Märksõnaregister 
Vastuvõetud tekstid
Neljapäev, 9. juuli 2015 - StrasbourgLõplik väljaanne
Ressursitõhusus: liikumine ringmajanduse suunas
 Radioaktiivse saastatuse lubatud piirmäärad tuumaavarii korral ***I
 Kapitaliturgude liidu loomine
 Euroopa julgeoleku tegevuskava
 Olukord Jeemenis
 Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika piirkonna julgeolekuprobleemid ja poliitilise stabiilsuse väljavaated
 Euroopa naabruspoliitika läbivaatamine
 Autoriõigus ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamine
 Hinnang Euroopa demokraatia rahastu tegevusele
 Olukord Burundis
 Srebrenica mälestamine
 Vabaühendusi ja ametiühinguid käsitlevad seaduseelnõud Kambodžas
 Kongo Demokraatlik Vabariik, eelkõige seoses kahe kinnipeetava inimõiguslase Yves Makwambala ja Fred Bauma juhtumitega
 Bahrein, eriti seoses Nabeel Rajabi juhtumiga
 Kahe kristlasest kirikuõpetaja olukord Sudaanis

Ressursitõhusus: liikumine ringmajanduse suunas
PDF 287kWORD 109k
Euroopa Parlamendi 9. juuli 2015. aasta resolutsioon ressursitõhususe ja ringmajandusele ülemineku kohta (2014/2208(INI))
P8_TA(2015)0266A8-0215/2015

Euroopa Parlament,

‒  võttes arvesse komisjoni teatist „Ringmajanduse suunas: jäätmevaba Euroopa kava” (COM(2014)0398),

‒  võttes arvesse komisjoni teatist „Ressursitõhususe võimalused hoonesektoris” (COM(2014)0445),

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Keskkonnahoidlik tegevuskava VKEde jaoks. Kuidas võimaldada VKEdel muuta keskkonnaalased väljakutsed ärivõimalusteks” (COM(2014)0440),

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Vastupidava energialiidu ja tulevikku suunatud kliimamuutuste poliitika raamstrateegia” (COM(2015)0080),

‒  võttes arvesse komisjoni teatist „Keskkonnasäästlike toodete ühtse turu väljakujundamine. Parem teavitamine toodete ja organisatsioonide keskkonnatoimest” (COM(2013)0196),

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Innovatsioon ja jätkusuutlik majanduskasv: Euroopa biomajandus” (COM(2012)0060),

‒  võttes arvesse komisjoni teatist „Ressursitõhusa Euroopa tegevuskava” (COM(2011)0571),

‒  võttes arvesse komisjoni teatist „Ressursitõhus Euroopa – Euroopa 2020. aasta strateegia kohane juhtalgatus” (COM(2011)0021),

‒  võttes arvesse komisjoni teatist „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (COM(2010)2020),

–  võttes arvesse oma 12. detsembri 2013. aasta resolutsiooni ökoinnovatsiooni ning tööhõive ja majanduskasvu edendamise kohta keskkonnapoliitika abil(1),

–  võttes arvesse oma 14. jaanuar 2014. aasta resolutsiooni keskkonda sattunud plastijäätmete Euroopa strateegia kohta(2),

‒  võttes arvesse oma 24. mai 2012. aasta resolutsiooni ressursitõhusa Euroopa kohta(3),

‒  võttes arvesse oma 13. septembri 2011. aasta resolutsiooni tõhusa Euroopa toorainestrateegia kohta(4),

‒  võttes arvesse seitsmendat keskkonnaalast tegevusprogrammi,

–  võttes arvesse ELi 2006. aasta säästva arengu strateegiat ja selle 2009. aastal läbi vaadatud versiooni,

‒  võttes arvesse keskkonna nõukogu 28. oktoobri 2014. aasta järeldusi „Euroopa poolaasta ja strateegia „Euroopa 2020” keskkonnasäästlikumaks muutmine – vahekokkuvõte”,

–  võttes arvesse Euroopa Keskkonnaameti kokkuvõtvat aruannet „Euroopa keskkond – seisund ja väljavaated 2015. aastal”,

‒  võttes arvesse bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni,

‒  võttes arvesse UNEPi (ÜRO Keskkonnaprogramm) uurimust „Inquiry into the Design of a Sustainable Financial System”,

‒  võttes arvesse UNEPi rahvusvahelise ressursside töörühma järeldusi inimtegevusest põhjustatud metallivoogude ja tsüklite keskkonnariskide ja -probleemide kohta („Environmental Risks and Challenges of Anthropogenic Metals Flows and Cycles” (2013)),

‒  võttes arvesse UNEPi rahvusvahelise ressursside töörühma järeldusi loodusvarade kasutamise ja keskkonnamõju ning majanduskasvu vahelise seose kaotamise kohta („Decoupling natural resource use and environmental impacts from economic growth” (2011)),

–  võttes arvesse petitsiooni, milles väljendatakse soovi, et tehtaks lõpp toidu raiskamisele Euroopas (Stop Food Waste in Europe!),

‒  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 10. detsembri 2014. aasta arvamust(5),

‒  võttes arvesse Regioonide Komitee 12. veebruari 2015. aasta arvamust(6),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamusi (A8-0215/2015),

A.  arvestades, et ressursside jätkusuutmatu kasutamine on erinevate keskkonnariskide, näiteks kliimamuutuste, kõrbestumise, raadamise, bioloogilise mitmekesisuse vähenemise ja ökosüsteemi teenuste nõrgenemise algpõhjus; arvestades, et maailma majanduses kasutatakse pooleteise planeedi väärtuses ressursse üleilmse kogutoodangu tootmiseks ja jäätmete käitlemiseks ning hinnanguliselt küünib ressursside hulk 2030. aastateks kahe planeedi väärtuseni;

B.  arvestades, et Euroopa sõltub imporditud ressurssidest rohkem kui ükski teine piirkond maailmas ja et paljud ressursid on suhteliselt lühikese aja pärast ammendumas; arvestades, et Euroopa konkurentsivõimet saab oluliselt parandada ressursside lisandväärtuse suurendamisega majanduses ning Euroopa allikatest pärit materjalide jätkusuutliku tarnimise edendamisega; arvestades, et toorainega varustamise huvides tuleks hoogustada innovatsiooni edendavate partnerluste sõlmimist tööstuse ja jäätmekäitlussektori ning teadusuuringute vahel, et suurendada peamiste toorainete ringlussevõtu potentsiaali;

C.  arvestades, et üleminek ringmajandusele on sisuliselt majandusküsimus, mis puudutab juurdepääsu toorainele (või selle jätkusuutlikku kättesaadavust), Euroopa reindustrialiseerimist ja edasist digitaliseerimist, uute töökohtade loomist ning kliimamuutuste, energiavarustuse ebakindluse ja ressursside nappusega seotud probleeme; arvestades, et investeerimine ringmajandusse võib seega olla täielikult kooskõlas komisjoni töökohti, kasvu ja konkurentsivõimet käsitleva tegevuskavaga ning osutuda kasulikuks kõigile asjaomastele huvirühmadele;

D.  arvestades, et ressursitõhusus peab olema kooskõlas ka jätkusuutlikkusega laiemas mõttes, sealhulgas tuleb arvesse võtta keskkonna-, eetilist, majanduslikku ja sotsiaalset mõõdet;

E.  arvestades, et seitsmendas keskkonnaalases tegevusprogrammis sätestatud eesmärgid ja prioriteetsed meetmed on siduvad;

F.  arvestades, et Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) keskkonnaprogrammis on öeldud, et vabatahtliku lähenemisviisi keskkonnaalane tulemuslikkus on sageli küsitav ja selle majanduslik tõhusus on üldiselt väike(7);

G.  arvestades, et ringmajandusele üleminekuks on vaja süsteemset muutust, mis hõlmaks väärtusahela kõiki sidusrühmi, ning märkimisväärseid uuendusi tehnoloogias, ettevõtluses ja ühiskonnas tervikuna;

H.  arvestades, et kodanikel, väikeettevõtetel ja kohalikel ametiasutustel on oluline roll ressursitõhususe suurendamisel ja majanduskasvu lahutamisel loodusvarade kasutamisest;

I.  arvestades, et korralikult toimivaks ringmajanduseks on vaja konkurentsivõimelisi ettevõtteid, ning arvestades, et ettevõtted on ise ringmajandusele ülemineku liikumapanevaks jõuks;

J.  arvestades, et on oluline seada VKEd ELi ressursitõhususe strateegia keskpunkti, kuna need moodustavad 99% ELi ettevõtetest ja annavad tööd kahele kolmandikule tööjõust;

K.  arvestades, et ambitsioonikas Euroopa ringmajanduse pakett loob ettevõtlusvõimalusi, kindlustab juurdepääsu esmasele toorainele, pikendab selle tootlikku kasutamist (korduskasutamise, ümbertöötlemise, ringlussevõtu või tagavaraosadena), tagab kvaliteetse ringlussevõtu kasutusaja lõppemisel ning käsitleb kõiki kõrvalsaadusi ja jäätmeid väärtuslike ressurssidena edasiseks kasutamiseks;

L.  arvestades, et esmase tooraine jätkusuutlik ja vastutustundlik hankimine on ressursitõhususe saavutamiseks ja ringmajanduse eesmärkide täitmiseks hädavajalik;

M.  arvestades, et ressursitõhususe eesmärkide ja ringmajanduse saavutamiseks on vaja arendada teisese tooraine turgusid;

N.  arvestades, et Euroopa Parlament on korduvalt palunud komisjonil kehtestada ressursitõhususe näitajad ja eesmärgid;

O.  arvestades, et ringmajandusele üleminekul on keskne roll selliste mürgiste kemikaalide kasutuse lõpetamisel, millele on ohutumad alternatiivid juba olemas või neid töötatakse välja kooskõlas kemikaalide valdkonna õigusaktidega;

P.  arvestades, et Eurostati andmetest linnajäätmete töötlemise kohta ELi 28 liikmesriigis nähtub selgesti, et jäätmepoliitikas puuduvad siiani võrdsed tingimused ning et kehtivate õigusaktide jõustamine valmistab suuri raskusi;

Q.  arvestades, et keskmiselt üksnes 40 % tahketest jäätmetest korduskasutatakse või võetakse ringlusse, ülejäänu läheb prügilasse või põletamisele;

R.  arvestades, et põllumajanduslike toiduainete tootmisel ja tarbimisel on ressursside kasutamisel märkimisväärne osakaal ja oluline mõju keskkonnale, rahvatervisele ning loomade tervisele ja heaolule; arvestades, et vähesele ressursitõhususele toidu osas tuleks leida jätkusuutlikud lahendused terviklikul viisil;

S.  arvestades, et keskkonnale kahjulike ainete keelustamine, sh fossiilkütuste otseste ja kaudsete toetuste kaotamine aitaks oluliselt vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja võidelda kliimamuutuste vastu ning toetaks üleminekut ringmajandusele;

1.  tunneb heameelt komisjoni teatise „Ringmajanduse suunas: jäätmevaba Euroopa kava” (COM(2014)0398) üle; toetab komisjoni lähenemisviisi ringmajanduse kavandamisele ja selleks vajalike uuenduste sisseviimisele, kiidab heaks ka poliitikaraamistiku loomise ressursitõhususe toetamiseks, teatises esitatud ressursitõhususe eesmärgi püstitamise ning konkreetse poliitikaraamistiku loomise selleks, et VKEd saaksid muuta keskkonnaalased väljakutsed ärivõimalusteks; rõhutab, et ringmajanduse suunas liikumiseks on vaja õigusmeetmeid ning palub, et komisjon esitaks ringmajanduse teemal ambitsioonika ettepaneku 2015. aasta jooksul, nagu lubati komisjoni 2015. aasta tööprogrammis;

2.  rõhutab, et ressursinappusega tegelemiseks on vaja vähendada ressursside kaevandamist ja kasutamist ning lahutada loodusvarade kasutamine täielikult majanduskasvust – see on süsteemne muudatus, mis nõuab 2050. aasta jätkusuutlikkuse väljavaadetest lähtuvate meetmete võtmist ning viivitamatut tegutsemist;

3.  juhib tähelepanu tootmisele ja tarbimisele kui valdkondadele, millega tuleb tegeleda, et saavutada nende kooskõla laiemate säästva arengu eesmärkidega;

4.  tuletab meelde, et ehkki ressursside tõhusa kasutamise osas on saavutatud edu, on tootmise jätkuv kasv need edusammud üle kaalunud ning ressursside kaevandamine kasvab kogu maailmas dramaatiliselt, seega on tagasilöögiefekti kaotamiseks kiiresti vaja ressursside kaevandamist ja kasutamist vähendada; nõuab tungivalt, et komisjon esildaks vastavaid meetmeid;

5.  tuletab meelde, et tooraine tarbimise arvutamisel tuleks arvesse võtta vett, mis on nii tootmises kasutatav loodusvara kui ka avalik hüve, ning seda tuleb kasutada tõhusalt;

6.  rõhutab, et ressursikasutuse parandamine paremate projekteerimisnõuete ja jäätmealaste õigusaktide kaudu, mis tagavad jäätmehierarhias ülespoole liikumise ning soodustavad seega jäätmetekke vältimist, korduskasutamist ja selle ettevalmistamist ning ringlussevõttu, võiksid anda ELi ettevõtjatele, avaliku sektori asutustele ja tarbijatele märkimisväärset puhassäästu – hinnanguliselt 600 miljardit eurot ehk 8 % aastakäibest, vähendades samal ajal ka kasvuhoonegaaside heidet aastas 2–4 %; rõhutab, et ressursside tootlikkuse suurendamine 30 % võrra 2030. aastaks võiks suurendada SKPd ligi 1 % võrra ja luua 2 miljonit jätkusuutlikku lisatöökohta(8); tuletab meelde, et ressursitõhusus on põhieesmärk seitsmendas keskkonnaalases tegevusprogrammis, milles rõhutatakse, et on vaja ergutada keskkonnasäästlike toodete ja teenuste tootmist ning tarbijate nõudlust nende järele, kasutades selleks poliitikat, mis suurendab nende toodete ja teenuste kättesaadavust, taskukohasust, funktsionaalsust ja ligitõmbavust;

7.  on veendunud, et ressursitõhususe parandamiseks on vaja õigusmeetmeid ja majanduslikke stiimuleid, väliskulude sisestamist ning teadus- ja arendustegevuse edasist rahastamist, samuti muutusi ühiskonnas ja eluviisis; juhib tähelepanu asjaolule, et erinevatel poliitikatasanditel on vaja mitmesuguseid vahendeid, võttes arvesse subsidiaarsuse põhimõtet;

8.  on veendunud, et ringmajanduse täiemahuliseks rakendamiseks tuleb kaasata kõik asjaomased sidusrühmad, piirkonnad, linnad, kohalikud kogukonnad, VKEd, vabaühendused, tööstuse esindajad, ametiühingud ja kodanikud;

9.  kutsub komisjoni üles kaasama kohalikke ja piirkondlikke ametiasutusi kogu ringmajanduse paketi väljatöötamise käigus;

10.  rõhutab, et üldsuse teadlikkus ning kodanike suhtumine ja nende kaasamine on ringmajandusele edukaks üleminekuks otsustava tähtsusega; märgib, et tuleb pöörata piisavalt tähelepanu ja eraldada vahendeid haridusele ja teabele, et edendada säästvaid tarbimis- ja tootmismudeleid, ning rõhutab ressursitõhusale ringmajandusele ülemineku kasutegureid;

11.  juhib tähelepanu asjaolule, et ringmajandusele üleminekuks on vaja kvalifitseeritud tööjõudu ning et hariduses ja koolituses tuleb võtta arvesse vajadust keskkonnasäästlike oskuste järele;

12.  rõhutab, et EL on juba loonud rahastamisvahendid, mis toetavad ringmajandust, nimelt programmid „Horisont 2020” ja LIFE+, ning et õige kasutamise korral võivad need aidata edendada ELi liikmesriikides ja piirkondades ökoinnovatsiooni ja tööstusökoloogiat;

13.  rõhutab, et Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi potentsiaali kasutamiseks ringmajanduses on vaja õiguskindlust ja pikaajalist prognoositavust, et suunata investeeringud säästvasse majandusse;

14.  toonitab, et üleminek jätkusuutlikule ringmajandusele peaks ühendama ambitsioonikad keskkonnaalased eesmärgid tugevate sotsiaalsete nõuetega, muu hulgas tuleb edendada inimväärset tööd ning tervislikke ja ohutuid töötingimusi (st tagada, et töötajad ei puutuks töökohal kokku kahjulike ainetega);

15.  rõhutab, et on vaja rajada ühtsem õiguslik raamistik säästvale tootmisele ja tarbimisele, hõlmates kogu tootmistsükli alates säästvast tarnimisest kuni kasutusaja lõpu järgse taaskasutamiseni;

Näitajad ja eesmärgid

16.  rõhutab, et 2050. aastaks peab ELi ressursikasutus olema jätkusuutlik ning et selle jaoks on muu hulgas vaja ilmtingimata vähendada ressursikasutust jätkusuutliku tasemeni, mille aluseks on võetud ressursikasutuse usaldusväärsed mõõtmised kogu tarneahelas, jäätmehierarhia range kohaldamine, ressursside astmelise kasutuse rakendamine, eelkõige biomassi kasutuse puhul, vastutustundlik ja säästev sisseostmine, suletud ahela loomine taastumatute ressursside kasutamiseks, taastuvate ressursside kasutamine nende taastuvuse piires, järkjärguline loobumine mürgiste ainete kasutamisest, eelkõige kui on olemas ohutumad alternatiivid või need töötatakse välja vastavalt kehtivatele kemikaale käsitlevatele õigusaktidele, et tagada mürgivabade materjalitsüklite väljatöötamine, ning ökosüsteemiteenuste kvaliteedi parandamine;

17.   tuletab meelde, et parlament nõudis juba 2012. aastal majandustegevuse selgeid, kindlaid ja mõõdetavaid näitajaid, mille puhul võetakse arvesse kliimamuutusi, bioloogilist mitmekesisust ja ressursitõhusust olelusringi perspektiivist, ja nende näitajate kasutamist seadusandlike algatuste ja konkreetsete vähendamiseesmärkide alusena;

18.  nõuab, et komisjon esitaks 2015. aasta lõpuks ettepaneku ressursitõhususe, sh ökosüsteemi teenuste põhinäitaja ja osanäitajad; märgib, et selliste ühtlustatud näitajate kasutamine peaks olema alates 2018. aastast kohustuslik, nendega tuleks mõõta ressursikasutust, sh importi ja eksporti ELi, liikmesriikide ja tööstuse tasandil ning võtta arvesse kogu toodete ja teenuste olelusringi ning need näitajad peaksid põhinema ökoloogilise jalajälje metoodikal ning mõõtma vähemalt maa, vee ja materjalide kasutust ja süsinikdioksiidi heidet;

19.  nõuab, et komisjon teeks ettepaneku kehtestada eesmärk suurendada 2030. aastaks ELi tasandil ressursitõhusust võrreldes 2014. aastaga 30 % ja individuaalsed eesmärgid igale liikmesriigile; rõhutab, et enne kui ressursitõhususe eesmärke saab rakendada, peavad need olema näitajatega põhjendatud;

20.  nõuab tungivalt, et komisjon edendaks ressursitõhususe näitajate kasutamist rahvusvaheliste konventsioonide kaudu, et võimaldada võrreldavust tööstusharude ja eri riikide majanduse vahel ning tagada võrdsed tingimused, ning toetaks dialoogi ja koostööd kolmandate riikidega;

21.  rõhutab, et need näitajad tuleks lisada Euroopa poolaastasse ja kõikidesse mõjuhindamistesse;

Tootepoliitika ja ökodisain

22.  rõhutab, kui tähtis on hästi läbimõeldud tootepoliitika, mis suurendab toote eeldatavat kasutusaega, vastupidavust, korduskasutatavust ja ringlussevõetavust; märgib, et see, kui palju ressursse kasutab toode oma kasutusaja jooksul, ning selle remonditavus, korduskasutatavus ja ringlussevõetavus määratakse suurel määral toote väljatöötamise etapis; palub komisjonil edendada tootepoliitikas olelusringile keskenduvat käsitust ning eelkõige kehtestada ühtlustatud meetodid toodete ökoloogilise jalajälje kindlakstegemiseks;

23.  palub komisjonil sellega seoses esitada ambitsioonikas tööprogramm ning rakendada põhjalikult ja kaugelevaatavalt kehtiva ökodisaini direktiivi ökodisaini käsitlevaid nõudeid uutes ja ajakohastatud rakendusmeetmetes, alustades juba väljatöötatud meetmete viivitamatust vastuvõtmisest;

24.  nõuab tungivalt, et komisjon teeks ettepaneku ökodisaini ja muude tootepoliitikat käsitlevate õigusaktide läbivaatamise kohta 2016. aasta lõpuks, võttes aluseks mõjuhinnangu ja arvestades järgimisi olulisi muudatusi: ökodisaininõuete kohaldamisala laiendamine kõigile peamistele tooterühmadele, mitte ainult energiaga seotud toodetele; kõigi asjakohaste ressursitõhususe aspektide järkjärguline lisamine tootedisaini kohustuslikesse nõuetesse; nendel nõuetel põhineva kohustusliku tootepassi kehtestamine; enesekontrolli ja kolmanda isiku poolse auditi rakendamine, et tooted vastaksid kõnealustele standarditele; horisontaalnõuete määratlemine, muu hulgas vastupidavuse, remonditavuse, korduskasutatavuse ja ringlussevõetavuse kohta;

25.   palub komisjonil kulude-tulude analüüsi põhjal hinnata võimalust kehtestada seoses ökodisaini direktiivi tulevase läbivaatamisega nõutav ringlussevõetava materjali miinimumsisaldus uutes toodetes;

26.  nõuab tungivalt, et komisjon töötaks välja meetmed kavandatud iganemise vastu ja arendaks ringmajanduse jaoks edasi tootestandardite kogumit, mis hõlmab korrastamist ja remontimist, demonteerimise hõlbustamist ning toorainete, taastuvate ressursside ja ringlussevõetavate materjalide tõhusat kasutamist toodetes;

27.  tuletab meelde, et standardsete ja moodulkomponentide kättesaadavus, demonteerimise planeerimine, kaua kestvate toodete disainimine ja tõhusad tootmisprotsessid omavad edukas ringmajanduses suurt tähtsust; nõuab tungivalt, et komisjon võtaks asjakohaseid meetmeid tagamaks, et tooted oleksid kestvad ja et neid oleks hõlbus uuendada, korduskasutada, kohandada, remontida, ringlusse võtta ja demonteerida uute ressursside jaoks, ning et ohtlikke aineid sisaldavad osad oleksid kasutusjuhendis selgelt ära toodud, et neid osasid oleks lihtsam enne ringlussevõttu eemaldada;

28.  märgib, et tarbijate teadlikkuse tõstmine ja nende aktiivse rolli suurendamine on ülimalt tähtis;

29.  palub komisjonil teha ettepanek kestvuskaupade miinimumgarantii pikendamise kohta, et pikendada toodete eeldatavat kasutusaega ning selgitada, et vastavalt direktiivile 1999/44/EÜ peaksid tarbekaupade müüjad uurima puudusi seadusliku garantii kahe esimese aasta jooksul ja esitama tarbijale arve ainult juhul, kui puudus on tingitud ebaõigest kasutamisest;

30.  palub komisjonil teha ettepanek varuosi puudutavate asjakohaste meetmete kohta, et tagada toodete remonditavus nende kasutusaja jooksul;

31.  palub komisjonil, liikmesriikidel ja Euroopa Kemikaaliametil suurendada jõupingutusi väga ohtlike ainete asendamiseks ja piirata selliseid aineid, mis REACHi kontekstis kujutavad endast vastuvõetamatut ohtu inimeste tervisele või keskkonnale, et täita 7. keskkonnaalase tegevuskava nõue töötada välja mürgivabad materjalitsüklid, et ringlussevõetud jäätmeid saaks kasutada liidus olulise ja usaldusväärse toorainena; palub komisjonil sellega seoses viivitamata lõpetada oma ühepoolne moratoorium Euroopa Kemikaaliameti selliste soovituste käsitlemise kohta, mis puudutavad väga ohtlike ainete lisamist REACHi XIV lisasse, ning selle asemel tegutseda, et need ained sinna kiiresti lisada; rõhutab, et jäätmehierarhia kohaselt on vältimine ringlussevõtust tähtsam ning seetõttu ei tohiks ohtlike vanade ainete kasutamise jätkamist õigustada ringlussevõtuga;

32.  palub komisjonil ja liikmesriikidel suurendada oma ohtlike ainete asendamise alaseid jõupingutusi seoses direktiiviga 2011/65/EL (teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes), et luua mürgivabad materjalitsüklid;

33.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid teostaksid mõjusat turujärelevalvet, et tagada, et nii Euroopa kui ka imporditud tooted vastavad tootepoliitika ja ökodisaini nõuetele; nõuab tungivalt, et liikmesriigid jätkaksid sellise mõjusa turujärelevalve tagamiseks viivitamata turujärelevalve määruse läbivaatamise seadusandlikku menetlust; märgib, et igasugune edasine viivitus kahjustaks ettevõtete ja kodanike huve;

Jäätmetest vabanemise suunas

34.  toob esile komisjoni analüüsi, millest nähtub, et jäätmetega seotud uute eesmärkide vastuvõtmine looks 180 000 töökohta, muudaks Euroopa konkurentsivõimelisemaks ja vähendaks nõudlust kallite ja nappide ressursside järele(9); peab kahetsusväärseks jäätmeid käsitleva seadusandliku ettepaneku(10) tagasivõtmist, kuid peab asepresidendi Timmermansi 2014. aasta detsembri osaistungjärgul esitatud teadaannet võimaluseks esitada uus ja ambitsioonikam ringmajanduse pakett;

35.  nõuab tungivalt, et komisjon esitaks 2015. aasta lõpuks lubatud jäätmealaste õigusaktide läbivaatamise ettepaneku, milles on nõuetekohaselt rakendatud jäätmehierarhiat, ja et see hõlmaks järgmisi teemasid:

   selged ja üheselt mõistetavad määratlused;
   jäätmetekke vältimise meetmete väljatöötamine;
   2025. aastaks saavutatavate siduvate olme-, kaubandus- ja tööstusjäätmete vähendamise eesmärkide kehtestamine;
   laiendatud tootjavastutuse nõudeid käsitlevate selgete miinimumstandardite kehtestamine, et tagada laiendatud tootjavastutuse süsteemide läbipaistvus ja kulutasuvus;
   jäätmete äraviskamise maksustamise põhimõtte kohaldamine olmejäätmete puhul koos kohustuslike paberi, metalli, plasti ja klaasi liigiti kogumise süsteemidega, et parandada ringlussevõetavate materjalide kvaliteeti; biojäätmete kohustusliku liigiti kogumise kehtestamine aastaks 2020;
   ringlussevõtu eesmärgi ja korduskasutamiseks ettevalmistamise eesmärgi suurendamine vähemalt 70 %ni tahkete olmejäätmete puhul ja 80 %ni pakendijäätmete ringlussevõtu puhul aastaks 2030, mis põhineb usaldusväärsel aruandlusel, mis takistab kasutuselt kõrvaldatud (prügilasse ladestatud või põletatud) jäätmete dokumenteerimist ringlussevõetud jäätmetena, kusjuures sama ühtlustatud meetodit koos statistiliste andmete väliskontrolliga tuleks kasutada kõigis liikmesriikides; ringlussevõtjate kohustus anda aru selle kohta, kui suures koguses jäätmeid läheb sorteerimisjaama ja kui suures koguses ringlussevõetud materjale sealt väljub;
   ringlusse mittevõetavate ja mitte-biolagunevate jäätmete põletamise range piiramine koos jäätmete energiakasutusega või ilma selleta aastaks 2020;
   kogu prügilasse ladestamise siduv järk-järguline vähendamine, mida rakendatakse kooskõlas ringlussevõtu nõuetega kolmes etapis (2020, 2025 ja 2030), mille lõppeesmärk on täielik prügilasse ladestamise keeld, välja arvatud teatavad ohtlikud jäätmed ja jäätmejäägid, mille jaoks prügilasse ladestamine on keskkonna mõttes kõige säästvam valik;
   julgustatakse liikmesriike kehtestama prügilasse ladestamise ja põletamise tasusid;

36.  rõhutab Euroopa jäätmepoliitika eesmärkide tähtsust ja lisaväärtust mitte ainult õiguskindluse, prognoositavuse ja siseturul võrdsete tingimuste loomise seisukohast, vaid ka seoses selle tagamisega, et kõigi ELi kodanike elukeskkond oleks kaitstud ja parem;

37.  palub komisjonil esitada samad eesmärgid kõigile liikmesriikidele, et tagada kogu ELis keskkonnakaitse võrdselt kõrge tase ja mitte kahjustada siseturgu;

38.  nõuab tungivalt, et komisjon tagaks, et jäätmeid käsitlevaid kehtivaid õigusakte ja eesmärke rakendataks täielikult ja nõuetekohaselt, sh eelkõige liigiti kogumise süsteemide kohustust, tagamaks et liikmesriigid suurendavad oma jõupingutusi kehtivate eesmärkide täitmisel, ning kehtestaks meetmed, millega toetada liikmesriike õigete vahendite kasutuselevõtmisel, et saavutada eesmärgid tähtaegselt;

39.  rõhutab, et ELi olemasoleva jäätmekäitlusvõimsuse parimaks ärakasutamiseks on vaja paremat planeerimist ja teabejagamist, et vältida ülevõimsust;

40.  palub komisjonil täiendavalt uurida, kas tasuks teha ettepanek prügilates kasulike materjalide olmeprügist eraldamist käsitleva regulatiivse raamistiku kohta, et oleks võimalik saada kätte praegu prügilates olevad sekundaarsed toorained, ning uurida keskkonnaloa süsteemi väljatöötamist ringlussevõtmisega tegeleva tööstuse jaoks;

41.  palub komisjonil tagada suurem läbipaistvus ja parem kontroll, et vältida jäätmete vedu riikidesse, kus on madalamad keskkonna- ja sotsiaalstandardid kui ELis;

42.  palub komisjonil koos liikmesriikidega suurendada jõupingutusi tarbimisjärgsete jäätmete ebaseadusliku ekspordiga võitlemiseks;

43.  palub komisjonil sätestada jäätmete raamdirektiivis miinimumnõuded riiklike jäätmetekke vältimise programmide jaoks ning töötada välja eesmärgid ja näitajad, mis muudaksid liikmesriikide tulemused võrreldavaks;

44.  nõuab tungivalt, et komisjon tegeleks jäätmetega seotud konkreetsete probleemidega ja võtaks meetmed, mis on esitatud ringmajandust käsitlevas komisjoni teatises (COM(2014)0398); innustab liikmesriike ja komisjoni tagama, et võetakse kasutusele ELi rahalised vahendid, mis aitaksid saavutada integreeritud jäätmekäitluse eesmärke, nagu liigiti kogumine ja ringlussevõtu taristu väljatöötamine;

45.  nõuab tungivalt, et komisjon teeks ettepaneku seada eesmärk vähendada mereprahti aastaks 2025 võrreldes 2014. aasta tasemega 50 %;

46.  rõhutab vajadust seada eesmärgid kriitilise tähtsusega metallide kogumiseks ja ringlussevõtuks, arvestades nende kasvavat nappust ja selleks, et vähendada nendest sõltuvust;

47.  palub komisjonil 2015. aasta lõpuks esitada eesmärgid, meetmed ja vahendid, mis aitaksid tõhusalt võidelda toidujäätmete vastu, sh seada 2025. aastaks siduv eesmärk vähendada toidujäätmeid tootmis-, jae-/edasimüügi-, toitlustus-/majutussektoris ja majapidamistes vähemalt 30 %; kutsub komisjoni üles edendama liikmesriikides konventsioonide loomist, mille kohaselt jagab toidukaupade jaemüügi sektor müümata jäänud kaubad heategevusorganisatsioonidele; palub komisjonil uute seadusandlike ettepanekute mõju hindamisel hinnata nende võimalikku mõju toidujäätmetele;

Säästev ehitus

48.  peab kiiduväärseks komisjoni teatist „Ressursitõhususe võimaluste kohta hoonesektoris” (COM(2014)0445); on seisukohal, et ehitussektoris on vaja lähtuda tegevuskavast ja selle pikaajalistest eesmärkidest;

49.  palub komisjonil esitada ettepanek ringmajanduse põhimõtete ja nõuete täielikuks rakendamiseks ehitussektoris ning arendada veelgi edasi hoonete ressursitõhususe poliitikaraamistikku, mis hõlmaks näitajate, standardite, metoodika ja kvaliteedinõuete väljatöötamist maakasutuse ja linnaplaneerimise, arhitektuuri, inseneriteaduste, ehituse, hoolduse, kohandatavuse, energiatõhususe, renoveerimise, taaskasutamise ja ringlussevõtu jaoks; juhib tähelepanu asjaolule, et säästlikke hooneid puudutavad näitajad peaksid hõlmama ka rohelise taristu elemente, näiteks haljaskatuseid; toonitab, kui oluline on omada Euroopa hoonestuse kohta terviklikku nägemust, selgeid ja lennukaid eesmärke nii keskpikaks kui ka pikaks perspektiiviks ning tegevuskavasid selle nägemuse elluviimiseks;

50.  on arvamusel, et hoonete säästlikkuse hindamisel tuleks arvesse võtta ka siseruumide õhukvaliteeti ning ruumide kasutajate heaolu ja sotsiaalseid vajadusi;

51.  kutsub komisjoni üles töötama ressursitõhususe üldiste näitajate raamistikus välja näitajad hoonete säästlikkuse hindamiseks kogu nende elutsükli jooksul, kasutades olemasolevaid standardeid ja metoodikaid ning lähtudes keskkonnasäästlikkusest ja majandusliku ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse käsitustest;

52.  palub, et komisjon teeks kindlaks, kas parima võimaliku tehnoloogia põhimõtteid ja standardeid oleks võimalik laiendada, et need hõlmaksid kõiki materjale ja hooneosasid, ning töötaks välja hoonepassi, mis põhineb hoonete kogu elutsüklil;

53.  on seisukohal, et kuna 2050. aastaks olemasolevast hoonestusest 90 % on juba olemas, tuleks renoveerimistööde sektoris kehtestada erinõuded ja stiimulid, et 2050. aastaks parandada enamike hoonete energeetilist jalajälge; kutsub seega komisjoni üles töötama välja olemasolevate hoonete renoveerimise pikaajalise strateegia ning suurendama energiatõhusust käsitlevas direktiivis 2012/27/EL sätestatud riiklike renoveerimisstrateegiate osatähtsust;

54.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid hõlbustaksid ringlussevõtu täiustamist, arendades ehitussektori materjalide eraldi kogumise ja ringlussevõtu taristut;

55.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles uurima hoonete lammutamisele eelnevate auditite potentsiaali, et hoonet enne dekonstrueerimist või mahalõhkumist hinnata ning kirjeldada selle materjale ja määrata kindlaks, millised osad oleks võimalik eraldi ringlusse võtta, ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üle uurima ka ringlussevõetavate materjalide kohapealset sorteerimist (selle tulemuseks on tavaliselt ringlussevõetud ressursside suurem puhtus kui mujale viidud materjali sorteerimisel võimalik ning see võib aidata vähendada transpordi põhjustatud keskkonnamõju, näiteks tänu kohapealsele purustamisele/kokkupressimisele);

56.  märgib, et ehitustööstuses on üks kasutatavamaid materjale betoon; kutsub komisjoni üles hindama betooni suurema ringlussevõtu võimalusi ehitussektoris, lähtudes Saksamaa ja Šveitsi eeskujudest;

Ringlussevõetud ressursside turu arendamine

57.  kutsub komisjoni üles töötama välja meetmed, mille abil ergutada ja hõlbustada kvaliteetsete ringlussevõetud ressursside turu arengut ja ringlussevõetud ressursside taaskasutamisel põhinevat ettevõtlust;

58.  on seisukohal, et pikaajaline ja prognoositav poliitikaraamistik aitab stimuleerida investeeringuid ja meetmeid, mis on vajalikud keskkonnahoidlikumate tehnoloogiate turu täielikuks väljaarendamiseks ja jätkusuutlike ettevõtluslahenduste edendamiseks; rõhutab, et ressursitõhususe näitajad ja sihid, mis põhinevad laialdasel andmete kogumisel, on vajalikud selleks, et tagada avaliku ja erasektori otsustajatele vajalikud suunised majanduse ümberkujundamiseks;

59.  rõhutab, et on tähtis, et komisjon ja liikmesriigid edendaksid selliste riikliku tööstussümbioosi programmide loomist, millega toetatakse taaskasutamise ja ringlussevõtu tööstuslikku koostoimet ning aidatakse ettevõtetel ja eriti VKEdel mõista, kuidas nende toodetud energia, jäätmed ja kõrvalsaadused võivad olla teiste jaoks ressurss; juhib tähelepanu sarnastele käsitustele, näiteks nn hällist hällini kontseptsioonile ja tööstusökoloogiale;

Muud meetmed

60.  kutsub komisjoni üles tegema ettepanekut keskkonnahoidliku riigihankekorra kohta, mille puhul tuleb eelistada taaskasutatud, remonditud, ümbertöödeldud, renoveeritud ja muid jätkusuutlikke ja ressursitõhusaid tooteid ja lahendusi ning vastasel korral tuleks nende mittekasutamist põhjendada;

61.  rõhutab vajadust põhimõttega „saastaja maksab” kooskõlastatud fiskaalraamistiku järele, mis aitab kaasa investeeringutele ressursitõhususse, tootmisprotsesside moderniseerimisse ning paremini remonditavate ja vastupidavamate toodete tootmisse; nõuab, et liikmesriigid püüaksid Euroopa poolaasta(11) protsessi raames selles valdkonnas edu saavutada;

62.  nõuab tungivalt, et komisjon uuriks ja esitaks maksustamisega seotud meetmeid, nagu madalama käibemaksu kehtestamise võimalus ringlussevõetud, taaskasutatavate ja ressursitõhusate toodete jaoks;

63.  nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid rakendaksid täielikult VKEde keskkonnahoidlikku tegevuskava;

64.  nõuab tungivalt, et komisjon töötaks välja toitaineid käsitleva poliitikaraamistiku, et suurendada ringlussevõttu, edendada innovatsiooni, parandada turutingimusi ja viia nende säästvat kasutamist käsitlevad sätted sisse ELi õigusaktidesse väetiste, toidu, vee ja jäätmete valdkonnas;

65.  nõuab tungivalt, et komisjon esitaks 2016. aasta esimesel poolel teatise jätkusuutliku toidu kohta, mida on alates 2013. aastast mitu korda edasi lükatud; rõhutab, et kuna toidu tootmise ja tarbimise osakaal ressursside kasutamises on märkimisväärne, tuleks selles teatises terviklikult käsitleda vähest ressursitõhusust toiduahelas ning ergutada jätkusuutliku toidupoliitika arengut; kutsub komisjoni üles hindama toiduainete keskkonnahoidlikuma pakendamise võimalust, muu hulgas toidupakendite järk-järgulise bioressursipõhiste, biolagunevate ja kompostitaate materjalidega asendamise teostatavust vastavalt Euroopa normidele;

66.  palub komisjonil luua alaline ressursitõhususe platvorm, mis koondaks kõik asjaomased sidusrühmad, et ergutada ja hõlbustada viimaste teadustulemuste rakendamist, parimate tavade vahetamist ning tööstuses uue sünteesi ja tööstuslike ökosüsteemide teket;

67.  palub komisjonil luua valdkonnaülene peadirektoraatidevaheline jätkusuutliku rahastamise töörühm, et ressursitõhususe näitajaid võetaks arvesse ettevõtete tasandil integreeritud aruandluses ja raamatupidamises, pidades samal ajal kinni teatava ettevõtlusteabe konfidentsiaalsuse nõudest; kutsub lisaks komisjoni üles uurima, kuidas võtta ressursitõhusust ja keskkonnariske arvesse muu hulgas pankade krediidireitingutes ja kapitalinõuetes, töötada välja terviklik keskkonnaohtude kindlustussüsteem ning sätestada investeerimistoodete kohta teabenõuded, tuginedes nõuetekohastele mõjuhinnangutele; on veendunud, et komisjonile oleks sellega seoses abiks koostöö ÜRO Keskkonnaprogrammi uuringuga jätkusuutliku finantssüsteemi kavandamise kohta („Inquiry into the Design of a Sustainable Financial System”); kutsub komisjoni üles uurima liikmesriikides juba olemas olevaid vabatahtlikke algatusi, pidades silmas võimalikku parimate tavade vahetamist;

68.  kutsub seda silmas pidades, et esmase tooraine jätkusuutlik ja vastutustundlik hankimine on ressursitõhususe saavutamiseks ja ringmajanduse eesmärkide täitmiseks hädavajalik, komisjoni üles vaatama läbi Euroopa ressursitõhususe platvormi poliitikasoovitused esmatähtsate materjalide ja kaupade säästva hankimise standardite arengu kohta; märgib sellega seoses, et nii parlament kui ka nõukogu toetavad komisjoni ettepanekuid konfliktipiirkonnast pärit metallide ja mineraalide vastutustundliku hankimise kohta;

69.  kutsub komisjoni üles vaatama läbi kriitilise tähtsusega tooraine määratluse, võttes rohkem arvesse kaevandamise ja töötlemisega seotud keskkonnamõjusid ja ohtusid ning teisese toormega asendamise potentsiaali;

70.  rõhutab, et kõik ELi vahendid, sh Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI), programmi „Horisont 2020”, ühtekuuluvusfondide ja Euroopa Investeerimispanga vahendid tuleb kasutusele võtta, et edendada ressursitõhusust (kooskõlas jäätmehierarhiaga), ning nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid kaotaksid järk-järgult kõik keskkonda kahjustavad subsiidiumid, sh vastavalt direktiivile 2009/28/EÜ (taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta) tööstus- ja olmejäätmete bioloogiliselt lagunevast fraktsioonist põletamise teel energia tootmisele antavad toetused ning fossiilkütustele antavad otsesed ja kaudsed toetused;

71.  nõuab, et ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programmi (COSME), programmi „Horisont 2020” ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rahastamisega toetataks rohkem jätkusuutlike, innovaatiliste ja ressursitõhusate lahenduste väljatöötamist, uusi ärimudeleid (nt liising või toote-teenuse süsteemid), tootedisaini täiustamist ning toodete materjalitõhusust ja protsesside tulemuslikkust;

72.  rõhutab, et teadustöö ja innovatsioon on äärmiselt olulised Euroopas ringmajandusele ülemineku toetamiseks ning programmi „Horisont 2020” raames on vaja toetada teadus- ja innovatsiooniprojekte, mille abil demonstreerida ringmajanduse majanduslikku jätkusuutlikkust ja keskkonnasäästlikkust ning teha sellekohaseid välikatseid; rõhutab samal ajal, et süsteemse lähenemisviisi raames võivad need projektid hõlbustada innovatsiooni soodustavate ja lihtsamini rakendatavate õigusaktide koostamist, kuna tuvastatakse võimalikud regulatiivsed probleemid, takistused ja/või lüngad, mis võivad ressursitõhususel põhinevate ettevõtlusmudelite arengut pärssida;

73.  palub komisjonil kasutada digitaalarengu tegevuskava ja infotehnoloogia täit potentsiaali ressursitõhususe edendamiseks ja ringmajandusele üleminekuks;

74.  rõhutab, et ELil on avatud majandus ning maailmaturul tegeletakse nii impordi kui ka ekspordiga; juhib tähelepanu vajadusele tegeleda ressursside ammendumise ülemaailmse probleemiga ka rahvusvahelisel tasandil; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama aktiivselt loodusvarade säästva majandamise rahvusvahelise töörühma tööd ÜRO Keskkonnaprogrammi (UNEP) raames, mis uurib maailma loodusvaradega seotud elulise tähtsusega küsimusi ja töötab välja praktilisi lahendusi poliitikakujundajate, tööstuse ja ühiskonna jaoks;

75.  kutsub komisjoni üles võtma rahvusvahelisel tasandil vajalikke meetmeid toodete jälgitavuse parandamiseks;

76.  juhib tähelepanu asjaolule, et suurem energiatõhusus võib vähendada ELi energiasõltuvust ja kütteostuvõimetust, mis on probleemiks vähemalt 125 miljonile Euroopa kodanikule; märgib, et energiatõhusust võib pidada eraldi energiaallikaks, mille kogukasv aitab märkimisväärselt kaasa ELi tööstuse kasvule, töökohtade loomisele ja elanike energiaarvete mõistlikkuse piires püsimisele;

77.  nõuab tungivalt, et komisjon uuriks, kas olemasolevad ja kavandatavad õigusaktid takistavad ringmajandust, olemasolevaid innovaatilisi ettevõtlusmudeleid või uute innovaatiliste ettevõtlusmudelite esilekerkimist (liisingumajandus või ühis-/osalustarbimise majandus) või kas sellega seoses esineb finants- või institutsioonilisi tõkkeid; nõuab tungivalt, et komisjon täiustaks asjaomaseid õigusakte ning tegeleks vajaduse korral nimetatud tõketega; palub komisjonil vaadata läbi seotud õigusaktid, et parandada toodete keskkonnatoimet ja ressursitõhusust kogu nende elutsükli jooksul ning suurendada kehtivate õigusaktide kooskõla ja töötada välja eesrindlik lähenemisviis;

78.  palub komisjonil täpsustada ringmajandust puudutavaid ELi konkurentsipoliitika aspekte ning eelkõige selgitada turgudel toimuva kokkumänguohu ning tootjate ja tarnijate vahelise koostöö süvendamise vajaduse vahel tehtavat kompromissi;

79.  palub komisjonil anda parlamendile aru kõikidest eespool mainitud meetmetest ja pakkuda 2018. aastaks välja järgmised meetmed;

o
o   o

80.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele.

(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0584.
(2) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0016.
(3)ELT C 264 E, 13.9.2013, lk 59.
(4) ELT C 51 E, 22.2.2013, lk 21.
(5) Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.
(6) ELT C 140, 28.4.2015, lk 37.
(7) OECD keskkonnaprogramm „Voluntary approaches to environmental policy”, 2003.
(8) Komisjoni 2. juuli 2014. aasta teatis „Ringmajanduse suunas: jäätmevaba Euroopa kava” (COM(2014)0398).
(9) Komisjoni talituste 2. juuli 2014. aasta töödokument, mis sisaldab mõjuhinnangu kommenteeritud kokkuvõtet ning on lisatud ettepanekule võtta vastu direktiiv, millega muudetakse jäätmeid käsitlevaid direktiive (SWD(2014)0208).
(10) Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiive 2008/98/EÜ jäätmete kohta, 94/62/EÜ pakendite ja pakendijäätmete kohta, 1999/31/EÜ prügilate kohta, 2000/53/EÜ kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kohta, 2006/66/EÜ, mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid, ning 2012/19/EL elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kohta (COM(2014)0397).
(11) Euroopa eelarve 2015, riigipõhised soovitused Euroopa poolaasta protsessi toetuseks,lk 6, http://www.foes.de/pdf/2015-02-25_CSR%20Recommendations_FINAL.pdf.


Radioaktiivse saastatuse lubatud piirmäärad tuumaavarii korral ***I
PDF 451kWORD 176k
Resolutsioon
Terviktekst
Euroopa Parlamendi 9. juuli 2015. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus toidu ja sööda radioaktiivse saastatuse lubatud piirmäärade kehtestamise kohta tuumaavarii või muu kiirgusliku avariiolukorra korral (COM(2013)0943 – C7-0045/2014 – 2013/0451(COD))
P8_TA(2015)0267A8-0176/2015

(Seadusandlik tavamenetlus – esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (COM(2013)0943),

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artikleid 31 ja 32, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C7-0045/2014),

–  võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust esitatud õigusliku aluse kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3 ja artikli 168 lõike 4 punkti b ning artiklit 114,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 25. märtsi 2014. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 59 ja 39,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit (A8-0176/2015),

1.  võtab vastu allpool esitatud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepanekut vastavalt muuta, järgides Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 293 lõiget 2;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 9. juulil 2015. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2015/… toidu ja sööda radioaktiivse saastatuse lubatud piirmäärade kehtestamise kohta tuuma- või muu kiirgusavarii korral [ME 1. Käesolevat muudatusettepanekut kohaldatakse kogu teksti ulatuses]

P8_TC1-COD(2013)0451


EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 31 ja 32 artikli 168 lõike 4 punkti b ja artiklit 114, [ME 2]

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut, mis on koostatud pärast arvamuse saamist eksperdirühmalt, kelle teadus- ja tehnikakomitee on määranud liikmesriikide teadusekspertide hulgast(2),

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(3),

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust(4), toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(5) [ME 3]

ning arvestades järgmist:

(1)  Nõukogu direktiivis 96/29/Euratom 2013/59/Euratom(6) on sätestatud põhilised ohutusnormid töötajate ja muu elanikkonna tervise kaitsmiseks ioniseerivast kiirgusest kaitseks ioniseeriva kiirgusega kiiritamisest tulenevate ohtude eest. [ME 4]

(1a)  Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklile 168 tuleks kogu liidu poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel tagada inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse. [ME 5]

(2)  26. aprillil 1986 toimunud Tšernobõli aatomielektrijaama avarii tagajärjel paiskus atmosfääri märkimisväärses koguses radioaktiivseid aineid, mis tervishoiu seisukohast olulisel määral saastasid mitmes Euroopa riigis toiduaineid ja sööta, põhjustades eluohtlikke haigusi ja tervislikke seisundeid. Radioaktiivse saastatuse kõrge tase püsib veel tänagi. Kuna välja paiskunud radioaktiivsed ained saastasid õhku, vett, pinnast ja taimestikku, võeti meetmed tagamaks, et teatavaid põllumajandustooteid toodaks liitu sisse ainult vastavalt ühtsele korrale, mis kaitseb selleks et kaitsta elanikkonna tervist ning samas säilitab säilitada turu ühtsuse ega kahjusta ühtsus ja mitte kahjustada kaubavahetust. [ME 6]

(2a)  Liikmesriigid vastutavad käesolevas määruses sätestatud tasemetele vastavuse kontrollimise eest, eelkõige toidu ja sööda ohutusstandardite järelevalve kaudu. ELi toimimise lepingu artikli 168 lõike 4 punktis b on sätestatud veterinaariaalal ühiste meetmete vastuvõtmine, mille otsene eesmärk on inimeste tervise kaitse. Lisaks on ELi toimimise lepingu artikliga 114 ette nähtud asjakohasel tasemel ühtlustamine siseturu sujuva toimimise tagamiseks. [ME 7]

(2b)  On tõestatud fakt, et suuremad kiirgusdoosid mõjuvad keha rakkudele kahjulikult ja hävitavalt ning võivad põhjustada vähki. [ME 8]

(2c)  Tähtis on kehtestada toidu radioaktiivse saastatuse lubatud piirmääradele madalad läved, et võtta arvesse suuremat kumulatiivset doosi, mille põhjustab pikema aja jooksul söödav toit. [ME 9]

(3)  Nõukogu määruses (Euratom) nr 3954/87(7), mida on muudetud nõukogu määrusega (Euratom) nr 2218/89(8) on sätestatud radioaktiivse saastatuse lubatud piirmäärad, mida tuleb kohaldada pärast tuuma- või muud kiirgusavariid, mis võib tõenäoliselt põhjustada või on põhjustanud märkimisväärse toidu ja sööda radioaktiivse saastumise. Need lubatud piirmäärad on senini kooskõlas praegu rahvusvaheliselt kättesaadavate uusimate teadusuuringute tulemustega ning need tuleks korrapäraselt läbi vaadata ja neid ajakohastada, et võtta arvesse uusi teaduslikke tõendeid. I–III lisas toodud lubatud piirmäärad on läbi vaadatud ja esitatud rahvusvahelise komisjoni kiirguskaitse väljaandes 105. Täpsemalt põhinevad need võrdlustasemel 1 mSv aastas lisaks omastatud individuaalsele doosile ja eeldusel, et 10 % aastas tarbitavast toidust on saastunud. [ME 10]

(4)  Pärast Fukushima tuumaelektrijaamas 11. märtsil 2011 toimunud avariid on komisjonile teatatud, et radionukliidide tase teatavates Jaapanist pärit toiduainetes ületab Jaapanis toiduainete suhtes kohaldatavaid häiretasemeid lävitasemeid. Selline saaste võib ohustada inimeste ja loomade tervist liidus ja seepärast võeti vastu meetmed, millega kehtestati kooskõlas alalise toiduahela ja loomatervishoiu komitee arvamusega eritingimused Jaapanist pärit või lähetatud sööda ja toidu impordi suhtes. Meetmed tuleks kehtestada ka selleks, et jälgida ja minimeerida selliste toiduainete tarbimise ohtu, mis on pärit teistest riikidest, mida mõjutab teises riigis toimunud tuumaavarii tagajärjel tekkinud radioaktiivne sade. [ME 11]

(5)  On vaja luua süsteem, mis võimaldaks Euroopa Aatomienergiaühendusel liidul pärast tuumaavariid või muud kiirguslikku avariiolukorda, mis võib tõenäoliselt põhjustada või on põhjustanud toidu ja sööda olulise radioaktiivse saastumise, kehtestada elanikkonna kaitseks rahvatervise kaitse kõrge taseme tagamiseks radioaktiivse saastatuse lubatud piirmäärad. [ME 12]

(6)  Radioaktiivse saastatuse lubatud piirmäärasid tuleks kohaldada liidust pärit või kolmandatest riikidest imporditud toidu ja sööda suhtes vastavalt tuumaavarii või kiirgusliku avariiolukorra asukohale ja olukorrale, võttes arvesse loodusliku ja kumulatiivse kiirguse mõju toiduahelas ülespoole liikumisel. Tuleks ette näha nende määrade korrapärane läbivaatamine. [ME 13]

(7)  Komisjonile teatatakse tuumaavariist või ebatavaliselt kõrgest radioaktiivsusest vastavalt nõukogu otsusele 87/600/Euratom(9) või vastavalt 26. septembri 1986. aasta konventsioonile tuumaavariist operatiivse teatamise kohta.

(8)  Et võtta arvesse asjaolu, et imikute toiduvalik võib esimese kuue elukuu jooksul märkimisväärselt varieeruda ning et imikute ainevahetus on järgmise kuue elukuu jooksul ebakindel, on kasulik laiendada imikutoidu madalaima lubatud piirmäära kohaldamist esimesele 12 elukuule. Toidu madalamaid lubatud piirmäärasid tuleks kohaldada rasedate ja rinnaga toitvate naiste suhtes. [ME 14]

(9)  Selleks et hõlbustada lubatud piirmäärade kohandamist, eelkõige seoses teaduslikult põhjendatud teadmistega, peaksid ja tehnilise arenguga rahvusvahelisel tasandil, peaks komisjon esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule uue ettepaneku lubatud piirmäärade kehtestamise menetlused hõlmama konsulteerimist Euratomi asutamislepingu artiklis 31 osutatud eksperdirühmaga kohandamiseks. [ME 15]

(9a)  Lubatud piirmäärade kohandamise hõlbustamiseks tuleks ette näha kord, mis võimaldab korrapäraseid konsultatsioone ekspertidega. Komisjon peaks teaduslike ja eetiliste kriteeriumide alusel moodustama eksperdirühma. Komisjon peaks avaldama rühma koosseisu ja liikmete huvide deklaratsioonid. Lubatud piirmäärade kohandamisel peaks komisjon konsulteerima ka kiirguskaitse valdkonna rahvusvaheliste organisatsioonide ekspertidega. [ME 16]

(9b)  Eksperdirühm peaks hindama ka radioaktiivse saastatuse kumulatiivset mõju. [ME 17]

(9c)  Lubatud piirmäärad tuleks avalikustada ja korrapäraselt läbi vaadata, et võtta asjakohaselt arvesse teaduse viimaseid arenguid ja uusimate teadusuuringute tulemusi, mis on praegu rahvusvaheliselt kättesaadavad, vastata vajadusele rahustada üldsust ja tagada talle kõrgetasemeline kaitse ning vältida lahknevusi rahvusvahelistes reguleerimistavades. [ME 18]

(10)  Tagamaks, et lubatud piirmäärasid ületavat toitu ja sööta ei lasta liidu turule, tuleks peaksid liikmesriigid ja komisjon vastavust kõnealustele piirmääradele asjakohaselt kontrollida põhjalikult kontrollima. Mittevastavuse eest tuleks kohaldada karistusi ja üldsust tuleks vastavalt teavitada. [ME 19]

(10a)  Eeskirjad, mille abil kontrollitakse inimeste või loomade saastamise ohtude vältimiseks, kõrvaldamiseks või vastuvõetava tasemeni vähendamiseks mõeldud meetmete järgimist, on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 882/2004(10). [ME 20]

(11)  Selleks et tagada ühetaolised tingimused käesoleva määruse rakendamiseks seoses varem kehtestatud radioaktiivse saastatuse lubatud piirmäärade kohaldamisega, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011(11).

