Märksõnaregister 
Vastuvõetud tekstid
Kolmapäev, 28. oktoober 2015 - StrasbourgLõplik väljaanne
Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve – kõik jaod
 Euroopa Liidu Kohus: Üldkohtu kohtunike arv ***II
 Kalapüüki käsitlevad sätted Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) lepinguga hõlmatud piirkonnas ***II
 Geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kasutamine ***I
 Uuendtoit ***I
 Teatavate õhusaasteainete heitkogused ***I
 Euroopa kodanikualgatus
 ELi Aadria mere ja Joonia mere piirkonna strateegia
 Ühtekuuluvuspoliitika ja strateegia „Euroopa 2020” läbivaatamine
 Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid ning usaldusväärne majandusjuhtimine

Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve – kõik jaod
PDF 416kWORD 134k
Euroopa Parlamendi 28. oktoobri 2015. aasta resolutsioon, mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve projekti kohta (11706/2015 – C8-0274/2015 – 2015/2132(BUD))
P8_TA(2015)0376A8-0298/2015

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 314,

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse nõukogu 7. juuni 2007. aasta otsust 2007/436/EÜ, Euratom Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002(2),

–  võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020(3),

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(4),

–  võttes arvesse oma 11. märtsi 2015. aasta resolutsiooni 2016. aasta eelarve koostamise üldsuuniste kohta, III jagu – Komisjon(5),

–  võttes arvesse oma 29. aprilli 2015. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi 2016. aasta tulude ja kulude eelarvestuse kohta(6),

–  võttes arvesse komisjoni poolt 24. juunil 2015. aastal vastu võetud Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve projekti (COM(2015)0300),

–  võttes arvesse 4. septembril 2015. aastal vastu võetud ja 17. septembril 2015. aastal Euroopa Parlamendile edastatud nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve projekti kohta (11706/2015 – C8‑0274/2015),

–  võttes arvesse oma 8. juuli 2015. aasta resolutsiooni volituse kohta 2016. aasta eelarve projekti käsitlevateks kolmepoolseteks läbirääkimisteks(7),

–  võttes arvesse komisjoni 23. septembri 2015. aasta teatist Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule ja nõukogule „Pagulaskriisiga toimetulekuks Euroopa rände tegevuskava alusel kohe võetavad operatiiv-, eelarve- ja õigusmeetmed” (COM(2015)0490),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve projekti kirjalikke muutmisettepanekuid nr 1/2016 (COM(2015)0317) ja nr 2/2016 (COM(2015)0513),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 88,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit ja teiste asjaomaste komisjonide arvamusi (A8‑0298/2015),

III jagu

Üldine ülevaade

1.  rõhutab, et 2016. aasta eelarve lugemisel parlamendis kajastatakse täielikult Euroopa Parlamendi eespool nimetatud 11. märtsi 2015. aasta resolutsioonis (eelarve koostamise üldsuuniste kohta) ja 8. juuli 2015. aasta resolutsioonis (volituse kohta kolmepoolseteks läbirääkimisteks) ülekaaluka häälteenamusega vastu võetud poliitilisi prioriteete; rõhutab, et nendeks prioriteetideks on liidusisene ja -väline solidaarsus, eelkõige rände- ja pagulaskriisi tulemuslik lahendamine, ning konkurentsivõime parandamine inimväärsete ja kvaliteetsete töökohtade loomise ning ettevõtete ja ettevõtluse arendamise kaudu liidus;

2.  rõhutab, et liit seisab praegu silmitsi mitme tõsise hädaolukorraga, eelkõige enneolematu rände- ja pagulaskriisiga; on veendunud, et liidu eelarvest tuleb kasutusele võtta vajalikud rahalised vahendid, et viia need vastavusse poliitiliste väljakutsetega ja võimaldada liidul võetud kohustusi täita ning neile kriisidele tulemuslikult reageerida, mis on äärmiselt kiireloomuline ja prioriteetne küsimus; mõistab, et rände- ja pagulaskriisi ei saa lahendada ainult rahaliste vahenditega ning vaja on mitmekülgset lähenemist nii selle sise- kui ka välismõõtme käsitlemiseks; on seisukohal, et erakorraline aeg nõuab erakorralisi meetmeid ja vaja on suurt poliitilist pühendumust, et tagada selleks uued assigneeringud; rõhutab sellega seoses, et solidaarsus on ELi eelarve aluspõhimõte; tunneb muret selle pärast, et pagulaskriisi puhul ilmneb solidaarsus liikmesriikide lõikes ebaühtlaselt; palub komisjonil teha ettepanek selle kohta, kuidas ELi eelarve saaks panna liikmesriigid solidaarsusele lähenema paremini tasakaalustatud viisil;

3.  märgib, et parlament on 2016. aasta eelarves algusest peale pööranud erilist tähelepanu rändele ja pagulastele; tuletab meelde parlamendi varasemaid avaldusi, mille kohaselt on rändevoogude haldamine liidusisese ja -välise solidaarsuse keskmes ning et ühtses lähenemisviisis tuleks kasutusele võtta ka välisrahastamisvahendid, et käsitleda liidu ees seisvate probleemide algpõhjuseid; tuletab meelde ühiseid lepinguid, nt Schengeni acquis'd ja Dublini määrust(8) ning komisjoni ettepanekut kriisiolukorras ümberpaigutamise siduva mehhanismi kohta (COM(2015)0450);

4.  otsustab seetõttu esitada viivitamata ulatusliku muudatusettepanekute paketi, millega suurendatakse eelarveprojekti nii rubriigi 3 (Julgeolek ja kodakondsus) kui ka rubriigi 4 (Globaalne Euroopa) osas 1,161 miljardi euro võrra esmaseks reageerimiseks rändekriisile; rõhutab, et kriisi sisemõõtme osas arvestatakse parlamendi muudatusettepanekutes juba täiel määral varjupaigataotlejate ümberpaigutamist käsitlevat kahte meetmete paketti ja muudatusettepanekud on nendega kooskõlas, ent samas tehakse ettepanek suurendada täiendavalt Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning selles valdkonnas tegutsevate liidu ametite assigneeringuid; rõhutab välismõõtmega seoses mitut assigneeringute täiendavat suurendamist konkreetsetes rubriigi 4 alla kuuluvates programmides, milleks on näiteks Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend, arengukoostöö rahastamisvahend, humanitaarabi ja ühinemiseelse abi rahastamisvahend;

5.  rõhutab siiski, et neid muudatusettepanekuid tuleks käsitleda koos komisjoni kirjaliku muutmisettepanekuga nr 2/2016, mis sisaldab lisaks ümberpaigutamismeetmete teisele paketile ka eespool mainitud komisjoni 23. septembri 2015. aasta teatises osutatud täiendavaid meetmeid; avaldab kahetsust, et Euroopa Parlamendil ja nõukogul ei ole rohkem aega kirjaliku muutmisettepaneku sobivuse uurimiseks, kuid mõistab, et reageerida tuleb koheselt ja ajaline surve on märkimisväärne; toonitab, et Euroopa Parlament toetab täielikult neid uusi meetmeid ja kavatseb kaitsta nende rahastamist uute assigneeringutega veelgi suuremas mahus kui parlamendi enda seisukohas 2016. aasta eelarve kohta;

6.  on otsustanud võtta meetmeid ka Euroopa põllumajandustootjaid ja eriti piimatööstust praegu puudutava kriisi osas ning juba lisada oma 2016. aasta eelarvet käsitlevasse seisukohta komisjoni teatatud 500 miljoni euro suurused erakorralised toetusmeetmed; usub, et komisjoni kirjalik muutmisettepanek nr 2/2016 võimaldab kindlaks määrata konkreetsed eelarveread, mille assigneeringuid sellega seoses suurendatakse; avaldab heameelt komisjoni otsuse üle kanda kriisireservi kasutamata assigneeringud 2015. aasta eelarvest üle 2016. aasta eelarvesse ning märgib, et neid kasutamata rahalisi vahendeid kasutatakse otsemaksete saajatele hüvitiste maksmiseks, nagu määruses (EL) nr 1306/2013 on sätestatud;

7.  tunnistab, et liidu majanduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks konkurentsivõime ja majanduskasvu suurendamise ning kvaliteetsete töökohtade loomise kaudu on vaja palju rohkem pingutada; rõhutab mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ning sotsiaalsete ettevõtete keskset rolli sellega seoses; suurendab seetõttu COSME programmi assigneeringuid 16,5 miljoni euro võrra; on otsustanud teha ka ettepaneku uute kulukohustuste kohta, et jätkata 2016. aastal noorte tööhõive algatust, mille kogu rahastamispakett koondati aastatele 2014–2015; tunnistab selle programmi olulist panust tööpuuduse vastu võitlemisel ja on otsustanud tagada vajalike assigneeringute kättesaadavaks tegemise, et vältida rahastamispuudujääki asjaomase programmi elluviimisel; võtab seetõttu vastu ettepaneku suurendada 2016. aasta assigneeringuid 473,2 miljoni euro võrra, mis vastab noorte tööhõive algatusele algselt igal aastal ette nähtud assigneeringutele;

8.  kinnitab oma veendumust, et liidu eelarvest ei tohiks rahastada uusi algatusi olemasolevate liidu programmide ja poliitikavaldkondade arvelt ning hüljata juba võetud poliitilisi kohustusi; kavatseb pidada kinni Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) puudutavate läbirääkimiste ajal võetud kohustusest minimeerida iga-aastase eelarvemenetluse raames nii palju kui võimalik programmile „Horisont 2020” ja Euroopa ühendamise rahastule avaldatavat mõju, tunnistades ja kinnitades samas oma täielikku poliitilist ja rahalist toetust EFSI loomisele; teeb seetõttu ettepaneku 2016. aastal täielikult kompenseerida neis kahes programmis tehtud kärped, mis tulenevad EFSI tagatisfondi katteks eraldiste tegemisest (1,326 miljardit eurot), et võimaldada nende programmidega täielikult saavutada alles kaks aastat tagasi nende õiguslike aluste vastuvõtmisel kokku lepitud eesmärgid;

9.  rõhutab, et oluline on pidada täielikult kinni ühisavaldusest 2015.–2016. aasta maksekava kohta, milles Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon leppisid kokku pärast ühiselt võetud kohustust vähendada 2007.–2013. aasta ühtekuuluvusprogrammidega seotud täitmata maksenõudeid 2016. aasta lõpuks umbes 2 miljardile eurole; kritiseerib sellega seoses nõukogu soovitatud kärpeid, mis on selle maksekavaga otseses vastuolus; toonitab ühtlasi, et tulevikus tuleb vältida sellist täitmata maksenõuete jätkusuutmatut kuhjumist, ning kutsub komisjoni üles esitama selle kohta konkreetsed ettepanekud; on seetõttu seisukohal, et ettenägematuid maksevajadusi tuleks rahastada uutest assigneeringutest ning miljardi euro suurust maksete kiirendamist Kreekale 2016. aastal tuleks seetõttu rahastada mitmeaastase finantsraamistiku kasutada oleva maksete ülemäära kaudu; rõhutab parlamendi pikka aega püsinud seisukohta, mille kohaselt ei tohi paindlikkusinstrumendi raames kasutusele võetud kulukohustustest tulenevaid makseid arvestada mitmeaastase finantsraamistiku maksete ülemmäära sisse;

10.  taastab kõik eelarveprojekti assigneeringud, mida nõukogu kärpis (563,6 miljonit eurot kulukohustustena ja 1,4218 miljardit eurot maksetena); ei suuda mõista, miks tehakse ettepanek kärpida näiteks programmi „Horisont 2020” ja Euroopa ühendamise rahastu assigneeringuid, kuivõrd neid kahte programmi mõjutasid juba assigneeringute ümberpaigutamised EFSI kasuks, ning arengu- ja naabruspoliitika assigneeringuid, eelkõige hiljutisi sündmusi arvestades; tunneb muret, et nii suurte kärbete tegemisega eelarveprojektis eirab nõukogu suuresti liidu eelarve vaieldamatut lisaväärtust; on igal juhul vastu nõukogu väljendatud kavatsusele keskenduda eelarveridadele, mille täitmise määr või vahendite kasutamise suutlikkus on madal, kuna andmed eelarve tegeliku täitmise kohta seda ei kinnita ja selles ei arvestata teatavate programmide eelarve täitmise varieeruvust;

11.  väljendab kahetsust, et komisjoni eksperdirühmades puudub endiselt tasakaal, kuna neis domineerivad ülekaalukalt korporatiivsed huvid;

12.  järeldab, et nende pakiliste vajaduste nõuetekohaseks rahastamiseks – ja arvestades mitmeaastase finantsraamistiku väga väikseid varusid 2016. aastal – on vaja kasutusele võtta kõik mitmeaastase finantsraamistiku määruses paindlikkuse jaoks ette nähtud vahendid, sealhulgas võtta täielikult kasutusele paindlikkusinstrument; eeldab, et nõukogu toetab seda lähenemisviisi ja lepitusmenetluse käigus saavutatakse hõlpsasti kokkulepe, mis võimaldab liidul näidata, et ta tuleb olukorraga toime, ja tulemuslikult reageerida eesseisvatele probleemidele; toonitab sellega seoses, et mitmeaastase finantsraamistiku kulukohustuste 2015. aasta koguvaru tuleks võtta kasutusele kohe, kui õiguslikud tingimused on täidetud; loodab jõuda selles küsimuses nõukogu ja komisjoniga eelkokkuleppeni;

13.  tuletab meelde mitmeaastase finantsraamistiku üle poliitilise kokkuleppe sõlmimisega seoses tehtud kolme institutsiooni ühisavaldust, et iga-aastastesse eelarvemenetlustesse integreeritakse vajaduse korral soolist võrdõiguslikkust arvestavad elemendid; toonitab, et soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine peaks horisontaalse põhimõttena olema liidu poliitika alus, ning nõuab soolise võrdõiguslikkusega arvestava eelarvestamise igakülgset rakendamist; väljendab ka heameelt liidu eelarve keskkonnasõbralikumaks muutmisel tehtavate esimeste sammude üle; juhib tähelepanu vajadusele seda protsessi veelgi edendada, et täita kliima- ja keskkonnasõbralike kulutuste osas kokku lepitud eesmärgid;

14.  määrab 2016. aasta kulukohustuste assigneeringute kogusummaks 157,4273 miljardit eurot ja maksete assigneeringuteks 146,4593 miljardit eurot;

Alamrubriik 1a – Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks

15.  taunib, et ka sel aastal on nõukogu ulatuslikult kärpinud alamrubriigi 1a assigneeringuid, vähendades kulukohustusi eelarveprojektiga võrreldes 140,9 miljoni euro võrra ja makseid 435,4 miljoni euro võrra; rõhutab, et umbes pool nendest kärbetest puudutavad programmi „Horisont 2020”, mille tulemusena vähendatakse selle programmi assigneeringuid 2016. aastal veelgi, kuivõrd osa asjaomase programmi assigneeringutest on juba ümber paigutatud EFSI jaoks;

16.  rõhutab, et paljude alamrubriigi 1a programmide puhul tegi nõukogu mitmeid kärpeid põhjendusega, et vahendite kasutamise suutlikkus oli 2015. aasta juuni seisuga madal, kuid nüüd on vaja kärbitud assigneeringud ühtse lähenemisviisi nimel taastada, sest nende programmide elluviimine on 2015. aasta septembris oluliselt kiirenenud; märgib, et see on üldine suundumus, mis on kooskõlas asjaomaste programmide olelusringiga; otsustab seetõttu taastada assigneeringud nõukogu poolt kärbitud eelarveridadel eelarveprojekti tasemel nii kulukohustuste kui ka maksete osas;

17.  on otsustanud kooskõlas parlamendi 2016. aasta prioriteetidega – tööhõive, ettevõtted ja ettevõtlus – ning pärast asjaomaste programmide vahendite kasutamise senise suutlikkuse põhjalikku hindamist teha ettepaneku programmide COSME, „Horisont 2020”, Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi ning programmi „Erasmus+” assigneeringuid valikuliselt suurendada üle eelarveprojekti taseme, kompenseerides lisaks täielikult programmis „Horisont 2020” ja Euroopa ühendamise rahastus EFSIga seoses tehtud kärped;

18.  rõhutab eriti seda, et COSME programmi assigneeringute kiirendamine aastatel 2014–2015 on osutunud tõeliselt kasulikuks, võttes arvesse viimasel paaril aastal üha suurenenud VKEde-poolset nõudlust saada tuge juurdepääsul turgudele ja rahastamisvõimalustele; on seetõttu vastu sellele, et eelarveprojektis vähendatakse COSME programmi assigneeringuid 2015. aastaga võrreldes, ja otsustab suurendada asjaomase programmi assigneeringuid üle eelarveprojekti taseme; tuletab meelde, et komisjon juhtis juba tähelepanu puudujäägile COSME rahastamisvahendites aastateks 2015, 2016 ja 2017, mis näitab kasutatavate kulukohustuste ja eeldatava nõudluse vahelist lünka; palub COSME programmi raames oluliselt suurendada programmi „Erasmus noortele ettevõtjatele” assigneeringuid, kuivõrd olemasolevad vahendid ei ole piisavad, et katta suurt nõudlust programmis osalemise järele;

19.  palub komisjonil analüüsida kohustuslike sertifitseerimis- ja litsentsimismenetlustega seoses võetavatest tasudest ja lõivudest põhjustatud finantskoormust; nõuab tungivalt, et komisjon koostaks nõuetekohase hinnangu selliste kulude mõju kohta tööstusettevõtjate ja VKEde konkurentsivõimele;

20.  otsustab suurendada kolme järelevalveasutuse (EBA, EIOPA ja ESMA) ja ACERi jaoks ette nähtud assigneeringuid üle eelarveprojekti taseme, et anda neile piisavad vahendid nende suurenenud ülesannetega toimetulekuks;

21.  kinnitab oma toetust programmile ITER ja võtab endale kohustuse tagada selle vajalik rahastamine; tunneb siiski muret selle programmiga seotud võimalike täiendavate viivituste ja lisakulude pärast, samuti sellega seotud võimaliku mõju pärast liidu eelarvele; peab seetõttu kahetsusväärseks asjaolu, et parlament ei saanud hinnata ITERi 2016. aasta assigneeringute taset projekti ajakohastatud maksekava ja ajakava seisukohast, kuivõrd ITERI nõukogu esitab need alles 2015. aasta novembris; eeldab siiski, et läbivaadatud kava sisaldab piisavalt tõendeid selle kohta, et Euroopa Parlamendi soovitusi, mis esitati asjakohases 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevas resolutsioonis(9), on nõuetekohaselt arvesse võetud, ning tagatakse rahaline usaldusväärsus ja kulutõhusus; kavatseb tõstatada selle küsimuse 2016. aasta eelarve lepitusmenetluse käigus; nõuab ühtlasi täielikku läbipaistvust ühisettevõtte Fusion for Energy rahalise osaluse kasutamise kohta ITERi programmi jaoks; nõuab nõuetekohase aruandlusmehhanismi loomist, et saada selge ülevaade sellele rahvusvahelisele projektile eraldatavate rahaliste vahendite summa kohta ja hinnata vahendite kasutamise tõhusust;

22.  reserveerib osa assigneeringutest finantsaruandluse ja auditeerimise standardimiseks ning nõuab Maystadti raportis Euroopa finantsaruandluse nõuanderühma (EFRAG) ülesannete ja vastutuse kohta esitatud soovituste elluviimist, millega ühtlasi tugevdatakse liidu mõju rahvusvaheliste raamatupidamispõhimõtete kehtestamisel; väljendab ka muret IFRSi sihtasutusele eraldatud märkimisväärse ELi rahastuse pärast, millega ei kaasne vajalikud parandused aruandekohustuse, läbipaistvuse ja demokraatia valdkonnas;

23.  suurendab sellest tulenevalt alamrubriigi 1a kulukohustuste assigneeringuid ja maksete assigneeringuid üle eelarveprojekti taseme, vastavalt 1,4055 miljardi euro võrra ja 491,5 miljoni euro võrra (sh katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed), ületades seega kulukohustuste ülemmäära 1,3169 miljardi euroga, mida tuleb pärast olemasoleva varu ärakasutamist rahastada kõigi vahenditega, mida mitmeaastase finantsraamistiku määruse paindlikkust käsitlevad sätted võimaldavad;

Alamrubriik 1b – Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus

24.  on vastu nõukogu kavandatavatele kärbetele, millega vähendatakse alamrubriigi 1b kulukohustusi 3,1 miljoni euro võrra ja makseid koguni 220,1 miljoni euro võrra, sealhulgas lõpuleviimise eelarveridadel; nõuab, et nõukogu selgitaks, millisel moel on need kärped kooskõlas eesmärgiga vähendada ühet poolt kuhjunud tasumata arveid ja teisalt hoida ära negatiivsed tagajärjed ning tarbetud viivitused perioodi 2014–2020 programmide elluviimisel; tuletab meelde, et ühtekuuluvuspoliitika on liidu põhiline investeerimispoliitika valdkond, mille eesmärk on tasandada Euroopa piirkondade vahelisi erinevusi, tugevdades majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust; toonitab, et sellised vahendid nagu Euroopa Sotsiaalfond, Euroopa Regionaalarengu Fond, Ühtekuuluvusfond või noorte tööhõive algatus on keskse tähtsusega vastastikuse lähenemise edendamisel, arenguerinevuste vähendamisel ning kvaliteetsete ja jätkusuutlike töökohtade loomise toetamisel;

25.  võtab teadmiseks komisjoni esialgse hinnangu, mis tugineb liikmesriikide viimastele prognoosidele ja mille kohaselt ühtekuuluvuspoliitika valdkonna programmide elluviimine 2016. aastal tõenäoliselt hilineb; peab murettekitavaks seda, et eelarve märkimisväärne alakasutamine Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide uue perioodi kolmandal rakendusaastal, mil programmide elluviimine peaks saavutama täiskiiruse, ei takista mitte üksnes tulemuste õigeaegset saavutamist kohapeal, vaid võib tuua kaasa ka tõsise surve maksetele järgnevatel aastatel, tekitades võib-olla uuesti maksmata arvete kuhjumise; nõuab tungivalt, et asjaomased liikmesriigid teeksid kiireid edusamme programmide elluviimise hilinemise põhjuste lahendamisel, määrates näiteks viivitamata programme juhtivad asutused ning lihtsustaksid riiklikke haldusmenetlusi ning hoiduksid mitmekordsetest menetlustest; soovitab komisjonil jälgida kooskõlas maksekavaga tähelepanelikult programmitöö perioodiga 2014–2020 seotud alamrubriigi 1b kohaste maksete tegemist, koostades muu hulgas üksikasjalikud ja korrapäraselt ajakohastatavad prognoosid, mida arutatakse eriotstarbelistel institutsioonidevahelistel koosolekutel, ning esitaks vajaduse korral asjakohased ettepanekud;

26.  tuletab meelde, et komisjoni ettepanekus ei sisaldu kulukohustuste assigneeringuid noorte tööhõive algatuse jaoks 2016. aastaks, kuna selle algatuse rahastamispakett koondati aastatele 2014–2015; otsustab kooskõlas Euroopa Sotsiaalfondi määrusega(10), milles nähakse ette võimalus algatust jätkata, näha noorte tööhõive algatuse jaoks ette kulukohustuste assigneeringud 473,2 miljoni euro suuruses summas, mis vastab asjaomasele programmile algselt igal aastal ette nähtud assigneeringutele; on veendunud, et selle olulise ja liidu üht kõige pakilisemat probleemi käsitleva programmi rahastamine ei tohiks lõppeda 2015. aastal; rõhutab, et täiendavaid rahalisi vahendeid tuleks kasutada programmi laiendamiseks, et aidata seeläbi suuremat arvu noori inimesi inimväärse ja alalise töökoha otsingutel; nõuab tungivalt, et liikmesriigid teeksid kõik endast oleneva, et kiirendada algatuse kohapealset elluviimist, millest saavad otsest kasu noored eurooplased; nõuab, et komisjon annaks parlamendile aru liidu poolt rahastatud meetmete kohta noorte tööpuuduse vastu võitlemisel ning nende meemetega saavutatud tulemuste kohta;

27.  katseprojekte ja ettevalmistavaid meetmeid arvesse võttes suurendab alamrubriigi 1b kulukohustuste assigneeringuid 482,7 miljoni euro ja maksete assigneeringuid 1,164 miljardi euro võrra eelarveprojektiga võrreldes, ületades seega kulukohustuste ülemmäära 467,3 miljoni euroga, mida tuleb rahastada kõigi vahenditega, mida mitmeaastase finantsraamistiku määruse paindlikkust käsitlevad sätted võimaldavad;

Rubriik 2 – Jätkusuutlik majanduskasv: loodusvarad

28.  märgib, et nõukogu vähendas ka rubriigi 2 assigneeringuid 199,9 miljoni euro võrra kulukohustuste ja 251,1 miljoni euro võrra maksete osas, muu hulgas puudutab see maaelu arengut, Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi ning programmi LIFE; on seisukohal, et Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi assigneeringute usaldusväärse läbivaatamise aluseks peaks jääma põllumajandust käsitlev kirjalik muutmisettepanek nr 2/2016; taastab seetõttu assigneeringud eelarveprojekti tasemel;

29.  tunneb heameelt asjaolu üle, et komisjon esitas 500 miljoni euro suuruse ulatusliku erakorraliste meetmete paketi, et toetada Euroopa põllumajandustootjaid, ennekõike piimatööstuses, pidades silmas langevaid toorainehindu ja piima tootmise suurenemist; rõhutab, et kõige tõsisemalt avaldub mõju äärepoolseimates piirkondades, kus piimatööstuse sotsiaal-majanduslik tähtsus on vaieldamatult suur; lisab selle summa parlamendis toimuval lugemisel, et näidata toetust komisjoni teatatud meetmele, ja ootab, et see lisataks lepitusmenetluse käigus kirjaliku muutmisettepaneku nr 2/2016 alusel täielikult eelarvesse; rõhutab, et see pakett peaks täiendama mitmesuguseid meetmeid, mille eesmärk on kompenseerida Euroopa põllumajandustootjatele Venemaa poolt põllumajandustoodetele kehtestatud embargost põhjustatud kahju ja pikaajalist mõju, kuivõrd Venemaa on seni olnud liidu põllumajandusekspordi jaoks tähtsuselt teine sihtturg;

30.  leiab, et eksporditoetused moonutavad kaubandust ja on vastuolus ELi arengueesmärkidega; toetab seetõttu nende täielikku kaotamist;

31.  kordab, et ei ÜPP assigneeringuid ega ka muid eelarveassigneeringuid ei tohiks kasutada surmava härjavõitlusega seotud tegevuste rahastamiseks; juhib tähelepanu asjaolule, et selline rahastamine rikub selgelt põllumajandusloomade kaitse Euroopa konventsiooni (nõukogu direktiiv 98/58/EÜ)(11);

32.  rõhutab, et liidule on lisandunud Euroopa Merendus- ja Kalandusfondiga seonduvaid ülesandeid; taastab seetõttu assigneeringud 2015. aasta eelarve tasemel kalanduse teadusliku nõustamise ja andmete kogumise jaoks, võttes arvesse andmete kogumise tähtsust otsuste tegemisel, ning suurendab Euroopa Kalanduskontrolli Ameti (EFCA) eelarvet, et toetada ameti rolli ühise kalanduspoliitika koordineerimisel ja elluviimisel;

33.  suurendab seetõttu kulukohustuste assigneeringuid 510,4 miljoni euro võrra ja maksete assigneeringuid 520,6 miljoni euro võrra (sh katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed), jättes rubriigi 2 kulukohustuste ülemmäära alla 647,2 miljoni euro suuruse varu;

Rubriik 3 – Julgeolek ja kodakondsus

34.  tuletab meelde, et eelarveprojektiga nähti ette julgeoleku ja rände valdkonna assigneeringute suurendamine, sealhulgas 150 miljonit eurot rahvusvahelist kaitset vajava 40 000 inimese ümberpaigutamiskava jaoks, mistõttu komisjon ületas asjaomase rubriigi ülemmäära 124 miljoni euroga ja tegi ettepaneku paindlikkusinstrumendi kasutuselevõtuks vastavas summas; tunneb heameelt asjaolu üle, et nõukogu on heaks kiitnud põhimõtte võtta paindlikkusinstrument sel eesmärgil kasutusele; märgib siiski, et pagulaskriisile reageerimiseks on vaja pikaajalist rahastamiskava, ning arvab, et ka sellega tuleb tegelda mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamise käigus;

35.  otsustab praegust erakordselt suurt rändajate ja põgenike voogu arvesse võttes keskenduda assigneeringute suurendamisel Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi vahendite suurendamisele; toetab sellega seoses kindlalt teist, 780 miljoni euro suurust paketti veel 120 000 inimese ümberpaigutamiseks; otsustab lisada vajalikud rahalised vahendid eelarvesse parlamendis toimuval lugemisel ja viia ümberpaigutamismeetmete esimene pakett vastavusse teisega, lisades 20 miljonit eurot transpordikulude rahastamiseks (500 eurot iga rändaja kohta Itaaliale ja Kreekale); kiidab heaks assigneeringute täiendava suurendamise 79 miljoni euro võrra Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi üldiseks tugevdamiseks; toonitab, et Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondile tuleb lähiaastatel tagada ka piisavad rahastamisvõimalused; tuletab meelde, et institutsioonidevahelise kokkuleppe punkt 17 võimaldab uute, objektiivsete ja pikaajaliste asjaolude tekkimise korral suurendada kogu programmi kestuse jooksul ette nähtud summat rohkem kui 10 %;

36.  märgib, et sellised meetmed on kõigest esimene samm liidu aluspõhimõtteks oleva solidaarsuse täieliku rakendamise suunas; kutsub komisjoni ja nõukogu üles viima täies mahus ellu eespool mainitud komisjoni 23. septembri 2015. aasta teatises esitatud kavad ja näitama selgelt austust inimõiguste vastu, nagu on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas; toonitab, et oluline on rahastada tagasisaatmist nõuetekohaselt kooskõlas harta ning mittetagasisaatmise põhimõttega, et jõuda tulemusliku tagasisaatmispoliitikani, hoida ära ja vähendada ebaseaduslikku rännet; toonitab, et oluline on toetada pagulasi nende kodulähedastes riikides ja lihtsustada varjupaigamenetlusi liikmesriikides;

37.  otsustab lisaks suurendada rändega seotud ülesandeid täitvate ametite assigneeringuid kokku 26 miljoni euro võrra, kusjuures kõige rohkem suurendatakse Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti (EASO) assigneeringuid – 12 miljonit eurot üle eelarveprojektis kavandatu; tuletab meelde, et see amet etendab keskset kooskõlastavat rolli esialgsete meetmete elluviimisel rahvusvahelise kaitse valdkonnas ning asjaomased liikmesriigid paluvad ametilt järjest sagedamini abi;

38.  tunneb heameelt komisjoni 23. septembri 2015. aasta teatise ja sellele vastavate meetmete üle, mis kajastuvad kirjalikus muutmisettepanekus nr 2/2016, eelkõige 600 miljoni euro üle, millega kõige suurema koormusega liikmesriikidele antakse täiendavat erakorralist toetust; on rahul asjaoluga, et komisjon võtab endale selles valdkonnas juhirolli ja kinnitab seeläbi parlamendis toimunud lugemisel valitud lähenemisviisi; on valmis kaaluma assigneeringute täiendavat suurendamist lepitusmenetluse käigus;

39.  taunib asjaolu, et nõukogu on vähendanud eelarveprojektiga võrreldes kulukohustuste assigneeringuid 25,1 miljoni euro võrra ja maksete assigneeringuid 33,6 miljoni euro võrra; on veendunud, et nende kärbetega seatakse ohtu rubriigi 3 programmide ja meetmete nõuetekohane elluviimine; tuletab sellega seoses meelde, et kuigi mõned kavandatavad kärped võivad tunduda tühised, tuleb meeles pidada mitmete oluliste ja väärtuslike programmide suhtelist väiksust, mistõttu need programmid on kärbete osas eriti haavatavad; otsustab seetõttu taastada assigneeringud eelarveprojekti tasemel;

40.  peab lisaks vajalikuks suurendada kultuuri ja meedia allprogrammide (sh multimeedia meetmed ning 2016. aastaks kavandatud kultuuri- ja loomesektori tagatisvahend, mille eesmärk on lahendada kultuuri- ja loomesektoris tegutsevate VKEde ja organisatsioonide rahastamisele juurdepääsu kriitiline probleem) kulukohustuste assigneeringuid kokku 10,5 miljoni euro võrra üle eelarveprojekti taseme, pidades silmas nende olulist rolli keskseid Euroopa väärtusi esindava kultuuri- ja loomesektori toetamises;

41.  peab prioriteediks ka programmi „Kodanike Euroopa” assigneeringute suurendamist 1,5 miljoni euro võrra, samuti programmi „Kodanike Euroopa” eelarve liigenduse muutmist, nähes Euroopa kodanikualgatuse elluviimise jaoks ette eraldi eelarverea;

42.  märgib, et eelarve (sh katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed) lugemisel parlamendis ületatakse rubriigi 3 kulukohustuste ülemmäära 1,0551 miljardi euroga, suurendades kulukohustusi 931,1 miljoni euro võrra üle eelarveprojekti taseme, samal ajal kui maksete assigneeringuid suurendatakse 586,5 miljoni euro võrra; teeb seetõttu ettepaneku võtta kasutusele kõik mitmeaastases finantsraamistikus olemasolevad vahendid, et rahastada rändega seotud assigneeringute suurendamise paketti;

Rubriik 4 – Globaalne Euroopa

43.  juhib tähelepanu asjaolule, et kõigist rubriikidest on nõukogu kõige rohkem kärpinud rubriiki 4, nii kulukohustuste (-163,4 miljonit eurot) kui ka maksete osas (-450,4 miljonit eurot); võtab üllatusega teadmiseks, et kõige enam puudutavad kärped muu hulgas Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendit (eelkõige vaesuse vähendamist ja julgeolekut Vahemere piirkonna riikides), arengukoostöö rahastamisvahendit (sh rände ja varjupaigaga seotud valdkondlikku eesmärki) ning ühinemiseelse abi rahastamisvahendit (hoolimata asjaolust, et kandidaatriigid võtavad vastu märkimisväärsel arvul pagulasi või asuvad peamistel rändeteedel); rõhutab, et see lähenemisviis on teravas vastuolus nõukogu ja Euroopa Ülemkogu poolt rände tegevuskava, põgenikekriisi ning päritolu- ja transiitriikidega koostöö teemal tehtud avaldustega;

44.  otsustab seetõttu taastada assigneeringud eelarveprojektis ette nähtud tasemel; märgib, et maksetega seotud olukord rubriigis 4 on endiselt väga murettekitav seoses märkimisväärse hulga maksmata arvete ülekandmisega ja lepinguliste kohustuste kunstliku edasilükkamisega, et tulla toime sellega, et eelarves nähakse pidevalt ette liiga vähe maksete assigneeringuid; kinnitab seetõttu veel kord, et komisjoni ettepaneku kohane maksete assigneeringute suurendamine oli üksnes vajalik, jättes kõrvale asjaolu, et enneolematu rände- ja pagulaskriis on vahepeal põhjustanud liidu välistegevusele täiendavaid probleeme;

45.  täiendab rände- ja pagulaskriisi puudutavate muudatusettepanekute paketti, otsustades sihipäraselt suurendada eelkõige Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi (+178,1 miljonit eurot), aga ka arengukoostöö rahastamisvahendi (+26,6 miljonit eurot), humanitaarabi (+26 miljonit eurot), ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (+11,2 miljonit eurot), stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendi (+12,6 miljonit eurot) ning demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi kulukohustuste assigneeringuid (+1 miljon eurot); toetab ühtlasi vajaduse korral prioriteetide muutmist nende programmide raames, et keskenduda kõige pakilisematele probleemidele, kuid toonitab, et see ei tohi viia vastava õigusliku aluse algsete eesmärkidega seotud püüdluste vähendamiseni, mis võiks destabiliseerida Euroopa naaberriike või muid asjaomaseid piirkondi; kordab vajadust võtta vastu laiaulatuslik ja inimõigustel põhinev lähenemisviis, mille raames seotakse ränne arenguga ning püütakse integreerida seaduslikud sisserändajad, varjupaigataotlejad ja pagulased; kordab vajadust teha tihedamat ja pühendunud koostööd päritolu- ja transiidiriikidega, et tulemuslikult tegelda praeguse rändekriisiga, eriti kolmandate riikide põgenike vajaduste osas tervishoiu ja hariduse valdkonnas; peab seetõttu sellist assigneeringute suurendamist hädavajalikuks, et rahastada täiendavaid algatusi lisaks vastavate õiguslike aluste algsetele eesmärkidele;

