgelt palju suuremad säästva arengu nimel otsustava tegutsemisega seotud kuludest;

H.  arvestades, et säästva arengu eesmärkidega seotud rahastamisvajaduse ulatus nõuab tugevat globaalset partnerlust ja kõigi erinevate rahastamisviiside (riigisisene, rahvusvaheline, avaliku ja erasektori rahastamine ning innovaatilised allikad) ning mitterahaliste vahendite kasutamist; arvestades, et erasektori rahastamine võib avaliku sektori rahastamist täiendada, kuid mitte asendada;

I.  arvestades, et riigisiseste vahendite mobiliseerimine ja ametlik arenguabi on arengu rahastamise asendamatud alustalad, mida tuleb tugevdada;

J.  arvestades, et arenguriikide potentsiaal riigisiseste vahendite mobiliseerimisel on märkimisväärne, kuid riikide üksinda toimetuleku suutlikkus on praeguses olukorras piiratud; arvestades, et maksutulu moodustab enamikus arenguriikides endiselt väikse osa SKPst ning seega on oluline edendada hästi tasakaalustatud, õiglasi ja tõhusaid maksusüsteeme, mille aluseks on maksumaksjate ja äriühingute maksevõimelisus; arvestades, et riigisiseste vahendite mobiliseerimiseks on samuti vaja loodusvaradest saadava kasu õiglast ja läbipaistvat jaotust;

K.  arvestades, et vähesed arenenud riigid täidavad oma kohustust eraldada 0,7% rahvamajanduse kogutulust ametlikuks arenguabiks, sealhulgas 0,15–0,20% rahvamajanduse kogutulust vähim arenenud riikidele; arvestades, et ELiga 2004. aastal või hiljem ühinenud liikmesriigid on kohustunud püüdma saavutada eesmärki, milleks on 0,33% rahvamajanduse kogutulust, kuid keegi neist ei ole seda eesmärki veel täitnud;

L.  arvestades, et paljud vähem arenenud riigid on haavatavad, või on muutunud haavatavaks niisuguste välissündmuste mõjul nagu relvakonfliktid, epideemiad (nt Ebola) ja loodusõnnetused, ja arvestades, et nad vajavad suuremat toetust;

M.  arvestades, et vaesuse vähendamine, majanduskasv ja julgeolek sõltuvad suurel määral riigi suutlikkusest täita oma suveräänseid funktsioone, et tagada õigusriik ning pakkuda põhilisi avalikke teenuseid, nagu juurdepääs haridusele ja tervishoiule, austades samal ajal omandi põhimõtet; arvestades, et need riigid vajavad eelkõige suuremat toetust, et võtta kasutusse toimivad tervishoiusüsteemid;

N.  arvestades, et arengu tegevuskava on laienemas ning seepärast on oluline tunnustada ja veelgi stimuleerida jõupingutusi, mida tehakse lisaks ametlikule arenguabile; arvestades, et vaatamata probleemsele eelarveolukorrale paljudes OECD riikides, säilitati ametlik arenguabi kõrgel tasemel ning see jõudis kõigi aegade rekordini 2013. aastal, moodustades 134,8 miljardit US dollarit; arvestades, et ametlik arenguabi võib olla katalüsaatoriks erainvesteeringute ligimeelitamisel ning sellega seoses tuleks märkida, kui olulised on innovaatilised rahastamisvahendid;

O.  arvestades, et erasektoril ja välismaisel otseinvesteeringul on võimalik oluliselt kaasa aidata säästva arengu eesmärkide saavutamisele, kui need on nõuetekohaselt reguleeritud ja seotud riigisisese majanduse konkreetse parandamisega, mis kajastub UNCTADi tegevuskava ettepanekus;

P.  arvestades, et erakapitali voog avaldab arenguriikidele eri viisidel nii positiivset kui ka negatiivset mõju; arvestades, et erasektori allikate finantsvood arenguriikidesse on märkimisväärsed, kuid väga muutlikud, ebaühtlaselt jaotunud ning sageli seotud kapitali väljavooluga, näiteks kasumi kodumaale tagasiviimisega, mis alates 2010. aastast on ületanud välismaise otseinvesteeringu uue sissevoolu;

Q.  arvestades, et kodanikuühiskonnal on tähtis roll üldise ja kaasava protsessi tagamisel nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil, ja et kodanikuühiskond aitab kaasa heale valitsemistavale ja vastutusele; arvestades, et arenguabi ja korruptsioon välistavad üksteist;

R.  arvestades, et arengumaades on oluline edendada pangateenuste kasutamist;

S.  arvestades, et EL ja selle liikmesriigid peavad suurimate arenguabi andjatena juhtima arengu rahastamise protsessi ja aitama leida usaldusväärset lahendust arengu rahastamise ees seisvatele probleemidele, tagades poliitikavaldkondade arengusidususe 2015. aasta järgses tegevuskavas; arvestades, et muud arenenud ja tärkava turumajandusega riigid peaksid järgima ELi eeskuju;

Globaalne partnerlus

1.  tunneb heameelt arengu rahastamise kolmanda rahvusvahelise konverentsi lõppdokumendi kavandi nullversiooni üle ning nõuab, et EL ja liikmesriigid seda toetaksid;

2.  tunneb heameelt ÜRO peasekretäri kokkuvõtva aruande ja selles esitatud muudatustele suunatud universaalse, tervikliku ja integreeritud lähenemise üle uute arengueesmärkidega seotud globaalsele partnerlusele, ja seonduva finantsraamistiku üle, mille keskmes on vaesuse kaotamine, inimõiguste universaalsus ja sooline võrdõiguslikkus; on kindel, et niisugune ambitsioonikas partnerlus ei saa olla edukas, kui sellega ei kaasne laiaulatuslikud ja mahukad rakendamisvahendid;

3.  nõuab tungivalt, et EL kinnitaks oma poliitilist juhtpositsiooni kogu ettevalmistusprotsessi ajal, mille eesmärk on määrata kindlaks säästva arengu raamistik, arengu rahastamist käsitlev uuendatud kokkuleppe ja muud rakendamisvahendid vastavalt aluslepingutes sätestatud kohustustele ja väärtustele; on arvamusel, et ELi arenguabi andmine ei tohiks sõltuda teistest partneritest abiandjatest;

4.  nõuab, et EL ja selle liikmesriigid hoiaksid oma positsiooni arenguabi peamiste rahastajatena, tehes samas jõupingutusi jagatud vastutuse saavutamiseks; kutsub kõrge sissetulekuga riike, keskmist ületava sissetulekuga riike ja tärkava turumajandusega riike üles võtma märkimisväärseid kohustusi;

5.  tunneb heameelt selle üle, et komisjoni hiljutine teatis „Vaesuse kaotamise ja säästva arengu ülemaailmne partnerlus pärast 2015. aastat” on ulatuslik, suunatud poliitika ühtsusele ja selles kinnitatakse, et EL pühendub oma täieliku rolli täitmisele globaalses partnerluses; peab siiski kahetsusväärseks, et tulevase finantseesmärkide ajakava suhtes on kehtestatud vähe kohustusi;

Rahvusvaheline avaliku sektori rahastamine

6.  toonitab, et ametlik arenguabi on endiselt üks arengu rahastamise olulisi vahendeid; nõuab tungivalt, et EL ja selle liikmesriigid võtaksid viivitamata taas endale kohustuse järgida eesmärki eraldada 0,7% rahvamajanduse kogutulust ametlikuks arenguabiks, kusjuures 50% ametlikust arenguabist ja vähemalt 0,2% rahvamajanduse kogutulust eraldataks vähim arenenud riikidele, ning esitaksid eelarvepiiranguid arvesse võttes mitmeaastased eelarve ajakavad protsendimäärade suurendamiseks 2020. aastani; tunneb heameelt selle üle, et EL on võtnud kindla hoiaku jõupingutuste keskendamise suhtes arenguabi kvantiteedile ja kvaliteedile; kutsub teisi arenenud partnereid ja tärkava turumajandusega riike üles arenguabi suurendama ning komisjoni ja liikmesriike üles veenma avaliku ja erasektori abiandjaid kogu maailmas täitma juba võetud finantslubadusi ning võtma uusi kohustusi; toonitab, et kõik abiandjad peaksid tagama, et ametlik arenguabi kujutab endast tõelisi ülekandeid arenguriikidesse;

7.  rõhutab, et EL ja muud arenenud riigid peavad pidama kinni oma kohustusest tagada suurendatud, uus ja täiendav kliimamuutustega seotud rahastamine, et saavutada 2020. aastaks eesmärk mobiliseerida ühiselt 100 miljardit USA dollarit aastas paljudest eri allikatest, avalikust ja erasektorist, kahe- ja mitmepoolselt, k.a alternatiivsed allikad; taunib asjaolu, et kliimamuutustega seotud rahastamise täiendavuse osas seoses ametliku arenguabiga ei ole tehtud edusamme; nõuab, et arenguriigid ja tärkava turumajandusega riigid teeksid ühise rahvusvahelise jõupingutuse, et saavutada, et 2015. aasta detsembris Pariisi konverentsil sõlmitava ülemaailmsete kliimameetmete kokkuleppe raames nähtaks arenguriikidele ette uus ja täiendav kliimameetmete rahastamine, kuid mitte arengueelarve arvelt; on arvamusel, et EL peaks tegema ettepaneku vahemeetmete kohta, mis on vajalikud täieliku täiendavuse saavutamiseks; nõuab tungivalt, et liikmesriigid kasutaksid CO2-turul omandatud tulu kliimameetmeteks arenguriikides; palub samuti, et tärkava turumajandusega riigid koguksid vahendeid kliimameetmete rahastamiseks arenguriikides;

8.  toetab täiendavale arengu ja kliimamuutustega seotud rahastamisele innovaatiliste rahastamisallikate leidmist, k.a finantstehingute maksud, rahvusvahelisele õhu- ja meretranspordile kehtestatud CO2-maksud ning CO2-turult saadud tulu automaatne eraldamine; tunneb heameelt Euroopa ja muu maailma täiendavate jõupingutuste üle muude lisaallikate leidmiseks;

9.  rõhutab, et ametlik arenguabi peaks jääma rahalise panuse andmise standardmeetmeks; toetab täiendava säästva arengu ametliku kogutoetuse näitaja kasutuselevõttu, tingimusel et on täiesti selge, et see ei asenda ega pisenda mingil moel ametliku arenguabi meedet;

10.  märgib, et kuigi enamikku ametlikust arenguabist antakse toetustena, on sooduslaenud samuti tähtsad, kuid suurendavad võlakoormust ja riski, mis võivad põhjustada võlamulli, eriti Sahara-taguse Aafrika ja Kariibi mere riikide puhul, millel on piiratud võimalused võlga tagasi maksta; kutsub seepärast abiandjaid üles andma vähim arenenud riikidele abi toetustena; on arvamusel, et sooduslaenud ei pruugi sobida investeeringuteks sotsiaalsektoritesse, kus ei taotleta kasumit; tunneb heameelt OECD arenguabi komitee kokkuleppe üle ajakohastada sooduslaenude aruandlust, võttes kasutusele toetustega võrdväärse süsteemi ametliku arenguabi summade arvutamiseks;

11.  märgib, et EL on maailma juhtiv arenguabi andja, kelle antav abi moodustab maailma ametlikust arenguabist peaaegu 60%; palub siiski, et komisjon esitaks selged ja läbipaistvad andmed ELi antava arenguabi kogueelarve osakaalu kohta, et hinnata Monterrey konsensuse järelmeetmeid kõigi Euroopa doonorriikide lõikes; väljendab samuti kahetsust, et ELi rahalise toetuse määr arenguriikidele ei ole nähtav, ning kutsub komisjoni üles arendama asjakohaseid ja sihtotstarbelisi side- ja teabevahendeid, et suurendada ELi arenguabi nähtavust;

12.  kutsub ELi üles võtma arvesse pikaajalisi finantsvajadusi ning soodustama ja kasutama selleks strateegilisemat, ambitsioonikamat ja üldisemat lähenemisviisi kooskõlas säästva arengu eesmärkidega;

13.  tuletab meelde ELi eelarvest arengu rahastamiseks eraldatavaid rahalisi toetusi: perioodiks 2014–2020 on arengukoostöö jaoks eraldatud 19,7 miljardit eurot ja humanitaarabi jaoks 6,8 miljardit eurot, ning lisaks on hädaabireservis 2,2 miljardit eurot; juhib tähelepanu ka 30,5 miljardi euro suurusele Euroopa Arengufondile; toetab Euroopa Arengufondi kandmist eelarvesse, mis tooks suurema läbipaistvuse, nähtavuse, tõhususe ja tulemuslikkusega kasu; peab tervitatavaks valimistejärgse vahehindamise ja mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamisega tekkinud võimalust võtta arvesse humanitaarabi üha suuremaid struktuurilisi vajadusi ning kõige vaesemate ja nõrgemate riikide arenguvajadusi;

14.  märgib, et 2015. aasta eelarves on arengukoostöö kulukohustusteks ette nähtud 2,4 miljardit eurot (2,1 miljardit eurot makseteks) ning humanitaarabi kulukohustusteks 928,8 miljonit eurot (918,8 miljonit eurot makseteks); toetab maksmata arvete vähendamiseks astutud samme, eelkõige seoses eesmärgiga säilitada kõige haavatavamate partnerite rahaline suutlikkus, ning toonitab, kui tähtis on kulukohustuste ja maksete võrdsuse põhimõte seoses humanitaarabiga, sest kriise puhkeb sagedamini ja rahalised vahendid tuleb välja maksta kiiresti;

15.  kutsub ELi üles tagama, et läbirääkimised 2015. aasta järgse ülemaailmse arengukava, arengu rahastamise ja kliimamuutuste üle seostuksid usutavalt katastroofiohu vähendamist käsitleva uue Sendai raamistikuga aastateks 2015–2030, selleks et suurendada vastupanuvõimet ja valmisolekut, järgides samas üldeesmärki mitte jätta kedagi maha;

16.  tuletab meelde, et arengukoostöö on ELi ja liikmesriikide ühine vastutusvaldkond ning et selle puhul on vaja järgida vastastikuse täiendavuse ja kooskõlastamise põhimõtteid; rõhutab vajadust kaasata kodanikuühiskond ja kohalikud ametiasutused kooskõlastamisprotsessi;

17.  kutsub ELi ja liikmesriike üles edendama abi tõhususe tegevuskava, võttes aluseks Busani tulemusliku arengukoostöö partnerluses sisalduvad kohustused, vähendades eri abimehhanismide ja andjate suurema kooskõlastamise kaudu abi killustatust ning koordineerides rohkem eri abimehhanismide ja huvirühmade vahel; toonitab, et arengu rahastamine peaks olema vaeste vajadusi arvestav, sootundlik, keskkonnahoidlik ja kliimamuutustele vastupanuvõimeline;

18.  tuletab meelde, et ELi toimimise lepingu kohaselt on vaesuse vähendamine ja viimaks kaotamine ELi peamine eesmärk arenguvaldkonnas, samas kui inimõiguste kaitse, sooline võrdõiguslikkus, sotsiaalne sidusus ja võitlus ebavõrdsuse vastu peaks olema arengutegevuse keskmes;

19.  rõhutab, kui tähtis on kehtestada kulude poolel selged prioriteedid, pöörates erilist tähelepanu meetmetele tervishoiu, hariduse, energia, veevarustuse ja taristu valdkonnas; rõhutab vajadust teha abi tõhususe valdkonnas edasisi jõupingutusi ja parandusi, koordineerides suuremal määral eri abi mehhanisme ja abi andjaid;

20.  toonitab, et ametliku arenguabi puhul tuleks pidada esmatähtsaks sotsiaalteenuseid kõigi jaoks ning avalikke hüviseid, mida erasektor nii tõhusalt ei paku, nt alusharidust, sotsiaalseid turvavõrke, tervishoidu ja kanalisatsioonitaristuid, veevarustust ja energiat, et arenguriigid saaksid saavutada oma täieliku potentsiaali; toonitab, et rahvusvahelise avaliku sektori rahastamise peamine kriteerium peaks olema ligipääsetavus, et edendada üldiseid ja kaasavaid teenuseid ja taristuid;

21.  rõhutab vajadust tagada, et kõige kaitsetumas olukorras elanikkond saab juurdepääsu arenguvõimalustele; tuletab sellega seoses meelde, et abi edastamine ainult valitsuste kaudu võib päädida marginaliseeritud või kaitsetute kogukondade ebapiisava rahastamisega;

22.  rõhutab, kui tähtsad on arengupangad, kes kaasavad täiendavaid rahalisi vahendeid taristute rahastamises valitseva tühimiku kaotamiseks ning juurdepääsu andmiseks krediidile arenguriikides, kus on järelevalve- ja mõju hindamise mehhanismid;

23.  rõhutab, et ELi püüdlused parimal võimalikul tasemel koordineerimise suunas on vältimatult vajalikud, et saavutada sidusus muude poliitikavaldkondadega (keskkond, ränne, rahvusvaheline kaubandus, inimõigused, põllumajandus jne) ning vältida töö dubleerimist ja tegevustes järjekindluse puudumist; tuletab meelde, et Lissaboni lepinguga (ELi toimimise lepingu artikkel 208) sai poliitikavaldkondade arengusidususest lepingujärgne kohustus;

