Märksõnaregister 
Vastuvõetud tekstid
Teisipäev, 15. detsember 2015 - StrasbourgLõplik väljaanne
Šveitsi Konföderatsiooni Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametis osalemise üksikasju käsitlev leping ***
 ELi ja Dominica vaheline lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitlev leping ***
 ELi ja Vanuatu vaheline lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitlev leping ***
 ELi ning Trinidadi ja Tobago vaheline lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitlev leping ***
 ELi ja Samoa vaheline lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitlev leping ***
 ELi ja Grenada vaheline lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitlev leping ***
 ELi ja Timor-Leste vaheline lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitlev leping ***
 ELi ja Saint Lucia vaheline lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitlev leping ***
 ELi ning Saint Vincenti ja Grenadiinide vaheline lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitlev leping ***
 ELi ja Araabia Ühendemiraatide vaheline lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitlev leping ***
 Siseturu Ühtlustamise Ameti ja Eurojusti vaheline vastastikuse mõistmise memorandum *
 Meetodid ja menetlused, millega tehakse kättesaadavaks traditsioonilised, käibemaksupõhised ja kogurahvatulul põhinevad omavahendid, ning muud sularahavajaduste rahuldamiseks vajalikud meetmed *
 Georgios Kyrtsose puutumatuse äravõtmise taotlus
 Stelios Kouloglou puutumatuse äravõtmise taotlus
 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmine: Soome taotlus – EGF/2015/005 FI/Computer Programming
 ELi kaubamärk ***II
 Kaubamärke käsitlevad liikmesriikide õigusaktid ***II
 Kirde-Atlandi kalanduspiirkonnas kohaldatav kontrolli- ja rakendussüsteem ***I
 Erandlike kaubandusmeetmete kohaldamise peatamine Bosnia ja Hertsegoviina suhtes ***I
 Araabia Ühendemiraatide ja Europoli vaheline raskete kuritegude ja terrorismi vastases võitluses tehtav strateegiline koostöö *
 Euroopa energialiidu suunas
 Euroopa elektrivõrgu tugevdamine 2020. aastaks
 Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress” rakendamine
 Uus ühine kalanduspoliitika: tehniliste meetmete struktuur ja mitmeaastased kavad

Šveitsi Konföderatsiooni Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametis osalemise üksikasju käsitlev leping ***
PDF 240kWORD 59k
Euroopa Parlamendi 15. detsembri 2015. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu, mis käsitleb Šveitsi Konföderatsiooni Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametis osalemise üksikasju, sõlmimise kohta (18079/2013 – C8-0027/2014 – 2013/0422(NLE))
P8_TA(2015)0424A8-0345/2015

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (18079/2013),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu eelnõu, mis käsitleb Šveitsi Konföderatsiooni Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametis osalemise üksikasju (18078/2013),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 74, artikli 78 lõigetele 1 ja 2 ning artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a (C8-0027/2014),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõike 1 esimest ja kolmandat lõiku ja lõiget 2 ning artikli 108 lõiget 7,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni soovitust (A8-0345/2015),

1.  annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Šveitsi Konföderatsiooni valitsusele ja parlamendile.


ELi ja Dominica vaheline lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitlev leping ***
PDF 232kWORD 58k
Euroopa Parlamendi 15. detsembri 2015. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Dominica Ühenduse vahelise lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitleva lepingu Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta (07189/2015 – C8-0143/2015 – 2015/0050(NLE))
P8_TA(2015)0425A8-0322/2015

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (07189/2015),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu ja Dominica Ühenduse vahelise lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitleva lepingu eelnõu (07111/2015),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 77 lõike 2 punktile a ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktile v (C8-0143/2015),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõike 1 esimest ja kolmandat lõiku ja lõiget 2 ning artikli 108 lõiget 7,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust (A8-0322/2015),

1.  annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Dominica Ühenduse valitsusele ja parlamendile.


ELi ja Vanuatu vaheline lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitlev leping ***
PDF 231kWORD 58k
Euroopa Parlamendi 15. detsembri 2015. aasta seadusandlik resolutsioon mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Vanuatu Vabariigi vahelise lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitleva lepingu Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta (07192/2015 – C8-0149/2015 – 2015/0052(NLE))
P8_TA(2015)0426A8-0329/2015

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (07192/2015),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu ja Vanuatu Vabariigi vahelise lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitleva lepingu eelnõu (07119/2015),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 77 lõike 2 punktile a ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktile v (C8-0149/2015),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõike 1 esimest ja kolmandat lõiku ja lõiget 2 ning artikli 108 lõiget 7,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust (A8-0329/2015),

1.  annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Vanuatu Vabariigi valitsusele ja parlamendile.


ELi ning Trinidadi ja Tobago vaheline lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitlev leping ***
PDF 231kWORD 59k
Euroopa Parlamendi 15. detsembri 2015. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ning Trinidadi ja Tobago Vabariigi vahelise lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitleva lepingu Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta (07196/2015 – C8-0151/2015 – 2015/0054(NLE))
P8_TA(2015)0427A8-0323/2015

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (07196/2015),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu ning Trinidadi ja Tobago Vabariigi vahelise lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitleva lepingu eelnõu (07129/2015),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 77 lõike 2 punktile a ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktile v (C8-0151/2015),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõike 1 esimest ja kolmandat lõiku ja lõiget 2 ning artikli 108 lõiget 7,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust (A8-0323/2015),

1.  annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Trinidad ja Tobago Vabariigi valitsusele ja parlamendile.


ELi ja Samoa vaheline lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitlev leping ***
PDF 231kWORD 58k
Euroopa Parlamendi 15. detsembri 2015. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Samoa Iseseisvusriigi vahelise lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitleva lepingu Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta (07195/2015 – C8-0146/2015 – 2015/0056(NLE))
P8_TA(2015)0428A8-0320/2015

(Nõusolek)

Euroopa parlament,

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus (07195/2015),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu ja Samoa Iseseisvusriigi vahelise lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitleva lepingu eelnõu (07127/2015),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 77 lõike 2 punktile a ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktile v (C8-0146/2015),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõike 1 esimest ja kolmandat lõiku ja lõiget 2 ning artikli 108 lõiget 7,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust (A8-0320/2015),

1.  annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Samoa Iseseisvusriigi valitsusele ja parlamendile.


ELi ja Grenada vaheline lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitlev leping ***
PDF 230kWORD 58k
Euroopa Parlamendi 15. detsembri 2015. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Grenada vahelise lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitleva lepingu liidu nimel sõlmimise kohta (07190/2015 – C8-0144/2015 – 2015/0057(NLE))
P8_TA(2015)0429A8-0326/2015

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (07190/2015),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu ja Grenada vahelise lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitleva lepingu eelnõu (07113/2015),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 77 lõike 2 punktile a ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktile v (C8-0144/2015),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõike 1 esimest ja kolmandat lõiku ja lõiget 2 ning artikli 108 lõiget 7,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni soovitust (A8-0326/2015),

1.  annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide ja Grenada valitsustele ja parlamentidele.


ELi ja Timor-Leste vaheline lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitlev leping ***
PDF 232kWORD 58k
Euroopa Parlamendi 15. detsembri 2015. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Timor-Leste Demokraatliku Vabariigi vahelise lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitleva lepingu liidu nimel sõlmimise kohta (07194/2015 – C8-0147/2015 – 2015/0058(NLE))
P8_TA(2015)0430A8-0327/2015

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (07194/2015),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu ja Timor-Leste Demokraatliku Vabariigi vahelise lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitleva lepingu eelnõu (07125/2015),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 77 lõike 2 punktile a ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktile v (C8-0147/2015),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõike 1 esimest ja kolmandat lõiku ja lõiget 2 ning artikli 108 lõiget 7,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni soovitust (A8-0327/2015),

1.  annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Timor-Leste Demokraatliku Vabariigi valitsusele ja parlamendile.


ELi ja Saint Lucia vaheline lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitlev leping ***
PDF 232kWORD 58k
Euroopa Parlamendi 15. detsembri 2015. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Saint Lucia vahelise lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitleva lepingu Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta (07187/2015 – C8-0145/2015 – 2015/0060(NLE))
P8_TA(2015)0431A8-0321/2015

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (07187/2015),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu ja Saint Lucia vahelise lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitleva lepingu eelnõu (07107/2015),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 77 lõike 2 punktile a ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktile v (C8-0145/2015),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõike 1 esimest ja kolmandat lõiku ja lõiget 2 ning artikli 108 lõiget 7,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni soovitust (A8-0321/2015),

1.  annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Saint Lucia valitsusele ja parlamendile.


ELi ning Saint Vincenti ja Grenadiinide vaheline lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitlev leping ***
PDF 234kWORD 59k
Euroopa Parlamendi 15. detsembri 2015. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ning Saint Vincenti ja Grenadiinide vahelise lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitleva lepingu Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta (07191/2015 – C8-0148/2015 – 2015/0061(NLE))
P8_TA(2015)0432A8-0325/2015

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (07191/2015),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu ning Saint Vincenti ja Grenadiinide vahelise lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitleva lepingu eelnõu (07115/2015),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 77 lõike 2 punktile a ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktile v (C8-0148/2015),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõike 1 esimest ja kolmandat lõiku ja lõiget 2 ning artikli 108 lõiget 7,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust (A8-0325/2015),

1.  annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Saint Vincenti ja Grenadiinide valitsusele ja parlamendile.


ELi ja Araabia Ühendemiraatide vaheline lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitlev leping ***
PDF 231kWORD 58k
Euroopa Parlamendi 15. detsembri 2015. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Araabia Ühendemiraatide vahelise lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitleva lepingu Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta (07185/2015 – C8-0124/2015 – 2015/0062(NLE))
P8_TA(2015)0433A8-0324/2015

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (07185/2015),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu ja Araabia Ühendemiraatide vahelise lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitleva lepingu eelnõu (07103/2015),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 77 lõike 2 punktile a ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktile v (C8-0124/2015),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõike 1 esimest ja kolmandat lõiku ja lõiget 2 ning artikli 108 lõiget 7,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni soovitust (A8-0324/2015),

1.  annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Araabia Ühendemiraatide valitsusele ja parlamendile.


Siseturu Ühtlustamise Ameti ja Eurojusti vaheline vastastikuse mõistmise memorandum *
PDF 235kWORD 60k
Euroopa Parlamendi 15. detsembri 2015. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu rakendusotsuse eelnõu kohta, millega kiidetakse heaks Siseturu Ühtlustamise Ameti ja Eurojusti vahelise vastastikuse mõistmise memorandumi sõlmimine Eurojusti poolt (11595/2015 – C8-0303/2015 – 2015/0811(CNS))
P8_TA(2015)0434A8-0353/2015

(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu eelnõu (11595/2015),

–  võttes arvesse Amsterdami lepinguga muudetud Euroopa Liidu lepingu artikli 39 lõiget 1 ja protokolli nr 36 (üleminekusätete kohta) artiklit 9, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8-0303/2015),

–  võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsust 2002/187/JSK, millega moodustatakse Eurojust, et tugevdada võitlust raskete kuritegude vastu,(1) eelkõige selle artikli 26 lõiget 2,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 16. aprilli 2015. aasta otsuseid(2),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A8-0353/2015),

1.  kiidab nõukogu eelnõu heaks;

2.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti oluliselt muuta;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

(1) EÜT L 63, 6.3.2002, lk 1.
(2) Kohtuotsus liidetud kohtuasjades, Euroopa Kohus, 16. aprill 2015, Euroopa Parlament vs. Euroopa Liidu Nõukogu, C-317/13 ja C-679/13, ECLI:EU:C:2015:223, ning kohtuotsus, Euroopa Kohus, Euroopa Parlament vs. Euroopa Liidu Nõukogu, ECLI:EU:C:2015:224.


Meetodid ja menetlused, millega tehakse kättesaadavaks traditsioonilised, käibemaksupõhised ja kogurahvatulul põhinevad omavahendid, ning muud sularahavajaduste rahuldamiseks vajalikud meetmed *
PDF 263kWORD 68k
Euroopa Parlamendi 15. detsembri 2015. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL, Euratom) nr 609/2014 meetodite ja menetluse kohta, millega tehakse kättesaadavaks traditsioonilised, käibemaksupõhised ja kogurahvatulul põhinevad omavahendid, ning muude sularahavajaduste rahuldamiseks vajalike meetmete kohta (COM(2015)0447 – C8-0277/2015 – 2015/0204(NLE))
P8_TA(2015)0435A8-0357/2015

(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (COM(2015)0447),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 322 lõiget 2 ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8-0277/2015),

—  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

—  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A8-0357/2015),

A.  arvestades, et nõukogu otsus 2014/335/EL, Euratom(1) peaks jõustuma 2016. aasta alguses;

B.  arvestades, et kõnealuse otsuse juurde kuulub nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 609/2014(2), mis jõustub samal päeval kui otsus;

C.  arvestades, et vastavad praegu kehtivad õigusnormid, mis on seotud nõukogu otsusega 2007/436/EÜ, Euratom(3), tuli 2014. aasta lõpus läbi vaadata käibemaksupõhiste ja kogurahvatulul põhinevate omavahendite korrigeerimiste erakordselt suurte summade tõttu teatavate liikmesriikide puhul;

D.  arvestades, et ka määrus (EL, Euratom) nr 609/2014 tuleb 2014. aasta korrigeerimistega seotud kogemuste valguses läbi vaadata;

E.  arvestades, et liikmesriikide poolt liidu eelarvesse makstavate summade kättesaadavaks tegemine ja korrigeerimine ei tohiks olla allutatud poliitilistele läbirääkimistele, vaid nende puhul peaks olema tegemist sularahavajaduste rahuldamise tehnilise protsessiga;

F.  arvestades, et üldjuhul on liikmesriigid isegi kriisi ja tõsise eelarvepinge ajal kandnud seni oma käibemaksupõhised ja kogurahvatulul põhinevad osamaksed liidu eelarvesse täies mahus märkimisväärse viivituseta;

G.  arvestades, et läbipaistvuse huvides tuleks igal aastal esitada Euroopa Parlamendile aruanne käibemaksupõhiste ja kogurahvatulul põhinevate omavahendite saldo korrigeerimistega seotud arvutuste ja korrigeerimiste aluseks olevate andmete kohta, samuti liikmesriikide poolt liidu eelarvesse ülekantud osamaksete tasumise kuupäevad ja nende summad;

H.  arvestades, et komisjoni ettepanek sisaldab ka viivisenormidega seotud muudatusi ning mitmeid tehnilisemaid küsimusi ja selgitusi;

I.  arvestades, et seetõttu tuleks määrust (EL, Euratom) nr 609/2014 vastavalt muuta;

1.  rõhutab, et kehtestada tuleb tõhusad normid liikmesriikide osamaksete liidu eelarvesse õigeaegse tasumise kohta, et võimaldada komisjonil oma rahavoogusid tulemuslikult juhtida;

2.  toetab komisjonile antud võimalust paluda liikmesriikidelt käibemaksupõhiste ja kogurahvatulul põhinevate vahendite kolmanda kaheteistkümnendiku tasumist aasta esimesel poolel, et komisjon saaks vähendada olulisemat osa eelmise aasta tegemata maksete kuhjumisest Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide puhul ning vähendada viivisintresse;

3.  rõhutab eelkõige vajadust maksta liidu eelarvest toetuse saajatele maksed õigeaegselt välja; tunneb sellega seoses heameelt ettepaneku üle muuta määruse (EL, Euratom) nr 609/2014 artiklit 12, mille eesmärk ei ole ainult suurendada õigeaegse maksmise stiimuleid mis tahes hilinenud maksete kulukamaks muutmisega, vaid tagada ka proportsionaalsus viivisemäära maksimaalsele suurendamisele 20 protsendipunkti ülempiiri kohaldamisega;

4.  rõhutab, et osamaksete korrigeerimiste suhtes kohaldatavate meetodite kohta esitatud muudatuste eesmärk on hoida ära niisuguse vahejuhtumi kordumine, mis toimus 2014. aastal;

5.  rõhutab, et osamaksete korrigeerimisi tuleks käsitada võimalikult automaatselt, et hoida ära poliitilist sekkumist liidu eelarve rahastamise kokkulepitud viisidesse ning piirata miinimumini liikmesriikidele jäetud kaalutlusõigust oma kogurahvatulu korrigeerimistest tulenevate täiendavate osamaksete liidu eelarvesse tasumise ajastuse osas;

6.  nõustub seetõttu komisjoni ettepanekuga lükata teatamise ajakava ja eelkõige korrigeerimiste kättesaadavaks tegemise tähtpäev 1. detsembrilt edasi aasta algusesse, mis lihtsustab riigikassade jaoks võimalike korrigeerimiste rahastamise korraldamist;

7.  toetab ühtlasi komisjoni ettepanekut, mille kohaselt peab iga liikmesriik liidu eelarvele tekkiva kahju vältimiseks tagama, et summasid, mille ta on kandnud omavahendite kontole, ei vähendata mingi negatiivse intressi või muude tasudega seni kaua, kui need peavad sellele kontole jääma;

8.  märgib suuri erinevusi selles, kuidas liikmesriigid käsitlevad liidu eelarvesse tasutavaid osamakse siseriiklikus raamatupidamisarvestuses, ning kutsub komisjoni üles kaaluma sellealaseid soovitusi, et võimaldada lihtsamat liikmesriikidevahelist võrdlust;

9.  rõhutab asjaolu, et omavahendite süsteem on endiselt liiga keeruline ja seda tuleb järgmises mitmeaastases finantsraamistikus põhjalikult reformida; rõhutab sellega seoses, et kõrgetasemelisel omavahendite töörühmal on praeguse süsteemi puuduste kõrvaldamiseks ettepanekute esitamisel väga oluline roll;

10.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

11.  palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 293 lõiget 2 ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a;

12.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

13.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

14.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – punkt 4
Määrus (EL, Euratom) nr 609/2014
Artikkel 10b – lõige 5 – lõik 3
Komisjon teatab selle arvutuse tulemusel saadud summad liikmesriikidele enne korrigeerimiste tegemiseks andmete esitamise aastale järgneva aasta 1. veebruari. Iga liikmesriik kannab netosumma artiklis 9 osutatud kontole sama aasta juunikuu esimesel tööpäeval.
Komisjon teatab selle arvutuse tulemusel saadud summad liikmesriikidele ja Euroopa Parlamendile enne korrigeerimiste tegemiseks andmete esitamise aastale järgneva aasta 1. veebruari. Iga liikmesriik kannab netosumma artiklis 9 osutatud kontole sama aasta juunikuu esimesel tööpäeval.

(1) Nõukogu 26. mai 2014. aasta otsus 2014/335/EL, Euratom Euroopa Liidu omavahendite süsteemi kohta (ELT L 168, 7.6.2014, lk 105).
(2) Nõukogu 26. mai 2014. aasta määrus (EL, Euratom) nr 609/2014 meetodite ja menetluse kohta, millega tehakse kättesaadavaks traditsioonilised, käibemaksupõhised ja kogurahvatulul põhinevad omavahendid, ning muude sularahavajaduste rahuldamiseks vajalike meetmete kohta (ELT L 168, 7.6.2014, lk 39).
(3) Nõukogu 7. juuni 2007. aasta otsus 2007/436/EÜ, Euratom Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta (ELT L 163, 23.6.2007, lk 17).


Georgios Kyrtsose puutumatuse äravõtmise taotlus
PDF 154kWORD 61k
Euroopa Parlamendi 15. detsembri 2015. aasta otsus Georgios Kyrtsose puutumatuse äravõtmise taotluse kohta (2015/2238(IMM))
P8_TA(2015)0436A8-0358/2015

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Georgios Kyrtsose puutumatuse äravõtmise taotlust, mille esitas Kreeka riigikohtu prokuratuur 21. juulil 2015. aastal seoses Ida-Atika Tööinspektsiooni kaebusega palkade maksmata jätmise kohta(1) ja mis tehti teatavaks Euroopa Parlamendi täiskogu istungil 9. septembril 2015. aastal,

–  võttes arvesse asjaolu, et Georgios Kyrtsos loobus kodukorra artikli 9 lõikega 5 ette nähtud õigusest olla ära kuulatud,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artikleid 8 ja 9 ning otsestel ja üldistel valimistel Euroopa Parlamendi liikmete valimist käsitleva 20. septembri 1976. aasta akti artikli 6 lõiget 2,

–  võttes arvesse Euroopa Kohtu 12. mai 1964. aasta, 10. juuli 1986. aasta, 15. ja 21. oktoobri 2008. aasta, 19. märtsi 2010. aasta, 6. septembri 2011. aasta ning 17. jaanuari 2013. aasta otsuseid(2),

–  võttes arvesse Kreeka Vabariigi põhiseaduse artiklit 62,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 5 lõiget 2, artikli 6 lõiget 1 ja artiklit 9,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A8-0358/2015),

A.  arvestades, et Kreeka riigikohtu prokuratuur on taotlenud Euroopa Parlamendi liikme Georgios Kyrtsose puutumatuse äravõtmist seoses väidetavat õigusrikkumist käsitleva võimaliku kohtumenetlusega;

B.  arvestades, et Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artiklis 9 on sätestatud, et Euroopa Parlamendi liikmetel on oma riigi territooriumil samasugune immuniteet nagu selle riigi parlamendi liikmetel;

C.  arvestades, et Kreeka Vabariigi põhiseaduse artiklis 62 on sätestatud, et parlamendi koosseisu ametiajal ei või parlamendiliiget ilma parlamendi eelneva loata vastutusele võtta, kinni pidada, temalt vabadust võtta ega muul viisil tema vabadust piirata;

D.  arvestades, et Georgios Kyrtsost süüdistatakse ühe tema endise töötaja palga osalises maksmata jätmises;

E.  arvestades, et süüdistus puudutab Georgios Kyrtsose tol ajal juhitud kahe ajalehekirjastuse endise töötaja osalist 2013. aasta palka ja on suunatud Georgios Kyrtsose kui nende ettevõtete endise juhi vastu;

F.  arvestades, et väidetav rikkumine ei ole vähimalgi määral seotud Georgios Kyrtsose Euroopa Parlamendi liikmeks olemisega, vaid pigem tegevusega kahe ajalehekirjastuse juhi ametikohal;

G.  arvestades, et süüdistus ei ole seotud Euroopa Parlamendi liikme kohustuste täitmisel avaldatud arvamustega ega antud häältega Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artikli 8 tähenduses;

H.  arvestades, et ei ole alust arvata, et kriminaalmenetluse eesmärk on kahjustada parlamendiliikme poliitilist tegevust (fumus persecutionis), sest menetlust alustati aastaid enne parlamendiliikme ametisse asumist;

1.  otsustab Georgios Kyrtsose puutumatuse ära võtta;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja vastutava parlamendikomisjoni raport viivitamatult Kreeka pädevale ametiasutusele.

(1) Dokumendi viitenumber ABM:IB2014/8927.
(2) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 12. mai 1964, Wagner vs. Fohrmann ja Krier, 101/63, ECLI:EU:C:1964:28; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 10. juuli 1986, Wybot vs. Faure jt, 149/85, ECLI:EU:C:1986:310; kohtuotsus, Üldkohus, 15. oktoober 2008, Mote vs. parlament, T-345/05, ECLI:EU:T:2008:440; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 21. oktoober 2008, Marra vs. De Gregorio ja Clemente, C-200/07 ja C-201/07, ECLI:EU:C:2008:579; kohtuotsus, Üldkohus, 19. märts 2010, Gollnisch vs. parlament, T-42/06, ECLI:EU:T:2010:102; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 6. september 2011, Patriciello, C-163/10, ECLI: EU:C:2011:543; kohtuotsus, Üldkohus, 17. jaanuar 2013, Gollnisch vs. parlament, T-346/11 ja T-347/11, ECLI: EU:T:2013:23.


Stelios Kouloglou puutumatuse äravõtmise taotlus
PDF 156kWORD 63k
Euroopa Parlamendi 15. detsembri 2015. aasta otsus Stelios Kouloglou puutumatuse äravõtmise taotluse kohta (2015/2239(IMM))
P8_TA(2015)0437A8-0356/2015

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Stelios Kouloglou puutumatuse äravõtmise taotlust, mille esitas Kreeka riigikohtu prokuratuur 7. augustil 2015. aastal seoses laimu ja valeväidete esitamise süüdistusega(1) ja mis tehti teatavaks Euroopa Parlamendi täiskogu istungil 9. septembril 2015. aastal,

–  võttes arvesse asjaolu, et Stelios Kouloglou loobus kodukorra artikli 9 lõikega 5 ette nähtud õigusest olla ära kuulatud,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artikleid 8 ja 9 ning otsestel ja üldistel valimistel Euroopa Parlamendi liikmete valimist käsitleva 20. septembri 1976. aasta akti artikli 6 lõiget 2,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 12. mai 1964. aasta, 10. juuli 1986. aasta, 15. ja 21. oktoobri 2008. aasta, 19. märtsi 2010. aasta, 6. septembri 2011. aasta ja 17. jaanuari 2013. aasta otsuseid(2),

–  võttes arvesse Kreeka Vabariigi põhiseaduse artiklit 62,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 5 lõiget 2, artikli 6 lõiget 1 ja artiklit 9,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A8-0356/2015),

A.  arvestades, et Kreeka riigikohtu prokuratuur on taotlenud Euroopa Parlamendi liikme Stelios Kouloglou puutumatuse äravõtmist seoses väidetavat õigusrikkumist käsitleva võimaliku kohtumenetlusega;

B.  arvestades, et Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artiklis 9 on sätestatud, et Euroopa Parlamendi liikmetel on oma riigi territooriumil samasugune immuniteet nagu selle riigi parlamendi liikmetel;

C.  arvestades, et Kreeka Vabariigi põhiseaduse artiklis 62 on sätestatud, et parlamendi koosseisu ametiajal ei või parlamendiliiget ilma parlamendi eelneva loata vastutusele võtta, kinni pidada, temalt vabadust võtta ega muul viisil tema vabadust piirata;

D.  arvestades, et Stelios Koulogloud süüdistatakse Patrase vangla töötajate laimamises ja nende kohta valeväidete esitamises;

E.  arvestades, et süüdistus on seotud avaldustega, mille Stelios Kouloglou väidetavalt tegi ajakirjandusele 2010. aastal teatavate Patrase vangla töötajate aususe kohta ajal, kui ta oli peamiselt televisioonis töötav ajakirjanik;

F.  arvestades, et väidetav rikkumine ei ole vähimalgi määral seotud Stelios Kouloglou Euroopa Parlamendi liikmeks olemisega, vaid pigem varasema tegevusega teleajakirjanikuna;

G.  arvestades, et süüdistus ei ole seotud Euroopa Parlamendi liikme kohustuste täitmisel avaldatud arvamustega ega antud häältega Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artikli 8 tähenduses;

H.  arvestades, et ei ole alust arvata, et kriminaalmenetluse eesmärk on kahjustada parlamendiliikme poliitilist tegevust (fumus persecutionis), sest menetlust alustati aastaid enne parlamendiliikme ametisse asumist;

I.  arvestades, et Kreeka ametiasutused palusid Euroopa Parlamendilt vastust hiljemalt 7. oktoobriks 2015, sest muidu süüdistus aegub, kuid Euroopa Parlamendi menetlusnõuded ei võimalda teha otsust nii lühikese tähtaja jooksul;

J.  arvestades siiski, et õiguskomisjoni kaalutletud arvamuse kohaselt peatatakse Kreeka riigikohtu kohtuotsust nr 1126/1994 arvesse võttes aegumise tähtaja arvestamine igal juhul kuni kolmeks aastaks, mil Stelios Kouloglou on Euroopa Parlamendi liige;

1.  otsustab Stelios Kouloglou puutumatuse ära võtta;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja vastutava parlamendikomisjoni raport viivitamatult Kreeka pädevale ametiasutusele.

(1) Dokumendi viitenumber ABM:IΓ/2011/11882.
(2) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 12. mai 1964, Wagner vs. Fohrmann ja Krier, 101/63, ECLI:EU:C:1964:28; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 10. juuli 1986, Wybot vs. Faure jt, 149/85, ECLI:EU:C:1986:310; kohtuotsus, Üldkohus, 15. oktoober 2008, Mote vs. parlament, T-345/05, ECLI:EU:T:2008:440; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 21. oktoober 2008, Marra vs. De Gregorio ja Clemente, C-200/07 ja C-201/07, ECLI:EU:C:2008:579; kohtuotsus, Üldkohus, 19. märts 2010, Gollnisch vs. parlament, T-42/06, ECLI:EU:T:2010:102; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 6. september 2011, Patriciello, C-163/10, ECLI: EU:C:2011:543; kohtuotsus, Üldkohus, 17. jaanuar 2013, Gollnisch vs. parlament, T-346/11 ja T-347/11, ECLI:EU:T:2013:23.


Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmine: Soome taotlus – EGF/2015/005 FI/Computer Programming
PDF 261kWORD 72k
Resolutsioon
Lisa
Euroopa Parlamendi 15. detsembri 2015. aasta resolutsioon, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) punktiga 13 (taotlus EGF/2015/005 FI/Computer Programming, Soome) (COM(2015)0553 – C8-0332/2015 – 2015/2298(BUD))
P8_TA(2015)0438A8-0362/2015

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2015)0553 – C8‑0332/2015),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1309/2013, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (2014–2020) ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1927/2006(1) (edaspidi „fondi määrus”),

–  võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020(2), eriti selle artiklit 12,

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(3) (edaspidi „2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe”), eriti selle punkti 13,

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 13 ette nähtud kolmepoolset menetlust,

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni kirja,

–  võttes arvesse regionaalarengukomisjoni kirja,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A8-0362/2015),

A.  arvestades, et liit on loonud õigusnormid ja eelarvevahendid, et osutada täiendavat abi töötajatele, kes kannatavad maailmakaubanduses toimunud suurte struktuurimuutuste või ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tagajärjel, ja aidata neil tööturule tagasi pöörduda;

B.  arvestades, et koondatud töötajatele antav liidu finantsabi peaks olema paindlik ning see tuleks teha kättesaadavaks võimalikult kiiresti ja tõhusalt vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisdeklaratsioonile, mis võeti vastu 17. juulil 2008. aastal toimunud lepituskohtumisel, ning võttes Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (edaspidi „fond”) kasutuselevõtmise üle otsustamisel nõuetekohaselt arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet;

C.  arvestades, et fondi määruse vastuvõtmine väljendab Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel saavutatud kokkulepet võtta uuesti kasutusele fondi kriisi korral kasutamise kriteerium, kehtestada liidu rahalise toetuse suuruseks 60 % kavandatud meetmete hinnangulisest maksumusest, suurendada fondi kasutuselevõtmise taotluste läbivaatamise tõhusust komisjonis ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt, lühendades selleks hindamis- ja heakskiitmisprotsessi, laiendada toetuskõlblike tegevuste ja toetusesaajate ringi füüsilisest isikust ettevõtjatele ja noortele ning rahastada oma ettevõtte loomise stiimuleid;

D.  arvestades, et Soome esitas taotluse EGF/2015/005 FI/Computer Programming fondist toetuse saamiseks seoses 1603 töötaja koondamisega 69 ettevõttes, mis tegutsevad NACE Revision 2 osas 62 (programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused)(4) mitmes NUTS 2. tasandi piirkonnas, mis hõlmavad kogu Soomet, ning arvestades, et meetmetes osaleb eeldatavalt umbes 1200 koondatud töötajat;

E.  arvestades, et taotlus vastab fondi määruses sätestatud rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidele;

1.  nõustub komisjoniga, et fondi määruse artikli 4 lõike 1 punktis b sätestatud tingimused on täidetud ja et seetõttu on Soomel õigus saada nimetatud määruse alusel 2 623 200 eurot rahalist toetust, mis moodustab 60 % 4 372 000 euro suurustest kogukuludest 1603 koondatud töötajale;

2.  märgib, et Soome ametiasutused esitasid taotluse fondist rahalise toetuse saamiseks 12. juunil 2015, komisjon lõpetas hinnangu andmise 6. novembril 2015 ja tegi selle samal päeval Euroopa Parlamendile teatavaks; väljendab heameelt kiire hindamisperioodi üle, mis kestis vähem kui viis kuud;

3.  märgib, et viimastel aastatel on IKT sektoris töötavate inimeste jagunemine liidu ja muude majanduspiirkondade vahel liikunud liidule ebasoodsas suunas ning rõhutab, et kui 2008. aastal töötas Soome tehnoloogiatööstuses kokku 326 000 inimest, siis 2014. aastaks oli sellistes ettevõtetes töötavate isikute arv vaid 276 000, mis teeb aasta keskmiseks tööjõu vähenemise määraks umbes 3 % (10 000 töötajat); juhib tähelepanu sellele, et koondamiste põhjuseks on Nokiat viimastel aastatel mõjutanud sündmused, millel on olnud kogu Soome IKT sektorile tohutu mõju; Nokia mobiiltelefonide operatsioonisüsteemide väljatöötamine ja disainimine andis tööd tuhandetele soomlastele, kuid nüüd on need töökohad üle viidud väljaspool Euroopat paiknevatesse riikidesse; juhib tähelepanu sellele, et nende töökohtade kadumine teravdab veelgi IKT sektori tööpuudust suure töötuse määraga piirkondades;

4.  märgib, et koondamised IKT sektoris mõjutavad eelkõige Oulu piirkonda Põhja-Pohjanmaal, kus IKT on aastaid olnud majanduse alustala; märgib kahetsusega, et 2015. aasta kevadel oli Põhja-Pohjanmaal IKT sektoris 1500 töötut tööotsijat ning paljudel juhtudel on töötus kujunenud pikaajaliseks, kuivõrd kolmandik kõrgharidusega töötutest on olnud töötud rohkem kui aasta;

5.  märgib, et praeguseks on NACE Revision 2 osa 62 (programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused) sektoris esitatud veel üks fondi vahendite kasutuselevõtmise taotlus, mille puhul on põhjenduseks toodud üleilmne finants- ja majanduskriis(5); märgib, et samal ajal kui sektori maht maailmas suureneb, on see Euroopas vähenenud, sest ettevõtjad ja teenused on kolinud Hiinasse, Indiasse, Taiwani ja muude Euroopasse mittekuuluvate riikide territooriumidele;

6.  väljendab heameelt asjaolu üle, et töötajate kiireks abistamiseks otsustasid Soome ametiasutused alustada individuaalsete meetmete rakendamist koondatud töötajatele 1. augustil 2014, varakult enne otsust esildatud kooskõlastatud paketi jaoks fondist toetuse andmise kohta, ning seetõttu vastavad ka need teenused, mille osutamist on juba alustatud, fondi rahastamise nõuetele;

7.  märgib, et Soomel on kavas võtta käesolevas taotluses käsitletud koondatud töötajate jaoks seitset liiki meetmeid: i) nõustamine ja muud ettevalmistavad meetmed, ii) tööhõive- ja ettevõtlusteenused, iii) praktika ja koolitus, iv) palgatoetus, v) ettevõtluse alustamise toetus, vi) ettevõtlusega alustamine ja teenused uutele ettevõtjatele ning vii) sõidu-, ööbimis- ja kolimiskulude hüvitamine;

8.  kiidab heaks ettevõtlust toetavad meetmed ettevõtluse alustamise toetuse, ettevõtlusele suunamise meetmete ja uutele ettevõtjatele mõeldud teenuste kujul; arvab, et neist meetmetest on rohkem kasu, kui neid pakutakse osalejatele kombineeritult;

9.  väljendab eelkõige heameelt meetmete üle, mille eesmärk on uute ettevõtete asutamine ja mis toetavad ettevõtlust ning uutele ettevõtjatele mõeldud teenuseid;

10.  rõhutab, et eelistatavalt tuleks koondatud töötajatele palgatoetust maksta ainult siis, kui pakutavad töökohad vastavad oskuste taseme ja lepingu kestuse osas piisavatele kvaliteedinõuetele; rõhutab, et kui tehakse otsus palgatoetuse maksmise kohta ja määratakse kindlaks, kui suure protsendi palgakuludest toetus katab, tuleb tähelepanu pöörata tööotsija kogemuste ja toetatava ametikoha kokkusobivusele;

11.  väljendab heameelt selle üle, et Soome ametiasutused pakuvad koondatud töötajatele väga mitmekesiseid meetmeid;

12.  märgib, et individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi koostamisel on konsulteeritud sotsiaalpartneritega ja piirkondlike ametiasutustega;

13.  tuletab meelde, et kooskõlas fondi määruse artikliga 7 tuleks fondist toetust saava individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi koostamisel lähtuda tööturu tulevastest väljavaadetest ja nõutavatest oskustest ning see peaks kokku sobima üleminekuga ressursitõhusale ja kestlikule majandusele;

14.  tuletab meelde, kui tähtis on suurendada kõigi töötajate tööalast konkurentsivõimet, pakkudes neile kohandatud koolitust ning tunnustades nende kutsealase karjääri raames omandatud oskusi ja pädevusi; eeldab, et kooskõlastatud paketti kuuluv koolitus kohandatakse mitte üksnes koondatud töötajate vajadustele, vaid ka tegelikule ärikeskkonnale;

15.  tuletab meelde, et rahastatavate meetmete eesmärk peaks olema parandada tööotsijate võimalusi, nii et nad hiljem tööturul töö leiaksid;

16.  märgib, et ametiasutuste hinnangul kasutatakse toetusteks ja stiimuliteks 18,31 % kuludest, mis on tunduvalt vähem kui maksimaalne lubatud osakaal 35 % kogukuludest;

17.  palub, et komisjon kirjeldaks tulevastes ettepanekutes täpsemalt, millistes sektorites võiksid töötajad tõenäoliselt tööd leida ning kas pakutav koolitus on kooskõlas majanduse tulevikuväljavaadete ning koondamistest mõjutatud piirkondade tööturu vajadustega;

18.  ootab, et komisjon jälgiks ja hindaks toetusteks makstava raha kasutamist ning rakendaks saadud teavet selleks, et fondi kasutamist veelgi paremini suunata ja seda tulemustepõhise eelarvestamise põhimõttega kohandada;

19.  märgib, et Soome ametiasutused on kinnitanud, et toetuskõlblikeks meetmeteks ei anta toetust liidu muudest rahastamisvahenditest; tuletab meelde, et on komisjonilt palunud nende andmete võrdleva analüüsi esitamist komisjoni aastaaruannetes, et tagada täielik vastavus kehtivatele eeskirjadele ja hoida ära liidu rahastatavate teenuste topeltrahastamine;

20.  tunneb heameelt, et tulenevalt parlamendi nõudmisest toetuste eraldamist kiirendada, kehtestas komisjon parandatud menetluse; võtab teadmiseks uue ajakavaga kaasneva ajalise surve ning võimaliku mõju juhtumi läbivaatamise tulemuslikkusele;

21.  palub komisjonil tagada üldsuse juurdepääsu kõigile fondi vahendite kasutamisega seotud dokumentidele;

22.  kiidab käesolevale resolutsioonile lisatud otsuse heaks;

23.  teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga otsusele alla ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

24.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos selle lisaga nõukogule ja komisjonile.

LISA

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta

(Soome taotlus – EGF/2015/005 FI/Computer Programming)

(Käesoleva lisa teksti siinkohal ei avaldata, kuna see kattub lõpliku õigusaktiga, st otsusega (EL) 2015/2457).

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 855.
(2) ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.
(3) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1893/2006, millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 ning muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3037/90 ja teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi (ELT L 393, 30.12.2006, lk 1).
(5)EGF/2011/016 IT/Agile (COM(2013)0120).


ELi kaubamärk ***II
PDF 235kWORD 60k
Euroopa Parlamendi 15. detsembri 2015. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu esimese lugemise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta ja komisjoni määrust (EÜ) nr 2868/95 (millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta) ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 2869/95 siseturu harmoneerimisametile makstavate lõivude kohta (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (10373/1/2015 – C8-0351/2015 – 2013/0088(COD))
P8_TA(2015)0439A8-0354/2015

(Seadusandlik tavamenetlus: teine lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu esimese lugemise seisukohta (10373/1/2015 – C8-0351/2015),

–  võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta(1) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (COM(2013)0161) suhtes,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 7,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 76,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni soovitust teisele lugemisele (A8-0354/2015),

1.  kiidab nõukogu esimese lugemise seisukoha heaks;

2.  märgib, et seadusandlik akt võetakse vastu kooskõlas nõukogu seisukohaga;

3.  teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga seadusandlikule aktile alla vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 297 lõikele 1;

4.  teeb peasekretärile ülesandeks pärast kõikide menetluste nõuetekohase läbiviimise kontrollimist seadusandlikule aktile alla kirjutada ja korraldada kokkuleppel nõukogu peasekretäriga selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) Vastuvõetud tekstid, 25.2.2014, P7_TA(2014)0118.


Kaubamärke käsitlevad liikmesriikide õigusaktid ***II
PDF 235kWORD 59k
Euroopa Parlamendi 15. detsembri 2015. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu esimese lugemise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (uuesti sõnastatud) (10374/1/2015 – C8-0352/2015 – 2013/0089(COD))
P8_TA(2015)0440A8-0355/2015
PARANDUSED

(Seadusandlik tavamenetlus: teine lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu esimese lugemise seisukohta (10374/1/2015 – C8-0352/2015),

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 11. juuli 2013. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta(2) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (COM(2013)0162) suhtes,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 7,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 76,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni soovitust teisele lugemisele (A8-0355/2015),

1.  kiidab nõukogu esimese lugemise seisukoha heaks;

2.  märgib, et seadusandlik akt võetakse vastu kooskõlas nõukogu seisukohaga;

3.  teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga seadusandlikule aktile alla vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 297 lõikele 1;

4.  teeb peasekretärile ülesandeks pärast kõikide menetluste nõuetekohase läbiviimise kontrollimist seadusandlikule aktile alla kirjutada ja korraldada kokkuleppel nõukogu peasekretäriga selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 372, 12.11.2013, lk 42.
(2) Vastuvõetud tekstid, 25.2.2014, P7_TA(2014)0119.


Kirde-Atlandi kalanduspiirkonnas kohaldatav kontrolli- ja rakendussüsteem ***I
PDF 235kWORD 64k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 15. detsembri 2015. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1236/2010, millega kehtestatakse Kirde-Atlandi tulevase mitmepoolse kalandusalase koostöö konventsiooniga hõlmatud piirkonnas kohaldatav kontrolli- ja rakendussüsteem (COM(2015)0121 – C8-0076/2015 – 2015/0063(COD))
P8_TA(2015)0441A8-0294/2015

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2015)0121),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 43 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0076/2015),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 27. mai 2015. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit (A8-0294/2015),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 15. detsembril 2015. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/..., millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1236/2010, millega kehtestatakse Kirde-Atlandi tulevase mitmepoolse kalandusalase koostöö konventsiooniga hõlmatud piirkonnas kohaldatav kontrolli- ja rakendussüsteem

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2016/96) lõplikule kujule).

(1) ELT C 332, 8.10.2015, lk 81.


Erandlike kaubandusmeetmete kohaldamise peatamine Bosnia ja Hertsegoviina suhtes ***I
PDF 308kWORD 64k
Resolutsioon
Tekst
Lisa
Euroopa Parlamendi 15. detsembri 2015. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1215/2009, millega kehtestatakse erandlikud kaubandusmeetmed Euroopa Liidu stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevate või sellega seotud maade ja territooriumide suhtes ning peatatakse selle kohaldamine Bosnia ja Hertsegoviina suhtes (COM(2014)0386 – C8-0039/2014 – 2014/0197(COD))
P8_TA(2015)0442A8-0060/2015

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2014)0386),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 207 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0039/2014),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 9. detsembri 2015. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit ning väliskomisjoni arvamust (A8-0060/2015),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha(1);

2.  võtab teadmiseks käesolevale resolutsioonile lisatud nõukogu ja komisjoni avaldused;

3.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 15. detsembril 2015. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2015/..., millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1215/2009, millega kehtestatakse erandlikud kaubandusmeetmed Euroopa Liidu stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevate või sellega seotud maade ja territooriumide suhtes, ning peatatakse selle kohaldamine Bosnia ja Hertsegoviina suhtes

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2015/2423) lõplikule kujule).

SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI LISA

Nõukogu avaldus

Selleks et tagada Lääne-Balkaniga seotud meetmete õigeaegne vastuvõtmine, nõustub nõukogu erandkorras andma komisjonile õiguse võtta vastu delegeeritud õigusakt abi peatamise kohta käesoleva määruse artikli 1 punktis 1 sätestatud põhjustel. Selline kokkulepe ei mõjuta tulevasi seadusandlikke ettepanekuid kaubanduse valdkonnas ega välissuhete valdkonda tervikuna.

Komisjoni avaldus

Seoses käesoleva määrusega tuletab komisjon meelde tema poolt Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkuleppe punktis 15 võetud kohustust esitada Euroopa Parlamendile täieliku teabe ja dokumentatsiooni koosolekute kohta, mis ta on pidanud riiklike ekspertidega delegeeritud õigusakte ette valmistades.

(1) Käesolev seisukoht asendab 30. aprillil 2015. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0177).


Araabia Ühendemiraatide ja Europoli vaheline raskete kuritegude ja terrorismi vastases võitluses tehtav strateegiline koostöö *
PDF 236kWORD 61k
Euroopa Parlamendi 15. detsembri 2015. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu rakendusotsuse eelnõu, millega kiidetakse heaks Euroopa Politseiameti (Europol) poolt Araabia Ühendemiraatide ja Europoli vahelise raskete kuritegude ja terrorismi vastases võitluses tehtava strateegilise koostöö kokkuleppe sõlmimine (10510/2015 – C8-0275/2015 – 2015/0809(CNS))
P8_TA(2015)0443A8-0351/2015

(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu eelnõu (10510/2015),

–  võttes arvesse Amsterdami lepinguga muudetud Euroopa Liidu lepingu artikli 39 lõiget 1 ja protokolli nr 36 (üleminekusätete kohta) artiklit 9, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8-0275/2015),

–  võttes arvesse nõukogu 6. aprilli 2009. aasta otsust 2009/371/JSK, millega asutatakse Euroopa Politseiamet (Europol)(1), eriti selle artikli 23 lõiget 2,

–  võttes arvesse nõukogu 30. novembri 2009. aasta otsust 2009/934/JSK, millega võetakse vastu rakenduseeskirjad, millega reguleeritakse Europoli suhteid partneritega, sealhulgas isikuandmete ja salastatud teabe vahetamist(2), eriti selle artikleid 5 ja 6,

–  võttes arvesse nõukogu 30. novembri 2009. aasta otsust 2009/935/JSK, millega määratakse kindlaks nende kolmandate riikide ja organisatsioonide loetelu, kellega Europol sõlmib kokkulepped(3),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A8-0351/2015),

1.  kiidab nõukogu eelnõu heaks;

2.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti oluliselt muuta;

4.  palub komisjonil hinnata pärast uue Europoli määruse jõustumist (2013/0091(COD)) koostöökokkuleppes sisalduvaid sätteid; kutsub komisjoni üles teavitama parlamenti ja nõukogu sellise hindamise tulemustest ning kohasel juhul esitama soovituse loa andmise kohta, et taasalustada rahvusvaheliste läbirääkimistega kokkuleppe üle;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ja Europolile.

(1) ELT L 121, 15.5.2009, lk 37.
(2) ELT L 325, 11.12.2009, lk 6.
(3) ELT L 325, 11.12.2009, lk 12.


Euroopa energialiidu suunas
PDF 319kWORD 185k
Euroopa Parlamendi 15. detsembri 2015. aasta resolutsioon Euroopa energialiidu suunas liikumise kohta (2015/2113(INI))
P8_TA(2015)0444A8-0341/2015

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 191, 192 ja 194,

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) asutamislepingut,

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Vastupidava energialiidu ja tulevikku suunatud kliimamuutuste poliitika raamstrateegia” (COM(2015)0080) ja selle lisasid,

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Euroopa energiajulgeoleku strateegia” ja sellele lisatud töödokumente (COM(2014)0330),

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Euroopa gaasisüsteemi lühiajalise vastupanuvõime kohta. Toimetulek Idast pärit tarnete võimaliku katkemise korral 2014.–2015. aasta sügisel ja talvel” (COM(2014)0654),

–  võttes arvesse komisjoni teatist energiavarustuse kindluse ja rahvusvahelise koostöö kohta – „ELi energiapoliitika: koostöö ELi-väliste partneritega” (COM(2011)0539),

–  võttes arvesse komisjoni aruannet Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele „Energiavarustuse kindlust ja rahvusvahelist koostööd käsitleva teatise ning energeetikanõukogu 2011. aasta novembri järelduste rakendamine” (COM(2013)0638),

–  võttes arvesse komisjoni 13. novembri 2008. aasta teatist „Teine strateegiline energiaülevaade – ELi tegevuskava varustuskindluse ja solidaarsuse tagamiseks energiavaldkonnas” (COM(2008)0781),

–  võttes arvesse komisjoni 26. novembri 2014. aasta teatist „Investeerimiskava Euroopa jaoks” (COM(2014)0903),

–  võttes arvesse komisjoni 10. oktoobri 2012. aasta teatist „Tugevam Euroopa tööstus majanduse kasvuks ja taastumiseks” (COM(2012)0582),

–  võttes arvesse komisjoni 15. novembri 2012. aasta teatist „Toimiv energiaturg” (COM(2012)0663) ja sellele lisatud töödokumente ning Euroopa Parlamendi 10. septembri 2013. aasta resolutsiooni toimiva energiaturu kohta(1),

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Edusammud energia siseturu väljakujundamisel” (COM(2014)0634),

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Energiainfrastruktuuri prioriteedid aastaks 2020 ja pärast seda – Euroopa integreeritud energiavõrgu väljaarendamise kava” (COM(2010)0677),

–  võttes arvesse komisjoni 29. jaanuari 2014. aasta teatist „Energiahinnad ja -kulud Euroopas” (COM(2014)0021),

–  võttes arvesse komisjoni 22. jaanuari 2014. aasta teatist „Euroopa tööstuse taassünd” (COM(2014)0014),

–  võttes arvesse komisjoni 14. novembri 2012. aasta aruannet „CO2-turu olukord 2012. aastal” (COM(2012)0652),

–  võttes arvesse komisjoni 20. septembri 2011. aasta teatist „Ressursitõhusa Euroopa tegevuskava” (COM(2011)0571) ning Euroopa Parlamendi 24. mai 2012. aasta resolutsiooni ressursitõhusa Euroopa kohta(2),

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Energiatõhusus ning selle panus energiajulgeolekusse ja 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku” (COM(2014)0520),

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Konkurentsivõimeline vähese CO2-heitega majandus aastaks 2050 – edenemiskava” (COM(2011)0112),

–  võttes arvesse komisjoni 15. detsembri 2011. aasta teatist „Energia tegevuskava aastani 2050” (COM(2011)0885) ning Euroopa Parlamendi 14. märtsi 2013. aasta resolutsiooni energia tegevuskava kohta aastani 2050 ja tuleviku kohta koos energiaga(3),

–  võttes arvesse komisjoni talituste töödokumenti rohelise majanduskasvu tööhõivepotentsiaali rakendamise kohta (SWD(2012)0092),

–  võttes arvesse komisjoni teatist süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise tuleviku kohta Euroopas (COM(2013)0180),

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Kliima- ja energiapoliitika raamistik ajavahemikuks 2020–2030” (COM(2014)0015),

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 23.–24. oktoobri 2014. aasta kohtumise järeldusi,

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 19.–20. märtsi 2015. aasta kohtumise järeldusi,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2013. aasta määrust (EL) nr 347/2013 (üleeuroopalise energiataristu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1364/2006/EÜ ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 713/2009, (EÜ) nr 714/2009 ja (EÜ) nr 715/2009) ning komisjoni 14. oktoobri 2013. aasta teatist „Euroopa ja laiema piirkonna pikaajaline taristunägemus” (COM(2013)0711), milles esitatakse ELi esimene energiataristu ühishuviprojektide loend,

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega asutatakse Euroopa Ühendamise Rahastu (COM(2011)0665),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2010. aasta määrust (EL) nr 994/2010, milles käsitletakse gaasivarustuse kindluse tagamise meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2004/67/EÜ,

–  võttes arvesse kolmandat energiapaketti,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiivi 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiivi 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ning direktiivide 2001/77/EÜ ja 2003/30/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 2010. aasta direktiivi 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiivi 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta otsust nr 994/2012/EL liikmesriikide ja kolmandate riikide valitsuste vahelisi energiakokkuleppeid käsitleva teabevahetuse mehhanismi loomise kohta,

–  võttes arvesse oma 12. juuni 2012. aasta resolutsiooni energiapoliitika alase koostöö kohta ELi välispartneritega: strateegiline lähenemisviis kindla, jätkusuutliku ja konkurentsivõimelise energiavarustuse tagamisele(4),

–  võttes arvesse oma 21. novembri 2012. aasta resolutsiooni kildagaasi ja põlevkiviõli tööstuslike, energeetiliste ja muude aspektide kohta(5),

–  võttes arvesse oma 17. veebruari 2011. aasta resolutsiooni Euroopa 2020. aasta strateegia kohta(6),

–  võttes arvesse oma uuringut Euroopa meetmete puudumisest tulenevate kulude kohta aastatel 2014–2019,

–  võttes arvesse oma 5. veebruari 2014. aasta resolutsiooni kliima- ja energiapoliitika raamistiku kohta aastani 2030(7),

–  võttes arvesse oma 15. detsembri 2015. aasta resolutsiooni elektrisüsteemide 10 % ühendatuse eesmärgi saavutamise ja Euroopa elektrivõrgu 2020. aasta vajadustega kohandamise kohta(8),

–  võttes arvesse energiaharta lepingut, eriti selle artikleid 7 ja 20,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni, väliskomisjoni, rahvusvahelise kaubanduse komisjoni ning transpordi- ja turismikomisjoni arvamusi (A8-0341/2015),

A.  arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 194 kohaselt tagab Euroopa energiapoliitika energiaturu toimimise ja energiaga varustamise kindluse ning edendab energia tõhusat kasutamist ja säästmist, taastuvate energiaallikate väljaarendamist ning energiavõrkude sidumist; arvestades, et liikmesriikide energiaallikate jaotuse määratlus jääb riikide pädevusse ja seetõttu on energiaallikate jaotus väga mitmekesine;

B.  arvestades, et vastupidava energialiidu loomine koos tulevikku suunatud kliimamuutuste poliitikaga peaks põhinema jätkusuutlikul tulevikku suunatud energiasüsteemil, mille põhisammasteks on energiatõhusus, taastuvad energiaallikad, Euroopa energiaressursside parimal viisil kasutamine ning arukas taristu; arvestades, et majanduskasvu ja töökohtade loomiseks ning nendes valdkondades ELi juhtrolli tagamiseks on vaja pikaajalist stabiilset õigusraamistikku;

C.  arvestades, et energiajulgeoleku strateegia peab hõlmama kulutõhusaid energianõudluse vähendamise meetmeid ja samaväärselt mõjusaid meetmeid suurte ja arvatavate katkestustega toimetulekuks ning solidaarsus- ja koordineerimismehhanisme energiatootmis-, arukate ülekande- ja jaotustaristute ning võrkudevaheliste ühenduste kaitsmiseks ja tugevdamiseks; arvestades, et see taristu peab tulema toime erinevate taastuvate energiaallikatega ning olema integreeritud erinevaid välisvarustuse allikaid ja tarneteid hõlmava energialiidu olulise osana terviklikku ja hästi toimivasse energia siseturgu;

D.  arvestades, et Euroopa Parlament on kahel korral nõudnud siduvaid kliima- ja energiaeesmärke 2030. aastaks, et vähendada CO2-heidet vähemalt 40 %, seada taastuvate energiaallikate puhul eesmärgiks vähemalt 30 % ja energiatõhususe puhul 40 %, mida tuleks ellu viia individuaalsete riiklike eesmärkide abil; arvestades, et siduvad riiklikud ja ELi energiatõhususe ja taastuvate energiaallikate alased eesmärgid aitavad kaasa majanduskasvule ja töökohtade loomisele ning aitaksid kindlustada ELi tehnoloogilise juhtpositsiooni nendes valdkondades;

E.  arvestades, et energialiidu väljakujundamise ning kliima- ja energiaeesmärkide saavutamise meetmete puhul tuleb võtta täiel määral arvesse mõju energiahindadele ning keskenduda sünergiale ja turgude edasisele integreerimisele, mis aitab vähendada üldisi kulusid ja parandada ELi majanduse konkurentsivõimet, et saavutada vajalik kodanike ja tööstuse toetus; arvestades, et sellega seoses tuleb kõigis vajalikes mõjuhinnangutes võtta täielikult arvesse praegusi ja tulevasi varjatud ja pöördumatuid kulusid, mis tulenevad sellisest energiapoliitikast, kus jätkatakse praeguseid suundumusi;

F.  arvestades energialiit peaks kujutama endast uut Euroopa energiamudelit, mis põhineb tugevatel valdkondadevahelistel seadusandlikel alustel ja tugevatel eesmärkidel; arvestades, et energialiidu valitsemine peab olema läbipaistev; arvestades, et sellega tagatakse stabiilne raamistik ja kaasatakse Euroopa Parlament otsustusprotsessi, edendades samal ajal kohalike omavalitsuste ja kodanike rolli;

G.  arvestades, et on oluline, et EL ja liikmesriigid teadvustaksid tarbijatepoolsete algatuste, nagu ühistute, kogukonna taastuvenergia ja energiatõhususe projektide kaasamise tähtsust, ning et vaja on kõrvaldada majanduslikud, regulatiivsed ja haldustakistused, et kodanikud saaksid aktiivselt osaleda energiasüsteemis;

H.  arvestades, et kliimamuutus, konkurentsivõimetud energiahinnad ja äärmiselt suur sõltuvus mitteusaldusväärsetest kolmandate riikide varustajatest seavad ohtu Euroopa energiasüsteemi jätkusuutlikkuse;

I.  arvestades, et sihiteadlikul kliimapoliitikal põhineva vastupidava energialiidu eesmärk on tagada üleminek uuele energiamudelile, millega suurendatakse kodumajapidamiste ja ettevõtete suutlikkust toota ja tarbida turvalist, säästvat, konkurentsivõimelist ja taskukohase hinnaga energiat;

J.  arvestades, et kütteostuvõimetuse küsimusega tuleb tegeleda energialiidu raames, suurendades haavatavate tarbijate mõjuvõimu, parandades energiatõhusust kõige haavatavamate isikute jaoks ja töötades välja parandusmeetmeid, millega muudetakse energia abivajajatele taskukohaseks;

K.  arvestades, et kütteostuvõimetust võib määratleda kui kodumajapidamise suutmatust säilitada põhilise mugavus- ja tervisetasandi tagamiseks piisav energiavarustus, mille on põhjustanud madal sissetulek, kõrged energiahinnad ja madala kvaliteediga elamispind koostoimes;

L.  arvestades, et eesmärk on tõelisel solidaarsusel ja usaldusel põhinev energialiit, kuhu kuuluvad liikmesriigid mõistavad, et sõltuvad oma kodanike turvalise, säästva ja taskukohase energiaga varustamisel üksteisest, ning kus Euroopa Liit tegutseb ülemaailmsetes küsimustes ühtselt; arvestades, et igal liikmesriigil on seetõttu kohustus seada esikohale energiatõhusus ja energianõudluse vähendamine, et kaitsta ELi ja üldisemalt selle liikmesriikide energiajulgeolekut;

M.  arvestades, et ELi energia- ja kliimapoliitika peavad teineteist täiendama ja nende eesmärgid peavad üksteist tugevdama; arvestades, et seepärast peaks energialiit täiendama Euroopa reindustrialiseerimise ja majanduskasvu eesmärke ning kiirendama üleminekut jätkusuutlikule majandusele, mis põhineb suuresti energiatõhususel ja taastuvenergial, mis suurendab Euroopa majanduse ülemaailmset konkurentsivõimet samal ajal tulemuslikult süsinikdioksiidi leket vältides;

N.  arvestades, et EL impordib üle poole oma tarbitavast energiast, tema sõltuvus impordist on eriti suur toornafta (üle 90 %), maagaasi (66 %) ja kivisöe (72 %) puhul ning impordi maht oli 2013. aastal kokku rohkem kui 400 miljardit eurot; arvestades, et ELi hoonete osa ELi lõplikus energiatarbimises on ligikaudu 40 % ja umbes 60 % ELi imporditud gaasi tarbimises, mistõttu on hoonete energianõudluse ohjamine energiasõltumatuse saavutamise juures oluline tegur;

O.  arvestades, et nafta maailmaturuhind on märkimisväärselt langenud ning seega avaneb ELil võimalus astuda olulisi samme oma energiamaastiku muutmiseks, investeerides taastuvenergia tootmisse, kasutades ära hoonete ja tööstuse energiatõhususe potentsiaali ning arendades välja aruka taristu; arvestades, et fossiilkütuste impordile kulutatud rahast on vähe abi liidu investeeringute, töökohtade või majanduskasvu jaoks, ning arvestades, et selle raha ümbersuunamine ELi-siseseks investeerimiseks stimuleeriks majanduskasvu ning looks kvaliteetseid ja kõrget kvalifikatsiooni nõudvaid kohalikke töökohti;

P.  arvestades, et paljud riigid sõltuvad suurel määral ühestainsast tarnijast, mis võib muuta nad tarnehäirete suhtes haavatavateks;

Q.  arvestades, et EL sõltub suuresti energiaimpordist Venemaalt, kes on osutunud ebausaldusväärseks partneriks ning kes kasutab oma energiavarusid poliitilise relvana;

R.  arvestades, et Venemaa välispoliitika oluliseks osaks on saanud sellise strateegia väljaarendamine ja rakendamine, mis puudutab strateegilisi ressursse, eriti naftat ja maagaasi, et avaldada teistele riikidele poliitilist survet; märgib, et ta on seda teinud mitme naaberriigi ja Euroopa Liidu liikmesriigiga;

S.  arvestades, et nafta ja maagaasi kasutamine välispoliitilistel eesmärkidel ja teiste riikide destabiliseerimiseks õõnestab majanduskasvu ning – mis veelgi ohtlikum – Euroopa demokraatia stabiilsust ja iseseisvate riikide sõltumatust;

T.  arvestades, et Euroopa energiajulgeolekut tuleb arendada selliselt, et kaitstakse nii Euroopa julgeolekut kui ka Euroopa riikide (nii ELi liikmesriikide kui ka idapartnerluse riikide) suveräänsust;

U.  arvestades, et energiajulgeolekupoliitika peab käsitlema vajadust stabiilse tarne järele eri energiaallikatest, mis varustaks Euroopa majandust transpordi, tööstuse ja elamusektori jaoks vajaliku energiaga viisil, millega toetatakse konkurentsivõimet ja kliimapoliitikat, ning samal ajal tuleb sellega minimeerida sõltuvust neist, kes soovivad kasutada energiaallikaid tahtlikult enda poliitilistel eesmärkidel, et mõjutada poliitilisi arenguid teistes riikides;

V.  arvestades, et ükski liikmesriik ei peaks kannatama ELi õigusega vastuolus olevate lepingutingimuste tõttu, millega kasutatakse ära nende üksnes geograafilistest ja ajaloolistest teguritest tingitud nõrka positsiooni energiaturul;

W.  arvestades, et Venemaa ja transiidiriigi Ukraina vaheliste gaasivaidluste tõttu 2006. ja 2009. aastal tekkis mitmes ELi riigis tõsine nappus; arvestades, et need häired osutavad asjaolule, et seni võetud meetmed ei ole olnud piisavad, et teha lõpp Euroopa sõltuvusele Venemaa gaasist;

X.  arvestades, et kõigi energiaga seotud kokkulepete järelhindamine ja kontroll seoses ELi õiguse järgimisega on juba võimalik, muu hulgas konkurentsi- ja energiaeeskirjade kaudu; arvestades, et ebapiisav vastavuse eelkontroll riikide ja ELi tasandil põhjustab suuri turumoonutusi; arvestades, et komisjon on neid puudusi tunnistanud ning on püüdnud muuta kaubanduslike gaasitarnelepingute eelhindamise sätteid rangemaks;

Y.  arvestades, et juba ainuüksi 2020. aastaks on vaja ELi energiasektorisse investeerida üle 1 triljoni euro, ning arvestades, et iga euro kohta, mida ei investeerita enne 2020. aastat energiataristusse, on pärast 2020. aastat vaja samade eesmärkide saavutamiseks 4,3 eurot, mis koormaks põhjendamatult tulevasi põlvkondi;