(12)  Kontrollimenetlust tuleks kasutada, kui võetakse vastu õigusaktid, millega kohaldatakse varem kehtestatud radioaktiivse saastatuse lubatud piirmäärad toidu ja sööda jaoks. Tuumaavarii või muu kiirgusliku avariiolukorra korral tuleb siiski asjakohaselt arvesse võtta konkreetseid asjaolusid ja iga avarii korral valitsevaid tingimusi ning seepärast välja töötada kord, mis võimaldab neid eelnevalt kehtestatud lubatud piirmäärasid kiiresti alandada ja vajaduse korral kehtestada lubatud piirmäärad muudele avariiga hõlmatud radionukliididele (eelkõige triitiumile), et tagada üldsuse võimalikult kõrgetasemeline kaitse. Üldsust tuleks meetmest ja piirmääradest viivitamata teavitada. [ME 21]

(12a)  Komisjoni peaks abistama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 178/2002(12) moodustatud alaline taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee. Liikmesriigid peaksid tagama, et nende esindajatel komitees on piisavad teadmised kiirguskaitse valdkonnas. [ME 22]

(13)  Komisjon peaks viivitamata vastu võtma kohaldatavad rakendusaktid, kui see on tungiva kiireloomulisuse tõttu vajalik põhjendatud juhtudel, mis on seotud teatavate kiirguslike avariiolukordadega, mis võivad tõenäoliselt põhjustada või on põhjustanud toidu ja sööda olulise radioaktiivse saastumise. Üldsust tuleks meetmest ja piirmääradest viivitamata teavitada. [ME 23]

(13a)  Käesoleva määruse alusel lubatud piirmäärade vastuvõtmine peaks põhinema kõige kriitilisemas ja kaitsetumas olukorras olevate elanikkonna rühmade, eelkõige laste ja eraldatud geograafilistes piirkondades elavate inimeste või elatuspõllumajandusega tegelevate inimeste kaitse nõuetel. Lubatud piirmäärad peaksid olema samad kogu elanikkonna jaoks ja põhinema madalaimatel määradel. [ME 24]

(13b)  Kui liidust pärit või kolmandatest riikidest imporditud toit või sööt kujutab tõsist ohtu inimeste või loomade tervisele või keskkonnale, peaks komisjon kooskõlas määrusega (EÜ) nr 178/2002 võtma rakendusaktidega vastu täiendavad meetmed inimeste ja loomade tervise kõrgetasemelise kaitse tagamiseks. Võimaluse korral tuleks kohaldatavad lubatud piirmäärad ja täiendavad hädaabimeetmed koondada ühte ainsasse rakendusmäärusesse. [ME 25]

(13c)  Komisjon peaks rakendusaktide koostamisel või läbivaatamisel võtma arvesse peamiselt järgmiseid asjaolusid: tuumaavarii või muu kiirgusliku avariiolukorra asukoht, laad ja ulatus; õhku, vette ja pinnasesse, samuti toiduainetesse ja sööta paiskunud radioaktiivsete ainete laad ja ulatus nii liidus kui ka väljaspool; tuvastatud või potentsiaalse toiduainete ja sööda radioaktiivse saastumise riskid ja tulenevad kiirgusdoosid; liidu turule jõuda võivate saastunud toiduainete ja sööda liik ja kogus ning toiduainete ja sööda puhul kolmandates riikides lubatud piirmäärad. [ME 26]

(13d)  Kui toimub tuumaavarii või muu kiirguslik avariiolukord, mille suhtes tuleb kohaldada lubatud piirmäärasid, peaks nii komisjon kui ka iga liikmesriik teavitama üldsust kehtivatest piirmääradest. Lisaks tuleks üldsusele anda teavet ka toiduainete ja sööda kohta, mis võivad akumuleerida suuremas kontsentratsioonis radioaktiivsust. [ME 27]

(13e)  Lubatud piirmäärade järgimist tuleks asjakohaselt kontrollida ning saastatuse lubatud piirmäärasid ületavate toiduainete tahtliku ekspordi, impordi ja müügi suhtes tuleks kohaldada karistusi, [ME 28]

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse I lisas sätestatakse selliste toiduainete radioaktiivse saastatuse lubatud piirmäärad ja II lisas selliste vähem tähtsate toiduainete suhtes kohaldatavad lubatud piirmäärad ning III lisas sellise sööda radioaktiivse saastatuse lubatud piirmäärad, mida on lubatud turule lasta pärast tuuma- või muud kiirgusavariid, mis võib tõenäoliselt põhjustada või on põhjustanud toidu ja sööda märkimisväärse radioaktiivse saastatuse, ja menetlused kõnealuste lubatud piirmäärade kohaldamiseks. [ME 54]

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)  „toit” – töödeldud, osaliselt töödeldud või töötlemata määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklis 2 määratletud aine või toode, mis on mõeldud inimestele tarvitamiseks või mille puhul põhjendatult eeldatakse, et seda tarvitavad inimesed, sealhulgas joogid, närimiskumm ja muud ained, kaasa arvatud vesi, mis on tahtlikult toidule lisatud tootmise, valmistamise või töötlemise käigus; mõistega „toit” ei ole hõlmatud:;

a)  sööt;

b)  elusloomad, välja arvatud juhul, kui need on ette valmistatud turule laskmiseks inimtoiduna;

c)  taimed enne saagikoristust;

d)  ravimid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/83/EÜ(13) artikli 1 lõike 2 tähenduses;

e)  kosmeetikatooted Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1223/2009(14) artikli 2 lõike 1 punkti a tähenduses;

f)  tubakas ja tubakatooted Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/37/EÜ(15) tähenduses;

g)  narkootilised ja psühhotroopsed ained määratletuna Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1961. aasta ühtses konventsioonis narkootiliste ainete kohta ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1971. aasta konventsioonis psühhotroopsete ainete kohta;

h)  jääkproduktid ja saasteained. [ME 29]

2)  „vähem tähtis toit” – toit, mis moodustab elanikkonna toidutarbimises tühise osa; [ME 55]

3)  „sööt” – töödeldud, osaliselt töödeldud või töötlemata määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklis 3 määratletud aine või toode, kaasa arvatud lisaained, mis on mõeldud loomadele suukaudseks söötmiseks; [ME 30]

4)  „turule laskmine” – toidu või sööda valdamine müügi eesmärgil, kaasa arvatud müügiks pakkumine ja mis tahes muud liiki üleandmine tasu eest või tasuta ning müük, levitamine ja muud liiki üleandmine määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklis 3 määratletud toiming; [ME 31]

4a)  „toiduga/söödaga kokkupuutuvad materjalid” – pakendid ja muud materjalid, mis on ette nähtud toiduga kokkupuutumiseks; [ME 32]

4b)  „kiirguslik avariiolukord” – ebatavaline sündmus, mis hõlmab kiirgusallikat ja nõuab viivitamatut sekkumist, et leevendada võimalikke tõsiseid tervise- ja turvalisusohte või ebasoodsaid tagajärgi elukvaliteedile, varale või keskkonnale, või mis kujutab endast ohtu, mis võib sellised ebasoodsad tagajärjed kaasa tuua. [ME 33]

Artikkel 2a

Ei ole lubatud segada toiduaineid, mis sisaldavad toidu ja sööda radioaktiivse saastatuse lubatud piirmäärasid käsitlevate eeskirjadega lubatust suuremaid kontsentratsioone, saastumata või mõõdukalt saastunud toiduainetega, et saada käesolevas määruses sätestatud eeskirjadele vastav toode. [ME 34]

Artikkel 3

1.  Kui komisjon saab, – eriti vastavalt Euroopa Aatomienergiaühenduse operatiivse teabevahetuse korrale kiirguslike avariiolukordade puhul või 26. septembri 1986. aasta Rahvusvahelise Energiaagentuuri konventsioonile tuumaavariist operatiivse teatamise kohta, ametliku teate tuumaavarii või muu kiirgusliku avariiolukorra kohta ametliku teate, mis tõendab, et tõenäoliselt jõutakse või on jõutud toidu, vähem tähtsa põhjustab toidu või ja sööda suhtes kehtestatud lubatud piirmääradeni saastumise, võtab ta vajaduse korral võimalikult lühikese aja jooksul vastu rakendusmääruse, millega kõnealused kehtestatakse lubatud piirmäärad rakendatakse, mis ei tohi ületada käesoleva määruse lisades ettenähtud piirmäärasid. Rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 5 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. [ME 35]

1a.  Lubatud piirmäärad avalikustatakse ja vaadatakse korrapäraselt läbi, et võtta asjakohaselt arvesse teaduse viimaseid arenguid ja uusimate teadusuuringute tulemusi, mis on asjaomasel ajal rahvusvaheliselt kättesaadavad, vastata vajadusele rahustada üldsust ja tagada talle kõrgetasemeline kaitse ning vältida lahknevusi rahvusvahelistes reguleerimistavades, millega nähakse ette kõrgem kaitsetase. [ME 36]

2.  Nõuetekohaselt põhjendatud Tungiva kiireloomulisusega juhtudel, mis on seotud tuumaavarii või muu kiirgusliku avariiolukorra olukorraga, võtab komisjon vastu viivitamata kohaldatava rakendusakti rakendusmääruse vastavalt artikli 5 lõikes 3 osutatud korrale. [ME 37]

3.  Käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 nimetatud rakendusakti eelnõu koostamisel ja selle arutamisel artiklis 5 nimetatud komiteega arvestab komisjon asutamislepingu artiklitega 30 ja 31 kooskõlas direktiiviga 2013/59/Euratom kehtestatud põhinorme, sealhulgas põhimõtet, et kiirgusdoosid oleksid nii väikesed kui võimalik, pidades esmajärjekorras silmas elanikkonna tervise kaitset ning arvestades majanduslikke ja ühiskondlikke tegureid, eriti ühiskonna kõige kaitsetumate osade puhul. Komisjoni abistab selle akti koostamisel sõltumatu rahvatervise ekspertide rühm, mille liikmed on valitud nende kiirguskaitse- ja toiduohutusealaste teadmiste ja kogemuse põhjal. Komisjon avaldab eksperdirühma koosseisu ja selle liikmete huvide deklaratsioonid. [ME 38]

3a.  Lõigetes 1 ja 2 osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas kiirguse laadi ja ulatusega ning need vaadatakse saastatuse olukorras toimuvaid muutusi arvestades läbi nii sageli kui vaja. Komisjon kohustub teostama esimese läbivaatamise hiljemalt ühe kuu jooksul pärast tuumaavariid või kiirguslikku avariiolukorda, et muuta vajaduse korral radioaktiivsuse lubatud piirmäärasid ja radionukliidide loetelu. [ME 39]

Artikkel 4

1.  Niipea, kui komisjon võtab vastu rakendusmääruse rakendusakti, millega kehtestatakse lubatud piirmäärad, ei või lubatud piirmääradele mittevastavat toitu või sööta turule lasta. [ME 40]

Komisjon kehtestab tuumaalase vastutuse süsteemi, mis tegeleb kõigi nende liikmesriikide muredega, keda võib mõjutada tuumaavarii. Süsteem näeb tuumaavariide korral ette asjakohase hüvitise. [ME 41]

Käesoleva määruse kohaldamisel käsitatakse kolmandatest riikidest imporditud toitu ja sööta turule lastuna, kui need see on liidu tolliterritooriumil läbinud tolliprotseduuri, mis ei ole tollitransiit. [ME 42]

Liikmesriigid jälgivad oma territooriumidel vastavust radioaktiivse saastatuse lubatud piirmääradele. Selleks rakendavad liikmesriigid toiduainete ja loomasööda ametliku kontrollimise süsteemi ning võtavad muid olukorrale vastavaid ja asjakohaseid meetmeid, kaasa arvatud üldsuse teavitamine toidu ja sööda ohutusest ja ohtudest vastavalt määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklile 17. [ME 43]

2.  Iga liikmesriik annab komisjonile käesoleva määruse kohaldamisega seotud teavet, eriti juhtumite järgmise kohta, kui lubatud piirmääri ei järgita.:

a)  riigi territooriumil lubatud piirmäärade kontrolli regulaarne graafik;

b)  juhtumid, kui lubatud piirmäärasid ei järgita;

c)  kontrollide eest vastutavad riigi pädevad talitused.

Komisjon edastab sellise teabe teistele liikmesriikidele võimalikult lühikese aja jooksul.

Juhtumitest, kui lubatud piirmäärasid ei järgita, teatatakse määruses (EÜ) nr 178/2002 ette nähtud kiirhoiatussüsteemi kaudu.

Komisjon kehtestab karistused liikmesriikidele, kes ise ei kehtesta karistusi saastatuse lubatud piirmääri ületava sööda turule laskmise või eksportimise eest. [ME 44]

3.  Liikmesriigid teavitavad üldsust, peamiselt veebiteenuse abil, lubatud piirmääradest, avariiolukordadest ja juhtumitest, kui lubatud piirmäärasid ei järgita. Samuti teavitatakse üldsust toiduainetest, mis võivad akumuleerida suuremas kontsentratsioonis radioaktiivsust, ning eriti toote liigist, kaubamärgist, päritolust ja analüüsi kuupäevast. [ME 45]

4.  Käesoleva määruse lisades sätestatud lubatud piirmäärasid võetakse arvesse konserveeritud toiduainete säilivusaja jooksul toimuvat radioaktiivsete isotoopide osalist lagunemist. Sõltuvalt saastatuse liigist (nt saastatus joodi isotoopidega) kontrollitakse konserveeritud toiduainete radioaktiivsust pidevalt. [ME 46]

5.  Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule 31. märtsiks 2017 aruande sellise mehhanismi asjakohasuse kohta, millega hüvitataks kahjud põllumajandustootjatele, kelle toiduained on saastatud üle radioaktiivse saastatuse lubatud piirmäärade ja kes ei saa neid seetõttu turule lasta. Mehhanismi aluseks peab olema „saastaja maksab” põhimõte. Aruandele lisatakse vajaduse korral õigusakti ettepanek sellise mehhanismi kehtestamiseks. [ME 47]

Artikkel 4a

1.  Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule 31. märtsiks 2017 aruande lisades esitatud radioaktiivse saastatuse lubatud piirmäärade asjakohasuse kohta.

2.  Aruanne võimaldab kontrollida, kas radioaktiivse saastatuse lubatud piirmäärad tagavad, et peetakse kinni elanikukiirituse efektiivdoosi piirväärtusest 1 mSv aastas, ning kas nendega kaasnevad kilpnäärme doosid, mis jäävad piisavalt allapoole WHO soovitatud viitemäära 10 mGy eriti kaitsetutele rühmadele stabiilse joodi manustamiseks.

3.  Aruandes kaalutakse võimalust vaadata läbi radionukliidide liigitus ning triitiumi ja süsinik 14 lisamine käesoleva määruse lisadesse. Hinnates neid lubatud piirmäärasid, keskendutakse aruandes kõige kaitsetumate elanikkonnarühmade, eriti laste kaitsele, ning analüüsitakse, kas oleks asjakohane kehtestada sellel alusel lubatud piirmäärad kõigile elanikkonnakategooriatele. [ME 48]

Artikkel 5

1.  Komisjoni abistab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002(16) artikli 58 lõikega 1 asutatud alaline toiduahela ja loomatervishoiu komitee taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses. [ME 49]

2.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

3.  Käesolevale lõikele osutamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 8 koostoimes kõnealuse määruse artikliga 5.

Artikkel 6

Selleks et tagada, et I, II ja III lisas käesoleva määruse lisades sätestatud lubatud piirmäärade puhul võetaks arvesse uusi või täiendavaid olulisi andmeid, eelkõige seoses uusimate teaduslike teadmistega, esitab komisjon pärast Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklis 31 artikli 3 lõikes 3 osutatud eksperdirühmaga konsulteerimist Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, millele on vajaduse korral lisatud ettepanek nende lisade kohandused lisade kohandamiseks ja vajaduse korral radionukliidide loetelu läbivaatamiseks. [ME 50]

Artikkel 6a

Tuumaavarii või muu kiirgusliku avariiolukorra korral, mis põhjustab toidu ja sööda saastumise, esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles on üksikasjalikult kirjeldatud käesoleva määruse kohaselt võetud meetmeid ja artikli 4 lõike 2 kohaselt edastatud teavet. [ME 51]

Artikkel 7

Määrus (Euratom) nr 3954/87, mida on muudetud määrusega (Euratom) nr 2218/1989 ja komisjoni määrused (Euratom) nr 944/89(17) ja nr 770/90(18) tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrustele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele kooskõlas V lisas esitatud vastavustabeliga.

Artikkel 8

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

...,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

I LISA

TOIDU RADIOAKTIIVSE SAASTATUSE LUBATUD PIIRMÄÄRAD

Toidu suhtes kohaldatavad lubatud piirmäärad on järgmised.

Toit (Bq/kg)(19)

Imikutoit(20)

Piimasaadused(21)

Muu toit, v.a vähem tähtis toit(22)

Vedel toit(23)

Strontsiumi isotoobid, eriti

Sr-90

75

125

750

125

Joodi isotoobid, eriti I-131

150

500

2 000

500

Plutooniumi ja transplutooniumi alfa-osakesi kiirgavad isotoobid, eriti

Pu-239, Am-241

1

20

80

20

Kõik teised pikema kui 10 päevase poolestusajaga nukliidid, eriti

Cs-134, Cs-137(24)

400

1 000

1 250

1 000

II LISA

VÄHEM TÄHTSA TOIDU RADIOAKTIIVSE SAASTATUSE LUBATUD PIIRMÄÄRAD

1.  Vähem tähtsa toidu loetelu

CN-kood

Kirjeldus

0703 20 00

Küüslauk (värske või jahutatud)

0709 59 50 

Trühvlid (värske või jahutatud)

0709 99 40

Kapparid (värske või jahutatud)

0711 90 70 

Kapparid (ajutiseks säilitamiseks konserveeritud, kuid kohe tarbimiseks kõlbmatud)

ex  0712 39 00

Trühvlid (kuivatatud, tervelt, tükeldatult, viilustatult, purustatult või pulbrina, muul viisil töötlemata)

0714

Maniokk, maranta, saalep, maapirn, bataat jms kõrge tärklise- või inuliinisisaldusega juured ja mugulad (värsked, jahutatud, külmutatud või kuivatatud, tükeldatud või tükeldamata või graanulitena; saagopalmi säsi

0814 00 00

Tsitrusviljade või meloni (k.a arbuusi) koor, värske, külmutatud, kuivatatud või lühiajaliselt säilitatud soolvees, väävlishapus vees või muus konserveerivas lahuses

0903 00 00

Mate

0904

Piprad perekonnast Piper; perekonda Capsicum või Pimenta kuuluvad kuivatatud, purustatud või jahvatatud viljad

0905 00 00

Vanill

0906

Kaneel ja kaneelipuu õied

0907 00 00

Nelk (kogu vili, pungad ja varred)

0908

Muskaatpähkel, muskaatõis ja kardemon

0909

Aniisi, tähtaniisi, apteegitilli, koriandri, ristiköömne või köömne seemned; kadakamarjad

0910

Ingver, safran, kollajuur e kurkum, aed-liivatee, loorberilehed, karri ja muud vürtsid

1106 20 

Rubriigi nr 0714 saagost, juurtest või mugulatest valmistatud peen-ja jämejahu ning pulber 

1108 14 00

Maniokitärklis

1210

Humalakäbid, värsked või kuivatatud, jahvatatud või jahvatamata, pulbristatud või graanulites; lupuliin

1211

Taimed ja taimeosad (sh seemned ja viljad), mida kasutatakse peamiselt parfümeerias ja farmaatsias või insektitsiididena, fungitsiididena vms otstarbel, värsked või kuivatatud, tükeldatud või tükeldamata, purustatud või pulbristatud

1301

Šellak; vaigud, looduslikud kummivaigud ja õlivaigud (näiteks palsamid)

1302

Taimemahlad ja -ekstraktid; pektiinid, pektinaadid ja pektaadid; agar-agar jm taimeliimid ja paksendajad, modifitseeritud või modifitseerimata, saadud taimesaadustest

1504

Kalade või mereimetajate rasvad, õlid ja nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata

1604 3100 

Kaaviar

1604 32 00

Kaaviari asendajad

1801 00 00

Kakaooad (terved või purustatud, toored või röstitud)

1802 00 00

Kakaoubade kestad, kelmed, koored jms kakaojäägid

1803

Kakaopasta, rasvatustatud või rasvatustamata

2003 90 10

Trühvlid (valmistatud või hoidistatud ilma äädika või äädikhappeta)

2006 00 

Köögiviljad, puuviljad, pähklid, puuviljakoored jm taimeosad, suhkrus säilitatud (nõrutatud ja kuivanud, glasuuritud või suhkrustatud)

2102

Pärmid (aktiivsed ja mitteaktiivsed); muud mitteaktiivsed (surnud) üherakulised mikroorganismid (v.a rubriiki nr 3002 kuuluvad vaktsiinid), valmis küpsetuspulbrid

2936

Looduslikud või sünteetilised provitamiinid ja vitamiinid, (k.a looduslikud kontsentraadid), ning nendest saadud eeskätt vitamiinidena kasutatavad derivaadid; nende ainete segud, k.a lahused mis tahes lahustites

3301

Eeterlikud õlid, mis sisaldavad või ei sisalda terpeene, sh tahked ja absoluteeritud valmistised; resinoidid; õlivaiguekstraktid; eeterlike õlide kontsentraadid rasvades, mittelenduvates õlides, vahades vms keskkonnas (saadud anflöraaži või leotamise teel); terpeenid, mis saadakse kõrvalsaadustena eeterlike õlide vabastamisel terpeenidest; eeterlike õlide veeaurudestillaadid ja vesilahused

2.  Lõikes 1 loetletud vähem tähtsa toidu suhtes kohaldatavad lubatud piirmäärad on järgmised.

(Bq/kg)

Strontsiumi isotoobid, eriti Sr-90

7500

Joodi isotoobid, eriti I-131

20000

Plutooniumi ja transplutooniumi alfa-osakesi kiirgavad isotoobid, eriti Pu-239,

Am-241

800

Kõik teised pikema kui 10 päevase poolestusajaga nukliidid, eriti Cs-134, Cs-137(25)

12500

[ME 57]

III LISA

Sööda radioaktiivse saastatuse lubatud piirmäärad

Tseesium‑134 ja tseesium-137 maksimaalne lubatud sisaldus on järgmine.

Loomad

Bq/kg(26), (27)

Sead

1 250

Kodulinnud, lambad, vasikad

2 500

Muud

5 000

IV LISA

KEHTETUKS TUNNISTATUD MÄÄRUSED

Nõukogu määrus (Euratom) nr 3954/87

(EÜT L 371, 30.12.1987, lk 11)

Nõukogu määrus (Euratom) nr 2218/89

(EÜT L 211, 22.7.1989, lk 1)

Komisjoni määrus (Euratom) nr 944/89

(EÜT L 101, 13.4.1989, lk 17)

Komisjoni määrus (Euratom) nr 770/90

(EÜT L 83, 30.3.1990, lk 78)

V LISA

VASTAVUSTABEL

Määrus (Euratom) nr 3954/87

Määrus (Euratom) nr 944/89

Määrus (Euratom) nr 770/90

Käesolev määrus

Artikli 1 lõige 1

Artikkel 1

Artikkel 1

Artikkel 1

Artikli 1 lõige 2

Artikkel 2

Artikli 2 lõige 1

Artikli 3 lõiked 1 ja 2

Artikli 2 lõige 2

-

Artikli 3 lõige 1

-

Artikli 3 lõige 2

Artikli 3 lõige 3

Artikli 3 lõiked 3 ja 4

-

Artikkel 4

-

Artikli 5 lõige 1

Artikkel 6

Artikli 5 lõige 2

-

Artikli 6 lõige 1

Artikli 4 lõige 1

Artikli 6 lõige 2

Artikli 4 lõige 2

Artikkel 2

II lisa, 2. osa

---

---

Artikkel 1

---

III lisa

Artikkel 5

Artikkel 7

-

---

---

---

Artikkel 7

Artikkel 8

Artikkel 8

Lisa

I lisa

Lisa

II lisa, 1. osa

Lisa

III lisa

---

---

---

IV lisa

---

---

---

V lisa

(1) ELT C 226, 16.7.2014, lk 68.
(2)ELT C..., lk...
(3) ELT C… , …, lk ….
(4)ELT C… , …, lk ….
(5) Euroopa Parlamendi 9. juuli 2015. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu ... seisukoht.
(6)Nõukogu 13. mai 1996. 5. detsembri 2013. aasta direktiiv 96/29/Euratom 2013/59/Euratom, millega sätestatakse kehtestatakse põhilised ohutusnormid töötajate ja muu elanikkonna tervise kaitsmiseks ioniseerivast kiirgusest kaitseks ioniseeriva kiirgusega kiiritamisest tulenevate ohtude eest (EÜT L 159, 29.6.1996, lk 1.) ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 89/618/Euratom, 90/641/Euratom, 96/29/Euratom, 97/43/Euratom ning 2003/122/Euratom (ELT L 13, 17.1.2014, lk 1).
(7)Nõukogu 22. detsembri 1987. aasta määrus (Euratom) nr 3954/87 toiduainete ja loomasööda radioaktiivse saastatuse lubatud piirmäärade kehtestamise kohta tuuma- või muu kiirgusavarii korral (EÜT L 371, 30.12.1987, lk 11).
(8) Nõukogu 18. juuli 1989. aasta määrus (Euratom) nr 2218/89, millega muudetakse nõukogu määrust (Euratom) nr 3954/87 toiduainete ja loomasööda radioaktiivse saastatuse lubatud piirmäärade kehtestamise kohta tuuma- või muu kiirgusavarii korral (EÜT L 211, 22.7.1989, lk 1).
(9)Nõukogu 14. detsembri 1987. aasta otsus 87/600/Euratom ühenduse operatiivse teabevahetuse korra kohta kiirgushädaolukorra puhul (EÜT L 371, 30.12.1987, lk 76).
(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 882/2004 ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks (ELT L 165, 30.4.2004, lk 1).
(11)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1).
(13)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiiv 2001/83/EÜ inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta (EÜT L 311, 28.11.2001, lk 67).
(14)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1223/2009 kosmeetikatoodete kohta (ELT L 342, 22.12.2009, lk 59).
(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2001. aasta direktiiv 2001/37/EÜ tubakatoodete valmistamist, esitlemist ja müüki käsitlevate liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta (EÜT L 194, 18.7.2001, lk 26).
(16)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 178/2002, 28. jaanuar 2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1).
(17) Komisjoni 12. aprilli 1989. aasta määrus (Euratom) nr 944/89, millega kehtestatakse vähem tähtsate toiduainete radioaktiivse saastatuse lubatud piirmäärad tuuma- või muu kiirgusavarii korral (EÜT L 101, 13.4.1989, lk 17).
(18) Komisjoni 29. märtsi 1990. aasta määrus (Euratom) nr 770/90 loomasööda radioaktiivse saastatuse lubatud piirmäärade kehtestamise kohta tuuma- või kiirgusavarii korral (EÜT L 83, 30.3.1990, lk 78).
(19)Kontsentraatide või kuivtoodete suhtes kohaldatav määr arvutatakse valmistoidu põhjal. Liikmesriigid võivad soovitada lahjendamisnorme, et käesolevas määruses sätestatud radioaktiivse saastatuse lubatud piirmäärade järgimine oleks tagatud.
(20)Imikutoite määratletakse kui toiduaineid, mis on ette nähtud imikute toitmiseks esimesel kaheteistkümnel elukuul ja rahuldavad selle inimrühma toitumisvajadusi ning pannakse jaemüüki pakendites, mis on selgelt eristatavad ning millel on üks järgnevatest nimetustest: „imiku piimasegu”, „jätkupiimasegu”, „piimal põhinev imiku piimasegu” ja „piimal põhinev jätkupiimasegu” vastavalt komisjoni direktiivi 2006/141/EÜ artiklitele 11 ja 12.
(21)Piimasaadusi määratletakse kui CN-koodide 0401 ja 0402 (v.a 0402  29 11) alla kuuluvaid tooteid, kaasa arvatud igasugused vajaduse korral hiljem tehtavad kohandused.
(22)Vähem tähtis toit ja selle suhtes kohaldatavad määrad kehtestatakse käesoleva määruse II lisas.
(23)Vedel toit on määratletud kombineeritud nomenklatuuri rubriigis 2009 ja grupis 22. Määrad arvestatakse lähtudes vee tarbimisest veevõrgus ning samu väärtusi tuleks kohaldada joogivee varude suhtes.
(24)Sellesse gruppi ei kuulu süsinik 14, triitium ja kaalium 40.
(25)Sellesse gruppi ei kuulu süsinik 14, triitium ja kaalium 40.
(26)Käesolevate määrade kehtestamise eesmärgiks on kaasa aidata toidu radioaktiivse saastatuse lubatud piirmäärade järgimisele; need üksi ei taga järgitavust kõikidel juhtudel ega vähenda vajadust inimeste tarbeks mõeldud loomakasvatustoodete saastatuse määrade järgimise kontrolli järele.
(27)Käesolevad määrad kehtivad tarbimiseks valmis oleva sööda kohta.


Kapitaliturgude liidu loomine
PDF 199kWORD 94k
Euroopa Parlamendi 9. juuli 2015. aasta resolutsioon kapitaliturgude liidu loomise kohta (2015/2634(RSP))
P8_TA(2015)0268B8-0655/2015

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni 18. veebruari 2015. aasta rohelist raamatut „Kapitaliturgude liidu loomine” (COM(2015)0063),

–  võttes arvesse komisjoni 15. mai 2014. aasta teatist „Reformitud finantssektor Euroopa jaoks” (COM(2014)0279),

–  võttes arvesse oma 11. märtsi 2014. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi läbivaatamise kohta(1),

–  võttes arvesse komisjoni Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi käsitlevaid läbivaatusaruandeid (COM(2014)0509 Euroopa järelevalveasutuste (ESAd) kohta ja COM(2014)0508 Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu (ESRB) kohta),

–  võttes arvesse komisjoni 27. märtsi 2014. aasta teatist Euroopa majanduse pikaajalise rahastamise kohta (COM(2014)0168),

–  võttes arvesse oma 26. veebruari 2014. aasta resolutsiooni Euroopa majanduse pikaajalise rahastamise kohta(2),

–  võttes arvesse komisjoni 26. novembri 2014. aasta teatist „Investeerimiskava Euroopa jaoks” (COM(2014)0903),

–  võttes arvesse Euroopa Komisjonile esitatud küsimust rohelise raamatu „Kapitaliturgude liidu loomine” kohta (O-000075/2015 – B8-0564/2015),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 128 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et parlament rõhutas oma 26. veebruari 2014. aasta resolutsioonis Euroopa majanduse pikaajalise rahastamise kohta, et „parandada tuleb juurdepääsu kapitaliturgudele uute rahastamisallikate abil”, ja märkis samas, et „kommertspangad jäävad tõenäoliselt peamiseks rahastamisallikaks ja et liikmesriikide jaoks on väga oluline luua uusi allikaid, et täiendada olemasolevaid mehhanisme ja täita rahastamislünk ning samal ajal tagada asjakohane reguleeriv ja järelevalveraamistik, mis vastab reaalmajanduse vajadustele”;

B.  arvestades, et komisjon uuris oma 27. märtsi 2014. aasta teatises Euroopa majanduse pikaajalise rahastamise kohta võimalusi võtta konkreetseid meetmeid, et mitmekesistada rahastamist, arendada Euroopa kapitaliturge ja parandada juurdepääsu rahastamisele, eriti VKEde jaoks, näiteks kapitali- ja ettevõtete võlakirjade turgude, lihtsa ja läbipaistva väärtpaberistamise, pandikirjade ja suunatud pakkumise valdkonnas;

C.  arvestades, et nagu komisjoni president Jean-Claude Juncker kinnitas, on komisjoni esimene strateegiline prioriteet Euroopa konkurentsivõime tugevdamine ja investeerimise ergutamine töökohtade loomise nimel;

D.  arvestades, et ebapiisavalt reguleeritud ja kontrollitud kapitaliturud olid finantskriisi vallandumise peamine põhjus; arvestades, et kõikides uutes, eriti väärtpaberistamist käsitlevates ettepanekutes on vaja seda asjaolu piisavalt arvestada;

E.  arvestades, et finantskriisi tulemusel on ELi institutsioonid kehtestanud mitmeid õigusakte, mille eesmärk on vältida sellise kriisi kordumist ja luua tõeliselt jätkusuutliku majanduskasvu jaoks hädavajalik finantsstabiilsuse keskkond; arvestades, et neid õigusakte tuleks vaadelda kapitaliturgude liidu toimimise raamistikuna, mitte selle takistusena;

F.  arvestades, et kapitaliturgude killustatuse vähenemine võiks alandada kapitalikulusid ja samal ajal parandada kapitali jaotust ning võiks seega toetada äriühingute, eriti VKEde kasvu ja töökohtade loomist ELis;

G.  arvestades, et mitmed ELi institutsioonid ja erasektor tegelevad praegu lahenduste või soovituste väljatöötamisega kapitaliturgude edasiarendamiseks, näiteks lihtsa ja läbipaistva väärtpaberistamise, suunatud pakkumiste, omakapitali kaudu rahastamise, Euroopa pandikirjade ja esmaste avalike pakkumiste valdkonnas;

H.  arvestades, et kapitaliturgude liiduga tuleb kõiki varasemaid reguleerimisega seotud pingutusi (kapitalinõuete direktiiv, finantsinstrumentide turgude II direktiiv (MIFID II) / finantsinstrumentide turgude määrus (MIFIR)) täiendada ja edasi arendada;

Majanduslik taust

1.  märgib, et investeerimine reaalmajandusse on Euroopas mitmete aastakümnete jooksul suhteliselt vähenenud, hoolimata asjaolust, et Euroopa ja ülemaailmne finantssektor on sama ajavahemiku jooksul jõuliselt kasvanud; juhib tähelepanu asjaolule, et reaalmajandus on jätkuvalt väga sõltuv pankadest, mistõttu muudab pangalaenude andmise piiramine majanduse haavatavaks;

2.  märgib, et ülisuur avalik sekkumine alates kriisi algusest, mille tingis finantssektori maksejõuetus, on toonud kaasa rohke likviidsuse, kuid sellegipoolest ei ole see toonud kaasa reaalmajanduse suuremat nõudlust rahastamise järele;

3.  juhib tähelepanu sellele, et enne kriisi ei olnud Euroopas puudust piiriülestest kapitalivoogudest, kuid need olid koondunud pankadevahelisele laenuturule ja võlgadesse, mida sageli haldasid suure võlakoormusega investorid, mis põhjustas siseturul riskide ülekandmise;

4.  märgib, et pangandussektori stabiilsuse taastamine muutus prioriteediks pikaajaliste investeeringute ja reaalmajanduse rahastamise asemel;

5.  juhib tähelepanu asjaolule, et kindlustussektoris seisab suur hulk kasutamata kapitali, millele tuleks leida tulemuslikumat rakendust õigusraamistiku parandamise kaudu, vaadates läbi teatavate kindlustussektori tehtavate investeeringute kapitalinõuded;

6.  juhib tähelepanu sellele, et vaatamata võimalustele, mida pakub hästi kavandatud ELi kapitaliturg, tuleb tunnistada, et suuri takistusi esineb muudes valdkondades, nt maksustamise vallas, eriti seoses tavadega, millega stimuleeritakse rahastamist laenude, mitte omakapitali abil, maksejõuetuse ja raamatupidamisalaste õigusaktide valdkonnas; on veendunud, et neis valdkondades ei annaks ELi tasandil toimuv ühtlustamine automaatselt lisaväärtust ja et selles kontekstis ei ole vaja rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite (IFRS) laiendamist Euroopas;

7.  rõhutab, et finantsintegratsiooni ulatus on pärast kriisi vähenenud, kuna pangad ja investorid liiguvad tagasi koduturgudele;

8.  rõhutab, et nõudlust ja pakkumist saab ergutada reaalmajanduse vastu usalduse tekitamise kaudu, mis eeldab selgete kohustuste võtmist liikmesriikide ja liidu tasandil, et edendada positiivset investeerimiskeskkonda ja õiguskindlust investorite jaoks, panna paika pikaajalised eesmärgid stabiliseeriva, konkurentsivõimelise ja majanduskasvu soodustava õigusraamistiku jaoks ning soodustada ja mitmekesistada investeeringuid taristusse, võimaldades seeläbi ettevõtetel teha pikaaegseid plaane;

9.  tunnistab, et Euroopa tulevik on seotud tema innovatsioonivõimega; on seisukohal, et lisaks innovatsiooni toetavale õigusraamistikule on aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu loomise võtmeteguriks ettevõtete lihtne, piisav ja mitmekesistatud juurdepääs rahastamisele;

10.  juhib tähelepanu sellele, et Euroopa ettevõtjate rahastamistingimuste parandamine peab tuginema tugevdatud majandus- ja finantsstabiilsusele, mis hõlmab reformide elluviimist kõigis liikmesriikides;

11.  rõhutab, et kapitaliturgude ebatäiuslikkuse tõttu on riske valesti hinnatud ning kadunud on seos taotletava tootluse ja reaalselt võetud riskide vahel, mis on toonud kaasa selle, et turud on VKEde sarnaste ettevõtete suhtes ebasoodsalt meelestatud; on veendunud, et kapitaliturgude liidu üks eesmärke peaks olema turgude tõhususe parandamine ning ELi kapitaliturgudel õiglase, piisava ja majanduslikult põhjendatud riski ja tootluse suhte tagamine;

Tõeliselt euroopalik lähenemisviis

12.  on veendunud, et kuigi näiteks USA on finantskriisist kiiremini taastunud kui EL, mis on osaliselt tingitud mitmekesisemast finantssüsteemist, peab EL looma tõeliselt endale omase kapitaliturgude liidu versiooni, milles võib tugineda mujal maailmas saadud kogemustele, kuid mitte lihtsalt neid kopeerida; rõhutab siiski, et vaja on välja töötada mõistlik lähenemisviis kolmandate riikide võrdväärsete või sarnaste standardite tunnustamiseks, et tagada Euroopa ja rahvusvaheliste finantsturgude kokkusobivus;

13.  on veendunud, et tõeliselt euroopalikus lähenemisviisis kapitaliturgudele tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta rahvusvahelisi arenguid, et Euroopa jääks rahvusvaheliste investorite jaoks atraktiivseks, vältides õigusaktides tarbetuid erinevusi ja dubleerimist;

14.  rõhutab, et kuigi Euroopas säästetakse USAst rohkem, pidades silmas protsenti SKPst (vastavalt 20 % ja 17 %), moodustavad ELi usaldusfondides hoitavad säästud üksnes 50 % USA vastavast määrast ja pensionifondides hoitavad säästud üksnes 35 %; märgib lisaks, et ELi kapitaliturud, ettevõtete võlakirjade turud ja väärtpaberistamine moodustavad USA vastavatest turgudest 60 %, 35 % ja 20 %;

15.  rõhutab, et komisjon peab võtma arvesse asjaolu, et VKEde sektor on liikmesriigiti erineva majandusliku ja kultuurilise ülesehitusega, et vältida kapitaliturgude liidu rakendamisel soovimatuid tagajärgi, mis võivad veelgi suurendada praeguseid liikmesriikidevahelisi erinevusi rahastamisele juurdepääsu osas;

16.  kutsub komisjoni üles töötama välja euroopaliku lähenemisviisi, et tugevdada rahastamisallikate mitmekesistamist ja suurendada investeerimist Euroopa ettevõtetesse, luues kapitaliturgude liidu, mis tugineb Euroopa pangandus- ja kapitaliturgude maastiku iseloomulikele omadustele ja vastastikusele sõltuvusele, pidades silmas ettevõtete rahastamist käsitleva Euroopa mudeli eripära ning vajadust töötada majanduskasvu rahastamiseks välja usaldusväärsed pangavälised allikad ja täiendada neid turuosaliste käsutuses olevate võimalustega hankida laenuraha ning oma- ja riskikapitali otse turult; märgib, et komisjon ei peaks tingimata tuginema üksnes vastastikusele hindamisele teiste jurisdiktsioonidega; juhib komisjoni tähelepanu asjaolule, et kultuurilisi erinevusi ei tohiks jätta tähelepanuta ja nende ületamiseks tuleb leida sobivad lahendused; on lisaks veendunud, et komisjon peaks kapitaliturgude reformimisel võtma arvesse uusimaid tehnoloogiaarenguid;

17.  palub komisjonil tunnistada, et liikmesriikide ärimudelite ja finantsturgude mitmekesisus võib olla tugevus, mis väärib kaitsmist kogu Euroopas;

18.  rõhutab, et kapitaliturgude liidu loomine ja selle aluseks olevad õigusaktid peaksid olema suunatud kapitaliturgude toimimisele kogu ELis, millega viiakse lõpule ühtse turu rajamine ja soodustatakse jätkusuutlikku majanduskasvu; rõhutab, et pärast kriisi on võetud pangandussektori järelevalve osas meetmeid, mida hetkel ei ole kapitaliturgudele laiendatud; toonitab, et finantssektorite vahel esineb erinevusi, mis nõuavad eri lahendusi; rõhutab siiski, et sarnase rahastamistegevuse puhul tuleb osalistele tagada võrdsed tingimused ja kõigi sektorite peamine eesmärk peab olema kapitali jaotuse parandamine kogu Euroopa majanduse lõikes ning praegu kasutult seisvate kapitalivarude parem ärakasutamine;

19.  rõhutab, et selleks tuleb läbi viia usaldusväärne ja terviklik inventuur, milles võetakse arvesse kõigi viimastel aastatel vastu võetud õigusaktide kumulatiivset mõju Euroopa kapitaliturgudele; juhib tähelepanu asjaolule, et see eeldab ka põhjalikku kaalumist, kas pangandus- ja kindlustussektorile kohaldatavad ranged kapitalinõuded tuleks läbi vaadata;

20.  rõhutab, et kapitaliturgude liidu loomist puudutavate algatustega ei ole vaja hakata uuesti jalgratast leiutama, vaid tunnistada, et ettevõtete rahastamine tugineb Euroopas hästi väljatöötatud ja ajalooliselt kinnistunud struktuuridele, mis vaatamata oma piirangutele on osutunud edukaks ja kriisidele vastupidavaks, ja et rahastamiskanalite täiendav mitmekesistamine ja uute väljatöötamine võib aidata tagada seda, et eri liiki ettevõtetel oleks rahastamisele täiendav juurdepääs;

21.  märgib, et pankade kaudu toimivate traditsiooniliste rahastamiskanalitega ei toetata sageli uuenduslikke algatusi ja VKEsid; rõhutab, et VKEde rahastamisvõimaluste nappus on üks suuremaid majanduskasvu pärssivaid tegureid ELis; rõhutab, et kuna pangalaenu saamine on VKEde jaoks jätkuvalt raske, on vaja leida alternatiive pankade pakutavale rahastamisele, täiustades selleks eelkõige riskikapitali, osalusfondide, suunatud pakkumiste ja VKEde laenude väärtpaberistamise keskkonda ning edendades krediidiühistuid, kuid standardides ka avaliku ja erasektori partnerlust käsitlevaid eeskirju kogu ELis;

22.  rõhutab asjaolu, et kapitali tõhusam jaotus ELis ei pruugi alati kaasa tuua suuremaid piiriüleseid kapitalivooge; tuletab meelde, et enne kriisi mõnes liikmesriigis tekkinud kinnisvaramulli põhjustajaks oli teatud määral liiga suur sissetuleva kapitali voog;

23.  rõhutab vajadust tuvastada sellised olemasolevad finantsstruktuurid, mis on oma tulemuslikkust tõestanud ja tuleks seetõttu säilitada, ning need struktuurid, mis vajavad põhjalikku parandamist; on seisukohal, et tulemuslike struktuuride kasutamist tuleks edendada ka kohalike ja detsentraliseeritud finantsasutuste puhul;

24.  tuletab meelde edu, mis on saatnud selliseid kogu ELi hõlmavaid algatusi nagu vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad (eurofondid) ja mis on võimaldanud suurendada kõigis liikmesriikides kehtiva tegevusloa alusel tegutsevate ELi investeerimisfondide varasid peaaegu 8 triljoni euro võrra; on seisukohal, et hea näide on ka alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate direktiiv;

25.  tunneb heameelt Euroopa pikaajaliste investeerimisfondide (ELTIFid) määruse vastuvõtmise üle; on arvamusel, et ELTIFid võiksid korrata eurofondidega saavutatud edu, ergutades kapitali suuremat jaotust rahastamist vajavatesse pikaajalistesse projektidesse, nt taristusse ja energiasektorisse, eelkõige piiriülesel tasandil; palub komisjonil uurida, kuidas saaks pikas perspektiivis selliseid erakorralisi investeerimisprogramme nagu Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (EFSI) tulemuslikult siduda ELi tavapäraste rahaliste vahenditega; on seisukohal, et institutsionaalseid investoreid tuleks ergutada suunama nende halduses olevaid rahalisi vahendeid Euroopa kapitaliturgudele; on veendunud, et institutsionaalsetel investoritel ja tingimustel, millega nad saavad turule siseneda, peaks olema kapitaliturgude liidu arendamisel oluline roll;

26.  tuletab meelde varasemat tööd finantsturgude integreerimisel, nt finantsteenuste tegevuskava (1999), Giovannini aruannet ja de Larosière'i aruannet, ning kutsub komisjoni üles tuginema kapitaliturgude liidu tegevuskava koostamisel nendele aruannetele;

27.  kutsub komisjoni üles analüüsima põhjalikult ja riigipõhiselt kapitaliturgude praegust olukorda, hindama põhjaliku majandusanalüüsi raames seda, kus esineb kogu ELi hõlmavaid takistusi kapitaliturgude kaudu investeerimisele ja kui suured need takistused on, ning näitama, milliste vahenditega (sh muude kui seadusandlike ja turupõhiste lähenemisviisidega) saaks neid takistusi kõrvaldada või minimeerida; on veendunud, et selline analüüs on kapitaliturgude liidu edukuse eeltingimus; kutsub komisjoni üles seda protsessi kiirendama;

28.  palub komisjonil selgitada välja ELi finants- ja kapitaliturgude piiriülesed riskid, mis on põhjustatud liikmesriikide institutsioonilistest, õiguslikest ja regulatiivsetest erinevustest, ning võtta nende riskide suhtes tulemuslikke meetmeid, et muuta piiriüleseid kapitalivooge sujuvamaks ja vähendada investorite keskendumist kodumaisele turule;

29.  palub komisjonil keskenduda ka pakkumise poolele ning eelkõige analüüsida ja käsitleda algpõhjuseid, miks jae- ja institutsionaalsed investorid ei suuda piisavalt kapitali kaasata ja teisendada, et tugevdada konkreetseid finantsteenuseid ja pikaajalist investeerimist reaalmajandusse;

30.  soovitab komisjonil edendada nii investorite kui ka äriühingute kui kapitaliturgude kasutajate finantsharidust ning parandada ELi andmete ja uurimuste kättesaadavust, standardides ja parandades andmete kogumist, võimaldamaks nii äriühingutel kui ka investoritel mõista kapitaliturgudel osalejate pakutavate eri teenuste suhtelisi kulusid ja kasu;

31.  palub komisjonil uurida võimalusi, et vähendada VKEde jaoks kapitaliturgudel teabe asümmeetriat, analüüsides reitinguagentuuride turgu ja uutele tulijatele sellel turul seatud tõkkeid; rõhutab selliste sõltumatute Euroopa reitinguagentuuride ideed, mille antavad reitingud oleksid kuluefektiivsed ka väikeste investeeringute korral;

32.  tunneb heameelt selle üle, et komisjon on andnud teada kavatsusest vaadata läbi prospektidirektiiv, et lahendada praeguse prospekte käsitleva raamistiku puudused; rõhutab, et menetlusi on vaja lihtsustada, vähendades proportsionaalselt halduskoormust emitentide jaoks ning ettevõtete, eriti VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate börsil noteerimise puhul; arvab, et tasuks uurida viise, kuidas nõudeid paremini kohandada vastavalt varade liigile ja/või investoritele ja/või emitentidele; juhib tähelepanu sellele, et läbipaistvust saaks suurendada ja tehingukulusid vähendada, kui esitatav teave oleks standarditud ja elektrooniliselt kättesaadav;

33.  palub komisjonil paremini selgitada seda, milline saab olema kapitaliturgude liidu suhe Euroopa investeerimiskava ülejäänud kahe sambaga, milleks on Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond ja Euroopa investeerimisnõustamise keskus;

34.  rõhutab, et kapitaliturgudega seotud algatused on vaja integreerida teiste poliitiliste tegevuskavadega, nt digitaalse ühtse turu arendamise ning äriühinguõiguse ja äriühingu üldjuhtimise valdkonnas teostatavate reformidega, et saavutada eri seadusandlike ja muude kui seadusandlike algatuste vahel sidusus ja järjepidevus ning seeläbi maksimeerida eri poliitikameetmete positiivset kõrvalmõju majanduskasvule ja töökohtade loomisele;

Kapitaliturgude liidu põhielemendid

35.  on seisukohal, et kapitaliturgude liidu loomisel peaks lähenemisviis olema järkjärguline ja sellel peaks olema kolm prioriteeti: esiteks tuleks stimuleerida säästude kõige tõhusamat paigutamist äriühingutele kättesaadavate rahastamisallikate süvendamise ja mitmekesistamise abil ning pakkuda hoiustajatele ja investoritele rohkem investeerimisvõimalusi, suuremat läbipaistvust ja portfelli hajutamise võimalusi; teiseks tuleks võimaldada rohkem riske maandada, luues sügavamad piiriülesed turud, parandades finantssüsteemi vastupanuvõimet rasketest kriisidest tingitud negatiivsele mõjule ning leevendades idiosünkraatiliste šokkide mõju; kolmandaks tuleks luua mõjus täiendav kanal reaalmajanduse rahastamiseks;

36.  palub komisjonil esitada vajaduse korral investorite kaitse suurendamiseks ja täiendamiseks ettepanekud kehtivate õigusaktide läbivaatamiseks, eriti seoses reitinguagentuuride ning audiitorühingutega;

37.  toonitab, et tuleb kaotada senised piiriülese rahastamise tõkked, eriti VKEde osas, et igas suuruses äriühingud kõigis geograafilistes piirkondades saaksid kapitaliturgude liidust suuremat kasu;

38.  toonitab, et kapitaliturgude liidu ülesehitamise keskne põhimõte peab olema suurem keskendumine kapitaliturgude lõppkasutajatele, st äriühingutele ja investoritele, ka tuleb tunnistada, et turud on olemas äriühingute ja investorite jaoks; on seetõttu arvamusel, et ELi poliitikas tuleb keskenduda selle tagamisele, et kapitaliturud võimaldaksid äriühingutele parema juurdepääsu kapitalile ning investoritele mitmekesised, läbipaistvad ja taskukohased säästuvõimalused;

39.  kutsub komisjoni üles esitama järjepidevaid ettepanekuid, tagamaks, et kapitaliturgude liiduga kaasneks selge strateegia varipangandussüsteemi kahjuliku mõju vastu võitlemiseks;

40.  toonitab, et eespool nimetatud prioriteetide täitmisele kaasa aitamiseks peaksid kapitaliturgude liidu algatused olema suunatud hoiustajate ja investeeringute vahelise vahendusahela keerukuse piiramisele, suurendades samas selle tõhusust ja vähendades kulusid, suurendades lõppkasutajate teadlikkust vahendusahelast ja selle kulustruktuurist, suurendades investorite kaitset, tagades vahendusahela stabiilsuse asjakohaste usaldatavusnõuetega ning tagades selle, et vahendajad võivad jääda maksejõuetuks ja et nad võidakse välja vahetada finantssüsteemi ja reaalmajandust minimaalselt häirides;

41.  väljendab heameelt komisjoni kava üle teha kokkuvõte finantsvaldkonna reguleerimise üldisest mõjust, eriti viimase viie aasta õigusaktidest; toonitab, et kehtivate finantsvaldkonna õigusaktide läbivaatamisel tuleb arvestada eespool nimetatud prioriteetidega;

42.  toonitab, et ettevõtluse rahastamine tugineb suures osas pankadepoolsele rahastamisele ja pankade vahendajarollile kapitaliturgudel; toonitab, et kapitaliturgude liidu aluspõhimõte peaks olema pankade keskse rolli täiendamine ja mitte pankade asendamine, kuna pankadepoolne rahastamine peaks jääma Euroopa majanduse rahastamisel keskseks; toonitab suhtepanganduse tähtsat rolli mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate rahastamisel, kusjuures seda on võimalik kasutada ka alternatiivsete rahastamismeetodite pakkumiseks; tuletab meelde tugeva ja mitmekülgse Euroopa pangandussektori strateegilist mõõdet; kutsub komisjoni üles uurima VKEde võimalusi saada pangalaenu liidu eri osades ning kõrvaldama asjakohatud tõkked;

43.  toonitab, et VKEdel peaks olema võimalik valida võimalikult paljude rahastamisstruktuuride vahel, et nad saaksid ise teha valiku eri kulude ja keerukusastmega rahastamisvõimaluste vahel, sh hüpoteeklaenud ja väärtpaberistamisel põhinev rahastamine;

44.  toonitab, et tuleb soodustada sellise keskkonna loomist, kus senisest rohkem kodumajapidamiste ja äriühingute säästusid liiguks vahenditesse, millest tehakse investeeringuid kapitaliturgudele ja kus investoreid ergutatakse jaotama kapitali liikmesriikide piiride üleselt; toonitab piisavate kaitsemeetmete vajalikkust, eriti kodumajapidamiste osas, et tagada täielik teadlikkus kapitaliturgudele investeerimise eelistest ja puudustest; rõhutab, kui tähtis on suurendada finantshariduse kättesaadavust eesmärgiga suurendada investorite, eriti jaeinvestorite usaldust kapitaliturgude suhtes; toonitab ühtlasi, et finantsharidus peaks olema suunatud VKEdele, et õpetada neid kapitaliturge kasutama;

45.  toonitab, et kapitaliturgude liidu algatused peaksid võimaldama laenuvõtjatel saada rahalisi vahendeid turupõhistest allikatest, millega toetatakse laenuvõtmise liikide suuremat mitmekesisust, nagu näiteks omakapitali kaudu rahastamine ja äriühingute võlakirjad, samuti kaudseid rahastamisvorme, mille puhul pangad ja turud teevad koostööd;

46.  toonitab, et tõhusa kapitaliturgude liidu loomiseks tuleb hõlbustada finantssektoris osalejatele kättesaadavate investeerimisvõimaluste mõistetavat võrdlemist; kutsub sellega seoses üles tugevdama ühist raamistikku, et tagada eri finantsinstrumentide võrreldavus ja läbipaistvus, eelkõige selleks finantsinstrumentide turgude direktiivis, kindlustusvahenduse direktiivis ja kombineeritud jae- ja kindlustuspõhiste investeerimistoodete määruses ette nähtud meetmete nõuetekohase elluviimisega; toonitab seda, kui tähtis on sidusus õigusaktide vahel üldiselt ja eelkõige eespool nimetatud dokumentide vahel, et hoida ära õiguslik arbitraaž ning tagada kõige rangemad investorite kaitse normid kõigil turgudel;