Riigisiseste vahendite mobiliseerimine ja rahvusvaheline maksualane koostöö

24.  toonitab, et riigisiseste vahendite mobiliseerimine on paremini prognoositav ja jätkusuutlikum kui välisabi ning et see peaks olema peamine rahastamisallikas; ergutab arenguriike tegema jõupingutusi, et sellist mobiliseerimist suurendada; toonitab, kui oluline on parandada arenguriikides riiklike maksude kogumist, ning vajadust toimivate, hästi tasakaalustatud, õiglaste ja tõhusate maksusüsteemide järele, mis arvestavad vaeste vajadusi, on tundlikud kõige kaitsetumate rühmade suhtes ning austavad rahvusvahelise säästva arenguga seotud kohustusi; nõuab kahjulike toetuste kaotamist energia (eriti fossiilkütuste), kalanduse ja põllumajanduse valdkonnas;

25.  palub, et komisjon tõhustaks oma abi suutlikkuse suurendamiseks maksude haldamise, finantsjuhtimise, avaliku sektori finantsjuhtimise, korruptsioonivastase võitluse, varastatud varade tagastamise, maksupettuse ning ebakorrektsete siirdehindade vastase võitluse valdkonnas; usub, et liit peab selles etendama keskset rolli; tuletab meelde, kui tähtis on jaotada loodusvaradest saadud maksutulu, eelkõige riiklike investeerimisfondide loomise abil; rõhutab, et eelarvearuandluse parandamiseks tuleb kiirendada ja suurendada jätkuvaid jõupingutusi, ja nõuab eelarvearuandluse tavade suuremat ühtlustamist riigiti;

26.  kutsub ELi ja selle liikmesriike üles tegelema aktiivselt võitlusega maksuparadiiside, maksudest kõrvalehoidmise ja ebaseaduslike finantsvoogude vastu, mis pisendavad arenguabi ning suurendavad arenguriikide võlgu, tegema arenguriikidega koostööd, et võidelda maksustamise agressiivse vältimise tavadega teatavate rahvusvaheliste äriühingute poolt, ning otsima viise, kuidas aidata arenguriikidel seista vastu survele osalemaks maksukonkurentsis, sest see segab riigisiseste vahendite mobiliseerimist arengu heaks;

27.  toetab maksualase koostööga tegeleva valitsustevahelise organi loomist ÜRO egiidi all; ergutab teabe automaatset vahetamist; nõuab, et loodaks tegelike tulusaajate avalikud registrid ning viidaks kõigi valdkondade rahvusvaheliste äriühingute jaoks sisse kohustuslik aruandlus riikide kaupa, ning tagataks arengumaadega peetavate maksu- ja investeerimislepingute teemaliste läbirääkimiste käigus maksustamisõiguste õiglane jaotus;

28.  on seisukohal, et rahvusvahelised ettevõtete maksustamise eeskirjad peaksid sisaldama põhimõtet, et makse makstakse väärtuse saamise või tekitamise kohas;

29.  rõhutab hea valitsemistava, inimõiguste kaitse, õigusriigi põhimõtte, institutsioonilise raamistiku ja regulatiivsete vahendite otsustavat tähtsust; toetab eelkõige investeerimist suutlikkuse suurendamisse, sotsiaalteenustesse, nagu haridus ja tervishoid (tagades üldise tervisekindlustuse), k.a seksuaal- ja reproduktiivtervis ning seonduvad õigused, toitumisse, avalikesse teenustesse ja sotsiaalkaitsesse ning võitlusesse vaesuse ja ebavõrdsusega, k.a laste seas ning soolise ebavõrdsuse puhul; rõhutab vajadust juurdepääsetavate taristute ja valikuliste avaliku sektori investeeringute ning loodusressursside säästva kasutamise järele, sealhulgas kaevandussektoris;

30.  toonitab, et arengu rahastamine peab tugevdama kättesaadavaid vahendeid, et edendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust, naiste õigusi ja naiste mõjuvõimu suurendamist; toonitab naiste erilist rolli ühiskonnas ning rõhutab, et see peaks hõlmama sooteadlikku eelarvestamist, sihipäraseid investeeringuid tähtsatesse sektoritesse, nagu tervishoidu ja haridusse, ning meetmeid, mis tagavad, et arengu rahastamisel võetakse täielikult arvesse naiste ja tütarlaste olukorda;

31.  kutsub üles rahastama arenguriikides suuremal määral teadus- ja arendustegevust, tehnoloogiaid ja innovatsiooni, märkides, et selline rahastamine peaks toimuma nii siseriiklikult kui ka rahvusvaheliselt; nõuab tungivalt sellise teadus- ja arendustegevuse edendamist, mis võib tulla kasuks edusammudele keerukate probleemide lahendamisel ning ülemaailmsete avalike hüviste heal haldamisel, näiteks tehnoloogia ja innovatsioon tervishoius; märgib, kui olulised on sellega seoses mikro-, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad; nõuab, et vaadataks läbi arengumaades vabakaubanduslepingutega kasutusele võetud intellektuaalomandi õiguste kord, et teha kindlaks võimalikud kahjulikud mõjud rahva tervisele, keskkonnale või tehnosiirdele;

Erasektor ja kodanikuühiskond

32.  toonitab, et on äärmiselt oluline luua arengumaades soodsad tingimused eraettevõteteks ja ettevõtluseks, eriti VKEde jaoks, sest neil on põhjapanev roll töökohtade loomisel ja kaasavas kasvus; nõuab eelkõige mikrorahastamise laenude ja tagatisskeemide jätkuvat tugevdamist; rõhutab ka vajadust jätkata kohalike ja piirkondlike pankade ning rahandusühistute arendamist, et märkimisväärselt vähendada turu laenude ülemääraseid intressimäärasid, et toetada paremini kogukonna arengut kohalikul tasandil(17); nõuab erasektori tegevuse vastavusse viimist säästva arengu eesmärkidega asjakohaste partnerluste, rahastamisvahendite, stiimulite, vastutusraamistiku ning ettevõtja sotsiaalse vastutuse abil; tuletab meelde, et tuleb järgida kokkulepitud rahvusvahelisi standardeid, nagu Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) standardid ning ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtted;

33.  toonitab, et tuleb edendada ettevõtjatele teabevahendite, koolituse ja nõuandeplatvormide pakkumist, mis on olulised nende arengu jaoks;

34.  rõhutab, et majandusele kauakestva tõuke andmiseks tuleb noortele ja naistele võimaldada juurdepääs laenudele, et toetada idufirmasid;

35.  rõhutab, et tootjaliitude kollektiivne ettevõtlus etendab sotsiaalses sidususes olulist rolli ning ennetab etnilisi ja usulisi konflikte;

36.  rõhutab, et ELi toetus erasektorile ja koostöö erasektoriga saab ja peab aitama kaasa vaesuse ja ebavõrdsuse vähendamisele ning austama ja edendama inimõigusi, keskkonnanorme, kliimaga seotud kohustusi ja sotsiaalset dialoogi; nõuab, et kehtestataks õiguslikult siduv raamistik äriühingute, sh rahvusvaheliste korporatsioonide jaoks, mis hõlmaks kaebuste esitamise korda;

37.  nõuab, et EL kehtestaks koos arengumaadega vastutustundlikumat, läbipaistvat ja kontrollipõhist investeerimist soodustava regulatiivse raamistiku, mis oleks kooskõlas UNCTADi laiaulatusliku säästvat arengut käsitleva investeerimispoliitika raamistikuga ning aitaks kaasa sotsiaalselt vastutustundliku erasektori arendamisele arenguriikides;

38.  kutsub komisjoni üles toetama arenguriikide mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ja kooperatiivide suuremat juurdepääsu rahastamisele; toonitab, kui olulised on mikrorahastamise laenud skeemid eelkõige naistele; ergutab arendama edasi kohalikke ja piirkondlikke panku ja rahandusühistuid; palub komisjonil ergutada arengumaid, et nad kujundaksid poliitikat ja kehtestaksid õigusraamistikke nii, et see soodustaks pangateenuste arengut; juhib tähelepanu asjaolule, et mitmesugustel tasanditel, k.a vaeste, naiste ja muude kaitsetumate rühmade seas esineb vajadus teabe ja koolituse järele finantsasjades, pangatoodete ja kindlustuse kasutamises ning asjakohastes uutes tehnoloogiates;

39.  tuletab meelde, et riigiabist üksi ei piisa, et katta kõik arenguriikide investeerimisvajadused; rõhutab seepärast segarahastamise ning avaliku ja erasektori partnerluse võimendavat mõju, mis on vahend arenguabi mõju suurendamiseks, erasektori finantsvahendite kaasamiseks ja kohalike ettevõtete toetamiseks; rõhutab siiski, et segarahastamine ei saa asendada riigi kohustust võtta vastutus sotsiaalsete vajaduste täitmise eest ning et see tuleks viia kooskõlla riiklike arengueesmärkide ning arengu tõhususe põhimõtetega; ergutab avaliku ja erasektori partnerlusi, eriti innovatiivsete ravimite algatusega seotud teadusuuringute vallas (nt Ebola + programm);

40.  nõuab, et võetakse vastu rahvusvahelised standardid ja kriteeriumid ning laenuriski analüüs selliste segaprojektide ning avaliku ja erasektori partnerluste jaoks, mis kaasavad erasektori finantsvahendeid ning toetavad kohalikke ettevõtteid, austades samal ajal kokkulepitud ILO, WHO ja rahvusvahelisi inimõiguste standardeid; nõuab tungivalt, et komisjon, kes soovib edaspidi segarahastamisvahendite kasutamist märkimisväärselt laiendada, viiks ellu Euroopa Kontrollikoja eriaruandes segarahastamisvahendite kasutamise kohta antud soovitused ning hindaks laenude ja toetuste ühendamise mehhanismi, eriti seoses arengu ning finantsilise täiendavuse, läbipaistvuse ja vastutusega; kutsub EIPd ning muid arengu rahastamisasutusi üles seadma esmatähtsaks investeerimise sellistesse äriühingutesse ja fondidesse, kes avalikustavad tegelikke tulusaajaid ning kohaldavad aruandlust riikide kaupa;

41.  toetab arenguriikidele, eriti vähim arenenud riikidele suuremate turulepääsuvõimaluste andmist, sest sellega saab tugevdada erasektorit ja luua stiimulid reformide läbiviimiseks; nõuab tungivalt, et komisjon tagaks, et eelkõige arenguriikide, vähim arenenud riikide ja ebakindlate riikidega sõlmitavad kaubandus- ja investeerimislepingud on vastavuses säästva arengu eesmärkidega ning edendavad inimõigusi ja piirkondlikku integratsiooni; rõhutab, et selliste lepingute suhtes tuleks kohaldada säästva arengu eesmärkide mõju hindamisi; toetab komisjoni ettepanekut ajakohastada kaubandusabi strateegiat, võttes seejuures arvesse 2015. aasta järgset raamistikku käsitlevate läbirääkimiste tulemusi ning arenguriikide, vähim arenenud riikide ja ebakindlate riikide erinevat kohtlemist kaubanduslepingutes, austades samal ajal nende poliitilist ruumi, et nad saaksid teha suveräänseid otsuseid vastavalt riiklikule kontekstile ja elanikkonna vajadustele;

42.  nõuab meetmete võtmist, mis suurendaksid riiklike avalike hangete süsteemide kasutamist ja läbipaistvust avaliku sektori hallatavates tegevusvaldkondades ning tugevdaksid arengumaade konkurentsiameteid;

43.  toonitab, et rändajad annavad oma päritoluriikide arengusse positiivse panuse, ning nõuab, et päritolu- ja sihtriigid teeksid rände valdkonnas tulemuslikumat ja innovaatilisemat koostööd; juhib tähelepanu märkimisväärsetele ja kasvavatele finantsvoogudele, mis avalduvad diasporaa rahaülekannetes, ja toetab diasporaa fondide loomist; nõuab jätkuvate jõupingutuste tegemist ülekandekulude vähendamiseks, et suurendada mõju päritoluriikide kohalikule arengule;

44.  nõuab, et kohalikud ametiasutused ja kodanikuühiskond, sh kogukonnapõhised vabaühendused, osaleksid rohkem arenguprioriteete käsitlevates aruteludes, eelkõige Addis Abebas toimuval konverentsil, ja et 2015. aasta järgset tegevuskava rakendataks kaasavamalt ja vastutustundlikumalt; toonitab vabaühenduste rolli kohapeal toimuva tegevuse elluviimisel ning aruandlus-, järelevalve- ja läbivaatamismehhanismide väljatöötamisel; tunnistab, et kohalike ametiasutuste roll täitmiseks säästva arengu eesmärkide rakendamisel on vaja eraldada vajalikud vahendid; nõuab sagedasemat konsulteerimist noortega 2015. aasta järgse tegevuskava käsitlevate arutelude käigus, nimelt innovaatiliste kommunikatsioonitehnoloogiate abil; toonitab ELi delegatsioonide rolli niisuguste dialoogide juhatajatena;

Ülemaailmne juhtimine

45.  tuletab meelde ÜRO keskse rolli maailmamajanduse juhtimises ja arengus, mida täiendavad teised olemasolevad institutsioonid ja foorumid, nagu OECD; nõuab, et mitmepoolsetes institutsioonides ning muudes norme ja standardeid kehtestavates organites, sh rahvusvahelistes finantsasutustes, oleksid kõik riigid esindatud võrdselt ja sooliselt tasakaalustatult; tuletab meelde, et kõik rahvusvahelised finantsasutused peaksid järgima peamisi läbipaistvusnorme, mis on sätestatud rahvusvaheliste finantsasutuste läbipaistvushartas, ning kehtestama avalikustamispoliitika;

46.  rõhutab, et jätkusuutlikke võlalahendusi, k.a vastutustundliku laenuandmise ja -võtmise standardid, peab toetama valitsemissektori võla restruktureerimisprotsesside mitmepoolne õigusraamistik, mille eesmärk on võlakoormat kergendada ning üle jõu käivat võlakoormat vältida; palub, et EL osaleks konstruktiivselt selle raamistiku üle peetavates ÜRO läbirääkimistes; nõuab tungivalt, et EL näeks vaeva nende UNCTADi põhimõtete rakendamise nimel, mis käsitlevad nii laenuvõtjate kui -andjate poolseid vastutustundlikke riigivõlaga seotud tehinguid;

47.  tunneb heameelt rahvusvaheliste jõupingutuste üle, mille eesmärk on kustutada Ebolast mõjutatud riikide rahvusvahelisi võlakohustusi, et aidata neil lahendada epideemiast tulenevaid majanduskriise;

48.  kutsub üles vaatama läbi rahvusvaheliste organisatsioonide arengu finantsabi programmid ja vahendid, et viia need uute säästva arengu eesmärkidega vastavusse; nõuab tungivalt, et Euroopa Investeerimispank, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank, Rahvusvaheline Valuutafond ja Maailmapank kehtestaksid kõrgeimad vastutustundliku rahastamise standardid ning viiksid oma vahendid suuremal määral vastavusse arenguriikide vajadustega, kasutades selleks muu hulgas vastastikku kasulikku vaesemaid soosivat laenutegevust; nõuab eelkõige Euroopa Investeerimispangale eraldatud summade suurendamist üle selle praeguse mandaadi raamide, et suurendada veelgi madala sissetulekuga riikide rahastamist;

Järelevalve, vastutus ja läbivaatamine

49.  kutsub üles jõudma Addis Abeba konverentsil kokkuleppele toimiva, läbipaistva ja ligipääsetava jälgimis- ja aruandlusraamistiku osas, et tagada konkreetsete kohustuste ja sihtidega seotud investeeringute ja edusammude tõhusad järelmeetmed ja jälgimine; nõuab rahvusvahelist algatust statistika, andmete ja teabe kvaliteedi parandamiseks, k.a andmed, mis on liigitatud sissetuleku, soo, vanuse, rassi, rahvuse ja rändestaatuse, puude, geograafilise asukoha ja muude riiklikus kontekstis oluliste näitajate alusel; palub kõigil osalistel tagada abi ja rahastamise läbipaistev ja tulemuslik rakendamine, eelkõige allkirjastades ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni ja rakendades tulemuslikult selle sätteid ning kohustudes järjepidevalt avaldama täpseid, õigeaegseid ja võrreldavaid andmeid tulude ja kulude kohta ning eelarvedokumente; palub eelkõige, et komisjon jälgiks ja kontrolliks edaspidigi abiprogrammide ja projektide rahastamist ning võtaks vajalikud meetmed, kui saadakse tõendeid korruptsiooni ja halva majandamise kohta; nõuab ühtlasi tungivalt, et komisjon suurendaks oma toetust, et tugevdada arenguriikide kohtuasutusi ja korruptsioonivastaseid asutusi,

50.  nõuab rahvusvahelist algatust statistika, andmete ja teabe kvaliteedi suurendamiseks, et jälgida kulutuste, investeeringute ja edusammude tegemist konkreetsete kohustuste ja eesmärkide valdkonnas; tunneb heameelt ülemaailmsete jõupingutuste üle, mida tehakse, et tagada säästva arengu eesmärkide rakendamisel selliste andmete kasutamine, mis on piisavalt liigitatud sissetuleku, soo, vanuse ja muude näitajate alusel, et poliitika rakendamist saaks tulemuslikult kontrollida;

51.  kordab, et täienduseks sisemajanduse koguproduktile on vaja uut näitajate kogumit, võtmaks arvesse uusi ühiskondlikke ja keskkonnaprobleeme, ja et see kogum peaks eelkõige hõlmama inimarengu indeksit, Gini indeksit, soolise võrdõiguslikkuse meedet, CO2-jalajälge ning ökoloogilist jalajälge;

o
o   o

52.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ja komisjoni asepresidendile, ÜRO peasekretärile ning arengu rahastamise kolmanda rahvusvahelise konverentsi ettevalmistusprotsessis kaasjuhatajatele.

