Märksõnaregister 
Vastuvõetud tekstid
Kolmapäev, 20. mai 2015 - StrasbourgLõplik väljaanne
Vastuväidete puudumine delegeeritud õigusaktile: Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist antavad maaelu arengu toetused
 Kaubandus-, arengu- ja koostööleping Lõuna-Aafrika Vabariigiga (protokoll, millega võetakse arvesse Horvaatia ühinemist) ***
 Finantssüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimine ***II
 Rahaülekannetes edastatav teave ***II
 Maksejõuetusmenetlus ***II
 Konflikti- ja riskipiirkondadest pärit mineraalide ja metallide importijate enesesertifitseerimine ***I
 Vastuväited delegeeritud õigusaktile: kaadmiumi kasutamist valgustus- ja kuvamisseadmetes käsitlev erand
 Vastuväited delegeeritud õigusaktile: põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi impordilitsents
 Rasedus- ja sünnituspuhkus
 ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon
 Oliivipuid kahjustava bakteri Xylella fastidiosa puhang

Vastuväidete puudumine delegeeritud õigusaktile: Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist antavad maaelu arengu toetused
PDF 245kWORD 62k
Euroopa Parlamendi otsus mitte esitada vastuväiteid komisjoni 27. aprilli 2015. aasta delegeeritud määrusele, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 (Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta) I lisa (C(2015)02802 – 2015/2673(DEA))
P8_TA(2015)0199B8-0439/2015

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni delegeeritud määrust (C(2015)02802),

–  võttes arvesse komisjoni 3. veebruari 2015. aasta kirja, milles komisjon palub Euroopa Parlamendil teatada, et tal ei ole delegeeritud määrusele vastuväiteid,

–  võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni 6. mai 2015. aasta kirja komisjonide esimeeste konverentsi esimehele,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 290,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005(1), eriti selle artikli 58 lõiget 7 ja artikli 83 lõiget 5,

–  võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon soovitust võtta vastu otsus,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 105 lõiget 6,

–  võttes arvesse, et kodukorra artikli 105 lõike 6 kolmandas ja neljandas taandes sätestatud ajavahemiku jooksul, mis lõppes 19. mail 2015, ei ole vastuväiteid esitatud,

A.  arvestades, et nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 artikli 19 lõikega 1 on ette nähtud, et kui pärast 1. jaanuari 2014 võetakse vastu teiste seas ka Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi programmid, mille eelarvet täidetakse koostöös liikmesriikidega, siis muudetakse mitmeaastast finantsraamistikku, et kanda järgmistesse aastatesse üle 2014. aastal kasutamata jäänud vahendite osa, mis ületab asjaomaseid kulude ülemmäärasid;

B.  arvestades, et Bulgaaria, Tšehhi Vabariigi, Iirimaa, Kreeka, Hispaania, Horvaatia, Itaalia, Küprose, Luksemburgi, Ungari, Malta, Rumeenia ja Rootsi maaelu arengu programmid ning Belgia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Ühendkuningriigi teatavad piirkondlikud programmid ei olnud 2014. aasta lõpus veel vastuvõtmiseks valmis;

C.  arvestades, et määrus (EL, Euratom) nr 1311/2013 on vastavalt nõukogu määrusele (EÜ, Euratom) 2015/623 läbi vaadatud, et kanda Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondile 2014. aastal vastavad kasutamata jäänud vahendid üle 2015. ja 2016. aasta kulude ülemmäärade alla;

D.  arvestades, et sellepärast tuleks vastavalt muuta määruse (EL) nr 1305/2013 I lisa, milles on sätestatud liidu maaelu arengu toetuse iga-aastane jaotus aastatel 2014–2020;

E.  arvestades, et kuna delegeeritud määrus on maaelu arengu programmide sujuva ja õigeaegse vastuvõtmise jaoks väga oluline, on asjakohane, et käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas;

1.  teatab, et Euroopa Parlamendil ei ole delegeeritud määrusele vastuväiteid;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 487.


Kaubandus-, arengu- ja koostööleping Lõuna-Aafrika Vabariigiga (protokoll, millega võetakse arvesse Horvaatia ühinemist) ***
PDF 238kWORD 59k
Euroopa Parlamendi 20. mai 2015. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu, mis käsitleb ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Lõuna-Aafrika Vabariigi vahelise kaubandus-, arengu- ja koostöölepingu lisaprotokolli (millega võetakse arvesse Horvaatia Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga) sõlmimist Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide nimel (07657/2015 – C8-0103/2015 – 2014/0236(NLE))
P8_TA(2015)0200A8-0146/2015

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (07657/2015),

–  võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Lõuna-Aafrika Vabariigi vahelise kaubandus-, arengu- ja koostöölepingu lisaprotokolli eelnõu, et võtta arvesse Horvaatia Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga (13175/2014),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 217 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktile v (C8-0103/2015),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõike 1 esimest ja kolmandat lõiku ja lõiget 2 ning artikli 108 lõiget 7,

–  võttes arvesse arengukomisjoni soovitust (A8-0146/2015),

1.  annab nõusoleku protokolli sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Lõuna-Aafrika Vabariigi valitsusele ja parlamendile.


Finantssüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimine ***II
PDF 239kWORD 61k
Euroopa Parlamendi 20. mai 2015. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu esimese lugemise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv finantssüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimise kohta, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (05933/4/2015 – C8-0109/2015 – 2013/0025(COD))
P8_TA(2015)0201A8-0153/2015

(Seadusandlik tavamenetlus: teine lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu esimese lugemise seisukohta (05933/4/2015 – C8-0109/2015),

–  võttes arvesse Euroopa Keskpanga 17. mai 2013. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 23. mai 2013. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta(3) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (COM(2013)0045) suhtes,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 7,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 76,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni ühisarutelusid vastavalt kodukorra artiklile 55,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni soovitust teisele lugemisele (A8-0153/2015),

1.  kiidab nõukogu esimese lugemise seisukoha heaks;

2.  märgib, et seadusandlik akt võetakse vastu kooskõlas nõukogu seisukohaga;

3.  teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga seadusandlikule aktile alla vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 297 lõikele 1;

4.  teeb peasekretärile ülesandeks pärast kõikide menetluste nõuetekohase läbiviimise kontrollimist seadusandlikule aktile alla kirjutada ja korraldada kokkuleppel nõukogu peasekretäriga selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 166, 12.6.2013, lk 2.
(2) ELT C 271, 19.9.2013, lk 31.
(3) Vastuvõetud tekstid, 11.3.2014, P7_TA(2014)0191.


Rahaülekannetes edastatav teave ***II
PDF 237kWORD 60k
Euroopa Parlamendi 20. mai 2015. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu esimese lugemise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb rahaülekannetes edastatavat teavet ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1781/2006 (05932/2/2015 – C8-0108/2015 – 2013/0024(COD))
P8_TA(2015)0202A8-0154/2015

(Seadusandlik tavamenetlus: teine lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu esimese lugemise seisukohta (05932/2/2015 – C8-0108/2015),

–  võttes arvesse Euroopa Keskpanga 17. mai 2013. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 23. mai 2013. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta(3) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (COM(2013)0044) suhtes,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 7,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 76,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni ühisarutelusid vastavalt kodukorra artiklile 55,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni soovitust teisele lugemisele (A8-0154/2015),

1.  kiidab nõukogu esimese lugemise seisukoha heaks;

2.  märgib, et seadusandlik akt võetakse vastu kooskõlas nõukogu seisukohaga;

3.  teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga seadusandlikule aktile alla vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 297 lõikele 1;

4.  teeb peasekretärile ülesandeks pärast kõikide menetluste nõuetekohase läbiviimise kontrollimist seadusandlikule aktile alla kirjutada ja korraldada kokkuleppel nõukogu peasekretäriga selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 166, 12.6.2013, lk 2.
(2) ELT C 271, 19.9.2013, lk 31.
(3) Vastuvõetud tekstid, 11.3.2014, P7_TA(2014)0190.


Maksejõuetusmenetlus ***II
PDF 233kWORD 59k
Euroopa Parlamendi 20. mai 2015. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu esimese lugemise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus maksejõuetusmenetluse kohta (uuesti sõnastatud) (16636/5/2014 – C8-0090/2015 – 2012/0360(COD))
P8_TA(2015)0203A8-0155/2015

(Seadusandlik tavamenetlus: teine lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu esimese lugemise seisukohta (16636/5/2014 – C8-0090/2015),

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 22. mai 2013. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta(2) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (COM(2012)0744) suhtes,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 7,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 76,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni soovitust teisele lugemisele (A8-0155/2015),

1.  kiidab nõukogu esimese lugemise seisukoha heaks;

2.  märgib, et seadusandlik akt võetakse vastu kooskõlas nõukogu seisukohaga;

3.  teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga seadusandlikule aktile alla vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 297 lõikele 1;

4.  teeb peasekretärile ülesandeks pärast kõikide menetluste nõuetekohase läbiviimise kontrollimist seadusandlikule aktile alla kirjutada ja korraldada kokkuleppel nõukogu peasekretäriga selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 271, 19.9.2013, lk 55.
(2) Vastuvõetud tekstid, 5.2.2014, P7_TA(2014)0093.


Konflikti- ja riskipiirkondadest pärit mineraalide ja metallide importijate enesesertifitseerimine ***I
PDF 514kWORD 179k
Euroopa Parlamendi 20. mail 2015. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse liidu süsteem konflikti- ja riskipiirkondadest pärit tina, tantaali, volframi ja nende maakide ning kulla vastutustundlike importijate tarneahelaga seotud hoolsuskohustuse täitmist käsitleva enesesertifitseerimise jaoks (COM(2014)0111 – C7-0092/2014 – 2014/0059(COD))(1)
P8_TA(2015)0204A8-0141/2015