46.  märgib, et Süüria kriisile reageerimiseks loodud Euroopa Liidu piirkondlik usaldusfond ja hädaolukorra usaldusfond stabiilsuse tagamiseks ja ebaseadusliku rände algpõhjustega tegelemiseks Aafrikas loodi seetõttu, et liidu eelarves puuduvad nii vajalik paindlikkus kui ka rahalised vahendid, mis võimaldaksid kriisile kiiresti ja mitmekülgselt reageerida; toonitab, et mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamise/muutmise käigus tuleb leida terviklikum lahendus liidu eelarvest humanitaar- ja arenguabiks antava toetuse tulemuslikumaks ja kergemini kättesaadavaks tegemiseks ja selle edukaks ühendamiseks Euroopa Arengufondi ning liikmesriikide otsustatava kahepoolse abiga; nõuab, et rubriigi 4 alla kuuluvatele programmidele eraldatud täiendavaid assigneeringuid kasutataks eelkõige kahe usaldusfondi rahastamise suurendamiseks ning ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti ja Maailma Toiduprogrammi kaudu antavaks koheseks abiks; kutsub liikmesriike üles minema sõnadelt tegudele ja andma vajalik täiendav ning samaväärne panus lisaks usaldusfondidega seotud liidu rahalistele vahenditele ning tegema viivitamatult lõpp ÜRO asutuste rahastamispuudujäägile; märgib, et potentsiaalselt usaldusfondidest rahastatavate tulevaste projektide arv annab veelgi vähem alust nõukogu väitele, mille kohaselt ei ole rubriigis 4 vahendite kasutamise suutlikkus piisav;

47.  suurendab 40 miljoni euro võrra assigneeringuid eelarvereal, mis on mõeldud rahuprotsessi toetamiseks ning rahalise abi andmiseks Palestiinale ja ÜRO Palestiina Põgenike Abi- ja Tööorganisatsioonile Lähis-Idas (UNRWA); märgib, et UNRWA teeb tulemuslikku tööd üha suureneva arvu Palestiina põgenike toetamisel, kes kannatavad otseselt Süüria kriisi tõttu, ja see on asjaomase asutuse jaoks täiendav koorem; tunneb muret UNRWA rahastamises esinevate puudujääkide pärast ja nõuab, et need täiendavad assigneeringud suunataks UNRWA üldfondi, et toetada põhihariduse andmist ning sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid;

48.  tuletab meelde, et humanitaarkriisist tulenevate pikaajaliste kahjulike mõjude leevendamiseks on väga oluline tagada, et kriisist mõjutatud lapsed saaksid haridust; suurendab seetõttu rahastamist hariduse toetamiseks humanitaarabi eelarves, nii et selle osakaal ulatub 3 %-ni senise 1 % asemel eesmärgiga jõuda 2019. aastaks 4 % künniseni;

49.  kiidab heaks ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) eelarve sümboolse suurendamise, et toetada kõiki algatusi, mille eesmärk on muuta ränne ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) tsiviilmissioonide eraldi osaks, toetades samas täielikult Euroopa Liidu sõjalist operatsiooni Vahemere lõunapiirkonna keskosas (EUNAVFOR MED), mille eesmärk on võidelda inimeste ebaseaduslikult üle piiri toimetajate ja inimkaubitsejate vastu;

50.  tunneb heameelt Euroopa välisteenistuse käimasoleva aruteluprotsessi üle ELi eriesindajate tuleviku ja nende suhte üle Euroopa välisteenistusega; on seisukohal, et ELi eriesindajaid käsitleva mis tahes eelarverea muutmine peaks toimuma pärast käimasoleva aruteluprotsessi lõppu;

51.  peab vajalikuks Küprose türgi kogukonnaga seotud eelarverea assigneeringute suurendamist (+2 miljonit eurot), et aidata otsustavalt kaasa Küprosel teadmata kadunud isikutega tegeleva komisjoni töö jätkamisele ja intensiivistamisele ning toetada kahte kogukonda ühendavat kultuuripärandi tehnilist komisjoni, millega edendatakse usaldust ja leppimist kahe kogukonna vahel;

52.  rõhutab, et WTO 9. ministrite konverentsil sõlmitud kaubanduse lihtsustamise lepingu täitmiseks on vaja suuremat rahalist abi vähim arenenud ja arenguriikide toetamiseks; toonitab, et rahvusvaheliste finantseerimisasutuste osas on vaja kooskõlastatud püüdlusi komisjoni ja liikmesriikide vahel, et hoida ära olukord, kus kaubandusabi ja mitmepoolsete algatuste assigneeringute vähendamine ning eeskirjade eiramised teatavate partneritega tehtavas koostöös viiksid alla kulutuste tulemuslikkuse, ka tuleb tagada kaubanduse lihtsustamise lepingu mõju arengule;

53.  otsustab kasutada ära (katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed kaasa arvatud) eelarveprojektis rubriigi 4 ülemmäära alla jäetud 261,3 miljoni euro suuruse kulukohustuste varu ning hetkel sellest mitte kaugemale minna; suurendab ka maksete assigneeringuid 132,5 miljoni euro võrra; ootab nende muudatusettepanekute alusel tulemuslikku lepitusmenetlust, võttes arvesse ka kirjalikku muutmisettepanekut nr 2/2016; rõhutab siiski, et see ülemmäär võib osutuda ebapiisavaks, pidades silmas asjaolu, et see määrati kindlaks palju varem enne Ukrainas, Süürias, Tuneesias ja üldisemalt naaberriikides, Lähis-Idas ja Aafrikas toimunud olulisi arenguid; nõuab seetõttu, et kasutataks täielikult ära hädaabireservi potentsiaali, ja on valmis arutama mitmeaastase finantsraamistiku paindlikkust käsitlevate sätete täiendavat kasutuselevõttu, et käsitleda rände- ja pagulaskriisi välismõõdet;

Rubriik 5 – Haldus; muude rubriikide haldus- ja teadustegevuse toetuskulud

54.  märgib, et nõukogu on teinud selles rubriigis kärpeid 31,2 miljoni euro ulatuses, sellest 19,3 miljonit eurot komisjoni halduseelarves, eelkõige seoses hoonete, seadmete ja eriti personaliga (tulenevalt kohaldatava kindla vähendusmäära suurendamisest 4,3 %-ni); ei pea nõukogu seisukohta põhjendatuks ning tuletab meelde, et viimaste aastate pidevate piirangute kontekstis jäid komisjoni 2016. aasta kavandatavad halduskulud eeldatava inflatsiooni taset arvestades tegelikult stabiilseks ning komisjon vähendab juba niigi pidevalt personali;

55.  on samuti seisukohal, et sellised kärped on meelevaldsed, võttes arvesse, et peamiselt lepingulistel kohustustel põhinevad kulutused on prognoositavad ja komisjoni esitatud andmete põhjal on nende täitmismäär väga kõrge; märgib eelkõige, et komisjoni ametikohtade täitmismäär oli 1. aprilli 2015. aasta seisuga rekordkõrge – ametikohtadest oli tegelikult täidetud 97,8 %; peab kahetsusväärseks, et muudes rubriikides peale rubriigi 5 kärpis nõukogu halduskulusid ja teadustegevuse toetuskulusid kokku veel 28 miljoni euro jagu, ehkki need kulutused on üliolulised liidu eri poliitikavaldkondade programmide edukaks läbiviimiseks;

56.  otsustab seetõttu taastada assigneeringud eelarveprojekti tasemel kõikidel nõukogu kärbitud eri poliitikavaldkondade halduskulusid ja teadustegevuse toetuskulusid puudutavatel eelarveridadel ning kõikidel rubriigi 5 eelarveridadel ning kiidab heaks vahendite suurendamise teatavatel üksikutel juhtudel;

57.  palub komisjonil tagada, et OLAFi järelevalvekomitee ja tema sekretariaadi ühiseelarve oleks täpsustatud OLAFi 2016. aasta eelarves eraldi real;

Ametid

58.  kiidab üldjoontes heaks komisjoni hinnangu ametite eelarveliste vajaduste kohta; märgib, et komisjon on enamike ametite algseid taotlusi juba arvestatavalt kärpinud;

59.  on seetõttu seisukohal, et nõukogu ettepanekus sisalduvad suuremad kärped võivad seada ohtu ametite nõuetekohase toimimise ega võimaldaks neil täita seadusandja poolt määratud ülesandeid;

60.  otsustab suurendada rändepaketi raames asjaomases valdkonnas töötavate peamiste ametite (Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet, Frontex, Europol, Eurojust, eu-LISA, CEPOL ja Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet) assigneeringuid kokku 26 miljonit eurot, sest need ametid on eluliselt olulised selleks, et tegeleda tõhusalt praeguse pakilise rändevoogude probleemiga; väljendab heameelt ametitele paranduseelarvega nr 7/2015 eraldatud täiendavate assigneeringute ning ametikohtade loetelusse kantud 120 uue ametikoha üle ning eeldab, et see otsus mõjutab ka 2016. aasta eelarvet ning eelolevate aastate eelarveid; toonitab kiiresti süvenevat kriisiolukorda ning rändevoogude tohutut kasvu; nõuab tungivalt, et komisjon annaks enne eelarve lepitusmenetlust ametite vajaduste kohta ajakohastatud ja konsolideeritud teavet; palub komisjonil esitada ettepanek, milles käsitletakse justiits- ja siseküsimustega tegelevate ametite võetavate meetmete keskpika tähtajaga ja pikaajalist strateegiat: eesmärgid, ülesanded, koordineerimine, kriisikolletega tegelemine ja rahalised vahendid;

61.  otsustab lisaks suurendada 2016. aasta eelarves kolme finantsjärelevalvega tegeleva ameti jaoks ette nähtud assigneeringuid, võttes arvesse neile juurde antud ülesandeid ja kasvanud töökoormust; kutsub komisjoni üles esitama 2017. aastaks ettepaneku tasudel põhineva rahastamissüsteemi kohta, et asendada täielikult praegune liikmesriikide osamaksude süsteem ning tagada seeläbi Euroopa ametiasutuste sõltumatus liikmesriikide asutustest;

62.  otsustab samuti suurendada Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti, Euroopa Kalanduskontrolli Ameti ning Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse assigneeringuid, et ametite kasutadaolevad ressursid vastaksid paremini nende ülesannetele;

63.  ei pea siiski vastuvõetavaks komisjoni ja nõukogu seisukohti ametite personalipoliitika osas ning teeb seetõttu ametikohtade loeteludes arvestatavaid muudatusi; rõhutab uuesti, et vastavalt institutsioonidevahelises kokkuleppes sätestatule tuleks igas ametis töökohti viie aasta jooksul 5 % vähendada, kuid uutest poliitikasuundumustest tingitud täiendavate ülesannete täitmiseks on vaja luua uusi töökohti ja pärast 2013. aastat vastu võetud uute õigusaktidega peavad kaasnema täiendavad vahendid ning seda ei saa institutsioonidevahelises kokkuleppes sätestatud töötajate vähendamise alase eesmärgi piiridesse lugeda;

64.  toonitab seetõttu uuesti, et on vastu ametitevahelise ümberpaigutamisreservi mõttele, kuid kinnitab, et on nõus ametikohtade vabastamisega tihedamast haldusalasest koostööst tuleneva ametitevahelise tulemuslikkuse suurendamise kaudu või koguni analüüsima ametite liitmise võimalusi seal, kus see on võimalik, ning teatavate funktsioonide ühiskasutuse kaudu (komisjoni või mõne ametiga);

65.  toonitab veel kord, et tööstusharude poolt rahastatavad töökohad ei mõjuta liidu eelarvet ning nende suhtes ei tohiks seetõttu kohaldada töötajate arv vähendamist; toonitab, et asjaomastele ametitele tuleks jätta õigus tasakaalustada kõikuvat töökoormust selliselt, et kõiki neile eraldatud töökohti ei täideta;

66.  teeb seetõttu vastavalt eespool nimetatud prioriteetidele muudatusi mitme ameti ametikohtade loetelus, et viia töötajate arv kooskõlla tööülesannete lisamisega või tegeliku kohustusega vähendada viie aasta jooksul töötajate arvu 5 % ning käsitleda tasudest rahastatud ametikohti diferentseeritult; tuletab meelde, et 5 %-line kärbe viie aasta jooksul kehtestati halduskulude vähendamise eesmärgil; toonitab sellega seoses, et täiendavad töökohad ametikohtade loetelus ei avalda automaatset finantsmõju liidu eelarvele, kuna ametid täidavad töökohti vastavalt oma vajadustele ning seetõttu ei ole ametitel alati kõik ametikohade loetelus olevad kohad täidetud;

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

67.  otsustab võtta vastu piiratud arvust katseprojektidest ja ettevalmistavatest meetmetest koosneva kompromisspaketi (arvestades muu hulgas olemasolevate varude piiratust), olles põhjalikult analüüsinud esitatud katseprojekte ja ettevalmistavaid meetmeid (seoses jätkuvate projektide ja meetmete edukuse määraga ning jättes välja algatused, mis on juba kaetud olemasolevate õiguslike alustega) ning võttes täielikult arvesse komisjoni hinnangut projektide teostatavuse kohta;

Maksed

68.  toonitab veel kord eelarvemenetluse eel parlamendi, nõukogu ja komisjoni poolt kokku lepitud aastate 2015–2016 ühise maksekava tähtsust, mis kajastab kolme institutsiooni võetud kohustust vähendada täitmata maksenõuete kuhjumist; märgib, et kolm institutsiooni leppisid kokku igakülgses koostöös, mille eesmärk on kehtestada 2016. aasta eelarves selline maksete assigneeringute tase, mis võimaldaks nimetatud eesmärgi saavutada, ning märgib, et komisjon arvestaski 2016. aastaks taotletud maksete assigneeringud välja sellest lähtuvalt; on seisukohal, et iga meetmega maksenõuete jätkusuutmatu kuhjumise ohu haldamiseks peaksid kaasnema püüdlused tulemuslikuma arvamuste vahetuse tagamiseks ning koostöövaimu parandamine ühelt poolt nõukogu ja teiselt poolt parlamendi ja komisjoni vahel; tuletab meelde, et ELi toimimise lepingu artikli 310 kohaselt peavad ELi eelarves näidatud tulud ja kulud olema tasakaalus;

69.  peab taunimisväärseks, et komisjoni soovitatud mõõdukast maksete assigneeringute suurendamisest ja piisavatest piirmääradest hoolimata otsustas nõukogu maksete assigneeringuid 1,4 miljardi euro jagu kärpida, kusjuures sihikule võeti nii programmide lõpuleviimisega seotud eelarveread kui ka alles täistöövõimsust saavutavad programmid, see aga seab maksete ebanormaalse kuhjumise probleemi järkjärgulise lahendamise kahtluse alla; tuletab meelde, et otsejuhtimise kavade puhul ei kajastu maksete assigneeringute nappus üksnes arvete kuhjumises, vaid ka programmide elluviimisel tehtavates kunstlikes viivitustes, näiteks konkursikutsete avaldamise edasilükkamises ja/või uute lepingute allkirjastamisega viivitamises;

70.  otsustab taastada maksete assigneeringud eelarveprojekti tasemel kõikidel nõukogu kärbitud eelarveridadel, lähtudes eeldusest, et komisjoni poolt eelarveprojektis soovitatud maksete assigneeringute tase on maksekava eesmärkide saavutamiseks vajalik;

71.  suurendab maksete assigneeringuid asjakohasel määral kõikidel eelarveridadel, millega seotud kulukohustuste assigneeringuid muudetakse, võttes arvesse valdkondi, kus väljamaksed peavad toimuma kiiresti või mis puudutavad pakilisi probleeme (näiteks Erasmus+, kaks ümberpaigutamismehhanismi, Palestiina pagulaste abiorganisatsioon ja humanitaarabi); suurendab maksete assigneeringuid veel 1 miljardi euro võrra, et katta uute assigneeringutega täielikult Kreekale tehtavate maksete koondamine perioodi algusesse; otsustab varasemaid rakendamiskogemusi arvesse võttes suurendada ka Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi maksete assigneeringuid;

Muud jaod

I jagu – Euroopa Parlament

72.  tuletab meelde, et parlament hindas oma 2016. aasta vajadused 1 823 648 600 eurole, mis tähendab 2015. aasta eelarvega võrreldes 1,6 % suurust kasvu; tuletab sellele lisaks meelde, et 15 miljonit eurot eraldati sihtotstarbeliselt hädavajalikeks ja kiireteks investeeringuteks julgeoleku ja küberjulgeoleku vallas, mis tõigi parlamendi 2016. aasta kogueelarve 1 838 648 600 euroni;

73.  juhib tähelepanu asjaolule, et 15. juunil 2015 – pärast seda, kui parlamendi 2016. aasta eelarvestus vastu võeti – moodustati uus fraktsioon ning sellest tuleneva parlamendi töökorralduse muutuse tõttu oli vaja täiendavaid assigneeringuid, et tagada kõikide fraktsioonide võrdne kohtlemine;

74.  kompenseerib need täiendavad vahendid täielikult assigneeringute vähendamisega eelarveridadel, mis puudutavad ettenägematute kulude reservi, parlamendiliikmete üldisi hüvitisi, täiendkoolitusi, ruumide sisustamist, energiatarbimist, arvuti- ja telekommunikatsioonisüsteeme – investeeringuid projektidesse ja mööblisse;

75.  võtab teadmiseks juhatuse 7. septembri 2015. aasta järeldused 2016. aasta eelarve lugemise kohta parlamendis, milles tehakse ettepanek kanda juhatuse hiljutised otsused ja tehnilised kohandused eelarvesse; kiidab heaks juhatuse soovitatud piiratud tehnilised muudatused, mille sekka kuuluvad eelarveneutraalsed kohandused assigneeringute osas ja ametikohtade loetelus ning eelarve liigenduse teatavate aspektide ajakohastamine;

76.  jätab seega oma 2016. aasta eelarve üldise summa, mille täiskogu 29. aprillil 2015. aastal heaks kiitis, endisele tasemele, milleks on 1 838 648 600 eurot;

77.  rõhutab, et fraktsioonide tegevus ei ole haldustöö; kinnitab, et seetõttu ei puuduta eesmärk vähendada töötajaid 5 % fraktsioonide töötajaid tervikuna ning see on kooskõlas eelarveaastate 2014(12) ja 2015(13) suhtes võetud otsuste ja 2016. aasta eelarvestusega(14);

78.  tuletab meelde, et fraktsioonid on pidanud töötajate palkamise alates 2012. aastast peatama ning nende vajadused kaeti eelnevatel eelarveaastatel ainult osaliselt;

79.  kordab lubadust rakendada institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 27 ning vähendada oma töötajate arvu 1 %;

80.  toonitab, et pikaajalise kokkuhoiu saavutamiseks liidu eelarves peavad parlament ja nõukogu tegelema vajadusega töötada välja parlamendi ühe töökoha tegevuskava, nagu valdav enamus selle parlamendi liikmeid on mitmes resolutsioonis nõudnud;

Muudatused ametikohtade loetelus

81.  kaotab oma peasekretariaadi ametikohtade loetelus 2016. aastal 57 järgmist ametikohta (eesmärk vähendada töötajaid 1 %): 4 AD14, 13 AD13, 2 AD12, 1 AD9, 2 AD8, 1 AD5, 2 AST11, 1 AST10, 3 AST9, 8 AST8, 7 AST7, 4 AST6, 3 AST5, 2 AST4, 1 AST3, 1 alalise AST1 ametikoha ja 2 ajutist AST4 ametikohta; tuletab meelde, et selle meetme mõju eelarvele on juba eelarvestuses arvesse võetud;

82.  muudab kooskõlas uute personalieeskirjadega 80 alalist AST ametikohta (25 AST11, 10 AST10, 5 AST8, 15 AST7, 5 AST6, 5 AST5, 5 AST4, 5 AST3 ja 5 AST2) 80 AST/SC1 ametikohaks;

83.  teeb ka järgmised tehnilised korrektsioonid: kustutab kolm AST7 ametikohta ja kolm AST6 ametikohta, lisab kuus AST5 ametikohta ja kustutab ametikohtade loetelu allmärkuse nr 1, kuna asjaomast menetlust ei ole viimasel ajal kasutatud;

84.  annab loa 43 uue ajutise ametikoha loomiseks (2 AD7, 19 AD5, 5 AST5, 5 AST3 ja 12 AST1 ametikohta) ning kiidab heaks ühe ajutise AD10 ametikoha ülendamise AD14 ametikohaks, et katta uue fraktsiooni moodustamisest tingitud täiendavad vajadused;

Personali vähendamine 5 %

85.  tuletab meelde, et parlament täidab kolmandat aastat järjest nõuet vähendada töötajate arvu 5 %, järgides nõuetekohaselt institutsioonidevahelise kokkuleppe sätteid ja mõtet; toonitab, et seetõttu on parlamendi ametikohtade loetelust alates 2014. aastast kaotatud 171 alalist ametikohta;(15) rõhutab, et eesmärk vähendada töötajate arvu 5 % täidetakse täielikult, kui 2018. aastani kaotatakse veel 57 ametikohta aastas;(16)

86.  rõhutab, et institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 27 kohaselt vähendatakse töötajate arvu 5 % (võttes aluseks 1. jaanuari 2013. aasta ametikohtade loetelu) seoses asjaoluga, et töönädalat pikendati (37,5 tunni asemel 40 töötundi nädalas); on seisukohal, et töökohtade vähendamine peab toimuma konstantset töökoormust arvestades ning seetõttu tuleb uued ülesanded ja kohustused sellest arvestusest välja jätta;

87.  märgib, et hoolimata eesõiguste suurendamisest ja parlamendile alates 2013. aastast lisandunud ülesannetest, samuti olulistest struktuursetest muudatustest, nagu teenuste parlamendisiseseks muutmine, mille puhul on võimalikult palju töötajaid leitud institutsioonisisese ümberpaigutamise kaudu, on uusi ametikohti loodud üksnes tungival vajadusel; otsustab jätta need täiendavad ametikohad töötajate arvu 5 %-lisel vähendamisel arvestamata;

88.  nõuab tungivalt, et komisjon võtaks parlamendi töötajate arvu vähendamise eesmärgi täitmise jälgimisel arvesse uusi tegureid, nagu konstantne töökoormus, fraktsioonide kärbete alt väljajätmine, teenuste parlamendisiseseks muutmine, mida kompenseeritakse kärbetega sisseostetavate teenuste eelarveridadel, parlamendi eesõiguste suurendamine ja lisandunud ülesanded;

89.  rõhutab, et töötajate vähendamine 5 % ei tohiks ohustada parlamendi nõuetekohast toimimist ja parlamendi peamiste ülesannete täitmist, samuti ei tohi see ohtu seada parlamendi kõrgetasemelist õigusloomet ega parlamendiliikmete ja töötajate töötingimusi;

90.  tuletab meelde, et ükski kokkulepe ei saa võtta parlamendilt ja nõukogult õigust viia ise läbi hindamisi ja otsustada aasta-aastalt ise, mida institutsiooni eelarve sisaldab;

Muud töötajatega seotud küsimused

91.  tuletab meelde, et peasekretariaadi vajadus uute töökohtade järele tuleks katta sisemise ümberpaigutamise abil, v.a juhul, kui uute töökohtade loomine on nõuetekohaselt põhjendatud ja tõendatud;

92.  tuletab meelde, et parlamendi töö või menetluste ümberkorraldamine ei tohi ametikohast olenemata mingil juhul viia töötajate töötingimuste ja sotsiaalsete õiguste halvenemiseni;

93.  kordab, et parlamendiliikmetele parlamendis tehtava töö tegemiseks asjakohase toetuse tagamiseks on vaja saavutada uus tasakaal registreeritud assistentide ja kohalike assistentide vahel; võtab teadmiseks asjaolu, et peasekretär on esitanud juhatusele ettepaneku selle eesmärgi täitmiseks; võtab teadmiseks juhatuses saavutatud kokkuleppe selles osas, mis on oluline eelpool nimetatud parlamendi 29. aprilli 2015. aasta resolutsioonis 2016. aasta tulude ja kulude eelarvestuse kohta esitatud taotluse seisukohalt; tervitab otsust kokkuleppe viivitamatu jõustumise kohta;

94.  kordab oma kindlat toetust mitmekeelsusele parlamendi töös kõrgetasemelise suulise ja kirjaliku tõlke kaudu; palub peasekretäril esitada eelarvekomisjonile tulemused analüüsi ja hindamise kohta, mille ta korraldas pärast seda, kui tõlkide uutes töötingimustes kokkuleppele ei jõutud (2015. aasta kevadel); ootab, et peasekretär kasutaks kogu vajalikku paindlikkust, et tagada parlamendiliikmetele osutatavate suulise ja kirjaliku tõlke teenuste kõrge kvaliteet;

95.  palub peasekretäril esitada üksikasjaliku ülevaate kõigi ametikohtade kohta parlamendis aastatel 2014–2016, sh ametikohtade jaotuse teenistuse, kategooria ja lepingu liigi kaupa;

Kinnisvarapoliitika

96.  tuletab meelde, et eelarvekomisjoni tuleks korrapäraselt teavitada uutest arengutest parlamendi ehitiste poliitikas ning temaga tuleks konsulteerida õigeaegselt, st enne lepingu tegemist, kõigi rahalise mõjuga ehitusprojektide küsimuses; kinnitab, et kõigi ehitusprojektide finantsmõju kontrollitakse tähelepanelikult;

97.  usub, et ehitusprojektidega seotud otsused tuleks teha läbipaistvalt;

98.  kordab uuesti oma nõudmist, et eelarvekomisjonile esitataks uus keskpika perioodi ehitusstrateegia võimalikult kiiresti, aga hiljemalt 2016. aasta alguses, mil parlament koostab eelarveaasta 2017 eelarvestuse; kutsub peasekretäri üles esitama eelarvekomisjonile varakult enne eelarve lugemist parlamendis 2016. aasta sügisel võimaliku pikaajalise strateegia aastani 2025;

99.  märgib, et alates 2014. aastast ei ole Luxembourgis asuva Konrad Adenaueri hoone (KAD) ehitamiseks vajalike investeeringute jaoks assigneeringuid eraldatud; tuletab meelde, et 2016. aasta eelarvestus hõlmas ainult assigneeringuid selliste tööde ja teenuste jaoks, mille eest tasub parlament otse (peamiselt projektijuhtimine, tehniline ekspertiis ja konsultatsioonid); kutsub peasekretäri üles hindama enne aasta lõppu 2015. aasta eelarves kasutamata jäänud vahendeid ja siduma need KADi projekti kulukohustustega, esitades selleks 2015. aasta lõpus vahendite ümberpaigutamise taotluse, et vältida tulevikus võimalikult suurel määral ehitustöödega seotud intressimakseid;

Parlamendiliikmete kulud

100.  kordab üleskutset suuremale läbipaistvusele parlamendiliikmete üldkulude hüvitise osas; kutsub parlamendi juhatust üles määratlema selle hüvitise kasutamiseks lubatud kulude kohta aru andmise täpsemad eeskirjad, ilma et see tooks parlamendile lisakulusid;

101.  teeb ettepaneku hinnata ühise töörühma poolt valitud vabatahtliku lähenemise tulemusi, mille eesmärk on piirata parlamendiliikmete ja töötajate äriklassis lendamist, ning võimalikke viise soodsama hinnaga piletite saamiseks, et vähendada palamendiliikmete ja töötajate sõidukulusid;

IV jagu – Euroopa Kohus

102.  mõistab hukka asjaolu, et kuigi kohtu töömaht üha suureneb ning kavandatakse ka Üldkohtu reformi, on komisjon otsustanud Euroopa Kohtu personali 20 töötaja võrra vähendada – see ähvardab tekitada kitsaskohti ning ohustab õigusemõistmise nõuetekohast toimimist ja kiirust; otsustab seetõttu taastada kohtu algse taotluse, mis sisaldas neid 20 ametikohta;

103.  peab kahetsusväärseks, et nõukogu on suurendanud töötajate töötasudeks ette nähtud assigneeringute suhtes kohaldatavat standardset vähendusmäära (2,5 % asemel 3,2 %), mis tähendab 1,55 miljoni euro suurust kärbet ja on vastuolus kohtu ametikohtade äärmiselt kõrge täitmismääraga (2014. aasta seisuga oli täidetud 98 % ametikohtadest) ja kohtu eelarve kõrge täitmismääraga (2014. aastal 99 %); taastab seetõttu standardse vähendusmäära eelarveprojekti tasemel ja tühistab sellega seotud assigneeringute vähendamise eesmärgiga tagada, et kohus on võimeline reageerima pädevalt kohtuasjade arvu märkimisväärsele kasvule ning saab täiel määral ära kasutada talle ette nähtud ametikohad;

104.  otsustab ühtlasi taastada seitse ametikohta, mida kohus algselt taotles, et täita kohustus tugevdada ühest küljest kohtu turva- ja julgeolekuüksust ja kaitsta seeläbi paremini töötajaid, külastajaid ja dokumente ning rakendada teisest küljest Üldkohtu kodukorra uut artiklit 105, mille kohaselt tuleb luua üliturvaline süsteem selleks, et teatavate kohtuasjade menetlusosalistel oleks võimalik esitada sellist teavet ja materjale, mis puudutavad liidu või liikmesriikide julgeolekut või nende rahvusvaheliste partnerite tegevust;

105.  toonitab sel põhjusel vajadust eraldada kohtule julgeoleku ja hoonete järelevalve jaoks rohkem vahendeid ja taastab seetõttu nõukogu poolt kärbitud eelarveread eelarveprojekti tasemel;

106.  kaotab lähetustega seotud olemasoleva reservi ja asendab selle uuega, mis tehakse kättesaadavaks, kui kohus on avaldanud teabe kohtunike välistegevuse kohta, nagu Euroopa Parlament taotles oma resolutsioonis(17) Euroopa Liidu Kohtu 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta;

V jagu – Kontrollikoda

107.  taastab standardse vähendusmäära algsel tasemel (2,76 %), et katta kontrollikoja vajadused ametikohtade loetelu osas;

108.  taastab kõik eelarveread, mida nõukogu kontrollikoja eelarve puhul kärpis, et võimaldada kontrollikojal täita oma tööprogrammi ja esitada kavandatud auditiaruanded;

VI jagu – Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

109.  taastab standardse vähendusmäära algsel tasemel (4,5 %), et võimaldada komiteel katta oma vajadused ja tulla toime töötajate arvu jätkuva vähendamisega vastavalt Euroopa Parlamendi ja komitee vahelisele koostöölepingule;

110.  taastab ühtlasi eelarveprojekti ettepanekud reisikulude hüvitamise ja päevarahade osas;

VII jagu – Regioonide Komitee

111.  vähendab ühest küljest töötasudeks ja hüvitisteks ette nähtud assigneeringuid nii palju, et see vastab 66 ametikoha kõrgemale palgaastmele üleviimisele ja neljale täiendavale ametikohale, sest nende üleviimist parlamenti ei olnud eelarveprojektis arvestatud;

112.  suurendab teisest küljest vahendeid mitmel eelarvereal (tõlkeosakonna sisseostetavad teenused, kolmandad osapooled, kommunikatsioon, esinduskulud, fraktsioonide teavitustegevus, lähetused ning puhastus ja hooldus), ühtlustades neid rohkem komitee enda hinnangutega, et võimaldada komiteel teha oma poliitilist tööd ja täita oma ülesandeid;

113.  taastab lõpetuseks assigneeringud komitee hoonete julgeolekut ja järelevalvet puudutavatel nõukogu kärbitud eelarveridadel, et tagada julgeolekumeetmete piisav rahastamine ka juhul, kui 2016. aastal tõstetakse julgeolekuohu taset („kollane”);

VIII jagu – Euroopa Ombudsman

114.  võtab kahetsusega teatavaks, et nõukogu on vähendanud eelarveprojektis Euroopa Ombudsmanile ette nähtud vahendeid 135 000 euro võrra; rõhutab, et selline kärbe seaks ombudsmani niigi väga piiratud eelarvele ebaproportsionaalsed piirangud ning mõjutaks tõsiselt institutsiooni suutlikkust pakkuda liidu kodanikele tõhusat teenust; taastab seetõttu eelarveprojekti taseme kõikidel nõukogu kärbitud eelarveridadel, et võimaldada ombudsmanil täita oma mandaati ja kohustusi;

IX jagu – Euroopa Andmekaitseinspektor

115.  võtab kahetsusega teatavaks, et nõukogu on vähendanud eelarveprojektis Euroopa Andmekaitseinspektorile ette nähtud vahendeid 135 000 euro võrra; rõhutab, et selline kärbe seaks Euroopa Andmekaitseinspektori niigi väga piiratud eelarvele ebaproportsionaalsed piirangud ning mõjutaks tõsiselt institutsiooni suutlikkust pakkuda Euroopa Liidu institutsioonidele tõhusat teenust; taastab seetõttu eelarveprojekti taseme kõikidel nõukogu kärbitud eelarveridadel, et võimaldada Euroopa Andmekaitseinspektoril täita oma ülesandeid ja kohustusi;

X jagu – Euroopa välisteenistus

116.  usub, et suutmaks tulla toime geopoliitilisest teadmatusest tulenevate probleemidega ja liidu rolli tagamiseks kogu maailmas tuleb tagada Euroopa välisteenistuse nõuetekohane rahastamine; taastab seetõttu eelarveprojekti summad kõikidel eelarveridadel ning jätab välja nõukogu poolt seoses euro vahetuskursi kõikumisega heaks kiidetud reservid;

o
o   o

117.  on veendunud, et liidu eelarve abil on võimalik aidata tõhusalt lahendada nii liidu ees seisvate kriiside tagajärgi kui ka algpõhjuseid; on siiski seisukohal, et liiduülese mõõtmega ettenägematute sündmuste puhul tuleks teha ühiseid pingutusi ja võtta liidu tasandil kasutusele täiendavaid vahendeid, mitte seada kahtluse alla varasemaid lubadusi või uskuda endiselt, et riigi tasandi lahendused toimivad; rõhutab seetõttu, et sellist ühist ja kiiret reageerimist võimaldavad paindlikkussätted on olemas ning neid tuleks täiel määral ära kasutada, et kompenseerida mitmeaastase finantsraamistiku rangeid piiranguid;

118.  toonitab, et vaevalt kahe aasta jooksul pärast praegu kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku jõustumist on komisjonil tulnud kahel korral taotleda paindlikkusinstrumendi kasutuselevõtmist ning ettenägematute kulude varu kasutamist, et rahastada kiireloomulisi ettenägematuid vajadusi, mida ei olnud võimalik rahastada kehtivate mitmeaastase finantsraamistiku ülemäärade raames; märgib ühtlasi, et kulukohustuste koguvaru kasutati selle esimesel kasutusele võtmise aastal (2015) koheselt täies mahus ära, kusjuures kahe olulise liidu programmi ressursse tuli vähendada uute algatuste rahastamise võimaldamiseks; toonitab, et vahendite perioodi algusse koondamise tõttu aastatel 2014–2015 on mitmel liidu programmil alates 2016. aastast vähem kulukohustuste assigneeringuid või ei ole neid üldse; näeb seetõttu selgelt, et mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärad on paljude rubriikide osas liiga väikesed ja halvavad liidu tegevuse kõige enam rahastamist vajavates valdkondades, kusjuures mitmeaastase finantsraamistiku olemasolevad paindlikkusmehhanismid on juba viimase võimaluseni ära kasutatud; on seisukohal, et sellised arengud räägivad mitmeaastase finantsraamistiku tõelise vahehindamise kasuks; ootab 2016. aastal kannatamatult komisjoni ambitsioonikaid ettepanekuid selles küsimuses;

119.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos üldeelarve projekti muudatusettepanekutega nõukogule, komisjonile, teistele asjaomastele institutsioonidele ja asutustele ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT L 163, 23.6.2007, lk 17.
(2) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(3) ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.
(4) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.
(5) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0061.
(6) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0172.
(7) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0263.
(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 604/2013, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (ELT L 180, 29.6.2013, lk 31).
(9) Euroopa Parlamendi 29. aprilli 2015. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise ühisettevõtte 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa (ELT L 255, 30.9.2015, lk 395).
(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 470).
(11) Nõukogu 20. juuli 1998. aasta direktiiv 98/58/EÜ, mis käsitleb põllumajandusloomade kaitset (EÜT L 221, 8.8.1998, lk 23).
(12) Euroopa Parlamendi 23. oktoobri 2013. aasta resolutsioon, mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarve projekti kohta (vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0437).
(13) Euroopa Parlamendi 22. oktoobri 2014. aasta resolutsioon, mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarve projekti kohta (vastuvõetud tekstid, P8_TA(2014)0036).
(14) Euroopa Parlamendi 29. aprilli 2015. aasta resolutsioon Euroopa Parlamendi 2016. aasta tulude ja kulude eelarvestuse kohta (vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0172).
(15) 67 ametikohta aastal 2014, 47 ametikohta aastal 2015 ja 57 ametikohta aastal 2016.
(16) Kuna vastu on võetud poliitiline otsus mitte arvestada seejuures fraktsioonide töötajaid, vähendatakse töötajaid sekretariaadi ametikohtade loetelu põhjal (arvestuslikult on 1 % selle ametikohtadest 57 töötajat).
(17) Euroopa Parlamendi 29. aprilli 2015. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, IV jagu – Euroopa Kohus (ELT L 255, 30.9.2015, lk 118).