Z.  arvestades, et ELi abiga peab olema võimalik neid investeeringuid rahastada, kasutades kõiki olemasolevaid ressursse, nii avalikke (struktuurifondid ja Euroopa Investeerimispank (EIP)) kui ka eraressursse, toetades kodumajapidamiste säästude suunamist ja investeeringute pikaajalist suutlikkust (pensionifondid ja kindlustusseltsid) ning luues ELile uue finantssuutlikkuse;

AA.  arvestades, et enne energiamahukate tööstusharude maksuvabastuste arvessevõtmist on ELi tööstuse elektrihinnad üle kahe korra kõrgemad kui USA ja Venemaa omad, 20 % kõrgemad kui Hiina omad, kuid 20 % madalamad kui Jaapani tööstuse elektrihinnad;

AB.  arvestades, et Euroopa tööstus kannatab ikka veel gaasihinda puudutava märkimisväärselt ebasoodsa konkurentsiolukorra tõttu, peamiselt sel põhjusel, et Venemaaga sõlmitud pikaajalised lepingud sisaldavad naftahinnaindeksit;

AC.  arvestades, et hinnaerinevusel võrreldes muude riikide majandusega võib olla negatiivne mõju meie tööstuse, eelkõige meie energiamahukate tööstusharude konkurentsivõimele;

AD.  arvestades, et konkurentsivõimelised energiahinnad on erakordselt olulised, et saavutada 2020. aastaks ELi 20 % reindustrialiseerimise eesmärgid;

AE.  arvestades, et taastuvenergiasektoris annavad Euroopas ELi äriühingud, kellest paljud on VKEd, tööd 1,2 miljonile inimesele ja et neile kuulub kõigist maailma taastuvtehnoloogia patentidest 40 %, mis annab ELile maailmas juhtpositsiooni; arvestades, et seda juhtpositsiooni tuleb tulevikus säilitada ELi kindla taastuvenergiaalase strateegia abil;

AF.  arvestades, et hoolimata ELi valitsevast positsioonist maailmas taastuvenergiasse investeerimisel, prognoositakse väljaandes World Energy Outlook 2014, et 2040. aastaks kasvab maailma energianõudlus 37 % ja maailma kivisöenõudlus 15 %; arvestades, et prognoosi kohaselt kasvab nõudlus ELis energiatõhususe väga eduka parandamise tõttu oluliselt vähem;

AG.  arvestades, et ELi gaasituru ebatõhususe, sh taristu puudumise ning turu likviidsuse ja läbipaistvuse madala taseme tõttu kaotatakse aastas üle 11 miljardi euro;

AH.  arvestades, et majanduslikult ja füüsiliselt integreeritum ühtne energiaturg võib kaasa tuua märkimisväärse tõhususe kasvu;

AI.  arvestades, et ELi energia jaeturg ei toimi nõuetekohaselt, sest paljudes liikmesriikides on tarbijatel tarnijate osas liiga väike valik; arvestades, et turu kontsentratsiooni küsimustega tuleks tegeleda ELi konkurentsipoliitika raames, et võimaldada tarbijatel tarnijaid vahetada ning seega suurendada konkurentsi ja alandada hindasid; arvestades, et tähelepanu tuleks pöörata ohule seoses sellega, et vähem informeeritud kodanikud, kes tõenäoliselt võrdlevad ja vahetavad tarnijaid vähem, jäävad lõksu konkurentsivõimetute ja aegunud hindadega;

AJ.  arvestades, et Euroopa integreeritud energiaturu täielik rakendamine gaasi ja elektri osas on energiajulgeoleku seisukohast ja energialiidu suunas liikumise jaoks otsustava tähtsusega; arvestades, et komisjonil on kohustus tagada, et kõik liikmesriigid rakendavad ja järgivad kolmanda energiapaketi kõiki osi, eesmärgiga saavutada integreeritud elektri- ja gaasiturg;

AK.  arvestades, et võrkude ühendatuse 10 %-lise eesmärgi saavutamine, elektri- ja gaasivõrkude suurema piiriülese ülekandevõime tagamine ning olemasoleva võrgu täiendav tugevdamine suurendavad energiajulgeolekut, võimaldavad taastuvenergia tootmise paremat integreerimist ning tasakaalustavad liikmesriikidevahelist nõudlust ja pakkumist, edendades samal ajal hindade lähendamist tarbijate kasuks;

AL.  arvestades, et liikmesriikidevahelisest tihedamast piirkondlikust koostööst oodatakse ühtlasi lähenemist ja kulude optimeerimist;

AM.  arvestades, et energiaühendus on vahend, millega laiendada energia siseturgu ELi naaberriikidesse, aidates sellega luua üleeuroopalise energiaruumi, mis põhineb ühistel printsiipidel ja õigusriigi põhimõtetel;

AN.  arvestades, et energialiit on vastuseks Euroopa Parlamendi arvukatele üleskutsetele luua tõeline üleeuroopaline energiaühendus, mis põhineb tugeval ühisel energiaturul, väljastpoolt ELi energia ostmise koordineerimisel ning üleeuroopalisel teadusuuringute ja innovatsiooni ühisel rahastamisel uute säästvate energiatehnoloogiate valdkonnas;

AO.  arvestades, et ELi energiapoliitika välismõõde ei ole veel piisavalt ühtne ega ole veel ära kasutanud oma täit potentsiaali, et anda panus energiavarustuse kindluse ja liidu konkurentsivõime tagamisse;

AP.  arvestades, et Euroopa energiajulgeoleku strateegias kindlaks määratud 33 taristuprojekti tuleks täiendada suurema keskendumisega elektri jaotusvõrgu ajakohastamisele ning kivisöelt ja gaasilt biomassi kasutamisele üleminekule, et parandada energiavarustuse kindlust;

AQ.  arvestades, et tunnistatakse asjaolu, et süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine võib anda kliimamuutuse vastasesse võitlusesse otsustava panuse ning võib konkreetselt aidata vähendada CO2-heite vabale energiaturule ja vähese CO2-heitega majandusele ülemineku kulusid;

AR.  arvestades, et energialiidu peamised mootorid on tarnete mitmekesistamine, energia siseturu väljakujundamine, energiatõhususe ja -säästu suurendamine, Euroopa energiaallikate, sealhulgas taastuvate energiaallikate edasine arendamine ning teadus- ja arendustegevus;

AS.  arvestades, et edendada ja toetada tuleks omamaiste traditsiooniliste nafta- ja gaasiressursside kasutamist täielikus vastavuses ELi õigustikuga nii tavapärastes tootmispiirkondades (nt Põhjameri) kui ka hiljuti avastatud aladel (nt Vahemere idaosa ja Must meri);

AT.  arvestades, et kohalikud energiaallikad peavad alati olema säästvad ja kindlad;

AU.  arvestades, et ELi püüd on tõsta 2020. aastaks tööstuse panus liidu SKPsse 20%-le ning selle eesmärgi saavutamiseks on konkurentsivõimelise hinnatasemega energia ja suurem energiatootlikkus asendamatud;

Energialiidu mõõtmed

1.  tunneb heameelt komisjoni teatise „Vastupidava energialiidu ja tulevikku suunatud kliimamuutuste poliitika raamstrateegia” üle; võtab teadmiseks komisjoni visandatud viis energialiidu sammast; rõhutab, et nende sammaste kohaselt elluviidav poliitika peab alati aitama kaasa energia varustuskindluse tagamisele, CO2-heite vähendamisele, majanduse pikaajalisele jätkusuutlikkusele ning taskukohaste ja konkurentsivõimeliste energiahindade saavutamisele;

2.  kordab, et energia on avalik sotsiaalne hüve ning seetõttu peaks EL pöörama suurt tähelepanu kütteostuvõimetuse probleemile ja edendama konkreetseid meetmeid selle probleemi lahendamiseks; toonitab seetõttu, et energialiit peaks tagama energia võrdse kättesaadavuse kõigile, aitama kehtestada tarbijate huvides vastuvõetavaid energiahindu, edendama ühendusi ja energiataristut, millel on inimeste hüvangu tagamisel strateegiline roll, ning tugevdama reguleerimist;

3.  palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada, et kõigi seadusandlike ettepanekute suhtes, mis moodustavad osa energialiidust, kohaldatakse seadusandlikku tavamenetlust, kaasates sel viisil täielikult Euroopa Parlamendi ja tagades tõhusa demokraatliku järelevalve; ootab, et 2020. aasta järgne energialiidu juhtimisraamistik oleks ambitsioonikas, usaldusväärne, läbipaistev, demokraatlik ja Euroopa Parlamenti täielikult kaasav ning tagaks eelkõige kehtivate kliima- ja energiaalaste õigusaktide täieliku rakendamise, jõustamise ja ajakohastamise abil 2030. aasta kliima- ja energiaeesmärkide saavutamise; palub komisjonil, ilma et see piiraks muid aruandluskohustusi, esitada igal aastal aruanne energialiidu rakendamise kohta, mis hõlmaks üksikasju energiaalaste õigusaktide rakendamise ning 2020. ja 2030. aasta eesmärkide saavutamise suunas tehtud edusammude kohta, töötada välja aruandesse lisatavad põhinäitajad ja neid ajakohastada ning võimaldada energialiiduga seotud edusammude hindamist; sellised näitajad võiksid hõlmata ülekandevõimsust, turgude integreerimist, energiaimpordi vähendamist, mitmekesisuse määra, energiahindu ja -kulusid, kogukonna ja kohalikus omanduses energiatootmise arendamist, kütteostuvõimetuse- ja -haavatavuse määra, kuid ei peaks mitte ainult nendega piirduma; võtab teadmiseks energeetikanõukogu 26. novembri 2015. aasta järeldused energialiidu juhtimissüsteemi kohta ning palub komisjonil esitada kiiresti parlamendile ja nõukogule seadusandliku ettepaneku, milles võetakse arvesse nõukogu järeldusi ja parlamendi käesolevas raportis väljendatud seisukohti; nõustub nõukogu järeldustega, et aastaid 2021–2030 hõlmavad riiklikud energia- ja kliimakavad ei peaks olema suunatud ainult 2030. aasta eesmärkide täitmisele, vaid peegeldama ka pikemat perspektiivi, konkreetsemalt ELi kokkulepitud eesmärki vähendada heitkoguseid 2050. aastaks 1990. aasta tasemetega võrreldes 80–95 %;

4.  palub liikmesriikidel töötada välja pikaajalised energiastrateegiad, võttes arvesse pikaajalist eesmärki saavutada 2050. aastaks kasvuhoonegaaside vähendamine 80–95% ning arvestades, et need peaksid ühtima maailma suurimate saastajate samalaadsete jõupingutustega;

5.  tunnistab kohalikel referendumitel energiaküsimustes vastuvõetud otsuste võõrandamatust;

6.  rõhutab, et energialiit peaks võtma kasutusele kõikehõlmava lähenemisviisi, mis keskendub sellistele mõõtmetele nagu täielikult integreeritud energia siseturu saavutamine, varustuskindlus, ELi energiaressursside parimal viisil kasutamine, energianõudluse vähendamine, kasvuhoonegaaside heite vähendamine peamiselt taastuvate energiaallikate ja kogu ELi hõlmava CO2-turu abil ning teadustöö ja innovatsioon eesmärgiga saada energiatehnoloogia liidriks; rõhutab, et energialiidu keskmes peaksid olema kodanikud, kellele tuleb tagada kindel, kestlik ja taskukohase hinnaga energia;

7.  võtab teadmiseks Euroopa Ülemkogu nõrgad 2030. aasta kliima- ja energiaeesmärgid, milleks on vähendada kasvuhoonegaaside heidet 40 % võrra, suurendada taastuvate energiaallikate osa Euroopa energiaallikate jaotuses 27 %-le ning suurendada energiatõhusust 27 % võrra; tuletab meelde, et parlament on korduvalt nõudnud siduvaid 2030. aasta kliima- ja energiaeesmärke – vähendada liidus kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähemalt 40 %, seada taastuvate energiaallikate puhul eesmärgiks vähemalt 30 % ja energiatõhususe puhul 40 % –, mida tuleks ellu viia individuaalsete riiklike eesmärkide abil;

Energiajulgeolek, solidaarsus ja usaldus

8.  palub komisjonil ja liikmesriikidel aktiivselt tegeleda Euroopa kodanike ja ettevõtjate jaoks kestlikumate ja konkurentsivõimelisemate imporditud energia hindade ja -kulude saavutamisega tarnete mitmekesistamise abil (energiaallikad, tarnijad ja marsruudid); palub, et selleks edendaks komisjon asjakohase energiataristu esmatähtsate koridoride ehitamist, nagu on täpsustatud üleeuroopalise energiavõrgu (TEN-E) määruse I lisas ja Euroopa ühendamise rahastu määruse I lisa II osas, keskendudes eriti suure sõltuvusega liikmesriikidele; palub komisjonil pidada prioriteetseks olemasolevaid sisemisi võimsusi, sealhulgas Euroopa energiaressursse;

9.  tõdeb, et praegu ühishuviprojektide loetelusse kuuluvatest projektidest ei piisa Euroopa omavahelise ühenduvuse eesmärgi saavutamiseks Pürenee poolsaare ja mandri-Euroopa vahel; nõuab tungivalt, et TEN-E piirkondlik rühm ja komisjon selgitaksid välja tulevasse 2015. aasta ühishuviprojektide loetellu kantavad täiendavad projektid, et suurendada oluliselt Hispaania ja Prantsusmaa vahelist võimsust;

10.  rõhutab, et varustuskindluse tagamiseks tava- ja eriolukordades ning energia tarnimiseks konkurentsivõimelistest allikatest kogu Euroopa Liidu ja energiaühenduse tarbijatele on kindlasti vaja hästi väljaarendatud ja täielikult integreeritud taristut, mis võimaldab tarnete täiendavat mitmekesistamist ja piiriüleseid vooge;

11.  rõhutab, et suured gaasivarud Põhja-Aafrika riikides ja hiljutised leiud Vahemere piirkonna idaosas annavad Vahemere piirkonnale võimaluse luua toimiv torujuhtmete võrk gaasi transportimiseks Euroopasse; nõuab suurema veeldatud maagaasi tarnevõimsusega Vahemere gaasisõlme loomist; rõhutab, et EL peaks kasutama nende gaasivarude loodud võimalusi oma energiajulgeoleku parandamiseks;

12.  rõhutab, et kõik energiaallikate, tarnijate ja marsruutide mitmekesistamiseks mõeldud ELi taristuprojektid peavad olema täielikult kooskõlas ELi kliima- ja energiaalaste õigusaktide ning pikaajaliste eesmärkide ja prioriteetidega, sealhulgas ELi energiajulgeoleku prioriteetidega, tagades samas juba olemasolevate energiataristute ning ELi suunduvate transiiditeede intensiivse ja tõhusa ärakasutamise; palub komisjonil käsitleda investeerimist energianõudluse vähendamiseks, eriti hoonete puhul, abikõlblike projektidena;

13.  rõhutab, et kolmandatest riikidest pärit energiatarnijate suhtes tuleb nende ühisturul osalemise ajal kohaldada liidu acquis'd, eriti ELi konkurentsi- ja riigiabiõigust, ja palub komisjonil jõustada ELi õigust kõigi võimalike vahenditega, et energiavoog ELis oleks vaba ja et vältida moonutusi siseturul;

14.  rõhutab, et ELi jaoks on äärmiselt tähtis lõpetada liikmesriikide ja piirkondade eraldatus energia siseturust, mida on tõestanud komisjoni läbiviidud gaasi stressitestid; sellega seoses palub komisjonil teha niisuguseid teste korrapäraselt; on arvamusel, et EL peaks prioriteetse küsimusena aitama kõnealustel kõige haavatavamatel riikidel oma allikaid ja tarnemarsruute mitmekesistada; palub sellega seoses liikmesriikidel ja komisjonil viia viivitamatult ellu gaasisüsteemi stressiteste puudutavad soovitused; soovitab komisjonil kaaluda „elektri stressitestide” tegemist, et kujundada ülevaade kogu energiaturu olukorra vastupidavusest; toonitab, et sellised stressitestid peaksid eelkõige välja selgitama kogu siseriikliku ülekandevõrgu seisundi, võimsuse ja vastupidavuse, samuti omavahelise ühendatuse taseme ja piiriülese võimsuse, ning et sellistel stressitestidel põhinevad hilisemad soovitused peavad sisaldama nii riiklike kavade kui ka liidu eesmärkide täielikke mõjuhinnanguid, käsitledes kõiki neist tulenevaid tegevuspunkte;

15.  märgib, et tulevase energialiidu kontekstis on kõige pakilisemad küsimused energiavarustuse kvantitatiivne ja kvaliteetne kindlus ja konkurentsivõime, mis nõuavad liikmesriikidelt oma energiapoliitika väljatöötamisel koordineerimise ja ELi tasandil oma naabritega tehtava koostöö suurendamist; palub komisjonil sellega seoses uurida, kuidas oleks võimalik praeguste riiklike ennetavate ja hädaolukordadele reageerimise meetmete ülesehitust parandada nii piirkondlikul kui ka ELi tasandil;

16.  on veendunud, et riigisiseseid võimsusmehhanisme tuleks kasutada üksnes viimase abinõuna, kui kaalutud on kõiki muid valikuvõimalusi, sealhulgas suuremat ühendatust naaberriikidega, nõudlusreageeringu meetmeid ja muid piirkondlikke turuintegratsiooni vorme;

17.  on seisukohal, et energialiit hõlmab läbirääkimisi kolmandate riikidega ühel häälel; kutsub komisjoni üles analüüsima vabatahtliku kollektiivse ostumehhanismi asjakohasust ja võimalikku ülesehitust ning selle mõju gaasi siseturu toimimisele ja asjaomastele ettevõtjatele ning panust gaasi varustuskindluse tagamisse; märgib, et kuna kollektiivsete ostumehhanismide mudeleid on mitu, tuleb teha veel tööd selleks, et määrata kindlaks parim ELi piirkondade ja asjaomaste tarnijate puhul kasutatav turupõhine mudel ning tingimused vabatahtliku kollektiivse ostumehhanismi käivitamiseks; on seisukohal, et seisukohtade koordineerimine ja gaasi kollektiivne ostmine peaks algama piirkondlikul tasandil; soovitab, et vahepeal toetaksid komisjon ja energiaühenduse sekretariaat vastavalt neid liikmesriike ja energiaühenduse lepinguosalisi, kes soovivad rääkida energialepinguid läbi vabatahtlikul alusel kooskõlas ELi siseturu acquis'ga, ELi konkurentsieeskirjadega ja Maailma Kaubandusorganisatsiooni eeskirjadega, ning tagaksid tundliku äriteabe kaitse; rõhutab, et energialepingud peavad põhinema turuhindadel ja konkurentsil;

18.  palub komisjonil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal ja komisjoni asepresidendil koostada energialiidu välismõõtme tervikraamistik, keskendudes eelkõige ühistest väärtustest lähtuva strateegilise partnerluse edendamisele kolmandate energiatootja- ja transiidiriikidega, eelkõige nendega, mis asuvad Euroopa naabruses ning laienemispoliitika kohaldamisalas, ning võttes arvesse piirkondliku koostöö praegust seisu; varasemat ja uut strateegilist partnerlust tuleks kaaluda ja uurida, et täiustada dialoogi ja koostööd nafta ja maagaasi, energiatõhususe ja taastuvate energiaallikate, kaubanduse ning energialiidu ja väliste energiataristute omavaheliste ühenduste valdkonnas;

19.  rõhutab, et ELi tõeline ühine energiavälispoliitika peaks olema ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga kooskõlas; nõuab sellega seoses tungivalt liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi ning asjaomaste volinike tegevuse paremat kooskõlastamist, et suurendada ELi välispoliitika sidusust energiajulgeoleku valdkonnas; kutsub seetõttu komisjoni üles looma kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi juhtimisel tugevamat klastrit, mis hõlmaks nende poliitikavaldkondade koordineerimise eest vastutava määratud isiku ametikohta;

20.  palub komisjonil moodustada energiajulgeoleku, välispoliitika ja energialiidu kõrgetasemeline analüüsirühm, kus oleksid kaalukalt esindatud ja kaasatud Euroopa Parlament ja ühiskondlikud sidusrühmad, et luua usaldusväärsed pikaajalise nõudluse, pakkumise ja koostöö stsenaariumid välispartneritega, eeskätt suutlikkuse suurendamise, taastuvenergia ja energiatõhususega seotud tehnoloogiavahetuse ning energia ja inimõiguste seoste valdkonnas;

21.  väljendab muret Nordstreami torujuhtme võimsuse kavandatud kahekordistamise pärast ning tagajärgede pärast, mida see võib avaldada energiajulgeolekule ning energiavarustuse mitmekesistamisele ning liikmesriikide vahelise solidaarsuse põhimõttele; rõhutab ELi, Ukraina ja Venemaa vahel hetkel peetavate kolmepoolsete läbirääkimiste raames vajadust tagada pikaajalised energiatarned Ukrainasse ja läbi Ukraina;

22.  rõhutab, et energiatõhususe parandamine ELis vähendaks sõltuvuse ohtu ja tugevdaks seega ELi läbirääkimispositsiooni energiaga seotud küsimustes;

23.  rõhutab vajadust energiaga seotud lepingute suurema läbipaistvuse järele, mida oleks võimalik saavutada komisjoni rolli tugevdamisega energiaga seotud läbirääkimistes, mis hõlmavad üht või mitut liikmesriiki ja kolmandat riiki, eelkõige kehtestades komisjonile nõude osaleda kõigis läbirääkimistes vaatlejana, et tugevdada üksikute liikmesriikide positsiooni läbirääkimistes osaleva kolmanda riigi tarnija suhtes, et leevendada riski, et üks tarnija kuritarvitab turgu valitsevat seisundit; märgib samuti, et komisjon peaks läbi viima eel- ja järelhindamised, järgides samal ajal täielikult tundliku äriteabe nõudeid, ning koostama nii positiivse kui ka negatiivse nimekirja lepinguklauslitest, nagu ekspordikeeldu, sihtkohta, nn võta-või-maksa-tingimusi käsitlevad klauslid, gaasihindade kujundamise naftapõhine indekseerimine või klauslid, mis keelavad kolmandal osapoolel seada energiatarnete tingimuseks eelisõigusega juurdepääsu saamise ELi energiatranspordi taristule; tuletab meelde, et määruse (EL) nr 994/2010 artikli 13 lõike 6 punkti a kohaselt teavitavad liikmesriigid, kui nad sõlmivad kolmandate riikidega uusi valitsustevahelisi lepinguid, mis mõjutavad gaasitaristu ja gaasitarnete arengut, sellest komisjoni, et komisjon saaks hinnata varustuskindluse olukorda liidu tasandil; palub komisjonil lisada gaasivarustuse kindluse määruse läbivaatamisel gaasitarne kaubanduslepingutesse ranged eelhindamise sätted;

24.  rõhutab, et komisjoni tuleb teavitada kooskõlas otsusega nr 994/2012/EL (liikmesriikide ja kolmandate riikide valitsuste vahelisi energiakokkuleppeid käsitleva teabevahetuse mehhanismi loomise kohta) kõigist liitu mittekuuluvate osapooltega sõlmitavatest tulevastest valitsustevahelistest energiakokkulepetest enne nende allkirjastamist, et olla kindel, et need on kooskõlas ELi õigusaktidega, eelkõige kolmanda energiapaketiga, ning ei ohusta ELi energiavarustuse kindlust; toonitab, et selline arutelu ja konsulteerimine peavad toimima ELi liikmesriikide ja äriühingute läbirääkimisjõudu suurendava vahendina, austades samas täielikult tundlikku äriteavet; on seisukohal, et selline arutelu ja konsulteerimine ei tohiks ühelgi viisil piirata kokkulepete sisu, vaid peaks tagama, et need kokkulepped on kõigi liidu asjakohaste õigusaktidega kooskõlas ning kõigi asjaomaste äriühingute ja liikmesriikide parimates huvides; palub komisjonil otsus nr 994/2012/EL läbi vaadata, et tugevdada teavitusmehhanismi ja komisjoni rolli;

25.  palub komisjonil ette valmistada näidislepingud ja suunised, sh kuritarvitavate sätete näidisnimekiri, et luua pädevatele asutustele ja ettevõtjatele nende lepingulist tegevust puudutav viitedokument; palub liikmesriikidel tihendada koostööd kolmandate riikidega energia valdkonnas sõlmitavate valitsustevaheliste kokkulepetega seotud teabevahetusmehhanismi alal, et suurendada läbipaistvust ja võimendada oma läbirääkimisjõudu kolmandate riikide suhtes, kindlustades seeläbi Euroopa tarbijatele taskukohasema energia; nõuab lisaks tungivalt, et komisjon jätkaks lepingutingimuste, näiteks keskmiste impordihindade kohta kvartaalsete hinnangute avaldamist;

26.  rõhutab, et võrdsete võimaluste tagamiseks ja ELi ettevõtjate läbirääkimispositsiooni tugevdamiseks välistarnijate suhtes peaksid lepingute peamised aspektid olema läbipaistvamad ja koondatud ning neist tuleks regulaarselt teavitada pädevaid asutusi, et koguda kogu vajalikku teavet, mida saavad kasutada nii pädevad asutused ise kui ka ettevõtjad oma tulevastes läbirääkimistes, kaitstes samas tundliku teabe konfidentsiaalsust; on veendunud, et see aitaks tagada energialepingutes tõelise konkurentsi, vältida valitsevate positsioonide ärakasutamist kolmandate riikide poolt ning tagada ELi konkurentsiõiguse järgimise;

27.  palub komisjonil töötada välja konkreetsed meetmed energiaimpordist sõltuvuse vähendamiseks, teostada järelevalvet energiaimpordi mitmekesisuse üle ja avaldada selle kohta regulaarseid eduaruandeid;

28.  rõhutab, et väga oluline on suurendada Euroopa tööstuse ja tehnoloogia osalemist kogu energiatootmise ahelas, mis hõlmab mitte ainult tooraineid, vaid ka tootmist, rafineerimist, ladustamist, transporti ja jaotust, sest need on ELi energiaimpordist sõltuvuse vähendamisel kriitilise tähtsusega elemendid;

29.  on veendunud, et liikmesriikide energiaallikate jaotuse mitmekesisus, mis põhineb nende vastaval potentsiaalil, keskkonnal, geograafilisel asukohal, kogemustel, teadmistel ning majanduslikel kuludel ja vajadustel, aidates samal ajal kaasa energia- ja kliimastrateegia ja -poliitika ühiste eesmärkide saavutamisele, on väärtus kogu ELi jaoks, sest see tugevdab liidu vastupidavust tarnehäiretele, võimaldab liidul teha kulutõhusaid energiaalaseid valikuid ning võimaldab välja arendada erinevaid tehnoloogiaid ja neil turul konkureerida, alandades selle kaudu energiakulusid; rõhutab siiski, et riigisisene mitmekesisus ei tohi saada takistuseks ühtsele turule ning et liikmesriigid peavad järgima täielikult riigiabieeskirju, tegema asjakohaseid investeeringuid oma riikide ülekandetaristutesse ning tagama oma riiklikes energiasüsteemides omavahelise ühendatuse ja vastupidavuse kõrged tasemed, et saavutada liidu energiajulgeoleku ja turueesmärgid;

30.  on veendunud, et liit saab energiatõhususe suurendamise abil suurendada oma energiajulgeolekut ja vähendada oma sõltuvust kindlatest tarnijatest ja kütustest, samuti kasutades võimalikult hästi ära Euroopa energiaallikaid, kooskõlas ELi energiajulgeoleku, keskkonna- ja kliimaeesmärkidega ning tervishoiu- ja ohutuse alaste õigusaktidega, võttes arvesse liikmesriikide eripärast energiaallikate jaotust, vältides ebavajalikku regulatiivset koormust ja järgides proportsionaalsuse põhimõtet; rõhutab, et põhimõtteliselt ei tohiks diskrimineerida ühtki kütust ega tehnoloogiat, mis suurendab energiajulgeolekut ja aitab saavutada kliimaeesmärke;

31.  palub komisjonil hõlbustada olemasolevate ELi rahastamiskavade, sh Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi tulemuslikku kasutamist, et meelitada ligi investeeringuid võtmetähtsusega energiataristu projektide, energiatõhususe alaste teadusuuringute ja innovatsiooni, taastuvate energiaallikate ning ELi-sisese suutlikkuse arendamise jaoks, et saavutada 2030. aasta kliima- ja energiaeesmärgid, võttes aluseks kuludel ja tuludel põhineva lähenemisviisi, mis on tehnoloogiliselt neutraalne ja mille puhul seatakse esikohale väliskulude sisestamine;

32.  nõuab kiiret ressursside kasutuselevõtmist ühishuviprojektide rahastamiseks, et luua vajalik taristu ning tagada sujuv ja usaldusväärne energiavarustus, mis ei allu mingisugusele ELi-välisele poliitilisele survele;

33.  rõhutab, et Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (EFSI) peaks toimima mehhanismina, mis muudab taristuinvesteeringud täiesti likviidseks varaklassiks, mille võlakirju saab koondada ja kaubelda Euroopa ja ülemaailmsetel turgudel; märgib veel, et institutsionaalseid investoreid, nagu kindlustusseltse või pensionifonde, kes olemuslikult soovivad teha pikaajalisi investeeringuid reaalsetesse varadesse, õnnestuks meelitada ainult standardiseeritud investeerimistoodete ning usaldusväärse projektisüsteemiga, mis suudab garanteerida töökindlaid ärilahendusi;

34.  palub komisjonil ja eelkõige kaubanduse peadirektoraadil jätkata energiale pühendatud peatüki Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse lepingusse kandmise nõudmist, et kaotada USA veeldatud maagaasi ja toornafta tariifsed ja mittetariifsed kaubandustõkked ning tühistada põhjendamatud protektsionistlikud meetmed, mis võiks aidata kaasa Euroopa ettevõtjate jaoks konkurentsivõimelisema keskkonna väljakujunemisele, vähendades energiakulude erinevust mõlemal pool Atlandi ookeani; palub seoses sellega komisjonil tagada, et võimalik kõnealune energiapeatükk sisaldaks ka sätteid ELi koostöö suurendamise kohta USA valitsuse poolt rahastatud energiauuringute programmide, eelkõige USA ARPA-E programmiga;

35.  juhib tähelepanu asjaolule, et ELi kaubanduspoliitika peaks püüdma suurendada energiajulgeolekut kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 194, mitmekesistama Euroopa energiaallikate jaotust ja vähendama sõltuvust ühestainsast välistarnijast või ühest varustuspunktist, järgides samas aluslepingus kehtestatud pädevuste jaotust;

36.  palub komisjonil tagada rangem konkurentsivastase käitumise ja dumpinguvastaste meetmete järelevalve, et kaitsta Euroopa energiatööstust kolmandatest riikidest pärineva ebaõiglase impordi eest;

37.  peab kahetsusväärseks kaubanduse kaitset käsitlevate õigusaktide ajakohastamise arutelude peatumist nõukogus, kuigi Euroopa Parlament on väljendanud kindlat toetust rangemate meetmete võtmisele kaitseks kolmandatest riikidest pärineva ebaõiglase impordi vastu;

38.  palub nõukogul liikuda edasi kaubanduse kaitsemeetmete ajakohastamisega, tagamaks, et Euroopa töötlev tööstus, kus toodetakse eelkõige turbiine, päikesepaneele, kvaliteetseid terastooteid ja ehitusmaterjale, saaks energiasüsteemi ümberkujundamist täielikult ära kasutada;

39.  rõhutab, kui tähtsad on kaubanduskokkulepete sätted, mis on seotud tehnoloogiaalase koostöö ja teenustega energiatõhususe ja taastuvenergia detsentraliseeritud tootmise valdkonnas, k.a hooldus ja tarkvaraarendus; juhib tähelepanu asjaolule, et CO2-heite vähendamine on ELi ning paljude partnerriikide, -piirkondade ja -linnade ühine eesmärk;

40.  palub komisjonil ergutada arengumaid rahvusvaheliste kaubandusmeetmetega mitmekesistama oma energiatootmist, ning edendada päikeseenergia tootmist eelkõige ELi lõunanaabruses;

