Märksõnaregister 
Vastuvõetud tekstid
Teisipäev, 27. oktoober 2015 - StrasbourgLõplik väljaanne
Ühine põllumajanduspoliitika: aegunud õigusaktide kehtetuks tunnistamine ***I
 ELi ja Šveitsi vaheline leping finantskontosid käsitleva automaatse teabevahetuse kohta *
 Hoiuste intresside maksustamine ja hoiuste direktiivi kehtetuks tunnistamine *
 Sõrmejälgede andmeid käsitlev automatiseeritud andmevahetus Rootsiga *
 Sõrmejälgede andmeid käsitlev automatiseeritud andmevahetus Belgiaga *
 Sõrmejälgede andmeid käsitlev automatiseeritud andmevahetus Poolaga *
 Pakettreisid ja seotud reisikorraldusteenused ***II
 Euroopa elektroonilise side ühtne turg ***II
 Kauplemine teatavate kaupadega, mida on võimalik kasutada surmanuhtluse täideviimiseks, piinamiseks või muul julmal moel kohtlemiseks või karistamiseks ***I
 Kohustuslik automaatne teabevahetus maksustamise valdkonnas *
 2013.aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: ühisettevõte ARTEMIS
 2013.aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (EIT)
 2013.aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: ühisettevõte ENIAC
 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Liidu üldeelarve – Euroopa Ülemkogu ja nõukogu
 Ebola kriis: õppetunnid pikemas perspektiivis
 Heitkoguste mõõtmine autotööstuses

Ühine põllumajanduspoliitika: aegunud õigusaktide kehtetuks tunnistamine ***I
PDF 236kWORD 62k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 27. oktoobri 2015. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 76/621/EMÜ, millega määratakse toiduõlide ja -rasvade maksimaalne eruukhappesisaldus, ning nõukogu määrus (EÜ) nr 320/2006, millega luuakse ajutine kava suhkrutööstuse ümberkorraldamiseks (COM(2015)0174 – C8-0101/2015 – 2015/0090(COD))
P8_TA(2015)0360A8-0255/2015

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2015)0174),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artikli 42 esimest lõiku ja artikli 43 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0101/2015),

–  võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust esitatud õigusliku aluse kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3 ja artiklit 114,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 1. juuli 2015. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 7. septembri 2015. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 59 ja 39,

–  võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit (A8-0255/2015),

1.  võtab vastu esimese lugemise seisukoha, võttes üle komisjoni ettepaneku;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 27. oktoobril 2015. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2015/..., millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 76/621/EMÜ, millega määratakse toiduõlide ja -rasvade maksimaalne eruukhappesisaldus, ning nõukogu määrus (EÜ) nr 320/2006, millega luuakse ajutine kava suhkrutööstuse ümberkorraldamiseks

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2015/2284) lõplikule kujule).

(1) Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.


ELi ja Šveitsi vaheline leping finantskontosid käsitleva automaatse teabevahetuse kohta *
PDF 249kWORD 66k
Euroopa Parlamendi 27. oktoobri 2015. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu nimel Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise nõukogu direktiivis 2003/48/EÜ hoiuste intresside maksustamise kohta sätestatud meetmetega samaväärsete meetmete kohaldamist käsitleva lepingu muutmisprotokolli sõlmimise kohta (08266/1/2015 – C8-0169/2015 – 2015/0076(NLE))
P8_TA(2015)0361A8-0271/2015

(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (08266/1/2015),

–  võttes arvesse Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise nõukogu direktiivis 2003/48/EÜ hoiuste intresside maksustamise kohta sätestatud meetmetega samaväärsete meetmete kohaldamist käsitleva lepingu muutmisprotokolli projekti (08297/2015),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 115 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti b ning lõike 8 teist lõiku, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8-0169/2015),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59 ja artikli 108 lõiget 7,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A8-0271/2015),

1.  kiidab nõukogu otsuse eelnõu muudetud kujul heaks ja kiidab heaks lepingu muutmisprotokolli sõlmimise;

2.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et ei ole võimalik teha parandusi, eriti mis puudutab esitatud teavet ning teabevahetuse automaatset, siduvat ja piiranguteta olemust;

3.  palub komisjonil hoida Euroopa Parlamenti kursis kõigi võimalike muudatuste või uute arengutega asjaomase lepingu muutmisprotokolli sõlmimise viimastes etappides;

4.  tuletab nõukogule meelde kohustust Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu otsuse eelnõud muudab;

5.  rõhutab seda, kui oluline on võtta tulemuslikke meetmeid pettuste ja maksustamise vältimise vastu ning eriti liidus asuvate füüsiliste ja juriidiliste isikute maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastu, kui kaasatud on kolmandate riikide finantsasutused;

6.  palub komisjonil 18 kuu möödumisel kõnealuse lepingu muutmisprotokolli jõustumise kuupäevast hinnata lepingu kohaldamist ja selle tulemusi ning esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruanne, lisades sellele vajaduse korral lepingu läbivaatamise ettepanekud;

7.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Šveitsi Konföderatsiooni valitsusele ja parlamendile.

Otsuse eelnõu   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1
Otsuse eelnõu
Artikkel 2 – lõige 1
1.   Nõukogu eesistuja esitab muutmisprotokolli artikli 2 lõikes 1 ettenähtud teatise, et väljendada liidu nõusolekut end muutmisprotokolliga siduda.4
1.   Nõukogu eesistuja esitab liidu nimel muutmisprotokolli4 artikli 2 lõikes 1 ja artiklis 4 ettenähtud teatise, tagamaks, et järgitakse eeskirju, mis puudutavad automaatset teabevahetust seoses avaldatavate kontodega, ning võimaldatakse koostöö tegemist nõuete järgimise ja täitmise tagamise valdkonnas.
__________________
__________________
4 Nõukogu peasekretariaat avaldab muutmisprotokolli jõustumise kuupäeva Euroopa Liidu Teatajas.
4 Nõukogu peasekretariaat avaldab muutmisprotokolli jõustumise kuupäeva Euroopa Liidu Teatajas.
Muudatusettepanek 2
Otsuse eelnõu
Artikkel 2 – lõige 2
2.   Komisjon teavitab Šveitsi Konföderatsiooni ja liikmesriike Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise finantskontosid käsitlevat automaatset teabevahetust hõlmava rahvusvahelise maksukuulekuse parandamise lepingu artikli 1 lõike 1 punkti d kohaselt esitatud teadetest.
2.   Tulenevalt muutmisprotokollist teavitab komisjon Šveitsi Konföderatsiooni ja liikmesriike Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise finantskontosid käsitlevat automaatset teabevahetust hõlmava rahvusvahelise maksukuulekuse parandamise lepingu artikli 1 lõike 1 punkti d kohaselt esitatud teadetest.

Hoiuste intresside maksustamine ja hoiuste direktiivi kehtetuks tunnistamine *
PDF 330kWORD 68k
Euroopa Parlamendi 27. oktoobri 2015. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2003/48/EÜ (COM(2015)0129 – C8-0086/2015 – 2015/0065(CNS))
P8_TA(2015)0362A8-0299/2015

(Seadusandlik erimenetlus – konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (COM(2015)0129),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 115, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8‑0086/2015),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59 ja artikli 50 lõiget 2,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A8-0299/2015),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 293 lõiget 2;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 5
(5)   Direktiivi 2014/107/EL reguleerimisala on põhimõtteliselt laiem kui direktiivi 2003/48/EÜ oma ja direktiiviga nähakse ette, et reguleerimisala kattumise korral on ülimuslik direktiiv 2014/107/EL. Siiski on veel jäänud juhtumeid, mille korral kohaldataks ikkagi ainult direktiivi 2003/48/EÜ. Need juhud tulenevad kahe direktiivi lähenemisviiside väikestest erinevustest ja mitmesugustest konkreetsetest eranditest. Kui nendel piiratud juhtudel jääb direktiivi 2003/48/EÜ reguleerimisala väljapoole direktiivi 2014/107/EL reguleerimisala, tuleks jätkuvalt kohaldada direktiivi 2003/48/EÜ asjakohaseid sätteid, mille tulemuseks on teabevahetuse topeltstandardid liidus. Sellisest topeltteabevahetusest tulenev kasu on väiksem kui sellega seotud kulud.
(5)   Direktiivi 2014/107/EL reguleerimisala on põhimõtteliselt laiem kui direktiivi 2003/48/EÜ oma ja direktiiviga nähakse ette, et reguleerimisala kattumise korral on ülimuslik direktiiv 2014/107/EL. Siiski on veel jäänud juhtumeid, mille korral kohaldataks ikkagi ainult direktiivi 2003/48/EÜ. Need juhud tulenevad kahe direktiivi lähenemisviiside väikestest erinevustest ja mitmesugustest konkreetsetest eranditest. Kui nendel piiratud juhtudel jääb direktiivi 2003/48/EÜ reguleerimisala väljapoole direktiivi 2014/107/EL reguleerimisala, tuleks jätkuvalt kohaldada direktiivi 2003/48/EÜ asjakohaseid sätteid, mille tulemuseks on teabevahetuse topeltstandardid liidus. Kuigi teabevahetuse topeltstandardi kohta ei ole tehtud konkreetset kulude-tulude analüüsi, isegi mitte standardite vahetumise aegse üleminekuperioodi jaoks, on mõistlik eeldada, et sellisest topeltteabevahetusest tulenev kasu on väiksem kui sellega seotud kulud.
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 11 a (uus)
(11a)  Direktiivi 2003/48/EÜ sätetega samaväärseid sätteid kohaldatakse praegu eraldiseisvate kahepoolsete lepingute kaudu, mis on sõlmitud liidu ja viie ELi mittekuuluva Euroopa riigi vahel (Šveitsi Konföderatsioon, Liechtensteini Vürstiriik, San Marino Vabariik, Monaco Vürstiriik ja Andorra Vürstiriik) ning iga liikmesriigi ja 12 sõltlas- või assotsieerunud territooriumi vahel (Kanalisaared, Mani saar ja Kariibi mere piirkonnas asuvad sõltlas- ja assotsieerunud territooriumid). On väga oluline, et kõik need kahepoolsed lepingud viidaks kooskõlla uue OECD ülemaailmse standardiga ja direktiiviga 2014/107/EL. Samuti on ülioluline, et praeguselt standardilt uuele ülemineku käigus ei tekiks seaduselünki ega muid ebakõlasid. Omades selgeid volitusi nende viie ELi mittekuuluva Euroopa riigiga lepingute muutmise üle läbirääkimiste pidamiseks, peaks komisjon oma pädevuse raames osalema aktiivselt ka liikmesriikide ja 12 sõltlas- ja assotsieerunud territooriumi vahel sõlmitud lepingute läbivaatamise hõlbustamises ja edendamises. Komisjon peaks vajaduse korral lihtsuse ja tõhususe huvides ning liikmesriikide sõnaselgel nõusolekul sellised läbirääkimised ise korraldama.
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõige 3 a (uus)
3a.  Komisjon esitab 1. juuliks 2016 nõukogule ja Euroopa Parlamendile aruande direktiivi 2003/48/EÜ kohase aruandlusstandardi asendamise kohta uue standardiga, mis on loodud direktiiviga 2014/107/EL. Nimetatud aruandes käsitletakse muu hulgas (aga mitte ainult) aruandlust puudutavate seaduselünkade ja muude ebakõlade tekitamise võimalust, mis võib soodustada piiriüleseid maksupettusi ja maksudest kõrvalehoidumist. Aruandes käsitletakse samuti liidu ja viie ELi mittekuuluva Euroopa riigi vahel (Šveitsi Konföderatsioon, Liechtensteini Vürstiriik, San Marino Vabariik, Monaco Vürstiriik ja Andorra Vürstiriik) ning iga liikmesriigi ja 12 sõltlas- ja assotsieerunud territooriumi vahel (Kanalisaared, Mani saar ja Kariibi mere piirkonnas asuvad sõltlas- ja assotsieerunud territooriumid) sõlmitud eraldiseisvate kahepoolsete lepingute läbivaatamist. Komisjon esitab 1. oktoobriks 2017 järelmeetmete aruande, et tagada olukorra hoolikas kontroll. Vajaduse korral lisatakse aruannetele seadusandlikud ettepanekud.

Sõrmejälgede andmeid käsitlev automatiseeritud andmevahetus Rootsiga *
PDF 236kWORD 60k
Euroopa Parlamendi 27. oktoobri 2015. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu rakendusotsuse eelnõu sõrmejälgede andmeid käsitleva automatiseeritud andmevahetuse alustamise kohta Rootsiga (10027/2015 – C8-0197/2015 – 2015/0804(CNS))
P8_TA(2015)0363A8-0304/2015

(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu rakendusotsuse eelnõu (10027/2015),

–  võttes arvesse Amsterdami lepinguga muudetud Euroopa Liidu lepingu artikli 39 lõiget 1 ja protokolli nr 36 (üleminekusätete kohta) artiklit 9, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8-0197/2015),

–  võttes arvesse nõukogu 23. juuni 2008. aasta otsust 2008/615/JSK piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega(1), eriti selle artiklit 33,

–  võttes arvesse oma 10. oktoobri 2013. aasta resolutsiooni ELi piiriülese õiguskaitsekoostöö tugevdamise ning Prümi otsuse ja Euroopa Teabevahetusmudeli rakendamise kohta(2),

–  võttes arvesse oma 9. juuli 2015. aasta resolutsiooni Euroopa julgeoleku tegevuskava kohta(3),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A8-0304/2015),

1.  kiidab nõukogu eelnõu heaks;

2.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti oluliselt muuta;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

(1)ELT L 210, 6.8.2008, lk 1.
(2)Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0419.
(3)Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0269.


Sõrmejälgede andmeid käsitlev automatiseeritud andmevahetus Belgiaga *
PDF 235kWORD 60k
Euroopa Parlamendi 27. oktoobri 2015. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu rakendusotsuse eelnõu sõrmejälgede andmeid käsitleva automatiseeritud andmevahetuse alustamise kohta Belgiaga (10029/2015 – C8-0196/2015 – 2015/0805(CNS))
P8_TA(2015)0364A8-0303/2015

(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu rakendusotsuse eelnõu (10029/2015),

–  võttes arvesse Amsterdami lepinguga muudetud Euroopa Liidu lepingu artikli 39 lõiget 1 ja üleminekusätteid käsitleva protokolli nr 36 artiklit 9, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8-0196/2015),

–  võttes arvesse nõukogu 23. juuni 2008. aasta otsust 2008/615/JSK piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega(1), eriti selle artiklit 33,

–  võttes arvesse oma 10. oktoobri 2013. aasta resolutsiooni ELi piiriülese õiguskaitsekoostöö tugevdamise ning Prümi otsuse ja Euroopa Teabevahetusmudeli rakendamise kohta(2),

–  võttes arvesse oma 9. juuli 2015. aasta resolutsiooni Euroopa julgeoleku tegevuskava kohta(3),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A8-0303/2015),

1.  kiidab nõukogu eelnõu heaks;

2.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti oluliselt muuta;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

(1)ELT L 210, 6.8.2008, lk 1.
(2)Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0419.
(3)Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0269.


Sõrmejälgede andmeid käsitlev automatiseeritud andmevahetus Poolaga *
PDF 235kWORD 60k
Euroopa Parlamendi 27. oktoobri 2015. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu rakendusotsuse eelnõu sõrmejälgede andmeid käsitleva automatiseeritud andmevahetuse alustamise kohta Poolaga (09989/2015 – C8-0195/2015 – 2015/0806(CNS))
P8_TA(2015)0365A8-0302/2015

(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu rakendusotsuse eelnõu (09989/2015),

–  võttes arvesse Amsterdami lepinguga muudetud Euroopa Liidu lepingu artikli 39 lõiget 1 ja protokolli nr 36 (üleminekusätete kohta) artiklit 9, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8-0195/2015),

–  võttes arvesse nõukogu 23. juuni 2008. aasta otsust 2008/615/JSK piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega(1), eriti selle artiklit 33,

–  võttes arvesse oma 10. oktoobri 2013. aasta resolutsiooni ELi piiriülese õiguskaitsekoostöö tugevdamise ning Prümi otsuse ja Euroopa Teabevahetusmudeli rakendamise kohta(2),

–  võttes arvesse oma 9. juuli 2015. aasta resolutsiooni Euroopa julgeoleku tegevuskava kohta(3),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A8-0302/2015),

1.  kiidab nõukogu eelnõu heaks;

2.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti oluliselt muuta;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 210, 6.8.2008, lk 1.
(2) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0419.
(3) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0269.


Pakettreisid ja seotud reisikorraldusteenused ***II
PDF 240kWORD 61k
Resolutsioon
Lisa
Euroopa Parlamendi 27. oktoobri 2015. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu esimese lugemise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb pakettreise ja seotud reisikorraldusteenuseid ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/83/EL ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 90/314/EMÜ (09173/3/2015 – C8-0281/2015 – 2013/0246(COD))
P8_TA(2015)0366A8-0297/2015

(Seadusandlik tavamenetlus: teine lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu esimese lugemise seisukohta (09173/3/2015 – C8-0281/2015),

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 11. detsembri 2013. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta(2) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (COM(2013)0512) suhtes,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 7,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 76,

–  võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni soovitust teisele lugemisele (A8-0297/2015),

1.  kiidab nõukogu esimese lugemise seisukoha heaks;

2.  võtab teadmiseks käesolevale resolutsioonile lisatud komisjoni avalduse;

3.  märgib, et seadusandlik akt võetakse vastu kooskõlas nõukogu seisukohaga;

4.  teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga seadusandlikule aktile alla vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 297 lõikele 1;

5.  teeb peasekretärile ülesandeks pärast kõikide menetluste nõuetekohase läbiviimise kontrollimist seadusandlikule aktile alla kirjutada ja korraldada kokkuleppel nõukogu peasekretäriga selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

6.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI LISA

Komisjoni avaldus

Komisjoni talituste 3. detsembri 2009. aasta töödokumendi „Ebaausaid kaubandustavasid käsitleva direktiivi 2005/29/EÜ rakendamise/kohaldamise suunised” läbivaatamisel käsitleb komisjon ka selliste kaubandustavade küsimust, mille puhul reisiteenuse osutajad, kes turustavad oma teenuseid veebis, pakuvad täiendavaid teenuseid varjatud, ebaselgel või mitmeti mõistetaval viisil, näiteks peites võimaluse mitte broneerida täiendavaid teenuseid. Komisjon teavitab parlamenti sellest, kuidas parlamendi seisukohti on läbivaadatud suuniste vastuvõtmisel arvesse võetud.

(1) ELT C 170, 5.6.2014, lk 73.
(2) Vastuvõetud tekstid, 12.3.2014, P7_TA(2014)0222.


Euroopa elektroonilise side ühtne turg ***II
PDF 238kWORD 61k
Euroopa Parlamendi 27. oktoobri 2015. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu esimese lugemise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega nähakse ette avatud internetiühendust käsitlevad meetmed ning millega muudetakse direktiivi 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul ning määrust (EL) nr 531/2012, mis käsitleb rändlust üldkasutatavates mobiilsidevõrkudes liidu piires (10788/2/2015 – C8-0294/2015 – 2013/0309(COD))
P8_TA(2015)0367A8-0300/2015

(Seadusandlik tavamenetlus: teine lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu esimese lugemise seisukohta (10788/2/2015 – C8-0294/2015),

–  võttes arvesse Iirimaa parlamendi, Malta parlamendi, Austria Liidunõukogu ja Rootsi parlamendi poolt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamist käsitleva protokolli nr 2 alusel esitatud põhjendatud arvamusi, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 21. jaanuari 2014. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 31. jaanuari 2014. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta(3) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (COM(2013)0627) suhtes,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 7,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 76,

–  võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni soovitust teisele lugemisele (A8-0300/2015),

1.  kiidab nõukogu esimese lugemise seisukoha heaks;

2.  märgib, et seadusandlik akt võetakse vastu kooskõlas nõukogu seisukohaga;

3.  teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga seadusandlikule aktile alla vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 297 lõikele 1;

4.  teeb peasekretärile ülesandeks pärast kõikide menetluste nõuetekohase läbiviimise kontrollimist seadusandlikule aktile alla kirjutada ja korraldada kokkuleppel nõukogu peasekretäriga selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 177, 11.6.2014, lk 64.
(2) ELT C 126, 26.4.2014, lk 53.
(3) Vastuvõetud tekstid, 3.4.2014, P7_TA(2014)0281.


Kauplemine teatavate kaupadega, mida on võimalik kasutada surmanuhtluse täideviimiseks, piinamiseks või muul julmal moel kohtlemiseks või karistamiseks ***I
PDF 527kWORD 179k
Euroopa Parlamendi 27. oktoobril 2015. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1236/2005, mis käsitleb kauplemist teatavate kaupadega, mida on võimalik kasutada surmanuhtluse täideviimiseks, piinamiseks või muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemiseks või karistamiseks (COM(2014)0001 – C7-0014/2014 – 2014/0005(COD))(1)
P8_TA(2015)0368A8-0267/2015