47.  on seisukohal, et kapitaliturgude liit peaks looma asjakohase regulatiivse keskkonna, millega parandatakse piirülest juurdepääsu teabele krediidivõimalusi, kvaasikapitali ja omakapitali struktuure otsivate äriühingute kohta, et edendada pankadeväliste rahastamismudelite lisandumist, sh ühisrahastamist ja vastastikust laenuandmist; arvab, et sellise teabe avalikustamine peaks olema VKEdele vabatahtlik; toonitab, et investorite kaitse eeskirjad peaksid kehtima samas ulatuses kõigi rahastamismudelite suhtes, olenemata sellest, kas tegemist on pangapoolse või pangavälise rahastamismudeliga; on seisukohal, et selline keskkond eeldaks ühtlasi süsteemsemat vastupidavust ja järelevalvet pangandussektoriväliste süsteemselt oluliste finantsvahendajate üle;

48.  usub, et teatavate finantsinstrumentide standardimine ja nende kättesaadavus kõikjal siseturul võiks olla asjakohane vahend, mis aitaks suurendada likviidsust, tugevdaks ühtse turu toimimist ning võimaldaks põhjalikku ülevaadet Euroopa kapitaliturgudest ja järelevalvet nende üle, kusjuures parimaid tavasid liikmesriikides kehtivate normide osas võetaks asjakohaselt arvesse; toonitab, et alles peab jääma võimalus emiteerida konkreetsete emitentide ja investorite vajadustele vastavaid asjakohaselt kohandatud finantsinstrumente;

49.  tuletab meelde, et finantsteenuste tegevuskava varasema etapi ülevaates kutsutakse üles arvestama selle rakendamisel ilmnenud kahte lünka: vajadust põhjalikult vaagida siseturu raamistikus kavandatud meetmete erimõju euroala toimimisele ning vajadust parandada üheaegselt turgude integreerimist ja nende järelevalvet; palub komisjonil tegevuskava koostamisel sellest vajalikud järeldused teha;

50.  rõhutab, et õigus- ja järelevalveraamistike üks põhiülesanne peaks olema hoida ära ülemäärase riski võtmine ja finantsturgude ebastabiilsus; toonitab, et tugeva kapitaliturgude liidu projektiga peab kaasnema tugev ELi-ülene ja riiklik järelevalve, sh asjakohased makrotasandi usaldatavuse tagamise vahendid; usub, et üks võimalus võiks olla Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele (ESMA) olulisema rolli andmine järelevalvealase ühtlustamise parandamisel;

51.  kutsub komisjoni üles hindama põhjalikult kapitaliturupõhise laenutegevuse riske ja 2007.–2008. aasta finantskriisi puhkemisel saadud asjakohaseid kogemusi ning lahendama sellest tingitud probleeme;

Kapitaliturgude VKEdele lähemale toomine

52.  juhib tähelepanu asjaolule, et finantsvahendajate tegevust reguleeriva kehtiva raamistiku võimaliku muutmise või täiendamise eesmärk peaks olema väikeste ja keskmise suurusega vahendajate sisenemistõkete kõrvaldamine ning rahastamise kättesaadavuse parandamine, eriti innovatiivsete idufirmade ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks, samuti riskile vastavate usaldatavusnõuete tagamine;

53.  avaldab heameelt komisjoni ettepaneku üle võtta vastu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2007/36/EÜ seoses aktsionäride pikaajalise kaasamise soodustamisega ja direktiivi 2013/34/EL seoses ühingujuhtimise aruande teatavate elementidega (COM(2014)0213); usub eelkõige, et see ettepanek võiks olla vahend, millega toetatakse aktsionäridele huvipakkuva keskkonna loomist omakapitaliinvesteeringute ahela tõhususe suurendamise kaudu; toonitab, et usaldusväärne ja otstarbekas ühingujuhtimise raamistik tugevdaks kapitaliturgude liitu;

54.  toonitab, et kapitaliturgude keerukus ei tohiks viia VKEde kõrvalejäämiseni, kuna need ettevõtjad vajavad kõige rohkem juurdepääsu täiendavale rahastamisele, eriti majandusraskustes olevates liikmesriikides; toonitab, et positiivne keskkond VKEde edukaks rahastamiseks eeldab VKEdele soodsate majandus- ja õigustingimuste loomist nii ELi kui ka siseriiklikul tasandil; toonitab eelkõige, et tähelepanu tuleks juhtida menetluste võimalikule lihtsustamisele, et VKEd ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad saaksid võimaluse korraldada esmaseid avalikke pakkumisi, tagades seejuures, et ei muudeta rangeid kriteeriume, millega hinnatakse esmast avalikku pakkumist korraldada soovivate äriühingute vastupidavust ja kõlblikkust; palub komisjonil uurida, mida on veel võimalik teha, et aidata VKEdel investeeringuid kaasata;

55.  tuletab meelde, et teabepuudus VKEde finantsolukorra kohta on üks peamisi takistusi seda tüüpi äriühingusse investeerimisel; nõuab põhjalikku analüüsi selle kohta, kuidas ja milliste vahenditega oleks võimalik parandada investorite juurdepääsu VKEsid puudutavatele läbipaistvatele ja võrreldavatele andmetele, piirates seejuures – nii palju kui võimalik – neile äriühingutele sellest tulenevat lisakoormust;

56.  julgustab mitmekesise ja huvipakkuva rahastamisbaasi loomist Euroopa avalikel turgudel igas suuruses äriühingute jaoks, edendades seejuures suure kasvupotentsiaaliga tegevust alustavaid äriühinguid mõjutavates ELi finantsvaldkonna õigusaktides põhimõtet „kõigepealt mõtle väikestele” ning muutes ELi finantsvaldkonna õigusakte, et vähendada äriühingute börsil noteerimise halduskulusid 30–50 %;

57.  on seisukohal, et arvestades VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate tähtsust uute töökohtade loomisel, tuleks paremini ära kasutada olemasolevaid pangaväliseid rahastamisvõimalusi, nagu spetsialiseeritud järelturgude (nt VKEde kasvuturud) väljaarendamine ning lihtne, läbipaistev ja standarditud väärtpaberistamine; avaldab heameelt algatuse üle luua jätkusuutlik ning läbipaistev väärtpaberistamise turg, töötades selleks välja konkreetse õigusraamistiku, milles kohaldatakse kõrgekvaliteedilise väärtpaberistamise ühtset määratlust koos tulemuslike riskiseire, riski mõõtmise ja selle juhtimise meetoditega; toonitab samas, et VKEd on ülimalt eripalgeline rühm ning väärtpaberistamine ei ole ainus kasutatav instrument; kutsub seetõttu komisjoni üles kohaldama paljusid lähenemisviise ning kaaluma väga erinevaid vahendeid VKEde rahastamise parandamiseks;

58.  toetab ettepanekuid parandada ELi äriühingute, eriti VKEde teabe saamise võimalusi; juhib ühtlasi tähelepanu asjaolule, et turuandmete kulud on üldiste tehingukuludega võrreldes väikesed;

59.  nõuab tungivalt, et komisjon suurendaks suutlikkust jälgida reguleeritud pangandussektorist väljaspool toimuva pangalaadse vahendustegevuse liike, mahtu ja suundumusi ning rakendaks asjakohaseid meetmeid, et tagada põhimõtte „samad riskid, samad reeglid” kohaldamine;

60.  juhib tähelepanu, et börsiväline ja riskikapital on huvipakkuvad rahastamise alternatiivid, eriti idufirmadele; kutsub komisjoni üles töötama välja täiendavad instrumendid, tuginedes Euroopa riskikapitalifondide ja Euroopa sotsiaalse ettevõtluse fondiga saadud kogemustele, selleks et kõrvaldada ELi riskikapitaliturgude suured puudused, nt investoritele kättesaadava teabe puudumine; usub, et spetsiaalse andmebaasi väljatöötamine, selleks et koguda vabatahtlikkuse alusel andmeid VKEde ja idufirmade kohta, võiks olla kasulik vahend investoritele teabe andmiseks, millega lõppkokkuvõttes laiendatakse turuosaliste ringi ja tugevdatakse veelgi riskikapitaliturge liikmesriikides;

61.  tunneb heameelt suunatud pakkumise turgude väljaarendamise toetamise üle standarditud dokumentide ja mõistete abil, tagades seejuures potentsiaalsete investorite piisava teavitamise seda liiki investeeringute riskidest ja tootlusest;

62.  palub komisjonil tagada see, et uute „fondifondi” ettepanekute väljatöötamine kapitaliturgude liidu raames ei vii lünkade tekkimiseni süsteemse ja eririski üldises hindamises ja juhtimises;

63.  toonitab, et kapitaliturgude liidu ülesehitamisel tuleb ELi tegevuse koordineerimist rahvusvahelisel tasandil tugevdada ja parandada, eelkõige G20, Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni (IOSCO), Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Nõukogu (IASB) ja Baseli komitee raames;

Kapitaliturgude jaoks sidusa ELi regulatiivse keskkonna loomine

64.  toonitab ühtlasi omakapitali kaudu rahastamise tähtsust, kuna see võib aidata riske maandada ja vähendada finantssüsteemi liigset võlataset ning finantsvõimendust; palub seetõttu komisjonil ja liikmesriikidel vaadata läbi liigselt koormavad õigusaktid, mida kohaldatakse börsil noteerimata äriühingute omakapitali kaudu rahastamise suhtes, ning neid muuta; toonitab, et oluline on käsitleda maksustamise kallutatust, millega soositakse võla kaudu rahastamist;

65.  on teadlik sellest, et maksejõuetuseeskirjade erinevused teevad keeruliseks piiriüleste varade kogumite loomise ja seeläbi ka väärtpaberistamise; võtab sellega seoses teadmiseks komisjoni ettepaneku püüda leida piiriülesele maksejõuetusele piisav lahendus, mis võimaldaks hästitoimiva kapitaliturgude liidu loomist; nõuab mittepangast finantsasutuste, eriti kesksete vastaspoolte finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse raamistiku loomist;

66.  tuletab meelde maksesüsteemide ja väärtpaberiarvelduse tähtsust väärtpaberistamise turul ja nõuab sellel eesmärgil Euroopa turutaristu loomist ning elutähtsa turutaristu koordineeritud ja rohkem ühtlustatud seiret, eelkõige võimalust luua väärtpaberistamise andmehoidla, kus registreeritakse iga väärtpaberistamises osaleja ja jälgitakse summaarset riskipositsiooni ning turuosaliste vahelisi ülekandeid ning poliitiliste algatuste tõhusust ja mõjusust ning mis aitaks märgata võimalikke tekkivaid mulle ja vähendada teabe asümmeetriat;

67.  toonitab, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia rolli arvestades tuleb tegelda küberrünnakute ohuga ja teha kogu finantssüsteem selliste rünnakute suhtes vastupanuvõimeliseks;

68.  julgustab komisjoni parandama finantsteabe võrreldavust ja kvaliteeti ning käsitlema raamatupidamisstandardite praegust raamistikku ka ülemaailmsest vaatenurgast ning võttes arvesse konservatiivseid hindamismudelid ja nõuete proportsionaalsust; mõistab, et äsja läbi vaadatud Euroopa raamatupidamisalaseid õigusakte tuleb kõigepealt praktikas hinnata;

69.  toonitab, et kõikidele uutele õigusaktidele, sh delegeeritud õigusaktidele ja rakendusaktidele, tuleb teha mõjuhinnang ja kulude-tulude analüüs; märgib, et uus õigusakt ei pruugi alati olla poliitiliselt asjakohane vastus neile probleemidele ning kaaluda tasuks muid kui seadusandlikke ja turupõhiseid lähenemisviise ning mõnel juhul ka juba olemasolevaid siseriiklikke lahendusi; kutsub komisjoni üles kohaldama asjakohastes õigusaktides proportsionaalsust, et edendada positiivset mõju VKEdele ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele;

70.  on seisukohal, et täielikult toimiva kapitaliturgude liidu põhielemendid peaksid olema paigas hiljemalt 2018. aastal; kordab oma nõudmist uurida põhjalikult ELi kapitaliturgudel praegu valitsevat olukorda ning üle ELi esinevaid takistusi; kutsub komisjoni üles kiirendama tööd tegevuskavaga ning esitama võimalikult kiiresti seadusandlikud ja muud kui seadusandlikud ettepanekud, et saavutada 2018. aasta lõpuks täielikult integreeritud ühtne ELi kapitaliturg;

71.  märgib, et arenevas digitaalkeskkonnas tuleks näha võimalust, mille abil parandada tulemuslikkust ning kapitaliturgude poolt ettevõtjatele, investoritele ja ühiskonnale laiemalt pakutavat väärtust;

o
o   o

72.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile ja nõukogule.

(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0202.
(2) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0161.


Euroopa julgeoleku tegevuskava
PDF 281kWORD 100k
Euroopa Parlamendi 9. juuli 2015. aasta resolutsioon Euroopa julgeoleku tegevuskava kohta (2015/2697(RSP))
P8_TA(2015)0269B8-0676/2015

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 2, 3, 6, 7 ja 21 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 4, 16, 20, 67, 68, 70–72, 75, 82–87 ja 88,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artikleid 6, 7 ja 8, artikli 10 lõiget 1 ning artikleid 11, 12, 21, 47–50, 52 ja 53,

–  võttes arvesse inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni, Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtupraktikat ning Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee, ministrite komitee, inimõiguste voliniku ja Veneetsia komisjoni konventsioone, soovitusi, resolutsioone ja aruandeid,

–  võttes arvesse komisjoni 28. aprilli 2015. aasta teatist Euroopa julgeoleku tegevuskava kohta (COM(2015)0185),

–  võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Liidu strateegia kohta põhiõiguste harta rakendamiseks (COM(2010)0573) ja tegevusjuhiseid põhiõiguste arvessevõtmiseks komisjoni mõjuhinnangute koostamisel (SEC(2011)0567),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 8. aprilli 2014. aasta otsust liidetud kohtuasjades C­293/12 ja C-594/12, millega kuulutati kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta direktiiv 2006/24/EÜ, mis käsitleb üldkasutatavate elektrooniliste sideteenuste või üldkasutatavate sidevõrkude pakkujate tegevusega kaasnevate või nende töödeldud andmete säilitamist,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrust (EL) nr 513/2014, millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahend ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2007/125/JHA(1),

–  võttes arvesse oma 14. detsembri 2011. aasta resolutsiooni ELi terrorismivastase võitluse poliitika peamiste saavutuste ja edasiste ülesannete kohta(2),

–  võttes arvesse oma 27. veebruari 2014. aasta resolutsiooni põhiõiguste olukorra kohta Euroopa Liidus (2012)(3),

–  võttes arvesse oma 12. märtsi 2014. aasta resolutsiooni USA Riikliku Julgeolekuagentuuri jälgimisprogrammi ja ELi liikmesriikide jälgimisasutuste ning nende mõju kohta ELi kodanike põhiõigustele ja Atlandi-ülesele koostööle justiits- ja siseküsimustes(4),

–  võttes arvesse oma 17. detsembri 2014. aasta resolutsiooni ELi sisejulgeoleku strateegia uuendamise kohta(5),

–  võttes arvesse oma 11. veebruari 2015. aasta resolutsiooni terrorismivastaste meetmete kohta(6),

–  võttes arvesse oma 28. aprillil 2015. aastal toimunud täiskogu arutelu Euroopa julgeoleku tegevuskava teemal,

–  võttes arvesse nõukogule ja komisjonile esitatud küsimusi Euroopa julgeoleku tegevuskava kohta (O-000064/2015 – B8‑0566/2015 ja O-000065/2015 – B8‑0567/2015),

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni resolutsiooni ettepanekut,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 128 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et ohud liidu sisejulgeolekule on muutunud keerulisemateks, hübriidsemateks, asümmeetrilisemateks, tavapäratumateks, rahvusvahelisemateks, kiiremini arenevateks ja raskemini ennustatavateks ning seega mis tahes üksikule liikmesriigile üle jõu käivateks, mistõttu nõuavad need rohkem kui kunagi varem sidusat, laiaulatuslikku, mitmetasandilist ja koordineeritud ELi-poolset reageeringut, mille puhul võetakse täielikult arvesse põhiõiguste austamist;

B.  arvestades, et ELi julgeolekupoliitika arendamise eest kantakse ühist vastutust, mis nõuab kõikide liikmesriikide, ELi institutsioonide ja ametite, kodanikuühiskonna ja õiguskaitseasutuste koordineeritud ja ühtlustatud jõupingutusi, ning et see on suunatud ühiste eesmärkide saavutamisele ja põhineb õigusriigi põhimõttel ja põhiõiguste austamisel; arvestades, et optimaalsete tulemuste saavutamiseks tuleks niisuguste ühiste eesmärkide ja prioriteetide konkreetne rakendamine siduda ülesannete selge jaotusega ELi tasandi ja riikliku tasandi vahel, lähtudes subsidiaarsuse põhimõttest ning teostades tugevat ja tulemuslikku parlamentaarset ja kohtulikku järelevalvet;

C.  arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõikesse 2 lisatud riigi julgeolekuga seotud erandit ei tohi kasutada selleks, et lubada riigi julgeolekuasutustel tegutseda vastuolus teiste liikmesriikide huvide, sealhulgas majandushuvide, nende kodanike ja elanike õiguste ning üldisemalt Euroopa Liidu ja kolmandate riikide õiguse ja poliitikaga;

D.  arvestades, et tähelepanu tuleks pöörata vajadusele võtta õppust arvukatest Euroopa ja üldiste normide ning väärtuste rikkumistest, mis on sise- ja välisjulgeolekualase koostöö raames pandud toime pärast 11. septembri sündmusi;

E.  arvestades, et vabadus, turvalisus ja õigus on eesmärgid, mille poole tuleb püüelda paralleelselt; arvestades, et vabaduse ja õiguse saavutamiseks tuleks seetõttu julgeolekumeetmete puhul alati austada demokraatiat, õigusriigi põhimõtet ja põhiõigusi kooskõlas vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega ning nende suhtes tuleks rakendada nõuetekohast demokraatlikku järelevalvet ja vastutust; arvestades, et õigus- ja ennetusmõõdet ei ole Euroopa julgeoleku tegevuskavas piisavalt käsitletud;

F.  arvestades, et paljude kuritegevuse algpõhjustega (näiteks suurenev ebavõrdsus, vaesus, rassiline ja ksenofoobne vägivald ning vihakuriteod) ei saa tegeleda ainuüksi julgeolekumeetmete raames, vaid nendega tuleb tegeleda laiemas poliitilises kontekstis, sealhulgas parema sotsiaal-, tööhõive-, haridus-, kultuuri- ja välispoliitika raames;

G.  arvestades, et Euroopa julgeoleku tegevuskava ennetuslik aspekt on eriti oluline ajal, mil kasvavad majanduslik ja sotsiaalne ebavõrdsus, mis õõnestavad sotsiaalpakti ning põhiõiguste ja kodanikuvabaduste tulemuslikkust; arvestades, et niisuguse ennetuspoliitika olulise osa peaksid moodustama ühelt poolt vangistuse alternatiivmeetmed ja teiselt poolt taasintegreerimise meetmed, eelkõige väiksemate õiguserikkumiste puhul;

H.  arvestades, et aluslepingutele lisatud protokollis nr 36 ette nähtud üleminekuperioodi lõppedes said komisjon ja Euroopa Kohus täielikud volitused endise kolmanda samba õigusaktide suhtes ning seega laiendati demokraatlike ja põhiõiguste alane vastutus ka juba võetud meetmetele, millel oli oluline roll vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala kujundamises;

I.  arvestades, et küberkuritegevus ja küberruumi kasutav kuritegevus mõjutavad ELi kodanike turvalisust, siseturgu ning intellektuaalomandit ja jõukust Euroopa Liidus; arvestades, et näiteks robotivõrgud mõjutavad küberkuritegevuse liigina korraga miljoneid arvuteid ja tuhandeid sihtmärke;

J.  arvestades, et piirid sise- ja välisjulgeoleku vahel aina hägustuvad, mis nõuab tugevamat liikmesriikide vahel toimuvat koostööd ja koordineerimist, mille abil saavutataks terviklik ja mitmemõõtmeline lähenemisviis;

K.  arvestades, et julgeoleku tegevuskava olulise osana tuleks erilist tähelepanu pöörata kõikide terrorismi- ja kuriteoohvrite toetamisele ja kaitsmisele kogu ELis;

1.  võtab teadmiseks komisjoni poolt aastateks 2015–2020 esitatud Euroopa julgeoleku tegevuskava ja selles seatud prioriteedid; on seisukohal, et praegu Euroopa Liidu ees seisvaid väljakutseid arvesse võttes on terrorism, vägivaldne ekstremism, piiriülene organiseeritud kuritegevus ja küberkuritegevus kõige tõsisemad ohud, mis nõuavad koordineeritud meetmete võtmist riigi, ELi ja ülemaailmsel tasandil; juhib tähelepanu asjaolule, et tegevuskava struktuur peaks olema paindlik, et reageerida tulevikus uutele võimalikele väljakutsetele;

2.  kordab vajadust täiendavalt käsitleda kuritegevuse algpõhjuseid, sealhulgas ebavõrdsust, vaesust ja diskrimineerimist; rõhutab lisaks vajadust tagada piisavad ressursid sotsiaaltöötajatele, kohalikele ja riiklikele politseiametnikele ja kohtuametnikele, kelle eelarveid on teatavates liikmesriikides kärbitud;

3.  nõuab õige tasakaalu poole püüdlemist ennetuspoliitika ja survemeetmete vahel, et säilitada vabadus, turvalisus ja õigus; rõhutab, et julgeolekumeetmeid tuleks alati võtta kooskõlas õigusriigi ja niisuguste põhiõiguste kaitse põhimõtetega nagu õigus eraelu puutumatusele ja andmekaitsele, sõna- ja ühinemisvabadus ning õigus nõuetekohasele menetlusele; kutsub seetõttu komisjoni üles võtma Euroopa julgeoleku tegevuskava rakendamisel nõuetekohaselt arvesse Euroopa Kohtu hiljutist otsust andmete säilitamise direktiivi kohta (otsus liidetud kohtuasjades C-293/12 ja C-594/12), milles nõutakse, et kõik õigusaktid oleksid kooskõlas proportsionaalsuse, vajalikkuse ja seaduslikkuse põhimõtetega ning sisaldaksid asjakohaseid vastutus- ja õiguskaitsealaseid garantiisid; kutsub komisjoni üles hindama täielikult kõnealuse otsuse mõju mis tahes vahendile, mis on seotud andmete säilitamisega õiguskaitse eesmärkidel;

4.  tuletab meelde, et selleks, et olla usaldusväärne osaline põhiõiguste edendamises nii liidus kui ka väljapool seda, peaks Euroopa Liit rajama oma julgeolekupoliitika, terrorismivastase võitluse ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse ning julgeoleku valdkonna partnerlused kolmandate riikidega terviklikule lähenemisviisile, millesse oleksid integreeritud kõik tegurid, mis panevad inimesi osalema terrorismis või organiseeritud kuritegevuses, ning seega peaks Euroopa Liit integreerima majandus- ja sotsiaalpoliitika, mida kujundatakse ja rakendatakse põhiõigusi täielikult austades ning mille suhtes teostatakse kohtulikku ja demokraatlikku kontrolli ning põhjalikku hindamist;

5.  tunneb heameelt komisjoni valikotsuse üle rajada tegevuskava järgmistele põhimõtetele: õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste täielik järgimine, mille peaks tagama nõuetekohane kohtulik järelevalve; läbipaistvuse, vastutuse ja demokraatliku kontrolli suurendamine; kehtivate õigusaktide parem kohaldamine ja rakendamine; ühtsema ametite- ja valdkondadevahelise lähenemisviisi järgimine ning julgeoleku sise- ja välismõõtme parem ühitamine; kutsub komisjoni ja nõukogu üles neid põhimõtteid tegevuskava rakendamisel rangelt järgima; juhib tähelepanu asjaolule, et Euroopa Parlament seab need põhimõtted tegevuskava rakendamise omapoolse jälgimise keskmesse;

6.  tunneb heameelt asjaolu üle, et tegevuskavas on pööratud erilist tähelepanu põhiõigustele, ning eelkõige komisjoni võetud kohustuse üle hinnata rangelt tema poolt esitatavaid julgeolekumeetmeid mitte ainult selles ulatuses, kuivõrd asjaomase meetme puhul saavutatakse selle eesmärgid, vaid ka selles ulatuses, kuivõrd see meede on kooskõlas põhiõigustega; rõhutab, et komisjon peab kaasama oma hindamisse kõik asjaomased asutused ja ametid, eelkõige Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti, Euroopa Andmekaitseinspektori, Europoli ja Eurojusti; palub komisjonil esitada kogu teave ja dokumentatsioon kõnealuse hindamise kohta, et võimaldada Euroopa Parlamendil teostada tulemuslikult oma demokraatlikku järelevalvet;

7.  tuletab sellega seoses meelde niisuguste meetmete omapoolset hukkamõistu, millega kaasneb süütute inimeste isikuandmete ulatuslik ja süsteemne lauskogumine, pidades eelkõige silmas võimalikke tõsiseid tagajärgi õiglase kohtumenetluse õigusele, diskrimineerimiskeelule, eraelu puutumatusele ja andmekaitsele, ajakirjandus-, mõtte- ja sõnavabadusele ning kogunemis- ja ühinemisvabadusele, ning millega kaasneb märkimisväärne poliitiliste vastaste vastu kogutud teabe kuritarvitamise alane potentsiaal; väljendab tõsiseid kahtlusi massilise jälgimise meetmete kasulikkuse suhtes, sest need on sageli liiga üldised ning annavad seetõttu liiga palju valepositiivseid ja ­negatiivseid tulemusi; hoiatab, et massilise jälgimise meetmetega võib kaasneda vahest vähem kulukatesse, tulemuslikumatesse ja vähem sekkuvatesse õiguskaitsemeetmetesse investeerimise vajaduse varjutamise oht;

8.  palub liikmesriikidel tagada lapse parimate huvide põhimõtte järgimise kõikides julgeolekuga seotud õigusaktides;

9.  märgib, et ELi tasandil puudub kokkulepe mõiste „riigi julgeolek” määratluse osas, luues määratlemata erandi ELi õigusaktides, mis sisaldavad viiteid riigi julgeolekule;

10.  on veendunud, et selleks, et kodanikud usaldaksid rohkem julgeolekupoliitikat, peaksid ELi institutsioonid ja ametid ning liikmesriigid tagama poliitika kujundamise ja rakendamise protsessis läbipaistvuse, vastutuse ja demokraatliku kontrolli; tunneb heameelt komisjoni kavatsuse üle esitada korrapäraselt Euroopa Parlamendile ja nõukogule ajakohastatud teavet tegevuskava rakendamise kohta; kordab oma kavatsust jälgida koostöös liikmesriikide parlamentidega korrapäraselt tegevuskava nõuetekohast rakendamist ja sellealaseid edusamme; võtab huviga teadmiseks komisjoni ettepaneku käivitada ELi julgeoleku nõuandefoorum; nõuab, et kõnealuse foorumiga tagataks kõikide asjaomaste sidusrühmade tasakaalustatud esindatus, ning ootab üksikasjalikuma teabe saamist selle kohta, eelkõige selle täpse rolli, ülesannete, koosseisu ja volituste kohta ning Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide sellesse kaasatuse kohta;

11.  rõhutab vajadust paranda liikmesriikide luureteenistuste demokraatlikku ja kohtulikku järelevalvet; märgib, et Euroopa Parlamendil, Euroopa Kohtul ja ombudsmanil puuduvad piisavad volitused Euroopa julgeolekupoliitika tulemuslikuks kontrollimiseks;

12.  palub komisjonil ja nõukogul koostada võimalikult kiiresti teekaart (või luua sarnane mehhanism), et tagada tegevuskava tulemuslik ja operatiivne rakendamine, esitada see Euroopa Parlamendile ja alustada selle rakendamist järgmise kuue kuu jooksul; on veendunud, et nn Euroopa poliitikatsükli liiki lähenemisviis (millele on omane ühiste ohtude ja haavatavuste kindlakstegemine ja hindamine, poliitiliste prioriteetide seadmine ning strateegiliste kavade ja tegevusplaanide väljatöötamine, tulemuslik rakendamine koos selgete edasiviivate jõudude, ajakava ja tulemustega ning hindamine) võib tagada tegevuskava rakendamise vajaliku sidususe ja järjepidevuse, eeldusel et Euroopa Parlament kaasatakse nõuetekohaselt poliitiliste prioriteetide ja strateegiliste eesmärkide seadmisse; jääb ootama kõnealuste küsimuste edasist arutamist komisjoni ja sisejulgeolekualase operatiivkoostöö alalise komiteega (COSI);

13.  tunneb heameelt tegevuskava aluspõhimõtte üle, milleks on kohaldada ja rakendada täiel määral juba olemasolevaid julgeolekualaseid vahendeid, enne kui hakatakse uusi esitama; kordab vajadust asjaomaste andmete ja asjaomase teabe kiirema ja tõhusama jagamise järele asjakohaseid andmekaitse ja eraelu puutumatuse kaitsemeetmeid rakendades; taunib siiski asjaolu, et Euroopa Parlamendi arvukatest üleskutsetest hoolimata ei ole endiselt hinnatud olemasolevate ELi vahendite tulemuslikkust (ka ELi ees seisvaid uusi julgeolekuohtusid arvesse võttes) ja kõrvaldamata lünkasid; on veendunud, et niisugune tegevus on vajalik Euroopa julgeolekupoliitika tõhususe, vajalikkuse, proportsionaalsuse, sidususe ja terviklikkuse tagamiseks; palub komisjonil esitada tegevuskava rakendamise teekaardi prioriteetse meetmena sisejulgeoleku valdkonna olemasolevate ELi vahendite, ressursside ja rahastamise toimivushinnangu; kutsub taas nõukogu ja komisjoni üles hindama põhjalikult enne Lissaboni lepingu jõustumist sisejulgeoleku valdkonnas vastu võetud meetmete rakendamist ning kasutama selleks Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 70 sätestatud menetlust;

14.  tunneb heameelt komisjoni keskendumise üle piirihaldusele kui piiriülese kuritegevuse ja terrorismi ennetamise olulisele aspektile; rõhutab, et ELi julgeolekut piiridel tuleks tugevdada olemasolevatel andmebaasidel, näiteks Schengeni infosüsteemil (SIS) põhinevate süsteemsete kontrollide abil; tunneb heameelt komisjoni võetud kohustuse üle esitada oma e-piire käsitlev läbivaadatud ettepanek 2016. aasta alguseks;

15.  toetab komisjoni nõudmist ühtsema ametite- ja valdkondadevahelise lähenemisviisi järele ning kavandatud meetmeid, mille eesmärk on parandada teabevahetust ja heade tavade vahetust ning suurendada operatiivkoostööd liikmesriikide vahel ja ELi ametitega; kordab oma nõudmist olemasolevate vahendite ja andmebaaside (nagu Schengeni infosüsteem (SIS) ja Euroopa karistusregistrite infosüsteem (ECRIS)) ning ühiste uurimisrühmade ulatuslikuma kasutamise järele; kutsub komisjoni üles võtma kõik vajalikud meetmed, et kiirendada veel vastu võtmata töökorra kokkuleppimist ametite vahel; märgib kahetsusega, et tegevuskavas ei ole ette nähtud piisavalt konkreetseid meetmeid selle õigusmõõtme tugevdamiseks; nõuab kriminaalasjades tehtava õiguskoostöö kõikide aspektide integreerimist ja edasiarendamist muu hulgas kahtlustatavate ja süüdistatavate, ohvrite ja tunnistajate õigusi tugevdades ning vastastikust tunnustamist käsitlevate olemasolevate ELi vahendite rakendamist parandades;

16.  toetab täielikult komisjoni prioriteeti, milleks on aidata liikmesriikidel suurendada veelgi vastastikust usaldust, kasutada täielikult ära olemasolevad teabejagamise vahendid ja edendada pädevate asutuste vahelist piiriülest operatiivkoostööd; rõhutab niisuguse piiriülese operatiivkoostöö tähtsust, eelkõige piirialadel;

17.  palub, et komisjon esitaks kiiresti seadusandliku ettepaneku, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1987/2006 (mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist)(7) eesmärgiga ühtlustada hoiatusteadete esitamise kriteeriumeid ning muuta kohustuslikuks hoiatusteadete esitamine isikute kohta, kes on terrorismis süüdi mõistetud või keda selles kahtlustatakse;

18.  tunneb heameelt komisjoni teatatud kavatsusest hinnata Euroopa politseiregistrite indekssüsteemi (EPRIS) vajalikkust ja potentsiaalset lisaväärtust, et lihtsustada piiriülest juurdepääsu riiklikes politseiregistrites olevatele andmetele, ning toetab täielikult liikmesriikide rühma kavandatud niisuguse katseprojekti käivitamist, mille eesmärk on luua mehhanismid piiriülesteks automatiseeritud otsinguteks riiklikes kataloogides päringutabamuse või selle puudumise põhimõttel; rõhutab, kui oluline on piiriülene juurdepääs teabele, eelkõige piirialadel;

19.  rõhutab ühiste uurimisrühmade tähtsust konkreetsete piiriüleste juhtumite uurimisel ja kutsub liikmesriike üles seda edukat vahendit korrapärasemalt kasutama; kutsub komisjoni üles töötama välja ettepanekuid selliseks õigusraamistikuks, mis võimaldaks alaliste või poolalaliste ühiste uurimisrühmade moodustamist, mis tegeleksid eelkõige piirialadel pidevate ohtudega, nagu uimastite salakaubavedu, inimkaubandus ning mootorrattajõugud;

20.  väljendab kahetsust, et selliseid vahendeid, nagu kuritegeliku vara arestimine ja konfiskeerimine, ei kasutata veel süstemaatiliselt kõigi asjaomaste piiriüleste juhtumite korral, ning nõuab, et liikmesriigid ja komisjon suurendaksid oma jõupingutusi selles valdkonnas;

21.  toonitab, et piiriüleses operatiivkoostöös riiklike luureagentuuride vahel esineb demokraatliku ja kohtuliku järelevalve lünki; väljendab muret asjaolu pärast, et demokraatlikule ja kohtulikule järelevalvele tekitab tõsiseid raskusi nn kolmanda osapoole reegel, mis puudutab juurdepääsu dokumentidele;

22.  märgib, et piirid sise- ja välisjulgeoleku vahel muutuvad aina hägusemaks, ning tervitab seetõttu komisjoni poolt võetud kohustust tagada julgeolekupoliitika alase töö sise- ja välismõõtme koostoimimisvõime; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles korrapäraselt hindama tegevuskava mõju ELi välisjulgeoleku strateegiale ja vastupidi, sealhulgas kohustusi, mis on seotud põhivabaduste ja -õiguste ning demokraatlike väärtuste ja põhimõtete järgimise ja edendamisega, ja mis sisalduvad nende poolt ratifitseeritud või allkirjastatud rahvusvahelistes konventsioonides ja lepingutes; rõhutab vajadust tugevdada veelgi sise- ja välismõõtme vahelist seost, sünergiat ja sidusust, eelkõige võitluses Euroopa ees seisvate uute valdkonnaüleste hübriidohtudega, järgides samal ajal liidu väärtusi ja põhiõigusi; palub komisjonil anda Euroopa Parlamendile regulaarselt aru kõigist täiendavatest meetmetest, mille eesmärk on süvendada seost julgeolekupoliitika sise- ja välismõõtme vahel, ning oma koostööst kolmandate riikidega julgeoleku valdkonnas, et Euroopa Parlamendil oleks võimalik koos liikmesriikide parlamentidega teostada demokraatlikku kontrolli;

23.  toonitab, kui oluline ja õigeaegne on komisjoni asepresidendi ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja juhtimisel toimuv strateegiline läbivaatamine, mis tehti talle ülesandeks Euroopa Ülemkogul 2013. aasta detsembris ja mis peaks viima Euroopa uue julgeolekustrateegia vastuvõtmiseni; välis- ja julgeolekupoliitika küsimusi hõlmavas laiaulatuslikus strateegias tuleks määrata kindlaks ja kirjeldada ELi huve, prioriteete ja eesmärke, olemasolevaid ja kujunevaid ohte, väljakutseid ja võimalusi ning ELi instrumente ja vahendeid nendega tegelemiseks;

24.  nõuab väga rangete inimõiguste klauslite lisamist kolmandate riikidega sõlmitavatesse julgeolekualastesse koostöölepingutesse, eelkõige Põhja-Aafrikas ja Pärsia lahe piirkonnas; nõuab, et koostöö mittedemokraatlike riikidega, kus valitseb halb inimõigustealane olukord, tuleb uuesti läbi vaadata;

25.  rõhutab tungivat vajadust käsitleda relvakonfliktide, ekstremismi ja vaesuse algpõhjuseid kolmandates riikides, sest need põhjustavad ELile julgeolekuprobleeme; nõuab tungivalt, et komisjoni asepresident ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, komisjon ja liikmesriigid suurendaksid oma jõupingutusi, toetamaks kaasavaid, pluralistlikke ja hästitoimivaid riike, kus eksisteerib tugev ja elujõuline kodanikuühiskond, mis suudab pakkuda oma kodanikele vabadust, turvalisust, õigust ja tööhõivet;

26.  nõuab tungivalt, et komisjoni asepresident ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja esitaks ühise seisukoha eelnõu relvastatud droonide kasutamise kohta, kooskõlas Euroopa Parlamendi 27. veebruari 2014. aasta resolutsiooniga relvastatud droonide kasutamise kohta(8);

27.  tunnustab komisjoni tungivat nõudmist viia lõpule töö ELi broneeringuinfo direktiivi vastuvõtmise osas; kinnitab omale võetud kohustust teha tööd selle nimel, et see võetaks vastu aasta lõpuks; rõhutab, et broneeringuinfo direktiivis tuleks austada põhiõigusi ning andmekaitse standardeid, sh Euroopa Liidu Kohtu asjakohast kohtupraktikat, pakkudes samal ajal tõhusat vahendit ELi tasandil; kutsub komisjoni üles jätkama selle protsessi toetamist, pakkudes mis tahes asjakohast täiendavat teavet ELi broneeringuinfo direktiivi vajalikkuse ja proportsionaalsuse kohta; palub, et mis tahes tulevane ettepanek julgeolekuvaldkonna uute vahendite (nagu broneeringuinfo) loomise kohta sisaldaks juba süsteemselt liikmesriikidevahelise teabevahetuse ja koostöö mehhanisme;

28.  nõustub komisjoniga koolitamise, teadusuuringute ja innovatsiooniga seotud meetmete ja Euroopa Politseikolledži (CEPOL) olulise tegevuse toetamise otsustava tähtsuse osas nimetatud valdkonnas; on seisukohal, et õiguskaitsetöötajate koolitus- ja vahetusprogrammid on märkimisväärse tähtsusega Euroopa õiguskaitsekultuuri ja heade tavade edasiseks tugevdamiseks selles valdkonnas; on veendunud, et tuleb suurendada investeeringuid julgeolekuga seotud teadustegevusse ja innovatsiooni, sh ennetustöö valdkonnas;

29.  juhib tähelepanu asjaolule, et kiiresti muutuv julgeolekuolukord nõuab paindlikku, kohanduvat ja reageerivat lähenemisviisi, tehnilise suutlikkuse arendamist ning tegevuskavas kehtestatud prioriteetsete meetmete regulaarset läbivaatamist; juhib tähelepanu asjaolule, et seoses sellega saaks kasutada ELi toimimise lepingu artiklit 222, milles nõutakse, et Euroopa Ülemkogu regulaarselt hindaks liitu ähvardavaid ohtusid, kasutades selleks muu hulgas liikmesriikide ja Europoli teostatud ohuhinnanguid, ning teavitaks Euroopa Parlamenti ja liikmesriikide parlamente selle tulemustest ja järelmeetmetest;

Terrorism

30.  tervitab tegevuskavas esitatud meetmeid võitluseks terrorismiga, terrorismi rahastamise tõkestamiseks, võitluseks ohuga, mida kujutavad ELi kodanikud ning residendid, kes reisivad välismaale terrorismi eesmärgil (nn välisvõitlejad), ja radikaliseerumise ennetamiseks; võtab teadmiseks ettepaneku luua Europoli raames uus Euroopa terrorismivastase keskuse struktuur ja palub komisjonil täiendavalt selgitada selle täpset rolli, ülesandeid, volitusi ja järelevalvet, eelkõige seoses vajadusega tagada asjakohasel tasemel nõuetekohane demokraatlik ja kohtulik järelevalve, sh Europoli volituste käimasoleva läbivaatamise käigus; rõhutab, et võitluses terrorismiga on äärmiselt oluline osa suuremal teabevahetusel liikmesriikide vahel ja et seda tuleks teha palju struktuursemal alusel;

31.  mõistab hukka mis tahes analüüsi, milles aetakse segamini terrorism, mitteturvalisus, islamiusk ja pagulased;

32.  tuletab seoses Brüsselis, Pariisis, Kopenhaagenis ja Saint-Quentin-Fallavierʼs hiljuti toimunud terrorirünnakutega meelde, et EL peab tingimata paremini hindama ohtu ELi julgeolekule ja keskenduma kiireloomulistele prioriteetsetele valdkondadele terrorismivastases võitluses: ELi piiride julgeoleku tugevdamine, internetisisust teavitamise suutlikkuse suurendamine, ebaseadusliku tulirelvakaubanduse vastu võitlemine ning teabe jagamise ja operatiivkoostöö tõhustamine riikide õiguskaitseasutuste ja luureteenistuste vahel;

33.  tuletab meelde, kuivõrd oluline on terrorivõrgustike ja organiseeritud kuritegelike rühmituste vastases võitluses rahavoogude, sealhulgas SWIFTi-väliste rahavoogude jälgimine ja katkestamine; väljendab heameelt pingutuste üle tagada õiglane ja tasakaalustatud osalemine terrorismi rahastamise jälgimise programmis (TFTP);

34.  rõhutab, et kodumaise terrorismi oht on ELis jõudmas uuele ohtlikule tasemele pärast seda, kui islami fundamentalistid hõivasid maa-alasid Süürias ja Iraagis ning käivitasid ülemaailmse propagandakampaania džihaadi võitlejatega liitumiseks ning rünnakute sooritamiseks ELis;

35.  rõhutab, et võitluseks välisvõitlejate ja ka terrorismi poolt üleüldisemalt kujutatava ohu vastu on vaja mitmetasandilist lähenemisviisi, tegeledes selle raames põhjalikult algpõhjustega, nagu radikaliseerumine, arendades sotsiaalset ühtekuuluvust ja kaasatust ning hõlbustades taasintegreerumist, edendades sel eesmärgil poliitilist ja usulist sallivust, analüüsides ja vastustades võrgupõhist kihutustööd, millega õhutatakse osa võtma terroriaktidest, ennetades riigist lahkumist ühinemaks terroriorganisatsioonidega, hoides ära ja takistades värbamist ja osavõttu relvastatud konfliktidest, takistades terroriorganisatsioonide ja nendega ühineda soovivate isikute rahalist toetamist, tagades kindla kohtulikule vastutusele võtmise, kui see on asjakohane, ning kindlustades õiguskaitseasutustele asjakohased vahendid oma kohustuste täitmiseks, pidades seejuures täielikult kinni põhiõigustest;

36.  kutsub komisjoni üles töötama koos liikmesriikidega välja tõelise strateegia Euroopast pärit välisvõitlejate suhtes – mis praegu julgeoleku tegevuskavas puudub –, eelkõige nende suhtes, kes pöörduvad tagasi konfliktitsoonidest, soovides lahkuda neid värvanud terroriorganisatsioonidest, ning ilmutavad tahet taasintegreeruda ühiskonda; on seisukohal, et eriliselt tuleks tähelepanu pöörata noorte Euroopa välisvõitlejate olukorrale;

37.  kinnitab oma tahet tagada avaliku ja läbipaistva uurimise abil vastutusele võtmine põhiõiguste massiliste rikkumiste eest terrorismivastase võitluse ettekäändel, eeskätt seoses vangide transpordi ja ebaseadusliku kinnipidamisega Euroopa riikides Luure Keskagentuuri poolt; nõuab selliste rikkumiste paljastajate, näiteks ajakirjanike ja rikkumisest teatajate kaitsmist;

Radikaliseerumine

38.  nõustub, et radikaliseerumise ärahoidmine peaks olema üks ELi prioriteetidest; väljendab kahetsust, et tegevuskavas puuduvad konkreetsemad meetmed võitluseks radikaliseerumisega Euroopas, ning kutsub komisjoni üles võtma kiiresti ulatuslikke meetmeid radikaliseerumist, vägivaldset ekstremismi ja äärmuslike ideoloogiate levikut ennetavate ning integratsiooni ja kaasatust edendavate meetmete tõhustamiseks; kutsub komisjoni üles tugevdama radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustikku (RAN), mis ühendab kõiki asjassepuutuvaid osapooli, kes on seotud algatustega radikaliseerumise küsimustega tegelemiseks rohujuuretasandil, ning täpsustama uue kavandatava radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustiku pädevuskeskuse volitusi, ülesandeid ja tegevusulatust; soovitab, et selle struktuur hõlmaks ka kohalikke ja riigi tasandi otsustajaid, et tagada ekspertide ja sidusrühmade poolt välja töötatavate soovituste praktiline rakendamine; nõuab jõulisemaid meetmeid, et võidelda radikaliseerumisega internetis ja veebisaitide või sotsiaalmeedia kasutamisega radikaalsete ideoloogiate levitamiseks Euroopas; väljendab heameelt seoses internetisisust teavitamise üksuse loomisega Europolis, et aidata liikmesriikidel koostöös internetiteenuste pakkujatega tuvastada ja kõrvaldada internetist vägivaldne ja äärmuslik sisu, ja palub komisjonil eraldada selle toimimiseks vajalikud täiendavad vahendid; väljendab kahetsust konkreetsete meetmete puudumise üle interneti kui radikaliseerumisvastase teadlikkuse tõstmise vahendi rolli tugevdamiseks ning eelkõige proaktiivseks vastuargumentide levitamiseks terroristlikule propagandale võrgus;

39.  juhib tähelepanu asjaolule, et edukas julgeolekupoliitika peab tegelema ekstremismi algpõhjustega, nagu radikaliseerumine, sallimatus ja diskrimineerimine, edendades sel eesmärgil poliitilist ja usulist sallivust, arendades sotsiaalset ühtekuuluvust ja kaasatust ning hõlbustades taasintegreerumist;

40.  on veendunud, et komisjoni rahalise ja tegevustoetuse abil tuleks välja töötada ulatuslikud teadusuuringud ja konkreetsed meetmed, et edendada ja jagada tõhusate teabevahetuskanalite kaudu meie ühiseid väärtusi – sallivust, pluralismi, sõna- ja südametunnistuse vabadust – ning meie põhiõigusi üldisemalt kõigi Euroopa kodanikega; on seisukohal, et tegevuskavas tuleks samuti rõhutada vajadust võidelda väärarusaamadega, mis puudutavad religioone, eriti islamit, mis iseenesest ei etenda radikaliseerumise ja terrorismi puhul olulist rolli;

41.  väljendab muret Euroopa kodanike vastu suunatud vihakuritegude hiljutise kasvu pärast, sh ka internetis; kutsub liikmesriike üles kaitsma oma kodanikke tulevaste rünnete eest ning hoidma ära vaenu õhutamist ja mis tahes päritolul, veendumusel või usul põhinevaid sallimatuseavaldusi, mh noortele suunatud haridustöö ning kaasava dialoogi edendamise kaudu;

Organiseeritud kuritegevus

42.  nõustub, et inimkaubandus on nähtus, millega tuleb Euroopa tasandil tulemuslikumalt tegeleda; taunib siiski kindlalt mis tahes seoste tõmbamist ebaseadusliku rände ja terrorismi vahele; juhib tähelepanu asjaolule, et seaduslike kanalite puudumine EList kaitse otsimiseks tekitab pideva vajaduse ebaseaduslike kanalite järele, ohustades seega rahvusvahelist kaitset vajavaid haavatavamaid põgenikke;

43.  rõhutab organiseeritud kuritegevuse tõsidust inimkaubanduse valdkonnas; juhib tähelepanu sellele eriti kaitsetule rühmale kurjategijate poolt osaks langevat äärmuslikku jõhkrust ja vägivalda; väljendab rahulolu kehtiva raamistikuga ja nõustub vajadusega võtta vastu 2016. aasta järgne strateegia, mis kaasaks Europoli ja Eurojusti koos nende eriteadmistega selles valdkonnas;

44.  tunnistab, et organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus vajab tugevaid Euroopa meetmeid; toetab komisjoni otsustavust tegeleda selle probleemiga; palub komisjonil luua eelkõige kindel koostöö inimkaubandusega võitlemise valdkonnas, kuid teha ka koostööd kolmandate riikidega inimeste ebaseaduslikult üle piiri toimetamise vältimiseks, et hoida ära uued tragöödiad Vahemerel;

45.  juhib tähelepanu asjaolule, et rohkem tähelepanu tuleks pöörata arengutele piiriüleses organiseeritud kuritegevuses seoses ebaseadusliku relvaäri, inimkaubanduse ning ebaseaduslike uimastite tootmise ja müügiga; märgib rahuloluga, et tegevuskavas on tunnistatud uimastiprobleemi dünaamilist iseloomu, eelkõige selle seotust organiseeritud kuritegevusega ning esilekerkivat ohtu, mida kujutab turuinnovatsioon nii uute kui ka juba tuntud uimastite tootmise ja müügi valdkonnas; rõhutab vajadust uusi psühhoaktiivseid aineid käsitleva paketi kiire vastuvõtmise järele ning nõuab tungivalt, et nõukogu saavutaks selles küsimuses edu;

46.  on veendunud, et lisaks ELi vahenditele võitluseks organiseeritud kuritegevuse ja terrorismiga peaks Euroopa julgeoleku tegevuskava sisaldama ka kaitsemehhanisme nende raskete kuritegude ohvritele, et ära hoida edasist viktimiseerimist; märgib, et ohvrite kaitset tuleks käsitleda kui olulist vahendit võitluses organiseeritud kuritegevuse ja terrorismiga, kuna sellega saadetakse õigusrikkujatele selge sõnum, et ühiskond ei alistu vägivalla ees ning kaitseb alati ohvreid ja nende väärikust;

Küberkuritegevus

47.  rõhutab, et terroriorganisatsioonid ja organiseeritud kuritegelikud rühmitused kasutavad igat liiki kuritegevuse hõlbustamiseks üha enam küberruumi ning et küberkuritegevus ja küberruumi kasutav kuritegevus kujutavad endast märkimisväärset ohtu ELi majandusele ja selle kodanikele; märgib, et küberkuritegevus nõuab uut lähenemist õiguskaitsele ja õigusalasele koostööle digiajastul; juhib tähelepanu asjaolule, et uued tehnoloogilised arengud suurendavad küberkuritegevuse mõju kiirust ja ulatust, ning kutsub seetõttu komisjoni üles viima läbi põhjaliku analüüsi seoses õiguskaitse- ja kohtuasutuste volituste ning nende õigusvõime ja tehnilise võimekusega internetis ja väljaspool seda, et võimaldada neil tulemuslikult võidelda küberkuritegevusega, rõhutades samas, et kõik jõustamismeetmed peavad rangelt austama põhiõigusi, olema vajalikud ja proportsionaalsed ning järgima ELi ja liikmesriikide õigusakte; palub komisjonil eelkõige kindlustada, et krüpteerimise kasutamise õigus säiliks kogu Euroopa Liidus ning et samas kui kommunikatsiooni infopüük politsei uurimise või kohtumenetluse raames on alati võimalik kohtu asjakohase loa alusel, ei rakendaks liikmesriigid mingeid meetmeid, millega rikutakse üksikisikute õigust kasutada krüpteerimist; palub komisjonil anda Europoli internetisisust teavitamise üksusele selle toimimiseks vajalikud täiendavad vahendid, mitte piirduda ametikohtade sisemise ümberpaigutamisega, sh küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskusest (EC3), mis ei tohi jääda alamehitatuks;

48.  rõhutab teadusuuringute ja innovatsiooni olulist rolli, kui EL soovib tagada ajakohastatud lähenemisviisi muutuvate julgeolekuvajaduste suhtes; rõhutab konkurentsivõimelise ELi julgeolekutööstuse olulisust ELi julgeoleku sõltumatuse tagamisel; kordab oma nõudmist tõhustada ELi IT-turvalisuse sõltumatust ning toonitab vajadust kaaluda elutähtsate taristute ja avalike teenuste puhul ELi julgeolekutoodete ja -teenuste kasutamist;

49.  palub komisjonil käivitada samaulatusliku teadlikkuse ja valmisoleku kampaania, mis käsitleb tõsise küberkuritegevusega seotud ohte, et parandada vastupanuvõimet küberrünnakutele;

50.  tunneb heameelt EC3 tehtud töö üle võitluses tõsise rahvusvahelise küberkuritegevuse ja küberruumi kasutava kuritegevusega; toonitab EC3 keskset rolli liikmesriikide toetamisel eelkõige võitluses laste seksuaalse ärakasutamise vastu; tuletab meelde komisjoni tehtud avaldusi, mis puudutasid EC3 varustamist vajalike ekspertide ja eelarvega, et anda uus hoog sellistele Euroopa tasandi koostöö valdkondadele, millega ei ole tegeletud selle loomisest saadik 2013. aastal;

51.  nõuab, et komisjon viiks läbi niisuguste olemasolevate meetmete täieliku hindamise, mis on seotud võitlusega laste seksuaalse ärakasutamise vastu veebis, hindaks seda, kas on vaja täiendavaid seadusandlikke vahendeid või mitte, ning uuriks, kas Europolil on piisavalt eriteadmisi, vahendeid ja personali, et olla võimeline võitlema niisuguse kohutava kuritegevuse vastu;

Rahastamine

52.  väljendab kahetsust, et komisjoni 2016. aasta eelarveprojektis on ette nähtud suurendada Europoli eelarvet vaid umbes 1,5 miljoni euro võrra, mis ei anna talle piisavalt vahendeid tegevuskavas kavandatud Euroopa terrorismivastase keskuse ja internetisisust teavitamise üksuse loomiseks;

53.  väljendab heameelt avalduse üle, mille komisjoni esimene asepresident Frans Timmermans tegi Euroopa Parlamendis ning mille kohaselt viib komisjon olemasolevad rahalised vahendid tegevuskava prioriteetidega vastavusse; rõhutab sellega seoses veel kord, kui oluline on tagada, et asjaomastel ELi ametitel oleks piisavalt inimressursse ja rahalisi vahendeid praeguste ja eelseisvate ülesannete täitmiseks tegevuskava raames; kavatseb tähelepanelikult kontrollida Sisejulgeolekufondi rakendamist ja hinnata selle tulevasi vajadusi ELi ja liikmesriikide tasandil;

o
o   o

54.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT L 150, 20.5.2014, lk 93.
(2) ELT C 168 E, 14.6.2013, lk 45.
(3) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0173.
(4) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0230.
(5) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2014)0102.
(6) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0032.
(7) ELT L 381, 28.12.2006, lk 4.
(8) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0172.