(1) http://unctad.org/en/publicationslibrary/wir2014_en.pdf
(2) http://eur-lex.europa.eu/resource.html?uri=cellar:afc5ef38-ad24-11e4-b5b2-01aa75ed71a1.0012.01/DOC_1&format=PDF
(3) http://eur-lex.europa.eu/resource.html?uri=cellar:441ba0c0-eb02-11e3-8cd4-01aa75ed71a1.0005.01/DOC_1&format=PDF
(4) http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52013DC0531&rid=1
(5) http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52013DC0092&rid=2
(6) http://eu-un.europa.eu/articles/en/article_15873_en.htm
(7) http://eu-un.europa.eu/articles/en/article_14363_en.htm
(8) http://eu-un.europa.eu/articles/en/article_13692_en.htm
(9) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2014)0059.
(10) ELT C 8 E, 14.1.2010, lk 1.
(11) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2014)0063.
(12) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0163.
(13) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0394.
(14) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0205.
(15) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0119.
(16) ELT L 136, 9.5.2014, lk 1.
(17) Aruanne arenguriikide VKEde toetamise kohta finantsvahendajate kaudu (Report on Support for SMEs in Developing Countries Through Financial Intermediaries), Dalberg, november 2011, www.eib.org.


Ohutumad tervishoiuteenused Euroopas
PDF 252kWORD 127k
Euroopa Parlamendi 19. mai 2015. aasta resolutsioon ohutumate tervishoiuteenuste kohta Euroopas: patsiendi ohutuse suurendamine ja võitlus antimikroobse resistentsuse vastu (2014/2207(INI))
P8_TA(2015)0197A8-0142/2015

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma 23. aprilli 2009. aasta seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu soovitus, mis käsitleb patsiendi ohutust, sealhulgas tervishoiuteenustega seotud nakkuste ennetamist ja tõrjet(1),

–  võttes arvesse nõukogu 9. juuni 2009. aasta soovitust, mis käsitleb patsiendi ohutust, sealhulgas tervishoiuteenustega seotud nakkuste ennetamist ja tõrjet(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2011. aasta direktiivi 2011/24/EL patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius,

–  võttes arvesse komisjoni 15. novembri 2011. aasta teatist teemal „Tegevuskava antimikroobsest resistentsusest tingitud ohtude ohjamiseks” (COM(2011)0748),

–  võttes arvesse nõukogu 22. juuni 2012. aasta järeldusi antimikroobse resistentsuse mõju kohta inimtervishoius ja veterinaarias – algatuse „Üks tervis” aspekt,

–  võttes arvesse oma 11. detsembri 2012. aasta resolutsiooni mikroobide probleemi ja suureneva antimikroobse resistentsuse riski kohta(3),

–  võttes arvesse komisjoni 13. novembri 2012. aasta ja 19. juuni 2014. aasta aruandeid nõukogule, mis põhinevad liikmesriikide aruannetel nõukogu soovituse 2009/C 151/01 (mis käsitleb patsiendi ohutust, sealhulgas tervishoiuteenustega seotud nakkuste ennetamist ja tõrjet) rakendamise kohta (COM(2012)0658 ja COM(2014)0371),

–  võttes arvesse oma 22. oktoobri 2013. aasta resolutsiooni komisjoni aruande kohta nõukogule, mis põhineb liikmesriikide aruannetel nõukogu soovituse 2009/C 151/01 (mis käsitleb patsiendi ohutust, sealhulgas tervishoiuteenustega seotud nakkuste ennetamist ja tõrjet) rakendamise kohta(4),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2013. aasta otsust nr 1082/2013/EL tõsiste piiriüleste terviseohtude kohta,

–  võttes arvesse Eurobaromeetri eriaruannet 411 patsiendi ohutuse ja tervishoiuteenuste kvaliteedi kohta,

–  võttes arvesse antimikroobsest resistentsusest tingitud ohtude ohjamise tegevuskava eduaruannet (SANTE/10251/2015),

–  võttes arvesse komisjoni 10. septembri 2014. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus veterinaarravimite kohta (2014/0257(COD)),

–  võttes arvesse Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) koostatud patsiendi ohutust käsitlevat rahvusvahelise klassifitseerimise kontseptuaalset raamistikku („Conceptual framework for the international classification for patient safety”),

–  võttes arvesse eesistujariigi Läti pingutusi antimikroobse resistentsuse probleemiga tegelemisel, seda eelkõige tuberkuloosi ja multiresistentse tuberkuloosi (MDR-TB) valdkonnas,

–  võttes arvesse nõukogu 1. detsembri 2014. aasta järeldusi, mis käsitlevad patsiendi ohutust ja tervishoiuteenuste kvaliteeti, sealhulgas tervishoiuteenustega seotud nakkuste ja antimikroobse resistentsuse ennetamist ja tõrjet,

–  võttes arvesse ECDC/EFSA/EMA esimest ühisaruannet antimikroobsete ainete tarbimise ning inimestel ja toidu tootmise eesmärgil peetavatel loomadel esinevate bakterite antimikroobse resistentsuse tervikanalüüsi kohta (asutustevaheline ühisanalüüs antimikroobsete ainete tarbimise ja resistentsuse kohta – JIACRA),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit (A8-0142/2015),

A.  arvestades, et tervishoiu üldise kvaliteedi tähtis osa on patsiendi ohutus, mille olulised elemendid on tervishoiukultuur ja kõrvalekallete ohjamine;

B.  arvestades Euroopa Liidu liikmesriikide tervishoiusüsteemides kõrvalekallete esinemise ja levimuse kohta olemasolevate andmete hetkel küll piiratud, kuid pidevalt kasvavat hulka ning arvestades, et viimased olemasolevad andmed pärinevad 2008. aastast;

C.  arvestades, et hinnanguliselt 8–12% haiglaravile võetud patsientidest ELis kannatab ravi ajal kõrvalekallete tõttu ning arvestades, et ligikaudu poolt nendest juhtumitest oleks võimalik vältida;

D.  arvestades, et kõige sagedasemad tervishoiuteenustega seotud kõrvalekalded on tervishoiuteenustega seotud nakkused, ravimite kõrvalnähud ning kirurgilise sekkumise käigus või pärast seda tekkivad tüsistused;

E.  arvestades, et patsiendi ohutus ja kvaliteetne tervishoid eeldavad tervishoiutöötajate inimväärseid töötingimusi ja tööohutust, ning arvestades eelkõige, et ülerahvastatud ja personalinappuses tervishoiuasutustes on väga raske tagada patsiendi ohutust, tervishoiuteenustega seotud nakkuste ennetamist ja tõrjet ning multiresistentsete bakterite leviku ennetamist;

F.  arvestades, et praegune majanduskriis avaldab üha suuremat survet liikmesriikide tervishoiueelarvetele ja mõjutab seetõttu patsiendi ohutust, kuna paljud liikmesriigid on tõhususega tegelemise asemel karmide kärbetega vähendanud oma tervishoiusüsteemide eelarveid ja töötajate arvu;

G.  arvestades, et majanduskriis on veelgi suurendanud ebavõrdsust tervishoiuteenuste kättesaadavuses;

H.  arvestades, et arstide ja teiste tervishoiutöötajate pidevõpe on ülioluline, hoidmaks ära kõrvalekaldeid, sealhulgas ravimite kõrvalnähte, mis lähevad ELi tervishoiusüsteemidele hinnanguliselt maksma ligikaudu 2,7 miljardit eurot aastas ravikuludena ja moodustavad 1,1% kogu ELi haiglaravijuhtudest;

I.  arvestades, et elektrooniline tervis (e-tervis) ja koduhooldus võib oluliselt suurendada ravi kvaliteeti ja tõhusust ning samal ajal toetada tulemuslikumaid tervishoiuteenuseid;

J.  arvestades, et valdkondadevaheline lähenemine suurendab ravi positiivsete tulemuste võimalust;

K.  arvestades, et patsientidel, perekondadel ja patsientide organisatsioonidel on oluline roll ohutuma ravi kaitsmisel ning nende rolli tuleks edendada patsientide võimestamise ning tervishoiuprotsessis ja -poliitikas igal tasandil osalemise abil;

L.  arvestades, et koduhooldus võib patsiente psühholoogiliselt aidata ja anda paremaid ravitulemusi;

M.  arvestades, et on täheldatud, et vähem informeeritud inimesed kasutavad antibiootikume sagedamini, samas kui igakülgne teadlikkus antibiootikumidest võib innustada inimesi neid vastutustundlikumalt kasutama;

N.  arvestades, et 30%–50% inimesi ei võta neile arsti poolt välja kirjutatud ravimeid või ei võta neid arsti ettekirjutuste kohaselt;

O.  arvestades, et haiglates, üldarstide ja ka veterinaaride hulgas esineb ravimitööstusega seotud huvide konflikte;

P.  arvestades, et tervishoiuteenustega seotud nakkused on liikmesriikides suur rahvatervise probleem (Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) andmetel põeb ELis tervishoiuteenustega seotud nakkust keskmiselt üks statsionaarse ravi patsient 20st, st 4,1 miljonit patsienti aastas, ning igal aastal sureb tervishoiuteenustega seotud nakkuste tõttu ELis 37 000 inimest, kuigi 20–30% nendest nakkustest peetakse tõhusate hügieeni- ja kontrollikavade kaudu välditavateks) ja see on tervishoiuteenuste piiratud eelarvete jaoks suur koorem;

Q.  arvestades, et patsientide kogemused ja sisend erinevad sageli tervishoiutöötajate omast ning need võivad olla väärtuslikud uute viiside leidmisel tervishoiuteenustega seotud nakkuste vähendamiseks ja ennetamiseks;

R.  arvestades, et multiresistentsetest bakteritest põhjustatud tervishoiuteenustega seotud nakkuste levik suureneb;

S.  arvestades, et antimikroobne resistentsus bakteriaalsete haigusetekitajate suhtes on kogu maailmas suurenenud, mis toob kaasa tervishoiuteenustega seotud nakkuste leviku ning inimeste ja loomade nakkushaiguste ravi suurema ebaõnnestumise riiklikul, Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil;

T.  arvestades, et hinnangute kohaselt sureb maailmas 2050. aastaks antimikroobse resistentsuse tõttu igal aastal 10 miljonit inimest;

U.  arvestades, et bakterite antibiootikumiresistentsus antibiootikumide suhtes, mida tavaliselt haigusetekitajate vastu kasutatakse, on mitmetes liikmesriikides vähemalt 25% või rohkem; arvestades, et lõhe antimikroobse resistentsuse ning uute antibiootikumide väljatöötamise ja nende kliinilises tegevuses kasutuselevõtu vahel üha süveneb, ning see on seotud teadus-, regulatiivse ja majandusvaldkonna probleemidega;

V.  arvestades, et uusimate uuringute andmetel on antimikroobne resistentsus ELis viimaste aastate jooksul kasvanud, väheste eranditega;

W.  arvestades, et ELi hinnangul sureb igal aastal ravimresistentsete bakterite tekitatud nakkuste tõttu vähemalt 25 000 inimest, mis läheb ECDC kogutud 2011. aasta andmete kohaselt riiklikele tervishoiusüsteemidele maksma hinnanguliselt 1,5 miljardit eurot;

X.  arvestades, et ravimresistentsete nakkuste kulud on igal aastal hinnanguliselt 1,5 miljonit eurot, sest tervishoiukulud kasvavad ja tõhusus väheneb; arvestades, et ravimresistentse bakteriga nakatunud patsiendid tuleb haiglaravil olles isoleerida ja see erinõue läheb maksma 900 miljonit eurot ning tekitab haiglates 2,5 miljonit lisavoodipäeva aastas;

Y.  arvestades, et üks peamisi antimikroobse resistentsuse põhjusi haiglates on üldtunnustatud nakkuse ennetamise ja tõrje tavade puudulik järgimine;

Z.  arvestades, et esmavaliku ravimite tõhusus bakteriaalsete patogeenide vastu on resistentsuse tõttu üha piiratum ning teise ja kolmanda valiku ravimid ei ole alati kättesaadavad ning on sageli toksilisemad, kallimad ja vähem tõhusad kui esmavaliku ravimid;

AA.  arvestades, et üks peamisi antimikroobse resistentsuse põhjusi on antimikroobsete ainete, sealhulgas antibiootikumide väärkasutamine ning eelkõige nende süstemaatiline ja ülemäärane kasutamine;

AB.  arvestades, et üha suurem mobiilsus Euroopa tervishoiusüsteemide vahel ning tervishoiu üha suurem piiriülene olemus Euroopas võivad soodustada resistentsete mikroorganismide levikut ühest liikmesriigist teise;

AC.  arvestades, et vaktsineerimisprogrammid on tõhus vahend võitluses antibiootikumiresistentsuse vastu, sest nad võivad aidata piirata antibiootikumide kasutamist ja seeläbi antimikroobse resistentsuse kujunemist;

AD.  arvestades, et antibakteriaalse valdkonna teadus- ja arendustegevus on seotud ainulaadsete probleemküsimustega, sest oskusteabe väljatöötamine ja selle laboratooriumis kohaldamine nõuab pikaajalist perspektiivi, ning arvestades, et kahetsusväärselt on paljud sellist oskusteavet valdavad teadustöötajad läinud era- ja avaliku sektori rahastamise nappuse tõttu üle muudesse valdkondadesse;

AE.  arvestades, et peamiste isikliku hügieeni ettevaatusabinõude mittejärgimine nii haiglas kui ka väljaspool haiglat võib soodustada patogeenide – eriti antimikroobse resistentsusega patogeenide – levikut;

AF.  arvestades, et üha arvukamad teaduslikud tõendid näitavad, et hea kätehügieen tervishoiuasutustes eeldab selliseid kätekuivatusmeetodeid, mis ei hõlbusta mikroobidega ristsaastumist õhu kaudu leviku ja aerosoolide pihustamise teel;

AG.  arvestades, et meditsiiniseadmetel võib leida resistentseid baktereid isegi siis, kui seadmeid on steriliseeritud tootja juhiste kohaselt;

AH.  arvestades, et antimikroobsete ainete kasutamine inimtervishoius ja veterinaarias aitab kaasa resistoomi kujunemisele keskkonnas, mis võib olla aluseks resistentsuse kujunemisele nii inimestel kui loomadel; arvestades, et nii inimtervishoius kui ka veterinaarias kasutatakse samade klasside antibiootikume ja mõlemas sektoris on kujunenud välja sarnased resistentsusmehhanismid;

AI.  arvestades, et intensiivpõllumajandus võib tähendada, et põllumajandusettevõtetes söödetakse kariloomadele, kodulindudele ja kaladele ebaõigesti ja regulaarselt antibiootikume kiirema kasvu soodustamiseks ja profülaktilisel eesmärgil, et hoida ära kitsastest, piiratud ja stressirohketest ning loomade immuunsüsteemi pärssivatest pidamistingimustest põhjustatud haiguste levikut ja leevendada antisanitaarseid olusid;

AJ.  arvestades, et WHO ja Maailma Loomatervise Organisatsiooni toetatud kontseptsioon „Üks tervis” tunnustab asjaolu, et inimtervis, loomatervis ja ökosüsteemid on omavahel seotud; arvestades, et loomad ja loomset päritolu toit võib olla peamine otsene resistentsete zoonootiliste patogeenide allikas; arvestades, et seetõttu võib antibiootikumide kasutamine loomadel, eriti inimtoiduks ettenähtud ja intensiivpõllumajanduslikult peetavatel loomadel mõjutada inimeste antibiootikumiresistentsust;

AK.  arvestades, et kontseptsiooni „Üks tervis” silmas pidades võib lähenemisviis, mille puhul nii inimtervishoius töötajad kui veterinaarid võtavad meetmeid resistentsete nakkuste ennetamiseks ja vähendavad antibiootikumide kasutamist, aidata ära hoida tervishoiuteenustega seotud nakkusi nii haiglates kui ka väljaspool haiglaid;

AL.  arvestades, et WHO andmetel kasutatakse mitmes ELi liikmesriigis antimikroobseid aineid palju rohkem kariloomade kui inimeste puhul;(5)

AM.  arvestades, et Euroopa tarbijaliitude andmetel oli kuues liikmesriigis kontrollitud lihatoodetest üle 70% saastunud antibiootikumiresistentsete bakteritega ning veel kaheksas liikmesriigis olid sellised bakterid esindatud rohkem kui pooltel kõigist proovidest;(6)

AN.  arvestades, et täheldatud on kampülobakteri fluorokinoloonide suhtes resistentsuse kõrget taset ning enamik inimese kampülobakteriga nakatumisi on tingitud kanaliha käitlemisest, valmistamisest ja tarbimisest; arvestades, et suur resistentsus vähendab inimese kampülobakteriga nakatumise puhul tõhusaid ravivõimalusi;

AO.  arvestades, et ELis on 2006. aastast alates keelatud antibiootikumide subterapeutiline kasutamine, mille puhul kariloomadele söödetakse kasvu edendamiseks väikestes annustes antibiootikume;

AP.  arvestades, et valdav osa ravimsöötadest põllumajandusloomadele sisaldab antimikroobseid aineid;

AQ.  arvestades, et antimikroobsete ainete kasutamine lemmikloomadel on täiendav riskitegur antimikroobse resistentsuse kujunemisele ja inimesele ülekandumisele ning arvestades, et veterinaariakliinikutes lemmikloomade puhul täheldatud antibiootikumiresistentsuse kasv vastab samasugusele suundumusele haiglates;