41.  tunneb heameelt keskkonnakaupade algatuse läbirääkimiste pidamise üle ELi ning 13 muu WTO liikme vahel, mille käigus käsitletakse selliseid tooteid, teenuseid ja tehnoloogiat, mis aitavad kaasa keskkonnasäästlikule majanduskasvule, keskkonnakaitsele, kliimameetmetele ja säästvale arengule; nõuab kõneluste lõpuleviimist 2015. aasta lõpus Nairobis toimuval WTO ministrite konverentsil;

42.  toonitab, et keskkonnakaupade lepingu läbirääkimiste aluseks peab olema selline keskkonnakaupade määratlus, mis on kooskõlas ELi poliitikaga ega ole vastuolus meetmetega, mida võetakse arengumaade abistamiseks ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) raames;

43.  palub komisjonil jätkata nõudmist, et loodaks ELi ja USA energiavahetuse süsteem, võttes arvesse praegusi ja tulevasi arenguid teadusuuringute, innovatsiooni ning elektriliinisüsteemide litsentsimise valdkonnas (näiteks kõrgepingeliinide ühendused), mille eesmärk on välja töötada ülemaailmne taastuvenergia jagamise võrk;

44.  rõhutab, et tugevdatud energiaühendus peaks olema ELi energiaalase välispoliitika peamine hoob, ning kutsub komisjoni üles esitama konkreetseid ettepanekuid lähtuvalt energiaühenduse reformi kõrgetasemelise analüüsirühma aruandest;

45.  palub komisjonil ja liikmesriikidel tugevdada energiaühenduse tegevust eelkõige taastuvenergia ja energiatõhususe valdkonnas energiajulgeoleku suurendamise nimel, muu hulgas ELi õiguse, näiteks 2020. ja 2030. aasta eesmärkide parema rakendamise ja jõustamise kaudu, eelkõige parema juhtimise, menetluste ühtlustamise ja halduskoormuse vähendamiseks mõeldud IT-vahendite parema kasutamise kaudu, tugevdades selle institutsioone, sealhulgas energiaühenduse parlamentaarse assamblee loomise teel, ja rakendades olulisemaid taristuprojekte, näiteks piiriüleseid kahesuunalisi ühendusi, et tagada parem integreeritus ELi energiaturu ja energiavarustuse kindluse mehhanismidega, ilma et selleks kasutataks riiklike võimsuse turgude loomist, mis õõnestaksid energia siseturu tõhusust;

46.  rõhutab vajadust tugevdada Euroopa ja Vahemere piirkonna koostööd gaasi, elektri, energiatõhususe ja taastuvate energiaallikate alal; palub komisjonil kiirendada Euroopa–Vahemere gaasiplatvormi loomist;

Täielikult integreeritud Euroopa energiaturg

47.  on veendunud, et tulevane energialiit peab saavutama ELi ja energiaühenduse riikide vahel vaba energiavoo;

48.  rõhutab, et tulevase energialiidu selgroog peab olema täielikult toimiv ja ühendatud energia siseturg, mis tagab täielikult toimivate, turvaliste ja vastupidavate ülekandevõrkude kaudu ohutu, turvalise, õiglaselt jagatud, sotsiaalselt ja keskkonnaalaselt vastutustundliku, tõhusa, konkurentsivõimelise, taskukohase ja säästva energia tarnimise ning energianõudluse vähendamise, et võimaldada ELi ettevõtetel ja tarbijatel saada gaasi, elektrit ning kütet ja jahutust võimalikult säästval, efektiivsel, demokraatlikul ja kulutõhusal viisil; on seetõttu seisukohal, et püüelda tuleks olemasolevate turupiirkondade edasise laiendamise poole; peab ülioluliseks soodustada tootvate tarbijate integreerimist ELi turule ja võrku; juhib tähelepanu olulistele puudujääkidele, mida energiavõrkude halva ühenduvuse tõttu kogetakse maakogukondades kõikjal ELis;

49.  tunnistab, et praegu puudub Euroopas ühtne energiaturg ning et sellest tulenev ELi energiaturgude killustatus kahjustab tõsiselt Euroopa konkurentsivõimet ja energiajulgeolekut;

50.  tuletab meelde, et energiaturud eristuvad finantsturgudest füüsilise alusvara poolest, millega kõrvaldatakse energiasektoris süsteemne risk; peab sellega seoses vajalikuks rakendada ka energiasektorit hõlmavaid finantseeskirju viisil, millega ei moonutata hästi toimiva energia siseturu arengut;

51.  rõhutab, et tegeliku efektiivsuse ja kulutõhususe hindamiseks on vaja kaaluda eri energiaallikate otseseid ja väliskulusid ning igasuguste riiklike sekkumiste mõju nende suhtelisele konkurentsivõimele;

52.  on veendunud, et turupõhiseid mehhanisme tuleb täiendada konkreetsete ja igakülgsete energiavarustuse kindluse ja solidaarsusmehhanismidega, nagu tõhusam piirkondlik ja ELi tasandi kriisijuhtimine, ambitsioonikate energia kokkuhoiumeetmete vastuvõtmine, veeldatud maagaasi ja gaasi hoidlate taristute optimeeritud kasutamine, eelkõige energiavarustuse kindluse jaoks piirkondlikul tasandil, mida tuleb kajastada ELi õigusaktides, sh gaasivarustuse kindluse määruses, mis tuleb võimalikult kiiresti läbi vaadata;

53.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama olemasolevate ELi riigiabi-, energia-, keskkonna- ja kliimaalaste õigusaktide täielik rakendamine ja jõustamine; palub eelkõige hinnata kolmanda energiapaketi rakendamist ja selle kasu tarbijale; nõuab kolmandas energiapaketis tehtud erandite kaotamist ning Euroopa võrgueeskirjade ja suuniste kiiret vastuvõtmist ja rakendamist;

54.  palub komisjonil eraldada Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööametile (ACER) rohkem rahalisi vahendeid ning rõhutab, et sel asutusel peaks olema õigus täiendava personali palkamisele, mis võimaldaks energiaturgude üle teostada täielikku ja tulemuslikku järelevalvet, et tagada energiakaubanduse terviklikkus ja läbipaistvus ning kooskõla energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määrusega, mis on ELi energia siseturu nõuetekohase toimimise eeltingimus; märgib, et ACERi pädevust tuleks Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustiku (ENTSO-E), Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustiku (ENSTO-G) ja muude oluliste ELi ülesandeid täitvate asutuste suhtes tugevdada, et tagada asjaomastes ELi õigusaktides täpsustatud ülesannete täitmine, ning on veendunud, et amet peaks jaotusvõrguettevõtjaid, tarbijaorganisatsioone ja muid kodanikuühiskonna rühmi ühendavate organisatsioonide tegevuses osalema;

55.  kordab, kui oluline on kolmandas energiapaketis kajastatud omandisuhete eraldamine; palub komisjonil hinnata, missuguses ulatuses jõustavad riikide reguleerivad asutused tingimusi, mida on kirjeldatud põhivõrguettevõtjate sertifitseerimist käsitlevates komisjoni arvamustes;

56.  peab kahetsusväärseks, et ENTSO-E ja ENTSO-G sõltuvad liialt riiklike põhivõrguettevõtjate eelarveeraldistest, mis ohustab nende suutlikkust toimida Euroopa tasandil osalejatena;

57.  palub komisjonil suurendada energia- ja gaasibörside turutegevusega seotud reguleerimist ja järelevalvet;

58.  toonitab, et tugevdamaks meie erakorralist energiasolidaarsust ja vastupanuvõimet tarnehäiretele, peavad nii gaas kui ka elektrienergia olema alati eksporditavad; märgib sellega seoses, et praeguseid piiriülese ülekande süsteeme takistavad sageli riiklike võrguettevõtjate otsused; seepärast palub ACERil pöörata sellele küsimusele oma iga-aastases turujärelevalve aruandes suuremat tähelepanu;

59.  juhib tähelepanu asjaolule, et täielikult toimiv energia siseturg ei ole valmis, kuni on liikmesriike, mille elektrisüsteemid sõltuvad kolmanda riigi ettevõtjast, ning rõhutab, kui oluline ja vajalik on tagada 2025. aastaks Balti riikide sünkroonne toimimine Euroopa mandriosa võrkudes;

60.  rõhutab, et nõuetekohaselt kavandatud ELi tulevase elektrituru mudelit on kiiresti vaja ning selle puhul tuleb võtta eesmärgiks energiavarustuse pikaajaliseks kindlustamiseks vajalike investeeringute edendamine ning taastuvate energiaallikate turupõhisem ja võrguturbe seisukohast optimaalsem integreerimine, võttes seejuures täielikult arvesse energiavarustuse ja -nõudluse muutlikkust, sealhulgas mikrotootmise ja nõudlusreageeringu tehnoloogia suuremat kasutuselevõttu ning taastuvenergia üha suurenevat osakaalu; märgib sellega seoses ära vajaduse nutivõrke käsitlevate ühiste standardite järele, mis on peamine viis tagada stabiilne ja vaba piiriülene energiavoog, aidates seeläbi suurendada energiajulgeolekut; lisaks toonitab rolli, mida võib täita arukamate energiavõrkude ja uute energiasalvestuskohtade arendamine, suurendades taastuvate energiaallikate taset Euroopa tasandil ja tagades niisuguse taristu arendamise koos piirkondlike taastuvate energiaallikate sõlmedega;

61.  palub liikmesriikidel ja komisjonil, samuti energiaühenduse lepinguosalistel ja energiaühenduse sekretariaadil keskenduda oma püüdlustes ühishuviprojektide ja energiaühenduse huvides olevate projektide edendamisele, et saavutada üleeuroopaline elektri- ja gaasivõrk, mis suudab edastada elektrit ja gaasi ELi riikide vahel mitmest allikast; on veendunud, et elektrivõrk peab olema võimeline suunama energiat ülejäägiga piirkondadest puudujäägiga piirkondadesse, võimaldades seeläbi turul reageerida tarneraskustele kohe, kui need tekivad, hüvitada ööpäevased ja hooajalised tsüklid, integreerida taastuvad energiaallikad, tagada energiavarustuse kindlus ja soodustada Euroopa energiaturgu; on veendunud, et tuleks kaaluda projektide heakskiitmis- ja loaandmismenetluse kiirendamist ning soodustada olemasolevate liinide ajakohastamist; rõhutab lisaks, et need püüdlused tuleb suunata eeskätt energiasaartest tingitud probleemide lahendamisele;

62.  väljendab heameelt oma 15. detsembri 2015. aasta resolutsiooni üle elektrisüsteemide 10% ühendatuse eesmärgi saavutamise ja Euroopa elektrivõrgu 2020. aasta vajadustega kohandamise kohta;

63.  rõhutab taas kord oma pühendumist omavahelise ühendamise 10 % eesmärgile, et kujundada välja ELi energia siseturg, ja peab kiiduväärseks Euroopa Ülemkogu ettepanekut saavutada liikmesriikide elektrisüsteemide vahelise ühenduse miinimumeesmärgina 2030. aastaks 15 %; tunnistab seda, kui tähtis on saavutada omavahelise ühendamise kvantitatiivne eesmärk olemasoleva siseriikliku ja piiriülese taristu kasutatavuse tagamise teel, et kindlustada Euroopa energiaallikate tõhus kasutamine ja suurem varustuskindlus;

64.  rõhutab, kui oluline on tagada usaldusväärne, stabiilne ja prognoositav õigusraamistik, mis võimaldab võtta pikaajalisi kohustusi ja mis on vajalik energiataristusse uute investeeringute tegemiseks; palub komisjonil lühendada täitmisaega, mis võimaldab projektidel kvalifitseeruda ühishuviprojektideks; rõhutab, et arukate jaotusvõrkude kasutuselevõtmist tuleb hõlbustada kiirendatud loa andmise menetluste ning poliitilise toetuse ja võrguhaldureid käsitlevate kohandatud õigusraamistikega, milles arvestatakse muutuvaid vajadusi investeeringute järele ja ergutatakse investeerimist info- ja kommunikatsioonitehnoloogiasse (IKT) ning automatiseerimisse võrdsetel alustel traditsioonilise võrgu laiendamisega;

65.  rõhutab, et energialiit peaks aitama kaasa ka nn energiaalase investeerimise liidu loomisele, tagades, et üle 1 triljoni euro ulatuvad investeeringud, mida on eelseisvatel aastatel vaja Euroopa majanduse elavdamiseks, tuleksid era- ja avaliku sektori investoritelt; märgib, et selline energiaalase investeerimise liit peaks pakkuma võimalusi nii suurtele investoritele kui ka üksikutele tarbijatele ja tavakodanikele; märgib, et niisuguse keskkonna loomiseks, mis hõlbustab ja kasutab erasektori finantseeringuid parimal viisil ära, on esmatähtsal kohal investeerimiskindlus; toonitab, et stabiilse raamistiku võib saavutada üksnes tugeva juhtimissüsteemiga, mis tagab võrdsed võimalused, stabiilsed õiguslikud tingimused ja edendab erasektori usaldust;

66.  rõhutab, et strateegiliste taristuprojektide rakendamine peab toetama energiajulgeoleku keskmise ja pika perspektiivi aspekte ning olema täielikus kooskõlas ELi pikaajaliste CO2-heite vähendamise kohustuste ning ELi keskkonnaalaste ja muude asjaomaste õigusaktidega;

67.  palub komisjonil ja liikmesriikidel käsitleda investeeringuid naaberpiirkondi ühendavatesse väiksema mahuga gaasi- ja elektrivõrkude vahelistesse ühendustesse sama tõsiselt kui investeeringuid suurematesse ühishuviprojektidesse; palub komisjonil ja liikmesriikidel teha nende võrkudevaheliste ühenduste arendamisel piirkondlike ametiasutustega tihedat koostööd;

68.  märgib, kui tähtis on ühendada energianõudluse ja -pakkumise kavandamine ELi energia siseturu tasandil, keskendudes nõudluse vähendamisele ja detsentraliseeritud lahendustele, et saavutada kuluoptimaalne varustuskindlus ning vältida tarbetuid ja liiga mahukaid taristuinvesteeringuid ning luhtunud kulusid;

69.  on veendunud, et võttes arvesse vananevate ja ebapiisavate jaotusvõrkude suuri investeerimisvajadusi ja asjaolu, et suurem osa taastuvaid energiaallikaid on ühendatud jaotusvõrgu tasandil, peaksid komisjon ja liikmesriigid kaaluma konkreetseid algatusi, et edendada jaotusvõrguettevõtja investeeringuid, muu hulgas finantsinstrumentide kasutamist; soovitab liikmesriikidel tungivalt niisuguseid investeeringuid esmatähtsaks pidada;

70.  palub komisjonil selgitada, kuidas ta kavatseb kasutada 315 miljardi euro suurust investeerimiskava koos muude olemasolevate vahenditega, et suurendada maksimaalselt EFSI võimendavat mõju ning rahastada energialiidu väljakujundamiseks vajalikke taristuid ja projekte;

71.  on seisukohal, et tugevam piirkondlik koostöö ja poliitika kooskõlastamine on hädavajalik samm kogu ELi hõlmava energiaturu laiema integratsiooni suunas; toetab seetõttu piirkondlikke lähenemisviise nii liikmesriikide seas kui ka suhetes energiaühenduse lepingupooltega, et tagada varustuskindlus ning kiirendada turuintegratsiooni, sh piirkondlike sõlmede edasiarendamise kaudu turu likviidsuse suurendamiseks, eelkõige Kesk- ja Ida-Euroopa piirkonnas; rõhutab, et sellised koostöömehhanismid võivad tõhustada poliitika ja energiaturu koostööd ning hõlbustada ühist otsustamist oluliste gaasitaristusse tehtavate investeeringute üle piirkondades; on veendunud, et selliseid küsimusi nagu energiasalvestuskohad ning veeldatud maagaasi ja võrkudevaheliste ühendustega seotud pakkumismenetlused käsitlevat teavet ja teadmisi võib töötada välja ühiselt; tunnistab elektribörside olulist rolli likviidse, läbipaistva ja kindla energiakaubanduse edendamisel; toonitab piiriüleste projektide kui kogu ELi hõlmavate lahenduste abivahendi potentsiaali;

72.  toetab kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide energiasüsteemide integreerimist tulevase Euroopa energialiidu piirkondlike meetmete kaudu;

73.  toonitab, et suurem piirkondlik koostöö võib aidata kaasa energiajulgeoleku suurendamisele, parandada taristute kavandamist, tagada taastuvenergia integreerimise kulude optimeerimise ning tarbijate kulude madalal tasemel hoidmise;

74.  peab kiiduväärseks olulisust, mida komisjon omistab tõhustatud piirkondlikule koostööle; palub komisjonil uurida ja teha kindlaks, missugune on elektri- ja gaasivõrgu (ja turu) koostöö optimaalne ulatus ELis; juhib tähelepanu asjaolule, et mõnel juhul oskavad liikmesriigid ise kõige paremini määrata, mis on nende territooriumil vajalik, kuid mõnel juhul pakub ELi juhitav koostöö selget lisaväärtust; toonitab siiski, et mõnel juhul on leitud, et ühiste probleemidega piirkondlikul tasandil kaugeleulatuvat koostööd tehes, näiteks viiepoolse energiafoorumi raames, on liikmesriikide rühmad saavutanud kiiremaid tulemusi; nõustub komisjoni arvamusega, et olemasolevad piirkondlikud süsteemid võivad kogu ELi jaoks eeskujuks olla;

75.  palub komisjonil esitada makropiirkondliku turu koostöö juhtimisstruktuuri, kus Euroopa ja riikide parlamentidel on samuti oma roll; märgib, et kõnealune piirkondlik juhtimine peaks suurema kulude optimeerimise huvides rajanema olemasolevatel piirkondlikel geograafilistel ja turu üksustel, eelkõige: i) Läänemere energiaturu ühendamise tegevuskaval, ii) Kagu-Euroopa koordineerimisalgatustel, iii) laienenud viiepoolsel foorumil ning iv) Põhjamere piirkonna riikide tuuleenergiavõrgu algatusel; rõhutab, et ACERi osatähtsust tuleks seejuures suurendada;

76.  palub komisjonil korraldada kulude optimeerimise uuringud, et hinnata ja kvantifitseerida piirkondliku koostöö võimalusi eespool nimetatud piirkondades; on veendunud, et selliste uuringute põhjal peaksid komisjon ja liikmesriigid ühiselt välja töötama ja rakendama tegevuskava makroregioonide loomiseks;

77.  kutsub komisjoni üles julgustama ja toetama elektri ja gaasi jaotusvõrkude haldurite vahelisi piirkondliku koostöö projekte, mis on hädavajalikud kindla, konkurentsivõimelise ja säästva energia huvides, võimaldades toetada kohalikku energiatootmist (eriti taastuvenergia tootmist) ning toimetulekut tehnoloogiliste muutustega (arukad võrgud, arukad arvestid jne) ning uute tootmis- ja tarbimisviisidega (nt elektrisõidukid);

78.  kutsub komisjoni üles toetama teabevahetust Euroopa territoriaalüksuste (piirkonnad, kohalikud omavalitsused, linnad jne) vaheliste energiaprojektide kohta, et valitud esindajad ja kodanikud saaksid teavet ja teeksid koostööd;

79.  nõuab, et arendataks hästi integreeritud ja konkurentsivõimelisi piirkondlikke elektri- ja gaasiturge, mis tagaksid kõiki liidu osi hõlmava energiasüsteemi asjakohasuse ja paindlikkuse; nõuab, et komisjon tegutseks kõikide protektsionismi, konkurentsivastast käitumist ning turule sisenemise ja sealt väljumise tõkestamist puudutavate juhtumite puhul otsustavalt ja läbipaistvalt; toonitab, kui oluline on tagada stabiilsed riiklikud õigusraamistikud, tegeleda haldustakistustega ja muuta riiklikud haldusmenetlused sujuvamaks ning tagada lisaks kodanikupõhiste projektide jaoks võrdsed tingimused;

80.  juhib tähelepanu sellele, et siseturu edukaks tasakaalustamiseks on vaja investeeringuid mitte ainult võrkudevahelistesse ühendustesse, vaid muu hulgas ka riigisisestesse võrkudesse, fossiilkütusel töötavatesse elektrijaamadesse, mis on varustatud CO2 kogumise tehnoloogiaga, uutesse tuumaelektrijaamadesse (nendes liikmesriikides, kes neid soovivad), kui vähese CO2-heitega baaskoormusenergia tähtsasse allikasse, hoiustamisvõimsusesse, (nt veeldatud maagaasi terminalidesse), nutivõrkudesse ning paindlikku tootmisse, et tulla toime taastuvenergia ja jaotatud energia tootmise suurenemisega;

81.  rõhutab vajadust luua õigusraamistik, mis suurendab tarbijate õigusi ning teeb neist investorite, tootjate ja sidusrühmadena aktiivsed osalejad turul, arendades dünaamilist hinnakujundust ja avades turud pakkumise ja nõudluse poole allikatele; märgib, et kodanike osalemist on võimalik tugevdada muu hulgas tarbijate finantsosalusega, energiaühistute ning mikrotootmise ja -salvestamisega, omatarbimisega, energiavarustuse detsentraliseerimisega, arukate energiavõrkude (sh arukate arvestite) kasutuselevõtuga, suurema konkurentsiga jaeturgudel, täieliku läbipaistvusega ning hindade ja tarbijavalikute paindlikkusega;

82.  rõhutab, et tootvaid tarbijaid, kes pakuvad võrgule hoiustamisvõimsust, tuleks tasustada ning neid tuleks julgustada tarbima enda toodetud taastuvenergiat, ilma et neid selle eest karistataks; juhib tähelepanu sellele, et sellised algatused võivad aidata kaasa konkurentsivõimelisema ja hästi toimiva energia siseturu saavutamisele, mis omakorda võib aidata suurendada kohalike kogukondade vastupanuvõimet, luua kohalikke töökohti ja jõukust, muuta väiksemaks tarbijate üldisi energiaarveid ja tegeleda raskete ühiskondlike probleemidega, nagu kütteostuvõimetus ja haavatavad tarbijad; palub komisjonil koguda mõjuhinnanguid ja teavet parimate meetmete kohta, mis on võetud riikide tasandil kütteostuvõimetuse probleemi lahendamiseks, ja tagada, et asjaomane Euroopa asutus tsentraliseerib need parimad tavad ja edendab neid; toonitab, et otse turul osalevate tarbijate andmete kaitsmise tagamiseks tuleb võtta asjakohased meetmed;

83.  palub komisjonil ja liikmesriikidel hõlbustada kohalike ja piirkondlike taastuvate energiaallikate ning kohalike ja piirkondlike jaotusvõrkude ja kaugküttevõrkude täiendavat arendamist ja laiendamist poliitikameetmetega, millega kõrvaldatakse olemasolevad takistused ja aidatakse turgu ümber kujundada; palub komisjonil esitada suunised energia omatarbimise kohta, et edendada selle kasutamist ja kaitsta tarbijate õigusi;

84.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles julgustama oma tarbeks mõeldud ja mikrotasandi tootmist taastuvenergia mehhanismide abil, mis on suunatud kõige haavatavamatele tarbijatele;

85.  palub komisjonil integreerida kohalikul tasandil osalejad ELi energiapoliitikasse ja esitada ettepanek luua detsentraliseeritud nõustamis- ja suutlikkuse suurendamise keskused eesmärgiga pakkuda kohalikele asutustele vahendeid ja toetust, et tegeleda energiatarnijatega võrdsetel alustel, ning toetada kohaliku energiatootmise arendamist ühistute, kohapeal asutatud ettevõtete ja kohalike omavalitsuste kaudu;

86.  rõhutab vajadust teha kindlaks parimad kohalikud tavad ja edendada nende levitamist kogu liidus, et parandada kohalike meetmete ja Euroopa poliitika koordineerimist, ning käsitleda küsimusi, mis mõjutavad energiaprojektide kohalikku aktsepteerimist; teeb ettepaneku luua territooriumide Euroopa foorum;

87.  on veendunud, et kõik ELi tarbijad peaksid saama ühtsest gaasi- ja elektriturust võrdselt kasu; seepärast toonitab, et turuintegratsiooni ja võrkudevaheliste ühenduste puudumisest tulenevaid riikide siseturgude praeguseid hinnaerinevusi ei tohi enam lubada; soovitab komisjonil tungivalt teha ettepanek meetmete kohta, millega saavutataks hindade suurem lähenemine ja turuintegratsioon kogu liidus;

88.  toonitab positiivset mõju, mida turuintegratsioon on avaldanud elektrisektoris hulgihindadele ja lõpuks jaehindadele; arvab, et elektrituru ülesehituse läbivaatamisel tuleb hulgi- ja jaemüügiturud paremini siduda, see peab aitama kaasa jae- ja hulgimüügiturgude ees seisvate takistuste kõrvaldamisele ning aitama pakkuda tarbijatele võimalusi valida eri energiatarnijate vahel;

89.  on seisukohal, et energia jaeturgude läbivaatamise raames tuleks kaaluda põhjalikult täiendavaid tarbijakaitsemeetmeid, näiteks kollektiivsete üleminekusüsteemide soodustamist ja edendamist, nõuet lisada energiaarvetele varasematel tarbimistavadel põhinev võrdlus konkurentidega, tarnijate kohustust rakendada oma klientide suhtes automaatselt kõige soodsamat olemasolevat tariifi ning piiratud hulga kergesti võrreldavate standardsete tariifide tagamist;

90.  palub komisjonil reguleeritud hindade järkjärgulise kaotamise tegevuskava koostades säilitada hindade reguleerimise ja tariifistruktuuride standardimise võimalus, kui nende eesmärk on piirata turgu häirivaid monopolitasusid või juhuslikku kasumit, et kaitsta haavatavaid tarbijaid või hõlbustada konkureerivate tarnijate tariifide võrdlemist;

91.  kutsub komisjoni üles jälgima lõplike energiahindade kujunemist Euroopas, sealhulgas makse, tasusid, toetusi ja muid varjatud kulusid, et teha kindlaks meetmed, mis võivad aidata selliseid hindu alandada;

Energiatõhusus, mis aitab vähendada nõudlust

92.  tuletab meelde parlamendi 5. veebruari 2014. aasta, 26. novembri 2014. aasta ja 14. oktoobri 2015. aasta resolutsioone, milles nõutakse kolme siduvat energia- ja kliimapoliitika eesmärki 2030. aastaks, eelkõige 40 % energiatõhususe eesmärki; rõhutab, et ELi energiatõhususe eesmärgid pärast 2020. aastat peaksid olema siduvad ja neid tuleks rakendada individuaalsete riiklike eesmärkide kaudu; nõuab, et komisjon töötaks välja erinevad 2030. aasta energiatõhususe stsenaariumid, muu hulgas parlamendi poolt määratud 40 % tasemel; nõuab, et nõukogu, kes on nõudnud kogu ELi hõlmavat vähemalt 27 % eesmärki, suurendaks seda eesmärki kooskõlas parlamendi vastuvõetud eesmärgiga;

93.  märgib, et ambitsioonikas ja saavutatav energiatõhususe suurendamine ühtekuuluvuse, solidaarsuse ja kulutõhususe saavutamise nimel võiks suurendada energiajulgeolekut, konkurentsivõimet, töökohtade loomist ja majanduskasvu, aidata hoida tarbijakulutused madalal tasemel, võidelda kütteostuvõimetuse vastu ning saavutada kliima- ja energiaeesmärgid;

94.  palub komisjonil ja liikmesriikidel kohaldada põhimõtet, mille kohaselt on esmatähtis energiatõhusus; märgib, et Rahvusvahelise Energiaagentuuri hinnangul on energiatõhusus „maailma tähtsaim kütus” ja investeeringud energiatõhususse tähendavad mis tahes energiaressursi puhul parima tasuvusega investeeringut; rõhutab, et energiatõhususe suurendamine, eeskätt energiakao vähendamine hoonetes, vähendab oluliselt ELi energiaimporti kolmandatest riikidest, arvestades, et 61 % Euroopa Liitu imporditavast gaasist kasutatakse hoonetes, peamiselt kütmiseks; nõuab sellega seoses energiatõhususe ja energiataristu projektide käsitlemist prioriteetsete projektidena, mis on sama tähtsad kui uude tootmisvõimsusesse tehtavad investeeringud;

95.  rõhutab, et energiatõhususe suurendamine vähendab nii kodumajapidamiste ja tööstuse energiaarveid kui ka kahandab oluliselt ELi sõltuvust kolmandatest riikidest imporditavast energiast; toonitab, et energiatõhususe meetmed võimaldaksid luua 2020. aastaks kaks miljonit töökohta, eeskätt ehitussektoris, mille arvele langeb 40 % ELi energia kogunõudlusest; rõhutab, et energiatõhususe suurendamine täiendab energiavarustuse mitmekesistamist;

96.  kutsub komisjoni üles tuvastama ja eemaldama energiatõhususe meetmete teele jäänud takistused ning arendama välja tõelise energiatõhususe turu, et edendada parimate tavade edasiandmist ning kindlustada toodete ja lahenduste kättesaadavus kogu ELis, eesmärgiga luua energiatõhusate toodete ja teenuste tõeliselt ühtne turg;

97.  rõhutab vajadust suurendada nii hoonete renoveerimise põhjalikkust ja määra kui ka säästvate energiaallikate kasutamist kütte- ja jahutussüsteemides, rakendades õigeid stiimuleid energianõudluse vähendamiseks; soovitab hoonete energiatõhususe standardite jätkuvat tõstmist, võttes arvesse – ja ergutades – tehnilist innovatsiooni, eriti ehitusteabe modelleerimise ja ehitustoodete kasutustsükli mõju simulatsioonide kasutamist avalikes hangetes; lisaks soovitab toetada jätkuvalt liginullenergiahoonete ehitamist kui täiendavat väga olulist sammu energiasõltumatuse ning säästva ja kindla energiasüsteemi tagamiseks;

98.  toonitab, et ELi energiatõhususe küsimuse arutamisel tuleb tunnustada ja võtta nõuetekohaselt arvesse tööstuse seniseid investeeringuid energiatõhususe parandamisse;

99.  on veendunud, et tööstus peab saama poliitikakujundajatelt selgeid signaale, et teha vajalikke investeeringuid ELi energiaeesmärkide saavutamiseks; rõhutab seepärast vajadust ambitsioonikate eesmärkide ja niisuguse õigusraamistiku järele, millega edendatakse innovatsiooni, tekitamata tarbetut halduskoormust, et suurendada parimal viisil riigis energiatõhusust;

100.  on seisukohal, et energiatõhususe eesmärgi kõrval tuleb püüelda ka energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise poole ning tugevdada ELi majanduse konkurentsivõimet tema peamiste kaubanduspartneritega võrreldes;

101.  rõhutab, et olemasolevate energiatõhusust käsitlevate õigusaktide, sh hoonete energiatõhususe direktiivi ja energiatõhususe direktiivi nõuetekohase rakendamise kõrval liikmesriikides on vajalik kõnealuste õigusaktide läbivaatamine, et hõlbustada riigisiseste eesmärkide saavutamist ja täiendada juba kehtivat poliitikat, mida teostatakse 2020. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikus; palub komisjonil vaadata läbi energiatõhusust käsitlevad ELi õigusaktid, nagu on sätestatud energialiidu raamstrateegia lisas;

102.  rõhutab ELi energiamärgise rolli tarbijate mõjuvõimu suurendamisel ning neile energiamõjuga toodete energiatõhususe kohta täpse, asjakohase ja võrreldava teabe andmisel; rõhutab vajadust vaadata energiamärgis läbi, et lihtsustada veelgi energiatõhusaid tarbijavalikuid ja ergutada energiatõhusate toodete tootmist;

103.  toonitab ökodisaini edu ja täiendavat potentsiaali energiatõhususe ja toodete energiatarbimise parandamise seisukohast, millega vähendatakse majapidamiste energiakulusid ja -tarbimist ning kasvuhoonegaaside heitkoguseid; palub komisjonil kehtestada täiendavad rakendusmeetmeid, võttes arvesse laiemat ressursitõhususe tegevuskava, ning vaadata läbi olemasolevad meetmed, et tagada nende asjakohasus;