Olukord Jeemenis
PDF 179kWORD 76k
Euroopa Parlamendi 9. juuli 2015. aasta resolutsioon olukorra kohta Jeemenis (2015/2760(RSP))
P8_TA(2015)0270RC-B8-0680/2015

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Jeemeni kohta,

–  võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning komisjoni asepresidendi Federica Mogherini 26. märtsi 2015. aasta avaldust olukorra kohta Jeemenis,

–  võttes arvesse kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi Federica Mogherini ning humanitaarabi ja kriisiohjamise voliniku Christos Stylianidese 1. aprilli 2015. aasta ühisavaldust Jeemenis toimuvate kokkupõrgete mõju kohta,

–  võttes arvesse kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi Federica Mogherini ning humanitaarabi ja kriisiohjamise voliniku Christos Stylianidese 11. mai 2015. aasta ühisavaldust vaherahuettepaneku kohta Jeemenis,

–  võttes arvesse kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi Federica Mogherini ning humanitaarabi ja kriisiohjamise voliniku Christos Stylianidese 3. juuli 2015. aasta ühisavaldust kriisi kohta Jeemenis,

–  võttes arvesse nõukogu 20. aprilli 2015. aasta järeldusi Jeemeni kohta,

–  võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone 2014 (2011), 2051 (2012), 2140 (2014), 2201 (2015) ja 2216 (2015),

–  võttes arvesse 24. Pärsia lahe koostöönõukogu / Euroopa Liidu ühisnõukogu ja ministrite kohtumise kaaseesistujate 24. mai 2015. aasta avaldust,

–  võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu 25. juuni 2015. aasta pressiteadet olukorra kohta Jeemenis,

–  võttes arvesse 21. septembri 2014. aasta rahu ja riiklikku partnerlust käsitlevat lepingut, 25. jaanuari 2014. aasta dokumenti rahvusliku dialoogikonverentsi tulemuste kohta ning Pärsia lahe koostöönõukogu 21. novembri 2011. aasta algatust,

–  võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõikeid 2 ja 4,

A.  arvestades, et Jeemeni praeguse kriisi on põhjustanud üksteisele järgnevate valitsuste suutmatus tulla vastu Jeemeni elanike õigustatud püüdlustele demokraatia, majandusliku ja sotsiaalse arengu, stabiilsuse ja julgeoleku poole; arvestades, et selline suutmatus on loonud tingimused vägivaldse konflikti puhkemiseks, kuna ei ole moodustatud kaasavat valitsust, ei toimu võimu õiglast jagamist ning süstemaatiliselt ignoreeritakse riigi arvukaid hõimudevahelisi vastuolusid, üldist ebaturvalisust ja majanduslikku seisakut;

B.  arvestades, et praegune konflikt on levinud 20-sse Jeemeni 22 kubernerkonnast; arvestades, et Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) viimaste koondandmete kohaselt tapeti 19. märtsist kuni 5. maini 2015 vähemalt 1439 inimest ja viga sai 5951 inimest, kellest paljud olid tsiviilelanikud; arvestades, et alates vaenutegevuse puhkemisest on tapetud üle 3000 ja vigastada on saanud üle 10 000 inimese;

C.  arvestades, et Jeemen on üks Lähis-Ida vaesemaid riike, kus valitseb kõrge tööpuuudus ja kirjaoskamatus ning puuduvad põhiteenused; arvestades, et praegu vajab humanitaarabi 20 miljonit inimest, kellest arvestuslikult 9,4 miljonit on Jeemeni lapsed, enam kui 250 000 pagulased ja 335 000 riigisisesed põgenikud;

D.  arvestades, et hiljutised sündmused ohustavad tõsiselt piirkonna stabiilsust, eelkõige Aafrika Sarve ja Punase mere piirkonnas ning Lähis-Idas laiemalt;

E.  arvestades, et 26. märtsil 2015 alustas Saudi Araabia juhitav koalitsioon, kuhu kuuluvad Bahrein, Egiptus, Jordaania, Kuveit, Maroko, Katar, Sudaan ja Araabia Ühendemiraadid, Jeemeni presidendi Abd-Rabbu Mansour Hadi palvel Jeemenis sõjalist operatsiooni al-Houthi mässuliste vastu; arvestades, et teadete kohaselt kasutab nimetatud koalitsioon Jeemenis rahvusvaheliselt keelustatud kobarpomme ning et praegu uurib seda küsimust ÜRO inimõiguste ülemvolinik;

F.  arvestades, et al-Houthi mässuliste relvajõud ja nendega liitunud relvarühmitused on põhjustanud Jeemenis arvukalt tsiviilohvreid, kasutades muu hulgas õhutõrjelahingumoona, mis asustatud aladele langedes plahvatab, surmates ja sandistades tsiviilelanikke;

G.  arvestades, et mitmel puhul on Saudi Araabia juhitud koalitsiooni õhurünnakutes Jeemenis tapetud tsiviilelanikke, rikkudes rahvusvahelist humanitaarõigust, mille kohaselt tuleb kõigi vahenditega tsiviilohvreid vältida või nende arvu minimeerida;

H.  arvestades, et lisaks õhurünnakutele on Saudi Araabia kehtestanud Jeemenile mereblokaadi, mis kahjustab rängalt tsiviilelanikke, nii et 22 miljonit inimest ehk ligi 80 % elanikkonnast vajab nüüd kiiresti toitu, vett ja ravimeid;

I.  arvestades, et 15. juunil 2015 nõudis ÜRO peasekretär Ban Ki-moon ÜRO rahukõnelusi silmas pidades veel kord ramadaani ajaks vähemalt kahenädalast humanitaarvaherahu, et elutähtis abi jõuaks kõigi seda vajavate Jeemeni elanikeni, kuid vastavat kokkulepet ei saavutatud; arvestades, et 19. juunil 2015 ei saavutanud Jeemeni sõdivad osapooled relvarahukokkulepet diplomaatilistel kõnelustel, mida vahendas ÜRO erisaadik Ismail Ould Šeik Ahmed;

J.  arvestades, et 30. juunil 2015. aastal põgenes Taizi linna keskvanglast arvatavalt umbes 1200 vangi, nende seas arvatavaid Al Qaeda liikmeid; arvestades, et aprillis oli Hadramawti kubernerkonnas asuvast vanglast juba põgenenud ligikaudu 300 kinnipeetavat; arvestades, et Jeemenis pannakse toime selliseid terrorirünnakuid nagu 17. juuni 2015. aasta rünnakud Sanaas, sealhulgas kolmes mošees, mille käigus tapeti ja sai vigastada palju inimesi;

K.  arvestades, et 1. juulil 2015 kuulutas ÜRO Jeemenis välja kolmanda astme ehk kõige tõsisema hädaolukorra; arvestades, et hädaolukorra lahendamise plaani kohaselt püüab ÜRO abistada 11,7 miljonit kõige enam puudust kannatavat inimest; arvestades, et tervishoiusüsteemi ootavat ees kohene kokkuvarisemine ning ebaturvalisuse ja kütuse ja varude puudumise tõttu on suletud vähemalt 160 tervishoiuasutust;

L.  arvestades, et Jeemenis vajab humanitaarabi 15,9 miljonit inimest; arvestades, et laialt levinud ebaturvalisuse tõttu jäävad arstiabi ja toitlustusteenused kättesaamatuks kõige kaitsetumatele lastele, kes neid vajavad;

M.  arvestades, et konflikt on tugevalt mõjutanud 9,9 miljonit last ning 2015. aasta märtsist saadik on hukkunud 279 ja vigastada saanud 402 last; arvestades, et vähemalt 1,8 miljonile lapsele on konfliktist tingitud koolide sulgemise tõttu jäänud haridus kättesaamatuks, mis suurendab ohtu, et relvarühmitused neid värbavad, ära kasutavad või muul moel väärkohtlevad; arvestades, et UNICEFi andmetel moodustavad lapsed kuni kolmandiku kõigist Jeemeni võitlejatest ja ainuüksi ajavahemikul 26. märtsist kuni 24. aprillini 2015 värvati 140 last; arvestades, et kinnitatud andmetel värbasid ja kasutasid relvarühmitused 2014. aastal 156 last; arvestades, et 2015. aasta kohta on see arv juba nüüd kaks korda suurem;

N.  arvestades, et UNICEFi hinnangul ähvardab enam kui poolt miljonit alla viieaastast last tõsine akuutne alatoitumus ning 1,2 miljonit alla viieaastast last mõõdukas akuutne alatoitumus, kusjuures need näitajad on kriisi algusest saadik peaaegu kahekordistunud;

O.  arvestades, et tervishoiusüsteem on kokkuvarisemise äärel, kaitsepookimiste peatamise tõttu ohustab arvestuste kohaselt 2,6 miljonit vähem kui 15 aasta vanust last leetritesse nakatumine ja 2,5 miljonit last kõhulahtisus – haigus, mis võib muutuda eluohtlikuks ning mis konfliktide ja elanike põgenemise aegadel kiiresti levib; arvestades, et denguepalaviku juhtude arv sageneb, kroonilisi haigusi ei ravita ning hädavajalike ravimite ja meditsiinitöötajate abivajajateni jõudmine on takistatud;

P.  arvestades, et riigi kütusevarud on kiiresti lõppemas, mis piirab juba tõsiselt abi jaotamist ning toob varsti kaasa eluohtliku veepuuduse, sest põua käes kannatava Jeemeni veevarustus sõltub täielikult kütusel töötavatest süvaveepumpadest;

Q.  arvestades, et Jeemenit puudutab otseselt ka Aafrika Sarve humanitaarkriis, kuna üle 250 000 pagulase, neist enamik Somaaliast, on riiki lõksu jäänud ning elavad seal ebakindlates tingimustes; arvestades, et lisaks sellele on Jeemen valitsuse hinnangul vastu võtnud umbes miljon sisserändajat Etioopiast;

R.  arvestades, et halvenevate julgeolekuolude tõttu on humanitaarabi organisatsioonid enamiku oma teistest riikidest pärit töötajaid Jeemenist välja viinud; arvestades, et Jeemenis suudavad tegutseda veel vaid vähesed organisatsioonid ja nende tegevus on tõsiselt raskendatud;

S.  arvestades, et Araabia poolsaare Al Qaeda (AQAP) on kasutanud ära poliitilise ja julgeolekuolukorra halvenemise Jeemenis, laiendanud oma kohalolekut ning suurendanud terrorirünnakute arvu ja ulatust;

T.  arvestades, et nn Islamiriik (ISIS/Da’esh) on hakanud Jeemenis tegutsema ja korraldanud terrorirünnakuid šiiitide mošeede vastu, tappes sadu inimesi; arvestades, et eeldatavalt asuvad nii AQAP kui ka ISIS/Da’esh Jeemeni julgeolekuvaakumit kasutama oma suutlikkuse tõstmiseks ning Jeemeni julgeolekujõudude, al-Houthi mässuliste ja igasuguse lääne kohaloleku vastasteks rünnakuteks;

U.  arvestades, et relvakonflikti eskaleerumine ohustab Jeemeni kultuuripärandit; arvestades, et UNESCO maailmapärandi komitee kandis 2. juulil 2015 ohustatud maailmapärandi nimekirja kaks Jeemenis asuvat mälestist – Sanaa vanalinna ja Shibami müüriga ümbritsetud vanalinna;

V.  arvestades, et EL on kehtestanud relvaembargo ja täiendavad sihtotstarbelised sanktsioonid ühe al-Houthi mässuliste juhi ja endise presidendi Ali Abdullah Salehi poja suhtes; arvestades, et veel kahe al-Houthi liikumise liikme ja riigi endise presidendi suhtes kehtivad samad piirangud alates 2014. aasta detsembrist;

W.  arvestades, et 2015. aastal on komisjoni humanitaarabi ja kodanikukaitse peadirektoraat eraldanud 25 miljonit eurot, et abistada Jeemeni kogukondi, kes kannatavad tõsise alatoitluse, konfliktide ja sunnitud ümberasumise tõttu; arvestades, et 2014. aastal moodustas Jeemenile humanitaarabiks ette nähtud ELi kogurahastus liikmesriikide ja komisjoni poolt kokku 100,8 miljonit eurot, millest 33 miljonit andis humanitaarabi ja kodanikukaitse peadirektoraat;

X.  arvestades, et ÜRO läbivaadatud humanitaarabi taotluses taotleti 1,6 miljardit eurot, kuid praeguseks on sellest summast kogutud vaid ligikaudu 10%;

1.  on tõsiselt mures poliitilise, julgeoleku- ja humanitaarolukorra kiire halvenemise pärast Jeemenis; nõuab kõigilt sõdivatelt pooltelt vägivalla kohest lõpetamist; avaldab kaastunnet ohvrite perekondadele; rõhutab, et EL on kinnitanud oma kindlat tahet jätkata Jeemeni ja tema rahva abistamist;

2.  kordab taas oma tugevat toetust Jeemeni ühtsusele, suveräänsusele, sõltumatusele ja territoriaalsele terviklikkusele ning on Jeemeni rahvaga solidaarne;

3.  mõistab hukka al-Houthi mässuliste ning ekspresident Salehile ustavate relvarühmituste destabiliseerivad ja vägivaldsed ühepoolsed aktsioonid; mõistab samuti hukka Saudi Araabia juhitud koalitsiooni õhurünnakud ja Jeemenile kehtestatud mereblokaadi, mis on toonud kaasa tuhandeid hukkunuid, on riiki veelgi destabiliseerinud, loonud ISISe/Da’eshi ja AQAPi suguste terrori- ja äärmusorganisatsioonide laienemiseks senisest soodsamad tingimused ning teravdanud juba niigi kriitilist humanitaarolukorda;

4.  nõuab tungivalt kõigilt Jeemeni osapooltelt ja eelkõige al-Houthi mässulistelt tegutsemist nendevaheliste erimeelsuste lahendamiseks dialoogi ja konsultatsioonide teel; kutsub kõiki piirkondlikke osalejaid üles tegema Jeemeni osapooltega konstruktiivset koostööd, mis võimaldaks kriisi maandada ja vältida piirkonna ebastabiilsuse suurenemist; nõuab, et kõik osapooled väldiksid kultuuripärandisse kuuluvate paikade ja ehitiste pommitamist ja raskerelvadest tulistamist ning sõjalisel otstarbel kasutamist;

5.  on rahul sellega, et EL on veel kord kinnitanud oma kindlat tahet ja otsustavust võidelda AQAPi sugustest terrori- ja äärmusrühmitustest tuleneva ohuga ning mitte lasta neil praegust olukorda veelgi rohkem oma kasuks pöörata;

6.  mõistab hukka igasuguse vägivalla ja vägivalla kasutamise katsed või sellega ähvardamise, et hirmutada ÜRO vahendusel toimuvatel kõnelustel osalejaid; rõhutab, et ÜRO vahendusel toimuvat kaasavat poliitilist dialoogi peavad juhtima jeemenlased ise, et leida Jeemeni kriisile konsensusel põhinev poliitiline lahendus kooskõlas Pärsia lahe koostöönõukogu algatuse ja selle rakendamismehhanismiga, põhjaliku rahvusliku dialoogikonverentsi tulemustega, rahu ja riiklikku partnerlust käsitleva lepinguga ning asjakohaste ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidega;

7.  mõistab kõige karmimalt hukka ISISe/Da’eshi terrorirünnakud šiiidi mošeede vastu Sanaas ja Saadas, mille käigus tapeti ja sai vigastada sadu inimesi, samuti neid kuritegusid õigustava äärmussektantliku ideoloogia levitamise;

8.  peab murettekitavaks AQAPi suutlikkust saada kasu halvenevast poliitilisest ja julgeolekuolukorrast Jeemenis; nõuab, et kõik konflikti osapooled ilmutaksid kindlat tahet ja otsustavust pidada esmaülesandeks võitlust ISISe/Da’eshi ja AQAPi taoliste terrorirühmituste vastu;

9.  mõistab hukka laste värbamise ja kasutamise konfliktiosaliste poolt;

10.  väljendab täielikku toetust ÜRO ja ÜRO peasekretäri Jeemeni-erisaadiku Ismail Ould Šeik Ahmedi püüdlustele algatada poolte vahel rahuläbirääkimised; toetab Omaani tegevust relvarahu saavutamiseks al-Houthi mässuliste ja Jeemeni valitsusele ustavate vägede vahel, mis oleks esimene samm läbirääkimistel põhineva poliitilise lahenduse suunas;

11.  rõhutab, et konfliktil saab olla vaid poliitiline, kaasav ja läbirääkimistel põhinev lahendus; nõuab seepärast, et kõik Jeemeni osapooled püüaksid lahendada oma erimeelsused dialoogi, kompromisside ja võimu jagamise teel, mis viiks rahvusliku ühtsuse valitsuse moodustamiseni, et taastada rahu, vältida majanduse ja rahanduse kokkuvarisemist ning leevendada humanitaarkriisi;

12.  nõuab humanitaarvaherahu, et võimaldada elutähtsal abil kiiresti Jeemeni inimesteni jõuda; nõuab, et kõik osapooled soodustaksid humanitaarabi kiiret kohaletoimetamist kõigisse Jeemeni piirkondadesse, samuti humanitaartöötajate kiiret, turvalist ja takistamatut pääsu humanitaarabi, sealhulgas arstiabi vajavate inimesteni kooskõlas erapooletuse, neutraalsuse ja sõltumatuse põhimõtetega; tuletab ka meelde, et seetõttu on äärmiselt tähtis veelgi hõlbustada kaubalaevade pääsu Jeemenisse;

13.  palub kõigil osapooltel järgida rahvusvahelist humanitaarõigust ja rahvusvahelisi inimõiguste alaseid õigusakte, tagada tsiviilelanike kaitse ja hoiduda tsiviiltaristu, eriti tervishoiuasutuste ja veevarustussüsteemide otsesest ründamisest, mitte kasutada tsiviilrajatisi sõjalisel otstarbel ning alustada kiiresti koostööd ÜRO ja humanitaarabi organisatsioonidega abi toimetamiseks nendeni, kes seda vajavad;

14.  rõhutab vajadust koordineerida humanitaartegevust ÜRO juhtimise all ning kutsub kõiki riike tungivalt üles tegelema humanitaarabivajadustega; kutsub rahvusvahelist üldsust üles aitama kaasa ÜRO läbivaadatud humanitaarabi kampaaniale;

15.  nõuab kõigi rahvusvahelise humanitaarõiguse ja inimõigusi käsitleva rahvusvahelise õiguse väidetavate rikkumiste sõltumatut rahvusvahelist uurimist;

16.  võtab teadmiseks põhiseaduse koostamise komisjoni tehtud edusammud ning nõuab kaasava ja läbipaistva põhiseaduse koostamist, mis vastaks Jeemeni rahva õigustatud püüdlustele ja kajastaks rahvusliku dialoogikonverentsi tulemusi, samuti põhiseaduse eelnõu rahvahääletusele panemist ja õigeaegseid üldvalimisi, et vältida humanitaar- ja julgeolekuolukorra edasist halvenemist Jeemenis;

17.  tuletab meelde, et usu- ja veendumusvabadus on põhiõigus ning mõistab teravalt hukka usu ja veendumuste põhise vägivalla ja diskrimineerimise Jeemenis; kinnitab oma toetust kõigile usu- ja muude kogukondade vahelist dialoogi ja vastastikust lugupidamist edendavatele algatustele; kutsub kõiki usujuhte üles edendama sallivust ning käivitama algatusi vihkamise, sektantluse ja vägivaldse äärmusliku radikaliseerumise vastu;

18.  palub komisjoni asepresidendil ja kõrgel esindajal koos liikmesriikidega koguda ÜROs kiiremas korras toetust suurele rahvusvahelisele kavale Jeemeni veevarustuse tagamiseks, kuna selline samm võib olla hädavajalik võimaliku rahuprotsessi eduka lõpuleviimise jaoks ja anda elanikkonnale võimaluse täiustada põllumajandust, ennast ära toita ja riik uuesti üles ehitada;

19.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ning komisjoni asepresidendile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, ÜRO peasekretärile, Pärsia lahe koostöönõukogu peasekretärile, Araabia Liiga peasekretärile ja Jeemeni valitsusele.


Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika piirkonna julgeolekuprobleemid ja poliitilise stabiilsuse väljavaated
PDF 229kWORD 122k
Euroopa Parlamendi 9. juuli 2015. aasta resolutsioon Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika piirkonna julgeolekuprobleemide ja poliitilise stabiilsuse väljavaadete kohta (2014/2229(INI))
P8_TA(2015)0271A8-0193/2015

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 8 ja 21,

–  võttes arvesse partnerlus- ja koostöölepingut ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Iraagi Vabariigi vahel ning oma 17. jaanuari 2013. aasta seisukohta selle lepingu suhtes(1),

–  võttes arvesse 12. detsembril 2003. aastal heaks kiidetud Euroopa julgeolekustrateegiat ja nõukogu 11. detsembri 2008. aasta avaldust võimekuse suurendamise kohta,

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni 8. märtsi 2011. aasta ühisteatist „Partnerlus Vahemere lõunapiirkonnaga demokraatia ja ühise heaolu nimel” (COM(2011)0200),

–  võttes arvesse 21. mail 2011. aastal Deauville’is peetud G8 riigipeade ja valitsusjuhtide kohtumisel algatatud Deauville’i partnerlust,

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni 25. mai 2011. aasta ühisteatist muutuva naabruskonna uue käsituse kohta (COM(2011)0303),

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni 6. veebruari 2015. aasta ühisteatist ELi Süüria ja Iraagi piirkondliku strateegia elementide ning Da’eshi ohu kohta (JOIN(2015)0002),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu ja Araabia Liiga välisministrite 11. juunil 2014. aastal Ateenas toimunud kolmandal kohtumisel vastu võetud deklaratsiooni ning Euroopa välisteenistuse ja Araabia Liiga peasekretariaadi poolt 19. jaanuaril 2015. aastal Brüsselis allakirjutatud vastastikuse mõistmise memorandumit,

–  võttes arvesse nõukogu 30. augusti 2014. aasta järeldusi Iraagi ja Süüria kohta,

–  võttes arvesse 15. septembril 2014. aastal Pariisis toimunud rahvusvahelise Iraagi rahu- ja julgeolekukonverentsi järeldusi,

–  võttes arvesse välisasjade nõukogu 17. novembri 2014. aasta istungi järeldusi Lähis-Ida rahuprotsessi kohta,

–  võttes arvesse välisasjade nõukogu 15. detsembri 2014. aasta järeldusi Euroopa Liidu piirkondliku strateegia kohta Süürias ja Iraagis,

–  võttes arvesse välisasjade nõukogu 9. veebruari 2015. aasta järeldusi terrorismivastase võitluse kohta,

–  võttes arvesse oma 24. märtsi 2011. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu suhete kohta Pärsia lahe koostöönõukoguga(2),

–  võttes arvesse oma 10. märtsi 2011. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu suhtumise kohta Iraani(3),

–  võttes arvesse oma 14. detsembri 2011. aasta resolutsiooni Euroopa naabruspoliitika läbivaatamise kohta(4),

–  võttes arvesse oma 10. mai 2012. aasta resolutsiooni kaubanduse kohta muutuse nimel: ELi kaubandus- ja investeerimisstrateegia Vahemere lõunapiirkonna riikides pärast araabia maade kevadisi revolutsioone(5),

–  võttes arvesse oma11. märtsi 2014. aasta resolutsiooni Saudi Araabia ja selle suhete kohta ELiga ning rolli kohta Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas(6),

–  võttes arvesse oma 18. septembri 2014. aasta resolutsiooni olukorra kohta Iraagis ja Süürias ning rühmituse Islamiriik (IS) pealetungi, sealhulgas vähemuste tagakiusamise kohta(7),

–  võttes arvesse oma 15. jaanuari 2015. aasta resolutsiooni olukorra kohta Liibüas(8),

–  võttes arvesse oma 12. veebruari 2015. aasta resolutsiooni humanitaarkriisi kohta Iraagis ja Süürias, eelkõige seoses rühmitusega Islamiriik (IS)(9),

–  võttes arvesse oma 12. märtsi 2015. aasta resolutsiooni ELi ja Araabia Riikide Liiga vaheliste suhete ja terrorismivastase võitluse alase koostöö kohta(10),

–  võttes arvesse oma 12. märtsi 2015. aasta resolutsiooni hiljutiste ISISe/Da'eshi rünnakute ja inimröövide kohta Lähis-Idas, eelkõige assüürlaste vastu(11),

–  võttes arvesse ÜRO Liibüa toetusmissiooni kokkukutsutud ja Euroopa Liidu võõrustatud Liibüa omavalitsuste esindajate 23. märtsil 2015. aastal Brüsselis toimunud kohtumise järeldusi,

–  võttes arvesse 13. aprillil 2015. aastal Barcelonas toimunud ELi ja Vahemere lõunakalda riikide välisministrite kohtumist, mille korraldasid Hispaania, eesistujariik Läti ja EL, et arutada Euroopa naabruspoliitika tulevikku,

–  võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone 2139 (2014), 2165 (2014) ja 2191 (2014), millega antakse ÜRO-le ja tema partneritele luba toimetada Süüriasse humanitaarabi ilma Süüria valitsuse loata,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse väliskomisjoni raportit ja naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamust (A8-0193/2015),

A.  arvestades, et konfliktid Süürias, Iraagis, Jeemenis ja Liibüas ning kasvavad pinged Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika piirkonnas ähvardavad piirkonda tõsiselt destabiliseerida; arvestades, et terrorismivastane võitlus Sahelis ja Lähis-Idas on omavahel seotud ning mõlemad piirkonnad asuvad Aafrika Sarve tundliku piirkonna läheduses; arvestades, et sellise olukorra tagajärjed mõjuvad hävitavalt kogu piirkonna julgeolekuolukorrale, kuna need kahjustavad püsivalt poliitilist ja majandusarengut, elutähtsaid taristuid ja piirkonna rahvastiku ühtekuuluvust; arvestades, et sellistel arengutel on tõsised tagajärjed Euroopa julgeolekule ning tema huvidele ja kodanikele; arvestades, et tsiviilelanikest ohvrite ja tsiviilelanike vastu suunatud terroriaktide arv on suur; arvestades, et rängalt rikutakse inimõigusi ja humanitaarõigust, eriti rahvus- ja usuvähemuste õigusi; arvestades, et neist konfliktidest põhjustatud ränk humanitaarkriis tekitab massiliselt põgenikke ja tekitab tohutuid raskusi põgenikele ning neid vastu võtvatele kogukondadele; arvestades, et jätkuvalt on raske leida ühtset konfliktilahendusstrateegiat ning luua usaldusväärset seaduslikku alust kaasavaks dialoogiks konfliktide eri osapooltega;

B.  arvestades, et tuleb muuta ELi tegevust Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika piirkonnas, võttes arvesse araabia kevade ülestõusude mõju asjaomastele maadele, tekkinud uut ja keerukat olukorda ning tungivat vajadust võidelda ISISe ja teiste terroriorganisatsioonide vastu; arvestades vajadust suurendada survet autoritaarsetele režiimidele, et sundida neid juurutama kaasavat poliitikat; arvestades, et piirkonna stabiliseerimine ei ole üksnes julgeolekuküsimus, vaid ka majanduslik, poliitiline ja sotsiaalne probleem, mis nõuab liidult ja selle liikmesriikidelt üldise strateegilise ja mitmekülgse poliitika kujundamist ja täielikku koostööd piirkonna osapooltega keskmises ja pikas perspektiivis;

C.  arvestades, et terroriorganisatsioon ISIL/Da’esh on alustanud Põhja-Iraagis ja Süürias rahvus- ja usuvähemuste vastu süstemaatilisi etnilise puhastuse kampaaniaid, pannes toime sõjakuritegusid, sealhulgas massimõrvu ja inimrööve; arvestades, et ÜRO on juba teatanud sihipärastest tapmistest, sunnitud usuvahetustest, inimröövidest, naiste müümisest, naiste ja laste orjastamisest, laste värbamisest enesetapu-pommirünnakuteks ning seksuaalsest ja kehalisest väärkohtlemisest ja piinamisest; arvestades, et ISIL/Da’esh on võtnud sihikule kristlaste, jeziidide, türkmeeni, šiiidi, šabaki, sabiani ja kakai kogukonnad ning ka paljud araablased ja sunni moslemid;

D.  arvestades, et Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas valitsev geopoliitiline segadus võib sügavalt ja ettearvamatult muuta piirkondlikku tasakaalu; arvestades, et piirkonnas eskaleeruvad poliitilised, etnilised ja usulised kriisid ja konfliktid, kerkivad esile sõjalised rühmitused ning toimub mõningate riikide või režiimide nõrgenemine või kokkuvarisemine; arvestades, et see toob kaasa arvukaid inimõiguste rikkumisi; arvestades, et Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida piirkonna riikidel ning rahvusvahelisel üldsusel on julgeolekukaalutlustel ühine huvi võidelda terrorismi vastu ning toetada piirkonnas kaasavaid ja tõeliselt demokraatlikke reforme;

E.  arvestades, et Iraagi ja Süüria, nagu ka Jeemeni ja Liibüa konflikt suurendavad piirkondlikke ja rahvusvahelisi pingeid; arvestades, et usu- ja rahvusküsimuste kaudu püütakse saavutada võimu ja poliitilisi eesmärke; arvestades, et see tekitab sunniitide ja šiiitide geograafilisi piire ületava vastasseisu ohu;

F.  arvestades, et Tuneesia on araabia kevadele järgnenud demokratiseerumise parim näide, kuid teda on mõjutanud 18. märtsi 2015. aasta terrorirünnak, mille sooritajaks kuulutas ennast ISIL/Da’esh ja mis tuletab meelde vajadust piirkonna riike, sealhulgas Tuneesiat jätkuvalt jõuliselt toetada;

G.  arvestades, et vastavalt naiste ja tütarlaste vastast vägivalda käsitlevatele ELi 2008. aasta suunistele peaks naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse edendamine olema ELi ning Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika piirkonna riikide vahelise poliitilise ja inimõiguste alase dialoogi alus; arvestades, et Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida piirkonna riikide naiste kaasamine ja nende mõjuvõimu suurendamine avalikus, poliitilises, majandus-ja kultuurielus on üks peamisi viise stabiilsuse, rahu ja majandusliku jõukuse edendamiseks pikemas perspektiivis; arvestades, et naiste ja tütarlaste mõjuvõimu suurendamine hariduse abil on keskse tähtsusega nende rolli edendamiseks kõigis nimetatud valdkondades; arvestades, et naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse valdkonna vabaühendustel võib olla suur osa naiste mõjuvõimu suurendamisel Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika piirkonna riikides;

H.  arvestades, et liikmesriikide mõju piirkonnas on väga erinev; arvestades, et Euroopa Liidu mõju tuleb suurendada; arvestades, et Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika piirkonna pikaajaline poliitiline ja majanduslik stabiilsus omab liidu jaoks keskset strateegilist tähtsust; arvestades, et liidul on seetõttu oluline osa konfliktide lahendamise ja demokraatliku valitsemistava edendamisel Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika piirkonnas;

I.  arvestades, et ELi senine abi Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika riikidele on olnud liiga killustatud ja liiga aeglaselt kohanenud asjaomaste riikide poliitiliste ja majanduslike vajadustega, mis on kahandanud ELi võimet täita piirkonnas juhtrolli;

J.  arvestades, et ELi varasema, eriti Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendist Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika riikidele antud abi puhul on liiga sageli lähtutud ühesugusest strateegilisest käsitusest, ei ole võetud piisavalt arvesse asjaomaste riikide konkreetset olukorda ega välja selgitatud abi ja suutlikkuse suurendamist vajavaid kodanikuühiskonna partnereid; arvestades, et araabia kevade ülestõusude järgseid demokratiseerimispüüdeid tuleb aktiivselt, organiseeritult ja pikaajaliselt toetada;

K.  arvestades, et Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika piirkonna ebastabiilsus mõjutab ELi võimet edendada oma poliitilisi ja demokraatlikke väärtusi; arvestades, et see mõjutab ELi majandussuhteid asjaomaste riikidega ja võib ohustada ELi energiajulgeolekut;

L.  arvestades, et kuna EL oli sunnitud erakorraliste meetmetega reageerima Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika piirkonna järjestikustele kriisidele, mida ta mõningatele signaalidele vaatamata ei suutnud ette näha, ei ole EL osanud olukorda analüüsida ega toime tulla 2011. aasta araabia kevade ülestõusude keerukuse, ootuste ja väljavaadetega; arvestades, et eelkõige ei ole EL suutnud reageerida vajadusele luua väga pikaajaline strateegia tõelise demokraatliku ülemineku, majandusarengu ja poliitilise stabiilsuse toetamiseks; arvestades, et liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja käivitas Euroopa Ülemkogult 2013. aasta detsembris saadud suuniste põhjal ulatusliku strateegilise analüüsi protsessi; arvestades, et komisjon ja Euroopa välisteenistus alustasid ulatuslikke konsultatsioone Euroopa naabruspoliitika läbivaatamiseks; arvestades, et Euroopa välisteenistuse ülesehitus võimaldab teostada üksikute riikide poliitilist ja strateegilist analüüsi, mis peaks olema, ka Euroopa naabruspoliitika raames, piirkonna maadele antava abi kavandamise üks põhitegur;

M.  arvestades, et kui EL tahab Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika riike positiivselt mõjutada, peab ta suutma pakkuda enamat kui vaid majanduskoostöö perspektiivi, eelkõige pakkuma laialdast poliitilist ja strateegilist partnerlust;

N.  arvestades, et 26. juunist 30. juunini 2015 Tuneesias, Kuveidis ja Jeemenis aset leidnud rünnakutes, mille eest võttis vastutuse Da’esh/ISIL, hukkus 92 ning sai vigastada mitusada inimest; arvestades, et need rünnakud rõhutavad veel kord vajadust tegeleda tõhusalt julgeolekuprobleemidega ning poliitilise stabiilsuse puudumist selles piirkonnas;

Ohtude ja julgeolekuolukorra käsitlemine

1.  kutsub ELi ja selle liikmesriike üles terviklikult ja põhjalikult käsitlema Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika piirkonna riikide kiiresti halveneva olukorra süvapõhjuseid; toetab ISIL/Da'eshi vastast rahvusvahelist kampaaniat ja peab tervitatavaks koalitsioonipartnerite lubadust teha ühtse strateegia raames koostööd; on eriti rahul ISISe vastases rahvusvahelise koalitsioonis osalevate ELi liikmesriikide tegevusega, olgu siis tegemist sõjaliste löökide või logistika-, finants- ja humanitaarvallas osalemisega; nõuab aga kõigis valdkondades suuremaid pingutusi ja rõhutab selgemate meetmete vajalikkust; märgib, et selliseid meetmeid oleks kasulik kooskõlastada ELi egiidi all, vajadusel ühtse julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) alase tegevuse osana, ning selleks kutsub ELi üles looma piisavat operatiivtegevuse võimekust ja Euroopa tõeliselt ühtset kaitset; rõhutab siiski, et ISIL/Da'eshi, al-Nusra Rinde ja teiste terrorirühmituste probleemile tuleb kõigepealt leida konkreetne, poliitilisi ja piirkondlikke erisusi arvestav lahendus; kutsub ELi võtma endale piirkonnas dialoogi peamise eestvedaja rolli ja kaasama sellesse kõik piirkonna osapooled, eeskätt Araabia Liiga, Saudi-Araabia, Egiptuse, Iraani ja Türgi; tuletab meelde vajadust arvestada piirkonnas pikaajalise stabiilsuse saavutamiseks kohalike elanike õigustatud nõudmistega, mida eriti selgelt väljendati 2011. aasta araabia kevade ülestõusude ajal; võtab teadmiseks Araabia Liiga äsjase teadaande alalise kiirreageerimisüksuse loomisest erilise rõhuga võitlusel ISISe ja teiste tekkivate terrorirühmitustega;

2.  rõhutab, kui tähtis on ELi pidev kõrgeima tasandi poliitiline kohalolek selleks, et tagada pikaajaline strateegiline poliitiline dialoog ja tõeline ühisarutelu Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika riikidega selle üle, mida nad vajavad piirkonnas stabiilsuse saavutamiseks; rõhutab, et vaid juhul, kui Euroopa Liit suudab jõuda üksmeelele, saab ta rahvusvahelisel areenil tulemuslikult tegutseda; kutsub seetõttu ELi looma kiiresti tõeliselt ühist välispoliitikat, mille raames tihedalt kooskõlastatakse liidu sise- ja välistegevust; kutsub komisjoni asepresidenti ning liidu kõrget esindajat tegema ELi välisministrite või piirkonnas tunnustatud poliitikategelastega kõrge esindaja juhtimisel ja EL nimel koostööd, et tagada pidev kõrgetasemeline dialoog piirkonna riikidega; tuletab meelde vajadust teha kindlaks kõige tähtsamad partnerriigid ning tagada nende toel pikaajaline julgeolek ja poliitiline stabiilsus;

3.  rõhutab, kui tähtis ja vajalik on 2015. aasta jooksul tulemuslikult rakendada järgmised algatused: toetada suutlikkuse suurendamise projekte ja tegevust Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika riikides, võidelda radikaliseerumise ja vägivaldse äärmusluse vastu, edendada rahvusvahelist koostööd, tegeleda käimasolevate kriiside ja nende süvapõhjustega ning tugevdada partnerlust tähtsamate riikidega, sealhulgas tõhustada poliitilist dialoogi Araabia Liigaga, Islami Koostöö Organisatsiooniga, Aafrika Liiduga ja teiste selliste asjaomaste piirkondlike koordineerimisstruktuuridega nagu G5 Sahel;

4.  rõhutab, et Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika piirkonna stabiilsus ja julgeolek on äärmiselt tähtis liidu julgeoleku jaoks; tuletab meelde, et ISIL/Da’esh ja teised terroriorganisatsioonid on Iraagis ja Süürias juurdunud juba aastaid ning püüavad muutuda piirkondlikuks mõjujõuks; märgib, et rühmituse võidud on saanud võimalikuks tänu neis maades valitsevale institutsioonide, demokraatia ja julgeoleku kriisile ja nende vahelise piiri nõrkusele; rõhutab, et ISIL/Da’eshi ja al-Nusra Rinde värbamissuutlikkust ja laienemist soodustab piirkonda tabanud majanduslik, poliitiline, sotsiaalne ja kultuuriline kriis; kutsub ELi koos araabia maailmaga hindama radikaliseerumise süvapõhjuseid ja võtma omaks üldkäsitust, mille aluseks on julgeolek, võime demokraatlikult valitseda ning poliitiline, majanduslik, sotsiaalne ja kultuuriline areng, kusjuures juhtpõhimõtteks peaks olema kaasamine; on veendunud, et kui nimetatud probleemidele praktilist ja jätkusuutlikku lahendust ei leita, põrkavad kõik ISIL/Da’eshi ja teiste terrorirühmituste ohu neutraliseerimiseks võetavad abinõud pidevatele ja üha kasvavatele raskustele;

5.  võtab teadmiseks, et Euroopa Liidu strateegia „ELi piirkondlik strateegia Süürias ja Iraagis ning ISIL/Da'eshi oht” raames on ette nähtud eraldada üks miljard eurot, millest 400 miljonit on mõeldud humanitaarabiks; on rahul püüetega kohandada ELi humanitaarabi soo- ja easpetsiifiliste vajadustega; kutsub pöörama erilist tähelepanu Jordaaniale ja Liibanonile, kes võtavad vastu oma rahvaarvuga võrreldes kõige rohkem põgenikke; rõhutab, kui oluline on neil kahel riigil hõlbustada põgenike ohutut pääsu oma territooriumile ning järgida välja- ja tagasisaatmise lubamatuse põhimõtet; tuletab meelde ka põgenikekriisi tagajärgi Iraagi Kurdistani piirkondliku valitsuse jaoks; on mures selle pärast, et põgenikelaagrites valitseva äärmise vaesuse ja puuduse tõttu võib seal levida radikaliseerumine; on seisukohal, et põgenikelaagritest saab aja jooksul nende vastuvõtjamaid destabiliseeriv tegur ning palub seepärast leida pikaajalised lahendused, mis aitaksid nii põgenikke kui ka vastuvõtjariike; kutsub ELi seetõttu üles töötama koos teiste partneritega, nimelt ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti ja UNICEFiga, et lahendada Iraagi, Jordaania, Liibanoni ja Türgi põgenike- ja sisepõgenike laagrite püsiprobleeme, eriti seoses laste ja noorte koolitusvõimaluste puudumisega; tunneb heameelt uue strateegia raames ning stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendist vastuvõtvatele kogukondadele eraldatavate rahaliste vahendite üle; kutsub kõiki ELi liikmesriike üles suurendama oma panust põgenikekriisi leevendamisse nii rahaliste vahendite kui ka enim ohustatud põgenike ümberasustamise kaudu;

6.  võtab teadmiseks Süüriast ja Iraagist lähtuvate varjupaigataotluste arvu pideva kasvu ning kutsub ELi liikmesriike üles rohkem ära tegema varjupaigataotlejate vastuvõtmiseks ja käsilolevate juhtumite kiireks lahendamiseks;

7.  tervitab Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika piirkonna teatavate riikide osalemist ISIL/Da'eshi vastases rahvusvahelises koalitsioonis; nõuab nende riikide valitsustelt ja rahvusvaheliselt üldsuselt veel suuremaid pingutusi rahvusvahelise terrorismi rahastamise tõkestamiseks ning sõjategevuse lõpetamiseks Süürias ja Liibüas; kordab oma üleskutset kõigile piirkonna riikidele mitte lubada üksikisikutel ning era- ja avaliku sektori organisatsioonidel rahastada või aidata rahastada terroriorganisatsioone või Süüria eraisikuid ja ettevõtteid, kes on seotud Süüria valitsusega, kelle suhtes EL on kehtestanud sanktsioonid, mis peavad olema piisavalt ranged; nõuab, et nimetatud riigid osaleksid kapitali liikumise jälgimiseks korraldatavas piirkondlikus koostöös, mis hõlmab koostööd Pärsia lahe koostöönõukogu, Araabia Liiga, Islami Koostöö Organisatsiooni ja ELi institutsioonide vahel; rõhutab pakilist vajadust kooskõlastatult Pärsia lahe koostöönõukogu, Araabia Liiga ja Islami Koostöö Organisatsiooniga kehtestada tõhus sanktsioonide süsteem, et teha lõpp ISIL/Da'eshi rahvusvahelisele rahastamisele ja terroriorganisatsiooni poolt ebaseaduslikult toodetud nafta müügile; sellega seoses rõhutab ka kiiret vajadust tõhustada tolliasutuste vahelist koostööd Türgi, Iraagi ja Süüria piiril, et mitte lasta ISIL/Da’eshil ebaseaduslikku naftat müüa;

8.  rõhutab Araabia Liiga, Islami Koostöö Organisatsiooni ja Pärsia lahe koostöönõukoguga toimuva pikaajalise strateegilise dialoogi tähtsust; tunneb sellega seoses heameelt 11. juunil 2014 Ateenas vastu võetud deklaratsiooni ja 2015. aasta jaanuari vastastikuse mõistmise memorandumi üle ja nõuab nende täielikku rakendamist; rõhutab ELi ning Araabia Liiga, Islami Koostöö Organisatsiooni ja Pärsia lahe koostöönõukogu korrapäraste tippkohtumiste korraldamise ülimat tähtsust; rõhutab, et Araabia Liigal peaks olema kriiside lahendamisel keskne koht; on veendunud, et need kriisid näitavad vajadust, et Araabia Liiga riigid muudaksid oma organisatsiooni täieõiguslikuks täitevorganiks, mis suudab võtta vastu siduvaid otsuseid; võtab teadmiseks ELi ja Pärsia lahe koostöönõukogu vahelise strateegilise koostöö; rõhutab, et Pärsia lahe koostöönõukogu võib avaldada positiivset poliitilist mõju kriiside ja konfliktide ohjamisele Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika riikides;

9.  rõhutab ka Türgi ja Iraaniga peetava piirkondliku dialoogi tähtsust; tunneb heameelt hiljuti saavutatud EL3+3 ja Iraani vahelise kokkuleppe üle Iraani tuumaprogrammi asjus ning loodab, et see vormistatakse kokkulepitud tähtajaks lõpliku ammendava lepinguna; palub, et lõpliku tuumakokkuleppe saavutamise korral peaksid asepresident ja kõrge esindaja ning liikmesriigid Iraaniga põhjalikke konsultatsioone ning oleksid samal ajal, kuni asjaomastelt rahvusvahelistelt organisatsioonidelt, sealhulgas IAEAlt kinnituse saamiseni, garandiks tema lubadusele mitte toota tuumarelva; nõuab, et EL sel eesmärgil aktiivselt edendaks Iraani ja Saudi-Araabia vahelist usaldust suurendavaid meetmeid; rõhutab vajadust süvendada terrorismivastast koostööd Türgiga; rõhutab, et Türgil võib NATO liikmena olla tähtis osa ISIL/Da’eshi vastases võitluses ning Iraagi ja Süüria stabiliseerimisel; kutsub Türgit üles tegema lõpu teatavale kahemõttelisusele ning tegutsema täiel määral piirkonda stabiliseeriva jõuna, teostades selleks tulemuslikku kontrolli oma piiril Süüriaga ning võideldes koos ELiga aktiivsemalt ISIL/Da’eshi vastu;

10.  kutsub piirkonna riike hoiduma relvade ja terrorismi eksportimisest naabermaadesse, kuna see võib nende maade olukorda veelgi destabiliseerida;

11.  tuletab meelde vajadust luua tingimused rahukõneluste taasalustamiseks Iisraeli ja Palestiina omavalitsuse vahel, et leida konfliktile püsiv lahendus, mis võimaldaks mõlemal riigil rahus ja turvaliselt kõrvuti eksisteerida, võttes rahvusvahelise õiguse kohaselt kasutusele 1967. aasta piirid ja kuulutades Jeruusalemma mõlema riigi pealinnaks; väljendab veel kord sügavat muret humanitaarolukorra kiire halvenemise pärast Gaza sektoris; on tõsiselt mures Iisraeli asunduspoliitika pärast Jordani läänekaldal; on sügavalt mures dialoogi ummikussejooksmise ning iisraellaste ja palestiinlaste vahel kuhjuvate pingete pärast; nõuab tulemuste saavutamiseks tõsiseid ja usutavaid pingutusi konflikti mõlemalt osapoolelt, ELilt ja rahvusvaheliselt üldsuselt; peab tervitatavaks ja toetab kõrge esindaja Mogherini kindlat otsust, et EL peab tugevdama oma osalemist Lähis-Ida rahuprotsessis ja tegutsema selles vahendajana; nõuab kõigilt osapooltelt hoidumist mis tahes tegevusest, mis halvendaks olukorda viha õhutamise, provokatsioonide, ülemäärase jõu kasutamise või kättemaksu kaudu; kinnitab oma täielikku toetust 2002. aasta Araabia rahualgatusele ja kutsub Araabia Liiga riike ja Iisraeli seda ellu viima; rõhutab, et igasugust arutelu rahuprotsessi taaskäivitamise ning Gaza sektori Palestiina omavalitsuse poliitilise ja haldusvõimu alla mineku üle tugevdaks suuresti Araabia Liiga kaasamine; rõhutab Egiptuse suurt tähtsust lõpliku relvarahu saavutamisel Iisraeli ja Hamasi vahelises konfliktis 2014. aasta suvel; nõuab, et rahvusvahelised rahastajad täidaksid 2014. aasta oktoobris Kairo konverentsil võetud kohustused;

12.  väljendab täielikku toetust tugeva ÜJKP raames võetavatele konkreetsetele ELi meetmetele stabiilsuse ja julgeoleku edendamiseks Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika riikides; taunib asjaolu, et piirkonnas käivitatud missioonid ja operatsioonid (EUBAM Liibüa, EUPOL COPPS ja EUBAM Rafah) on liiga väikesed ega vasta piirkonna julgeolekuprobleemidele, ning nõuab nimetatud ettevõtmiste strateegilist ümberhindamist; juhib tähelepanu sellele, et EL oma pühendumisega inimõigustele ja õigusriigi põhimõtetele võiks olla oluline tegija ning anda eriabi ja -koolitust kriminaalõiguse ja julgeolekusüsteemi reformimisel, desarmeerimise, demobiliseerimise ja taasintegreerimise valdkonnas, piirikaitses, terrorismi ja radikaliseerumise vastases võitluses ning inimeste, uimastite ja relvadega kaubitsemise tõkestamises; nõuab eritähelepanu pööramist Liibüale; rõhutab, kui oluline on dialoog ja koostöö Araabia Liiga ning Aafrika Liiduga, et aidata partnerriikidel arendada suutlikkust ning saada endale äärmusluse vastu võitlemiseks vajalikud sõjalised ja inimressursid;

13.  on kindlalt vastu droonide kasutamisele terrorismis kahtlustatavate kohtu- ja territooriumiväliseks hukkamiseks ning nõuab droonide selleks otstarbeks kasutamise keelustamist;

14.  palub ELi liikmesriikide ning Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika riikide ametivõimudel kinni pidada piinamise keelust, mis on sätestatud eelkõige ÜRO piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastases konventsioonis, mille enamik neist riikidest on allkirjastanud ja ratifitseerinud; kinnitab veel kord, et piinamise teel saadud ülestunnistused on kehtetud, ning mõistab sellise võtte hukka;

15.  tunneb erilist muret selle pärast, et mitmesugused poliitilised kriisid kõnealuses piirkonnas on kahandanud liikmesriikide võimet hankida teavet; tuletab meelde, et ülitähtis on edendada tihedamat koostööd Euroopa Liidu liikmesriikide ning Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika riikide vahel rahvusvahelise õiguse raamesse jäävas võitluses terrorismi vastu; nõuab süstemaatilist ja tulemuslikku koostööd nimetatud riikide vahel ning Europoli ja Interpoliga, et aidata neil luua vajalikud struktuurid ja vahendid võitluseks terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse, sealhulgas inimkaubanduse vastu sellega, et rakendada terviklikud, eeskätt iga asjaomase üksikisiku inimõiguste kaitseks mõeldud kaitsesüsteemid, seda eeldusel, et on kehtestatud piisavad inimõiguste kaitse meetmed; juhib tähelepanu 5+5 dialoogile, mis täiendab Vahemere Liidu tegevust ja võimaldab tegutsemist julgeolekualase koostöö valdkonnas; toonitab vajadust ületada jätkuvad puudused koostöös välisvõitlejate päritolu-, transiidi- ja sihtriikidega; kutsub Euroopa Liidu liikmesriike üles korraldama oma ressursside ühiskasutust, tugevdama olemasolevaid mehhanisme (Frontex, Eurosur) ja looma Euroopa broneeringuinfo süsteemi, et tugevdada kontrolli Euroopa Liidu välispiiridel; toonitab vajadust tugevdada välis- ja siseministrite vahelist aktiivset koostööd, eeskätt õigusalast ja politseikoostööd ning teabe vahetamist;

16.  rõhutab, et Süüria konfliktile tuleb kiiresti leida poliitiline lahendus; väidab, et riigi ühtsust, iseseisvust ja territoriaalset terviklikkust säilitav jätkusuutlik lahendus eeldab Süüria juhitavat kaasavat ja üleminekule viivat poliitilist protsessi, mis tugineb 30. juuni 2012. aasta Genfi kommünikeele ja on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu asjakohaste resolutsioonidega; tervitab Süüria rahvusliku koalitsiooni tegevust oma liikmeskonna laiendamisel ja koostöö korraldamisel teiste opositsioonirühmitustega kaasava poliitilise lahenduse toetamiseks, sealhulgas hiljutist kontakti riikliku kooskõlastuskomisjoniga, et välja selgitada opositsiooni nägemus poliitilisest üleminekust; toetab ÜRO erisaadiku Staffan de Mistura pingutusi relvakonfliktide lõpetamiseks ja poliitilise dialoogi käivitamiseks; rõhutab Süüria demokraatliku opositsiooni kaitsmise ja toetamise tähtsust; tuletab meelde, et Bashar Al-Assadi režiim peab vastutama oma konflikti käigus toime pandud inimsusvastaste ja sõjakuritegude ja ränkade inimõiguste rikkumiste eest;

17.  nõuab, et kõigi Süüria konflikti lõpetamise algatuste puhul tuleb võtta arvesse rahvusvahelise humanitaarõiguse nõudeid ja nii sõja- kui ka rahuajal kohaldatavaid rahvusvahelisi inimõigusi käsitlevaid õigusakte, samuti rahvusvahelist kriminaalõigust; kutsub Euroopa Liitu suurendama survet Assadi režiimile ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide 2139 (2014), 2165 (2014) ja 2191 (2014) täitmiseks ning suurendama pingutusi humanitaarabi kohaletoimetamiseks, sealhulgas Süüria mõõduka opositsiooni kontrolli all olevatele aladele, samuti aitama tõsta nimetatud jõudude võimekust; tunneb heameelt Kuveidi kolmandal konverentsil antud lubaduste üle ning kutsub ELi ja teisi rahvusvahelisi abiandjaid üles täitma Süüria kriisi puhkemise järel antud rahastamislubadusi; toetab komisjoni soovitust soodustada riikliku halduse ja avalike teenuste taastamist Süüria laastatud piirkondades ning nõuab kiiret abi Kobane linna taastamiseks;

18.  väljendab sügavat muret Süüria humanitaarolukorra halvenemise pärast võrreldes nelja aasta taguse ajaga; märgib, et humanitaarabi kohalejõudmist pidurdab selle tahtlik tõkestamine, mis tuleb viivitamatult lõpetada; märgib sügava murega, et inimeste arv, kes elavad piirkondades, millele abiagentuuridel on raske või võimatu ligi pääseda, on viimase kahe aastaga peaaegu kahekordistunud;

19.  osutab tõenditele sõjategevusega kaasneva naiste ja tütarlaste vägistamise kohta iseäranis Süürias, Iraagis ja Da’eshi kontrollitavates piirkondades; nõuab tungivalt, et relvakonfliktis vägistamise ohvriks langenud tütarlastele ja naistele pakutaks ELi rahastatud humanitaarrajatistes kõiki seksuaal- ja reproduktiivtervishoiu teenuseid, kaasa arvatud abordivõimalust, kooskõlas rahvusvahelise humanitaarõiguse, ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide ning Genfi konventsioonide ühise artikliga 3, millega tagatakse haavatutele ja haigetele kogu vajalik arstiabi ilma mis tahes vaenuliku vahetegemiseta;

20.  rõhutab, et Iraagi valitsusel tuleb kaasavalt edendada poliitilise vastutuse, võimu ja naftatulude jagamist, mis peab hõlmama kõiki riigi usu- ja rahvusrühmi ning eelkõige sunniidi vähemust; nõuab selle seadmist ELi ja Iraagi vahelise partnerlus- ja koostöölepingu rakendamise üheks põhitingimuseks; kutsub Iraagi valitsust üles viivitamata kaitsma usu- ja rahvusvähemusi, mitte laskma šiiitide relvastatud üksustel sunniidi vähemuse kallal vägivallatseda ning andma Islamiriigi hirmuvalitsuse eest põgenejatele turvapaika ja elutähtsat abi; võtab teadmiseks Iraagi valitsuse ja Iraagi Kurdistani piirkondliku valitsuse vahelise kokkuleppe ja nõuab selle täielikku elluviimist, ning palub Iraagil täiel määral austada Kurdistani piirkondliku valitsuse põhiseaduses sätestatud eelarvelisi õigusi; rõhutab Bagdadi ja Erbili vahelise koostöö tähtsust ja ergutab seda Iraagi ja kurdide piirkonna turvalisuse ja majandusliku jõukuse huvides veelgi tihendama; palub ELil aidata tõsta Iraagi valitsuse poliitilist, sõjalist ja haldusvõimekust, eriti selleks, et toime tulla sotsiaal-majanduslikust kriisist ja puudlikust inimõiguste kaitsest tingitud probleemidega;

21.  on veendunud, et ISISe ja teiste terrorirühmituste võimu alt vabastatud piirkondades püsiva julgeoleku saavutamiseks tuleb muuta need piirkonnad stabiilsemaks; märgib, et seda võib saavutada humanitaarabi andmise, demineerimisprogrammide ja politseimissioonide abil;

22.  mõistab otsustavalt hukka 18. märtsil 2015 toimunud rünnaku Bardo muuseumile Tuneesias, mille eest võttis vastutuse Islamiriik; tunneb muret terrorivõrgustike värbamisvõimekuse pärast riigis, mida juhib rahvusliku ühtsuse valitsus, kuhu kuulub ka mõõdukalt islamistlik Ennahda partei; on mures ka Tuneesia ja Liibüa vahelise piiri kaitsetuse pärast, eeskätt piiriülese relva- ja uimastikaubanduse tõttu, ning tunneb seetõttu heameelt Tuneesia hiljutisest sellealasest koostööst ELi ja tema liikmesriikidega; on jätkuvalt mures Tuneesiasse saabuva Liibüa põgenike laine pärast, mis seab riigi stabiilsuse suure surve alla, ja tunneb heameelt nende vastuvõtu üle Tuneesias, kus on nüüd üle miljoni Liibüa pagulase; rõhutab, kui tähtis on nii ELi kui ka Tuneesia jaoks jätkata ja tugevdada koostööd julgeolekuküsimustes ning eelkõige rakendada julgeolekualaseid ühisprogramme; peab elutähtsaks anda Tuneesiale suuremat abi, võttes konkreetsed majandus- ja investeerimisalased kohustused, et toetada habrast üleminekut demokraatiale, arvestades asjaolu, et Tuneesia eksperimendi edukus teenib kogu piirkonna ja ELi huve; nõuab, et komisjon rõhutaks demokratiseerimise tähtsust ja edastaks araabia kevade ülestõusude järgse sümboolse sõnumi, korraldades Tuneesias ELi ning Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika riikide tippkohtumise;