Euroopa Liidu Kohus: Üldkohtu kohtunike arv ***II
PDF 243kWORD 63k
Resolutsioon
Tekst
Lisa
Euroopa Parlamendi 28. oktoobri 2015. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu esimese lugemise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse protokolli nr 3 (Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta) (09375/1/2015 – C8-0166/2015 – 2011/0901B(COD))
P8_TA(2015)0377A8-0296/2015

(Seadusandlik tavamenetlus: teine lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu esimese lugemise seisukohta (09375/1/2015 – C8-0166/2015),

–  võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta(1) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud Euroopa Kohtu taotluse (02074/2011) suhtes,

–  võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 21. oktoobri 2015. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi teise lugemise seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõike 8 punktile a,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 7,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 69,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni soovitust teisele lugemisele (A8-0296/2015),

1.  võtab vastu allpool toodud teise lugemise seisukoha;

2.  kiidab heaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu ühisavalduse, mis on lisatud käesolevale resolutsioonile;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, Euroopa Liidu Kohtule, komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud teisel lugemisel 28. oktoobril 2015. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) 2015/..., millega muudetakse protokolli nr 3 Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2015/2422) lõplikule kujule).

SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI LISA

Euroopa Parlamendi ja nõukogu ühisavaldus

Reformi lõppedes koosneb Üldkohus kahest kohtunikust liikmesriigi kohta. Naiste ja meeste võrdõiguslikkuse saavutamiseks, mis on Euroopa Liidu eesmärk vastavalt ELi lepingu artiklile 3, peaksid liikmesriikide valitsused Üldkohtu kohtunike kandidaatide nimetamisel kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 254 tagama võimalikult suurel määral naiste ja meeste võrdse esindatuse.

(1) Vastuvõetud tekstid, 15.4.2014, P7_TA(2014)0358.


Kalapüüki käsitlevad sätted Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) lepinguga hõlmatud piirkonnas ***II
PDF 240kWORD 60k
Resolutsioon
Lisa
Euroopa Parlamendi 28. oktoobri 2015. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu esimese lugemise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 1343/2011 teatavate kalapüüki käsitlevate sätete kohta Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) lepinguga hõlmatud piirkonnas (08806/1/2015 – C8-0260/2015 – 2014/0213(COD))
P8_TA(2015)0378A8-0295/2015

(Seadusandlik tavamenetlus: teine lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu esimese lugemise seisukohta (08806/1/2015 – C8-0260/2015),

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 15. oktoobri 2014. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (COM(2014)0457) suhtes(2),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 7,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 76,

–  võttes arvesse kalanduskomisjoni soovitust teisele lugemisele (A8-0295/2015),

1.  kiidab nõukogu esimese lugemise seisukoha heaks;

2.  kiidab heaks käesolevale resolutsioonile lisatud avalduse;

3.  märgib, et seadusandlik akt võetakse vastu kooskõlas nõukogu seisukohaga;

4.  teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga seadusandlikule aktile alla vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 297 lõikele 1;

5.  teeb peasekretärile ülesandeks pärast kõikide menetluste nõuetekohase läbiviimise kontrollimist seadusandlikule aktile alla kirjutada ja korraldada kokkuleppel nõukogu peasekretäriga selle avaldamine koos Euroopa Parlamendi sellekohase avaldusega Euroopa Liidu Teatajas;

6.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI LISA

Euroopa Parlamendi avaldus erandite tegemise kohta traalnootade ja nakkevõrkude kasutamisel Musta mere piirkonnas

„Euroopa Parlament teatab, et määrusesse (EL) nr 1343/2011 lisatava artikli 15a sätted, mis käsitlevad erandeid teatud püügivahendite kasutamise keelust Musta mere rannikuvetes, on erandlikud. Sätetes võetakse arvesse olukorda, mis valitseb piirkonnas, kus liikmesriigid on kehtestanud meetmed, võimaldamaks asjaomaste püügivahendite kasutamist vastavalt Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) tehtud asjakohastele soovitustele. See teave oli parlamendile kättesaadav juba enne käesoleva komisjoni ettepaneku esitamist. Nendel põhjustel kiidab parlament sellega seoses heaks kokkuleppe, mille kohaselt lubatakse asjaomastel liikmesriikidel teha kõnealuseid erandeid. Sellegipoolest rõhutab parlament, et neid sätteid ei tohi võtta ega kasutada pretsedendina ühegi edaspidise õigusakti puhul.”

(1) ELT C 12, 15.1.2015, lk 116.
(2) Vastuvõetud tekst, 13.1.2015, P8_TA(2015)0005.


Geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kasutamine ***I
PDF 236kWORD 60k
Euroopa Parlamendi 28. oktoobri 2015. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1829/2003 seoses liikmesriikide võimalusega piirata oma territooriumil geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kasutamist või see keelata (COM(2015)0177 – C8-0107/2015 – 2015/0093(COD))
P8_TA(2015)0379A8-0305/2015

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2015)0177),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0107/2015),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Belgia Esindajatekoja, Hispaania parlamendi ja Madalmaade Parlamendi Teise Koja ja Austria Liidunõukogu poolt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamist käsitleva protokolli nr 2 alusel esitatud põhjendatud arvamusi, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 16. septembri 2015. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 13. oktoobri 2015. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit ning põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamust (A8-0305/2015),

1.  lükkab komisjoni ettepaneku tagasi;

2.  palub komisjonil ettepaneku tagasi võtta ning uue esitada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.
(2) Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.


Uuendtoit ***I
PDF 237kWORD 87k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 28. oktoobri 2015. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus uuendtoidu kohta (COM(2013)0894 – C7-0487/2013 – 2013/0435(COD))
P8_TA(2015)0380A8-0046/2014

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0894),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7‑0487/2013),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse nõukogu ja Euroopa Parlamendi seisukohti 29. märtsil 2011, kui uuendtoidu alane lepitusmenetlus ebaõnnestus,

–  võttes arvesse Prantsusmaa Rahvuskogu ja Prantsusmaa Senati poolt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamist käsitleva protokolli nr 2 alusel esitatud põhjendatud arvamusi, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 30. aprilli 2014. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit ning rahvusvahelise kaubanduse komisjoni ja põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamusi (A8-0046/2014),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 28. oktoobril 2015. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2015/..., mis käsitleb uuendtoitu, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1169/2011 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 258/97 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1852/2001

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2015/2283) lõplikule kujule).

(1) ELT C 311, 12.9.2014, lk 73.


Teatavate õhusaasteainete heitkogused ***I
PDF 667kWORD 338k
Euroopa Parlamendi 28. oktoobril 2015. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamise ning direktiivi 2003/35/EÜ muutmise kohta (COM(2013)0920 – C7-0004/2014 – 2013/0443(COD))(1)
P8_TA(2015)0381A8-0249/2015