104.  tunnistab kohalike omavalitsuste, äriühingute ja kodanike olulist rolli energiasõltumatuse tagamisel, suurendades energiatõhusust parema linnaplaneerimise, energiaga seotud interneti- ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arendamise, arukate võrkude kasutuselevõtu, energia nõudluse juhtimise, koostootmise, alternatiivkütuste taristu ja soojuspumbarakenduste, omatarbimise ning kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemide loomise, ajakohastamise ja laiendamise abil; rõhutab vajadust ergutada kodanikupõhiseid algatusi, nt ühistu- või kogukonnapõhiseid taastuvenergiaprojekte, tugevdada kodanike ja energiateenuse ettevõtjate vahelist sidet, ergutada aktiivsemate ja säästvamate reisimisviiside kasutamist, töötada välja arukate linnade lahendused ja neid rakendada, võtta kasutusele tulevikukindel jaotustaristu, et toetada keskkonnahoidlikku liikuvust linnades ning edendada hoonete renoveerimist ja isoleerimist, sealhulgas homogeense isolatsiooni abil; teeb ettepaneku viia kõik mitmetasandilise valitsemise partnerid kokku rakendusliideses, millesse on aktiivselt kaasatud linnapeade pakt;

105.  peab absoluutseks prioriteediks töötada välja rahastamisvahendid, tööriistad ja innovatiivsed mudelid avaliku sektori rahaliste vahendite kasutuselevõtuks ja erasektoripoolse rahastamise võimendamiseks kohalikul, riiklikul, piirkondlikul ja Euroopa tasandil, et toetada investeeringuid niisugustes keskse tähtsusega energiatõhususe sektorites nagu hoonete renoveerimine, pöörates nõuetekohast tähelepanu pikaajaliste investeeringute eripärale; rõhutab sellega seoses Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga rolli ning EIP hallatava EFSI rolli ning nõuab kindlalt riiklike tugipankade täielikku kaasamist; tunnistab, et nende vahenditega peab kaasnema sihipärane tehniline abi; rõhutab vajadust tagada üldkasutatavate hoonete energiatõhususe kavade kulutasuvus; kutsub komisjoni üles võtma kõiki neid elemente arvesse algatuse „Arukate hoonete arukas rahastamine” väljatöötamisel;

106.  on seisukohal, et mitmesugused Euroopa fondid, millest rahastatakse energiatõhususe parandamist, peaksid olema paremini suunatud ja nende uuteks prioriteetideks tuleks seada haavatavate, väikese sissetulekuga tarbijate olukorra parandamine ning hoone omaniku ja rentija või eri omanike vaheliste huvide lahknemise probleemi lahendamine;

107.  palub komisjonil selgitada koostöös asjaomaste tööstussektorite ning riiklike, piirkondlike ja kohalike sidusrühmadega välja parimad tavad energiatõhususe rahastamiseks kogu ELis ja väljaspool liitu ning kaasata seejärel rahastamine ja uuenduslikud rahastamismehhanismid Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga, EIP ja muudesse ELi vahenditesse;

108.  toonitab, et uue energiakultuuri arendamine on energiatõhususe ja kliimamuutustega seotud eesmärkide täitmiseks hädavajalik; palub liikmesriikidel suurendada koolides kasutatavate sobivate haridusmoodulite abil noorema põlvkonna teadlikkust, et panna alus energiavaldkonna uuele tarbijakäitumisele;

Liikumine säästva majanduse suunas

109.  tuletab meelde, et Euroopa Ülemkogus 2014. aasta oktoobris saavutatud kokkulepe kliima- ja energiapoliitika raamistiku 2030 kohta hõlmab kohustust vähendada liidus kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähemalt 40 % võrreldes 1990. aasta tasemega, mis on energialiidu CO2-heite vähendamise mõõtme arendamise alus; märgib, et see otsus kujutab endast ka kõige ambitsioonikamat panust rahvusvahelistesse kliimaläbirääkimistesse, mille eesmärk on saavutada siduv kliimakokkulepe ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 21. konverentsil (COP 21) Pariisis 2015. aasta detsembris;

110.  rõhutab vajadust saavutada Pariisis toimuval COP 21 konverentsil terviklik, ambitsioonikas ja siduv kokkulepe, mis sisaldab kindlaid tagatisi, et hoida maakera keskmise temperatuuri tõus alla 2 °C võrreldes tööstusajastule eelnenud ajajärguga, samuti ülemaailmset, tugevat ja ühist läbipaistvus- ja aruandlussüsteemi, mis hõlmab järelevalvet, aruandluskohustusi ning tõhusat ja tulemuslikku vastavussüsteemi; on arvamusel, et 2020. aasta järgne rahvusvaheline kliimarežiim peaks hõlmama sätteid, mis võimaldavad suuremaid ambitsioone, toetavad kulutõhusaid leevenduspüüdlusi ning pakuvad võimalusi keskkonnaalase terviklikkuse ja säästva arengu kaitsmiseks; rõhutab, et maailma kõige suuremad saastajad peavad võtma kindla kohustuse heitkoguste vähendamiseks; rõhutab olulist rolli, mida peab täitma ELi diplomaatia kliima ja energiaga seoses;

111.  tuletab meelde, et maailma keskmise temperatuuri tõusu piiramine 2C-ga ei taga märkimisväärse kahjuliku kliimamõju vältimist; rõhutab, et CO2-heite järkjärguline kaotamine maailmas 2050. aastaks või veidi hiljem on vajalik selleks, et maailm püsiks kulutõhusal heitkoguste vähendamise kursil, mis vastab temperatuuritõusu 2C-ga piiramise eesmärgile;

112.  on veendunud, et taastuvate energiaallikate arendamine on energiakulusid arvesse võttes energialiidu jaoks väga oluline; toonitab taastuvate energiaallikate tähtsat rolli ELis energiajulgeoleku ning poliitilise ja majandusliku sõltumatuse saavutamisel, vähendades energiaimpordi vajadust; rõhutab taastuvate energiaallikate otsustavat rolli õhukvaliteedi parandamisel ning töökohtade ja majanduskasvu loomisel; on veendunud, et taastuvad energiaallikad annavad turvalist, säästvat, konkurentsivõimelist ja taskukohast energiat ning mängivad tähtsat rolli Euroopa püüdlustes saavutada juhtpositsioon rohelises majanduses ning uute tööstussektorite ja tehnoloogiate väljatöötamisel; rõhutab, et sellega seoses peaks praegune energiaturu korraldus olema dünaamilisem ja paindlikum, et integreerida turuga erinevad energiaallikad; juhib tähelepanu asjaolule, et taastuvenergia tootmiskulud on viimastel aastatel märkimisväärselt langenud; rõhutab, et taastuvate energiaallikate integreerimiseks on tähtis arendada piiriülest taristut ning tõhustada teadusuuringuid ja innovatsiooni arukamate energiavõrkude arendamise ja uute energiasalvestuslahenduste, samuti paindlike tootmistehnoloogiate valdkonnas;

113.  väljendab heameelt komisjoni võetud kohustuse üle muuta Euroopa Liit ülemaailmseks liidriks taastuvate energiaallikate kasutamises; nõuab tungivalt, et komisjon esitaks selleks toimiva ja teostatava strateegia; palub liikmesriikidel ja komisjonil tagada taastuvenergia õigusraamistike läbipaistvus, sidusus, stabiilsus ja järjepidevus ning vältida tagasiulatuvaid muutusi investeeringuid puudutavates majandustingimustes, et suurendada investorite usaldust ning aidata kaasa taastuvenergia kulutõhusale kasutuselevõtule kõigis ELi piirkondades; rõhutab toetuskavade parema koordineerimise vajadust kooskõlas Euroopa Komisjoni suunistega taastuvenergia toetuskavade koostamise kohta, et vältida võimalikke turumoonutusi ja tagada taastuvate energiaallikate tulemuslik toetamine; rõhutab, et õiged turutingimused energiatõhususse, taastuvatesse energiaallikatesse ja arukatesse taristutesse investeerimiseks on kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise jaoks otsustava tähtsusega; rõhutab, et energialiidu raames tuleks optimeerida turupõhiseid Euroopa energiaallikate edendamise vahendeid kui vahendeid, mille abil tagada energiasüsteemi võimalikult kulutõhus ja keskkonnasõbralik ümberkujundamine;

114.  rõhutab, et meie energiasüsteemide muutmiseks peab EL riiklike toetuste ja riigiabi süsteemide puhul tagama võrdsed sisetingimused, mis ei tugevda ebaõiglaselt teatavate tehnoloogiate ja ettevõtjate turgu valitsevat seisundit; tunneb sellega seoses heameelt komisjoni 10. oktoobri 2014. aasta aruande üle ELi energiatoetuste ja ­kulude kohta ning kutsub komisjoni üles aruannet igal aastal ajakohastama, et paremini kindlaks teha, millised sektorid ja valdkonnad vajavad täiendavaid rahalisi vahendeid ja millistes sektorites esineb toetuste tõttu turumoonutusi;

115.  rõhutab vajadust lõpetada keskkonnakahjulikud toetused, mis tuleb kindlaks teha ja kiiresti kaotada, sest nende toetustega raisatakse nappi avaliku sektori raha algul saastamiseks ja hiljem puhastamiseks;

116.  rõhutab, et üleminek konkurentsivõimelisele ja säästvale vähese CO2-heitega majandusele pakub märkimisväärseid võimalusi uute töökohtade, innovatsiooni, majanduskasvu ning väiksemate äriotstarbeliste ja kodumajapidamiste energiaarvete jaoks; tunnistab siiski, et neid võimalusi saab ära kasutada vaid tugeva koostöö kaudu komisjoni, liikmesriikide, kohalike ja piirkondlike omavalitsuste, kodanike ja tööstuse vahel, millega kaasnevad kõige tulemuslikumad stiimulid ja õigusraamistikud; märgib, et nõuetekohaselt juhitav CO2-heite vähendamine ei tohiks tuua kaasa suuremaid energiakulusid, kütteostuvõimetust, Euroopa majanduse deindustrialiseerimist ega töötuse suurenemist; nõuab seetõttu kindlalt, et sotsiaalpartnerid kaasataks aktiivselt jätkusuutlikule energialiidule ülemineku sotsiaalse mõjuga tegelemisse; rõhutab, et EL vajab kogu ELi hõlmavat ning samal ajal turupõhist ja tehnoloogiliselt neutraalset poliitikat, milles võetakse arvesse kõiki asjaomaseid õigusakte ja asjaomaseid ELi eesmärke, täites neid ühiskonnale võimalikult väikeste kuludega;

117.  tuletab meelde, et fotogalvaanikatööstus peab olema Euroopa tööstuspoliitika keskmes, et rahuldada kasvava ülemaailmse turu nõudlust ajal, mil suurem osa fotoelektrilisi elemente ja mooduleid toodetakse väljaspool Euroopa Liitu, peamiselt Hiinas; rõhutab, et EL peab osalema selles uues investeerimistsüklis, et hoida oma liidripositsiooni teadus- ja arendustegevuses, masinatööstuses ja teatavates teistes valdkondades, nagu vaheldid ja süsteemide tasakaal, ning uuesti saavutada liidripositsioon seadmete tootmises (elemendid ja moodulid); on veendunud, et EL peaks seadma eesmärgiks selle, et 2020. aastaks moodustaksid vähemalt 20 % tema turust kohapeal toodetud elemendid ja moodulid;

118.  tunnistab taastuvenergia osakaalu suurendamisest saadavat kasu soojusenergia turul, eeskätt hoonete puhul; rõhutab suuremat paindlikkust, mida pakub soojusenergia taristu ja salvestamisvõimalused vahelduvate taastuvenergia allikate integreerimise hõlbustamisel, salvestades energia soojusenergia vormis; kordab, et energiajulgeoleku suurendamiseks võib arendada kaugkütte- ja jahutusvõrke, mis on parim võimalus säästva soojusenergia suuremahuliseks integreerimiseks linnadesse, sest need võivad samaaegselt pakkuda mitmesugustest allikatest pärinevat soojusenergiat ega sõltu ühest allikast;

119.  palub komisjonil tagada, et liikmesriigid kehtestaksid miinimummäärad taastuvenergia tootmisele uutes ja renoveeritud hoonetes ning et taastuvenergia projekte toetavad kiired haldus- ja võrguga liitumise menetlused, eelkõige rakendades direktiivi 2009/28/EÜ artikli 13 lõiget 4 ja lõike 1 punkti f ning direktiivi 2009/72/EÜ artikli 7 lõiget 3; palub komisjonil suurendada olemasolevate asjakohaste õigusaktide läbivaatamise ajal taastuvenergiasüsteemidega varustatud hoonete arvu, nõuda haldusmenetluste ühtset kontaktpunkti väikeste taastuvenergia projektide puhul ja lihtsat teavitamist taastuvenergiat tootvate käitiste puhul, mille toodang kulub täielikult oma tarbeks, ning luua raamistik uuenduslike võrguühenduste korraldusele ja võrguteenustega kauplemisele jaotusvõrgu tasandil;

120.  palub komisjonil võtta vastu ELi kütte ja jahutuse strateegia, milles määratakse kindlaks kõik vajalikud meetmed ja koostoimed, et vähendada kõnealust sõltuvust elumajade, kaubandus- ja tööstushoonete sektorites, aidates samal ajal kaasa ELi energia- ja kliimaeesmärkide täitmisele, saavutades energia kokkuhoidu, tugevdades Euroopa majanduse konkurentsivõimet, edendades majanduskasvu ja töökohtade loomist ning süsteemset innovatsiooni; rõhutab, et see kütte ja jahutuse strateegia peaks hõlmama kõiki energialiidu viit mõõdet;

121.  rõhutab, et hüdroenergia on oluline, piirkonnale omane, taastuv ja turvaline energiaallikas, mille arvele langeb 11% kogu Euroopa energiatoodangust; rõhutab, et seepärast mängib hüdroenergia jätkuvalt energia tootmisel ja salvestamisel tähtsat rolli ning annab olulise panuse Euroopa majanduse CO2 heitkoguste vähendamisse ja ELi sõltuvuse vähendamisse välistest energiaallikatest;

122.  palub erilist tähelepanu pöörata merega seotud taastuvatele energiaallikatele kooskõlas komisjoni teatisega sinise majanduse kohta, mis on suure potentsiaaliga tööstussektor, kuid mida on kasutatud vähem kui teisi taastuvenergia sektoreid;

123.  märgib, et kohapeal toodetud biogaasi suurem integreerimine võiks parandada energiajulgeolekut; rõhutab sellega seoses olemasoleva gaasitaristu säilitamise vajadust kõnealusel eesmärgil;

124.  märgib, et säästvast metsandusest saadud biomass võib aidata saavutada raamistiku 2030 kliima- ja energiaeesmärke;

125.  märgib, et ELi praegust biokütuste poliitikat on laialdaselt kritiseeritud selle pärast, et see ei võta arvesse maakasutuse kaudse muutusega seotud kasvuhoonegaaside heitkoguseid, mis võivad vallanduda, kui olemasolev põllumajandustootmine liigub harimata maale, seda nii ELis kui ka väljaspool ELi;

126.  on arvamusel, et jätkusuutlik lähenemisviis ELi energiajulgeoleku eesmärkide saavutamisele ei tohiks täiendavalt laiendada maal kasvatatud biokütuste kasutamist ning paremad valikud on parandada sõidukite kütusetõhusust, vähendada transpordinõudlust, vähendada intensiivset karjakasvatust ning suurendada jäätmetest ja jääkidest saadud biokütuste kasutamist, mis ei põhjusta täiendavat maakasutuse muutust;

127.  ootab ja nõuab kindlalt toetust projektidele ja investeeringutele, mis muudavad süsinikujäätmed kapitaliks vähese CO2-heitega kemikaalide ja täiustatud biokütuste tarbeainena (st kasutades mikroobe, mida kasvatatakse süsinikurikastel heitgaasidel ja mis muundatakse kütusteks ja kemikaalideks, mis asendavad fossiilsetest ressurssidest tehtud kütused ja kemikaalid (ehk esimese põlvkonna biokütused)) ning vähendavad seeläbi tööstusprotsessides, näiteks terase tootmisel, tekkivaid heitkoguseid ja saasteaineid;

128.  rõhutab asjaolu, et tõelises ringmajanduses peavad jäätmed jõudma majandusse tagasi toorainena, et toote lisaväärtus säiliks nii kaua kui võimalik, ning seetõttu on korduskasutamiseks ja ringlussevõtuks ettevalmistamine palju tähtsam kui põletamine; juhib tähelepanu asjaolule, et paljudes liikmesriikides on jäätmepõletustehaste võimsus juba liiga suur; rõhutab, et on vaja paremini kavandada ja teavet jagada ning vältida lukustamisefekti; nõuab tungivalt, et komisjon võtaks arvesse energialiidu ja ringmajanduse vahelist seost;

129.  tuletab meelde, et Euroopa tööstus ja VKEd on Euroopa majanduse jaoks ülimalt olulised, ning tunnistab, et Euroopa tööstuse konkurentsivõime ja VKEd saaksid väiksematest energiakuludest märkimisväärset kasu;

130.  rõhutab, et innovatsioon ja moderniseerimine, mis on suunatud energia- ja ressursitõhusamatele tööstusprotsessidele, aitavad tugevdada ELi tööstuse konkurentsivõimet; juhib tähelepanu taastuva soojusenergia tehnoloogia alasele innovatsioonile, mis võib vähendada importi ja kulusid ning tõhustada süsteemi toimimist, et tulla toime kõrgetemperatuurilise kütte nõudlusega tööstussektorites; rõhutab, et Euroopa hoonete renoveerimise ja moderniseerimise märkimisväärne väljakutse loob turu kõrgefektiivsetele ehitusmaterjalidele, seadmetele ja vahenditele ning pakub seetõttu märkimisväärset võimalust Euroopa ehitussektori tootjatele ja paigaldajatele innovatsiooniks ja niisuguste töökohtade loomiseks, mida ei ole võimalik ümber paigutada;

131.  märgib, et 2030. aasta kliima- ja energiaeesmärkide saavutamise vahendid tuleb lisada liikmesriikide tööstuspoliitikasse, võttes arvesse reindustrialiseerimise vajadust; on arvamusel, et ELi õigusraamistik ning ELi kliima- ja energiapoliitika eesmärgid peaksid olema järjepidevad ning järgima paindlikumat ja turupõhisemat lähenemisviisi, pidades silmas vastupidava energialiidu tagamist, inkorporeerides 2030. aasta poliitilised kliimaeesmärgid ja reindustrialiseerimise eesmärgid, et täiendada liikmesriikide tööstuspoliitikat;

132.  rõhutab, et teadusuuringute ja tehnoloogilise innovatsiooni tulemuslik kasutamine edendab Euroopa tööstuse juhtpositsiooni ning tugevdab Euroopa ettevõtjate ja tööstuse konkurentsieelist ja ärilist tasuvust ning loob töökohti, aidates samal ajal kaasa ELi peamiste energia- ja kliimapoliitika eesmärkide saavutamisele, muu hulgas energianõudluse vähendamisele, varustuskindlusele, konkurentsivõimele ning energiatootmise, -jaotamise, -transpordi ja -tarbimise säästvale arengule, võitlusele kütteostuvõimetuse vastu, kasvuhoonegaaside heitkoguste, taastuvate energiaallikate ja energiatõhususega seotud ELi eesmärkide saavutamisele ning Euroopa energiaallikate parimal viisil kasutamisele;

133.  palub komisjonil kaitsta energiamahukate tööstusharude konkurentsivõimet ja tagada pikaajaline planeerimiskindlus tööstusinvesteeringute puhul, mis peab kajastama komisjoni püüdlust suurendada 2020. aastaks tööstuse panust SKPsse 20 %ni;

134.  toonitab heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) keskset rolli kulutõhusa turupõhise vahendina Euroopa energiasüsteemi CO2-heite vähendamiseks ning ELi 2030. aasta ja sellele järgneva aja heitkoguste vähendamise eesmärgi saavutamiseks; rõhutab, et lisaks turustabiilsusreservile tuleks ellu viia HKSi 2020. aasta järgne struktuurireform, et võtta arvesse 2030. aasta CO2-heite vähendamise eesmärki ning seni, kui muudes tähtsamates majandusriikides ei tehta võrreldavaid jõupingutusi, peaks see hõlmama ELi tasandil käegakatsutavaid ja ühtlustatumaid CO2 lekke alaseid meetmeid;

135.  palub komisjonil uurida täiendavalt CO2-ga seotud kaudseid kulusid ja nende mõju elektrihindadele (ja osakaalu elektrihindades) liikmesriikides;

136.  rõhutab, et HKSi tulusid tuleks kasutada eelkõige selleks, et toetada vähese CO2-heitega innovatsiooni, energiatõhusust ja muid CO2-heite vähendamise meetmeid;

137.  tunnistab, et Euroopa energiaallikad ja tõhusad tehnoloogiad, näiteks koostootmine, annaksid olulise panuse ELi energiajulgeolekusse ja kasvuhoonegaaside heitkoguste alaste eesmärkide saavutamisse; on sellega seoses veendunud, et energialiit peab kajastama liikmesriikide õigust kasutada nende käsutuses olevaid mis tahes turvalisi ja säästvaid vähese CO2-heitega energiaallikad;

138.  tunnistades, et energiaallikate valik kuulub eelkõige liikmesriikide pädevusse, võtab teadmiseks üldsuse mured, mis on seotud hüdrolõhkumise ja tagajärgedega, mida kõnealune tehnoloogia võib endaga kaasa tuua kliimale, keskkonnale ja rahvatervisele ning ELi CO2-heite vähendamise pikaajalise eesmärgi saavutamisele; tunnistab lisaks, et mittetraditsiooniliste kütuste piiratud potentsiaal ELi tulevase energianõudluse rahuldamisele kaasa aitamisel koos selle suurte investeerimis- ja kasutuskulude ning praeguste ülemaailmsete madalate naftahindadega, on muutnud küsitavaks, kas hüdrolõhkumine saab olla Euroopa Liidus elujõuline tehnoloogia; on veendunud, et üldsuse muresid tuleb nõuetekohaselt käsitleda ning et mis tahes hüdrolõhkumisalane tegevus peaks vastama kõrgeimatele kliima-, keskkonna- ja rahvatervisealastele standarditele; palub liikmesriikidel, kes kavatsevad kasutada hüdrolõhkumist, järgida komisjoni 2014. aasta soovitust, milles esitatakse miinimumpõhimõtted süsivesinike (näiteks kildagaas) uurimiseks ja tootmiseks suuremahulise hüdrolõhkumise teel;

139.  palub komisjonil ja liikmesriikidel jätkata aktiivselt vananenud, kõige saastavamate või ebaturvaliste elektrijaamade sulgemist, mille eesmärk on vähendada ka turul praegu esinevat tootmise ülevõimsust;

140.  kutsub komisjoni üles parandama süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise kasutuselevõtu tingimusi; on veendunud, et süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine võiks toetada üleminekut vähese CO2-heitega energiaturule ning et see võib aidata lepitada energialiidu eri eesmärke seoses mitmekesise ja turvalise energiavarustusega ning samaaegselt saavutada ELi 2050. aasta tegevuskava eesmärkide täitmiseks vajaliku kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise;

141.  on veendunud, et CO2-heite vähendamise tehnoloogiaid, nagu süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine ning süsinikdioksiidi kogumine ja kasutamine, tuleb edasi arendada ning neid peab parandama ulatuslike teadusuuringute ja innovatsiooni abil, et tagada, et sellised tehnoloogiad võimaldavad vähendada või isegi nullida keskkonnamõju, mille tekitavad fossiilkütused, mis endiselt moodustavad enam kui 40 % ELi energiatoodangust ning jäävad tõenäoliselt oluliseks energiaallikaks ka tulevikus;

142.  palub komisjonil luua innovatsioonifond NER400, mis peaks toetama vähese CO2-heitega näidisprojekte ning mille aluseks on süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise ning taastuvate energiaallikate programm NER300, kuid mille kohaldamisala on laienenud uuendustele CO2-heite vähendamise vallas tööstussektoris;

143.  märgib, et tuumaenergia moodustab 27 % ELi elektritootmisest ja üle poole vähese CO2-heitega elektrienergiast kogu ELis 2014. aastal, et 130 tuumajaama 132st lõpetavad oma tegevuse 2050. aastaks, mis tekitab suure tühimiku vähese CO2-heitega baaskoormuselektri osas ELi elektritootmises; tunnistab samas, et sellal kui mõned liikmesriigid on otsustanud loobuda tuumaenergiast, soovivad teised liikmesriigid välja töötada uusi tuumaenergiaprojekte, et saavutada oma riiklikud ja ELi energia- ja kliimapoliitika eesmärgid, ning kutsub komisjoni üles tagama, et EL looks raamistiku, mis võimaldaks nendel liikmesriikidel, kes soovivad välja töötada tuumaenergiaprojekte, seda ELi siseturu- ja konkurentsieeskirjade tingimustes teha;

144.  märgib, et tuumaenergia on üks kõige olulisemaid panuseid Euroopa energiasüsteemi, kuna selle CO2- heitkogused on väiksemad ning samal ajal vähendab see sõltuvust impordist, tagab stabiilse energiatootmise, mis suudab teenindada siseturgu ning on aluseks stabiilsele energiasüsteemile, kuhu taastuvad energiaallikad saab järk-järgult integreerida;

145.  nõuab, et liikmesriigid, kes loobuvad järk-järgult tuumaenergiast, tagaksid, et see asendatakse sellise elektritootmisega, mis tagaks sama suure energiavarustuse ning aitaks stabiliseerida ühtset tootmis- ja jaotussüsteemi;

146.  on veendunud, et ehkki liikmesriigid peavad ise otsustama oma energiaallikate valiku üle ja iga liikmesriik otsustab suveräänselt oma majanduse CO2-heite vähendamise viisi üle, on ELi tasandil toimuv poliitika ja tehnoloogia arengu koordineerimine vajalik Euroopa ja liikmesriikide kliima- ja energiaeesmärkide saavutamiseks; tunnistab, et mõnes valdkonnas on ELi tasandi poliitika kõige tõhusam ning mõnes valdkonnas on liikmesriikidevaheline tihe koostöö ja kooskõlastamine otsustava tähtsusega; tunnistab, et niisuguse kooskõlastamise tagamiseks on vaja tugevat ja usaldusväärset juhtimisprotsessi;

147.  palub, et komisjon esitaks ettepanekud ajakohastamisfondi loomise kohta koos rangete kriteeriumide ja suunistega, et rahastataks ainult tegelikke energia ajakohastamise projekte, mis valitakse tehnoloogianeutraalse lähenemisviisi ja selle alusel, kas on tõendatud nende vastavus ELi 2030. aasta kasvuhoonegaaside eesmärkidele;

148.  rõhutab, et EIP tuleks kaasata nimetatud ajakohastamisfondi kriteeriumide ja suuniste väljatöötamisse;

149.  palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada, et energialiidu väljakujundamisel tagatakse keskkonna- ja kliimakaitse, parem õhukvaliteet, väiksem sõltuvus välisest energiast, bioloogiline mitmekesisus, tööhõive ja Euroopa tööstuse konkurentsivõime tehnoloogiaalase innovatsiooni ja juhtpositsiooni alusel;

150.  rõhutab, et energia tuleb muuta taskukohaseks kõigile ELi kodanikele; leiab, et asjatu tarbimise vältimine tõhususe suurendamise, paremate ühenduste, suurema turuintegratsiooni ja säästvasse energiasse, eelkõige hoonetesse investeerimise abil võimaldab paljudele majapidamistele võrdsetel tingimustel juurdepääsu ühtsele, säästvale, konkurentsivõimelisele ja turvalisele energiaturule ning võimaldab vältida kütteostuvõimetust, mis 2012. aastal mõjutas ühte neljast ELi kodanikust; palub komisjonil esitada teatis kütteostuvõimetuse kohta Euroopas koos selle vastu võitlemise tegevuskavaga, mis sisaldab kütteostuvõimetuse määratlust ja näitajaid;

Liikumine energiatõhusa ja vähese CO2-heitega transpordisektori suunas

151.  märgib, et transpordisektor moodustab Euroopa energia lõpptarbimisest hinnanguliselt 30 % ning et 94 % transpordisektorist sõltub naftasaadustest; on seepärast seisukohal, et tulevikku suunatud kliimamuutuste poliitikat järgiva tugeva energialiidu raamstrateegia keskmes peaks olema keskkonnahoidlikum energiasüsteem, millel on selge seos transpordisektori CO2-heite vähendamisega; rõhutab, et meetmete ühitamine energiatõhususe ja taastuvenergia edendamiseks ning innovatiivsete energiatehnoloogiate arendamiseks on äärmiselt tähtis, et saavutada Euroopa transpordisüsteemide jaoks keskkonnasäästlik energiaallikate jaotus; peab vajalikuks mitmekesiste taastuvate energiaallikate, sealhulgas raskeveokites ja meretranspordis veeldatud maagaasi kasutamise ergutamist; nõuab komisjonilt tungivalt ettepanekuid keskkonnale kahjulike maksusoodustuste kaotamise kohta; ergutab sellise teadus- ja uuendustegevuse toetamist, mille eesmärk on leida tehnoloogiliselt paremaid liikuvusega seotud lahendusi, samuti lahendusi tugitehnoloogiate ja poliitika valdkonnas;

152.  märgib, et transpordisektori CO2-heite vähendamine eeldab energia, transpordi, kaubanduse, teadustegevuse ja innovatsiooni poliitikavaldkondade meetmete integreerimist; rõhutab piiriüleste ühtsete lähenemisviiside tähtsust riigiti killustatuse vältimiseks ning toonitab vajadust kehtestada standardid ja koostalitluse nõuded, mis võimaldaksid Euroopa ettevõtetel turu pakutavaid võimalusi ära kasutada;

153.  märgib, et sõidukite paranenud tulemuslikkuse nõuded ja kütusesäästlikkus on olulised nii ELi naftast sõltuvuse kui ka kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisel, ning palub seetõttu tööstusel, liikmesriikidel ja komisjonil jätkata ja kiirendada jõupingutusi selles valdkonnas, tagades hiljutiste skandaalide valguses, et heitkoguste mõõtmine ei ole mitte ainult täpne, vaid ka peegeldab tegelikkusele vastavaid sõidutingimusi; palub komisjonil läbi vaadata sõiduautode ja kaubikute CO2-heite standardid 2020. aasta järgseks perioodiks; märgib siiski, et pikaajaline lahendus transpordi heitkoguste vähendamiseks ning energianõudluse vähendamise ja tarnete mitmekesisuse tagamiseks peitub alternatiivsetes kütustes, taastuvallikatest toodetud elektrienergiaga varustamises ning säästlikumate transpordiliikide edendamises;

154.  toetab terviklikku maanteetranspordi paketti, mis soodustab taristu tõhusamat põhihinnakujundust ning arukate koostalitlusvõimeliste transpordilahenduste kasutuselevõttu; rõhutab, et energiatõhusust saab parandada digiteerimise toetamise, arukate transpordisüsteemide kasutamise ja uuenduslike transporditeenuste väljatöötamisega; nõuab transpordisektori tulevikku suunatud teadusuuringute ja innovatsiooni strateegiat; toetab linna- ja maapiirkondade säästvate liikuvuskavade väljatöötamist, et vähendada liiklusest tingitud saastet, ummikuid, müra ja liiklusõnnetusi; usub, et kõnealuste kavade eesmärk peaks olema puudega kasutajatele ja kuludele mõeldes ebavõrdsuse kaotamine;

155.  pooldab üleminekut säästvamatele ja energiatõhusamatele transporditeedele ja -liikidele nagu raudtee-, lähimereveo, sisevee- ja meretransport, muutes need konkurentsivõimelisemaks ja CO2-heite vähendamise poolest tõhusamaks; rõhutab sellega seoses ühendvedude tähtsust;

156.  palub komisjoni esitada osana transpordisektori CO2-heite vähendamise meetmetest terviklik maanteetranspordi strateegia ning toetada maanteetranspordis elektromobiilsuse kiiremat arendamist ja kasutuselevõttu;

157.  juhib tähelepanu sellele, et elektrisõidukite kasutuselevõtuga kaasneb suur koormus elektrienergia tootmisele, ning nõuab hindamisi, et teha kindlaks, mil määral piisab praegusest tootmisvõimsusest;

158.  palub komisjonil vaadata läbi sõiduautode kütusekulu ja CO2 heitkoguste märgistamise kava, et tagada tarbijatele täpsem, asjakohasem ja võrreldavam teave CO2 heitkoguste ja kütusekulu kohta, et juhtida tarbija valikut kõige energiatõhusamate autode poole ning sellega ergutada tootjaid parandama oma sõidukite energiatõhusust ja suurendama energiajulgeolekut;