23.  on sügavalt mures halveneva julgeoleku- ja humanitaarolukorra pärast Liibüas; on tõsiselt mures terrorirühmituste, eriti ISIL/Da’eshi tegevuse laienemise pärast riigis, kus nad kasutavad ära tekkinud poliitilise vaakumi ja vägivalla eskaleerumise; toonitab, et terrorirühmituste mõju piiramiseks ja kaotamiseks Liibüa territooriumil tuleb kiiresti midagi ette võtta; tunneb ärevust eriti ohtliku olukorra pärast riigi lõunaosas, mida organiseeritud kuritegevus ja relvarühmitused kasutavad oma tugialana; rõhutab vajadust säilitada Liibüa territoriaalne terviklikkus ja rahvuslik ühtsus, mille teeb võimalikuks vaid kõiki välja selgitatud osapooli kaasav poliitika; kinnitab oma toetust ÜRO egiidi all toimuvatele läbirääkimistele, mida korraldab peasekretäri eriesindaja Bernardino Léon ja millega püütakse saavutada lahendust, mis viiks Liibüa ühtsusvalitsuse moodustamiseni; tervitab Alžeeria ja Maroko tegevust Liibüa-sisese dialoogi toetamisel; toonitab, et EL on juba väljendanud valmidust kehtestada dialoogiprotsessi tõkestajate suhtes piiravad meetmed vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonile 2174 (2014); juhib tähelepanu sellele, et EL peab olema valmis Liibüa institutsioone toetama niipea, kui jõutakse poliitilise lahenduse ja relvarahuni; rõhutab, et EL peab aitama kaasa Liibüa jõupingutustele desarmeerimise, demobiliseerimise ja taasintegreerimise ning julgeolekusektori reformimise vallas niipea, kui ühtsusvalitsus on ametisse astunud ja sellist abi taotleb; hoiatab samas, et juhul, kui poliitilised läbirääkimised jõuavad ummikseisu ja relvakonflikt süveneb, peab EL olema valmis andma oma panuse ÜRO Julgeolekunõukogu volitatud rahuvalveoperatsioonidesse;

24.  on mures halveneva julgeolekuolukorra pärast Jeemenis; rõhutab, et sealne poliitiline kriis on kujunenud julgeoleku- ja humanitaarkriisiks, mis destabiliseerib kogu Araabia poolsaart ning veelgi enam – kõiki Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika riike; toetab ÜRO tegevust läbirääkimiste taasalustamiseks; rõhutab, et üksnes laialdane poliitiline konsensus, mis saavutatakse hirmuvabas õhkkonnas toimuvatel rahumeelsetel läbirääkimistel peamiste poliitiliste rühmituste vahel, võib tuua praegusele kriisile jätkusuutliku lahenduse ning säilitada riigi ühtsuse ja territoriaalse terviklikkuse; kutsub Euroopa Liitu ja liikmesriike astuma konkreetseid samme tsiviilelanike abistamiseks ja kriisi lõpetamiseks;

25.  mõistab teravalt hukka rünnakud tsiviiltaristu ja -elanikkonna vastu Jeemenis, mis on toonud kaasa palju ohvreid ja halvendanud tõsiselt niigi ränka humanitaarolukorda; kutsub ELi koos rahvusvaheliste ja piirkondlike osapooltega vahendama kohest relvarahu ja tsiviilelanike vastase vägivalla lõpetamist; kutsub koostöös teiste rahvusvaheliste abiandjatega tegema kättesaadavaks täiendavad rahalised vahendid, et ennetada humanitaarkriisi ja anda hädasolijatele elutähtsat abi;

26.  nõuab tungivalt, et komisjon koos Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika piirkonna riikidega tegeleks struktuurselt küsimusega, miks noored lähevad EList võitlema Süürias ja Iraagis ISIL/Da’eshi ja teiste terroriorganisatsioonide ridades; kutsub liikmesriike üles võtma kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2170 (2014) asjakohaseid meetmeid, et takistada võitlejaid oma territooriumilt lahkumast, ning töötama julgeolekuteenistuste ja ELi agentuuride jaoks välja ühise strateegia pühasõdalaste jälgimiseks ja kontrollimiseks; kutsub üles tegema ELis ja rahvusvahelisel tasandil koostööd, et võtta asjakohaseid õiguslikke meetmeid kõikide isikute suhtes, keda kahtlustatakse seotuses terroriaktidega, ning muid ennetavaid meetmeid radikaliseerumise avastamiseks ja tõkestamiseks; kutsub liikmesriike üles tihendama omavahelist ja ELi asutustega tehtavat koostööd ja teabevahetust;

27.  rõhutab selle tähtsust, et Egiptuse valitsus terrorismi vastu võideldes austaks peamisi inimõigusi ja poliitilisi vabadusi, lõpetaks rahumeelsete meelavaldajate ja aktivistide süstemaatilise vahistamise ja tunnustaks õigust õiglasele kohtumenetlusele; märgib, et ta tervitaks surmanuhtluse keelustamist, millest võiks olla abi hiljaaegu süüdi mõistetud poliitiliste ja ühiskondlike organisatsioonide liikmetel;

28.  tervitab 23. märtsil 2015. aastal Egiptuse, Sudaani ja Etioopia vahel sõlmitud esialgset kokkulepet Niiluse jõe vooluvete kohta; rõhutab, et Niiluse vee kasutamine ühiselt kokkulepitud viisil on kõikide asjaomaste riikide julgeoleku seisukohast väga oluline; toonitab, et EL peaks olema valmis hõlbustama kõigi osapoolte vahelist edasist dialoogi, kui see läbirääkimistele kaasa aitab;

Demokraatia ja inimõiguste toetamise tervikliku strateegia tugevdamine

29.  on veendunud, et demokraatia puudumine on üks piirkonna poliitilise ebastabiilsuse süvapõhjuseid ning inimõiguste ja peamiste demokraatlike põhimõtete austamine on pikas perspektiivis parim kaitse pideva ebastabiilsuse vastu Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika piirkonna riikides; kutsub ELi ja liikmesriike üles mitte vaatlema Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika piirkonda üksnes aktuaalsete julgeolekuohtude seisukohast, vaid ka aktiivselt ja pikaajaliselt toetama piirkonna ühiskondade demokraatlikke püüdlusi; juhib tähelepanu vajadusele tegutseda tasakaalustatult, ambitsioonika ja tervikliku demokraatiakäsituse raames, ning siduda julgeolekupoliitika inimõiguste küsimuste kui ühe ELi prioriteediga; rõhutab vajadust tugevdada Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika piirkonna pikaajalist stabiilsust jätkuva ELi abiga kodanikuühiskonnale, eelkõige demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi ja Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi kodanikuühiskonna rahastu kaudu, ning kasutades ka selliseid uusi demokraatia toetamise vahendeid nagu Euroopa demokraatia rahastu; kutsub liikmesriike solidaarselt ja pühendunult tagama viimatinimetatud rahastu eelarve piisava rahastamise, et anda piirkonnas demokraatlike muutuste teostajatele võimalikult paindlikku ja tulemuslikku abi; kutsub Euroopa välisteenistust kahekordistama jõupingutusi Euroopa väärtuste levitamiseks ja selgitamiseks, eelkõige regulaarsete kontaktide kaudu ametivõimudega ja samaaegselt ka kodanikuühiskonna esindajatega;

30.  tunneb heameelt, et asepresident ning kõrge esindaja ja komisjon on alustanud laialdasi konsultatsioone Euroopa naabruspoliitika läbivaatamiseks; kutsub komisjoni, Euroopa välisteenistust, nõukogu ja liikmesriike töötama välja tulemuslikuma ja uuenduslikuma Euroopa naabruspoliitika poliitilise ja strateegilise mõõtme; on rahul ELi ja Vahemere lõunaranniku riikide välisministrite kohtumisega; tuletab meelde, et see oli seitsme aasta jooksul esimene selline välisministrite kohtumine; on seisukohal, et ministrid peaksid kohtuma igal aastal; palub Euroopa välisteenistusel ja komisjonil jätkata demokraatlike reformide ja demokraatlike osalejate toetamist Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika piirkonnas ning eelkõige ELi naabruskonna riikides; rõhutab, kui tähtis on säilitada vahendite jaotuse praegust tasakaalu Euroopa naabruspoliitika vahendite eraldamisel; tuletab meelde, et edukalt reforme teostavatele ja euroopalikku poliitikat järgivatele riikidele, eeskätt Tuneesiale, tuleks anda märkimisväärset lisaabi, ning rõhutab naiste õiguste tugevdamise vajadust;

31.  palub ELil ja liikmesriikidel luua eriprogramm Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika piirkonna konfliktipiirkondades ning eriti Süürias ja Iraagis seksuaalse vägivalla ja orjuse ohvriks langenud naiste ja tütarlaste toetamiseks ja rehabiliteerimiseks; nõuab, et Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika piirkonna riikide valitsused, ÜRO, EL ning asjaomased vabaühendused võtaksid arvesse pagulastest naiste ja tütarlaste (eriti nende, kes on oma peredest eraldatud) erilist kaitsetust ning tagaksid neile asjakohase kaitse, teeksid rohkem seksuaalvägivalla ohvrite abistamiseks ja võtaksid kasutusele sotsiaalpoliitika, mis võimaldab nende taasintegreerimist ühiskonda; kutsub relvakonfliktide osapooli üles järgima ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1325 (2000) sätteid, võtma meetmeid, et kaitsta naisi ja tütarlapsi, eelkõige seksuaalse väärkohtlemise, inimkaubanduse ja seksikaubanduse eest, ning võidelda kuritegude toimepanijate karistamatuse vastu; nõuab tungivalt, et Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika piirkonna riikide valitsused allkirjastaksid ja ratifitseeriksid Istanbuli konventsiooni, mis on mõjus vahend ulatuslikuks võitluseks naiste ja tütarlaste vastase vägivalla, sealhulgas perevägivalla ja naiste suguelundite moonutamise vastu;

32.  rõhutab, et läbirääkimised assotsieerimislepingu sõlmimiseks võivad reforme tagant tõugata; rõhutab, et tegevuse kõik mõõtmed tuleks siduda, et võimaldada ELil oma suhteid põhjalikul ja sidusal viisil süvendada; rõhutab vajadust lisada lepingutesse partnerite jaoks reaalsed ja tajutavad stiimulid, et muuta reformide elluviimine tsiviilelanike jaoks atraktiivsemaks, mõjusamaks ja märgatavamaks;

33.  rõhutab, et EL ning Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika riigid peavad tegema tihedamat koostööd, mis põhineb ühistest huvidest lähtuvatel vastastikku vastuvõetavatel eesmärkidel; rõhutab Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika riikidele antava ELi abi teiste rahvusvaheliste abiandjatega kooskõlastamise eeliseid; palub komisjonil teha ettepanekuid sellise kooskõlastamise parandamiseks ning rõhutab vajadust kooskõlastada hädaabi pikaajalise arenguabi andmisega;

34.  on veendunud, et kohapealse demokraatia ja tõhusa kohaliku tasandi valitsemise areng on Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika riikide stabiliseerimise jaoks väga oluline, ning kutsub seetõttu üles Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika riikide kohalike ja piirkondlike asutuste liite institutsionaliseerima ja nende suutlikkust suurendama;

35.  mõistab hukka jätkuvad usu- ja veendumuste vabaduse rikkumised kõnealuses piirkonnas ning kordab, et EL peab antud küsimust väga tähtsaks; kordab taas kord, et mõtte-, südametunnistuse ja usuvabadus on inimeste põhiõigus; rõhutab seepärast vajadust mõjusalt võidelda usuvähemuste mis tahes diskrimineerimise vastu; nõuab Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika riikide valitsustelt, et nad kaitseksid usulist mitmekesisust; kutsub Euroopa Liitu üles tugevdama oma tegevust usuvähemuste aktiivse kaitsmise ja neile turvapaikade pakkumise toetuseks; tervitab aruandlusaastal 2013 toimunud ELi usu- ja veendumuste vabaduse edendamise ja kaitse suuniste vastuvõtmist ning palub ELi institutsioonidel ja liikmesriikidel pöörata erilist tähelepanu nende suuniste rakendamisele nii rahvusvahelistel kui ka piirkondlikel foorumitel ja kahepoolsetes suhetes kolmandate riikidega; julgustab asepresidenti ja kõrget esindajat ja Euroopa välisteenistust astuma vabaühenduste, usu või veendumuste alusel koondunud rühmade ja usujuhtidega alalisse dialoogi;

36.  on veendunud, et kultuurikoostöö ja -diplomaatia, teaduskoostöö ja dialoog usuküsimustes on olulised võitluses terrorismi ja radikaliseerumise vastu; rõhutab, et nii Euroopa kui ka Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika piirkonnas tõkestab radikaliseerumist haridus ja inimestes kriitilise mõtlemise võime arendamine, ning kutsub seepärast ELi ja liikmesriike üles toetama selle jaoks vajalikke investeeringuid; rõhutab, et keskse tähtsusega on kultuuri- ja teadlasvahetuse edendamine, sealhulgas koostöös mõõduka islami esindajatega Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika riikides ja Euroopa moslemikogukondadega; ergutab partnerriike osalema ELi kultuuriprogrammides; palub komisjonil reageerida Euroopa Parlamendi ettepanekule luua Erasmus+ programmist eraldiseisev auahne Euroopa – Vahemere piirkonna Erasmuse programm; palub komisjonil kiiresti pöörata erilist tähelepanu Vahemere lõunakalda riikide jaoks väljatöötatud Erasmus+ programmidele; soovitab vahetusprogrammidesse kaasata ka osalejaid neist Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika riikidest, keda ei hõlma Euroopa naabruspoliitika;

37.  rõhutab vajadust vastukaaluks džihaadipropagandale ja Euroopa kodanike radikaliseerumisele töötada välja kõigile liikmesriikidele ühised vastumeetmed, kasutades selleks digitaalseid abivahendeid, internetti ja sotsiaalvõrgustikke, kaasates Euroopa kohalikud omavalitsused ja tehes koostööd nende Euroopa kodanike kogukondadega, kellel on Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika riikidega tihedad kultuurilised sidemed; on seisukohal, et nii loodava vastunarratiivi aluseks peaks olema inimõiguste universaalsusel põhinevate ühiste väärtuste edendamine ning see peaks diskrediteerima religioonide või tsivilisatsioonide konflikti ideed; nõuab, et Euroopa välisteenistusse võetaks mõjusama suhtlemise saavutamiseks tööle Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika piirkonnas kõneldavate keelte tundjaid; toonitab vajadust esitada positiivne sõnum koos konkreetsete näidetega Euroopa Liidu ning Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika maade suhetest ja nende vahelisest koostööst; rõhutab vajadust suurendada Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide tuntust piirkonnas;

38.  rõhutab Euroopa naabruspoliitika pakutavaid võimalusi kultuuriliseks ja religioonidevaheliseks dialoogiks; rõhutab seost ühelt poolt ELi ja selle naabruspoliitikas osalevate riikide vahel kultuuri ja hariduse valdkonnas toimuva vahetuse ja koostöö ning teiselt poolt avatud kodanikuühiskonna, demokraatia ja õigusriigi põhimõtete arendamise ja tugevdamise, samuti inimõiguste ja põhivabaduste edendamise vahel;

39.  rõhutab, et oluline on arendada vahetut dialoogi Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika riikide kodanikuühiskondadega, et paremini mõista nende ootusi; rõhutab oma toetust kodanikuühiskonna organisatsioonide ja noore põlvkonnaga konsulteerimisele ja nende tugevdamisele Euroopa naabruspoliitika raames; rõhutab eriti, kui tähtis on kaasata nende riikide noored vahetusse, otsekohesesse ja võrdesse dialoogi; tuletab meelde valimisvaatlusmissioonide tähtsust ning nõuab, et Euroopa Parlament ja Euroopa välisteenistus lähetaksid need vastavate valitsuste kutsel kõigisse piirkonna riikidesse, kus on reaalsed väljavaated tõeliselt demokraatlike valimiste läbiviimiseks, ja tagaksid, et nimetatud missioonid ei päädi manipuleeritud valimiste õigustamisega; nõuab missioonide soovituste põhjal korrapäraste järelmeetmete võtmist;

40.  rõhutab vajadust tõsta esile Vahemere Liidu keskset tähtsust, kuna see on unikaalne foorum, millel saab käsitleda Euroopa Liidu ja kõigi Vahemere-äärsete riikide vahelist partnerlust, ning see peab muutuma piirkonna jätkusuutlikku sotsiaal-majanduslikku arengusse investeerimist kannustavaks jõuks; juhib tähelepanu sellele, et Vahemere Liit peaks ise suutma leida selliste projektide jaoks vajalikud rahalised vahendid; toetab ministrite kohtumistel seatud eesmärke; nõuab Vahemere Liidu programmide ja meetmete, sealhulgas ühiste valimisvaatlusmissioonide ja ühiste hindamismissioonide laialdasemat tutvustamist ja tihedamat koostööd Euroopa Liiduga; kinnitab, et oluline on taas ellu kutsuda Euroopa – Vahemere piirkonna parlamentaarne assamblee ja taaselustada tema poliitilised ambitsioonid, et tegeleda mõlemale poolele tõepoolest vastuvõetaval viisil Vahemere piirkonna julgeoleku ja stabiilsuse probleemidega;

41.  väljendab sügavat muret inimõiguste ja eelkõige kaitsetute rühmade inimõiguste rikkumise pärast konfliktidest haaratud Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika riikides; on seisukohal, et üks kõige kaitsetumaid rühmi on lapsed, ning seetõttu rõhutab vajadust tõhustada pingutusi lapsi ja relvakonflikte puudutavate ELi suuniste läbivaadatud rakendusstrateegia elluviimiseks; õhutab ELi veelgi süvendama koostööd relvakonfliktides kannatanud laste ÜRO eriesindajaga, toetades vastavaid tegevuskavasid ning seire- ja aruandlusmehhanisme;

Majandusarengu valdkonnas tehtava koostöö süvendamine

42.  nendib, et Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika piirkond kannatab eriti vaesuse ja ebavõrdsuse all; on veendunud, et sotsiaalne ja majandusareng koos demokraatia ja õigluse tugevdamisega on see, mida poliitilise stabiilsuse saavutamiseks vajatakse; tunneb muret noorte olukorra pärast ning peab hädavajalikuks neile väärikate ja seaduslike tulevikuväljavaadete pakkumist; rõhutab Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika riikides korruptsiooni vastu võitlemise keskset tähtsust mitte ainult Euroopa investeeringute ligimeelitamise ja jätkusuutliku majanduskasvu saavutamise, vaid ka julgeolekuprobleemide lahendamise seisukohalt; rõhutab kindlat seost läbipaistvuse, õigusriigi põhimõtete ja terrorismivastase võitluse vahel, mille kõigiga tuleb tegeleda samaaegselt; palub Euroopa välisteenistusel, komisjonil ja ELi liikmesriikidel intensiivistada koostööd võitluses Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika riikides valitseva korruptsiooni vastu, mis peaks olema üks terrorismivastase võitluse prioriteete;

43.  on seisukohal, et ELi strateegiline dialoog Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika riikidega tuleks täiendavalt suunata säästva majandusarengu temaatikale, mis aitab vähendada ebavõrdsust ning loob, peamiselt noortele, töö- ja haridusvõimalusi; rõhutab, kui oluline hõlbustada Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika riikide pääsu liidu ühtsele turule koos samaaegse vajaliku kaitse tagamisega; rõhutab, et oluline on soodustada Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika riikides Euroopa investeeringuid, sealhulgas energeetika- ja taristuprojektidesse, pidades silmas strateegilist eesmärki tugevdada säästvat arengut ja demokraatlikku aruandekohustust;

44.  tuletab meelde, et 2015. aasta on Euroopa arenguaasta, mille eesmärk on innustada suuremat arvu eurooplasi osalema vaesuse kaotamisel maailmast, ning et see ühtib ajaliselt rahvusvahelise kogukonna kavaga leppida kokku säästva arengu eesmärkides; kutsub Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika riikide iga tasandi ametiasutusi lugema nimetatud eesmärkide saavutamist esmatähtsaks;

45.  rõhutab, et energiaküsimuste alane süvendatud dialoog Vahemere piirkonnas võib aidata hoogustada piirkondlikku koostööd, edendada piirkonna stabiilsust ja tagada keskkonna kaitse; soovitab seepärast ELil viia Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika piirkonnas energilisemalt ellu energialiidus kavandatud energiadiplomaatiat; rõhutab Euroopa Liidu lõunanaabrite energiaga varustamise nii strateegilist kui ka majanduslikku tähtsust; tunneb heameelt Euroopa – Vahemere piirkonna gaasiplatvormi loomisest ning kinnitab vajadust soodustada Euroopa ja Vahemere piirkonna gaasi- ja elektrivõrkude vastastikust sidumist;

46.  pooldab akadeemilise ja kutsehariduse rahastamist, et luua Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika riikides ulatuslik kutseoskustega isikute reserv; märgib, et kutseõppealast Euroopa Liidu korduvrände programmi tuleks laiendada võimalikult kõigile Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika riikidele paindlike ja arendavate vahendite, näiteks liikuvuspartnerluse abil;

47.  kutsub Euroopa Liitu kinnitama oma osalemist piirkonna riikide majandusarengu kõigis etappides kõigi tema käsutusse antud vahendite abil; tuletab meelde, et need vahendid ulatuvad humanitaarabist laiaulatuslike ja põhjalike vabakaubanduslepinguteni ning võimaldavad hõlmata protsessi, mis algab kriisist väljumisega ja lõpeb stabiilsete institutsioonide rajamisega;

48.  peab kahetsusväärseks, et väga ebakindlas rahandusolukorras riikidele makromajandusliku finantsabi eraldamiseks kulub vähemalt aasta; nõuab ELi rahaliste vahendite palju kiiremat kasutuselevõtmist või ümbersuunamist; nõuab, et nii Euroopa Liidu välistegevuse rahastamisvahendite kasutamisel kui ka makromajandusliku finantsabi andmisel võetaks kasutusele uus Euroopa abi menetluslik mõõde; makromajandusliku finantsabi puhul toonitab, et EL peab piisavalt hindama abisaajariikidelt taotletavate meetmete sotsiaal-majanduslikku mõju ja mõju inimõigustele, tagamaks, et abi ei põhjustaks ebastabiilsust, näiteks avalike hoolekandeteenuste vähendamise tõttu; kutsub araabia maailma abiandjaid kooskõlastama oma abi Araabia Liiga ja Pärsia lahe koostöönõukogu (GCC) siseselt ja võimalikult palju ka Euroopa Liiduga;

49.  kutsub Euroopa Investeerimispanka (EIP) ja Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanka kooskõlastama investeerimisstrateegiad Vahemere Liiduga nii, et tekiks positiivne sünergia;

50.  kutsub Euroopa Liitu sõlmima partnerlussuhteid piirkonna nende riikidega, kes ei asu tema vahetus naabruses; pooldab lepingu sõlmimist eesmärgiga luua Euroopa Liidu ja Pärsia lahe koostöönõukogu riikide vabakaubanduspiirkond, niivõrd kui suudetakse jõuda vastastikku kasulikule kokkuleppele, mis suurendaks ELi kohalolekut ja mõju piirkonnas, eelkõige läbirääkimiste taasalustamisega uue ühise tegevuskava koostamiseks; tuletab meelde, et selline kokkulepe Pärsia lahe koostöönõukogu ja EFTA vahel jõustus 1. juulil 2014;

51.  julgustab Euroopa Liitu jätkama kõnelusi, et alustada piirkonna teatavate riikidega läbirääkimisi laiaulatuslike ja põhjalike vabakaubanduslepingute sõlmimiseks kooskõlas Deauville’i partnerluse tulemusena Euroopa Liidule võetud kohustustega; tuletab meelde, et kaubandussidemete arendamine on Euroopa Liidu välispoliitika osa ning aitab kaasa rahu, heaolu ja stabiilsuse saavutamisele;

52.  rõhutab, et Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika riikide piirkondlik integratsioon aitaks tugevdada poliitilisi sidemeid ning soodustaks kaubandust ja arengut; kutsub Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika riike oma majandust ja importi mitmekesistama; märgib, et valdav osa Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika riikide kaubavahetusest toimub piirkonnaväliste riikidega; peab kahetsusväärseks ELi ummikseisu suhetes Araabia Magribi Liiduga; kutsub ELi tegema diplomaatiliselt, poliitiliselt ja rahanduslikult kõik, mis võimalik, et toetada Magribi riikide piirkondlikku lõimumist Araabia Magribi Liidu või geograafiliselt laiaulatuslikumate Agadiri lepingute raames;

53.  tunneb heameelt välisasjade nõukogu toetuse üle Vahemere lõunapiirkonna investeeringute koordineerimise algatusele; rõhutab, kui olulised on need algatused, mis suurendavad Euroopa Liidu välistegevuse järjepidevust ja tõhusust;

54.  toetab täiendavat koostööd transpordisektoris, näiteks Euroopa Liidu ja partnerriikide taristuvõrkude tihedamat ühendamist, et hõlbustada inimeste ja kaupade liikumist;

o
o   o

55.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Regioonide Komiteele, kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Araabia Liiga ja Vahemere Liidu peasekretäridele ning nende organisatsioonide liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0023.
(2) ELT C 247 E, 17.8.2012, lk 1.
(3) ELT C 199 E, 7.7.2012, lk 163.
(4) ELT C 168 E, 14.6.2013, lk 26.
(5) ELT C 261 E, 10.9.2013, lk 21.
(6) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0207.
(7) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2014)0027.
(8) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0010.
(9) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0040.
(10) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0077.
(11) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0071.


Euroopa naabruspoliitika läbivaatamine
PDF 368kWORD 112k
Euroopa Parlamendi 9. juuli 2015. aasta resolutsioon Euroopa naabruspoliitika läbivaatamise kohta (2015/2002(INI))
P8_TA(2015)0272A8-0194/2015

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 2, artikli 3 lõiget 5 ning artikleid 8 ja 21,

–  võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi 4. märtsi 2015. aasta ühist konsultatsioonidokumenti „Teel uue Euroopa naabruspoliitika poole”(1),

–  võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi 8. märtsil 2011 avaldatud ühisteatist „Partnerlus Vahemere lõunapiirkonnaga demokraatia ja ühise heaolu nimel” (COM(2011)0200)(2) ning 25. mail 2011 avaldatud teatist „Uus lähenemisviis muutuvale naabrusele” (COM(2011)0303)(3),

–  võttes arvesse komisjoni 11. märtsi 2003. aasta teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Laiem Euroopa – naabrus: uus raamistik meie suhetele ida- ja lõunanaabritega” (COM(2003)0104)(4),

–  võttes arvesse nõukogu 18. veebruari 2008. aasta järeldusi Euroopa naabruspoliitika kohta(5) ja 20. aprilli 2015. aasta järeldusi Euroopa naabruspoliitika läbivaatamise kohta,

–   võttes arvesse välisasjade nõukogu 24. juunil 2013 vastu võetud suuniseid lesbide, geide, biseksuaalide, trans- ja intersooliste (LGBTI) inimeste kõikide inimõiguste edendamiseks ja kaitsmiseks,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Euroopa naabruspoliitika kohta, nimelt 20. novembri 2003. aasta resolutsiooni suhete kohta ida- ja lõunanaabritega(6), 20. aprilli 2004. aasta resolutsiooni laiema Euroopa ja uue naabruspoliitika kohta(7), 19. jaanuari 2006. aasta resolutsiooni Euroopa naabruspoliitika kohta(8), 15. novembri 2007. aasta resolutsiooni Euroopa naabruspoliitika arendamise kohta(9), 7. aprilli 2011. aasta resolutsiooni Euroopa naabruspoliitika idamõõtme läbivaatamise kohta(10), 7. aprilli 2011. aasta resolutsiooni Euroopa naabruspoliitika lõunamõõtme läbivaatamise kohta(11), 14. detsembri 2011. aasta resolutsiooni Euroopa naabruspoliitika läbivaatamise kohta(12), 23. oktoobri 2013. aasta resolutsiooni Euroopa naabruspoliitika partnerluse tugevdamise vahendi kohta: Euroopa Parlamendi seisukoht 2012. aasta aruannete kohta(13) ning 12. märtsi 2014. aasta resolutsiooni ELi ja idapartnerluse riikide vaheliste suhete hindamise ja prioriteetide määramise kohta(14),

–   võttes arvesse 22. mai 2015. aasta idapartnerluse tippkohtumise Riia deklaratsiooni,

–   võttes arvesse tuleviku energiaühenduse kõrgetasemelise analüüsirühma aruannet,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A8-0194/2015),

A.  arvestades, et Euroopa naabruspoliitika (ENP) loodi eesmärgiga süvendada ja tugevdada ELi partnerlussuhteid naaberriikidega ja edendada nendega koostööd, et luua ühise stabiilsuse, julgeoleku ja heaolu piirkond, nagu on rõhutatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 8; arvestades, et see eesmärk on jäänud samaks;

B.  arvestades, et naabruses toimuvad praegu muutused, mis on tingitud suurenevast hulgast pikaajalistest ja tekkivatest julgeolekuprobleemidest, ning see on vähem stabiilne, vähem turvaline ja silmitsi sügavama majanduskriisiga kui ENP algatamise ajal;

C.  arvestades, et läbivaadatud poliitika peaks põhinema vastastikusel aruandekohustusel ja ühisel pühendumisel ELi väärtustele ja põhimõtetele, mis hõlmavad demokraatiat, õigusriiki, inimõigusi ning tõhusaid, usaldusväärseid ja läbipaistvaid riigiasutusi, ja arvestades, et stabiilsuse, julgeoleku ja jõukuse mõttes on see samavõrd naaberühiskondade kui meie endi huvides; arvestades, et vaatamata keerukusele ja raskele elluviidavusele peab EL vankumatult edasi toetama kõigi riikide üleminekuprotsesse, samuti demokratiseerimist, inimõiguste austamist ja õigusriiki;

D.  arvestades, et suurt osa naabruskonnast mõjutavad jätkuvalt relvastatud või külmutatud konfliktid ja kriisid; arvestades, et partnerriigid peavad püüdlema olemasolevate konfliktide rahumeelse lahendamise poole; arvestades, et konfliktid, sh külmutatud või pikaleveninud konfliktid, takistavad majanduslikku, sotsiaalset ja poliitilist ümberkujundamist ning piirkondlikku koostööd, stabiilsust ja julgeolekut; arvestades, et EL peaks olemasolevate konfliktide rahumeelsel lahendamisel aktiivsem olema;

E.  arvestades, et need konfliktid õõnestavad ENP tõelise ja tõhusa mitmepoolse mõõtme väljaarendamist; arvestades, et rahu ja stabiilsus on ENP põhielemendid; arvestades, et partnerriigid peavad neist põhimõtetest kinni pidama;

F.  arvestades, et EL mõistab kindlalt hukka igasugused inimõiguste rikkumised, kaasa arvatud vägivalla naiste ja tüdrukute vastu, vägistamise, orjanduse, aumõrvad, sundabielud, lapstööjõu kasutamise ja naiste suguelundite moonutamise;

G.  arvestades, et alates 2004. aastast, kuid eeskätt viimasel paaril aastal piirkonnas toimunud sündmused on näidanud, et ENP ei suuda kiiresti muutuvatele ja probleemsetele tingimustele asjakohaselt ja õigeaegselt reageerida;

H.  arvestades, et ENP jääb ELi välispoliitika strateegiliseks prioriteediks; arvestades, et ENP läbivaatamisel tuleb juhinduda selle tugevdamise eesmärgist ning see peab toimuma pideva edasiliikumisena ELi tervikliku ja tulemusliku välis- ja julgeolekupoliitika poole;

I.  arvestades, et komisjon ja Euroopa välisteenistus koos nõukogu ja parlamendiga on püüdnud ENPd puuduste parandamiseks ümber kujundada ja seda muutunud riigisiseste ja rahvusvaheliste tingimustega kohandada, eriti pärast araabia kevadet; arvestades, et seda peeti silmas ajavahemikuks 2014–2020 ettenähtud uues ENP finantseerimisinstrumendis (Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend); arvestades, et praeguseid probleeme, mida põhjustavad kriis Ida-Ukrainas, Krimmi okupeerimine ja Da'esh, tuleks ENP läbivaatamisel arvesse võtta;

J.  arvestades, et ebakindlus, ebastabiilsus ja ebasoodsad sotsiaalmajanduslikud tingimused naaberriikides võivad mõjuda negatiivselt ning anda tagasikäigu senistele demokraatlikele suundumustele;

K.  arvestades, et alates uue lähenemisviisi rakendamisest 2011. aastal on naabruses aset leidnud poliitiline areng näidanud, et EL peab oma suhted naaberriikidega ümber kujundama, võttes arvesse eri liidusiseseid ja -väliseid asjaolusid; arvestades, et EL peab tegelema naabruses esilekerkinud uute probleemidega ning kohandama oma strateegiat, analüüsides oma huvisid ja prioriteete ning hinnates oma poliitikavahendeid, stiimuleid ja olemasolevaid ressursse ning nende ligitõmbavust partnerite jaoks;

L.  arvestades, et ENP läbivaatamisel 2011. aastal kinnitati, et uus lähenemisviis peaks põhinema vastastikusel vastutusel ja ühistel kohustustel seoses inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi universaalsete väärtustega;

M.  arvestades, et EL peaks olema aktiivsem, lahendades rahumeelselt olemasolevaid, eriti külmutatud ja pikaleveninud konflikte, mis on praegu ületamatuks takistuseks ENP täielikul väljaarendamisel nii idas kui ka lõunas ning takistavad heanaaberlikke suhteid ja piirkondlikku koostööd;

N.  arvestades, et ENP hõlmab erinevaid naabruskondi, kuhu kuuluvad erinevate huvide, püüdluste ja suutlikkusega riigid;

O.  arvestades, et vaja on diferentseeritud lähenemisviisi ja igaks üksikjuhuks kujundatud poliitikat, eriti kuna ELi naabrus on killustunum kui kunagi varem ning riigid erinevad mitmetes aspektides, sealhulgas oma ELiga seotud püüdlustes ja ootustes, probleemide poolest, mida neil lahendada tuleb, ning väliselt keskkonnalt; arvestades, et ELi kahepoolsed suhted ENP riikidega on eri arengujärkudes; arvestades, et põhimõtte „rohkema eest rohkem” tulemuslik kasutamine on partnerriikidega suhete kujundamisel ja eristamisel põhjapanevalt tähtis; arvestades, et Euroopa Liit peaks n-ö premeerima riike, kus on näha tõhusamat koostööd ELiga ja edu Euroopa väärtuste saavutamisel, pidades silmas nii ressursse kui ka muid stiimuleid ENP raamistikus; arvestades, et ELi naabrid peaksid saama määrata oma tulevikku ilma välise surveta;

P.  arvestades, et edusamme ENP riikide vaheliste konfliktide ja vastuolude lahendamisel tuleks käsitleda kriteeriumina, mida hinnatakse iga-aastastes eduaruannetes;

Q.  arvestades, et suveräänsete riikide territoriaalse terviklikkuse austamine on suhetes Euroopa naaberriikidega aluspõhimõte ning ühe riigi territooriumi okupeerimine teise poolt on lubamatu;

R.  arvestades, et ressursid, mis on ELi kui ülemaailmse osaleja tegevuse jaoks kuni 2020. aastani mitmeaastase finantsraamistiku raames kättesaadavad, moodustavad üksnes 6 % kogueelarvest ja hõlmavad kõiki seonduvaid programme, sealhulgas arengu- ja koostööabi;

S.  arvestades, et ENP on kaasa aidanud ELi ühtse hääle selgele väljendamisele kogu naabruses; arvestades, et liikmesriigid peaksid täitma Euroopa naabruses olulist rolli, kooskõlastades oma jõupingutused ja suurendades ELi usaldusväärsust ja võimet tegutseda, rääkides ühel häälel;

T.  arvestades, et komisjoni ja Euroopa välisteenistuse korraldatav konsultatsiooniprotsess peaks olema põhjalik ja kaasav, et tagada kõikide oluliste sidusrühmadega konsulteerimine; arvestades, et tuleks rõhutada, kui tähtis on julgustada naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse organisatsioone selles konsultatsiooniprotsessis osalema; arvestades, et tuleks teha suuremaid jõupingutusi, et muuta ENP partnerriikide avalikkusele nähtavamaks ja suurendada avalikkuse sellealast teadlikkust;

U.  arvestades, et ida- ja lõunapartnerluse probleemid on erinevad ja nende edukaks lahendamiseks on vaja, et ENP oleks paindlik ja kohandatav iga regiooni konkreetsete vajaduste ja probleemidega;

1.  rõhutab ENP läbivaatamise olulisust, vajalikkust ja õigeaegsust; toonitab, et läbivaadatud ENP peaks suutma reageerida kiiresti, paindlikult ja asjakohaselt kohapealsele olukorrale ning sisaldama ulatuslikku strateegilist kava suhete arendamiseks naaberriikidega nii kahe- kui ka mitmepoolses raamistikus, pidades silmas oma kohustust edendada põhiväärtusi, millele ENP tugineb;

2.  rõhutab, et ENP on ELi välispoliitika oluline osa ning peab jääma ühtseks poliitikaks; leiab, et Euroopa naabruspoliitika moodustab osa ELi välistegevusest, mille potentsiaal ja ainulaadsus seisneb mitmesugustes diplomaatia, julgeoleku, riigikaitse, majanduse, kaubanduse, arengu ja humanitaarvaldkonna vahendites, mida on võimalik rakendada; rõhutab, et tõhus Euroopa naabruspoliitika on väga oluline, et parandada ELi välispoliitika usaldusväärsust ja positsiooni maailmas ning et ENP peab näitama ELi tõelist juhtrolli liidu naabruses ja suhetes ülemaailmsete partneritega;

3.  on veendunud, et ENP esialgne eesmärk – luua heaolu, stabiilsuse, julgeoleku ja heanaaberlikkuse ala, mis tugineb liidu põhiväärtustele ja põhimõtetele, pakkudes toetust ja stiimuleid naaberriikide põhjalikeks struktuurseteks reformideks, mille nad teostavad omal vastutusel ja mis on ELiga kooskõlastatud, võimaldades tugevamat seotust liiduga – ei ole oma väärtust kaotanud; rõhutab seepärast vajadust saadud kogemused arvesse võtta, minna tagasi põhiküsimuste juurde ja seada need eesmärgid uuesti tegevuskava eesotsa;

4.  rõhutab ENP strateegilist tähtsust, sest see on poliitika, mis loob ELi ja tema naabruses asuvate partnerite vahel mitmetasandilised suhted ja tugeva omavahelise sõltuvuse; rõhutab, et ENP peamine ülesanne on partnerriikide kodanike olukorra käegakatsutav ja konkreetne parandamine; leiab, et ENP peaks muutuma tugevamaks, poliitilisemaks ja tõhusamaks poliitikaks, mis saavutatakse muu hulgas selle positiivsete aspektide tugevdamisega, milleks on suurem keskendatus partnerlusele ühiskonnaga, diferentseeritus ja põhimõte „rohkema eest rohkem”;

5.  rõhutab, et ELi aluseks olevate inimõiguste, õigusriigi, demokraatia, vabaduse, võrdõiguslikkuse ja inimväärikuse üldiste põhiväärtuste austamine peab jääma läbivaadatud poliitika keskmesse, nagu on sätestatud ELi ja kolmandate riikide vahel sõlmitud assotsieerimislepingute artiklis 2; kordab, et õigusriigi tugevdamine ning demokraatia ja inimõiguste toetamine on partnerriikide huvides, ning nõuab kindlamate tingimuste seadmist seoses nende ühiste põhiväärtuste austamisega; rõhutab sellega seoses ELi inimõiguste eriesindaja ja Euroopa demokraatia rahastu osa;

6.  rõhutab, et uuendatud poliitika peab olema strateegilisem, keskendatum, paindlikum, sidusam ja poliitiliselt suunatud; palub ELil sõnastada ENP selge poliitiline perspektiiv ning pöörata erilist tähelepanu oma poliitilistele prioriteetidele ida- ja lõunanaabruses, võttes arvesse iga piirkonna riikide erinevaid probleeme, püüdlusi ja poliitilisi eesmärke; rõhutab, et idapartnerlus ja partnerlus Vahemere riikidega on otsustavalt tähtsad; nõuab, et ida- ja lõunapoolse naabruse jaoks nimetataks ametisse erisaadikud, kelle ülesanne on läbivaadatud poliitikat poliitiliselt koordineerida ja osaleda kõikides naabruses võetavates ELi meetmetes;

7.  rõhutab, et sidusa ELi poliitika kujundamisel on tähtis roll liikmesriikidel, nende teadmistel ja kahepoolsetel suhetel ENP riikidega; rõhutab, et jõupingutuste kattumise vältimiseks on vaja, et liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi, Euroopa naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste voliniku, ELi delegatsioonide ja ELi eriesindajate tegevus oleks nõuetekohaselt kooskõlastatud; rõhutab sellega seoses, et ELi delegatsioonidel on oluline roll ENP elluviimisel;

8.  palub liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal ja komisjoni asepresidendil välja töötada ettepanekud Euroopa Majanduspiirkonna mudelil põhinevaks koostööks selleks valmisolevate Euroopa naaberriikidega, mis võiks olla järgmine samm nende väljavaadetes saada ELi liikmeks, põhineks vabadusi ja täielikku ühisturgu integreeritust silmas pidades suuremal kaasatusel ELi piirkonda ning hõlmaks ühtlasi tihedamat koostööd ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) alal;

9.  nõuab tungivalt, et määratletaks lühiajalised, keskpikad ja pikaajalised prioriteedid ja strateegilised eesmärgid, arvestades, et ENP eesmärk peaks olema algatada diferentseeritud lähenemisviis, et edendada eri valdkondades koostööd ENP riikide vahel ja koos nendega; rõhutab, et oma lähenemisviisi määratlemisel peaks EL analüüsima enda ja asjaomaste riikide huvisid ja prioriteete ning riikide arengutaset, võttes arvesse ühiskondade huvisid ja püüdlusi, poliitilisi sihte ja geopoliitilist keskkonda;

10.  rõhutab, et kohalik omavastutus, läbipaistvus, vastastikune aruandekohustus ja kaasavus peaksid olema uue lähenemisviisi põhiaspektid eesmärgiga tagada, et ENPst tulenev kasu jõuab kogukondade ja ühiskonna kõikide tasanditeni kogu riigis, mitte ei koondu vaid teatud rühmade kätte;

11.  on kindlalt veendunud, et partnerriikide endi arengupotentsiaali tugevdamiseks tuleb ENPd praegu iseloomustav dialoog asendada laiema sotsiaalse, majandusliku ja kultuurilise dialoogiga, mis hõlmab partnerriikide kogu poliitilist, sotsiaalset, etnilist ja kultuurilist mitmekesisust; rõhutab väärtuslikke edusamme, mis on saavutatud territoriaalses koostöös kohalike ametiasutuste otsesel osavõtul;

12.  peab kahetsusväärseks piiratud ressursse, mis on eraldatud ELi koostööks naabruses asuvate partneritega, eeskätt võrreldes märkimisväärselt suuremate ressurssidega, mida investeerivad ENP riikidesse kolmandate riikide sidusrühmad; märgib, et see vähendab ELi võimet edendada ja rakendada poliitikasuundi, mis vastavad tema strateegilistele huvidele naabruses; rõhutab vajadust ühtlustada toetust ja suurendada vahendeid, et tõhusalt premeerida ja toetada partnerriike, kes on tõeliselt pühendunud reformidele, demokratiseerimisele ja inimõiguste austamisele ning teevad selles suunas konkreetseid edusamme;

13.  rõhutab vajadust tugevdada partnerriikides vastutustundlikkuse ja läbipaistvuse mehhanisme, et tagada nende suutlikkus vahendeid tõhusalt vastu võtta ja mõttekalt kulutada; nõuab seetõttu, et komisjon tagaks tõhusad jälgimis- ja järelevalvemehhanismid ELi toetuse kasutamisele ENP riikides, sealhulgas ka kodanikuühiskonna kontrolli abil;

14.  nõuab tungivalt, et EL parandaks oma koordineeritust muude rahastajatega ja rahvusvaheliste finantseerimisasutustega, kaasa arvatud algatuse AMICI kaudu, kooskõlas oma püüdlusega saada vastutustundlikumaks, lugupeetumaks ja tõhusamaks ülemaailmseks osalejaks, ning rõhutab vajadust ühise kavandamise järele liikmesriikidega ja liikmesriikide vahel; rõhutab, et parem koordineerimine liikmesriikide ning piirkondlike ja kohalike ametiasutustega on vajalik, et taotleda ELi ja naaberriikide koostöö lühiajaliste ja keskmise ajavahemiku eesmärkide suhtes ühist, sidusat ja tulemuslikku arusaama ning see saavutada, ja nõuab, et nõukoguga algatataks selles küsimuses arutelu;

15.  rõhutab, et ELi püüdlustele on suurendada oma kohalolekut naabruses tuleks lisada ka piisav rahastamine; on seisukohal, et välisrahastamisvahendite vahekokkuvõtte tegemisel tuleks võtta arvesse ka muudetud poliitikat, ning et Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendis tuleks seega arvestada püüdlust muuta ENP tõhusamaks ja tagada ELi ja partnerite koostöö prognoositavus ja jätkusuutlikkus ning menetluste piisav paindlikkus; nõuab ühtlasi ELi välisrahastamisvahendite suuremat sidusust ja järjepidevust;

16.  rõhutab sel alal Euroopa demokraatia rahastu abistavat rolli, mis täiendab ELi vahendeid uue, paindlikuma ja tundlikuma, lünki täitva ja rahanduslikult tõhusa lähenemisviisiga; palub komisjonil eraldada Euroopa demokraatia rahastule rohkem vahendeid;

17.  tunnistab, et naaberriikide suhtumisel Euroopasse ja ELi on konfliktidele reaalne mõju, lükkab aga tagasi igasuguse kaasosaluse naaberriikides toime pandud repressioonides ja inimõiguste rikkumistes, mis tulenevad ekslikust lühiajalise stabiilsuse taotlemisest;

ELi tasandi tegevuse lisaväärtus

Euroopa naabruspoliitika ümberkujundamine

18.  rõhutab vajadust kujundada ENP ümber, et rajada ENP riikidega tugevad, strateegilised ja kestvad partnerlussuhted, mille aluseks on ELi väärtuste säilitamine ja kooskõla nendega ning vastastikuste huvide edendamine; nõuab, et poliitika tehnilisi aspekte toetaks selge poliitiline perspektiiv;

19.  märgib, et ENP peaks võtma kasutusele oma metoodika ja vahendid, mis peaksid vastama püüdluste tasandile ning vajadustele ja eesmärkidele, mida ENP riigid ja EL püüavad täita;

20.  palub komisjonil ühiste huvide alusel keskenduda koos partneritega kindlaks tehtud valdkondadele, kus on võimalik teha edusamme ja saavutada üldist lisaväärtust, ning edusammude ja püüdluste alusel koostööd järk-järgult laiendada, et eelkõige aidata kaasa majanduskasvule ja inimarengule, keskendudes uutele põlvkondadele; rõhutab, et majandusreformid peavad toimuma koos poliitiliste reformidega ning head valitsemistava võib saavutada üksnes demokraatlikele institutsioonidele tugineva avatud, vastutustundliku ja läbipaistva otsustusprotsessi kaudu;

21.  rõhutab, et laienemis- ja naabruspoliitika on eri eesmärkidega eraldi poliitikavaldkonnad, kordab siiski, et ENPga hõlmatud Euroopa riigid, nagu kõik Euroopa riigid, võivad taotleda ELi liikme staatust, kui nad ELi lepingu artikli 49 kohaselt vastavad kõlblikkus- ja vastuvõtukriteeriumidele ja -tingimustele; möönab, et esmalt peavad teoks saama reformid ja üleminek, ning soovimata tekitada ebarealistlikke ootusi, leiab siiski, et kõigile sobivatele riikidele, kes on selgelt väljendanud Euroopa-suunalisi püüdlusi, tuleb stiimulina alles hoida liikmesuse väljavaade;

Demokraatia, kohtureformi, õigusriigi, hea valitsemistava ja institutsioonilise suutlikkuse suurendamise toetamine

22.  peab demokraatia, õigusriigi, hea valitsemistava, riigi ülesehitamise, inimõiguste ja põhivabaduste toetamist ENP keskseks osaks; rõhutab, et ENP raamesse ei tohiks kuuluda ühtki poliitikasuunda, mis neid põhiväärtusi ohustab; rõhutab, et EL ja selle liikmesriigid peaksid pakkuma stiimuleid ja oskusteavet demokraatlike reformide teostamiseks ja toetamiseks ning poliitiliste, majanduslike ja sotsiaalsete probleemide lahendamiseks;

23.  rõhutab jätkuvat vajadust keskenduda demokraatia, õigusriigi, hea valitsemistava, kohtusüsteemi sõltumatuse, korruptsioonivastase võitluse, mitmekesisuse ja vähemuste, sealhulgas usurühmituste, LGBTI inimeste, puuetega inimeste ning etnilistesse vähemustesse kuulujate õiguste austamise tugevdamisele ja kindlustamisele; toonitab, et suutlikkuse suurendamine riigiasutustes, sealhulgas esinduskogudes, ning kodanikuühiskonna, demokraatiat toetavate rühmituste ja erakondade toetamine parandab poliitilist dialoogi ja mitmekesisust;

24.  rõhutab, et naiste õigused, sooline võrdõiguslikkus ja õigus mittediskrimineerimisele on põhiõigused ja ELi välistegevuse aluspõhimõtted; toonitab, et ELi naabruses kaasavate, jõukate ja stabiilsete ühiskondade kujundamiseks on tähtis edendada laste ja noorte õigusi, soolist võrdõiguslikkust ning naiste majandusliku ja poliitilise mõjuvõimu suurendamist;

25.  on seisukohal, et läbivaadatud ENPga tuleks tugevdada põhivabaduste edendamist ENP riikides, suurendades sõna-, ühinemis- ja rahumeelse kogunemise vabadust, ajakirjandus- ja meediavabadust kui majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste teostamist võimaldavaid õigusi;

26.  rõhutab, kui oluline on arendada ENP sotsiaalset mõõdet, võideldes koos partneritega vaesuse ja tõrjutuse vastu, ergutades naabruses tööhõivet ja õiglast majanduskasvu, hõlbustades häid töösuhteid ning edendades haridust ja inimväärset tööd, võideldes seega ka mõnede ebaseadusliku rände algpõhjuste vastu;

27.  tunnistab, kui oluline on kultuuriline dialoog ELi ja naaberriikide vahel sellistes valdkondades nagu konfliktide ennetamine ja rahu kindlustamine, loomemajanduse arendamine, väljendusvabaduse tugevdamine, sotsiaalse ja majandusliku arengu toetamine, dialoogi tugevdamine kodanikuühiskonnaga ning kultuuride ja religioonide vahelise dialoogi tugevdamine, muuhulgas selleks, et vähendada vähemus- ja usurühmituste laienevat diskrimineerimist ja tagakiusamist; nõuab kultuuriliste suhete raamistike tugevdamist, mis võimaldab välja töötada liikuvuse, koolituse ja suutlikkuse suurendamise programme ning arendada kultuuri- ja haridusvahetust;

28.  toonitab, et ühiskondade partnerlusele tuginevaid meetmeid tuleks tugevdada ja edendada; nõuab tungivalt, et ühiste huvide ja poliitika eesmärkide määratlemisel konsulteeritaks kõikide ühiskonna sidusrühmadega, mitte üksnes ametiasutustega;

29.  rõhutab, kui oluline on sotsiaalpartnereid ja ettevõtluskogukonda hõlmava eduka ja aktiivse kodanikuühiskonna loomine ümberkujundamise ja demokratiseerimise protsessides; kutsub üles veelgi toetama kodanikuühiskonda, kohalikke VKEsid ja muid valitsusväliseid osalejaid, sest nemad on reformide liikumapanev jõud, samuti kutsub üles aktiivsemale dialoogile ja partnerlusele ELi ja ENP raamistikku kuuluvate naaberriikide kodanikuühiskonna osaliste ning sektorite vahel; rõhutab Euroopa ettevõtete olulisust ja nende rolli ettevõtluse rahvusvaheliste standardite, sealhulgas ettevõtja sotsiaalse vastutuse edendamisel ja levitamisel;

Diferentseerimine ja tingimuslikkus

30.  nõuab, et ENP kujundataks paremini kohandatud ja paindlikumaks poliitikaraamistikuks, mis suudab kohaneda partnerriikide mitmekesisusega, ning nõuab diferentseeritud lähenemise järjekindlat rakendamist; rõhutab, et diferentseerimine peaks toimuma ENPga hõlmatud riikide seas;

31.  toonitab vajadust rakendada reformiprotsessidega seoses tulemuslikku tingimuslikkust ning rõhutab, et EL peab kujundama oma seisukohti ja rahaliste eraldistega seotud tingimusi paremini ühitava lähenemise; rõhutab, et EL ei tohi seada ohtu oma põhiväärtusi ja -õigusi ning peaks vältima topeltstandardite tekitamist; rõhutab, et pikaajalise poliitilise, majandusliku ja sotsiaalse arenguni viivate reformide elluviimisel ja Euroopa poliitika järgimisel edusamme tegevatele riikidele tuleks anda rohkem ELi tähelepanu ja abi ning neid tuleks hinnata nende individuaalsete saavutuste alusel neis reformiprotsessides; toonitab, kui oluline on kohaldada täiel määral põhimõtet „rohkema eest rohkem”;

32.  rõhutab, et ELi ja tema naabrite suhetes on assotsieerimislepingud kõige eesrindlikum, ent mitte lõplik samm;

33.  on seisukohal, et EL peaks kutsuma mitteassotsieerunud partnerriike osalema valdkondlikus koostöös, mis hõlmab võimalust sõlmida uusi või uuesti kinnitada olemasolevaid valdkondlikke kokkuleppeid, nagu energiaühendus, mis hõlbustaksid niisuguste riikide integreerimist ELi nelja põhivabaduse ühtse ala konkreetsetesse valdkondlikesse sektoritesse;

34.  on seisukohal, et ENP järgimisel tuleks pöörata erilist tähelepanu majandusjuhtimisega seotud koostööle ja riigi rahanduse jätkusuutlikkusele ENP riikides;

Julgeolekumõõde

35.  märgib, et julgeolek ja stabiilsus on naabruspiirkonna peamine mure ning et julgeolekukeskkond on hakanud kiiresti halvenema; nõuab ENPs tugevat julgeolekukomponenti koos asjakohaste poliitikavahenditega, mis on kahjuks siiani puudunud; rõhutab, et EL peaks keskenduma oma praeguste kriisiohjamisvahendite tõhususe ja tulemuslikkuse parandamisele, et suuta laiendada kriisiohjesekkumiste ulatust; rõhutab, et julgeolek, stabiilsus ja areng käivad käsikäes ning piirkonna julgeolekuprobleemide ning nende algpõhjustega tegelemiseks on vaja laiahaardelist käsitlusviisi;

36.  on seisukohal, et Saheli-Sahara piirkonna stabiilsust tuleks käsitleda Põhja- ja Lõuna-Aafrika kaitsetuse närvikeskusena ja et sealne piirkonna ebastabiilsus on tingitud relva-, uimasti- ja inimkaubanduse mitmekordistumisest, mis seab ohtu ka Euroopa stabiilsuse;