AR.  arvestades, et antimikroobse resistentsuse ülekandumine lemmikloomadelt inimestele ei ole täielikult kvantifitseeritud ja nõuab täiendavaid uuringuid;

AS.  arvestades, et on üldteada, et kehtivad veterinaarravimite alased õigusaktid ei anna piisavaid vahendeid, mille abil tagada, et loomadel antimikroobsete ainete kasutamisega seotud riske inimtervisele juhitakse asjakohaselt;

AT.  arvestades, et antibiootikumide ettenähtust erinev kasutamine on mureküsimus nii veterinaarias kui ka inimtervishoius;

AU.  arvestades, et ravimitootjad kalduvad lisama uusi antibiootikume olemasolevatesse antibiootikumiklassidesse, selle asemel, et avastada ja töötada välja tõeliselt uusi antibakteriaalseid toimeaineid, ning seetõttu tekib resistentsus uute toimeainete suhtes kiiremini kui tõeliselt uue toimemehhanismiga ravimite puhul;

AV.  arvestades, et oluline on ergutada farmaatsialaboreid töötama välja uusi antibiootikume, kaaludes stiimulite ja alternatiivsete majandusmudelite loomist, et tunnustada innovatsiooni;

AW.  arvestades, et esmatähtis on julgustada farmaatsiaettevõtteid investeerima ja jätkama investeerimist uute antibiootiliste toimeainete, eriti selliste toimeainete väljatöötamisse, mis toimivad haiguste vastu, mille puhul antimikroobne resistentsus on suur probleem, nagu

   enamlevinud multiresistentsete gramnegatiivsete bakterite (nt K. pneumoniae ja Acinetobacter või E. coli) põhjustatud haigused või muud multiresistentsed bakterid või nende tekitatud haigused, nagu Staphylococcus aureus või tuberkuloos, ja
   viiruste (nt HIV) või parasiitide põhjustatud haigused (nt malaaria),

ning töötama välja muid meetodeid tervishoiuteenustega seotud nakkuste vastu võitlemiseks ilma antibiootikume kasutamata;

AX.  arvestades, et seda oleks võimalik saavutada mõnede oluliste teadus-, regulatiivse ja majandusvaldkonna probleemide kõrvaldamisega, mis on takistanud antimikroobsete ainete väljatöötamist, eelkõige ergutades teadus-ja arendustegevusse investeerimist ja suunates selle suurimate rahvatervise alaste vajaduste rahuldamiseks, säilitades samal ajal riiklike tervishoiusüsteemide kestlikkuse;

AY.  arvestades, et direktiivi 2001/18/EÜ artikli 4 lõikes 2 on kehtestatud tähtaeg seoses geenide kasutamisega, mis muudavad transgeensed taimed antibiootikumiresistentseks;

AZ.  arvestades, et tootespetsialistid ei peaks kunagi teostama ravi, vaid ainult toetama meditsiinitöötajaid, kui nad selleks soovi avaldavad, näiteks toimingute teostamisel või spetsiifiliste seadmete kokkupanemisel või lahtivõtmisel;

BA.  arvestades, et direktiivi 2011/24/EL (patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius) rakendatakse kogu ELis, mistõttu on veelgi asjakohasem, et Euroopa patsiente teavitataks patsiendi ohutusest eri liikmesriikides;

BB.  arvestades, et äärmiselt oluline on tagada patsientide õigused ja üldsuse usaldus tervishoiuteenuste vastu, tagades, et liikmesriikidel on kehtestatud süsteemid, et maksta raviteenuste valest osutamisest põhjustatud hooletuse eest õiglast rahalist hüvitist;

BC.  arvestades, et internet on suurim reguleerimata ravimiturg maailmas; arvestades, et 62% internetist ostetud ravimitest osutuvad võltsituks või ei vasta normidele; arvestades, et väga suur osa internetis tegutsevatest ettevõtjatest teevad seda ebaseaduslikult ja retseptiravimite ebaseadusliku internetimüügi aastane kogukäive maailmas on hinnangute kohaselt ligikaudu 200 miljardit USA dollarit;

BD.  arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 168 on sätestatud, et liidu meetmed, mis täiendavad liikmesriikide poliitikat, on suunatud rahvatervise parandamisele, inimeste haiguste ennetamisele ja füüsilist ja vaimset tervist ohustavate tegurite kõrvaldamisele;

Nõukogu patsiendi ohutust käsitlevate soovituste rakendamine

Tagasiside komisjoni teise rakendamisaruande kohta

1.  tuletab meelde, et ravimeid käsitlevad ELi õigusaktid võeti vastu patsientide ohutuse kaitseks; tuletab meelde oma ülalnimetatud 22. oktoobri 2013. aasta resolutsiooni komisjoni aruande kohta nõukogule, mis põhineb liikmesriikide aruannetel nõukogu soovituse 2009/C 151/01 (mis käsitleb patsiendi ohutust, sealhulgas tervishoiuteenustega seotud nakkuste ennetamist ja tõrjet) rakendamise kohta;

2.  väljendab heameelt tervishoiuteenustega seotud nakkuste seiresüsteemi parandamise üle ELis ja muude teatavate liikmesriikide poolt võetud viimaste meetmete üle, mille eesmärk on parandada patsientide üldist ohutust ning ennetada tervishoiuteenustega seotud nakkusi, ja eriti liikmesriikide tehtud edusammude üle patsiendi ohutust käsitlevate strateegiate ja programmide, sh patsiendi ohutus õigusaktides, ning aruandlus- ja õppesüsteemide väljatöötamisel;

3.  märgib siiski, et teine rakendamisaruanne näitab endiselt liikmesriikide ebaühtlast arengut seoses patsiendi ohutuse suurendamisega ja peab kahetsusväärseks asjaolu, et mõningad liikmesriigid on muu hulgas nõukogu soovituste rakendamist ilmselgelt aeglustanud, võimalik, et majanduskriisist põhjustatud finantspiirangute tõttu;

4.  peab kahetsusväärseks, et kokkuhoiumeetmed on kogu Euroopas vähendanud haiglates ja muudes tervishoiuasutustes puhastusteenuseid osutavate töötajate arvu, arvestades kui oluline roll on nendel töötajatel kõrge hügieenilisuse säilitamisel;

5.  kutsub liikmesriike praegusel majanduskriisi perioodil üles tagama, et kokkuhoiumeetmed ei avaldaks mõju patsiendi ohutusele ja tervishoiusüsteemid on endiselt piisavalt rahastatud, ning eelkõige vältima kõige kahjustavamaid meetmeid, nagu lühiajalist kokkuhoidu, mis viib keskmises ja pikemas perspektiivis suuremate kuludeni; selle asemel tuleks keskenduda kvaliteetsete ja suure tõhususega tervishoiusüsteemide jätkuvale arendamisele; kutsub liikmesriike tagama piisava arvu tervishoiutöötajaid, kes on spetsialiseerunud nakkuste ennetamisele ja tõrjele ning haiglahügieenile, seades eesmärgiks patsiendikesksema lähenemisviisi;

6.  kutsub liikmesriike üles seadma konkreetseid ja edasipüüdlikke kvantitatiivseid eesmärke antibiootikumide kasutamise vähendamiseks;

7.  peab kiiduväärseks patsiendi ohutuse ja tervishoiuteenuste kvaliteedi ELi töörühma tööd; töörühma kuuluvad kõigi 28 liikmesriigi esindajad, Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) riigid, rahvusvahelised organisatsioonid ja ELi organid ning see abistab ELi patsiendi ohutuse ja tervishoiuteenuste kvaliteedi alase tegevuskava väljatöötamisel;

8.  soovitab komisjonil jätkuvalt jälgida patsiendi ohutust käsitlevate sätete rakendamist liikmesriikides ning vajaduse korral töötada välja uued asjakohased suunised;

Suunised olukorra parandamiseks

9.  väljendab heameelt ELi kaasrahastatud ja Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) teostatud töö üle võrreldavate näitajate väljatöötamiseks, mille abil hinnata patsiendi ohutust; kutsub liikmesriike üles selliseid näitajaid patsiendi ohutuse hindamisel rakendama;

10.  märgib, et oluline on lisada patsiendi ohutus tervishoiutöötajate õppekavasse, töökohal toimuvasse väljaõppesse ja täiendõppesse kõikides liikmesriikides;

11.  rõhutab e-tervise potentsiaalset kasu kõrvalekallete vähendamisel, sest see võimaldab jälgida teabevooge ja raviprotsessidest paremini aru saada, samuti väljastada digiretsepte ja hoiatada ravimite koostoimete eest; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles jätkuvalt uurima võimalusi, mida e-tervis patsiendi ohutuse tagamiseks pakub, sh elektrooniliste haiguslugude kasutuselevõtt, ning tõhustama koostööd kogemuste, teadmiste ja heade tavade vahetamiseks kõnealuses valdkonnas;

12.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles hindama mobiilse tervise (m-tervise) potentsiaali, pidades silmas ravi tõhusust, haiglaravijuhtude arvu ja inimese kohta arvutatavate iga-aastaste tervishoiukulude määra vähendamist;

13.  märgib, et antibiootikumide kasutamine ja antimikroobse resistentsuse levik on liikmesriigiti väga erinev, ning ergutab liikmesriike kasutama parimaid tavasid;

14.  rõhutab möödapääsmatut vajadust edendada veterinaaria-alaseid uuringuid ja innovatsiooni ELi ja liikmesriikide tasandil;

15.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid rakendaksid või töötaksid välja järgmised meetmed:

   a) pingutuste jätkamine patsiendi ohutuse parandamiseks, võttes kõik vajalikud meetmed, et täita täielikult nõukogu soovitusi;
   b) ühtsete uuringutega kooskõlas korrapärane andmete kogumine kõrvalnähtude esinemise ja levimuse kohta oma territooriumil, varajase hoiatamise süsteemide tõhustamine ja andmevahetuse tõhus koordineerimine;
   c) tagamine, et tervishoiusüsteemis määratakse juhid ametisse teenete, mitte poliitiliste sidemete alusel;
   d) tervishoiutöötajate töötingimuste pideva parandamise ja jätkuva hindamise tagamine, eesmärgiga parandada patsiendi ohutust;
   e) tervishoiutöötajate, isegi patsientidega mittekokkupuutuvate töötajate baasväljaõppe tagamine nakkuste ennetamise ja tõrje valdkonnas enne, kui nad haiglas või tervishoiuasutuses tööd alustavad ning seejärel korrapäraselt;
   f) arstide ja teiste tervishoiutöötajate asjakohase ja ajakohastatud koolituse tagamine ning heade tavade vahetamine, et olla kursis uusima kasutatava tehnoloogiaga ja haiglahügieeni tavadega, ning seiresüsteemide loomine, mille eesmärk on kontrollida, et tervishoiutöötajate pädevused on ajakohased, eelkõige pidades silmas WHO kirurgilise ohutuse kontrollinimekirja; see vähendaks ravivigade (sh tervishoiuteenustega seotud nakkuste) levikut, mis on tingitud puudulikest teadmistest ja tehnoloogia arenguga mitte kursis olemisest;
   g) multidistsiplinaarse lähenemise tagamine ravi käigus;
   h) patsiendi raviteenuste parema kooskõlastatuse ja järjepidevuse tagamine, eelkõige ühest ravisektorist teise liikudes ja info edastamisel näiteks haigla ja esmatasandi arstiabi vahel;
   i) tervishoiuasutuste koormuse vähendamine koduse hoolduse ja ravi edendamise abil;
   j) tagamine, et tervishoiutöötajad teavitavad patsiente, kui ravimit kasutatakse ettenähtust erineval viisil ja annavad patsientidele teavet võimalike riskide kohta, mis võimaldab patsientidel anda informeeritud nõusoleku;
   k) omavahel teabe vahetamine parima lähenemisviisi osas võitluses antibiootikumiresistentsuse vastu, et rakendada kõige tõhusamat lähenemisviisi kogu ELis;
   l) patsientidele võrdse juurdepääsu tagamine tervishoiuteenustele ja ravile, et võidelda olemasoleva tervishoiualase ebavõrdsuse vastu;
   m) patsientide hulgas teavituskampaaniate korraldamine tervishoiusüsteemis esinevate kõrvalnähtude ohu ja võimalike ennetusmeetmete kohta, alustades põhilistest hügieenimeetmetest, ning teadlikkuse suurendamise kampaaniate ja tervishoiualaste kursuste korraldamine koolides mitte ainult antibiootikumide, vaid kõikide ravimite mõistliku kasutamise ja antibiootikumiresistentsuse levikuga seotud ohtude kohta; kampaaniates tuleks pöörduda lapsevanemate ja laste eest vastutavate hooldajate ja eakate poole ning nendele peaks alati järgnema tulemuste hindamine;
   n) tervishoiuteenustega seotud nakkuste ennetamise olulisuse rõhutamine tervishoiuasutustes, ohjeldades levikut patsientide ja kontaktide seire ja nakkusetõrjemeetmete abil ning edendades jätkuavalt hea hügieeni tavasid (nagu kätepesu);
   o) hügieenialaste ettevaatusabinõude tõhustamine, kasutades selleks rohkem hügieenispetsialiste, kes jälgivad tervishoiuasutuse kõiki tervise- ja hügieenialaseid aspekte, patsiente ja suhtlust patsientide ja väljastpoolt haiglat tulnud külastajate vahel;
   p) patsientide organisatsioonide ja esindajate aktiivne ja ametlik kaasamine poliitika ja programmide väljatöötamise kõikides etappides ja kõigil tasanditel;
   q) koostöös huvirühmadega, eelkõige patsientide organisatsioonidega ELi suuniste väljatöötamine patsientide kaasamiseks patsiendi ohutuse strateegiatesse ja meetmetesse;
   r) patsientide organisatsioonidele asjakohase toe pakkumine patsiendi ohutusega seotud toimingute tegemisel;

16.  kutsub liikmesriike üles uurima võimalikku eeskirjade eiramist, mis seisneb algselt ühekordseks kasutamiseks mõeldud ja vastavalt märgistatud meditsiiniseadmete ümberkohandamises ja korduvkasutamises;

17.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid parandaksid tervishoiutöötajate, hooldustöötajate, veterinaaride ja üldsuse teadlikkuse suurendamise programme, milles on tähelepanu keskmes antibiootikumide kasutamine ja nakkuste ennetamine;

18.  kutsub Euroopa Ravimiametit (EMA) üles koostama suunised meditsiinilisel vajadusel põhineva ravimite ettenähtust erineva/litsentsimata kasutuse kohta ning koostama loendi ravimitest, mida litsentsitud alternatiividele vaatamata ettenähtust erinevalt kasutatakse;

19.  kutsub komisjoni ja ECDCd üles töötama välja tervishoiutöötajatele, patsientidele ja nende perekondadele mõeldud suuniseid tõhusa kätepesu ja kuivatamise kohta, ergutades kasutama kätekuivatusmeetodeid, mis ei soodusta mikroobidega ristsaastumist õhu kaudu leviku ja aerosoolide pihustamise teel;

20.  rõhutab vajadust parandada oluliselt veterinaaride ja põllumajandusettevõtjate teavitamist ja neile ette nähtud õppekavasid ja koolitusi;

21.  nõuab veel kord tungivalt, et komisjon esildaks võimalikult kiiresti seadusandliku ettepaneku ravimi andmete välja kohustusliku lisamise kohta pakendi infolehele; ravimi andmete väljal esitatav teave peab olema lihtsalt loetav, silmatorkav ja ülejäänud tekstist selgelt eristuv; Ravimi andmete väli peab sisaldama ravimit käsitlevate faktide lühikirjeldust, et patsient saaks aru ravimi kasust ja võimalikest ohtudest ning et ravimit oleks võimalik ohutult ja õigesti tarvitada; see hõlmab muu hulgas nõuandeid selle kohta, kuidas antibiootikume õigesti ja nõuetekohaselt kasutada;

22.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama ELi logo kasutuselevõttu, mis on ette nähtud rakendusmääruses (EL) nr 699/2014, et oleks võimalik selgelt kindlaks teha internetiapteegid, mis pakuvad üldsusele ravimeid kaugmüügis ja kaitsta samal ajal tarbijaid võltsravimite ostmise eest, mis kujutavad sageli terviseohtu;

23.  juhib tähelepanu asjaolule, et otsuse nr 1082/2013/EL (tõsiste piiriüleste terviseohtude kohta) alusel peavad liikmesriigid esitama komisjonile ajakohastatud teabe terviseohtudeks valmisoleku ja neile reageerimise kavandamise seisu kohta riigi tasandil, ning kutsub liikmesriike üles esitama asjakohase teabe otsuses esitatud ajakava kohaselt;

Aruandlus ja aruandekohustuse/vastutuse küsimused

24.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid ergutaksid korrapärase teabe esitamist tervishoiutöötajate poolt patsientidele selle kohta, kuidas nad saavad vähendada tervishoiusüsteemiga kokkupuutest tulenevaid riske oma ohutusele;

25.  ergutab liikmesriike looma sõltumatuid organeid, mis teevad tervishoiutöötajatega koostööd, et tagada teadlikkuse suurendamine ja patsiendi ohutust ähvardavatest teguritest hoiatamine;

26.  kutsub liikmesriike kõrvalnähte ja ravivigu käsitlevaid aruandlussüsteeme täiustama, töötades välja meetmed, mis julgustavad tervishoiutöötajaid ja patsiente andma sellekohast teavet täpselt, süüdistusteta ja anonüümselt, ning kaaluma elektroonilise süsteemi loomist, mis võiks hõlbustada ja parandada patsientide poolset teatamist;