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 8
(8)   Üldise loa andmine oleks asjakohane ka juhul, kui tootjal on vaja eksportida määrusega (EÜ) nr 1236/2005 reguleerimisalasse kuuluvaid ravimeid edasimüüjale riigis, kes ei ole surmanuhtlust kaotanud, tingimusel et eksportija ja edasimüüja on sõlminud kirjaliku kokkuleppe, mis nõuab edasimüüjalt asjakohaste meetmete võtmist tagamaks, et ravimeid ei kasutata surmanuhtluse täideviimiseks.
(8)   Üldise loa andmine oleks asjakohane ka juhul, kui tootjal on vaja eksportida määruse (EÜ) nr 1236/2005 kohaldamisalasse kuuluvaid ravimeid edasimüüjale riigis, kes ei ole surmanuhtlust kaotanud, tingimusel et eksportija ja edasimüüja on sõlminud kirjaliku kokkuleppe, mis nõuab edasimüüjalt asjakohaste meetmete võtmist tagamaks, et ravimeid ei kasutata surmanuhtluse täideviimiseks, piinamiseks või muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemiseks või karistamiseks.
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 12
(12)   Vajalik on keelata liidu vahendajatel osutada vahendusteenuseid seoses kaupadega, mille eksport ja import on keelatud, kuna sellistel kaupadel puudub muu praktiline kasutus kui surmanuhtluse täideviimine, piinamine või muu julm, ebainimlik või inimväärikust alandav kohtlemine või karistamine. Selliste teenuste osutamise keelamine aitab kaitsta kõlblust.
(12)   Vajalik on keelata liidu vahendajatel osutada vahendusteenuseid seoses kaupadega, mille eksport ja import on keelatud, kuna sellistel kaupadel puudub muu praktiline kasutus kui surmanuhtluse täideviimine, piinamine või muu julm, ebainimlik või inimväärikust alandav kohtlemine või karistamine. Selliste teenuste osutamise keelamine aitab kaitsta kõlblust ja austada inimväärikuse põhimõtteid, mis on Euroopa väärtuste aluseks, nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingus ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas.
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 19 a (uus)
(19a)  Tuleks sätestada sihipärase lõppkasutuse klausel, et liikmesriigid saaksid peatada või lõpetada selliste julgeolekuga seotud kaupade edasitoimetamise, mis ei ole loetletud II ja III lisas, kuid mille puhul on selge, et neid on tegelikult võimalik kasutada üksnes surmanuhtluse täideviimiseks, piinamiseks või muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemiseks või karistamiseks, või kui on põhjendatult alust arvata, et nende kaupade edasitoimetamise tagajärjeks võib olla surmanuhtluse täideviimise, piinamise või muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemise või karistamise hõlbustamine või teostamine. Sihipärase lõppkasutuse klausli alusel antud volitused ei peaks laienema ravimitele, mida on võimalik kasutada surmanuhtluse täideviimiseks.
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – punkt 2 – alapunkt a a (uus)
Määrus (EÜ) nr 1236/2005
Artikkel 2 – punkt f
aa)  punkt f asendatakse järgmisega:
f)   tehniline abi – igasugune tehniline abi, mis on seotud parandamise, arendamise, tootmise, katsetamise, hoolduse, komplekteerimise ja muude tehniliste teenustega ning mida võib osutada juhendamise, nõustamise, koolituse, oskusteabe ja tööoskuste edastamise või nõustamisteenuste kaudu. Tehniline abi hõlmab ka suuliselt ja elektroonilisel teel edastatavat abi;
„f) tehniline abi – igasugune tehniline abi, mis on seotud parandamise, arendamise, tootmise, katsetamise, hoolduse, komplekteerimise, kasutamise, tavade ja muude tehniliste teenustega ning mida võib osutada juhendamise, nõustamise, koolituse, oskusteabe ja tööoskuste edastamise või nõustamisteenuste kaudu. Tehniline abi hõlmab ka suuliselt ja elektroonilisel teel edastatavat abi;”
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – punkt 2 – alapunkt c
Määrus (EÜ) nr 1236/2005
Artikkel 2 – punkt k – lõik 2
Käesoleva määruse puhul jäetakse pelgalt kõrvalteenuste osutamine käesolevast mõistest välja. Kõrvalteenused on transport, finantsteenused, kindlustus või edasikindlustus või üldine reklaam või müügiedendus;
Käesoleva määruse puhul hõlmab käesolev mõiste kõrvalteenuste osutamist. Kõrvalteenused on transport, finantsteenused, kindlustus või edasikindlustus või üldine reklaam või müügiedendus, sealhulgas internetis;
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – punkt 2 – alapunkt c
Määrus (EÜ) nr 1236/2005
Artikkel 2 – punkt l
l)   „vahendaja” – liidus elu-või asukohta omav füüsiline või juriidiline isik või partnerlus, kes osutab punktis k määratletud teenuseid liidust kolmanda riigi territooriumile;
l)   „vahendaja” – liidu liikmesriigis elu- või asukohta või liidu liikmesriigi kodakondsust omav füüsiline või juriidiline isik või partnerlus või juriidilise isiku või partnerluse tütarettevõtja, kes osutab punktis k määratletud teenuseid;
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – punkt 2 – alapunkt c
Määrus (EÜ) nr 1236/2005
Artikkel 2 – punkt m
m)   „tehnilise abi osutaja” – liidus elu-või asukohta omav füüsiline või juriidiline isik või partnerlus, kes tegeleb punktis f määratletud tehnilise abi osutamisega liidust kolmanda riigi territooriumile;
m)   „tehnilise abi osutaja” – liidu liikmesriigis elu- või asukohta omav füüsiline või juriidiline isik või partnerlus, kes tegeleb punktis f määratletud tehnilise abi osutamisega;
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – punkt 2 – alapunkt c
Määrus (EÜ) nr 1236/2005
Artikkel 2 – punkt n
n)   „eksportija” – füüsiline või juriidiline isik või partnerlus, kelle nimel ekspordideklaratsioon esitatakse, st isik, kellel on deklaratsiooni aktsepteerimise ajal leping asjaomase kolmanda riigi kaubasaajaga ning kellel on vajalik õigus teha otsus kaupade saatmise kohta liidu tolliterritooriumilt välja. Kui ekspordilepingut ei ole sõlmitud või kui lepingupool ei tegutse iseenda nimel, on eksportija isik, kellel on nõutavad volitused teha otsus kauba saatmise kohta väljapoole liidu tolliterritooriumi. Kui kaupade käsutaja on ekspordilepingu alusel väljaspool liitu asuv isik, on eksportijaks liidus asuv lepingupool;
n)   „väljavedaja” – füüsiline või juriidiline isik või partnerlus, kelle nimel ekspordideklaratsioon esitatakse, st isik, kellel on deklaratsiooni aktsepteerimise ajal leping asjaomase kolmanda riigi kaubasaajaga ning kellel on vajalik õigus teha otsus kaupade saatmise kohta liidu tolliterritooriumilt välja. Kui ekspordilepingut ei ole sõlmitud või kui lepingupool ei tegutse iseenda nimel, on väljavedaja isik, kellel on nõutavad volitused teha otsus kauba saatmise kohta väljapoole liidu tolliterritooriumi. Kui kaupade käsutaja on ekspordilepingu alusel väljaspool liitu asuv isik, on väljavedajaks liidus elu- või asukohta omav lepingupool;
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – punkt 2 – alapunkt c
Määrus (EÜ) nr 1236/2005
Artikkel 2 – punkt r a (uus)
ra)  „transiit” – lisades loetletud niisuguste liiduväliste kaupade vedu, mis sisenevad liidu tolliterritooriumile ja läbivad selle ning mille sihtkoht on väljaspool liitu.
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – punkt 3 a (uus)
Määrus (EÜ) nr 1236/2005
Artikkel 4 b (uus)
3a)  Lisatakse järgmine artikkel:
„Artikkel 4b
Transiidikeeld
1.  II lisas loetletud kaupade transiit, sõltumata nende kaupade päritolust, on keelatud.
2.  Erandina lõikest 1 võib pädev asutus anda loa II lisas loetletud kaupade transiidiks, kui tõendatakse, et riigis, kuhu need kaubad välja veetakse, kasutatakse neid kaupu nende ajaloolise tähtsuse tõttu üksnes avalikuks eksponeerimiseks muuseumis.”
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – punkt 3 b (uus)
Määrus (EÜ) nr 1236/2005
Artikkel 4 c (uus)
3b)  Lisatakse järgmine artikkel:
„Artikkel 4c
Kaubandusliku turustamise ja müügiedenduse keeld
Internetis ja väljaspool internetti kaubandusliku turustamise ja müügiedendusega tegelemine liidus füüsiliste või juriidiliste isikute või partnerluste poolt II lisas loetletud kaupade edasitoimetamise eesmärgil on keelatud.”
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – punkt 5
Määrus (EÜ) nr 1236/2005
Artikkel 6 – lõige 1
1.   Pädev ametiasutus teeb otsused IIIa lisas loetletud kaupade väljaveoga seotud loataotluste kohta iga juhtumi puhul eraldi, võttes arvesse kõiki asjaomaseid kaalutlusi, eelkõige seda, kas olemuselt samasuguseks väljaveoks loa saamise taotlus on mõnes teises liikmesriigis eelmise kolme aasta jooksul rahuldamata jäetud, ning kavandatud lõppkasutuse, kaubasaaja ja sihtkohast kõrvalekaldumise ohuga seotud kaalutlusi.
1.   Pädev asutus teeb otsused III ja IIIa lisas loetletud kaupade väljaveoga seotud loataotluste kohta iga juhtumi puhul eraldi, võttes arvesse kõiki asjaomaseid kaalutlusi, eelkõige seda, kas olemuselt samasuguseks väljaveoks loa saamise taotlus on mõnes teises liikmesriigis eelmise kolme aasta jooksul rahuldamata jäetud, ning kavandatud lõppkasutuse, kaubasaaja ja sihtkohast kõrvalekaldumise ohuga seotud kaalutlusi.
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – punkt 5 a (uus)
Määrus (EÜ) nr 1236/2005
Artikkel 6 – lõige 1 a (uus)
5a)  Artiklisse 6 lisatakse järgmine lõige:
„1a. Pädev asutus tagab kõiki asjaomaseid tõendeid arvesse võttes koos liikmesriikidega, et kõiki äriühinguid, kes turustavad julgeolekuvarustust, ning neid, kes korraldavad kaubandusmesse ja muid üritusi, mille raames niisugust varustust turustatakse, teavitatakse asjaolust, et niisugust varustust võidakse kasutada piinamiseks ning muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemiseks või karistamiseks ning et niisuguse varustuse turustamine võidakse keelata ja sellega seotud load võidakse tühistada.”
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – punkt 5 b (uus)
Määrus (EÜ) nr 1236/2005
Artikkel 6 – lõige 2
5b)  Artikli 6 lõige 2 asendatakse järgmisega:
2.  Pädev asutus ei anna luba, kui on põhjendatult alust arvata, et III lisas loetletud kaupu võidakse kasutada piinamiseks või muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemiseks või karistamiseks, sealhulgas kehaliseks karistamiseks kolmanda riigi õiguskaitseasutuse või mis tahes füüsilise või juriidilise isiku poolt.
„2. Pädev asutus ei anna luba, kui on põhjendatult alust arvata, et III ja IIIa lisas loetletud kaupu võidakse kasutada piinamiseks või muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemiseks või karistamiseks, sealhulgas kehaliseks karistamiseks kolmanda riigi õiguskaitseasutuse või mis tahes füüsilise või juriidilise isiku poolt.
Pädev asutus võtab arvesse:
Pädev asutus võtab arvesse:
—  kättesaadavaid rahvusvahelise kohtu otsuseid,
–  kättesaadavaid rahvusvahelise kohtu otsuseid,
—  ÜRO, Euroopa Nõukogu ja ELi pädevate asutuste otsuseid ning aruandeid Euroopa Nõukogu piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise ja karistamise tõkestamise Euroopa komiteelt ja ÜRO eriraportöörilt, mis käsitlevad piinamist ja muul julmal, ebainimlikul või alandaval viisil kohtlemist või karistamist.
–  ÜRO, Euroopa Nõukogu ja ELi pädevate asutuste leide ning Euroopa Nõukogu piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise ja karistamise tõkestamise Euroopa komitee ning ÜRO piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise eriraportööri aruandeid.
Arvesse võib võtta ka muud asjakohast teavet, sealhulgas saadaolevaid siseriiklike kohtute otsuseid, kodanikuühiskonna organisatsioonide koostatud aruandeid või muud teavet ning teavet II ja III lisas loetletud kaupadele sihtriigis kohaldatavate väljaveopiirangute kohta.
Arvesse võib võtta ka muud asjakohast teavet, sealhulgas saadaolevaid siseriiklike kohtute otsuseid, kodanikuühiskonna organisatsioonide koostatud aruandeid või muud teavet ning teavet II, III ja IIIa lisas loetletud kaupade suhtes sihtriigis kohaldatavate väljaveopiirangute kohta.”
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – punkt 5 c (uus)
Määrus (EÜ) nr 1236/2005
Artikkel 6 a (uus)
5c)  Lisatakse järgmine artikkel:
„Artikkel 6a
Transiidiloa nõue
1.  III või IIIa lisas loetletud kaupade transiidiks on vaja luba, kui selle liikmesriigi pädevad asutused, kus transiit toimub, on ettevõtjat teavitanud, et kõnealused kaubad on või võivad olla täielikult või osaliselt mõeldud surmanuhtluse täideviimiseks, piinamiseks või muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemiseks või karistamiseks.
2.  Kui ettevõtja on teadlik, et III või IIIa lisas loetletud transiitkaubad on täielikult või osaliselt mõeldud surmanuhtluse täideviimiseks, piinamiseks või muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemiseks või karistamiseks, teavitab ta sellest pädevaid asutusi, kes otsustavad, kas asjaomaseks transiidiks oleks vaja taotleda luba või mitte.
3.  Liikmesriik, kes kehtestab vastavalt lõigetele 1 ja 2 III või IIIa lisas loetlemata kauba transiidi suhtes loanõude, teavitab sellest teisi liikmesriike ja komisjoni.”
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – punkt 6
Määrus (EÜ) nr 1236/2005
Artikkel 7 a – lõige 1
1.   Vahendajal keelatakse III lisas nimetatud kaupade vahendamine mis tahes isikule, üksusele või asutusele kolmandas riigis, hoolimata selliste kaupade päritolust, kui ta teab või on tal alust kahtlustada, et sellise kaubasaadetise mis tahes osa kasutatakse või võidakse kavatseda kasutada liidu tolliterritooriumist väljaspool asuvas kolmandas riigis piinamiseks või muuks julmaks, ebainimlikuks või inimväärikust alandavaks kohtlemiseks või karistamiseks.
1.   Vahendajal keelatakse III ja IIIa lisas nimetatud kaupade vahendamine mis tahes isikule, üksusele või asutusele kolmandas riigis, hoolimata selliste kaupade päritolust, kui ta teab või on tal alust kahtlustada, et sellise kaubasaadetise mis tahes osa kasutatakse või võidakse kavatseda kasutada liidu tolliterritooriumist väljaspool asuvas kolmandas riigis piinamiseks või muuks julmaks, ebainimlikuks või inimväärikust alandavaks kohtlemiseks või karistamiseks.
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – punkt 6
Määrus (EÜ) nr 1236/2005
Artikkel 7 a – lõige 2
2.   Tehnilise abi osutajal keelatakse III lisas nimetatud kaupadega seotud tehnilise abi osutamine mis tahes isikule, üksusele või asutusele kolmandas riigis, hoolimata selliste kaupade päritolust, kui ta teab või on tal alust kahtlustada, et mõnda või kõiki kaupu kasutatakse või võidakse kavatseda kasutada liidu tolliterritooriumist väljaspool asuvas kolmandas riigis piinamiseks või muuks julmaks, ebainimlikuks või inimväärikust alandavaks kohtlemiseks või karistamiseks.
2.   Tehnilise abi osutajal keelatakse III ja IIIa lisas nimetatud kaupadega seotud tehnilise abi osutamine mis tahes isikule, üksusele või asutusele kolmandas riigis, hoolimata selliste kaupade päritolust, kui ta teab või on tal alust kahtlustada, et mõnda või kõiki kaupu kasutatakse või võidakse kavatseda kasutada liidu tolliterritooriumist väljaspool asuvas kolmandas riigis piinamiseks või muuks julmaks, ebainimlikuks või inimväärikust alandavaks kohtlemiseks või karistamiseks. Tehnilise abi osutajal keelatakse ka selline juhendamine, nõustamine ning koolituse, oskusteabe ja tööoskuste edastamine, mis võib aidata kaasa surmanuhtluse täideviimise, piinamise või muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemise või karistamise teostamisele.
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – punkt 6 a (uus)
Määrus (EÜ) nr 1236/2005
Artikkel 7 a a (uus)
6a)  Lisatakse järgmine artikkel:
„Artikkel 7aa
Parimate tavade vahetamine
Liikmesriike ergutatakse edendama parimaid tavasid tehnilise abi osutajate vahel, et tagada niisuguse abi positiivne panus piinamise ja muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemise või karistamise vastu võitlemisse.”
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – punkt 7
Määrus (EÜ) nr 1236/2005
Artikkel 7c – lõige 3 – punkt 3.3 (uus)
„3.3. Komisjon võtab koostöös liikmesriikide ja vajaduse korral kolmandate riikide pädevate asutustega vastu parima tava suunised lõppkasutuse kontrollimise kohta.”
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – punkt 7 a (uus)
Määrus (EÜ) nr 1236/2005
III b peatükk (uus) – artikkel 7 e (uus)
7a)  Lisatakse järgmine peatükk:
„IIIb peatükk
Loetlemata kaubad
Artikkel 7e
Üldklausel
1.  Käesoleva määruse lisades loetlemata kaupade väljaveoks on vaja luba, kui selle liikmesriigi pädevad asutused, kus on väljavedaja asukoht, on teda teavitanud asjaolust, et kõnealused kaubad on või võivad olla täielikult või osaliselt mõeldud surmanuhtluse täideviimiseks või piinamiseks või muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemiseks või karistamiseks.
2.  Kui väljavedaja on teadlik, et II, III või IIIa lisas loetlemata kaubad, mida ta soovib välja vedada, on täielikult või osaliselt mõeldud surmanuhtluse täideviimiseks või piinamiseks või muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemiseks või karistamiseks, teavitab ta sellest oma asukoha liikmesriigi pädevaid asutusi, kes otsustavad, kas asjaomaseks väljaveoks on vaja taotleda luba või mitte.
3.  Liikmesriik, kes kehtestab vastavalt lõigetele 1 ja 2 II, III või IIIa lisas loetlemata kauba väljaveo suhtes loanõude, teavitab sellest viivitamata teisi liikmesriike ja komisjoni ning esitab loanõude kehtestamise üksikasjalikud põhjendused. Liikmesriigid teavitavad komisjoni viivitamata ka kõikidest lõigete 1 ja 2 kohaselt vastu võetud meetmetega seotud muudatustest.
4.  Teised liikmesriigid võtavad seda teavet nõuetekohasel viisil arvesse ning teavitavad sellest oma tolliasutust ja muid asjaomaseid riiklikke asutusi.
5.  Kui see on tungiva kiireloomulisuse tõttu vajalik, võtab komisjon vastu delegeeritud õigusaktid, millega lisatakse lõigetes 1 ja 2 osutatud kaubad II, III või IIIa lisasse. Käesoleva lõike alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide suhtes kohaldatakse artiklis 15b sätestatud menetlust.
6.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2001/83/EÜ1a määratletud ravimid jäetakse käesoleva artikli kohaldamisalast välja.
_________________________
1a.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiiv 2001/83/EÜ inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta (EÜT L 311, 28.11.2001, lk 67).”
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – punkt 8
Määrus (EÜ) nr 1236/2005
Artikli 8 – lõige 6
6.   Erandina lõikest 5, juhul kui tootja ekspordib ravimeid edasimüüjale, esitab tootja teabe kokkulepitud korra ning meetmete kohta, mis on võetud hoidmaks ära toodete kasutamist surmanuhtluse täideviimiseks, sihtriigi kohta ning võimaluse korral kaupade lõppkasutuse ja lõppkasutaja kohta.
6.   Erandina lõikest 5, juhul kui tootja ekspordib ravimeid edasimüüjale, esitab tootja teabe kokkulepitud korra ning meetmete kohta, mis on võetud hoidmaks ära toodete kasutamist surmanuhtluse täideviimiseks, sihtriigi kohta ning võimaluse korral kaupade lõppkasutuse ja lõppkasutaja kohta. See teave tehakse taotluse alusel kättesaadavaks asjaomasele sõltumatule järelevalveasutusele, näiteks piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastase ÜRO konventsiooni fakultatiivse protokolli kohaselt loodud riigi ennetusasutusele või liikmesriigi riiklikule inimõiguste institutsioonile.
Muudatusettepanek 22
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – punkt 8 a (uus)
Määrus (EÜ) nr 1236/2005
Artikli 10 – lõige 2
8a)  Artikli 10 lõige 2 asendatakse järgmisega:
2.  Kui tollideklaratsioon esitatakse II või III lisas loetletud kaupade osas ja leiab kinnitust, et kavandatava sisse- või väljaveo jaoks ei ole käesolevale määrusele vastavat luba antud, arestib toll deklareeritud kaubad ja juhib tähelepanu võimalusele taotleda luba vastavalt käesolevale määrusele. Kui loataotlust ei ole esitatud kuue kuu jooksul pärast arestimist või kui pädev asutus sellise taotluse rahuldamata jätab, hävitab toll arestitud kaubad kooskõlas liikmesriigi kohaldatava õigusega.
„2. Kui tollideklaratsioon esitatakse II, III või IIIa lisas loetletud kaupade kohta ja leiab kinnitust, et kavandatava sisse- või väljaveo jaoks ei ole käesolevale määrusele vastavat luba antud, arestib toll deklareeritud kaubad ja juhib tähelepanu võimalusele taotleda luba vastavalt käesolevale määrusele. Kui loataotlust ei ole esitatud kuue kuu jooksul pärast arestimist või kui pädev asutus sellise taotluse rahuldamata jätab, hävitab toll arestitud kaubad kooskõlas liikmesriigi kohaldatava õigusega.”
Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – punkt 12
Määrus (EÜ) nr 1236/2005
Artikkel 12 a – lõige 2
2.   Kui komisjon on seisukohal, et taotluses ei ole käsitletud üht või mitut olulist aspekti, või et vajalik on täiendav teave ühe või mitme olulise aspekti kohta, võib ta kolme kuu jooksul paluda taotluse esitanud liikmesriigil esitada täiendavat teavet. Ta edastab taotlejale need aspektid, mille kohta tuleb täiendavat teavet esitada.
2.   Lõikes 1 osutatud taotluse saamise korral teavitab komisjon sellest viivitamata kõiki liikmesriike ja edastab taotluse esitanud liikmesriigilt saadud teabe. Senikaua kui komisjon ei ole lõplikku otsust teinud, võivad liikmesriigid viivitamata peatada taotlusega hõlmatud kaupade edasitoimetamise. Kui komisjon on seisukohal, et taotluses ei ole käsitletud üht või mitut olulist aspekti, või et vajalik on täiendav teave ühe või mitme olulise aspekti kohta, võib ta kolme kuu jooksul paluda taotluse esitanud liikmesriigil esitada täiendavat teavet. Ta edastab taotlejale need aspektid, mille kohta tuleb täiendavat teavet esitada.
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – punkt 12
Määrus (EÜ) nr 1236/2005
Artikkel 12 a – lõige 3
3.   Kui komisjon on seisukohal, et täiendavat teavet ei ole vaja nõuda, või kui ta on nõutud täiendava teabe kätte saanud, alustab ta kuue kuu jooksul menetlust taotletud paranduse tegemiseks või teatab taotluse esitanud liikmesriigile põhjused, miks ta seda ei tee.
3.   Kui komisjon on seisukohal, et täiendavat teavet ei ole vaja nõuda, või kui ta on nõutud täiendava teabe kätte saanud, alustab ta kolme kuu jooksul menetlust taotletud paranduse tegemiseks või teatab taotluse esitanud liikmesriigile põhjused, miks ta seda ei tee.
Muudatusettepanek 25
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – punkt 12 a (uus)
Määrus (EÜ) nr 1236/2005
Artikkel 13 – lõige 1
12a)  Artikli 13 lõige 1 asendatakse järgmisega:
1.   Ilma et see piiraks artikli 11 kohaldamist, teatavad komisjon ja liikmesriigid üksteisele taotluse korral käesoleva määruse alusel võetud meetmetest ja edastavad üksteisele igasuguse nende käsutuses oleva käesoleva määrusega seotud asjakohase teabe, eelkõige teabe lubade kohta, mis on antud või mille andmisest on keeldutud.
1. Ilma et see piiraks artikli 11 kohaldamist, teavitab iga liikmesriik komisjoni käesoleva määruse alusel võetud meetmetest ja edastab igasuguse tema käsutuses oleva käesoleva määrusega seotud asjakohase teabe, eelkõige teabe lubade kohta, mis on antud või mille andmisest on keeldutud, ning teabe sihipärase lõppkasutuse klausli kohaselt võetud meetmete kohta. Komisjon edastab nimetatud teabe teistele liikmesriikidele.”
Muudatusettepanek 26
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – punkt 12 b (uus)
Määrus (EÜ) nr 1236/2005
Artikkel 13 – lõige 3 a (uus)
12b)  Artiklisse 13 lisatakse järgmine lõige:
„3a. Komisjon koostab lõikes 3 osutatud iga-aastastest tegevusaruannetest koosneva aastaaruande. Aruanne tehakse üldsusele kättesaadavaks.”
Muudatusettepanek 27
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – punkt 15
Määrus (EÜ) nr 1236/2005
Artikkel 15 a
Artikkel 15a
välja jäetud
Delegeeritud volituste rakendamine
1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
2.  Artiklis 12 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates …. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 12 osutud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
4.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
5.  Artikli 12 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
Muudatusettepanek 28
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – punkt 15 a (uus)
Määrus (EÜ) nr 1236/2005
Artikkel 15 c (uus)
15a)  Lisatakse järgmine artikkel:
„Artikkel 15c
Piinamise tõkestamise koordineerimisrühm
1.  Asutatakse piinamise tõkestamise koordineerimisrühm, mille esimeheks on komisjoni esindaja. Iga liikmesriik määrab sellesse rühma oma esindaja. Koordineerimisrühm uurib kõiki käesoleva määruse kohaldamisega seotud küsimusi, mille võib tõstatada kas esimees või liikmesriigi esindaja.
2.  Koordineerimisrühm võtab koostöös komisjoniga asjakohaseid meetmeid pädevate asutuste vahel otsese koostöö ja teabevahetuse sisseseadmiseks, eelkõige eesmärgiga kõrvaldada oht, mis seisneb võimalikes erinevustes väljaveokontrollide kohaldamises kaupade suhtes, mida võidakse kasutada surmanuhtluse täideviimiseks, piinamiseks või muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemiseks või karistamiseks ning mis võivad põhjustada kaubavahetuse häireid.
3.  Piinamise tõkestamise koordineerimisrühma esimees konsulteerib juhul, kui ta peab seda vajalikuks, väljavedajate, vahendajate ja muude asjaomaste sidusrühmadega, kaasa arvatud kodanikuühiskonna kõikidest osadest pärit sidusrühmadega, kellel on asjakohased eksperditeadmised käesoleva määrusega hõlmatud küsimustes.
4.  Komisjon esitab Euroopa Parlamendile igal aastal kirjaliku aruande piinamise tõkestamise koordineerimisrühma tegevuse, kontrollide ja konsultatsioonide kohta, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1049/2001 artiklit 4.”
Muudatusettepanek 29
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – punkt 15 b (uus)
Määrus (EÜ) nr 1236/2005
Artikkel 15 d (uus)
15b)  Lisatakse järgmine artikkel:
„Artikkel 15d
1.  Komisjon vaatab ...* ja seejärel iga kolme aasta järel käesoleva määruse rakendamise läbi ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule selle rakendamise ja mõju hindamise põhjaliku aruande, mis võib sisaldada määruse muutmise ettepanekuid. Liikmesriigid esitavad komisjonile kogu asjakohase teabe, mida on vaja aruande koostamiseks.
2.  Aruande eri osades käsitletakse järgmist:
a)  piinamise tõkestamise koordineerimisrühm ning selle tegevus, kontrollid ja konsultatsioonid. Teavet, mida komisjon annab koordineerimisrühma kontrollide ja konsultatsioonide kohta, loetakse määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 4 kohaselt konfidentsiaalseks. Teavet peetakse igal juhul konfidentsiaalseks, kui on tõenäoline, et selle avaldamisel on teabe andjale või sellise teabe allikale märkimisväärselt ebasoodne mõju;
b)  teave liikmesriikide riiklike litsentsimisotsuste, liikmesriikide poolt komisjonile esitatava aruandluse, liikmesriikidevaheliste teavitus- ja konsulteerimismehhanismide ning väljakuulutamise ja täideviimise kohta;
c)  ulatuslik teave artikli 17 alusel liikmesriikide poolt võetud meetmete iseloomu ja mõju, sealhulgas liikmesriikides kehtestatud karistussüsteemide toimimise ning hinnangu kohta, kas sellised süsteemid on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.
______________
* Kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumist.”
Muudatusettepanek 30
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – punkt 15 c (uus)
Määrus (EÜ) nr 1236/2005
Artikkel 17 – lõige 2 a (uus)
15c)  Artiklisse 17 lisatakse järgmine lõige:
„2a Komisjon hindab, kas liikmesriikide kehtestatud karistusi käsitlevad eeskirjad on oma iseloomult ja mõjult sarnased.”
Muudatusettepanek 31
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – punkt 15 – punkt -a (uus)
Määrus (EÜ) nr 1236/2005
III lisa – veerg 2 – punktid 1 ja 2
-a) III lisa teise veeru punktid 1 ja 2 asendatakse järgmisega:
1.  Järgmised inimeste ohjeldamiseks välja töötatud seadmed:
„1. Järgmised inimeste ohjeldamiseks välja töötatud seadmed:
1.1.  Ahelad ja rühmaahelad
1.1.  Ahelad ja rühmaahelad
Märkused:
Märkused:
1.  Ahelad on ohjeldamisvahendid, mis koosnevad kahest rauast või võrust, mis on varustatud lukustusmehhanismiga ja ühendatud keti või varvaga
1.  Ahelad on ohjeldamisvahendid, mis koosnevad kahest rauast või võrust, mis on varustatud lukustusmehhanismiga ja ühendatud keti või varvaga
2.  See punkt ei hõlma II lisa punktis 2.3 keelatud jalaraudu ja rühmaahelaid.
2.  See punkt ei hõlma II lisa punktis 2.3 keelatud jalaraudu ja rühmaahelaid.
3.  See punkt ei hõlma „tavalisi käeraudu”. Tavalised käerauad on käerauad, mis vastavad kõikidele järgmistele tingimustele:
3.  See punkt ei hõlma „tavalisi käeraudu”. Tavalised käerauad on käerauad, mis vastavad kõikidele järgmistele tingimustele:
—  nende kogupikkus koos ketiga mõõdetuna ühe raua välisäärest kuni teise raua välisääreni on vahemikus 150–280 mm, kui mõlemad rauad on suletud;
—  nende kogupikkus koos ketiga mõõdetuna ühe raua välisäärest kuni teise raua välisääreni on vahemikus 150–280 mm, kui mõlemad rauad on suletud;
—  kummagi käeraua maksimaalne sisemine ümbermõõt on 165 mm, kui lukk on suletud lukustusmehhanismi viimases sälgus;
—  kummagi käeraua maksimaalne sisemine ümbermõõt on 165 mm, kui lukk on suletud lukustusmehhanismi viimases sälgus;
—  kummagi käeraua minimaalne sisemine ümbermõõt on 200 mm, kui lukk on suletud lukustusmehhanismi esimeses sälgus, ning
—  kummagi käeraua minimaalne sisemine ümbermõõt on 200 mm, kui lukk on suletud lukustusmehhanismi esimeses sälgus, ning
—  käeraudu ei ole muudetud nii, et need põhjustaksid füüsilist valu või kannatust.
—  käeraudu ei ole muudetud nii, et need põhjustaksid füüsilist valu või kannatust.
1.2.  Üksikud rauad või võrud, mis on varustatud lukustusmehhanismiga ja mille sisemine ümbermõõt on suurem kui 165 mm, kui lukk on suletud lukustusmehhanismi viimases sälgus
1.2.  Üksikud rauad või võrud, mis on varustatud lukustusmehhanismiga ja mille sisemine ümbermõõt on suurem kui 165 mm, kui lukk on suletud lukustusmehhanismi viimases sälgus
Märkus:
Märkus:
See punkt hõlmab kaelaraudu ja muid üksikuid raudu või võrusid, mis on varustatud lukustusmehhanismiga ja on ketiga ühendatud tavaliste käeraudadega
See punkt hõlmab kaelaraudu ja muid üksikuid raudu või võrusid, mis on varustatud lukustusmehhanismiga ja on ketiga ühendatud tavaliste käeraudadega
1.3.  Sülitamist takistavad maskid: maskid, seahulgas võrgust maskid, mis katavad suu, et takistada sülitamist
1.3.  Sülitamist takistavad maskid: maskid, seahulgas võrgust maskid, mis katavad suu, et takistada sülitamist
Märkus:
Märkus:
See punkt hõlmab sülitamist takistavaid maske, mis on ketiga ühendatud tavaliste käeraudadega
See punkt hõlmab sülitamist takistavaid maske, mis on ketiga ühendatud tavaliste käeraudadega
1.3.a Rihmadega varustatud toolid, lauad ja voodid
2.  Järgmised relvad ja vahendid, mis on välja töötatud massirahutuste ohjeldamiseks või enesekaitseks
2.  Järgmised relvad ja vahendid, mis on välja töötatud massirahutuste ohjeldamiseks või enesekaitseks
2.1.  Kaasaskantavad elektrišokirelvad, mida saab alati, kui elektrišokk antakse, korraga kasutada ainult ühe inimese vastu, sealhulgas elektrišokinuiad, elektrišokikilbid, elektripüstolid ja elektrišoki noolepüstolid
2.1.  Kaasaskantavad elektrišokirelvad, mida saab alati, kui elektrišokk antakse, korraga kasutada ainult ühe inimese vastu, sealhulgas elektrišokinuiad, elektrišokikilbid, elektripüstolid ja elektrišoki noolepüstolid
Märkused
Märkused
1.  See punkt ei hõlma II lisa punktis 2.1 kirjeldatud elektrišokivöösid ja muid seadmeid
1.  See punkt ei hõlma II lisa punktis 2.1 kirjeldatud elektrišokivöösid ja muid seadmeid
2.  See punkt ei hõlma individuaalseid elektrišokivahendeid, kui need on kasutajal kaasas enesekaitseks.
2.  See punkt ei hõlma individuaalseid elektrišokivahendeid, kui need on kasutajal kaasas enesekaitseks.
2.2.  Komplekt, mis sisaldab kõiki punkti 2.1 kuuluvate kaasaskantavate elektrišokirelvade kokkupanekuks vajalikke osi
2.2.  Komplekt, mis sisaldab kõiki punkti 2.1 kuuluvate kaasaskantavate elektrišokirelvade kokkupanekuks vajalikke osi
Märkus
Märkus
Järgmisi kaupu peetakse olulisteks osadeks:
Järgmisi kaupu peetakse olulisteks osadeks:
—  seade, mis tekitab elektrišoki,
—  seade, mis tekitab elektrišoki,
—  lüliti, sealhulgas kaugjuhitav, ning
—  lüliti, sealhulgas kaugjuhitav, ning
—  elektroodid või juhtmed, millega elektrišokk antakse
—  elektroodid või juhtmed, millega elektrišokk antakse
2.3.  Fikseeritud või paigaldatavad elektrišokirelvad, mis mõjuvad laiemas raadiuses ja mida saab kasutada korraga mitmele inimesele elektrišoki andmiseks
2.3.  Fikseeritud või paigaldatavad elektrišokirelvad, mis mõjuvad laiemas raadiuses ja mida saab kasutada korraga mitmele inimesele elektrišoki andmiseks
2.3a. Akustilised seadmed rahvahulga või massirahutuste kontrolli all hoidmiseks
2.3b. Millimeeterlainerelvad”
Muudatusettepanek 32
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 2
Artikli 1 punkt 6 ja punkt 7, määral, mil sellega lisatakse artikkel 7d, hakkavad kehtima 1. jaanuarist 2015.
Artikli 1 punkt 6 ja punkt 7, määral, mil sellega lisatakse artikkel 7d, hakkavad kehtima 1. veebruarist 2016.
Muudatusettepanek 33
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 2. osa
Määrus (EÜ) nr 1236/2005
IIIb lisa
Benini Vabariik
välja jäetud
Muudatusettepanek 34
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 2. osa
Määrus (EÜ) nr 1236/2005
IIIb lisa
Gabon
Muudatusettepanek 35
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 2. osa
Määrus (EÜ) nr 1236/2005
IIIb lisa
Libeeria
välja jäetud
Muudatusettepanek 36
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 2. osa
Määrus (EÜ) nr 1236/2005
IIIb lisa
Madagaskar
välja jäetud
Muudatusettepanek 37
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 2. osa
Määrus (EÜ) nr 1236/2005
IIIb lisa
Mongoolia
välja jäetud
Muudatusettepanek 38
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 2. osa
Määrus (EÜ) nr 1236/2005
IIIb lisa
São Tomé ja Príncipe
välja jäetud