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 1
(1)   Mineraalsed loodusvarad konflikti- või riskipiirkondades on kahtlemata suure arendamispotentsiaaliga, kuid võivad põhjustada vaidlusi, kui neist saadav tulu soodustab vägivaldse konflikti puhkemist või jätkumist, kahjustades siseriiklikke püüdlusi arengu, hea valitsemistava ja õigusriigi poole. Nimetatud piirkondades on konflikti ja mineraalide ebaseadusliku kasutamise vahelise seose kaotamine rahu ja stabiilsuse seisukohast kriitilise tähtsusega.
(1)   Mineraalsed loodusvarad konflikti- või riskipiirkondades on kahtlemata suure arendamispotentsiaaliga, kuid võivad põhjustada vaidlusi, kui neist saadav tulu soodustab vägivaldse konflikti puhkemist või jätkumist, kahjustades püüdlusi arengu, hea valitsemistava ja õigusriigi poole. Nimetatud piirkondades on konflikti ja mineraalide ebaseadusliku kasutamise vahelise seose kaotamine ülimalt tähtis tegur rahu, arengu ja stabiilsuse tagamiseks.
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 1 a (uus)
(1a)  Kaevandustööstuses esineb sageli inimõiguste rikkumisi, sealhulgas laste tööjõu kasutamist, seksuaalset vägivalda, inimeste sunnitud kadumist ja sunniviisilist ümberasustamist, ning kultuslikult või kultuurilooliselt oluliste paikade hävitamist.
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 2
(2)   Küsimus on seotud maavarade poolest rikaste piirkondadega, kus relvastatud rühmituste ja julgeolekujõudude rahastamise miinimumini viimisel avalduvate raskustega on asunud tegelema valitsused ja rahvusvahelised organisatsioonid koos ettevõtjate ning kodanikuühiskonna organisatsioonidega.
(2)   Küsimus on seotud maavarade poolest rikaste aladega, kus relvastatud rühmituste ja julgeolekujõudude rahastamise tõkestamisel avalduvate raskustega on asunud tegelema valitsused ja rahvusvahelised organisatsioonid koos ettevõtjate ning kodanikuühiskonna organisatsioonidega, sealhulgas naisteorganisatsioonidega, kes juhivad eriti aktiivselt tähelepanu nende rühmituste poolt peale sunnitud kurnavatele tingimustele ning vägistamistele ja vägivallategudele, mida kasutatakse kohaliku elanikkonna kontrolli all hoidmiseks.
(Sõna „piirkonnad” tuleb igal pool tekstis asendada sõnaga „alad”).
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 5 a (uus)
(5a)  Käesolev määrus on üks vahendeid, mis aitab konfliktipiirkondadest lähtuvat mineraalikaubandust kontrolli alla võtta ning selle kaudu lõpetada relvastatud rühmituste rahastamine. See ei muuda aga tõsiasja, et Euroopa Liidu välis- ja arengupoliitika meetmed peaksid keskenduma võitlusele kohapealse korruptsiooni ja piirikontrolli nõrkuse vastu ning kohalike elanike ja nende esindajate harimisele, et rikkumistele hakataks tähelepanu pöörama.
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 7
(7)   7. oktoobril 2010 võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni, milles kutsus Euroopa Liitu üles õigusloomele USA „konfliktimineraalide” seaduse ehk Dodd-Franki Wall Streeti reformi ja tarbijakaitse seaduse (Dodd-Frank Wall Street Reform and Consumer Protection Act) peatüki 1502 eeskujul; ühtlasi andis komisjon oma 2011. ja 2012. aasta teatistes teada kavatsusest uurida võimalusi läbipaistvuse suurendamiseks kogu tarneahela ulatuses, sealhulgas käsitleda hoolsuskohustuse aspekte. Viimati osutatud teatises ning kooskõlas 2011. aasta mais OECD ministrite nõukogus võetud kohustusega soovitas komisjon ka tugevamalt toetada ja kasutada OECD suuniseid rahvusvahelistele ettevõtetele ning OECD hoolsuskohustuse suuniseid, seda ka väljaspool OECD liikmesriike.
(7)   Oma 7. oktoobri 2010. aasta resolutsioonis, 8. märtsi 2011. aasta resolutsioonis, 5. juuli 2011. aasta resolutsioonis ja 26. veebruari 2014. aasta resolutsioonis kutsus Euroopa Parlament Euroopa Liitu üles õigusloomele USA „konfliktimineraalide” seaduse ehk Dodd-Franki Wall Streeti reformi ja tarbijakaitse seaduse (Dodd-Frank Wall Street Reform and Consumer Protection Act) peatüki 1502 eeskujul; ühtlasi andis komisjon oma 2011. ja 2012. aasta teatistes teada kavatsusest uurida võimalusi läbipaistvuse suurendamiseks kogu tarneahela ulatuses, sealhulgas käsitleda hoolsuskohustuse aspekte. Viimati osutatud teatises ning kooskõlas 2011. aasta mais OECD ministrite nõukogus võetud kohustusega soovitas komisjon ka tugevamalt toetada ja kasutada OECD suuniseid rahvusvahelistele ettevõtetele ning OECD hoolsuskohustuse suuniseid, seda ka väljaspool OECD liikmesriike.
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 8
(8)   Liidu kodanikud ja kodanikuühiskonna esindajad on suurendanud teadlikkust liidu jurisdiktsiooni all tegutsevatest ettevõtjatest, keda ei ole võetud vastutusele nende võimaliku seotuse eest konfliktipiirkondadest pärit mineraalide ebaseadusliku kaevandamise ja kaubandusega. Selle tagajärjel seostavad kõnealused mineraalid, mida võib leiduda tarbekaupades, tarbijaid liidust väljaspool aset leidvate konfliktidega. Seetõttu on kodanikud nõudnud eeskätt petitsioonide kaudu õigusakti ettepaneku tegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule, et ettevõtjaid ÜRO ja OECD suuniste alusel vastutusele võtta.
(8)   Liidu kodanikud ja kodanikuühiskonna esindajad on suurendanud teadlikkust liidu jurisdiktsiooni all tegutsevatest ettevõtjatest, keda ei ole võetud vastutusele nende võimaliku seotuse eest konfliktipiirkondadest pärit mineraalide ebaseadusliku kaevandamise ja kaubandusega. Selle tagajärjel seostavad kõnealused mineraalid, mida võib leiduda tarbekaupades, tarbijaid liidust väljaspool aset leidvate konfliktidega. Nii on tarbijad kaudselt seotud konfliktidega, millel on ränk mõju inimõigustele, eelkõige naiste õigustele, kuna relvastatud rühmitused panevad sageli toime massilisi vägistamisi, rakendades sellega kindlat strateegiat kohaliku elanikkonna hirmutamiseks ja kontrolli all hoidmiseks ning omaenda huvide kaitseks. Seetõttu on kodanikud nõudnud eeskätt petitsioonide kaudu õigusakti ettepaneku tegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule, et ettevõtjaid ÜRO ja OECD suuniste alusel vastutusele võtta.
Muudatusettepanekud 71, 91 ja 112
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 9 a (uus)
(9a)  Määrus peegeldab vajadust kehtestada hoolsuskohustus kogu tarneahela ulatuses, alates hankekohast kuni lõpptooteni, nõudes kõigilt ettevõtjatelt, kes on määruses hõlmatud loodusvarade, sealhulgas neid loodusvarasid sisaldavate toodete esmaturustajad liidu turul, oma tarneahela hoolsuskohustuse täitmist ja avalikku aruandlust. Kooskõlas hoolsuskohustuse iseloomuga peaksid käesolevas määruses sätestatud individuaalsed hoolsuskohustused peegeldama hoolsuskohustuse protsessi progressiivset ja paindlikku iseloomu ning vajadust kehtestada sellised kohustused, mis on ettevõtjate konkreetse olukorraga nõuetekohaselt kohandatud. Kohustuste kohandamisel tuleks arvestada ettevõtja suurust, finantsvõimendust ja asukohta tarneahelas.
Muudatusettepanek 57
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 11 a (uus)
(11a)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/95/EL1a nõutakse enam kui 500 töötajaga ettevõtetelt teabe avalikustamist mitmesuguste meetmete kohta, mis hõlmavad muu hulgas inimõigusi, võitlust korruptsiooniga ja tarneahelaga seotud hoolsuskohustuse täitmist. Direktiivi kohaselt peab komisjon koostama suunised, mis hõlbustavad sellise teabe avalikustamist. Komisjon peaks kaaluma suunistesse mineraalide ja metallide vastutustundlikku hankimist puudutavate tulemusnäitajate lisamist.
__________________
1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta direktiiv 2014/95/EL, millega muudetakse direktiivi 2013/34/EL seoses mitmekesisust käsitleva teabe ja muu kui finantsteabe avalikustamisega teatavate suurettevõtjate ja kontsernide poolt (ELT L 330, 15.11.2014, lk 1).
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 11 b (uus)
(11b)  Mitmed olemasolevad tarneahelaga seotud hoolsuskohustuse täitmise süsteemid võivad aidata käesoleva määruse eesmärke täita. Juba on olemas tööstusharude süsteemid, mille eesmärk on lõhkuda konfliktide ning tina-, tantaali-, volframi- ja kullahangete vaheline seos. Nendes süsteemides kasutatakse sõltumatuid välisauditeid selliste sulatuskodade ja rafineerimistehaste sertifitseerimiseks, kus on olemas toimivad süsteemid, millega tagatakse üksnes mineraalide vastutustundlik hankimine. Neid tööstusharude süsteeme tuleks liidu süsteemis tunnustada. Kõrgete nõuete järgimiseks ja korduvauditite vältimiseks on aga vaja selliste süsteemide tunnustamise kriteeriumid ja menetlused selgemaks muuta, et neid saaks tunnustada samaväärsetena käesoleva määruse nõuetega.
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 12
(12)   Liidu äriühingud on väljendanud avalike konsultatsioonide kaudu oma huvi mineraalide vastutustundliku hankimise vastu ning esitanud aruandeid kehtivate kavade kohta, mille abil kavatsetakse saavutada ettevõtja sotsiaalse vastutuse eesmärgid ning rahuldada klientide nõudmised ja tarnekindluse vajadused. Liidu ettevõtjad on siiski andnud teada ka tarneahelaga seotud hoolsuskohustuse täitmisel ette tulevatest arvukatest raskustest, mis on tingitud pikkadest ja keerukatest ülemaailmsetest tarneahelatest, kuhu kuulub suur hulk ettevõtjaid, keda iseloomustab sageli ebapiisav teadlikkus või eetiline ükskõiksus. Komisjon peaks jälgima vastutustundliku hankimisega seotud kulusid ja nende võimalikku mõju eeskätt väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõimele.
(12)   Liidu äriühingud on väljendanud avalike konsultatsioonide kaudu oma huvi mineraalide vastutustundliku hankimise vastu ning esitanud aruandeid kehtivate kavade kohta, mille abil kavatsetakse saavutada ettevõtja sotsiaalse vastutuse eesmärgid ning rahuldada klientide nõudmised ja tarnekindluse vajadused. Liidu ettevõtjad on siiski andnud teada ka tarneahelaga seotud hoolsuskohustuse täitmisel ette tulevatest arvukatest raskustest ja praktilistest probleemidest, mis on tingitud pikkadest ja keerukatest ülemaailmsetest tarneahelatest, kuhu kuulub suur hulk ettevõtjaid, keda iseloomustab sageli ebapiisav teadlikkus või eetiline ükskõiksus. Komisjon peaks hoolikalt jälgima vastutustundliku hankimisega ja välisauditiga seotud kulusid, nende halduslikku mõju ja nende võimalikku mõju eeskätt väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõimele ning peaks selle kohta aru andma. Käesoleva määruse rakendamiseks peaks komisjon osutama mikroettevõtjatele ja VKEdele tehnilist ja rahalist abi ning hõlbustama teabevahetust. Liidus registreeritud VKEd, kes impordivad mineraale ja metalle ning võtavad kasutusele hoolsuskohustuse täitmise süsteemid, peaksid saama rahalist abi komisjoni programmi COSME kaudu.
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 12 a (uus)
(12a)  Neid liidus registreeritud ettevõtjaid, kes asuvad tarneahelas allpool ja võtavad vabatahtlikult kasutusele vastutustundliku mineraalide ja metallide hankimise süsteemi, peaksid liikmesriikide pädevad asutused sertifitseerima märgisega. Komisjon peaks sertifikaatide väljastamise kriteeriumite väljatöötamisel toetuma OECD hoolsuskohustuse suunistele ja võib selleks konsulteerida OECD sekretariaadiga. Märgise „Euroopa vastutustundlikkuse sertifitseerimine” andmise tingimused peaksid olema sama ranged kui OECD sertifitseerimissüsteemi puhul. Märgisest „Euroopa vastutustundlikkuse sertifitseerimine” kasu saavatel ettevõtjatel soovitatakse seda näidata oma veebisaidil ja lisada see Euroopa tarbijatele antavasse teabesse.
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 13