27.  kutsub liikmesriike üles võtma vastu meetmeid, mis parandaksid kõrvalnähtudest teatamise kvantiteedi kõrval ka selle kvaliteeti, nii et aruandlus sisaldaks tõhusat teavet, mis tõeliselt parandaks patsiendi ohutust, ning looma süsteemi, millest on võimalik andmeid kiiresti kätte saada ja mis tagaks igakülgse ja süstemaatilise hindamise;

28.  kutsub komisjoni üles töötama välja tervishoiuteenustega seotud nakkuste kohta andmete kogumiseks ühtseid uuringuid;

29.  kutsub liikmesriike üles rangemalt kontrollima ja keelustama ravi teostamist asutuseväliste mittemeditsiinitöötajate poolt;

30.  kutsub liikmesriike üles teavitama patsiente, näiteks patsiendi õiguste esindaja poolt, tervishoiuga seotud kõrvalnähtude ohtudest ja nende ennetamisest, samuti kaebuste esitamise korrast ja olemasolevatest õiguskaitsevahenditest kõrvalnähtude esinemise korral;

31.  kutsub liikmesriike üles võtma vajalikud meetmed, et hoida arstide ja veterinaaride puhul ära huvide konflikt seoses ravimite väljakirjutamise ja müügiga;

32.  kutsub liikmesriike üles tagama, et patsientide jaoks, kes on kannatanud tervishoiuteenustega seotud nakkuste või ravivea tõttu, on hõlpsasti kättesaadav kogu teave olemasolevate kaebuse esitamise ja õiguskaitse mehhanismide kohta;

33.  kutsub komisjoni üles esitama aruannet kollektiivse õiguskaitse riiklike tavade kohta seoses tervishoiuteenustega seotud nakkusjuhtumitega;

34.  tunnustab selliste kodanikualgatuste väärtust nagu Euroopa Liidu põhiõiguste hartal põhinev patsientide õiguste Euroopa harta ning Euroopa patsiendi õiguste päev, mida tähistatakse alates 2007. aastast igal aastal 18. aprillil; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama Euroopa patsiendi õiguste päeva kohalikul, riigi ja ELi tasandil;

Võitlus antimikroobse resistentsuse vastu

Hetkeseis ja paljulubavad lahendused

35.  väljendab heameelt komisjoni töö üle antimikroobse resistentsuse ja tervishoiuteenustega seotud nakkuste ennetamise ja tõrje valdkonnas, samuti ECDC koordineerimise ja järelevalve alaste pingutuste üle, eelkõige antimikroobse resistentsuse seire üleeuroopalise võrgustiku (EARS-Net), antimikroobsete ainete tarbimise seire üleeuroopalise võrgustiku (ESAC-Net) ja tervishoiuteenustega seotud nakkuste seire võrgustiku (HAI-Net) raames;

36.  tunneb heameelt ECDC, EMA ja Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) ühise koordineerimis- ja järelevalvealase töö üle antimikroobse resistentsuse valdkonnas;

37.  märgib murega, et aastatel 2010–2013 suurenes paljudes liikmesriikides ja ELi tasandil märkimisväärselt fluorokinoloonide, kolmanda põlvkonna tsefalosporiinide ja aminoglükosiidide suhtes resistentse bakteri K. pneumoniae osakaal, samuti kombineeritud resistentsus kõigi kolme antibiootikumide rühma suhtes ning karbapeneemide suhtes, mis on viimase valiku antibiootikumid; märgib veel, et samal perioodil kasvas paljudes liikmesriikides ja ELi tasandil märkimisväärselt ka bakteri E. coli resistentsus kolmanda põlvkonna tsefalosporiinide suhtes; märgib lisaks, et teatavates Euroopa piirkondades moodustab multiresistentne tuberkuloos (MDR-TB) kuni 20% kõigist uutest haigestumisjuhtudest, samal ajal kui MDR-TB ravitulemused on murettekitavalt kehvad;

38.  Riikides, kus on suur resistentsus mitme ravimi suhtes, sealhulgas resistentsus karbapeneemide suhtes, on kättesaadavad vaid vähesed ravivariandid, mille hulgas on polümüksiinid; rõhutab, et nendes riikides on polümüksiini suhtes resistentsete bakterite olemasolu oluline hoiatus, et võimalused nakatunud patsientide ravimiseks muutuvad veelgi piiratumaks;

39.  märgib, et antimikroobse resistentsusega bakterite põhjustatud nakkused nõuavad väga tõenäoliselt kulukat pikka haiglaravi ning alternatiivsete ja kallimate ravivõimaluste kasutamist, mis koormavad rohkem liikmesriikide tervishoiusüsteeme;

40.  peab kahetsusväärseks, et viimase 25 aasta jooksul on täheldatud nii teadlikkuse puudumist antimikroobsete ainete ja eriti antibiootikumide aruka kasutamise tähtsuse osas kui ka seisakut antimikroobsete ravimite väljatöötamise alal, mis on tingitud eelkõige teaduslike, majanduslike ja regulatiivsete tõkete esilekerkimisest;

41.  märgib, et nii raamprogrammis „Horisont 2020” kui ka ELi kolmandas tervishoiuvaldkonna tegevusprogrammis on pööratud tähelepanu tervishoiuteenustega seotud nakkustele ja antimikroobsele resistentsusele;

42.  märgib, et mõned olemasolevad ja tõhusad antibiootikumid ei ole mitmes liikmesriigis saadaval, mistõttu valitakse ebasobiv medikamentoosne ravi, ning kutsub seetõttu liikmesriike ja komisjoni üles uurima, kuidas tõhusaid antibiootikume turul kättesaadavana hoida;

43.  juhib tähelepanu asjaolule, et antibiootikumiresistentsuse tõttu lükkub sageli edasi ravi õigete antibiootikumidega ning kui patsientidele antakse valesid antibiootikume või ravi algab liiga hilja, kannatavad raskete nakkustega patsiendid tõsiste tüsistuste all, mis võivad lõppeda surmaga;

44.  märgib suure murega, et paljud loomad on nakatunud antibiootikumiresistentsete bakteritega ja esineb risk, et nakatunud lihalt kanduvad need bakterid edasi inimesele;

45.  märgib suure murega, et antimikroobsete ainete kasutamine veterinaarias on seotud antimikroobse resistentsuse väljakujunemisega põllumajandustöötajatel, ning on oht, et see resistentsus võib haiglaravi korral levida;

46.  väljendab heameelt liikmesriikide, loomatervise spetsialistide ja loomaomanike poolt tehtud algatuste ja võetud meetmete üle, mille eesmärk on antimikroobsete ainete vastutustundlik kasutamine loomadel ja antimikroobsete ainete kasutamise vähendamine loomakasvatuses;

47.  on seisukohal, et uute antimikroobsete ravimite alased teadusuuringud on üliolulised ning kutsub komisjoni üles kasutama Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi, et ergutada teadusuuringuid ja toetada näiteks selliseid olemasolevaid struktuure nagu innovatiivsete ravimite algatus (IMI);

48.  nõuab suurema tähelepanu pööramist uutele sihtmärkidele suunatud uute antimikroobsete toimeainete väljatöötamist;

49.  väljendab heameelt ja ergutab jätkama teadusuuringuid tõeliselt uute antimikroobsete ravimite, eriti selliste antibiootikumide väljatöötamiseks, mis on toimivad enamlevinud multiresistentsete gramnegatiivsete bakterite ja haiguste vastu, mille puhul võib kergesti kujuneda antimikroobne resistentsus, nt K. pneumoniae, Acinetobacter, E. coli, HIV, Staphylococcus aureus, tuberkuloos ja malaaria; rõhutab sellegipoolest, et esmatähtis on kõigepealt tagada antimikroobsete ainete vastutustundlik ja mõistlik kasutamine; tunnustab ja ergutab jätkama teadusuuringuid tervishoiuteenustega seotud nakkuste vastu võitlemise alternatiivsete meetodite valdkonnas, mille puhul ei kasutata antibiootikume, ning MDR-TB vastu võitlemise valdkonnas;

50.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kiirendama teadus- ja arendustegevust, et leida uued vahendid Euroopas üha enam levivate bakteriaalsete nakkuste vastu võitlemiseks;

51.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tõhustama stiimuleid avaliku ja erasektori koostööks, et ergutada antibiootikumide väljatöötamisele suunatud teadus- ja arendustegevust;

52.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tõhustama koostööd patsiendi ohutuse ja antimikroobse resistentsuse vastu võitlemise valdkonnas, et piirata ja vähendada resistentsete mikroorganismide levikut ühest liikmesriigist teise;

53.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kasutama nn adaptiivsete müügilubade skeeme ja muid regulatiivseid vahendeid, mis võimaldavad innovatiivsed antibakteerikumid patsientide jaoks varakult kättesaadavaks teha, et ravida resistentseid nakkusi;

54.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kasutama Euroopa Ravimiameti nn adaptiivsete müügilubade programmi ja kõiki muid nende käsutuses olevaid regulatiivseid vahendeid, et teha patsientide jaoks kiiremini kättesaadavaks innovatiivne antibakteriaalne ravi;

55.  rõhutab, et patsiendid peavad olema igasuguse tervishoiupoliitika keskmes, ning ergutab tervisealase teadlikkuse suurendamist ja patsientide kaasamist ravialaste otsuste tegemise protsessis;

56.  peab äärmiselt oluliseks, et komisjon tagaks antimikroobse resistentsuse ELi tegevuskava jätkumise pärast 2016. aastat, rõhutades sealhulgas seda, kuidas tulla toime antimikroobse resistentsusega seotud teadus-, regulatiivse ja majandusvaldkonna probleemide kõrvaldamisega ning hõlmates ka tervishoiuteenustega seotud nakkuste ennetamise ja tõrje;

Soovitused antibiootikumide kasutamise kohta inimtervishoius

57.  tuletab meelde, et iseravimine antibiootikumidega peaks olema rangelt keelatud ning rõhutab, et liikmesriikide pädevatel asutustel tuleb jõustada antibakteriaalsete ainete ainult retsepti alusel kättesaadavaks tegemise poliitika;

58.  kutsub liikmesriike üles võtma asjakohaseid meetmeid, et tagada inimtervishoius kõigi antimikroobsete toimeainete ja eriti selliste antibiootikumide vastutustundlik ja mõistlik kasutamine, mida peetakse bakteriaalsete nakkuste haiglaravis viimase valiku ravimiks, pidades meeles, et antibiootikumide ebaõige kasutamine ennetaval eesmärgil (sh haiglates) on üks peamisi antibiootikumiresistentsuse kujunemisele kaasa aitavaid tegureid;

59.  kutsub liikmesriike üles edendama patsientide jaoks kvaliteetsete ravimite kättesaadavust ja täieliku ravitsükli läbimist, toetades eriti kõige kaitsetumaid, et ennetada resistentsuse kujunemist;

60.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid teostaksid uuringuid nn unustatud antibiootikumide valdkonnas, et oleks võimalik laiendada kasutatavate ravimite valikut;

61.  kutsub komisjoni üles osalema WHO töös uue majandusmudeli väljatöötamisel, et võtta arvesse rahvatervise probleeme ja vajadusi;

62.  kutsub liikmesriike ja komisjoni üles alustama arutelu, et töötada välja uus majandusmudel, milles müügimaht on lahti seotud uue antibiootikumi eest makstavast hüvitisest ning mis kajastaks uue antibiootikumi ühiskondlikku väärtust ja tagaks ettevõttele piisava investeeringutasuvuse, samal ajal kui ostja saab õiguse kasutada toodet ja kontrolli müügimahu üle;

63.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid rakendaksid või töötaksid välja järgmised meetmed:

   a) meeldetuletus arstidele, et ülimalt tähtis on tagada antibiootikumiravi asjakohane ja vastutustundlik määramine;
   b) tagamine, et võimaluse korral tehakse alati enne antibiootikumide määramist mikrobioloogiline diagnoosimine, näiteks kasutades uusi, kohapealset kiiret diagnoosimist võimaldavaid diagnostikavahendeid ja/või antibiogramme, eriti haiguste puhul, millel on kalduvus korduda, samuti tuleks kõrvaldada takistused, mis ei võimalda nõuetekohast mikrobioloogilist diagnoosimist, eriti ambulatoorses sektoris;
   c) antibiootikumide ravi eesmärgil väljakirjutamise reguleerimine, eelkõige rangelt rakendades seadused, mis keelavad antibiootikumide raviks väljastamise ilma retseptita, nii et oleks tagatud ravimite asjakohane kasutamine, milleks täpsustatakse ravi eesmärk ja valitakse asjakohane medikamentoosne ravi;
   d) vastutustundlike turustamistavade rakendamine, ennetades huvide konflikte tootjate ja ravimite väljakirjutajate vahel;
   e) uute tulumudelite väljatöötamine, mille puhul ettevõtjate majanduslik tulu on lahti seotud väljakirjutatud antibiootikumide kogusest, soodustades samal ajal innovatsiooni ravimitööstuses ja tasakaalustades seda tervishoiusüsteemide kestlikkusega;
   f) antibiootikumide müügi ja levitamise reguleerimine, nii et patsiendid saavad ainult kindla koguse antibiootikumi, mille arst on välja kirjutanud; mõnedes liikmesriikides kehtivad ikka veel eeskirjad, mis lubavad antibiootikumide müüki suuremas pakendis, kui konkreetseks raviks vajalik;
   g) tagamine, et patsiendid järgiksid paremini tervishoiutöötajate ettekirjutusi seoses antibiootikumi- ja muu asjakohase raviga ning strateegiate väljatöötamine, mille eesmärk on suurendada patsientide teadlikkust antibiootikumide vastutustundliku kasutamise olulisusest ja kasvava antimikroobse resistentsuse ohtudest;
   h) antibiootikumiresistentsuse ja antibiootikumide kasutamise seire haiglates ning tagamine, et antibiootikume kasutatakse haiglates ainult õigetel näidustustel, õiges annuses ja lühima võimaliku aja jooksul, nagu soovitatud tõenduspõhistes suunistes;
   i) nakkustõrje intensiivistamine eelkõige piiriülesest perspektiivist, jälgides eriti tähelepanelikult multiresistentsete bakterite võimalikku esinemist, teostades selleks nõuetekohaselt multiresistentsete bakterite laialdase leviku poolest tuntud riigist/piirkonnast/haiglast ületoodud patsientide sõeluuringut ja isoleerides positiivse proovi andnud patsiendid eraldi palatisse või ühesuguse nakkusega patsiendid ühte palatisse (cohort nursing) ;
   j) mitmeid sidusrühmi hõlmava strateegia väljatöötamine MDR-TB valdkonnas, et hõlmata sellised olulised aspektid nagu ennetus, teadlikkuse tõstmine, diagnoosimine, asjakohane ravi ning määratud medikamentoosse ravi järgimine;
   k) ohutusstandardite parandamine, eriti steriliseerimisele raskesti alluvate meditsiiniseadmete puhul (nt endoskoobid) ja hoolikas jälgimine, et algselt ühekordseks kasutamiseks mõeldud ja CE-märgisel vastavalt märgistatud meditsiiniseadmed vastavad korduva kasutamise puhul kõigile ohutusstandarditele, et kaitsta tarbijate tervist;
   l) üldsusele suunatud teadlikkuse suurendamise kampaaniate korraldamine, sh tervishoiualased kursused koolides antibiootikumide mõistliku kasutamise, antibiootikumiresistentsuse levikuga seotud riskide ja isikliku hügieeni heade tavade kujundamise olulisuse kohta; kampaaniad peaks olema suunatud noortele ja eakatele, lapsevanematele ja hooldustöötajatele ning nendele peaks järgnema tulemuste hindamine, pidades seejuures meeles e-tervise süsteemide pakutavaid võimalusi;
   m) avaliku sektori rahastamise suurendamine ja uute akadeemiliste ametikohtade loomine, et keskenduda bakteriaalsete nakkuste ravi uute võimaluste uurimisele ja valideerimisele;
   n) stiimulite suurendamine eriti uute antimikroobsete ainete väljatöötamisele suunatud teadus- ja arendustegevuseks;
   o) ECDC kutsumine kohapeale, et anda liikmesriikidele teaduslikku ja tehnilist abi ning koolitust antimikroobse resistentsuse valdkonnas, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 851/2004 (millega asutatakse Haiguste Ennetuse ja Eõrje Euroopa Keskus) artiklis 9; eriti peaksid EDCD kohale kutsuma need liikmesriigid, kes seda veel teinud ei ole, samuti eelkõige need liikmesriigid, kus antimikroobne resistentsus on juba kõrge või levib murettekitavalt kiiresti;
   p) haiglate ja muude tervishoiuasutuste tervishoiuteenustega seotud nakkusi käsitlevate dokumentide avalikustamine, et patsiendid saaksid teha teadlikke valikuid;

64.  kutsub komisjoni üles kaaluma, millised tagajärjed on direktiiviga 2011/24/EL ette nähtud suuremal mobiilsusel, arvestades, et patsientide ravi eesmärgil reisimine Euroopas võib soodustada antimikroobse resistentsuse kujunemist;

Soovitused antibiootikumide kasutamise kohta veterinaarias üldiselt ja eriti loomakasvatuses

65.  väljendab muret selle pärast, et EFSA ja ECDC ühisaruandest antimikroobse resistentsuse kohta nähtub, et sellised kõige sagedamini toidutekkelisi nakkusi põhjustavad bakterid nagu salmonella ja kampülobakter on omandanud märkimisväärse resistentsuse tavapäraste antimikroobsete ainete suhtes;