(1) Asi saadeti vastavalt kodukorra artikli 61 lõike 2 teisele lõigule vastutavale komisjonile uueks läbivaatamiseks (A8-0267/2015).


Kohustuslik automaatne teabevahetus maksustamise valdkonnas *
PDF 454kWORD 200k
Euroopa Parlamendi 27. oktoobri 2015. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL seoses kohustusliku automaatse teabevahetusega maksustamise valdkonnas (COM(2015)0135 – C8-0085/2015 – 2015/0068(CNS))
P8_TA(2015)0369A8-0306/2015

(Seadusandlik erimenetlus – konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (COM(2015)0135),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 115, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8-0085/2015),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning õiguskomisjoni arvamust (A8-0306/2015),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 293 lõiget 2;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele.

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Volitus 2 a (uus)
võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti õigust isikuandmete kaitsele ja ettevõtlusvabadust,
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 1
(1)   Piiriülese maksustamise vältimisega, agressiivse maksuplaneerimisega ja kahjustava maksukonkurentsiga seotud probleemide hulk on märgatavalt suurenenud ning need on muutunud suureks mureküsimuseks liidus ja kogu maailmas. Maksubaasi kahanemise tõttu vähenevad liikmesriikide maksutulud märgatavalt ja see takistab neil majanduskasvu soodustava maksupoliitika kohaldamist. Maksustamisest lähtuvaid struktuure käsitlevate otsuste tulemuseks on see, et eelotsuse teinud riikides maksustatakse kunstlikult suuri sissetulekusummasid väikese maksumääraga ja muudes asjaomastes riikides maksustatakse kunstlikult väike osa sissetulekust. Seepärast on hädavajalik muuta süsteem läbipaistvamaks. Selleks tuleb tõhustada nõukogu direktiiviga 2011/16/EL13 loodud vahendeid ja mehhanisme.
(1)   Piiriülese maksustamise vältimisega, agressiivse maksuplaneerimisega ja kahjustava maksukonkurentsiga seotud probleemide hulk on märgatavalt suurenenud ning need on muutunud suureks mureküsimuseks liidus ja kogu maailmas. Maksubaasi kahanemise tõttu vähenevad liikmesriikide maksutulud märgatavalt ja see takistab neil majanduskasvu soodustava maksupoliitika kohaldamist, moonutab konkurentsi, mis kahjustab õiges summas makse maksvaid ettevõtjaid – eriti VKEsid –, ja suunab maksustamise sellistele vähem liikuvatele teguritele nagu tööjõud ja tarbimine. Siiski on konkreetsetel juhtudel olnud maksustamisest lähtuvaid struktuure käsitlevate otsuste tulemuseks see, et eelotsuse teinud riikides on maksustatud kunstlikult suuri sissetulekusummasid väikese maksumääraga ja muudes asjaomastes riikides on maksustatud kunstlikult väike osa sissetulekust, millega vähendatakse maksubaasi nendes liikmesriikides. Seepärast on tungivalt vaja suurendada sihipärast läbipaistvust ja teabevahetust vähemalt OECD standardite kohaselt. Selleks tuleb tõhustada nõukogu direktiiviga 2011/16/EL13 loodud vahendeid ja mehhanisme.
__________________
__________________
13 Nõukogu direktiiv 2011/16/EL, 15. veebruar 2011, maksustamisalase halduskoostöö kohta ja direktiivi 77/799/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 64, 11.3.2011, lk 1).
13 Nõukogu direktiiv 2011/16/EL, 15. veebruar 2011, maksustamisalase halduskoostöö kohta ja direktiivi 77/799/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 64, 11.3.2011, lk 1).
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 1 a (uus)
(1a)  Euroopa Parlament väljendab nn LuxLeaksi skandaalist tulenevalt ja käesoleva raporti vahendusel oma kindlat otsust mitte sallida maksupettusi ja maksustamise vältimist ning toetab maksukoormuse õiglast jagamist kodanike ja ettevõtete vahel.
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 2
(2)   Euroopa Ülemkogu rõhutas 18. detsembri 2014. aasta järeldustes pakilist vajadust suurendada maailmas ja liidus jõupingutusi võitluses maksustamise vältimisega ja agressiivse maksuplaneerimisega. Süsteemi läbipaistvuse tähtsust rõhutades väljendas Euroopa Ülemkogu heameelt komisjoni kavatuse üle teha ettepanek maksuotsuseid käsitleva teabe automaatse vahetamise kohta liidus.
(2)   Euroopa Ülemkogu rõhutas 18. detsembri 2014. aasta järeldustes pakilist vajadust suurendada maailmas ja Euroopas jõupingutusi võitluses maksustamise vältimisega ja agressiivse maksude planeerimisega. Süsteemi läbipaistvuse ja sellele vastava teabevahetuse tähtsust rõhutades väljendas Euroopa Ülemkogu heameelt komisjoni kavatuse üle teha ettepanek maksuhalduri eelotsustealase teabe automaatse vahetamise kohta liidus.
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 4
(4)   Samas takistavad piiriüleseid eelotsuseid ja siirdehindade eelkokkuleppeid käsitleva teabe tõhusat omaalgatuslikku vahetamist mitmed olulised praktilised raskused, näiteks otsuse teinud liikmesriikidele jäetud õigus otsustada, missugust teist liikmesriiki tuleks teavitada.
(4)   Samas takistavad piiriüleseid eelotsuseid ja siirdehindade eelkokkuleppeid käsitleva teabe tõhusat omaalgatuslikku vahetamist mitmed olulised praktilised raskused, näiteks otsuse teinud liikmesriikidele jäetud õigus otsustada, missugust teist liikmesriiki tuleks teavitada, ning nõrk järelevalvesüsteem, mille tõttu on komisjonil keeruline teabevahetusnõude rikkumisi tuvastada.
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 4 a (uus)
(4a)  Maksualase teabe tõhus vahetamine ja töötlemine ning sellest tulenev vastastikune surve omaks tugevat ennetavat mõju kahjulike maksutavade juurutamisele ning võimaldaks liikmesriikidel ja komisjonil saada oma käsutusse kogu asjakohase teabe, et võtta selliste tavade vastu meetmeid.
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 5
(5)   Selleks et mitte vähendada piiriüleseid eelotsuseid ja siirdehindade eelkokkuleppeid käsitleva teabe kohustusliku automaatse vahetamise tõhusust, ei tohiks sellise teabevahetuse suhtes kohaldada võimalust teabe edastamisest keelduda juhul, kui sellega kaasneks äri-, tööstus- või kutsesaladuse või ärimeetodi avalikustamine või kui teabe avalikustamine oleks vastuolus avaliku korraga. Sellise teabe piiratus, mida tuleb jagada kõikide liikmesriikidega, peaks tagama kõnealuste ärihuvide piisava kaitse.
(5)   Selleks et mitte vähendada eelotsuseid ja siirdehindade eelkokkuleppeid käsitleva teabe kohustusliku automaatse vahetamise tõhusust, ei tohi sellise teabevahetuse suhtes kohaldada võimalust teabe edastamisest keelduda juhul, kui sellega kaasneks äri-, tööstus- või kutsesaladuse või ärimeetodi avalikustamine või kui teabe avalikustamine oleks vastuolus avaliku korraga. Sellise teabe piiratus, mida tuleb jagada kõikide liikmesriikidega, tagab kõnealuste ärihuvide piisava kaitse.
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 5 a (uus)
(5a)  Eelotsustel ja hinnakokkulepetel võib olla piiriülene mõõde isegi siis, kui need on seotud ainult riigisiseste tehingutega. See kehtib eelkõige mitmeastmeliste tehingute puhul, kui eelotsus või hinnakokkulepe puudutab esimesi riigisiseseid tehinguid ega arvesta järgmisi (piiriüleseid) tehinguid.
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 5 b (uus)
(5b)  Selleks et vältida maksukorralduse meelevaldset eristamist riikide erinevate haldustavade kontekstis, peaks eelotsuse ja siirdehindade eelkokkuleppe määratlus hõlmama maksukorraldust, hoolimata sellest, kas see on määratud ametlikult või mitteametlikult, ja hoolimata sellest, kas see on õiguslikult siduv või mittesiduv.
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 5 c (uus)
(5c)  Eelotsused hõlbustavad õigusaktide järjepidevat ja läbipaistvat kohaldamist.
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 5 d (uus)
(5d)  Mõistetavad maksuõiguse normid tagavad maksumaksjatele ja ettevõtetele õiguskindluse ning aitavad kaasa investeeringutele.
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 6
(6)   Selleks et saada maksimaalset kasu piiriüleseid eelotsuseid ja siirdehindade eelkokkuleppeid käsitleva teabe kohustuslikust automaatsest vahetamisest, tuleks teavet edastada kohe pärast kõnealuste otsuste tegemist ja kokkulepete sõlmimist, mistõttu tuleks kehtestada teabeedastuse korrapärased ajavahemikud.
(6)   Selleks et saada maksimaalset kasu eelotsuseid ja siirdehindade eelkokkuleppeid käsitleva teabe kohustuslikust automaatsest vahetamisest, tuleks teave nende kohta edastada kohe pärast kõnealuste otsuste tegemist ja kokkulepete sõlmimist. Nõude täitmata jätmise juhtudeks võib näha ette tõhusad ja tulemuslikud karistused.
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 7
(7)  Piiriüleseid eelotsuseid ja siirdehindade eelkokkuleppeid käsitleva teabe kohustuslik automaatne vahetamine peaks igal juhul hõlmama kindlaksmääratud põhiteabe edastamist kõikidele liikmesriikidele. Komisjon peaks teabevahetuse standardvormi kehtestamiseks võtma vastu kõik vajalikud meetmed, et standardida sellise teabe edastamist direktiivi 2011/16/EL alusel. Kõnealust menetlust tuleks kasutada ka teabevahetuse rakendamiseks vajalike meetmete ja praktilise korralduse vastuvõtmiseks.
(7)  Eelotsuseid ja siirdehindade eelkokkuleppeid käsitleva teabe kohustuslik automaatne vahetamine peaks igal juhul hõlmama kindlaksmääratud põhiteabe edastamist kõikidele liikmesriikidele. Komisjon peaks teabevahetuse standardvormi kehtestamiseks võtma vastu kõik vajalikud meetmed, et standardida sellise teabe edastamist direktiivi 2011/16/EL alusel. Kõnealust menetlust tuleks kasutada ka teabevahetuse rakendamiseks vajalike meetmete ja praktilise korralduse vastuvõtmiseks.
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 8
(8)   Liikmesriigid peaksid edastamisele kuuluvat põhiteavet vahetama ka komisjoniga. See võimaldaks komisjonil mis tahes ajal jälgida ja hinnata piiriüleseid eelotsuseid ja siirdehindade eelkokkuleppeid käsitleva teabe automaatset vahetamist. Selline teabe edastamine ei vabasta liikmesriiki kohustusest teatada komisjonile mis tahes riigiabist.
(8)   Liikmesriigid peaksid edastamisele kuuluvat põhiteavet vahetama ka komisjoniga, kuivõrd komisjon peaks saama iseseisvalt hinnata, kas selline teave on ebaseadusliku riigiabi tuvastamise seisukohast asjakohane. See põhiteave peaks võimaldama komisjonil mis tahes ajal tõhusalt jälgida ja hinnata eelotsuseid ja siirdehindade eelkokkuleppeid käsitleva teabe automaatset vahetamist ning tagada, et eelotsused ei avalda siseturule negatiivset mõju. Selline teabe edastamine ei vabasta liikmesriiki kohustusest teatada komisjonile mis tahes riigiabist.
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 8 a (uus)
(8a)  Liikmesriigid peaksid esitama komisjonile enne 1. oktoobrit 2018 järelanalüüsi käesoleva direktiivi tulemuslikkuse kohta.
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 9
(9)   Teabe saanud liikmesriigi tagasiside teabe edastanud liikmesriigile on vajalik automaatse teabevahetussüsteemi tulemuslikuks toimimiseks. Seepärast on asjakohane näha ette meetmed, mis võimaldavad anda tagasisidet juhul, kui teavet on kasutatud, aga mingit tagasisidet ei ole võimalik anda direktiivi 2011/16/EL kehtivate sätete alusel.
(9)   Teabe saanud liikmesriigi tagasiside teabe edastanud liikmesriigile on vajalik automaatse teabevahetussüsteemi tulemuslikuks toimimiseks, kuna see ergutab liikmesriikidevahelist halduskoostööd. Seepärast on asjakohane näha ette meetmed, mis võimaldavad anda tagasisidet juhul, kui teavet on kasutatud, aga mingit tagasisidet ei ole võimalik anda direktiivi 2011/16/EL kehtivate sätete alusel. See teeks keerulisemaks pettuse eesmärgil teabest mööda hiilimise.
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 10
(10)   Liikmesriigil peaks olema võimalik tugineda direktiivi 2011/16/EL artiklile 5 seoses teabevahetusega, kui piiriüleseid eelotsuseid teinud või siirdehindade eelkokkuleppeid sõlminud liikmesriigilt taotletakse lisateavet, sh kõnealuste otsuste või kokkulepete kogu teksti.
(10)   Liikmesriigil peaks olema võimalik tugineda direktiivi 2011/16/EL artiklile 5 seoses teabevahetusega, kui eelotsuseid teinud või siirdehindade eelkokkuleppeid sõlminud liikmesriigilt taotletakse lisateavet, sh kõnealuste otsuste või kokkulepete kogu teksti ja mis tahes teksti, mis mõjutab hilisemaid muudatusi.
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 10 a (uus)
(10a)  Täpsustada tuleks direktiivi 2011/16/EL artikli 1 lõikes 1 sisalduvat väljendit „teave, mis eeldatavasti on oluline”, et vältida tõlgendusi, mille eesmärk on maksustamise vältimine.
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 11
(11)  Liikmesriigid peaksid võtma kõik vajalikud meetmed, et kõrvaldada kõik asjaolud, mis võiksid takistada piiriüleseid eelotsuseid ja siirdehindade eelkokkuleppeid käsitleva teabe kohustuslikku automaatset vahetamist tulemuslikult ja võimalikult ulatuslikult.
(11)  Liikmesriigid peaksid võtma kõik vajalikud meetmed, et kõrvaldada kõik asjaolud, mis võiksid takistada eelotsuseid ja siirdehindade eelkokkuleppeid käsitleva teabe kohustuslikku automaatset vahetamist tulemuslikult ja võimalikult ulatuslikult.
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 12 a (uus)
(12a)  Läbipaistvuse suurendamiseks kodanike jaoks peaks komisjon turvalise keskregistri andmete põhjal avaldama kokkuvõtte eelneval aastal tehtud maksuhaldurite olulisemate eelotsuste kohta. See aruanne peaks sisaldama vähemalt eelotsuses käsitletud küsimuste kirjeldust ja siirdehindade eelkokkuleppe määratlemiseks kasutatud kriteeriumide kirjeldust ning selles tuleks välja tuua liikmesriik või liikmesriigid, keda see kõige tõenäolisemalt puudutab. Seejuures peaks komisjon kinni pidama käesoleva direktiivi konfidentsiaalsussätetest.
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 12 b (uus)
(12b)  Soovitatav on, et liikmesriigid paluksid oma pädevatel asutustel eraldada olemasolevate töötajate hulgast inimressursse sellise teabe kogumiseks ja analüüsimiseks.
Muudatusettepanek 22
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 12 c (uus)
(12c)  26. juuniks 2017 peaks toimima kogu liitu hõlmav tegelike tulusaajate register, mis aitab välja selgitada võimalikku maksustamise vältimist ja kasumi ümberpaigutamist. Olulise tähtsusega oleks liikmesriikide vahel eelotsuste ja hinnakokkulepete automaatseks vahetamiseks mõeldud keskregistri loomine, millele oleks juurdepääs liikmesriikide maksuhalduritel ja vastutavatel asutustel ning komisjonil.
Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 15
(15)  Kehtivaid konfidentsiaalsussätteid tuleks muuta, et need hõlmaksid ka piiriüleseid eelotsuseid ja siirdehindade eelkokkuleppeid käsitleva teabe kohustuslikku automaatset vahetamist.
(15)  Kehtivaid konfidentsiaalsussätteid tuleks muuta, et need hõlmaksid ka eelotsuseid ja siirdehindade eelkokkuleppeid käsitleva teabe kohustuslikku automaatset vahetamist.
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 15 a (uus)
(15a)  Äärmiselt oluline on, et liikmesriikide maksusuveräänsuse aluspõhimõtet kaitstakse otseste maksude puhul ja käesoleva ettepanekuga ei seata ohtu subsidiaarsuse põhimõtet.
Muudatusettepanek 25
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 16
(16)   Käesoleva direktiiviga järgitakse põhiõigusi, eriti Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid. Eelkõige püütakse käesoleva direktiiviga igakülgselt tagada õigus isikuandmete kaitsele ja ettevõtlusvabadus.
(16)   Käesoleva direktiiviga järgitakse põhiõigusi, eriti Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid. Eelkõige püütakse käesoleva direktiiviga igakülgselt tagada õigus isikuandmete kaitsele ja ettevõtlusvabadus. Isikuandmeid tuleks töödelda konkreetsetel, selgetel ja õiguspärastel eesmärkidel ning ainult juhul, kui see on eesmärgi seisukohalt piisav, asjakohane ega ole ülemäärane. Neid õigusi tohiks piirata vaid eeldusel, et Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud tingimused on täidetud. Proportsionaalsuse põhimõttest lähtudes võib piiranguid seada juhul, kui need vastavad õigusaktides tunnustatud vajalikele ja tegelikele üldist huvi pakkuvatele eesmärkidele või kui on vaja kaitsta teiste isikute õigusi ja vabadusi.
Muudatusettepanek 26
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 17
(17)   Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, s.o tõhusat liikmesriikidevahelist halduskoostööd siseturu nõuetekohase toimimisega kooskõlas olevatel tingimustel, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning nõutava ühetaolisuse ja tõhususe tõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.
(17)   Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, s.o tõhusat liikmesriikidevahelist halduskoostööd siseturu nõuetekohase toimimisega kooskõlas olevatel tingimustel, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning nõutava ühetaolisuse ja tõhususe tõttu on seda parem saavutada Euroopa tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.
Muudatusettepanek 27
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – punkt 1 – alapunkt a
Direktiiv 2011/16/EL
Artikkel 3 – punkt 9 – alapunkt a
a)  artikli 8 lõike 1 ja artikli 8a kohaldamisel eelnevalt määratletud teabe korrapärane edastamine varem kindlaksmääratud korrapäraste ajavahemike tagant teisele liikmesriigile ilma tema eelneva taotluseta. Artikli 8 lõike 1 kohaldamisel on viide kättesaadavale teabele seotud edastava liikmesriigi maksutoimikus oleva teabega, mis on kättesaadav vastavalt kõnealuses liikmesriigis teabe kogumist ja töötlemist käsitlevatele menetlustele;
a)  artikli 8 lõike 1 ja artikli 8a kohaldamisel eelnevalt määratletud teabe korrapärane edastamine vastavalt artikli 8 lõikele 1 varem kindlaksmääratud korrapäraste ajavahemike tagant teisele liikmesriigile ilma tema eelneva taotluseta. Artikli 8 lõike 1 kohaldamisel on viide kättesaadavale teabele seotud edastava liikmesriigi maksutoimikus oleva teabega, mis on kättesaadav vastavalt kõnealuses liikmesriigis teabe kogumist ja töötlemist käsitlevatele menetlustele;
Muudatusettepanek 28
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt b
Direktiiv 2011/16/EL
Artikkel 3 – punkt 14 – sissejuhatav osa
14)   „piiriülene eelotsus” – kokkulepe, teatis või mõni muu samaväärse toimega vahend või meede, sh maksuauditi käigus kehtestatud vahend või meede:
14)   „eelotsus” – kokkulepe, teatis või mõni muu samaväärse toimega vahend või meede, sh maksuauditi käigus kehtestatud vahend või meede, sõltumata sellest, kas see on oma olemuselt ametlik, mitteametlik, õiguslikult siduv või mittesiduv:
Muudatusettepanek 29
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt b
Direktiiv 2011/16/EL
Artikkel 3 – punkt 14 – alapunkt a
a)   mille mis tahes isiku suhtes kehtestab liikmesriigi valitsus või maksuhaldur või liikmesriigi territoriaalne või halduslik allüksus või mis kehtestatakse nende nimel;
a)   mille kehtestab või avaldab liikmesriigi valitsus või maksuhaldur või liikmesriigi territoriaalne või halduslik allüksus või mis kehtestatakse või avaldatakse nende nimel ja millele saavad tugineda üks või mitu isikut;
Muudatusettepanek 30
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – punkt 1 – alapunkt b
Direktiiv 2011/16/EL
Artikkel 3 – punkt 14 – alapunkt c
c)  mis on seotud piiriüleste tehingutega või küsimusega, kas juriidilise isiku tegevusega mõnes teises liikmesriigis luuakse püsiv tegevuskoht või mitte; ning
c)  mis on seotud tehingutega või küsimusega, kas juriidilise isiku tegevusega mõnes teises liikmesriigis luuakse püsiv tegevuskoht või mitte; ning
Muudatusettepanek 31
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – punkt 1 – alapunkt b
Direktiiv 2011/16/EL
Artikkel 3 – punkt 14 – lõik 2
Piiriülene tehing võib olla seotud (kuid mitte ainult) investeeringute tegemisega, kaupade või teenuste tarnimisega või materiaalse või immateriaalse vara rahastamise või kasutamisega ega pea olema otseselt seotud isikuga, kellele on piiriülene eelotsus suunatud;
Tehing võib olla seotud (kuid mitte ainult) investeeringute tegemisega, kaupade või teenuste tarnimisega või materiaalse või immateriaalse vara rahastamise või kasutamisega ega pea olema otseselt seotud isikuga, kellele on eelotsus suunatud;
Muudatusettepanek 32
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt b
Direktiiv 2011/16/EL
Artikkel 3 – punkt 15 – lõik 1
15.  „siirdehindade eelkokkulepe” – kokkulepe, teatis või mõni muu samaväärse toimega vahend või meede, sh maksuauditi käigus kehtestatud vahend või meede, mille on kehtestanud ühe või mitme liikmesriigi valitsus või maksuhaldur või liikmesriigi/liikmesriikide territoriaalne või halduslik allüksus või mis on kehtestatud nende nimel ning mis on seotud mis tahes isikuga, kes enne seotud ettevõtjatega piiriüleste tehingute tegemist määrab kindlaks kõik kõnealuste siirdehindade määratlemise kriteeriumid või kes määrab kindlaks püsiva tegevuskoha tulude arvestamise.
15.  „siirdehindade eelkokkulepe” – kokkulepe, teatis või mõni muu samaväärse toimega vahend või meede, sh maksuauditi käigus kehtestatud vahend või meede, mille on kehtestanud või avaldanud ühe või mitme liikmesriigi valitsus või maksuhaldur või liikmesriigi/liikmesriikide territoriaalne või halduslik allüksus või mis on kehtestatud või avaldatud nende nimel ning millele saavad tugineda üks või mitu isikut, mis enne seotud ettevõtjatega tehingute tegemist määrab kindlaks kõik kõnealuste siirdehindade määratlemise kriteeriumid või mis määrab kindlaks püsiva tegevuskoha tulude arvestamise.
Muudatusettepanek 33
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – punkt 1 – alapunkt b
Direktiiv 2011/16/EL
Artikkel 3 – punkt 16
16)  punkti 14 kohaldamisel on „piiriülene tehing” tehing või rida tehinguid:
välja jäetud
a)  mille puhul mitte kõik tehingu või tehingute osalised ei ole piiriülese eelotsuse teinud liikmesriigi territooriumil maksuresidendid või
b)  mille puhul mõni tehingu või tehingute osaline on ühel ja samal ajal maksuresident rohkem kui ühe jurisdiktsiooni all või
c)  mille puhul üks tehingu või tehingute osaline tegutseb püsiva tegevuskoha kaudu mõnes teises liikmesriigis ning selle tehingu või nende tehingute puhul on tegemist kõnealuse püsiva tegevuskoha kogu äritegevusega või osaga sellest. Piiriülene tehing või rida piiriüleseid tehinguid hõlmab/hõlmavad ka kokkuleppeid, mille üks juriidiline isik teeb seoses mõnes teises liikmesriigis püsiva tegevuskoha kaudu korraldatava äritegevusega.
Punkti 15 kohaldamisel on „piiriülene tehing” tehing või rida tehinguid, milles osalevad seotud ettevõtjad, kes kõik ei ole ühe liikmesriigi territooriumil maksuresidendid.