(13)   Sulatuskojad ja rafineerimistehased on tähtis lüli mineraalide ülemaailmsetes tarneahelates, kuna nad on harilikult viimaseks etapiks, kus hoolsuskohustuse täitmist on võimalik mineraali päritolu ja järelevalveahelat käsitleva teabe kogumise, avalikustamise ja kontrollimise teel tulemuslikult tagada. Pärast seda ümbertöötlemisetappi peetakse mineraalide päritolu kindlakstegemist sageli võimatuks. Liidu nimekiri vastutustundlikest sulatuskodadest ja rafineerimistehastest annaks seega tarneahelas allpool asuvatele ettevõtjatele läbipaistvuse ja kindlustunde seoses tarneahelaga seotud hoolsuskohustuse täitmisega.
(13)   Sulatuskojad ja rafineerimistehased on tähtis lüli mineraalide ülemaailmsetes tarneahelates, kuna nad on harilikult viimaseks etapiks, kus hoolsuskohustuse täitmist on võimalik mineraali päritolu ja järelevalveahelat käsitleva teabe kogumise, avalikustamise ja kontrollimise teel tulemuslikult tagada. Pärast seda ümbertöötlemisetappi peetakse mineraalide päritolu kindlakstegemist sageli võimatuks. Sama kehtib ringlusse võetud metallide kohta, mida on veelgi põhjalikumalt ümber töödeldud. Liidu nimekiri vastutustundlikest sulatuskodadest ja rafineerimistehastest annaks seega tarneahelas allpool asuvatele ettevõtjatele läbipaistvuse ja kindlustunde seoses tarneahelaga seotud hoolsuskohustuse täitmisega. Vastavalt OECD hoolsuskohustuse suunistele peaksid tarneahelas ülalpool asuvad ettevõtted, nagu sulatuskojad ja rafineerimistehased, läbi tegema sõltumatu välisauditi oma tarneahela hoolsuskohustuse tavade kohta, kusjuures peetaks silmas ka nende ettevõtete võtmist vastutustundlike sulatuskodade ja rafineerimistehaste nimekirja.
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 13 a (uus)
(13a)  Mineraale ja nende kontsentraate töötlevatel sulatuskodadel ja rafineerimistehastel peaks olema kohustus rakendada liidu süsteemi tarneahelaga seotud hoolsuskohustuse täitmiseks.
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 13 b (uus)
(13b)  Kõiki käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvaid mineraale ja metalle tuleks kasutada määruses sätestatud nõuete kohaselt. On oluline, et importijad käesoleva määruse sätteid täidaksid.
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 15 a (uus)
(15a)  Käesoleva määruse tõhusa rakendamise tagamiseks tuleks ette näha kaheaastane üleminekuperiood, et komisjon saaks kehtestada välisauditite korra ja et vastutustundlikud importijad saaksid tutvuda neile käesolevast määrusest tulenevate kohustustega.
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 15 b (uus)
(15b)  Komisjon peaks korrapäraselt läbi vaatama oma finantsabiga seotud ja poliitilised kohustused konflikti- ja riskipiirkondades, kus kaevandatakse tina, tantaali, volframit ja kulda, eelkõige Ida-Aafrika järvede piirkonnas, et tagada poliitika sidusus ning elavdada ja tugevdada hea valitsemistava ja õigusriigi põhimõtte ning eelkõige eetilise kaevandamise põhimõtte järgimist.
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 16
(16)   Komisjon peaks andma nõukogule ja Euroopa Parlamendile korrapäraselt aru sellest, milline on kava mõju. Mitte hiljem kui kolm aastat pärast jõustumist ning seejärel iga kuue aasta järel vaatab komisjon läbi kõnealuse määruse toimimise ja tulemuslikkuse, sealhulgas konflikti- ja riskipiirkondadest pärit mineraalide vastutustundliku hankimise edendamisega seonduva. Vajaduse korral lisatakse aruannetele asjakohased õigusakti ettepanekud, mis võivad sisaldada kohustuslikke meetmeid,
(16)   Komisjon peaks andma Euroopa Parlamendile ja nõukogule korrapäraselt aru sellest, milline on kava mõju. Kaks aastat pärast käesoleva määruse rakendamise alguskuupäeva ning seejärel iga kolme aasta järel vaatab komisjon läbi kõnealuse määruse toimimise ja tulemuslikkuse ning süsteemi viimase mõju kohapeal seoses konflikti- ja riskipiirkondadest pärit mineraalide vastutustundliku hankimise edendamisega seonduvaga ning annab sellest aru Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Vajaduse korral lisatakse aruannetele asjakohased õigusakti ettepanekud, mis võivad sisaldada täiendavaid kohustuslikke meetmeid,
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 16 a (uus)
(16a)  Euroopa Komisjon ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresident kohustusid oma 5.märtsi 2014. aasta ühisteatises rakendama kaasnevaid meetmeid, mis paralleelselt käesoleva määrusega viivad vastutustundliku hankimise ühtse ELi käsituse loomisele, eesmärgiga mitte üksnes saavutada ettevõtete aktiivne osalemine käesoleva määrusega sätestatud liidu süsteemis, vaid ka tagada, et vastutustundliku hankimise edendamiseks konflikti- või riskipiirkondadest võetakse kasutusele ülemaailmne, sidus ja kõikehõlmav käsitus.
Muudatusettepanek 60
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 1
1.   Käesoleva määrusega luuakse liidu süsteem tarneahelaga seotud hoolsuskohustuse täitmise enesesertifitseerimiseks, et piirata relvastatud rühmituste ja julgeolekujõudude12 võimalusi tina, tantaali, volframi ja nende maakide ning kullaga kauplemiseks. Eesmärk on tagada läbipaistvus ja kindlustunne konflikti- ja riskipiirkondadest hankivate importijate, sulatuskodade ja rafineerimistehaste tarnetegevuse suhtes.
1.   Käesoleva määrusega luuakse liidu süsteem tarneahelaga seotud hoolsuskohustuse täitmise sertifitseerimiseks, et piirata relvastatud rühmituste ja julgeolekujõudude12 võimalusi tina, tantaali, volframi ja nende maakide ning kullaga kauplemiseks. Eesmärk on tagada läbipaistvus ja kindlustunne konflikti- ja riskipiirkondadest hankivate importijate, sulatuskodade ja rafineerimistehaste tarnetegevuse suhtes.
__________________
__________________
12 „Relvastatud rühmitused ja julgeolekujõud” vastavalt määratlusele II lisas dokumendile Konflikti- ja riskipiirkondadest pärit mineraalide vastutustundlikke tarneahelaid käsitlevad OECD hoolsuskohustuse suunised, teine väljaanne, OECD Publishing (OECD 2013). http://dx.doi.org/10.1787/9789264185050-en.
12 „Relvastatud rühmitused ja julgeolekujõud” vastavalt määratlusele II lisas dokumendile Konflikti- ja riskipiirkondadest pärit mineraalide vastutustundlikke tarneahelaid käsitlevad OECD hoolsuskohustuse suunised, teine väljaanne, OECD Publishing (OECD 2013). http://dx.doi.org/10.1787/9789264185050-en.
Muudatusettepanek 154
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 2
2.   Käesolevas määruses kehtestatakse tarneahelaga seotud hoolsuskohustused liidu importijate suhtes, kes soovivad ennast ise sertifitseerida I lisas sätestatud tina, tantaali, volframit ja kulda sisaldavate või neist koosnevate mineraalide või metallide vastutustundlike importijatena.
2.   Käesolevas määruses kehtestatakse tarneahelaga seotud hoolsuskohustused kõikide liidu importijate suhtes, kes hangivad käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvaid mineraale ja metalle, kooskõlas OECD hoolsuskohustuse suunistega. Nimetatud suuniste eesmärk on tagada importijate tegevuse läbipaistvus ja jälgitavus konflikti- ja riskipiirkondadest hankimisel, et minimeerida või ära hoida vägivaldseid konflikte ja inimõiguste rikkumisi, vähendades vastavalt hoolsuskohustust käsitlevate OECD suuniste II lisa määratlusele relvastatud rühmituste ja julgeolekujõudude võimalusi selliste mineraalide ja metallidega kaubelda.
Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 2 a (uus)
2a.  Määruse kohaldamisalast jäetakse välja eeldatavalt ringlusse võetavad metallid.
Muudatusettepanekud 76, 97, 117 ja 135
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 2 b (uus)
2b.  Selleks, et vältida soovimatuid turumoonutusi, tehakse määruses vahet tarneahelas ülal- ja allpool asuvate ettevõtjate rollide vahel. Hoolsuskohustus tuleb kohandada asjaomase ettevõtja tegevusega ning tema suuruse ja asukohaga tarneahelas.
Muudatusettepanekud 77, 98, 118 ja 136
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 2 c (uus)
2c.  Komisjon võib tööstusharude süsteemide alusel ja kooskõlas OECD suunistega anda täiendavaid suuniseid kohustuste kohta, mida ettevõtjad peavad täitma sõltuvalt nende asukohast tarneahelas, tagamaks et süsteem hõlmab paindlikku menetlust, milles võetakse arvesse VKEde positsiooni.
Muudatusettepanek 155
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 2 d (uus)
2d.  Tarneahelas allpool asuvad ettevõtjad peavad võtma käesoleva määruse kohaselt ja kooskõlas OECD suunistega kõik mõistlikud meetmed selleks, et määrata kindlaks ja kõrvaldada riskid käesoleva määrusega hõlmatud mineraalide ja metallide tarneahelas. Sellega seoses on nad kohustatud andma teavet oma vastutustundliku hankimise huvides võetavate hoolsusmeetmete kohta.
Muudatusettepanek 26
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – punkt b a (uus)
ba)  „ringlusse võetud metall” – taaskasutatav lõpptoode või kasutatud toode või tootmisel tekkivad metallijäätmed; ringlusse võetud metalliks loetakse ülejääv, liigne, defektne või vanametall, mis sisaldab rafineeritud või töödeldud metalli, mida saab tina, tantaali, volframi ja/või kulla tootmisel ringlusse võtta; ringlusse võetud metalliks ei loeta osaliselt töödeldud, töötlemata või muus maagis kaasnevaid mineraale;
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – punkt e
e)   „konflikti- ja riskipiirkonnad” – piirkonnad, mis on relvastatud konfliktis, ebakindlas konfliktijärgses olukorras või nõrga või puuduva valitsemistava ja julgeolekuga, nagu näiteks läbikukkunud riigid, ning piirkonnad, kus esineb rahvusvahelise õiguse laiaulatuslikke ja süstemaatilisi rikkumisi, kaasa arvatud inimõiguste rikkumisi;
e)   „konflikti- ja riskipiirkonnad” – piirkonnad, mis on relvastatud konfliktis, kus on laialdaselt levinud vägivald ja tsiviiltaristu on purunenud, mis on ebakindlas konfliktijärgses olukorras või nõrga või puuduva valitsemistava ja julgeolekuga, nagu näiteks läbikukkunud riigid, ning piirkonnad, mida iseloomustab rahvusvahelise õiguse kohaste inimõiguste laiaulatuslik ja süstemaatiline rikkumine;
Muudatusettepanek 25
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – punkt g
g)   „importija” – mis tahes füüsiline või juriidiline isik, kes deklareerib käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvad mineraalid või metallid vabasse ringlusse lubamiseks nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/9213 artikli 79 tähenduses;
g)   „importija” – mis tahes liidus asuv füüsiline või juriidiline isik, kes omaenda nimel deklareerib käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvate mineraalide ja metallide vabasse ringlusse laskmist, või isik, kelle nimel seda deklareeritakse; esindaja, kes esitab deklaratsiooni kas teise isiku eest ja tema nimel või teise isiku eest omaenda nimel, loetakse käesoleva määruse tähenduses samuti importijaks;
__________________
13 Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2913/92, 12. oktoober 1992, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1).
Muudatusettepanek 100
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – punkt h
h)  „vastutustundlik importija” – mis tahes importija, kes kasutab enesesertifitseerimist vastavalt käesolevas määruses kehtestatud nõuetele;
välja jäetud
Muudatusettepanek 138
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – punkt i
i)  „enesesertifitseerimine” – teatamine oma nõusolekust täita kohustusi seoses juhtimissüsteemide, riskijuhtimise, välisauditite ja teabe avalikustamisega vastavalt käesoleva määruse sätetele;
välja jäetud
(Seda muudatusettepanekut kohaldatakse kogu teksti suhtes, kui seda ei ole juba muudetud teiste muudatusettepanekutega).