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 2
(2)  Seitsmendas keskkonnaalases tegevusprogrammis18 on kinnitatud ELi õhukvaliteedipoliitika pikaajalist eesmärki, st saavutada selline õhu kvaliteet, mis ei põhjustaks olulist negatiivset mõju ega riske inimeste tervisele ja keskkonnale. Selleks on nõutud täielikku vastavust kehtivatele õhukvaliteeti käsitlevatele ELi õigusaktidele, 2020. aasta järgseid strateegilisi eesmärke ja meetmeid, suuremaid jõupingutusi valdkondades, kus elanikkond ja ökosüsteemid puutuvad kokku suure hulga õhusaasteainetega, ja suuremat sünergiat õhukvaliteeti käsitlevate õigusaktide ning eelkõige ELi kliimamuutuste ja bioloogilise mitmekesisuse alaste eesmärkide vahel.
(2)  Seitsmendas keskkonnaalases tegevusprogrammis18 on kinnitatud ELi õhukvaliteedipoliitika pikaajalist eesmärki, st saavutada selline õhu kvaliteet, mis ei põhjustaks olulist negatiivset mõju ega riske inimeste tervisele ja keskkonnale. Selleks on nõutud täielikku vastavust kehtivatele õhukvaliteeti käsitlevatele ELi õigusaktidele, 2020. aasta järgseid strateegilisi eesmärke ja meetmeid, suuremaid jõupingutusi valdkondades, kus elanikkond ja ökosüsteemid puutuvad kokku suure hulga õhusaasteainetega, ja suuremat sünergiat õhukvaliteeti käsitlevate õigusaktide ning eelkõige ELi kliimamuutuste ja bioloogilise mitmekesisuse alaste eesmärkide vahel. Ühine põllumajanduspoliitika aastateks 2014–2020 pakub liikmesriikidele võimalust panustada õhukvaliteeti erimeetmete abil. Tulevane hindamine annab parema ettekujutuse nende meetmete mõjust.
__________________
__________________
18 Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, milles käsitletakse Euroopa Liidu üldist keskkonnaalast tegevusprogrammi aastani 2020 „Hea elu maakera võimaluste piires”, COM(2012) 710, 29.11.2012.
18 Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, milles käsitletakse Euroopa Liidu üldist keskkonnaalast tegevusprogrammi aastani 2020 „Hea elu maakera võimaluste piires” – COM(2012)0710, 29.11.2012.
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 4 a (uus)
(4a)  ELi liikmesriigid ja liit tervikuna on ühinenud 2013. aasta Minamata elavhõbedakonventsiooniga, mille eesmärk on parandada inimeste tervist ja keskkonnakaitset, vähendades olemasolevate ja uute saasteallikate elavhõbedaheidet. Käesoleva direktiiviga tuleks kaasa aidata elavhõbedaheite vähendamisele liidus, nagu nõutakse komisjoni 28. jaanuari 2005. aasta teatises nõukogule ja Euroopa Parlamendile ühenduse elavhõbedastrateegia ja Minamata elavhõbedakonventsiooni kohta.
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 6
(6)  Direktiiviga 2001/81/EÜ kehtestatud heite riiklike ülemmäärade kord tuleks seetõttu läbi vaadata, et viia see vastavusse ELi ja liikmesriikide rahvusvaheliste kohustustega.
(6)  Direktiiviga 2001/81/EÜ kehtestatud heite riiklike ülemmäärade kord tuleks seetõttu läbi vaadata, et tagada ELi ja liikmesriikide rahvusvaheliste kohustuste täitmine.
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 8
(8)  Käesolev direktiiv peaks aitama saavutada ka liidu õigusaktides sätestatud õhukvaliteedi eesmärke ja leevendada kliimamuutuste mõju, vähendades lühiajalise kliimamõjuga saastet, ning parandada õhukvaliteeti üldiselt.
(8)  Käesolev direktiiv peaks aitama kulutõhusalt saavutada ka liidu õigusaktides sätestatud õhukvaliteedi eesmärke ja leevendada kliimamuutuste mõju, vähendades lisaks üldise õhukvaliteedi parandamisele ka lühiajalise kliimamõjuga saastet, suurendades koostoimet liidu kliima- ja energiapoliitikaga ja tagades, et kehtivaid õigusakte ei dubleerita. Eelkõige peaks käesolev direktiiv olema kooskõlas paindlike liidu ja rahvusvaheliste kliimamuutuste meetmetega, sealhulgas, kuid mitte ainult 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikuga ning tervikliku, siduva ja ülemaailmse kliimamuutuste kokkuleppega.
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 8 a (uus)
(8a)  Käesolev direktiiv peaks ühtlasi aitama vähendada õhusaastest tulenevaid tervishoiukulusid liidus, parandades ELi kodanike elukvaliteeti, samuti peaks see toetama üleminekut keskkonnasäästlikule majandusele.
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 8 b (uus)
(8b)  Meretranspordi heitkoguste vähendamiseks tuleb tagada Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) kehtestatud piirmäärade täielik ja õigeaegne rakendamine ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/33/EL1a range rakendamine. Samuti on vaja edasisi meetmeid meretranspordist pärit heite kontrollimiseks. On asjakohane, et liit ja liikmesriigid kaaluksid uute heitekontrollialade kindlaksmääramist ja jätkaksid IMO raames tööd heitkoguste edasiseks vähendamiseks.
______________
1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta direktiiv 2012/33/EL, millega muudetakse nõukogu direktiivi 1999/32/EÜ seoses laevakütuste väävlisisaldusega (ELT L 327, 27.11.2012, lk 1).
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 9
(9)   Liikmesriigid peaksid täitma heite vähendamise kohustusi, mis on käesolevas direktiivis sätestatud 2020. ja 2030. aastaks. Et tagada märgatavad edusammud 2030. aasta kohustuste täitmisel, peaksid liikmesriigid, välja arvatud juhul, kui sellega kaasneksid ebaproportsionaalselt suured kulud, saavutama 2025. aastal heite vahetasemed, mis kehtestatakse vastavalt lineaarsele vähendamiskavale, milles võetakse arvesse nende 2020. aastaks määratud heitetasemeid ja 2030. aastaks seatud vähendamiskohustuste kohaseid heitetasemeid. Kui heitekoguseid ei suudeta 2025. aastaks selliselt vähendada, peaksid liikmesriigid käesoleva direktiivi kohastes aruannetes selgitama selle põhjuseid.
(9)   Et vältida saasteainete õhku eraldumist ja tõhusalt toetada liidu eesmärki saavutada selline õhukvaliteet, mis ei põhjusta märgatavat kahjulikku tervisemõju ega -ohtu, ning vähendada hapestavate ja eutrofeerivate saasteainete sadestumise määra allapoole kriitilisi saastekoormusi ja -tasemeid, seatakse käesolevas direktiivis 2020., 2025. ja 2030. aastaks siduvad riiklikud heite vähendamise kohustused.
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 11
(11)   Selleks et edendada riiklike heite vähendamise kohustuste ja heite vahetasemete saavutamist kulutasuval viisil, peaks liikmesriikidel olema lubatud võtta arvesse rahvusvahelisest laevaliiklusest pärit heitkoguste vähendamisi, kui heitkoguste hulk selles sektoris on väiksem kui see, mis saavutataks ELi õigusnormide (sealhulgas kütuste väävlisisalduse piirnormid, mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 1999/32/EÜ21) järgimisest tuleneva heitkoguste vähendamise abil. Samuti peaks liikmesriikidel olema võimalus täita oma kohustusi ja saavutada heite vahetasemed seoses metaaniga (CH4) ühiselt ja kasutada seejuures Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsust nr 406/2009/EÜ22. Selleks et kontrollida oma riiklike heite ülemmäärade, heite vähendamise kohustuste ja heite vahetasemete järgimist, peaks liikmesriikidel olema võimalus kohandada oma riiklikke heiteinventuure, võttes arvesse heitkogustega seotud teaduslike arusaamade ja meetodite täienemist. Komisjonil peaks juhul, kui käesolevas direktiivis sätestatud tingimused ei ole täidetud, olema võimalik esitada vastuväiteid selliste paindlikkusmeetmete kasutamisele liikmesriigi poolt.
(11)   Selleks et edendada riiklike heite vähendamise kohustuste täitmist kulutasuval viisil, peaks liikmesriikidel olema võimalus täita oma kohustusi seoses metaaniga (CH4) ühiselt ja kasutada seejuures Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsust nr 406/2009/EÜ22. Selleks et kontrollida oma riiklike heite ülemmäärade, heite vähendamise kohustuste ja heitetasemete järgimist, peaks liikmesriikidel olema võimalus kohandada oma riiklikke heiteinventuure, võttes arvesse heitkogustega seotud teaduslike arusaamade ja meetodite täienemist. Komisjonil peaks juhul, kui käesolevas direktiivis sätestatud tingimused ei ole täidetud, olema võimalik esitada vastuväiteid nende paindlikkusmeetmete kasutamisele liikmesriigi poolt.
__________________
__________________
21 Nõukogu direktiiv 1999/32/EÜ, 26. aprill 1999, mis käsitleb väävlisisalduse vähendamist teatavates vedelkütustes ja millega muudetakse direktiivi 93/12/EMÜ (EÜT L 121, 11.5.1999, lk 13).
22 Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 406/2009/EÜ, 23. aprill 2009, milles käsitletakse liikmesriikide jõupingutusi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, et täita ühenduse kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid aastaks 2020 (ELT L 140, 5.6.2009, lk 136).
22 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta otsus nr 406/2009/EÜ, milles käsitletakse liikmesriikide jõupingutusi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, et täita ühenduse kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid aastaks 2020 (ELT L 140, 5.6.2009, lk 136).
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 12
(12)  Liikmesriigid peaksid võtma vastu ja viima ellu riikliku õhusaaste kontrolli programmi, et täita oma heite vähendamise kohustusi ja saavutada heite vahetasemed ning aidata tõhusalt kaasa ELi õhukvaliteedi eesmärkide saavutamisele. Selleks peaksid liikmesriigid võtma arvesse vajadust vähendada heitkoguseid piirkondades ja linnastutes, kus on ülemäärane õhusaasteainete kontsentratsioon ja/või mis suurendavad märkimisväärset õhusaastet muudes piirkondades ja linnastutes, sealhulgas naaberriikides. Riiklike õhusaaste kontrolli programmidega tuleks sel eesmärgil aidata edukalt rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/50/EÜ23 artikli 23 alusel kehtestatud õhukvaliteedi kavasid.
(12)  Liikmesriigid peaksid võtma vastu ja viima ellu riikliku õhusaaste kontrolli programmi, et täita oma heite vähendamise kohustusi ning aidata tõhusalt kaasa ELi õhukvaliteedi eesmärkide saavutamisele. Selleks peaksid liikmesriigid võtma arvesse vajadust vähendada heitkoguseid piirkondades ja linnastutes, kus on ülemäärane õhusaasteainete kontsentratsioon ja/või mis suurendavad märkimisväärset õhusaastet muudes piirkondades ja linnastutes, sealhulgas naaberriikides. Riiklike õhusaaste kontrolli programmidega tuleks sel eesmärgil aidata edukalt rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/50/EÜ23 artikli 23 alusel kehtestatud õhukvaliteedi kavasid.
__________________
__________________
23 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/50/EÜ, 21. mai 2008, välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu puhtamaks muutmise kohta (ELT L 152, 11.6.2008, lk 1).
23 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2008. aasta direktiiv 2008/50/EÜ välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu puhtamaks muutmise kohta (ELT L 152, 11.6.2008, lk 1).
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 13
(13)  Selleks et vähendada peamiste saastajate põhjustatud NH3 and PM2,5 atmosfääriheidet, peaksid riiklikud õhusaaste kontrolli programmid sisaldama põllumajandussektori suhtes kohaldatavaid meetmeid. Liikmesriikidel peaks riigi konkreetsest olukorrast tulenevalt olema õigus rakendada muid kui käesolevas direktiivis sätestatud meetmeid, millel on samaväärne keskkonnamõju.
(13)  Selleks et vähendada peamiste saastajate põhjustatud NH3, CH4 ja PM2,5 atmosfääriheidet, peaksid riiklikud õhusaaste kontrolli programmid sisaldama põllumajandussektori suhtes kohaldatavaid meetmeid. Need meetmed peaksid olema kulutõhusad ja põhinema konkreetsel teabel ning andmetel, võttes arvesse teaduse arengut ja liikmesriikide varasemaid meetmeid. Nende heitkoguste vähendamiseks oleks soovitav välja töötada ka NH3 kasutamise hea põllumajandustava juhised, mida tuleks liidu tasandil jagada. Liikmesriikidel peaks riigi konkreetsest olukorrast tulenevalt olema õigus rakendada muid kui käesolevas direktiivis sätestatud meetmeid, millel on samaväärne keskkonnamõju.
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 13 a (uus)
(13a)  Et vähendada peamiste saastajate põhjustatud heidet, peaksid riiklikud õhusaaste kontrolli programmid hõlmama meetmeid, mis oleksid kohaldatavad kõigile asjaomastele sektoritele, kaasa arvatud põllumajandus, tööstus, maanteetransport, väljaspool teid kasutatavad liikurmasinad, sisevee- ja riigisisene veetransport, koduküte ja lahustid. Liikmesriikidel peaks riigi konkreetsest olukorrast tulenevalt olema õigus rakendada muid kui käesolevas direktiivis sätestatud meetmeid, millel on samaväärne keskkonnamõju.
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 13 b (uus)
(13b)  Kui liikmesriigid lisavad riiklikesse õhusaaste kontrolli programmidesse põllumajandusele kohaldatavaid meetmeid, peaksid nad tagama, et meetmete mõju väikestele ja keskmise suurusega põllumajanduslikele majapidamistele võetakse täielikult arvesse ja et see mõju ei hõlma olulisi täiendavaid kulusid, mida niisugused majapidamised ei suuda kanda. Õhukvaliteedi paranemine tuleks saavutada proportsionaalsete meetmetega, mis ei sea ohtu põllumajanduslike majapidamiste tulevikku. Riiklikud õhusaaste kontrolli programmid peaksid võimaldama tasakaalustada loomakasvatuse huvisid ja saastekontrolli.
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 13 c (uus)
(13c)  Riiklike õhusaaste kontrolli programmide raames võetavad meetmed, mille eesmärk on ennetada NH3, CH4 ja PM2,5 heidet põllumajandussektoris, peaksid olema abikõlblikud muuhulgas Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi finantstoetuse saamiseks, eelkõige meetmed, mida võtavad väikesed ja keskmise suurusega põllumajanduslikud majapidamised, kes vajavad põllumajandustavade olulist muutust või märkimisväärseid investeeringuid, näiteks selleks, et võtta kasutusele ekstensiivne karjatamine, agroökoloogia, loomsete jäätmete anaeroobne kääritamine biogaasi tootmiseks ning vähese heitega laudasüsteemid.
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 14 a (uus)
(14a)  Õhukvaliteedi parandamiseks, eelkõige linnapiirkondades, peaksid riiklikud õhukvaliteedi kontrolli programmid hõlmama meetmeid lämmastikoksiidide ja tahkete osakeste heite vähendamiseks nendes piirkondades.
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 15 a (uus)
(15a)  Kooskõlas keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni ja Euroopa Kohtu praktikaga tuleks hõlbustada üldsuse juurdepääsu õiguskaitsele, et tagada käesoleva direktiivi tulemuslik rakendamine ja jõustamine ning aidata kaitsta inimese õigust elada keskkonnas, mille kvaliteet on tervise ja heaolu tagamiseks piisav.
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 15 b (uus)
(15b)  Käesoleva direktiivi ning selle eesmärkide saavutamiseks võetud meetmete tulemuslikkuse tagamiseks on vaja keskkonna- ja turujärelevalvet.
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 15 c (uus)
(15c)  ELi õhukvaliteedipoliitika ning kliima- ja energiapoliitika koostoimet hinnates peaks komisjon arvesse võtma Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse uurimust „Air Quality - Complementary Impact Assessment on interactions between EU air quality policy and climate and energy policy”.
Muudatusettepanek 123
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 20
(20)   On vaja muuta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/35/EÜ,26 et tagada käesoleva direktiivi kooskõla 1998. aasta keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Arhusi konventsiooniga.
(20)   On vaja muuta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/35/EÜ26, et tagada käesoleva direktiivi ja direktiivi 2008/50/EÜ kooskõla 1998. aasta keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Arhusi konventsiooniga.
_________________
_________________
26 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/35/EÜ, 26. mai 2003, milles sätestatakse üldsuse kaasamine teatavate keskkonnaga seotud kavade ja programmide koostamisse ning muudetakse nõukogu direktiive 85/337/EMÜ ja 96/61/EÜ seoses üldsuse kaasamisega ning õiguskaitse kättesaadavusega (ELT L 156, 25.6.2003, lk 17).
26 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta direktiiv 2003/35/EÜ, milles sätestatakse üldsuse kaasamine teatavate keskkonnaga seotud kavade ja programmide koostamisse ning muudetakse nõukogu direktiive 85/337/EMÜ ja 96/61/EÜ seoses üldsuse kaasamisega ning õiguskaitse kättesaadavusega (ELT L 156, 25.6.2003, lk 17).
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 21
(21)  Selleks et võtta arvesse tehnika arengut, peaks komisjonile kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 andma õiguse võtta vastu õigusakte, millega muudetakse I lisas sätestatud aruandluse suuniseid ning samuti III lisa 1. osa ning IV ja V lisa, et kohandada neid tehnika arenguga. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
(21)  Selleks et võtta arvesse tehnika arengut, peaks komisjonile kindlaksmääratud ajavahemikuks kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 andma õiguse võtta vastu õigusakte, millega muudetakse I lisas sätestatud aruandluse suuniseid ning samuti III lisa 1. osa ning IV ja V lisa, et kohandada neid tehnika arenguga. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 26 a (uus)
(26a)  Kandidaatriigid ja võimalikud kandidaatriigid peaksid võimaluste piires viima oma riiklikud õigusaktid kooskõlla käesoleva direktiiviga.
Muudatusettepanek 22
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõige 1 a (uus)
Käesoleva direktiivi eesmärk on piirata hapestavate ja eutrofeerivate saasteainete, samuti osooni eellaste, esmaste tahkete osakeste ning teiseste tahkete osakeste eellaste ja muude saasteainete õhku eraldumist, toetades järgmisi eesmärke:
a)  liidu pikaajaline eesmärk saavutada õhukvaliteedi selline tase, mis ei tekita olulist kahjulikku mõju ega ohtu inimeste tervisele ega keskkonnale ja mis on kooskõlas Maailma Terviseorganisatsiooni õhukvaliteedi suunistega;
b)  liidu bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemiga seotud eesmärkide saavutamine, vähendades hapestavate ja eutrofeerivate saasteainete ning muude saasteainete, sealhulgas troposfääriosooni määra ja sadestumist allapoole kriitilisi saastekoormusi ja –tasemeid;
c)  liidu seadusandlikes aktides kindlaks määratud, õhukvaliteediga seotud eesmärkide saavutamine;
d)  kliimamuutuse mõju vähendamine lühiajalise kliimamõjuga saaste vähendamise ning liidu kliima- ja energiapoliitika koostoime suurendamise teel.
Käesolev direktiiv peab olema kooskõlas eelkõige paindlike liidu ja rahvusvaheliste kliimamuutuste meetmetega, sealhulgas, kuid mitte ainult 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikuga ning tervikliku ja siduva ülemaailmse kliimamuutuste kokkuleppega.
Muudatusettepanek 131
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 3 – lõige 1 – punkt 2
2.  „osooni eellased” – lämmastikoksiidid, muud lenduvad orgaanilised ühendid kui metaan, metaan ja süsinikmonooksiid;
2.  „osooni eellased” – lämmastikoksiidid, muud lenduvad orgaanilised ühendid kui metaan ja süsinikmonooksiid;
Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 3 – punkt 3 a (uus)
3a.  „kriitiline saastekoormus” – kvantitatiivne hinnang kokkupuute kohta ühe või mitme saasteainega, millel allpool seda taset vastavalt praegustele teadmistele puudub märkimisväärne kahjulik toime keskkonna teatavatele tundlikele osadele;
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 3 – punkt 3 b (uus)
3b.  „kriitiline saastetase” – saasteainete kontsentratsioon atmosfääris või vood vastuvõtjatele, millest kõrgem tase võib vastavalt praegustele teadmistele olla vastuvõtjatele, nagu inimesed, taimed, ökosüsteemid või ained, otseselt kahjulik;
Muudatusettepanek 25
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 3 – punkt 4 a (uus)
4a.  „troposfääriosoon” – osoon troposfääri kõige madalamas osas;
Muudatusettepanek 26
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 3 – punkt 4 b (uus)
4b.  „lenduvad orgaanilised ühendid” (LOÜ) – kõik inimtegevuse tulemusena tekkivad orgaanilised ühendid, välja arvatud metaan, mis võivad päikesevalguse toimel lämmastikoksiididega reageerides tekitada fotokeemilisi oksüdante;
Muudatusettepanek 28
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 3 – punkt 6 a (uus)
6a.  „heitkoguse riiklik ülemmäär” – aine suurim lubatud kogus kilotonnides, mis võib liikmesriigis eralduda kalendriaasta jooksul;
Muudatusettepanek 29
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 3 – punkt 9
9.  „rahvusvaheline mereliiklus” – kõikide lippude all sõitvate veesõidukite, välja arvatud kalapüügilaevade sellised sõidud merel ja rannikuvetes, mis väljuvad ühe riigi territooriumilt ja saabuvad teise riigi territooriumile;
välja jäetud
Muudatusettepanek 30
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 3 – punkt 12 a (uus)
12a.  „ELi õhusaasteallikatele suunatud poliitika” – määrused või direktiivid, mille eesmärk on – osaliselt või mitte, ning sõltumata neis sätestatud kohustustest – vähendada vääveldioksiidi (SO2), lämmastikoksiidide (NOx), muude LOÜde kui metaan, ammoniaagi (NH3), tahkete osakeste (PM2,5) ja metaani (CH4) heitkoguseid, võttes leevendusmeetmeid allikate suhtes, kaasa arvatud vähemalt – kuid mitte ainult – heitkoguste vähendamine, mis on saavutatud järgmiste õigusaktidega:
–  direktiiv 94/63/EÜ1a;
–  direktiiv 97/68/EÜ1b;
–  direktiiv 98/70/EÜ1c;
–  direktiiv 1999/32/EÜ1d;
–  direktiiv 2009/126/EÜ1e;
–  direktiiv 2004/42/EÜ1f;
–  direktiiv 2007/46/EÜ1g, sh määrus (EÜ) nr 715/20071h;
–  määrus (EÜ) nr 79/20091i;
–  määrus (EÜ) nr 595/2009 1j ja määrus (EÜ) nr 661/20091k;
–  direktiiv 2010/75/EL1l;
–  määrus (EL) nr 167/20131m;
–  määrus (EL) nr 168/20131n;
–  direktiiv 2014/94/EL1o.
_______________________
1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 1994. aasta direktiiv 94/63/EÜ bensiini säilitamisel ja selle terminalidest teenindusjaamadesse jaotamisel lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ) heitkoguste kontrollimise kohta (EÜT L 365, 31.12.1994, lk 24).
1b Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1997. aasta direktiiv 97/68/EÜ väljaspool teid kasutatavatele liikurmasinatele paigaldatavate sisepõlemismootorite väljaspool teid kasutatavatele liikurmasinatele paigaldatavate sisepõlemismootorite heitgaaside ja tahkete heitmete vähendamise meetmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 59, 27.2.1998, lk 1).
1c Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 1998. aasta direktiiv 98/70/EÜ bensiini ja diislikütuse kvaliteedi ning nõukogu direktiivi 93/12/EMÜ muutmise kohta (EÜT L 350, 28.12.1998, lk 58).
1d Nõukogu 26. aprilli 1999. aasta direktiiv 1999/32/EÜ, mis käsitleb väävlisisalduse vähendamist teatavates vedelkütustes ja millega muudetakse direktiivi 93/12/EMÜ (EÜT L 121, 11.5.1999, lk 13).
1e Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiiv 2009/126/EÜ mootorsõidukite tankimisel teenindusjaamades eralduvate bensiiniaurude regenereerimise II etapi kohta (ELT L 285, 31.10.2009, lk 36).
1f Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/42/EÜ teatavates värvides, lakkides ja sõidukite taasviimistlustoodetes orgaaniliste lahustite kasutamise tulemusena tekkivate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste piiramise kohta, millega muudetakse direktiivi 1999/13/EÜ (ELT L 143, 30.4.2004, lk 87).
1g Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiiv 2007/46/EÜ, millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta (raamdirektiiv) (ELT L 263, 9.10.2007, lk 1).
1h Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2007. aasta määrus (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heitmetega ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust (ELT L 171, 29.6.2007, lk 1).
1i Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. jaanuari 2009. aasta määrus (EÜ) nr 79/2009, mis käsitleb vesinikkütusega mootorsõidukite tüübikinnitust ja millega muudetakse direktiivi 2007/46/EÜ (ELT L 35, 4.2.2009, lk 32).
1j Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta määrus (EÜ) nr 595/2009, mis käsitleb mootorsõidukite ja mootorite tüübikinnitust seoses raskeveokite heitmetega (Euro VI) ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 715/2007 ja direktiivi 2007/46/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 80/1269/EMÜ, 2005/55/EÜ ja 2005/78/EÜ (ELT L 188, 18.7.2009, lk 1).
1k Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 661/2009, mis käsitleb mootorsõidukite, nende haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi tehniliste seadmestike üldise ohutusega seotud tüübikinnituse nõudeid (ELT L 200, 31.7.2009, lk 1).
1l Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiiv 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) (ELT L 334, 17.12.2010, lk 17).
1m Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. veebruari 2013. aasta määrus (EL) nr 167/2013 põllu- ja metsamajanduses kasutatavate sõidukite kinnituse ja turujärelevalve kohta (ELT L 60, 2.3.2013, lk 1).
1n Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2013. aasta määrus (EL) nr 168/2013 kahe-, kolme- ja neljarattaliste sõidukite kinnituse ja turujärelevalve kohta (ELT L 60, 2.3.2013, lk 52).
1o Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta direktiiv 2014/94/EL alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu kohta (ELT L 307, 28.10.2014, lk 1).
Muudatusettepanek 31
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 3 – punkt 12 b (uus)
12b.  „asjaomane üldsus” – üldsus, keda õhku eralduvate saasteainete heitkogused mõjutavad või tõenäoliselt mõjutavad või kellel on selle vastu huvi; käesoleva mõiste puhul loetakse, et niisugune huvi on keskkonnakaitset propageerivatel vabaühendustel, tarbijaühendustel, haavatavaid elanikkonnarühmi esindavatel organisatsioonidel ja teistel asjaomastel tervishoiuorganisatsioonidel, kes vastavad liikmesriigi õigusaktidest tulenevatele nõuetele.
Muudatusettepanek 32
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 4 – lõige 1
1.  Liikmesriigid piiravad vähemalt oma aastaseid vääveldioksiidi (SO2), lämmastikoksiidide (NOx), muude lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ) kui metaan, ammoniaagi (NH3), tahkete osakeste (PM2,5) ja metaani (CH4) inimtekkelisi heitkoguseid vastavalt riiklikele heite vähendamise kohustustele, mida kohaldatakse alates 2020. ja 2030. aastast ning mis on sätestatud II lisas.
1.  Liikmesriigid piiravad vähemalt oma aastaseid vääveldioksiidi (SO2), lämmastikoksiidide (NOx), muude lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ) kui metaan, ammoniaagi (NH3) ja tahkete osakeste (PM2,5) inimtekkelisi heitkoguseid vastavalt riiklikele heite vähendamise kohustustele, mida kohaldatakse alates 2020, 2025. ja 2030. aastast ning mis on sätestatud II lisas.
Muudatusettepanek 33
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 4 – lõige 1 a (uus)
1a.  Liikmesriigid piiravad vähemalt oma aastaseid inimtekkelisi metaani (CH4) heitkoguseid, välja arvatud mäletsejatelt pärit soolesisene metaan, vastavalt riiklikele heite vähendamise kohustustele, mida kohaldatakse alates 2030. aastast ning mis on sätestatud II lisas.
Muudatusettepanek 34
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 4 – lõige 2 – lõik 1
2.  Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, võtavad liikmesriigid kõik vajalikud meetmed, mis ei too kaasa ebaproportsionaalselt suuri kulutusi, et piirata oma SO2, NOx, muude LOÜde kui metaan, NH3, PM2,5 ja CH4 2025. aasta inimtekkelisi heitkoguseid. Nende heitkoguste tase tehakse kindlaks müüdud kütuste alusel lineaarses vähendamiskavas, milles võetakse arvesse 2020. aastaks kehtestatud heitkoguste taset ja 2030. aastaks seatud heite vähendamise kohustustes määratud heitetasemeid.
2.  Liikmesriigid teatavad riiklike heite vähendamise kohustuste täitmise edusammudest oma aruannetes, mille nad komisjonile artikli 9 kohaselt esitavad.
Muudatusettepanek 35
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 4 – lõige 3 – sissejuhatav osa
3.  Lõigete 1 ja 2 täitmisel ei võeta arvesse järgmisi heiteid:
3.  Lõike 1 täitmisel ei võeta arvesse järgmisi heiteid:
Muudatusettepanek 36
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 4 – lõige 3 – punkt d
(d)  rahvusvahelisest mereliiklusest pärit heited, ilma et see piiraks artikli 5 lõike 1 kohaldamist.
d)  rahvusvahelisest mereliiklusest pärit heited.
Muudatusettepanek 37
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 5 – lõige 1
1.  Selleks et saavutada artikli 4 lõike 2 kohaselt 2025. aastaks kehtestatud heite vahetasemed ning täita II lisas sätestatud, alates 2030. aastast kohaldatavaid riiklikke NOx, SO2 ja PM2,5 heite vähendamise kohustusi, võivad liikmesriigid võtta arvesse rahvusvahelises mereliikluses saavutatud NOx, SO2 ja PM2,5 heitkoguste vähendamisi muudest allikatest pärinevate NOx, SO2 ja PM2,5 sama aasta heitkoguste asemel, kui nad täidavad järgmisi tingimusi:
välja jäetud
(a)  heite vähendamine saavutatakse merepiirkondades, mis kuuluvad liikmesriikide territoriaalvetesse, majandusvöönditesse või saastekontrolli vöönditesse, kui neid on loodud;
(b)  liikmesriigid on võtnud vastu tulemuslikud järelevalve- ja kontrollimeetmed ning neid rakendanud, et tagada kõnealuse paindlikkusmeetme nõuetekohane toimimine;
(c)  liikmesriigid on rakendanud meetmeid, et saavutada rahvusvahelisest mereliiklusest pärit NOx, SO2 ja PM2,5 heitkoguste määr, mis on väiksem kui heitkoguste tase, mis saavutataks NOx, SO2 ja PM2,5 heite suhtes kohaldatavate liidu standardite täitmiseks, ja on tõendanud, et nende meetmetega on saavutatud piisavalt suur heite täiendav vähendamine;
(d)  liikmesriigid ei ole punkti c kohaselt arvutatud NOx, SO2 ja PM2,5 heite vähendamisi võtnud arvesse rohkem kui 20 % ulatuses ning see asendamine ei too kaasa 2020. aastaks kehtestatud ja II lisas sätestatud riiklike heite vähendamise kohustuste täitmata jätmist.
Muudatusettepanek 38
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 5 – lõige 2 – sissejuhatav osa
2.  Liikmesriigid võivad II lisas osutatud metaaniheite vähendamise kohustusi täita ja heite vahetasemed saavutada ühiselt, eeldusel et nad täidavad järgmisi tingimusi:
2.  Liikmesriigid võivad II lisas osutatud metaaniheite vähendamise kohustusi täita ühiselt, eeldusel et nad täidavad järgmisi tingimusi:
Muudatusettepanek 39
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 5 – lõige 3
3.  Liikmesriigid võivad kohandada SO2, NOx, NH3, muude LOÜde kui metaan ja PM2,5 iga-aastaseid riiklikke heiteinventuure kooskõlas IV lisaga, kui vastavalt teadusandmetele ajakohastatud täiustatud heiteinventuuride meetodite kohaldamise tõttu jääks liikmesriikide heite vähendamise kohustused täitmata või vahetasemed saavutamata.
3.  Liikmesriigid võivad kohandada SO2, NOx, NH3, muude LOÜde kui metaan ja PM2,5 iga-aastaseid riiklikke heiteinventuure kooskõlas IV lisaga, kui vastavalt teadusandmetele ajakohastatud täiustatud heiteinventuuride meetodite kohaldamise tõttu jääks liikmesriikide heite vähendamise kohustused täitmata.
Muudatusettepanek 40
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 5 – lõige 4
4.  Liikmesriigid, kes kavatsevad kohaldada lõikeid 1, 2 ja 3, teavitavad sellest komisjoni asjaomasele aruandeaastale eelneva aasta 30. septembriks. Nimetatud teave peab hõlmama asjaomaseid saasteaineid ja sektoreid ning võimaluse korral riiklikele heiteinventuuridele avalduva mõju suurust.
4.  Liikmesriigid, kes kavatsevad kohaldada käesoleva direktiivi kohast paindlikkusmeedet, teavitavad sellest komisjoni asjaomasele aruandeaastale eelneva aasta 31. detsembriks. Nimetatud teave peab hõlmama asjaomaseid saasteaineid ja sektoreid ning võimaluse korral riiklikele heiteinventuuridele avalduva mõju suurust.
Muudatusettepanek 41
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 5 – lõige 5 – lõik 1
5.  Komisjon, keda abistab Euroopa Keskkonnaamet, vaatab läbi ja hindab, kas mis tahes paindlikkusmeetme kasutamine konkreetsel aastal vastab asjakohastele nõuetele ja kriteeriumidele.
5.  Komisjon, keda abistab Euroopa Keskkonnaamet, vaatab läbi ja hindab, kas paindlikkusmeetme või kohandamise kasutamine konkreetsel aastal vastab asjakohastele nõuetele ja kriteeriumidele.
Muudatusettepanek 42
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 5 – lõige 5 – lõik 2
Kui komisjon ei ole esitanud vastuväiteid üheksa kuu jooksul alates kuupäevast, mil ta sai kätte artikli 7 lõigetes 4, 5 ja 6 osutatud asjaomase aruande, loeb asjaomane liikmesriik paindlikkusmeetme kasutamise selle aasta jaoks heaks kiidetuks ning kehtivaks. Kui komisjon on seisukohal, et paindlikkusmeetme kasutamine ei ole kooskõlas kohaldatavate nõuete ja kriteeriumidega, võtab ta vastu otsuse ja teatab liikmesriigile, et ta ei saa paindlikkusmeetme kasutamist heaks kiita.
Kui komisjon ei ole esitanud vastuväiteid kuue kuu jooksul alates kuupäevast, mil ta sai kätte artikli 7 lõigetes 5 ja 6 osutatud asjaomase aruande, loeb asjaomane liikmesriik paindlikkusmeetme kasutamise selle aasta jaoks heaks kiidetuks ning kehtivaks. Kui komisjon on seisukohal, et paindlikkusmeetme kasutamine ei ole kooskõlas kohaldatavate nõuete ja kriteeriumidega, võtab ta üheksa kuu jooksul alates asjaomase aruande kättesaamise kuupäevast vastu otsuse ja teatab liikmesriigile, et ta ei saa paindlikkusmeetme kasutamist heaks kiita. Taotlusele tuleb lisada põhjendus.
Muudatusettepanek 43
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 5 – lõige 6
6.  Komisjon võib vastavalt artiklis 14 osutatud kontrollimenetlusele võtta vastu rakendusakte, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad selle kohta, kuidas kasutada lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud paindlikkusmeetmeid.
6.  Komisjon võib vastavalt artiklis 14 osutatud kontrollimenetlusele võtta vastu rakendusakte, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad selle kohta, kuidas kasutada lõigetes 2 ja 3 osutatud paindlikkusmeetmeid.
Muudatusettepanek 44
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 6 – lõige 1
1.  Liikmesriigid koostavad ja võtavad vastu riikliku õhusaaste kontrolli programmi kooskõlas III lisa 2. osaga, et piirata vastavalt artiklile 4 oma aastaseid inimtekkelisi heiteid.
1.  Liikmesriigid koostavad ja võtavad vastu riikliku õhusaaste kontrolli programmi kooskõlas III lisa 2. osaga, et piirata vastavalt artiklile 4 oma aastaseid heiteid ja saavutada vastavalt artiklile 1 käesoleva direktiivi eesmärgid.
Muudatusettepanek 45
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 6 – lõige 2 – lõik 1 – punkt a a (uus)
aa)  hindavad heitkoguste vähendamise meetmete kulutõhusust ja võtavad arvesse juba saavutatud heitkoguste vähendamist või juhul, kui liikmesriik seab esikohale oma heite vähendamise meetmed, vähendamist, mis on võimalik kehtivate liidu õigusaktide kohaldamise abil;
Muudatusettepanek 46
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 6 – lõige 2 – lõik 1 – punkt a b (uus)
ab)  seavad esikohale konkreetsed poliitikameetmed, mille eesmärk on vähendada ohtu haavatavate inimrühmade tervisele ning tagada direktiivi 2008/50/EÜ XIV lisa B osa kohaselt kehtestatud kokkupuute vähendamise eesmärgi täitmine;
Muudatusettepanek 47
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 6 – lõige 2 – lõik 1 – punkt b
(b)  võtavad arvesse vajadust vähendada õhusaasteainete heitkoguseid, et täita õhukvaliteedi eesmärke oma territooriumil ja vajaduse korral naaberliikmesriikides;
b)  vähendavad õhusaasteainete heitkoguseid, et täita õhukvaliteedi eesmärke, eelkõige direktiivi 2008/50/EÜ kohaseid piirtasemeid, oma territooriumil ja vajaduse korral naaberliikmesriikides;
Muudatusettepanek 48
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 6 – lõige 2 – lõik 1 – punkt b a (uus)
ba)  määravad kindlaks täiendava heitkoguste vähendamise, mis on vajalik, et saavutada 2030. aastaks välisõhu kvaliteedi tase, mis on Maailma Terviseorganisatsiooni soovitatud tasemega võrdne või sellest madalam;
Muudatusettepanek 49
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 6 – lõige 2 – lõik 1 – punkt b b (uus)
bb)  määravad kindlaks täiendava heitkoguste vähendamise, mis võimaldab saavutada 2030. aastaks keskkonna kaitsmiseks vajalikud kriitilised saastekoormused ja -tasemed;
Muudatusettepanek 50
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 6 – lõige 2 – lõik 1 – punkt b c (uus)
bc)  määravad kindlaks meetmed, mida on vaja punktides b a ja b b osutatud eesmärkide täitmiseks;
Muudatusettepanek 51
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 6 – lõige 2 – lõik 1 – punkt c a (uus)
ca)  toetavad maksustiimulite abil investeeringute ümbersuunamist puhtale ja tõhusale tehnoloogiale ning säästvale tootmisele;
Muudatusettepanek 52
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 6 – lõige 2 – lõik 1 – punkt c b (uus)
cb)  hindavad, millises ulatuses on liikmesriikide eri geograafilistel piirkondadel seoses õhusaaste vähendamisega selged vajadused ja raskused;
Muudatusettepanek 53
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 6 – lõige 2 – lõik 1 – punkt d a (uus)
da)  tagavad, et asjaomased pädevad asutused jälgivad liikmesriikide kehtestatud meetmete tulemuslikkust käesoleva direktiivi täitmisel ja on volitatud vajaduse korral tegutsema.
Muudatusettepanek 124
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 6 – lõige 2 a (uus)
2a.  Komisjon tagab, et kogu ELi õhusaasteainetele suunatud poliitika on otstarbekohane ja aitab saavutada ELi õhukvaliteedi eesmärke.
Selleks saavutavad komisjon ja liikmesriigid viivitamata kokkuleppe praegu kaalumisel oleva tegelikes sõidutingimustes tekkivate heitkoguste määruse uue ettepaneku kohta.
Uut tüübikinnituses rakendatavat katsemeetodit kohaldatakse hiljemalt alates 2017. aastast ja sellega tagatakse, et selliste saasteainete nagu NOx ning tahked osakesed (PM2,5 ja PM10) kohta kehtestatakse tulemuslikud vastavustegurid, mis on vajalikud tegelike sõidutingimuste kajastamiseks. Uued katsed viiakse läbi sõltumatult ja läbipaistvalt.
Need vastavustegurid on ranged ja koguseliselt piiratud, et kajastada üksnes tegelike sõidutingimuste katsete läbiviimise korra ebakindlust.
Muudatusettepanek 55
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 6 – lõige 2 b (uus)
2b.  Liikmesriigid kehtestavad liikuvate ja paiksete allikate suhtes korrapärase ja ebakorrapärase keskkonnakontrolli, turujärelevalve ning avaliku aruandluse süsteemi, et tagada, et poliitika ja meetmed aitavad tegelikes kasutustingimustes tulemuslikult heitkoguseid vähendada.
Komisjon esitab ...* seadusandliku ettepaneku kogu liitu hõlmava kergeveokite heitenormide kasutusaegsete seirekatsete ja avaliku aruandluse süsteemi kohta, mida haldab asjaomane pädev asutus, et kontrollida sõidukite ja mootorite vastavust Euro 6 nõuetele kogu oma kasuliku eluea jooksul.
______________
* Kaks aastat pärast käesoleva direktiivi ülevõtmist.
Muudatusettepanek 56
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 6 – lõige 3 a (uus)
3a.  Liikmesriigid võivad toetada madalatasemelise heite allikate järkjärgulist kõrvaldamist, ergutades transpordi- ja kütusetarnesektoris poorsete voolikute asendamist heitevaba voolikutehnoloogiaga.
Muudatusettepanek 57
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 6 – lõige 4 – punkt b
(b)  liikmesriigid otsustavad kasutada artiklis 5 sätestatud mis tahes paindlikkusmeedet.
b)  liikmesriigid otsustavad kasutada mõnda artiklis 5 sätestatud paindlikkusmeedet.
Muudatusettepanek 58
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 6 – lõige 4 – lõik 1 a (uus)
Riiklikes õhusaaste kontrolli programmides märgitakse, kas liikmesriigid kavatsevad kasutada artiklis 5 sätestatud paindlikkusmeetmeid.
Muudatusettepanek 59
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 6 – lõige 5
5.  Vastavalt asjakohastele liidu õigusaktidele konsulteerivad liikmesriigid oma riikliku õhusaaste kontrolli programmi projekti ja kõigi oluliste muudatuste üle enne nende lõplikku valmimist üldsuse ja pädevate asutustega, keda õhusaaste kontrolli programmi rakendamine nende konkreetsete keskkonnaülesannete tõttu õhusaaste, õhukvaliteedi ja halduse alal kõigil tasanditel tõenäoliselt puudutab. Vajaduse korral tagatakse piiriülesed konsultatsioonid vastavalt asjakohastele liidu õigusaktidele.
5.  Vastavalt asjakohastele liidu õigusaktidele konsulteerivad liikmesriigid oma riikliku õhusaaste kontrolli programmi projekti ja kõigi muudatuste üle enne nende lõplikku valmimist pädevate asutustega, keda õhusaaste kontrolli programmi rakendamine nende konkreetsete keskkonnaülesannete tõttu õhusaaste, õhukvaliteedi ja halduse alal kõigil tasanditel tõenäoliselt puudutab. Konsultatsioonid hõlmavad asjaomaseid kohalikke või piirkondlikke ametiasutusi, kes vastutavad heitkoguste vähendamise poliitika rakendamise eest teatavates piirkondades ja/või linnastutes, jätmata kõrvale piirkondi ja/või linnastuid, mis asuvad vähemalt kahes liikmesriigis.
Muudatusettepanek 60
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 6 – lõige 5 – lõik 1 a (uus)
Liikmesriigid tagavad kooskõlas asjaomaste liidu õigusaktidega, et üldsusega konsulteeritakse riiklike õhusaaste kontrolli programmide projektide koostamise ja läbivaatamise varases etapis ja kõigi nende muudatuste üle enne nende lõplikku valmimist. Vajaduse korral tagatakse piiriülesed konsultatsioonid vastavalt asjakohastele liidu õigusaktidele, sealhulgas direktiivi 2008/50/EÜ artiklile 25.
Muudatusettepanek 61
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 6 – lõige 5 a (uus)
5a.  Liikmesriigid nimetavad oma sõltumatu eksperdiasutuse, kes viib läbi riikliku õhusaaste kontrolli programmi projektide läbivaatamise, et hinnata kõnealustes programmides esitatud teabe õigsust ning poliitika ja meetmete asjakohasust. Läbivaatamise tulemused tehakse enne riikliku õhusaaste kontrolli programmi projekti avaldamist üldsusele kättesaadavaks, et võimaldada üldsuse sisukat osalemist.
Muudatusettepanek 62
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 6 – lõige 6 – lõik 1 a (uus)
Komisjon esitab suunised heite vähendamise meetmete kohta, mida ei ole loetletud III lisa 1. osas, sealhulgas kodukütet ja maanteetransporti puudutavad meetmed, mille liikmesriigid võivad lisada oma riiklikusse õhusaaste kontrolli programmi.
Muudatusettepanek 63
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 6 – lõige 8
8.   Komisjon võib kehtestada riiklike õhusaaste kontrolli programmide väljatöötamise ja rakendamise suuniseid.
8.   Komisjon kehtestab riiklike õhusaaste kontrolli programmide väljatöötamise ja rakendamise suuniseid.
Muudatusettepanek 64
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 6 – lõige 9
9.   Samuti võib komisjon rakendusaktidega täpsustada liikmesriikide õhusaaste kontrolli programmide vormi ja vajaliku teabe. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 14 osutatud kontrollimenetlusega.
9.   Samuti täpsustab komisjon rakendusaktidega liikmesriikide õhusaaste kontrolli programmide vormi ja vajaliku teabe. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 14 osutatud kontrollimenetlusega.
Muudatusettepanek 65
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 6 a (uus)
Artikkel 6a
Puhta õhu fond
Komisjon hõlbustab juurdepääsu rahalisele toetusele, et aidata tagada asjakohaste meetmete võtmine käesoleva direktiivi kohaste eesmärkide järgimiseks.
See hõlmab olemasolevaid vahendeid, muu hulgas järgmist:
a)  põllumajanduspoliitika rahastamine, sealhulgas ühise põllumajanduspoliitika 2014–2020 perioodi rahastamispoliitika raames, mida on muudetud 2017. aasta vahekokkuvõttes, kuhu on lisatud õhukvaliteet avaliku hüvena ja pööratud erilist tähelepanu ammoniaagile või metaanile või mõlemale, et pakkuda liikmesriikidele ja asjaomastele piirkondlikele ja kohalikele ametiasutustele selle alusel võimalust heite vähendamisele erimeetmete abil kaasa aidata ja abi selle tegemiseks;
b)  teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020” tulevased tööprogrammid;
c)  Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid;
d)  keskkonna ja kliimameetmete, näiteks programmi LIFE rahastamisvahendid;
e)  eespool nimetatud vahendite mis tahes kombinatsioon.
Komisjon tagab rahastamismenetluste lihtsuse, läbipaistvuse ja juurdepääsetavuse eri valitsustasandite jaoks.
Komisjon hindab võimalust luua ühtne kontaktpunkt, kus üksused saavad hõlpsasti uurida vahendite kättesaadavust ja menetlusi seoses juurdepääsuga projektidele, mis tegelevad õhusaaste küsimustega.
Muudatusettepanek 67
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 7 – lõige 4
4.  Liikmesriigid, kes kohaldavad artikli 5 lõike 1 kohast paindlikkusmeedet, lisavad asjaomase aasta informatiivsesse inventuuriaruandesse järgmise teabe:
välja jäetud
(a)  NOx, SO2 ja PM2,5 heidete kogused, mis oleksid tekkinud heite kontrolli piirkonna puudumise korral;
(b)  heitkoguste vähendamise määr, mis on saavutatud liikmesriigile kuuluvas heite kontrolli piirkonnas vastavalt artikli 5 lõike 1 punktile c;
(c)  paindlikkusmeetme kohaldamise ulatus;
(d)  mis tahes lisaandmed, mida liikmesriigid peavad asjakohaseks, et võimaldada komisjonil, keda abistab Euroopa Keskkonnaamet, täies ulatuses hinnata tingimusi, mille alusel paindlikkusmeedet on rakendatud.
Muudatusettepanek 68
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 7 – lõige 7
7.   Liikmesriigid koostavad heiteinventuurid, sealhulgas kohandatud heiteinventuurid, heiteprognoosid ja informatiivse inventuuriaruande vastavalt IV lisale.
7.   Liikmesriigid koostavad heiteinventuurid, sealhulgas vajaduse korral kohandatud heiteinventuurid, heiteprognoosid ja informatiivse inventuuriaruande vastavalt IV lisale.
Muudatusettepanek 69
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 8 – lõige 1
1.   Liikmesriigid tagavad võimaluste piires, et õhusaaste kahjulikku mõju ökosüsteemidele seiratakse vastavalt V lisas sätestatud nõuetele.
1.   Liikmesriigid seiravad õhusaaste kahjulikku mõju ökosüsteemidele vastavalt V lisas sätestatud nõuetele.
Muudatusettepanek 70
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 8 – lõige 2
2.   Liikmesriigid kooskõlastavad õhusaaste mõju seiret vajaduse korral teiste seireprogrammidega, mis on kehtestatud liidu õigusaktide, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivide 2008/50/EÜ ja 2000/60/EÜ alusel.
2.   Liikmesriigid kooskõlastavad õhusaaste mõju seiret teiste seireprogrammidega, mis on kehtestatud liidu õigusaktide, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivide 2008/50/EÜ ja 2000/60/EÜ alusel.
__________________
__________________
30 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/60/EÜ, 23. oktoober 2000, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1).
30 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1).
Muudatusettepanek 71
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 9 – lõige 1 – lõik 1
1.   Liikmesriigid esitavad komisjonile oma riikliku õhusaaste kontrolli programmi [kolme kuu jooksul pärast artiklis 17 nimetatud kuupäeva, mille sisestab Euroopa Liidu Väljaannete Talitus] ja seejärel selle ajakohastatud versiooni iga kahe aasta tagant.
1.   Liikmesriigid esitavad komisjonile oma riikliku õhusaaste kontrolli programmi ...* ja seejärel selle ajakohastatud versiooni iga kahe aasta tagant.
_________________
* Kuus kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist.
Muudatusettepanek 72
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 9 – lõige 1 – lõik 2
Kui riiklikku õhusaaste kontrolli programmi ajakohastatakse artikli 6 lõike 4 kohaselt, teavitab asjaomane liikmesriik komisjoni sellest kahe kuu jooksul.
Kui riiklikku õhusaaste kontrolli programmi ajakohastatakse artikli 6 lõike 4 kohaselt, edastab asjaomane liikmesriik ajakohastatud programmi komisjonile kahe kuu jooksul.
Muudatusettepanek 73
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 9 – lõige 2 – lõik 1
2.   Alates 2017. aastast esitavad liikmesriigid komisjonile ja Euroopa Keskkonnaametile I lisas sätestatud andmete esitamise kuupäevaks oma riiklikud heiteinventuurid, heiteprognoosid, ruumiliselt jaotatud heiteinventuurid, suuri punktreostusallikaid hõlmavad inventuurid ja andmed, millele on osutatud artikli 7 lõigetes 1, 2 ja 3, ning kui see on asjakohane, artikli 7 lõigetes 4, 5 ja 6.
2.   Alates 2017. aastast esitavad liikmesriigid komisjonile ja Euroopa Keskkonnaametile I lisas sätestatud andmete esitamise kuupäevaks oma riiklikud heiteinventuurid, heiteprognoosid, ruumiliselt jaotatud heiteinventuurid, suuri punktreostusallikaid hõlmavad inventuurid ja andmed, millele on osutatud artikli 7 lõigetes 1, 2 ja 3, ning kui see on asjakohane, artikli 7 lõigetes 5 ja 6.
Muudatusettepanek 134
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 9 – lõige 3
3.  Liikmesriigid esitavad oma CH4 riiklike heitkoguste andmed ja prognoosid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 525/201331.
välja jäetud
__________________
31 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013, 21. mai 2013, kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ning kliimamuutusi käsitleva muu olulise siseriikliku ja liidu teabe esitamise kohta ning otsuse nr 280/2004/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 165, 18.6.2013, lk 13).
Muudatusettepanek 74
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 9 – lõige 4 – sissejuhatav osa
4.   Komisjon, keda abistavad Euroopa Keskkonnaamet ja liikmesriigid, vaatab riiklikud heiteinventuurid korrapäraselt läbi. Kõnealune läbivaatamine hõlmab järgmist:
4.   Komisjon, keda abistavad Euroopa Keskkonnaamet ja liikmesriigid, vaatab riiklikud heiteinventuurid ja riiklikud õhusaaste kontrolli programmid korrapäraselt läbi. Kõnealune läbivaatamine hõlmab järgmist:
Muudatusettepanek 75
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 9 – lõige 4 – punkt c a (uus)
ca)  kontrollid, et teha kindlaks riiklike õhusaaste kontrolli programmide vastavus artikli 6 nõuetele.
Muudatusettepanek 76
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 9 – lõige 4 – lõik 1 a (uus)
Komisjoni läbivaatamise tulemused tehakse kooskõlas artikliga 11 üldsusele kättesaadavaks.
Muudatusettepanek 77
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 10 – lõige 1 – lõik 1
1.   Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule vähemalt kord iga viie aasta järel aruande käesoleva direktiivi rakendamise kohta, sealhulgas hinnangu oma panuse kohta käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamisel.
1.   Komisjon esitab alates ...* iga 30 kuu järel Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi rakendamise kohta. Seejuures hindab komisjon järgmist:
a)  oma panust ja liikmesriikide jõupingutusi käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamiseks;
b)  edusamme õhusaasteainete heite vähendamisel 2025. ja 2030. aastani;
c)  edusamme liikumisel seitsmendas keskkonnaalases tegevusprogrammis kehtestatud pikaajaliste õhu kvaliteedi eesmärkide saavutamise suunas;
d)  seda, kas kriitilisi saastetasemeid ja koormusi ning Maailma Terviseorganisatsiooni soovituslikke väärtusi on ületatud; ning
e)  seda, millisel määral kasutasid liikmesriigid olemasolevat ELi rahastamist õhusaaste vähendamisele kaasaaitamiseks.
______________
* Käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev.
Muudatusettepanek 78
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 10 – lõige 1 – lõik 1 a (uus)
Komisjon lisab aruannetesse liikmesriikide heitkoguste vähendamise kohta 2020., 2025. ja 2030. aastaks vajaduse korral põhjused, miks eesmärgid jäid saavutamata.
Muudatusettepanek 79
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 10 – lõige 1 – lõik 1 b (uus)
Kui aruanne näitab, et liikmesriigid ei suuda järgida liidu õigusakte ja direktiivis 2008/50/EÜ sätestatud õhukvaliteedi piirväärtust, siis komisjon
a)  hindab, kas nõuete mittejärgimise põhjustas ebatõhus ELi õhusaasteallikatele suunatud poliitika, sealhulgas selle rakendamine liikmesriigi tasandil,
b)  konsulteerib artiklis 14 osutatud komiteega ja teeb kindlaks vajaduse uute heiteallikaid käsitlevate ELi õigusaktide järele ning vajaduse korral esitab seadusandlikud ettepanekud, et tagada kooskõla käesoleva direktiivi eesmärkidega. Iga sellist ettepanekut peaks toetama põhjalik mõjuhinnang ja selles tuleks arvesse võtta viimaseid teaduslikke andmeid.
Muudatusettepanek 80
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 10 – lõige 1 – lõik 2
Komisjon esitab nimetatud aruande igal juhul 2025. aasta kohta ning lisab ka teabe artikli 4 lõikes 2 osutatud heite vahetasemete saavutamise kohta ning juhul, kui neid ei ole saavutatud, selle põhjused. Ta teeb kindlaks, kas on vaja võtta edasisi meetmeid, arvestades ka rakendamise mõju sektoritele.
Nende aruannete alusel teeb komisjon koos liikmesriikidega kindlaks, kas on vaja võtta edasisi meetmeid, sealhulgas riiklikul tasandil, arvestades ka rakendamise mõju sektoritele.
Muudatusettepanek 81
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 10 – lõige 2
2.   Lõikes 1 osutatud aruanded võivad sisaldada käesoleva direktiivi keskkonnamõju ja sotsiaal-majandusliku mõju hinnangut.
2.   Lõikes 1 osutatud aruanded sisaldavad käesoleva direktiivi tervise- ja keskkonnamõju ning sotsiaal-majandusliku mõju hinnangut, sealhulgas mõju liikmesriikide tervishoiusüsteemidele ja õigusaktide mitterakendamise hinda. Komisjon teeb need aruanded avalikkusele kättesaadavaks.
Muudatusettepanek 152
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 10 – lõige 2 a (uus)
2a.  Samuti teostab komisjon enne riikliku heitkoguste vähendamise kohustuse kindlaksmääramist mõjuhinnangu elavhõbeda (Hg) kohta ja vajaduse korral esitab uue seadusandliku ettepaneku.
Muudatusettepanek 82
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 10 a (uus)
Artikkel 10a
Euroopa puhta õhu foorum
Komisjon loob puhta õhu foorumi, et hõlbustada puhta õhu programmi kooskõlastatud rakendamist ja tuua iga kahe aasta järel kokku kõik asjaomased sidusrühmad, kelle hulka kuuluvad liikmesriikide kõikide tasandite pädevad asutused, komisjon, tööstus, kodanikuühiskond ja teadusringkond. Puhta õhu foorum teostab järelevalvet riiklike õhusaaste kontrolli programmide väljatöötamise ja rakendamise suuniste koostamise ning heitkoguste vähendamise kavade kujunemise üle, kaasa arvatud aruandlusnõuete hindamine.
Muudatusettepanek 83
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 11 – lõige 1 – alapunkt b a (uus)
ba)  liikmesriikide edusammud 2015. ja 2030. aastaks seatud konkreetsete riigipõhiste siduvate õhusaastega seotud eesmärkide saavutamiseks iga saasteaine puhul.
Muudatusettepanek 84
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 11 – lõige 1 – punkt b b (uus)
bb)  artikli 9 lõikes 4 osutatud läbivaatamise tulemused.
Muudatusettepanek 85
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 11 – lõige 2 a (uus)
2a.  Liikmesriigid tagavad asjaomase üldsuse juurdepääsu haldus- või kohtumenetlustele, et vaidlustada pädevate asutuste või eraõiguslike isikute tegevus või tegevusetus, mis ei vasta käesoleva direktiivi nõuetele.
Nende menetlustega tagatakse kohane ja tõhus õiguskaitse, sealhulgas vajaduse korral esialgne õiguskaitse, ning need peavad olema ausad, õiglased, õigeaegsed ja mitte takistavalt kallid.
Liikmesriigid tagavad, et teave nendele menetlustele juurdepääsu kohta tehakse avalikkusele kättesaadavaks, ning kaaluvad sobivate abimehhanismide kehtestamist, et kõrvaldada või vähendada õigusemõistmisele juurdepääsu rahalisi ja muid takistusi.
Muudatusettepanek 127
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 11 – lõige 2 b (uus)
2b.  Vastavalt artikli 10 lõikes 1 osutatud aruannetele peaks komisjon hindama NH3 siduvaid riiklikke heite vähendamise kohustusi uusimate teaduslike tõendite alusel, võttes arvesse liikmesriikide saavutusi vastavalt direktiivile 2001/81/EÜ ja 1979. piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni protokollile hapestumise, eutrofeerumise ja troposfääriosooni vähendamise kohta.
Komisjon peab 2022. aastaks hindama saavutusi direktiivis sätestatud kohustuste täitmisel, võttes muu hulgas arvesse:
a)  ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni juhenddokumenti ammoniaagi heite ennetamise ja vähendamise kohta, ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni heade põllumajandustavade raamjuhendit ammoniaagi heite vähendamiseks, mis vaadati läbi 2014. aastal, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL artikli 3 lõikes 10 sätestatud parimaid võimalikke meetodeid.
b)  ühise põllumajanduspoliitika raames võetavaid põllumajanduse keskkonnameetmeid;
c)  kõigi asjaomaste õhukvaliteedialaste õigusaktide läbivaatamisi, sealhulgas neid, millele on viidatud kõnealuse direktiivi artikli 3 lõikes 12a.
Vajaduse korral esitab komisjon õigusaktiettepanekuid piirmäärade kohta, mida kohaldada pärast 2030. aastat õhukvaliteedi standardite parandamiseks.
Muudatusettepanek 86
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 11 a (uus)
Artikkel 11a
Komisjon vaatab käesoleva direktiivi artikli 10 lõikes 1 osutatud aruannete põhjal hiljemalt 2025. aastal läbi, et tagada liikumine Maailma Terviseorganisatsiooni soovitatud õhu kvaliteedi taseme ning seitsmendas keskkonnaalases tegevusprogrammis kehtestatud õhu kvaliteedi pikaajaliste eesmärkide saavutamise poole. Eelkõige esitab komisjon vajaduse korral ning teaduslikku ja tehnoloogilist arengut arvesse võttes ettepanekuid muudatuste tegemiseks II lisas esitatud riiklike heite vähendamise kohustuste muutmiseks.
Komisjon kaalub artikli 10 lõikes 1 osutatud korrapäraste aruannete põhjal meetmeid rahvusvahelisest laevandusest, eelkõige liikmesriikide territoriaalvetest ja majandusvöönditest pärit heite vähendamiseks ning esitab vajaduse korral seadusandliku ettepaneku.
Muudatusettepanek 87
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 12
Selleks et panna heitkoguste vähendamisele tugevam alus, jätkavad liit ja vastavalt vajadusele liikmesriigid kahepoolset ja mitmepoolset koostööd kolmandate riikidega ning kooskõlastamist asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu ÜRO Keskkonnaprogramm (UNEP), Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjon (UNECE), Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO) ja Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon (ICAO), sealhulgas tehnilise ja teadusliku uurimis- ja arendustegevus alase teabevahetuse kaudu.
Selleks et panna heitkoguste vähendamisele tugevam alus, jätkavad liit ja vastavalt vajadusele liikmesriigid kahepoolset ja mitmepoolset koostööd kolmandate riikidega ning kooskõlastamist asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu ÜRO Keskkonnaprogramm (UNEP), Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjon (UNECE), ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO), Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO) ja Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon (ICAO), sealhulgas tehnilise ja teadusliku uurimis- ja arendustegevus alase teabevahetuse kaudu. Liikmesriigid korraldavad piiriüleseid konsultatsioone ühiste ohtude teemal, mida kujutavad endast nende riikide naabruses asuvatest tööstuspiirkondadest pärit heitkoguseid ning asjaomased liikmesriigid töötavad välja ühised kavad heite kaotamiseks või vähendamiseks.
Muudatusettepanek 88
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 13 – lõige 2
2.   Artikli 6 lõikes 7, artikli 7 lõikes 9 ja artikli 8 lõikes 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates käesoleva direktiivi jõustumise kuupäevast.
2.   Artikli 6 lõikes 7, artikli 7 lõikes 9 ja artikli 8 lõikes 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates ...*. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
_______________
* Käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev.
Muudatusettepanek 89
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 15
Liikmesriigid sätestavad eeskirjad, milles käsitletakse karistusi käesoleva direktiivi alusel vastu võetud siseriiklike sätete rikkumise eest, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada kõnealuste eeskirjade rakendamine. Ette nähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.
Liikmesriigid sätestavad eeskirjad, milles käsitletakse karistusi käesoleva direktiivi alusel vastu võetud siseriiklike sätete rikkumise eest, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada kõnealuste eeskirjade rakendamine. Ette nähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teatavad neist sätetest komisjonile hiljemalt ...* ning annavad viivitamata teada nende edaspidistest muudatustest.
_________________
* Käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev.
Muudatusettepanek 90
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 15 – lõige 1 a (uus)
Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, ei anna liikmesriigid nõuete järgimise kohustust edasi asutustele, kellel ei ole strateegilist pädevust direktiivi nõuete täitmiseks.
Muudatusettepanek 125
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 16 – sissejuhatav osa
Direktiivi 2003/35/EÜ I lisasse lisatakse punkt g:
Direktiivi 2003/35/EÜ I lisasse lisatakse punktid g ja h:
Muudatusettepanek 126
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 16 – punkt 1 a (uus)
„h) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2008. aasta direktiivi 2008/50/EÜ (välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu puhtamaks muutmise kohta) artikkel 23.”
Muudatusettepanek 135
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa – tabel A – rida 4

Komisjoni ettepanek

Riigi koguheide allikakategooriate kaupa

—  CH4

Kord aastas, alates 2005. aastast kuni aruandeaastani miinus 2 (X–2)

15/02****

Muudatusettepanek

välja jäetud

Muudatusettepanek 91
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa – tabel A – rida 5

Komisjoni ettepanek

Riigi esialgsed heitkogused aruandluse koondnomenklatuuri(2) põhjal

—  SO2, NOX, NH3, muud LOÜd kui metaan, PM2,5

Kord aastas, aruandeaasta miinus 1 (X–1)

30/09

Muudatusettepanek

Riigi esialgsed heitkogused aruandluse koondnomenklatuuri(2) põhjal

—  SO2, NOX, NH3, muud LOÜd kui metaan, PM2,5

Kord kahe aasta järel, aruandeaasta miinus 1 (X–1)

31/12

Muudatusettepanek 136
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa – tabel C – rida 5

Komisjoni ettepanek

Prognoositud heitkogused koondallikakategooriate kaupa

—  CH4

Iga kahe aasta järel iga aasta kohta alates aastast X kuni aastani 2030, võimaluse korral aastani 2040 ja 2050