Muudatusettepanek 34
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – punkt 3
Direktiiv 2011/16/EL
Artikkel 8a – lõige 1
1.  Selle liikmesriigi pädev asutus, kus piiriülene eelotsus tehakse või siirdehindade eelkokkulepe sõlmitakse või sellist otsust või kokkulepet muudetakse pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva, edastab automaatse teabevahetuse kaudu sellekohase teabe kõikide teiste liikmesriikide pädevatele asutustele ja komisjonile.
1.  Selle liikmesriigi pädev asutus, kus eelotsus tehakse või siirdehindade eelkokkulepe sõlmitakse või sellist otsust või kokkulepet muudetakse pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva, edastab automaatse teabevahetuse kaudu sellekohase teabe kõikide teiste liikmesriikide pädevatele asutustele ja komisjonile.
Muudatusettepanek 35
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – punkt 3
Direktiiv 2011/16/EL
Artikkel 8a – lõige 2
2.   Liikmesriigi pädev asutus edastab teabe ka teiste liikmesriikide pädevatele asutustele ja komisjonile selliste piiriüleste eelotsuste ja siirdehindade eelkokkulepete kohta, mis on tehtud või sõlmitud kümne aasta jooksul enne käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva, kuid mis on siis veel jõus.
2.   Liikmesriigi pädev asutus edastab teabe ka teiste liikmesriikide pädevatele asutustele ja komisjonile selliste eelotsuste ja siirdehindade eelkokkulepete kohta, mis on tehtud või sõlmitud enne käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva, kuid mis on siis veel jõus.
Muudatusettepanek 36
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – punkt 3
Direktiiv 2011/16/EL
Artikkel 8a – lõige 3
3.  Lõiget 1 ei kohaldata juhul, kui piiriülene eelotsus on seotud üksnes ühe või mitme füüsilise isiku maksuasjadega.
3.  Lõiget 1 ei kohaldata juhul, kui eelotsus on seotud üksnes ühe või mitme füüsilise isiku maksuasjadega.
Muudatusettepanek 37
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – punkt 3
Direktiiv 2011/16/EL
Artikkel 8a – lõige 3 a (uus)
3a.  Lõiget 1 kohaldatakse ka juhul, kui eelotsuse taotlus on seotud sellise õigusliku struktuuriga, mis ei ole juriidiline isik. Sellisel juhul edastab eelotsuse teinud liikmesriigi pädev asutus tema käsutuses oleva teabe kõigi teiste liikmesriikide pädevatele asutustele ja korraldab asutamislepingu edastamise iga asutaja ja kasusaaja asukohaliikmesriigile.
Muudatusettepanek 38
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – punkt 3
Direktiiv 2011/16/EL
Artikkel 8a – lõige 4 – punkt a
a)   lõike 1 kohaselt vahetatava teabe puhul: ühe kuu jooksul pärast selle kvartali lõppu, mil piiriülesed eelotsused on tehtud ja siirdehindade eelkokkulepped on sõlmitud või millal neid otsuseid või kokkuleppeid on muudetud;
a)   lõike 1 kohaselt vahetatava teabe puhul: koheselt ja hiljemalt üks kuu pärast seda, kui eelotsused on tehtud ja siirdehindade eelkokkulepped on sõlmitud või kui neid otsuseid või kokkuleppeid on muudetud;
Muudatusettepanek 39
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3
Direktiiv 2011/16/EL
Artikkel 8a – lõige 4 – punkt b
b)  lõike 2 kohaselt vahetatava teabe puhul: enne 31. detsembrit 2016.
b)  lõike 2 kohaselt vahetatava teabe puhul: kolme kuu jooksul pärast jõustumist;
Muudatusettepanek 40
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – punkt 3
Direktiiv 2011/16/EL
Artikkel 8a – lõige 5 – punkt b
b)  piiriülese eelotsuse või siirdehindade eelkokkuleppe sisu, sh asjakohase äritegevuse või tehingu või tehingute kirjeldus;
b)  eelotsuse või siirdehindade eelkokkuleppe sisu, sh asjakohase äritegevuse või tehingu või tehingute kirjeldus;
Muudatusettepanek 41
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3
Direktiiv 2011/16/EL
Artikkel 8a – lõige 5 – punkt b a (uus)
ba)  eelotsuse või siirdehinna eelkokkuleppe määratlemiseks kasutatud kriteeriumid, samuti sellega seotud võimalik ajaline piirang või tingimused, mille korral saab otsuse tühistada;
Muudatusettepanek 42
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – punkt 3
Direktiiv 2011/16/EL
Artikkel 8a – lõige 5 – punkt d
d)  viide muudele liikmesriikidele, kes otse või kaudselt on tõenäoliselt seotud piiriülese eelotsuse või siirdehinna eelkokkuleppega;
d)  viide muudele liikmesriikidele, kes otse või kaudselt on tõenäoliselt seotud eelotsuse või siirdehinna eelkokkuleppega;
Muudatusettepanek 43
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – punkt 3
Direktiiv 2011/16/EL
Artikkel 8a – lõige 5 – punkt e
e)  viide muude liikmesriikide mis tahes isikule (v.a füüsiline isik), keda piiriülene eelotsus või siirdehinna eelkokkulepe otse või kaudselt tõenäoliselt mõjutab (märkides liikmesriigi, millega mõjutatud isikud on seotud).
e)  viide muude liikmesriikide mis tahes isikule (v.a füüsiline isik), keda eelotsus või siirdehinna eelkokkulepe otse või kaudselt tõenäoliselt mõjutab (märkides liikmesriigi, millega mõjutatud isikud on seotud);
Muudatusettepanek 44
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3
Direktiiv 2011/16/EL
Artikkel 8a – lõige 5 – punkt e a (uus)
ea)  2012. aastal avaldatud maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidumise vastast võitlust käsitlevas komisjoni tegevuskavas sätestatud Euroopa maksukohustuslasena registreerimise number (TIN) niipea, kui see on kättesaadav.
Muudatusettepanek 45
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3
Direktiiv 2011/16/EL
Artikkel 8a – lõige 5 – punkt e b (uus)
eb)  kasutatud kriteeriumide kogumi ja kohaldatava korra kirjeldus juhul, kui de jure või de facto mehhanismiga vähendatakse maksumaksja maksubaasi, tehes erandi arvamuse esitanud liikmesriigi standardeeskirjadest, millega kaasneb näiteks tavapärasest kiirema amortisatsioonimäära lubamine või selliste kulude mahaarvamine, mis ei ole maksumaksjal otseselt või tegelikult tekkinud;
Muudatusettepanek 46
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3
Direktiiv 2011/16/EL
Artikkel 8a – lõige 5 – punkt e c (uus)
ec)  kasutatud kriteeriumide kogumi ja kohaldatava korra kirjeldus juhul, kui maksumaksjale võimaldatakse maksumäära, mis on arvamuse esitanud liikmesriigi tavapärasest määrast madalam;
Muudatusettepanek 47
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3
Direktiiv 2011/16/EL
Artikkel 8a – lõige 5 – punkt e d (uus)
ed)  kasutatud kriteeriumide kogumi ja kohaldatava mehhanismi kirjeldus juhul, kui selle mehhanismi osapool asub kolmandas riigis, milles maksustamist kas ei eksisteeri või on maksustamise tingimused palju soodsamad.
Muudatusettepanek 48
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3
Direktiiv 2011/16/EL
Artikkel 8a – lõige 6
6.   Teabevahetuse hõlbustamiseks võtab komisjon artikli 20 lõikes 5 sätestatud standardvormi kehtestamise menetluse osana vastu kõik käesoleva artikli rakendamiseks vajalikud meetmed ja praktilise korralduse, sh käesoleva artikli lõikes 5 esitatud teabe edastamise standardimise meetmed.
6.   Teabevahetuse hõlbustamiseks võtab komisjon artikli 20 lõikes 5 sätestatud standardvormi kehtestamise menetluse osana vastu kõik käesoleva artikli rakendamiseks vajalikud meetmed ja praktilise korralduse, sh käesoleva artikli lõikes 5 esitatud teabe edastamise standardimise meetmed. Komisjon aitab maksudega seotud pädevuse detsentraliseeritud territoriaalsetele või haldusorganitele andnud liikmesriikidel tagada, et nad täidavad oma kohustust asjaomaste organite koolitamise ja toetamisega seoses.
Muudatusettepanek 49
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3
Direktiiv 2011/16/EL
Artikkel 8a – lõige 7
7.   Pädev asutus, kellele on edastatud teave vastavalt lõikele 1, saadab võimaluse korral elektrooniliselt ja viivitamata ning igal juhul hiljemalt seitsme tööpäeva jooksul pärast kõnealuse teabe kättesaamist teabe esitanud pädevale asutusele kinnituse teabe kättesaamise kohta.
7.   Pädev asutus, kellele on edastatud teave vastavalt lõikele 1, saadab võimaluse korral elektrooniliselt ja viivitamata ning igal juhul hiljemalt seitsme tööpäeva jooksul pärast kõnealuse teabe kättesaamist teabe esitanud pädevale asutusele kinnituse teabe kättesaamise kohta, soodustades sellega tõhusa automaatse teabevahetussüsteemi toimimist.
Muudatusettepanek 50
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – punkt 3
Direktiiv 2011/16/EL
Artikkel 8a – lõige 8
8.   Liikmesriigid võivad kooskõlas artikliga 5 taotleda lisateavet piiriülese eelotsuse teinud või siirdehindade eelkokkuleppe sõlminud liikmesriigilt, sh kõnealuse otsuse või kokkuleppe kogu teksti.
8.   Liikmesriigid – või nende territoriaalsed või haldusorganid, sealhulgas vajaduse korral kohalikud asutused – võivad kooskõlas artikliga 5 taotleda lisateavet eelotsuse teinud või siirdehindade eelkokkuleppe sõlminud liikmesriigilt, sh kõnealuse otsuse või kokkuleppe kogu teksti.
Muudatusettepanek 51
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3
Direktiiv 2011/16/EL
Artikkel 8a – lõige 9 a (uus)
9a.  Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja teisi liikmesriike varajases etapis kõigist asjakohastest muudatustest oma maksualaste otsuste tegemise tavades (taotlemisformaalsused, otsustusprotsess jne).
Muudatusettepanek 52
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3
Direktiiv 2011/16/EL
Artikkel 8a – lõige 9 b (uus)
9b.  Liikmesriikide maksuametid teavitavad komisjoni ja teisi liikmesriike kõigist asjakohastest muudatustest oma äriühingute maksustamist käsitlevas siseriiklikus õiguses (uue toetuse, soodustuse, erandi, stiimuli või samalaadse meetme kehtestamine jne), mis võivad mõjutada nende tegelikke maksumäärasid või mis tahes muu liikmesriigi maksutulu.
Muudatusettepanek 53
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3
Direktiiv 2011/16/EL
Artikkel 8b – lõige 1
1.   Liikmesriigid esitavad komisjonile enne 1. oktoobrit 2017 igal aastal statistika artiklite 8 ja 8a alusel toimunud automaatse teabevahetuse mahu kohta ja niivõrd, kuivõrd see on võimalik, teabe toimunud teabevahetusega seotud haldus- ja muu asjakohase kulu ja kasu kohta ning kõik võimalikud muudatused nii maksuametite kui kolmandate isikute jaoks.
1.   Liikmesriigid esitavad komisjonile enne 1. oktoobrit 2017 igal aastal statistika artiklite 8 ja 8a alusel toimunud automaatse teabevahetuse mahu ja tehtud otsuste liikide kohta ja niivõrd, kuivõrd see on võimalik, teabe toimunud teabevahetusega seotud haldus- ja muu asjakohase kulu ja kasu kohta ning kõik võimalikud muudatused nii maksuametite kui kolmandate isikute jaoks.
Muudatusettepanek 54
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3
Direktiiv 2011/16/EL
Artikkel 8b – lõige 2 a (uus)
2a.  Komisjon avaldab enne 1. oktoobrit 2017 ja seejärel igal aastal aruande, milles tehakse kokkuvõte artikli 21 lõikes 5 osutatud turvalises keskregistris sisalduvatest peamistest juhtumitest. Seejuures peab komisjon kinni artiklis 23a sätestatud konfidentsiaalsussätetest.
Muudatusettepanek 55
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4
Direktiiv 2011/16/EL
Artikkel 14 – lõige 3
3.   Kui liikmesriik kasutab mõne teise liikmesriigi poolt artikli 8a kohaselt edastatud teavet, saadab ta teabe esitanud pädevale asutusele sellekohase tagasiside võimalikult kiiresti ja hiljemalt kolme kuu jooksul pärast nõutava teabe kasutamise ilmsikstulekut, v.a juhul, kui tagasiside on juba esitatud vastavalt käesoleva artikli lõikele 1. Komisjon kehtestab praktilise korralduse artikli 26 lõikes 2 osutatud korras.
3.   Kui liikmesriik kasutab mõne teise liikmesriigi poolt artikli 8a kohaselt edastatud teavet, saadab ta komisjonile ja teabe esitanud pädevale asutusele sellekohase tagasiside võimalikult kiiresti ja hiljemalt kolme kuu jooksul pärast nõutava teabe kasutamise ilmsikstulekut, v.a juhul, kui tagasiside on juba esitatud vastavalt käesoleva artikli lõikele 1. Komisjon kehtestab praktilise korralduse artikli 26 lõikes 2 osutatud korras.
Muudatusettepanek 56
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – punkt 5
Direktiiv 2011/16/EL
Artikkel 20 – lõige 5
5.  Piiriüleseid eelotsuseid ja siirdehindade eelkokkuleppeid käsitleva teabe automaatseks vahetamiseks vastavalt artiklile 8a kasutatakse standardvormi, kui komisjon on selle vormi vastu võtnud kooskõlas artikli 26 lõikega 2.
5.  Eelotsuseid ja siirdehindade eelkokkuleppeid käsitleva teabe automaatseks vahetamiseks vastavalt artiklile 8a kasutatakse standardvormi, kui komisjon on selle vormi vastu võtnud kooskõlas artikli 26 lõikega 2.
Muudatusettepanek 57
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – punkt 6
Direktiiv 2011/16/EL
Artikkel 21 – lõige 5
5.   Artikli 8a lõigetes 1 ja 2 sätestatud teabevahetuse tagamiseks arendab komisjon välja turvalise keskregistri, kuhu võib kanda käesoleva direktiivi artikli 8a raames edastatavat teavet. Komisjonil on juurdepääs sinna registrisse kantud teabele. Komisjon võtab vajaliku praktilise korralduse vastu artikli 26 lõikes 2 osutatud korras.
5.   Artikli 8a lõigetes 1 ja 2 sätestatud automaatse teabevahetuse tagamiseks arendab komisjon hiljemalt 31. detsembriks 2016 välja turvalise keskregistri, kuhu tuleb kanda käesoleva direktiivi artikli 8a raames edastatav teave. Liikmesriigid tagavad, et kogu teave, mis edastatakse artikli 8a raames üleminekuperioodi jooksul, mil turvalist keskregistrit ei ole veel loodud, laaditakse 1. aprilliks 2017 turvalisse keskregistrisse. Komisjonil ja liikmesriikidel on juurdepääs sinna registrisse kantud teabele. Komisjon võtab vajaliku praktilise korralduse vastu artikli 26 lõikes 2 osutatud korras.
Muudatusettepanek 58
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 8
Direktiiv 2011/16/EL
Artikkel 23a – lõige 1
1.   Komisjon peab talle käesoleva direktiivi kohaselt edastatud teavet konfidentsiaalsena kooskõlas liidu asutuste suhtes kohaldatavate sätetega.
1.   Komisjon peab talle käesoleva direktiivi kohaselt edastatud teavet konfidentsiaalsena kooskõlas liidu asutuste suhtes kohaldatavate sätetega, nagu on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 8.
Muudatusettepanek 59
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 8
Direktiiv 2011/16/EL
Artikkel 23a – lõige 2 – lõik 1
2.   Liikmesriigi poolt komisjonile artikli 23 alusel edastatud teabe ja komisjonis sellist teavet kasutades koostatud mis tahes aruande või dokumendi võib edastada teistele liikmesriikidele. Sellise edastatud teabe suhtes kehtivad ametisaladuse hoidmise kohustus ja kaitse, mis laieneb samalaadsele teabele seda saava liikmesriigi õigusaktide vastavate sätete alusel.
2.   ELi või EMP liikmesriigi poolt komisjonile artikli 23 alusel edastatud teabe ja komisjonis sellist teavet kasutades koostatud mis tahes aruande või dokumendi võib edastada teistele ELi liikmesriikidele (ja vastastikkuse põhimõtte kohaldamise korral ka EMP liikmesriikidele). Sellise edastatud teabe suhtes kehtivad ametisaladuse hoidmise kohustus ja kaitse, mis laieneb samalaadsele teabele seda saava ELi liikmesriigi (ja vastastikkuse põhimõtte kohaldamise korral ka EMP liikmesriigi) õigusaktide vastavate sätete alusel.
Muudatusettepanek 60
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 8
Direktiiv 2011/16/EL
Artikkel 23a – lõige 2 – lõik 2
Liikmesriigid võivad kasutada esimeses lõigus osutatud komisjoni koostatud aruandeid ja dokumente üksnes analüüsimiseks, kuid neid ei või avaldada ega teha kättesaadavaks ühelegi muule isikule ega asutusele ilma komisjoni selgesõnalise nõusolekuta.
ELi või EMP liikmesriigid võivad kasutada esimeses lõigus osutatud komisjoni koostatud aruandeid ja dokumente üksnes analüüsimiseks, kuid neid ei või avaldada ega teha kättesaadavaks ühelegi muule isikule ega asutusele ilma komisjoni selgesõnalise nõusolekuta.
Muudatusettepanek 61
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 8 a (uus)
Direktiiv 2011/16/EL
Artikkel 23b (uus)
8a)  lisatakse järgmine artikkel:
„Artikkel 23b
Karistused
Komisjon analüüsib kõiki karistusi, mis kehtestatakse juhul, kui teabevahetusest keeldutakse või selles esineb puudujääke.”
Muudatusettepanek 62
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 a (uus)
Direktiiv 2011/16/EL
Artikkel 25a (uus)
9a)  lisatakse järgmine artikkel:
„Artikkel 25a
OECD arengusuunad
Käesolev direktiiv on kooskõlas OECD arengusuundadega ja selles võetakse arvesse OECD finantskontosid käsitleva automaatse teabevahetuse standardis sisalduvaid üksikasjalikke reegleid.”
Muudatusettepanek 63
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 9 b (uus)
Direktiiv 2011/16/EL
Artikkel 25b (uus)
9b)   lisatakse järgmine artikkel:
„Artikkel 25b
Liikmesriikide täiendavad meetmed
Käesolev direktiiv ei takista liikmesriike võtmast täiendavaid meetmeid, et töötada välja riigisiseseid või lepingupõhiseid sätteid maksustamise vältimise ennetamiseks.”
Muudatusettepanek 64
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 c (uus)
Direktiiv 2011/16/EL
Artikkel 27
9c)  artikkel 27 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 27
Aruandlus
Iga kolme aasta tagant alates käesoleva direktiivi jõustumisest esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi kohaldamise kohta.”

2013.aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: ühisettevõte ARTEMIS
PDF 174kWORD 75k
Otsus
Otsus
Resolutsioon
1.Euroopa Parlamendi 27. oktoobri 2015. aasta otsus ühisettevõtte ARTEMIS 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (2014/2132(DEC))
P8_TA(2015)0370A8-0283/2015

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse ühisettevõtte ARTEMIS 2013. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

–  võttes arvesse kontrollikoja aruannet ühisettevõtte ARTEMIS eelarveaasta 2013 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ühisettevõtte vastustega(1),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(2) 2013. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 17. veebruari 2015. aasta soovitust ühisettevõtte tegevusele heakskiidu andmise kohta 2013. aasta eelarve täitmisel (05306/2015 – C8‑0049/2015),

–  võttes arvesse oma 29. aprilli 2015. aasta otsust(3), millega lükatakse edasi otsuse tegemine 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, ning ühisettevõtte ECSEL (endine ühisettevõte ARTEMIS) tegevdirektori vastuseid,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

–  võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(4),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(5), eriti selle artiklit 209,

–  võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 74/2008, millega asutatakse ühisettevõte ARTEMIS ühise tehnoloogiaalgatuse rakendamiseks manussüsteemides(6),

–  võttes arvesse nõukogu 6. mai 2014. aasta määrust (EL) nr 561/2014 ühisettevõtte ECSEL asutamise kohta(7), eriti selle artikli 1 lõiget 2 ja artiklit 12,

–  võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185)(8),

–  võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 110/2014 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 209 osutatud avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevate asutuste näidisfinantsmääruse kohta(9),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni teist raportit (A8-0283/2015),

1.  annab heakskiidu ühisettevõtte ECSEL tegevdirektori tegevusele ühisettevõtte ARTEMIS 2013. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, ühisettevõtte ESCEL tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

2.Euroopa Parlamendi 27. oktoobri 2015. aasta otsus ühisettevõtte ARTEMIS 2013. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta (2014/2132(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse ühisettevõtte ECSEL (endine ühisettevõte ARTEMIS) 2013. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

–  võttes arvesse kontrollikoja aruannet ühisettevõtte ARTEMIS eelarveaasta 2013 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ühisettevõtte vastustega(10),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(11) 2013. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 17. veebruari 2015. aasta soovitust ühisettevõtte tegevusele heakskiidu andmise kohta 2013. aasta eelarve täitmisel (05306/2015 – C8‑0049/2015),

–  võttes arvesse oma 29. aprilli 2015. aasta otsust(12), millega lükatakse edasi otsuse tegemine 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, ning ühisettevõtte ECSEL (endine ühisettevõte ARTEMIS) tegevdirektori vastuseid,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

–  võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(13),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(14), eriti selle artiklit 209,

–  võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 74/2008, millega asutatakse ühisettevõte ARTEMIS ühise tehnoloogiaalgatuse rakendamiseks manussüsteemides(15),

–  võttes arvesse nõukogu 6. mai 2014. aasta määrust (EL) nr 561/2014 ühisettevõtte ECSEL asutamise kohta(16), eriti selle artikli 1 lõiget 2 ja artiklit 12,

–  võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185)(17),

–  võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 110/2014 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 209 osutatud avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevate asutuste näidisfinantsmääruse kohta(18),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni teist raportit (A8-0283/2015),

1.  annab heakskiidu ühisettevõtte ARTEMIS 2013. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ühisettevõtte ECSEL tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

3.Euroopa Parlamendi 27. oktoobri 2015. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on ühisettevõtte ARTEMIS 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa (2014/2132(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma otsust ühisettevõtte ARTEMIS 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni teist raportit (A8-0283/2015),

A.  arvestades, et ühisettevõte ARTEMIS (edaspidi „ühisettevõte”) asutati 2007. aasta detsembris 10 aastaks ja selle eesmärk on määratleda ja rakendada teadusuuringute kava manussüsteemide põhitehnoloogiate arendamiseks eri rakendusvaldkondades, et tugevdada liidu konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust ning võimaldada uute turgude ja ühiskondlike rakenduste tekkimist;

B.  arvestades, et ühisettevõte alustas iseseisvalt töötamist 2009. aasta oktoobris;

C.  arvestades, et ühisettevõttes ARTEMIS osalevate liikmesriikide rahalise toetuse kogusumma peaks olema 1,8 korda ELi rahalisest toetusest suurem ning et ühisettevõtte tegutsemisaja jooksul projektides osalevate teadus- ja arendusorganisatsioonide mitterahaline toetus on avaliku sektori asutuste toetusega võrdne või sellest suurem;