Muudatusettepanek 29
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – punkt q a (uus)
qa)  „tööstusharu süsteem” – asjaomase tööstusharu organisatsioonide väljatöötatud ja nende poolt kontrollitav tarneahelaga seotud hoolsuskohustuse vabatahtlike menetluste, vahendite või mehhanismide kombinatsioon, sealhulgas sõltumatud vastavushindamised;
Muudatusettepanek 30
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – punkt q b (uus)
qb)  „relvastatud rühmitused ja julgeolekujõud” – rühmad, millele on osutatud OECD hoolsuskohustuse suuniste II lisas;
Muudatusettepanek 31
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – punkt a
a)   võtma vastu ning edastama selgelt tarnijatele ja avalikkusele oma tarneahela põhimõtted mineraalide ja metallide kohta, mis võivad pärineda konflikti- ja riskipiirkondadest;
a)   võtma vastu ning edastama selgelt ja süsteemselt tarnijatele ja avalikkusele oma tarneahela põhimõtted mineraalide ja metallide kohta, mis võivad pärineda konflikti- ja riskipiirkondadest;
Muudatusettepanekud 85, 126 ja 145
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 1 a (uus)
Kui ettevõtja saab põhjendatult järeldada, et metallid on saadud ainult ringlussevõetud või vanametalli allikatest, siis ta, võttes nõuetekohaselt arvesse ärilist konfidentsiaalsust ja muid konkurentsiga seotud asjaolusid:
a)  teeb oma veendumuse avalikult teatavaks ja
b)  kirjeldab põhjendatud üksikasjalikkusega selle veendumuseni jõudmisel rakendatud hoolsuskohustuse meetmeid.
Muudatusettepanek 67
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 2 a (uus)
Sulatatud ja rafineeritud metallide sertifitseeritud vastutustundlikud importijad vabastatakse käesoleva määruse artikli 3 lõikes 1a sätestatud sõltumatu välisauditi kohustusest, kui nad esitavad arvestatavaid tõendeid selle kohta, et kõik nende tarneahela sulatuskojad ja rafineerimistehased täidavad käesoleva määruse nõudeid.
Muudatusettepanek 40
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 a (uus)
Artikkel 7a
Vastutustundlike importijate nimekiri
1.  Liikmesriikide poolt artiklis 15 nimetatud aruannetes esitatud teabe alusel võtab komisjon vastu ja avaldab otsuse, milles on loetletud käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvate mineraalide ja metallide vastutustundlike importijate nimed ja aadressid.
2.  Komisjon kinnitab kõnealuse nimekirja Ia lisas esitatud vormi kasutades ning kooskõlas artikli 13 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.
3.  Komisjon ajakohastab kõnealuses nimekirjas olevat teavet õigeaegselt ja avaldab selle, sealhulgas internetis. Komisjon kõrvaldab nimekirjast nende importijate nimed, keda liikmesriigid ei loe enam seetõttu, et need on võtnud parandusmeetmeid ebapiisavalt, vastutustundlikeks importijateks vastavalt artikli 14 lõikele 3.
Muudatusettepanek 43
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 b (uus)
Artikkel 7b
Sulatuskodade ja rafineerimistehaste suhtes kohaldatavad hoolsuskohustuse nõuded
1.  Liidus registreeritud sulatuskodadel ja rafineerimistehastel, kes töötlevad ja impordivad mineraale ja nende kontsentraate, on kohustus kohaldada liidu süsteemi tarneahelaga seotud hoolsuskohustuse täitmiseks või komisjoni poolt samaväärsena tunnustatud hoolsuskohustuse süsteemi.
2.  Liikmesriikide pädevad asutused tagavad, et sulatuskojad ja rafineerimistehased kohaldavad nõuetekohaselt Euroopa hoolsuskohustuse süsteemi. Kui neid kohustusi ei täideta, teavitavad asutused sulatuskoda või rafineerimistehast sellest asjaolust ning paluvad neil võtta Euroopa hoolsuskohustuse süsteemi nõuete täitmiseks parandusmeetmeid. Kui nõudeid järjekindlalt ei täideta, määravad liikmesriikide pädevad asutused käesoleva määruse nõuete rikkumise eest karistused. Karistused tühistatakse, kui sulatuskoda või rafineerimistehas käesolevat määrust järgib.
Muudatusettepanek 44
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 1
1.   Liikmesriikide poolt artiklis 15 nimetatud aruannetes esitatud teabe alusel võtab komisjon vastu ja avaldab otsuse, milles on loetletud käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvate mineraalide vastutustundlike sulatuskodade ja rafineerimistehaste nimed ja aadressid.
1.   Liikmesriikide poolt artiklis 15 nimetatud aruannetes esitatud teabe alusel võtab komisjon vastu ja avaldab otsuse, milles on loetletud vastutustundlike sulatuskodade ja rafineerimistehaste nimed ja aadressid.
Muudatusettepanek 45
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 2
2.  Komisjon kannab lõikes 1 osutatud nimekirja need vastutustundlikud sulatuskojad ja rafineerimistehased, mis teevad vähemalt osaliselt hankeid konflikti- ja riskipiirkondadest.
2.  Komisjon kannab lõikes 1 osutatud nimekirja need vastutustundlikud sulatuskojad ja rafineerimistehased, mis teevad vähemalt osaliselt hankeid konflikti- ja riskipiirkondadest. Nimekiri koostatakse selliste olemasolevate samaväärsete tööstusharude, valitsuse või muu hoolsuskohustuse süsteemide alusel, mis hõlmavad käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvaid mineraale ja metalle.
Muudatusettepanek 46
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 3
3.   Komisjon kinnitab kõnealuse nimekirja kooskõlas II lisas esitatud vormiga ning artikli 13 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusega. Konsulteerimine OECD sekretariaadiga on kohustuslik.
3.   Komisjon kinnitab kõnealuse nimekirja II lisas esitatud vormi kasutades ning kooskõlas artikli 13 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega. Konsulteerimine OECD sekretariaadiga on kohustuslik.
Muudatusettepanek 47
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 4
4.   Komisjon ajakohastab kõnealuses nimekirjas olevat teavet õigeaegselt Komisjon kustutab nimekirjast nende sulatuskodade ja rafineerimistehaste nimed, mida liikmesriigid ei tunnusta enam vastutustundlike importijatena artikli 14 lõike 3 alusel, või mis kuuluvad tunnustuse kaotanud vastutustundlike importijate tarneahelasse.
4.   Komisjon ajakohastab kõnealuses nimekirjas olevat teavet õigeaegselt ja avaldab selle, muuhulgas internetis. Komisjon kustutab nimekirjast nende sulatuskodade ja rafineerimistehaste nimed, mida liikmesriigid ei tunnusta enam vastutustundlike importijatena artikli 14 lõike 3 alusel, või mis kuuluvad tunnustuse kaotanud vastutustundlike importijate tarneahelasse.
Muudatusettepanek 48
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 2
2.   Komisjon teeb otsuse avaldada muu hulgas internetis pädevate asutuste nimekiri kooskõlas III lisas esitatud vormiga ning artikli 13 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusega. Komisjon ajakohastab nimekirja regulaarselt.
2.   Komisjon teeb otsuse avaldada muu hulgas internetis pädevate asutuste nimekiri III lisas esitatud vormi kasutades ning kooskõlas artikli 13 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega. Komisjon ajakohastab nimekirja regulaarselt.
Muudatusettepanek 151
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – lõige 1
1.   Liikmesriigi pädevad asutused teevad vajalikud järelkontrollid, et tagada käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvate mineraalide ja metallide enesesertifitseeritud vastutustundlike importijate kohustuste täitmine vastavalt artiklitele 4, 5, 6 ja 7.
1.   Liikmesriigi pädevad asutused teevad vajalikud järelkontrollid, et tagada käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvate mineraalide ja metallide vastutustundlike importijate kohustuste täitmine vastavalt artiklitele 4, 5, 6 ja 7.
Muudatusettepanek 49
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – lõige 2
2.   Lõikes 1 osutatud kontrollide tegemisel kohaldatakse riskipõhist lähenemisviisi. Kontrolle võib teha ka juhul, kui pädeval asutusel on muu hulgas kolmanda isiku väljendatud põhjendatud kahtluste alusel asjakohast teavet käesoleva määruse täitmise kohta vastutustundliku importija poolt.
2.   Lõikes 1 osutatud kontrollide tegemisel kohaldatakse riskipõhist lähenemisviisi. Kontrolle tehakse ka juhul, kui pädeval asutusel on muu hulgas kolmanda isiku väljendatud põhjendatud kahtluste alusel asjakohast teavet käesoleva määruse täitmise kohta vastutustundliku importija poolt.
Muudatusettepanek 51
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 a (uus)
Artikkel 12a
Ettevõtjate, eelkõige VKEde jaoks selguse, õiguskindluse ja järjepidevuse tagamiseks koostab komisjon pärast konsulteerimist OECD-ga ettevõtjate jaoks käsiraamatu kujul mittesiduvad suunised, milles selgitatakse kriteeriumite parimaid kohaldamisviise käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluda võivates valdkondades. Käsiraamat põhineb käesoleva määruse artikli 2 punktis e kehtestatud konflikti- ja riskipiirkondade määratlusel ning selles võetakse arvesse OECD hoolsuskohustuse suuniseid selle valdkonna kohta.
Muudatusettepanek 52
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 2 – lõik 2
Kui komitee arvamus tuleb küsida kirjaliku menetluse teel, lõpetatakse nimetatud menetlus ilma tulemust saavutamata, kui arvamuse esitamiseks ettenähtud tähtaja jooksul komitee eesistuja nii otsustab või kui komitee liikmete lihthäälteenamusega seda taotletakse.
välja jäetud
Muudatusettepanek 53
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 2 a (uus)
(2a)  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.
Muudatusettepanek 55
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 a (uus)
Artikkel 15a
Kaasnevad meetmed
1.  Komisjon esitab vajaduse korral üleminekuperioodi jooksul seadusandliku ettepaneku, millega kehtestatakse kaasnevad meetmed käesoleva määruse tulemuslikkuse suurendamiseks kooskõlas ühisteatisega Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Konflikti- ja riskipiirkondadest pärit mineraalide vastutustundlik hankimine. ELi ühtse lähenemisviisi suunas” (JOIN (2014)0008).
Kaasnevate meetmetega, mille eesmärk on tagada integreeritud ELi lähenemisviis vastutustundliku hankimise kohustusele, nähakse ette järgmine:
a)  toetus vastutustundlikult hankivatele ettevõtjatele stiimulite, tehnilise abi ja suuniste kujul, võttes arvesse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate olukorda ja asukohta tarneahelas, et soodustada käesoleva määruse nõuetele vastavuse tagamist;
b)  jätkuvad poliitilised dialoogid kolmandate riikide ja muude sidusrühmadega, muu hulgas võimalus ühtlustamiseks riiklike ja piirkondlike sertifitseerimissüsteemidega ning koostöö avaliku ja erasektori algatustega;
c)  jätkuv sihtotstarbeline arengukoostöö kolmandate riikidega, eelkõige abi väljastpoolt konfliktipiirkondi pärit mineraalide turustamisel ning kohalikele ettevõtjatele paremate tingimuste loomine käesoleva määruse järgimiseks;
d)  tihe koostöö liikmesriikidega täiendavate algatuste tegemiseks tarbijate, investorite ja klientide teavitamise valdkonnas ning lisastiimulid ettevõtjate vastutustundlikuks käitumiseks, samuti liikmesriikide ametiasutuste poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL1a alusel sõlmitud hankelepingute täitmisklauslid.
2.  Komisjon esitab igal aastal tulemusaruande lõike 1 kohaselt rakendatud kaasnevate meetmete ning nende mõju ja tulemuslikkuse kohta.
_____________
1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65).
Muudatusettepanek 56
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõik 1 a (uus)
Määrust kohaldatakse alates ... *.
___________
* Kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.
Muudatusettepanek 59
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – veerg C a (uus)
Veerg C a: Mineraali liik