66.  kordab 27. oktoobri 2011. aasta resolutsioonis (ravimiresistentsusest tuleneva ohu kohta rahvatervisele)(7) esitatud üleskutset lõpetada järk-järgult antibiootikumide profülaktiline kasutamine loomakasvatuses, rõhutades, et loomakasvatuse ja intensiivse kalakasvatuse sektoris tuleks keskenduda haiguste ennetamisele hügieeni, heade laudatingimuste ja heade loomakasvatustavade abil, samuti rangete bio-ohutusmeetmetega, mitte aga antibiootikumide profülaktilise kasutamisega;

67.  kutsub liikmesriike üles rakendama või välja töötama järgmised meetmed:

   a) kõigi antimikroobikumide (sh ravimsööt) vastutustundliku ja mõistliku kasutamise edendamine ja toetamine veterinaarias, lubades nende kasutamist ainult raviks pärast veterinaarse diagnoosi saamist, ning pöörates erilist tähelepanu antibiootikumidele, mis on WHO inimtervishoius elulise tähtsusega antimikroobikumide loetelus;
   b) õiguslike vahendite kasutuselevõtt antibiootikumide kasutuse piiramiseks loomadel, kui tehakse kindlaks oluline risk rahvatervisele;
   c) rangema kontrolli kohaldamine, et piirata antibiootikumide kasutamist veterinaarmeditsiinis; üks viis selle saavutamiseks on anda antibiootikumide väljakirjutamise õigus erialaselt kvalifitseeritud veterinaaridele ning siduda lahti veterinaaride õigus antibiootikume nii välja kirjutada kui ka müüa, et kõrvaldada kõik majanduslikud stiimulid;
   d) teadlikkuse suurendamise kampaaniate korraldamine antimikroobikumide vastutustundliku kasutamise kohta loomadel, sh lemmikloomad;
   e) antibiootikumide vajaduse vähendamine, parandades loomatervist bio-ohutusmeetmete, haiguste ennetamise ja heade haldusmeetmete abil, ning tugeva(te) ja selge(te) metoodika ja prioriteetide kujundamine võitluses ravimiresistentsuse tekkimise vastu;
   f) tagamine, et loomakasvatus ja vesiviljelus keskenduksid haiguste ennetamisele hügieeni, heade laudatingimuste ja heade loomakasvatustavade abil, samuti rangete bio-ohutusmeetmetega, mitte aga antibiootikumide profülaktilise kasutamisega; on üldteada, et põlumajandusettevõtete parem haldamine ja paremad loomakasvatusmenetlused on võimalik saavutada loomakasvatuses kehtivate maksimaalse loomkoormuse normide läbivaatamisega, kuna praegune karjade suurus on sageli takistuseks üksikute loomade või väiksemate rühmade ravimisel, soodustades sel moel antimikroobikumide profülaktilist kasutamist;
   g) antibiootikumide kasutamise piiramine intensiivpõllumajanduslikus loomakasvatuses ning maheloomakasvatuse või ekstensiivse loomakasvatuse ergutamine;
   h) antibiootikumide loomadel kasutamise piiramine ja nende profülaktilise kasutamise järkjärguline lõpetamine juhul, kui antibiootikume kasutatakse haiguste ennetamiseks, ning metafülaktika (suure loomarühma ravi eesmärgiga ravida kliiniliselt haigeid loomi ja takistada haiguse levikut tervetele loomadele) vajaduse miinimumini viimine;
   i) riiklike strateegiate või tegevuskavade väljatöötamine ja rakendamine võitluseks antimikroobse resistentsuse vastu, sh järgmine:
   i) loomade antimikroobikumidega ravi riiklike suuniste rakendamine, et tagada antimikroobikumide vastutustundlik kasutamine, mis põhineb asjaomases liikmesriigis kindlaks tehtud konkreetsetel tõenditel ja tingimustel;
   ii) ennetava loomatervisepoliitika rakendamine, mille eesmärk on parandada loomatervise seisu ja vähendada loomakasvatuses antimikroobikumide kasutamise vajadust;
   iii) veterinaaride ülesannete kindlaksmääramine seoses loomatervise haldamise ja antimikroobikumide kasutamise otsuste vastuvõtmisega;
   iv) loomatervise spetsialistide ja loomaomanike pideva koolituse tagamine;
   j) kariloomadele kasvu edendamiseks antibiootikumide söötmise keelustamise kinnitamine;

68.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid kõrvaldaksid õigusaktidega huvide konfliktid ja rahalised stiimulid seoses veterinaaridega, kes antibiootikume nii müüvad kui ka välja kirjutavad;

69.  kutsub Euroopa Ravimiametit üles koostama loetelu loomadel kasutatavatest antibiootikumidest, mille puhul on tehtud kindlaks oluline risk rahvatervisele;

70.  nõuab tungivalt, et liikmesriikide ametiasutused ja EMA rakendaksid või töötaksid välja järgmised meetmed:

   a) uute veterinaarias kasutatavate antimikroobikumide kehtiva riskihindamise tõhustamine, tehes loa andmise väga varajases etapis kindlaks peamised riskid rahvatervisele;
   b) resistentsuse kujunemise jälgimine konkreetsete bakterite puhul vastavalt reguleerivate asutuste ja ettevõtete vahel kokku lepitud kavale, kui uus antimikroobne toimeaine saab veterinaarmeditsiinis esmakordselt kasutusloa;
   c) loomadel antimikroobikumide kasutamises toimuvate muutuste jälgimine antimikroobsete ainete veterinaarmeditsiinis tarbimise üleeuroopalise seire (ESVAC) projekti raames, et hinnata rakendatud meetmete mõju;

71.  kutsub kaasseadusandjat veterinaarravimeid käsitleva määruse ettepaneku (2014/0257(COD)) läbirääkimistel üles esitama soovitusi kooskõlas ühe tervise põhimõttega, ja eelkõige:

   võtma vastu eeskirjad, mille eesmärk on keelata ainult inimtervishoius kasutada lubatud antimikroobsete ainete ettenähtust erinev kasutamine loomadel;
   toetama kõigi loomakasvatuses kasutatavate antimikroobikumide koguste kohustuslikku dokumenteerimist, et edastada need igal aastal pädevatele riiklikele asutustele, kes need andmed avalikustavad;
   tagama, et uues veterinaarravimeid käsitlevas õigusaktis ei vähendata veterinaarravimite kvaliteedi-, ohutus- ja tõhususstandardeid ja et kõrged standardid on tagatud kogu veterinaarravimi olelusringi vältel;
   looma ELi andmebaasi selle kohta, millal, kus, kuidas ja millistel loomadel antimikroobikume kasutatakse;
   keelustama antimikroobikumide müügi internetis;

72.  kutsub kaasseadusandjat läbirääkimistel määruse ettepaneku üle (ravimsööda tootmise, turulelaskmise ja kasutamise ning nõukogu direktiivi 90/167/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta, (2014/0255(COD)) tagama, et see sisaldab sätteid, mille eesmärk on oluliselt piirata antimikroobikume sisaldava ravimsööda kasutamist toidu tootmise eesmärgil peetavatel loomadel, ning eelkõige rangelt keelata antimikroobikumide ennetav kasutamine, sh ravimsöödas;

73.  kutsub komisjoni ja ECDCd üles teostama uuringut võimaliku otsese või kaudse kahju kohta seoses antimikroobikumide kasutamisega lemmikloomadel, ning töötama välja leevendusmeetmeid, et vähendada võimalikku antimikroobse resistentsuse lemmikloomadelt inimesele ülekandumise ohtu;

74.  juhib tähelepanu sellele, et mõned liikmesriigid on juba edukalt järk-järgult lõpetanud profülaktilise kasutamise põllumajandusettevõtete tasandil; kutsub seetõttu komisjoni üles esildama seadusandlikku ettepanekut, et lõpetada järk-järgult antibiootikumide profülaktiline kasutamine;

Koostööl põhinev lähenemisviis Euroopa Liidus

75.  kutsub liikmesriike üles tegema koostööd, et määrata kindlaks patsiendi ohutuse miinimumstandardid ning tervishoiu ohutuse ja kvaliteedi näitajad ELi tasandil, konsulteerides selleks kõigi asjaomaste sidusrühmadega, sh patsientide organisatsioonidega;

76.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles jätkama dialoogi kõikide sidusrühmadega ja töötama välja kooskõlastatud, tervikliku ja jätkusuutliku ELi patsiendi ohutuse strateegia ning esitama konkreetsed lahendused, mida tuleb rakendada ELi, riiklikul, piirkondlikul kohalikul tasandil ja/või esmatasandi arstiabis;

77.  kutsub liikmesriike ja komisjoni üles alustama koos WHOga arutelu, et töötada välja uus majandusmudel, milles antibiootikumide müügimaht on lahti seotud uue antibiootikumi eest makstavast hüvitisest ning mis tagaks ettevõttele piisava investeeringutasuvuse, säilitades samal ajal riiklike tervishoiusüsteemide kestlikkuse;

78.  kutsub komisjoni, liikmesriike ja ravimitööstust üles optimeerima ELi partnerlusi akadeemiliste ringkondade ja ravimitööstuse vahel, mille eeskujuks on innovatiivsete ravimite algatus (IMI);

79.  ergutab ravimitootjaid, valitsusi ja akadeemilisi ringkondi aitama kaasa oma parimate vahenditega (taristu, ühendid, ideed ja rahalised vahendid) murrangulistele alusuuringutele ja konkurentsieelsetele ühisprojektidele; on veendunud, et innovatiivsete ravimite algatusele (IMI) tuleks tagada paindlikkus, et uurida lähemalt uusi järeldusi, milleni kõnealustes projektides jõutakse;

80.  kutsub komisjoni üles kaaluma õigusraamistikku, mille abil julgustada uute antibiootikumide väljatöötamist, näiteks sellise õigusakti näol, millega sätestatakse inimestele mõeldud antibiootikumide kasutus ning mis vastab juba loomadele mõeldud antibiootikumide kasutuseks tehtud ettepanekule;

81.  ergutab jätkama era- ja avaliku sektori koostööprojekte, nagu innovatiivsete ravimite algatuse (IMI) programmid „New Drugs for Bad Bugs”, COMBACTE, TRANSLOCATION, Drive AB või ENABLE, et ära kasutada koostöö võimalusi;

82.  väljendab heameelt antimikroobset resistentsust käsitleva ühise kavandamise algatuse üle, mis võimaldab liikmesriikidel teadusuuringute vajaduses kokku leppida ja vältida dubleerimist, ning nõuab suuremat rahastamist antibiootikumidele alternatiiviks olevate uute ravimite väljatöötamisele, et võidelda ravimiresistentsuse vastu;

83.  ergutab ELi ühinema ülemaailmse innovatsioonifondiga, mille kohta tehti ettepanek Ühendkuningriigis läbi viidud uuringus „Antibiotic Resistance Review”, eesmärgiga toetada nn õhinapõhiseid teadusuuringuid (blue sky science);

84.  palub komisjonil ja liikmesriikidel toetada kergesti kasutatavaid diagnoosimisvahendeid, et tagada enne antibiootikumi väljakirjutamist või manustamist õige diagnoosi laialdasem kättesaadavus, eriti ambulatoorses sektoris;

85.  ergutab ELi edendama selliseid ülemaailmseid algatusi, mille eesmärk on tõhustada võitlust antibiootikumiresistentsuse vastu, neis osalema ja toetama vastavaid teadusuuringuid;

86.  kutsub komisjoni üles valmistama koostöös liikmesriikidega ette soovitused toiduohutusstandardite kohta, mida tuleb kohaldada multiresistentsete patogeenide ja/või konkreetsete antimikroobse resistentsuse determinantide esinemise juhtudel;

87.  rõhutab, et antimikroobne resistentsus on muutunud tõsiseks probleemiks, millega tuleb viivitamata tegeleda; kutsub komisjoni üles kaaluma õigusakti esildamist antibiootikumide mõistliku kasutamise kohta, kui liikmesriigid on viis aastat pärast nende soovituste avaldamist teinud väga vähe edusamme või need puuduvad üldse.

o
o   o

88.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Regioonide Komiteele ja liikmesriikidele.

(1) ELT C 184E, 8.7.2010, lk 395.
(2) ELT C 151, 3.7.2009, lk 1.
(3) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0483.
(4) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0435.
(5) „Tackling antibiotic resistance from a food safety perspective in Europe, WHO Europe, 2011”
(6) ‘Antibiotic use in livestock: Time to act’ (kirjalik seisukoht), BEUC (Euroopa Tarbijaliitude Amet).
(7) ELT C 131 E, 8.5.2013, lk 116.


VKEde säästva kasvu võimalused
PDF 349kWORD 96k
Euroopa Parlamendi 19. mai 2015. aasta resolutsioon rohelise majanduskasvu võimaluste kohta VKEde jaoks (2014/2209(INI))
P8_TA(2015)0198A8-0135/2015

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma 5. veebruari 2013. aasta resolutsiooni VKEde rahastamisvõimaluste parandamise kohta(1),

–  võttes arvesse oma 15. jaanuari 2014. aasta resolutsiooni Euroopa taasindustrialiseerimise kohta konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse edendamiseks(2),

–  võttes arvesse oma 27. novembri 2014. aasta resolutsiooni komisjoni mõjuhindamissuuniste läbivaatamise ja VKE-testi tähtsuse kohta(3),

–  võttes arvesse komisjoni teatist „„Kõigepealt mõtle väikestele” – Euroopa väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act”” (COM(2008)0394),

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” läbivaatamine” (COM(2011)0078),

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Ressursitõhususe võimalused hoonesektoris” (COM(2014)0445),

–  võttes arvesse Eurobaromeetri kiiruuringut nr 381 VKEde, ressursitõhususe ja roheliste turgude kohta („SMEs, resource efficiency and green markets”) ja Eurobaromeetri kiiruuringut nr 394 avaliku sektori toetuse rolli kohta innovaatiliste toodete turustamises („The role of public support in the commercialisation of innovations”),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 3.–4. detsembril 2014 toimunud 109. täiskogu istungjärgul vastu võetud arvamust tööstuspoliitika paketi kohta,

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Keskkonnahoidlik tegevuskava VKEde jaoks” (COM(2014)0440),

–  võttes arvesse Euroopa ressursitõhususe platvormi 2014. aasta märtsi manifesti ja poliitikasoovitusi,

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Ringmajanduse suunas: jäätmevaba Euroopa kava” (COM(2014)0398),

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Innovatsioon säästva tuleviku rajamiseks – ökoinnovatsiooni tegevuskava” (COM(2011)0899),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni ja regionaalarengukomisjoni arvamusi (A8-0135/2015),

A.  arvestades, et VKEd moodustavad enam kui 98 % Euroopa ettevõtjatest ning tagavad üle 67 % kogu liidu tööhõivest ja 58 % kogulisandväärtusest; arvestades, et nad on Euroopa Liidu majanduse tugisammas ning Euroopa pikaajalise majanduskasvu ning jätkusuutlike töökohtade loomise peamised edendajad 28 liikmesriigis; arvestades, et keskkonnatoodete ja -teenuste sektori tööhõive kasvas 2007.–2011. aastal vaatamata kriisile 20 % ning annab VKEdele võimaluse luua üha enam majandustegevust ja töökohti, sealhulgas väheneva ja vananeva rahvastikuga piirkondades; arvestades, et nad täidavad seega koos keskmise turukapitalisatsiooniga ja hargmaiste ettevõtjatega valdkondlikus ettevõtluskeskkonnas tähtsat rolli; arvestades, et kümnest VKEst üheksa on väikeettevõtjad, kus töötab kümme inimest või vähem, ning need mikroettevõtjad tagavad 53 % kõigist Euroopa töökohtadest;

B.  arvestades, et praegu on keskkonnatoodete ja -teenuste ülemaailmse turu käive hinnanguliselt 1000 miljardit eurot aastas ning prognooside kohaselt see kahe- või isegi kolmekordistub 2020. aastaks, luues nii Euroopa VKEde kui ka ELi üldise majanduskasvu jaoks tohutud võimalused; arvestades, et Euroopa Liit on maailma juhtiv keskkonnatoodete importija ja ka eksportija; arvestades, et teenused on nende toodetega lahutamatult seotud, kuid keskkonnateenuste osutajaid takistavad jätkuvalt mittetariifsed tõkked;

C.  arvestades, et Euroopa Liit võttis endale kohustuse Euroopa taasindustrialiseerida, investeerides jätkusuutlikkuse, konkurentsivõime ja innovatsiooni põhimõtetesse ning toetades neid, et 2020. aastaks oleks tööstustoodangu osakaal ELi liikmesriikide SKPs vähemalt 20 %; arvestades, et Euroopa Ülemkogu on võtnud endale kohustuse vähendada 2030. aastaks sisemaiseid kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähemalt 40 %, tõsta taastuvenergia osakaal vähemalt 27 %ni ja suurendada energiatõhusust vähemalt 27 %, seades sihiks 30 % taseme saavutamise; arvestades, et VKEd peavad täitma oma osa nende eesmärkide saavutamisel, kuna 93 %(4) neist võtavad juba meetmeid ressursitõhususe suurendamiseks; arvestades, et komisjoni andmetel oleks tänu paremale ökodisainile, jäätmetekke vältimisele, ringlussevõtule ja korduskasutamisele ELi ettevõtjate puhassääst hinnanguliselt kuni 600 miljardit eurot või 8 % aastakäibest, vähendades samal ajal kasvuhoonegaaside heitkoguseid kokku 2–4 %;