D.  arvestades, et ühisettevõtted ARTEMIS ja ENIAC ühendati, et luua ühine tehnoloogiaalgatus „Euroopa juhtpositsiooni tugevdamine elektroonikakomponentide ja -süsteemide toel” (ühine tehnoloogiaalgatus ECSEL), mis alustas tegevust 2014. aasta juunis ja tegutseb 10 aastat;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

1.  tuletab meelde, et kontrollikoja hinnangul kajastab ühisettevõtte 2013. aasta raamatupidamisaruanne kõigis olulistes aspektides õiglaselt ühisettevõtte finantsolukorda 31. detsembri 2013. aasta seisuga ning ühisettevõtte finantstulemusi ja rahavooge lõppenud aastal vastavalt ühisettevõtte finantseeskirja sätetele;

2.  võtab ühisettevõtte esitatud andmete põhjal teadmiseks, et riiklike rahastamisasutustega allkirjastatud halduslepinguid puudutavate järelkontrollide praktiline kord on kindlaks määratud; märgib, et praktiline kord hõlmab konkreetse aruandevormi kehtestamist, mida tugevdavad riiklike kindlussüsteemide hindamine ühisettevõtte poolt ja kontrollikoja külastused riiklikesse rahastamisasutustesse;

3.  tuletab meelde, et ühisettevõtte poolt vastu võetud järelkontrollide strateegias on märgitud, et ühisettevõte peab hindama vähemalt korra aastas, kas riiklike rahastamisasutuste saadetud teave annab tehtud tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta piisava kindluse;

4.  võtab ühisettevõtte andmetele tuginedes teadmiseks, et oma auditistrateegia kohta teavet andnud 23 riikliku rahastamisasutuse osakaal kõigis antud toetustes on 95 %; väljendab heameelt asjaolu üle, et kontrollikoda saab ühisettevõttelt saadava teabe täiendamiseks lisateavet otse riiklikelt rahastamisasutustelt, et anda hinnang raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta;

5.  võtab ühisettevõtte andmetele tuginedes teadmiseks, et ühisettevõte rakendas edukalt tegevuskava, mille eesmärk oli kõrvaldada puudused, millele kontrollikoda oma märkustega arvamuses osutas; märgib, et nende riikide, kelle riikliku süsteemi antud kindlust hinnati positiivselt, osakaal kõigist toetustest oli 54 %, samas kui ülejäänud riikide puhul on hinnangu andmine lõppetapis, misjärel on antud hinnang 84 %-le toetustest; palub ühisettevõttel jätkata hindamist, et hõlmata 100 % toetustest;

6.  märgib, et korraldati seminar kindluse tagamise teemal, kus osalesid kontrollikoja, komisjoni ja komisjoni siseauditi talituse esindajad ning ühisettevõttes aktiivsete riiklike rahastamisasutuste esindajad; märgib, et seminaril rõhutati ELi programmide nõudeid ning vahetati riiklike rahastamisasutustega teavet ja parimaid tavasid;

7.  märgib, et ühisettevõte töötas jääkvigade määra hindamiseks välja uue metoodika, mis sarnaneb koostöös toimuva rahastamise eest vastutavate komisjoni talituste metoodikaga; võtab teadmiseks, et 157 auditeeritud tehingul põhinev esimene hindamine andis jääkvigade määraks 0,73 %, kuid hilisem, 331 tehingul põhinev ajakohastamine andis vigade määraks 0,66 %, mis jääb allapoole olulisuse määra (2 %);

8.  tuletab meelde, et maksete assigneeringute kasutusmäär oli pärast aasta lõpus eelarvesse tehtud muudatust 69 %; võtab ühisettevõtte esitatud andmete põhjal teadmiseks, et madala kasutusmäära üks peamisi põhjuseid on riiklike rahastamisasutuste maksesertifikaatide väljastamise viibimine, sest maksed teostatakse viivitamatult ja kohe, kui riiklikud sertifikaadid on kätte saadud; võtab ühtlasi teadmiseks, et maksete tegemise aeglus ei mõjutanud projektide tehnilist elluviimist;

9.  märgib ühisettevõtte esitatud andmete põhjal, et liikmesriikide rahaline toetus oli 1,8 korda liidu võetud kohustustest suurem; võtab teadmiseks, et liikmesriikide eraldisi tuli toetuste andmisel vähendada, nii et need jäid 1,8-kordsest tasemest väiksemaks, et täita riigiabi eeskirjadega ette nähtud piiranguid; võtab teadmiseks, et ühisettevõttele makstud liidu toetus oli seega 181 454 844 eurot ning liikmesriikide toetus 341 842 261, mis teeb suhtarvuks 1,88;

10.  võtab teadmiseks, et komisjon koostab hinnangu ARTEMISe tegevuse kohta kuni ühise tehnoloogiaalgatuse ECSEL loomise kuupäevani, nagu on sätestatud nõukogu määruses (EÜ) nr 74/2008, millega asutatakse ühisettevõte ARTEMIS, ning seda hinnangut võetakse arvesse ühisettevõtte 2014. aasta tegevusele heakskiidu andmise menetluses;

Sisekontrollisüsteemid

11.  võtab ühisettevõtte esitatud andmetele tuginedes teadmiseks, et ühisettevõtte asutamismääruse artikli 6 lõike 2 sätete kohaselt täidab ühisettevõtte siseauditi üksuse ülesandeid nüüd ühisettevõtte ENIAC siseauditi üksus, kuna kaks ühisettevõtet liideti;

12.  võtab ühisettevõtte esitatud andmete põhjal teadmiseks, et ühisettevõtte ühise IT-taristu avariitaasteplaan on heaks kiidetud;

Huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning läbipaistvus

13.  märgib, et ühisettevõttega ENIAC ühinemise tõttu kohaldatakse ühisettevõtte ENIAC huvide konfliktide ennetamise ja haldamise terviklikku poliitikat ka ühisettevõttele ARTEMIS; märgib lisaks, et vastu võetud poliitika hõlmab huvide konfliktide haldamise menetlusi ning eeskirjade rikkumise menetlemise mehhanismi;

14.  võtab ühisettevõtte andmetele tuginedes teadmiseks, et selle tegevdirektori ja juhtide elulookirjeldused ja huvide deklaratsioonid koguti kokku ja avaldati ühisettevõtte veebisaidil, nagu on nõutud personalieeskirjades ja rakenduseeskirjades; märgib, et loodud on põhjalik andmebaas, mis sisaldab kogu teadaolevat teavet huvide konfliktide ja võetud meetmete kohta, ning seda hallatakse pidevalt;

Teadusuuringute tulemuste alane järelevalve ja aruandlus

15.  tuletab meelde, et seitsmenda raamprogrammi loomise otsuses(19) on kehtestatud teadusuuringute tulemuste kaitset, levitamist ja edastamist käsitlev järelevalve- ja aruandlussüsteem; võtab ühisettevõtte andmetele tuginedes teadmiseks, et 211,5 publikatsiooni ja 16,6 patenti 10 000 000 euro suuruse liidu toetuse kohta näitab ühisettevõtte teadustegevuse suurt tootlikkust ja see vastab seitsmenda raamprogrammi koordinaatorite kõigile seni väljendatud nõudmistele.

(1) ELT C 452, 16.12.2014, lk 8.
(2) ELT C 452, 16.12.2014, lk 9.
(3) ELT L 255, 30.9.2015, lk 416.
(4) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(5) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(6) ELT L 30, 4.2.2008, lk 52.
(7) ELT L 169, 7.6.2014, lk 152.
(8) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.
(9) ELT L 38, 7.2.2014, lk 2.
(10) ELT C 452, 16.12.2014, lk 8.
(11) ELT C 452, 16.12.2014, lk 9.
(12) ELT L 255, 30.9.2015, lk 416.
(13) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(14) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(15) ELT L 30, 4.2.2008, lk 52.
(16) ELT L 169, 7.6.2014, lk 152.
(17) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.
(18) ELT L 38, 7.2.2014, lk 2.
(19) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsuse nr 1982/2006/EÜ (mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013)) artikkel 7 (ELT L 412, 30.12.2006, lk 6).


2013.aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (EIT)
PDF 176kWORD 78k
Otsus
Otsus
Resolutsioon
1.Euroopa Parlamendi 27. oktoobri 2015. aasta otsus Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (2014/2125(DEC))
P8_TA(2015)0371A8-0282/2015

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi 2013. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

–  võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi eelarveaasta 2013 raamatupidamise aastaaruande kohta koos instituudi vastustega(1),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja avaldust(2), mis kinnitab 2013. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust,

–  võttes arvesse nõukogu 17. veebruari 2015. aasta soovitust Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi tegevusele heakskiidu andmise kohta 2013. aasta eelarve täitmisel (05304/2015 – C8-0054/2015),

–  võttes arvesse oma 29. aprilli 2015. aasta otsust(3), millega lükatakse edasi otsuse tegemine 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, ning Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi direktori vastuseid,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

–  võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(4),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(5), eriti selle artiklit 208,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2008. aasta määrust (EÜ) nr 294/2008(6), millega asutatakse Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut, eriti selle artiklit 21,

–  võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185)(7),

–  võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208)(8), eriti selle artiklit 108,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni teist raportit (A8-0282/2015),

1.  annab heakskiidu Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi direktori tegevusele instituudi 2013. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

2.Euroopa Parlamendi 27. oktoobri 2015. aasta otsus Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi 2013. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta (2014/2125(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi 2013. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

–  võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi eelarveaasta 2013 raamatupidamise aastaaruande kohta koos instituudi vastustega(9),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja avaldust(10), mis kinnitab 2013. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust,

–  võttes arvesse nõukogu 17. veebruari 2015. aasta soovitust Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi tegevusele heakskiidu andmise kohta 2013. aasta eelarve täitmisel (05304/2015 – C8-0054/2015),

–  võttes arvesse oma 29. aprilli 2015. aasta otsust(11), millega lükatakse edasi otsuse tegemine 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, ning Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi direktori vastuseid,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

–  võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(12),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(13), eriti selle artiklit 208,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2008. aasta määrust (EÜ) nr 294/2008(14), millega asutatakse Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut, eriti selle artiklit 21,

–  võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185)(15),

–  võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208)(16), eriti selle artiklit 108,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni teist raportit (A8-0282/2015),

1.  annab heakskiidu Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi 2013. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

3.Euroopa Parlamendi 27. oktoobri 2015. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa (2014/2125(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma otsust Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni teist raportit (A8-0282/2015),

Kommentaarid tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

1.  tuletab meelde, et kontrollikoda ei saanud oma aruandes Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (edaspidi „instituut”) eelarveaasta 2013 raamatupidamise aastaaruande kohta teist aastat järjest piisavat kindlust instituudi tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta; märgib, et kontrollikoja arvates on auditiaruannete kvaliteet küsitav, sest need väljastati sõltumatute audiitorühingute poolt, kes on toetusesaajate töövõtjad, ning et nendega on kaetud umbes 87 % toetustega seotud kuludest; tuletab ühtlasi meelde, et instituut andis auditiaruannete kvaliteediga seotud puuduste kõrvaldamiseks auditiaruandeid väljastavatele audiitoritele täiendatud juhiseid ning edastas 2013. aasta juunis ajakohastatud juhised ka teadmis- ja innovatsioonikogukondadele, kes on instituudi toetuste saajad;

2.  võtab instituudi esitatud andmete põhjal teadmiseks, et täiendatud juhised aitasid 2013. aasta toetustega seotud tehingute puhul, mille lõplikud väljamaksed tehti 2014. aastal, auditiaruannete kvaliteeti parandada;

3.  võtab teadmiseks, et alates 2014. aastast kasutab instituut toetuslepingute puhul sama auditiaruannete metoodikat kui kõik teised raamprogrammi „Horisont 2020” programmid; märgib, et üksikasjalikuma ja järjepidevama auditiaruannete metoodika abil on eelkontrollide kindlus veelgi paranenud;

4.  tuletab meelde, et instituut kehtestas toetustega seotud tehingutele ka täiendavad järelkontrollid, mis annab toetustega seotud tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta lisakindlust; võtab teadmiseks, et instituut viis läbi kohapealseid kontrolle, mis hõlmasid 2013. aasta toetuslepingute alusel välja makstud toetustest ligikaudu 40 %; märgib, et nende kontrollide tulemusel nõuti sisse 263 239 eurot (kokku auditeeritud 29 163 272 eurost); võtab teadmiseks, et auditeeritud valimis oli leitud veamäär 0,9 % ning jääkvigade määr 0,69 %, mis jääb allapoole olulisuse künnist (2 %); märgib, et kontrollikoda ei esitanud oma esialgsetes tähelepanekutes eelarveaasta 2014 kohta ühtegi kommentaari ega leidu seoses eel- ja järelkontrollidega;

5.  võtab instituudi esitatud andmete põhjal teadmiseks, et instituudi hankemenetlusi on alates 2013. aastast parandatud ning pärast kontrollikoja tuvastatud vigade avastamist on tegutsetud proaktiivselt; märgib eelkõige, et instituut on tühistanud kaks raamlepingut (sõlmitud vastavalt 2010. ja 2012. aastal), mille puhul ei olnud läbirääkimistega menetluse kasutamine põhjendatud; märgib lisaks, et instituut vaatas läbi sisemenetlused, süsteemid ja vormid, et täita täielikult asjaomaseid avalike hangete nõudeid, ning pööras erilist tähelepanu kindlale kavandamisele ja vajaduste hindamisele; võtab teadmiseks, et instituut võttis 2015. aastal tööle veel ühe hankeid korraldava ametniku ning viis personali seas läbi hankeid käsitlevaid koolitusi;

6.  võtab teadmiseks, et instituudi siseauditi üksuse konsultatsioonide tulemusena on instituut võtnud ka järgmised meetmed:

   hankeid käsitleva vademeekumi koostamine, mis hõlmab kontrollnimekirju eri hankemenetluste läbiviimise kohta ja raamlepingutega hõlmatud erilepingute kohta;
   täiendava kontrolli kehtestamine seeläbi, et hangetega tegelev teenistus peab kontrollima enne pakkumiskutsete avaldamist kõiki teenuste hanke taotlusi;
   personali piisava väljaõppe tagamine sihipäraste koolituste kaudu;
   hankeid, tegevust ja lepinguid haldavate teenistuste ülesannete täpsustamine ning täiustatud kontrollnimekirjade ja menetluslehtede koostamine;
   hankemenetluste dokumentide talletamine ühesainsas kasutajasõbralikus repositooriumis, mille suurus on instituudi omaga võrreldes proportsionaalne;

7.  võtab instituudi esitatud andmete põhjal teadmiseks, et 2014. aasta hankemenetlustes ei tuvastatud ühtegi viga; võtab ühtlasi teadmiseks, et kuna toetustega seotud kulude puhul oli jääkvigade määr 0,69 %, oli haldus- ja tegevuskulude kombineeritud veamäär kõikide 2014. aastal tehtud maksete puhul ligikaudu 0,5 %; ootab kontrollikoja aruannet instituudi 2014. aasta raamatupidamise aastaaruande kohta, et neile järeldustele kinnitust saada;

8.  kinnitab, et instituut on saanud auditiaruanded teadmis- ja innovatsioonikogukondade täiendavate tegevuste kulude kohta aastatel 2010–2014; märgib, et instituut kontrollis teadmis- ja innovatsioonikogukondade täiendavate tegevuste kava, et tagada, et heaks kiidetakse üksnes sellised instituudi rahalisi vahendeid saavad tegevused, mille puhul on teadmis- ja innovatsioonikogukondade lisaväärtus ilmselge;

9.  võtab teadmiseks, et teadmis- ja innovatsioonikogukondadele aastatel 2010–2014 antud instituudi rahaline toetus ei ole ületanud teadmis- ja innovatsioonikogukondade ning instituudi vahel sõlmitud partnerluse raamlepingus sätestatud 25 % määra;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

10.  märgib, et instituut parandas eelarve täitmisega seotud kavandamis- ja kontrollimenetlusi; võtab teadmiseks, et need menetlused hõlmavad nüüd põhjalikumat hindamist kõikide kavandatavate meetmete puhul, mille mõju eelarvele on suurem kui 50 000 eurot, ning samuti on kavandamise etapis ette nähtud täiendavate dokumentide esitamine, mille abil tagatakse inimressursside ja rahaliste vahendite vajaduste hoolikas kindlaksmääramine ja vahendite kättesaadavus kõikide kavandatud tegevuste rakendamiseks; märgib ühtlasi, et kavandatud tegevuste ja vahendite eraldamise vahelist kooskõlastatust on suurendatud (iga-aastase tööprogrammi lisamisega iga-aastasele eelarvele);

11.  märgib, et instituut on koos teadmis- ja innovatsioonikogukondadega märkimisväärselt parandanud esimese laine teadmis- ja innovatsioonikogukondade suutlikkust kasutada ära rahalisi vahendeid (perioodil 2010–2014), nii et instituudi toetuste ärakasutamise määr on kasvanud keskmiselt 85 % aastas; märgib lisaks, et instituudi juhatus valis välja kaks partnerlust ja nimetas need teise laine teadmis- ja innovatsioonikogukondadeks, millega suurendatakse alates 2015. aastast vahendite ärakasutamise suutlikkust veelgi ning suurendatakse instituudi eelarve täitmise määra;

12.  tuletab meelde, et madal eelarve täitmise määr I jaotises (personalikulud) tuleneb peamiselt suurest tööjõu voolavusest ning sellest, et palgakohanduste eeskirju ei olnud vastu võetud; märgib, et ametist lahkuvate töötajatega peetud vestluste analüüs näitas, et tööjõu suure voolavuse peamised põhjused on selgete karjääriväljavaadete puudumine, keeruline töökeskkond ning ebaatraktiivsed palgatingimused seoses Ungarile kehtestatud paranduskoefitsendiga;

13.  võtab teadmiseks instituudi poolt tööjõu suure voolavuse probleemi leevendamiseks võetud meetmed; võtab eelkõige teadmiseks vabade töökohtade haldamise osas tehtud täiustused ning hindamis- ja reklassifitseerimissüsteemide loomise, mille tulemuseks on paremad karjääriväljavaated ja tugevam keskastme juhtide tasand; peab kiiduväärseks, et tööjõu voolavus on vähenenud – perioodil 2012–2013 jäi see vahemikku 20–25 %, ent 2014. aastal oli see juba 12 %; võtab teadmiseks, et neli järelejäänud vaba ametikohta täidetakse järk-järgult 2015. aastal;

Siseaudit

14.  võtab teadmiseks, et komisjoni siseauditi talitus koostas 2014. aasta juunis järelauditi aruande dokumendi „Toetuste andmise piiratud kontroll – iga-aastaste toetuslepingute ettevalmistamine” („Limited Review on Grant Management – Preparation of Annual Grant Agreements”) põhjal koostatud tegevuskava rakendamise olukorra kohta; võtab teadmiseks, et siseauditi talitus luges algsest kuuest soovitusest kaks lõpetatuks ning ühe tähtsust alandati (varem kriitilise tähtsusega, nüüd väga oluline);

15.  võtab teadmiseks, et siseauditi talitus korraldas 2014. aasta detsembris instituuti teabekogumisvisiidi, et kontrollida veel täitmata soovituste rakendamisel tehtavaid edusamme; võtab ühtlasi teadmiseks, et visiidi tulemusena leidis siseauditi talitus, et iga-aastast toetuste eraldamise protsessi on veelgi täiustatud ning kõikides üksikasjalikes meetmetes (nii lõpetatud, pooleliolevates kui ka kavandatavates), mida siseauditi talitusele visiidi jooksul tutvustati, tegeletakse siseauditi talituse piiratud kontrolli käigus välja toodud ohtudega piisaval määral;

16.  märgib, et tegevuskava alusel koostatud 25 meetmest 18 on juba ellu viidud ning ülejäänud seitsme meetme rakendamine on pooleli; märgib veel, et nendest seitsmest meetmest kolm viiakse lõpule enne 2015. aasta lõppu, kui muudetud partnerluse raamleping institutsiooni ning teadmis- ja innovatsioonikogukondade vahel on allkirjastatud; võtab instituudi esitatud andmete põhjal teadmiseks, et ülejäänud meetmete rakendamine edeneb kavakohaselt;

17.  märgib, et siseauditi üksus viis 2014. aastal lõpule seitse kontrolli- ja konsultatsiooniprojekti, ning võtab teadmiseks siseauditi üksuse soovituste põhjal instituudis võetud meetmed.

(1) ELT C 442, 10.12.2014, lk 184.
(2) ELT C 442, 10.12.2014, lk 184.
(3) ELT L 255, 30.9.2015, lk 409.
(4) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(5) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(6) ELT L 97, 9.4.2008, lk 1.
(7) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.
(8) ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.
(9) ELT C 442, 10.12.2014, lk 184.
(10) ELT C 442, 10.12.2014, lk 184.
(11) ELT L 255, 30.9.2015, lk 409.
(12) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(13) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(14) ELT L 97, 9.4.2008, lk 1.
(15) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.
(16) ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.


2013.aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: ühisettevõte ENIAC
PDF 176kWORD 75k
Otsus
Otsus
Resolutsioon
1.Euroopa Parlamendi 27. oktoobri 2015. aasta otsus ühisettevõtte ENIAC 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (2014/2135(DEC))
P8_TA(2015)0372A8-0285/2015

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse ühisettevõtte ENIAC 2013. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

–  võttes arvesse kontrollikoja aruannet ühisettevõtte ENIAC eelarveaasta 2013 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ühisettevõtte vastustega(1),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja avaldust(2), mis kinnitab 2013. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust,

–  võttes arvesse nõukogu 17. veebruari 2015. aasta soovitust ühisettevõtte tegevusele heakskiidu andmise kohta 2013. aasta eelarve täitmisel (05306/2015 – C8‑0049/2015),

–  võttes arvesse oma 29. aprilli 2015. aasta otsust(3), millega lükatakse edasi otsuse tegemine heakskiidu andmise kohta 2013. aasta eelarve täitmisel, ning ühisettevõtte ECSEL (varem ühisettevõte ENIAC) tegevdirektori vastuseid,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

–  võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(4),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(5), eriti selle artiklit 209,

–  võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 72/2008, millega luuakse ühisettevõte ENIAC(6),

–  võttes arvesse nõukogu 6. mai 2014. aasta määrust (EL) nr 561/2014 ühisettevõtte ECSEL asutamise kohta(7), eelkõige selle artikli 1 lõiget 2 ja artiklit 12,

–  võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185)(8),

–  võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 110/2014 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 209 osutatud avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevate asutuste näidisfinantsmääruse kohta(9),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni teist raportit (A8-0285/2015),

1.  annab heakskiidu ühisettevõtte ECSEL tegevdirektori tegevusele ühisettevõtte ENIAC 2013. aasta eelarve täitmisel ;

2.  esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, ühisettevõtte ECSEL tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

2.Euroopa Parlamendi 27. oktoobri 2015. aasta otsus ühisettevõtte ENIAC 2013. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta (2014/2135(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse ühisettevõtte ENIAC 2013. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

–  võttes arvesse kontrollikoja aruannet ühisettevõtte ENIAC eelarveaasta 2013 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ühisettevõtte vastustega(10),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja avaldust(11), mis kinnitab 2013. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust,

–  võttes arvesse nõukogu 17. veebruari 2015. aasta soovitust ühisettevõtte tegevusele heakskiidu andmise kohta 2013. aasta eelarve täitmisel (05306/2015 – C8‑0049/2015),

–  võttes arvesse oma 29. aprilli 2015. aasta otsust(12), millega lükatakse edasi otsuse tegemine heakskiidu andmise kohta 2013. aasta eelarve täitmisel, ning ühisettevõtte ECSEL (varem ühisettevõte ENIAC) tegevdirektori vastuseid,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

–  võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(13),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(14), eriti selle artiklit 209,

–  võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 72/2008, millega luuakse ühisettevõte ENIAC(15),

–  võttes arvesse nõukogu 6. mai 2014. aasta määrust (EL) nr 561/2014 ühisettevõtte ECSEL asutamise kohta(16), eelkõige selle artikli 1 lõiget 2 ja artiklit 12,

–  võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185)(17),

–  võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 110/2014 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 209 osutatud avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevate asutuste näidisfinantsmääruse kohta(18),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni teist raportit (A8-0285/2015),

1.  annab heakskiidu ühisettevõtte ENIAC 2013. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ühisettevõtte ECSEL tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

3.Euroopa Parlamendi 27. oktoobri 2015. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on ühisettevõtte ENIAC 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa (2014/2135(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma otsust ühisettevõtte ENIAC 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni teist raportit (A8-0285/2015),

A.  arvestades, et ühisettevõte ENIAC (edaspidi „ühisettevõte”) asutati 20. detsembril 2007 kümneks aastaks eesmärgiga määratleda ja rakendada teadusuuringute kava nanoelektroonika põhipädevuste arendamiseks eri rakendusvaldkondades;

B.  arvestades, et ühisettevõttele anti majanduslik iseseisvus 2010. aasta juulis;

C.  arvestades, et ühisettevõtte asutajaliikmed on Euroopa Liit, keda esindab komisjon, Belgia, Eesti, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Madalmaad, Prantsusmaa, Poola, Portugal, Rootsi, Saksamaa ja Ühendkuningriik ning Euroopa nanoelektroonika ühendus AENEAS;

D.  arvestades, et liidu maksimaalne rahaline toetus ühisettevõttele 10 aasta jooksul on 450 000 000 eurot ja see makstakse välja teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi eelarvest;

E.  arvestades, et AENEAS katab ühisettevõtte jooksvad kulud maksimaalselt 30 000 000 euro ulatuses ning liikmesriigid katavad jooksvaid kulusid mitterahaliselt ja nende rahalise toetuse kogusumma on 1,8 korda liidu rahalisest toetusest suurem;

F.  arvestades, et ühisettevõte ENIAC ja ühisettevõte ARTEMIS ühendati, et luua ühine tehnoloogiaalgatus „Euroopa juhtpositsiooni tugevdamine elektroonikakomponentide ja -süsteemide toel” (ECSEL JTI), mis alustas tegevust 2014. aasta juunis ja tegutseb 10 aastat;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

1.  tuletab meelde, et kontrollikoja hinnangul kajastab ühisettevõtte 2013. aasta raamatupidamisaruanne kõigis olulistes aspektides õiglaselt ühisettevõtte finantsolukorda 31. detsembri 2013. aasta seisuga ning ühisettevõtte finantstulemusi ja rahavooge aasta lõpul vastavalt ühisettevõtte finantseeskirjade sätetele ja komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadele;

2.  tuletab meelde, et kontrollikoda esitas märkusega arvamuse raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta, kuna ei suutnud otsustada, kas järelauditite strateegia (mis suurel määral tugineb projektikulude väljamaksetaotluste auditeerimisele riiklike rahastamisasutuste poolt) annab piisava kindluse alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse suhtes;