159.  nõuab kindlalt, et komisjon kiirendaks muudetud testtsükli kasutuselevõttu, tagamaks, et CO2 ja muud sõidukitest tekkivad saasteainete heitkogused kajastavad tegelikes sõidutingimustes tekkivaid heitkoguseid;

160.  palub komisjonil kiirendada täiustatud tehnoloogiate integreerimist uuenduslikku raudteesektorisse raudteetranspordile ülemineku algatusega, mis võib olla keskkonnasäästliku ühistranspordi saavutamise jaoks määrava tähtsusega;

161.  tuletab meelde, et rahvusvahelisele laevandusele ei kehti endiselt siduvad kohustused vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid, kuid samal ajal toimub selles valdkonnas suur liikluse kasv; kutsub komisjoni üles esitama seadusandlikku ettepanekut kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärkide kohta rahvusvahelises laevanduses, kui Rahvusvahelises Mereorganisatsioonis (IMO) ei lepita enne 2016. aasta lõppu kokku siduvates meetmetes;

162.  rõhutab vajadust parandada transpordi-, kütte- ja jahutus- ning elektrisektori CO2-heite vähendamise strateegiate koordineerimist; palub komisjonil esitada tervikliku kava CO2-heite vähendamise kohta transpordi-, kütte- ja jahutussektoris, võttes muu hulgas arvesse, et taastuvatest energiaallikatest toodetud keskkonnasõbralikku ja odavat elektrienergiat – kui see on piisavalt kättesaadav – saab kasutada elektriautode laadimiseks ning kütte- ja jahutusseadmete tööks;

163.  rõhutab vajadust eelistada EFSIst selliste transpordiprojektide toetamist, mis võimaldavad tehnoloogilist üleminekut keskkonnahoidlikule ja säästvale transpordisüsteemile; rõhutab, et teiste ELi tasandi finantstoetuse vahendite puhul tuleks esmatähtsaks pidada ühendvedude, raudtee, merelaevanduse ja siseveeteede infrastruktuuri investeerimist;

164.  ergutab komisjoni kaasama säästva turismi sertifitseerimiskriteeriumide ühtlustamise alal tehtavasse töösse kooskõlas ELi eesmärkidega ka taastuvenergia kasutamise ja CO2 heitkoguste vähendamisega seotud kriteeriumid;

Teadusuuringud, innovatsioon ja konkurentsivõime

165.  palub komisjonil tõhustada oma jõupingutusi teadustegevuses seoses Euroopa energiaressursside parema kasutamisega ning nende keskkonnamõju vähendamisega, et tagada jätkusuutlik majanduskasv, töökohtade loomine, tööstuse konkurentsivõime ning eelkõige ELi pikaajaliste kliima- ja energiaeesmärkide saavutamine;

166.  rõhutab, et sellega seoses tuleb täielikult kasutada kõiki ELi rahastamisvõimalusi, et toetada turvalisi ja säästvaid vähese CO2-heitega energiatehnoloogiaid energiatõhusust, taastuvaid energiaallikaid, arukaid võrkusid, detsentraliseeritud tootmist, paindlikku tootmist, elektrienergia salvestamist ja transpordisüsteemi elektrifitseerimist; palub komisjonil suurendada oma jõupingutusi teadustegevuses ja niisuguste tehnoloogiate kasutuselevõttu, et saavutada oma 2020. aasta, 2030. aasta ja pikemaajalised eesmärgid ning suurendada energiajulgeolekut ja aidata kaasa majanduse elavdamisele; ootab, et teadusuuringute programmi „Horisont 2020” vahekokkuvõte kajastaks neid prioriteete; tuletab meelde, et programmi „Horisont 2020” energiaalaste prioriteetide eesmärk on toetada üleminekut usaldusväärsele, säästvale ja konkurentsivõimelisele energiasüsteemile, mille põhiprioriteedid on loetletud pealkirjade all energiatõhusus, vähese CO2-heitega tehnoloogiad ning arukad linnad ja kogukonnad; tuletab meelde, et programmi „Horisont 2020” eelarves energiaalastele prioriteetidele eraldatud vahenditest vähemalt 85 % tuleb kulutada mittefossiilsete kütustega seotud valdkondadele, sh energiaalaste prioriteetide kogueelarvest vähemalt 15 % tuleb kulutada taastuvenergia- ja energiatõhususalaste tehnoloogialahenduste turule viimist toetavate meetmete rahastamiseks;

167.  on veendunud, et suuremad jõupingutused niisuguse tehnoloogia väljatöötamisel võivad olla pikaajaliselt väga kasulikud, vähendades kulutõhusalt CO2-heidet ning tootmiskulusid ja energianõudlust ning suurendades seeläbi tööstuse konkurentsivõimet;

168.  võtab teadmiseks Euroopa tehnoloogilise juhtpositsiooni sellistes olulistes sektorites nagu tuuleturbiinid, elektrikaablid, võrguarendused ja -teenused ning linnatranspordi süsteemid; peab kahetsusväärseks, et kõnealune juhtpositsioon on surve all ning palub komisjonil võtta kiiresti meetmeid selle hoidmiseks;

169.  nõuab tungivalt, et komisjon töötaks välja algatuse ELi ülemaailmse tehnoloogia- ja innovatsioonialase juhtrolli kohta taastuvenergia ja vähese CO2-heitega energia tehnoloogiate valdkonnas (sealhulgas lainete energia, ujuvate päikesepaneelide tehnoloogia ja vetikatest toodetud biokütused) ning et komisjon edendaks avaliku ja erasektori teadus-, arendus- ja uuendustegevust nendes valdkondades;

170.  palub liikmesriikidel ja komisjonil tagada riiklike ja Euroopa uurimisprogrammide parem koostoime ning koordineerimine, eelkõige energia, transpordi, IKT ja ehituse valdkonnas, et tagada esmajärjekorras tähelepanu pööramine sellistele ühistele väljakutsetele nagu energiatõhususe suurendamine, keskendudes mitte ainult küttesektorile, vaid ka jahutamisele, väikesemahuliste taastuvate energiaallikate edendamine, kasvuhoonegaaside heite vähendamine, energiajulgeoleku suurendamine ja uute taastuvenergia allikate arendamine, ning maksimaalselt suurendada uute tehnoloogiate turuleviimist;

171.  rõhutab lisaväärtust, mida pakub IKT integreerimine energiasüsteemi, ja palub, et komisjon kehtestaks nutivõrkudele ühised standardid ülekandesüsteemi tasandil, et tagada stabiilne varustus ja vaba piiriülene energiavoog ning aidata kaasa energiajulgeolekule, ning jaotussüsteemi tasandil, et tagada tarnekindlus kohalikele kogukondadele, linnadele ja piirkondadele; seoses sellega rõhutab nutikamate energiavõrkude ja uute energia salvestuskohtade tähtsust taastuvate energiaallikate osakaalu suurendamisel;

172.  tunnistab, et nutimõõteseadmed annavad olulise panuse jaotusvõrgu teenustesse; rõhutab, et tarbijad jäävad oma andmete tegelikeks omanikeks ning et jaotusvõrguettevõtjatele ja teistele käitajatele edastatud andmed tuleks muuta anonüümseks, et täielikult austada õigust eraelu puutumatusele;

173.  on veendunud, et energia siseturu edasine areng on lahutamatult seotud digitaalse ühtse turuga; palub komisjonil parandada ühendust energialiidu ja digitaalse ühtse turu vahel tarbijatele energiateenuste kättesaadavuse suurendamise kaudu digitaalsete platvormide abil ja konkurentsivõimelisema, läbipaistvama ja digitaalmajandusse integreeritud energia siseturu arendamise kaudu;

174.  palub komisjonil ja liikmesriikidel suurendada IT-alast turvalisust ja elutähtsate energiataristute kaitset, mis pakuvad tarbijatele väga tähtsaid teenuseid, eriti seoses tööstustoodangu arendamise ja IKT rolli suurenemisega energiasektoris; rõhutab seetõttu, kui oluline on võtta vastu ja õigeaegselt rakendada võrgu- ja infoturbe direktiiv, et säilitada elutähtsa taristu kõrge võrgu- ja infoturbe tase;

175.  toonitab, et liikmesriigid peaksid programmi „Horisont 2020” raames võtma prioriteediks säästva, turvalise ja vähem väljaarendatud energiatehnoloogia kulude alandamise, eelkõige sellise tehnoloogia puhul, mis aitab kaasa kasvuhoonegaaside heitkoguste ülemaailmsele vähendamisele ja ELi 2030. aasta eesmärkide saavutamisele; palub nii komisjonil kui ka liikmesriikidel tagada selge õigus- ja strateegilise raamistiku ning rahastamisvõimalused teadus- ja arendustegevuse algatustele ning kasutuselevõtu projektidele, millega aidatakse Euroopa Liidul saavutada oma kliima-, energia- ja keskkonnaeesmärke ning suurendada majanduse konkurentsivõimet; tunneb heameelt asjaolu üle, et komisjon võttis vastu läbivaadatud SET-kava; rõhutab, et teadus- ja arendustegevuses ning innovatsioonis tuleks keskenduda pigem erinevate olemasolevate või väljatöötatavate lahenduste süsteemiintegratsioonile, mitte teineteisest eraldatult üksikutele sektoritele ja tehnoloogiatele;

176.  mõistab, et ELi, sh Euroopa tööstuse tulevase konkurentsivõime tagamiseks on tähtis saavutada edu keskkonnasõbraliku ja kulutõhusa innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevuse valdkonnas;

177.  palub, et komisjon kaardistaks selgelt eri rahastamisvõimalused, nagu programm InvestEU, Euroopa ühendamise rahastu (ühishuviprojektid), teadus- ja arendustegevuse fondid, struktuuri- ja investeerimisfondid, nutivõrkude rahastamisvahendid (ERA-Net Plus), programm „Horisont 2020”, EIP, Euroopa majanduse elavdamise energeetikakava (EEPR), Euroopa ühendamise rahastu – energia (CEF-E), NER 300, söe ja terase teadusfondid ning Eurogia+, ning selgitaks iga nimetatud programmi abikõlblikkuseeskirju;

Energialiidu loomine: kodanikud ja linnad

178.  tuletab meelde 6000 Euroopa linna lubadust olla liidrid energia ülemineku protsessis, eelkõige linnapeade pakti kaudu; nõuab, et komisjon võtaks täielikult kasutusele selle võrgustiku ja ka muud algatused, nagu aruka energiakasutusega linnad ja külad ning ühendus Energy Cities, ning annaks neile edasiseks arenguks rahalisi ja inimressursse; leiab, et linnapeade pakti osapooltele tuleks anda eelisjuurdepääs Euroopa rahastamisele;

179.  rõhutab, et aktiivse hariduse/koolituse ja oskuste arendamise strateegiad on olulised üleminekul säästvale ja ressursitõhusale majandusele; palub liikmesriikidel välja töötada sihtotstarbelised kodanike koolitus- ja haridusprogrammid ja soodustada kohaliku kogukonna juhitud haridust, et vähendada energiavajadust ning toota taastuvenergiat; rõhutab, et energialiidu edukas toimimine nõuab võrdset juurdepääsu esmaõppele ning elukestvale haridusele ja koolitusele, mis on hädavajalik nii muutuvatele oludele ja kodanike soovidele kui ka tööturu vajadustele reageerimiseks; tuletab meelde, et koolitus- ja oskuste täiendamise programmid on hädavajalikud ning võimaldavad töötajatel täielikult ära kasutada säästvate ja kohalike töökohtade potentsiaali, mis tuleneb taastuvenergia arengust;

o
o   o

180.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja energiaühenduse lepingupooltele.

(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0344.
(2) ELT C 264 E, 13.9.2013, lk 59.
(3) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0088.
(4) ELT C 332 E, 15.11.2013, lk 28.
(5) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0444.
(6) ELT C 188 E, 28.6.2012, lk 42.
(7) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0094.
(8) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0445.


Euroopa elektrivõrgu tugevdamine 2020. aastaks
PDF 187kWORD 87k
Euroopa Parlamendi 15. detsembri 2015. aasta resolutsioon elektri 10 % ühendatuse eesmärgi saavutamise ja Euroopa elektrivõrgu tugevdamise kohta 2020. aastaks (2015/2108(INI))
P8_TA(2015)0445A8-0330/2015

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Elektri 10 % ühendatuse eesmärgi saavutamine” (COM(2015)0082),

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 15.–16. märtsi 2002. aasta järeldusi,

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 20.–21. märtsi 2014. aasta järeldusi,

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 23.–24. oktoobri 2014. aasta järeldusi,

–  võttes arvesse Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustiku 2014. aasta kümneaastast võrgu arengukava,

–  võttes arvesse 4. märtsi 2015. aasta Hispaania, Prantsusmaa, Portugali, Euroopa Komisjoni ja EIP vahelise energiaühendusi käsitleva tippkohtumise Madridi deklaratsiooni,

–  võttes arvesse Euroopa ühendamise rahastut (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1316/2013),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. juuni 2015. aasta määrust (EL) 2015/1017, mis käsitleb Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi, Euroopa investeerimisnõustamise keskust ja Euroopa investeerimisprojektide portaali ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1291/2013 ja (EL) nr 1316/2013,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit (A8-0330/2015),

Ühendatuse eelised

1.  tunneb heameelt komisjoni teatise ja strateegia kui positiivse sammu üle elektri 10 % ühendatuse eesmärgi saavutamise ja elektrienergia siseturu toimimise parandamise suunas ELis;

2.  tunnistab, et taastuvenergia, suurem energiatõhusus ja säästev energiaallikate jaotus, millega kaasneb energiasääst, ning energia siseturg, mis võimaldab vaba energiavoogu, on olulised vahendid ELi stabiilse, turvalise, sõltumatu, kaasava, läbipaistva ja konkurentsivõimelise energiasüsteemi jaoks, mis loob tulevikule suunatud säästvas majanduses kvaliteetseid töökohti ja jõukust; rõhutab asjaolu, et sellise süsteemi väljaarendamiseks on vaja suuremat elektrivõrkude ühendatust, arukaid võrke ja uut turukorraldust; on veendunud, et niisuguse süsteemi loomine ja energiasaarte kaotamine peaks olema energialiidu oluline poliitiline prioriteet;

3.  tunnistab, et elektrivõrkude ühendamine on üks olulisemaid eeltingimusi integreeritud elektrienergia siseturu väljakujundamiseks, mis aitab – eeldusel et see on hästi korraldatud – saavutada meie kliimaeesmärke, sealhulgas ELi eesmärki olla taastuvenergia valdkonnas esirinnas, ning parandab tänu suuremale energiajulgeolekule ja -sõltumatusele ELi geopoliitilist positsiooni ning vähendab energiasüsteemide eraldatust ja energiasüsteemi häirete tekke võimalust; rõhutab, et elektriühendusi tuleb ühtlasi käsitleda, kavandada ja rajada tugevas kooskõlastatud piirkondlikus koostöös, mille puhul austatakse riigi ametiasutuste pädevust energiaallikate jaotuse kindlaksmääramisel ning järgitakse samal ajal ELi pikaajalisi kliima- ja energiaeesmärke;

4.  rõhutab asjaolu, et Euroopa võrgu oluliselt suuremast ühendatusest saadav kasu ulatub majanduslikust ja geopoliitilisest mõõtmest palju kaugemale; tegemist on strateegilise põhimõttega, mis peaks viima vastupidavama ja tugevama võrguni, mis on paremini ette valmistatud mis tahes muudatuste ja häiretega toimetulekuks, ning mis võimaldab tõhusalt suunata üha rohkem taastuvatest energiaallikatest toodetavat elektrit Euroopa võrku;

5.  tuletab meelde, et IKT-l on elektrivõrkudes üha suurem roll, mistõttu on elektrisüsteemi turvalisus küberohtude suhtes haavatavam; palub komisjonil hinnata elektrisüsteemi turvariske ja koostada vajaduse korral tegevuskava nende vastu võitlemiseks;

6.  rõhutab, et täielikult integreeritud elektrienergia siseturg hõlbustaks elektriga kauplemist ja reguleerimisteenuseid, suurendaks turvalisust ning vähendaks elektrihinna volatiilsust, millest saaksid kasu kodanikud ning Euroopa tööstuse ja ettevõtjate konkurentsivõime ülemaailmses majanduses, kuna Euroopa tarbijad saaksid aastaks 2030 hoida hinnanguliselt kokku 12–40 miljardit eurot aastas;

7.  märgib, et Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustiku (ENTSO-E) andmete kohaselt võib vajalikesse üleeuroopalise tähtsusega ühendusprojektidesse tehtavate investeeringute summa ulatuda 2030. aastaks 150 miljardi euroni, ning märgib huviga, et selline investeering ühendatusesse võib aidata langetada elektrihindu vähemalt kahe euro võrra MWh kohta ja et kõnealuste investeeringute abil saaks Euroopa katta suure osa oma elektrikoormusest taastuvate energiaallikatega; tuletab meelde, et elektrienergia siseturust peavad kasu saama kõik ELi tarbijad; nõuab, et asjaomased institutsioonid jälgiksid, et kodumajapidamised, VKEd ja muud jaetarbijad saaksid tegelikku kasu, mis ei tohiks piirduda vaid hulgimüügihindadega;

8.  rõhutab, et tarbijate jaoks reguleeritud energiahindade järkjärgulisel kaotamisel tuleks arvesse võtta turukonkurentsi tegelikku taset; märgib lisaks, et energialiidu strateegia peaks tagama, et tarbijatel on juurdepääs taskukohastele, turvalistele ja jätkusuutlikele energiahindadele;

Elektri 10 % ühendatuse eesmärk

9.  tõdeb, et 10 % eesmärk, mis tuleb saavutada 2020. aastaks, on väärtuslik eesmärk ja tähtis samm õiges suunas; peab kahetsusväärseks, et kaksteist liikmesriiki, peamiselt ELi äärepoolsetel aladel, ei täida elektri 10 % ühendatuse eesmärki ning on seega elektrienergia siseturust suures osas eraldatud; rõhutab seetõttu, et rohkem tööd tuleks teha niisuguste liikmesriikide abistamiseks, kelle madalal tasemel ühendatus takistab elektrienergia siseturu väljakujundamist, et see eesmärk saavutada; on siiski seisukohal, et 10 % eesmärk iseenesest ei kajasta alati turuolukorda ja et see ei ole kehtestatud teaduslike tõendite alusel; tuletab meelde, et 10 % eesmärk seati esmakordselt 2002. aastal, tuginedes tol ajal olemas olnud energiatootmisvõimsusele; möönab, et kuigi 10 % eesmärk on oluline, ei kirjelda see ei riikide vahel liikuva elektri kogust ega kvaliteeti, näiteks olemasoleva ühendamise taristu või ühenduste vahelise olemasoleva riikliku taristu kättesaadavuse osas; on seetõttu veendunud, et ühtne olemasolevale energiatootmisvõimsusele tuginev ühendatuse eesmärk ei ole iseenesest kõigile liikmesriikidele sobiv; on seepärast veendunud, et keskpikas perspektiivis, ent tingimata 2030. aastaks on vaja kokku leppida julged ja tõenduspõhised täiendavad ühendatuse eesmärgid, mille piirkonnad on heaks kiitnud; on seisukohal, et sellised eesmärgid peaksid olema välja töötatud erinevate parameetrite alusel; palub, et komisjon hakkaks neid parameetreid kiiremas korras tehnilisest seisukohast arutama; rõhutab, et peale kvantitatiivse eesmärgi on Euroopa elektrituru toimimise allesjäänud tõkete ületamiseks hädavajalikud ka võrkudevaheliste ühenduste kättesaadavus ja avatud juurdepääs; nõuab tungivalt, et komisjon, Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet (ACER) ja riikide reguleerivad asutused tagaksid võrkudevaheliste ühenduste juurdepääsetavusega seoses läbipaistvuse ja põhjaliku järelevalve, et vältida elektrituru toimimist takistavaid kitsaskohti ja tagada elektrisüsteemide turvaline toimimine;

10.  täheldab, et näiteks Nord Pool Spoti tegevuspiirkonnas põhjustab ülekandevõime piiratus piirkondlikke hinnaerinevusi, seda hoolimata asjaolust, et riikidevaheline ühendatuse eesmärk on märkimisväärselt ületatud;

Terviklik lähenemisviis

11.  märgib, et põhivõrkude sage ülekoormatus võib olla seotud piiriüleste liinidega, kuid see võib olla ka iganenud nõrkade sisevõrkude ja riiklike võrgustike piiratud kättesaadavusega; rõhutab, et riiklike võrkude tugevdamine on hädavajalik ühenduste täieliku võimsuse ärakasutamiseks; nõuab kindlalt, et piiriüleste ja riiklike ühenduste tugevdamise/laiendamise vajaduse hindamisel lähtutaks terviklikust lähenemisviisist, et olemasolevaid ühendusliine ja olemasoleva riikliku taristu võimsust kõige paremini ära kasutada;

12.  rõhutab kolmanda energiapaketi kohast komisjoni rolli sellise lahtiseotud ja juurdepääsetava elektrituru eestkostja ning detsentraliseeritud energiasüsteemi edendajana, kus liikmesriigid annavad väiksematele tarnijatele, eriti taastuvaid energiaallikaid kasutavatele tootvatele tarbijatele kooskõlas õiglaste turueeskirjade ja omatarbe parimate tavadega juurdepääsu võrgule;

13.  märgib, et meie energiamaastik on energiat tootvate tarbijate osakaalu suurenemise tõttu muutumas üha detsentraliseeritumaks; märgib seepärast hästi kavandatud aruka põhi- ja jaotusvõrgu tähtsust; rõhutab jaotusvõrguettevõtjate suurenevat ja otsustava tähtsusega rolli turu toimimise hõlbustajatena, sest valdav osa taastuvenergia rajatistest on ühendatud jaotusvõrkudega; rõhutab sellega seoses, et võrgu kitsaskohtade kõrvaldamise alastes püüdlustes on vaja põhjalikku hindamist, et teha kindlaks, milliste meetmete kombineerimine – sealhulgas uute ülekandeliinide rajamine, kohalike arukate võrkude arendamine ning süsteemi tõhusaks ja paindlikuks muutmine – on konkreetset olukorda silmas pidades kõige optimaalsem;

14.  rõhutab, et ühendatuse taseme tõstmisest ei ole võimalik kasu saada, kui turud ja põhivõrguettevõtjad ei ole üksteisega kõrgetasemeliselt ühendatud; kutsub komisjoni üles tegema kõiki jõupingutusi, et hoida ära ühenduste loomist liikmesriikide rühmade tasandil, ja edendama ELi tasandil toimuvat ühendamist, mis hõlmab kõiki liikmesriike ja naabreid, eelkõige Euroopa naabruspoliitikas (ENP) osalevaid riike;

15.  tuletab meelde, et ühishuviprojekte hindavad komisjoni loodud piirkondlikud rühmad, mille koosseisu kuuluvad liikmesriikide, riikide reguleerivate asutuste, elektri põhivõrguettevõtjate ning projekti elluviijate, Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustiku (ENTSO-E), Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti (ACER), Euroopa Komisjoni ja muude keskse tähtsusega sidusrühmade esindajad;

16.  rõhutab asjaolu, et ühishuviprojektide nimekirja väljatöötamine peab olema läbipaistvam ja vastutustundlikum; märgib, et Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustikul, põhivõrguettevõtjatel ja projekti elluviijatel on ülekaalukas roll ühtlustatud kulude-tulude analüüsi metoodika väljatöötamisel, kümneaastaste võrgu arengukavade ja võrgueeskirjade ettevalmistamisel ning iga projekti kulude ja tulude hindamisel; tuletab meelde vajadust viia läbi täielikke hindamisi, mis hõlmavad ka majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnaalast mõju; palub sellega seoses komisjonil tagada, et neid hindamisi teeksid kvalifitseeritud eksperdid, kes on projektide elluviijatest täielikult sõltumatud; rõhutab üldise protsessi optimeerimise vajadust, edendades Euroopa Parlamendi ja muude sidusrühmade, sealhulgas kodanikuühiskonna esindajate suuremat osalemist; kutsub komisjoni, Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööametit (ACER) ja riikide reguleerivaid asutusi üles etendama proaktiivsemat rolli, et tagada neutraalsem, läbipaistvam, jälgitavam ja kaasavam konsultatsiooniprotsess; kutsub komisjoni üles hindama, millistes olukordades saaks parima võimaliku tehnika kasutamise kehtestada olulise parameetrina projektidele ELi rahaliste vahendite andmiseks;

17.  kutsub komisjoni üles selgitama paremini ühishuviprojektide paremusjärjestamise protsessi; tuletab meelde, et kaalumisele võtmiseks peaksid ühishuviprojektid sisalduma Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustiku kümneaastastes võrgu arengukavades, kuid et lõpliku rahastamisotsuse teeb komisjon projektide valimisel oma hindamiskriteeriumide alusel; palub komisjonil neid kriteeriume sõnaselgelt selgitada;

18.  kutsub komisjoni üles esitama osana energialiidu strateegilises raamistikus ette nähtud iga-aastasest põhjalikust hindamisest igal aastal Euroopa Parlamendile aruande ühishuviprojektide rakendamise ja edusammude kohta 10 % eesmärgi saavutamisel;

Loamenetlus

19.  rõhutab, et pikaldane loamenetlus on uute Euroopa kõrgepingeliinide jaoks suur probleem; kutsub liikmesriike üles hõlbustama kiiremaid menetlusi, säilitades samas avaliku huvi jaoks piisaval tasemel tagatised, sealhulgas tulemuslikud avalikud konsultatsioonid;

20.  tuletab meelde, et ühishuviprojektide nimekirjas olevate projektide suhtes kohaldatakse regulatiivset sooduskohtlemist, kiiret planeerimist, kolme ja poole aastast siduvat tähtaega loa saamiseks ning kiiremaid keskkonnaalase hindamise menetlusi ning nad võivad saada Euroopa ühendamise rahastust ja Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondist (EFSI) lisarahastust; palub komisjonil hinnata, kuidas seda kiiret planeerimist kõikides liikmesriikides rakendatakse ja järgitakse;

21.  tunnistab, et avalikkuse teadlikkus ja toetus on hädavajalik, et tagada võrkudevaheliste ühenduste projektide kiire rakendamine; tõdeb, et uute elektriliinide rajamisel ei tohi õõnestada läbipaistvaid ja kaasavaid protsesse ega kõrgeimaid keskkonnastandardeid; kutsub projekti elluviijaid üles kasutama uute võrkudevaheliste ühenduste jaoks parimat võimalikku tehnikat, et tagada võrkudesse tehtavate projektiinvesteeringute, keskkonnasäästlikkuse ja kohaliku vastuvõetavuse vahel suurem sidusus;

22.  rõhutab, et nn ühe akna süsteemi lähenemisviisi rakendamine aitab kaasa loamenetluste lühendamisele; tuletab meelde, et üleeuroopalise energiavõrgu (TEN-E) määruses nõutakse, et iga liikmesriik määraks riigi pädeva asutuse, kes vastutab riiklikul tasandil loamenetluse lihtsustamise, lühendamise ja kooskõlastamise eest; tunneb sellega seoses heameelt nn ühe akna süsteemi lähenemisviisi hindamise üle, mis on komisjonil kavas 2017. aastal, ja julgustab komisjoni selle raames hindama ühtse nn ühe akna süsteemi potentsiaali ELi tasandil;

Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti (ACER) roll

23.  märgib, et ACERis valitseb töötajate ja vahendite puudus; palub ELi eelarvepädevatel institutsioonidel anda nimetatud ametile vajalikud vahendid, eelkõige piisav hulk ameti oma töötajaid, et võimaldada ametil piisavalt ja õigeaegselt täita talle õigusaktidega ette nähtud ülesandeid; nõuab ACERi rolli tugevdamist, eelkõige Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustiku osas ning seoses riikide reguleerivate asutuste tegevuse tõhusama koordineerimise ja nendevaheliste vaidluste lahendamise ning piiriüleste reguleerimisküsimuste kooskõlastamisega;

24.  rõhutab, kui tähtis on asjaolu, et riikide energeetikasektorit reguleerivatel asutustel oleksid kvalifitseeritud töötajad, kellel on vajalikud eksperditeadmised ja vajalik sõltumatus ning kes on vajalikul määral spetsialiseerunud; kutsub komisjoni üles viima hiljemalt 2016. aasta lõpuks läbi sõltumatu auditi kõigi riikide energeetikasektorit reguleerivate asutuste käsutuses olevate vahendite ja seni saavutatud sõltumatuse määra kohta ning esitama sealhulgas soovitusi olukorra parandamise kohta;

25.  märgib, et endiselt puudub läbipaistvus turul kättesaadavaks tehtud piiriülese võimsuse arvutuste ning ühenduste piiramise sageduse, ulatuse ja põhjuste osas; avaldab sellega seoses kahtlust, kas enamiku oluliste piirangutega on täielikult tegeletud; palub komisjonil anda ACERile piisav pädevus ja piisavad volitused vajaliku teabe kogumiseks iga üksiku piiriülese ülekandevõimsuse kohta, et võimaldada ACERil tulemuslikult täita oma järelevalvekohustusi; nõuab, et see teave edastataks ACERile koos vajaliku taustteabega riikliku võrgu korralduse ja toimimise kohta; tunneb sellega seoses heameelt elektrivõrgueeskirjade kiire väljatöötamise üle; võtab teadmiseks komisjoni hiljutises teatises „Uued võimalused energiatarbijatele” esitatud kavatsused laiendada ACERi mandaati, tegevusvaldkonda ja volitusi ning tema mõttearendused selle kohta, mida see võib endaga kaasa tuua; kutsub komisjoni üles esitama sellealaseid konkreetseid soovitusi, et edendada tõelise energia siseturu väljakujundamist; märgib, et kõikide ACERile määratavate uute kohustuste täitmiseks tuleks ette näha piisavad vahendid;

Rahastamisvahendid

26.  võtab teadmiseks, et komisjoni hinnangul on 2020. aastaks kõikides liikmesriikides 10 % eesmärgi saavutamiseks vaja rahastust suurusjärgus 35 miljardit eurot; tuletab meelde, et Euroopa ühendamise rahastu määruse ((EL) nr 1316/2013) kohaselt tuleks suur osa Euroopa ühendamise rahastu energia valdkonna rahastamispaketiga ette nähtud rahalisest abist teha kättesaadavaks elektriprojektidele, ning nõuab kindlalt, et komisjon kaaluks seda asjaolu nõuetekohaselt; toetab komisjoni soovitust, et Euroopa ühendamise rahastu peaks keskenduma vähestele võtmeprojektidele; rõhutab, et erilist tähelepanu tuleb pöörata projektidele, mille raames tegeletakse kõige olulisemate ELi elektrienergia integreeritud turu puudujääkide ja piisava ühendatuse puudumise probleemidega; on seisukohal, et piisavat ELi-poolset rahastamist tuleks jätkata ka pärast 2020. aastat, et toetada selliste kaubanduslikult ebatasuvate elektrivõrkude ühendamise projektide loomist, mis on vajalikud energia siseturu toimimise ja elektrisüsteemide töökindluse tagamiseks; rõhutab Euroopa Investeerimispanga (EIP) tähtsust investorite toetamisel kaubanduslikult tasuvates elektritaristu projektides; märgib, et loodud on Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond, ning julgustab komisjoni tagama, et fond tõmbaks tulemuslikult ligi investeeringuid elektrivõrkude ühendamisse;

27.  nõuab ühtlasi tungivalt, et komisjon 1) ergutaks investeerimist parimasse võimalikku tehnikasse, mis võib olla küll kulukam, kuid mis pakub märkimisväärseid olelusringi finantseeliseid ning hoiab aega kokku ja annab tehnoloogiaalase juhtpositsiooni eelise pikas perspektiivis, 2) vaataks läbi rahastamise eeskirjad, et optimeerida olemasolevaid mehhanisme, ning 3) tugevdaks stiimuleid täiendavate investeeringute tegemiseks võrku, tehes seda muu hulgas ülekande ülekoormuse kasutamise eest saadud tulu uuesti võrku tugevdavatesse taristutesse ja tehnoloogiatesse, sh täiendavatesse ühendustesse investeerimise ergutamise abil;