37.  nõuab ENP ning laiema ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) ning ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) tegevuse suuremat kooskõlastamist üheaegselt sise- ja välisjulgeoleku seoste tugevdamisega, kusjuures käsitletaks ENP riikide ja ELi julgeoleku eri aspekte; rõhutab, et ENP läbivaatamine tuleks läbi viia täielikus kooskõlas ja vastavuses ELi julgeolekustrateegia läbivaatamisega;

38.  rõhutab vajadust üldise poliitilise strateegia järele, tagades samas täieliku kooskõla rahvusvahelise õiguse ja kohustustega, nagu on sätestatud 1975. aastal sõlmitud Helsingi lõppaktis, tuginedes inimõiguste, vähemuste õiguste ja põhivabaduste, riikide iseseisvuse, suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse, piiride puutumatuse, võrdsete õiguste ja rahvaste enesemääramise austamisele ning konfliktide rahumeelsele lahendamisele; märgib, et Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE) kui suurim julgeoleku eest vastutav piirkondlik organisatsioon võib täita sellega seoses olulist rolli, ning on veendunud, et vahendajarolli asudes peaks see organisatsioon saama uut mõjujõudu; toetab partnerite õigust teha välis- ja julgeolekupoliitika suhtes sõltumatuid ja suveräänseid otsuseid, allumata välisele survele ja sunnile;

39.  nõuab poliitika läbivaatamist, et aidata partnerriikidel rajada nõuetekohaseid riiklikke struktuure, et tegelda julgeolekuteemadega, nagu tulemuslik õiguskaitse, terrorism ja organiseeritud kuritegevus, luure ja julgeolek, kaasa arvatud küberjulgeolek, mille arendamisel tuleks täiel määral austada inimõigusi ning millega peaks kaasnema asjakohane parlamentaarne demokraatlik järelevalve; rõhutab, et EL peaks osalema sellistes valdkondades nagu julgeolekusektori reform, ning konfliktijärgsetes olukordades ka desarmeerimises, demobiliseerimises ja taasintegreerimises; palub ELil keskenduda partnerriikide piirikontrollisuutlikkuse suurendamisele, võttes teadmiseks, et mõned riigid juba tegutsevad selles suunas; kutsub naaberriike aitama kaasa ÜJKP missioonidele, kui see on asjakohane; kutsub ELi üles edendama naaberriikide ühiseid algatusi julgeolekuvaldkonnas, et võimaldada neil võtta suuremat vastutust ja aidata kaasa oma piirkonna julgeolekule;

40.  tuletab liikmesriikidele meelde nende kohustusi, mis tulenevad nõukogu ühisest seisukohast 2008/944/ÜVJP relvaekspordi kohta, mis muu hulgas kohustab neid keelduma sõjatehnoloogia või -varustuse ekspordilitsentsi väljaandmisest naaberriikidele, kui on ilmne oht, et eksporditavat sõjatehnoloogiat või -varustust võidakse kasutada siserepressioonideks või rahvusvahelise humanitaarõiguse tõsiseks rikkumiseks, see võib lõppsihtriigis esile kutsuda või pikendada relvastatud konflikte või süvendada olemasolevaid pingeid või konflikte või võidakse eksporditavat sõjatehnoloogiat või -varustust kasutada agressiooniks teise riigi vastu või jõuga territoriaalsete nõudmiste esitamiseks;

41.  rõhutab vajadust edendada ja toetada aktiivselt konfliktide rahumeelset lahendamist ja konfliktijärgset leppimispoliitikat ELi naabruses, kasutades eri vahendeid ja instrumente ning tuginedes seejuures nende võimalikule lisaväärtusele; leiab, et sellised meetmed peaksid hõlmama ELi eriesindajate tööd, usalduse suurendamise programme, dialoogi taastamist, inimestevahelisi kontakte edendavat vahendamist ning ÜJKP missioone; palub liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal ning komisjoni asepresidendil ja Euroopa välisteenistusel töötada dialoogi ja leppimise toetamiseks välja uuenduslikud meetmed ja meetodid, sealhulgas avaliku teabevahetuse strateegiad ja mitteametlikud konsultatsioonid; märgib, et ELi delegatsioonidel on võtmeroll varajase hoiatamise mehhanismide loomisel, moodustades erinevate kodanikuühiskonna organisatsioonidega tihedad ennetamise võrgustikud;

42.  väljendab uuesti oma toetust partnerriikide suveräänsusele, territoriaalsele terviklikkusele ja poliitilisele iseseisvusele; on seisukohal, et ENP peaks neisse põhimõtetesse reaalselt panustama ja neid toetama; rõhutab, et külmutatud või pikaajalised konfliktid takistavad ENP täielikku väljaarendamist; peab sellega seoses kahetsusväärseks, et alates ENP algusest ei ole konfliktide lahendamisel edu saavutatud; tuletab meelde oma seisukohta, et partnerriigi territooriumi okupeerimine on ENP aluspõhimõtete ja eesmärkidega vastuolus; rõhutab vajadust lahendada külmutatud konfliktid esimesel võimalusel rahumeelselt rahvusvahelise õiguse normide ja põhimõtete alusel; kutsub liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat ja komisjoni asepresidenti üles selgitama aktiivsemalt, et kahepoolsete suhete tihendamine on seotud konfliktide rahumeelse lahendamise ja rahvusvahelise õiguse järgimisega; rõhutab sellega seoses, kui oluline on jätkata põhimõttekindlat poliitikat edendada inimõiguste ja rahvusvahelise humanitaarõiguse kõikide rikkumiste eest vastutusele võtmist ning vältida topeltstandardeid, eelkõige kõnealuses valdkonnas;

43.  soovitab ELil tungivalt rakendada piirkondlikes konfliktides Euroopa integratsiooni ideed ja sellest protsessist tulenevaid ajaloolisi kogemusi, sest kahepoolsed probleemid tuleb lahendada rahumeelselt ning heanaaberlikud suhted ja piirkondlik koostöö on ENP põhielemendid; nõuab sellega seoses kodanike kaasamist ja avaliku sektori toimijate osalemist horisontaalsetes partnerlussuhetes ja mestimises liidu partneritega ning seotust ühiskonna ja noorema põlvkonna kui muutusi võimaldava teguriga;

Piirkondliku integratsiooni edendamine

44.  rõhutab ENP piirkondliku mõõtme olulisust ja vajadust edendada ja toetada piirkondlike koostöökavade abil piirkondlikku koostoimet ja integratsiooni; toonitab, et Euroopa naabruse stabiilsuse ja heaolu saavutamiseks on vaja ENP riikide vahelist tõhustatud majanduskoostööd;

45.  nõuab sellega seoses, et ELi kahepoolseid suhteid ENP riikidega täiendataks mitmepoolse mõõtmega, suurendades selliste tegevuste ja algatuste hulka, milles pööratakse erilist tähelepanu piiriüleste projektide tugevdamisele, inimestevaheliste programmide tõhustamisele, piirkondliku koostöö algatuste arendamisele ja kodanikuühiskonnaga peetava dialoogi edasisele parandamisele; on seisukohal, et tulevikus peaks ENP kooskõlas oma aluspõhimõtetega pakkuma piirkondlikku kaasavat platvormi inimõiguste probleemide arutamiseks;

46.  nõuab, et kaubanduslepingute kohta ning ENP raames kavadele ja projektidele antud ELi toetuse kohta koostataks süstemaatiliselt inimõigustega seotud mõjuhinnanguid, mis hõlmaksid soolist perspektiivi;

47.  nõuab, et läbivaadatud poliitikaga tugevdataks olemasolevaid koostööplatvorme, nimelt Vahemere Liitu ja idapartnerlust, et juhul, kui partnerite kindlakstehtud prioriteedid on konkreetses poliitikavaldkonnas sarnased, piirkondlikku integratsiooni veelgi enam toetada, tegeldaks konkreetsete kohalike probleemidega, nagu liikuvus, energia või julgeolek, ning lähendataks partnereid majandusstandardite ja õigusaktide valdkonnas; usub, et Euroopa naabruspoliitika mitmepoolseid struktuure tuleks strateegilisemalt tugevdada ja arendada;

48.  rõhutab, kui olulist rolli täidavad mitmepoolsed assambleed, nagu Euronest ja Vahemere Liidu parlamentaarne assamblee, kui poliitilise dialoogi foorumid ja naabruspoliitika isevastutuse edendamise vahendid, ning ergutab neid oma osalust piisavalt ja tulemuslikult suurendama;

49.  rõhutab lisaväärtust, mida pakuvad parlamentaarne diplomaatia ja Euroopa Parlamendi korraldatud korrapärased kahepoolsed parlamentidevahelised kohtumised naaberriikide partneritega kui vahend kogemuste vahetamiseks ning iga riigi ja ELi suhete olukorra hindamiseks; julgustab liikmesriikide parlamente korraldama oma kahepoolseid parlamentidevahelisi kohtumisi ENP raames, mis aitab tagada sidusa käsitlusviisi;

50.  rõhutab idapartnerluse kohalike ja piirkondlike omavalitsuste konverentsi (CORLEAP) ning Euroopa ja Vahemere piirkonna kohalike ja piirkondlike omavalitsuste assamblee (ARLEM) rolli, mis võimaldab kohalikel ja piirkondlikel esindajatel astuda dialoogi ELi institutsioonidega ning arendada majanduslikku, sotsiaalset, kohalikku ja piirkondlikku koostööd;

51.  rõhutab, et selliste piirkondlike kodanikuühiskonna platvormide arendamine nagu ida- ja lõunapartnerluse kodanikuühiskonna foorumid tugevdab arvukate sidusrühmade kaasatust, mis edendab naabruspiirkonna demokratiseerimise ja majandusliku reformimise tegevuskava;

Naabrite naabrid

52.  rõhutab vajadust rajada naaberriikidega tugevad partnerlussuhted; rõhutab, kui oluline on tagada, et ENP oleks osa ELi laiemast välispoliitikast, ning võtta arvesse muid strateegilisi osalejaid, kes naabruskonda mõjutavad, nimelt naabrite naabreid, samuti rahvusvahelisi ja piirkondlikke organisatsioone, käsitledes muu hulgas ühist huvi pakkuvad küsimusi ja probleeme, sealhulgas piirkondlikku ja ülemaailmset julgeolekut, olemasolevate kahepoolsete raamistike või mitmepoolse dialoogi kaudu, kui seda peetakse sobivaks ja asjakohaseks;

53.  rõhutab, et EL peaks kaaluma realistlikult poliitilisi valikuid, millega tema partnerid silmitsi seisavad, ning seda, kuidas luua naabritega eri tasanditel sidemeid ja kuidas käsitleda naabruses asuvate kolmandate riikide välispoliitikat, tagades, et EL ja selle suveräänsed partnerid otsustavad ise, kuidas nad soovivad oma suhteid jätkata;

54.  kordab oma veendumust, et põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu tingimused ei põhjusta Venemaa Föderatsiooni jaoks mingeid kaubanduslikke probleeme ning et assotsieerimislepinguid ei tuleks pidada takistuseks idapartnerite headele suhetele oma naabritega;

55.  palub ELil töötada välja tõhus toetusmehhanism ENP riikide jaoks, mis järgivad laiahaardelist Euroopa tegevuskava ja kannatavad selle tagajärjel kolmandate riikide vastumeetmete, kaubandusliku sunni või otsese sõjalise kallaletungi all; kordab, et kuigi ENP ei ole suunatud ühegi muu strateegilise osaleja vastu ega tunnista ideed nullväärtusega geopoliitilisest konkurentsist naabruses, peab EL võtma usaldusväärsed kohustused ja pakkuma jõulist poliitilist toetust partneritele, kes soovivad suuremal määral liiduga joonduda;

56.  palub ELil kasutada ära piirkondlike organisatsioonide asjatundlikkust, kuhu naaberriigid kuuluvad, nt Euroopa Nõukogu, OSCE, Aafrika Liit, ÜRO asjaomased piirkondlikud bürood ja Araabia Riikide Liiga, ning kaasata nad piirkondlike konfliktide lahendamiseks aktiivselt tegevusse ja teha nendega koostööd; tuletab meelde, et need on olulised foorumid, kus kaasata partnerid reformide elluviimisse, käsitleda inimõigustega seotud ja piirkondlikke probleeme, mille suhtes nad peaksid võtma suurema vastutuse, ning edendada demokratiseerumist;

Poliitika eesmärgid ja vahendid

Hajutatud pakkumine: prioriteetsed sektorid

57.  nõuab, et EL uuriks ja teeks koos partneritega kindlaks, missugused on koostöö ja integratsiooni tugevdamisega seotud prioriteedid eri poliitikavaldkondades, nagu majandus- ja inimareng, konfliktide ja katastroofide ennetamine, taristu ja regionaalareng, keskkond, kaubanduskonkurentsipoliitika, VKEd, ränne, julgeolek, energia ja energiatõhusus, eesmärgiga luua heaolu, stabiilsuse ja heanaaberlikkuse ala;

58.  on seisukohal, et uues ENPs tuleks arvestada Euroopa Liidu sise- ja välispoliitika sidususe eesmärgiga ning samuti otseste ja suurenevate seostega teatavate sise- ja välispoliitiliste probleemide vahel;

59.  leiab, et suurem koostöö tulevase digitaalse ühtse turu valdkonnas, e-halduse reformide ja avatud valitsemise lahenduste toetamine aitab kodanikke kaasata;

60.  rõhutab, kui oluline on inimeste vaba liikumine, ning toetab liikuvuse edendamist naaberriikides turvalises ja hästi hallatud keskkonnas, viisakorra lihtsustamise ja viisanõude kaotamise teel, eeskätt üliõpilaste, noorte, kunstnike ja teadlaste puhul; palub komisjonil koostöös liikmesriikidega tõhustada veelgi liikuvuspartnerlust naaberriikidega ning töötada välja korduvrände võimalused, mis avaks turvalised ja seaduslikud rändeteed; palub ELil selgelt eristada tagakiusamise tõttu varjupaika taotlevaid isikuid ja majanduslikel põhjustel saabunud ebaseaduslikke sisserändajaid; mõistab hukka inimkaubanduse, kus enamik ohvreid on naised, ning rõhutab, kui oluline on teha sellega võitlemiseks partnerriikidega suuremat koostööd;

61.  kutsub komisjoni üles pöörama kutse- ja akadeemilise koolituse edendamisel ja naaberriikidega seotud korduvrände programmide raames tähelepanu soolise võrdõiguslikkuse väljavaatele, et tugevdada naiste osalemist riikide majanduses;

62.  märgib, et suur töötus, eriti noorte seas, vaba juurdepääsu puudumine teabele, sotsiaalne tõrjutus ja vaesus ning vähemuste õiguste kaitsetus koos naiste vähese poliitilise ja sotsiaal-majandusliku kaasatusega, halb valitsemine ja suur korruptsioon on ebastabiilsuse peamised põhjused, ning nõuab laiemat osalemist kui üksnes põhjalike ja laiaulatuslike vabakaubanduspiirkondade raames; märgib, et ainuüksi kaubanduslepingute ja vabakaubanduse väljavaade ei ole enam piisavalt tõhus hoob partnerluse tugevdamiseks naaberriikidega, eelkõige Vahemere lõunapiirkonna riikidega; märgib ära piirkondliku majanduskoostöö puudumise ELi naaberriikide vahel ning palub nendevahelise kaubavahetuse suurendamiseks teha kohalikke algatusi;

63.  rõhutab, kui oluline on investeerida noortele, naistele ja tulevastele juhtidele ette nähtud projektidesse, kasutades täielikult ära programmi Erasmus+ stipendiumivõimalusi, et edendada ENP riikide ja liikmesriikide vahelisi üliõpilaste ja õpetajate vahetusi, mille eesmärk on arendada ENP riikidest ja liikmesriikidest pärit tulevasi juhte, ning edendada lisaks teadus- ja haridusprojekte, mis on selles valdkonnas oma väärtust juba tõendanud (nt Euroopa Kolledž);

64.  palub komisjonil uurida ja pakkuda ENP riikidele võimalusi osaleda eri määral ELi poliitikas, koostöös, programmides ja ametites, nagu EUROPOLis, FRONTEXis, tollikorralduses, inimkaubanduse, majandus- ja piiriüleste kuritegude vastases võitluses ning energiaühenduses, mis eduka integratsioonilepinguna võib ENPs suuremat rolli mängida; toonitab, kui oluline on energiajulgeolek ja tihedam energiakoostöö Euroopa naabruses, et saavutada ühine eesmärk – katkestusteta, taskukohane, säästev, tõhus ja puhas energiavarustus; nõuab energialiidu järkjärgulist avamist ENP riikidele; julgustab komisjoni edendama Budapesti konventsiooni küberkuritegevusega võitlemiseks ENP riikides ning kutsuma neid riike konventsiooniga ühinema, kui nad seda veel teinud ei ole;

65.  on seisukohal, et tehnilise abi programmide (nt TAIEX ja Twinning) kasutamisele tuleks panna suuremat rõhku ning et partnerid tuleks kaasata sellistesse ELi programmidesse nagu Erasmus ja Horisont 2020, mis aitavad jagada teadmisi ja luua eri tasanditel võrgustikke ning on ühise naabruspiirkonna loomise alus;

66.  on seisukohal, et poliitika parlamentaarset mõõdet tuleb tugevdada, tõhustades parlamentidevaheliste kohtumiste ja ELi lepingute alusel loodud ühiste parlamentaarsete organite ja parlamentaarsete assambleede tulemuslikkust; sellega seoses tunnustab uut lähenemisviisi, mille Euroopa Parlament on parlamentaarse demokraatia toetuseks omaks võtnud; rõhutab ENP riikide parlamentide rolli valitsuste vastutusele võtmisel ning ergutab neid oma seirevõimet tugevdama; nõuab, et Euroopa Parlament kaasataks uue ENP rakendamisse ja et teda hoitaks regulaarselt kursis ja temaga konsulteeritaks seoses selle edenemisega partnerriikides; on seisukohal, et Euroopa parteidel ning liikmesriikide parlamentide ja Euroopa Parlamendi fraktsioonidel võib olla tähtis roll ja nad võivad võtta otsustava vastutuse edendada poliitilist kultuuri, mis tugineb täieõiguslikele demokraatlikele institutsioonidele, õigusriigile, mitmeparteilisele demokraatiale ja naiste täielikule osalemisele otsuste tegemises;

67.  rõhutab, et edu saavutamiseks peab ENP tagama ka liikmesriikide omavastutuse, laiendades ühtlasi juhtalgatusi; palub seepärast komisjonil tugevdada poliitika koordineerimist ja finantsabi ühist kavandamist ja luua mehhanismid ENP riike käsitleva teabe jagamiseks liikmesriikide ja ELi struktuuride vahel ning liikmesriikide, ELi struktuuride ja naaberriikide vahelise konsulteerimise edendamiseks; leiab, et ELi finants- ja tehniline abi peaks sõltuma reformiprotsessi käigus edukalt täidetud reaalsetest kriteeriumidest, mille alusel antakse täiendavat abi;

Hindamine ja nähtavus

68.  rõhutab, et partnerriikide ametiasutustega tihedas koostöös ning kodanikuühiskonna organisatsioonidega konsulteerides koostatud tegevuskavades tuleks keskenduda piiratud arvu realistlike prioriteetide rakendamisele, mida tuleks korrapäraselt või asjaolude muutumisel hinnata, arvestades poliitikavalikuid, milles võiks ühiselt kokku leppida; juhib tähelepanu sellele, kui oluline on arendada kriteeriumide määratlemisel välja konsulteerimisprotsess kodanikuühiskonna organisatsioonidega;

69.  rõhutab, et eduaruannetes tuleks keskenduda tegevuskavades kindlakstehtud prioriteetide järgimisele ja arvestada partnerriigi osalemise määra; kordab oma nõudmist, et aruannetes hõlmatud teave tuleb seada õigesse perspektiivi, arvestades riigi konteksti ja kaasates varasemate aastate suundumused; on seisukohal, et enne aruannete kavandamist tuleks reaalselt kaasata kõik peamised ENP riikide sidusrühmad, sh kodanikuühiskond, ja nendega konsulteerida; palub teha olulised dokumendid, nagu eduaruanded, vastavatel ELi delegatsioonide veebisaitidel kohalikku keelde tõlgituna kergesti kättesaadavaks; palub ELil kasutada partnerriikide edu ulatuse mõõtmiseks rohkem kvalitatiivseid vahendeid ja rakendada tõhusad nõuetele vastavuse meetmed seoses partnerite edusammudega inimõiguste, õigusriigi ja demokraatia alal;

70.  on seisukohal, et ELi abi nähtavust tuleks suurendada, et partnerriikide ja ELi liikmesriikide elanikele saaks ilmseks ELi toetusest saadav kasu; kutsub komisjoni üles kavandama spetsiaalset mehhanismi, mille abil anda naaberriikidele ELi humanitaarabi ning mis erineks kolmandate riikide puhul ülemaailmselt kasutatavast mudelist ja tagaks muude eesmärkide seas ELi ja selle poliitilise tegevuskava suure nähtavuse; toonitab, kui oluline ja vajalik on mehhanism, millega suudetakse tagada läbipaistvus seoses ELi antava finantsabiga;

71.  kutsub ELi üles tugevdama oma suutlikkust lükata ümber liidu ja liikmesriikide vastu suunatud valeteavet ja propagandakampaaniaid, mille eesmärk on vähendada ELi ühtsust ja solidaarsust ning õõnestada selle põhiväärtusi; kutsub ELi üles suurendama oma nähtavust, et näidata selgelt ELi toetust partnerriikidele ja seotust nendega; rõhutab, kui tähtis on edendada ENP riikides objektiivset, sõltumatut ja erapooletut teabe levitamist ning meediavabadust, samuti rõhutab, kui vajalikud on muuhulgas liidu väärtusi ja eesmärke selgitavad strateegilised kommunikatsioonipüüdlused, milleks tuleb muudetud poliitika raames kujundada terviklikku, tulemuslikku ja süstemaatilist kommunikatsioonistrateegiat;

72.  kutsub ELi üles suurendama oma kohalolu partnerriikides, kasutades rohkem audiovisuaalseid vahendeid ja sotsiaalmeediat vastavas kohalikus keeles, et jõuda kogu ühiskonnani; palub komisjonil koostada selge teabevahetuse strateegia ENP riikide ühiskondade jaoks, et selgitada neile kasu, mida pakuvad assotsieerimislepingud, sealhulgas põhjalikud ja laiaulatuslikud vabakaubanduslepingud kui vahend nende poliitiliste süsteemide ja majanduse ajakohastamiseks;

o
o   o

73.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, ENP riikide valitsustele ja parlamentidele, Euronesti parlamentaarsele assambleele ja Vahemere Liidu parlamentaarsele assambleele, Araabia Riikide Liigale ja OSCE-le.

(1) JOIN(2015)0006.http://ec.europa.eu/enlargement/neighbourhood/consultation/consultation.pdf
(2) http://eeas.europa.eu/euromed/docs/com2011_200_en.pdf
(3) http://eurlex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=COM:2011:0303:FIN:et:PDF
(4) http://eeas.europa.eu/enp/pdf/pdf/com03_104_en.pdf
(5) Välissuhete nõukogu 18. veebruari 2008. aasta järeldused, http://www.consilium.europa.eu/uedocs/cms_data/docs/pressdata/en/gena/98818.pdf
(6) ELT C 87 E, 7.4.2004, lk 506.
(7) ELT C 104 E, 30.4.2004, lk 127.
(8) ELT C 287 E, 24.11.2006, lk 312.
(9) ELT C 282 E, 6.11.2008, lk 443.
(10) ELT C 296 E, 2.10.2012, lk 105.
(11) ELT C 296 E, 2.10.2012, lk 114.
(12) ELT C 168 E, 14.6.2013, lk 26.
(13) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0446.
(14) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0229.


Autoriõigus ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamine
PDF 204kWORD 98k
Euroopa Parlamendi 9. juuli 2015. aasta resolutsioon Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta direktiivi 2001/29/EÜ (autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas) rakendamise kohta (2014/2256(INI))
P8_TA(2015)0273A8-0209/2015

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikleid 4, 26, 34, 114, 118 ja 167,

–  võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklit 27,

–  võttes arvesse 1994. aasta intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingut,

–  võttes arvesse UNESCO 20. oktoobri 2005. aasta kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooni,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 11, 13, 14, 16, 17, 22 ja 52,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta direktiivi 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas(1),

–  võttes arvesse kirjandus- ja kunstiteoste kaitse Berni konventsiooni ning eelkõige kolmeastmelist testi,

–  võttes arvesse Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (WIPO) 20. detsembri 1996. aasta autoriõiguse lepingut,

–  võttes arvesse WIPO 20. detsembri 1996. aasta esituste ja fonogrammide lepingut,

–  võttes arvesse WIPO 24. juuni 2012. aasta audiovisuaalsete esituste lepingut, mis võeti vastu Pekingis toimunud WIPO audiovisuaalsete esituste kaitse diplomaatilisel konverentsil,

–  võttes arvesse 2013. aasta septembris esitatud Euroopa Patendiameti (EPO) ja Siseturu Ühtlustamise Ameti (OHIM) ühiselt läbi viidud intellektuaalomandi õiguste alast uuringut „Suure intellektuaalomandiõiguse osakaaluga tööstusharude panus Euroopa Liidu majandustulemustesse ja tööhõivesse”,

–  võttes arvesse Marrakechi lepingut avaldatud teostele juurdepääsu lihtsustamise kohta nägemispuudega või muu trükikirja lugemise puudega isikutele,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiivi 2014/26/EL autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste kollektiivse teostamise ning muusikateoste internetis kasutamise õiguse multiterritoriaalse litsentsimise kohta siseturul(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiivi 2013/37/EL, millega muudetakse direktiivi 2003/98/EÜ avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta(3),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiivi 2012/28/EL orbteoste teatavate lubatud kasutusviiside kohta(4),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/116/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste kaitse tähtaja kohta(5),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. septembri 2011. aasta direktiivi 2011/77/EL, millega muudetakse direktiivi 2006/116/EÜ autoriõiguse ja teatavate sellega kaasnevate õiguste kaitse tähtaja kohta(6),

–  võttes arvesse nõukogu 27. septembri 1993. aasta direktiivi 93/83/EMÜ teatavate satelliitlevile ja kaabli kaudu taasedastamisele kohaldatavaid autoriõigusi ja sellega kaasnevaid õigusi käsitlevate eeskirjade kooskõlastamise kohta(7),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/48/EÜ intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta(8),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/115/EÜ rentimis- ja laenutamisõiguse ja teatavate autoriõigusega kaasnevate õiguste kohta intellektuaalomandi vallas(9), millega muudetakse nõukogu direktiivi 92/100/EMÜ(10),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. septembri 2001. aasta direktiivi 2001/84/EÜ algupärase kunstiteose autori õiguse kohta saada hüvitist edasimüügi korral(11),

–  võttes arvesse oma 27. veebruari 2014. aasta resolutsiooni isiklikuks tarbeks kopeerimise maksu kohta(12),

–  võttes arvesse oma 12. septembri 2013. aasta resolutsiooni Euroopa loome- ja kultuurisektori kui majanduskasvu ja töökohtade allika edendamise kohta(13),

–  võttes arvesse oma 11. septembri 2012. aasta resolutsiooni audiovisuaalteoste levitamise kohta interneti kaudu Euroopa Liidus(14),

–  võttes arvesse oma 22. septembri 2010. aasta resolutsiooni intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta siseturul(15),

–  võttes arvesse komisjoni avalikku konsultatsiooni ELi autoriõiguste läbivaatamise teemal, mis toimus 5. detsembrist 2013 kuni 5. märtsini 2014,

–  võttes arvesse oma 16. veebruari 2012. aasta resolutsiooni Dan Pescodi (Suurbritannia kodanik) petitsiooni 0924/2011 kohta Euroopa Pimedate Liidu/kuningliku üleriigilise pimedate instituudi nimel pimedate juurdepääsu kohta raamatutele ja muudele trükitoodetele(16),

–  võttes arvesse komisjoni rohelist raamatut „Audiovisuaalteoste internetis levitamise kohta Euroopa Liidus: võimalused ja probleemid digitaalse ühtse turu kujundamisel” (COM(2011)0427),

–  võttes arvesse komisjoni rohelist raamatut „Autoriõigus teadmistepõhises majanduses” (COM(2008)0466),

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Intellektuaalomandiõiguse ühtne turg loovuse ja innovatsiooni soodustamiseks, et tagada Euroopas majanduskasv, kvaliteetsete töökohtade loomine ning kõrgetasemelised tooted ja teenused” (COM(2011)0287),

–  võttes arvesse 20. septembri 2011. aasta vastastikuse mõistmise memorandumit kaubandusvõrgus mitte kättesaadavate tööde digiteerimise ja kättesaadavaks tegemise peamiste põhimõtete kohta, mille eesmärk on lihtsustada raamatute ja erialaajakirjade digiteerimist ja kättesaadavaks tegemist Euroopa raamatukogude ja muude sarnaste asutuste jaoks,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit ja tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamusi (A8-0209/2015),

A.  arvestades, et direktiivi 2001/29/EÜ läbivaatamine on väga oluline loovuse ja innovatsiooni, kultuurilise mitmekesisuse, majanduskasvu, konkurentsivõime ja digitaalse ühtse turu edendamise ning teadmistele ja teabele juurdepääsu seisukohast, pakkudes samas kirjandus- ja kunstiteoste autoritele piisavat tunnustust ja kaitstes nende õiguseid;

B.  arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 167 sätestatakse, et Euroopa Liit aitab kaasa liikmesriikide kultuuri ja mitmekesisuse õitsengule, toetades eelkõige kunsti- ja kirjandusloomingut;

C.  arvestades, et direktiivi 2001/29/EÜ (autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas) eesmärk oli autoriõigust ja sellega kaasnevaid õigusi käsitlevate õigusaktide kohandamine, et võtta arvesse tehnoloogia arengut;

D.  arvestades, et direktiivis 2001/29/EÜ käsitletakse ka mitmeid ELi kohustusi, mis on sätestatud rahvusvaheliste õigusaktidega, nagu Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsiooni, WIPO autoriõiguste lepingu ning WIPO esituse ja fonogrammide lepingu sätted;

E.  arvestades komisjoni ja liikmesriikide märkimisväärseid investeeringuid Euroopa kultuuripärandiga seotud asutuste rikkalike kogude digiteerimisse ja neile internetipõhise juurdepääsu tagamisse, nii et kodanikel oleks juurdepääs kõikjal ja kõigi seadmete kaudu;

F.  arvestades, et Euroopa kultuuri- ja loomemajandus on ELi majanduskasvu ja töökohtade loomise mootor ning suur ELi majandusse panustaja, kuna annab hiljutise hinnangu kohaselt tööd rohkem kui seitsmele miljonile inimesele ja moodustab rohkem kui 4,2 % ELi SKPst, ning arvestades, et kultuurimajandus lõi jätkuvalt töökohti majanduskriisi ajal aastatel 2008–2012;

G.  arvestades, et 2013. aasta septembri EPO ja OHIMi ühisuuringust ilmnes, et ligikaudu 39 % ELi kogu majandustegevusest, mille rahaline väärtus on umbes 4 700 miljardit eurot aastas, pärineb intellektuaalomandi õigustega tihedalt seotud tööstusharudest ning seal asub ka 26 % otsestest töökohtadest (ehk 56 miljonit töökohta), sellal kui kaudne tööhõive annab veel 9 % kõigist ELi töökohtadest;

H.  arvestades, et digitaalse revolutsiooniga on meile saabunud uus tehnoloogia ja sidevahendid, mis on sillutanud teed uutele väljendusvormidele, mis omakorda – seades küll kahtluse alla pikaaegse kolmepoolse loovisikute, kultuurisektori ettevõtjate ja kasutajate vahelise suhte – on tagant kannustanud teadmistepõhise majanduse teket, luues uusi töökohti ja aidates kaasa kultuuri ja innovatsiooni edendamisele;

I.  arvestades, et kõik digitaalset ühtset turgu käsitlevad poliitilised algatused peavad olema kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga ja eelkõige selle artiklitega 11, 13, 14, 16, 17 ja 22;

J.  arvestades, et kultuuriline ja keeleline mitmekesisus ulatuvad üle riigipiiride, sest mõnda Euroopa keelt räägitakse mitmes riigis;

K.  arvestades, et põhiõiguste harta kaitseb sõnavabadust, teabevabadust, kunsti ja teaduse vabadust ning tagab isikuandmete kaitse ja kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse kaitse, õiguse omandile ja intellektuaalomandi kaitse ning õiguse haridusele ja ettevõtlusvabaduse;

L.  arvestades, et loovisiku õigus kaitsta oma loometeoseid peab jääma kehtima ka digitaalajastul;

M.  arvestades, et tuleb kaaluda meetmeid, mis toetaksid kultuurialase lävimise edasist arengut ja suurendaksid õiguskindlust selles sektoris; arvestades, et pärast direktiivi 2001/29/EÜ kohaldamist on välja töötatud palju loomealaseid internetiteenuseid ning tarbijatel on enneolematu juurdepääs laiale kultuuri- ja loometeoste valikule; arvestades, et tarbijad vajavad juurdepääsu rikkalikule ja mitmekesisele kvaliteetse sisuga teoste valikule;

N.  arvestades, et 2008. aastal ELi algatuse osana asutatud Euroopa digitaalse raamatukogu EUROPEANA harmooniline ja süsteemne edasiarendamine on teinud kättesaadavaks liikmesriikide raamatukogude teosed;

O.  arvestades, et loometeosed on ühed põhilised allikad, millest toituvad digitaalmajandus ja infotehnoloogia osalejad nagu otsingumootorid, sotsiaalmeedia ja kasutaja loodud sisu platvormid, kuid praktiliselt kogu loometeostega loodav väärtus kantakse üle digitaalvahendajatele, kes keelduvad tasumast autoritele või lepivad kokku äärmiselt madalates tasumäärades;

P.  arvestades, et direktiiviga 2011/77/EL ja direktiiviga 2006/116/EÜ ühtlustati autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste kaitse tähtajad, kehtestades kõigi teoseliikide ja kõigi kaasnevate õiguste kaitse tähtaegade täielik ühtlustamine liikmesriikides;

Q.  arvestades, et ELi seadusandlikud institutsioonid on kohustatud edendama autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste selget õigusraamistikku, mis oleks mõistetav kõigile sidusrühmadele, eelkõige avalikkusele, ja mis tagaks õiguskindluse;

R.  võttes arvesse paljude internetis tegutsevate vahendajate konkurentsieelist ja suurenevat võimu ning selle olukorra negatiivset mõju autorite loomingulisele potentsiaalile ja loometeoste muude levitajate pakutavate teenuste arengule;

S.  arvestades, et autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste õigusraamistiku määratlemisel tuleks võtta arvesse vajadust edendada innovatiivseid tööstus- ja kaubandusmudeleid, kasutades ära uue tehnoloogia pakutavaid võimalusi, et suurendada ELi ettevõtjate konkurentsivõimet;

T.  arvestades, et komisjoni prioriteet ja ajavahemiku 2014–2019 programmi kese on majanduskasv ja töökohtade loomine;

1.  juhib tähelepanu asjaolule, et autoriõigus on käegakatsutav võimalus tagada loovisikute tasustamine ja loomeprotsessi rahastamine;

2.  peab kiiduväärseks komisjoni algatust viia läbi autoriõigust käsitlev konsultatsioon, mille vastu mitmed sidusrühmad, sealhulgas kultuurisektor ja kodanikuühiskond elavat huvi tundsid(17);

3.  tervitab komisjoni kindlat otsust arendada uue komisjoni ametiaja vältel edasi ELi digitaalarengu tegevuskava, mis hõlmab autoriõiguse alaseid küsimusi; väljendab heameelt komisjoni 2015. aasta tööprogrammi üle, kuna selles lubatakse kasutusele võtta ühtse e-turu pakett, mis sisaldab seadusandlikku ettepanekut eesmärgiga ajakohastada autoriõiguse eeskirjad, et viia need kooskõlla digitaalajastu nõudmistega;

4.  tuletab meelde, et autoriõiguse ja sellega kaasnevate õigustega kaitstakse ja stimuleeritakse nii uute kaupade ning teenuste väljatöötamist ja turustamist kui ka nende loomesisu loomist ja kasutamist, aidates seega mitme ELi tööstussektori raames kaasa paremale konkurentsivõimele, tööhõivele ja innovatsioonile;

5.  rõhutab, et autoriõigus on ainult sama tõhus kui selle kaitseks kehtestatud jõustamismeetmed ning loomesektori edukuse ja innovatiivsuse tagamiseks peab autoriõiguse jõustamine olema kindel;

6.  juhib tähelepanu asjaolule, et autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste olemasolu eeldab olemuslikult territoriaalsust; rõhutab, et see põhimõte ei ole vastuolus sisu ülekantavuse tagamise meetmetega;

7.  rõhutab, et direktiivi 2001/29/EÜ igal läbivaatamisel peaks jätkuvalt kaitsma õiguste omajate õiglase tasustamise põhimõtet; nõuab, et kinnitataks taas territoriaalsuse põhimõtet, mis võimaldab igal liikmesriigil tagada õiglase tasu põhimõtte järgimine oma kultuuripoliitika raamistikus;

8.  märgib, et kasutajatele seaduslikult kättesaadavate teoste valik on direktiivi 2001/29/EÜ rakendamisest alates laienenud; märgib lisaks, et piiriülene juurdepääs mitmekesistele kasutusviisidele, mida tehnoloogia arenguga tarbijatele pakutakse, võib tekitada vajaduse kehtiva õigusraamistiku tõenditepõhise parandamise järele, et arendada mitmekesise kultuuri- ja loomesisu veebipõhist seaduslikku pakkumist eesmärgiga võimaldada juurdepääs Euroopa kultuurilisele mitmekesisusele;

9.  tuletab meelde, et tarbijatele keelatakse liiga sageli ligipääs teatud sisuteenustele geograafilistel alustel, mis on vastuolus direktiivi 2001/29/EÜ eesmärgiga rakendada siseturu nelja vabadust; nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon teeks ettepanekuid sobivate lahenduste kohta, mis muudaksid teenused ja autoriõigusega kaitstud sisu tarbijate jaoks piiriüleselt paremini kättesaadavaks;

10.  on seisukohal, et õiguste kollektiivset teostamist käsitlevas direktiivis 2014/26/EL võetud lähenemisviisist võib õppida muud liiki sisu puhul, aga ülekantavust ja asukohapõhist piiramist käsitlevaid probleeme ei saa lahendada ühe kõikehõlmava lahendusega, vaid vaja võib minna mitut erinevat sekkumist – nii reguleerivat kui ka turupõhist;

11.  rõhutab, et ELi loomeväljund on üks selle rikkalikumaid ressursse ja need, kes tahavad seda nautida, peaksid saama selle eest ka maksta, isegi kui seda müüakse ainult teises liikmesriigis;

12.  juhib tähelepanu asjaolule, et autoriõiguse kollektiivset teostamist käsitlevas direktiivis 2014/26/EL ette nähtud multiterritoriaalne litsentsimine on valikuvõimalus, kui ringhäälinguorganisatsioonid soovivad üleeuroopalist leviala;

13.   juhib tähelepanu sellele, et filmide ja telesaadete rahastamine, tootmine ja kaastootmine sõltub suurel määral territoriaalsetest ainulitsentsidest, mis antakse kohalikele levitajatele mitmetes kanalites, mis kajastavad Euroopa eri turgude kultuurilist eripära; seda arvestades rõhutab, et võime valida lepinguvabaduse põhimõtte kohaselt territoriaalse leviku ulatus ja levikanali liik ergutab investeeringuid filmidesse ja telesaadetesse ning edendab kultuurilist mitmekesisust; palub komisjonil tagada, et igale autoriõiguse ajakohastamise algatusele eelneb põhjalik uuring selle kohta, milline on selle tõenäoline mõju filmide ja telesaadete tootmisele, rahastamisele ja levitamisele ning ka kultuurilisele mitmekesisusele;

14.  rõhutab, et tööstusharu kasutatav asukohapõhine piiramine ei tohiks takistada ELi liikmesriikides elavaid kultuurilisi vähemusi pääsemast ligi olemasolevatele tasuta või tasulistele sisule või teenustele nende keeles;

15.  toetab algatusi, mille eesmärk on suurendada ELis seaduslikul teel omandatud ja seaduslikul teel kättesaadavaks tehtud sisu levitamise internetipõhiste teenuste ülekantavust, austades seejuures täielikult autoriõigust ja õiguste omajate huve;

16.  tuletab meelde, et Euroopa kultuuriturud on Euroopa kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse tõttu loomu poolest heterogeensed; märgib, et seda mitmekesisust tuleks käsitada pigem eelise kui ühtset turgu takistava asjaoluna;

17.  võtab teadmiseks territoriaalsete litsentside olulisuse ELis, eelkõige audiovisuaal- ja filmitööstuses, mis tugineb peaasjalikult ringhäälinguorganisatsioonide etteostu- või eelrahastamissüsteemidele;

18.  võtab murega teadmiseks ebaseaduslike internetipõhiste teenuste kasvava hulga ning piraatluse ja üldisemalt intellektuaalomandi õiguste rikkumiste sagenemise – suundumus, mis ohustab tõsiselt liikmesriikide majandust ja loovust ELis;

19.  rõhutab, et autoriõiguse raamistiku mis tahes reformi aluseks peaks olema kõrgetasemeline kaitse, kuna õigused on intellektuaalse loometegevuse seisukohalt väga olulised ning tagavad stabiilse, selge ja paindliku õigusliku aluse, mis toetab investeeringuid kultuuri- ja loomesektorisse ning selle kasvu, kõrvaldades ühtlasi õigusliku ebakindluse ja õiguslikud vastuolud, mis mõjutavad negatiivselt siseturu toimimist;

20.  rõhutab, et digitaalse ühtse turu toimivate struktuuride laiendamine on tähtis ülesanne, aga lisaks tuleb võtta ka meetmeid, et tagada analoogse ühtse turu jätkuv korralik toimimine;

21.  juhib tähelepanu sellele, et autoriõigustega tihedalt seotud tööstusharudes töötab ELis üle seitsme miljoni inimese; palub komisjonil seepärast tagada, et kooskõlas parema õigusliku reguleerimise põhimõtetega hinnataks enne iga autoriõiguse ajakohastamise seadusandlikku algatust põhjalikult selle mõju majanduskasvule ja töökohtadele, samuti võimalikke kulusid ja kasu, mida see kaasa toob;

22.  rõhutab, et ELi autoriõigusi käsitlevate õigusaktide võimalik läbivaatamine peab olema nõuetekohaselt keskendatud ning põhinema veenvatel andmetel, et kindlustada Euroopa loomemajanduse jätkuv areng;

23.  tunnistab, et autorõigusi rikkuv äritegevus kujutab tõsist ohtu digitaalse ühtse turu toimimisele ning mitmekesise kultuuri- ja loomesisu veebipõhise seadusliku pakkumise arengule;

24.  peab hädavajalikuks tugevdada autorite ja loovisikute positsiooni ning suurendada nende teoste digitaalsest levitamisest ja kasutamisest saadavat tasu;

Ainuõigused

25.  tunnistab, et autorite ja esitajate loome- ja kunstilist tööd on vaja õiguslikult kaitsta; tunnistab, et kultuuri ja teadmiste levitamine on avalikes huvides; tunnistab tootjate ja kirjastajate osatähtsust teoste turule toomisel ning vajadust tagada kõikide eri liiki õiguste omajate õiglane ja asjakohane tasustamine; nõuab autorite ja esitajate lepingulise positsiooni parandamist võrreldes muude õiguste omajate ja vahendajatega, eriti kaaludes autorite poolt kolmandatele isikutele üle antud õiguste kasutamiseks mõistlikku tähtaega, pärast mida muutuksid need õigused kehtetuks, kuna lepingulisi vahetusi võib iseloomustada tasakaalustamata jõuvahekord; rõhutab sellega seoses lepinguvabaduse tähtsust;

26.  märgib, et autoriõigusega kaitstud teoste ja muude kaitstud objektide proportsionaalne kaitse on väga oluline, muu hulgas kultuurilisest seisukohast, ning et ELi toimimise lepingu artikli 167 kohaselt peab liit oma tegevuses kultuuriaspekte arvesse võtma;

27.  rõhutab, et autorid ja esitajad peavad saama õiglase tasu ühteviisi digitaalkeskkonnas ja analoogmaailmas;

28.  palub komisjonil hinnata sihipäraseid ja asjakohaseid meetmeid õiguskindluse parandamiseks kooskõlas komisjoni parema õigusliku reguleerimise eesmärgiga; palub komisjonil uurida Euroopa Liidu ühtse autoriõiguse mõju töökohtadele ja innovatsioonile, autorite, esitajate ja muude õiguste omajate huvidele ning tarbijate ligipääsu edendamisele piirkondlikule kultuurilisele mitmekesisusele;

29.  juhib tähelepanu sellele, et hapras ökosüsteemis, mis toodab ja rahastab loometööd, on ainuõigused ja lepinguvabadus olulised komponendid, kuna need soodustavad paremat riskijagamist, võimaldavad paljudel eri osalejatel osaleda ühisprojektides, mis on mõeldud kultuuriliselt mitmekesisele publikule, ning toestavad stiimulit investeerida professionaalsesse sisu tootmisse;

30.  soovitab ELi seadusandjal selleks, et kaitsta avalikke huve, kaitstes seejuures isikuandmeid, kaaluda, kuidas veelgi vähendada tõkkeid, mis takistavad avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamist; märgib, et sellisel õigusaktide kohandamisel tuleks võtta nõuetekohaselt arvesse direktiivi 2013/37/EL, autoriõiguse süsteemi aluspõhimõtteid ja Euroopa Liidu Kohtu asjakohast kohtupraktikat;

31.  palub komisjonil kaitsta tulemuslikult üldkasutatavaid teoseid, mis määratluse kohaselt ei ole autoriõigusega kaitstud; nõuab seepärast tungivalt, et komisjon selgitaks, et kui teos on juba kord üldkasutatav, siis jääb see üldkasutatavaks ka pärast digiteerimist, mille tulemusel ei sünni uus, teisendav teos; samuti palub komisjonil uurida, kas õiguste omajatele saab anda õiguse kuulutada oma teosed tervikuna või osaliselt üldkasutatavaks;

32.  palub komisjonil veelgi ühtlustada autoriõiguse kaitse tähtaega, hoidudes seejuures kaitsetähtaja täiendavast pikendamisest, vastavalt Berni konventsioonis sätestatud rahvusvahelistele standarditele; ergutab liikmesriike viima sujuvalt lõpule direktiivide 2006/116/EÜ ja 2011/77/EL ülevõtmine ja rakendamine;

Erandid ja piirangud

33.  kutsub ELi seadusandjat üles jääma kindlaks direktiivis 2001/29/EÜ seatud eesmärgile näha ette autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste asjakohane kaitse kui üks peamisi abinõusid Euroopa kultuuri loova tegevuse tagamiseks ning tagada õiglane tasakaal eri liiki õiguste omajate ning kaitstud objekti kasutajate vahel, samuti eri liiki õiguste omajate vahel; lisaks rõhutab, et selles valdkonnas tehtav mis tahes seadusandlik muudatus peaks tagama puudega inimeste juurdepääsu igas vormis teostele ja teenustele, mis on kaitstud autoriõiguse ja sellega kaasnevate õigustega;

34.  toonitab, et autoriõigus ja sellega kaasnevad õigused on Euroopa kultuuri- ja loomemajanduse ning ka haridus- ja teadusuuringute sektori ning nende õiguste eranditest ja piirangutest kasu saava sektori õigusraamistik ning moodustavad nende sektorite tegevuse ja tööhõive aluse;

35.  märgib, et erandeid ja piiranguid tuleb kohaldada nii, et võetaks arvesse eesmärki, milleks need kavandati, ning digitaal- ja analoogkeskkonna erilisi tunnuseid, säilitades seejuures tasakaalu õiguste omajate ja avalike huvide vahel; palub komisjonil seepärast uurida võimalust vaadata läbi hulk olemasolevaid erandeid ja piiranguid selleks, et kohandada need paremini digitaalkeskkonnaga, võttes arvesse digitaalkeskkonna jätkuvat arengut ja vajadust konkurentsivõime järele;

36.  rõhutab, et tähtis on erandite ja piirangute kättesaadavus puudega inimestele; sellega seoses võtab teadmiseks Marrakechi lepingu sõlmimise, mis hõlbustab nägemispuudega inimeste juurdepääsu raamatutele, ning ergutab seda kiiresti ratifitseerima, seadmata ratifitseerimise tingimuseks ELi õigusraamistiku läbivaatamist; on arvamusel, et leping on suur samm edasi, kuid tuleb veel palju tööd teha, et avada juurdepääs sisule ka teistsuguse puudega inimestele;

37.  võtab teadmiseks Euroopa kultuurilise mitmekesisuse tähtsuse ja märgib, et liikmesriikidevahelised erinevused erandite rakendamisel võivad olla proovikiviks siseturu toimimisele, pidades silmas piiriülese tegevuse arengut ning ELi ülemaailmset konkurentsivõimet ja innovatsiooni, ning võivad põhjustada ka õiguskindlusetust autorite ja kasutajate jaoks; on arvamusel, et mõned erandid ja piirangud võivad seetõttu saada kasu ühtsematest eeskirjadest; täheldab siiski, et erinevused võivad olla õigustatud, et lubada liikmesriikidel luua seadusi vastavalt oma erilistele kultuuri- ja majandushuvidele ning kooskõlas proportsionaalsuse ja subsidiaarsuse põhimõttega;

38.  palub komisjonil uurida erandite ja piirangute suhtes miinimumstandardite kohaldamist ning tagada direktiivis 2001/29/EÜ osutatud erandite ja piirangute nõuetekohane rakendamine ning tagada siseturul piiriülene võrdne juurdepääs kultuurilisele mitmekesisusele ja parandada õiguskindlust;

39.  peab vajalikuks tugevdada üldistes huvides toimivatele institutsioonidele, näiteks raamatukogudele, muuseumidele ja arhiividele, tehtavaid erandeid, et edendada laialdast juurdepääsu kultuuripärandile, sealhulgas veebiplatvormide kaudu;

40.  palub komisjonil hoolikalt kaaluda põhiõiguste kaitsmist, eriti võidelda diskrimineerimisega või kaitsta ajakirjandusvabadust; tuletab sellega seoses meelde, et nende erandite eest tuleks ette näha õiglane hüvitis;

41.  tuletab meelde väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) tähtsust kultuuri- ja loomemajanduses ELis töökohtade loomise ja majanduskasvu seisukohast; rõhutab, et valdav enamik kultuuri- ja loomemajanduse VKEdest kasutab ära autoriõiguse-eeskirjade paindlikkust, et kultuuri- ja loometeoseid toota, neisse investeerida ning neid levitada, aga ka selleks, et töötada välja uuenduslikke lahendusi, mis võimaldavad kasutajatel saada veebis juurdepääs loometeostele, mis on kohandatud kohalike turgude eelistustele ja eripäradele;

42.  võtab huviga teadmiseks digitaalvõrkudes teoste kasutamise uute vormide arengu, eelkõige teisendava kasutamise, ning rõhutab vajadust uurida lahendusi, mis ühendavad tulemuslikult kaitse, mis pakub loovisikutele asjakohast tasu ja õiglast hüvitist, avalike huvidega pääseda juurde kultuuriväärtustele ja teadmistele;

43.  rõhutab, et kui erandit või piirangut juba kohaldatakse, tuleks sisu uusi kasutusviise, mille on teinud võimalikuks tehnoloogia areng või tehnoloogia uus kasutus, nii palju kui võimalik tõlgendada kooskõlas kehtiva erandi või piiranguga, tingimusel et uus kasutus on olemasoleva sarnane, et parandada õiguskindlust – selle suhtes kohaldataks kolmeastmelist testi; tunnistab, et selline paindlikkus erandite ja piirangute tõlgendamisel võib lubada kohandada kõnealuseid erandeid ja piiranguid erinevate siseriiklike asjaolude ja sotsiaalsete vajadustega;

44.  rõhutab vajadust tagada erandite ja piirangute tehnoloogiline neutraalsus ja tuleviku lahendustega ühilduvus, võttes nõuetekohaselt arvesse meedia ühtesulamise mõju, teenides sealjuures avalikke huve, edendades stiimuleid uute teoste loomiseks, rahastamiseks ja levitamiseks ning nende teoste avalikkusele kättesaadavaks tegemiseks uutel, uuenduslikel ja vastupandamatutel viisidel;

45.  teeb ettepaneku vaadata läbi teenuseosutajate ja vahendajate vastutus, et täpsustada nende õiguslikku seisundit ja vastutust autoriõiguse osas, tagamaks, et kogu loomeprotsessi ja tarneahela käigus peetakse kinni hoolsuskohustusest ning loovisikud ja õiguste omajate saavad ELis õiglast tasu;

46.  jääb arvamuse juurde, et digitaalse turu arendamine on võimatu, kui selle kõrval ei arendata loome- ja kultuurimajandust;

47.  toonitab, et tähtis on teha erand karikatuuri, paroodia ja pastiši puhul, kuna need on demokraatliku arutelu elujõudu tagavad tegurid; arvab, et erand peaks looma tasakaalu loovisikute ja originaaltegelaste huvide ja õiguste ning kaitstud teose kasutaja (kes kasutab karikatuuri, paroodia või pastiši erandit) sõnavabaduse vahel;

48.  rõhutab vajadust hinnata nõuetekohaselt võimalust kasutada teksti ja andmete puhul teadusuuringute eesmärgil automaatseid analüüsitehnikaid (nt teksti- ja andmekaevandamist või sisukaevandamist), tingimusel et teose lugemiseks on luba saadud;

49.  jääb arvamuse juurde, et digitaalse turu areng on tihedalt seotud loome- ja kultuurimajanduse arenguga ning peab käima sellega käsikäes, kuna see on ainus viis kestva õitsengu saavutamiseks;

50.  märgib, et õigus eraomandile on üks tänapäeva ühiskonna aluseid; samuti märgib, et haridusmaterjalidele ja kultuuriväärtustele juurdepääsu hõlbustamine on äärmiselt tähtis teadmistepõhise ühiskonna arengu seisukohast ning seadusandjad peaksid seda arvestama;

51.  nõuab teadusuuringute ja hariduse eesmärgil tehtud erandit, mis peaks hõlmama mitte ainult haridusasutusi, vaid ka akrediteeritud haridus- või teadustegevust, sealhulgas veebipõhist ja piiriülest tegevust, mis on seotud pädevate asutuste poolt või õigusaktidega tunnustatud haridusasutustega või mis toimuvad haridusprogrammi raames;

52.  rõhutab, et võimalikud uued erandid või piirangud, mis ELi autoriõigust käsitlevasse õigussüsteemi tehakse, peavad olema nõuetekohaselt põhjendatud usaldusväärse ja objektiivse majandusliku ja õigusliku analüüsiga;

53.  tunnistab raamatukogude tähtsust teadmistele juurdepääsu seisukohast ning palub komisjonil hinnata sellise erandi vastuvõtmist, mis lubab avalikel ja teadusraamatukogudel laenutada avalikkusele digitaalformaadis teoseid isiklikuks kasutuseks piiratud ajaks interneti või raamatukogude võrgustiku kaudu, nii et raamatukogud saavad tõhusalt ja ajakohaselt täita oma avalike huvidega seotud kohustust levitada teadmisi; soovitab maksta autoritele õiglast hüvitist e-laenutuste eest samas ulatuses nagu füüsiliste raamatute laenutuste eest vastavalt riiklikele territoriaalsetele piirangutele;

54.  palub komisjonil hinnata sellise erandi vastuvõtmist, mis võimaldab raamatukogudel digiteerida sisu järelevaatamise, kataloogimise ja arhiivimise eesmärgil;

55.  rõhutab, kui tähtis on võtta arvesse nende arvukate eksperimentide järeldusi, mida teeb raamatutööstus õiglaste, tasakaalustatud ja toimivate ärimudelite kehtestamiseks;

56.  märgib, et mõnes liikmesriigis on kasutusele võetud hüvitusskeemidele suunatud kohustuslikud litsentsid; rõhutab vajadust tagada, et toimingud, mis on erandi alusel lubatud, jääksid lubatuks; tuletab meelde, et erandite ja piirangute kasutamise eest tuleks kaaluda hüvitise maksmist ainult juhtudel, kui toimingud, mis arvati kuuluvat erandi alla, põhjustavad õiguste omajale kahju; peale selle kutsub intellektuaalomandiga seotud õigusrikkumiste Euroopa vaatluskeskust üles hindama täielikult ja teaduslikult neid liikmesriikide meetmeid ja nende mõju igale asjaomasele sidusrühmale;

57.  tuletab meelde isiklikuks tarbeks kopeerimist puudutava erandi tähtsust, mis ei või olla tehniliselt piiratud, ja loovisikutele õiglase hüvitise maksmise tähtsust; palub komisjonil analüüsida teaduslike tõendite põhjal Euroopa Parlamendi 27. veebruari 2014. aasta resolutsiooni isiklikuks tarbeks kopeerimise maksu kohta(18) ja komisjoni poolt läbi viidud viimase vahendamisprotsessi tulemusi(19), samuti seda, kas olemasolevad meetmed õiguste omajatele õiglase hüvitise tagamiseks reproduktsioonide puhul, mille füüsiline isik on teinud isiklikuks tarbeks, on toimivad, eriti mis puudutab läbipaistvusmeetmeid;

58.  märgib, et isiklikuks tarbeks kopeerimise tasu tuleks reguleerida nii, et teavitada kodanikke tasu praegusest summast, selle eesmärgist ja kasutusviisist;

59.  toonitab, et õiguste omaja ja tarbija õiguste kaitsmiseks tuleks digitaalsisule kohaldatavad tasud läbipaistvamaks muuta ja neid optimeerida, võttes arvesse direktiivi 2014/26/EL autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste kollektiivse teostamise ning muusikateoste internetis kasutamise õiguse multiterritoriaalse litsentsimise kohta siseturul;

60.  rõhutab, kui oluline on tuua autoriõiguse kasutajatele mõeldud autoriõiguse korraldusse rohkem selgust ja läbipaistvust, eelkõige seoses kasutaja loodud sisu ja autoritasudega, et edendada loovust ja veebiplatvormide edasiarendamist ning tagada autoriõiguse omajatele asjakohane tasu;

61.  märgib ära direktiivi 2001/29/EÜ artikli 6 lõike 4 tähtsuse ning rõhutab, et erandite või piirangute tõhusast kasutamisest ning juurdepääsust sisule, mis ei ole kaitstud autoriõiguse või sellega kaasnevate õigustega, ei tohiks loobuda lepingu või lepingutingimustega;

62.  kutsub levitajaid üles avalikustama kogu kättesaadavat teavet tehnoloogiliste meetmete kohta, mis on vajalikud nende sisu koostalitlusvõime tagamiseks;

63.  toonitab vajadust edendada suuremat koostalitlusvõimet, eelkõige tarkvara ja terminalide puhul, kuna koostalitlusvõime puudumine takistab innovatsiooni, vähendab konkurentsi ja kahjustab tarbijat; on veendunud, et koostalitlusvõime puudumine tekitab ühe konkreetse toote või teenuse puhul turgu valitseva seisundi, mis omakorda lämmatab konkurentsi ja piirab ELis tarbijate valikuvõimalusi;

64.  juhib tähelepanu asjaolule, et digitaalse turu kiire tehnoloogiline areng nõuab autoriõiguse jaoks tehnoloogiliselt neutraalset õigusraamistikku;

65.  tunnistab proportsionaalse ja tulemusliku jõustamise rolli loovisikute, õiguste omajate ja tarbijate toetamisel;

66.  kutsub komisjoni ja ELi seadusandjat üles kaaluma lahendusi väärtuse sisult teenustele ümberpaigutamiseks; rõhutab vajadust kohandada vahendaja seisundi määratlust praeguses digitaalkeskkonnas;

67.  rõhutab, et tarbijad puutuvad sageli kokku erinevate piirangutega ja et tarbijaõiguste mõiste autoriõiguse raamistikus väga sageli puudub; kutsub komisjoni üles hindama kehtivate autoriõigust käsitlevate õigusaktide tõhusust tarbija vaatepunktist ning töötama välja selged ja kõikehõlmavad tarbijaõigused;

o
o   o

68.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele ja valitsustele.