3.  võtab ühisettevõtte andmetele tuginedes teadmiseks, et kontrollikoda võtab meetmeid, et saada piisav kindlus riiklike rahastamisasutuste teostatavate auditite suhtes; võtab ka teadmiseks, et ECSEL JTI annab pärast ühisettevõtte ENIAC ja ühisettevõtte ARTEMIS ühinemist riiklike kindlussüsteemide kohta edasisi hinnanguid;

4.  märgib, et ühisettevõte kehtestas praktilise korra riiklike rahastamisasutustega sõlmitud halduskoostöö lepingutega seotud järelauditite tegemiseks; märgib, et praktiline kord hõlmab konkreetse aruandevormi kehtestamist, mida tugevdavad riiklike kinnitust andvate süsteemide hindamine ühisettevõtte poolt ja kontrollikoja külastused riiklikesse rahastamisasutustesse;

5.  märgib, et väljamaksetaotluste piiratud kontroll ühisettevõtte poolt 2012. aastal oli üks kindlust suurendav tegur, mis võimaldas ühisettevõttel jälgida, milliseid tehinguid esitati auditeerimiseks enne konkreetse aruandevormi kehtestamist; märgib, et selles valimis oli 2012. aastal esmakordsete riigisiseste auditite arv väike, 2014. aastal aga jõuti mahuni, mis võimaldas anda märkimisväärse statistilise hinnangu;

6.  võtab ühisettevõtte andmetele tuginedes teadmiseks, et oma auditistrateegia kohta andsid teavet 23 riiklikku rahastamisasutust, mis hõlmab 95 % kogu antud toetusest; väljendab heameelt asjaolu üle, et kontrollikoda saab ühisettevõttelt saadava teabe täiendamiseks lisateavet otse riiklikelt rahastamisasutustelt, et anda hinnang raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta;

7.  võtab ühisettevõtte andmetele tuginedes teadmiseks, et ühisettevõte saavutas edu tegevuskava rakendamisel, mille eesmärk oli kõrvaldada puudused, millele osutas kontrollikoda oma märkustega arvamuses; märgib, et riiklike süsteemide antud kinnitusi hinnati positiivselt riikide puhul, kes andsid 54 % toetuste kogumahust, samas kui ülejäänud riikide puhul on hinnangu andmine lõppetapis, mille järel on hinnatud 84 % toetustest; palub ühisettevõttel jätkata hindamist, et hõlmata 100 % kõigist toetustest;

8.  märgib, et korraldati kinnituse andmise teemaline seminar, kus osalesid kontrollikoja, komisjoni ja komisjoni siseauditi talituse esindajad ning ühisettevõttes aktiivsete riiklike rahastamisasutuste esindajad; märgib, et seminaril rõhutati ELi programmide nõudeid ning vahetati riiklike rahastamisasutustega teavet ja parimaid tavasid;

9.  märgib, et ühisettevõte töötas jääkvigade määra hindamiseks välja uue metoodika, mis sarnaneb kaashallatava rahastamisega tegelevate komisjoni talituste metoodikaga; võtab teadmiseks, et 157 auditeeritud tehingul põhinev esimene hindamine andis veamääraks 0,73 %, hilisem 331 tehingul põhinev ajakohastamine aga 0,66 %, mis jääb allapoole 2 %-list olulisuse läve;

10.  võtab ühisettevõtte andmetele tuginedes teadmiseks, et liikmesriikide toetused jäid väiksemaks 1,8 kordsest ELi toetuse tasemest, mida nõutakse ühisettevõtte põhikirjas, et pidada kinni riigiabi eeskirjadega kehtestatud piirangutest; märgib eelkõige, et suuremahulistes katseprojektides osalevate tööstusettevõtete puhul ei tohi riiklik toetus kokku ületada 25 %, samas kui ühisettevõtte põhikirjas nõutakse kõigi osalejate puhul ühesugust rahastamismäära;

11.  võtab teadmiseks, et eeldatust väiksemad toetused liikmesriikidelt hüvitati rohkem kui piisavalt erasektori suuremate toetustega, millega kaeti 65 % kogukuludest ja saavutati nii liidu toetuse väga suur finantsvõimendus;

12.  võtab teadmiseks, et kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ) nr 72/2008, millega luuakse ühisettevõte ENIAC, kavatseb komisjon hinnata ühisettevõtte ENIAC tegevust ajavahemikus kuni ühise tehnoloogiaalgatuse ECSEL JTI loomiseni, ning hindamise tulemusi võetakse arvesse 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmisel;

Huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning läbipaistvus

13.  võtab ühisettevõtte andmetele tuginedes teadmiseks, et selle tegevdirektori ja juhtide elulookirjeldused ja huvide deklaratsioonid koguti kokku ja avaldati ühisettevõtte veebisaidil, nii nagu on nõutud personalieeskirjades ja rakenduseeskirjades; märgib, et on loodud põhjalik andmebaas, mis sisaldab kogu teadaolevat teavet huvide konfliktide ja võetud meetmete kohta, ning seda hallatakse pidevalt;

Teadusuuringute tulemuste alane järelevalve ja aruandlus

14.  tuletab meelde, et seitsmenda raamprogrammi loomise otsuses(19) on kehtestatud teadusuuringute tulemuste kaitset, levitamist ja edastamist käsitlev järelevalve- ja aruandlussüsteem; võtab ühisettevõtte andmetele tuginedes teadmiseks, et 211,5 publikatsiooni ja 16,6 patenti 10 000 000 euro suuruse liidu toetuse kohta näitab ühisettevõtte teadustegevuse suurt tootlikkust ja et see vastab seitsmenda raamprogrammi koordinaatorite kõigile seni väljendatud nõudmistele.

(1) ELT C 452, 16.12.2014, lk 26.
(2) ELT C 452, 16.12.2014, lk 27.
(3) ELT L 255, 30.9.2015, lk 424.
(4) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(5) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(6) ELT L 30, 4.2.2008, lk 21.
(7) ELT L 169, 7.6.2014, lk 152.
(8) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.
(9) ELT L 38, 7.2.2014, lk 2.
(10) ELT C 452, 16.12.2014, lk 26.
(11) ELT C 452, 16.12.2014, lk 27.
(12) ELT L 255, 30.9.2015, lk 424.
(13) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(14) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(15) ELT L 30, 4.2.2008, lk 21.
(16) ELT L 169, 7.6.2014, lk 152.
(17) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.
(18) ELT L 38, 7.2.2014, lk 2.
(19) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsuse nr 1982/2006/EÜ (mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013)) artikkel 7 (ELT L 412, 30.12.2006, lk 6).


2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Liidu üldeelarve – Euroopa Ülemkogu ja nõukogu
PDF 254kWORD 69k
Otsus
Resolutsioon
1.Euroopa Parlamendi 27. oktoobri 2015. aasta otsus Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, II jagu – Euroopa Ülemkogu ja nõukogu (2014/2079(DEC))
P8_TA(2015)0373A8-0269/2015

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarvet(1),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2013. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2014)0510 – C8‑0148/2014)(2),

–  võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2013 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega(3),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja avaldust(4), mis kinnitab 2013. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust,

–  võttes arvesse oma 29. aprilli 2015. aasta otsust(5), millega lükatakse edasi otsuse tegemine 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, ning sellele lisatud resolutsiooni,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõiget 10 ja artikleid 317, 318 ja 319,

–  võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(6),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(7), eriti selle artikleid 55, 99, 164, 165 ja 166,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni teist raportit (A8-0269/2015),

1.  ei anna heakskiitu nõukogu peasekretäri tegevusele Euroopa Ülemkogu ja nõukogu 2013. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, komisjonile, Euroopa Liidu Kohtule, kontrollikojale, Euroopa Ombudsmanile, Euroopa Andmekaitseinspektorile ja Euroopa välisteenistusele ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

2.Euroopa Parlamendi 27. oktoobri 2015. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, II jagu – Euroopa Ülemkogu ja nõukogu (2014/2079(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, II jagu – Euroopa Ülemkogu ja nõukogu,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni teist raportit (A8-0269/2015),

A.  arvestades, et kõigi liidu institutsioonide tegevus peaks olema läbipaistev ja nad peaksid olema liidu kodanike ees täielikult vastutavad neile kui liidu institutsioonidele usaldatud rahaliste vahendite kasutamise eest;

B.  arvestades, et Euroopa Ülemkogul ja nõukogul peaks liidu institutsioonidena olema demokraatlik aruandekohustus liidu kodanike ees, kuna nad saavad vahendeid Euroopa Liidu üldeelarvest;

C.  arvestades, et Euroopa Parlament on ainus otse valitud liidu institutsioon ja vastutab Euroopa Liidu üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise eest;

1.  rõhutab Euroopa Liidu toimimise lepingus (ELi toimimise leping) sätestatud Euroopa Parlamendi rolli seoses eelarve täitmisele heakskiidu andmisega;

2.  juhib tähelepanu asjaolule, et ELi toimimise lepingu artikli 335 kohaselt esindab iga institutsioon „liitu […] oma haldusliku iseseisvuse alusel oma tegevusalaga seotud küsimustes” ning et vastavalt sellele vastutab iga institutsioon määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (finantsmäärus) artiklit 55 arvesse võttes oma eelarve täitmise eest ise;

3.  rõhutab parlamendi ja teiste institutsioonide rolli eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses vastavalt finantsmääruse, eelkõige selle artiklite 164, 165 ja 166 sätetele;

4.  märgib, et kodukorra artiklis 94 on sätestatud, et „sätteid, mis reguleerivad Euroopa Komisjonile eelarve täitmisel heakskiidu andmise menetlust, kohaldatakse ka järgmiste heakskiidu andmise menetluste suhtes: […] Euroopa Liidu teiste institutsioonide ja organite, nagu nõukogu (kui täitevvõimuasutuse) […] eelarvete täitmise eest vastutavate isikute tegevusele eelarve täitmisel […]”;

5.  peab kahetsusväärseks, et nõukogu ei esitanud mingit selgitust eelarve alakasutamise ja kulukohustuste ülekandmise suurenemise kohta oma 2013. aasta eelarves;

Lahendamata küsimused

6.  tuletab nõukogule meelde, et parlament on nõudnud eduaruandeid ehitusprojektide kohta ning üksikasjalikku ülevaadet seni kantud kuludest;

7.  nõuab tungivalt, et nõukogu esitaks põhjaliku kirjaliku selgituse, milles on üksikasjalikult välja toodud Résidence Palace’i hoone ostmiseks kasutatud assigneeringute kogusumma, eelarvepunktid, kust need assigneeringud võeti, seni tehtud osamaksed ja tasumist ootavad osamaksed;

8.  kordab oma üleskutset, et nõukogu annaks teavet oma haldussüsteemi ajakohastamise protsessi kohta, eelkõige selle protsessi konkreetsete rakendusmeetmete ja eeldatava mõju kohta nõukogu eelarvele;

9.  väljendab kahetsust, et seni on eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlustes esinenud korduvalt raskusi, mis tulenesid nõukogupoolse koostöö puudumisest; juhib tähelepanu asjaolule, et parlament ei andnud heakskiitu nõukogu peasekretäri tegevusele seoses eelarveaastatega 2009, 2010, 2011 ja 2012 põhjustel, mis on esitatud parlamendi 10. mai 2011. aasta(8), 25. oktoobri 2011. aasta(9), 10. mai 2012. aasta(10), 23. oktoobri 2012. aasta(11), 17. aprilli 2013. aasta(12), 9. oktoobri 2013. aasta(13), 3. aprilli 2014. aasta(14) ja 23. oktoobri 2014. aasta(15) resolutsioonides, ning lükkas edasi otsuse tegemise heakskiidu andmise kohta nõukogu peasekretäri tegevusele seoses eelarveaastaga 2013 põhjustel, mis on esitatud parlamendi 29. aprilli 2015. aasta resolutsioonis(16);

10.  toonitab, et tulemuslikuks eelarve täitmise kontrolliks on vaja parlamendi ja nõukogu koostööd, nagu toodi välja parlamendi 29. aprilli 2015. aasta resolutsioonis; kinnitab, et parlamendil ei ole võimalik teha eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta teadlikku otsust;

11.  tuletab nõukogule meelde komisjoni 23. jaanuari 2014. aasta kirjas väljendatud seisukohti, et kõik institutsioonid on täiel määral seotud Euroopa Parlamendi poolt eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse käigus tehtud tähelepanekute järelmeetmetega ning et kõik institutsioonid peaksid tegema koostööd, et tagada eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse sujuv läbiviimine;

12.  toob välja, et komisjon märkis oma eespool nimetatud kirjas ka seda, et ta ei teosta järelevalvet teiste institutsioonide eelarve täitmise üle ning et teisele institutsioonile esitatud küsimustele vastamisega rikutaks selle teise institutsiooni vabadust kasutada oma osa eelarvest;

13.  peab kahetsusväärseks, et nõukogu ei anna jätkuvalt parlamendi küsimustele vastuseid; tuletab meelde järeldusi, mis tehti 27. septembril 2012. aastal toimunud parlamendi seminaril, mis käsitles Euroopa Parlamendi õigust anda nõukogu eelarve täitmisele heakskiit ning kus õigus- ja akadeemilised eksperdid olid üldiselt nõus parlamendi õigusega teabele; viitab sellega seoses ELi toimimise lepingu artikli 15 lõike 3 kolmandale lõigule, kus on sätestatud, et iga institutsioon, organ või asutus tagab oma töö läbipaistvuse;

14.  rõhutab, et nõukogu kulutusi tuleb kontrollida samamoodi nagu teiste institutsioonide kulutusi ning et sellise kontrolli põhiosa on sätestatud viimaste aastate eelarve täitmisele heakskiidu andmise resolutsioonides;

15.  toonitab Euroopa Parlamendi õigust anda eelarve täitmisele heakskiit vastavalt ELi toimimise lepingu artiklitele 316, 317 ja 319 kooskõlas praeguse tõlgenduse ja praktikaga, mille kohaselt tuleb heakskiit anda igale rubriigile eraldi, et säilitada läbipaistvus ja demokraatlik aruandekohustus liidu maksumaksjate ees;

16.  on seisukohal, et see, et nõukogu ei esita parlamendile taotletud dokumente, kahjustab eelkõige liidu kodanike õigust teabele ja läbipaistvusele ning sellest on saamas mureküsimus, kuna see viitab teatavale demokraatia defitsiidile liidu institutsioonides;

17.  peab vajalikuks kaaluda eri võimalusi ELi toimimise lepingus eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta sätestatud eeskirjade ajakohastamiseks;

18.  on seisukohal, et avatud ja ametlikust dialoogist sündiv rahuldav koostöö parlamendi, Euroopa Ülemkogu ja nõukogu vahel võib olla liidu kodanike jaoks positiivne märk.

(1) ELT L 66, 8.3.2013.
(2) ELT C 403, 13.11.2014, lk 1.
(3) ELT C 398, 12.11.2014, lk 1.
(4) ELT C 403, 13.11.2014, lk 128.
(5) ELT L 255, 30.9.2015, lk 21.
(6) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(7) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(8) ELT L 250, 27.9.2011, lk 25.
(9) ELT L 313, 26.11.2011, lk 13.
(10) ELT L 286, 17.10.2012, lk 23.
(11) ELT L 350, 20.12.2012, lk 71.
(12) ELT L 308, 16.11.2013, lk 22.
(13) ELT L 328, 7.12.2013, lk 97.
(14) ELT L 266, 5.9.2014, lk 26.
(15) ELT L 334, 21.11.2014, lk 95.
(16) ELT L 255, 30.9.2015, lk 22.


Ebola kriis: õppetunnid pikemas perspektiivis
PDF 201kWORD 93k
Euroopa Parlamendi 27. oktoobri 2015. aasta resolutsioon Ebola kriisi kohta: õppetunnid pikemas perspektiivis ja kuidas järgmiste kriiside ärahoidmise eesmärgil tugevdada arengumaade tervishoiusüsteeme (2014/2204(INI))
P8_TA(2015)0374A8-0281/2015

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu 18. septembri 2014. aasta resolutsiooni 2177(2014) rahu ja julgeoleku kohta Aafrikas,

–  võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 19. septembri 2014. aasta resolutsiooni 69/1 meetmete kohta hiljuti Lääne-Aafrikas puhkenud Ebola viiruse epideemia ohjeldamiseks ja sellega võitlemiseks,

–  võttes arvesse ÜRO peasekretäri Ban Ki-mooni pärast Ebola viiruse epideemiat käsitleva peaassamblee resolutsiooni 69/1 ja julgeolekunõukogu resolutsiooni 2177(2014) vastuvõtmist tehtud otsust luua ÜRO ajaloo esimene tervishoiualane hädaabimissioon, ÜRO Ebola viirushaiguse hädaolukorrale reageerimise missioon (UNMEER),

–  võttes arvesse Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) 2005. aasta rahvusvahelisi tervise-eeskirju (IHR) (WA 32.1),

–  võttes arvesse WHO 5. mai 2004. aasta zoonooside teemalise konsultatsiooni soovitusi,

–  võttes arvesse WHO 8. augusti 2014. aasta deklaratsiooni, mille kohaselt on Ebola viiruse epideemia näol tegemist rahvusvahelise ulatusega rahvatervisealase hädaolukorraga,

–  võttes arvesse WHO 28. augusti 2014. aasta Ebola viiruse vastu võitlemise tegevuskava ja selle ajakohastamist,

–  võttes arvesse WHO peadirektori raportit täitevnõukogu Ebola-teemalise erakorralise istungi kohta, mis toimus 25. jaanuaril 2015. aastal Genfis,

–  võttes arvesse WHO 9. mai 2015. aasta deklaratsiooni Ebola viirushaiguse puhangu lõppemise kohta Libeerias,

–  võttes arvesse WHO suuniseid immuniseerimisprogrammide kohta Aafrika piirkonnas Ebola viiruse kontekstis,

–  võttes arvesse Maailmapanga Grupi ja Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) 17.–19. aprillil 2015 Washingtonis toimunud kevadkohtumise deklaratsiooni,

–  võttes arvesse 3. märtsil 2015. aastal Brüsselis korraldatud rahvusvahelist Ebola-teemalist konverentsi „Hädaolukorrast taastumiseni”,

–  võttes arvesse 21. augustil 2014. aastal moodustatud Aafrika Liidu missiooni „Aafrika Liidu toetus Ebola viiruse puhangu ohjeldamiseks Lääne-Aafrikas” (ASEOWA),

–  võttes arvesse 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1291/2013, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020” aastateks 2014–2020,

–  võttes arvesse komisjoni teatist COM(2010)0128 ja SEC(2010)0380, 0381 ja 0382 ELi rolli kohta ülemaailmses tervishoius,

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 24. oktoobri 2014. aasta kohtumise järeldusi,

–  võttes arvesse 10. mail 2010. aastal toimunud välisasjade nõukogu 3011. istungil Brüsselis vastu võetud järeldusi ELi rolli kohta tervise edendamisel maailmas,

–  võttes arvesse ELi välisasjade nõukogu 15. augusti 2014. aasta, 20. oktoobri 2014. aasta, 17. novembri 2014. aasta ja 12. detsembri 2014. aasta ning 16. märtsi 2015. aasta järeldusi Ebola kriisi kohta Lääne-Aafrikas,

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogule esitatud aruandeid, mille koostas 2014. aasta novembris ja 2015. aasta märtsis Euroopa Komisjoni volinik ja ELi Ebola viiruse koordinaator Christos Stylianides,

–  võttes arvesse Euroopa välisteenistuse ja Euroopa Komisjoni koostatud ELi laiaulatuslikku raamistikku Ebola viiruse puhangule reageerimiseks Lääne-Aafrikas,

–  võttes arvesse mäetööstuse läbipaistvuse algatust (EITI) ja mäetööstuse läbipaistvuse algatuse 2011. aasta Sierra Leone eduaruannet, mäetööstuse läbipaistvuse algatuse 2012. aasta Libeeria eduaruannet ja mäetööstuse läbipaistvuse algatuse 2012. aasta Guinea eduaruannet,

–  võttes arvesse prantsuse RIPOSTi Lääne-Aafrika rahvatervise instituutide võrgustikku käsitlevat programmi,

–  võttes arvesse 3. detsembril 2014 Prantsusmaal Strasbourgis vastu võetud AKV–ELi parlamentaarse ühisassamblee resolutsiooni Ebola viiruse puhangu kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi 18. septembri 2014. aasta resolutsiooni ELi reageerimise kohta Ebola viiruse puhangule(1),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse arengukomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi (A8-0281/2015),

A.  arvestades, et Libeeria, Sierra Leone ja Guinea tervishoiusüsteemides esinevad suured puudujäägid ning need kolm riiki olid juba enne epideemia puhangut ÜRO Arenguprogrammi inimarengu indeksi poolest viimaste hulgas ja et umbes 80% nende kodanikest elab äärmises vaesuses ning nad olid täiskasvanute enneaegse suremuse ja alla viieaastaste laste suremuse määra poolest maailmas esikohal peamiselt ravitavate haiguste puhul;

B.  arvestades, et Ebola kriis on süsteemne nii kohalikul ja piirkondlikul tasandil kui ka riigi ja ülemaailmse juhtimise seisukohast;

C.  arvestades, et katastroofi ulatusel on mitu põhjust, nende hulgas: kannatanud riikide poliitiline läbikukkumine anda puhangust märku, rahvusvahelise kogukonna ebasobiv reageerimine, piiride sulgemise ja inimestele suunatud piirangute laastav mõju, järelevalve- ja häiremehhanismide ebaefektiivsus, aeglane ja halvasti kohandatud reageerimine, kui abi oli lõpuks kasutusele võetud, WHO poolne tõsine juhtimise puudumine, teadusuuringute ja ravimite, diagnostika ja vaktsiinide väljatöötamise puudumine;

D.  arvestades, et kolm uut kinnitatud Ebola viiruse juhtumit registreeriti 2015. aasta 18. oktoobriga lõppenud nädalal, kõik neist Guineas; arvestades, et eelneva kahe nädala jooksul ei teatanud see riik ühestki juhtumist; arvestades, et Sierra Leone ei teatanud viie järjestikuse nädala jooksul ühestki juhtumist; arvestades, et WHO kuulutas 3. septembril 2015 Libeeria Ebola viiruse elanikkonnas edasikandumise vabaks; arvestades, et aset on leidnud 28512 kinnitatud juhtumit, sealhulgas 11313 kinnitatud surmajuhtumit;

E.  arvestades, et endiselt teatakse liiga vähe Ebola viiruse levimusest, edasikandumisest ja mutatsiooni võimest; arvestades, et viiruse levikut on soodustanud üldine segadus ja levinud valearusaamad Ebola viirushaiguse põhjustest ja tagajärgedest; arvestades, et etnograafilised uurimused on kasulikud selleks, et mõista, kuidas kogukonnad toimivad ja kuidas jõuda erineva kultuurilise taustaga inimesteni;

F.  arvestades, et Ebola viirushaigust on leitud haigusest toibuvate inimeste spermast ja silmavedelikust; arvestades, et sugulisel teel ülekandumise üksikjuhud näitavad, et viiruse likvideerimine on raske ning keeruline on määrata kindlaks ajahetke, kui riiki võib tõesti pidada Ebola viiruse vabaks;

G.  arvestades, et IMFi ja Maailmapanga kehtestatud struktuurilise kohandamise programmide ajal, mis eeldasid eelarvekärpeid avalikus sektoris, on tervishoiu- ja haridussüsteemide olukord paljudes Aafrika riikides halvenenud;

H.  arvestades, et Ebola viiruse puhang Lääne-Aafrikas on näidanud, et madala sissetulekuga riikide kohalikel ja piirkondlikel tervishoiusüsteemidel puuduvad vahendid või paindlikkus reageerida nakkushaiguse puhangule, nagu seda on Ebola viirus; arvestades, et globaalsete tervishoiusüsteemide tugevdamisest on seetõttu saanud tervishoiu ülemaailmse juhtimise lahutamatu osa;

I.  arvestades kultuuri ja traditsiooniliste tavade tähtsust Ebola kriisi ohjamisel(2);

J.  arvestades, et lapsed, teismelised tütarlapsed ja noored naised on sellise kriisi ajal kõige tõrjutumad ja haavatavamad, mis ohustab tõsiselt naiste osalemist majandustegevuses ja on suurendanud soolist ebavõrdsust hariduses; arvestades, et orbudele võib osaks saada tõrjumine ja häbimärgistamine;

K.  arvestades, et Lääne-Aafrikas vallandunud Ebola viiruse epideemia on ajaloos kõige suurem ja keerulisem selle viiruse puhang; arvestades, et WHOd teavitati Ebola viiruse puhangust esmakordselt 23. märtsil 2014, kuid alles 8. augustil 2014 kuulutas rahvusvaheliste tervise-eeskirjade alane kriisikomitee selle rahvusvahelise ulatusega rahvatervisealaseks hädaolukorraks; arvestades, et enne seda puhangut ei peetud Ebola viirust rahvatervise valdkonnas oluliseks probleemiks;

L.  arvestades, et ligikaudu 500 tervishoiutöötajat on surnud Ebola viirusesse Guineas, Libeerias ja Sierra Leones, riikides, mis kannatasid tõsise personali puuduse käes juba enne Ebola kriisi puhkemist; arvestades, et haiglatel ja tervishoiutöötajatel ei olnud Ebola viiruse epideemia vastu võitlemiseks eraldatud vahendite tõttu suutlikkust tegeleda muude haigustega; arvestades, et vaja on kaitsta tervishoiurajatisi ja -töötajaid, et võimaldada jätkusuutlikku arstiabi andmist;

M.  arvestades, et paljudele tervenenud patsientidele on osaks saanud nii nende sugulaste kui ka ühiskonna poolne häbimärgistamine; arvestades, et see olukord mõjutab eriti lapsi, kes on kaotanud ühe või kaks vanemat ning paljude nende laste ellujäänud sugulased on nad nakatumisohu tõttu hüljanud;

N.  arvestades, et vaja on ühendada epidemioloogia, rahvatervis ja sotsiaalteadused, et teha Ebola viiruse puhangust asjakohased järeldused;

O.  arvestades, et Ebola kriisi esimestel kuudel olid valitsusvälised humanitaarabiorganisatsioonid, sealhulgas Piirideta Arstid ja Punane Rist, kõige tõhusamad osalejad, kõige paremini informeeritud, kõige suurema kogemusega ja seetõttu tegutsesid esirinnas esialgses võitluses selle viiruse vastu;

P.  arvestades, et koolide sulgemine ja tendents muuta orbunud lapsed kodus hooldajateks võivad tekitada nn kadunud põlvkonna pikaks ajaks ametliku hariduseta jäetud lastest;