(1) Asi saadeti vastavalt kodukorra artikli 61 lõike 2 teisele lõigule vastutavale komisjonile uueks läbivaatamiseks (A8-0141/2015).


Vastuväited delegeeritud õigusaktile: kaadmiumi kasutamist valgustus- ja kuvamisseadmetes käsitlev erand
PDF 260kWORD 73k
Euroopa Parlamendi 20. mai 2015. aasta resolutsioon komisjoni 30. jaanuari 2015. aasta delegeeritud direktiivi kohta, millega muudetakse tehnika arenguga kohandamise eesmärgil Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/65/EL III lisa seoses erandiga, milles käsitletakse kaadmiumi kasutamist valgustus- ja kuvamisseadmetes (C(2015)00383 – 2015/2542(DEA))
P8_TA(2015)0205B8-0464/2015

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni delegeeritud direktiivi (C(2015)0383),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 290,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiivi 2011/65/EL teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes(1), eriti selle artiklit 4, artikli 5 lõike 1 punkti a ning artiklit 22,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 105 lõiget 4,

A.  arvestades, et direktiivi 2011/65/EL (teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes) artikli 4 lõikega 1 keelatakse muu hulgas kaadmiumi kasutamine elektri- ja elektroonikaseadmetes (vt selle direktiivi II lisas toodud loetelu);

B.  arvestades, et direktiivi 2011/65/EL III lisas on sätestatud erandid artikli 4 lõikes 1 esitatud piirangust;

C.  arvestades, et III lisa punktis 39 on sätestatud erand „Kaadmium värvi muutvates II–VI valgusdioodides (< 10 μg kaadmiumi valgust kiirgava pinna mm2 kohta), mis on ette nähtud kasutamiseks tahkistes valgus- või kuvamissüsteemides”, mille kehtivusaeg lõpeb 1. juulil 2014;

D.  arvestades, et artiklis 5 nähakse ette III lisa kohandamine teaduse ja tehnika arenguga erandite lisamise ja väljajätmise teel;

E.  arvestades, et komisjon on andnud teada, et ta sai 2012. aasta detsembris taotluse erandi 39 uuendamiseks ja 2013. aasta mais sellega seotud taotluse kitsama ja konkreetsema erandi kehtestamise kohta kvanttäppides sisalduva kaadmiumi kohta kuvamissüsteemides;

F.  arvestades, et artikli 5 lõike 1 punkti a kohaselt lisatakse erandid III lisasse, tingimusel et selline lisamine ei nõrgenda määruse (EÜ) nr 1907/2006 kohaselt ette nähtud keskkonna- ja tervisekaitset ja kui täidetud on vähemalt üks järgmistest tingimustest: nende kõrvaldamine või asendamine konstruktsioonimuutuste või materjalide ja komponentidega, mis ei nõua II lisas loetletud materjalide või ainete kasutamist, on teaduslikult või tehniliselt võimatu; asendusainete usaldusväärsus ei ole tagatud; asendamise negatiivne kogumõju keskkonnale, tervisele ja tarbijaohutusele on tõenäoliselt suurem kui sellest tulenev keskkonna-, tervise-, või tarbijaohutusealane kasu kokku;

G.  arvestades, et komisjoni delegeeritud direktiiviga pikendatakse erandit 39 kuni 30. juunini 2017, nimetatakse see ümber erandiks 39(a) ja lisatakse uus konkreetsem erand 39(b) „Kaadmium lainepikkust muundavates kaadmiumipõhistes pooljuht-nanokristalli kvanttäppides, mis on ette nähtud kasutamiseks kuvamisseadmetes (< 0,2 μg kaadmiumi kuvari pinna mm2 kohta)”, mille kestus lõpeb 30. juunil 2018;

H.  arvestades, et erandi 39 pikendamine ja uus erand 39(b) puudutavad mõlemad kaadmiumi kvanttäppe, kuigi täpsemalt osutatakse kvanttäppidele ainult erandis 39(b);

I.  arvestades, et erandi 39 pikendamine puudutab kaadmiumit sisaldavate kvanttäppide kaht erinevat kasutusviisi: üks puudutab kasutamist tahkistes valgussüsteemides (edaspidi „valgustusseadmed”), teine kuvamissüsteemides;

J.  arvestades, et uus erand 39(b) puudutab üksnes kuvamissüsteeme;

K.  arvestades, et komisjon märgib sõnaselgelt, et (kaadmiumiga ja kaadmiumita) kvanttäppe sisaldavad valgusdioodid valgustusseadmete jaoks ei ole veel kättesaadavad, ja tõdeb, et seepärast ei saa nende kasulikkust seoses keskkonnamõjuga veel tõendada; arvestades, et komisjon pikendas sellegipoolest kaadmiumit sisaldavatel kvanttäppidel põhinevate valgustusseadmete üldist erandit kuni 30. juunini 2017, et võimaldada valgustusseadmete valmistajatel taotleda vastavat erandit, kuna sellised valgustusseadmed on juba tootmiseelses etapis;

L.  arvestades, et sõltumatud konsultandid, kes kasutusviise komisjoni taotlusel hindasid, jõudsid järeldusele, et esitatud teave ei võimaldanud teha järeldust, et valgustusseadmetele antav erand oleks praegu õigustatud, ja on seetõttu esitanud sõnaselgelt vastupidise soovituse(2);

M.  arvestades, et komisjoni poolt 12. mail 2015 ringlusse lastud mitteametlik teave olukorda ei muuda, sest puuduvad tõendid nende toodete kättesaadavuse kohta Euroopa turul ja hinnangut nende omaduste vastavuse kohta artikli 5 lõike 1 punktile a ei ole esitatud;

N.  arvestades, et asjaomaste valgustustoodete puudumise tõttu ei suutnud taotleja tõendada, et mõni artikli 5 lõike 1 punktis a toodud tingimustest kaadmiumit sisaldavate kvanttäppide kasutamise kohta valgustusseadmetes oleks täidetud; arvestades, et seetõttu ei ole erandi pikendamine valgustusseadmetele õigustatud;

O.  arvestades, et selline erand võib osutuda asjakohaseks tulevikus, kuid seda saab anda ainult nõuetekohase hindamise alusel, mida seni ei ole tehtud;

P.  arvestades, et oma delegeeritud direktiivis on komisjon andnud ka uue erandi kaadmiumit sisaldavatele kvanttäppidele kuvamissüsteemides, väites, et need on juba kuvamissüsteemides kasutusel, et neil oleks üldiselt positiivne mõju tänu nende vähesele energiatarbimisele ja et kaadmiumita kvanttäpid ei ole veel tehniliselt kättesaadavad;

Q.  arvestades, et sõltumatud konsultandid, kes kasutusviise komisjoni taotlusel hindasid, soovitasid 2014. aasta aprillis anda konkreetne erand kaadmiumit sisaldavatele kvanttäppidele kuvamisseadmetes lühemaks ajaks, kui oli taotletud (kuni 30. juunini 2017, st üks aasta vähem kui komisjoni poolt vastu võetud tähtaeg), võttes arvesse, et teadusuuringud, mille eesmärk on vähendada seadmetes kaadmiumi kogust ja leida kaadmiumivabad aseained, on lõppetapis; arvestades, et teiste sõnadega öeldes põhines soovitus sellel, et sel ajahetkel puudusid kaadmiumivabad kvanttäppidega kuvamissüsteemid;

R.  arvestades, et sellest ajast alates on turul toimunud siiski olulised muutused; arvestades, et 2015. aastal tõi üks maailma juhtivaid teleritootjaid liidu turule terve seeria uusi telerimudeleid, mis põhinevad kaadmiumivabadel kvanttäppidel ja on saadaval mitme liikmesriigi (vähemalt Saksamaa, Ühendkuningriigi ja Belgia) peamistes jaekauplustes;

S.  arvestades, et teisest küljest ei tundu liidu turul enam olevat kaadmiumit sisaldavate kvanttäppidega telereid, ja arvestades, et raske on leida selle ainsa sülearvuti jaemüüjaid, mille kuvar põhineb kaadmiumit sisaldavate kvanttäppide tehnoloogial;

T.  arvestades, et võib eeldada, et kaadmiumivabade kvanttäppide energiat säästvad omandused on sarnased kaadmiumit sisaldavate kvanttäppide omadustele; arvestades, et ökomärgistust puudutava teabe kohaselt ilmnes, et kaadmiumita kvanttäppidega sama suurusega teleri ekraani võrdlemisel kaadmiumit sisaldavate kvanttäppidega teleri ekraaniga osutus kaadmiumita kvanttäppidega teleri energiatarbimine väiksemaks; arvestades, et tööstuselt saadud teabe kohaselt andsid värvuste kuvamisvõime katsed kaadmiumita kvanttäppidega telerite ekraanide puhul sama või isegi parema tulemuse kui standardteleri puhul;

U.  arvestades, et komisjoni põhiargument uue erandi andmiseks on see, et kaadmiumita kvanttäpid ei ole veel tehniliselt kättesaadavad;

V.  arvestades, et see põhjendus on täiesti ebaõige, sest kaadmiumita kvanttäpid on tehniliselt kättesaadavad ja liidu turul on laialdaselt kättesaadav terve sellel tehnoloogial põhinev telerite seeria, mis on müügil tuntud jaekauplustes;

W.  arvestades, et komisjoni poolt 12. mail 2015 ringlusse lastud mitteametlik teave seda olukorda ei muuda; arvestades, et komisjoni loetletud kaadmiumit sisaldavate kvanttäppidega ekraanidega tooted kas ei ole praegu kättesaadavad (teler TCL 55’’ TV) või on kättesaadavad ainult USAs (ASUS sülearvuti, Sony telerid) või puudutavad ainult veel turule tulevaid tooteid (Konka, Phillips, AOC);

X.  arvestades, et nii praeguse erandi 39 pikendamine kui ka uue erandi 39(b) andmine ei vasta ühelegi artikli 5 lõike 1 punkti a tingimusele ja on seega põhjendamatu; arvestades, et suhteliselt lühikesed kehtivusaja lõppemise tähtajad ei saa olla artikli 5 lõike 1 punkti a tingimustele mittevastavuse õigustuseks;

Y.  arvestades, et direktiivi 2011/65/EL artikli 5 lõike 5 kohaselt jääb kehtiv erand kehtima, kuni komisjon on teinud uuendamise taotluse kohta otsuse;

Z.  arvestades, et direktiivi 2011/65/EL artikli 5 lõikes 6 on sätestatud, et kui erandi uuendamise taotlus lükatakse tagasi või erand tühistatakse, kehtib erand minimaalselt 12 kuud ja maksimaalselt 18 kuud alates otsuse tegemise kuupäevast;

AA.  arvestades, et seetõttu ei tähenda delegeeritud direktiivi tagasilükkamine kaadmiumit sisaldavate kvanttäppide keelustamist, vaid lihtsalt tuleb teha uus hindamine; arvestades, et seetõttu puudub turu moonutamine, sest praegune erand kehtib kuni selle tagasivõtmiseni, mille järel antakse täiendav ajapikendus;

AB.  arvestades, et kaadmiumita kvanttäppide tehnoloogial põhinevate toodete kaubandusvõrgus kättesaadavuse osas on toimunud olulised muutused, mis vajavad uue hinnangu andmist;

1.  esitab komisjoni delegeeritud direktiivile vastuväited;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile ning teatada talle, et delegeeritud direktiiv ei saa jõustuda;

3.  on seisukohal, et komisjoni delegeeritud direktiiv ei vasta direktiivi 2011/65/EL artikli 5 lõike 1 punktis a sätestatud tingimustele mõlema erandi puhul, mis on lisatud direktiivi 2011/65/EL III lisa punktidesse 39(a) ning 39(b);