Piirkondlik koostöö

Läänemere piirkond

28.  märgib, et kavandatud võrkudevahelised ühendused võimaldavad Balti riikidel eeldatavasti saavutada 10 % eesmärgi 2015. aasta lõpuks; on mures asjaolu pärast, et Balti riikide võrgud on jätkuvalt sünkroniseeritud Venemaa elektrisüsteemiga ja on sellest sõltuvad, mis on takistuseks tõeliselt integreeritud ja nõuetekohaselt toimivale Euroopa elektriturule; nõuab, et Balti riikide elektrivõrgud sünkroniseeritaks kiiresti Euroopa mandriosa võrguga, et tagada elektrienergia siseturu täielik integreerimine, suurem elektrienergia varustuskindlus ja süsteemi turvaline toimimine; palub asjaomastel liikmesriikidel astuda vajalikke samme ametliku menetluse algatamiseks ning kutsub Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustikku üles alustama ametlikku menetlust selleks, et laiendada Euroopa mandriosa sünkroniseeritud võrku Balti riikide suunas; kutsub komisjoni üles selle projekti rakendamist toetama ja jälgima; tõstab esile Põhjamaade ühist energiaturgu kui parimat tava liikmesriikidevaheliseks koostööks elektrienergia siseturu loomisel ja arendamisel; tunnistab Poola ja Põhjamaade elektriturgude suurema ühendatuse olulisust selleks, et Poola saavutaks oma 10 % eesmärgi; tunneb heameelt Läänemere energiaturu ühendamise tõhustatud tegevuskava käsitleva vastastikuse mõistmise memorandumi allkirjastamise üle; rõhutab, et Läänemere energiaturu ühendamise tegevuskava kaudu tehtav piirkondlik koostöö jätkub ja liikmesriikidevahelist solidaarsust ühishuviprojektide rakendamisel tõhustatakse veelgi;

Põhjamere piirkond

29.  möönab, et Põhjamere piirkonna avamere tuulel on potentsiaal toota 2030. aastaks rohkem kui 8 % Euroopa elektritoitest; märgib lisaks, et piirkondliku avamere võrgutaristu planeerimise ja rajamise kooskõlastamine, turulepääs ja reservide jagamine Põhjamere piirkonnas võib tänu paremini integreeritud piirkondlikule turule tuua 2030. aastaks kaasa 5–13 miljardi euro suuruse kulude kokkuhoiu aastas; palub komisjonil ja asjaomastel liikmesriikidel seda potentsiaali 2030. aastaks juhtimisstruktuuri väljatöötamisel ja sellele järgneval kavandamisel tugevdada; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles avaldama tugevat poliitilist toetust ja heakskiitu Põhjamere piirkonna riikide tuuleenergiavõrgule kui keskse tähtsusega sammule tulemusliku energialiidu loomisel; nõuab tungivalt, et tulevased ELi Nõukogu eesistujariigid valmistaksid 2016. aasta Madalmaade eesistumisperioodi jooksul ette niisuguse õigusraamistiku ja jõuaksid selles kokkuleppele, mis oleks asjaomaste liikmesriikide valitsustevahelise lepingu vormis ja milles määrataks kindlaks ühine Põhjamere piirkonna elektrienergia strateegia;

Kesk- ja Lääne-Euroopa

30.  rõhutab, et Austria ja Saksamaa ühine elektriturg edendab integreeritud Euroopa energiaturu rakendamist; tõdeb, et 2002. aastal kasutusele võetud ühine pakkumispiirkond tähendab nimetatud kahes riigis ühesuguseid elektri hulgimüügihindasid ning tagab piiramatu elektriga kauplemise ja peaaegu 100protsendilise varustuskindluse; märgib, et Austria-Saksamaa pakkumispiirkond on ainuke suhteliselt suur kahele riigile ühine piirkond Euroopas; märgib, et suurematel pakkumispiirkondadel on tunnused, mis on vajalikud hästi toimivale ja likviidsele elektriturule, mis võimaldab vähendada kauplemiskulusid, anda investeerimisotsuste jaoks stabiilseid hinnasignaale ja edendada suuremat konkurentsi; nõuab võrkude kiiret arendamist, et võimaldada taastuvenergia integreerimist elektriturgu ja tagada võrgu stabiilsus, eelkõige Lõuna-Saksamaal; nõuab selle eduka mudeli säilitamist ja pakkumispiirkonna laiendamist;

Kesk- ja Kagu-Euroopa

31.  rõhutab, et Kesk- ja Kagu-Euroopal on ulatuslik taastuvate energiaallikate alane potentsiaal, mis on suuremalt jaolt kasutamata; märgib, et Kesk- ja Kagu-Euroopa piirkondliku võrgutaristu pikaajalise planeerimise ja rajamise alane koostöö ja kooskõlastamine peab ulatuma EList kaugemale, et kaasata ka ELi mittekuuluvad Lääne-Balkani riigid ja Türgi; nõuab, et loodaks uus platvorm, kus kõik piirkonna keskse tähtsusega sidusrühmad saaksid pidada arutelusid ja avaldada poliitilist toetust ühisprojektidele, mis on kavandatud eesmärgiga kasutada täiel määral ära piirkonna elektrienergiaalast potentsiaali; tõdeb, et ELi Kesk- ja Kagu-Euroopa gaasivõrkude ühendamise kõrgetasemeline töörühm, mis loodi 2015. aasta veebruaris, võib muutuda selliseks platvormiks, tingimusel et selle volitustele lisatakse elektrienergia valdkond ning ELi mittekuuluvate Kesk- ja Kagu-Euroopa riikide kaasamine; tunnistab, et see platvorm võimaldaks komisjonil täita juhtrolli ja pakkuda poliitilist toetust;

32.  märgib, et Kesk- ja Kagu-Euroopa suure energiaimpordist sõltuvuse tõttu on ülimalt tähtis suurendada piiriülest elektrivõimsust, mis aitaks tagada piirkonna varustuskindluse ja pikas perspektiivis aitaks muuta elanikkonna elektriarved väiksemaks;

33.  soovitab komisjonil põhjalikult hinnata, millised on väljavaated uute elektrivõrkude ühenduste loomiseks Vahemere piirkonnas ning Lõuna-Euroopa ja Põhja-Aafrika turgude vahel, et suurendada varustuskindlust ja arendada mõlemas piirkonnas taastuvaid energiaallikaid;

Pürenee poolsaar

34.  rõhutab Hispaania ja Prantsusmaa elektrivõrkude märkimisväärselt suurema ühendatuse tähtsust, et toetada piirkonna taastuvaid energiaallikaid ja anda Pürenee poolsaarele võimalus elektrienergia siseturul täiel määral osaleda; on seisukohal, et Madridi deklaratsioon, mis allkirjastati 4. märtsil 2015. aastal, ja Edela-Euroopa ühenduste kõrgetasemelise töörühma loomine on olulised sammud piirkonna ühendatuse suurendamise suunas; tunnistab, et praegune Pürenee poolsaare ja Mandri-Euroopa vaheline ülekandevõimsus on liiga väike ning et esimesse ühishuviprojektide nimekirja kantud projektid ei olnud piisavad ühendatuse eesmärgi saavutamiseks 2020. aastal; kutsub kõnealuse piirkonna riike üles toetama oma taastuvenergeetika arvestatava potentsiaali arendamist ning hõlbustama sektori pääsu Euroopa integreeritud turule;

35.  tunneb heameelt komisjoni algatuse üle viia läbi uuring kasu kohta, mis tuleneb Pürenee poolsaare võrkude ühendamisest Prantsusmaa, Ühendkuningriigi, Itaalia ja Vahemere lõunapiirkonna riikide omadega;

2020.aasta järgne periood

36.  märgib, et Euroopa energiasüsteem on alates 2002. aastast, mil elektri 10% ühendatuse eesmärk esmakordselt püstitati, edasi arenenud ning eelkõige on kogu mandril edasi arendatud taastuvaid energiaallikaid; soovitab sellega seoses mitte piirduda olemasolevale võimsusele tugineva 2030. aastaks seatud 15 % eesmärgiga ning soovitab seda eesmärki hoolikalt ja põhjalikult hinnata, et tagada selle otstarbekus, asjakohasus ja teostatavus; palub komisjonil seetõttu hinnata piirkondlike täiendavate eesmärkide kehtestamist ning leida paremad kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed korraldatud näitajad, nagu kaubavood, maksimaalsed vood ja kitsaskohad, mis toovad esile, kui väga ühendatust vajatakse;

37.  rõhutab, et tulevane elektri ühendatuse eesmärk tuleb tuletada ELi pikaajalistest kliimaeesmärkidest ja ELi taotletavast säästvast energiasüsteemist; märgib sellega seoses, et vajaliku ühendatuse tase sõltub mitmest parameetrist, mille hulka kuuluvad a) riikide ja ELi poliitikas energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte ja rohkemate nõudlusreageeringu meetmete kohaldamine, b) detsentraliseeritud taastuvatel energiaallikatel põhineva elektri ja sellega seotud arukate võrkude arendamine, c) energiaallikate jaotuse alased riigisisesed otsused, milles on arvesse võetud ELi pikaajalisi kliima- ja energiaeesmärke, d) energiasalvestustehnoloogiate arendamine, kaasa arvatud nii kodumajapidamiste kui ka omavalitsusüksuste tasandil, e) asjakohasel juhul parima võimaliku tehnika kasutamine, f) inimeste tunnustamine energiasüsteemis tootvate tarbijatena ja g) selgete stiimulite loomine võrkudesse investeerimiseks;

o
o   o

38.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.


Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress” rakendamine
PDF 345kWORD 89k
Euroopa Parlamendi 15. detsembri 2015. aasta resolutsioon Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress” rakendamise kohta (2015/2042(INI))
P8_TA(2015)0446A8-0331/2015

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni aruannet Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Mikrokrediidirahastu „Progress” rakendamine – 2013” (COM(2014)0639),

–  võttes arvesse Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress” 5. mai 2015. aasta vahehindamist(1),

–  võttes arvesse uuringut „Puudused mikrorahastamise valdkonnas ja võimalused, kuidas neid lahendada ELi rahastamisvahendite kaudu”(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1296/2013, millega luuakse Euroopa Liidu tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm (EaSI) ning muudetakse otsust nr 283/2010/EL, millega luuakse tööhõive elavdamise ja sotsiaalse kaasamise Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress”(3) (edaspidi „EaSI määrus”),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. märtsi 2010. aasta otsust nr 283/2010/EL, millega luuakse tööhõive elavdamise ja sotsiaalse kaasamise Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress”(4) (edaspidi „otsus” ja „rahastu”),

–  võttes arvesse oma 24. märtsi 2009. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile Euroopa mikrokrediidi algatuse väljatöötamise kohta, et toetada majanduskasvu ja tööhõivet(5),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse 2015. aasta mai põhjalikku analüüsi „Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress” vahehindamine”(6),

–  võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja eriaruannet nr 8/2015 „Kas ELi rahaline toetus vastab piisavalt mikroettevõtjate vajadustele?”,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit ning eelarvekontrollikomisjoni arvamust (A8-0331/2015),

A.  arvestades, et mikrokrediit aitab täita strateegia „Euroopa 2020” eesmärke; arvestades, et see võib tuua inimesed vaesusest ja töötusest välja, anda neile väärikuse ja tõhustada kogukondades ühtekuuluvust, parandades sotsiaalset kaasamist ja vähendades sotsiaalseid erinevusi;

B.  arvestades, et rahastu eesmärk on parandada juurdepääsu mikrorahastamisele ja selle kättesaadavust inimestele, kes on oma töö kaotanud või keda ohustab töökaotus või kellel on raskusi tööturule sisenemise või sinna naasmisega, ning samuti sotsiaalse tõrjutuse ohus olevatele või haavatavamatele inimestele, kes on ebasoodsamas olukorras tavapärasele laenuturule juurdepääsul ja kes soovivad alustada või edasi arendada oma mikroettevõtet, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjatele; arvestades, et rahastu eesmärk on samuti suurendada juurdepääsu mikrorahastamisele ja selle kättesaadavust mikroettevõtete ja sotsiaalmajanduse jaoks;

C.  arvestades, et rahastu eesmärk on parandada vahendajate suutlikkust suurendada võimalike operatsioonide arvu, et luua tööhõivet kohalikes kogukondades kvaliteetsete töökohtade loomise, majanduskasvu ja sotsiaalse kaasatuse abil;

D.  arvestades, et naissoost laenuvõtjate rahaline seis tundub olevat halvem kui meestel ning naiste osakaal töötute ja vaesusriskiga isikute hulgas on suurem(7); arvestades, et rahastust abi saavate nais- ja meesettevõtjate suhe on kõigest 36:64 ning see ei ole sooliselt tasakaalus;

E.  arvestades, et tõrjumine ja mitmekordne diskrimineerimine, mille all teatavad naisrühmad kannatavad, süvendavad veelgi nende majanduslikult ebasoodsat olukorda ja raskendavad juurdepääsu rahastamisele; arvestades, et tõrjutuse all kannatavate naiste kaasamine peab olema esmatähtis;

F.  arvestades, et üha suurenev arv tööturul osalevaid naisi on ühtlasi oma perede põhilised toitjad; arvestades, et üksikvanemaid on naiste hulgas rohkem kui meeste seas; arvestades, et mikrorahastamine peaks aitama üha suuremat arvu naisi;

G.  arvestades, et sotsiaalmajandus hõlmab ühistuid, vastastikuseid kindlustusandjaid, mittetulundusühendusi, sihtasutusi ja sotsiaalseid ettevõtteid, mis toetavad ELi tööhõivet, sotsiaalset sidusust, piirkondlikku ja maaelu arengut, keskkonna- ja tarbijakaitset, põllumajandust, kolmandate riikide arengut ja sotsiaalkindlustuspoliitikat;

H.  arvestades, et majandus- ja finantskriisi tagajärjel on suurenenud vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse määr ning pikaajaline ja noorte töötus ning sotsiaalne ebavõrdsus;

I.  arvestades, et rahastu parandab laenajate laenusaamistingimusi ja teeb rahastamise kättesaadavaks isikutele, kellele muidu laenu ei antaks; arvestades, et 22 liikmesriigi mikrokrediidi vahendajad on rahastust kasu saanud; arvestades, et rahastu üldeesmärk on anda 2020. aastaks välja 46 000 mikrolaenu arvestusliku kogumahuga 500 miljonit eurot;

J.  arvestades, et laenude tagastamise määr on hinnanguliselt 95 %; arvestades, et rahastu on aidanud inimestel tööturule siseneda või naasta või ettevõtlusega alustada ning füüsilisest isikust ettevõtjatel oma mikroettevõtteid säilitada või neid säilitatud ja uute töökohtade ja käibe mõttes laiendada; arvestades, et rahastu on jõudnud kaugetesse Euroopa piirkondadesse ja ergutanud majandustegevust;

K.  arvestades, et vähemuste teenindamist on raske hinnata, kuna enamiku mikrokrediidi vahendajate eesmärk ei ole konkreetselt vähemuste teenindamist laiendada; arvestades, et mikrokrediidi saajad ei pruugi ennast tõrjutuna tunda või karta diskrimineerimist oma rahvuse ilmsikstuleku korral;

L.  arvestades, et oma mikrolaenu taotluse esitamise ajal oli 60 % isikutest, kelle andmed on kättesaadavad, kas töötud või tööturult eemal; 84 % saajatest kuulusid vanuserühma 25–54 ja 36 % toetatud ettevõtjatest olid andmete kohaselt naissoost;

M.  arvestades, et rahastut tuleks hinnata ka kvalitatiivselt ja mitte üksnes kvantitatiivselt; arvestades, et kuigi rahastut on lihtsam hinnata majandusliku tõhususe seisukohast, tuleks hinnata ka selle mõjusust sotsiaalse kaasamise tagamise vahendina ning loodud töökohtade kvaliteeti ja järelmõju;

N.  arvestades, et eesmärgiks seatud nais- ja meessoost ettevõtjate suhe 40:60 on peaaegu saavutatud ning see on liidu keskmisest märksa kõrgem;

O.  arvestades, et mikroettevõtte edukuse ja elujõulisuse jaoks on keskne tähtsus sellistel ettevõtluse arendamise teenustel nagu koolitus ja mentorlus;

P.  arvestades, et rahastu ühe puudujäägina on tuvastatud asjaolu, et sellest ei rahastata sotsiaalseid ettevõtteid;

Q.  arvestades, et mõningate märkide järgi võib mikrokrediit olla üks vahend, mis aitab ettevõtjatel minna varimajandusest üle deklareeritud majandustegevusse;

R.  arvestades, et mikrokrediidi vahendajate mikrolaenude andmisega seotud andmete ulatuslikum avalikustamine on parim viis edendada riiklike vahendite paremat kasutamist; arvestades, et andmete ulatuslikum avalikustamine aitab võrrelda mikrokrediidi vahendajate tulemuslikkust;

S.  arvestades, et võimalik on rahastu koostoime Euroopa Sotsiaalfondi, Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi ja teiste ELi fondidega, millega välditakse asjatut dubleerimist;

T.  arvestades, et finantsmääruse artiklis 6 on sätestatud, et „eelarve koostatakse ja seda täidetakse kooskõlas ühtsuse, eelarve õigsuse, aastasuse, tasakaalu, arvestusühiku, kõikehõlmavuse, sihtotstarbelisuse, tulemuslikku ja tõhusat sisekontrolli nõudva usaldusväärse finantsjuhtimise ning läbipaistvuse põhimõtetega”;

U.  arvestades, et rahastut rahastatakse nii ELi vahenditest kui ka Euroopa Investeerimispanga rahalisest osalusest, ning et mõlemat haldab Euroopa Investeerimisfond; arvestades, et samuti nähakse ette täiendav rahastamine erainvestorite poolt;

V.  arvestades, et selline vahend on võimalikele abisaajatele veel vähe tuntud;

Mikrokrediidi kättesaadavuse parandamine

1.  rõhutab, kui tähtis on rahastu taoline rahastamisvahend finantskriisi ajal, et luua uusi ettevõtteid, edendada uut tööhõivet ning tagada töötutele, ebasoodsas olukorras inimestele ja mikroettevõtetele juurdepääs rahastamisele, vähendades samal ajal riski mikrokrediidi vahendajate jaoks;

2.  märgib, et mõju töökohtade loomisele oli algselt oodatust väiksem, vaatamata sellele, et ilma mikrokrediidita oleksid paljud laenusaajad krediiditurult üldse kõrvale jäänud; on veendumusel, et oodatust väiksem mõju töökohtade loomisele tuleneb osaliselt sellest, et rahastu rakendati samal ajal, kui majandus oli sügavas kriisis, mis mõjutas nii krediiditurgu kui ka tööhõivenäitajaid; märgib siiski, et rahastu aitas oluliselt kaasa töökohtade säilitamisele; võtab arvesse, et sellega tegeletakse uue, paindlikuma EaSI programmi raames;

3.  peab kahetsusväärseks tagasilükatud mikrofinantseerimise taotluste suurt arvu (tagasi lükati peaaegu 2000 taotlust, mida põhjendati osaliselt eraisikute ja ettevõtjate ülelaenamisega) ning vaatamata mikrokrediidi võtjate arvu suurenemisele jätkuvalt suurt mikrokrediidituru defitsiiti; kutsub komisjoni üles viima läbi üksikasjalikumat uuringut tagasilükkamiste põhjuste kohta, sealhulgas leidmaks viise nende lahendamiseks;

4.  rõhutab rahastu tähtsust eeskätt kriisiaegadel, kuna see annab töötutele ja ebasoodsas olukorras olevatele inimestele juurdepääsu rahastamisele; rõhutab, et eriti praegusele rände- ja varjupaigakriisile mõeldes võib mikrorahastamine pakkuda põhjapanevat tuge ELi tööturule sisenevatele pagulastele ja rändajatele;

5.  kutsub liikmesriike üles looma kontaktpunkte, et edendada võimalike abisaajate ja kodanike seas üldiselt teavet rahastu kohta;

6.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles seniseid kogemusi arvestades suurendama eelkõige kaugemates piirkondades ja eriti vähemuse taustaga kogukondades või puudega inimestele suunatud organisatsioonides teadlikkust sellise rahastu olemasolust, selle hüvedest ja võimalustest sellele juurde pääseda;

7.  märgib, et 2013. aastal hõlmasid rahastu kaudu rahastatavad meetmed kõrgema nõudeõiguse järguga laene ja garantiisid; märgib lisaks, et mõned mikrokrediidi vahendajad saavad nii garantiid kui ka laenu, kuid et need kaks vahendit hõlmavad alati erinevaid portfelle;

8.  nõuab, et rahastu puhul võetaks arvesse projektide lisaväärtust raskete ja püsivate ebasoodsate looduslike või demograafiliste tingimustega piirkondades, nagu hõredalt asustatud piirkonnad ja piirkonnad, kus rahvaarv väheneb, kuna see ei soodusta seal mitte üksnes töökohtade loomist, vaid aitab ka elanike arvu säilitada;

9.  väljendab heameelt asjaolu üle, et komisjon ja Euroopa Investeerimisfond on muutnud EaSI mikrokrediidi ja sotsiaalse ettevõtluse tegevussuuna toimivaks, et tagada rahastamise kättesaadavus abisaajatele; loodab, et EaSI saab edukalt jagu rahastu puudustest;

10.  palub komisjonil hinnata kehtiva mikrokrediidi mõiste sobivust, et tagada tulevaste rahastamisvahendite vastavus turu ja abisaajate vajadustele ning otsuse artiklis 2 määratletud eesmärkidele;

11.  ergutab komisjoni ja liikmesriike koguma ja hindama andmeid mikroettevõtete eripärade, nende vajaduste ja püsimajäämise määra kohta ning tegema vajaduse korral vahekokku koostamise ajal ettepanekuid EaSI määruse kohandamiseks; on rahul asjaoluga, et rahastu vahendite jääk ja laenude tagasimaksed suunatakse EaSI mikrokrediidi ja sotsiaalse ettevõtluse tegevussuuna eelarvesse, millega suureneb mikrolaenu võtjatele pakutavate tagatiste ja rahastatavate vahendite arv;

12.  väljendab heameelt tõsiasja üle, et kõik seitse rahastu seniseks kontrollitud rahastamisvahendit on kaasanud täiendavat erasektoripoolset rahastamist; väljendab siiski muret tõsiasja pärast, et kontrollikoja aruande kohaselt saavutati garantiide osas täpne finantsvõimenduse sihtmäär üksnes ühel juhul seitsmest ning kahel juhul jäi see saavutamata;

13.  tunneb heameelt uue EaSI programmi suurema paindlikkuse üle muutuvatele vajadustele reageerimisel, pidades silmas vahendite ümberjaotamist programmi tegevussuundade vahel; kutsub komisjoni üles vältima topeltrahastamist, arendades välja selge ja läbipaistva koostoime EaSI ning liidu muude programmide ja algatuste vahel;

14.  kutsub komisjoni üles tegema rahastu ja sellest laenude saamise tingimuste teemal laiemat tutvustus- ja teavitustööd;

15.  palub komisjonil laiendada rahastu geograafilist ulatust, et jõuda iga liikmesriigini; toonitab vajadust laiendada rahastu sektorilist ulatust, hõlmates sektoreid ka väljaspool põllumajandust ja kaubandust;

Sihtrühmadeni jõudmine ja sotsiaalset mõju kajastav aruandlus

16.  taunib asjaolu, et täpselt määratletud sotsiaalse aruandluse puudumise tõttu ei ole täpsemalt mõõdetud rahastu sotsiaalset mõju töökohtade loomise, ettevõtete jätkusuutlikkuse ja vähemusrühmade toetamise osas; palub komisjonil seepärast järgida sotsiaalse tulemuslikkuse mõõtmise standardeid empiiriliselt, et tagada suurim sotsiaalne mõju, pidades ühtlasi silmas strateegia „Euroopa 2020” eesmärke, ja hinnata, kas sihtrühmade määratlust (k.a puudega inimesed) on vaja veelgi täpsustada;

17.  märgib, et rahastu on alustanud toimimist katseprojektina; märgib lisaks, et tuvastatud on nõrkusi seoses jõudmisega haavatavate rühmadeni, nagu rändajad ja puudega inimesed; usub siiski, et saadud kogemusi on arvesse võetud ning et mõningad puudujäägid on EaSI programmis juba kõrvaldatud; peab tervitatavaks, et välja on töötatud eesmärkide strateegiline hindamine kooskõlas strateegia „Euroopa 2020” eesmärkidega;

18.  palub Euroopa Investeerimisfondil teha mikrokrediidi vahendajatega koostööd, nõudes neilt mikrokrediidiga tegelevate asutuste Euroopa tegevusjuhendi kohaldamist ning pidades esmatähtsaks selliseid mikrokrediidi vahendajaid, kes on tõendanud oma suutlikkust ja tahet teha koostööd organisatsioonidega, kes annavad lõplikele toetusesaajatele täiendavat abi; kutsub Euroopa Investeerimisfondi samuti üles jõustama mikrokrediidi vahendajatega sõlmitud lepingute neid sätteid, mis nõuavad vahendajate tihedamat koostööd vähemusrühmituste esindusorganisatsioonidega, et tulemuslikumalt sihtrühmadeni jõuda;

19.  palub komisjonil täiustada meetodeid ettevõtete elujõulisuse ja oma kogukonnas omatava mõju hindamiseks pärast mikrokrediidi tagasimaksmist;

20.  palub komisjonil ja Euroopa Investeerimisfondil täiustada abisaajaid ja mikrokrediidi vahendajaid puudutavat aruandlust, samas tunnistades vajadust leida selline tasakaal, mis viimaseid liigselt ei koormaks; rõhutab, et nõuetekohase aruande jaoks vajaliku teabe annavad nii mikrokrediidi vahendajad kui ka mikrokrediidi võtjad ise selleks, et laenu saada;

21.  peab kahetsusväärseks, et teave rahastuga seotud laenude ja garantiide kasutamise kohta on killustatud ja mittetäielik ning puudub üksikasjalik teave lõppsaajate tööhõiveseisundi kohta, kuigi kontrollikoda leidis, et aruandlus vastas otsuses sätestatud nõuetele;

22.  kutsub Euroopa Investeerimisfondi üles tagama, et mikrokrediidi vahendajad avaldavad andmed antud mikrolaenude arvu ja summa kohta ning lõplike abisaajate liikide kohta;

23.  palub komisjonil järgida mikrokrediidi andmisel soolist võrdõiguslikkust ning võtta edaspidi eesmärgiks jõuda mees- ja naissoost ettevõtjate võrdse osakaaluni; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles õhutama mikrokrediidi vahendajaid võtma kasutusele konkreetsed naistele suunatud strateegiad ja toetama naiste ettevõtlust, kasutades selleks muu hulgas koostööd valdkonna asjakohaste ühenduste ja organisatsioonidega;

24.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles muutma veelgi nähtavamaks selle rahastuga kaasnevad rahastamisvõimalused ning edendama nendest võimalustest teavitamist, kasutades selleks muu hulgas teadlikkuse suurendamise kampaaniaid, naisettevõtjate seas parimate tavade vahetamist, konkreetselt naistele suunatud töötubasid ja koolitusi, eesmärgiga saavutada seoses mikrorahastamise kättesaadavusega parem sooline tasakaal;

25.  kutsub komisjoni üles võtma arvesse mikrorahastamise hüvesid naiste jaoks, sealhulgas jätkusuutlike töökohtade loomist; kutsub komisjoni üles soodustama naisettevõtjate arvamuste vahetamist ja parimate tavade jagamist;

26.  tunnistab eesmärgiks võetud nais- ja meessoost ettevõtjate suhte tähtsust; on aga siiski arvamusel, et rahastu edukust ei tohiks mõõta üksnes üldiste eesmärkide saavutamise järgi, vaid selle põhjal, kas rahastu võimaldab mikroettevõtjatel ning väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel oma projekte käivitada ning aidata kaasa majanduskasvule ja sotsiaalsele sidususele;

27.  nõuab tungivalt, et komisjon suunaks oma jõupingutused mikrorahastamise kättesaadavuse parandamisele selliste klientide jaoks, kes võivad olla kõrvale jäetud, näiteks rändajad, põgenikud, pikaajalised töötud, noored, madala sissetulekuga inimesed, madala kvalifikatsiooniga töötajad ja puudega inimesed, kelle praegused rahastust saadavad hüved on ebapiisavad;

28.  kutsub komisjoni üles käsitlema pagulasi ja varjupaigataotlejaid ühe sihtrühmana;

29.  kutsub komisjoni üles mitmekordistama noorte juhitavatele innovaatilistele idufirmadele mikrokrediidi andmiseks kättesaadavaid algatusi ja rahastamist, et toetada noorte ettevõtlust ning kõrgtehnoloogilist, teaduslikku ja sotsiaalset innovatsiooni majanduskriisi ning krediidile raskendatud juurdepääsu tingimustes; rõhutab lisaks, et liikmesriigid peaksid püüdma vähendada bürokraatiat, millega ettevõtjatel tuleb ELi poolt neile kättesaadavaks tehtud rahalistele vahenditele juurdepääsu saamiseks kokku puutuda;

Sotsiaalse ettevõtluse toetamine

30.  kahetseb, et rahastust ei ole rahastatud suuremal arvul sotsiaalseid ettevõtteid; tunneb seepärast heameelt asjaolust, et EaSI eelarvest eraldatakse kindel osa sotsiaalsete ettevõtete rahastamiseks;

31.  soovitab komisjonil mikrokrediidi vahendajate nõuetekohase aruandluse tagamise põhjal selle uue nõude täitmist hoolikalt jälgida, julgustada liikmesriike vahetama sellekohaseid andmeid, teadmisi ja parimaid tavasid ning innustada neid toetama projekte, mis avaldavad nende potentsiaalsete klientide seas suurt sotsiaalset mõju;

32.  palub komisjonil turu vajaduste rahuldamiseks sotsiaalsetele ettevõtetele EaSI raames antavate laenude ülempiiri hinnata ja vajadusel muuta, et anda neile nende kasutoova arengu jaoks vajalikud ja piisavad vahendid;

33.  rõhutab, kui tähtis on lisada rahastamisprogrammidesse sooline perspektiiv; usub, et soolise mõju hindamine ja soolise võrdõiguslikkusega arvestav eelarvestamine on vajalikud selleks, et hinnata ja parandada rahastamisprioriteetide, finantsressursside jaotuse ja rahastamisprogrammide tingimuste mõju naistele; rõhutab sooliselt eristatud andmete süstemaatilise kogumise ja korrapärase analüüsimise vajadust;

Mentorlus ja koolitusteenused ning vastastikune täiendavus muude abivahenditega

34.  tunneb heameelt võimalusest tõsta EaSI raames mikrokrediidi vahendajate rahastamissuutlikkust ning anda tehnilist abi, et suurendada nende professionaalsust, parandada teenuste osutamist ning andmete kogumist ja töötlemist, et saada rahastu tegevusest paremat tagasisidet;

35.  julgustab komisjoni siduma rahastu ettevõtluse põhikoolitusega, mis tagaks ettevõtete majandusliku elujõulisuse ja laenude sihipärasuse;

36.  taunib asjaolu, et ettevõtluse arendamise teenuseid, sealhulgas mentorlust ja koolitust, ei saa rahastada vahetult EaSIst, ning palub, et komisjon uuriks tulevasi rahastamisvõimalusi uute konkreetsete vahenditega partnerluses liikmesriikide või ELi fondidega;

37.  märgib, et ESF peaks olema ettevõtete loomise, elujõulise mikrokrediidi ja sotsiaalse ettevõtluse peamine rahastaja, pakkudes ka juhendamist ja koolitusprogramme; peab kahetsusväärseks, et neid vahendeid ei rahastata otse EaSI raames;

38.  soovitab komisjonil ja liikmesriikidel arendada kohalike ja piirkondlike organisatsioonide ja institutsioonidega strateegilist koostööd EaSI, Euroopa Sotsiaalfondi ja muude võimalike riiklike programmide osas ning edendada oma koostööd mikrokrediidi vahendajate ja lõplike abisaajatega, et parandada mikrolaenuvõtjatele nende ettevõtluse elujõulisuse suurendamiseks pakutavat koolitust, mentorlust ja üldist toetust;

39.  tervitab võimalust rahastada EaSI mikrokrediidi ja sotsiaalse ettevõtluse telge Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest ning palub, et komisjon ja EIF teavitaksid mikrokrediidi vahendajaid paremini sellest võimalusest, mis tuleneb üldsätete määruse(8) artiklist 38;

40.  palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi kättesaadavus mikroettevõtete rahastamiseks;

Mikrokrediidi vahendajad

41.  ergutab komisjoni kooskõlastama ESFi ning EaSI tuge, et suurendada mikrokrediidirahastute osas kahe programmi vastastikust täiendavust, keskendudes muu hulgas mikrokrediidi vahendajate ja selliste ettevõtluse tugikeskuste koostööle, mida kaasrahastab Euroopa Sotsiaalfond;

42.  kiidab heaks mikrokrediidi vahendamise valikumenetluse, mis on kooskõlas Euroopa Investeerimisfondi eeskirjade ja menetlustega, ning kordab parlamendi nõuet, et asjaomased vahendajad peaksid järgima vastutustundliku laenamise ning eraisikute ja ettevõtjate ülelaenamise vältimise põhimõtteid;

43.  soovitab lihtsustada rahastust laenu taotlemise korda ja muuta mikrokrediidi vahendajate ja Euroopa Investeerimisfondi vahelisi lepinguid paindlikumaks ja arusaadavamaks, mis võimaldaks väiksematel mikrokrediidi vahendajatel rahastamisvahendeid ja Euroopa Investeerimisfondi võimalusi kiiresti ja täielikult ära kasutada;

44.  peab kahetsusväärseks, et paljud rahastule esitatud taotlused ei olnud nõuetekohaselt täidetud ning Euroopa Investeerimisfond ei saanud neid heaks kiita; palub komisjonil hinnata selle põhjusi (nt puudulik teave või kättesaadavus või lihtsustamist vajav bürokraatiakoormus); palub komisjonil probleemi lahendamiseks kiirelt tegutseda;

45.  palub, et komisjon tagaks laialdasema teavitamise rahastust ja sellest laenude saamise tingimustest ning vastava teabe andmise, lihtsustaks menetlust ning muudaks mikrokrediidi vahendajate ja Euroopa Investeerimisfondi vahelised lepingud paindlikumaks ja arusaadavamaks, mis võimaldaks väiksematel vahendajatel kiiremini turule pääseda;

46.  palub, et komisjon ja EIF hindaksid, kuidas rahastust saadavat kasu paremini tuua laiema üldsuseni, minnes kaugemale praegu mikrokrediidi vahendajatele kehtestatud nõuetest;

47.  julgustab komisjoni tegema mikrokrediidi vahendajatega ning abisaajate huve esindavate organisatsioonidega tihedamat koostööd, mis ei piirduks vaid toodete reklaamimise või uute klientide leidmisega;

48.  kutsub liikmesriike üles mikrokrediidi sektorit arendama, et võimaldada selle jõudsat kasvu, mis on vajalik strateegias „Euroopa 2020” seatud eesmärkide saavutamiseks, ja rahastu võimaluste ärakasutamiseks uurima, kuidas muud vahendajad peale pankade saaksid partnerpangast sõltumatult mikrokrediidi turule siseneda;

49.  ergutab komisjoni tugevdama mikrokrediidi alal tegutsejatega (mikrokrediidi vahendajad, pangad ja mittepangad, sellised võrgustikud nagu Euroopa Mikrorahastamise Võrgustik) ning praegu kaasamata sidusrühmadega dialoogi liidu rahastatavate programmide raames pakutavate toodete kättesaadavuse, kasutamise ja väljatöötamise küsimustes;

50.  ergutab komisjoni ja liikmesriike hõlbustama erinevate liikmeriikide mikrokrediidi vahendajate seas parimate tavade vahetamist;

51.  kutsub komisjoni ja Euroopa Investeerimisfondi üles tagama, et EaSI mikrokrediidi ja sotsiaalse ettevõtluse tegevussuunas edendataks veelgi mikrokrediidiga tegelevate asutuste Euroopa tegevusjuhendi levitamist ja integreerimist mikrokrediidi vahendajatega sõlmitavate lepingutega;

52.  on seisukohal, et komisjoni aruanne Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress” rakendamise kohta 2013. aastal on väga üldine ega sisalda üksikasju rahastu rakendamise kohta;

53.  ergutab komisjoni tagama, et rahastu ja EaSI programm aitaksid jätkuvalt suurendada ELi lisaväärtust ja nähtavust;

o
o   o

54.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) http://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=738&langId=fr&pubId=7760
(2) http://bookshop.europa.eu/fr/study-on-imperfections-in-the-area-of-microfinance-and-options-how-to-address-them-through-an-eu-financial-instrument-pbKE0214424/?CatalogCategoryID=ZjsKABstHnIAAAEjH5EY4e5L
(3) ELT L 347, 20.12.2013, lk 238.
(4) ELT L 87, 7.4.2010, lk 1.
(5) ELT C 117 E, 6.5.2010, lk 85.
(6) http://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/IDAN/2015/547555/EPRS_IDA(2015)547555_EN.pdf
(7) Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress” vahehindamine.
(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320).