Q.  arvestades, et oma oskusteabega, rääkimata suutlikkusest tegutseda koos, on humanitaarabiorganisatsioonid tõestanud, et vajaduse korral võivad nad kriisi puhkedes olla efektiivsemad kui institutsioonilised osalejad;

R.  arvestades, et Ebola kriisi ohjamine on toonud esile teise nähtuse, nn kriisi kriisis, nagu seda nimetas organisatsioon Piirideta Arstid, mistõttu paljud inimesed, kes põevad muid haigusi kui Ebola, ei lähe viirusega nakatumise hirmus enam haiglasse;

S.  arvestades, et EL on koos oma liikmesriikidega suurim arenguabi andja maailmas ning ta on eraldanud Lääne-Aafrikas vallandunud Ebola viiruse puhangu kontrolli alla saamiseks üle 1,39 miljardi euro; arvestades, et see summa võimaldab ELil pidada läbirääkimisi partnerriikide ja teiste abiandjatega, et toetada terviklike riiklike tervishoiusüsteemide arendamist, mille aluseks on ühtne, kaasav ja vajaduspõhine strateegia;

T.  arvestades, et ÜRO Maailma Toiduprogramm on tõestanud suutlikkust panna paika tõhus logistika, mis võiks ka tulevikus olla kasulik häireolukorras vastulöögi andmiseks;

U.  arvestades, et hooldajate ohutus on tervishoiutöötajate rahvusvahelise mobiliseerimise seisukohalt esmatähtis;

V.  arvestades, et Euroopa Ülemkogu nimetas 23. oktoobril 2014. aastal ametisse ELi Ebola viiruse koordinaatori, kelleks on Euroopa Komisjoni humanitaarabi ja kriisiohjamise volinik hr Stylianides; arvestades, et alates 12. novembrist 2014 on ta koos tervisevolinik hr Andriukaitisega külastanud enim kannatanud riike;

W.  arvestades, et ÜRO, WHO ja Euroopa Komisjon on töötanud välja protsessi epideemia ohjamise hindamiseks;

X.  arvestades, et WHO 2015. aasta aprilli deklaratsioonis tunnistatakse, et maailm ja WHO on pikaajalise epideemiaga võitlemiseks halvasti ette valmistatud;

Y.  arvestades, et rahvusvahelise juhtimise parandamine tervishoiualaste kriisiolukordade ohjamise valdkonnas on möödapääsmatu;

Z.  arvestades, et juurdepääs ravimitele on oluline osa õigusest tervisele;

AA.  arvestades, et 2 miljardit inimest üle kogu maailma ei oma juurdepääsu vaktsiinidele või ravile, mida neil on vaja selleks, et jääda ellu ja olla terve;

AB.  arvestades, et nii juurdepääs ravimitele kui ka teadus- ja arendustegevus peavad vastama prioriteedina Euroopas ja arenguriikides elavate haigete vajadustele;

AC.  arvestades, et innovaatiliste ravimite algatus on maailma suurim avaliku ja erasektori partnerlus bioteaduste valdkonnas ja selle eelarve on ajavahemikul 2014–2020 3 miljardit eurot, millest 1,638 miljardit eurot tuleb programmist „Horisont 2020;

AD.  arvestades, et Ebola viiruse põhjustatud trauma tagajärjel suhtuvad inimesed umbuslikult tervishoiuasutustesse, tervishoiutöötajad kardavad taas tööd alustada ning kogukonnad on vaesunud ja umbusklikud; arvestades, et esmatasandi tervishoiuteenuste pakkumine tuleb viivitamata taastada; arvestades, et sama hädavajalik on rakendada kõikides arenguriikides tugev ja tõhus tervishoiusüsteem, sh riskide jagamine, mis hõlmab ka kohalike meditsiinitöötajate korralikku koolitamist;

AE.  arvestades, et Ebola kriis on viinud kriisipiirkonna majanduse sügavasse langusesse, ning arvestades, et Maailmapanga andmetel ulatub ainuüksi 2015. aastal kriisist tulenev mõju enim kannatanud kolme riigi SKPle kahe miljardi USA dollarini;

AF.  arvestades, et kõik kolm riiki on palunud IMFilt ja Maailmapangalt 7500 miljoni euro suurust nn Marshalli plaani, mis aitaks neil majandusraskustest üle saada;

AG.  arvestades, et mõned valitsusvälised organisatsioonid on kutsunud Maailmapanka üles eraldama umbes 1,7 miljardit USA dollarit, et aidata neil riikidel tervishoiu infrastruktuuri püsivalt parandada;

AH.  arvestades, et rahvusvaheline üldsus peab olema jätkuvalt valvas ja et eesmärgiks on jõuda ebolajärgsesse etappi, kus pika aja jooksul ei esine enam ühtki uut nakatumisjuhtu;

AI.  arvestades, et head hügieenitavad on hädavajalikud; arvestades siiski, et nendes kolmes riigis ei ole piisavalt toimivaid vee- ja kanalisatsioonisüsteeme;

AJ.  arvestades, et iga uue haiguspuhangu puhul on oht, et suremus oleks jälle sama suur;

AK.  arvestades, et komisjoni asepresident ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini, Euroopa Komisjoni humanitaarabi volinik ja ELi Ebola viiruse koordinaator Christos Stylianides, Euroopa Komisjoni rahvusvahelise koostöö ja arengu volinik Neven Mimica, Euroopa Parlamendi liikmed ning liikmesriikide valitsused ja parlamendiliikmed on korduvalt nõudnud tervishoiusüsteemide tugevdamist;

AL.  arvestades, et tervishoiusüsteemi ning vee- ja kanalisatsiooniteenuste tugevdamine 11. Euroopa Arengufondi raames kuulub üksnes Guinea, mitte Libeeria ega Sierra Leone sihtvaldkondade hulka;

AM.  arvestades, et komisjoni teatises „ELi roll ülemaailmses tervishoius” (COM(2010)0128) esitatakse kõikehõlmav, terviklik ja vajaduspõhine globaalne tervishoiustrateegia, mille liikmesriigid heaks kiitsid;

AN.  arvestades, et kõik riigid ei ole rahvusvahelisi tervise-eeskirju täielikult rakendanud; arvestades, et rahvusvahelised tervise-eeskirjad tuleks hiljutisest Ebola viiruse epideemiast saadud kogemuste põhjal uuesti läbi vaadata;

AO.  arvestades, et potentsiaalselt ohtlike zoonooside kohta teatakse vähe; arvestades, et toidu- ja põllumajandustavad, raadamine ning loomade ja loomsete saadustega kauplemine tõi kaasa hiljuti esilekerkinud zoonootiliste haiguste nagu lindude gripi, Ebola ja HIV tekkimise;

AP.  arvestades, et WHO soovitab rahvatervise ja veterinaarvaldkonna vahelist koordineerimist;

AQ.  arvestades, et arengukomisjoni delegatsioon külastab 2015. aasta novembris Sierra Leonet;

1.  avaldab kahetsust aeglase rahvusvahelise reageerimise pärast kriisi esimeste kuude jooksul; rõhutab siiski, et EL ja selle liikmesriigid on reageerinud ja osalenud Ebola viiruse leviku piiramises alates 2014. aasta märtsist; võtab teadmiseks ELi ja selle liikmesriikide panuse jätkuvat suurendamist humanitaar- ja arenguabi, logistika ja teadusuuringute valdkonnas, et kriisile reageerida;

2.  väljendab heameelt uue vaktsiini väljatöötamise üle (rekordilise aja jooksul), mis on alates 23. märtsist 2015 osutunud 100-protsendiliselt tõhusaks Guineas, ning nõuab, et kiiresti kindlustataks juurdepääs sellele vaktsiinile, mis peaks olema taskukohane kõigile inimestele Libeerias ja Sierra Leones;

3.  arvestades, et mõningate uute Ebola viiruse juhtumite suhtes, mille edasikandumise viis on veel uurimise all, ei tohiks valvsust kaotada;

4.  kutsub kõiki asjaosalisi, eelkõige arenguriikide valitsusi, ELi institutsioone ja rahvusvahelisi organisatsioone õppima sellest kriisist, sh IMFi ja Maailmapanga struktuurilise kohandamise meetmetega seotud tingimuste negatiivsest mõjust arenguriikide tervishoiusektoritele, ning töötama välja tõhusad vahendid, et tulla toime rahvusvahelise ulatusega tervishoiualaste kriisiolukordadega;

5.  võtab sellega seoses teadmiseks WHO direktori poolt 18. mail 2015. aastal väljakuulutatud reformi, eelkõige uue hädaabiprogrammi ja kiiresti kohalpeale saadetavate töötajate ülemaailmse reservi loomise ning 100 miljoni USA dollari suuruse uue reservfondi loomise eriolukordade tarvis; tunneb heameelt võetud kohustuse üle suurendada WHO eelarvet 10 % võrra 4,5 miljardi USA dollarini kahe aasta jooksul;

6.  kutsub rahvusvahelist üldsust üles edendama asjaomastes riikides teavitus- ja koolituskampaaniaid; rõhutab ennetus- ja teavitamiskampaaniate otsustavat tähtsust kriisi ohjamisel, eelkõige selleks, et piirata nakatumist ja suurendada teadlikkust ohtlikest tegevustest, mida saaks vältida; rõhutab alternatiivsete teabe levitamise viiside tähtsust;

7.  rõhutab kindlalt vajadust võidelda Ebola viiruse puhangu tagajärjel elanikkonnarühmade vahel teravnenud pingetega, kuna võivad tekkida müüdid, milles süüdistatakse Ebola viiruse puhangus teatavaid etnilisi rühmi;

8.  on seisukohal, et kui hädaabi andmine ei ole enam vajalik, peaks ELi pikaajaline lahendus keskenduma kõigepealt arenguabile, kuhu kuuluvad investeeringud tervishoiuvaldkonda paindlikkuse edendamiseks, eelkõige tervishoiusüsteemi korraldamisse ja juhtimisse, tervisekontrolli ja teabesse, ravimite varustussüsteemidesse, riigi haldamisse ja ülesehitamisse suunatud investeeringud, ja siis keskenduma kolme riigi majanduse elavdamiseks hädavajalikule abile;

9.  palub ametiasutustel võtta arvesse häbimärgistamisega seoses saadud teadmisi ja rakendada neid võimalike samalaadsete humanitaarkriiside puhul;

10.  tuletab meelde konfliktide ennetamise tähtsust, kuna konfliktidel ja ebakindlusel on väga negatiivne mõju tervishoiusüsteemidele;

11.  nõuab, et moodustataks alaline Euroopa kiirreageerimisrühm, mis koosneb ekspertidest, laborimeeskondadest, epidemioloogidest, ja logistiline infrastruktuur, sh mobiilsed laborid, mille saaks kiiresti kasutusele võtta; rõhutab eelkõige, et ELi kogemused tervisekontrollide läbiviimisel võiks tulla kasuks nii maismaa- kui ka merepiiril, samas kui USA tervisekaitseametkonnad paistavad silma kontrolliga lennujaamades, nende oskustest võiks õppida ja neist kasu lõigata ka EL;

12.  palub ka ELil toetada seirepunktide võrgustiku loomist arenguriikides, et uusi nakkushaigusjuhtusid, mis võivad areneda pandeemiaks, saaks tuvastada võimalikult kiiresti, ja luua nendes riikides järelevalvevõrgustik;

13.  tunnistab vajadust toetada ELi ja selle liikmesriikide ning arenguriikide, eriti Lääne-Aafrika riikide, vahelise koostöö loomist meditsiinitöötajate koolitamise valdkonnas;

14.  rõhutab, kui oluline on tugevdada rahvusvaheliste meditsiinitöötajate kaitset ja kiiret evakuatsioonisüsteemi;

15.  taunib asjaolu, et varasemad kohandused ja reformid ning ebaõiglane arengupoliitika on osalt põhjustanud tervishoiusüsteemide ebatõhususe; nõuab tungivalt, et komisjon aitaks neil kolmel riigil välja arendada oma riikliku tervishoiusüsteemi, mis rahuldaks nende põhilisi tervishoiuvajadusi, ja infrastruktuuri, mis tagaks kõigile nende kodanikele juurdepääsu riiklikele raviteenustele; on eelkõige seisukohal, et paindliku tervishoiusüsteemi ülesehitamine pikas perspektiivis eeldab muu hulgas i) vahendite investeerimist põhilistesse riiklikesse tervishoiuteenustesse, ii) ohutu ja heal tasemel ravi tagamist, suurendades vahendeid, mille abil koolitatakse ja jälgitakse tervishoiutöötajaid ja makstakse neile piisavalt, ja võimaldades juurdepääsu ohututele ravimitele ja iii) kohalike sidusrühmade ja kogukondade kaasamist kriisidele reageerimisse ja arengu kavandamisse; kutsub rahvusvahelisi abiandjaid üles suurendama nendele riikidele ametliku arenguabi andmist riiklike süsteemide kaudu, nagu näiteks eelarvetoetus; palub komisjonil koostöös partnerriikide, WHO, Maailmapanga ja teiste abiandjatega luua ühtsed ja vajaduspõhised tervishoiukavad ja järelevalvemenetlused;

16.  rõhutab, et lahendustes tuleks käsitleda naiste esindatuse, tervishoiule ja teenustele juurdepääsu ja elatise kaotamisega seotud puudusi; rõhutab eriti vajadust pakkuda kvaliteetseid põhi- ja raviteenuseid, eelkõige emade tervise ja sünnitusabiteenuste ning günekoloogilise abi puhul;

17.  väljendab heameelt komisjoni teatise „ELi roll ülemaailmses tervishoius” (COM(2010)0128) üle ja selles esitatud terviklikke tervishoiusüsteeme käsitleva ühtse nägemuse, horisontaalse lähenemisviisi ja püüdluse üle võtta kasutusele üldine tervisekindlustus; ergutab komisjoni vaatama käesoleva teatise läbi Ebola kriisi käigus saadud uusi teadmisi arvesse võttes, säilitades tervikliku ja horisontaalse lähenemisviisi, ning esitama tegevusprogrammi ja rakendama selle õigeaegselt;

18.  rõhutab üldiselt vajadust, et arenguriigid koostaksid eelarve tugevate ja paindlike riiklike sotsiaalkindlustus- ja tervishoiusüsteemide, piisava hulga hästi varustatud tervishoiu infrastruktuuride (eelkõige laborite, vee- ja kanalisatsioonirajatiste) loomiseks ning pakuksid kvaliteetseid põhi- ja raviteenuseid; rõhutab vajadust, et tervishoiutöötajate arv oleks elanikkonna kohta piisav, ning palub kriisist mõjutatud riikide valitsustel tagada, et tervishoiutöötajatele makstaks palka ja et tervishoiule mõeldud raha jõuaks inimesteni; tunnistab siiski, et selliseid kriise nagu praegune kriis ei saa lahendada ainult tervishoiusüsteemid ja et vaja on terviklikku lähenemisviisi, mis hõlmab eri sektoreid (nagu haridus ja koolitus, sanitaartingimused, toiduohutus ja joogivesi), et kõrvaldada olulised puudujäägid kõigi hädavajalike teenuste puhul; rõhutab samal ajal, et taastumise oluliseks osaks on haridus, mis hõlmab ka kultuurilist mõõdet ja uskumusi;

19.  juhib tähelepanu, et investeerimine tervishoiuvaldkonda on majandusarengu oluline liikumapanev jõud ja aitab vähendada vaesust arenguriikides; väljendab heameelt asjaolu üle, et 3. eesmärk tagada tervislik elu ja edendada igas vanuses inimeste üldist heaolu lisati tulevasi säästva arengu eesmärke käsitlevasse ettepanekusse;

20.  rõhutab, et pikaajalised rahastamiskavad, mida paindlike ja terviklike tervishoiusüsteemide ülesehitamine eeldab, peavad sisaldama lisaks piisavalt väljaõppinud tervishoiutöötajaid, ravimite piisavat kättesaadavust ja töökindlaid tervishoiu infosüsteeme;

21.  nõuab teadusuuringute infrastruktuuride tõhustamist nakkushaiguste uuringute piirkondliku keskuse loomisega Lääne-Aafrikas ja ülikoolidevahelise koostöö loomist ELi ja selle liikmesriikide osalusel;

22.  rõhutab vajadust kaotada sotsiaalne ebavõrdsus, et ehitada üles paindlik ja jätkusuutlik riiklik tervishoiusüsteem; toetab sel eesmärgil avaliku sektori vahenditest rahastatud üldise tervisekindlustuse sisseviimist, mis on kasutamise kohas tasuta, ja nõuab tungivalt, et komisjon esitaks koos partnerriikide ja teiste abiandjatega võimalikult kiiresti kava üldise tervisekindlustuse kehtestamise kohta, mis tagaks riskide jagamise;

23.  palub kõigil riikidel siduda end üldise tervisekindlustusega ning koostada kava selle eesmärgi täitmiseks vajalike riigisiseste ja võimalike rahvusvaheliste rahaliste vahendite kindlakstegemiseks; toetab eesmärki suurendada kõigi riikide tervishoiukulusid vähemalt 86 USA dollarini inimese kohta peamiste tervishoiuteenuste puhul;

24.  tunneb heameelt selle ülle, et 3. märtsil 2015 toimus ELi ja peamiste partnerite egiidi all Ebola viiruse teemaline kõrgetasemelise rahvusvaheline konverents, mille raames käsitleti nii Ebola viiruse likvideerimist kui ka hinnati mõju viiruse all kannatavatele riikidele eesmärgiga tagada, et arenguabiga edendatakse humanitaarabi alaseid jõupingutusi;

25.  toetab nn Marshalli plaani koostamist majandustegevuse elavdamiseks neis riikides; teeb ettepaneku pakkuda juhtstruktuuridele tehnilist abi suutlikkuse suurendamiseks ja selle tagamiseks, et raha jõuab inimesteni ega kao korruptsiooni tagajärjel või muudel põhjustel;

26.  tunneb heameelt rahvusvaheliste jõupingutuste üle, et vähendada Ebola viiruse all kannatavate riikide rahvusvahelisi võlakohustusi;

27.  on veendunud, et ELi ja kriisipiirkonna partnerlused on tagatud üksnes siis, kui Libeeria, Guinea ja Sierra Leone suudavad oma arengut võimalikult kiiresti ise juhtida;

28.  on veendunud, et 11. Euroopa Arengufondi programmitöö tuleks läbi vaadata selleks, et tagada, et investeerimine tervishoidu ja heasse valitsemistavasse on esmatähtis valdkond kõigis riikides, kus avaliku sektori infrastruktuur on nõrk; on mures, et tervishoid, vesi ja kanalisatsioon ei kuulu Libeeria ja Sierra Leone riiklikes soovituskavades sihtvaldkondade hulka; kutsub komisjoni üles looma mehhanisme, millega abi tähelepanelikumalt jälgida;

29.  on veendunud, et mitmeaastase finantsraamistiku vahekokkuvõttes ei saa eirata ELi humanitaarabi meetmete struktuursest alarahastamisest tulenevat ohtu;

30.  tunnustab humanitaarabitöötajate ja kohapeal tegutsenud meditsiinitöötajate tegevust, kes eluga riskides andsid suure panuse ulatusliku tervishoiukriisi ohjeldamisse;

31.  avaldab tunnustust ÜRO Ebola viirushaiguse hädaolukorrale reageerimise missioonile (UNMEER), partnerorganisatsioonidele ja sellistele valitsusvälistele humanitaarabiorganisatsioonidele nagu Piirideta Arstid, Rahvusvaheline Punase Risti ja Punase Poolkuu Seltside Föderatsioon, Emergency jt nende kohapeal tehtud töö eest ning väljendab suurt heameelt nende ulatusliku panuse ja abi üle puhangu kontrolli alla saamisel; peab kahetsusväärseks meditsiinitöötajate ja teiste Ebola viiruse puhangu vastases võitluses osalenud töötajate sobimatu kohtlemise juhtumeid pärast nende Aafrikast naasmist;

32.  on veendunud, et juurdepääs ravimitele ei tohiks põhimõtteliselt sõltuda patsiendi ostujõust, vaid peaks vastama haige vajadustele, nii nagu ei tohiks ainult turu huvide järgi otsustada, milliseid ravimeid toota;

33.  nõuab, et EL ja selle liikmesriigid austaksid ELi poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõtet, mis on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 208, edendades õiglast ja ausat rahvusvahelist kaubandust, meditsiinialast teadus- ja innovatsioonipoliitikat, mis toetab ja hõlbustab üldist juurdepääsu ravimitele;

34.  palub komisjonil uurida alternatiive patendimonopolidel põhinevatele mudelitele avaliku ja erasektori partnerluse toodetavate ravimite ja vaktsiinide väljatöötamiseks, nagu innovaatiliste ravimite algatus, mis tagab patsientide juurdepääsu ravile, tervishoiu eelarve jätkusuutlikkuse ja tõhusa reageerimise kriisidele, nagu Ebola viirusest põhjustatud kriis või sarnased ohud;

35.  rõhutab teadussuutlikkuse arendamise tähtsust ülemaailmses epidemioloogilises võitluses, nn kiirtestide väljatöötamise ja vaktsiinidele juurdepääsu tagamise olulisust; tunneb sellega seoses heameelt asjaolu üle, et Ebola viiruse vastases võitluses on kasutatud paljusid ELi teadusuuringute rahastamisvahendeid, sh innovaatiliste ravimite algatuse, programmi „Horisont 2020” ja Euroopa ja arenguriikide vahelise kliiniliste uuringute partnerlusprogrammi kaudu; rõhutab, et kuigi vaktsiine on vaja, ei sobi nad tõenäoliselt Ebola viiruse likvideerimiseks, kuna viirus muteerub; rõhutab seetõttu, et rahastamisel tuleks keskenduda üldise tervishoiusüsteemi tugevdamisele, hügieenile, leviku piiramisele, troopilistes oludes usaldusväärsele kiirtestimisele ning viiruse ja selle põhjustatud sümptomite vastu suunatud ravimitele;

36.  nõuab tungivalt, et kõik asjaosalised edendaksid üldsuse hulgas tervishoiualast koolitust, kus keskendutaks traditsioonilistele tavadele, mis ei sobi kokku haiguse leviku vastase võitlusega;

37.  rõhutab, et EL peaks edendama teadusuuringute tõhusat ja õiglast rahastamist, mis oleks kasulik kõigi tervisele ja tagaks, et uuenduste ja meetmete abil saavutataks taskukohased ja kättesaadavad lahendused; kordab, et eelkõige tuleks uurida mudeleid, mis kaotavad seose teadus- ja arendustegevuse kulude ning ravimite hindade vahel, sealhulgas võimalusi tehnoloogia siirdamiseks arengumaadesse;

38.  kordab vajadust investeerida unarusse jäänud haigustesse; palub komisjonil sellega seoses jätkata selleteemalist arutelu ning algatada avaliku ja erasektori laialdane koostöö, eeldusel et kehtestatakse mõjusad kaitsemeetmed, et avaliku ja erasektori partnerlused ei kahjustaks haavatavas olukorras olevaid inimesi reguleerimata turul, eesmärgiga tugevdada riiklikke tervishoiusüsteeme ja hõlbustada tulemuste ülekandmist asjaomasele elanikkonnale; tunneb sellega seoses heameelt, et selleks, et käsitleda kiireloomulist vajadust teha uusi ravimeetodeid puudutavaid teadusuuringuid, on EL eraldanud programmi „Horisont 2020” ja innovaatiliste ravimite algatuse raames 138 miljonit eurot projektidele, millega töötatakse uute vaktsiinide jaoks välja kliinilisi uuringuid, diagnostilisi kiirteste ja ravimeetodeid; avaldab tunnustust Euroopa ravimitööstusele, kes on samuti eraldanud teadusuuringute toetuseks olulised vahendid;

39.  rõhutab, et Ebola ja teiste epideemiate puhul on tegemist piiriüleste ohtudega, mis nõuavad rahvusvahelist koostööd; palub WHO-l vaadata läbi rahvusvahelised tervise-eeskirjad, et lisada nendesse vastastikune vastutus ja rahaline toetus, sh selleks, et tegeleda probleemi algpõhjustega;

40.  rahvusvaheliste tervise-eeskirjade pealiskaudset rakendamist ja epidemioloogilise järelevalve puudumist arvesse võttes tervitab prantsuse RIPOSTi Lääne-Aafrika rahvatervise instituutide võrgustikku käsitlevat programmi;

41.  rõhutab, et viiruspuhangu taandudes säilib viirus veel siiski kuid pärast tervenemist sugunäärmetes, mistõttu tuleb tervishoiusüsteemi ja haridusmeetmete raames pakkuda seksuaal- ja pereplaneerimise alast nõustamist;

42.  rõhutab, et üha tõenäolisem on toidukriisi järgnemine epideemiale, mis on väikepõllumajandustootjad laastanud; kutsub liikmesriike, komisjoni ja rahvusvahelist üldsust üles investeerima nende pikaajalisse arengusse, millega tagatakse, et talumajapidamised ja Lääne-Aafrika edaspidine toiduga kindlustatus ei satuks ohtu;

43.  palub oma vastutaval komisjonil enne kindlatel kriteeriumitel põhineva lõpliku hinnangu andmist jälgida tähelepanelikult kriisi ohjamist tihedas koostöös ELi Ebola viiruse koordinaatoriga ning esitada hinnang pärast Euroopa Parlamendi lähetust Sierra Leonesse;

44.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Aafrika Liidu riikide valitsustele ja parlamentidele, ÜRO peasekretärile ning Maailma Terviseorganisatsioonile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2014)0026.
(2) Tavad, mis näiteks keelavad surnukehade põletamise.