15/03

Muudatusettepanek

välja jäetud

Muudatusettepanek 95
Ettepanek võtta vastu direktiiv
III lisa – 1. osa – A jagu – punkt 1 – alapunkt a
(a)   lämmastiku käitlemine, arvestades kogu lämmastikuringet;
a)   lämmastiku käitlemine, arvestades kogu lämmastikuringet ning pidades silmas mulla ja toitainete majandamise kavade koostamist;
Muudatusettepanek 96
Ettepanek võtta vastu direktiiv
III lisa – 1. osa – A jagu – punkt 1 – alapunkt c
(c)   vähesaastavad sõnnikulaotustehnikad;
c)   vähesaastavad sõnnikulaotustehnikad, sh vedelike ja tahke aine eraldamist hõlmavad tehnikad;
Muudatusettepanek 97
Ettepanek võtta vastu direktiiv
III lisa – 1. osa – A jagu – punkt 1 – alapunkt e
(e)   vähesaastavad sõnniku töötlemise ja kompostimise tehnikad;
e)   vähesaastavad sõnniku töötlemise ja kompostimise tehnikad, sh vedelike ja tahke aine eraldamine;
Muudatusettepanek 98
Ettepanek võtta vastu direktiiv
III lisa – 1. osa – A jagu – punkt 1 – alapunkt g a (uus)
ga)  karjatamise ja ekstensiivse põllumajandustegevuse edendamine ning karjamaade biologilise mitmekesisuse tugevdamine selliste suure aminohappesisaldusega taimede abil nagu aasristik, harilik lutsern ja teraviljad;
Muudatusettepanek 99
Ettepanek võtta vastu direktiiv
III lisa – 1. osa – A jagu – punkt 1 – alapunkt g b (uus)
gb)  külvikorra edendamine, sealhulgas lämmastikku siduvate kultuuride abil;
Muudatusettepanek 100
Ettepanek võtta vastu direktiiv
III lisa – 1. osa – A jagu – punkt 1 – alapunkt g c (uus)
gc)  sellise agroökoloogilise põllumajandustootmise edendamine, mille tulemuseks on suure bioloogilise mitmekesisusega ja ressursitõhusad põllumajandussüsteemid, mis on vähe või parimal juhul üldse mitte sõltuvad kunstlikest sisenditest.
Muudatusettepanek 101
Ettepanek võtta vastu direktiiv
III lisa – 1. osa – A jagu – punkt 3 – alapunkt d
(d)   anorgaanilisi väetisi laotatakse vastavalt väetatava põllukultuuri või rohumaa eeldatavale lämmastiku- ja fosforivajadusele, võttes arvesse ka mulla olemasolevat toitainesisaldust ja muudest väetistest pärinevaid toitaineid.
d)   anorgaanilised väetised asendatakse võimalikult suures ulatuses orgaaniliste väetistega. Kui anorgaaniliste väetiste kasutamist jätkatakse, laotatakse need vastavalt väetatava põllukultuuri või rohumaa eeldatavale lämmastiku- ja fosforivajadusele, võttes arvesse ka mulla olemasolevat toitainesisaldust ja muudest väetistest pärinevaid toitaineid.
Muudatusettepanek 108
Ettepanek võtta vastu direktiiv
III lisa – 1. osa – A a jagu (uus)
Aa.  Meetmed lämmastikoksiidide ja tahkete osakeste heitkoguste kontrollimiseks linnapiirkondades
Liikmesriigid kaaluvad koostöös kohalike ja piirkondlike omavalitsustega järgmisi meetmeid:
–  säästva linnalise liikumiskeskkonna tegevuskavad, mis hõlmavad selliseid meetmeid nagu madala saastega piirkonnad, liikluse ülekoormustasud, parkimiskontroll, kiiruspiirangud, ühisautode kasutamiskavad ja alternatiivse laadimise infrastruktuuri kasutuselevõtt;
–  ühelt transpordiliigilt teisele ülemineku edendamine, et suurendada rattasõidu, jalgsi liikumise ja ühistranspordi kasutamist;
–  säästvad linnade kaubaveo kavad, näiteks ühtsete kaubakeskuste loomine, samuti meetmed, millega ergutatakse piirkondliku kaubaveo üleminekut maanteedelt elektriraudteele ja veeteedele;
–  planeerimissüsteemi kasutamine uutest arendus- ja boilersüsteemidest pärit heite piiramiseks; olemasolevate hoonete renoveerimine energiatõhususe meetmete abil;
–  renoveerimiskavad, millega toetatakse vanade koduste põletusseadmete asendamiseks majade parema soojustamisega, soojuspumpade, kerge kütteõli, uute pelletikatelde, kaugkütte või gaasiga;
–  majanduslikud ja maksustiimulid, et ergutada vähese CO2-heitega kütteseadmete kasutuselevõttu;
–  tahkekütuse põletamise keelamine elamupiirkondades ja muudel tundlikel aladel, et kaitsta haavatavas olukorras rühmade, sealhulgas laste tervist;
–  tagada ehitusest pärit heite miinimumini vähendamine, kehtestades ja jõustades poliitikat ehitustolmu vähendamiseks ja kontrollimiseks, ning heite piirmäärade kehtestamine liikurmasinate jaoks;
–  sõidukite maksustamismäära läbivaatamine, et võtta arvesse diiselmootoriga sõitvate autode ja otsesissepritsega bensiinimootoritega sõidukite tegelikkuses suuremat heidet, et soodustada vähem saastavate sõidukite müüki;
–  riigihanked ja maksustiimulid, millega ergutatakse minimaalse heitega sõidukite varajast kasutuselevõttu;
–  toetus ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni soovitusele 4. klassi tahkete osakeste filtri kasutuselevõtu kohta diiselmootoriga sõitvates masinates, veokites, bussides ja taksodes;
–  tihedalt asustatud aladel liiklevatest ehitusmasinatest ja muudest liikurmasinatest pärit heite reguleerimine (sealhulgas lisaseadmetega varustamise abil);
–  teadlikkuse suurendamise kampaaniad ja hoiatused.
Muudatusettepanek 109
Ettepanek võtta vastu direktiiv
III lisa – 1. osa – C a jagu (uus)
Ca.  Heitkoguste vähendamise meetmed süsivesinike heite vähendamiseks
Liikmesriigid vähendavad muude lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ) kui metaan heitkoguseid, edendades paljudes sektorites kasutatavate kaasaegsete nn torutehnoloogiate (tube technologies) kasutamist.
Muudatusettepanek 110
Ettepanek võtta vastu direktiiv
III lisa – 2. osa – punkt 1 – alapunkt a – alapunkt i
(i)   poliitilised prioriteedid ning nende seos muudes asjakohastes poliitikavaldkondades, sealhulgas kliimamuutuste valdkonnas seatud prioriteetidega;
i)   poliitilised prioriteedid ning nende seos muudes asjakohastes poliitikavaldkondades, sealhulgas põllumajanduse, maapiirkondade majanduse, tööstuse, liikuvuse ja transpordi, looduskaitse ja kliimamuutuste valdkonnas seatud prioriteetidega;
Muudatusettepanek 111
Ettepanek võtta vastu direktiiv
III lisa – 2. osa – punkt 1 – punkt b
(b)   poliitikavõimalused, mida kaalutakse 2020. ja 2030. aastaks ning edaspidiseks seatud heite vähendamise kohustuste täitmiseks ja 2025. aastaks määratud heite vahetaseme saavutamiseks ning õhukvaliteedi edasiseks parandamiseks, samuti nende analüüs koos analüüsimeetodiga; heite vähendamise, õhukvaliteedi- ja keskkonnapoliitika ja -meetmete üksik- või koosmõju; sellega seotud määramatus;
b)   poliitikavõimalused, mida kaalutakse 2020., 2025. ja 2030. aastaks ning edaspidiseks seatud heite vähendamise kohustuste täitmiseks ning õhukvaliteedi edasiseks parandamiseks, samuti nende analüüs koos analüüsimeetodiga; heite vähendamise, õhukvaliteedi- ja keskkonnapoliitika ja -meetmete üksik- või koosmõju; sellega seotud määramatus;
Muudatusettepanek 112
Ettepanek võtta vastu direktiiv
III lisa – 2. osa – punkt 1 – punkt d
(d)   kui see on asjakohane, siis selgitus põhjuste kohta, miks ei ole 2025. aastaks seatud heite vahetasemeid võimalik saavutada ilma meetmeteta, mis eeldavad ebaproportsionaalselt suuri kulutusi;
d)   selgitus võetud meetmete kohta, et saavutada riiklikud heite vähendamise kohustused;
Muudatusettepanek 113
Ettepanek võtta vastu direktiiv
III lisa – 2. osa – lõige 1 – punkt d a (uus)
da)  kasutatud meetodi selgitus, et tagada riiklike PM2,5 heite vähendamise kohustuse meetmete puhul eelkõige musta süsiniku heite vähendamine;
Muudatusettepanek 114
Ettepanek võtta vastu direktiiv
III lisa – 2. osa – punkt 1 – alapunkt e
(e)   hinnang selle kohta, kuidas valitud tegevuspõhimõtted ja meetmed tagavad kooskõla muudes asjaomastes poliitikavaldkondades kehtestatud kavade ja programmidega.
e)   hinnang selle kohta, kuidas valitud tegevuspõhimõtted ja meetmed tagavad kooskõla muudes asjaomastes poliitikavaldkondades kehtestatud kavade ja programmidega, mille puhul eelkõige (kuid mitte ainult) keskendutakse direktiivi 2008/50/EÜ kohastele õhukvaliteedi kavadele, direktiivi 2010/75/EÜ kohastele siseriiklike üleminekukavadele ja järelevalve plaanidele, direktiivi 2012/27/EL kohastele riiklikele energiatõhususe tegevuskavadele, direktiivi 2009/28/EÜ kohastele taastuvenergia riiklikele tegevuskavadele, ja asjakohastele kavadele või programmidele, mis vastavad direktiivi 2001/42/EÜ nõuetele või sellele järgnenud õigusaktide samaväärsetele sätetele.
Muudatusettepanek 115
Ettepanek võtta vastu direktiiv
III lisa – 2. osa – punkt 2 – alapunkt a
(a)   hinnang programmi rakendamisel ning heitkoguste ja kontsentratsiooni vähendamisel tehtud edusammudele;
a)   hinnang programmi rakendamisel ning heitkoguste ja kontsentratsiooni vähendamisel tehtud edusammudele ning sellega seotud keskkonna-, rahvatervisealasele ja sotsiaalmajanduslikule kasule;
Muudatusettepanek 116
Ettepanek võtta vastu direktiiv
III lisa – 2. osa – punkt 2 – alapunkt b
(b)   kõik olulised muudatused poliitikaraamistikus, hindamistes, programmis ja rakendamise ajakavas.
b)   kõik olulised muudatused poliitikaraamistikus, hindamistes (sealhulgas artikli 6 lõike 2b kohaselt läbi viidud kontrollide ja turujärelevalve tulemused), programmis ja rakendamise ajakavas.
Muudatusettepanek 117
Ettepanek võtta vastu direktiiv
III lisa – 2. osa – punkt 2 – alapunkt b a (uus)
ba)  hinnang liidu pikaajaliste tervishoiu- ja keskkonnaeesmärkide saavutamiseks tehtud edusammudele, pidades silmas vajadust nende eesmärkide ajakohastamiseks, muu hulgas kõigi Maailma Terviseorganisatsiooni kehtestatud uute õhukvaliteedi suuniste arvessevõtmiseks;
Muudatusettepanek 118
Ettepanek võtta vastu direktiiv
III lisa – 2. osa – punkt 2 – alapunkt b b (uus)
bb)  riikliku õhusaaste kontrolli programmi ajakohastamisel vastavalt artikli 6 lõikele 4 tuleb sellesse lisada teave kõigi õhusaaste tõrjemeetmete kohta, mille rakendamist on sobival kohalikul, piirkondlikul või riiklikul tasandil kaalutud heite vähendamise kohustuste ja õhukvaliteedi eesmärkide saavutamiseks, sealhulgas käesoleva direktiivi III lisa ja direktiivi 2008/50/EÜ XV lisa B jao punktis 3 sätestatud eesmärkide saavutamiseks.

(1) Seejärel saadeti asi vastavalt kodukorra artikli 61 lõike 2 teisele lõigule vastutavale komisjonile uueks läbivaatamiseks (A8-0249/2015).


Euroopa kodanikualgatus
PDF 182kWORD 83k
Euroopa Parlamendi 28. oktoobri 2015. aasta resolutsioon Euroopa kodanikualgatuse kohta (2014/2257(INI))
P8_TA(2015)0382A8-0284/2015

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikli 11 lõiget 4 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 24 lõiget 1,

–  võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus kodanikualgatuse kohta (A7-0350/2010),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 211/2011 kodanikualgatuse kohta,

–  võttes arvesse 26. veebruaril 2015 toimunud avalikku kuulamist kodanikualgatuse kohta, mille korraldas põhiseaduskomisjon koos petitsioonikomisjoniga,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi poliitikaosakonna C 2014. aastal avaldatud uuringut „Euroopa kodanikualgatus – rakendamise esimesed õppetunnid”,

–  võttes arvesse Euroopa Ombudsmani 4. märtsi 2015. aasta otsust lõpetada Euroopa Komisjoni puudutav omaalgatuslik uurimine (OI/9/2013/TN),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse 2015. aasta veebruaris valminud uuringut „Euroopa kodanikualgatuse rakendamine”,

–  võttes arvesse Euroopa Komisjoni 31. märtsi 2015. aasta aruannet Euroopa kodanikualgatuse kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit ning petitsioonikomisjoni ja väliskomisjoni arvamusi (A8-0284/2015),

A.  arvestades, et Euroopa kodanikualgatus on kodanike uus poliitiline õigus ja ühtlasi Euroopa Liidu osalusdemokraatias kasutatav tegevuskava koostamise eripärane ja uuenduslik vahend, mis võimaldab kodanikel neid mõjutavates projektides ja protsessides aktiivselt osaleda ja mille potentsiaali tuleb kindlasti maksimaalselt ära kasutada ja arvestatavalt suurendada, et saavutada võimalikult häid tulemusi ja ergutada võimalikult paljusid ELi kodanikke Euroopa integreerimise protsessi edasises arengus kaasa lööma; arvestades, et seda peab käsitama ELi institutsioonide demokraatliku õiguspärasuse tugevdamise ühe peamise vahendina;

B.  arvestades, et kuna määruse (EL) nr 211/2011 jõustumisest 1. aprillil 2012 on möödunud kolm aastat, tuleb selle rakendamist põhjalikult hinnata, et tuvastada võimalikud puudused ja esitada sobivad lahendused selle koheseks läbivaatamiseks;

C.  arvestades, et kogemuste kohaselt on enamik Euroopa kodanikualgatuste korraldajatest kogenud algatuse organiseerimisel mitmeid raskusi, nii praktilisest kui ka õiguslikust küljest, ning arvestades, et mitmete tagasilükatud kodanikulagatuste korraldajad on komisjoni otsuse nende kodanikualgatust mitte registreerida hiljem Euroopa Kohtusse kaevanud või esitanud kaebuse Euroopa Ombudsmanile; arvestades, et seetõttu tuleb eeskirjad kavandada nii, et kodanikualgatused oleksid kodanike ja korraldajate jaoks võimalikult teostatavad;

D.  arvestades, et Euroopa Parlament on Euroopa Liidu ainus otse valitud organ, mis esindab sellisena juba oma olemuselt ELi kodanikke;

E.  arvestades, et mitu institutsiooni, vabaühendust, mõttekoda ja kodanikuühiskonna rühma on tegelenud Euroopa kodanikualgatust käsitleva määruse (EL) nr 211/2011 puuduliku rakendamise ja kodanikualgatuste puuduliku korraldamisega ning esitanud ettepanekud arvukate täiustuste kohta, osutades mitmel eri juhul ka sellele, milliseid määruse aspekte on vaja kiiremas korras reformida;

F.  arvestades, et määruse artiklis 6 sätestatud praktiline kord, eelkõige veebipõhiste allkirjade kogumise süsteemide kasutuselevõtt ja nende kohta liikmesriigi pädevalt asutuselt tõendi saamine jätab korraldajatele vajalike allkirjade kokkusaamiseks enamasti vähem kui 12 kuud;

G.  arvestades, et pärast allkirjade kogumise perioodi lõppu ei ole eduka algatuse komisjonile esitamiseks konkreetset tähtaega ette nähtud ning see põhjustab segadust ja ebakindlust nii institutsioonide kui ka kodanike jaoks;

1.  väljendab heameelt Euroopa Liidu lepingu artikli 11 lõikes 4 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 24 lõikes 1 määratletud Euroopa kodanikualgatuse üle, mis on esimene rahvusvahelise osalusdemokraatia vahend ning annab kodanikele võimaluse osaleda aktiivselt ELi institutsioonide tegevuses ning ELi poliitika ja õigusloome kujundamises, kusjuures kodanikualgatusega täiendatakse kodanike õigust esitada Euroopa Parlamendile petitsioone ning pöörduda kaebustega Euroopa Ombudsmani poole;

2.  rõhutab tõsiasja, et Euroopa kodanikualgatus on esimene osalusdemokraatia vahend, mis annab ELi kodanikele vähemalt veerandist liikmesriikidest saadud vähemalt ühe miljoni toetusavalduse alusel õiguse näidata initsiatiivi – tugevdades seejuures oma uut poliitilist eelisõigust – ning paluda komisjonilt tema volituste piires asjakohase ettepaneku esitamist küsimustes, milles kodanikud peavad aluslepingute rakendamiseks vajalikuks seadusandliku õigusakti vastuvõtmist;

3.  rõhutab, et kodanikualgatus on kodanike jaoks eriline võimalus määratleda ja väljendada oma soove ning nõuda ELilt tegutsemist, nii et seda tuleb igal võimalikul viisil julgustada ja toetada; tunnistab siiski, et Euroopa kodanikualgatuse tõhusamaks muutmiseks tuleb kõrvaldada ja lahendada arvestatavad puudused; rõhutab, et kõnealuse vahendi kõikide uute hindamiste käigus tuleks võtta eesmärgiks maksimaalse kasutajasõbralikkuse saavutamine, kuna see on Euroopa kodanike ja ELi lähendamiseks ülitähtis vahend; rõhutab lisaks, et emakeele kasutamine on iga inimese kodanikuõigus, ning kutsub komisjoni ja liikmesriike seetõttu üles kaaluma alternatiivseid lahendusi selle võimaldamiseks kõikides Euroopa kodanikualgatusega seotud meetmetes, sest see ergutab kodanike osalust; juhib tähelepanu asjaolule, kui oluline on kodanike teadlikkus kodanikualgatusest, ning peab kahetsusväärseks, et ELi kodanike teadmised selle vahendi kohta on piiratud; nõuab, et EL korraldaks seepärast reklaami- ja tutvustuskampaaniad, mille eesmärk on muuta Euroopa kodanikualgatus meedias nähtavamaks ja üldsuse seas tuntumaks;

4.  rõhutab veel, et noorte kodanikuaktiivsus on demokraatia tuleviku jaoks äärmiselt oluline, ning kutsub komisjoni üles võtma õppust tõeliselt edukate kodanikualgatustega saadud riiklikest kogemustest;

5.  peab erakordselt oluliseks, et kodanikud saaksid kaasa aidata liidu seadusandlike eelisõiguste kasutamisele ja osaleda otseselt seadusandlike ettepanekute algatamises;

6.  juhib tähelepanu asjaolule, kodanike teadlikkus kodanikualgatusest on oluline, et see toimiks demokraatliku osalemise tõhusa vahendina; nõuab sellega seoses tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid teeksid kõnealuse vahendi kohta maksimaalset teavitustööd, et juhtida sellele võimalikult paljude kodanike tähelepanu ja ergutada neid seda aktiivselt kasutama;

7.  palub komisjonil kasutada teadlikkuse suurendamiseks kõiki avalikke kommunikatsioonikanaleid ning võtta vajalikud meetmed selleks, et tagada Euroopa kodanikualgatuse läbipaistvus ja hõlbustada käimasolevate Euroopa kodanikualgatustega seonduvat teabevahetust, luues näiteks teabe edastamist, teavitamist ja veebiallkirjastamist võimaldavad rakendused; rõhutab, et aktiivne üldine osalemine Euroopa kodanikualgatustes sõltub suuresti ka sellele liikmesriikides pööratavast tähelepanust, ning soovitab seepärast liikmesriikide parlamentidel mainida Euroopa kodanikualgatusi oma ametlikul veebisaidil;

8.  võtab teadmiseks, et kodanikualgatustes on osalenud üle kuue miljoni ELi kodaniku ja et algatuse käivitamiseks on esitatud 51 taotlust, millest vastuvõetavaks on tunnistatud vaid kolm: „Right2Water”, „One of Us” ja „Stop Vivisection”; märgib, et kuus Euroopa kodanikualgatuse korraldajat (kes esindavad 30 % kõikidest tagasilükatud algatustest) on kaevanud komisjoni tagasilükkava otsuse Euroopa Kohtusse, mis näitab, et Euroopa kodanikualgatuse potentsiaali täieliku ärakasutamise tagamiseks on vaja teha veel palju tööd; juhib tähelepanu mitmesugustele praktilistele raskustele, millega korraldajad on pärast määruse jõustumist 2012. aasta aprillis kokku puutunud, ning algatuste vähenevale arvule;

9.  palub, et komisjon annaks Euroopa kodanikualgatuse korraldajatele kontaktkeskuse Europe Direct kaudu võimalikult varakult asjakohaseid ja põhjalikke juhiseid, eriti õigusküsimustes, et nad oleksid oma võimalustest teadlikud ega esitaks nurjuma määratud kodanikualgatust, mis ei kuulu komisjoni pädevusvaldkonda või ei vasta õiguslikele vastuvõetavuskriteeriumidele; nõuab, et kaalutaks võimalust luua uus sõltumatu nõuandev organ; märgib siiski, et vastavalt Lissaboni lepingule ei pruugi Euroopa kodanikualgatustes tõstatatud teemad olla täielikult komisjoni pädevuses; leiab lisaks, et komisjon peaks kaaluma spetsiaalse Euroopa kodanikualgatuse büroo avamist oma liikmesriikides asuvates esinduses, et pakkuda kodanikualgatuste edendamiseks vajalikku teavet, nõu ja tuge;

10.  rõhutab lisaks, et nimetatud Euroopa kodanikualgatuse büroo võiks aidata suurendada üldsuse teadlikkust Euroopa kodanikualgatuse kohta ning juhtida meedia tähelepanu; kutsub seetõttu komisjoni üles tutvustama selle eesmärgi saavutamiseks Euroopa kodanikualgatust ametliku ELi vahendina; rõhutab, et see meede võib aidata saada üle ka kodanike tõrksusest kodanikualgatuse toetamiseks vajalike isikuandmete esitamisel;

11.  nõuab detailsemaid juhiseid õigusliku aluse tõlgendamiseks ja rohkem teavet andmekaitsealaste nõuete kohta igas liikmesriigis, kus korraldajad oma kampaaniat läbi viivad, et tagada neile õiguskindlus, ning nõuab samuti juhiseid ja teavet korraldajate jaoks taskukohase kindlustuse sõlmimise võimaluste kohta;

12.  peab kahetsusväärseks, et varajastes etappides ei antud Euroopa kodanikualgatuse kohta selget teavet, mis tekitas algatuse olemuse kohta üldise eksiarvamuse ning nördimust, kui komisjon esimesed Euroopa kodanikualgatused tagasi lükkas; tuletab meelde, et vahend peaks olema lihtne, selge, kasutajasõbralik ja laia kõlapinnaga; rõhutab, et komisjon peaks ergutama riigi ja kohaliku tasandi valitud esindajaid Euroopa kodanikualgatustele rohkem tähelepanu juhtima ning toetama neid selles küsimuses;

13.  toetab ühtlasi ELi kodanike aktiivset osalemist kõnealuse vahendi asjakohases kasutamises tegevuskava kujundamise vahendina; väljendab muret võimaliku huvide konflikti pärast, kuna vastuvõetavuse kontrolli teostamise eest on ainuvastutus komisjonil endal, ning palub, et seda küsimust käsitletaks tulevikus nõuetekohaselt; märgib samal ajal, et kõikide sidusrühmade eesmärgiks peaks olema läbipaistvus ja vastutus, et säilitada kodanike tegevuse selgus;

14.  palub sellega seoses, et komisjon kaaluks ka parlamendile otsustava rolli andmist – iseäranis seetõttu, et parlament on ainus institutsioon, mille liikmed on ELi kodanike poolt otse valitud;

15.  rõhutab, et määruse (EL) nr 211/2011 artiklis 4 on sätestatud, et „kui komisjon keeldub kavandatud kodanikualgatust registreerimast, peab ta korraldajaid teavitama keeldumise põhjustest ja kõigist neile kättesaadavatest võimalikest kohtulikest ja kohtuvälistest õiguskaitsevahenditest”; tunnistab sellega seoses, et paljud korraldajad on kaevanud, et nad ei ole saanud oma kodanikualgatuse tagasilükkamise kohta üksikasjalikke ja ammendavaid põhjendusi; kutsub komisjoni üles selgitama juhul, kui esitatud kodanikualgatus ei kuulu komisjoni meelest üldse komisjoni pädevusvaldkonda, üksikasjalikult kodanikualgatuse tagasilükkamise põhjuseid ning teavitama samal ajal korraldajaid kirjalikult ja korraldajate tööd lihtsustaval viisil asjakohastest õiguslikest kaalutlustest (mis tuleks läbipaistvuse huvides täielikult avalikustada), et nende aspektide kehtivust ja täielikku objektiivsust oleks võimalik õiguslikult kontrollida, et komisjoni otsustusvabadus algatuse vastuvõetavuse hindamisel oleks võimalikult väike ning et korraldajatel oleks võimalik oma kodanikualgatus läbi vaadata ja teatavate muudatuste järel uuesti esitada;

16.  palub komisjonil kaaluda algatuse osalise registreerimise võimalust juhul, kui Euroopa kodanikualgatus ei kuulu täielikult komisjoni pädevusvaldkonda; kutsub komisjoni üles andma korraldajatele kodanikualgatuse registreerimise ajal suuniseid selle kohta, millist osa oleks võimalik registreerida ja millist mitte, võttes arvesse, et dialoog ja kodanikualgatuse korraldajatega suhtlemine on kogu protsessi jooksul äärmiselt olulised, ning kutsub komisjoni üles teavitama kodanikualgatuse registreerimise suhtes tehtud otsusest ka Euroopa Parlamenti; kutsub komisjoni üles uurima võimalust edastada komisjoni pädevusvaldkonda mittekuuluvad algatused (või algatuste osad) tegelemiseks riikliku või piirkondliku tasandi pädevatele asutustele;

17.  juhib tähelepanu tehnoloogia olulisele rollile kodanike osaluse suurendamise vahendina; palub komisjonil muuta oma allkirjade veebipõhise kogumise tarkvara kasutajasõbralikumaks ja puudega inimestele kättesaadavaks, pakkuda veebiallkirjade talletamiseks alaliselt ja tasuta oma servereid, kasutades selleks ELi eelarvevahendeid, ning lihtsustada allkirjade veebipõhise kogumise süsteemi tehnilist kirjeldust ja vaadata see läbi, et koos toetusavaldusega oleks võimalik samal ekraanil vabatahtlikkuse alusel koguda ka e-posti aadresse, mida talletatakse eraldi andmebaasis;

18.  usub, et kõnealusel vahendil on selle läbivaatamise korral üldsuse kaasamise potentsiaal ning et see võib edendada dialoogi nii kodanike endi seas kui ka kodanike ja ELi institutsioonide vahel; rõhutab, et veebipõhine allkirjade kogumise süsteem tuleb siduda uute asjaomaste sotsiaal- ja digitaalmeedia kampaaniavahenditega, järgides muude edukate veebipõhiste kampaaniaplatvormide eeskuju;

19.  palub komisjonil kaaluda võimalust mitte siduda Euroopa kodanikualgatuse registreerimist automaatselt toetusallkirjade kogumiseks ette nähtud 12-kuulise perioodi algusega, et kodanikualgatuse korraldajad saaksid ise valida, millal nad tahavad hakata toetusavaldusi koguma;

20.  kutsub komisjoni üles nõudma liikmesriikidelt tungivalt, et nad kasutaksid Euroopa kodanikualgatuse toetusavalduste valideerimise vahendit, mis on välja töötatud programmi „Euroopa haldusasutuste koostalitlusvõime alased lahendused” raames;

21.  rõhutab, et arvestades kogu liidus kättesaadavate osalusdemokraatiat edendavate vahendite kohaldamisala, tuleks IT-vahendid muuta kättesaadavaks ka piirkondadele, võimaldades seega kodanikel osaleda rohkem avalikku elu puudutavates küsimustes;

22.  peab äärmiselt tervitatavaks Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ettepanekut pakkuda Euroopa kodanikualgatuse tekstide tasuta tõlget, et vähendada kodanikualgatuse organiseerimisega kaasnevaid kulusid;

23.  nõuab, et Euroopa kodanikualgatuste osas tehtaks rohkem institutsioonidevahelist koostööd nii ELi kui ka riigi ja kohalikul tasandil ning et Euroopa kodanikualgatuse korraldajatele jagataks teavet ja neid toetataks; nõuab komisjoni hallatava Euroopa kodanikualgatuse mitmekeelse veebisaidi täiustamist ning ühtsete suuniste kehtestamist kõikides ELi ametlikes keeltes Euroopa kodanikualgatuse korraldajate õiguste ja kohustuste ja kogu Euroopa kodanikualgatuse protsessi haldusmenetluse kohta;

24.  nõuab füüsiliselt olemasoleva ja internetipõhise ühtse kontaktpunkti loomist, mis pakub kodanikualgatuste korraldamiseks alaliselt teavet ja tõlketeenuseid, samuti tehnilist, õiguslikku ja poliitilist tuge, ning on seisukohal, et see võiks kasutada liikmesriikides asuvate kontaktkeskuse Europe Direct kontaktpunktide ning Euroopa Komisjoni esinduste ja Euroopa Parlamendi infobüroode olemasolevaid vahendeid; on seisukohal, et selline korraldus tooks Euroopa kodanikualgatuse projekti kodanikele lähemale;

25.  leiab, et korraldajate jaoks on liiga keeruline esitada kodanikualgatuse toetuseks 28 liikmesriigis eri siseriiklike sätete alusel erinevaid isikuandmeid, nagu on sätestatud määruses (EL) nr 211/2011, ning nõuab toetusavalduse esitamise ühtlustatud korra kehtestamist, mille jaoks tuleb muuta määruse (EL) nr 211/2011 III lisa ja ühtlustada liikmesriikides kogutavate andmete kohta kehtestatud tingimusi; ergutab komisjoni pidama liikmesriikidega uusi läbirääkimisi, et leevendada andmete suhtes kehtestatud tingimusi, kaotada sellest lähtuvalt isikukoodi nõue ja muuta tingimused kasutajasõbralikumaks, ning tuletab meelde, et Euroopa kodanikualgatuse eesmärk on osalemine ja tegevuskava kujundamine, mitte siduvad ettepanekud; soovitab kaaluda võimalust luua ELi e-kodakondsus ning teeb ettepaneku võtta selle kehtestamiseni kasutusele ajutine lahendus, et lahendada praegu mitmekordsest registreerimisest tingitud probleemid; palub seepärast komisjonil seda võimalust digitaalarengu tegevuskavas kiiremas korras uurida;

26.  palub komisjonil muuta määruse (EL) nr 211/2011 artiklit 3 ja soovitada liikmesriikidel alandada Euroopa kodanikualgatuse toetamiseks ja selles osalemiseks kehtestatud valimisõiguslikku vanust 18. eluaastalt 16. aastale ning siduda selle lahti õigusest osaleda Euroopa Parlamendi valimistel, eesmärgiga anda eelkõige noortele võimalus osaleda aktiivselt Euroopa projekti edasiviimises;

27.  tunnistab, et korraldajate isiklik vastutus seoses andmekaitsega allakirjutanute isikuandmete kogumisel on tundlik probleem, ning teeb ettepaneku vähendada nõutavate andmete ulatust ja muuta määruse (EL) nr 211/2011 vastutust käsitleva artikli 13 sõnastust, täpsustamaks, et isiklik vastutus ei ole piiramatu; soovitab selleks lubada kodanikekomiteede registreerimist juriidilise isikuna ning juhinduda Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiivi 2008/99/EÜ (keskkonna kaitsmise kohta kriminaalõiguse kaudu) artiklist 3, sätestamaks, et korraldajad vastutavad üksnes selliste õigusvastaste tegude eest, mis „on toime pandud tahtlikult või vähemalt raske hooletuse tagajärjel”;

28.  ergutab komisjoni ja liikmesriike töötama välja kasutajasõbralikumad ja ühtlustatumad andmekogumisnõuded; palub pädevatel riiklikel asutustel teavitada liikmesriigi parlamendi Euroopa asjade komisjoni korrapäraselt selliste käimasolevate Euroopa kodanikualgatuste seisust, mille toetuseks on juba antud arvestataval hulgal allkirju; nõuab tungivalt, et komisjon teeks ettepaneku määruse (EL) nr 211/2011 läbivaatamiseks, et tagada kodanikele võimalus anda kodanikualgatuse toetuseks allkiri oma elukohariigis;

29.  peab murettekitavaks, et alates 2012. aastast on 31st registreeritud Euroopa kodanikualgatusest jõudnud viimasesse etappi vaid kolm; juhib tähelepanu asjaolule, et uute algatuste arvu järsu vähenemise üheks otseseks põhjuseks on ebaproportsionaalsed nõuded ja tarbetult keeruline süsteem; peab kahetsusväärseks, et algatustel ei ole tulemusi õigusaktide näol ja et komisjon ei võta edukate algatuste puhul piisavalt järelmeetmeid; ei ole nõus komisjoni arusaamaga määruse edukast rakendamisest Euroopa kodanikualgatuse kogu potentsiaali ärakasutamiseks; rõhutab, et ELi institutsioonid ja liikmesriigid peavad võtma kõik vajalikud meetmed Euroopa kodanikualgatuse edendamiseks ja kodanike usalduse suurendamiseks selle vahendi vastu;

30.  kutsub komisjoni üles vaatama läbi määruse (EL) nr 211/2011 artikli 10 punkti c sõnastus, et võimaldada eduka Euroopa kodanikualgatuse nõuetekohaseid järelmeetmeid; nõuab tungivalt, et komisjon alustaks edukate Euroopa kodanikualgatuste alusel õigusakti koostamist 12 kuu jooksul pärast positiivse arvamuse saamist;

31.  on seisukohal, et Euroopa kodanikualgatuse poliitilise mõõtme rõhutamiseks peaks määruse (EL) nr 211/2011 artikli 11 alusel toimuv avalik kuulamine olema organiseeritud nii, et korraldajad saaksid pidada Euroopa Parlamendi liikmete ja komisjoni asjaomaste esindajatega dialoogi; rõhutab, et Euroopa kodanikualgatusi puudutavad kuulamised tuleks korraldada sõltumatu komisjoni egiidi all, kusjuures see komisjoni ei tohi olla peamine asjaomase teemavaldkonna eest vastutaja, ning lisaks tuleb igal ajal kaasata ka välisasjatundjaid;

32.  nõuab tungivalt, et parlament ja selle komisjonid kasutaksid juhul, kui komisjon ei esita 12 kuu jooksul seadusandlikku ettepanekut, vajaduse korral oma õigust taotleda vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 225 komisjonilt asjaomase ettepaneku esitamist; on arvamusel, et selle õiguse kasutamisel peaks parlamendi pädev komisjon võtma arvesse eduka Euroopa kodanikualgatuse sisu ning konsulteerima Euroopa kodanikualgatuse korraldajatega eraldi kuulamise käigus; nõuab kodukorra vastavat muutmist;

33.  kutsub komisjoni üles uurima võimalusi rahastada Euroopa kodanikualgatusi, sh võimalikku raadio- ja telereklaami ELi eelarvest selliste Euroopa programmide kaudu nagu programm „Kodanike Euroopa” ning õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programm, võttes arvesse vajadust tagada kodanike võrdsus ning arvestades reaalset vajadust rahalise toetuse järele kodanikualgatuste korraldamisel ning asjaolu, et sellega seoses on esitatud arvukalt ELi eelarve muutmise ettepanekuid;

34.  palub komisjonil võtta kõik võimalikud meetmed allakirjutanuid puudutava tundliku teabe varguste vältimiseks, muu hulgas veebipõhiste vahendite abil ja eelkõige olukordades, kus teavet hallatakse koondandmetena;

35.  väljendab heameelt komisjoni 31. märtsi 2015. aasta aruande üle Euroopa kodanikualgatuse kohta ja Euroopa Ombudsmani otsuse OI/9/2013/TN üle ning palub komisjonil kõnealuse vahendi läbivaatamisel tagada, et kui Euroopa kodanikualgatus on tunnistatud edukalt lõpule viiduks, rakendataks selle nõuetekohaste järelmeetmete võtmise tagamiseks kõiki vajalikke õigusmeetmeid; kutsub mitmesuguseid ilmnenud puudusi silmas pidades komisjoni üles esitama võimalikult kiiresti ettepaneku vaadata läbi määrus (EL) nr 211/2011 ja komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1179/2011;

36.  palub ELi institutsioonidel võtta ette oluline teavitustöö ja korraldada selleks Euroopa kodanikualgatust käsitlev teabekampaania;

37.  kutsub komisjoni üles andma Euroopa Parlamendile korrapäraselt aru käimasolevate Euroopa kodanikualgatuste suundumuste kohta, et Euroopa kodanike ees vastutav parlament saaks kontrollida, kas seda vahendit kasutatakse võimalikult tõhusalt; rõhutab, et Euroopa kodanikualgatuse protsessi tuleb pidevalt täiustada, võttes arvesse saadud praktilisi kogemusi, ning see peab lisaks olema kooskõlas ka Euroopa Kohtu otsustega;

38.  soovitab kasutada kõiki kättesaadavaid suhtluskanaleid, eriti kõikide asjaomaste ELi institutsioonide sotsiaal- ja digitaalmeedia platvorme, ja korraldada pidevaid teadlikkuse tõstmise kampaaniaid, kaasates ELi ameteid ja esindusi, samuti liikmesriikide ametiasutusi; kutsub komisjoni üles toetama Euroopa kodanikualgatusele mõeldud avatud lähtekoodiga tarkvara arendamist mobiilsidevahenditele; peab kiiduväärseks asjaolu, et mõned Euroopa kodanikualgatused on suutnud avaldada mõju kohalikul tasandil;

39.  on seisukohal, et kõnealuse osalusdemokraatia vahendi nõuetekohase kasutamise tagamiseks kodanike poolt ja selle võimalike kuritarvituste vältimiseks erahuvide eesmärgil on väga oluline suurendada Euroopa kodanikualgatuste rahastamise ja spondeerimise kontrollide kvaliteeti ja läbipaistvust;

40.  võtab teadmiseks Euroopa Ombudsmani tähtsa ülesande uurida Euroopa kodanikualgatuse taotluste menetlemist komisjonis ning iseäranis Euroopa kodanikualgatuste registreerimisest keeldumise juhtumeid;

41.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.