4.  on seisukohal, et eelkõige punktis 39(b) esitatud erandi põhjendamisel lähtutakse vananenud olukorrast, et kaadmiumit sisaldavate kvanttäppide asendamine ei ole praktikas teostatav; nõuab seetõttu, et artikli 5 lõike 1 punkti a tingimustest lähtuvalt hinnataks kiiresti ümber direktiivi 2011/65/EL III lisa punktis 39 esitatud kehtiv erand eesmärgiga tunnistada see lõppenuks;

5.  palub komisjonil esitada uue delegeeritud õigusakti, milles võetakse arvesse parlamendi seisukohta;

6.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 174, 1.7.2011, lk 88.
(2) Öko-Institut, Fraunhofer, Eunomia (2014): Assistance to the Commission on technological socio-economic and cost-benefit assessment related to exemptions from the substance restrictions in electrical and electronic equipment (lk 89) - http://rohs.exemptions.oeko.info/fileadmin/user_upload/RoHS_IX/20140422_RoHS2_Evaluation_Ex_Requests_2013-1-5_final.pdf


Vastuväited delegeeritud õigusaktile: põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi impordilitsents
PDF 233kWORD 60k
Euroopa Parlamendi 20. mai 2015. aasta resolutsioon komisjoni 20. veebruari 2015. aasta delegeeritud määruse kohta, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 376/2008 seoses põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi impordilitsentsi esitamise kohustusega ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2336/2003, millega kehtestatakse teatavad üksikasjalikud eeskirjad nõukogu määruse (EÜ) nr 670/2003 kohaldamiseks, milles sätestatakse põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi turgu käsitlevad erimeetmed (C(2015)00861 – 2015/2580(DEA))
P8_TA(2015)0206B8-0440/2015

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni delegeeritud määrust (C(2015)00861),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 290,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007(1), eriti selle artikli 177 lõike 1 punkti a, artikli 223 lõiget 2 ja artikli 227 lõiget 5,

–  võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni resolutsiooni ettepanekut,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 105 lõiget 3,

A.  arvestades, et põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholiga seotud andmete jälgimine tagab nii läbipaistvuse kui ka teadmised selle kohta, kuidas areneb asjaomane turg, mis on endiselt ebastabiilne ja kus valitseb tugev konkurents, eriti seoses impordiga kolmandatest riikidest;

B.  arvestades, et selline teave on äärmiselt kasulik ka rahvusvaheliste lepingute alaste läbirääkimiste ja dumpinguvastaste uurimiste seisukohast;

C.  arvestades, et Eurostat nii täpset teavet ei anna, mis tähendab, et ettevõtjatel, liikmesriikidel ja ELi institutsioonidel ei ole turul valitseva olukorra täielikuks tundmiseks muud võimalust;

1.  esitab komisjoni delegeeritud määrusele vastuväiteid;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile ning teatada talle, et delegeeritud määrus ei saa jõustuda;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.


Rasedus- ja sünnituspuhkus
PDF 156kWORD 65k
Euroopa Parlamendi 20. mai 2015. aasta resolutsioon rasedus- ja sünnituspuhkuse kohta (2015/2655(RSP))
P8_TA(2015)0207B8-0453/2015

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 2 ja artikli 3 lõike 3 teist lõiku ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 8 ja 294,

–  võttes arvesse nõukogu 19. oktoobri 1992. aasta direktiivi 92/85/EMÜ rasedate, hiljuti sünnitanud ja rinnaga toitvate töötajate tööohutuse ja töötervishoiu parandamise meetmete kehtestamise kohta (rasedus- ja sünnituspuhkuse direktiiv)(1),

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse rasedus- ja sünnituspuhkuse direktiivi (COM(2008)0637),

–  võttes arvesse oma 20. oktoobril 2010. aastal vastu võetud esimese lugemise seisukohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/…/EL, millega muudetakse rasedus- ja sünnituspuhkuse direktiivi(2),

–  võttes arvesse parlamendi korduvaid avaldusi sellel teemal, kaasa arvatud 10. märtsi 2015. aasta resolutsiooni Euroopa Liidus 2013. aastal naiste ja meeste võrdõiguslikkuse valdkonnas saavutatud edu kohta(3),

–  võttes arvesse paremat õigusloomet käsitlevat institutsioonidevahelist kokkulepet(4) ja samal teemal peatselt vastu võetavat kokkulepet,

–  võttes arvesse küsimusi nõukogule ja komisjonile rasedus- ja sünnituspuhkuse kohta (O-000049/2015 – B8-0119/2015 ja O-000050/2015 – B8-0120/2015),

–  võttes arvesse Euroopa Kohtu 14. aprilli 2015. aasta otsust, milles käsitletakse muu hulgas komisjoni õigust võtta oma ettepanek tagasi (kohtuasi C‑409/13),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 128 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõte tähendab, et ei tohi olla mitte mingisugust diskrimineerimist, ei otsest ega kaudset, ka mitte emaduse, isaduse ega perekohustuste jagamise osas;

B.  arvestades, et aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020” sisaldab kaugeleulatuvaid eesmärke, nagu 75 % tööhõive määr ning vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse all kannatavate või sellest ohustatud inimeste arvu vähendamine 2020. aastaks vähemalt 20 miljoni võrra;

C.  arvestades, et naised elavad meestest sagedamini vaesuses ja tõrjutuses, eelkõige eakad naised, kelle pension on keskmiselt 39 % väiksem kui meestel, samuti üksikemad; arvestades, et osalise tööajaga või tähtajaliste või ajutiste lepingute alusel töötavad pigem naised kui mehed, ning arvestades, et naiste vaesuse põhjuseks on suuresti nende töökoha ebakindlus;

D.  arvestades, et kriis on süvendanud sündimuse vähenemist ELis, sest tööpuudus, ebakindlad olud ning teadmatus tuleviku ja majanduse suhtes sunnivad paare ja eriti nooremaid naisi laste saamist edasi lükkama, mis veelgi suurendab rahvastiku vananemise suundumust ELis;

E.  arvestades, et naised kulutavad kodutöödele (kaasa arvatud laste, eakate ja puuetega inimeste eest hoolitsemine ning majapidamistööd) nädalas kolm korda rohkem aega kui mehed; arvestades, et naiste tööpuuduse taset alahinnatakse, sest paljud naised, eriti need, kes pühendavad end täielikult majapidamisele ja laste eest hoolitsemisele, ei ole töötuna registreeritud;

F.  arvestades, et perekonna ja koduga seotud kohustuste jagamine naiste ja meeste vahel on soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks esmatähtis; arvestades, et neljandikus liikmesriikidest ei ole isapuhkust ette nähtud;

G.  arvestades, et nõukogu ei ole ikka veel ametlikult vastanud parlamendi 20. oktoobri 2010. aasta esimese lugemise seisukohale eesmärgiga võtta vastu direktiiv rasedus- ja sünnituspuhkuse direktiivi muutmise kohta;

1.  taunib asjaolu, et rasedus- ja sünnituspuhkuse direktiivi menetlemine nõukogus on jõudnud ummikseisu; nõuab tungivalt, et liikmesriigid alustaksid uuesti läbirääkimisi;

2.  peab kahetsusväärseks nõukogu tegevusetusest tulenevat institutsioonidevahelist ebakindlust, arvestades asjaolu, et parlament on esimese lugemise lõpule viinud, kuid sellele vaatamata on arutelu nõukogus seiskunud, seades niiviisi ohtu kogu seadusandliku menetluse;

3.  kordab soovi ummikseis lõpetada ning teeb komisjonile ettepaneku täita oma nn ausa vahendaja rolli ja asuda kaasseadusandjatega konstruktiivselt läbirääkimisi pidama, et parlamendi ja nõukogu seisukohti lähendada, võttes nõuetekohaselt arvesse institutsioonidevahelist tasakaalu ja komisjonile aluslepingutega antud rolli;

4.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et komisjon võib direktiivi muutmise ettepaneku õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi käigus tagasi võtta, ja kui seda tehakse, nõuab, et alternatiivina esitataks Luksemburgi eesistumisajal viivitamata seadusandlik algatus nõukogu direktiivi 92/85/EMÜ muutmiseks, et parandada rasedate, hiljuti sünnitanud ja rinnaga toitvate töötajate ohutust ja tervishoidu, see aitaks leevendada rahvastikuprobleeme ning vähendada meeste ja naiste ebavõrdsust;

5.  märgib Euroopa Kohtu 14. aprilli 2015. aasta otsust, milles käsitletakse komisjoni õigust võtta oma ettepanek tagasi (kohtuasi C-409/13) ning milles kinnitatakse veel kord eritingimusi, mida komisjon peab täitma ning mille hulka kuulub ka komisjoni kohustus esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule tagasivõtmise põhjendused ning järgida Euroopa Liidu lepingus sätestatud pädevuse andmise, institutsioonidevahelise tasakaalu ja lojaalse koostöö põhimõtteid;

6.  kordab, et on valmis kavandama eraldi direktiivi, millega kehtestatakse vähemalt kümnepäevane tasustatav isapuhkus ning ergutatakse võtma seadusandlikke ja muid meetmeid, mis võimaldavad meestel ja eelkõige isadel kasutada oma õigust töö- ja eraelu tasakaalustamisele;

7.  ootab vanemapuhkust käsitleva nõukogu direktiivi 2010/18/EL lõpliku hinnangu valmimist ja olemasolevaid vaheuuringuid arvesse võttes nõuab selle direktiivi muutmist, sest sellega ei saavutata eesmärki, mis näeb ette mõlema vanema ja töö- ja eraelu tasakaalustamise, pidades eelkõige silmas naisi, kelle puhul sooline ebavõrdsus avaldub töötasus, pensionides ja vaesusohus;

8.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) EÜT L 348, 28.11.1992, lk 1.
(2) ELT C 70 E, 8.3.2012, lk 163.
(3) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0050.
(4) ELT L 321, 31.12.2003, lk 1.


ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon
PDF 175kWORD 75k
Euroopa Parlamendi 20. mai 2015. aasta resolutsioon Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste komitee poolt vastu võetud loetelu kohta küsimustest seoses Euroopa Liidu esialgse aruandega (2015/2684(RSP))
P8_TA(2015)0208B8-0460/2015

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooni ja selle jõustumist ELis 21. jaanuaril 2011, nagu on sätestatud nõukogu 26. novembri 2009. aasta otsuses 2010/48/EÜ Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooni sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel(1),

–  võttes arvesse nõukogu, liikmesriikide ja komisjoni vahelist käitumisjuhendit, milles sätestatakse sisekord Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamiseks Euroopa Liidu poolt ja Euroopa Liidu esindamiseks seoses selle konventsiooniga(2),

–  võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni, inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ning majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelist pakti,

–  võttes arvesse komisjoni talituste töödokumenti „Aruanne ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise kohta Euroopa Liidu poolt” (SWD(2014)0182),

–  võttes arvesse ÜRO puuetega inimeste õiguste komitee poolt vastu võetud loetelu küsimustest seoses Euroopa Liidu esialgse aruandega(3),

–  võttes arvesse komisjoni 15. novembri 2010. aasta teatist „Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010–2020: Uued sammud tõketeta Euroopa suunas” (COM(2010)0636),

–  võttes arvesse oma 25. oktoobri 2011. aasta resolutsiooni puuetega isikute liikuvuse ja kaasamise ning Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010–2020 kohta(4),

–  võttes arvesse Euroopa Ombudsmani 2013. aasta aruannet,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 2, 9, 10, 19 ja 168,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 3, 15, 21, 23 ja 26,

–  võttes arvesse nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel(5),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et täieõiguslike kodanikena on puuetega inimestel võrdsed õigused ja õigus võõrandamatule väärikusele, võrdsele kohtlemisele, iseseisvale elule ja täielikule osalemisele ühiskonnas;

B.  arvestades, et Euroopa Liidus on puue hinnanguliselt 80 miljonil inimesel;

C.  arvestades, et ELi Põhiõiguste Ameti tõendid annavad pidevalt tunnistust sellest, et puuetega inimesed puutuvad kokku diskrimineerimisega ja takistustega oma õiguste teistega võrdsel alusel kasutamisel;