Heitkoguste mõõtmine autotööstuses
PDF 192kWORD 87k
Euroopa Parlamendi 27. oktoobri 2015. aasta resolutsioon heitkoguste mõõtmise kohta autotööstuses (2015/2865(RSP))
P8_TA(2015)0375RC-B8-1075/2015

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjonile esitatud küsimust heitkoguste mõõtmise kohta autotööstuses (O-000113/2015 – B8-0764/2015),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2007. aasta määrust (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heitmetega ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiivi 2007/46/EÜ, millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2001. aasta direktiivi 2001/81/EÜ teatavate õhusaasteainete siseriiklike ülemmäärade kohta(3),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2008. aasta direktiivi 2008/50/EÜ välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu puhtamaks muutmise kohta(4),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrust (EL) nr 333/2014, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 443/2009, et määrata kindlaks meetodid uute sõiduautode CO2-heite vähendamise 2020. aasta sihttaseme saavutamiseks(5),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 128 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 4,

A.  arvestades, et 18. septembril 2015 esitasid Ameerika Ühendriikide keskkonnakaitseamet (EPA) ja California osariigi õhuressursside komitee (California Air Resources Board – CARB) firmadele Volkswagen AG, Audi AG ja Volkswagen Group of America (keda ühiselt tähistatakse lühendiga VW) hoiatuse kehtivate saaste-eeskirjade rikkumise kohta; arvestades, et uurimist alustati pärast seda, kui üks valitsusväline organisatsioon koostöös ülikoolide teadlastega oli viinud läbi diiselsõidukite lämmastikoksiidide (NOx) heitkoguste uuringu ning selle uuringu tulemused esitati 2014. aasta mais keskkonnakaitseametile ja CARBile;

B.  arvestades, et õhusaaste põhjustab ELis igal aastal enam kui 430 000 inimese enneaegse surma ning selle tervisemõjust tulenevad kulud on hinnanguliselt kuni 940 miljardit eurot aastas; arvestades, et NOx on peamine õhusaasteaine, mis põhjustab muu hulgas kopsuvähki, astmat ja mitmeid hingamisteede haigusi, samuti keskkonnaseisundi halvenemist, näiteks eutrofeerumist ja hapestumist; arvestades, et diiselsõidukite heitgaasid on peamiseks NOx allikaks Euroopa linnaaladel; arvestades, et kuni kolmandik ELi linnaelanikkonnast puutub jätkuvalt kokku heitkoguste tasemetega, mis ületavad ELi kehtestatud piir- või sihtväärtusi; arvestades, et transport on jätkuvalt halva õhukvaliteedi ja sellega seotud tervisemõjude peapõhjustaja linnades; arvestades, et rohkem kui 20 liikmesriiki ei pea praegu kinni ELi õhukvaliteedi piirnormidest, seda eelkõige linnasaaste tõttu;

C.  arvestades, et alates 2012. aastast klassifitseerib Maailma Terviseorganisatsiooni Rahvusvaheline Vähiuurimiskeskus (IARC) diiselmootorite heitgaasid kantserogeenideks ning on soovitanud, et arvestades diisliosakeste täiendavat mõju tervisele, peaks kokkupuudet selle kemikaalide seguga vähendama kogu maailmas;

D.  arvestades, et autotööstus on üks tähtsamaid panustajaid majanduskasvu ja innovatsiooni ning annab oma panuse tööhõivesse märkimisväärses arvus liikmesriikides; arvestades, et otsustavate meetmete võtmata jätmise korral võib praegune skandaal õõnestada kogu sektori mainet ja konkurentsivõimet;

E.  arvestades, et autotööstuse tarnesektoris tegutsevad peamiselt väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, kelle abil toimub 50 % sektori teadus- ja arendustegevusest; arvestades, et paljud Euroopa piirkonnad on saavutanud oma majandusliku tugevuse tänu autotööstusele ja autotööstuse tarnesektorile;

F.  arvestades, et aus konkurents, sealhulgas sõidukitootjate seas, tähendab seda, et kliendil on võimalik toode välja valida talle esitatud põhjalike ja erapooletute tehniliste näitajate alusel;

G.  arvestades, et EL on teinud arvukaid jõupingutusi selleks, et leevendada majanduskriisi mõju autotööstusele, kasutades selleks olemasolevaid riigiabi vahendeid;

H.  arvestades, et määruses, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikesõidukite heitmetega (määrus (EÜ) nr 715/2007, milles Euroopa Parlament ja nõukogu leppisid kokku 2006. aasta detsembris) ja millega kehtestatakse Euro 5 ja Euro 6 heitkoguste normid, nõutakse, et tootjad varustaksid oma sõidukid selliselt, et need vastavad „normaalse kasutamise korral” heitkoguste nõuetele (artikli 5 lõige 1);

I.  arvestades, et määrusega (EÜ) nr 715/2007 (artikli 5 lõige 2) keelatakse sõnaselgelt kasutada katkestusseadmeid, mis on määratletud kui „konstruktsioonielement, mille abil mõõdetakse temperatuuri, sõiduki kiirust, mootori pöörlemiskiirust, ülekandemehhanismi, sisselasketorustiku rõhku või muid parameetreid, mis aktiveerivad, muudavad, lükkavad edasi või deaktiveerivad saastekontrollisüsteemi mis tahes osade toimet, vähendades nii saastekontrollisüsteemi tõhusust olukorras, mis võib kergesti tekkida sõiduki tavapärasel töötamisel ning kasutamisel”; arvestades, et liikmesriikidel on kohustus see keeld jõustada; arvestades, et määruses palutakse ühtlasi sõnaselgelt, et komisjon kehtestaks katsed ja võtaks vastu meetmed katkestusseadmete kasutamise kohta;

J.  arvestades, et tarbekaupade müügi ja nendega seotud garantiide teatavaid aspekte käsitleva direktiivi (1999/44/EÜ) kohaselt on tarbijatel õigus vähemalt kaheaastasele garantiile pärast toote ostmist, ning arvestades, et müüja peab andma tarbijale üle kaubad, mis on vastavuses müügilepinguga; arvestades, et sellise vastavuse puudumise korral on tarbijal õigus tasuta parandamisele või ümbervahetamisele või hinna alandamisele;

K.  arvestades, et tarbija õiguste direktiivis (2011/83/EL) nõutakse, et teavet toote põhiomaduste kohta antaks enne äriruumides või väljaspool äriruume sõlmitavate lepingute või kauglepingute sõlmimist, ning et liikmesriikidel oleks eeskirjad tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate karistuste kohta juhuks, kui direktiivi sätteid ei järgita;

L.  arvestades, et ebaausate kaubandustavade direktiiviga (2005/29/EÜ) keelatakse eelkõige tava, mis „seoses mingi tootega moonutab oluliselt või tõenäoliselt moonutab oluliselt selle keskmise tarbija majanduskäitumist, kes tootega kokku puutub või kellele see on suunatud”, nähakse ette, et kõigil tingimustel ebaausateks loetavate kaubandustavade hulka kuulub „[v]äide, et ettevõtja (sealhulgas tema kaubandustavad) või toode on heaks kiidetud, kinnitatud või lubatud avalik-õigusliku või eraõigusliku asutuse poolt, kuigi ta seda ei ole, või sellise väite esitamine ilma heakskiiduks, kinnitamiseks või loa saamiseks vajalikele tingimustele vastamata”, ning nõutakse, et liikmesriigid võtaksid vastu tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused;

M.  arvestades, et diiselsõidukite Euro 5 kohane NOx heitkoguste piirväärtus on 180 mg/km ja seda kohaldatakse sõidukite suhtes, mis on saanud tüübikinnituse ajavahemikul 1. septembrist 2009 kuni 1. septembrini 2014, ning kõigi ajavahemikus 1. jaanuarist 2011 kuni 1. septembrini 2015 müüdud sõidukite suhtes, ning arvestades, et vastav Euro 6 piirväärtus on 80 mg/km ja seda kohaldatakse alates 1. septembrist 2014 uute tüüpide suhtes ja alates 1. septembrist 2015 kõigi müüdud sõidukite suhtes; arvestades, et Euro 6 normile vastavate sõidukite puhul, mis registreeriti enne selle normi kehtestamist õigusliku piirnormina, võimaldati paljudes liikmesriikides maksuvähendusi; arvestades, et sõltumatute katsete tulemused kinnitavad mõlema normi puhul märkimisväärseid erinevusi piirnormide ja sõidukite tegelike heitkoguste vahel normaalse kasutamise korral;

N.  arvestades, et komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse 2011. aasta analüüsis(6) jõuti järeldusele, et diiselsõidukite NOx heitkogused, mida mõõdeti kaasaskantavate heitkoguste mõõtmise süsteemide (PEMS) abil, ületasid tunduvalt vastavaid Euro 3–5 heitkoguste piirväärtusi, olles kogu marsruudi keskmiste NOx heitkoguste puhul neist 2–4 korda ja üksikutes katseetappides kuni 14 korda suuremad; arvestades, et Teadusuuringute Ühiskeskuse ühes teises, 2013. aastal avaldatud aruandes(7) osutati järeldustele, et Euro 6 normidele vastavate sõidukite heitetasemed võivad isegi ületada Euro 5 normidele vastavate sõidukite heitetasemeid; arvestades, et 2014. aastal teostatud sõltumatutest analüüsidest nähtus, et kontrollitud diiselsõidukite teedel tekkivad NOx heitkogused ületasid Euro 6 normidega ette nähtud tasemeid keskeltläbi seitsmekordselt;

O.  arvestades, et VW on tunnistanud katkestusseadmete paigaldamist vähemalt 11 miljonile üle kogu maailma müüdud diiselsõidukile; arvestades, et VW on teatanud, et tal on Saksamaa transpordiameti (Kraftfahrt-Bundesamt) otsuse alusel kavas ELis tagasi kutsuda 8,5 miljonit diiselsõidukit;

P.  arvestades, et see dokumenteeritud heitkoguste erinevus võib tuleneda nii praegu ELis kasutatava tavapäraseid sõidutingimusi mitte esindava katsemenetluse ebapiisavusest kui ka katkestusseadmete kasutamisest; arvestades, et sõidukite katsemenetluse usaldusväärsus ja stabiilsus on ülimalt oluline heitkoguste piirnormide saavutamiseks ning seega rahvatervise ja keskkonna kaitsmiseks ELis;

Q.  arvestades, et määruse (EÜ) nr 715/2007 artikli 14 lõikega 3 kohustatakse komisjoni jälgima heitkoguste mõõtmiseks kasutatavaid katsetsükleid ja, juhul kui leitakse, et need katsed ei ole enam piisavad, kohandama neid nii, et nad peegeldaksid piisavalt tegelikus liikluses tekkivaid heitkoguseid; arvestades, et niisugust kohandamist ei ole veel teostatud; arvestades, et komisjon tegeleb praegu siiski uue, tegelikes sõidutingimustes tekkivatel heitkogustel põhineva katsetsükli vastuvõtmise ettevalmistamisega;

R.  arvestades, et toodangu nõuetele vastavuse katsete ja kasutusel olevate sõidukite nõuetele vastavuse katsete suhtes ei ole ELi tasandil ühiseid standardeid kehtestatud, kuigi komisjonile on antud volitused kehtestada selliste menetluste jaoks komiteemenetluse teel konkreetsed nõuded; arvestades, et selle tulemusena ei jõustata toodangu vastavuse ja kasutusel olevate sõidukite vastavuse nõudeid üldjuhul piisavalt; arvestades, et puudub nõue avalikustada komisjonile, teiste liikmesriikide tüübikinnitusasutustele või muudele huvitatud isikutele teavet pädevate tüübikinnitusasutuste kasutatavate katsete ja nende tulemuste kohta;

S.  arvestades, et praegune ELi tüübikinnituskord ei võimalda komisjonil või teiste liikmesriikide ametiasutustel sõidukite tüübikinnitusi või vastavustunnistusi uuesti hinnata, sõidukeid tagasi kutsuda või peatada nende turule laskmist, kui sõidukid on saanud tüübikinnituse teises liikmesriigis; arvestades, et kehtivas süsteemis puudub riiklike tüübikinnitusasutuste teostatavate katsete järelevalve, mille eesmärk oleks tagada olukord, kus kõik ametiasutused austavad ühiseid ELi eeskirju ega tegele kõlvatu konkurentsiga standardite alandamise teel;

T.  arvestades, et komisjon tegeleb praegu tüübikinnituse raamistiku läbivaatamisega; arvestades, et see läbivaatamine on äärmiselt tähtis selleks, et võita tagasi tarbijate usaldus heitkoguste ja kütusekulu katsete vastu;

U.  arvestades, et diiselmootoriga sõiduautode NOx heitkoguste kontrollimise praegused süsteemid tuginevad kolmele peamisele tehnoloogiale: mootorisisene modifitseerimine koos heitgaasitagastusega (EGR), lahja põlemisrežiimi NOx absorberid (lahja NOx püüdurid ehk LNTd) ning valikuline katalüütiline redutseerimine (SCR); arvestades, et Euro 6 piirväärtustele vastamiseks varustatakse enamik sõidukeid vähemalt kahe tehnoloogiaga kolmest; arvestades, et kõiki neid tehnoloogiaid on võimalik deaktiveerida tarkvara katkestusseadmete abil;

V.  arvestades, et heitkoguste normidele vastavuse tagamiseks tuleb katkestusseadmetega varustatud sõidukitelt eemaldada seade, saastekontrollisüsteemi tarkvara muudatused ja, sõltuvalt mootoritehnoloogiast, riistvara muudatused; arvestades, et sõidukitesse juba paigaldatud saastekontrollisüsteemide toimivust võib olla võimalik parandada katkestusseadmete eemaldamise, ümberprogrammeerimise ja ümberkalibreerimise abil;

W.  arvestades, et lahknevused katsetulemuste ja sõidukite normaalse kasutamise tulemusnäitajate vahel ei piirdu vaid lämmastikoksiididega (NOx), vaid esinevad ka muude saasteainete ja CO2 puhul; arvestades, et sõltumatute uuringute kohaselt oli 2014. aastal sõiduautode ametlike ja tegelike CO2 heitkoguste erinevus Euroopas 40 %;

X.  arvestades, et üleminek kergsõidukite ülemaailmsele ühtlustatud katsemenetlusele (WLTP) ELis eeldab autotootjatele kehtivate autopargi keskmiste CO2 heitkoguste sihttasemete kohandamist uuele katsele;

1.  mõistab teravalt hukka autotootjate poolt toime pandud mis tahes pettuse ning nõuab tungivalt, et äriühingud võtaks oma tegude eest täieliku vastutuse ja teeksid ametiasutustega kõigis uurimistes täieulatuslikku koostööd; peab kahetsusväärseks asjaolu, et miljoneid tarbijaid on petetud ja eksitatud väärteabe esitamisega nende sõidukite heitkoguste kohta;

2.  on arvamusel, et kui väärteo tõendid leiavad kinnitust, tuleks tarbijatele suunatud heastamist hästi tutvustada ja see kiiresti läbi viia ning see ei tohiks olla täiendavalt tarbija kahjuks;

3.  peab kahetsusväärseks, et ülemäärased heitkogused põhjustavad enneaegseid surmi, kahjulikku mõju inimtervisele ja keskkonnakahjustusi;

4.  peab hädavajalikuks, et komisjon ja liikmesriigid taastaksid kiiresti tarbijate usalduse konkreetsete meetmete abil ning teeksid olukorra leevendamiseks kõikvõimalikke jõupingutusi; rõhutab oma solidaarsust asjaomaste töötajatega, ning väljendab muret mõju pärast kogu tarneahelale ja eriti VKEdele, kes kannatavad praegu süütult pettuse tõsiste tagajärgede all; rõhutab, et lõppkokkuvõttes ei tohiks töötajad olla need, kes maksavad heitkoguste mõõtmise manipuleerimise eest kallist hinda;

5.  rõhutab, et enne seda, kui kaaluda mis tahes koondamisi, peavad tootjad seaduserikkumisest põhjustatud kahjude võimalikult suuremaks korvamiseks kasutama omaenda rahalisi ressursse, sh jättes dividendide jagamise asemel pigem kasumi jaotamata;

6.  on sügavalt mures liikmesriikide ametiasutuste ja komisjoni viivituste pärast reageerimisel tõenditele ELi õiguses sõidukitele normaalse kasutamise korral ette nähtud heite piirnormide tõsiste ja pidevate ületamiste kohta;

7.  tuletab meelde, et diiselsõidukite CO2-heide kilomeetri kohta on väiksem kui bensiinimootoriga sõidukitel ning et diiselsõidukid on sõidukitootjatele tähtsad ELi autopargi 2021. aasta keskmiste CO2 sihttasemete saavutamiseks; tuletab meelde, et diiselsõidukid aitavad edaspidi saavutada ka 2021. aasta järgseid sihttasemeid, kuid rõhutab, et tootjad peavad NOx, tahkete osakeste ja muude saasteainete vähendamiseks kasutama olemasolevat puhast tehnoloogiat;

8.  nõuab tungivalt täielikku läbipaistvust komisjonilt ja liikmesriikidelt seoses oma informeeritusega kõnealustest rikkumistest ja seoses meetmetega, mida nad on probleemi lahendamiseks võtnud; nõuab komisjoni ja liikmesriikide ametiasutuste rolli ja vastutuse põhjalikku uurimist, pidades muu hulgas silmas komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse 2011. aasta aruandes tuvastatud probleeme;

9.  kutsub komisjoni üles tugevdama maanteetranspordi ja muude transpordiliikide jätkusuutlike ja ressursitõhusate transpordisüsteemide loomise ELi strateegia rakendamist, loobudes järk-järgult praegusest fossiilkütustel põhinevast süsteemist ning kasutades uusi tehnoloogiaid ja energiaallikaid, nagu vesinik, elekter ja suruõhk;

10.  peab tervitatavaks mitmes liikmesriigis ja mitmes kolmandas riigis toimuvaid uurimisi seoses sõidukite heitkoguste katsete tulemuste manipuleerimisega; toetab komisjoni üleskutset riiklikele järelevalveasutustele jätkata eri sõidukimarkide ja -mudelite ulatuslikku kontrollimist; on seisukohal, et igasse sellisesse uurimisse tuleks kaasata komisjon; nõuab kindlalt, et uurimised viidaks läbi läbipaistvalt ja tulemuslikult, võttes nõuetekohaselt arvesse vajadust hoida kursis tarbijaid, keda avastatud vastavuse puudumine otseselt puudutab;

11.  nõuab, et komisjon esitaks parlamendile 31. märtsiks 2016 kirjaliku aruande nimetatud uurimiste tulemuste kohta;

12.  nõuab, et katkestusseadmete tuvastamise korral võtaksid liikmesriikide ametiasutused kõik vajalikud meetmed olukorra parandamiseks ning kohaldaksid asjakohaseid sanktsioone vastavalt direktiivi 2007/46/EÜ artiklile 30 ja määruse (EÜ) nr 715/2007 artiklile 10;

13.  juhib tähelepanu Girlingi raportile (teatavate saasteainete siseriiklike ülemmäärade kohta) (A8-0249/2015), mille Euroopa Parlamendi keskkonnakomisjon võttis vastu 15. juulil 2015, ning eriti nõudmisele, et komisjon ja liikmesriigid vormistaksid kiiresti lõplikult uue Euro 6 tegelikes sõidutingimustes tekkivaid heitkoguseid käsitleva määruse ettepaneku, mis on praegu arutamisel;

14.  nõuab tungivalt, et komisjon võtaks ilma igasuguse täiendava viivituseta vastu uue tegelikes sõidutingimustes tekkivate heitkoguste katsetsükli, rakendaks seda ja jõustaks selle regulatiivsetel eesmärkidel; tervitab parlamendi keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni poolt 23. septembril 2015. aastal vastu võetud maanteesõidukite saasteainete heitkoguste vähendamist käsitlevat raportit (Deßi raport, A8-0270/2015) ning eriti nõudmist, et komisjon kehtestaks „tegelikes sõidutingimustes tekkivate heitkoguste mõõtmise testi kõigile alates 2015. aastast tüübikinnituse saanud või registreeritud sõidukitele, et tagada saastekontrollisüsteemide tulemuslikkus ja võimaldada viia sõiduk vastavusse käesoleva määruse ja selle rakendusmeetmetega, vastavusteguriga, mis kajastab ainult 2017. aastaks kehtestatud heitkoguste mõõtmise korra võimalikke tolerantse”; nõuab tungivalt, et liikmesriigid ja komisjon lepiksid selle alusel kiiresti kokku katsetsükli raamistiku;

15.  märgib, et komisjoni praeguste kavade kohaselt kasutataks tegelikes sõidutingimustes tekkivate heitkoguste katseid vaid NOx heitkoguste puhul; nõuab tegelikes sõidutingimustes tekkivate heitkoguste katsete rakendamist kõikide saasteainete puhul;

16.  taunib läbipaistvuse puudumist aruteludes, mida peetakse komiteemenetluse raames tegelikes sõidutingimustes tekkivate heitkoguste katset käsitleva ettepaneku üle, ja eelkõige seda, et komisjon ei edasta teavet Euroopa Parlamendile samaaegselt liikmesriikide esindajatega; palub, et komisjon avalikustaks Euroopa Parlamendile kogu asjaomase dokumentatsiooni võrdsetel alustel liikmesriikidega, ning avaldaks eelkõige mootorsõidukite tehnilise komitee tarbeks koostatud ettevalmistavad dokumendid uue tegelikes sõidutingimustes tekkivate heitkoguste katse vastuvõtmise kohta;

17.  rõhutab vajadust ELi kehtiva tüübikinnituskorra märkimisväärse tugevdamise, sealhulgas ELi järelevalve suurendamise järele, eriti mis puudutab liidus müüdavate sõidukite turujärelevalvet, koordineerimist ja järelmeetmete korda, volitusi nõuda liikmesriikidelt tõendite alusel kontrollimenetluste algatamist ja võimekust võtta asjakohaseid meetmeid ELi õiguse rikkumiste korral;

18.  palub komisjonil kehtiv tüübikinnituskord ümber kujundada, tagamaks et komisjon saaks riiklike pädevate asutuste väljastatud tüübikinnitusi ja tunnistusi sõltumatult kontrollida ja need vajaduse korral ümber hinnata ning et kindlustada ELi piires kõikidele võrdsed võimalused ja et ELi õigusakte oleks võimalik tulemuslikult rakendada ja rakendusmeetmete puudujääke kõrvaldada, ilma seejuures halduskoormust tarbetult suurendamata;

19.  nõuab seetõttu, et kaalutaks ELi tasandil järelevalveasutuse loomist;

20.  peab äärmiselt oluliseks, et komisjonil ja kõikidel liikmesriikide pädevatel asutustel oleks õigus tüübikinnitusi ja vastavustunnistusi ümber hinnata, nõuda sõidukite tagasikutsumist või peatada nende turule laskmine juhul, kui neil on tõendid selle kohta, et sõidukite puhul ei ole järgitud Euro 5 ja Euro 6 määruse kohaseid ELi heitkoguste piirväärtusi või muid tüübikinnituskorra kohaseid nõudeid;

21.  on seisukohal, et tüübikinnituse raamdirektiivi eelseisval läbivaatamisel tuleb kaaluda toodangu vastavuse nõuete laiendamist ja täpsustamist, et tagada uute mudelite piisava ja esindusliku valimi (mis võetakse tootmisliinidelt juhuvaliku alusel) iga-aastane testimine tegelikes sõidutingimustes tekkivate heitkoguste katsete abil, et kontrollida nende vastavust ELi saasteainete ja CO2 piirväärtustele; nõuab lisaks liikluses juba kasutusel olevate sõidukite vastavuskontrolli parandamist (samamoodi tegelikes sõidutingimustes tekkivate heitkoguste mõõtmise alusel), et kontrollida erineva läbisõiduga kasutusel olevate sõidukite vastavust, nagu asjaomases õigusaktis nõutud; nõuab maanteel toimuva järelevalve parandamist korraliste tehnoülevaatuste abil, et tuvastada ja parandada sõidukeid, mille puhul leitakse, et need ei vasta ELi õigusaktide nõuetele;

22.  palub riiklikel asutustel suhtuda sallimatult nn sõidukikatsete optimeerimisse, mille puhul on harilikud sellised tavad nagu rehvide liiga täis pumpamine, küljepeeglite eemaldamine, kere paneelide vaheliste lõhede kinniteipimine aerodünaamilise takistuse vähendamiseks, spetsiaalsete mootori ja käigukasti määrdeainete kasutamine, mida muidu mootorites ei kasutata, lisaseadmete, näiteks stereosüsteemide eemaldamine ning katsetamine maksimaalsel lubatud ümbritseva õhu temperatuuril, kuna nii suurendatakse vastuvõetamatult erinevust laborikatsete ja tarbija sõidukogemuse vahel;

23.  rõhutab, et tarbijatel peab olema võimalik hõlpsasti kasutada oma õigusi, mis on sätestatud direktiivides 1999/44/EÜ, 2005/29/EÜ ja 2011/83/EL;

24.  palub komisjonil ELi siseturu konkurentsi eest vastutajana tagada koostöös riikide järelevalveasutustega kõikidele turgu teenindavatele konkurentidele võrdsed võimalused;

25.  tuletab meelde vajadust võtta siseturu toimimist käsitlevad ELi eeskirjad kõikides liikmesriikides täielikult üle ja neid täielikult rakendada, ning nõuab, et ELi ja riikide turujärelevalveasutused uuriksid pettusesüüdistusi põhjalikult;

26.  palub komisjonil tagada, et ELi autode märgistamist käsitleva direktiivi (1999/94/EÜ) alusel tarbijatele antav teave oleks täpne, asjakohane ja võrreldav; on seisukohal, et märgised peaksid põhinema heitkoguste väärtustel ja kütusetõhususel, mis vastavad tegelikele sõidutingimustele;

27.  väljendab muret ametlikes katsetulemustes esitatud ja tegelikes sõidutingimustes mõõdetud CO2 heitkoguste erinevuse pärast; nõuab seetõttu kiiret kokkulepet WLTP korrelatsiooni suhtes autopargi keskmiste CO2 sihttasemete jaoks, võttes nõuetekohaselt arvesse võrreldava ranguse põhimõtet, kuid tunnustamata ebaõiglast paindlikkust praeguses katsemenetluses, et mitte nõrgendada 2021. aasta eesmärki;

28.  kutsub komisjoni üles võtma praegu avalikuks tulnud asjaolusid arvesse uue poliitika kujundamisel säästva transpordi valdkonnas; palub komisjonil võtta täiendavaid meetmeid, et tugevdada ELi strateegiat maanteetranspordi ja muude transpordiliikide jätkusuutlike ja ressursitõhusate süsteemide loomiseks; osutab lähenemisviisile, mis on esitatud komisjoni 2011. aasta valges raamatus „Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava – Konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa transpordisüsteemi suunas”, ning juhib tähelepanu asjaolule, et see võib anda suure panuse transpordist tulenevate tegelike heitkoguste tulemuslikku vähendamisse ja linnaliikuvuse parandamisse; nõuab tungivalt, et komisjon teeks suuremaid jõupingutusi valges raamatus soovitatud meetmete esitamiseks, ning ergutab liikmesriike seda toetama;

29.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 171, 29.6.2007, lk 1.
(2) ELT L 263, 9.10.2007, lk 1.
(3) EÜT L 309, 27.11.2001, lk 22.
(4) ELT L 152, 11.6.2008, lk 1.
(5) ELT L 103, 5.4.2014, lk 15.
(6) Kergeveokite teedel tekkivate heitkoguste analüüsimine kaasaskantavate heitkoguste mõõtmise süsteemide abil, Teadusuuringute Ühiskeskus 2011.
(7) Kergeveokite heitkoguste täiendav katse: võimalike menetluste tehnilise teostatavuse hindamine, Teadusuuringute Ühiskeskus 2013.

Õigusalane teave