ELi Aadria mere ja Joonia mere piirkonna strateegia
PDF 221kWORD 116k
Euroopa Parlamendi 28. oktoobri 2015. aasta resolutsioon ELi Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegia kohta (2014/2214(INI))
P8_TA(2015)0383A8-0279/2015

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Liidu strateegia kohta Aadria ja Joonia mere piirkonnas (COM(2014)0357) ning sellele lisatud tegevuskava ja toetavat analüütilist dokumenti,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006(1) (edaspidi „ühissätete määrus”),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1299/2013 erisätete kohta, mis käsitlevad Euroopa Regionaalarengu Fondist toetuse andmist Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgil(2),

–  võttes arvesse nõukogu 23. oktoobri 2014. aasta järeldusi Euroopa Liidu Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegia kohta,

–  võttes arvesse komisjoni aruannet Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele makropiirkondlike strateegiate lisandväärtuse kohta (COM(2013)0468) ning nõukogu 22. oktoobri 2013. aasta asjaomaseid järeldusi,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 11. septembri 2014. aasta arvamust komisjoni teatise kohta, mis käsitleb Euroopa Liidu strateegiat Aadria ja Joonia mere piirkonnas (COM(2014)0357) ning Euroopa Liidu strateegiat Aadria ja Joonia mere piirkonnas: teadusuuringud, areng ja innovatsioon VKEdes (ELi eesistuja Itaalia tellitud ettevalmistavat arvamust),

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 21. jaanuari 2014. aasta arvamust Euroopa Liidu Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegia kohta (EUSAIR) (ettevalmistav arvamus),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 26. juuni 2014. aasta arvamust Euroopa Liidu Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegia kohta,

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 11. oktoobri 2011. aasta omaalgatuslikku arvamust „Territoriaalne koostöö Vahemerel Aadria ja Joonia mere makropiirkonna kaudu (ettevalmistav arvamus),

–  võttes arvesse oma 3. juuli 2012. aasta resolutsiooni ELi makropiirkondlike strateegiate arengu, selle praeguste tavade ja tulevikuväljavaadete kohta, sealhulgas Vahemere piirkonnas(3),

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Aadria ja Joonia mere merestrateegia” (COM(2012)0713),

–  võttes arvesse komisjoni aruannet makropiirkondlike strateegiate juhtimise kohta (COM(2014)0284),

–  võttes arvesse komisjoni 26. jaanuari 2011. aasta teatist „Kestlikku kasvu toetav regionaalpoliitika Euroopa 2020. aasta strateegias” (COM(2011)0017),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiivi 2014/52/EL, millega muudetakse direktiivi 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2001. aasta direktiivi 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 17. veebruari 2005. aasta otsust 2005/370/EÜ keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel (Århusi konventsioon),

–  võttes arvesse Ancona deklaratsiooni, mis võeti vastu 19.–20. mail 2000. aastal toimunud Aadria ja Joonia mere piirkonna arengu ja julgeoleku konverentsil,

–  võttes arvesse 30. juunil 2006. aastal Pulas toimunud Aadria ja Joonia mere europiirkonna asutamiskonverentsi ning 22. oktoobril 2009. aastal Splitis Aadria ja Joonia mere europiirkonna assambleel vastu võetud Aadria mere strateegia käivitamise deklaratsiooni,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi sisepoliitika peadirektoraadi (poliitikaosakond B: struktuuri- ja ühtekuuluvuspoliitika) 2015. aasta jaanuaris avaldatud uuringut „Makropiirkondade uus roll Euroopa territoriaalses koostöös”,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi sisepoliitika peadirektoraadi (poliitikaosakond B: struktuuri- ja ühtekuuluvuspoliitika) 2015. aasta jaanuaris avaldatud uuringut „Makropiirkondade uus roll Euroopa territoriaalses koostöös”,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse regionaalarengukomisjoni raportit ning väliskomisjoni, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni ning kalanduskomisjoni arvamusi (A8-0279/2015),

A.  arvestades, et makropiirkondlikud strateegiad kujutavad endast mitmetasandilise juhtimise uut mudelit, kus eduka rakendamise ja eesmärkide täitmise eelduseks on ELi, riiklikku, piirkondlikku ja kohalikku tasandit esindavate sidusrühmade, sealhulgas majandus- ja sotsiaalpartnerite ning kodanikuühiskonna organisatsioonide kaasamine, samuti eri poliitikasuundade ja programmide täiendavus; arvestades, et piirkondlikel ja kohalikel asutustel on tähtis roll demokraatia, detsentraliseerimise ning suurema kohaliku ja piirkondliku autonoomia edendamisel;

B.  arvestades, et varasemad Läänemere piirkonna ja Doonau piirkonna strateegiad on toonud asjaomastele piirkondadele märgatavat kasu, kinnitanud ELi koostöömehhanismide edu ja andnud kasulikke kogemusi uute makropiirkondlike strateegiate väljatöötamiseks;

C.  arvestades, et piirkondade huvi selle uudse piirkondliku koostöö vormi ja sellega kaasneva valitsemismudeli vastu kasvab, ning arvestades, et viimasel ajal on see eelkõige nii olnud mägipiirkondade, nt Karpaatide ja Alpide puhul, kus looduslikud takistused nõuavad konkreetse regionaalpoliitika järgimist;

D.  arvestades, et makropiirkondlik strateegia kui integreeritud raamistik, mis käsitleb samas geograafilises piirkonnas asuvaid liikmesriike ja ELi mittekuuluvaid riike ning mille Euroopa Ülemkogu heaks kiidab, on ELi strateegia;

E.  arvestades, et strateegias osalevate riikide, eriti ELi liikmesriikide ja liitu mittekuuluvate riikide vahel on suured sotsiaal-majanduslikud erinevused;

F.  arvestades, et Aadria ja Joonia mere piirkonna riikide suurenenud huvi koostöö ning kogu piirkonna potentsiaali kasutamise kaudu probleemide lahendamiseks ühiste meetmete kindlaksmääramise vastu, samuti nende pidevad püüded saavutada koostoime, on viinud ELi Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegia vastuvõtmiseni;

G.  arvestades, et makropiirkondlikke strateegiaid võib pidada Euroopa integratsiooni ja suurema territoriaalse ühtekuuluvuse vahendiks, mis põhinevad liikmesriikide ja naaberriikide vahelisel vabatahtlikul koostööl ühiste probleemidega tegelemiseks; arvestades, et ELi Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegia on uus piirkondliku koostöö vorm, mis võib aidata osalevaid kandidaatriike ja potentsiaalseid kandidaatriike teel ELi liikmesuse poole; samuti on see oluline osa ELi laiemas Vahemere piirkonna poliitikas, mida viiakse ellu Vahemere Liidu kaudu; arvestades, et ELi Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegia on ELi regionaalpoliitika osana majandusliku ja sotsiaalse sidususe edendamise vahend, mille peamine eesmärk on vähendada piirkondlikku ebavõrdsust, edendada tegelikku lähenemist ning hoogustada majanduskasvu ja tööhõivet;

H.  arvestades, et Aadria meri on poolkinnine ning seetõttu saaste suhtes eriti tundlik, ning et merel on ebaharilikud hüdrograafilised omadused, näiteks on põhja- ja lõunapiirkond sügavuse ja rannikujoone poolest oluliselt erinevad; arvestades, et kalavarud on kõikidel rannikuriikidel ühised, mis seab varude taastamise pideva surve alla; arvestades, et reformitud ühise kalanduspoliitika tehnilisi meetmeid käsitleva tulevase raammääruse meetmed tuleks töötada välja piirkondlikul alusel ning arvestada tuleks kõnealuse piirkonna ja selle mereressursside ja kalavarude eripära;

Üldkaalutlused

1.  väljendab heameelt ELi Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegiat käsitleva komisjoni teatise ning sellele lisatud tegevuskava üle; peab seda vajalikuks sammuks kõnealuse Euroopa piirkonna arengus; rõhutab, et ELi Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegia loodi selleks, et anda ELi, riiklike või piirkondlike asutuste või erasektori meetmetele sellist lisaväärtust, millega oluliselt tugevdatakse makropiirkonna toimimist; tõstab esile väljavaateid, mida strateegia piirkonna kandidaatriikidele ja potentsiaalsetele kandidaatriikidele pakub; rõhutab, kui oluline on, et strateegia tugineks integratsiooni, kooskõlastamise, koostöö ja partnerluse põhimõtetele; kordab, kui oluline on kolme eituse põhimõte, millega ei pooldata uusi õigusakte, uusi institutsioone ega uusi rahalisi vahendeid, kuna makropiirkonnad on raamistikud koostööalgatustele, mille aluseks on koostoime, mis saavutatakse ELi eri poliitikavahendite, sealhulgas Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kooskõlastamisega;

2.  väljendab heameelt kõigi huvitatud sidusrühmade pingutuste üle ELi Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegia rakendamiseks institutsioonilise struktuuri loomisel olemasolevas institutsioonilises raamistikus; julgustab kõiki riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke sidusrühmi võtma täielikku vastutust asjaomase makropiirkondliku strateegia raames projektide rakendamise eest; rõhutab, et on oluline tugevdada institutsioonilist võimekust ning avaliku halduse ja avalike teenuste tõhusust ning et igas osalevas riigis tuleb tagada piisav ja pädev halduspersonal, kes tegeleb konkreetselt ELi Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegia rakendamisega;

3.  rõhutab, et koostöömeetmete puhul tuleb kasutada kohapõhist lähenemisviisi ning tõstab esile mitmetasandilise valitsemismudeli lisaväärtust, mis peab tegelema haldussuutlikkuse suurendamisega ja mida võib kasutada ressursside koondamiseks makropiirkonnas; rõhutab sellega seoses, et kohalikud ja piirkondlikud võimuorganid tuleb kaasata poliitilistesse juhtimisorganitesse ning strateegia operatiivsetesse, tehnilistesse ja rakenduslikesse organitesse, kuid säilitada samas komisjoni roll koordineerimisprotsessis; rõhutab, et kogukonna juhitud kohalik areng võib kohalikke osalejaid mobiliseerida ja kaasata neid otsustusprotsessi ning aidata tugevdada kodanike isevastutust projektide eest;

4.  toonitab, kui tähtis on läbipaistvus strateegia vastuvõtmise, järelevalve ja hindamise protsessis, samuti avatus ja kodanikuühiskonna ning kõikide asjaomaste sidusrühmade kaasamine; rõhutab, et sidusrühmade osalemiseks otsustusprotsessis ning elanike toetuse saavutamiseks on ülimalt oluline teabevahetus ja teadlikkuse suurendamine kõikides valdkondades; julgustab liikmesriike tagama strateegia küllaldane nähtavus nii riiklikul, piirkondlikul kui ka kohalikul tasandil, eesmärgiga arendada asjakohast kommunikatsiooni strateegia eesmärkide ja tulemuste üle, et edendada koostööd ja parimate tavade vahetamist teiste olemasolevate ning tulevaste makropiirkondlike strateegiatega;

5.  rõhutab, et ELi mittekuuluvatel riikidel on vaja ühtlustada oma seadused strateegiaga seotud konkreetse valdkondliku acquis'ga, et tagada ELi eesmärkide täitmine ning korrapärane, seaduslik ja õigeaegne rakendamine, mis tugineb ELi standarditele ja õigusaktidele; julgustab kõiki osalevaid riike looma eksperdirühmasid ning korraldama korrapäraseid kohtumisi parimate tavade vahetamiseks, et seda protsessi tugevdada ja tulemuslikumaks muuta;

6.  märgib, et erainvesteeringute järsk langus piirkonna riikides koos eelarve konsolideerimise ja avaliku sektori piiratud investeerimissuutlikkusega võib põhjustada probleeme projektide rahastamisel strateegia raames; kutsub osalevaid riike üles säilitama kõrgel tasemel vastutuse, pühendumuse ja juhtimisvõime, mis on vajalik strateegia edukaks elluviimiseks;

7.  rõõmustab selle üle, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid ning ühinemiseelse abi rahastamisvahend (2014–2020), eelkõige aga Aadria ja Joonia mere piirkonna koostööprogramm 2014–2020 (ADRION) pakuvad strateegia elluviimiseks märkimisväärseid rahastamisvõimalusi ja arvukalt vahendeid ning tehnilisi lahendusi; kiidab heaks asjaolu, et strateegia eri sammaste jaoks on saadaval ka muid vahendeid, eelkõige programm „Horisont 2020” ja Erasmus Plus programmid kõigi sammaste jaoks, Euroopa ühendamise rahastu II samba jaoks, programm LIFE III samba ja kliimamuutuse leevendamise ning sellega kohanemise jaoks, samuti programmid COSME ja „Loov Euroopa”, mis on mõeldud IV sambaga seotud VKEde jaoks, ja programm „InnovFin” innovatsiooni rahastamiseks; julgustab piirkonna territoriaalse koostöö programmide järelevalvekomiteesid, EUSAIRi juhatust ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide korraldusasutusi tegema koostööd, et saavutada kasutadaolevate vahendite koostoime; rõhutab, et strateegia peaks võimaldama olemasolevaid vahendeid ja fonde tõhusamalt ja tulemuslikumalt kasutada;

8.  palub, et Euroopa Komisjon ning riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud asutused, mis vastutavad Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmide ettevalmistamise, juhtimise ja rakendamise eest, rõhutaksid makropiirkondlike projektide ja meetmete olulisust;

9.  rõhutab, kui oluline on määrata makropiirkondlikul tasandil kindlaks rakendamisstruktuur ja koordineerimismehhanismid, et lihtsustada koostööd, sh ühist planeerimist, rahastamisvõimaluste vastavusse viimist ning alt üles lähenemisviisi; toonitab, et riiklikud ja piirkondlikud rakenduskavad tuleb viia vastavusse strateegia eesmärkidega ning võimaluse korral lisada kavadesse ELi Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegia; leiab, et Aadria ja Joonia mere piirkonda puudutavaid algatusi, ettepanekuid ja projekte tuleb kooskõlastada ja ühtlustada;

10.  julgustab komisjoni, Euroopa Investeerimispanka (EIP) ja osalevaid riike äsjaasutatud Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi raames avanevaid võimalusi täielikult ära kasutama, et rahastada piirkonnas projekte, mis annavad makropiirkonna tasandil lisaväärtust, edendavad säästvat arengut ning majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust, hoogustavad majanduskasvu ja suurendavad tööhõivet ning aitavad saavutada strateegia „Euroopa 2020” eesmärke; julgustab sellega seoses andma projektivaliku etapis n-ö boonuspunkte makropiirkondlikele projektidele nende rahvusvahelise olemuse tõttu;

11.  juhib tähelepanu sellele, et ei ole eraldatud spetsiaalseid vahendeid üksnes makropiirkondlike strateegiate rakendamiseks ning et edu eeltingimus on tugev poliitiline tahe, partnerlus ja kooskõlastamine riikide vahel; palub seetõttu piirkonna riikidel koondada rahastamisvahendid (Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid, IPA, EFSI) ja maksed riiklikest allikatest EIP alla, mis oleks finants- ja investeerimisplatvormiks selliste projektide rahastamise toetamisel, mis aitavad saavutada strateegia eesmärke; palub, et loodaks läbipaistev ja avalikult kättesaadav Aadria ja Joonia mere piirkonna projektide register, mis tõstaks praegused ja kavandatavad investeeringuvajadused ja projektid esile, et julgustada investoreid nendesse projektidesse investeerima;

12.  nõuab tungivalt, et sidusrühmad vahetaksid parimaid tavasid, kasutaksid omandatud kogemusi ning tuvastaksid teiste ELi makropiirkondlike strateegiate rakendamise kitsaskohad ning suurendaksid koostööd oma kolleegidega Läänemere, Doonau ja Alpi makropiirkonnast;

13.  palub komisjonil kõrvaldada haldus- ja mitterahalised takistused, mis sageli vähendavad investorite huvi investeerida sellistesse projektidesse;

14.  peab vajalikuks leida vähemalt üksikprojektide ja eriprojektide baasil võimalusi nende riikide kaasamiseks, kes ei ole strateegiaga hõlmatud, kuid on piirkonnaga geograafiliselt ja majanduslikult seotud; toonitab sellega seoses piiriülese ja riikidevahelise koostöö olulisust ühtekuuluvuspoliitika raames ning kutsub asjaomaseid liikmesriike ja piirkondi üles kasutama parimaid tavasid, mis on selles valdkonnas olemas;

15.  tuletab meelde majanduskriisi olulist mõju piirkonnale ja rõhutab vajadust hinnata korrapäraselt majandusliku taastamise saavutamiseks kujundatud strateegiaid; juhib tähelepanu sellele, et piirkonna riikide arengutase on erinev ja neil on erinevad vajadused; palub komisjonil rõhutada, kui oluline on luua tingimused sotsiaal-majanduslike erinevuste vähendamiseks nende riikide vahel; toetab reforme vähem arenenud riikides ning julgustab riike vahetama selles kontekstis teadmisi, kogemusi ja tavasid;

16.  juhib tähelepanu vajadusele julgustada, uuendada ning süvendada kultuuri-, teadus- ja haridusalast koostööd ning kasutada ulatuslikumalt üliõpilaste ja ülikooli töötajate akadeemilist liikuvust; rõhutab, et teadus ja innovatsioon on aruka, kaasava ning jätkusuutliku majanduskasvu eeltingimused; peab oluliseks tihedat seost teadus- ja kultuurikoostöö ning piirkonna majandusdünaamika kasvu ja turismi mitmekesisuse ning jätkusuutlikkuse taseme vahel;

17.  kiidab heaks asjaolu, et Euroopa Parlament on ELi Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegia juhtorganites esindatud; palub komisjonil analüüsida piirkonna riikide (ELi liikmesriikide ja kolmandate riikide) ühiseid jõupingutusi ning kohalike ja piirkondlike ametiasutuste tõhusat osalemist strateegia eesmärkide saavutamisel;

18.  viitab pretsedentidele seoses teiste ELi makropiirkondlike strateegiatega ning kutsub üles toetama katseprojekti ja ettevalmistustegevuse raames eri meetmete liike alates uuringutest stardiraha saamiseks prioriteetsete valdkondade projektide ettevalmistamisel;

19.  peab oluliseks, et strateegia algatamise perioodil võetaks kõigi nelja samba puhul arvesse strateegia üldpõhimõtteid ning eelkõige keskkonnakaitsemeetmeid, et rakendada makropiirkonna keeruliste ja erinevate probleemide lahendamisel terviklikku lähenemisviisi;

20.  rõhutab, et erilist tähelepanu tuleks pöörata ELi toimimise lepingu artiklis 174 osutatud piirkondadele, nagu saared, mägi- ja maapiirkonnad, et tuvastada ja rakendada nende erilist potentsiaali, eriti turismi valdkonnas, ning suhtuda austusega antud aruandes määratletud tegevusvaldkondadesse ja prioriteetidesse; palub lisaks, et komisjon teeks ettepaneku kuulutada välja Euroopa saarte ja mägede aasta;

21.  peab oluliseks leida osalevatele riikidele võimalus teiste sammaste kaasamiseks, mis võiks luua arengueelised näiteks eriliste geoklimaatiliste tingimustega või bioloogiliselt mitmekesistele põllumajanduspiirkondadele, ning võimaldaks luua sünergiliselt koordineeritud mõjus ja tuua kaasa täiendava majanduskasvu; puhta energia projektide ja tervislike toiduainete tootmise vahel sünergia saavutamiseks soovitab tihedat koostööd sisemaa, rannikupiirkonna ja saarte vahel;

22.  juhib tähelepanu asjakohase aruandluse tähtsusele strateegia rakendamisel ning hindamisel; palub sellega seoses osalevatel riikidel koos komisjoniga koguda iga samba osas usaldusväärsed võrdlusandmed ning seada konkreetsed eesmärgid, mida hinnataks ja avalikustataks kord aastas;

23.  nõuab ulatuslikku ja terviklikku Euroopa lähenemisviisi rändele; rõhutab, et piirkonnas on seoses sisserändega väga tõsine olukord ja peab kahetsusväärseks kõiki Vahemere piirkonnas toimunud tragöödiaid; rõhutab, et nende probleemide lahendamisel on otsustava tähtsusega, et toimuks märkimisväärne muutus varjupaigapoliitikas seoses liikmesriikide solidaarsusega; juhib tähelepanu vajadusele arutada kolmandate riikidega tehtava koostöö üldist strateegiat; peab kahetsusväärseks, et ELi liikmesriigid ei tee rändeprobleemide valdkonnas omavahel piisavalt koostööd; julgustab piirkondi vahetama häid tavasid sisserändajate vastuvõtmise teemal ning nõuab kiiremas korras erilise tähelepanu pööramist piirkonda mõjutavatele sotsiaalsetele ja humanitaarprobleemidele, et määratleda ümber ELi Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegia tulevased prioriteedid, kui see on vajalik;

24.  loodab, et rahu ja julgeoleku tugevdamisele Kagu-Euroopas antakse uus arenguimpulss;

25.  kutsub riike üles vahetama parimaid tavasid rahvusvähemuste õiguste austamise valdkonnas, et järgida kõrgeimaid standardeid, arvestades et seoses keeleliste probleemidega on tegemist eriti tundliku piirkonnaga;

26.  rõhutab, et rakendamise eri etappidel tuleb riigi- ja eraettevõtjatele, ühiskonnaliikmetele ja organiseeritud kodanikuühiskonna eri komponentidele pakkuda spetsiaalsete programmide kaudu asjakohast koolitust, sh korralduslikku ja tehnilist tuge;

27.  palub, et komisjon esitaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga kahe aasta järel aruande ELi Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegia rakendamise kohta, et hinnata selle toimimist ja lisaväärtust majanduskasvu ja töökohtade loomise, ebavõrdsuse vähendamise ning säästva arengu toetamise osas;

28.  julgustab võtma erimeetmeid sotsiaalse mõõtme edendamiseks; rõhutab ühendatud prioriteetide ja meetmete vajadust, mille eesmärk on toetada puudega inimeste kaasamist ja vältida mis tahes diskrimineerimist;

Meremajanduse kasv

29.  rõhutab, et piirkonna ainulaadne geograafiline asend ja eripärane rannikustruktuur koos väga mitmekesise mereelustikuga pakub suuri võimalusi meremajanduse töökohtade loomiseks ning uuenduslikuks ja kestlikuks majandusarenguks ja -kasvuks, sealhulgas meremajanduse tehnoloogia, kalanduse ja vesiviljeluse valdkonnas ning merenduse juhtimise, merede majandamise ja sellega seotud teenuste parandamisel;

30.  propageerib meremajandust majanduskriisi lahendusena, sest see ergutab uute töökohtade loomist ja majandusarengut, eelkõige töökohtade loomist ranniku- ja saareriikide naistele ja noortele; on veendunud, et ELi Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegiat ei ole võimalik teostada, kui ei võeta arvesse meremajanduse kontseptsiooni, mis seostab merede ja ookeanide, vesiviljeluse, mere- ja jõetranspordi ning turismiga seotud majandusvaldkondi keskkonnakaitsega;

31.  palub, et komisjon ja strateegiaga seotud riigid looksid stiimuleid, et muuta kalandus ja vesiviljelus Aadria ja Joonia mere piirkonna noortele ligitõmbavaks ning julgustada neid sellega tegelema;

32.  nõuab poliitika kooskõlastamist ja strateegia eesmärkide ühtlustamist, samuti ühiseid projekte, mis vastaksid ühise kalanduspoliitika väärtustele, põhimõtetele ja eesmärkidele; julgustab lisaks toetama säästliku kalandussektori arengut ning traditsiooniliste ja tervislike toiduainete tootmist; nõuab, et komisjon propageeriks aktiivselt kalanduse kohalike tegevusrühmade loomist, mis oleks loomulik vahend kalandustegevuse mitmekesistamiseks; tuletab meelde tõsiasja, et säästvaks ja tulusaks kalapüügiks ja vesiviljeluseks on vaja sidusrühmade suuremat osalemist üldises juhtimises, samuti täiendatud ja mitmekesisemat püügitegevust;

33.  on seisukohal, et meremajanduse kasv hõlmab väga erinevaid sektoreid ja ettevõtteid ning seetõttu nõuab selle arendamine kõigis neis sektorites kõrge kvalifikatsiooniga tööjõudu; kutsub EUSAIRi kaasatud liikmesriike edendama meremajanduse eri sektoreid oma koolitusprogrammides ning arvestama elukestva õppe süsteeme ja töötajate koolitust; rõhutab meremajandusega hõlmatud sotsiaalmajanduslikes süsteemides sisalduvate meetmete, sektorite ja distsipliinide komplekssust ning seetõttu peab äärmiselt oluliseks, et EUSAIRi strateegiasse kaasatud liikmesriigid kiidaksid heaks tööturupoliitika, et oleks suurem võimalus teha muudatusi, tagada innovatiivsus ja multidistsiplinaarsus, kohandada personali koolitust ja suurendada naiste osalemise määra;

34.  rõhutab suurema ja reaalsema ühenduvuse tähtsust strateegia „Euroopa 2020” ja kolme samba vahel ning, eelkõige meremajanduse samba jaoks Euroopa Komisjoni tegevuskaval põhineva EUSAIRi strateegia tähtsust; peab tegevuskava üheks strateegia lähenemisviisi väljundiks, mis määratleb makropiirkonna konkreetsed prioriteedid; rõhutab, et selle alusel valitakse iga meede või projekt laiaulatusliku alt üles põhimõttel konsulteerimisprotsessi raames, millesse on hõlmatud Aadria ja Joonia mere piirkonna erineva taseme sidusrühmad, kes esindavad riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke ametiasutusi, sotsiaalpartnereid, aga ka erasektorit, sotsiaalmajanduse, akadeemiliste ringkondade ja kodanikuühiskonna esindajad;

35.  ergutab avaõiguslikke ja eraettevõtteid, ülikoole, teadusinstituute ja muid mere- ja merendusvaldkonna sidusrühmi klastrite moodustamisele ja koostööle, et stimuleerida uuenduslikkust ja koostoimest täielikult kasu saada; leiab, et meremajanduse kasvu vallas tuleks lähtuda riiklikest ja piirkondlikest aruka spetsialiseerumise teemalistest teadus- ja innovatsioonistrateegiatest, et suurendada investeeringute tõhusust ja tulemuslikkust; kutsub riike ja piirkondi üles osalema komisjoni S3-platvormis, et saada abi aruka spetsialiseerumise strateegiate väljatöötamisel, rakendamisel ja läbivaatamisel; peab antud kontekstis vajalikuks parandada VKEde juurdepääsu rahastamisele ning olemasoleva ärivõrgustiku (klastrite) parandamist rahvusvahelistumise protsessis, et luua uut kvaliteeti ja jätkusuutlikke töökohti;

36.  toetab ühise kvaliteedimärgise kasutuselevõttu piirkonna kvaliteetsete mereandide jaoks, et suurendada nende konkurentsivõimet;

37.  rõhutab sotsiaaldialoogi tähtsust ning peab vajalikuks kaasata suutlikkuse suurendamise meetmetesse lisaks ametiasutustele ka kodanikuühiskonna esindajad; leiab, et seda oleks võimalik saavutada püsiva platvormi loomisega makropiirkondlikul tasandil, samuti piirkondlikul tasandil igas liikmesriigis, et esindada sotsiaal- ja majanduspartnereid, kooskõlas sellega, mis on juba tehtud ülikoolide, kaubanduskodade ja linnade jaoks;

38.  rõhutab mere- ja merendusuuringute tähtsust ning teadlaste, liikmesriikide ja EUSAIRi strateegiasse kaasatud piirkondade koostöö tugevdamise olulisust nendes valdkondades, et ületada lõhed nende liikmesriikide vahel ning edendada rannikualade konkurentsivõimet ja kvaliteetsete ning jätkusuutlike kohalike töökohtade loomist;

39.  juhib murelikult tähelepanu Aadria ja Joonia mere kalavarude kiirele vähenemisele ülepüügi tõttu ning ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi ja muude mereelustikku oluliselt ohustavate tegurite tagajärjel; rõhutab, et kalandusel on rannikualade ja saarte majanduses tähtis roll; peab seepärast vajalikuks pidada strateegia ülimaks eesmärgiks kalavarude ja mereökosüsteemide kaitsmist ja säilitamist, järgides ühises kalanduspoliitikas sätestatud maksimaalse jätkusuutliku saagikuse põhimõtet; rõhutab, et üleminekuperioodil on vaja toetada püügipiirangutega kohanemist, kasutades selleks Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) toetusi varustuse ostmiseks; nõuab otsustavaid meetmeid, milleks oleks kolmandate riikide kalandusalaste õigusaktide vastavusse viimine ELi õigusaktidega, andmete jagamine, ühised seireplatvormid ja kalavarude majandamise mitmeaastased kavad; nõuab ka, et kaalutaks, kuidas arendada säästvat vesiviljelussektorit, millel on suur potentsiaal taastuvate energiaallikate kasutamiseks;

40.  tuletab meelde, et kaubanduslikel eesmärkidel kasutatavad kala ja karploomade populatsioonid peaksid olema ohututes bioloogilistes piirides, et saavutada hea keskkonnaseisund ning tagada kalanduse pikaajaline jätkusuutlikkus;

41.  palub, et komisjon registreeriks harrastuspüügi mahu, reguleeriks seda tegevust ja kohaldaks maksimaalse jätkusuutliku saagikuse eesmärke nii harrastuspüügile kui ka kutselisele kalapüügile;

42.  palub koostada põhjalikud uuringud kalavarude, eelkõige ohustatud liikide ja nende bioloogiliste seoste kohta, mis muudab hindamised umbmääraseks ja ebausaldusväärseks nõuab tungivalt looduslike koelmute kaitset;

43.  nõuab, et hinnataks ja edendataks projekte, mis on suunatud kaitsealuste liikide kaudse kalapüügi (kummitusvõrgud, rannakarplaste kasvatamise võrgud) ja kaaspüügi mõju hindamisele, kuna ainuüksi Aadria meres püütakse kaaspüügina hinnanguliselt üle 40 000 merikilpkonna; peab äärmiselt vajalikuks keskkonnauuringuid ja uuringuid võimalike lahenduste leidmiseks sellele probleemile (nt kilpkonnade tõkkevahendid);

44.  palub kindlalt toetada laevaehitussektorit, sealhulgas lõbusõidulaevanduse sektorit, keskendudes selle moderniseerimisele ja spetsialiseerimisele, et luua töökohti ja kohanduda nõuetega säästvaks ja konkurentsivõimeliseks majanduskasvuks, mis on kooskõlas meremajanduse tehnoloogiaga;

45.  nõuab tootmisvaldkondade tugevat toetamist, mestimist ja koostööd makropiirkonna eri osade tootmisvaldkondade vahel; julgustab vahetama häid tavasid, kaasates sektori kõige olulisemaid kogemusi, samuti teiste piirkondade kogemusi, kes püüavad järgida sama lähenemisviisi, et edendada tootmisvaldkondade asutamist;

46.  rõhutab, et tähtis on toetada ja edendada harrastusõngesporti ja kalapüügiga tegelevaid pereettevõtteid, samuti integreeritud kalapüügi- ja turismipoliitikat (kalapüük ja kalapüügiturism, marikultuur), eelkõige saartel, et kaitsta kohalikke kultuuritraditsioone ja saarlaste ning väikeste rannikuasulate merega seotud eluviisi; julgustab säästvat, väikesemahulist ja rannapüüki ning veisviljelust, samuti mitmekesisemat toiduvalikut ning kohalike kalaturgude edendamist, mis on parim viis jätkusuutlikkuse tagamiseks ja mis pakub rannikualade turismitegevustele rohkem tuge;

47.  palub, et komisjon toetaks ja edendaks kalandusettevõtete ja -töötajate kaasamist projektidesse, mis on seotud kultuuri- ja pärimusturismiga, ning selliste projektide laiendamist kalandusele, meresõidu taasavastamisele ning traditsioonilistele kaluripiirkondadele ja -tegevustele;

48.  rõhutab sotsiaalse ettevõtluse ja naiste ettevõtluse tähtsust, et saavutada kasv meremajanduse vallas, ja kutsub ELi Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegiaga (EUSAIR) seotud liikmesriike üles soodustama ja toetama naiste osalemist kõigis asjaomastes sektorites; tuletab meelde asjaomaste piirkondade ja territooriumide väike- ja mikroettevõtete väga olulist rolli ja palub EUSAIRiga seotud liikmesriikidel rakendada aktiivset poliitikat sellise majandustegevuse liikide edendamiseks;

49.  toetab meetmeid, et vähendada hüdrogeoloogilist riski ja rannikuerosiooni ohtu;

50.  rõhutab teadusuuringute tähtsust ja nõuab tugevat toetust mere- ja merenduspiirkondadele;

51.  rõhutab, et vesiviljeluse ja kalakasvatuse arendamisel võib olla tähtis roll mitte ainult liigilise mitmekesisuse taastamisel, vaid ka Aadria ja Joonia mere piirkonna majanduskasvu toetamisel;

52.  palub komisjonil tõhustada heade tavade vahetamist (nt rannikualade algatusrühmade poolt välja töötatud projektide jätkusuutlikkus);

Piirkonna ühendamine

53.  märgib, et on tungivalt vaja paremaid transpordi- ja energiaühendusi osalevate riikide vahel, samuti nende riikide ja teiste naabrite vahel, sealhulgas on olulised meretransport, mitmeliigilised transpordiühendused sisemaaga ja energiavõrgustikud, mis on ühtlasi majandusliku ja sotsiaalse arengu eeltingimuseks; juhib tähelepanu ühenduse puudumisele Aadria mere kahe ranniku vahel ning võrgutaristu lõhele Aadria ja Joonia mere piirkonnas;

54.  nõuab stiimulite pakkumist kestlike transpordiühenduste loomiseks, mis vähendavad sõiduaega, transpordi- ja logistikakulusid ning välismõjusid; nõuab merd ja maad ühendavaid strateegiliselt olulisi rajatisi, et luua võimalused ühendvedudeks riikide vahel, suurendada ühtekuuluvust, edendada üldist võrgustikku ning vähendada maanteeummikuid ja seega süsinikuheidet; juhib tähelepanu vajadusele parandada Aadria mere kahe ranniku vahelise (nii põhja-lõuna kui ka läbivatel ida-lääne liinidel) kabotaaži, meremagistraalide ja kruiiside mere- ja sadamamõõdet; märgib, et on vaja paremat koordineerimist, et hoida ära mereliikluse ülekoormust ning parandada selle juhtimist ja kontrolli;

55.  ergutab kasutama meretranspordist pärit süsinikdioksiidi heitkoguste seiret, aruandlust ja kontrolli käsitlevat määrust (EL) 2015/757 innovatsiooniks ning säästva meretranspordi kasutuselevõtmiseks makropiirkonnas, kasutades alternatiivseid ujuvvahendite käitureid ja kütuseid, et vähendada kasvuhoonegaaside heidet ning parandada transpordisektori energiatõhusust;

56.  rõhutab, et oluline on ühendada mereteed ja sadamad muude Euroopa piirkondadega ning siduda need üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) koridoridega; kutsub osalevaid riike üles olemasolevaid vahendeid kasutades koondama jõudu nende projektide rakendamisele, mida hõlmab praegune TEN-T võrk ja muud algatused selle kavandatavaks laiendamiseks Kagu-Euroopasse / Aadria mere idarannikule, ning mis kaotaksid Aadria – Joonia mere piirkonna võrgulõhe; palub seepärast, et asjaomased riigid määraksid kindlaks piirkondliku ja Euroopa lisaväärtusega prioriteetsed taristuprojektid ning soovitab pöörata tähelepanu muu hulgas järgmisele:

   i) Läänemere – Aadria mere koridori lõpuleviimine, sealhulgas kogu Aadria – Joonia mere piirkonda hõlmav pikendus,
   ii) Skandinaavia – Vahemere koridori põhja-lõuna pikendus,
   iii) Alpi – Lääne-Balkani raudteekaubavedude koridori rajamine,
   iv) parem ühendus Ibeeria poolsaare, Kesk-Itaalia ja Lääne-Balkani vahel,
   v) maanteeühenduse rajamine Balkani ala sadamate ja sisemaa vahel, samuti ühendus Reini – Doonau koridoriga,
   vi) sadamarajatiste täiendamine, et tagada parem ühendus Aadria mere kahe ranniku vahel, ning Põhja-Aadria sadamate juhtkondade ühise strateegia väljatöötamine Kesk-Euroopa veelgi laialdasemaks varustamiseks importkaubaga;

57.  nõuab olemasoleva taristuvõrgu võimsuse optimeerimist, pidades eelkõige silmas makropiirkonna olemasolevaid maantee- ja raudteeühendusi, kaasa arvatud viimase etapi ühendused; rõhutab vajadust võimalikult kiiresti lõpule viia piki Aadria ja Joonia mere rannikut kulgeva kiirtee ehitus, mis annaks makropiirkonna majanduslikule ja sotsiaalsele arengule uut hoogu; tuletab meelde, kui tähtsad on uued koridorid, mis hõlmavad kiirteid, raudteid ja muid taristuid Aadria – Joonia piirkonna mõlemal poolel; märgib, et on vaja paremat koordineerimist, et hoida ära ummikuid mereliikluses ning parandada selle juhtimist ja kontrolli;