D.  arvestades, et puuetega inimesed on üheks meie ühiskonna kõige kaitsetumaks rühmaks ja nende integreerimine tööturule on üheks sotsiaal- ja tööturupoliitika suurimatest väljakutsetest;

E.  arvestades, et puuetega inimeste täielikku kaasamist ja võrdväärset osalust on võimalik saavutada üksnes puudele inimõigustepõhise lähenemise kasutamisel kõigil ELi poliitika kujundamise, rakendamise ja järelevalve tasanditel, sh institutsioonide siseselt, ning arvestades, et komisjon peab seda tulevaste ettepanekute puhul nõuetekohaselt arvesse võtma;

F.  arvestades, et Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti kohaselt kehtestatakse 28 liikmesriigist 21 liikmesriigis endiselt õigus- ja teovõime täieliku teostamise suhtes piiranguid;

G.  arvestades, et komisjon esitas ELi diskrimineerimisvastase direktiivi ettepaneku 2008. aastal, kuid et nõukogu blokeerib seda siiani;

H.  arvestades, et puuetega inimeste õiguste konventsiooni põhimõtted lähevad diskrimineerimisest palju kaugemale, juhatades teed kõigi puuetega inimeste inimõiguste täieliku tagamise poole kaasavas ühiskonnas, ning et nende eesmärk on ka vajaliku kaitse ja abi pakkumine, et võimaldada peredel kaasa aidata puuetega inimeste õiguste täielikule ja võrdsele kasutamisele;

I.  arvestades, et EL on puuetega inimeste õiguste konventsiooni ametlikult ratifitseerinud ning selle on allkirjastanud kõik 28 ELi liikmesriiki ja 25 neist on selle ka ratifitseerinud;

J.  arvestades, et igal aastal saab parlamendi petitsioonikomisjon petitsioone, mis puudutavad puude alusel diskrimineerimist töö saamisel, füüsilisest isikust ettevõtjaks hakkamisel ning juurdepääsul avalikele teenustele ja haridusele;

K.  arvestades, et puuetega inimesed ei moodusta homogeenset rühma, ning arvestades, et nende toetamiseks kavandatavate poliitikasuundade ja meetmete puhul tuleks võtta arvesse seda homogeensuse puudumist ning asjaolu, et mõned rühmad, nagu naised, lapsed ja suuremat toetust vajavad isikud, puutuvad kokku lisaraskuste ning mitut liiki diskrimineerimisega;

L.  arvestades, et parlament peab võtma arvesse asjaolu, et puuetega inimeste õiguste konventsiooni sätted on miinimumstandardid, mis võimaldavad Euroopa institutsioonidel puuetega inimeste kaitsmiseks ja diskrimineerimise vastu võitlemiseks neist kaugemale minna;

M.  arvestades, et juurdepääs tööle koos mittediskrimineerimisega töökohal on üks iseseisva elu põhilisi elemente; arvestades, et kõigist ELi tasandil olemasolevatest programmidest, algatustest ja strateegiatest hoolimata on tööhõive määr 20- kuni 64-aastaste seas üle 70%, samal ajal kui puuetega inimeste tööhõive määr on alla 50%; arvestades, et ilma puueteta naiste tööhõive määr on 65%, võrrelduna 44%-ga puuetega naiste puhul;

N.  arvestades, et palgatöö on oluline tegur selleks, et võimaldada puuetega inimestel elada iseseisvat elu, ning arvestades, et seetõttu peaksid liikmesriigid püüdlema laialdasema tööhõivele juurdepääsu poole puuetega inimeste jaoks, et nad saaksid anda panuse ühiskonda, milles nad elavad, ning peaksid selle eeltingimusena pakkuma kõigile puuetega lastele, sealhulgas õpiraskustega lastele kaasavat haridust, et aidata neil omandada algkoolist alates hea hariduspõhi, et nad saaksid järgida oma õppimisvõimele vastavat õppekava, mis annab neile võimaluse saada korralik hariduslik taust, mis võib aidata neil arendada karjääri või kindlustada hea töökoht, mis võimaldab neil hiljem iseseisvat elu elada;

O.  arvestades, et puue on arenev mõiste, mida mõjutavad vaegustega inimeste omavaheline suhtlemine ning hoiakulised ja keskkondlikud tõkked, mis takistavad vaegustega inimeste täisväärtuslikku ja tõhusat osalemist ühiskonnas võrdväärselt teistega ja sama väärikalt;

P.  arvestades, et eelkõige ühissätete määruse artikli 7 alusel tuleb Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rahastatavate programmide ettevalmistamise ja elluviimise käigus võtta arvesse puuetega inimeste juurdepääsu, ning arvestades, et neidsamu küsimusi tuleks võtta arvesse teiste ELi fondide ettevalmistamisel ja rakendamisel;

Q.  arvestades, et mõnes liikmesriigis kasvab demograafiliste ja ühiskondlike muutuste tõttu nõudlus sotsiaalteenuste järele koos suurenenud tööpuuduse, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse määraga, sealhulgas kvaliteetsete teenuste puudumisega puuetega inimeste jaoks, millel on negatiivne mõju puuetega inimeste võimele elada iseseisvalt, kaasavalt ja teistega võrdsetel alustel;

R.  arvestades, et olemasolevaid puuetega inimeste õiguste alaseid ELi õigusakte tuleks paremini rakendada ja jõustada, et suurendada juurdepääsetavust kõigi puuetega inimeste jaoks kogu ELis;

S.  arvestades, et parlament moodustab osa puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikli 33 lõike 2 kohasest ELi raamistikust konventsiooni rakendamise edendamiseks, kaitsmiseks ja järelevalveks;

T.  arvestades, et seoses küsimuste loeteluga andsid puuetega inimeste õiguste komiteele teavet mitmesugused kodanikuühiskonna organisatsioonid;

U.  arvestades, et puuetega inimeste õiguste komitee poolt vastu võetud küsimuste loetelule on määratud vastama komisjon kui puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikli 33 lõike 1 kohane kontaktasutus;

V.  arvestades, et parlament on Euroopa Liidu ainus otse valitud organ, kes esindab Euroopa kodanikke ning järgib seetõttu täielikult Pariisi põhimõtteid, nagu on sätestatud puuetega inimeste õiguste konventsiooni artiklis 33;

1.  kinnitab puuetega inimeste õiguste komiteele, et Euroopa Parlament vastab otseselt temale adresseeritud küsimustele, nõudes samal ajal tungivalt, et komisjon võtaks komiteele esitatavate omapoolsete vastuste formuleerimisel arvesse ka parlamendi seisukohti;

2.  peab kahetsusväärseks, et komisjon ja nõukogu võtsid käitumisjuhendi vastu ilma parlamenti kaasamata, mille tagajärjel on parlamendil puuetega inimeste õiguste konventsiooni järelevalve alal piiratud pädevus;

3.  kutsub komisjoni üles konsulteerima oma vastust küsimuste loetelule ametlikult kõigi asjaomaste institutsioonide ja ametitega, sh parlamendi, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Regioonide Komitee, Ombudsmani ja ELi Põhiõiguste Ametiga;

4.  palub komisjonil kutsuda ELi raamistikku osalema ametlikult konstruktiivses dialoogis;

5.  rõhutab asjaolu, et ettepanekuga võtta vastu ELi diskrimineerimisvastane direktiiv püütakse kaitsta puuetega inimesi diskrimineerimise eest sotsiaalkaitse, tervishoiu, suutlikkuse loomise ja taastamise, hariduse ning niisuguste kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja tarnimise valdkonnas nagu eluruumid, transport ja kindlustus; peab kahetsusväärseks, et nõukogu ei ole selle ettepaneku osas edusamme teinud, ning nõuab tungivalt, et liikmesriigid teeksid tööd selle nimel, et võtta ühine seisukoht vastu ilma täiendavate viivitusteta;

6.  märgib, et konkreetsete puuderühmadega seotud liigitatud andmete ja statistika puudumine takistab asjakohase poliitika väljatöötamist; kutsub komisjoni seetõttu üles koguma ja levitama vanuse ja soo järgi liigitatud statistilisi andmeid puude kohta, et jälgida puuetega inimeste olukorda kogu ELis vastavates igapäevaelu valdkondades ja mitte ainult tööhõive valdkonnas;

7.  märgib, et küsimuste loetelu osas andsid puuetega inimeste õiguste komiteele teavet mitmesugused kodanikuühiskonna organisatsioonid; nõuab seetõttu tungivalt, et läbivaatamisprotsessi osana arendaks komisjon edasi struktureeritud dialoogi puuetega inimesi esindavate organisatsioonidega ning konsulteeriks nendega ja teeks nendega koostööd, sealhulgas puuetega inimeste õiguste komiteele küsimuste loetelu kohta vastuse formuleerimisel ning seda valdkonda puudutava ELi poliitika väljatöötamisel, elluviimisel ja järelevalvel;

8.  palub liikmesriikidel, kes seda veel teinud ei ole, puuetega inimeste õiguste konventsioon viivitamatult ratifitseerida;

9.  kutsub komisjoni üles esitama ambitsioonikat ettepanekut Euroopa juurdepääsetavuse akti kohta, kaasates kogu seadusandliku tsükli jooksul täielikult puuetega inimesi, ning rõhutab, et see ettepanek peab hõlmama tervet rida poliitikavaldkondi seoses kaupade ja teenuste juurdepääsetavusega kõigi ELi kodanike jaoks, edendades puuetega inimeste iseseisvat elu ja täielikku kaasamist ning luues kestva, tulemusliku ja sõltumatu järelevalve- ja jõustamismehhanismi;

10.  kutsub liikmesriike üles võtma siseriiklikku õigusesse üle puuetega inimeste õiguste konventsiooni artiklist 12 tulenevad kohustused, eelkõige kohustuse leevendada mis tahes piiranguid, mis on kehtestatud nende õiguste suhtes hääletada ja olla valitud;

11.  nõuab tungivalt, et nõukogu kiirendaks oma tööd avaliku sektori asutuste veebisaitide juurdepääsetavuse direktiivi ettepanekuga, et saavutada ühine seisukoht ja liikuda edasi nimetatud õigusakti vastuvõtmise suunas, suurendades nii dokumentide, videote ja veebisaitide juurdepääsetavust ning pakkudes alternatiivseid vorminguid ja sidevahendeid;

12.  soovitab kasutada ELi rahalisi vahendeid selleks, et edendada juurdepääsetavust ja e-juurdepääsetavust puuetega inimeste jaoks, edendada üleminekut institutsioonilistelt hooldusteenustelt kogukonnapõhisele hoolekandestruktuurile, arendada kvaliteetseid sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid ning investeerida puuetega inimesi esindavate organisatsioonide suutlikkuse suurendamisse;