D.  arvestades, et VKEdele võimaluse andmine keskkonnaväljakutsete majanduslikeks võimalusteks muutmiseks, järgides samal ajal jätkusuutlikkuse põhimõtet, on Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” üks põhimõtetest, kuid arvestades, et märkimisväärset poliitilist edasiminekut ei ole toimunud ning VKEd seisavad äritegevuse alustamisel ja keskkonnanormide rakendamisel sageli silmitsi vastuolulise poliitikaga;

E.  arvestades, et nii turg kui ka õigusaktid ergutavad VKEsid üha arvukamaid keskkonnanorme järgima; arvestades, et EL ja liikmesriigid peaksid uutes ja kehtivates õigusnormides vähendama halduskoormust nii palju kui võimalik ning püüdma vältida ettevõtjatele täiendavate kulude loomist seoses asjaomaste õigusnormide järgimisega; arvestades, et esitatud on uusi algatusi VKEde ja majandussektorite regulatiivse koormuse vähendamiseks ning komisjon ja liikmesriigid peaksid need ellu viima;

F.  arvestades, et 90 % ELi ettevõtjatest on mikroettevõtjad; arvestades, et vaatamata hiljutistele jõupingutustele on VKEdel ja mikroettevõtjatel jätkuvalt raskusi juurdepääsuga oskustele, teabele ja rahastamisele ning piisavalt mitmekesisele omakapitali- ja võlainstrumentide valikule, mida ettevõtjatel on kasvu edenedes vaja, ning arvestades, et ELi programmid ei suuda endiselt innovatsiooni edendamisele märkimisväärselt kaasa aidata; arvestades, et ELi rahastamise taotlemise kord on VKEde jaoks endiselt liiga bürokraatlik ja seega paljude VKEde jaoks tõkestav;

G.  arvestades, et tuleb võtta arvesse ELi eelarve kui investeeringutest stimuleeritud eelarve potentsiaali, et lihtsustada Euroopa VKEde juurdepääsu rahastamisvõimalustele bürokraatia vähendamise ning asjaomaste rahastamisvahendite ja kohalike ettevõtlusbüroode rahastamise suurendamise abil; arvestades, et tuleks tõhustada toetuse eri liikide jaoks kasutajasõbralike menetluste väljatöötamist;

H.  arvestades, et väikeettevõtjad saavad ressursitõhususe suurendamise meetmetest suurettevõtjatega võrreldes proportsionaalselt rohkem kasu ja peaksid saama rohkem poliitilist tähelepanu; arvestades, et ressursitõhususe suurendamisest saadav potentsiaalne puhaskasum võib sõltuvalt tegevusvaldkonnast ulatuda 10–17 %ni käibest;

I.  arvestades, et digitaaltehnoloogia on VKEde jaoks oluline vahend ressursside optimaalsest kasutamisest tuleneva eeldatava kasu saamiseks ning ühtlasi on see uute VKEde teket ja arengut soodustav sektor;

J.  arvestades, et peamiselt pööratakse tähelepanu kõrgtehnoloogilistele VKEdele, kes vahetult pakuvad keskkonnahoidlikke uuendusi, kuid on vaja toetada teisi ettevõtjaid, kes järgivad keskkonnaeeskirju ning rakendavad keskkonnahoidlikke uuendusmeetmeid ja parandavad oma keskkonnaalaseid tulemusi; arvestades, et ökoinnovatsioon võiks olla idee uue ettevõtte jaoks, aga ka meede, millega olemasolevaid ettevõtteid rohelise majanduse raames täiustada;

K.  arvestades, et kuigi rohelise majanduskasvu määratlust ei ole rahvusvaheliselt kokku lepitud, valitseb üksmeel selle suhtes, et see on kombinatsioon majanduskasvust ja keskkonnasäästlikkusest; arvestades, et VKEde jaoks on peamine probleem oskuste ja koolituse parandamine, millele tuleks pöörata erilist tähelepanu, eriti seoses innovatsiooni ja ressursitõhususega; arvestades, et ebapiisav juurdepääs riskikapitalile eelkõige käivitusetappides on endiselt üks peamisi takistusi kasvule suunatud ettevõtete loomise ja arengu teel;

L.  arvestades, et kuna mikroettevõtjad loovad kogu Euroopas tuhandeid töökohti ja tagavad tervelt 53 % tööhõivest, vajavad nad toimimiseks teistsugust raamistikku ning seega on mikroettevõtja määratluse järjekindel kasutamine hädavajalik; arvestades, et mikroettevõtjad seisavad silmitsi mitme suure probleemiga, nagu takistused riigihanke-eeskirjades, ülemäärane regulatiivne koormus ja juurdepääs rahastamisele;

Üldised küsimused

1.  toetab rohelise majanduskasvu ja ringmajanduse kontseptsiooni ning märgib, et sellest tulenevad võimalused seonduvad mitmete oluliste valdkondadega, nagu taastuvad energiaallikad ning eelkõige tuule-, päikese-, hüdro- ja geotermilise energia majanduslikult elujõuline kasutamine, energiatõhusus, ressursitõhusus, jäätmekäitlus, heitkoguste vähendamine, elektrifitseerimine ja nn hällist hällini põhimõte; juhib tähelepanu märkimisväärsele majanduslikule ja tööhõivepotentsiaalile, mis nendel valdkondadel on eri sektorites; märgib, et roheline majanduskasv peaks olema osa laiemast strateegiast, millega edendatakse VKEde töökohtade loomist ja majanduskasvu;

2.  rõhutab, et rohelisele majanduskasvule tuleks läheneda süsteemselt ning see peaks hõlmama jõupingutuste tegemist kogu väärtusteahelas ja kogu ettevõtluse „ökosüsteemis”, sealhulgas tööstusvaldkonna tootmisettevõtete jõupingutusi oma toodete, tootmisprotsesside, äritavade ja teenuste ökoloogilise jalajälje vähendamiseks; tuletab meelde Euroopa ressursitõhususe platvormi soovitusi, milles rõhutatakse, et ressursitõhusus eeldab dünaamilist õigusraamistikku, millega antakse tootjatele ja tarbijatele asjakohaseid signaale, et nad parandaksid toodete üldist keskkonnatoimet kogu nende olelusringi vältel; kutsub komisjoni üles kehtestama kõikehõlmava poliitikaraamistiku, mis sisaldab konkreetseid poliitikaeesmärke ja olemasolevate poliitikavahendite paremat integreerimist ja ühtlustamist, et tagada võimalused ja VKEde osalemine rohelises ja ringmajanduses;

3.  rõhutab asjaolu, et maailma majandus peab suutma varustada järjest suurenevat elanikkonda, mis peaks 2050. aastaks kasvama 9 miljardi inimeseni, ning et meie loodusvarad on piiratud, mistõttu neid tuleks kasutada jätkusuutlikult ja äärmiselt tõhusalt; juhib tähelepanu nendele väljakutsetele selliste innovaatiliste, roheliste ja jätkusuutlike lahenduste leidmisele nagu uued tooted, tootmisprotsessid, äritavad ja teenused, integreerides näiteks innovaatilisi digitaaltehnoloogiaid, ning uus toetav õigusraamistik;

4.  tuletab komisjonile ja liikmesriikidele meelde, et Euroopa VKEd on väga heterogeensed ning nende hulgas on nii väga traditsioonilisi pereettevõtteid kui ka kiiresti kasvavaid ettevõtteid, kõrgtehnoloogiafirmasid, mikroettevõtjaid, sotsiaalseid ettevõtteid ja idufirmasid, ning et nende abistamisviisid peavad olema sama mitmekesised;

5.   on veendunud, et EL peab otsustavalt muutma oma ettevõtluskultuuri, et soodustada majanduskasvu, võimaldades suuremal arvul inimestel alustada oma ettevõttega ja otsides uusi ärivõimalusi, eelkõige rohelise majanduskasvu valdkonnas, ning aktsepteerides läbikukkumisi ja riskide võtmist; rõhutab, et on tähtis asetada see küsimus poliitikakujundamise keskmesse; kutsub liikmesriike üles nägema oma õigusraamistikus ette pehmema maandumise pärast äritegevuse ebaõnnestumist, et võimaldada inimestel alustada uue ettevõttega peatselt pärast eelmise ebaõnnestumist, eriti uutes ja innovaatilistes sektorites; kutsub komisjoni üles vähendama kartust ebaõnnestumise ees teadlikkuse suurendamise kampaaniate ja hariduse kaudu;

6.  rõhutab ELi eelarve lisaväärtust VKEde, mikroettevõtjate, sotsiaalsete ettevõtete ja ühistute aitamisel, et võimaldada neile juurdepääsu rahastamisvõimalustele ja rahvusvahelistele turgudele (eelkõige COSME programmi, programmi „Horisont 2020” ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kaudu); rõhutab vajadust, et riiklikud reguleerivad asutused tõlgendaksid kogu ELis selgelt ja ühetaoliselt riigihanke-eeskirju;

7.  märgib, et praegu konkureerivad paljud Euroopa VKEd rahvusvaheliselt lahenduste pärast, mis hõlmavad nii tooteid kui ka keskkonnasäästlikke teenuseid, nagu ehitus, seadmete paigaldamine, remont ja juhtimine; märgib, et need teenused on keskkonnasäästlike toodete arendamise, müügi ja ekspordi jaoks keskse tähtsusega; kutsub komisjoni üles lisama keskkonnasäästlike teenuste küsimus pooleliolevatesse läbirääkimistesse keskkonnasäästlike toodete lepingu üle ja kahepoolsetesse kaubanduslepingutesse, nagu Atlandi-ülene kaubandus- ja investeerimispartnerlus, et vähendada tõkkeid Euroopa VKEdele ja teenuseosutajatele, kes soovivad tegutseda rahvusvahelisel tasandil;

8.  rõhutab, kui tähtis on hea valitsemistava, sõltumatu kohtusüsteem, läbipaistvus ja õigusriigi põhimõte kogu ELis ettevõtjasõbraliku keskkonna ja võrdsete võimalustega turu loomiseks VKEde jaoks;

Roheliste algatuste rahastamine

9.  juhib tähelepanu sellele, et praeguses olukorras, kus ebapiisav juurdepääs nõuetekohastele riskikapitali allikatele on kasvule suunatud ettevõtete loomise ja arengu teel eelkõige varases etapis endiselt üks olulisemaid takistusi, pannakse VKEde rahastamisvõimaluste parandamist käsitlevas komisjoni tegevuskavas suurt rõhku riskikapitalile kui võimalikule kasvu rahastamise viisile; rõhutab siiski, et seda tüüpi rahastamine sobib üksnes vähestele VKEdele ja pangalaenud on endiselt oluline rahastamisallikas ning erasektori jaoks tuleks välja töötada alternatiivid; märgib sellega seoses, kui oluline on soodustada VKEdele laenu andmise alternatiivseid vorme, nt krediidiühistuid; juhib tähelepanu võimalikele rahastamisvõimalustele, mida tuleks uurida Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi kaudu;

10.  julgustab liikmesriike looma välisinvestoritele stiimuleid keelebarjääri kaotamise kaudu; märgib, et kui võtta vastu taotlusi ja esitada andmeid peale liikmesriigi ametliku keele või ametlike keelte ka inglise keeles, siis on see samm selles suunas;

11.  rõhutab, et ei ole olemas ühte kõigile sobivat rahastamisviisi, ja palub komisjonil võtta arvesse VKEde huvisid kõigis praegustes ja võimalikes tulevastes programmides, vahendites ja algatustes, eelkõige rohelise majanduse uute ärimudelite jaoks, mis hõlmavad nii omakapitaliinstrumente (nt äriinglid, ühisrahastamine ja mitmepoolsed kauplemissüsteemid), kvaasiomakapitali instrumente (nt vahefinantseerimine) kui ka võlainstrumente (nt väikese väärtusega äriühinguvõlakirjad, tagatisrahastud ja platvormid) ning pankade ja VKEde rahastamisse kaasatud muude ettevõtjate (raamatupidamisspetsialistid, ettevõtjate või VKEde ühendused või kaubanduskojad) vahelisi partnerlusi, et toetada ettevõtjaid nende käivitus-, kasvu- ja üleminekuetappides, võttes arvesse nende suurust, käivet ja rahastamisvajadusi; kutsub liikmesriike ning kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi üles tagama asjakohaseid stiimuleid ja pakkuma nendele rahastamismudelitele maksusoodustusi; rõhutab VKEsid toetavate kehtivate õigusaktide läbivaatamise tähtsust, et täiendada neid rohelist majanduskasvu pakkuvate võimalustega;

12.  rõhutab vajadust tagada ELi eelarve finantsinstrumentide vaheline kooskõla ja vastastikune täiendavus, eelkõige Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide, Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi ning keskkonna ja kliimameetmete programmi raames;

13.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles jälgima nende VKEde tulemusi, kellel on juurdepääs keskkonnahoidliku innovatsiooni rahastamisvõimalustele, et hinnata nimetatud rahastamise tõhusust; nõuab tungivalt, et komisjon teeks viivitamata vajalikke muudatusi rahastamise tõhususe parandamiseks, kui tulemused osutuvad mitterahuldavaks;

14.  märgib, et paljude keskkonnahoidlike investeerimiskavade väga tehnilise laadi tõttu on äärmiselt tähtis rõhutada standardiseeritud riski- ja tulukuse mudelite ning uute väljakutsete ja sektorite jaoks uute mudelite väljatöötamise tähtsust;

15.  tuletab meelde, et VKEd täidavad ringmajanduses eeldatavasti tähtsat osa, sest osutavad jätkusuutlikke, ent tööjõumahukaid teenuseid, nagu remondi- ja renoveerimistööd ning ringlussevõtt; märgib, et komisjon, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD), Rahvusvaheline Valuutafond (IMF), Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO), Euroopa Parlament ja eurorühm toetavad laialdaselt põhimõtet, et maksukoormus tuleks üle kanda tööjõult loodusvarade kasutamisele ja tarbimisele; palub komisjonil hinnata maksukoormuse tööjõult loodusvarade kasutamisele ülekandmise mõju;

16.  rõhutab, et ettevõtjad, VKEd, ettevõtjate ühendused ja toetusorganisatsioonid peaksid omama paremat ülevaadet tulemuslikumate tehnoloogiate või selliste teenuslepingute rahastamisvõimalustest nagu konsulteerimine, juhendamine ja koolitus ökodisaini teemal, ressursihaldus ja keskkonnahoidlik ettevõtlus ning nende ettevõtetele kasulike keskkonnasäästlike tehnoloogiate, toodete ja teenuste kättesaadavus; kutsub liikmesriike üles tõhustama VKEdele teenuste osutamist nendes valdkondades ning rõhutab ka vajadust lihtsate ja kättesaadavate teabeallikate ja andmebaaside järele asjaomaste toodete ja teenuste kohta; tuletab komisjonile ja liikmesriikidele meelde, et seda teavet tuleks edastada viisil, mis vastab kõige paremini VKEde põhimõtetele ja töömeetoditele;

17.  märgib, et ELi programmid ei aita märkimisväärselt kaasa ökoinnovatsioonile ja ringmajandusele ning et seepärast peab komisjon suunama COSME programmi ja programmi „Horisont 2020” raames eraldatavaid rahalisi vahendeid tõhusamalt VKEde poolt ja nende jaoks loodud ökoinnovaatiliste lahenduste edendamisele ja toetama tootedisaini ja protsesside tulemuste parandamise rahastamist, võttes aluseks eelmise mitmeaastase finantsraamistiku edukad kogemused; on eelkõige arvamusel, et programmi „Horisont 2020” VKEde rahastamisvahendit tuleb täielikult rakendada;

18.  kutsub komisjoni ja EIPd üles tagama, et Euroopa investeerimiskava rakendusetapis on VKEd, sealhulgas keskkonnahoidlikud ja innovaatilised VKEd ettepaneku raames antava toetuse peamised saajad; toonitab, et selle eesmärgi saavutamiseks tuleb välja töötada selged kriteeriumid, sealhulgas seoses Euroopa lisaväärtusega, ning tuleb edendada VKEdele ressursitõhusust ja ökoinnovatsiooni käsitlevate nõustamisteenuste osutamist; kutsub EIPd ja komisjoni üles tagama, et kõigi kategooriate majandusüksused, kes on loetletud komisjoni soovituses mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratluse kohta (C(2003)1422), saaksid piisavat kasu; juhib tähelepanu programmi „Horisont 2020” ja COSME programmi olulisusele VKEde toetamisel ning vajadusele täielikult rakendada programmi „Horisont 2020” VKEde rahastamisvahendit;

19.  on arvamusel, et VKEdele ette nähtud finantsskeemide vastastikuse täiendavuse tagamiseks on vaja kooskõlastada ühtekuuluvuspoliitika ja teiste programmide, nt programmi „Horisont 2020” raames võetavaid meetmeid nii riiklikul kui ka piirkondlikul tasandil; rõhutab, kui oluline on korraldada seadusloomet sellisel viisil, mis võimaldab säilitada VKEde konkurentsivõimet;

20.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles leidma kiiret ja püsivat lahendust väga suurele tasumata maksete mahule regionaalpoliitika valdkonnas ning seoses Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest eelmise toetusperioodi eest eraldatud vahendite väljamaksmisega, et VKEdest projektipartnerid ei kaotaks makseviivituste tõttu julgust nendes toetusprogrammides ja projektides osaleda;