58.  nõuab kiirraudtee taristu väljaarendamist, mis ühendaks makropiirkonnad ning võimaldaks paremat ühendust ELiga ja selle sees; rõhutab, kui oluline on parandada Aadria ja Joonia mere piirkonna raudteetranspordi ühenduvust, samuti ühendusi Türreeni mere ja Aadria/Joonia mere ranniku vahel;

59.  nõuab, et osalevad riigid täiustaksid oma mere-, maismaa- ja õhutransporditaristut, arendaksid makropiirkonnas meremagistraale ja ühendvedusid, eelkõige sisemaaga ühenduste loomiseks, ja parandaksid transpordilogistikat, kasutades parimal võimalikul viisil ära kõige kaasaegsemaid tehnoloogiaid, tagades igal pool kõrge turvalisuse ja keskkonnasäästlikkuse taseme; palub ka, et osalevad riigid uuriksid võimalusi ühenduvuse parandamiseks elektromobiilsuse vahendite abil, mis võivad hõlbustada rahvusvahelist elektroonilise piletisüsteemi teenust;

60.  rõhutab, et puudub tõhus ühendus saartega; palub, et komisjon ja liikmesriigid toetaksid ühenduste parandamist, uurides uusi koordineeritud ja lisaväärtusega võimalusi, optimeerides kauba- ja reisijateveo liinide kasutamist ja kaasates era- ja avaliku sektori sidusrühmi, et suurendada nende piirkondade elukvaliteeti, peatada rahvastiku kahanemine ning muuta võimalikuks sotsiaalmajanduslike võimaluste kasutamine neis piirkondades; rõhutab vajadust parandada saaresiseseid sidesüsteeme ja transporditaristut, mis võimaldavad kestlikku sisemaist mobiilsust; rõhutab ka vajadust tagada saareelanikele aastaringselt piisav tervishoid ja haridusprogrammid;

61.  nõuab suurprojektide käivitamist, et arendada saartel mitmeliigilise transpordi ühendusi, ning eelkõige soovib näha tugevat toetust strateegiliselt tähtsate lennujaamade edendamist, seda nii taristu ja kui ka uute liinide osas makropiirkonna teistele aladele;

62.  nõuab tungivalt, et osalevad riigid jätkaksid jõupingutusi energiaallikate mitmekesistamiseks, mis mitte üksnes ei paranda makropiirkonna energiajulgeolekut, vaid aitab ka suurendada konkurentsi ja võidelda kütteostuvõimetusega, toetades oluliselt piirkonna majanduslikku ja sotsiaalset arengut; rõhutab, et sekkumistele energiasektoris tuleb teha põhjalikud keskkonnamõju hinnangud; rõhutab, kui tähtis on ühiselt kavandada investeerimist veeldatud maagaasi terminalide ja puuduolevate gaasivõrkude väljaarendamisse makropiirkonnas, aidates sellega saavutada suuremat sõltumatust ja energiajulgeolekut; pooldab ka meetmeid energia- ja ressursitõhususe suurendamiseks, mis omakorda aitab parandada konkurentsivõimet;

63.  pooldab sellise energiataristu väljaarendamist, mis aitaks vähendada ökoloogilist jalajälge, suurendada energiatõhusust ning tagada energiajulgeolek makropiirkonnas ja mujal; rõhutab lisaks, et on oluline arendada ja edendada arukate linnade kontseptsiooni, andmaks lisandväärtust makropiirkonna praegusele üldisele energiataristule;

64.  võtab teadmiseks makropiirkonna alakasutatud taastuvenergiaallikate suure potentsiaali; nõuab, et energiatootmises võetaks kasutusele kättesaadavad taastuvenergiaallikad, nagu päikese-, tuule-, tõusu- ja mõõna- (kui see on tehniliselt võimalik) ning laineenergia; rõhutab potentsiaalsete veejõujaamade kestlikkust ja konkurentsivõimet kõigis osalevates riikides; kutsub osalevaid riike üles toetama makropiirkonnas hästitoimiva ja vastastikku seotud elektri- ja gaasituru loomist, mis tagab võrdse juurdepääsu odavale ja taskukohasele energiale; rõhutab, et on oluline tugevdada piiriüleseid energiaühendusi, toetades energiasektorisse investeerimist, mis on peamine eeltingimus ELi energiavõrku integreerumiseks, ning kaotada piiriülese investeerimise takistused energiasektoris;

65.  toetab makropiirkonnas energiataristu ühist kavandamist ja sellesse investeerimist nii elektri ja gaasi tootmise kui ka transpordi vallas kooskõlas üleeuroopalise energiavõrguga (TEN-E), rakendades energiaühenduse huviprojektide loetelusse kuuluvaid konkreetseid projekte;

66.  väljendab muret uute impulsside pärast nafta ja gaasi leukohtade otsimiseks ja kasutuselevõtmiseks nii avamerel kui ka maismaal, mis võib tekitada makropiirkonnas katastroofide ohtu ning tuua kaasa väga tõsiseid tagajärgi keskkonna, majanduse ja inimeste tervise jaoks; rõhutab, et selline tegevus peab olema kooskõlas liidu kliima ja taastuvenergia alaste eeskirjade ja juhistega; rõhutab, et Aadria meri on suletud, madal meri, mis ei suuda reostust hajutada ja mille mõlemal kaldal õitseb turism, ning et makropiirkonna majanduskasv peaks eelkõige tulenema turismist ja piirkonna keskkonnaomaduste ning ökosüsteemidega seotud majandustegevusest; rõhutab, et ELi õigusakte ja rahvusvahelisi konventsioone keskkonnasäästlikkuse ja merendustegevuse ohutuse kohta tuleb järjepidevalt rakendada; nõuab merestrateegia raamdirektiivi (2008/56/EÜ) ning avamere nafta- ja gaasiammutamisprotsesside ohutuse direktiivi (2013/30/EL) täielikku rakendamist;

67.  nõuab, et Aadria – Joonia mere makropiirkonnas kehtestataks ühtsed Euroopa liiklusohutuse standardid;

68.  rõhutab, et on vaja edendada piiriüleseid lennuteenuseid ühisprojektide kaudu, mis on kavandatud makropiirkonnasiseste ühenduste tagamiseks ja tõhustamiseks;

Keskkonna kvaliteet

69.  tuletab meelde osalevate riikide mere-, ranniku- ja maismaaökosüsteemide rikkust; märgib, et Aadria meres elab ligi pool (49%) kõikidest Vahemeres registreeritud mereliikidest ning see Vahemere alampiirkond on oma madaluse, piiratud voolude ja jõgede suure mõju tõttu väga ebatavaline; nõuab ühiseid jõupingutusi, et võtta kõik võimalikud meetmed (nt puhaste kütuste kasutamine meretranspordis ja -logistikas) merekeskkonna ja piiriüleste maismaaelupaikade bioloogilise mitmekesisuse kaitsmiseks, samuti merereostuse ennetamiseks ja vähendamiseks ning muude ranniku- ja merealade elurikkust ähvardavate ohtude leevendamiseks; rõhutab, et on oluline kaitsta selliseid mere- ja maismaaliike nagu Vahemere munkhüljes, koopaolm, ilves, kaeluskotkas jt, ning kutsub osalevad riike üles rakendama selle eesmärgi täitmiseks proportsionaalseid meetmeid;

70.  nõuab osalevate riikide vahel heade tavade vahetamist loodus- ja kultuuripärandi haldamise valdkonnas, sealhulgas Natura 2000 alad ja UNESCO maailmapärandi nimekirja kuuluvad objektid, et luua säästvad turismilahendused;

71.  nõuab tungivalt, et kõik osalevad riigid ühisel jõul rakendaksid mereala ruumilist planeerimist kooskõlas direktiiviga 2014/89/EL (millega kehtestatakse mereala ruumilise planeerimise raamistik) ning rannikualade integreeritud haldamist, kaasates eri sidusrühmi (riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke asutusi, kohalikku elanikkonda, teaduskogukondi, vabaühendusi jne); on seisukohal, et merealade hea ühine haldamine loob olulise raamistiku mereressursside säästvaks ja läbipaistvaks kasutamiseks;

72.  rõhutab, et oluline on kaitsta ja säilitada jõgesid ja järvi Aadria ja Joonia mere valgalas;

73.  juhib tähelepanu vajadusele vähendada vastutustundlikult ajaloolistest tingimustest tulenevat ja piiriülest reostust ning puhastada tööstuslikust pinnase-, vee- ja õhureostusest, samuti sõjaliste konfliktide tagajärjel tekkinud reostusest mõjutatud alad; toetab kõiki aktiivseid meetmeid keemia- ja tavarelvastuse tekitatud merereostuse vähendamiseks; toetab kooskõlas merestrateegia raamdirektiiviga mereprahi vähendamist eesmärgiga see kaotada, eelkõige Aadria mere saarte reostuse osas;

74.  on mures plastjäätmete tekitatava kahju pärast merel; palub, et komisjon toetaks algatusi selliste jäätmete kogumiseks ja ringlussevõtuks; rõhutab, kui oluline on kaasata sellesse kalureid;

75.  kutsub riike üles töötama välja ja rakendama põhjalikke kavasid iganenud ja kasutuseta jäänud tööstus- ja militaarobjektide uuesti kasutusele võtmiseks; rõhutab, et need objektid ei ole mitte üksnes keskkonnaohtlikud, vaid neil on ka märkimisväärne majanduslik potentsiaal, mida ei kasutata;

76.  nõuab, et ergutataks tööstuse ümberpaigutamist eemale linnakeskustest ja rannikualadelt, et parandada elukvaliteeti;

77.  nõuab, et kasutataks kõiki olemasolevaid vahendeid parimate jäätme- ja reoveekäitluse lahenduste rakendamiseks piirkonnas, kooskõlas nõukogu 21. mai 1991. aasta direktiiviga 91/271/EMÜ asulareovee puhastamise kohta;

78.  juhib tähelepanu asjaolule, et viimastel aastatel on piirkonda tabanud mitmed inimeste põhjustatud õnnetused ja loodusõnnetused; juhib tähelepanu raadamise probleemile ja muudele kliimamuutusega seotud ohtudele; rõhutab, et iga valdkonna tegevuskava ja prioriteetide rakendamisel tuleb kohaldada looduskatastroofide riski juhtimise ja kliimamuutusega kohanemise horisontaalseid põhimõtteid; julgustab riikide hüdrometeoroloogiainstituute koostööle, et tulla toime äärmuslike ilmastikunähtustega, kliimamuutuse tagajärgede ja õnnetuste riski juhtimisega; möönab, et veevarustus, põllumajandus ja turism on kliimamuutuse suhtes kõige tundlikumad sektorid, ning seetõttu ergutab riikide ametiasutusi koostööle, et luua raamistik ja tugimehhanism kohandumis- ja leevendusmeetmete rakendamiseks;

79.  rõhutab vajadust vähendada kasvuhoonegaaside heiteid, eelkõige meretranspordisektoris;

80.  rõhutab, et veevarude kättesaadavuse osas on probleemiks geograafilised ja ajalised erinevused – suvel on saartel ja rannikualadel märkimisväärne veenappus, sest nõudlus vee järele mitmekordistub arvukate turistide saabudes;

81.  nõuab tungivalt, et loodaks katastroofideks valmisoleku keskus ning ühine hädaolukorra lahendamise plaan naftareostuste ja muude suure ulatusega reostuste puhuks, et luua eelhoiatussüsteem, mille abil ennetada loodusõnnetusi ning muid õnnetusi, mis on tingitud tööstus-, transpordi- ja muust tegevusest, nagu üleujutused, tulekahjud ning loodusvarade kasutamine Aadria merel; rõhutab, et keskus peaks olema otseselt seotud ELi kodanikukaitse mehhanismiga; rõhutab, kui tähtis on kaitsta piirkonna ökosüsteemi ja elurikkust parema mõistmise ja parimate tavade vahetamise kaudu;

82.  Kutsub ELi mittekuuluvaid riike üles kiirendama valdkondliku õigustiku (nt veepoliitika raamdirektiivi) rakendamist, pidades silmas nende tulevast liitumist Euroopa Liiduga;

83.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid konsulteeriksid naaberriikide pädevate asutustega ja makropiirkonna kohalike kogukondadega, eelkõige seoses majandustegevusega, mille suhtes kohaldatakse keskkonnamõju hindamist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiivile 2014/52/EL, millega muudetakse direktiivi 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta;

Kestlik ja konkurentsivõimeline turism

84.  rõhutab turismi otsustavat tähtsust Euroopa majanduse jaoks ja ELi sotsiaalse ühtekuuluvuse saavutamiseks, eelkõige Vahemere riikide ja kogu kõnealuse piirkonna puhul; rõhutab vajadust töötada välja uued käsitused, et võidelda turismi hooajalisuse vastu, lähtudes turismi mõjust keskkonnale ja jätkusuutlikkusest; nõuab suuremat toetust turismiprojektide rahastamiseks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest ning muudest allikatest;

85.  nõuab turismi konkurentsivõime parandamise nimel tungivalt piiriülese maanteeühenduse parandamist, kuna kehvad ühendusteed tekitavad liikluses kitsaskohti ja pikki viivitusi; rõhutab, et turismi eesmärgil on vaja parandada olemasolevaid lennuliinide taristuid ja mereühendusi Aadria mere rannikualade vahel;

86.  rõhutab vajadust ergutada makropiirkonnas olemasolevate lennujaamade kasutamist, et vältida reisijate liigset koondumist vähestesse sõlmlennujaamadesse ning edendada jätkusuutlikku ja tasakaalustatud turistide voogu mitmetesse kohtadesse;

87.  möönab, et piirkonna rikas kultuuri- ja looduspärand (sealhulgas selline kultuuritegevus nagu kino, teater ja muusika) on tähtis vara, millele turismimajandus võib toetuda; juhib tähelepanu sellele, et kõigis osalevates riikides leidub arvukalt UNESCO maailmapärandi nimekirja kuuluvaid objekte ja Natura 2000 alasid; on seisukohal, et kuigi turism annab majanduse arengusse suure panuse, ei ole selle potentsiaali veel täielikult kasutusele võetud, eelkõige turismi hooajalisuse tõttu, kuid samuti ka vähese innovatsiooni ja kestlikkuse ning transporditaristu, turismipakkumiste kvaliteedi, sidusrühmade oskuste ja turismi vastutustundliku juhtimise puuduste tõttu; kutsub osalevaid riike üles võtma vastu poliitikat, millega tagada piisavad ühendused ja turismirajatised nii suvehooaja vältel kui ka väljaspool suvehooaega, et mitmekesistada turistide voogu ja kindlustada turistide saabumine kõigil hooaegadel; rõhutab, kui oluline on ühendada turism loodus-, kultuuri- ja kunstipärandiga;

88.  ergutab liikmesriike edendama turismisektoris säästvaid lahendusi liikuvuse valdkonnas et parandada seeläbi turismiteenuste kvaliteeti ja suurendada nende ulatust;

89.  sedastab, et rahvus- ja looduspargid ning kaitsealad on aluseks kodanike harimisele keskkonnakaitse ja kliimamuutuste vastu võitlemise valdkonnas;

90.  toonitab, et turismi edasise arengu tagamiseks piirkonnas on vaja osalevate riikide koostööd; ergutab koostama Aadria ja Joonia mere turismistrateegiaid, mis põhineksid kestlikkusel ja võimaldaksid riikidel koostoimest kasu saada ning ühiseid probleeme makropiirkondlikul tasandil lahendada; peab vajalikuks koostööd, et parendada Aadria ja Joonia mere piirkonna sihtkohtade profiili;

91.  nõuab tungivalt, et Euroopa Komisjon, osalevad riigid ja kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused võtaksid meetmeid, mis ergutaksid sidusrühmi turismitaristut parandama;

92.  rõhutab, kui oluline on toetada kultuuri- ja loomingulist tegevust ning eelkõige äritegevuse arendamist ja selle integreerimist sellistes valdkondades nagu muusika, teater, tants ja film; nõuab integratsiooni edendavate festivalide, konventide ja kultuuriürituste korraldamist;

93.  juhib tähelepanu vajadusele võimaldada VKEdele lihtsam juurdepääs rahastusele ja toetusele, sest VKEd on turismisektori jaoks vältimatult olulised; ergutab piirkonna sidusrühmi osalema Euroopa ettevõtlusvõrgustikus, et jagada kogemusi, suhelda ja leida piiriüleseid partnereid;

94.  rõhutab aruka spetsialiseerumise ja arukate kogukondade projektide olulisust olemasolevate innovatsiooniplatvormide kasutamisel, et luua Aadria ja Joonia mere piirkonna loovusala;

95.  toetab mitmekesise turismipakkumise arendamist, mis hõlmaks temaatilisi turismiparke ja -trasse, kultuuri-, maapiirkondade, tervise-, ravi-, mere-, toidu- ja veiniturismi, konverentsi- ja sporditurismi, kaasa arvatud jalgrattasõit, golf, sukeldumine, matkamine, suusatamine, mägironimine ja vabaõhusport, et edendada aastaringset turismi ning turismisihtkohtade konkurentsivõimet kestlikult suurendada; toetab maaturismi arendamist, et vähendada survet suurtele turismikeskustele ja kitsale rannikupiirkonnale ning aidata tasakaalustada hooajalisust; toetab turismitegevuse laiendamist sisemaale, luues integreeritud turismitooted, mis sisaldavad makropiirkondade ja nende pealinnade peamisi vaatamisväärsusi;

96.  rõhutab, et oluline on sidusus turismijuhtimise ja taristu vahel ning vaja on suurendada teenuste ja võimaluste kvaliteeti ja mitmekesisust, võttes arvesse piirkonna konkreetseid eripärasid; rõhutab lisaks, et oluline on edendada ja säilitada kohalikke ja piirkondlikke traditsioone;

97.  rõhutab, et oluline on kaaluda alternatiivseid võimalusi ja ärimudeleid ning siduda kruiisireiside pakkumine paremini kohalike inimeste ja toodetega, et tõhusamalt kõrvaldada jätkusuutmatu ülekoormus ja kasutada paremini ära kogu potentsiaali, nii et see tooks kohalikule majandusele kestvamat kasu; sedastab, et oluline on olemasolevate teede kaardistamise ja jätkuva edendamise abil töötada välja makropiirkondlikud turismimarsruudid ja neid kaubamärgi abil turustada;

98.  pooldab piirkonna kõige iseloomulikumate varade kasutamist turismi eesmärgil ning edendus- ja turundusprogrammide väljatöötamist;

99.  rõhutab vajadust tõeliselt mitmeliigilise transpordi järele, mis kasutab integreeritud teenuste ja ristumispunktide võrgustikku, et arendada välja kvaliteetne ökoturism;

100.  nõuab Aadria ja Joonia mere piirkonna harta koostamist, mis sisaldaks kriteeriume, põhimõtteid ja juhiseid säästva turismi edendamiseks, rakendades Euroopa turisminäitajate süsteemi, et hinnata turismisihtkohti eesmärgiga soodustada nende säästvat arengut;

o
o   o

101.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning ELi Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegias osalevate riikide (Horvaatia, Kreeka, Itaalia, Sloveenia, Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Montenegro ja Serbia) valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 320.
(2) ELT L 347, 20.12.2013, lk 259.
(3) ELT C 349 E, 29.11.2013, lk 1.


Ühtekuuluvuspoliitika ja strateegia „Euroopa 2020” läbivaatamine
PDF 355kWORD 94k
Euroopa Parlamendi 28. oktoobri 2015. aasta resolutsioon ühtekuuluvuspoliitika ja strateegia „Euroopa 2020” läbivaatamise kohta (2014/2246(INI))
P8_TA(2015)0384A8-0277/2015

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 4, 162 ja 174–178,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (edaspidi „ühissätete määrus”)(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1301/2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006(3),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1299/2013 erisätete kohta, mis käsitlevad Euroopa Regionaalarengu Fondist toetuse andmist Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgil(4),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1302/2013, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1082/2006 Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse (ETKR) kohta, et selgitada, lihtsustada ja parandada nende rühmituste asutamist ja toimimist(5),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1300/2013, mis käsitleb Ühtekuuluvusfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1084/2006(6),

–  võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020(7),

–  võttes arvesse komisjoni 23. juulil 2014 avaldatud majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust käsitleva kuuendat aruannet „Investeerimine majanduskasvu ja tööhõivesse. Arengu ja hea juhtimistava soodustamine ELi piirkondades ja linnades” (edaspidi „kuues ühtekuuluvusaruanne”),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002(8),

–  võttes arvesse komisjoni 26. juuni 2013. aasta majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust käsitlevat kaheksandat eduaruannet „Kriisi piirkondlik ja linnamõõde“,

–  võttes arvesse oma 14. jaanuari 2014. aasta resolutsiooni aruka spetsialiseerumise ja toimivaks ühtekuuluvuspoliitikaks vajaliku tippkeskuste võrgustiku loomise kohta(9),

–  võttes arvesse oma 14. jaanuari 2014. aasta resolutsiooni ELi liikmesriikide valmisoleku kohta uue ühtekuuluvuspoliitika programmitöö perioodi tõhusaks ja õigeaegseks alustamiseks(10),

–  võttes arvesse oma 26. veebruari 2014. aasta resolutsiooni, milles käsitletakse Euroopa Komisjoni seitsmendat ja kaheksandat eduaruannet ELi ühtekuuluvuspoliitika kohta ja 2013. aasta strateegilist aruannet programmide rakendamise kohta ajavahemikul 2007–2013(11),

–  võttes arvesse oma 27. novembri 2014. aasta resolutsiooni viivituste kohta 2014.–2020. aasta ühtekuuluvuspoliitika käivitamisel(12),

–  võttes arvesse komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatist „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (COM(2010)2020),

–  võttes arvesse komisjoni 19. oktoobri 2011. aasta teatist „Järgmise põlvkonna uudsete rahastamisvahendite raamistik: ELi omakapitali- ja võlaplatvorm” (COM(2011)0662),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2015. aasta määrust (EL) 2015/760 Euroopa pikaajaliste investeerimisfondide kohta(13),

–  võttes arvesse komisjoni 13. jaanuari 2015. aasta teatist „Stabiilsuse ja kasvu pakti kehtivate nõuete paindlikum kasutamine” (COM(2015)0012),

–  võttes arvesse nõukogu järeldusi majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust käsitleva kuuenda aruande kohta: investeerimine töökohtadesse ja majanduskasvu, mis võeti üldasjade (ühtekuuluvuse) nõukogus vastu 19. novembril 2014,

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 3. detsembri 2014. aasta arvamust majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust käsitleva kuuenda aruande kohta(14),

–  võttes arvesse töödokumenti „Läbivaadatud strateegia „Euroopa 2020” tegevuskava: Regioonide Komitee juhtkomitee panus strateegia „Euroopa 2020” järelevalveplatvormi(15),

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 21. jaanuari 2015. aasta arvamust komisjoni kuuenda ühtekuuluvuspoliitika aruande kohta(16),

–  võttes arvesse komisjoni 2. märtsi 2015. aasta teatist „Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020” üle peetud avaliku konsultatsiooni tulemused” (COM(2015)0100),

–  võttes arvesse komisjoni 13. jaanuari 2015. aasta teatist „Stabiilsuse ja kasvu pakti kehtivate nõuete paindlikum kasutamine” (COM(2015)0012),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse regionaalarengukomisjoni raportit (A8-0277/2015),

A.  arvestades, et ühtekuuluvuspoliitika on ajavahemikul 2014–2020 ELi peamine majanduskasvu ja arengusse investeerimise poliitika, mis järgib strateegia „Euroopa 2020” aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu alaseid eesmärke, on suunatud piirkondade vaheliste erinevuste vähendamisele ja lähenemise edendamisele ning mille eelarve 2020. aasta lõpuni on 351,8 miljardit eurot; arvestades, et EL seisab jätkuvalt silmitsi majandus- ja finantskriisi tagajärgedega – tööpuuduse ning ebaühtlase ja aeglase majanduse elavdamisega; arvestades, et ühtekuuluvuspoliitikaga püütakse tagada kogu energia ja võimete suunamine strateegia „Euroopa 2020” jätkusuutliku majanduskasvu ja töökohtade loomise alaste prioriteetide saavutamisele;

B.  arvestades, et on äärmiselt tähtis, et majanduskasvu ja tööhõivega ning keskkonna- ja kliimakaitsega seotud erinevates ELi algatustes järgitaks ühtset lähenemisviisi; arvestades, et strateegia „Euroopa 2020” juhtalgatused täidavad tähtsat rolli ühtekuuluvuspoliitika rakendamise kooskõlastamise edendamisel kohalikul ja piirkondlikul tasandil; arvestades, et programmitöö või aruandluse sätetesse ei ole integreeritud selget mehhanismi, mis oleks konkreetselt suunatud juhtalgatustele seoses Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide panusega nende elluviimisse; arvestades, et strateegia „Euroopa 2020” läbivaatamisel tuleb tegeleda juhtalgatuste rakendamisega ja püüelda tasakaalu saavutamise poole ühelt poolt rahaliste, maksu- ja majandusmeetmete ning teiselt poolt sotsiaalsete, haridus-, keskkonna- ja võrdõiguslikkuse (eriti soolise võrdõiguslikkuse) aspektide vahel;

C.  arvestades, et järjest suureneb vajadus, et eri valitsemistasandid ja erinevad kaasatud osalejad võtaksid tugevamalt ühiselt vastutuse strateegia eest, ning vajadus jagatud vastutuse järele koos sellega seotud õiguste ja kohustustega kõikidel projekti rakendamise tasanditel; arvestades, et mitmetasandilist valitsemist ja partnerlust tuleb edendada, sest need põhimõtted võivad aidata kaasa haldussuutlikkuse puudumise probleemi lahendamisele;

D.  arvestades, et ühtekuuluvuspoliitika eesmärgid on aja jooksul vaieldamatult laienenud, et toetada investeerimist ELi peamistesse prioriteetidesse, näidates oma kohandatavust ja tõhusust, jätkates samal ajal keskse eesmärgina eri piirkondade arengutasemete erinevuste vähendamist, piirkondade potentsiaali tugevdamist ja jätkusuutliku arengu edendamist; arvestades, et Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond lisab innovaatilise, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu tekitamisele ning kõrget kvalifikatsiooni nõudvate töökohtade loomisele suunatud ELi üldstrateegiale uusi elemente;

E.  arvestades, et strateegia „Euroopa 2020” läbivaatamisel tuleks võtta arvesse majandus- ja finantskriisi tõsist ja ebaühtlast mõju liikmesriikidele ja piirkondadele ning et läbivaatamine peaks olema sidususe ja tõhususe saavutamiseks arukas ja tasakaalustatud; arvestades, et läbivaatamisel tuleks siiski kaaluda muid meetmeid, näiteks infrastruktuuri, siseturu ja haldussuutlikkuse meetmeid; arvestades, et tuleb võtta arvesse erinevaid territoriaalseid omadusi, pöörates erilist tähelepanu ELi toimimise lepingu artiklites 174 ja 349 nimetatud ELi piirkondadele;

F.  arvestades, et strateegia „Euroopa 2020” vahehindamine, mis lükati siiski edasi 2015. aastale, pakub eelkõige võimalust hinnata (ja tunnistada) ühtekuuluvuspoliitika panust strateegia eesmärkide saavutamisse ning parandada koostoimeid ja seoseid, mis eksisteerivad ELi eri poliitikavaldkondade vahel ja ELi eelarvega. et need toimiksid strateegia rakendamisel tõhusa edasiviiva jõuna; arvestades, et see etapp on edasise ühtekuuluvuspoliitika kui kogu ELi hõlmava investeerimispoliitika kujundamisel esmatähtis, seades seejuures esikohale arenguerinevuste vähendamise ja taaskiirendades lähenemisprotsessi;

Strateegia „Euroopa 2020” ja selle vastastikune seos ühtekuuluvuspoliitikaga

1.  tuletab meelde, et strateegia „Euroopa 2020” on Euroopa Liidu üldine pikaajaline majanduskasvu ja tööhõive strateegia, mille keskmes on viis kaugeleulatuvat eesmärki: tööhõive, innovatsioon, kliimamuutused ja energiasäästvus, haridus ning võitlus vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega; märgib, et nendele eesmärkidele lisanduvad seitse juhtalgatust, ja märgib, et 2010. aastal tuvastatud probleemidega on ebaühtlaselt tegeletud ja et ELi tasandil tehtud edusammud nende lahendamiseks, näiteks tööpuudusega võitlemiseks, on endiselt tagasihoidlikud; rõhutab, et EL peaks keskenduma jätkusuutlikule majanduskasvule ja arengule, samuti inimväärsele tööle, et saada oma investeeringutest pikaajalist kasu;

2.  rõhutab asjaolu, et edusammud soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas võivad samuti aidata kaasa majanduskasvule, jätkusuutlikule arengule ja sotsiaalsele sidususele;

3.  juhib tähelepanu sellele, et majanduse juhtimise ELi raamistik ja selle rakendamismehhanism – Euroopa poolaasta – kehtestati 2010. aastal, et tagada liikmesriikide eelarvepoliitika ja struktuurireformide kooskõlastamine ning majanduskasvule ja töökohtadele suunatud riikliku eelarvepoliitika suurem kooskõlastamine ELi ja riikide tasandil, et toetada strateegia elluviimist; juhib tähelepanu asjaolule, et jätkuvalt tuleb tegeleda edasise koordineerimise ja kooskõlastamise küsimustega;

4.  rõhutab, et 2007.–2013. aasta ühtekuuluvuspoliitika, mis järgis kõnealusele strateegiale eelnenud Lissaboni strateegiat ning millel olid sarnased põhilised eesmärgid, oli strateegia „Euroopa 2020” algatamise ajal juba rakendamisetapis, ning ühtekuuluvuspoliitika ümberkujundamine vastavalt uue strateegia eesmärkidele oleks olnud nii keeruline kui ka vastunäidustatud; juhib sellele vaatamata tähelepanu sellele, et ülemaailmse majanduskriisi ajal ei ole ühtekuuluvuspoliitika olnud üksnes ainus investeeringute rahastamise allikas paljude liikmesriikide jaoks, vaid on kuuenda ühtekuuluvusaruande ning mitmete komisjoni teatiste ja uuringute kohaselt strateegia rakendamisele märkimisväärselt kaasa aidanud ja sellesse panustanud, kuna selle vahendeid kasutati sihtotstarbeliselt Lissaboni eesmärkide saavutamiseks; tuletab meelde, et liikmesriikide, piirkondade ja linnade pühendumus Lissaboni strateegia elluviimisele kadus aja jooksul ning et strateegia „Euroopa 2020” juhtimine on eriti sidus ühtekuuluvuspoliitika põhimõtete ja vahenditega, millega suudetakse tagada kohustus vastutada ühiselt strateegia rakendamise eest;

5.  kutsub komisjoni üles programmitöö perioodi 2007–2013 järelhindamise raames andma teavet ühtekuuluvuspoliitika sisendi ja tulemuste suunitluse ning konkreetse panuse kohta strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamisse; rõhutab, kui tähtis on mõista reaalsust ja piiranguid seoses kättesaadavate tõenditega ühtekuuluvuspoliitika panuse kohta strateegia üldeesmärkide saavutamisse ning võttes arvesse Euroopa majanduses toimunud järske kannapöördeid, eelkõige kriisi all kõige rohkem kannatanud riikides; leiab, et need järeldused võivad olla strateegia praeguse elluviimise jaoks kasulikud;

6.  rõhutab, et ühtekuuluvuspoliitika on ELi peamine kõiki piirkondasid hõlmav vahend investeerimiseks reaalmajandusse ning väljendab Euroopa solidaarsust, suurendades majanduskasvu ja jõukust ning vähendades majanduslikke, sotsiaalseid ja territoriaalseid erinevusi; juhib tähelepanu, et ühtekuuluvuspoliitika on täielikus kooskõlas strateegia „Euroopa 2020” eesmärkidega ning pakub vajalikku investeerimisraamistikku, olles samal ajal rohkem kui lihtsalt strateegia rakendamise vahend; rõhutab sellega seoses, et temaatilise suunitluse kaudu on Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid uue korra kohaselt suunatud otse strateegiast „Euroopa 2020” tuletatud 11 temaatilisele eesmärgile ning et on kehtestatud nende temaatiliste eesmärkidega otseselt seotud eeltingimused, et tagada investeeringute tegemine nende tulemuslikkust maksimeerival viisil; rõhutab, et toetab täielikult seda uut lähenemisviisi, mis aitab suurendada kulutuste tulemuslikkust;

7.  rõhutab asjaolu, et ühtekuuluvuspoliitika tekitab koostoimet teiste ELi poliitikavaldkondadega, näiteks digitaalse ühtse turu, kapitali ühtse turu ja sotsiaalpoliitikaga, ning et aitab oma vahendite ja eesmärkide, sealhulgas makropiirkondlike strateegiate, linnade tegevuskava, territoriaalse tegevuskava, VKEdesse investeerimise, aruka majanduskasvu ja arukate spetsialiseerumise strateegiate kaudu märkimisväärselt kaasa ühtse turu tugevdamisele ja strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamisele; kutsub sellega seoses Euroopa riiklikke ja kohalikke ametiasutusi üles töötama välja aruka spetsialiseerumise strateegiad ja kasutama ära erinevate ELi, riiklike ja piirkondlike nii avaliku kui ka erasektori vahendite koostoimet;

8.  juhib tähelepanu ka laiema majanduse juhtimise protsessiga tihedama seose loomisele meetmete abil, millega Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tõhusus seotakse usaldusväärse majandusjuhtimisega; kutsub liikmesriike üles tegutsema äärmiselt vastutustundlikult, et vältida võimalikult suurel määral nende kohaldamist ning vältida negatiivset mõju Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakendamisele ja ühtekuuluvuspoliitika eesmärkide saavutamisele; rõhutab lisaks, et tuleks anda abi ajutisi eelarveraskusi kogevatele liikmesriikidele; tunneb heameelt stabiilsuse ja kasvu pakti (COM(2015)0012) kehtivates eeskirjades sätestatud paindlikkusmehhanismi üle, mille eesmärk on tugevdada investeeringute, struktuurireformide ja vahendite kasutamise seost, et edendada pikaajalist jätkusuutlikku majanduskasvu ja soodustada edusammude tegemist strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamise poole;

9.  rõhutab murelikult, et ühtekuuluvuspoliitika rakendamisel praeguse programmitöö perioodil esineb viivitusi; juhib tähelepanu, et kuigi enamuse rakenduskavade kohta on kokkulepe saavutatud, on nende rakendamine alles väga varajases etapis; rõhutab siiski, et on võimalik hinnata poliitikavahendite suunamist prioriteetidele, mis aitavad kaasa jätkusuutlikule majanduskasvule ja tööhõivele; märgib sellega seoses, et komisjoni avaldatud esimese hinnangu kohaselt on teadusuuringutele ja innovatsioonile, VKEde toetamisele, info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale, vähese CO2-heitega majandusele, tööhõivele, sotsiaalsele kaasamisele, haridusele ja suutlikkuse suurendamisele eraldatud summad võrreldes varasemate programmitöö perioodidega märkimisväärselt suurenenud, samal ajal kui toetus transpordi- ja keskkonnainfrastruktuurile on vähenenud; juhib tähelepanu asjaolule, et strateegia „Euroopa 2020” vahehindamise ajaks ei ole veel andmeid 2014.–2020. aasta Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakendamise kohta, mistõttu ei pruugi olla võimalik viia läbi konkreetne hindamine nimetatud fondide panuse kohta strateegia eesmärkide saavutamisse; väljendab heameelt asjaolu üle, et liikmesriigid on võtnud meetmeid, et tagada 20% ressursside kulutamine kliimameetmetele;

10.  märgib, et täitmisraamistiku ja eeltingimuste täitmise nõude kehtestamine, samuti seostamine riigipõhiste soovitustega ühtekuuluvuspoliitika programmiperioodil 2014–2020 võiks luua parema investeerimiskeskkonna ühtekuuluvuspoliitika panuse maksimumini viimiseks strateegia „Euroopa 2020” peamiste eesmärkide saavutamisel;

Läbivaatamise tempo ja sellega seotud väljakutsed

11.  tuletab meelde, et komisjon algatas 2014. aastal teatise „Ülevaade tööhõive ja majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020” rakendamise edusammudest” avaldamisega strateegia läbivaatamise protsessi ning peab kahetsusväärseks, et kõnealuses dokumendis viidati ebapiisaval määral ühtekuuluvuspoliitikale ja sellega seotud õigusaktidele; peab kiiduväärseks asjaolu, et protsess jätkus maist kuni oktoobrini 2014 läbi viidud avaliku konsultatsiooniga, mille eesmärk oli koguda läbivaatamisprotsessi jaoks andmeid, ning tunneb heameelt asjaolu üle, et strateegia asjakohasus ning selle eesmärkide ja prioriteetide tähenduslikkus sai kinnitust;