(1)EÜT L 167, 22.6.2001, lk 10.
(2)ELT L 84, 20.3.2014, lk 72.
(3)ELT L 175, 27.6.2013, lk 1.
(4)ELT L 299, 27.10.2012, lk 5.
(5) ELT L 372, 27.12.2006, lk 12.
(6)ELT L 265, 11.10.2011, lk 1.
(7) EÜT L 248, 6.10.1993, lk 15.
(8) ELT L 157, 30.4.2004, lk 45.
(9) ELT L 376, 27.12.2006, lk 28.
(10) EÜT L 346, 27.11.1992, lk 61.
(11) EÜT L 272, 13.10.2001, lk 32.
(12) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0179.
(13) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0368.
(14) ELT C 353 E, 3.12.2013, lk 64.
(15) ELT C 50 E, 21.2.2012, lk 48.
(16) ELT C 249 E, 30.8.2013, lk 49.
(17) Euroopa Komisjoni siseturu ja teenuste peadirektoraadi aruanne Euroopa autoriõiguse eeskirjade läbivaatamise teemalise avaliku konsultatsiooni tulemuste kohta, juuli 2014.
(18) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0179.
(19) António Vitorino 31. jaanuari 2013. aasta soovitused, mis tulenevad komisjoni poolt läbi viidud isiklikuks tarbeks kopeerimise ja reprograafia tasudega seotud viimasest vahendamisprotsessist.


Hinnang Euroopa demokraatia rahastu tegevusele
PDF 340kWORD 90k
Euroopa Parlamendi 9. juuli 2015. aasta resolutsioon ELi uue lähenemisviisi kohta inimõigustele ja demokraatiale koos hinnangu andmisega Euroopa demokraatia rahastu tegevusele selle asutamisest alates (2014/2231(INI))
P8_TA(2015)0274A8-0177/2015

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 2, 6, 8 ja 21,

–  võttes arvesse oma 29. märtsi 2012. aasta soovitust nõukogule Euroopa demokraatia sihtkapitali võimaliku loomise korraldamise kohta(1),

–  võttes arvesse oma 7. juuli 2011. aasta resolutsiooni demokratiseerimist toetava ELi välispoliitika kohta(2),

–  võttes arvesse oma 11. detsembri 2012. aasta resolutsiooni digitaalse vabaduse strateegia kohta ELi välispoliitikas(3),

–  võttes arvesse ELi aastaaruannet inimõiguste ja demokraatia kohta maailmas 2013. aastal, mille nõukogu võttis vastu 23. juunil 2014. aastal,

–  võttes arvesse oma 12. märtsi 2015. aasta resolutsiooni aastaaruande kohta inimõiguste ja demokraatia kohta maailmas 2013. aastal ja Euroopa Liidu poliitika kohta selles valdkonnas(4),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrust (EL) nr 236/2014, milles sätestatakse liidu välistegevuse rahastamisvahendite rakendamise ühised eeskirjad ja menetlused(5),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrust (EL) nr 235/2014, millega luuakse rahastamisvahend demokraatia ja inimõiguste jaoks kogu maailmas(6),

–  võttes arvesse nõukogu 18. mai 2009. aasta järeldusi, milles käsitletakse demokraatliku valitsemistava toetamist ja ELi tõhustatud raamistiku väljatöötamist(7),

–  võttes arvesse nõukogu 17. novembri 2009. aasta järeldusi demokraatia toetamise kohta ELi välissuhetes(8),

–  võttes arvesse nõukogu 13. detsembri 2010. aasta järeldusi, millega koos esitati 2010. aasta eduaruanne ja katseprojektis osalevate riikide nimekiri(9),

–  võttes arvesse nõukogu 20. juuni 2011. aasta järeldusi Euroopa naabruspoliitika kohta(10),

–  võttes arvesse nõukogu 1. detsembri 2011. aasta järeldusi Euroopa demokraatia rahastu kohta(11),

–  võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2012. aasta järeldusi inimõiguste ja demokraatia kohta(12) ning ELi inimõiguste ja demokraatia strateegilise raamistiku ja tegevuskava kohta, mis võeti samuti vastu 25. juunil 2012(13),

–  võttes arvesse nõukogu 31. jaanuari 2013. aasta järeldusi, mis käsitlevad ELi toetust jätkusuutlikele muutustele üleminekuühiskondades(14),

–  võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni 4. märtsi 2015. aasta ühist konsultatsioonidokumenti „Teel uue Euroopa naabruspoliitika poole” (JOIN(2015)0006),

–  võttes arvesse Euroopa välisteenistuse 2013. aasta ülevaadet(15),

–  võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni 25. mai 2011. aasta ühisteatist „Uus lähenemisviis muutuvale naabrusele. Euroopa naabruspoliitika ülevaade”(COM(2011)0303),

–  võttes arvesse Euroopa demokraatia rahastu loomist toetavat 25. novembri 2011. aasta kirja, mis oli adresseeritud Euroopa Parlamendi tollasele presidendile Jerzy Buzekile ning tollasele liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ja komisjoni asepresidendile Catherine Ashtonile,

–  võttes arvesse Euroopa demokraatia rahastu juhatuse 3. detsembri 2014. aasta otsust tühistada rahastu esialgsed geograafilised piirangud,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52 ja artikli 132 lõiget 2,

–  võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A8-0177/2015),

A.  arvestades, et demokraatia, õigusriigi ja inimõiguste ning põhivabaduste universaalsuse ja jagamatuse austamise edendamine ja toetamine kuulub ELi välispoliitika põhiliste eesmärkide hulka, nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 21 ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas;

B.  arvestades, et ELi arvamuse kohaselt on omavastutuse põhimõte demokraatia ülesehitamise protsessis ülioluline tõeliselt demokraatliku kultuuri edendamiseks;

C.  arvestades, et mitmed ELi liikmesriigid on viimastel aastakümnetel edukalt lõpule viinud demokraatlike muutuste protsessi ning on kogunud hulgaliselt kogemusi selles valdkonnas, mis võivad olla olulised Euroopa demokraatia rahastu tegevuses ja mida saab ja tuleks kasutada rahastu töös eksperdi- ja poliitilisel tasandil;

D.  arvestades, et araabia kevade ja idapartnerluse sündmused tõid kaasa inimõiguste edendamiseks ja demokraatia toetamiseks mõeldud ELi poliitikavahendite ümberkujundamise;

E.  arvestades, et mitmetes riikides, kus Euroopa demokraatia rahastu tegutseb, on kodanikuühiskonna õiguspärase tegutsemise võimalused ja kodanikuühiskonna organisatsioonide välisrahastamine kahanemas autoritaarsete režiimide tõttu, kes kasutavad üha keerulisemaid vahendeid, sh seadusandlust, valitsusväliste organisatsioonide ja demokraatia pooldajate, kaasa arvatud rahastust toetusesaajate töö piiramiseks;

F.  arvestades, et viimastel aastatel on ELi naabruse riigid seisnud silmitsi märkimisväärsel arvul poliitiliste, julgeoleku- ja majandusprobleemidega, mis on avaldanud tõsist survet demokratiseerumise jõupingutustele ning inimõiguste ja põhivabaduste austamisele;

G.  arvestades, et riikides, kus Euroopa demokraatia rahastu tegutseb, on vaja toetada objektiivse ja sõltumatu teabe edastamist ning tugevdada meediakeskkonda, sh internetti ja sotsiaalmeediat, kaitstes meedia- ja sõnavabadust ning võideldes mis tahes vormis sotsiaalse ja poliitilise tsensuuri vastu; arvestades, et samuti on nendes riikides vaja toetada demokratiseerimise alaseid jõupingutusi, sealhulgas õigusriigi tugevdamist ja võitlust korruptsiooniga;

H.  arvestades, et Euroopa demokraatia rahastu loomine koos muude ELi programmidega, nagu demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend ja Euroopa naabruspoliitika kodanikuühiskonna rahastamisvahend, täiendab ELi traditsioonilist riigikeskset lähenemisviisi väga vajaliku, rohkem tasakaalustatud, pikemaajalise ja ühiskonnakeskse lähenemisega, mille keskmes on rohujuuretasandi liikumiste ja demokraatlike poliitiliste jõudude otsene kaasamine;

I.  arvestades, et demokraatia toetamise tegevuse hindamine, mida on teinud ka Euroopa demokraatia rahastu, on olemuslikult raske ülesanne, eelkõige asjaomaste riikide mittelineaarsete ja pikaajaliste poliitiliste ümberkorralduste tõttu ning seonduvate tegevuste sageli konfidentsiaalse olemuse tõttu;

J.  arvestades, et uued infotehnoloogiad ja sotsiaalmeedia on muutunud oluliseks vahendiks võitluses demokraatia eest ning et seetõttu peaks neil olema oluline koht Euroopa demokraatia toetamise tegevuskavas;

K.  arvestades, et 30. juuni 2015. aasta seisuga on Euroopa demokraatia rahastust rahastatud 186 algatust, toetusteks on eraldatud kokku üle 5,2 miljoni euro lõunanaabruses ja üle 5,3 miljoni euro idanaabruses ning mujal;

L.  arvestades, et Euroopa demokraatia rahastule tuleb kasuks kaasrahastamise ainulaadne vorm, mille kohaselt rahastu halduseelarve eraldab komisjon, samal ajal kui kohapealset tegevust rahastatakse liikmesriikide ja kolmandate riikide osamaksetest;

Üldhinnang

1.  tunnustab Euroopa demokraatia rahastu seniseid saavutusi, arvestades praegust keerukat rahvusvahelist olukorda, ning on seisukohal, et rahastu on täitmas oma peamist eesmärki „toetada ja edendada demokratiseerimist ning tõelist ja püsivat demokraatiat üleminekuriikides ja demokratiseerumise poole püüdlevates ühiskondades”(16), sealhulgas „toetades neid, kes on toetuseta”, võideldes korruptsiooni vastu, edendades dialoogi mitmekesisuse ja vägivallavastasuse teemal, innustades osalema ühiskonna- ja poliitikaelus, kaitstes aktiviste ja ajakirjanikke, kes võitlevad asjaomastel territooriumidel selleks, et tagada ja kiirendada demokraatliku protsessi käivitamist, muutes õigusemõistmise kättesaadavamaks;

2.  on rahul sellega, et vaatamata lühikesele tegevusajale ja piiratud vahenditele ning olemuslikele probleemidele demokraatiat toetavate tegevuste mõju hindamisel järgib Euroopa demokraatia rahastu parlamendi soovitusi ning loob olemasolevatele demokraatiat toetavatele ELi vahenditele lisaväärtust, rakendades kiiret, paindlikku, alt üles lähenemisviisil ja nõudlusel põhinevat rahastamist, mida antakse otse toetusesaajatele finantsiliselt tõhusal viisil, mis täiendab muid ELi vahendeid tänu väikesele halduskoormusele ja lihtsatele menetlustele, mille Euroopa demokraatia rahastu nõukogu on rahastule kehtestanud;

3.  on seisukohal, et Euroopa demokraatia rahastu kui demokraatia toetamise vorm on aidanud kaasa nii poliitiliste kui ka personaalsete riskide vähendamisele;

4.  rõhutab oma täielikku ja jätkuvat toetust ELi mitmekülgsetele jõupingutustele kodanikuühiskonna, ühiskondlike liikumiste ja aktivistide toetamisel kogu maailmas; rõhutab veel kord, kui oluline on vältida dubleerimist ja jätkata Euroopa demokraatia rahastu tegevuse ja olemasolevate ELi välisrahastamisvahendite, eelkõige demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi ja Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi, vastastikuse täiendavuse tagamist, kuna need mõlemad on suunatud demokraatlike põhimõtete ja inimõiguste ning põhivabaduste austamise edendamisele ELi ümbruskonnas;

5.  tervitab Euroopa demokraatia rahastu järjepidevat tegevust sõna- ja ühinemisvabaduse ning meediavabaduse, õigusriigi loomise ja tugevdamise, korruptsioonivastase võitluse, sotsiaalse ja poliitilise pluralismi soodustamisel, mille eesmärk on toetada demokraatlike režiimide arengut nii ELi ida- kui ka lõunanaabruses;

6.  on seisukohal, et Euroopa demokraatia rahastu algatused on näidanud oma ainulaadset suutlikkust ühendada või täita tühimikku neil juhtudel, kui rahastamist ELi liikmesriikide või ELi mittekuuluvate riikide poolt ei ole suudetud saavutada;

7.  nõuab, et EL ja liikmesriigid töötaksid välja tervikliku lähenemisviisi poliitilise ülemineku ja demokratiseerumise toetamiseks kolmandates riikides, mis hõlmaks inimõiguste austamist, õigluse, läbipaistvuse, vastutuse, leppimise ja õigusriigi edendamist ning demokraatlike institutsioonide, sealhulgas seadusandlike organite tugevdamist;

Rahastamine

8.  kutsub Euroopa demokraatia rahastu asutajaliikmeid ning eelkõige kõiki liikmesriike ja komisjoni üles panustama või suurendama oma panust Euroopa demokraatia rahastusse kooskõlas võetud kohustustega;

9.  tuletab meelde, et 26. aprilli 2015. aasta seisuga on Euroopa demokraatia rahastus lubanud osaleda ja sellesse ka panustanud järgmised liikmesriigid: Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Leedu, Luksemburg, Läti, Madalamaad, Poola, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Taani, Tšehhi Vabariik, Ungari ja Šveits, samal ajal kui ülejäänud 12 liikmesriiki ei ole seda veel teinud;

10.  rõhutab, et rahastu tulemuslikkuse hoidmiseks ja edasiarendamiseks on otsustava tähtsusega tagada pikaajaline, piisav, stabiilne, läbipaistev ja prognoositav rahastamine;

11.  kutsub liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat ja komisjoni asepresidenti ning Euroopa naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste volinikku üles kaaluma Euroopa naabruspoliitika äsja alustatud läbivaatamise käigus Euroopa demokraatia rahastu lisaväärtust ning arutlema selle üle, kuidas tagada rahastu jätkusuutlik rahastamine;

12.  kutsub Belgiat üles vähemalt hindama võimalust kas osaliselt või täielikult tagastada Euroopa demokraatia rahastult ja tema töötajatelt saadud maksutulu rahastu projektidele antava toetusraha vormis; tuletab meelde, et Euroopa demokraatia rahastu toimib eraõigusliku fondina Belgia õiguse alusel;

13.  tunneb heameelt Põhja- ja Kesk-Euroopa ning mõnede lõunapoolsete liikmesriikide rahalise toetuse üle; kutsub üles ülejäänud lõunapoolseid liikmesriike, kellest mõnel on eriti lähedased ajaloolised, majanduslikud või kultuurilised suhted lõunanaabrusega, tegema erilisi pingutusi Euroopa demokraatia rahastusse panustamiseks kas rahastamise või ametnike lähetamise kaudu;

14.  hindab kõrgelt rahalist toetust, mille Euroopa demokraatia rahastu on saanud ELi partneritelt Šveitsilt ja Kanadalt; ergutab teisi riike, eriti Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni kuuluvaid riike, rahastut toetama;

15.  kutsub Euroopa demokraatia rahastu rahastajaid üles tagama rahastu juhatuse täieliku autonoomia toetusesaajate valimisel vastavalt nõukogu kinnitatud töökavale, ja nõuab, et rahastajad lõpetaksid vahendite suunamise kindlatele riikidele või projektidele;

Inimressursside alane suutlikkus

16.  nõuab Euroopa demokraatia rahastu sekretariaadi suutlikkuse suurendamist, mistarvis oleks vaja piisavalt inimressursse, et rahastu suudaks oma uute ülesannetega toime tulla;

17.  ergutab liikmesriike, kes on üles näidanud vastavat huvi, lähetama riiklikke eksperte Euroopa demokraatia rahastu sekretariaati;

Euroopa demokraatia rahastu geograafilise tegevuspiirkonna laiendamine ning ida-lõuna tasakaal

18.  väljendab heameelt selle üle, et tühistati rahastu esialgsed geograafilised piirangud, nagu otsustati juhatuse 3. detsembri 2014. aasta koosolekul;

19.  avaldab rahastule tunnustust, et projektide rahastamisel on säilitatud geograafiline tasakaal ELi ida- ja lõunanaabruse vahel;

Toetused ja toetusesaajad

20.  peab oluliseks tagada rahastust toetuse saajate jätkusuutlik rahastamine pikemas perspektiivis, tugevdades sel eesmärgil täiendavaid ühenduslülisid teiste kahepoolsete rahastajatega ning Euroopa välisrahastamisvahenditega, eelkõige demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendiga, mis asjakohasel juhul võiks võtta üle pikemaajaliste Euroopa demokraatia rahastu toetusesaajate keskmise tähtajaga rahalise toetamise, ning sel eesmärgil:

   a) kutsub Euroopa demokraatia rahastut ja komisjoni üles looma kontaktrühma, eesmärgiga selgitada välja parim viis rahastu toetusesaajate üleviimiseks demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi rahalisele toetusele ning
   b) kutsub komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles tegema konkreetseid ettepanekuid programmiliidese mehhanismide ja koostöö kohta Euroopa demokraatia rahastuga, et pikas perspektiivis tagada järjepidevus ja jätkusuutlikkus;

21.  kutsub Euroopa demokraatia rahastut üles aktiivsemalt tegutsema riikides, kus kodanikuühiskonnale välistoetuse andmise võimalusi on tõsiselt tõkestatud või kus riigipoolne rahastamine on diskrimineeriv ja kus seda antakse üksnes teatud organisatsioonidele või kodanikuühiskondadele; toetab Euroopa demokraatia rahastu jõupingutusi uurida innovatiivseid vahendeid muutuste elluviijate toetamiseks eriti keerulistes poliitilistes keskkondades;

22.  nõuab tungivalt, et rahastu nõukogu jätkaks demokraatlike poliitiliste aktivistide toetamist ning kaasavatele poliitilistele protsessidele rahastuse pakkumist; on seisukohal, et Euroopa demokraatia rahastu peaks osalema erakondade kujunemises ja tugevnemises ning neid toetama, järgides selgelt demokraatlikke põhimõtteid, ja võimaluse korral tegema seda partnerluses olemasolevate poliitiliste sihtasutustega;

23.  kiidab heaks Euroopa demokraatia rahastu järelevalve- ja hindamissuunised; rõhutab, et need rakendussuunised peaksid siiski olema proportsionaalsed rahastu suurust ja inimressursse arvestades;

24.  ergutab rahastut ühte sammu käima uue tehnoloogiaga ning hõlmama oma toetustega ka tehnoloogiaalast abi;

25.  kiidab heaks Euroopa demokraatia rahastu toetused Ukraina aktivistidele, sest see on hea näide kiirest toetusest poliitilistele ja kodanikuühiskonna aktivistidele, kellest hiljem saavad demokraatlikult valitud esindajad; tunneb heameelt, et Euroopa demokraatia rahastu pakub toetust kõigile ELi naabruses tegutsevatele demokraatiameelsetele aktivistidele, millega püütakse toetada tugevama demokraatliku korra kujunemist;

26.  kiidab heaks Euroopa demokraatia rahastu toetused aktivistidele mõnedes lõunanaabruse riikides, sest see näitab lisaväärtust, mida annab rahastu demokraatiat toetav tegevus eriliselt vaenulikus keskkonnas;

27.  soovitab tungivalt panna rahastul suuremat rõhku elanikkonnarühmadele, kes kannatavad sotsiaalse tõrjutuse või poliitilise marginaliseerimise all, toetades muu hulgas naiste liikumisi, mis edendavad naiste õigusi ja suurendavad naiste osalust ühiskonnaelus, rahvus- ja keelelisi vähemusi, inimõiguste eest võitlevaid LGBTI-aktiviste, tagakiusatud usuvähemusi, usukogukondadega seotud kodanikuühiskonna aktiviste, aga ka rohujuuretasandi liikumisi, haavatavaid või kujunevaid poliitilisi liikumisi, ametiühinguid, blogijaid ja uusi meedia aktiviste;

28.  kutsub rahastut üles arendama vajaduse korral koostööd usukogukondadega seotud kodanikuühiskonna aktivistidega, sh tagakiusatud usuvähemustega; tuletab meelde, et kirik on täitnud olulist rolli vastupanu osutamises kommunistlikule režiimile ja demokraatlikus ümberkorraldusprotsessis Kesk- ja Ida-Euroopas;

29.  ergutab Euroopa demokraatia rahastut suurendama oma toetust kujunevatele noortele juhtidele ja hiljuti valitud naiste, noorte või vähemuste esindajatele poliitilisel üleminekul olevates riikides;

30.  kutsub liikmesriike üles jätkama Euroopa demokraatia rahastu kaudu rahalise abi andmist Venemaa kodanikuühiskonnale ja meediale; juhib tähelepanu, et sellised hiljutised arengud nagu kodanikuühiskonna organisatsioonidele kehtestatud piirangud, poliitilise opositsiooni represseerimine ning agressiivsed suunatud väärinfo kampaaniad riigi kontrollitava meedia kaudu näivad teenivat eesmärki luua teadlikult viljakas pinnas äärmuslikule natsionalistlikule poliitikale, mida iseloomustavad demokraatiavastane retoorika, repressioonid ja vihkamist õhutavad avaldused;

Euroopa Parlamendi ja Euroopa demokraatia rahastu vaheline koostöö

31.  väljendab rahulolu selle üle, et vastavalt rahastu põhikirja artikli 8 lõikele 4 toimus rahastu esimese aastaaruande tutvustus väliskomisjonis; rõhutab, kui tähtis on selle toimumine igal aastal ning toonitab, et see annab hea võimaluse kokkuvõtete tegemiseks ja uue sünergia loomiseks;

32.  nõuab tõhusamaid sidemeid Euroopa demokraatia rahastu, demokraatia toetamise ja valimiste koordineerimise rühma ning asjaomaste parlamendikomisjonide ja alaliste delegatsioonide vahel; ergutab parlamendiliikmeid toetama Euroopa demokraatia rahastut ja rõhutama rahastu tööd asjakohastes meetmetes ja EP delegatsioonide visiitide ajal kolmandatesse riikidesse, sealhulgas kohtumistel toetusesaajatega;

33.  nõuab tihedamat koostööd Euroopa demokraatia rahastu, sellest toetusesaajate ja Sahharovi auhinna võrgustiku vahel;

34.  kutsub rahastut üles süvendama oma koostööd Euroopa Parlamendi noorte juhtide foorumiga;

Poliitikavaldkondade sidusus ja kooskõlastatus

35.  innustab nii liikmesriike kui ka ELi institutsioone tagama demokraatiat edendavate jõupingutustega seoses tõelise sisemise ja välise sidususe ning tunnistama Euroopa demokraatia rahastu rolli selles;

36.  ergutab ELi delegatsioone ja liikmesriikide diplomaatilisi esindusi neis riikides, kus Euroopa demokraatia rahastu tegutseb, juhtima rahastu tähelepanu võimalikele toetusesaajatele ja teavitama neid rahastust; ergutab omakorda Euroopa demokraatia rahastu töötajaid suhtlema tihedalt asjaomaste ELi ja liikmesriikide diplomaatiliste töötajatega võimalike toetusesaajate asjus, keda ei saa Euroopa demokraatia rahastust toetada, näidates üles vastastikust austust teabe tundlikkuse ja kõigi osaliste julgeoleku suhtes;

37.  nõuab, et ELi delegatsioonid ja liikmesriikide diplomaatilised esindused teeksid struktureeritult koostööd, et hõlbustada viisa taotlemist rahastu toetusesaajate jaoks, kes on kutsutud Euroopa Liitu;

38.  väljendab heameelt Euroopa välisteenistuse ja komisjoni püüdluste üle levitada oma töötajate, eelkõige ELi delegatsioonide hulgas teavet Euroopa demokraatia rahastu kohta;

39.  nõuab, et ministrite tasandil toimuks iga kolme aasta järel Euroopa demokraatia rahastu nõukogu koosolek, kus arutataks ELi demokraatia toetamise poliitikat ja rahastu tulevasi strateegilisi prioriteete;

Koostöö teiste osalejatega, kes toetavad demokraatiat

40.  kutsub rahastut üles jätkama oma põhikirja kohaselt koostööd Euroopas asuvate organisatsioonidega, nagu Euroopa Nõukogu, Demokraatia ja Valimisabi Rahvusvaheline Instituut ja Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon;

41.  kutsub rahastut üles edendama koostööd demokraatia toetamise valdkonnas tegutsevate peamiste osalejate ning rahvusvaheliste ja riiklike organisatsioonidega, kes asuvad kas ELis või tegutsevad riikides, kus Euroopa demokraatia rahastu tegutseb;

42.  soovitab rahastul välja selgitada valdkonnad, milles saaks koostööd teha rahvusvaheliste kodanikuühiskonna organisatsioonidega, sh idapartnerluse kodanikeühenduste foorumi ja Anna Lindhi fondiga;

Lisasoovitused

43.  kutsub rahastut üles jätkama oma tööd, et arendada uusi innovaatilisi vahendeid ja instrumente demokraatia, sealhulgas poliitiliste jõudude või aktivistide toetamiseks, sest vaja on kohanduda järjest suuremate piirangutega paljudes autoritaarse režiimiga riikides, pidades eelkõige silmas nende riikide uut meediat ja rohujuuretasandi algatusi; rõhutab, kui oluline on sellega seoses riigipõhiste strateegiate väljatöötamine;

44.  kutsub Euroopa demokraatia rahastut selle demokraatliku vaimu nimel üles kaasama d’Hondti süsteemi alusel oma nõukogu koosseisu ka fraktsioonide esindajad;

45.  peab kiiduväärseks asjaolu, et rahastu saavutused on seni saanud avalikkuses hea vastuvõtu osaliseks, ning on seisukohal, et rahastu ainulaadsuse ja lisaväärtuse eriline rõhutamine ning selleteemaline korrapärane ja laialdane teavitustegevus suurendaks rahastu suutlikkust vahendeid koguda;

o
o   o

46.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa välisteenistusele, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Euroopa demokraatia rahastule.

(1) ELT C 257 E, 6.9.2013, lk 13.
(2) ELT C 33 E, 5.2.2013, lk 165.
(3) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0470.
(4) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0076.
(5) ELT L 77, 15.3.2014, lk 95.
(6) ELT L 77, 15.3.2014, lk 85.
(7) http://register.consilium.europa.eu/doc/srv?l=ET&f=ST%209908%202009%20INIT
(8) http://www.consilium.europa.eu/uedocs/cms_data/docs/pressdata/en/gena/111250.pdf
(9) https://www.consilium.europa.eu/uedocs/cms_data/docs/pressdata/EN/foraff/118433.pdf
(10) http://www.consilium.europa.eu/uedocs/cms_Data/docs/pressdata/EN/foraff/122917.pdf
(11) http://www.consilium.europa.eu/uedocs/cms_data/docs/pressdata/EN/foraff/126505.pdf
(12) http://www.consilium.europa.eu/uedocs/cms_data/docs/pressdata/EN/foraff/131171.pdf
(13) http://www.consilium.europa.eu/uedocs/cms_data/docs/pressdata/EN/foraff/131181.pdf
(14) http://www.consilium.europa.eu/uedocs/cms_data/docs/pressdata/EN/foraff/135130.pdf
(15) http://eeas.europa.eu/library/publications/2013/3/2013_eeas_review_et.pdf
(16) Euroopa demokraatia rahastu põhikirja artikkel 2, vt veebisaiti: https://www.democracyendowment.eu/about-eed/


Olukord Burundis
PDF 179kWORD 78k
Euroopa Parlamendi 9. juuli 2015. aasta resolutsioon olukorra kohta Burundis (2015/2723(RSP))
P8_TA(2015)0275RC-B8-0657/2015

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Burundi kohta,

–  võttes arvesse Cotonou lepingut,

–  võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu 10. aprilli 2014. aasta avaldust olukorra kohta Burundis,

–  võttes arvesse Arusha rahu ja leppimise lepingut Burundi kohta,

–  võttes arvesse Burundi põhiseadust,

–  võttes arvesse Ida-Aafrika Ühenduse riigipeade 31. mail 2015. aastal Tansaanias Dar es Salaamis tehtud avaldust,

–  võttes arvesse Burundi endiste riigijuhtide, erakondade ja kodanikuühiskonna organisatsioonide 28. mail 2015. aastal Bujumburas tehtud tungivat avaldust,

–  võttes arvesse Aafrika Liidu 13. juuni 2015. aasta tippkohtumisel vastu võetud otsuseid olukorra kohta Burundis,

–  võttes arvesse nõukogu 22. juuni 2015. aasta järeldusi Burundi kohta,

–  võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi Federica Mogherini 28. mai 2015. aasta avaldust valimisvaatlusmissiooni peatamise kohta Burundis ning tema pressiesindaja 29. juuni 2015. aasta avaldust olukorra kohta Burundis,

–  võttes arvesse AKV–ELi parlamentaarse ühisassamblee juhatuse 14. juuni 2015. aasta otsust peatada assamblee valimisvaatlusmissioon Burundis riigis valitseva olukorra tõttu,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu suuniseid inimõiguste kaitsjate kohta ja Euroopa Liidu inimõiguste alaseid suuniseid sõnavabaduse kohta, samuti nõukogu 2014. aasta juuni järeldusi, milles kohustuti tegema inimõiguste kaitsjate küsimuses suuremaid jõupingutusi,

–  võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–  võttes arvesse demokraatia, valimiste ja valitsemise Aafrika hartat,

–  võttes arvesse kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti,

–  võttes arvesse inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika hartat,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõikeid 2 ja 4,

A.  arvestades, et Burundi põhiseaduse artiklis 96 ning Arusha rahu ja leppimise lepingu II protokolli artikli 7 lõikes 3 on sätestatud, et president võib ametis olla ainult kaks ametiaega; arvestades, et president Pierre Nkurunziza valiti esimest korda ametisse 2005. aastal ja teist korda 2010. aastal valimistel, mida opositsioon valitsust hirmutamises süüdistades boikoteeris;

B.  arvestades, et president Nkurunziza andis 26. aprillil 2015. aastal teada, et kandideerib ka kolmandaks ametiajaks, väites, et see on seaduslik, kuna esimeseks ametiajaks määrasid ta ametisse seadusandjad, ning arvestades, et see tekitas riigis kaose, vallandas ulatuslikud protestid ja viis 2015. aasta mais nurjunud riigipöördekatseni;

C.  arvestades, et sellele avaldusele järgnenud ebaõnnestunud riigipöördekatse lõppes 14. mail 2015 sellega, et 17 ohvitseri arreteeriti ja riigipöördekatset juhtinud armee endine kindralmajor Godefroid Niyombare põgenes riigist, ning arvestades, et pärast seda on vägivalla ja granaadirünnakute tõttu hukkunud enam kui 70 inimest;

D.  arvestades, et riigist on põgenenud sõltumatu riikliku valimiskomisjoni (CENI) kaks juhtivat liiget, lisaks üks konstitutsioonikohtu vanemkohtunikest, kelle ülesanne oli langetada otsus presidendi kolmandaks ametiajaks tagasivalimise seaduslikkuse kohta, ning samuti parlamendi alamkoja spiiker, kes kõik on teatanud, et kardavad oma turvalisuse pärast; arvestades, et 25. juunil 2015 põgenes riigist ka Burundi asepresident Gervais Rufyikiri, kes seadis eelnevalt kahtluse alla presidendi kolmandaks ametiajaks valimise seaduslikkuse;

E.  arvestades, et politsei on kasutanud rahumeelsete meeleavalduste mahasurumiseks ülemäärast jõudu ning see on toonud kaasa surmajuhtumeid; arvestades, et politsei andmetel arreteeriti 26. aprillist 12. maini 2015 meeleavaldustega seoses 892 inimest ning hiljem vabastati neist 568; arvestades, et 280 kinnipeetavat on antud üle riigiprokuratuurile;

F.  arvestades, et võimudega seotud relvarühmituse tegevus õhutab vägivalda veelgi; arvestades, et vabaühendused ja inimõiguste kaitsjad on väljendanud pahameelt, et rühmituse CNDD-FDD (National Council for the Defence of Democracy – Forces for the Defence of Democracy) liikmed on imbunud ka politseisse ja relvajõududesse;

G.  arvestades, et opositsiooniparteid ja kodanikuühiskond boikoteerisid valimisi, viidates riigiasutuste parteipoliitilisele kasutamisele, vägivallale ja CNDD-FDD noorteliiga (Imbonerakure) hirmutamismeetoditele, CENI (Burundi sõltumatu riiklik valimiskomisjon) ebausaldusväärsusele ja valitsuse püüetele vähendada valimisprotsessi kaasavust, sealhulgas raskuste tekitamisega valijate registreerimisel ja valimispiirkondade piiride muutmisega valitseva partei kasuks; arvestades, et kujunenud olukorra tõttu on Burundi katoliku kirik kutsunud tagasi valimiste korraldamist abistama saadetud preestrid, kuna kirik ei saa toetada nii puudulikult korraldatud valimisi;

H.  arvestades, et Burundi valitsev partei on boikoteerinud vahenduskõneluste taasalustamist ÜRO vahendaja Abdoulaye Bathily juhtimisel (vahendamisega tegelev rühm koosneb ÜRO, Aafrika Liidu, Ida-Aafrika Ühenduse ning Ida-Aafrika järvede piirkonna rahvusvahelise konverentsi esindajatest) ning on nõudnud tema tagasiastumist;

I.  arvestades, et rahvusvaheline üldsus mängib Arusha kokkulepete tagajana piirkonnas olulist rolli, ning arvestades, et sellistel institutsioonidel nagu Rahvusvaheline Kriminaalkohus on oluline roll Burundis toime pandud vägivalla ja kuritegude sõltumatul uurimisel;

J.  arvestades, et parlamendivalimised toimusid 29. juunil 2015, kuigi rahvusvaheline üldsus nõudis valimiste edasilükkamist ning kodanikuühiskond ja opositsioon kuulutasid välja boikoti, ning arvestades, et presidendivalimised on määratud toimuma 15. juulil 2015;

K.  arvestades, et 29. juunil 2015 lõpetas EL oma valimisvaatlusmissiooni Burundis, olles seisukohal, et parlamendivalimiste läbiviimine ilma, et täidetud oleksid minimaalsed tingimused valimiste usaldusväärsuse, läbipaistvuse ja kaasavuse tagamiseks, üksnes süvendab kriisi;

L.  arvestades, et ÜRO vaatlejad andsid teada, et 29. juunil 2015. aastal hääletati pingelistes poliitilistes oludes ning riigi teatavates osades valitses üleüldise hirmu ja hirmutamise õhkkond, märkides sellega seoses, et tegemist ei olnud vabasid, usaldusväärseid ja kaasavaid valimisi korraldada võimaldavate tingimustega;

M.  arvestades, et valimisprotsessi tumestavad tõsiselt jätkuvad piirangud sõltumatule meediale, ülemäärase jõu kasutamine meeleavaldajate vastu, opositsioonierakondade ja kodanikuühiskonna hirmutamine ning valimisi korraldavate ametiasutuste ebausaldusväärsus, mis sundis ELi oma valimisvaatlusmissiooni tegevuse peatama;

N.  arvestades, et Ida-Aafrika Ühendus ja Aafrika Liit teatasid, et praegu puuduvad valimiste korraldamiseks vajalikud tingimused ja selliseid tingimusi ei ole võimalik Burundi põhiseaduses sätestatud ajavahemiku jooksul luua;

O.  arvestades, et ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti andmetel on ligikaudu 127 000 inimest põgenenud Burundi naaberriikidesse ning see on põhjustanud humanitaarhädaolukorra Kongo Demokraatlikus Vabariigis, Rwandas ja Tansaanias, kus on teatatud kooleraepideemia puhkemisest;

P.  arvestades, et Burundis valitsev poliitiline ummikseis ning halvenev julgeoleku- ja majandusolukord toovad kaasa tõsiseid tagajärgi elanikkonnale ja ohustavad piirkonda kui tervikut, nii et Burundit ähvardab kõige tõsisem kriis pärast 12 aasta pikkust rahvusrühmade vahelist kodusõda, mille tagajärjel hukkus 2005. aastaks hinnanguliselt 300 000 inimest;

Q.  arvestades, et Euroopa Parlamendi varasemate resolutsioonide alusel ning pidades eelkõige silmas nendes kasutatud viidet Cotonou lepingu artiklile 96 on ELi esindajad tungivalt nõudnud, et valimistesse tuleb vastavalt valimiste tegevuskavale ja valimiste tegevusjuhendile (Code de bonne conduite en matière électorale) kaasata riigi kõik poliitilised jõud;

R.  arvestades, et EL on peatanud Burundile ette nähtud 1,7 miljoni euro suuruse valimistoetuse väljamaksmise, kuna tingimused, mis võimaldaksid tagada rahumeelsete, kaasavate ja läbipaistvate valimiste usaldusväärse ja tõrgeteta korraldamise, austades täielikult poliitilisi vabadusi ja muu hulgas sõnavabadust, on täitmata;

S.  arvestades, et ka Belgia on teatanud valimistoetuste peatamisest ning otsusest pidada kinni pool valimiste korraldamiseks ette nähtud 4 miljonist eurost, taganedes ühtlasi 5 miljoni euro suurusest politseikoostöölepingust, mida rahastati ühiselt Hollandiga; arvestades, et Prantsusmaa peatas Burundiga julgeolekualase koostöö ja Saksamaa on andnud teada kogu kahepoolse koostöö peatamisest Burundi valitsusega;

T.  arvestades, et sõnavabaduse õigus on tagatud Burundi põhiseaduse ning Burundi poolt ratifitseeritud rahvusvaheliste ja piirkondlike lepingutega, see moodustab osa riiklikust hea valitsemistava ja korruptsioonivastase võitluse strateegiast ning kujutab endast vabade, õiglaste, läbipaistvate ja rahumeelsete valimiste olulist eeltingimust; arvestades, et sellele vaatamata on meedia mai keskel toimunud eraõigusliku ringhäälingu sulgemise, ajakirjanike massilise väljarände ja veel Burundis viibivate ajakirjanike vastu suunatud pidevate ähvarduste tõttu täielikult maha surutud;

U.  arvestades, et EL annab suure panuse Burundi iga-aastasesse eelarvesse, millest ligikaudu poole moodustab rahvusvaheline abi, ning arvestades, et EL eraldas hiljuti Burundile kui ühele maailma kõige vaesemale riigile Euroopa Arengufondist (2014–2020) 432 miljonit eurot, muu hulgas selleks, et aidata parandada valitsemist ja toetada kodanikuühiskonda;

V.  arvestades, et praegune olukord mõjutab kõikide Burundi elanike majanduslikku ja sotsiaalset elu; arvestades, et pealinnas Bujumburas on enamik koole ja ülikoolilinnakuid vägivaldsete meeleavalduste tõttu suletud, kohaliku valuuta väärtus on langenud, töötus on kasvanud ning maksutulu on vähenenud, sest kaubanduskeskused on suletud ja kaubandus naaberriikidega aeglustunud;

1.  väljendab sügavat muret halveneva poliitilise ja humanitaarolukorra pärast Burundis ja kogu piirkonnas laiemalt; nõuab vägivalla ja opositsiooniliikmete poliitilise hirmutamise viivitamatut lõpetamist ning kõikide erakondadega seotud relvastatud noorterühmituste relvitustamist; avaldab kaastunnet vägivallaohvrite ja hukkunute pärast ning nõuab kohest humanitaarabi andmist inimestele, kes on pidanud kodudest põgenema;

2.  mõistab hukka Burundi valitsuse otsuse viia valimised siiski läbi, ehkki poliitiline ja julgeolekualane olukord on plahvatusohtlik ning valimisprotsessi on tõsiselt tumestanud sõltumatule meediale kehtestatud piirangud, ülemäärase jõu kasutamine meeleavaldajate vastu, opositsioonierakondade ja kodanikuühiskonna hirmutamine ning valimisi korraldavate ametiasutuste ebausaldusväärsus; nõuab tungivalt, et Burundi ametivõimud lükkaksid vastavalt Aafrika Liidu nõudmistele edasi 15. juuliks 2015 ette nähtud presidendivalimised ning kaasaksid kõik sidusrühmad rahumeelset, usaldusväärset, vaba ja õiglast valimisprotsessi soodustava keskkonna loomisse;

3.  kutsub kõiki valimisprotsessi osalisi, sealhulgas valimiste korraldamise eest vastutavaid ameteid ja julgeolekuteenistust üles austama Arusha lepinguga võetud kohustusi ning tuletab meelde, et nimetatud lepinguga lõpetati kodusõda ja sellel dokumendil põhineb Burundi põhiseadus; rõhutab, et valimiste ajakava suhtes on oluline saavutada konsensuslik kokkulepe, mis põhineb ÜRO korraldataval tehnilisel hindamisel;

4.  rõhutab veel kord, et püsiva poliitilise lahenduse leidmine Burundi kõigi elanike julgeoleku ja demokraatia huvides on võimalik ainult dialoogi ja konsensuse kaudu, kaasates vastavalt Arusha lepingule ja Burundi põhiseadusele Burundi valitsust, opositsiooni ja kodanikuühiskonda; kutsub kõiki Burundi sidusrühmi üles jätkama dialoogi kõigis lahkarvamusi põhjustavates küsimustes; toetab seetõttu Aafrika Liidu, Ida-Aafrika Ühenduse ja ÜRO vahendustegevust ning on valmis toetama Aafrika Liidu poolt hiljuti välja kuulutatud erimeetmete rakendamist;

5.  väljendab taas kord toetust Ida-Aafrika Ühenduse jätkuvatele jõupingutustele ning rõhutab ühenduse tippkohtumistel Dar es Salaamis 13. ja 31. mail 2015 kokku lepitud meetmete asjakohasust, pidades silmas, et nendega loodi raamistik kriisile poliitilise ja konsensusliku lahenduse leidmiseks, kusjuures nende sekka kuuluvad nõudmine lükata valimised edasi ja lõpetada viivitamata vägivald, relvitustada erakondadega seotud noorterühmitused ja alustada dialoogi Burundi osapooltega ning piirkonna riikide võetud kohustus mitte jääda kõrvaltvaatajaks, kui olukord peaks halvenema;

6.  tuletab meelde, et ELi partnerlust Burundiga reguleeritakse Cotonou lepinguga ning kõik osapooled on kohustatud järgima ja rakendama nimetatud lepingu tingimusi, eelkõige seoses inimõigustest kinnipidamisega; märgib, et Burundi on allkirjastanud ja ratifitseerinud ka kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti ning inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika harta, mistõttu on riigil kohustus austada universaalseid inimõigusi ja sõnavabadust; palub seetõttu Burundi valitsusel võimaldada tegelikku ja avatud poliitilist arutelu, mida ei varjutaks ähvardused, ning hoiduda kasutamast kohtuasutusi poliitiliste rivaalide kõrvaldamiseks;

7.  võtab teadmiseks Euroopa Liidu ja Burundi ametiasutuste vahel vastavalt Cotonou lepingu artiklile 8 toimunud dialoogi; on veendunud, et Cotonou lepingu olulisi ja põhilisi elemente rikutakse jätkuvalt, eelkõige seoses põhilistest inimõigustest ja demokraatlikest põhimõtetest kinnipidamisega; palub seetõttu komisjonil algatada asjakohaste meetmete võtmiseks artikli 96 kohane menetlus;

8.  kutsub seetõttu komisjoni üles vaatama kiiremas korras läbi ELi abi ja suunama selle ümber, et suurendada rahalist toetust kodanikuühiskonnale ja keskenduda humanitaarabile, mitte riigieelarve toetamisele, pidades samal ajal silmas Burundi armee kiiduväärset osalust Somaalia rahuvalvemissioonis;

9.  ühineb välisasjade nõukogu 22. juuni 2015. aasta üleskutsega, milles palutakse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal ja komisjoni asepresidendil koostada nimekiri sihipärastest piiravatest meetmetest ning viisa- ja reisikeeldudest isikute suhtes, kes vastutavad vägivalla, repressioonide ja inimõiguste tõsiste rikkumiste eest või takistavad aktiivselt poliitilise lahenduse saavutamist Aafrika Liidu ja Ida-Aafrika Ühenduse pakutud raamistikus, ning palub kõrgel esindajal võtta vajalikke meetmeid kõigi nende isikute vara külmutamiseks ELi liikmesriikides;

10.  peab murettekitavaks, et kriisi algusest saadik on teatatud paljudest ohvritest ja tõsistest inimõiguste rikkumistest, ning peab eriti murettekitavaks Imbonerakure liikmete poolt toime pandud kuritarvitusi; märgib, et inimõiguste kaitsjaid, poliitilisi aktiviste ja ajakirjanikke hirmutatakse ja neid ähvardavad mitmesugused ohud ning opositsiooniliikmeid vahistatakse meelevaldselt; nõuab, et kohe ja tingimusteta vabastataks kõik isikud, kes on vahistatud rahumeelse kogunemise ja sõnavabaduse õiguse kasutamise tõttu;

11.  nõuab Imbonerakure vägivalla ja hirmutamismeetmete viivitamatut lõpetamist; nõuab, et CNDD-FDD võtaks viivitamatult meetmeid noorterühmituse relvitustamiseks, takistaks selle liikmeid opositsiooniliikmeid hirmutamast ja ründamast ning tagaks, et rikkumiste toimepanijad võetakse vastutusele; nõuab sõltumatu rahvusvahelise uurimise korraldamist seoses väidetega, et CNDD-FDD relvastab ja koolitab oma noorteorganisatsiooni; nõuab samuti, et opositsioonierakondade juhid takistaksid vägivalla kasutamist poliitiliste vastaste suhtes;

12.  kordab, et inimõiguste raskete rikkumise eest vastutavad isikud ei saa jääda karistuseta ning nad tuleb panna oma tegude eest isiklikult vastutama ja anda nad kohtu alla; peab eriti oluliseks, et Aafrika Liidu lubatud inimõiguste vaatlejad ja sõjalised eksperdid alustaksid oma ülesannete täitmist viivitamatult;

13.  märgib, et teatavate jõudude püüded pöörata rahutused etniliseks konfliktiks ei ole edu saavutanud ning Burundi poliitilised erimeelsused ei põhine otseselt etnilisel alusel; on veendunud, et see annab tunnistust asjaolust, et Arusha kokkulepete põhjal on edukalt loodud etniliselt tasakaalustatud sõjavägi ja politseijõud; kutsub seetõttu Rahvusvahelise Kriminaalkohtu prokuröri üles jälgima neid aspekte ja ka poliitiliste liidrite sõnavõtte tähelepanelikult, et etnilise viha õhutamise märgid ei jääks tähelepanuta;

14.  kordab sellega seoses, kui tähtis on järgida valimiste tegevusjuhendit ja ÜRO vahendatud valimiste tegevuskava, mille poliitilised osapooled allkirjastasid 2013. aastal, ning toetab täielikult ÜRO tasandi ja piirkondlikku tegevust, mille eesmärk on vältida poliitilise vägivalla edasist hoogustumist;

15.  nõuab meediapiirangute ja interneti juurdepääsetavuse piiramise kohest lõpetamist ning mõistab taas hukka korduvad rünnakud raadiojaama Radio Publique Africaine vastu, mis on üks riigi peamisi uudistevahendajaid; leiab, et seaduslikud valimised ei saa toimuda, kui meediakanalite tegevust piiratakse ja ajakirjanikke hirmutatakse;

16.  peab kiiduväärseks, et humanitaarabiorganisatsioonid ja naaberriikide ametiasutused tegelevad kriisi eest põgenevate inimeste vajadustega ja pakuvad pagulastele kaitset; väljendab heameelt seoses komisjoni teadaandega, et humanitaarolukorra leevendamiseks eraldatakse täiendavalt 1,5 miljoni eurot; hoiatab siiski, et nii EL kui ka selle liikmesriigid peavad kiiresti oma kohustusi suurendama, pidades silmas pagulaste tohutut sissevoolu juba niigi hapras olukorras piirkonna riikidesse, teateid koolerapuhangutest ja murettekitavaid teateid seksuaalse vägivalla kohta; rõhutab pikaajalise strateegia tähtsust mitte ainult meditsiini- ja toiduabi vallas, vaid ka põgenema sunnitud inimeste taasintegreerimise ja neile psühholoogilise abi pakkumise alal;

17.  nõuab, et EL ja selle liikmesriigid täidaksid kõik ÜRO Burundi põgenike probleemi lahendamise piirkondlikus kavas sätestatud kohustused, mis hõlmavad enne 2015. aasta septembrit 207 miljoni USA dollari eraldamist eeldatavalt 200 000 Burundi põgeniku abistamiseks, muu hulgas ka piirkonnale juba eraldatud toetuste suurendamise kaudu;

18.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele, Burundi valitsusele ja Ida-Aafrika järvede piirkonna riikide valitsustele, Ida-Aafrika Ühenduse liikmesriikide valitsustele, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ja komisjoni asepresidendile Federica Mogherinile, Aafrika Liidule, ÜRO peasekretärile, AKV-ELi parlamentaarse ühisassamblee kaaspresidentidele ja Üleaafrikalisele Parlamendile.