13.  märgib ära oma reageeringud ja meetmed küsimuste loetelu osas, mis tõstatati seoses Euroopa Liidu esialgse aruandega, mis on puuetega inimeste õiguste konventsiooni läbivaatamise osa:

   a) ta on moodustanud igast asjaomasest komisjonist pärit liikmetest koosneva komisjonidevahelise koordineerimisrühma, mis on korraldanud töötajatele ja parlamendiliikmetele avatud teadlikkuse suurendamise üritusi, sealhulgas korraldanud täiendusõppe osana viipekeele kursusi;
   b) ta on rõhutanud juurdepääsetavuse vajadust seoses universaalteenuse ja hädaabinumbriga 112 oma 5. juuli 2011. aasta resolutsioonis(6) ja 17. novembri 2011. aasta deklaratsioonis(7), mis oli nurgakiviks sõidukisisese eCall-süsteemi väljaarendamisel;
   c) 2014. aasta valimiste tulemusel on puuetega EP liikmete arv märkimisväärselt suurenenud;
   d) ta on võtnud omale kohustuse teha asjaomaste osalistega aktiivselt koostööd, et leida pragmaatiline lahendus Marrakechi lepinguga ühinemiseks;
   e) ta rõhutab vajadust parandada ELi õigusaktide rakendamist, et tagada puuetega inimestele võimalus reisida iseseisvalt, kasutades kõiki transpordiliike, sh ühistransporti;
   f) ta kutsub komisjoni üles andma nõutud selgitusi selle kohta, kuidas ta suudab praeguste ja tulevaste õigusaktide puhul tagada, et puuetega inimestele garanteeritakse võrdsed võimalused, põhiõigused, võrdne juurdepääs teenustele ja tööturule ning samasugused õigused ja kohustused juurdepääsul sotsiaalkindlustusele, nagu on selle liikmesriigi kodanikel, kus nad on kindlustatud, järgides võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtet, et kõik puuetega inimesed saaksid kasutada kõigile ELi kodanikele antud vaba liikumise õigust;
   g) ta kutsub liikmesriike ja komisjoni üles tagama, et õiguskaitse kättesaadavus seoses ELi õigusaktidega on täielikult kooskõlas puuetega inimeste õiguste konventsiooniga, et põhiõigused oleksid kõigile kättesaadavad;

14.  rõhutab vajadust tõhusama poliitilise koostöö järele ELi raamistikus, sealhulgas vajalike finants- ja inimressursside järele, tagamaks et see suudab täita oma ülesandeid, mis on välja toodud eespool nimetatud nõukogu otsuses, ning nõuab tungivalt, et ELi raamistikus osalejad eraldaksid selle ülesande täitmiseks taotletud ressursid;

15.  peab tervitatavaks EP liikmete algatust taotleda, et reageeringuna puuetega inimeste õiguste komitee soovitustele koostaksid kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon, tööhõive- ja sotsiaalkomisjon ning petitsioonikomisjon regulaarselt ühise raporti;

16.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, puuetega inimeste õiguste komiteele ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 23, 27.1.2010, lk 35.
(2) ELT C 340, 15.12.2010, lk 11.
(3) CRPD/C/EU/Q/1.
(4) ELT C 131 E, 8.5.2013, lk 9.
(5) EÜT L 303, 2.12.2000, lk 16.
(6) ELT C 33 E, 5.2.2013, lk 1.
(7) ELT C 153 E, 31.5.2013, lk 165.


Oliivipuid kahjustava bakteri Xylella fastidiosa puhang
PDF 164kWORD 67k
Euroopa Parlamendi 20. mai 2015. aasta resolutsioon oliivipuid kahjustava bakteri Xylella fastidiosa puhangu kohta (2015/2652(RSP))
P8_TA(2015)0209RC-B8-0451/2015

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu direktiivi 2000/29/EÜ taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta(1),

–  võttes arvesse Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) 26. novembril 2013. aastal ja 6. jaanuaril 2015. aastal avaldatud teaduslikke arvamusi bakterist Xylella fastidiosa tulenevate riskide kohta taimetervisele ELi territooriumil, koos riskivähendamisvõimaluste tuvastamise ja hindamisega,

–  võttes arvesse komisjoni 13. veebruari 2014. aasta, 23. juuli 2014. aasta ja 28. aprilli 2015. aasta rakendusotsuseid bakteri Xylella fastidiosa liitu sissetoomise ja seal leviku vastu võetavate meetmete kohta,

–  võttes arvesse Toidu- ja Veterinaarameti 2014. aasta veebruaris ja novembris läbi viidud auditeid käsitlevaid aruandeid,

–  võttes arvesse komisjonile esitatud küsimust oliivipuid kahjustava bakteri Xylella fastidiosa puhangu kohta (O-000038/2015 – B8-0117/2015),

–  võttes arvesse direktiivi 2009/128/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks(2),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 128 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 4,

A.  arvestades, et Xylella fastidiosa kujutab endast väga ohtlikku vahetut riski teatavate Lõuna-Euroopa põllumajanduskultuuride kasvatamisele, sealhulgas oliivi-, mandli- ja virsikupuudele ning dekoratiivtaimedele; arvestades, et bakteri tüübist sõltuvalt võib see ohustada ka viinamarjaistandusi, tsitruspuid ja muid põllumajanduskultuure ning põhjustada suurte majanduslike, keskkonnaalaste ja sotsiaalsete tagajärgedega enneolematut ja laastavat kahju; arvestades, et bakteri tüvi, millega on nakatunud Apuulia piirkonna oliivipuud, erineb isolaatidest, mis põhjustavad haigust viinapuudel või tsitruselistel mujal maailmas;

B.  arvestades, et bakter tekitab juba tõsist kahju Apuulia piirkonna oliivisaludele Lõuna-Itaalias ning võib ohustada ka muid põllumajanduskultuure ja piirkondi;

C.  arvestades, et oliivitootmine on üks Apuulia piirkonna tähtsaimaid põllumajandussektoreid, mis andis 2013. aastal piirkonna põllumajandustoodangu koguväärtusest 11,6 % (ehk 522 miljonit eurot) ja Itaalia oliivitootmise väärtusest 30 %;

D.  arvestades, et Xylella fastidiosa esinemine põhjustab tõsist majanduslikku kahju mitte ainult oliivikasvatajatele, vaid kogu tootmisahelale, sealhulgas kooperatiiv- ja eravalduses veskitele, turismile ja turustustegevusele;

E.  arvestades, et Xylella fastidiosa puhangust andsid esimesena teada Itaalia ametiasutused 21. oktoobril 2013. aastal ning pärast seda on sellega nakatunud ärevusttekitaval hulgal puid;

F.  arvestades, et Euroopa Komisjoni tervise ja toiduohutuse peadirektoraadi Toidu- ja Veterinaarameti (FVO) poolt 2014. aasta veebruaris ja novembris Itaalias läbi viidud kontrollides leidis kinnitust, et olukord on järsult halvenenud ning bakteri edasist levikut ei saa välistada;

G.  arvestades, et nakatunud taimede kohapealseks raviks ei ole veel lahendust leitud, ja arvestades, et nakatunud taimed kannavad üldjuhul nakkust terve elu või hukkuvad kiiresti;

H.  arvestades, et haigus võib peituda Euroopa Liidus paljudes eri taimedes, sh asümptomaatilistes looduslikes taimedes;

I.  arvestades, et EFSA on rõhutanud, et juba nakatunud tootmispiirkondades Xylella fastidiosa leviku peatamise keerukust silmas pidades tuleks esmatähtsaks pidada impordile suunatud ennetusmeetmeid ja puhangute ohjamist ning teadusuuringute tulemuste jagamise tõhustamist;

1.  märgib, et komisjoni poolt enne 2015. aasta aprilli vastu võetud rakendusotsustes keskenduti peamiselt puhangu vastu võitlemise sisemeetmetele ja need ei hõlmanud tugevaid meetmeid haiguse kolmandatest riikidest Euroopa Liitu sissetoomise ennetamiseks;

2.  kutsub komisjoni üles võtma sihipäraseid Xylella fastidiosa vastaseid meetmeid, et ennetada nakatunud materjali Euroopa Liitu importimist; tunneb heameelt komisjoni poolt 2015. aasta aprillis tehtud otsuse üle peatada nakatunud kohvipuude (Coffea) import Costa Ricast ja Hondurasest ning piirangute üle, mis seati taimede impordile muude kolmandate riikide nakatunud piirkondadest; palub vajaduse korral kohaldada tugevamaid meetmeid, sealhulgas impordi lubamist üksnes kahjustajavabadest tootmiskohtadest;

3.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et väga sageli ei reageeri komisjon piisavalt kiiresti, et ennetada kolmandatest riikidest taimehaiguste sissetoomist Euroopa Liitu; nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon selgitaks välja nakkuse allika ja vaataks läbi ELi ametliku fütosanitaarkontrolli süsteemi, et hoida ja kaitsta meie territooriumi;

4.  nõuab tungivalt, et komisjon võtaks, eriti suve algust silmas pidades, tulemuslikke meetmeid Xylella fastidiosa leviku vältimiseks ELis, võttes eelkõige sihikule kõige ohustatumad põllumajanduskultuurid, jätmata samas tähelepanuta muid põllumajanduskultuure, mida kõnealune haigus samuti tõsiselt kahjustada võib, ning rõhutab, kui olulised on sellega seoses 2015. aasta rakendusotsuse artikli 9 sätted;

5.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles hüvitama tootjatele likvideerimismeetmed ja saamata jäänud tulu – mis hõlmab mitte üksnes põllumajandustoodangu, vaid ka kultuuripärandi, ajaloo ja turismiga seotud tegevuse alast kahju;

6.  palub komisjonil ja asjaomastel asutustel kasutada ära kõik võimalikud fondid ja vahendid, et aidata nakatunud piirkondadel majanduslikult taastuda; kutsub komisjoni üles selgitama välja stiimulid ennetusmeetmeid rakendavate tootjate jaoks;

7.  kutsub komisjoni üles tagama, et asjaomaste strateegiate rakendamiseks tehakse kättesaadavaks piisavad rahalised vahendid ja inimressursid, sealhulgas rahaline toetus põllumajandustootjatele, et nad kohaldaksid asjakohaseid põllumajandustavasid Xylella fastidiosa ja selle vektorite ohjamiseks; nõuab tungivalt, et komisjon edendaks viivitamata tugevdatud jõupingutusi teadusuuringute valdkonnas, sealhulgas rahvusvaheliste võrgustike ulatuslikuma kasutamise ja uurimisinstituutidele rahaliste vahendite kättesaadavaks tegemise kaudu, et suurendada teaduslikult põhjendatud teadmisi Xylella fastidiosa kohta ning teha selgelt kindlaks, milline on patogeeni, sümptomite ja haiguse kulu vaheline seos;

8.  rõhutab vajadust korraldada teavituskampaaniaid ELi nakatumisohus piirkondades, et suurendada lisaks põllumajandussektorile ka aiandussektoris tegutsevate isikute, sealhulgas dekoratiivtaimede jaemüüjate, elukutseliste aednike ja nende klientide teadlikkust;

9.  on seisukohal, et eriti suve algust silmas pidades peaksid komisjon ja liikmesriigid hoiatama reisijaid ohtudest, mis on seotud Xylella fastidiosa nakkusest mõjutatud riikidest pärit nakatunud taimede sissetoomisega ELi;

10.  nõuab ulatuslikumate vahendite kättesaadavaks tegemist, et tagada kahjulike organismide avastamine Euroopa Liitu sissetoomise kohtades; ergutab lisaks liikmesriike suurendama korrapäraste kontrollide arvu, et ennetada Xylella fastidiosa levikut piiritletud aladelt väljapoole;

11.  palub komisjonil teha kättesaadavaks avatud andmebaasi, mis sisaldaks institutsioonide ja pädevate asutuste loetelu ELi ja liikmesriigi tasandil, et vahetada teavet ja kogemusi, sealhulgas parimaid tavasid, ning kiirelt hoiatada pädevaid asutusi ja võtta vajalikke meetmeid;

12.  kutsub komisjoni üles töötama läbipaistval viisil välja kõikehõlmavad suunised ennetus- ja haigustõrjemeetmete rakendamiseks, andes olemasolevatele kogemustele ja parimatele tavadele tuginedes meetmete ulatuse ja kestuse kohta selged juhised, mida liikmesriikide pädevad asutused ja teenistused saavad kasutada tugivahendina;

13.  palub komisjonil anda Euroopa Parlamendile igal aastal või iga kord, kui selline olukord tekib, aru ohtudest, mida põhjustavad ELi tootjatele Xylella fastidiosa ja muud põllumajanduslikule tootmisele ohtlikud organismid;

14.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) EÜT L 169, 10.7.2000, lk 1.
(2) ELT L 309, 24.11.2009, lk 71.

Õigusalane teave