12.  märgib, et juhtalgatuste suhtes ollakse seisukohal, et need täidavad oma eesmärki, kuid rõhutab ka asjaolu, et nende nähtavust peetakse küllaltki madalaks; peab kahetsusväärseks, et majandus- ja finantskriis on süvendanud erinevusi Euroopa Liidus ja et on tehtud ebapiisavaid edusamme mitme strateegia peamiste eesmärkide, eriti tööhõivealaste, teadus- ja arendustegevuse ning vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemisega seotud eesmärkide saavutamise poole; tunneb heameelt järelduse üle, et strateegia elluviimise parandamiseks on vaja suurendada isevastutust ja kohapealset osalemist, tugevdades vertikaalseid ja horisontaalseid partnerlusi; rõhutab, et strateegia peaks ergutama üleminekut protsessile ja tulemustele orienteeritud lähenemisviisilt tegelikele tulemustele orienteeritud lähenemisviisile, et tagada sellega seotud ELi poliitikavaldkondade maksimaalne tõhusus ja tulemuslikkus;

13.  tunneb heameelt selle üle, et Eurostat avaldab korrapäraselt edunäitajaid strateegia „Euroopa 2020” rakendamise kohta; nõuab sellele vaatamata NUTS II ja NUTS III tasandite puhul üksikasjalikumate ja täpsemate piirkondlike andmete esitamist, mis on veelgi olulisem seetõttu, et ELi eri piirkondades, olenemata nende arengutasemest, esineb ettenägematuid majanduslikke ja sotsiaalseid probleeme; juhib lisaks sellele tähelepanu ühtekuuluvuspoliitika kolmele mõõtmele – majanduslikule, sotsiaalsele ja territoriaalsele mõõtmetele, ning on sellega seoses seisukohal, et seda ei peaks hindama ainult majanduslike näitajate põhjal; kutsub sellega seoses komisjoni ja liikmesriike üles jätkama arutelu ja osalema tulemuslikumas koostöös SKPd täiendavate ja kaasavamate näitajate väljatöötamiseks, et need oleksid strateegia „Euroopa 2020”prioriteetsete eesmärkide saavutamise hindamisel asjakohasemad;

14.  võtab teadmiseks, et komisjon peab esitama ettepaneku strateegia „Euroopa 2020” läbivaatamise kohta enne 2015. aasta lõppu ning peab seda viivitust kahetsusväärseks, pidades silmas, et see pidi algselt toimuma 2015. aasta alguses; rõhutab, et see toimub taas ühtekuuluvuspoliitika tsükli küllaltki ebasobivas etapis, kui tulemuslik rakendamisprotsess alles kestab; rõhutab lisaks seda, et varajane ümberkujundamine oleks ühtekuuluvuspoliitika pikaajalise strateegilise planeerimise jaoks täielikult vastunäidustatud;

15.  kiidab heaks ELi fondide parema rakendamise rakkerühma loomise; kiidab heaks ka struktuurireformi toetava teenistuse, mis alustas ametlikult tööd 1. juulil 2015 ja mis annab tehnilist abi liikmesriikidele, et neil oleks võimalik struktuurireforme ja riigipõhiseid soovitusi tõhusamalt rakendada;

16.  tunnistab samal ajal vajadust võtta arvesse majandusväljavaate kujunemist, uute õigusaktide kasutamist, strateegiliste eesmärkide saavutamise suunas tehtud edusamme ning pidevat vajadust kohandada tegevusi;

17.  kutsub seepärast üles keskenduma strateegia „Euroopa 2020” vahehindamise käigus arukalt ja tasakaalustatult strateegia viie eesmärgi ja juhtalgatuste paremale omavahelisele sidumisele ning meetodite leidmisele nende paremaks edasikandmiseks ja hindamiseks, ilma seejuures keerukust ja ülemäärast halduskoormust suurendamata; rõhutab, et vahehindamise puhul tuleks võtta arvesse ELi majanduse tugevusi ja nõrkusi, suurenevat ebavõrdsust (jõukuse valdkonnas), kõrget tööpuudust ja suurt avaliku sektori võlakoormust; rõhutab, et samaaegselt keskendumisega eelarvepoliitika ja majanduse juhtimise makromajanduslikele kriteeriumitele tuleks teha edusamme kõigi strateegia „Euroopa 2020” peamiste eesmärkide saavutamise poole; on seisukohal, et tähelepanu tuleks pöörata ka suuremale sotsiaalsele ja keskkonnaalasele jätkusuutlikkusele, suuremale sotsiaalsele kaasamisele ja soolisele võrdõiguslikkusele; rõhutab, kui oluline on Euroopa Komisjoni talituste jätkuv toetus liikmesriikide ametiasutustele haldussuutlikkuse parandamiseks;

18.  kordab oma üleskutset edendada strateegia kohustuse, isevastutuse, läbipaistvuse ja osalemise alaseid mõõtmeid, kaasates kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi ning kõiki asjakohaseid kodanikuühiskonna sidusrühmi ja huvitatud osapooli alates eesmärkide väljatöötamisest kuni strateegia rakendamise, järelevalve ja hindamiseni; rõhutab, kui väga tähtis on mitmetasandilisel valitsemisel, ergutusmehhanismidel, tulemuslikult ühendatud ülevalt allapoole ja alt ülespoole lähenemisviisil, ühtekuuluvuspoliitika partnerlusmudelil ning avaliku ja erasektori partnerlusel põhinev tugevdatud juhtimisstruktuur, mis võimaldab konsulteerimist ja koostööd kõikide sidusrühmadega, et tagada pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks tulemuslik suutlikkus; tuletab meelde, et vastavalt liikmesriikide institutsionaalsele ja õiguskorrale on ka piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused vastutavad avaliku sektori investeeringute eest ning neid tuleks seepärast käsitada strateegia peamiste rakendajatena;

19.  soovitab lisaks uuendada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning sidusrühmade kohustusi strateegias „Euroopa 2020” partnerite, liikmesriikide ja komisjoni vahelises kokkuleppena, et tagada isevastutus ja osalus, ning et vastu tuleks võtta käitumisjuhend, mis on sarnane ajavahemiku 2014–2020 ühtekuuluvuspoliitika raames partnerluse kohta vastu võetud käitumisjuhendiga;

20.  rõhutab vajadust tõeliselt territoriaalse lähenemisviisi järele strateegia „Euroopa 2020” puhul, et viia riiklikud sekkumised ja investeeringud erinevate territoriaalsete eripäradega ja konkreetsete vajadustega vastavusse; on seisukohal, et on äärmiselt tähtis siduda strateegia „Euroopa 2020” üldkäsitus Euroopa Liidu territoriaalse tegevuskava 2020 territoriaalse käsitusega; on lisaks sellele arvamusel, et strateegia „Euroopa 2020” sihipärased vabatahtlikud piirkondlikud eesmärgid peaksid olema võimalikud ja et neid tuleks arutada piirkondlikul tasandil ning need ei tohi põhjustada kohapeal bürokraatlikku lisakoormust; rõhutab, et niisugused kohalikke vajadusi arvestavad piirkondlikud eesmärgid peaksid kajastama strateegia üldeesmärke ning peaksid sisalduma eelnevalt määratletud eesmärkides; tuletab sellega seoses meelde kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegia tähtsuse;

21.  tunnistab linnade ja linnastute olulist tähtsust majanduskasvu ja töökohtade loomise mootoritena ning nõuab, et strateegia „Euroopa 2020” läbivaatamisel võetaks arvesse laiemat terviklikku lähenemist linnade kui üksuste edasisele arengule, kes täidavad olulist rolli strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamisel; palub komisjonil pöörata vajalikku tähelepanu hiljutisele Riia deklaratsioonile linnade tegevuskava kohta, pidades silmas suurte, väikeste kui ka keskmise suurusega linnapiirkondade üliolulist rolli; rõhutab eriti sellise strateegia vajalikkust, milles võetakse arvesse väikeste ja keskmise suurusega linnapiirkondade vajadusi sellise käsituse baasil, mis rajaneb koostoimel digitaalarengu tegevuskava ja Euroopa ühendamise rahastuga;

22.  kutsub komisjoni üles andma teavet majanduskasvu, töökohtade loomise ja säästva arengu teguritena toimivate territoriaalsete aspektide kohta ning nõuab, et strateegia „Euroopa 2020” läbivaatamisel käsitletaks territoriaalseid tagajärgi ning antaks suuniseid nendega tegelemiseks; kinnitab kui tähtis on kohalike ja piirkondlike omavalitsustega sellel teemal konsulteerimine, sest nemad täidavad territoriaalsete arengustrateegiate rakendamisel otsustavat rolli; rõhutab ka rolli, mida makropiirkondlikud strateegiad ja Euroopa territoriaalne koostöö tervikuna võivad täita strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide tulemuslikus rakendamises, pidades silmas, et paljud arenguprojektid hõlmavad piiriüleseid alasid, sealhulgas mitmeid piirkondi ja riike, ning on võimelised pikaajaliste probleemide jaoks välja töötama asukohapõhiseid lahendusi;

23.  rõhutab ELi uue investeerimisvahendi, Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) tähtsust, kes toetab 315 miljardi euro väärtuses investeeringute mobiliseerimist, et kaotada investeerimislõhe ELis ja maksimeerida avaliku sektori kulutuste mõju; rõhutab, et EFSI peab olema täiendus ja lisa Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidele; peab kahetsusväärseks asjaolu, et EFSI ei ole strateegiaga „Euroopa 2020” otseselt seotud, kuid on arvamusel, et see aitab oma eesmärkide ning elujõuliste ja jätkusuutlike projektide valimise kaudu kaasa strateegia rakendamisele konkreetsetes valdkondades;

24.  rõhutab lisaks pakilist vajadust tagada kõikide ELi vahendite täielik kooskõla ja nendevaheline koostoime, et vältida nende kattumist või vastuolusid nende vahel või poliitika rakendamise erinevatel tasanditel sellega, et investeerimisvahendite keskmesse seatakse aruka spetsialiseerumise strateegia; seetõttu nõuab, et strateegia „Euroopa 2020” läbivaatamisega kinnitataks strateegia seisundit ELi majanduskasvu ja tööhõive pikaajalise strateegilise raamistikuna ning püütaks tegevuspoliitikate abivahendite, sealhulgas EFSI kasutamise kooskõlastamise küsimust lahendada, et kasutada kõiki eraldatud vahendeid tulemuslikult ning saavutada üldiste strateegiliste eesmärkide osas oodatud tulemused;

25.  palub komisjonil, pidades silmas ELi üldist harmoonilist arengut ja ühtekuuluvuspoliitika tähtsat rolli strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamisel, võtta strateegia sihtide ja eesmärkide läbivaatamisel kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklitega 174 ja 349 arvesse selliste konkreetsete territooriumite eripära ja piiranguid nagu maapiirkonnad, tööstuslikust üleminekust mõjutatud piirkonnad, piirkonnad, kus valitsevad rasked ja püsivad ebasoodsad looduslikud või demograafilised tingimused, saared, piiriülesed ja mäestikualad ning ELi äärepoolseimad piirkonnad; juhib sellega seoses tähelepanu eelnimetatud piirkondade potentsiaalile biotehnoloogia, taastuvenergia ja bioloogilise mitmekesisuse valdkonnas;

26.  rõhutab, et teadusuuringute ja innovatsiooni ulatuse, kvaliteedi ja mõju suurendamisel saavutatakse strateegia „Euroopa 2020” vahehindamise raames ühtekuuluvuspoliitika vahendite ja programmi „Horisont 2020” kooskõlastatud kasutamise abil üha paremaid tulemusi; palub komisjonil sellega seoses strateegia „Euroopa 2020” sihtide ja eesmärkide läbivaatamisel tugevdada nende kahe tähtsa poliitikaraamistiku kõiki omavahelisi seoseid ja koostoimeid ning luua veebipõhine jälgimissüsteem, et teha kindlaks juhud, mil Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rahastamist kombineeriti programmiga „Horisont 2020”, EFSI ja muude ühenduse rahastatavate programmidega; tervitab ka kava juurutada nn kvaliteedimärk taotlejate jaoks, kelle taotlused hinnati kvaliteetseteks, kuid keda programmi „Horisont 2020” raames ei rahastata, et neil oleks lihtsam Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest toetust taotleda;

27.  kutsub komisjoni üles kehtestama ühtset ja katkematut hindamismenetlust, et korrapäraselt hinnata strateegia „Euroopa 2020” sihteesmärkide saavutamiseks tehtud edusamme, pakkuda välja asjakohaseid meetmeid nende eesmärkide täitmiseks ja anda soovitusi 2020. aasta järgse ühtekuuluvuspoliitika jaoks; rõhutab Euroopa Parlamendi rolli järelevalve teostamisel strateegia „Euroopa 2020” ja ühtekuuluvuspoliitika rakendamise üle, kooskõlastades seda nii parlamendi siseselt kui ka kõigi asjaomaste institutsioonidega; sellega seoses nõuab Euroopa Parlamendi õigeaegset kaasamist kõigisse asjaomastesse aruteludesse, mis puudutavad kõnealuse strateegia alla kuuluvate poliitikavaldkondade kavandamist, rakendamist ja hindamist; tuletab meelde, et tähtis on kaasata sellistesse aruteludesse ka Regioonide Komitee, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, riiklikud ja piirkondlikud parlamendid, kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, muud sidusrühmad ja huvitatud osapooled;

Tulevane ühtekuuluvuspoliitika -– liikumine pikaajalise perspektiivi poole

28.  on seisukohal, et strateegia „Euroopa 2020” läbivaatamine, millele järgneb ettepanek algatada mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020 vahehindamine, peaks juba andma vihjeid nii 2020. aasta järgse tulevase ühtekuuluvuspoliitika kui ka muude mitmeaastase finantsraamistiku vahendite ülesehituse kohta; rõhutab sellega seoses, kui tähtis on tegeleda kõigi eelnimetatud mureküsimustega ning tagada samal ajal strateegilise lähenemisviisi järjepidevus; tuletab meelde ka kogu ELi hõlmava ühtekuuluvuspoliitika lisaväärtust, mis peab jätkuvalt olema ELi peamiseks vahendiks investeerimisel majanduskasvu, töökohtade loomisesse ja kliimakaitsesse, tagades samal ajal kogu ELis tasakaalustatud ja harmoonilise arengu, mis on muutuste katalüsaatoriks ja jõukuse simulaatoriks, sealhulgas vähem arenenud piirkondades; rõhutab sellega seoses vajadust tagada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide jätkusuutlik rahastamine ka pärast 2020. aastat;

29.  juhib tähelepanu sellele, et nii tulevane ühtekuuluvuspoliitika kui ka ELi tulevane pikaajaline strateegia tuleks välja töötada enne komisjoni praeguse koosseisu ametiaja lõppemist, pidades silmas Euroopa Parlamendi valimisi 2019. aastal, mis seab nii kaasseadusandjate jaoks läbirääkimiste ajakava osas kui ka uuele komisjonile ja liikmesriikidele uute partnerluslepingute ja rakenduskavade ettevalmistamise ja vastuvõtmise osas enne uue mitmeaastase finantsraamistiku algust konkreetsed ajapiirangud; märgib, et samal ajal alustatakse ka läbirääkimistega järgmise mitmeaastase finantsraamistiku teemal; kutsub komisjoni seepärast üles võtma arvesse kõiki omavaheliste seoste ja ajastuse kooskõlastamisest tingitud konkreetseid piiranguid ning töötama välja ühtse lähenemisviisi tulevasele Euroopa Liidu pikaajalise jätkusuutliku majanduskasvu ja tööhõive strateegiale, ELi eelarvele, eriti ühtekuuluvuspoliitikale, ja mitmeaastase finantsraamistiku vahenditele;

o
o   o

30.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikidele ja nende piirkondadele.

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 320.
(2) ELT L 347, 20.12.2013, lk 289.
(3) ELT L 347, 20.12.2013, lk 470.
(4) ELT L 347, 20.12.2013, lk 259.
(5) ELT L 347, 20.12.2013, lk 303.
(6) ELT L 347, 20.12.2013, lk 281.
(7) ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.
(8) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(9) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0002.
(10) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0015.
(11) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0132.
(12) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2014)0068.
(13) ELT L 123, 19.5.2015, lk 98.
(14) ELT C 19, 21.1.2015, lk 9.
(15) https://portal.cor.europa.eu/europe2020/SiteCollectionDocuments/2459-brochure-BlueprintEU2020.pdf
(16) ELT C 242, 23.7.2015, lk 43.


Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid ning usaldusväärne majandusjuhtimine
PDF 193kWORD 82k
Euroopa Parlamendi 28. oktoobri 2015. aasta resolutsioon Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide, usaldusväärse majandusjuhtimise ning ühissätete määruse artikli 23 rakendamise suuniste kohta (2015/2052(INI))
P8_TA(2015)0385A8-0268/2015

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Suunised selle kohta, kuidas rakendada määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 23 kohaseid meetmeid Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tõhususe sidumiseks usaldusväärse majandusjuhtimisega” (COM(2014)0494) (edaspidi „suunised”),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 4, 162, 174–178 ja 349,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006(1) (edaspidi „ühissätete määrus”),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 1303/2013 lisatud avaldustes sisalduvat komisjoni avaldust artikli 23 kohta(2),

–  võttes arvesse oma 8. oktoobri 2013. aasta resolutsiooni eelarvepiirangute mõju kohta piirkondlikele ja kohalikele asutustele seoses ELi struktuurifondide kulutustega liikmesriikides(3),

–  võttes arvesse oma 20. mai 2010. aasta resolutsiooni ühtekuuluvuspoliitika panuse kohta Lissaboni strateegia ja ELi 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamisse(4),

–  võttes arvesse oma 26. veebruari 2014. aasta resolutsiooni, milles käsitletakse Euroopa Komisjoni seitsmendat ja kaheksandat eduaruannet ELi ühtekuuluvuspoliitika kohta ja 2013. aasta strateegilist aruannet programmide rakendamise kohta ajavahemikul 2007–2013(5),

–  võttes arvesse oma 22. oktoobri 2014. aasta resolutsiooni majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta ja 2014. aasta prioriteetide rakendamise kohta(6),

–  võttes arvesse komisjoni 23. juuli 2014. aasta majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust käsitlevat kuuendat aruannet „Investeerimine töökohtadesse ja majanduskasvu. Arengu ja hea juhtimistava soodustamine ELi piirkondades ja linnades”,

–  võttes arvesse komisjoni 18. aprilli 2013. aasta aruannet „Ühtekuuluvuspoliitika: 2013. aasta strateegiline aruanne programmide rakendamise kohta ajavahemikul 2007–2013” (COM(2013)0210),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 12. veebruari 2015. aasta arvamust „Suunised selle kohta, kuidas rakendada meetmeid Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tõhususe sidumiseks usaldusväärse majandusjuhtimisega”,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi 2014. aasta jaanuari uuringut „Euroopa majanduse juhtimine ja ühtekuuluvuspoliitika” (Liidu sisepoliitika peadirektoraadi poliitikaosakond B: struktuuri- ja ühtekuuluvuspoliitika),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi 2014. aasta detsembri infotundi teemal „Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid, usaldusväärne majandusjuhtimine ning ühissätete määruse artikli 23 rakendamise suunised” (Liidu sisepoliitika peadirektoraadi poliitikaosakond B: struktuuri- ja ühtekuuluvuspoliitika),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse regionaalarengukomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni ja tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamusi (A8-0268/2015),

A.  arvestades, et ühtekuuluvuspoliitika Euroopa Liidu toimimise lepingul põhinev poliitika ja Euroopa solidaarsuse väljendus, mille eesmärk on majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse sidususe tugevdamine ELis ja eelkõige ebavõrdsuse vähendamine piirkondade vahel tasakaalustatud ja ühtlase sotsiaal-majandusliku arengu edendamise abil; arvestades, et see on ühtlasi investeerimispoliitika, mis aitab kaasa aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamisele;

B.  arvestades, et kuigi ühtekuuluvuspoliitika praegune õigusraamistik loob seoseid ELi aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia, Euroopa poolaasta ja strateegia „Euroopa 2020” koondsuuniste ning asjaomaste riigipõhiste soovituste ja nõukogu soovituste vahel, lähtub see siiski väga konkreetsetest ülesannetest, eesmärkidest ja horisontaalsetest põhimõtetest;

C.  arvestades, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide praeguse õigusraamistiku eesmärk on tugevdada kooskõlastamist, täiendavust ja koostoimet muude ELi poliitikavaldkondade ja vahenditega;

D.  arvestades, et on tõendeid selle kohta, et hea valitsemistava ja tõhusad avalikud asutused on väga olulised jätkusuutliku ja pikaajalise majanduskasvu, töökohtade loomise ning sotsiaalse ja territoriaalse arengu jaoks, kuigi vähem tõendeid on saadaval makromajanduslike tegurite kohta, mis avaldavad mõju ühtekuuluvuspoliitika toimimisele;

E.  arvestades, et majanduslik ja rahanduslik prognoosimatus ja õiguskindlusetus võivad põhjustada avaliku ja erasektori investeeringute vähenemise, seades ohtu ühtekuuluvuspoliitika eesmärkide saavutamise;

F.  arvestades, et suunised käsitlevad ühissätete määruse artikli 23 kohaste meetmete esimest tegevussuunda Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tõhususe sidumiseks usaldusväärse majandusjuhtimisega; arvestades, et see puudutab ümberjaotamist ja selliste maksete peatamist, mis ei ole kohustuslikud, erinevalt ühissätete määruse artikli 23 kohasest teisest tegevussuunast, mille raames nõutakse kulukohustuste või maksete peatamist, kui liikmesriigid ei võta majanduse juhtimise protsessis parandusmeetmeid;

G.  arvestades, et riigipõhiste soovituste rakendamine liikmesriikides on olnud aeglane ning soovituste rakendamisel tehtud edusamme käsitlevate komisjoni hinnangutest, mis puudutavad 2012. ja 2013. aastal esitatud 279 riigipõhist soovitust, nähtub, et 28 riigipõhist soovitust on täielikult ellu viidud või nende puhul on tehtud märkimisväärseid edusamme (10 %) ja 136 (48,7 %) soovituse puhul on tehtud mõningaid edusamme, kuid 115 (41,2 %) soovituse puhul on tehtud ainult piiratud edusamme või ei ole neid üldse tehtud;

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tõhususe sidumine usaldusväärse majandusjuhtimisega

1.  rõhutab ühtekuuluvuspoliitika vahendite ja ressursside tähtsust Euroopa lisaväärtusega investeeringute taseme säilitamisel liikmesriikides ja piirkondades, et tõhustada töökohtade loomist ja parandada sotsiaal-majanduslikke tingimusi, eriti seal, kus investeeringud on majandus- ja finantskriisi tõttu oluliselt vähenenud;

2.  usub, et majanduse juhtimismehhanismid ei tohiks takistada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide poliitikaeesmärkide ja -sihtide saavutamist, tunnistades samas nende olulisust stabiilse makromajandusliku keskkonna ning tõhusa, mõjusa ja tulemustele suunatud ühtekuuluvuspoliitika soodustamisel;

3.  on seisukohal, et ühissätete määruse artiklit 23 tuleb kasutada üksnes viimase abinõuna, et aidata kaasa Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tõhusale rakendamisele;

4.  toonitab Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmide ja eesmärkide mitmeaastast ja pikaajalist olemust, mis erineb Euroopa poolaasta iga-aastasest tsüklist; juhib sellega seoses tähelepanu vajadusele tagada viimati nimetatu rakendamise mehhanismide selgus ning nõuab tihedat kooskõlastamist kahe asjaomase protsessi ja nende rakendamise eest vastutavate organite vahel;

5.  rõhutab, et komisjon peab esitama valge raamatu, milles võetakse arvesse avaliku sektori investeeringute mõju pikas perspektiivis ning määratakse kindlaks kvaliteetsete investeeringute liigid, et oleks võimalik selgelt kindlaks teha need investeeringud, mis annavad pikas perspektiivis kõige paremaid tulemusi;

6.  tuletab meelde, et ühtekuuluvuspoliitikal on olnud praeguse kriisi kontekstis oluline roll ja sellega on märkimisväärselt reageeritud makromajanduslikele ja eelarvepiirangutele, jaotades ümber enam kui 11 % olemasolevatest eelarvevahenditest aastatel 2007–2012, et rahuldada kõige pakilisemaid vajadusi ja tugevdada teatavaid meetmeid; toonitab sellega seoses, et aastatel 2007–2013 tehti mitmes liikmesriigis ühtekuuluvuspoliitika raames enam kui 80 % avaliku sektori investeeringutest;

7.  palub komisjonil esitada täiendavaid analüütilisi andmeid makromajanduslike mehhanismide mõju ja tähtsuse kohta piirkondlikule arengule, ühtekuuluvuspoliitika tulemuslikkusele ning Euroopa majanduse juhtimise raamistiku ja ühtekuuluvuspoliitika omavahelisele koostoimele ning esitada konkreetset teavet selle kohta, kuidas ühtekuuluvuspoliitika toetab asjaomaseid riigipõhiseid soovitusi ja nõukogu soovitusi;

8.  kutsub liikmesriike üles kasutama võimalikult hästi ära stabiilsuse ja kasvu pakti eeskirjades sisalduvat paindlikkust;

Ühissätete määruse artikli 23 kohane ümberjaotamine

Üldised kaalutlused

9.  tuletab meelde, et kõiki ühissätete määruse artikli 23 kohast ümberjaotamist või peatamist puudutavaid otsuseid tuleb kasutada erakorralistes olukordades ning need peavad olema hästi kaalutletud ja ammendavalt põhjendatud, ühtlasi tuleb neid rakendada ettevaatusega, viidates asjaomastele programmidele või prioriteetidele, et tagada läbipaistvus ning võimaldada kontrolli ja läbivaatamist; toonitab lisaks, et sellised otsused ei tohiks suurendada probleeme, millega piirkonnad ja liikmesriigid seisavad silmitsi sotsiaal-majandusliku keskkonna või oma geograafilise asukoha ja eripärade tõttu Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 174 ja 349 tähenduses;

10.  on arvamusel, et käesoleval programmitöö perioodil heakskiidetud partnerluslepingutes ja programmides on arvesse võetud asjakohaseid riigipõhiseid soovitusi ja nõukogu soovitusi, mis tagavad head võimalused ümberjaotamise vältimiseks keskpikas perspektiivis, kui majandustingimused oluliselt ei halvene;

11.  rõhutab, et sage ümberjaotamine oleks kahjulik ning seda tuleks vältida, et mitte häirida fondide haldamist ega kahjustada mitmeaastase investeerimisstrateegia stabiilsust ja prognoositavust ning vältida igasugust negatiivset mõju, sealhulgas Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendite kasutamisele;

12.  peab tervitatavaks komisjoni ettevaatlikku lähenemisviisi ümberjaotamisele ja tema kavatsust piirduda seejuures minimaalselt vajalikuga; nõuab nn varajase hoiatamise lähenemisviisi, et teavitada asjaomaseid liikmesriike ühissätete määruse artikli 23 kohase ümberjaotamismenetluse käivitamisest, ning rõhutab, et kõigile ümberjaotamise taotlustele peaks eelnema seirekomisjoniga konsulteerimine;

13.  palub komisjonil tihedas koostöös asjaomase liikmesriigiga põhjalikult analüüsida kõiki olemasolevaid võimalusi peale ühissätete määruse artikli 23 kohaldamise, et käsitleda küsimusi, mis võivad tuua kaasa ümberjaotamisnõude;

14.  taunib kõigi haldustasandite halduskoormuse ebaproportsionaalset suurenemist ja sellega kaasnevaid kulusid, võttes arvesse ühissätete määruse artikli 23 kohase ümberjaotamismenetluse väga lühikesi tähtaegu ja keerukust; hoiatab ühissätete määruse artikli 23 kohaste ümberjaotamismenetluste ja tulevaste Euroopa poolaasta tsüklite kattumise eest; palub komisjonil kaaluda võimalust hinnata ümber tähtaegade kohaldamine vastavalt ühissätete määruse artikli 23 lõikes 16 ette nähtud läbivaatamisele;

Ühissätete määruse kohased horisontaalsed põhimõtted

15.  väljendab muret asjaolu pärast, et suunistes ei viidata selgesõnaliselt ühissätete määruse artiklites 4–8 sätestatud üld- ja horisontaalsetele põhimõtetele, ning tuletab meelde, et ühissätete määruse artikli 23 tõlgendamisel tuleb arvesse võtta ja järgida asjaomaseid põhimõtteid, eelkõige partnerluse ja mitmetasandilise valitsemise põhimõtet ning määrust ja ühist strateegilist raamistikku tervikuna; palub komisjonil sellega seoses selgitada, kuidas neid põhimõtteid ühissätete määruse artikli 23 kohaldamisel konkreetselt arvesse võetakse;

Ühissätete määruse artikli 23 piirkondlik mõõde

16.  rõhutab, et valitsemissektori võla suurenemine on peamiselt tingitud liikmesriikide valitsuste elluviidavast poliitikast, ning on tõsiselt mures, et võimetus riigi tasandil nõuetekohaselt tegeleda makromajanduslike küsimustega võib kahjustada piirkondlikke ametiasutusi ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest toetuse saajaid ja selle taotlejaid;

17.  tuletab meelde, et 2014.–2020. aasta ühtekuuluvuspoliitikas ette nähtud temaatilise suunitluse eeskirjad pakuvad teatavat paindlikkust liikmesriikide ja piirkondade vajadustega tegelemisel, ning märgib, et ühissätete määruse artikli 23 kohaldamine võib seda paindlikkust piirata; tuletab meelde vajadust võtta arvesse peamisi territoriaalseid probleeme ning ühissätete määruse artikli 4 lõikes 3 ette nähtud subsidiaarsuse põhimõtet;

18.  palub komisjonil hinnata tihedas koostöös liikmesriikide ja partneritega, nagu on sätestatud ühissätete määruse artiklis 5, ühissätete määruse artikli 23 kohaselt võetavate meetmete mõju ja kulutõhusust piirkondlikul ja kohalikul tasandil;

19.  rõhutab, et kohalikud ja piirkondlikud ametiasutused tuleb aktiivselt kaasata mis tahes ümberjaotamisse, ning on seisukohal, et kuna Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid on seotud usaldusväärse majandusjuhtimisega, tuleks Euroopa poolaastale anda territoriaalne mõõde, kaasates samuti asjaomased ametiasutused;

20.  palub komisjonil tõlgendada ühissätete määruse artiklit 23 kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega, võttes arvesse nende liikmesriikide ja piirkondade olukorda, kes on sotsiaal-majanduslikes raskustes ja kus Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid moodustavad investeeringutest olulise osa, mis on kriisiolukorras veelgi ilmsem; rõhutab, et tuleks vältida täiendavat negatiivset mõju liikmesriikidele ja piirkondadele, eelkõige vähem arenenud liikmesriikidele ja piirkondadele;

Institutsioonidevaheline kooskõlastamine, läbipaistvus ja vastutus

21.  tuletab meelde, et jõuline institutsioonidevaheline kooskõlastamine on oluline selleks, et tagada asjakohane poliitikavaldkondade vastastikune täiendavus ja sünergia ning usaldusväärse majandusjuhtimise raamistiku nõuetekohane ja muutumatu tõlgendamine ja selle koostoime ühtekuuluvuspoliitikaga;

22.  nõuab piisavat teabevoogu komisjoni, nõukogu ja parlamendi vahel ja avalikku arutelu asjakohasel poliitilisel tasandil, et tagada ühissätete määruse artikli 23 kohaldamise tingimuste tõlgendamisest ühine arusaam; tuletab sellega seoses meelde, et vaja on spetsiaalset nõukogu koosseisu, mis oleks pühendatud ühtekuuluvuspoliitikale ja vastutaks ühissätete määruse artikli 23 kohaste otsuste eest;

23.  peab ülitähtsaks läbipaistvuse ja vastutuse tagamist, andes parlamendile võimaluse demokraatliku järelevalve teostamiseks ühissätete määruse artikli 23 kohase juhtimissüsteemi üle, kuna määruses kehtestatakse olulised piirangud alt-üles-lähenemisviisis, mis on ühtekuuluvuspoliitika oluline eripära;

Maksete peatamine

24.  tuletab meelde, et otsuse maksete peatamise kohta teeb nõukogu ettepaneku alusel, mille komisjon võib esitada juhul, kui asjaomane liikmesriik ei võta tulemuslikke meetmeid; juhib tähelepanu olulistele õiguslikele tagatistele, mis on sätestatud ühissätete määruse artiklis 23, et tagada peatamismehhanismi kasutamine vaid erandkorras;

25.  rõhutab maksete peatamise karistavat olemust ja palub komisjonil kasutada kaalutlusõigust peatamiseettepaneku tegemiseks äärmiselt ettevaatlikult ja rangelt kooskõlas ühissätete määruse artikli 23 lõikega 6, pärast kogu asjakohase teabe ja struktureeritud dialoogist tulenevate aspektide ja selle kaudu esitatud arvamuste põhjalikku kaalumist;

26.  peab seoses kriteeriumidega, mille alusel määratakse kindlaks esimese tegevussuuna raames peatatavad programmid ja peatamise ulatus, tervitatavaks suunistes võetud ettevaatlikku lähenemisviisi, mille kohaselt liikmesriikide majandusliku ja sotsiaalse olukorra arvesse võtmiseks kaalutakse samalaadseid pehmendavaid tegureid, nagu on ette nähtud ühissätete määruse artikli 23 lõike 9 kohase maksete peatamise korral;

27.  palub komisjonil kehtestada tähtaeg ühissätete määruse artikli 23 lõike 8 kohase maksete peatamise lõpetamiseks;

Euroopa Parlamendi roll ühissätete määruse artikli 23 tähenduses

28.  peab kahetsusväärseks, et suunised ei sisalda ühtegi viidet parlamendi rollile, hoolimata sellest, et ühissätete määrus võeti vastu seadusandliku tavamenetluse korras, ja vaatamata parlamendi pidevatele üleskutsetele tugevdada majandusjuhtimisega seoses demokraatlikku vastutust ja kontrolli;

29.  on seisukohal, et kuna parlament on ühissätete määruse artikli 23 lõike 15 nõuetekohasel kohaldamisel peamine demokraatia tagaja, tuleks parlamendi kaasamine ametlikult vormistada, kehtestades selge korra, mis võimaldab parlamendiga kõigis etappides konsulteerida ümberjaotamisnõuete heakskiitmise või kulukohustuste või maksete peatamist käsitlevate ettepanekute ja otsuste küsimuses;

30.  rõhutab vajadust püsiva, selge ja läbipaistva koostöö järele institutsioonide vahel ning on seisukohal, et selline kord peaks sisaldama vähemalt järgmisi etappe:

   komisjon peaks parlamenti viivitamata teavitama Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega seonduvatest riigipõhistest ja nõukogu soovitustest ning finantsabiprogrammidest või nende vastavatest muudatustest, mis võivad kaasa tuua ühissätete määruse artikli 23 lõike 1 kohase ümberjaotamisnõude;
   komisjon peaks parlamenti viivitamata teavitama kõigist ühissätete määruse artikli 23 lõike 1 kohastest ümberjaotamisnõuetest või kõigist ühissätete määruse artikli 23 lõike 6 kohastest ettepanekutest võtta vastu otsus maksete peatamise kohta, võimaldades enne edasiste meetmete võtmist parlamendil esitada oma seiskoha resolutsiooni kujul;
   komisjon peaks võtma arvesse parlamendi esitatud seisukohta ja ühissätete määruse artikli 23 lõike 15 kohasest struktureeritud dialoogist tulenevaid aspekte ja selle kaudu esitatud arvamusi;
   parlament peaks paluma komisjonil selgitada, kas parlamendi arvamusi ja muid struktureeritud dialoogi järelmeetmeid on protsessis arvesse võetud;
   Regioonide Komiteed ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteed tuleks ümberjaotamisnõuetest teavitada ja nende teemal ära kuulata;
   parlament, nõukogu ja komisjon peaksid looma ühissätete määruse artikli 23 kohaldamise raames dialoogi, tagades institutsioonidevahelise kooskõlastamise ja nõuetekohase teabevoo, mis võimaldab kõigi ühissätete määruse artikli 23 kohaste menetluste kohaldamist jälgida;

31.  palub komisjonil anda aru ühissätete määruse artikli 23 kohaldamisega saavutatud mõjust ja tulemustest asjaomase artikli lõike 17 kohase kohaldamise läbivaatamise raames, täpsustades üksikasjalikult, mil määral põhines iga ümberjaotamisnõue asjakohaste riigipõhiste soovituste või nõukogu soovituste rakendamisel või edendas kasutada olevate Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide mõju nende liikmesriikide majanduskasvule ja konkurentsivõimele, kelle suhtes kohaldatakse finantsabiprogramme, ning esitades andmed peatatud summade ja asjaomaste programmide kohta;

o
o   o

32.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikidele ja nende piirkondadele.

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 320.
(2) ELT C 375, 20.12.2013, lk 2.
(3) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0401.
(4) ELT C 161 E, 31.5.2011, lk 120.
(5) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0132.
(6) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2014)0038.

Õigusalane teave