Srebrenica mälestamine
PDF 240kWORD 69k
Euroopa Parlamendi 9. juuli 2015. aasta resolutsioon Srebrenica sündmuste mälestamise kohta (2015/2747(RSP))
P8_TA(2015)0276RC-B8-0716/2015

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma 7. juuli 2005. aasta resolutsiooni(1) ja 15. jaanuari 2009. aasta resolutsiooni(2) Srebrenica kohta,

–  võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni, Euroopa inimõiguste konventsiooni ning kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti sätteid, milles tunnustatakse iga inimese õigust elule, vabadusele ja turvalisusele ning mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadusele,

–  võttes arvesse 16. juunil 2008 Luxembourgis ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Bosnia ja Hertsegoviina allkirjastatud stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingut, mis jõustus 1. juunil 2015,

–  võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu 25. mai 1993. aasta resolutsiooni 827, 9. juuli 2004. aasta resolutsiooni 1551 ja 22. novembri 2004. aasta resolutsiooni 1575,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõikeid 2 ja 4,

A.  arvestades, et 11. juulil 2015 möödub 20 aastat Bosnia sõja ajal Srebrenicas ja selle ümbruses toimunud genotsiidist ja etnilisest puhastusest ning see aastapäev peaks värskelt meelde tuletama natsionalismi ja sallimatuse äärmuslikest vormidest ühiskonnale lähtuvaid ohte, mida sõjaolukord veelgi võimendab;

B.  arvestades, et 11. juulil 1995 vallutasid kindral Ratko Mladići juhitud Bosnia serblaste väed, kes tegutsesid Serblaste Vabariigi tolleaegse presidendi Radovan Karadžići volitusel, Ida-Bosnia linna Srebrenica, mis ÜRO Julgeolekunõukogu 16. aprilli 1993. aasta resolutsiooniga 819 oli kuulutatud turvaliseks alaks;

C.  arvestades, et Srebrenica langemise järel mitmeid päevi väldanud veresaunas hukkasid kindral Mladići juhitud Bosnia serblaste väed ja sõjaväestatud üksused, sealhulgas irregulaarsed politseiüksused, koheselt rohkem kui 8000 moslemi meest ja poissi, kes turvalise varjupaiga lootuses olid tulnud sellesse ÜRO kaitseüksuse (UNPROFOR) kaitse all olevasse piirkonda; arvestades, et ulatusliku etnilise puhastuse käigus küüditati piirkonnast ligi 30 000 naist, last ja vanurit, mida arvesse võttes on tegemist suurima pärast Teise maailmasõja lõppu Euroopas toime pandud sõjakuriteoga;

D.  arvestades, et Srebrenica traagilistest sündmustest jäid eluga pääsenutele sügavad emotsionaalsed haavad ning tekkisid pikalt püsivad takistused Bosnia ja Hertsegoviina rahvusrühmade poliitilisele leppimisele;

E.  arvestades, et Srebrenica massimõrva on genotsiidiks tunnistanud nii endise Jugoslaavia asjade rahvusvaheline kriminaalkohus (EJRK) oma 19. aprilli 2004. aasta otsuses edasikaebuse kohta kohtuasjas Prokurör v. Radislav Krstić, kohtuasi nr IT-99-33, kui ka Rahvusvaheline Kohus (ICJ) genotsiidi vältimise ja selle eest karistamise konventsiooni kohaldamist käsitlevas kohtuasjas (Bosnia ja Hertsegoviina v. Serbia ja Montenegro) 27. veebruaril 2007, lk 127, § 297;

F.  arvestades, et Bosnia serblaste väed panid Srebrenica tsiviilelanike vastu toime arvukalt Genfi konventsiooni rikkumisi, kaasa arvatud tuhandete naiste, laste ja eakate küüditamine ning väga paljude naiste vägistamine;

G.  arvestades, et massi- ja üksikhaudade avastamiseks ja lahtikaevamiseks tehtud pingutustest hoolimata ei ole ligikaudu 1200 Srebrenica mehe ja poisi surnukehi ikka veel leitud ega tuvastatud;

H.  arvestades, et ÜRO peasekretär tunnistab oma 1999. aasta aruandes Srebrenica langemise kohta, et ÜRO ei suutnud oma mandaati täita, seda eelkõige nn turvaliste alade kaitse osas, ning on seetõttu kaasvastutav toimunu eest;

I.  arvestades, et EL põhineb rahumeelsel kooseksisteerimisel ja liikmesriikide kindlatahtelisel koostööl; arvestades, et Euroopa integratsiooniprotsessi üks peamisi stiimuleid on tahe vältida sõdade ja rahvusvahelise humanitaarõiguse vastaste kuritegude kordumist Euroopas;

J.  arvestades, et 30. jaanuaril 2015 kinnitas EJRK kohtuotsused viie Bosnia serblaste armee kõrgema ohvitseri kohta, kes olid süüdi mõistetud 1995. aasta Srebrenica genotsiidis osalemise eest; arvestades, et mõned neist ohvitseridest allusid otseselt tollasele Bosnia serblaste armee juhile Ratko Mladićile, kelle üle EJRK mõistab praegu kohut kuritegude eest, mis hõlmavad ka genotsiidi;

1.  mälestab ja austab kõiki endise Jugoslaavia sõdade ajal Srebrenicas toime pandud genotsiidi ja metsikuste ohvreid; avaldab kaastunnet ohvrite perekondadele, kellest paljud ei ole saanud lõplikku kinnitust oma sugulaste saatuse kohta, ja on nendega solidaarne;

2.  mõistab Srebrenicas toime pandud genotsiidi kõige karmimalt hukka; kinnitab pühalikult, et sellised koletud kuriteod ei tohi enam kunagi korduda, ja rõhutab, et teeb kõik endast oleneva, et nende kordumist takistada; lükkab tagasi genotsiidi mis tahes eitamise, pisendamise ja väärtõlgendamise;

3.  rõhutab, et Bosnia ja Hertsegoviina poliitilised esindajad peavad tunnistama minevikku, et edukalt koos tegutseda parema tuleviku loomisel kõigi oma riigi kodanike jaoks; rõhutab naaberriikide, usujuhtide ja -asutuste, kodanikuühiskonna, kunsti, kultuuri, meedia ja haridussüsteemi tähtsat osa selles raskes protsessis;

4.  rõhutab EJRK tehtud töö tähtsust ning vajadust rakendada kõiki meetmeid, mis on vajalikud selleks, et kohtuasjade ja edasikaebuste menetlemist kiirendada ning need lubamatute viivitusteta lõpule viia; kordab veel kord, et rohkem tähelepanu tuleks pöörata sõjakuritegude kohtulikule menetlemisele siseriiklikul tasandil;

5.  kinnitab, et EL toetab kindlalt Bosnia ja Hertsegoviina ning kõigi Lääne-Balkani riikide Euroopa Liiduga ühinemise väljavaadet ning ühinemisprotsessi jätkamist; on kindlalt seisukohal, et piirkondlik koostöö ja Euroopa integratsiooniprotsess on parimad moodused leppimise edendamiseks ning vihkamisest ja lahkhelidest ülesaamiseks;

6.  peab äärmiselt vajalikuks haridus- ja kultuuriprogrammide väljatöötamist, mis aitaksid mõista selliste hirmutegude põhjusi ja tõsta teadlikkust vajadusest hoida rahu ning edendada inimõigusi ja religioonidevahelist sallivust; väljendab toetust sellistele kodanikuühiskonna organisatsioonidele nagu Srebrenica ja Žepa enklaavi emade ühendus, millel on keskne osa teadlikkuse tõstmises ja riigi kõikide kodanike leppimiseks laiema aluse loomises;

7.  väljendab kahetsust, et ÜRO Julgeolekunõukogu, kellel on peamine vastutus tagada rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilimine, ei võtnud vastu resolutsiooni Srebrenica genotsiidi mälestuseks. See on äärmiselt kahetsusväärne, kuna rahvusvaheline kriminaalkohus kui ÜRO peamine õigusorgan on teinud kindlaks, et Srebrenicas toime pandud kuriteod olid genotsiid.

8.  avaldab tugevat toetust Bosnia ja Hertsegoviina ministrite nõukogu ühehäälselt vastu võetud otsuse üle kuulutada 11. juuli Bosnia ja Hertsegoviinas leinapäevaks.

9.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele, Bosnia ja Hertsegoviina valitsusele ja parlamendile, Bosnia ja Hertsegoviina üksuste valitsustele ja parlamentidele ning Lääne-Balkani riikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT C 157 E, 6.7.2006, lk 468.
(2) ELT C 46 E, 24.2.2010, lk 111.


Vabaühendusi ja ametiühinguid käsitlevad seaduseelnõud Kambodžas
PDF 252kWORD 72k
Euroopa Parlamendi 9. juuli 2015. aasta resolutsioon vabaühendusi ja ametiühinguid käsitlevate seaduseelnõude kohta Kambodžas (2015/2756(RSP))
P8_TA(2015)0277RC-B8-0689/2015

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Kambodža kohta,

–  võttes arvesse rahumeelse kogunemise ja ühinemisvabaduse õigusega tegeleva ÜRO eriraportööri 22. juuni 2015. aasta avaldust,

–  võttes arvesse ÜRO Inimõiguste Nõukogu 27. aprilli 2015. aasta lõppmärkusi Kambodža teise korrapärase aruande kohta,

–  võttes arvesse Kambodža inimõiguste olukorraga tegeleva ÜRO eriraportööri 15. augusti 2014. aasta aruannet,

–  võttes arvesse mitmesuguseid Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioone, eelkõige konventsiooni nr 87 ühinemisvabaduse ja organiseerumisõiguse kaitse kohta ning konventsiooni nr 98 organiseerumisõiguse ja kollektiivläbirääkimiste kohta,

–  võttes arvesse 10. detsembri 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–  võttes arvesse 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti,

–  võttes arvesse 1997. aasta koostöölepingut Euroopa Ühenduse ja Kambodža Kuningriigi vahel,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 135 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 4,

A.  arvestades, et Kambodža aktiivne kodanikuühiskond, eelkõige maaga seotud õigustega tegelevad aktivistid, ametiühingute liikmed, ajakirjanikud ja opositsioonierakondade liikmed on täitnud olulist paranduslikku rolli;

B.  arvestades, et 5. juunil 2015. aastal kiitis Kambodža valitsus heaks ühinguid ja vabaühendusi käsitleva seaduse eelnõu; arvestades, et seaduseelnõu esitati Kambodža Rahvuskogule läbivaatamiseks 16. juunil 2015. aastal;

C.  arvestades, et EL on arenguabi valdkonnas Kambodža olulisim partner ja uueks perioodiks 2014–2020 on arenguabiks ette nähtud 410 miljonit eurot; arvestades, et EL toetab mitmesuguseid inimõigustealaseid algatusi, mida viivad läbi Kambodža vabaühendused ja muud kodanikuühiskonna organisatsioonid, ning on lisaks vaadelnud üleriigilisi ja kohalikke valimisi, toetades ka valimisprotsessi; arvestades, et Kambodža sõltub tugevalt arenguabist;

D.  arvestades, et rahumeelse kogunemise ja ühinemisvabaduse õigusega tegelev ÜRO eriraportöör on märkinud, et Kambodža kodanikuühiskond jäeti ühinguid ja vabaühendusi käsitleva seaduse eelnõu koostamisest kõrvale;

E.  arvestades, et mitmed tunnustatud vabaühendused on osutanud, et ühinguid ja vabaühendusi käsitlev seaduseelnõu järgib oma eelkäijaid, mis hiljem siseriikliku ja rahvusvahelise vastuseisu tõttu tagasi võeti, ja sellega püütakse võtta vastu seadust, millega kehtestataks põhjendamatud piirangud ühinemis- ja sõnavabaduse õigustele ning loodaks õiguslik alus poliitiliselt ebasoosingus olevate vabaühenduste, sealhulgas inimõiguste kaitsjatele tööd andvate vabaühenduste meelevaldseks sulgemiseks või nende registreerimisest keeldumiseks;

F.  arvestades, et sõnavabaduse õigus on sätestatud Kambodža põhiseaduse artiklis 41 ja poliitikas osalemise õigus põhiseaduse artiklis 35;

G.  arvestades, et õigus rahumeelselt koguneda on sätestatud Kambodža põhiseaduses, inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklis 20 ning kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artiklis 21;

H.  arvestades, et õigus osaleda avalikus elus on sätestatud kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artiklis 25 ning arvestades, et selle pakti artikliga 22 kaitstud ühinemisvabaduse õigus on sellise osalemise juurde kuuluv ja annab sageli võimaluse avalikus elus osalemiseks; arvestades, et läbipaistvus ja aruandekohuslus on toimiva demokraatia olulised osad;

I.  arvestades, et juhul, kui see seadus vastu võetakse, kaotab Kambodža eelduste kohaselt arenguprojektide valdkonnas 600–700 miljonit USA dollarit aastas; arvestades, et ühinguid ja vabaühendusi käsitlev seadus kehtestaks piirangud eelarvetele, mis ohustaks rahvusvaheliste vabaühenduste võimet projekte kulutõhusalt rakendada;

J.  arvestades, et ametiühinguid käsitlev seaduseelnõu rikuks organiseerumisõigust ja piiraks tõsiselt sõltumatute ametiühingute, sealhulgas olemasolevate ametiühingute õigusi; arvestades, et seaduseelnõus sätestatakse ametiühingu moodustamiseks põhjendamatult kõrge ühinenud töötajate miinimummäär (20%); arvestades, et seaduseelnõuga antakse tööministeeriumi ametnikele ulatuslikud volitused streigiloa andmise ja ametiühingu registreeringu peatamise valdkonnas ning seda ebamäärastel alustel ja ilma nõuetekohase menetluseta; arvestades, et seaduseelnõuga jäetakse koduabilised ilma õigusest ametiühinguid moodustada, kehtestatakse ametiühingu juhtidele kirjaoskuse nõuded, mis diskrimineerivad naisi ja võõrtöötajaid, keelatakse kontaktid vabaühendustega ja sätestatakse ebatõhusalt väiksed trahvid tööseadust rikkuvatele töötajatele;

K.  arvestades, et pärast 2014. aasta mais toimunud konsultatsiooni, milles kutsuti osalema kohalikud töötajate õigustega tegelevad rühmitused, ei ole Kambodža ametivõimud seaduseelnõu koostamise käigus enam avalikke konsultatsioone korraldanud; arvestades, et valitsusametnike poolt meedias korrapäraselt tehtud avalduste kohaselt võetakse ametiühinguid käsitlev seadus vastu 2015. aastal;

L.  arvestades, et Kambodžas on registreeritud ligikaudu 5000 vabaühendust, mis annavad abi sellistes valdkondades nagu inimõigused, tervishoid, kodanikuühiskond ja põllumajandus;

M.  arvestades, et 16. juunil 2015. aastal teatas peaminister Hun Sen kohtumisel ELi saadikuga Kambodžas Jean-François Cautainiga, et Kambodža Rahvuskogu kavandab konsultatsiooni vabaühendusi käsitleva seaduseelnõu osas ning väljendas soovi kaasata konsultatsiooni ka kodanikuühiskond ja arengupartnerid;

1.  nõuab, et Kambodža valitsus ühinguid ja vabaühendusi käsitleva seaduseelnõu tagasi võtaks;

2.  nõuab, et Kambodža valitsus tunnustaks kodanikuühiskonna, ametiühingute ja poliitilise opositsiooni õiguspärast ja kasulikku rolli, mis aitab kaasa Kambodža üldisele majanduslikule ja poliitilisele arengule; tuletab meelde, et kodanikuühiskond on üks riikide arengu alustalasid; rõhutab, et ühinguid ja vabaühendusi käsitlev seadus peaks looma võimestava keskkonna, nii et kodanikuühiskond saaks jätkuvalt kaasa aidata Kambodža arengule;

3.  kutsub Kambodža valitsust üles ametiühinguid käsitlevat seaduseelnõu tagasi võtma, praegust eelnõu avalikustama ning konsulteerima ekspertide ja ametiühinguliikmetega, et vaadata eelnõu läbi kooskõlas rahvusvahelise õiguse ja ILO konventsioonidega, eelkõige konventsiooniga nr 87 ühinemisvabaduse ja organiseerumisõiguse kaitse kohta ning konventsiooniga nr 98 organiseerumisõiguse ja kollektiivläbirääkimiste kohta, enne kui see uuesti kaalumiseks esitatakse;

4.  toetab ÜRO eriraportööri avaldust, mille kohaselt tuleks selline seadus vastu võtta ainult laiaulatusliku osalusprotsessi abil, mis on piisavalt kaasav ja tagab, et kõik sidusrühmad saavad selles sisuliselt osaleda;

5.  palub anda kodanikuühiskonnale ja Kambodža rahvale piisavalt aega mis tahes õigusakti eelnõude läbivaatamiseks ja konsulteerimiseks, nii et nad saavad esitada märkusi oma valitud esindajatele enne, kui õigusakt hääletusele pannakse;

6.  nõuab, et mis tahes õigusakti eelnõu järgiks rahvusvaheliselt tunnustatud sõna-, ühinemis- ja kogunemisvabadust, mida Kambodža on kohustunud kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti ratifitseerijana järgima, ning ei piiraks põhjendamatult kodanikuühiskonna võimet tõhusalt ja vabalt tegutseda;

7.  ergutab Kambodža valitsust jätkama demokraatia, õigusriigi ning inimõiguste ja põhivabaduste, eelkõige sõna- ja kogunemisvabaduse järgimise tugevdamist;

8.  kutsub liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat ja komisjoni asepresidenti üles toetama ühinguid ja vabaühendusi käsitleva seaduseelnõu ja ametiühinguid käsitleva seaduseelnõu tagasivõtmise nõuet ning tõstatama seda küsimust viivitamatult suhtluses Kambodža valitsusega;

9.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ja komisjoni asepresidendile, nõukogule, komisjonile, Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni sekretariaadile, ÜRO Inimõiguste Nõukogule ning Kambodža Kuningriigi valitsusele ja Rahvuskogule.


Kongo Demokraatlik Vabariik, eelkõige seoses kahe kinnipeetava inimõiguslase Yves Makwambala ja Fred Bauma juhtumitega
PDF 172kWORD 73k
Euroopa Parlamendi 9. juuli 2015. aasta resolutsioon Kongo Demokraatliku Vabariigi kohta, eelkõige seoses kahe kinnipeetava inimõiguslase Yves Makwambala ja Fred Bauma juhtumitega (2015/2757(RSP))
P8_TA(2015)0278RC-B8-0690/2015

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Kongo Demokraatliku Vabariigi kohta, eriti 12. septembri 2013. aasta resolutsiooni(1), ning AKV-ELi parlamentaarse ühisassamblee vastavateemalist resolutsiooni,

–  võttes arvesse Euroopa välisteenistuse pressiesindaja avaldusi olukorra kohta Kongo Demokraatlikus Vabariigis, eriti 21. jaanuari 2015. aasta avaldust,

–  võttes arvesse Kongo Demokraatlikku Vabariiki nimetatud ELi delegatsiooni avaldusi inimõiguste olukorra kohta riigis, eriti 11. veebruari 2015. aasta avaldust,

–  võttes arvesse ELi aastaaruannet inimõiguste ja demokraatia kohta, mille nõukogu võttis vastu 22. juunil 2015,

–  võttes arvesse nõukogu 19. jaanuari 2015. aasta järeldusi Kongo Demokraatliku Vabariigi kohta,

–  võttes arvesse Ida-Aafrika järvede piirkonna rahvusvaheliste saadikute 22. jaanuari 2015. aasta avaldust olukorra kohta Kongo Demokraatlikus Vabariigis,

–  võttes arvesse 12. veebruari 2015. aasta ühist pressiteadet, mille andsid välja Aafrika Liidu eriraportöör inimõiguste kaitsjate küsimuses ning Aafrika Liidu eriraportöör Aafrika vanglate ja kinnipidamistingimuste küsimuses ning mis käsitleb inimõiguste olukorda pärast valimisseaduse muutmisega seotud sündmusi Kongo Demokraatlikus Vabariigis,

–  võttes arvesse 2000. aasta juunis allkirjastatud Cotonou partnerluslepingut,

–  võttes arvesse inimõiguste kaitsjaid käsitlevaid ELi suuniseid ning ELi inimõigustealaseid suuniseid sõnavabaduse kohta internetis ja mujal,

–  võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni (1948) ning kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti (1966),

–  võttes arvesse inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika hartat, mille Kongo Demokraatlik Vabariik ratifitseeris 1982. aastal,

–  võttes arvesse Kongo Demokraatliku Vabariigi põhiseadust, eriti selle artikleid 22, 23, 24 ja 25,

–  võttes arvesse Filimbi aktivistide vabastamise üleskutset, mille esitas enam kui 200 inimõiguste rühma 15. juunil 2015,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 135 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 4,

A.  arvestades, et 19.–21. jaanuaril 2015 lahvatasid üleriigilised protestid valimisseaduse eelnõu vastu, mis oleks lubanud presidendi ametiaega pikendada vastupidiselt põhiseaduse sätetele ning oleks võinud nõuda väga pikaleveniva rahvaloenduse läbiviimist enne üleriigiliste valimiste toimumist;

B.  arvestades, et ametivõimude andmetel sai protestides surma 27 inimest, kuigi teised allikad teatavad 42 hukkunust, ning arvestades, et 350 inimest vahistati ja mõned neist on endiselt vanglas, ilma et nende üle oleks kohut peetud, või sunniviisiliselt kadunuks jäänud;

C.  arvestades, et 2015. aasta jaanuari protestide ajal sulges valitsus interneti- ja mobiilsed tekstisõnumite teenused;

D.  arvestades, et lõpuks ei sisaldanudki parlamendi poolt vastu võetud valimisseadus kõnealust vaieldavat sätet;

E.  arvestades, et kohe kui protestid algasid, hakkasid ametivõimud maha suruma inimõiguslasi ja opositsioonipoliitikuid, kes avaldasid rahumeelselt meelt kõnealuse sätte vastu, teiste hulgas Christopher Ngoyi, Jean-Claude Muyambo, Vano Kiboko ja Cyrille Dowe, keda peetakse endiselt kinni ilmselt poliitilistel põhjustel;

F.  arvestades, et 15. märtsil 2015 vahistas Kongo Demokraatliku Vabariigi (Kongo DV) riiklik luureagentuur ja pidas ilma süüdistuseta kinni rohkem kui 30 inimest demokraatiat pooldava noorteliikumise Filimbi käivitamise ajal, teiste hulgas rahvusvahelised osalejad ja Kongo DV aktivistid, muusikud, äritegelased ja ajakirjanikud;

G.  arvestades, et enamik aktiviste ja toetajaid lasti vabaks ning välismaalased saadeti riigist välja, kuid arvestades, et Yves Makwambalat ja Fred Baumat peetakse ikka veel kinni Makala vanglas Kinshasas ning süüdistatakse selles, et nad kuulusid inimeste ja vara ründamiseks moodustatud ühendusse, tegutsesid konspiratiivselt riigipea vastu ning püüdsid kas hävitada või muuta põhiseaduslikku korda ja kihutada inimesi haarama relvi riigivõimu vastu; arvestades, et ametivõimud süüdistavad Fred Baumat ka rahu rikkumises ja Yves Makwambalat riigipea avalikus solvamises, kuigi nad teostasid oma sõnavabadust ning rahumeelse kogunemise ja ühinemise vabadust;

H.  arvestades, et Filimbi loodi platvormina, mille eesmärk oli ergutada Kongo DV noori täitma oma kodanikukohustusi rahumeelselt ja vastutustundeliselt;

I.  arvestades, et 2015. aasta märtsis ja aprillis vahistasid ametivõimud Gomas (Kongo DV idaosas) ja hiljem vabastasid vähemalt 15 noorteliikumise LUCHA aktivisti, kes avaldasid rahumeelselt meelt, et nõuda Kinshasas kinni peetavate kolleegide vabastamist; arvestades, et nendest aktivistidest neljale on esitatud süüdistus riigivõimule allumatusele kihutamises;

J.  arvestades, et 27. märtsil 2015 moodustas Kongo DV rahvusassamblee parlamentaarse teabemissiooni, et koguda teavet ja anda aru vahistamiste kohta; arvestades, et missioon jõudis oma aruandes järeldusele, et puuduvad tõendid selle kohta, nagu Filimbi juhid ja osalejad oleksid segatud terroristlikesse või muudesse vägivallakuritegudesse või kavandanuksid neid, ning nõudis poliitilist lahendust nende koheseks vabastamiseks;

K.  arvestades, et 15. juunil 2015 nõudsid 14 rahvusvahelist organisatsiooni ja 220 Kongo DV inimõiguste organisatsiooni kahe kõnealuse aktivisti kohest ja tingimusteta vabastamist;

L.  arvestades, et selles kontekstis avastati Kinshasa kesklinnast umbes 80 km kaugusel asuvast Malukust massihaud hinnanguliselt 421 surnukehaga;

M.  arvestades justiitsministri hiljutist tunnistust, et Kongo DV kohtusüsteemis on palju probleeme, sealhulgas klientelism, mõjutamine, kauplemine, korruptsioon, karistamatus ja ebaõiglus kohtuotsustes;

N.  arvestades, et ajakirjanike vastu suunatud ähvardused ja rünnakud piiravad ajakirjandusvabadust ning paljud meediaväljaanded on suletud või on neid ebaseaduslikult tsenseeritud;

O.  arvestades, et järgmised üleriigilised valimised on kavandatud 2016. aasta novembriks ning nende korraldamise ja rahastamise küsimus on keeruline;

P.  arvestades, et kodanikuühiskonnal oli täita tähtis roll Kongo DVs seoses 2003. aasta poliitilise üleminekuga, 2006. ja 2011. aasta valimistega, kaevanduslepingute läbivaatamisega, Kongo DV osalemise peatamisega mäetööstuse läbipaistvuse algatuses 2013. aastal ning 2013. aasta valimisseaduse ja seksuaalvägivallavastaste õigusaktide väljatöötamisega;

Q.  arvestades, et valitsuse reaktsioon kodanikuühiskonna osalusele on püüe kohelda aktiviste ja toetusorganisatsioone nagu poliitilist opositsiooni, et neid kahjustada;

R.  arvestades, et 2014. aasta juunis saatis EL riiki valimistejärgse missiooni, mis juhtis tähelepanu vajadusele ajakohastada valijate nimekirja, luua tingimused võrdseks konkurentsiks kandidaatide vahel ning tugevdada kodanikuvabaduste kaitset, valimistega seotud vaidluste süsteemi ja võitlust karistamatuse vastu;

S.  arvestades, et Kongo DV riiklikus soovituskavas 2014–2020, mida rahastatakse 620 miljoni euroga 11. Euroopa Arengufondist, peetakse esmatähtsaks valitsemise ja õigusriigi põhimõtte tugevdamist, sealhulgas kohtusüsteemi, politsei ja sõjaväe reforme;

1.  mõistab hukka inimeste hukkumise ning meelevaldse vägivalla meeleavaldajate vastu ja nende vahistamise 2015. aasta jaanuari protestide ajal, samuti aktivistide ja poliitiliste vastaste mahasurumise, eriti sündmused, mis toimusid Filimbi liikumise käivitamise ajal 2015. aasta märtsis;

2.  kutsub Kongo DV ametivõime üles Yves Makwambalat ja Fred Baumat koheselt ja tingimusteta vabastama ning loobuma kõigist süüdistustest nende ja teiste Filimbi juhtide, samuti teiste aktivistide, meelsusvangide ja poliitiliste vastaste vastu, kes meelevaldselt vahistati ja keda peetakse kinni üksnes nende poliitiliste vaadete või rahumeelses tegevuses osalemise tõttu;

3.  toetab Kongo DV rahvusassamblee nõudmist jõuda kiiresti poliitilise lahenduseni, mis võimaldaks Filimbi ja teiste rahumeelsete kodanikuühiskonna ühenduste liikmetel teostada sõnavabadust ja ühinemisvabadust, kartmata jälitamist või tagakiusamist;

4.  nõuab tungivalt, et ametivõimud tagaksid, et kinnipeetavate suhtes ei ole rakendatud ega rakendata ka praegu mis tahes piinamist või väärkohtlemist, ning tagaksid neile täieliku kaitse ja juurdepääsu oma perekondadele ja advokaatidele;

5.  peab asjaolu, et riiklik luureagentuur on hoidnud kinnipeetavaid ilma süüdistuseta kinni kauem kui 48 tundi, keelanud neile juurdepääsu õigusabile ega ole viinud neid pädeva kohtuasutuse ette, Kongo DV põhiseadusega tagatud õiguste jõhkraks rikkumiseks;

6.  nõuab, et Kongo DV valitsus alustaks täielikku, põhjalikku ja läbipaistvat uurimist koos rahvusvaheliste partneritega 2015. aasta jaanuari ja märtsi sündmuste osas ning selgitaks välja võimalikud ebaseaduslikud meetmed või õiguste või vabaduste andmisest keeldumise; nõuab kindlalt, et iga ametnik, keda kahtlustatakse siseriiklike või rahvusvaheliste tekstidega tagatud õiguste või vabaduste rikkumise eest vastutav olemises, tuleb anda kohtu alla;

7.  on sügavalt mures jätkuvate katsete pärast piirata sõnavabadust ning rahumeelse kogunemise ja ühinemise vabadust ning nende vabaduste sagenevate rikkumiste pärast ametivõimude poolt, kuna õige poliitiline kliima on hädavajalik, kui soovitakse saavutada Kongo DVs järgmisel aastal edukas valimistsükkel;

8.  peab eriti kahetsusväärseks, et kõnealused rikkumised on eelkõige suunatud opositsioonijuhtide ja noorteliikumiste vastu;

9.  kutsub Kongo DV ametivõime üles tagama, et eespool nimetatud vabadusi toetatakse viivitamata ja tingimusteta, eriti valimisperioodil, nagu on tagatud Kongo DV põhiseaduse ja rahvusvahelise inimõigustelase õigusega;

10.  tuletab meelde, et poliitilise mitmekesisuse ja opositsiooni austamine, avatud ja rahumeelne poliitiline arutelu ning põhiseadusega tagatud sõnavabaduse, rahumeelse kogunemise ja ühinemise ning teabevabaduse täielik teostamine on hädalavajalikud, et tagada demokraatlikud valimised, mis on usaldusväärsed, kaasavad, rahumeelsed ja õigeaegsed; rõhutab, et sellised tagatised on väga tähtsad eriti muutlikus Ida-Aafrika järvede piirkonnas ning sõltuvad ka Addis Abeba rahu-, julgeoleku- ja koostöölepingu edukast rakendamisest; toetab sellega seoses Ida-Aafrika järvede piirkonna rahvusvaheliste saadikute jõupingutusi;

11.  ergutab Kongo DV parlamenti, senatit ja president Joseph Kabilat rakendama kõiki vajalikke meetmeid, et tugevdada demokraatiat ja tagada kõigi Kongo DV rahva tahet väljendavate poliitiliste jõudude, kodanikuühiskonna ja demokraatiat pooldavate liikumiste tõeline osalemine riigi valitsemises, lähtudes põhiseadusest ja õigusnormidest, ning vabadel ja õiglastel valimistel;

12.  ergutab töötama välja selliseid platvorme nagu Filimbi, mis võimaldavad demokraatiat pooldavatel jõududel oma häält kuuldavaks teha, ning pooldab noorte osalemist valimisprotsessis, millest nad on ebaõiglaselt eemale jäetud;

13.  tuletab meelde Kongo DV poolt Cotonou lepingus võetud kohustust austada demokraatiat, õigusriigi põhimõtet ja inimõiguste põhimõtteid, mis hõlmavad sõnavabadust, meediavabadust, head valitsemistava ja läbipaistvust poliitilistel ametikohtadel; nõuab tungivalt, et Kongo DV valitsus toetaks neid sätteid kooskõlas Cotonou lepingu artikli 11 punktiga b ning artiklitega 96 ja 97, ning – kui ta seda ei tee – palub komisjonil alustada asjaomast menetlust vastavalt Cotonou lepingu artiklitele 8, 9 ja 96;

14.  rõhutab, et ELi edasise toetuse laad ja ulatus Kongo DV valimisprotsessile peab sõltuma edusammudest, mida tehakse 2011. aasta ELi valimisvaatlusmissiooni ja 2014. aasta järelmissiooni soovituste rakendamisel, valimiskalendrist kinnipidamisel ja usaldusväärse eelarve esitamisel;

15.  nõuab tungivalt, et ELi delegatsioon jälgiks olukorra arengut ning kasutaks kõiki asjakohaseid vahendeid, sealhulgas demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendit, et toetada inimõiguste kaitsjaid ja demokraatiat pooldavaid liikumisi;

16.  nõuab tungivalt, et Kongo DV kohtuasutused kinnitaksid oma sõltumatust igasugusest poliitilisest instrumentaliseerimisest ja tagaksid selliste õigusaktidega tunnistatud õiguste kaitse nagu juurdepääs õigusemõistmisele ja õigus õiglasele kohtumenetlusele;

17.  nõuab tungivalt, et Kongo DV ametivõimud lõpetaksid Kinshasa lähedal asuva massihaua tähtsuse minimeerimise, ning kordab ELi ja ÜRO nõudmist korraldada kiire, läbipaistev ja usaldusväärne uurimine, et anda kindlus kadunud inimeste perekondadele ja teha lõpp erinevatele väidetele;

18.  mõistab hukka meedia ebaseadusliku sulgemise ja väärtarvitusliku tsenseerimise ning telekommunikatsioonisüsteemide ajutise sulgemise;

19.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Aafrika Liidule, Ida-Aafrika järvede piirkonna riikide valitsustele, Kongo DV presidendile, peaministrile ja parlamendile, ÜRO peasekretärile, ÜRO Inimõiguste Nõukogule ning AKV-ELi parlamentaarsele ühisassambleele.

(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0388.


Bahrein, eriti seoses Nabeel Rajabi juhtumiga
PDF 173kWORD 73k
Euroopa Parlamendi 9. juuli 2015. aasta resolutsioon Bahreini kohta, eriti seoses Nabeel Rajabi juhtumiga (2015/2758(RSP))
P8_TA(2015)0279RC-B8-0703/2015

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Bahreini kohta, eriti 6. veebruari 2014. aasta resolutsiooni Bahreini, eelkõige Nabeel Rajabi, Abdulhadi al-Khawaja ja Ibrahim Sharifi juhtumite kohta(1),

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini pressiesindaja 17. juuni 2015. aasta avaldust al-Wefaqi peasekretäri Ali Salmani süüdimõistmise kohta Bahreinis,

–  võttes arvesse 24. mail 2015. aastal Dohas, Kataris toimunud Euroopa Liidu ja Pärsia lahe koostöönõukogu ühisnõukogu ja ministrite 24. kohtumist,

–  võttes arvesse Araabia Liiga ministrite nõukogu kohtumisel 1. septembril 2013. aastal Kairos vastu võetud otsust asutada Bahreini pealinnas Manamas ülearaabialine inimõiguste kohus,

–  võttes arvesse 2014. aasta veebruari aruannet, milles antakse üksikasjalik ülevaade Bahreini sõltumatu uurimiskomisjoni antud soovituste rakendamisest Bahreini valitsuse poolt, ning 2014. aasta septembris Bahreini valitsuse poolt esitatud ajakohastatud üldist korrapärast läbivaatamist,

–  võttes arvesse 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastast konventsiooni, lapse õiguste konventsiooni ning inimõiguste Araabia hartat, mille kõigiga Bahrein on ühinenud,

–  võttes arvesse inimõiguste kaitsjaid käsitlevaid Euroopa Liidu suuniseid, mis võeti vastu 2004. aasta juunis ja mis vaadati läbi 2008. aastal,

–  võttes arvesse ÜRO kodakondsusetuse vähendamise konventsiooni,

–  võttes arvesse ELi uut inimõiguste strateegilist raamistikku ja tegevuskava, mille eesmärk on seada inimõiguste kaitse ja seire kõigi ELi poliitikavaldkondade keskmesse ja mis sisaldab eraldi osa inimõiguste kaitsjate kaitsmise kohta,

–  võttes arvesse ELi inimõiguste eriesindaja Stavros Lambrinidise visiiti Bahreini 2015. aasta mai lõpus,

–  võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni artikleid 5 ja 19,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 135 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 4,

A.  arvestades, et pärast Bahreini sõltumatu uurimiskomisjoni (BICI) 23. novembri 2011. aasta aruande ja selle 21. novembri 2012. aasta järelaruande avaldamist on Bahrein lubanud inimõiguste olukorra reformimisel edusamme teha;

B.  arvestades, et siseministeeriumi ombudsmani, vangide ja kinnipeetavate õiguste komisjoni ning eriuurimisüksuse moodustamine Bahreinis sisendab lootust; arvestades, et need institutsioonid tuleks muuta erapooletumaks, läbipaistvamaks ja valitsusasutustest sõltumatuks;

C.  arvestades, et alates 2011. aasta ülestõusu algusest on Bahreini ametivõimud intensiivistanud repressiivsete meetmete kasutamist kodanikuühiskonna aktivistide ja rahumeelse opositsiooni vastu; arvestades, et 10. juunil 2014 kirjutasid 47 riiki, sh kõik 28 ELi liikmesriiki, ÜRO Inimõiguste Nõukogu 26. istungjärgul alla ühisavaldusele, milles märgitakse tõsist muret inimõiguste olukorra pärast Bahreinis; arvestades, et ühisavalduses toodi selgelt välja probleemsed valdkonnad, sh pikaaegsed karistused rahumeelse kogunemise ja ühinemisvabaduse õiguse kasutamise eest, õiglase kohtupidamise tagamise puudumine, meeleavalduste mahasurumine, arvamus- ja sõnavabaduse õigust kasutavate isikute jätkuv tagakiusamine ja vangistamine, väärkohtlemine ja piinamine kinnipidamiskohtades, meelevaldne kodakondsuse äravõtmine ilma nõuetekohase menetluseta ning ebapiisav vastutuselevõtmine inimõiguste rikkumise eest;

D.  arvestades, et Nabeel Rajabile, kes on Bahreini inimõiguste kaitsja ja Bahreini inimõiguste keskuse (BCHR) esimees, Rahvusvahelise Inimõiguste Föderatsiooni (FIDH) asepeasekretär ja organisatsiooni Human Rights Watch Lähis-Ida osakonna nõuandekomitee liige, mõisteti kuuekuuline vanglakaristus lihtsalt oma sõnavabaduse rahumeelse kasutamise eest; arvestades, et Nabeel Rajab vahistati 1. oktoobril 2014 pärast Euroopa Parlamendi inimõiguste allkomisjoni külastamist, süüdistatuna Twitteri sõnumite postitamises rühma kaasmaalaste kohta, kes väidetavalt teevad koostööd IS/Da’eshiga; arvestades, et talle esitati süüdistus avaliku asutuse ja sõjaväe solvamises; arvestades, et 2013. aasta novembris nimetas meelevaldse kinnipidamise küsimustega tegelev ÜRO töörühm Nabeel Rajabi kinnipidamist meelevaldseks;

E.  arvestades, et pärast Bahreini inimõiguste keskuse asutamist 2002. aastal on Nabeel Rajab kandnud mitmeid vanglakaristusi; arvestades, et Nabeel Rajabile on esitatud täiendavad süüdistused seoses sõnavabadusega ja teda ähvardab kuni 10-aastane vanglakaristus väidetava riigiasutuse solvamise ja kuulujuttude levitamise eest sõja ajal;

F.  arvestades, et sarnaselt Nabeel Rajabiga on kinni peetud veel paljusid inimõiguste kaitsjaid, nagu Naji Fateel, Taani inimõiguste kaitsja Abdulhadi-al-Khawaja, Rootsi poliitiline aktivist Mohammed Habib Al-Muqdad jt nn Bahrein 13 liikmed, neid on Bahreinis kohtulikult ahistatud, vangistatud ning nad kannavad pikki või eluaegseid karistusi otsese repressioonina oma tegevuse eest inimõiguste kaitsmisel; arvestades, et neist enamiku suhtes on väidetavalt kasutatud vägivalda, väärkohtlemist ning füüsilist või psühholoogilist piinamist;

G.  arvestades, et Bahreini inimõiguste keskuse andmetel peetakse meelevaldselt kinni rohkem kui 3000 vangi, kellest paljud on inimõiguste kaitsjad, kes on vangistatud ja kannavad pikki või eluaegseid karistusi otsese repressioonina oma tegevuse eest; arvestades, et neist enamiku suhtes on väidetavalt kasutatud vägivalda, väärkohtlemist ning füüsilist või psühholoogilist piinamist;

H.  arvestades, et 16. juunil 2015 mõisteti Bahreini peamise opositsioonilise erakonna al-Wefaq peasekretärile šeik Ali Salmanile neljaaastane vanglakaristus seoses valitsusvastaste meeleavaldustega, mis puhkesid 2011. aastal piirkondlike araabia kevade ülestõusude haripunktis; arvestades, et väidetavalt ei ole kohus lasknud tema advokaatidel esitada suulisi argumente ning neile pole antud mingit mõistlikku võimalust tutvuda tõendusmaterjalidega; arvestades, et rühm ÜRO sõltumatuid eksperte, kellest osa tuntakse Inimõiguste Nõukogu erimenetluste nimetuse all, on nõudnud tungivalt šeik Ali Salmani vabastamist;

I.  arvestades, et Bahrein on alates 2012. aastast väärkasutanud terrorismivastaseid õigusakte selleks, et karistuseks eriarvamuste avaldamise eest võtta meelevaldselt kodakondsus poliitilistelt aktivistidelt ja opositsiooniliikmetelt, sh vähemalt 9 alaealiselt; arvestades, et mitmete aruannete põhjal on ainuüksi 2015. aastal võetud kodakondsus rohkem kui 100 aktivistilt, meeleavaldajalt ja poliitikult, millega suur osa neist on muudetud kodakondsuseta isikuteks, mis kujutab endast ÜRO kodakondsusetuse vähendamise konventsiooni rikkumist;

J.  arvestades, et 2011. aastast alates on suurenenud surmanuhtluse kasutamine poliitiliselt motiveeritud kohtuasjade puhul; arvestades, et alates 2011. aastast on poliitilistes kohtuasjades surmanuhtlus mõistetud vähemalt seitsmele isikule, kellest neljale määrati surmanuhtlus 2015. aastal;

K.  arvestades, et Bahreini sõltumatu uurimiskomisjon (BICI), mis moodustati kuningliku korraldusega selleks, et uurida Bahreinis 2011. aasta veebruaris toimunud sündmusi ja koostada selle kohta aruanne, esitas mitmeid inimõiguste ja poliitiliste reformide alaseid soovitusi; arvestades, et õigussüsteemi ja õiguskaitsesüsteemi ümberkorraldamisel on saavutatud edu, kuid valitsus ei ole täielikult rakendanud komisjoni põhilisi soovitusi, eelkõige vabastanud sõnavabaduse ja rahumeelse kogunemise õiguse kasutamise eest süüdi mõistetud meeleavalduste juhte; arvestades, et rahvuslikuks dialoogiks nimetatud lepituskõnelused on ummikusse jooksnud; arvestades, et endiselt on mõned rühmitused poliitilises süsteemis esindamata ning julgeolekujõudusid ei ole võimalik vastutusele võtta;

1.  nõuab süüdistustest loobumist ning kohest ja tingimusteta vabastamist kõigi inimõiguslaste, poliitiliste aktivistide ja teiste isikute puhul, keda peetakse kinni ja süüdistatakse väidetavates õigusrikkumistes seoses sõnavabaduse ning rahumeelse kogunemise ja ühinemisvabaduse õiguse kasutamisega, sh Nabeel Rajab, šeik Ali Salman ja kogu Bahrein 13;

2.  tunnustab Bahreini ametivõimude võetud kohustusi rakendada Bahreini sõltumatu uurimiskomisjoni (BICI) 2011. aasta soovitusi ning ÜRO Bahreini inimõiguste olukorra üldise korrapärase läbivaatamise (UPR) ja teiste ÜRO mehhanismide ja organite antud soovitusi, samuti hiljutist mitmete oma poliitilise ühinemise ja sõnavabadusega seotud õigusrikkumistes süüdistatavate vangide vabastamist; nõuab tungivalt, et Bahreini valitsus viiks kiiresti ellu kõik BICI aruande ja inimõiguste olukorra üldise korrapärase läbivaatamise (UPR) soovitused, lõpetaks kõik inimõiguste rikkumised ning austaks kooskõlas Bahreini rahvusvaheliste inimõiguste alaste kohustustega inimõigusi ja põhivabadusi;

3.  väljendab sügavat muret seoses terrorismivastaste õigusaktide väärkasutamisega Bahreinis inimõiguste rikkumiseks, sh kodakondsuse äravõtmise kaudu;

4.  mõistab hukka jätkuva vangide, rahumeelsete meeleavaldajate ja opositsiooniliikmete piinamise ja muu julma ja alandava kohtlemise või karistamise Bahreini ametivõimude poolt ning nõuab tungivalt, et Bahreini valitsus täidaks oma kohustusi ÜRO piinamisvastase konventsiooni alusel;

5.  ergutab Bahreini valitsust koostööle ÜRO eriraportööridega (eelkõige piinamise, kogunemisvabaduse, kohtunike ja juristide sõltumatuse ning inimõiguste kaitsjate küsimustes) ning esitama neile alalise kutse;

6.  võtab teadmiseks Bahreini valitsuse jätkuvad jõupingutused karistusseadustiku ja õiguslike menetluste reformimisel ning ergutab valitsust seda protsessi jätkama; nõuab tungivalt, et Bahreini valitsus võtaks kõik meetmed, et tagada erapooletu ja õiglane kohtusüsteem, kindlustades nõuetekohase kohtumenetluse, ning oma ombudsmani, eriuurimisüksuse ja riikliku inimõiguste institutsiooni erapooletus;

7.  nõuab, et viivitamatult ratifitseeritaks ÜRO piinamisvastase konventsiooni fakultatiivprotokoll, kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti teine fakultatiivprotokoll, mille eesmärk on kaotada surmanuhtlus, konventsioon kõigi isikute sunniviisilise kadumise eest kaitsmise kohta ning konventsioon sisserändajatest töötajate ja nende pereliikmete õiguste rahvusvahelise kaitse kohta;

8.  kutsub Bahreini ametivõime üles pidama rahvusliku konsensuse dialoogi, et saavutada kestev ja kaasav rahvuslik leppimine ning jätkusuutlik poliitiline lahendus kriisile; märgib, et jätkusuutlikus poliitilises protsessis peaks saama vabalt väljendada õiguspärast ja rahumeelset kriitikat; tuletab Bahreini ametivõimudele seoses sellega meelde, et mis tahes usutava rahvusliku leppimise ja jätkusuutliku reformi strateegia vältimatu koostisosa peaks olema šiiitliku enamuse ja selle rahumeelsete poliitiliste esindajate kaasamine inimväärikuse, austuse ja õigluse alusel;

9.  väljendab heameelt opositsiooniliidri Ibrahim Sharifi ennetähtaegse vanglast vabastamise üle 2015. aasta juunis pärast kuninga armuandmist; on veendunud, et see otsus on teretulnud ja tähtis samm usalduse edendamise protsessis Bahreinis;

10.  nõuab tungivalt, et komisjoni asepresident ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja rõhutaks oma suhetes Bahreini valitsusega jätkuvalt reformide ja lepituse olulisust; soovitab tungivalt moodustada ELi-Bahreini inimõiguste töörühma, kuid märgib, et ELi ja Bahreini vaheline inimõiguste alane dialoog ei saa asendada kõikehõlmavat dialoogi valitsuse ja opositsiooni vahel Bahreinis endas;

11.  võtab teadmiseks ombudsmani, vangide ja kinnipeetavate õiguste komisjoni (PDRC) ja riikliku inimõiguste institutsiooni (NIHR) soovitused, eelkõige seoses kinnipeetavate õiguste ja nende olukorraga vanglates, sh nende väidetava väärkohtlemise ja piinamisega; julgustab neid organisatsioone jätkama oma tööd sõltumatul, erapooletul ja läbipaistval viisil ning kutsub Bahreini ametivõime üles rakendama neid soovitusi täies ulatuses;

12.  nõuab ELi kiireid kollektiivseid jõupingutusi, et töötada välja kõikehõlmav strateegia selle kohta, kuidas EL ja komisjon saaksid avaldada aktiivset survet vangistatud aktivistide ja meelsusvangide vabastamiseks; kutsub Euroopa välisteenistust ja liikmesriike üles tagama, et ELi delegatsioon Riyadhis ja liikmesriikide saatkonnad Bahreinis rakendaksid nõuetekohaselt ELi inimõigustealaseid suuniseid, eelkõige inimõiguste kaitsjate ja piinamise osas, ning annaksid rakendamise kohta aru;

13.  nõuab, et EL keelustaks pisargaasi ja rahvakogunemiste kontrolli all hoidmise seadmete ekspordi, kuni ei ole läbi viidud uurimisi nende vahendite väärkasutamise väljaselgitamiseks ning väärkasutajad ei ole vastutusele võetud;

14.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Bahreini Kuningriigi valitsusele ja parlamendile ning Pärsia lahe koostöönõukogu liikmetele.

(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0109.


Kahe kristlasest kirikuõpetaja olukord Sudaanis
PDF 165kWORD 68k
Euroopa Parlamendi 9. juuli 2015. aasta resolutsioon kahe kristlasest kirikuõpetaja olukorra kohta Sudaanis (2015/2766(RSP))
P8_TA(2015)0280RC-B8-0707/2015

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Sudaani kohta,

–  võttes arvesse inimõiguste ekspertide 19. mai 2014. aasta aruannet, mis koostati ÜRO Inimõiguste Nõukogu erimenetluse kohaselt,

–  võttes arvesse kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti,

–  võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni ning ÜRO deklaratsiooni igasuguse usul või veendumustel põhineva sallimatuse ja diskrimineerimise kaotamise kohta,

–  võttes arvesse inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika hartat,

–  võttes arvesse 2000. aasta Cotonou lepingut,

–  võttes arvesse ELi 2013. aasta suuniseid usu- ja veendumusvabaduse kohta,

–  võttes arvesse 2013. aastal vastu võetud Sudaani riiklikku inimõiguste tegevuskava, mis põhineb universaalsuse ja kõigi inimeste võrdõiguslikkuse põhimõtetel,

–  võttes arvesse ÜRO Peaassamblee resolutsioone, eelkõige 18. detsembri 2007. aasta resolutsiooni 62/149, 18. detsembri 2008. aasta resolutsiooni 63/168, 21. detsembri 2010. aasta resolutsiooni 65/206, 20. detsembri 2012. aasta resolutsiooni 67/176 ja 18. detsembri 2014. aasta resolutsiooni 3/69 surmanuhtluse kohaldamisele moratooriumi kehtestamise küsimuses, milles ta kutsus riike, kus surmanuhtlus endiselt kehtib, kehtestama hukkamistele moratooriumi eesmärgiga surmanuhtlus kaotada,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 135 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 4,

A.  arvestades, et 21. detsembril 2014 võttis Sudaani Riiklik Julgeolekuteenistus pärast jutlustamist Põhja-Hartumi kirikus, mis on Sudaani evangeelse presbüteri kiriku haru, vahi alla Sudaani külastanud Lõuna-Sudaani evangeelse presbüteri kiriku pastori Michael Yati; arvestades, et ta vahistati vahetult pärast jutlust, mille käigus ta mõistis teadete kohaselt hukka kiriku maa ja kinnisvara poleemikat tekitanud müügi ning kristlaste kohtlemise Sudaanis;

B.  arvestades, et 11. jaanuaril 2015 vahistati pastor Peter Yen Reith pärast seda, kui ta oli viinud Sudaani usuasjade ametisse kirja, milles ta küsis pastor Michaeli kohta ja tahtis saada tema vahistamise kohta rohkem teavet;

C.  arvestades, et mõlemat meest peeti isoleeritult kinni kuni 1. märtsini 2015 ning 4. mail 2015 esitati mõlemale Sudaani 1991. aasta kriminaalseadustiku alusel süüdistus mitmes süüteos, sh: ühised kuriteod (artikkel 21), põhiseadusliku süsteemi õõnestamine (artikkel 51), riigivastane võitlus (artikkel 50), spionaaž (artikkel 53), ametlike dokumentide õigusvastane omandamine või avalikustamine (artikkel 55), vihkamise õhutamine (artikkel 64), rahu rikkumine (artikkel 69) ja pühaduseteotus (artikkel 125);

D.  arvestades, et Sudaani kriminaalseadustiku artiklite 50 ja 53 kohaste süüdistuste puhul on süüdimõistmise korral ette nähtud surmanuhtlus;

E.  arvestades, et 1. juulil 2015 alustasid Sudaani ametivõimud Bahri evangeelse kiriku kompleksi ühe osa lammutamist; arvestades, et kiriku advokaat Mohamed Mustafa, kes on ka kahe vahistatud pastori advokaat, ja Bahri evangeelse kiriku pastor Hafez kaebasid, et valitsustöötaja purustab kompleksi valet osa; arvestades, et nad mõlemad vahistati riigiteenistuja takistamise eest tema kohustuste täitmisel; arvestades, et valitsusametnik jätkas kompleksi vale osa hävitamist;

F.  arvestades, et alates Lõuna-Sudaani lahkulöömisest 2011. aastal on kirikujuhtide ähvardamine, kristlike koguduste hirmutamine ja kirikuvarade hävitamine Sudaanis jätkunud üha kiiremas tempos;

G.  arvestades, et 25. juunil 2015 vahistati baptistlikust kirikust lahkumisel 12 Nuba mägede piirkonnast pärit kristlasest tütarlast ning neid süüdistati sündsuselult riietumises; arvestades, et kaks tütarlast vabastati järgmisel päeval süüdistust esitamata ning ülejäänud 10 vabastati kautsjoni vastu;

H.  arvestades, et kristlastest tütarlapsed peavad ilmuma kohtu ette süüdistatuna vastavalt Sudaani kriminaalseadustiku artiklile 152, mille tekst on järgmine: „Igaüht, kes paneb avalikus kohas toime vääritu või kõlblusevastase teo või kannab siivutut või kõlblusevastast või üldsuse tundeid häirivat riietust, karistatakse ihunuhtlusega, mis ei või ületada neljakümmet piitsahoopi, või trahviga või mõlemaga”;

I.  arvestades, et inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika harta, mille Sudaan on ratifitseerinud, sätestab õiguse elule ja keelab piinamise ning julma, ebainimliku või alandava karistuse ja kohtlemise, kuid arvestades, et siiani määratakse selles riigis mitmete kriminaalkuritegude eest karistusena ja viiakse täide surmanuhtlust ning amputatsiooni, piitsutamist ja muid kehalisi karistusi;

J.  arvestades, et nagu ÜRO Peaassambleel 18. detsembril 2014 kinnitati, peab üheks rahvusvahelise üldsuse peamistest eesmärkidest jääma surmanuhtlusele üldise moratooriumi kehtestamine eesmärgiga surmanuhtlus täielikult kaotada;

1.  kutsub Sudaani ametivõime üles loobuma kõigist süüdistustest pastor Michael Yati ja pastor Peter Yen Reithi vastu ning nõuab nende kohest ja tingimusteta vabastamist; kutsub Sudaani valitsust seni üles tagama, et kuni nende kahe pastori vabastamiseni neid ei piinata ega väärkohelda muul viisil ning et nõuetekohaselt austatakse nende õigust füüsilisele ja vaimsele puutumatusele;

2.  palub ELi delegatsioonil Sudaanis kohtumenetlust jälgida ning pastoritele abi osutada; kutsub ELi üles täitma juhtpositsiooni inimõiguste ja rahvusvahelise humanitaarõiguse tõsiste ja levinud rikkumiste esiletõstmisel ja hukkamõistmisel selles riigis;

3.  tuletab Sudaani ametivõimudele meelde nende kohustust kaitsta usu- ja veendumusvabadust riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil; kinnitab veel kord, et usu-, südametunnistuse- ja veendumusvabadus on üks põhilistest inimõigustest, mida tuleb kaitsta igal pool ja igaühe puhul; mõistab teravalt hukka kõik vägivalla ja hirmutamise vormid, mis piiravad õigust järgida või mitte järgida vabalt valitud usku või sellesse pöörduda, sealhulgas ähvarduste, kehalise vägivalla või kriminaalkaristuste kasutamise, mille eesmärk on sundida usklikke või mitteusklikke oma usust lahti ütlema või teise usku pöörduma;

4.  mõistab hukka 12 kristlasest tütarlapse vahistamise; kutsub Sudaani valitsust üles lõpetama menetlus 10 tütarlapse vastu, keda ei ole veel süüdistusest vabastatud;

5.  kutsub Sudaani valitsust üles tunnistama kehtetuks kõik õigusaktid, mis võimaldavad diskrimineerimist usu alusel, ning kaitsma vähemusrühmade identiteeti olenemata nende usutunnistusest;

6.  mõistab hukka kristlaste ahistamise ja kirikuasjadesse sekkumise; nõuab tungivalt, et Sudaani valitsus sellisest tegevusest loobuks; kutsub Sudaani üles usust taganemist puudutavaid seadusi kehtetuks tunnistama ning lõpetama kirikute ja muude pühapaikade sulgemist;

7.  kutsub Sudaani valitsust üles reformima riigi õigussüsteemi vastavalt rahvusvahelistele inimõigustealastele standarditele, et kaitsta põhilisi inimõigusi ja -vabadusi ning tagada iga üksikisiku inimõiguste kaitse, pidades eelkõige silmas naiste, usuliste vähemuste ja ebasoodsas olukorras olevate rühmade diskrimineerimist;

8.  kordab oma hukkamõistu surmanuhtlusele mis tahes asjaoludel ja vajadust kehtestada ülemaailmne moratoorium eesmärgiga surmanuhtlus kaotada; kutsub Sudaani valitsust seetõttu üles kaotama surmanuhtlust ning piitsutamise tava, mida endiselt rakendatakse, ning juba määratud surmanuhtlusi ära muutma;

9.  väljendab sügavat muret opositsiooniliikmete vastu suunatud repressioonide üle, mõistab sügavalt hukka Oumdourmani tribunali 6. juuli 2015. aasta otsuse mõista koheselt täitmisele 20 piitsahoopi kongressi partei asepresident Mastour Ahmed Mohamedile ja kahele teisele partei juhile, Assem Omarile ja Ibrahim Mohamedile; väljendab oma toetust eelkõige ÜRO, ELi, Aafrika Liidu ja troika (Norra, Ühendkuningriik ja USA) tehtavatele jõupingutustele olukorrale Sudaanis läbirääkimiste teel lahenduse leidmiseks ning toetust kodanikuühiskonna ja opositsioonierakondade püüdlustele edendada kaasavat rahuprotsessi;

10.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni presidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Sudaani Vabariigi valitsusele, Aafrika Liidule, ÜRO peasekretärile, AKV-ELi parlamentaarse ühisassamblee kaasesimeestele ja Üleaafrikalisele Parlamendile.

Õigusalane teave