Teadmushaldus

21.  rõhutab, kui tähtis on jätkata aktiivse sektoritevahelise koostööga nii väärtusahelate kui ka geograafiliste piirkondade ulatuses, kuna sellel on potentsiaal vastastikuse viljaka ideedevahetuse ja uuenduslike käsituste abil innovatsiooni ja uute kasvuvõimaluste tekitamiseks; tunneb heameelt programmi „Horisont 2020” meetme „Klastripõhised projektid uute tööstuslike väärtusahelate jaoks” üle, mis aitab paremini ellu viia VKEde innovatsioonialast potentsiaali, sealhulgas nende pakutavaid ökoinnovatsiooni ja ressursitõhususe alaseid lahendusi;

22.  väljendab heameelt Euroopa ressursitõhususe tippkeskuse loomise üle, mille eesmärk on nõustada ja abistada VKEsid, kes soovivad parandada oma ressursitõhususe alaseid tulemusi; rõhutab vajadust muuta see keskus ELi piirkondades asuvate partnerite tugevaks võrgustikuks, mille aluseks on liikmesriikide tõendatud kogemused; on veendunud, et see peaks tutvustama VKEdele asjaomase tegevusvaldkonna Euroopa, riiklikke ja piirkondlikke programme ning võimaldama juurdepääsu eksperditeadmistele, võrgustikele ja taristule;

23.  rõhutab, kui oluline on eriti VKEde ja mikroettevõtjate jaoks teadmussiirde ja mitme sidusrühma vahel teadmiste vahetamine, sealhulgas piiriüleselt mitteametlike võrgustike kaudu, et suurendada teadlikkust olemasolevatest ja uutest innovaatilistest tehnoloogiatest, parimatest tavadest, asjakohase rahastamise saamise võimalustest, võimalikest riiklikest toetuskavadest ja kõige väiksemat halduskoormust pakkuvatest vastavatest õigusraamistikest, ning tuletab meelde, et ELi rahastamisprogrammide olemasolevad riiklikud kontaktpunktid ja Euroopa ettevõtlusvõrgustik tuleb täielikult kaasata VKEde toetamisse ning nad peavad VKEsid ennetavalt teavitama, juhendama ja toetama rahastamisvõimaluste leidmisel ELi, riiklikul või piirkondlikul tasandil; toetab Euroopa ressursitõhususe kampaania korraldamist, et teavitada VKEsid ressursitõhususega kaasnevatest hüvedest ja võimalustest ning tööstuses ringlussevõtuga seotud koostoime loomise viisidest; kutsub komisjoni ja Euroopa ettevõtlusvõrgustikku üles tegema ressursitõhususe küsimuses koostööd valdkonna ühenduste, ametiühingute, VKEde, vabaühenduste, teadusringkondade ja piirkondlike algatustega; väljendab sellega seoses heameelt asjaolu üle, et komisjon keskendub sümbioosile ja klastritele, ning julgustab komisjoni esitama konkreetseid algatusi, mille abil edendada sektoritevahelist koostööd ja ressursside haldamist;

24.  nõuab tungivalt, et sektorite liidud võtaksid tähtsama rolli asjakohase teabe andmisel ja nõustamisel keskkonnasäästlike tehnoloogiate, rahastamisvõimaluste ja asjakohaste menetluste kohta; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles täitma seda lünka juhul, kui see toetus puudub, ning koostöös sektorite liitude ja ettevõtjatega täiendavalt uurima olemasolevaid võimalusi, kiirendama jätkusuutlike lahenduste leidmist ja investeerima keskkonnasäästlikesse tehnoloogiatesse, ressursitõhususse ja ringlussevõtvasse majandusse; juhib tähelepanu üha suurenevale lõhele VKEde vajaduste ja töötajate oskuste vahel; märgib, et 26 % Euroopa tööandjatest kogeb raskusi õigete oskustega töötajate leidmisel;

Teadus- ja arendustegevus, innovatsioon ja oskused

25.  rõhutab vajadust tõhusamalt arendada põhilist teadus- ja arendustegevust, kaasata VKEd täielikult sellesse protsessi ning aktiivselt toetada põhilise teadus- ja arendustegevuse tulemuste täiendavat muutmist edasiseks tehnoloogiliseks arenguks; rõhutab, kui tähtis on Euroopa taasindustrialiseerimine, pidades silmas töötleva tööstuse olulisust teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni ja seega ELi tulevase konkurentsieelise jaoks; on veendunud, et koos tehnoloogiale keskenduvate lahendustega tuleb mittetehnoloogilisele, organisatsioonilisele, süsteemide ja avaliku sektori innovatsioonile samuti pöörata piisavalt tähelepanu;

26.  rõhutab, kui tähtis on, et Euroopa ettevõtted turustaksid ja väärtustaksid teadus- ja arendustegevuse tulemusi; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama stabiilsemat õigusraamistikku ja asjakohaseid finantsskeeme, et võimaldada ellu viia majandusalgatusi ja ettevõtlust ning piirata uute toodete, teenuste ning äritavade turulelaskmise aega, eelkõige rohelise majanduse raames;

27.  rõhutab potentsiaali, mida kujutab endast uus Euroopa kosmoseinfrastruktuur innovatsiooni ja rohelise majanduskasvu jaoks; kutsub komisjoni üles soodustama selle infrastruktuuri andmete kasutamist VKEde poolt ettevõtlusinkubaatorite juures; kutsub komisjoni üles kehtestama korda, mis võimaldab VKEdel selle infrastruktuuri andmetele teadusuuringute, arendustegevuse ja turustamise etapis hõlpsalt juurde pääseda;

28.  märgib, et 2014. aasta mai Innobaromeetri uuringu kohaselt väidab ainult 9 % kõigist ettevõtetest, et on saanud pärast 2011. aasta jaanuarit oma teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni jaoks avaliku sektori rahalist toetust; rõhutab vajadust töötada toetuse eri liikide jaoks välja kasutajasõbralikud menetlused;

29.  juhib tähelepanu hüvedele, mida pakub ühtne Euroopa patent VKEdele, eelkõige keskkonnasäästlike tehnoloogiate valdkonnas; kutsub kõiki liikmesriike üles ühtse Euroopa patendisüsteemiga ühinema; kutsub liikmesriike üles ühtset patendikohut käsitlevat lepingut viivitamata ratifitseerima, kuna see on vajalik ühtse Euroopa patendi kasutuselevõtmiseks; kutsub komisjoni üles esitama ettepanekut, mis käsitleb lihtsustatud menetlust, mida VKEd saavad kasutada ühtsesse patendikohtusse rikkumise asjus hagi esitamiseks;

30.  nõuab ringmajanduse jaoks paremat poliitikaraamistikku, sealhulgas aruka reguleerimise, standardite ja käitumisjuhendite vastuvõtmist ja rakendamist eesmärgiga võtta arvesse välismõju, käsitleda ressursimahukaid tooteid, luua võrdsed võimalused, premeerida esirinnas olijaid ja kiirendada üleminekut ressursitõhusale ja jätkusuutlikule majandusele;

31.  kutsub komisjoni üles laiendama ringmajanduse paketi raames ökodisaini vahendit, et see hõlmaks ressursitõhususe mõõdet; on veendunud, et ökodisaini raames tuleks käsitleda toodete vastupidavust, parandatavust ja ringlussevõetavust ning sealhulgas minimaalse garanteeritud eluea ja demonteerimise standardeid;

32.  julgustab laiendama innovaatilisi toetusskeeme, näiteks keskkonnahoidliku innovatsiooni vautšerite kaudu, millega saab edendada säästlike tehnoloogiate ning keskkonnasõbralike ja kliimamuutustele vastupanuvõimeliste lahenduste kasutuselevõttu; on arvamusel, et toetuste taotlemise eeskirjad peavad olema lihtsad ja selged ning ei tohiks põhjustada halduskoormust; palub lisaks komisjonil ja liikmesriikidel leida VKEde jaoks innovaatilisi rahastamislahendusi ning pakkuda täielikult juurdepääsetavaid rahastamisvahendeid; tuletab meelde, et jätkusuutlik kasv ja Euroopa VKEde innovatsioonisuutlikkus on ELi üks peamisi konkurentsieeliseid üleilmastunud turgudel;

(De)reguleerimine majanduskasvu edendajana

33.  kutsub liikmesriike üles hoiduma ülemääraste nõuete kehtestamisega siseturul tõkete tekitamisest, vaatama läbi oma kehtiva õigusraamistiku, kõrvaldama turgu takistavad üleliigsed või ebatõhusad õigusnormid ning tagama järjekindla siseriiklikesse õigusaktidesse ülevõtmise; kutsub komisjoni üles tagama, et VKE-testi kohaldataks täielikult kõigis mõjuhindamistes; palub komisjonil suurendada jõupingutusi ülemääraste nõuete kehtestamise küsimuse arutamiseks üksikute liikmesriikidega; rõhutab, et riiklikud reguleerivad asutused peavad kogu ELis tõlgendama selgelt ja ühetaoliselt riigihanke-eeskirju, seahulgas keskkonnahoidlike riigihangete ja elektrooniliste riigihangete puhul, kuna see on hetkel suureks takistuseks VKEdele, kes soovivad muutuda rahvusvaheliseks, ning annab samal ajal liikmesriikidele tohutu võimaluse ennast varakult olukorraga kohandada ka ressursi- ja energiatõhusate toodete ja lahenduste valdkonnas;

34.  tunneb heameelt komisjoni otsuse üle võtta tagasi iganenud või liigselt koormavad seadusandlikud ettepanekud; ootab, et komisjon esitaks kaugeleulatuvama jäätmeid käsitleva seadusandliku ettepaneku, nagu teatas asepresident Timmermans Euroopa Parlamendi 2014. detsembri täiskogu istungil; palub komisjonil hoiduda seadusandlikest ettepanekutest, mis põhjustaksid ettevõtetele ja VKEdele tarbetut halduskoormust, ning vaadata kehtivaid õigusakte pidevalt läbi, et vähendada praegust halduskoormust, parandada õigusaktide kvaliteeti ja tulemuslikkust ning kohandada neid vastavalt uutele ärimudelitele; rõhutab siiski, et vaja on kaugeleulatuvaid meetmed, kehtivate õigusaktide asjakohast ja õigeaegset rakendamist ning asjaomaste tööstusvaldkondade sidusrühmade ja VKEde varajast kaasamist muu hulgas ka mõjuhindamisse, et saavutada ELi keskkonnaalased eesmärgid;

35.  tuletab meelde, kui tähtsad on tehnoloogiliselt neutraalsed ja innovatsioonisõbralikud õigusaktid, mis võimaldavad erinevate uute tehnoloogiate katsetamist ja hindamist turul; peab kiiduväärseks keskkonnatehnoloogia kontrollimise kava kui uue vahendi arendamist, et aidata innovaatilistel keskkonnatehnoloogiatel turule jõuda; kutsub liikmesriike üles kasutama oma riiklikes toetuskavades asjakohaselt turupõhiseid vahendeid ning hoiduma keskkonnakahjulike ja turgu moonutavate toetuste kasutamisest; tuletab meelde, et riiklikku sekkumist tuleks kasutada selliste turutõrgete kõrvaldamiseks nagu välismõju mittearvestamine; kutsub komisjoni üles koostama ühiseid suuniseid keskkonnahoidlikele investeerimisprojektidele ette nähtud riiklike avaliku sektori toetusskeemide kohta, et kehtestada ühtlustatumad meetmed;

36.  märgib, et murrangulised tööstusvaldkonnad ja tehnoloogiad juhivad sageli tähelepanu puudujääkidele kehtivates õigusaktides; rõhutab vajadust pidevalt jälgida kehtivaid õigusakte ja nende rakendamist ning neid ajakohastada, et jätkusuutlikel või ökoinnovaatilistel tehnoloogiatel ja uutel tehnoloogilistel arengutel ei tekiks takistusi;

Erinevad toetusmeetmed

37.  on veendunud, et ettevõtlusoskuste arendamine ja programmid, et omandada teadmisi turu, majanduse ja finantssüsteemi juhtimise, toimimise ja vastastikuse mõju ning keskkonnateadlikkuse ja selle kohta, kuidas uue tehnoloogia abil saab edendada tulemuslikke, innovaatilisi ja keskkonnasäästlikke võimalusi, tuleks lisada põhi- ja kõrgharidussüsteemidesse ning neid tuleks tutvustada ka õppekavavälise tegevuse ja elukestva õppe kaudu; usub, et hästi koostatud äriplaan on esimene samm paremate rahastamisvõimaluste ja majandusliku elujõulisuse poole; palub komisjonil ja liikmesriikidel lisada ettevõtlus-, finants-, majandus- ja keskkonnaalane haridus viivitamata oma haridusprogrammidesse; toetab sellega seoses programmi „Erasmus noortele ettevõtjatele”, mille eesmärk on edendada ettevõtluskultuuri ning arendada ühtset turgu ja konkurentsivõimet;

38.  rõhutab, et ka mikroettevõtjatele ja idufirmadele tuleks anda abi ja suuniseid jätkusuutlikule rohelisele majanduskasvule üleminekuks; kutsub komisjoni üles tagama, et uutes algatustes, mis keskenduvad rohelise majanduskasvu võimalustele VKEde jaoks, arvestatakse asjakohaselt ka eespool nimetatud ettevõtjaid;

39.  märgib, et programm „Erasmus+” võimaldab üliõpilastel ja noortel arendada ettevõtlusoskusi muu hulgas praktika rahastamise kaudu; toetab programmi „Erasmus noortele ettevõtjatele”, mille eesmärk on edendada ettevõtluskultuuri ning arendada ühtset turgu ja konkurentsivõimet;

40.  märgib, kui tähtis on tegeleda jätkusuutmatute tarbimismudelitega ja edendada tarbijate käitumise muutmist; rõhutab vajadust tarbijaid asjakohaselt harida ning soodustada stiimuleid säästvamaks tarbimiseks; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tugevdama nõudlusega seotud meetmeid, nagu riigihangete kasutamine, et suurendada ressursi- ja energiatõhusate toodete ja lahenduste kasutuselevõttu; rõhutab, et tarbijate mõjuvõimu suurendamiseks on kasulik lisada loodusvarade kasutamisega seotud teave tootekirjeldusse ja ökomärgisele;

41.  rõhutab, et on tähtis on soodustada idufirmade ja tütarettevõtete loomist tehnoloogiauuringute instituutide, ülikoolide ja kutseõppeasutustega tehtava koostöö kaudu;

42.  rõhutab ekspordi tähtsust töökohtade loomise ja majanduskasvu jaoks Euroopas; kutsub komisjoni üles kiirendama pooleliolevate kaubanduslepingute sõlmimist meie partneritega, et hõlbustada Euroopa VKEde pääsu uutele turgudele;

43.  usub, et naisettevõtlus on ELi majanduskasvu ja konkurentsivõime jaoks veel ebapiisavalt väärtustatud rikkus, mida tuleks edendada ja tugevdada, ning et kõik takistused, millega naised puutuvad kokku ka rohelises majanduses, eelkõige palgaalane diskrimineerimine, tuleks kaotada, et naised ja mehed saaksid võrdselt kasu; on veendunud, et ühtlustatud statistiliste andmete, sealhulgas õigusaktide soolise mõju kohta, ja sooliselt eristatud tööjõuandmete korrapärane kogumine soodustaks tõenduspõhisemat poliitikakujundamist ja jälgimist ning täidaks teadmustühiku rohelises käsituses;

44.  kutsub komisjoni üles uurima ja tegema kindlaks Euroopa tööstussektorid ja geograafilised piirkonnad, kus on täidetud uute klastrite ja keskuste loomise tingimused, ning toetada nende arendamist;

45.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles teadvustama eelkõige võimalusi ja väljakutseid, mida pakuvad maapiirkonnad seoses VKEde, rohelise majanduskasvu ja ökoinnovatsiooniga, ning neid käsitlema;

46.  kutsub liikmesriike üles (riiklike, piirkondlike ja kohalike poliitikakujundajate ja korraldusasutuste tasandil) aruka spetsialiseerumise strateegiate raames ja peamiste sidusrühmade osalusel pidevalt edendama jätkusuutlikku majanduskasvu, mis soodustab klastreid, koostoimet ja võrgustikke seoses rohelise majanduse tegevusaladega; palub, et komisjon annaks Euroopa Parlamendile aru aruka spetsialiseerumise strateegiate rakendamisest riiklikul ja/või piirkondlikul tasandil, kui see on asjakohane, ning eriti seoses nn järgnevate meetmete mitmesuguse kasutamisega ELis ja liikmesriikides; palub komisjonil ja liikmesriikidel esitada teavet praktiliste meetmete kohta, mida on võetud ökoinnovaatiliste VKEde pädevuste arendamiseks piirkondlike innovatsioonikeskuste ja peamiste tugivõrkude ühendamise teel;

47.  kutsub komisjoni üles koostama regionaalpoliitika raames eriprogramme, mis hõlmavad kõiki VKEde jaoks asjakohaseid rohelise majanduskasvu elemente; toonitab, et seoses VKEde rohelise majanduskasvuga tuleb täielikult ära kasutada noorte ettevõtluspotentsiaal; kutsub komisjoni üles valmistama ette meetmeid, millega ühendada haridusasutused Euroopa programmide ja meetmetega rohelise majanduse toetamiseks; palub komisjonil ja liikmesriikidel kasutada kõiki nende käsutuses olevaid vahendeid, et anda VKEde tööjõule nõu ning suurendada nende teadlikkust nende teadmiste ja oskuste parandamiseks; nõuab, et väljaõppe toetamisel pöörataks erilist tähelepanu noortele ja kõige ebasoodsamas olukorras olevatele rühmadele;

o
o   o

48.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0036.
(2) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0032.
(3) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2014)0069.
(4) http://ec.europa.eu/public_opinion/flash/fl_381_en.pdf

Õigusalane teave