Uus ühine kalanduspoliitika: tehniliste meetmete struktuur ja mitmeaastased kavad
PDF 240kWORD 85k
Euroopa Parlamendi 15. detsembri 2015. aasta resolutsioon uue ühise kalanduspoliitika, selle tehniliste meetmete struktuuri ja mitmeaastaste kavade kohta (2015/2092(INI))
P8_TA(2015)0447A8-0328/2015

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 43,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, eriti selle artikli 7 lõiget 2 ning artikleid 9 ja 10,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit (A8-0328/2015),

A.  arvestades, et kalavarude jätkusuutlikkus on kalandussektori tuleviku vältimatu eeltingimus;

B.  arvestades, et alates 2009. aastast on seadusandlikud ettepanekud tehniliste meetmete ja mitmeaastaste kavade kohta vähe edasi liikunud, peamiselt pingete tõttu Euroopa institutsioonide vahel nende otsustusõiguse küsimuses ELi toimimise lepingu artikli 43 alusel seoses komisjoni ettepanekutega mitmeaastaste kavade kohta, ning osaliselt raskuste tõttu tehnilisi meetmeid käsitlevate õigusaktide kooskõlla viimisel Lissaboni lepinguga;

C.  arvestades, et ühise kalanduspoliitika (määrus (EL) nr 1380/2013) eesmärkide hulka kuulub püütavate liikide populatsiooni taastamine ja hoidmine vähemalt tasemel, mis võimaldab saavutada maksimaalse jätkusuutliku saagikuse, kasutades selleks ökosüsteemil ja selektiivsusel põhinevat lähenemisviisi; arvestades, et nende eesmärkide saavutamise peamiste vahendite hulka kuuluvad tehnilised meetmed ja mitmeaastased kavad;

D.  arvestades, et ühise kalanduspoliitika 2013. aasta reformi peamiste muudatuste hulgas on ka lossimiskohustus ja piirkondadeks jaotamine;

E.  arvestades, et tehniliste meetmete keerukus ja mitmekesisus, samuti asjaolu, et need jagunevad mitme eri määruse vahel, on teinud nende rakendamise kalurite jaoks raskeks, mis võib muuta kalurid umbusklikuks;

F.  arvestades, et piirkondadeks jaotamise põhimõte näeb ette ka konsulteerimise nõuandekomisjonidega, et tuua sidusrühmad otsustamisprotsessile lähemale ning paremini hinnata otsuste võimalikku sotsiaal-majanduslikku mõju;

G.  arvestades, et tehniliste meetmete keerukus ja raskused nende rakendamisel, lisaks ühise kalanduspoliitika käegakatsutavate tulemuste või stiimulite puudumine on tekitanud kalurites usaldamatuse;

H.  arvestades, et tehniliste meetmete läbivaatamisel, järgides parimaid olemasolevaid teaduslikke nõuandeid ja ökosüsteemipõhist lähenemisviisi, tuleks seada eesmärgiks kalanduse ja mereressursside keskkonnasäästlikkuse parandamine kooskõlas sektori sotsiaal-majandusliku elujõulisusega;

I.  arvestades, et uue ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamiseks on muu hulgas vaja kasutada selektiivsemaid püügivahendeid ja -meetodeid;

J.  arvestades, et sageli takistavad õigusaktid käimasolevaid uuendusi püügivahendite selektiivsuse suurendamiseks;

K.  arvestades, et lossimiskohustus muudab oluliselt lähenemisviisi kalavarude majandamisele, eriti põhjalähedasele püügile, ning see tingib vajaduse käsitleda uut moodi tehnilisi meetmeid peamistes valdkondades, nagu saagi koostis ja võrgusilma suurus;

L.  arvestades, et erilist tähelepanu tuleb pöörata väikesemahulise kalapüügi tähtsusele rannikuäärsete kogukondade jätkusuutlikkuse jaoks, eriti naiste ja laste rolli jaoks; arvestades, et ühine kalanduspoliitika peab võimalikuks erikorda väikesemahulise püügi jaoks Euroopas;

M.  arvestades, et väikesemahulise püügi mõiste vajab üldist määratlust, võttes arvesse selle rolli merekeskkonna taastamisel ning traditsiooniliste ja keskkonnasäästlike tavade ja ametite säilitamisel;

N.  arvestades, et Lissaboni lepingu kohase seadusandliku tavamenetlusega tuleks võtta vastu raammäärus, milles on kindlaks määratud kõikide merepiirkondade ühised aluspõhimõtted, et kindlustada ühise kalanduspoliitika eesmärkide täitmine ELis, tagada ettevõtjatele võrdsed tingimused ning lihtsustada tehniliste meetmete rakendamist ja järelevalvet;

O.  arvestades, et seadusandlik tavamenetlus ei ole alati vajalik meetmete puhul, mis on võetud piirkondlikul tasandil või mida muudetakse sageli või mis põhinevad kaasseadusandjate poolt otsustatud normidel või eesmärkidel, küll aga tuleb seadusandlikku tavamenetlust kasutada selliste eeskirjade vastuvõtmiseks, mis on ühised kõikidele merepiirkondadele, samuti meetmete puhul, mis sisalduvad erimäärustes või mida lähemal ajal tõenäoliselt ei muudeta;

P.  arvestades, et piirkondadeks jaotamisega tuleb tagada, et tehnilisi meetmeid kohandatakse vastavalt iga püügipiirkonna ja iga vesikonna eripärale, mis annab paindlikkuse ja võimaldab hädaolukorras kiiresti reageerida; arvestades, et piirkondadeks jaotamine peab muutma tehnilised meetmed lihtsamaks, et neid oleks kergem mõista, rakendada ja jõustada; arvestades, et tehniliste meetmete vastuvõtmisel piirkondlikul alusel tuleks järgida mudelit, milles kaasseadusandjad on reformitud ühise kalanduspoliitika raames kokku leppinud;

Q.  arvestades, et piirkondadeks jaotamine võib aidata muuta eeskirju lihtsamaks ja mõistetavamaks, mis oleks kalandussektori ja teiste sidusrühmade jaoks väga tervitatav, eriti juhul, kui nad on eeskirjade vastuvõtmisesse kaasatud;

R.  arvestades, et piirkondadeks jaotamine ei tohi viia taasriigistamiseni, sest see ei sobi kokku ühise kalanduspoliitikaga kui ühise poliitikaga, milles ELil on ainupädevus, kuna varud on ühised;

S.  arvestades, et tehniliste meetmete vastuvõtmisel piirkondlikul alusel tuleks järgida mudelit, milles kaasseadusandjad on uue ühise kalanduspoliitika raames kokku leppinud, nimelt peaks komisjon võtma vastu delegeeritud õigusaktid asjaomaste liikmesriikide ühiste soovituste alusel, mis vastavad kaasseadusandjate poolt kindlaks määratud normidele ja eesmärkidele, või juhul, kui asjaomased liikmesriigid ettenähtud ajaks ühist soovitust ei esita, siis komisjoni enda algatusel; arvestades ka seda, et Euroopa Parlamendil on endiselt õigus esitada Lissaboni lepingu kohaselt delegeeritud õigusaktide suhtes vastuväiteid;

T.  arvestades, et tehniliste meetmete raamistiku läbivaatamine peaks andma võimaluse jätkata mõttevahetust piirkondadeks jaotamise üle ja kaaluda alternatiive delegeeritud õigusaktidele;

U.  arvestades, et teatavad erimääruste ettepanekud, mis sisaldavad tehnilisi meetmeid (triivvõrgud, vaalaliste kaaspüük, süvamerepüük), on tekitanud poleemikat; arvestades, et mõned ettepanekud, näiteks ettepanekud süvamerepüügi kohta Atlandi ookeani kirdeosas, on olnud peatatud üle kolme aasta; arvestades, et arutelud triivvõrgupüügi üle on samuti ummikseisus; arvestades, et piirkondlikud kalavarude majandamise organisatsioonid on mitmeid erisätteid tehniliste meetmete kohta tagasi lükanud;

V.  arvestades, et tehniliste meetmete juures tuleks arvesse võtta ebaseadusliku kalapüügi nähtust, millega kaasneb sageli püügivahendite ebaseaduslik kasutamine, ning tuleks leida tõhus lahendus ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi probleemile;

W.  arvestades, et ELi püügipiirkondades kohaldatavad tehnilised meetmed ei vasta alati innovaatilise tegevuse ja erinevate kohalike püügipiirkondade vajadustele; arvestades, et seetõttu vajavad kalurid piirkondlikul lähenemisviisil põhinevaid tehnilisi meetmeid, mis vastaksid iga merepiirkonna erinevatele tingimustele; arvestades, et kalavarude jätkusuutlik majandamine on hädavajalik ning sellega seoses on oluline õigusakte lihtsustada ja kohandada vastavalt tegelikele oludele koha peal; arvestades, et tuleb võtta arvesse ka asjaolu, et püügipiirkonnad on ühised kolmandate riikidega, kelle kaitse-eeskirjad on Euroopa omadest väga erinevad;

X.  arvestades, et Euroopa vetes ja eriti Vahemeres on väga oluline, et liikmesriigid võtaksid vajalikud meetmed ja teeksid koostööd ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate isikute tuvastamiseks, kindlustades sellega, et rakendatakse kohaldatavaid karistusi ning tugevdatakse piirikontrolli ja kontrolli seisuplatsil;

Y.  arvestades, et aastatel 2002–2009 vastu võetud mitmeaastased kavad ei ole võrdselt tõhusad; arvestades, et ühise kalanduspoliitika uute eeskirjade alusel võetakse vastu uued mitmeaastased kavad;

Z.  arvestades, et läbirääkimised kolmandate riikidega peavad olema osa jõupingutustest jätkusuutlikkuse saavutamiseks;

AA.  arvestades, et ühise kalanduspoliitika reformiga on sätestatud lossimiskohustus ja võimaldatud paindlikkust, erandeid ning rahalist toetust Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist;

AB.  arvestades, et tagasiheitekeelu rakendamisel mitme liigiga püügipiirkondades tekib tõenäoliselt raskusi seoses püüki piiravate liikidega;

AC.  arvestades, et Lissaboni lepingu kohaselt on Euroopa Parlament kalanduse alal kaasseadusandja, välja arvatud lubatud kogupüügi ja kvootide osas;

AD.  arvestades, et alates 2009. aastast ei ole Euroopa Parlament saanud vastu võtta ühtegi mitmeaastast kava, kuna nõukogu on ettepanekud blokeerinud;

AE.  arvestades, et kaasseadusandjad on mitmeaastaste kavade institutsioonidevahelise töörühma raames tunnistanud, et nende kavade küsimuses on oluline koos töötada, leidmaks praktilisi lahendusi vaatamata eriarvamustele õigusraamistiku sätete tõlgendamisel;

AF.  arvestades, et mitmeaastased kavad peaksid andma kindla ja püsiva juhtimisraamistiku, mis põhineb parimatel ja uusimatel teaduslikel ja sotsiaal-majanduslikel andmetel, ning need peaksid olema piisavalt paindlikud, et kohaneda vastavalt varude muutumisele ja iga-aastastele otsustele püügivõimaluste jagamise kohta;

AG.  arvestades, et tulevaste mitmeaastaste kavade ühiste elementidena on määratletud maksimaalse jätkusuutliku saagikuse piir ja tähtaeg selle saavutamiseks, kaitsemeetmete rakendamise mehhanism, biomassi miinimumväärtused, mehhanism, mille abil kohanduda ettenägematute muutustega parimates olemasolevatest teaduslikes nõuannetes, ning läbivaatamisklausel;

AH.  arvestades, et mitmeaastased kavad peavad seadma üldeesmärgi, mis oleks halduse ja teaduse aspektist saavutatav; arvestades, et need peaksid sisaldama pika perspektiivi stabiilset saagikust kooskõlas parimate olemasolevate teaduslike nõuannetega, ning see peaks kajastuma nõukogu iga-aastastes otsustes püügivõimaluste kohta; arvestades, et need iga-aastased otsused peaksid piirduma rangelt püügivõimaluste jagamisega;

AI.  arvestades, et Euroopa Kohtu 26. novembri 2014. aasta otsus kohtuasjades C-103/12 Euroopa Parlament vs. nõukogu ja C-165/12 komisjon vs. nõukogu Euroopa Liidu vetes kalapüügivõimaluste eraldamise kohta Venezuela Bolívari Vabariigi lipu all sõitvatele kalalaevadele Prantsuse Guajaana rannikulähedases majandusvööndis loob pretsedendi, selgitades Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 43 sisalduva kahe erineva õigusliku aluse sisu ja piire; arvestades, et artikli 43 lõiget 3 võib õigusliku alusena kasutada ainult püügivõimaluste eraldamiseks lubatud kogupüüki ja kvoote käsitlevate määruste alusel;

AJ.  arvestades, et Euroopa Kohus tegi 1. detsembril 2015 otsuse liidetud kohtuasjades C-124/13 ja C-125/13 Euroopa Parlament ja Euroopa Komisjon vs. nõukogu, mis käsitlevad nõukogu määrust (EL) nr 1243/2012, millega muudetakse tursavarude pikaajalist kava. Kohus kinnitab, nii nagu väitis ka parlament, et määruse eesmärki ja sisu arvestades oleks see tulnud vastu võtta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõike 2 alusel seadusandliku tavamenetluse korras, kus parlament on kaasseadusandja, kuna määrus sisaldab poliitilisi valikuid, mis mõjutavad mitmeaastast kava ja on vajalikud ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamiseks;

AK.  arvestades, et mitmeaastaste kavade puudumisel võib kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõtu muuta tagasiheitekavadega, mille komisjon on võtnud vastu delegeeritud õigusaktidega asjaomaste liikmesriikide soovituste alusel, või juhul, kui asjaomased liikmesriigid ettenähtud ajaks ühist soovitust ei esita, siis komisjoni enda algatusel; rõhutab, kui oluline on kalavarude kaitseks alammõõdu kehtestamise otsuseid tehes kaitsta noorkalu ja järgida teaduslikke nõuandeid;

AL.  arvestades, et tagasiheitekavadel on keskne roll püügitehnikate muutmisel ning seetõttu mõjutab see kalastussuremust ja kudekarja biomassi, mis mõlemad on mitmeaastastes kavades mõõdetavad eesmärgid; põhjuseks võib olla kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdu muutmine; arvestades, et alammõõtude muutmisega delegeeritud õigusaktide kaudu muudetaks mitmeaastaste kavade peamisi parameetreid väljastpoolt;

AM.  arvestades, et kaasseadusandjate soov oli, et need delegeeritud õigusaktid oleksid üleminekumeede, mida ei kohaldataks mingil juhul kauem kui kolm aastat;

AN.  arvestades, et kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdud võivad ühe ja sama liigi puhul piirkonniti varieeruda, et võtta arvesse liikide ja püügipiirkondade eripärasid; arvestades, et võimaluse korral on alati soovitatav kehtestada kõikide piirkondade jaoks horisontaalotsused, et hõlbustada seiret;

1.  on seisukohal, et ühise kalanduspoliitika eesmärkide elluviimise tagamiseks tuleks tulevasi tehnilisi meetmeid lihtsustada, et kaotada mis tahes vastuolu ja/või dubleerimine, need peaksid kuuluma selgelt struktureeritud õigusraamistikku ja põhinema usaldusväärsetel vastastikku hinnatavatel teaduslikel andmetel;

2.  peab vajalikuks koostada terviklik loetelu, milles oleksid kokku võetud kõik praegu kehtivad tehnilised meetmed, et saada parem ülevaade võimalikest lihtsustustest ja väljajättudest tulevaste tehniliste meetmete puhul;

3.  on veendunud, et tehnilised meetmed tuleb läbi vaadata, et viia ellu ühise kalanduspoliitika eesmärgid, parandada selektiivsust, vähendada võimalikult palju tagasiheidet ja kalapüügi mõju keskkonnale, lihtsustada kehtivaid eeskirju ja suurendada teaduslikku baasi;

4.  on seisukohal, et tehnilisi meetmeid tuleks kohandada vastavalt iga püügitegevuse ja iga piirkonna konkreetsetele vajadustele, aidates seega parandada asjaomase sektori vastavust nõuetele;

5.  jääb kindlaks seisukohale, et tehniliste meetmete lihtsustamine ja nende puhul piirkondadeks jaotamise põhimõtte kohaldamine peaks olema alati kooskõlas tehniliste meetmete määruse tegeliku eesmärgiga, milleks on juhupüügi ja merekeskkonnale avalduva mõju võimalikult ulatuslik vähendamine;

6.  on seisukohal, et ühise kalanduspoliitika eeskirjade rakendamise hõlbustamiseks ning nende eeskirjade kalandussektori ja muude sidusrühmade jaoks vastuvõetavamateks muutmiseks ning nende järgimise tagamiseks tuleb kalurid kaasata ulatuslikumalt otsustusprotsessi, eelkõige nõuandekomisjonides, ning neile tuleb pakkuda stiimuleid, nt toetus, mida antakse EMKFi või muude instrumentide raames innovatsiooni, koolituse ja varustuse tarbeks ning selektiivsemate püügivahendite kasutamiseks;

7.  on seisukohal, et uue õigusraamistikuga hõlbustatakse niisuguste innovatiivsete püügivahendite ulatuslikumat kasutamist, mille puhul on teaduslikke tõendeid nii selle kohta, et need suurendavad selektiivsust, kui ka selle kohta, et neil on väiksem mõju keskkonnale;

8.  on seisukohal, et innovatsiooni ja teadusuuringuid tuleb edendada eesmärgiga tagada ühise kalanduspoliitika nõuetekohane rakendamine eelkõige tagasiheite lossimise osas, et suurendada selektiivsust ning ajakohastada püügi- ja seiretehnikat;

9.  on veendunud, et sõltumatute teadusuuringute kohaselt selektiivsemateks osutunud innovatiivsete püügivahendite säästev kasutamine peaks olema lubatud piiranguteta või tarbetute koguseliste piiranguteta, seda peaksid reguleerima õigusaktid ja täiendavate teadusuuringute jaoks tuleks anda rahalist toetust;

10.  peab vajalikuks säilitada seadusandlik tavamenetlus kõikide merepiirkondade jaoks ühiste eeskirjade vastuvõtmisel, sealhulgas tehniliste meetmete, kaasa arvatud erimäärustes sisalduvate tehniliste meetmete või lähitulevikus tõenäoliselt mitte muudetavate tehniliste meetmete jaoks standardite ja eesmärkide kehtestamisel, ning on seisukohal, et seadusandlik tavamenetlus ei ole alati vajalik piirkondlikul tasandil võetavate või tõenäoliselt sageli muudetavate meetmete puhul; on arvamusel, et neid meetmeid tuleks nende asjakohasuse säilimise tagamiseks korrapäraselt hinnata; on seisukohal, et delegeeritud õigusaktide mõistlik kasutamine võib anda vajaliku paindlikkuse ja reageerimisvõime; tuletab siiski meelde, et Euroopa Parlamendil on endiselt õigus esitada aluslepingu kohaselt delegeeritud õigusaktide suhtes vastuväiteid;

11.  soovitab määrata kindlaks selge ja üldise tehniliste meetmete Euroopa raamistiku, milles esitatakse piiratud arv olulisi horisontaalseid põhimõtteid; on veendunud, et kõiki enamiku Euroopa vete suhtes mitte kohaldatavaid eeskirju ei tuleks lisada sellesse üldisesse raamistikku, vaid nende puhul tuleks hoopis kohaldada piirkondadeks jaotamise põhimõtet;

12.  on seisukohal, et kõik piirkondlikul tasandil vastu võetud meetmed peaksid vastama tehniliste meetmete raammäärusele ning olema kooskõlas ühise kalanduspoliitika ja merestrateegia raamdirektiivi 2008/56/EÜ eesmärkidega;

13.  on seisukohal, et tehnilisi meetmeid käsitlevad eeskirjad tuleks kehtestada piirkondadeks jaotamise protsessi asjakohase kasutamise abil ning need peaksid põhinema ühistel kesksetel põhimõtetel ja määratlustel, sealhulgas ühistel eesmärkidel ja standarditel, mida tuleb kohaldada kogu ELis, sealhulgas keelatud liikide ja püügivahendite loetelul, erieeskirjadel suuremate merepiirkondade jaoks ja teataval arvul konkreetsetel tehnilistel normidel, mis kõik võetaks vastu seadusandliku tavamenetluse alusel; märgib, et piirkondadeks jaotamist kohaldataks piirkondlikul tasandil kohaldatavate või sageli muudetavate eeskirjade puhul ning seda tuleks korrapäraselt uuesti hinnata;

14.  rõhutab, et uus tehniliste meetmete raammäärus tuleb sõnastada selgelt, mis eeldab märkimisväärseid selgitusalaseid jõupingutusi; nõuab seetõttu, et kehtivad tehniliste meetmete määrused, eelkõige nõukogu määrused (EÜ) nr 850/98 ja (EÜ) nr 1967/2006, tunnistataks eelnevalt kehtetuks, et piirata määruste arvu;

15.  tuletab meelde, et alusmääruse artikli 18 kohaselt võivad liikmesriigid delegeeritud õigusaktide puhul tehniliste meetmete määruses kehtestatava tähtaja jooksul esitada komisjonile soovitusi ja et komisjon ei saa võtta ühtki õigusakti vastu enne kõnealuse tähtaja möödumist;

16.  peab vajalikuks hinnata ühise kalanduspoliitika ja merestrateegia raamdirektiivi eesmärke järgides tehnilistel meetmetel põhinevate erimääruste asjakohasust, tulemuslikkust ja sotsiaal-majanduslikku mõju ELi laevastikele ja kohalikele kogukondadele;

17.  on veendunud, et tehnilised meetmed peaksid sisaldama erisätteid teatavate püügivahendite kasutamise kohta, et kaitsta ohualdis elupaikasid ja mereliike;

18.  on veendunud, et tehnilised meetmed peaksid tagama selle, et ei kasutata destruktiivseid ja mitteselektiivseid püügivahendeid, ning et lõhke- ja toksiliste ainete üldine kasutamine tuleks keelata;

19.  on veendunud, et kiireloomuliselt on vaja kehtestada sidus tehniliste meetmete kogum iga merepiirkonna jaoks, võttes arvesse igaühe eripära, kus liidu otsused võivad oluliselt mõjutada kalavarude taastumist ja ökosüsteemide kaitset ning ühiste kalavarude säästvat majandamist;

20.  jääb kindlaks seisukohale, et hoolimata lossimiskohustusest, mis jõustus 1. jaanuaril 2015. aastal ja mida tuleb järk-järgult kohaldada kalavarude suhtes 2019. aastaks, peavad tehnilisi meetmeid käsitlevad sätted olema piisavalt paindlikud, et kohanduda reaalajas kalandustegevuses toimuva arenguga ja pakkuda kalandussektorile rohkem võimalusi selektiivse kalapüügi meetodite alase innovatsiooni ellurakendamiseks;

21.  on veendunud, et lossimiskohustus kujutab endast kalandustegevuse jaoks olulist muutust ja et seetõttu tuleb tehnilisi meetmeid kohandada, et nende alusel oleks võimalik rakendada ja hõlbustada selektiivsemat kalapüüki; soovitab selle saavutamiseks võtta järgmised kolm meedet:

   muuta oluliselt saagi koostist reguleerivaid eeskirju või need isegi tühistada,
   võimaldada suuremat paindlikkust võrgusilma suuruste osas ning
   võimaldada mitut tüüpi püügivahendite pardalolekut;

22.  võtab teadmiseks raskused, mis tulenevad nõukogu määruses (EÜ) nr 2406/96 sätestatud turustusnormide ja saagi alammõõtude kooseksisteerimisest; nõuab nende ühtlustamist uue tehniliste meetmete raammäärusega;

23.  on seisukohal, et tehniliste meetmete läbivaatamisel tuleks arvesse võtta nende mõju bioloogiliste ressursside kaitsele, merekeskkonnale, kalapüügiga tegelemise kuludele ja sotsiaal-kutsealasele kasumlikkusele;

24.  on veendunud, et tehniliste meetmete raammäärusega taotletav kaitse-eesmärk oleks tulemuslikumalt saavutatav meetmetega, mis on suunatud pakkumise ja nõudluse juhtimise parandamisele tootjate organisatsioonide toel;

25.  on seisukohal, et juhuslik väikesemahuline kalapüük liikmesriikide ja piirkondade sisevetes peab jääma lubatud kogupüügist (TAC) välja;

26.  on veendunud, et mitmeaastastel kavadel on ühises kalanduspoliitikas ülimalt oluline roll kalavarude kaitsmisel, sest need kujutavad endast kõige sobivamat vahendit tehniliste erimeetmete vastuvõtmiseks ja rakendamiseks eri kalandustegevuse jaoks;

27.  on veendunud, et kaasseadusandjad peavad jätkama püüdlusi mitmeaastaste kavade osas kokkuleppele jõudmiseks, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaseid institutsioonilisi pädevusi ja lähtudes asjaomasest kohtupraktikast;

28.  on veendunud, et mitmeaastased kavad peaksid moodustama tugeva ja kestva raamistiku kalavarude majandamiseks, põhinema kõige parematel ja uuematel vastastikku tunnustatud teaduslikel ja sotsiaal-majanduslikel tõenditel ning neid tuleks kohandada vastavalt varude arengule, samuti peaksid need pakkuma paindlikkust nõukogu iga-aastaste otsuste vastuvõtmiseks kalapüügivõimaluste kohta; märgib, et kõnealused iga-aastased otsused ei tohiks minna kaugemale kalapüügivõimaluste eraldamise rangest raamistikust ning nendega tuleks võimaluse piires püüda vältida kalapüügivõimaluste suuri kõikumisi;

29.  jääb kindlaks seisukohale, et tulevaste mitmeaastaste kavade osas tuleb teha edusamme eesmärgiga taastada ja säilitada kalavarud maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saamiseks vajalikust tasemest kõrgemal tasemel, sealhulgas on vaja esialgset ajakava, kaitse piirväärtust kaitsemeetmete käivitamiseks, teaduslikes seisukohtades esinevate muutustega kohanemise mehhanismi ja läbivaatamisklauslit;

30.  on seisukohal, et segapüügi puhul lossimiskohustusest tingitud probleemide vältimiseks tuleb parandada selektiivsust ja vähendada võimalikult ulatuslikult juhupüüki; on seisukohal, et soovitatav oleks otsida viise paindlikkusmeetmete võtmise võimaluse kasutamiseks ja teaduslikult kindlaks tehtud kalastussuremuse ulatuse kasutamiseks lubatud kogupüügi kehtestamisel;

31.  kinnitab veel kord vajadust suurendada nõuandekomisjonide kaudu sidusrühmade osalemist mitmeaastaste kavade koostamises ja rakendamises ning kõikides piirkondadeks jaotamist käsitlevates otsustes;

32.  on veendunud, et Euroopa Parlament peaks eriti tähelepanelikult kontrollima tagasiheitekavasid käsitlevaid delegeeritud õigusakte ja jätma endale õiguse esitada nende suhtes vastuväiteid, kui ta peab seda vajalikuks;

33.  on seisukohal, et tagasiheitekavasid, sealhulgas kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõtude muutmist käsitlevate delegeeritud õigusaktide ajutine kehtivusaeg ei tohiks mingil juhul olla pikem kui kolm aastat ja need tuleks vajaduse korral asendada mitmeaastase kavaga ning selleks tuleks mitmeaastased kavad võtta vastu võimalikult kiiresti;

34.  on arvamusel, et piirkondadeks jaotamise kontekstis peaksid iga liigi puhul kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõtusid käsitlevad otsused põhinema teaduslikel nõuannetel; rõhutab vajadust vältida turustamise valdkonnas eeskirjade eiramisi või pettusi, mis võivad seada ohtu siseturu toimimise;

35.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

Õigusalane teave